Vahearuanne kooskõlastamiseks

VÄLISMINISTEERIUM

Rahvusvaheliste organisatsioonide ja inimõiguste osakond

EESTI TEGEVUSKAVA ÜRO JULGEOLEKUNÕUKOGU RESOLUTSIOONI 1325

„NAISED, RAHU JA JULGEOLEK“ RAKENDAMISEKS EESTIS 2020–2025

VAHEARUANNE 2020–2023

Tallinn 2023

2

Sisukord

Sissejuhatus ............................................................................................................................... 3

2. Tegevused resolutsiooni 1325 rakendamiseks aastatel 2020-2025 ............................... 3

2.1. Koostöö, infovahetus ja resolutsiooni 1325 eesmärkide edendamine

rahvusvahelisel tasandil ....................................................................................................... 3

2.2. Naiste inimõiguste tagamise toetamine ning naiste võimestamine

konfliktipiirkondades ja konfliktijärgsetes piirkondades................................................. 9

2.3. Naised, rahu ja julgeoleku alal valdkondliku asjatundlikkuse kasvatamine

ametkondades ja laiem teadlikkuse suurendamine Eestis .............................................. 11

2.4. Naiste esindatuse suurendamine rahu ja julgeoleku tagamisega seotud

ametikohtadel Eestis, sealhulgas osalemisvõimalused rahvusvahelistel sõjalistel ja

tsiviiloperatsioonidel ........................................................................................................... 17

Kokkuvõte ............................................................................................................................... 19

3

Sissejuhatus ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 2000. aastal vastu resolutsiooni 1325 „Naised, rahu ja

julgeolek“ (Women and Peace and Security, WPS) ning seadis eesmärgi, et rahvusvaheline

üldsus peab läbivalt arvestama sooperspektiiviga konfliktide ennetamisel, lahendamisel ja

rahutagamisel ning tegelema ka konfliktides esineva seksuaalvägivalla ennetamisega. Tegemist

on ühe märgilisema ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga, milles Julgeolekunõukogu võttis

esimest korda vastu otsuse, tunnistamaks relvakonfliktis tekkiva kahju ebaproportsionaalselt

suurt mõju naistele ja lastele. Resolutsiooni 1325 sõnumeid ja eesmärke on Julgeolekunõukogu

hiljem veel võimendanud mitme jätkuresolutsiooniga. Eesti on olnud resolutsiooni 1325 toetaja

ning jätkuresolutsioonide 1820, 1888, 2106, 2122 ja 2242 kaasesitaja.

Resolutsioonis 1325 seatud eesmärkide edendamiseks on Eesti vastu võtnud kolm tegevuskava,

aastateks 2010–2014, 2015–2019 ja 2020-2025. Tegevuskava 6. peatüki alusel esitavad seda

ellu viivad ametkonnad ja vabaühendused kirjaliku ülevaate oma tegevustest 2023. aasta teises

pooles ja 2025. aasta teises pooles. Mõlemal korral koostab Välisministeerium esitatud

ülevaadete alusel tegevuskava rakendamise aruande, mis edastatakse infoks Vabariigi

Valitsusele. 2020-2023 vahearuanne on koostatud Haridus- ja Teadusministeeriumi, Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Välisministeeriumi,

Kultuuriministeeriumi, Siseministeeriumi, Eesti NATO Ühingu, Politsei- ja Piirivalveameti,

Mondo, Arengukoostöö Ümarlaua, Kaitseväe ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise voliniku sisendite põhjal.

2. Tegevused resolutsiooni 1325 rakendamiseks aastatel 2020-2025

2020-2025 tegevuskava tegevused resolutsiooni 1325 rakendamiseks pandi paika eelmiste

tegevuskavade fookusest lähtudes ning teiste riigisisese tegevuskava täitmisesse panustavate

ministeeriumite ja asutustega kooskõlastades. Tegevuste sõnastamisel hoiti piisavat

üldistustaset, võimaldamaks erinevaid naised, rahu ja julgeoleku valdkonda mõjutavaid

tegevusi mitmekülgsemalt kaasata. Samuti ei seadnud tegevuskava kindlaid geograafilisi või

temaatilisi fookuspiirkondi.

