Nõudekiri

Treenerite, kelle grupis treenivad puudega harrastajad, rahastamise ettepanekud

Kultuuriministeeriumile

11.04.2024

1. Eesti Paralümpiakomitee (EPK) ettepanek

Ettepanek on rakendada treeneri tööjõukulu toetust puudega sportlastele koefitsiendiga (näiteks

üks sportlane läheb 2 (või muu nr - sõltub spordialast või puude raskusest) eest kirja) ning kõrgema

vanusepiiranguga (näiteks nagu Tallinna pearahal on vanusepiirang kuni 64 aastat), mille abil on

lihtsam treenerite ja nende treeningrühmadel vastata määruses kehtestatud nõuetele.

Miks peaks puudega inimeste treenimisel arvestama koefitsendiga ja kust need koefitsendid

tulevad?

● Tavasportlaste treenimisest erinev lähenemine sh sportlase keha liikuvus jms, mille

arendamine võtab olenevalt spordialast rohkem aega.

● Motiveerida treenereid võtma puudega inimesi oma treeninggruppi ning seeläbi tõsta

puudega inimeste liikumisharrastuse osakaalu.

● Treeningu mahutavus - näiteks ratastoolis sportlasi ei mahu nii palju ühte saali kui

tavasportlasi.

● Kuna treeneri kutseõppes ei ole parasport veel sees siis treeneri iseseisev õpe ja

täiendamine seoses paraspordiga võtab täiendava aja

● Mahukam suhtlemine intellektipuudega sportlastega ja/või nende saatjate/vanematega.

* Koefitsendid erinevad sõltuvalt spordialast ning ekspertide arvamusest selle ala õpetatavusest

puudega inimestele. Näiteks istevõrkpalli ei saa ala spetsiifika tõttu mängida sügava puudega

sportlased ning mäng on ülesehituselt väga sarnane võrkpallile, siis on koefitsient madalam (sh

treeneri töö lähedane võrkpallitreeneri tööga). Samas kui parapurjetamist saavad harrastada

erineva puudeastmega sportlased, treener peab olema teadlik sportlase paati saamisest,

veeohutusest puudega sportlastel jms spetsiifika, mis tekitab suurema lisakoormuse treeneri

tavapärasele tööle.

2. Ettepaneku rahaline suurus

Puudega inimesi on hinnanguliselt 10% elanikkonnast ja intellektipuudega ca 2%. Puude

tunnistuseks on neil puudega inimese kaart (keskmine, raske, sügav puue). Tänases EPK süsteemis

puudutaks antud küsimus ligikaudu 30 treenerit ja 400-500 treenitavat.

3. Ettepaneku õiguslik lahendus

EPK ettepanek on täiendada § 6 ja lisa 2 puudega sportlasi puudutava osaga. Puudega sportlastele

koefitsiendi tekitamine eeldab Kultuuriministri treeneri tööjõukulu toetuse määruse muutmist.

Juhul kui toetust leiab ka vanusepiirangu muutmine, tuleb muuta ka Spordiseadust.

4. Treenerite ettevalmistus ja kutseregister

Tänases olukorras ei ole puudega sportlaste ja harrastajate treenimiseks eraldi kutsetunnistust, kuid

vähemalt 5. kutsetaseme olemasolu on aluseks treeneri tööjõukulu toetuse saamisel.

Treenerite kutseregister tuleks uuendada vastava märgistusega – parasport ning lisada vastav

märgistus nendele treeneritele, kes on saanud erialase kutsetunnistuse ning läbinud lisaks sama ala

paraspordi täiendõpet – näiteks võrkpallitreeneri kutsetase 5 peab läbima vähemalt 16 ak tundi

paraspordialaseid täiendõppe koolitusi, et saada juurde paraspordi märgistus.

