Arvamuse edastamine
| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 8-3/8281-6 |
| Registreeritud | 31.01.2024 |
| Sünkroonitud | 26.03.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-3 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused |
| Toimik | 8-3/2023 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |
| Vastutaja | Helen Uustalu (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MAIT PALTS
PNOEE-37908100264
2024-01-31 10:35:54
Justiitsministeerium Teie 22.12.2023 nr 8-3/8281-1
[email protected] Meie 31.01.2023 nr 4/25
Arvamuse esitamine täitemenetluse seadustiku
muutmise seaduse eelnõu (täitemenetluse kitsaskohad)
väljatöötamise kavatsuse kohta
Lugupeetud Kalle Laanet!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiitsministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta. Järgnevalt on esitatud Kaubanduskoja seisukohad.
Kaubanduskoda ei ole praeguse väljatöötamise kavatsuse raames ega ka varasemalt saanud ettevõtetelt tagasisidet, et väljatöötamiskavatsuses sisalduvad täitemenetluse seadustikuga seotud probleemid oleksid väga olulised ja takistaksid ebamõistlikult ettevõtlust. Samas oleme juba aastaid juhtinud korduvalt Justiitsministeeriumi tähelepanu tööandjate töökoormust ja kulusid suurendavale probleemile seoses töötasu arestimisakti täitmisega. Samas ei ole see, ettevõtete jaoks oluline probleem ja võimalikud lahendused jõudnud isegi mitte väljatöötamise kavatsusse. Oleme selle üle äärmiselt nördinud.
Kehtiva täitemenetluse seadustiku kohaselt osutab tööandja kohtutäiturile töötasu arestimisakti alusel sisuliselt tasuta võla sissenõudmise teenust. Seejuures on tegemist tööandja jaoks üsna keerulise ja ajakuluka protsessiga. Tööandja peab arvutama, kui suur osa töötaja töötasust tuleb kinni pidada ning tegema õigetes summades ülekandeid õigete kohtutäiturite arvelduskontodele. Eelkõige on arvutamine keeruline olukorras, kus ühe töötaja kohta on saadetud mitu arestimisakti ning töötasust ei piisa võlgnevuse katmiseks. Sellisel juhul peab tööandja arvutama, kui suur osa töötasust peab jõudma töötajani ning millise kohtutäituri arestimisakti ja mis ulatuses on võimalik täita ja millist mitte. Seega peab tööandja tegelema kohustustega, mis ei ole seotud ettevõtlusega ja mille täitmist ei saa ta ise mõjutada. Oleme seisukohal, et need ülesanded peavad olema kohtutäituri ülesanded, mitte tööandja kohustused. Oleme esitanud ministeeriumile ka erinevaid lahendusvariante, millest ilmselt realistlikum oleks vabastada need tööandjad arestimisakti täitmisest, kes kannavad töötaja töötasu üle Eesti krediidiasutuses olevale pangakontole ning väljastavad selle kohta info täiturile.
Kuna käesoleva täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusega soovitakse lahendada mõningad täitemenetluse kitsaskohad, siis teeme ettepaneku analüüsida väljatöötamise kavatsuse raames ka töötasu arestimisakti täitmisega seotud probleemi, kaaluda erinevaid lahendusi sellele probleemile ning lisada seejärel sobiv lahendus täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõusse. Seeläbi õnnestuks vähendada tuhandete tööandjate koormust. Meie hinnangul on sobiv lahendus selline, mille tulemusena väheneb märgatavalt tööandjate koormus ja kulud seoses töötasu arestimisakti täitmisega või siis alternatiivina hüvitatakse tööandjale vastavad kulud. Kinnitame, et Kaubanduskoda on valmis erinevate alternatiivide kaardistamise osas ning sobiva lahenduse väljavalimisel Justiitsministeeriumile jätkuvalt abiks olema.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Peadirektor
Ireen Tarto [email protected]
[email protected] Meie 31.01.2023 nr 4/25
Arvamuse esitamine täitemenetluse seadustiku
muutmise seaduse eelnõu (täitemenetluse kitsaskohad)
väljatöötamise kavatsuse kohta
Lugupeetud Kalle Laanet!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiitsministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta. Järgnevalt on esitatud Kaubanduskoja seisukohad.
Kaubanduskoda ei ole praeguse väljatöötamise kavatsuse raames ega ka varasemalt saanud ettevõtetelt tagasisidet, et väljatöötamiskavatsuses sisalduvad täitemenetluse seadustikuga seotud probleemid oleksid väga olulised ja takistaksid ebamõistlikult ettevõtlust. Samas oleme juba aastaid juhtinud korduvalt Justiitsministeeriumi tähelepanu tööandjate töökoormust ja kulusid suurendavale probleemile seoses töötasu arestimisakti täitmisega. Samas ei ole see, ettevõtete jaoks oluline probleem ja võimalikud lahendused jõudnud isegi mitte väljatöötamise kavatsusse. Oleme selle üle äärmiselt nördinud.