2020–2025 tegevuskava eesmärgid on jagatud nelja rühma:

1. koostöö, infovahetus ja resolutsiooni 1325 eesmärkide edendamine rahvusvahelisel

tasandil;

2. naiste inimõiguste tagamise toetamine ning naiste võimestamine konfliktipiirkondades

ja konfliktijärgsetes piirkondades;

3. naised, rahu ja julgeoleku alal valdkondliku asjatundlikkuse kasvatamine ametkondades

ja laiem teadlikkuse suurendamine Eestis;

4. naiste esindatuse suurendamine rahu ja julgeoleku tagamisega seotud ametikohtadel

Eestis, sealhulgas osalemisvõimalused rahvusvahelistel sõjalistel ja

tsiviiloperatsioonidel.

2.1. Koostöö, infovahetus ja resolutsiooni 1325 eesmärkide edendamine rahvusvahelisel

tasandil

 Aprillis 2021 võeti vastu Eesti inimõigusdiplomaatia alused ja tegevuskava, milles naised,

rahu ja julgeolek on üks temaatilistest prioriteetidest.

4

 Tegevuskava vahearuande perioodil on Eesti panustanud resolutsiooni 1325 eesmärkide

edendamisse aktiivse ÜRO ja teiste regionaalsete või rahvusvaheliste organisatsioonide

(EL, Euroopa Nõukogu, NATO, OSCE) liikmena. Eesti on teinud organisatsioonide kaudu

koostööd teiste riikide ja osapooltega ning osalenud temaatilises infovahetuses.

 Eesti kuulub rahvusvahelisse naised, rahu ja julgeoleku valdkonnale pühendunud

kontaktpunktide võrgustikku, mille tööd koordineerib ÜRO soolise võrdõiguslikkuse ja

naiste õiguste edendamise agentuur UN Women. Võrgustik loodi sügisel 2016 New Yorgis

ning hõlmab ligi 60 riiki ja neile lisaks vabaühendusi üle maailma.

 28. juunil 2021 nimetati president Kersti Kaljulaid kaheks aastaks ÜRO peasekretäri

üleilmseks naiste ja laste õiguste (Every Woman Every Child, EWEC) eestkõnelejaks.

 Eesti kuulub ka naised, rahu ja julgeoleku sõprade rühma New Yorgis, mis esitab erinevatel

ÜROs toimuvatel kohtumistel temaatilisi sõnavõtte ja pöörab tähelepanu nii

edasiminekutele kui ka jätkuvatele või uutele probleemidele resolutsiooni 1325 eesmärkide

täitmisel. Lisaks korraldab sõprade rühma juhtriik Kanada ettekirjutamata regulaarsusega

sõprade rühma kohtumisi koos julgeolekuvaldkonnas töötavate naistega, rääkimaks nende

kogemusest.

 Naised, rahu ja julgeolek oli üks Eesti prioriteete ÜRO Julgeolekunõukogu valitud

liikmesuse ajal aastatel 2020-2021. Eesti osales aktiivselt naised, rahu ja julgeoleku teemal

ÜRO Julgeolekunõukogu debattidel ning võtab sõna teistel valdkonnaga seonduvatel ÜRO

kohtumistel New Yorgis.

 Eesti on järjepidevalt toetanud ÜRO peasekretäri eriesindaja relvastatud konfliktides

esineva seksuaalvägivalla küsimustes (Special Representative of the Secretary-General on

Sexual Violence in Conflict, SRSG-SVC) ning ÜRO peasekretäri eriesindaja laste ja

relvakonfliktide küsimuses (Special Representative of the Secretary General on Children

and Armed Conflict, SRSG-CAAC) tööd. Eesti on väljendanud oma toetust sõnavõttudes,

sealhulgas igal aastal ÜRO peaassamblee kolmanda komitee istungjärgu ajal.

