Järelevalve akt

[email protected] Lüganuse vald, Kiviõli linn, Keskpuiestee 38 43122, Ida-Viru maakond

JÄRELEVALVE AKT

05.06.2024 nr 5.1-3/14798-3

I. ÜLDSÄTTED 1.1. Järelevalve teostamise õiguslik alus: sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 157 lõige 1. 1.2. Järelevalve teostamisel kontrolliti väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse

(ÜHteenus) osutamise vastavust SHSis ja sotsiaalkaitseministri 19.06.2023 määruses nr 36 „Nõuded väljaspool kodu osutatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele“ (määrus) sätestatud nõuetele ning majandustegevuse nõuete täitmist tulenevalt majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 30 lõikest 2.

1.3. Järelevalve teostamise koht: Lüganuse vald, Kiviõli linn, Keskpuiestee 38, 43122, Ida-Viru maakond.

1.4. Paikvaatluse aeg: 13.05.2024.

1.5. Järelevalve teostajad: Sotsiaalkindlustusameti (SKA) õiguse ja järelevalve osakonna järelevalve talituse peaspetsialistid Kadri Plato, Tõnis Palgi ja Inna Tamm ning juhtivspetsialist Svetlana Kubpart (järelevalvemeeskonna juht).

1.6. Järelevalvemenetluses kasutatud meetodid: paikvaatlus, dokumentide vaatlus ja analüüs, vestlused, e-kirjavahetus.

1.7. Järelevalvetoimingute juures osalesid SA Kiviõli Tervisekeskus juhatuse liige Aksana Pungas ja hooldekodu perenaine Anne-Ly Trummar.

II. JÄRELEVALVE TULEMUSED Sotsiaalkindlustusamet tuvastas, et SA Kiviõli Tervisekeskus (Hooldekodu) ei ole täitnud järgmisi õigusaktides sätestatud nõudeid: 2.1. MSÜS § 30 lõige 2, mille kohaselt on ettevõtja kohustatud tegevusloa kontrolliesemega

seotud asjaolude ja kõrvaltingimustega seotud asjaolude muutumisest teatama tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Hooldekodu ei ole täitnud MSÜS §s 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust ning ei ole tulenevalt MSÜS § 30 lõikest 2 teatanud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (töölepingu sõlmimisest või töölepingu lõppemisest) hiljemalt viie tööpäeva jooksul. Hooldekodu poolt esitatud

2

töötajate nimekirjas on kokku 25 vahetult teenust osutavat töötajat (hooldustöötajad, abihooldustöötajad), kelle andmed MTRis puudusid ning kelle vastavust SHSis kehtestatud nõuetele ei ole olnud võimalik kontrollida. MTRi andmetel töötab asutuses kaheksa töötajat, kuid TÖRi andmetel on leping lõpetatud.

2.2. SHS § 21 lõike 5 alusel vaatab teenuseosutaja hooldusplaani üle vähemalt üks kord poolaastas ja vajadusel korrigeerib seda. Väiksemas majas oli pistelise kontrolli tulemusena läbi vaadatud A. M. hooldusplaan, mida teenusesaaja ei ole regulaarselt üle vaadanud juba 2022. aastast.

2.3. SHS § 22 lõike 3 alusel osutavad hooldusteenust vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja ning abihooldustöötaja tööd juhendab hooldustöötaja. Tööajatabelitest (veebruar - aprill) nähtub, et abihooldustöötajad M. K. ja M. B. II majast töötasid ilma hooldustöötaja juhendamiseta aprillikuus viiel kuupäeval.

2.4. Määruse nr 36 § 2 lõike 5 punkti 8 kohaselt tuleb teenusesaajaid abistada ja juhendada üle keha pesemisel ning teostada üle keha pesu mitte harvem kui üks kord nädalas. Paikvaatlusel tehtud fotodel hooldustoimingute töölehtedest suures majas (märts, aprill) nähtub, et üle keha pesemist ei teostada üks kord nädalas.