Kehtiva täitemenetluse seadustiku kohaselt osutab tööandja kohtutäiturile töötasu arestimisakti alusel sisuliselt tasuta võla sissenõudmise teenust. Seejuures on tegemist tööandja jaoks üsna keerulise ja ajakuluka protsessiga. Tööandja peab arvutama, kui suur osa töötaja töötasust tuleb kinni pidada ning tegema õigetes summades ülekandeid õigete kohtutäiturite arvelduskontodele. Eelkõige on arvutamine keeruline olukorras, kus ühe töötaja kohta on saadetud mitu arestimisakti ning töötasust ei piisa võlgnevuse katmiseks. Sellisel juhul peab tööandja arvutama, kui suur osa töötasust peab jõudma töötajani ning millise kohtutäituri arestimisakti ja mis ulatuses on võimalik täita ja millist mitte. Seega peab tööandja tegelema kohustustega, mis ei ole seotud ettevõtlusega ja mille täitmist ei saa ta ise mõjutada. Oleme seisukohal, et need ülesanded peavad olema kohtutäituri ülesanded, mitte tööandja kohustused. Oleme esitanud ministeeriumile ka erinevaid lahendusvariante, millest ilmselt realistlikum oleks vabastada need tööandjad arestimisakti täitmisest, kes kannavad töötaja töötasu üle Eesti krediidiasutuses olevale pangakontole ning väljastavad selle kohta info täiturile.
Kuna käesoleva täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusega soovitakse lahendada mõningad täitemenetluse kitsaskohad, siis teeme ettepaneku analüüsida väljatöötamise kavatsuse raames ka töötasu arestimisakti täitmisega seotud probleemi, kaaluda erinevaid lahendusi sellele probleemile ning lisada seejärel sobiv lahendus täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõusse. Seeläbi õnnestuks vähendada tuhandete tööandjate koormust. Meie hinnangul on sobiv lahendus selline, mille tulemusena väheneb märgatavalt tööandjate koormus ja kulud seoses töötasu arestimisakti täitmisega või siis alternatiivina hüvitatakse tööandjale vastavad kulud. Kinnitame, et Kaubanduskoda on valmis erinevate alternatiivide kaardistamise osas ning sobiva lahenduse väljavalimisel Justiitsministeeriumile jätkuvalt abiks olema.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Peadirektor
Ireen Tarto [email protected]
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere!
Edastan uuesti Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arvamuse seoses täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusega, kuna eelnevas meilis oli manuses vale fail.
Lugupidamisega
|
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MAIT PALTS
PNOEE-37908100264
2024-01-31 10:35:54
Justiitsministeerium Teie 22.12.2023 nr 8-3/8281-1
[email protected] Meie 31.01.2023 nr 4/25
Arvamuse esitamine täitemenetluse seadustiku
muutmise seaduse eelnõu (täitemenetluse kitsaskohad)
väljatöötamise kavatsuse kohta
Lugupeetud Kalle Laanet!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiitsministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta. Järgnevalt on esitatud Kaubanduskoja seisukohad.
Kaubanduskoda ei ole praeguse väljatöötamise kavatsuse raames ega ka varasemalt saanud ettevõtetelt tagasisidet, et väljatöötamiskavatsuses sisalduvad täitemenetluse seadustikuga seotud probleemid oleksid väga olulised ja takistaksid ebamõistlikult ettevõtlust. Samas oleme juba aastaid juhtinud korduvalt Justiitsministeeriumi tähelepanu tööandjate töökoormust ja kulusid suurendavale probleemile seoses töötasu arestimisakti täitmisega. Samas ei ole see, ettevõtete jaoks oluline probleem ja võimalikud lahendused jõudnud isegi mitte väljatöötamise kavatsusse. Oleme selle üle äärmiselt nördinud.
Kehtiva täitemenetluse seadustiku kohaselt osutab tööandja kohtutäiturile töötasu arestimisakti alusel sisuliselt tasuta võla sissenõudmise teenust. Seejuures on tegemist tööandja jaoks üsna keerulise ja ajakuluka protsessiga. Tööandja peab arvutama, kui suur osa töötaja töötasust tuleb kinni pidada ning tegema õigetes summades ülekandeid õigete kohtutäiturite arvelduskontodele. Eelkõige on arvutamine keeruline olukorras, kus ühe töötaja kohta on saadetud mitu arestimisakti ning töötasust ei piisa võlgnevuse katmiseks. Sellisel juhul peab tööandja arvutama, kui suur osa töötasust peab jõudma töötajani ning millise kohtutäituri arestimisakti ja mis ulatuses on võimalik täita ja millist mitte. Seega peab tööandja tegelema kohustustega, mis ei ole seotud ettevõtlusega ja mille täitmist ei saa ta ise mõjutada. Oleme seisukohal, et need ülesanded peavad olema kohtutäituri ülesanded, mitte tööandja kohustused. Oleme esitanud ministeeriumile ka erinevaid lahendusvariante, millest ilmselt realistlikum oleks vabastada need tööandjad arestimisakti täitmisest, kes kannavad töötaja töötasu üle Eesti krediidiasutuses olevale pangakontole ning väljastavad selle kohta info täiturile.