 Eesti on jätkanud erinevate resolutsiooni 1325 eesmärkide täitmisega tegelevate ÜRO

kehamite ja üksuste töö toetamist rahaliselt. UN Womeni toetuseks eraldati 2020. aastal 80

000 eurot, 2021. aastal 50 000 eurot, 2022. aastal 80 000 eurot ning 2023. aastal 50 000

eurot. ÜRO peasekretäri eriesindaja toetuseks relvastatud konfliktides esineva

seksuaalvägivalla küsimustes eraldati 2020. aastal 30 000 eurot, 2021. aastal 30 000 eurot,

2022. aastal 20 000 eurot ning 2023. aastal 20 000 eurot. ÜRO õigusriigi tugevdamise ja

seksuaalvägivalla vastase võitluse ekspertide meeskonnale (Team of Experts on the Rule of

Law and Sexual Violence in Conflict, TOE) eraldati 2020. aastal 50 000 eurot, 2021. aastal

30 000 eurot, 2022. aastal 20 000 eurot ning 2023. aastal 20 000 eurot. ÜRO

Rahvastikufondi (United Nations Population Fund, UNFPA) toetuseks eraldati 2020. aastal

60 000 eurot, 2021. aastal 30 000 eurot ning 2023. aastal 30 00 eurot. ÜRO peasekretäri

eriesindaja toetuseks laste ja relvakonfliktide küsimuses eraldati 2020. aastal 30 000 eurot,

2021. aastal 30 000 eurot, 2022. aastal 30 000 eurot ning 2023. aastal 30 000 eurot.

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ohvrite usaldusfondile eraldati seksuaal- ja soolise

5

vägivalla ohvrite toetuseks 2020. aastal 50 000 eurot, 2021. aastal 50 000 eurot ning 2022.

aastal 40 000 eurot 2023. aastal 40 000 eurot. ÜRO tütarlaste hariduse algatusele (UNGEI)

eraldati 2020. aastal 30 000 eurot. ÜRO Lastefondile (UNICEF) eraldati 2020. aastal 300

000 eurot, 2021. aastal 150 000 eurot ning 2022. aastal 100 000 eurot. ÜRO Rahuloome

Fondile (United Nations Peacebuilding Fund) eraldati 2020. aastal 75 000 eurot, 2021.

aastal 50 000 eurot, 2022. aastal 50 000 eurot ning 2023. aastal 50 000 eurot. ÜRO poliitika-

ja rahuloome osakonna (The United Nations Department of Political and Peacebuilding

Affairs) tegevuste toetuseks eraldati 2020. aastal 30 000 eurot, 2021. aastal 20 000 eurot,

2022. aastal 20 000 eurot ning 2023. aastal 20 000 eurot.

 Sotsiaalministeeriumi esindajad on aktiivselt osalenud rahvusvahelistel kohtumistel, seal

hulgas ministri või asekantsleri tasemel naiste staatuse komisjoni (Commission on the Status

of Women, CSW) istungjärkudel, mis toimuvad iga aasta märtsis New Yorgis. 2023. aastal

struktuurireformiga liikus Sotsiaalministeeriumi Võrdsuspoliitika osakond Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusvaldkonda, millega seoses esindab Eestit CSW

istungjärkudel edaspidi Majandus- ja Kommunikatsiooniminister või vastav asekantsler.

 Aastatel 2017-2021 oli Eesti CSW liige ning oleme esitanud oma kandidatuuri saada uuesti

liikmeks aastateks 2030-2034. Eesti kandideerib ka agentuuri UN Women juhtnõukogu

liikmeks aastateks 2027-2029.

 2023. aastal esitas Eesti oma kandidatuuri saada ÜRO Inimõiguste Nõukogu liikmeks

aastateks 2026-2028 ning püstitas prioriteetsed teemad, millest üks on naiste õigused.

 Eesti osaleb ÜRO Inimõiguste Nõukogu emasuremust ennetava resolutsiooni1

tuumikrühmas. Resolutsioon on üks Eesti prioriteete Inimõiguste Nõukogus. Tegemist on

ainukese resolutsiooniga, kus Eesti on tuumikgrupis ja tegeleb resolutsiooni kirjutamise,

esitamise, läbirääkimiste ja teavitustegevusega resolutsiooni vastuvõtmisteks.