LISA 1 (näited, täiendamisel)

Paraspordialade erandite ja lubatud treenerikutsete loetelu

Spordialade erandite loetelu, kus on lubatud töötada teisele spordialale spetsialiseerunud

treeneritel:

1. Boccia - lubatud treenerikutsed on petank, kurling, liikumisharrastustreener, muud

veeremängud

2. Pimelauatennis - lauatennis, liikumisharrastustreener

LISA 2 (näited, täiendamisel -vaja läbi rääkida spordialaliitude ja spordiala ekspertidega)

LINK

Treenerite, kelle grupis treenivad puudega harrastajad, rahastamise ettepanekud

Kultuuriministeeriumile

11.04.2024

1. Eesti Paralümpiakomitee (EPK) ettepanek

Ettepanek on rakendada treeneri tööjõukulu toetust puudega sportlastele koefitsiendiga (näiteks

üks sportlane läheb 2 (või muu nr - sõltub spordialast või puude raskusest) eest kirja) ning kõrgema

vanusepiiranguga (näiteks nagu Tallinna pearahal on vanusepiirang kuni 64 aastat), mille abil on

lihtsam treenerite ja nende treeningrühmadel vastata määruses kehtestatud nõuetele.

Miks peaks puudega inimeste treenimisel arvestama koefitsendiga ja kust need koefitsendid

tulevad?

● Tavasportlaste treenimisest erinev lähenemine sh sportlase keha liikuvus jms, mille

arendamine võtab olenevalt spordialast rohkem aega.

● Motiveerida treenereid võtma puudega inimesi oma treeninggruppi ning seeläbi tõsta

puudega inimeste liikumisharrastuse osakaalu.

● Treeningu mahutavus - näiteks ratastoolis sportlasi ei mahu nii palju ühte saali kui

tavasportlasi.

● Kuna treeneri kutseõppes ei ole parasport veel sees siis treeneri iseseisev õpe ja

täiendamine seoses paraspordiga võtab täiendava aja

● Mahukam suhtlemine intellektipuudega sportlastega ja/või nende saatjate/vanematega.

* Koefitsendid erinevad sõltuvalt spordialast ning ekspertide arvamusest selle ala õpetatavusest

puudega inimestele. Näiteks istevõrkpalli ei saa ala spetsiifika tõttu mängida sügava puudega

sportlased ning mäng on ülesehituselt väga sarnane võrkpallile, siis on koefitsient madalam (sh

treeneri töö lähedane võrkpallitreeneri tööga). Samas kui parapurjetamist saavad harrastada

erineva puudeastmega sportlased, treener peab olema teadlik sportlase paati saamisest,

veeohutusest puudega sportlastel jms spetsiifika, mis tekitab suurema lisakoormuse treeneri

tavapärasele tööle.

2. Ettepaneku rahaline suurus

Puudega inimesi on hinnanguliselt 10% elanikkonnast ja intellektipuudega ca 2%. Puude

tunnistuseks on neil puudega inimese kaart (keskmine, raske, sügav puue). Tänases EPK süsteemis

puudutaks antud küsimus ligikaudu 30 treenerit ja 400-500 treenitavat.

3. Ettepaneku õiguslik lahendus

EPK ettepanek on täiendada § 6 ja lisa 2 puudega sportlasi puudutava osaga. Puudega sportlastele

koefitsiendi tekitamine eeldab Kultuuriministri treeneri tööjõukulu toetuse määruse muutmist.

Juhul kui toetust leiab ka vanusepiirangu muutmine, tuleb muuta ka Spordiseadust.

4. Treenerite ettevalmistus ja kutseregister

Tänases olukorras ei ole puudega sportlaste ja harrastajate treenimiseks eraldi kutsetunnistust, kuid

vähemalt 5. kutsetaseme olemasolu on aluseks treeneri tööjõukulu toetuse saamisel.

Treenerite kutseregister tuleks uuendada vastava märgistusega – parasport ning lisada vastav

märgistus nendele treeneritele, kes on saanud erialase kutsetunnistuse ning läbinud lisaks sama ala

paraspordi täiendõpet – näiteks võrkpallitreeneri kutsetase 5 peab läbima vähemalt 16 ak tundi

paraspordialaseid täiendõppe koolitusi, et saada juurde paraspordi märgistus.

LISA 1 (näited, täiendamisel)

Paraspordialade erandite ja lubatud treenerikutsete loetelu

Spordialade erandite loetelu, kus on lubatud töötada teisele spordialale spetsialiseerunud

treeneritel:

1. Boccia - lubatud treenerikutsed on petank, kurling, liikumisharrastustreener, muud

veeremängud

2. Pimelauatennis - lauatennis, liikumisharrastustreener

LISA 2 (näited, täiendamisel -vaja läbi rääkida spordialaliitude ja spordiala ekspertidega)

LINK