Võttes arvesse, et SA Kiviõli Tervisekeskus on asunud järelevalvemenetluse ajal rikkumisi kõrvaldama ja on näidanud üles soovi ja valmisolekut rikkumised kõrvaldada esimesel võimalusel, ei pea Sotsiaalkindlustusamet otstarbekaks ettekirjutuse tegemist. Järelkontroll SA-s Kiviõli Tervisekeskus toimub peale 30.09.2024. III. JÄRELEVALVEMENETLUSE KOKKUVÕTE

SKA algatas järelevalvemenetluse SA Kiviõli Tervisekeskuses 24.04.2024 ning etteteatamata paikvaatlus viidi läbi 13.05.2024. Hooldekodule on 20.12.2019 väljastatud tähtajatu tegevusluba (SÜH000115) tegevuskohas Keskpuiestee 38, Kiviõli linn, Lüganuse vald, Ida-Viru maakond. ÜHteenuse osutamine on lubatud maksimaalselt 135 inimesele. Paikvaatluse päeval oli teenusel 108 inimest. Majandustegevuse registrisse (MTR) oli seisuga 24.04.2024 kantud 24 teenust vahetult osutavat töötajat (neis 12 abihooldustöötajat). Hooldekodu veebilehel on avaldatud ÜHteenuse osutamist puudutav teave: Hooldekodu kontaktandmed, asukoht, teenuste kirjeldus, kohamaksumuse info (1300 eurot kuus, sh hoolduskomponent ühe inimese kohta on 683 eurot kuus), teave hinnale lisanduvatest kuludest ravimitele, transpordile ja muudele lisateenustele. Hooldekodu tegutseb ühes suuremas kahekordses hoones ning kahes väiksemas ühekordses hoones. Samuti on territooriumil suur aed ja pesumaja. Aias on mitmeid alasid, kus teenusesaajad saavad aega veeta. Õueala on hoolitsetud, kuid territoorium piiramata, seetõttu on järelevalve tagamiseks territooriumil videovalve. Teenusele võetakse kohtade olemasolul kõiki soovijaid, välja arvatud dementsusest tingitud suure hooldusvajadusega teenusesaajaid.

3.1. MSÜS § 30 lõike 2 kohaselt on tegevusloa omajal kohustus teavitada tegevusloa väljaandjat (SKA) hiljemalt viie tööpäeva jooksul muudatustest, mil hooldustöötaja või abihooldustöötaja tööleping on sõlmitud või on tööleping lõpetatud. Tegevusloa väljastajal peab olema võimalus kontrollida kas hooldustöötaja või abihooldustöötaja vastavust nõuetele. Hooldekodu ei olnud täitnud MSÜS § 29 sätestatud ettevõtja hoolsuskohustust ning ei olnud teatanud majandustegevusega seotud asjaolude muutumisest (nt töölepingu sõlmimisest, töösuhte lõppemisest, ametinimetuse muudatusest) tegevusloa andmiseks pädevale majandushaldusasutusele (SKA). Seisuga 22.05.2024 oli MTRis teenust vahetult osutavate isikute hulgas kaheksa töötajat, kelle töösuhe oli lõppenud (O.P., V.T., G.A., O.D., G.B., V.Š., V.K., K.P.). Juhatuse liikme esitatud töötajate nimekirjas oli 25 vahetult teenust osutavat töötajat (hooldustöötajad, abihooldustöötajad), kelle andmed MTRis puudusid ning kelle vastavust SHSis kehtestatud nõuetele ei ole olnud võimalik kontrollida.

3.2. SHSis ja määruses nr 36 sätestatud nõuete täitmine 3.2.1. SHS § 20 lõigete 1 kuni 3 ja määruse § 2 lõigete 1 - 4 alusel tuleb teenuseosutajal

tagada hooldusteenuse saajale hooldustoimingud ning muud toetavad teenused, mis on