 Sotsiaalministeeriumi esindaja on osalenud Euroopa Nõukogu soolise võrdõiguslikkuse

komisjonis ja EL soolõime kõrgetasemelises rühmas.

 Eesti osaleb aktiivselt resolutsiooni 1325 ELi rakkerühmas, mis kohtub kaks korda aastas

Brüsselis, viimati 2023. aasta mais. Rakkerühma eesmärk on jagada liikmesriikide

kogemusi ja parimaid praktikaid resolutsiooni 1325 eesmärkide täitmisel ja toetada ELi

üldise WPS poliitika kujundamist.

 Eesti toetab NATOs resolutsiooni 1325 rakendamist ning osaleb aktiivselt asjakohastes

töörühmades ja komiteedes. NATO tegevuste aluseks on 2018. aastal uuendatud WPS

poliitika ja 2021. aastal heaks kiidetud WPS tegevuskava aastateks 2021-2025, mille

rakendamisega on liitunud ka NATO partnerid. 2022. aasta Madridi tippkohtumisel

heakskiidetud strateegilisse kontseptsiooni lisati olulise arenguna WPS agenda edendamine

1 Human Rights Council Resolution on preventable maternal mortality and morbidity and human rights

A/HRC/47/L.23/Rev.1

6

läbi kõigi NATO põhiülesannete. Uuel aastal on käivitumas arutelud WPS poliitika

uuendamiseks, eesmärgiga ajakohastatud poliitika 2024. aasta Washingtoni tippkohtumisel

heaks kiita.

 Eesti suursaadikud üle maailma on vahearuande perioodil osalenud naised, rahu ja

julgeoleku valdkonnaga seotud ühiskonna teadlikkust tõstvatel üritustel, seal hulgas igal

aastal 25. novembril tähistatava rahvusvahelise naistevastasevägivalla vastu võitlemise

päeval ning sellega seonduvatel kohtumistel, nagu 16 päeva kestev kampaania soopõhise

vägivalla vastu. 2022. ja 2023. aastal korraldas 25. novembri tähistamiseks teavituspäeva

ka Välisministeerium Tallinna diplomaatilise korpuse osalusel.

 Eesti teeb naised, rahu ja julgeoleku valdkonnas koostööd Põhjamaade ja Balti riikide ehk

NB8 koostööformaadis. NB8 riikide Välisministeeriumide naised, rahu ja julgeoleku

teemadega tegelevad kolleegid kohtuvad kord aastas ühes NB8 riigi pealinnas, jagamaks

oma kogemusi ja ettepanekuid resolutsiooni 1325 eesmärkide edukamaks täitmiseks.

 Eesti tegeleb naissoost inimõiguskaitsjate, ajakirjanike ja teiste meediatöötajate kaitsmise

ja toetamisega Euroopa inimõigussaadikute võrgustiku ning rahvusvaheliste koalitsioonide

ja initsiatiivide kaudu, nagu Meediavabaduse Koalitsioon, Internetivabaduse Koalitsioon ja

OSCE ajakirjanike kaitse projekt.

 Eesti Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik on vahearuande perioodil

teinud rahvusvahelist koostööd Equinet’i ehk Euroopa võrdsete võimalustega tegelevate

asutuste võrgustiku kaudu.

 Eesti on seisnud resolutsiooni 1325 eesmärkidele tähelepanu pööramise ja asjakohaste

tegevuste elluviimise eest Rahvusvahelise Kriminaalkohtu (International Criminal Court,

ICC) Rooma statuudi kontekstis. Kuna naised on suurim rühm seksuaalvägivalla ohvrite

hulgas, peab võitlusega karistamatuse vastu kaasnema nende suurem osalemine rahu- ja

julgeolekutegevustes. 2023. aasta Rooma statuudi osalisriikide assambleel kaaskorraldas

Eesti mitut kõrvalüritust, mis pöörasid erilist tähelepanu ohvritele, sh naiste ja laste erilisele

haavatavusele.