Kuna käesoleva täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusega soovitakse lahendada mõningad täitemenetluse kitsaskohad, siis teeme ettepaneku analüüsida väljatöötamise kavatsuse raames ka töötasu arestimisakti täitmisega seotud probleemi, kaaluda erinevaid lahendusi sellele probleemile ning lisada seejärel sobiv lahendus täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõusse. Seeläbi õnnestuks vähendada tuhandete tööandjate koormust. Meie hinnangul on sobiv lahendus selline, mille tulemusena väheneb märgatavalt tööandjate koormus ja kulud seoses töötasu arestimisakti täitmisega või siis alternatiivina hüvitatakse tööandjale vastavad kulud. Kinnitame, et Kaubanduskoda on valmis erinevate alternatiivide kaardistamise osas ning sobiva lahenduse väljavalimisel Justiitsministeeriumile jätkuvalt abiks olema.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Peadirektor
Ireen Tarto [email protected]
[email protected] Meie 31.01.2023 nr 4/25
Arvamuse esitamine täitemenetluse seadustiku
muutmise seaduse eelnõu (täitemenetluse kitsaskohad)
väljatöötamise kavatsuse kohta
Lugupeetud Kalle Laanet!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiitsministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kohta. Järgnevalt on esitatud Kaubanduskoja seisukohad.
Kaubanduskoda ei ole praeguse väljatöötamise kavatsuse raames ega ka varasemalt saanud ettevõtetelt tagasisidet, et väljatöötamiskavatsuses sisalduvad täitemenetluse seadustikuga seotud probleemid oleksid väga olulised ja takistaksid ebamõistlikult ettevõtlust. Samas oleme juba aastaid juhtinud korduvalt Justiitsministeeriumi tähelepanu tööandjate töökoormust ja kulusid suurendavale probleemile seoses töötasu arestimisakti täitmisega. Samas ei ole see, ettevõtete jaoks oluline probleem ja võimalikud lahendused jõudnud isegi mitte väljatöötamise kavatsusse. Oleme selle üle äärmiselt nördinud.
Kehtiva täitemenetluse seadustiku kohaselt osutab tööandja kohtutäiturile töötasu arestimisakti alusel sisuliselt tasuta võla sissenõudmise teenust. Seejuures on tegemist tööandja jaoks üsna keerulise ja ajakuluka protsessiga. Tööandja peab arvutama, kui suur osa töötaja töötasust tuleb kinni pidada ning tegema õigetes summades ülekandeid õigete kohtutäiturite arvelduskontodele. Eelkõige on arvutamine keeruline olukorras, kus ühe töötaja kohta on saadetud mitu arestimisakti ning töötasust ei piisa võlgnevuse katmiseks. Sellisel juhul peab tööandja arvutama, kui suur osa töötasust peab jõudma töötajani ning millise kohtutäituri arestimisakti ja mis ulatuses on võimalik täita ja millist mitte. Seega peab tööandja tegelema kohustustega, mis ei ole seotud ettevõtlusega ja mille täitmist ei saa ta ise mõjutada. Oleme seisukohal, et need ülesanded peavad olema kohtutäituri ülesanded, mitte tööandja kohustused. Oleme esitanud ministeeriumile ka erinevaid lahendusvariante, millest ilmselt realistlikum oleks vabastada need tööandjad arestimisakti täitmisest, kes kannavad töötaja töötasu üle Eesti krediidiasutuses olevale pangakontole ning väljastavad selle kohta info täiturile.
Kuna käesoleva täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsusega soovitakse lahendada mõningad täitemenetluse kitsaskohad, siis teeme ettepaneku analüüsida väljatöötamise kavatsuse raames ka töötasu arestimisakti täitmisega seotud probleemi, kaaluda erinevaid lahendusi sellele probleemile ning lisada seejärel sobiv lahendus täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõusse. Seeläbi õnnestuks vähendada tuhandete tööandjate koormust. Meie hinnangul on sobiv lahendus selline, mille tulemusena väheneb märgatavalt tööandjate koormus ja kulud seoses töötasu arestimisakti täitmisega või siis alternatiivina hüvitatakse tööandjale vastavad kulud. Kinnitame, et Kaubanduskoda on valmis erinevate alternatiivide kaardistamise osas ning sobiva lahenduse väljavalimisel Justiitsministeeriumile jätkuvalt abiks olema.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Peadirektor
Ireen Tarto [email protected]