3

määratud kindlaks teenusesaaja hooldusplaanis. Hooldustoimingud jagunevad isikuhooldustoiminguteks, terviseseisundiga seotud toiminguteks ning füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toiminguteks. Kõigi hooldustoimingute tegemisel tuleb teenuseosutajal tagada teenusesaajale privaatsus, tema tahte ja võimekuse arvestamine ning enne hooldustoimingu tegemist selle sisu selgitamine. Teenuseosutajal tuleb teenusesaaja lähedasele/kontaktisikule anda viivitamatult teavet, kui teenusesaaja seisundis on olulisi muutusi ning võimaldada tutvuda hooldusplaaniga. Ükski intervjueeritud teenusesaaja lähedane hooldusplaaniga tutvunud ei olnud. Paikvaatluse päeval on õhkkond töine, majas olid nii teenust vahetult osutavad töötajad kui ka maja perenaine ning juhatuse liige. Teenusesaajad on majutatud kolme hoonesse, suures majas on raskema terviseseisundiga inimesed, väiksematesse majadesse on majutatud need, kes saavad liikuda iseseisvalt või kõrvalise abiga. Ruumid on rahuldavas sanitaarses seisus, osaliselt on ruume asutud renoveerima. Majas on käsipuud, lift ja õue minemiseks kaldteed. Piisavalt on pesemisruume ja tualette, mis on kohandatud liikumisraskustega isikutele kasutamiseks. Juhatuse liikme Aksana Pungase sõnul on ÜHteenusel erineva hooldusvajadusega teenusesaajaid, umbes pooled suures majas on voodikesksed, paljud teenusesaajad on dementsusega. Suures majas on hooldajatel puhketoad mõlemal korrusel, lisaks on majas eraldi ruum meditsiiniõele. Ka väiksemates majades on hooldajatel eraldi puhketuba. Päevasel ajal on tööl kolm hooldajat väikestes majades ja suures üheksa (neli all ja viis üleval), öösel on suures majas tööl kolm hooldustöötajat ja väikestes üks. Nad liiguvad majades ilma kindla intervallita ning ringkäike ei dokumenteerita. Teenusele saabudes võetakse kaasa endale olulisi meeneid ja pisiasju, samuti riideid, igapäevaseid esemeid nagu tehnika, vajadusel ka muu inimesele oluline. Kasutusel on erinevad funktsionaalvoodid ning vajadusel ka lamatise-vastased madratsid, samuti on majades toimiv kutsungisüsteem. Teenusesaajaid majutatakse Hooldekodus ühe- kuni neljakohalistes tubades. Paikvaatlusel tuvastati, et majades on olemas üksikud teisaldatavad sirmid, kuid privaatsuse tagamiseks neid pigem ei kasutata. Osadel voodikesksetel klientidel suure maja teisel korrusel olid küll kardinad ja need olid ette tõmmatud. Töötajate sõnul suletakse hooldustoimingute ajaks küll toa uks, kuid see ei paku privaatsust samas toas elava teenusesaaja eest. Juhatuse liige oli parasjagu valimas majadesse sobivat lakke kinnitatavat sirmide süsteemi. Teenusesaajate toad olid pigem haiglapalatite sarnased, ka töötajad nimetasid tube palatiteks. Kõikides tubades on funktsionaalne voodi ja öökapp, mõnes toas ka riidekapp ja tool/tugitool. Mõnedes tubades oli sisustus kodusem: lilled, külmik, kardinad, seintel pildid ja teler. Hooldustoiminguid teostavad hooldustöötajad ja abihooldustöötajad ning tagatud on igapäevane meditsiiniõe olemasolu. Lähedased saavad kohtuda teenusesaajaga toas, puhkealal, suvisel ajal viia neid õue. Vestlustes selgitasid lähedased, et saavad helistada hooldustöötajate tuppa ja siis viiakse teenusesaajale telefon, lähedaste mulje personalist on hea, alati ollakse abiks ja viisakad, abivalmid ja asjatundlikud. Toit teenusesaajatele valmistatakse Hooldekodu köögis. Eraldi on tööl toidujagaja/abihooldaja, kelle peamiseks ülesandeks on tegelemine toidukordadega. Toitlustamisel võetakse arvesse teenusesaajate terviseseisundist tulenevaid soovitusi (püreetoit, dieettoit jm). Nädalamenüü on leitav iga korruse ja maja infotahvlilt. Lisaks on suures majas ettepanekute ja kaebuste lahendamiseks postkast, kuhu vajadusel saab panna oma kirjaliku pöördumise, Hooldekodu päevakava ja olulised telefoninumbrid. Hooldekodul on kehtestatud kodukord, milles on kirjeldatud teenusesaaja õigused ja kohustused ning päevakava. Töökorralduse reeglites on sätestatud töötaja õigused, kohustused ning vastutus, tööaeg ja töökorralduste andmine. Hooldekodu on koostanud teenusesaajatele hooldusplaanid, mis sisaldavad isikuhooldustoiminguid (pesemine, suuhügieen, söömine, riietumine jm) ja terviseseisundiga seotud toiminguid. Füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toimingud on samuti kajastatud (vaba aeg, osavõtmine ühisüritustest) hooldusplaanides, kuid aktiviseerivaid tegevusi teenusesaajatele pakutakse harva. On küll aktiivtegevuste lehed, kuid nimed on lehtedel päevade kaupa korduvad, ning pole

4

kajastatud, mis tegevusi neil päevil tehti. Järelevalve käigus intervjueeritud kohalikud omavalitsused tõid puudusena välja mõtestatud tegevuste puudumise Hooldekodu päevakavas.

3.2.2. Määruse § 2 lõikes 5 loetletud isikuhooldustoimingud Hooldekodu tagab teenusesaajatele järelevalve ja hooldustoimingud, mida teostatakse lähtudes teenusesaaja abivajadusest. Hooldekodus on kasutusel erinevaid jälgimislehti, mida töötajatel tuleb täita. Hooldustöötajad dokumenteerivad üle keha pesemist, jälgivad teenusesaajate seedetööd ja täidavad asendi muutmise töölehte (pööramine). Muud üldised tähelepanekud töövahetuse jooksul märgitakse käsikirjaliselt märkmikusse, ka info, mis vajab edastamist meditsiiniõele, kes infoga tutvumisel kinnitab selle oma allkirjaga. Hooldustöötajad abistavad ja juhendavad teenusesaajaid söömisel ja joomisel. Toitlustatakse teenusesaajate tubades. Suure hooldusvajadusega teenusesaajaid (voodikesksed, dementsusega inimesed) on Hooldekodus umbes 50%. Teenusesaajatel on võimalus kasutada liikumiseks Hooldekodu poolt soetatud abivahendeid (käimisraamid, ratastoolid, tugikepid jm) ja kasutusel on muud hooldustööd toetavad abivahendid (nt tõstuk, pesemisraam ja -tool, potitool, libilinad, lamatistevastased õhkmadratsid jms). Hooldekodu töötajad peavad abivahendite hulka piisavaks, abivahendite korrashoiu ja töökindluse eest vastutab üks majandustöötaja. Väiksema hooldusvajadusega teenusesaajad kasutavad oma isiklikke riideid ja jalanõusid, kuid voodikesksetel teenusesaajatel on kasutuses Hooldekodu antud rõivad. Riiete pesemine ja puhastamine on Hooldekodus korraldatud oma pesumajas. Hooldekodu abistab ja juhendab teenusesaajaid üle keha pesemisel. Pesemisruum on olemas suure maja mõlemal korrusel ning pesemisel on kasutusel nii tool kui raam. Pesuruumid on olemas ka väiksemates majades. Hooldustöötajate ja juhatajaga vestlustest selgus, et üle keha pesemine toimub 7 päeva tagant, sama kinnitasid ka intervjueeritud teenusesaajad. Vaatamata sellele on paikvaatlusel pildistatud pesemisgraafikut, mille alusel pestakse päevas teatud hulk inimesi, kelle pesemise regulaarsus on korduv (nt P ja M pestakse alati samadel päevadel). Selle graafiku alusel on näha, et neid teenusesaajaid ei pesta kord nädalas, vaid ülekeha pesu toimub umbes 10-14 päeva tagant. Näiteks on pesemise päevad olnud:

 kahel teenusesaajal 14.04, 23.04 ja 10.05;

 kahel teenusesaajal 11.04, 21.04, 30.04;

 kahel teenusesaajal 09.05 ning 15.04, 24.04 ja 11.05. Üldpesu järgselt teostavad hooldustöötajad teenusesaajatele küünte ja meestel habeme hooldust. Samuti käib Hooldekodus kohal ka juuksur. Suuhügieenitoimingute teostamisel hooldustöötajad juhendavad ja abistavad teenusesaajaid ning igapäevaselt puhastatakse proteese. Juhul kui teenusesaaja vajab transporti sotsiaal-, tervishoiu- ja avalikele teenustele juurdepääsuks, tuleb see korraldada lähedastel või tellida tasuline sõiduteenus, kuid vajadusel saadab eriarsti vastuvõtul teenusesaajat hooldustöötaja. Lähedaste arvates võiks Hooldekodul olla isiklik transpordivahend, sest tasuline invatransporditeenus on liialt kallis. Hooldekodu juhataja sõnul on enamik teenusesaajatest voodikesksed ning harvadel juhtudel on vajalik teenusesaajatel majast väljas käia (perearstikeskus kõrvalmajas). Samuti on Hooldekodu vajadusel korraldanud eriarstide külastuse Hooldekodusse (nt silmaarst, psühhiaater). Vähemalt üks teenusesaaja on Hooldekodus viibimise ajal kasutanud hambaarsti teenust. Hooldekodul on korraldatud, kuidas toetada teenusesaajat, kelle elu on lõppemas. Hooldustöötajad oskavad tegutseda teenusesaaja surma korral ja vajadusel nõustada lähedasi, millised on järgmised vajalikud sammud matuste korraldamisel.

3.2.3. Määruse § 2 lõikes 6 loetletud terviseseisundiga seotud toimingud Hooldekodus töötab meditsiiniõde 8/11 tunnistes päevastes vahetustes, õhtuti ja öösel meditsiiniõde majas ei ole. Infovahetuseks hooldustöötajate ja meditsiiniõe vahel on märkmeraamat. Palju infot edastatakse ka suuliselt. Hooldustöötajad oskavad ära tunda lamatisi ja ohtlikke terviseseisundeid, anda esmaabi, jälgida üldist terviseseisundit. Infot jagatakse meditsiiniõega, vajadusel kutsutakse kiirabi. Meditsiiniõega saab vajadusel telefoni teel ühendust ka väljaspool tema tööaega. Terviseseisundiga seotud toiminguks on ka abistamine ja juhendamine ravimite manustamisel. Ravimikäitleja tellib elanike

5

retseptiravimeid ja pikendab retsepte. Enamikul teenusesaajatest on sama perearst. Retseptiravimid asuvad õe kabinetis, ravimid jagab dosaatoritesse ja annab teenusesaajatele meditsiiniõde, tema töövälisel ajal jagavad ravimid välja hooldustöötajad. Hooldustöötajate ülesandeks on teenusesaajate üldise seisundi jälgimine (nt kehatemperatuuri mõõtmine, naha muutused) ning terviseseisundi muutuste korral meditsiiniõe teavitamine. Meditsiiniõega vestlusest selgus, et lamatiste ennetamise ja raviga tegeletakse aktiivselt, (lamatistevastane madrats, asendivahetus, piisava vedeliku tarbimine, naha kuivuse ja uriini jälgimine).

3.2.4. Määruse § 2 lõikes 7 loetletud füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toimingud Analüüsitud neljas hooldusplaanis oli kavandatud teenusesaajatele füüsilise, vaimse ja sotsiaalse aktiivsuse toetamisega seotud toiminguid (nt suhtlemine personali ja lähedastega). Päevakava alusel on vaba aja veetmiseks ettenähtud ajavahemikud 13.30- 17.00 ja 17.30-20.00. Teenusesaajatel on võimalik vaadata televiisorit, mõned kuulavad ka raadiot ja tegelevad meelepäraste tegevuste planeerimisega ise. Tööl on ka osalise koormusega hingehoidja, mõnikord korraldatakse kontserte. Teenusesaajatel on võimalik värskes õhus viibida, territooriumil on suur aed, kus on istumiseks pingid. Teenusesaajad ja nende lähedased kinnitasid, et aktiviseerivaid või ühiseid tegevusi Hooldekodus eriti ei pakuta. Õue saavad minna põhiliselt need, kes soovi avaldavad. Lähedastega suhtlemist toetatakse ning aidatakse vajadusel telefonikõnesid teha või viiakse Hooldekodu telefon teenusesaaja juurde. Külastajate kohtumist teenusesaajatega ei piirata ning külastusaeg on vaba, palutakse lihtsalt arvestada eakate päevakavaga ja hooldustoimingute tegemisega.

3.2.5. SHS § 21 lõige 2-5 (nõuded hooldusplaanile) SHS § 21 lõigetes 2 kuni 5 on kirjas nõuded, millele peavad vastama teenuseosutaja koostatavad hooldusplaanid. Hooldusplaan tuleb koostada 30 päeva jooksul alates teenuse osutamise alguskuupäevast, kaasates koostamisse teenusesaaja või teenuse rahastaja (lõige 2), koos hooldusvajadusega tuleb ära hinnata tervishoiuteenuse vajadus vastava kvalifikatsiooniga tervishoiutöötaja poolt (lõige 3), kirjas peavad olema hooldusteenuse osutamise eesmärk, eesmärgi saavutamiseks vajaminevad tegevused ning sagedus ja teenuseosutaja hinnang eesmärgi saavutamise kohta (lõige 4) ning hooldusplaanid peab üle vaatama ja vajadusel korrigeerima vähemalt kord poolaastas. Määruse § 2 lõike 1 kohaselt tuleb teenuseosutajal teenusesaajale tagada hooldustoimingud ning muud toetavad ja toimetulekut tagavad toimingud ja teenused, mis on määratud hooldusplaanis. Paikvaatlusel selgus, et teenusesaajate hooldusplaanid on hooldustöötajatele ja meditsiiniõdedele koguaeg kättesaadavad ja asuvad suure maja mõlemal korrusel ja väiksemate majade nö õdede postis. Kohapeal tutvuti nelja juhuslikult valitud teenusesaaja hooldusplaaniga. Hooldusplaanis on teenusesaaja andmed, terviseseisundi hinnang koos tarvitatavate ravimite loeteluga, isikutoimingute hinnang (mis sagedusega toiminguid tehakse ja milles abi vajatakse) ja hooldusplaani eesmärk. Hooldusplaani koostavad meditsiiniõde ja hooldaja koostöös. Hooldustöötajate sõnul pole hooldusplaan nende igapäevane infoallikas, kuna elanikud elavad Hooldekodus kaua ja kõigi erivajaduste ja terviseseisundiga ollakse juba tutvunud, kuid hooldustöötajad tegelevad nii uue teenusesaaja hindamise ning hooldusplaani koostamisega kui ka korralise hooldusplaani ülevaatamisega.. Koostatud hooldusplaanid olid põhjalikud, täidetud arusaadavalt ja isikukeskselt. Juhatuse liige selgitas, et meditsiiniõde avab isikutoimiku, lisab meditsiinidokumentatsiooni (nt õendusepikriisi) ja abistab hooldusplaani koostamisel hooldustöötajat. Juhatuse liige tõdes, et pikaajaliste elanike hooldusplaanid vajavad ülevaatamist, kuna info ei pruugi olla enam ajakohane. Kohalike omavalituste sotsiaalvaldkonna töötajate vestlustest selgus, et hooldusplaani koostamisel nad ei osale ning koostatud hooldusplaanidega tutvunud ei ole, kuid on teenuse osutamisega rahul, asjaajamine on kiire ja läbipaistev ning nad soovitavad asutust kui kodust ja kliendisõbralikku.

6

3.2.6. SHS § 22 lõiked 1 kuni 4 sätestatavad teenuseosutaja kohustuse tagada ööpäevaringselt personali olemasolu, kelle kvalifikatsioon ja koormus võimaldavad tegevusi ja toiminguid viisil, mis on kindlaks määratud hooldusteenust saavate isikute hooldusplaanis. Hooldusteenust osutavad vahetult hooldustöötaja ja abihooldustöötaja, viimase tööd juhendab hooldustöötaja. SHS § 22 lõike 5 kohaselt ei tohi teenust vahetult osutada isik, kelle karistatus tahtlikult toimepandud kuriteo eest võib ohtu seada teenust saama õigustatud isiku elu, tervise ja vara. Järelevalve käigus kontrolliti karistusregistrist teenust vahetult osutatavate töötajate karistatust, Hooldekodu töötajatel SHS § 22 lõikes 5 sätestatud töötamise piiranguid ei tuvastatud. SA Kiviõli Tervisekeskus edastas 20.05.2024 töötajate nimekirja (seisuga 13.05.2024) 29 hooldustöötaja ja 11 abihooldustöötaja andmed. Neist 15 hooldustöötajat vastavad SHSis sätestatud nõuetele ja nende töötamine on registreeritud TÖRis, ülejäänute andmed (k. a kõik abihooldustöötajad) MTRis puudusid ning nende vastavust SHSis kehtestatud nõuetele ei ole olnud võimalik kontrollida. Teenuseosutaja esitatud tööajatabelitest (veebruar - aprill) nähtub, et abihooldustöötajad M. K. ja M. B. II majast töötasid ilma hooldustöötaja juhendamiseta aprillikuus viiel kuupäeval. Hooldustöötajad töötavad 12/24-tunnistes vahetustes, abihooldustöötajad 8/11-tunnistes vahetustes. SA Kiviõli Tervisekeskuses on käesoleval hetkel täidetud nõue töötajate arvule, mis tuleneb määruse nr 36 §st 3 (rakendub hiljemalt 01.07.2026), kuna suure maja kahel korrusel töötab öösiti kolm töötajat ja päevasel ajal täiendavalt kuus, kokku vastavalt neli alumisel ja viis ülemisel korrusel. Nõude täitmiseks piisab nendest töötajatest juhul, kui suure maja klientide koguarv ei ületa 72 teenusesaajat (Terviseameti maksimaalne lubatud kohtade arv suures majas- 81 inimest). Väikestes majades on nõue samuti täidetud, kuna öösiti on mõlemas majas üks hooldustöötaja 27 teenusesaaja kohta. Päevasel ajal oleks nõue täidetud, kui väikestes majades oleks kuni 24 teenusesaajat.

3.2.7. SHS § 221 lõike 6 kohaselt avalikustab ÜHteenuse osutaja teenuskoha maksumuse

hooldustöötajate ja abihooldustöötajate tegelike kulude (tööjõukulud, tööriietuse, isikukaitsevahendite, tervisekontrolli, vaktsineerimise, koolituse ja supervisioonide kulud), maksumuse ühe teenusesaaja kohta. Alates 01.07.2023 aastast on Hooldekodu ÜHteenuse kohamaksumus 1300 eurot, millest hoolduskomponendi suuruseks ühe inimese kohta on 683 eurot kuus. Rahandusministeeriumi koostatud hoolduskulu mudeli soovitusliku näidiskalkulaatori andmetel (2024 a.) peaks Hooldekodus hoolduspersonali kulu juhatuse liikme esitatud personaliandmete põhjal olema ühe teenusesaaja kohta 587 eurot kuus. Kalkulaatoris on hooldus- ja abihooldustöötaja töötasudena arvesse võetud meditsiinisüsteemis töötavate hooldus- ja abihooldustöötajate töötasud.

IV. TÄHELEPANEKUD/ETTEPANEKUD/SOOVITUSED

1. Täiendada teenusesaajate vaba aega tähendusrikaste tegevustega. Vabaajategevuste arendamiseks teha koostööd Dementsuse Kompetentsikeskusega;

2. Võimalusel leida Hooldekodusse teenusesaajate vaba aja sisustamiseks ja mõtestatud tegevuste läbiviimiseks tegevusjuhendaja;

3. Kontrollida regulaarselt (näiteks kord aastas) vahetult ÜHteenust osutatavatel töötajatel töötamise piirangute puudumist karistusregistrist;

4. Teenusesaajate lähedased soovivad, et teenusesaajatele toodud maiustusi ja toitu pakutaks, kuni need veel söögikõlbulikud on, kuna teenusesaajad ise kipuvad neid unustama;

5. Kaaluda lähedaste soovitust invatranspordi muretsemiseks Hooldekodu käsutusse. (allkirjastatud digitaalselt) Svetlana Kubpart järelevalve juhtivspetsialist