 26.-30. augustil 2021 toimus 2019. aastal Eestist alguse saanud rahvusvahelise konverentsi

jätkukonverents “Women in Leadership. For a Better Future together” Bahreinis. Esinejad

üle maailma andsid ülevaate naiste rollist ja innovatsioonist, meediast, küberkaitsest,

keskkonna mõjutustest, naistele võrdsete võimaluste loomisest, vaimsest tervisest,

ajakirjandusest konfliktipiirkondades, teatri rollist, kultuurist, diskrimineerimisest ja teistest

teemadest. Eesti NATO Ühingu juhatuse esimees Krista Mulenok tegi ettekande Eesti

küberkaitse valdkonna arengust ja aktiivõppe meetoditest, tutvustas küberkaitse

valikkursuse ainekava ja NATONIA mängu. Konverentsi serval toimus ka kohtumine

Bahreini Välisministeeriumi straateegilise osakonna juhi Nancy Limaliga, kus arutati

pandeemia mõjutuste, Afganistani olukorra ning Eesti ja Bahreini koostöövõimaluste üle.

Projekti toetasid SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Välisministeerium ja

Kaitseministeerium.

 16. novembril 2021 toimus Eesti NATO Ühingu eestvedamisel VII rahvusvaheline

aastakonverents „ÜRO resolutsioon 1325: naised, rahu ja julgeolek“. Konverents keskendus

esmakordselt Balti riikide tegevuskavade ja koostöövõimaluste tugevdamisele. Lisaks

7

Eesti, Läti ja Leedu ekspertidele esinesid konverentsil USA, Kanada ja Rootsi julgeoleku

valdkonna esindajad ja diplomaadid. Avakõne pidas Kanada brigaadikindral Carla Harding

Liitlasvägede Euroopa ülemjuhatuse peakorterist (SHAPE) teemal „Mitmekesisuse

konkurentsieelis julgeoleku tagamisel“. Kõnelesid ka Eesti välisminister Eva-Maria

Liimets, Kanada suursaadik Kevin Rex, ÜRO soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õiguste

ameti poliitika ekspert Harriette Williams Bright ja Rootsi suursaadik Eestis Ingrid

Tersman. Arutelupaneelid „Eesti, Läti ja Leedu: naised, rahu ja julgeolek tegevuskavad –

väljakutsed ja koostöövõimalused“ keskendusid Balti riikide 1325 tegevustele ja

koostöövõimalustele, kaasates eksperte Riiast, Vilniusest ja Tallinnast. Panelistid hindasid

Eesti „naised, rahu, julgeolek“ tegevuskava edenemist ning otsisid valdkondi, kus

tugevdada koostööd erinevate tegevuskava elluviimisega seotud sidusrühmade vahel.

Konverentsil osales ligi 50 osalejat erinevatest riikidest. Konverentsi korraldas Eesti NATO

Ühing koostöös Välisministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Kanada suursaatkonna,

Saksamaa suursaatkonna ja Friedrich Eberti Fondiga.

 16.-21. mail 2022 toimus Focal Points WPS kohtumine Genfis, Šveitsis. Eestit esindas

Krista Mulenok, Eesti NATO Ühingu juhatuse esimees.

 24. oktoobril 2022 osales Eesti NATO Ühingu „Naised, rahu ja julgeolek“ projektijuht

Kersti Siilivask Lätis toimunud naistele suunatud mentorprogrammi raames kohtumisel

Kanada naised, rahu ja julgeoleku erisaadiku Jacqueline O’Neilliga. Kohtumisel jagati

Kanada, Läti ja Eesti kogemusi resolutsiooni 1325 edendamise teemadel.

 25. oktoobril 2022 osales Eesti NATO Ühingu „Naised, rahu ja julgeolek“ projektijuht Lätis

toimunud „Naised, rahu ja julgeolek“ ümarlaual, kus arutati Eesti, Läti ja Leedu riiklike

WPS tegevuskavade rakendamise teemadel. Eesti esindaja Kersti Siilivask andis ülevaate

Eesti NATO Ühingu tegevustest ja panusest WPS tegevuskava rakendamisel nii Eestis kui

ka rahvusvahelisel tasandil.

 Vahearuande perioodil on toimunud kaks kõrgetasemelist Kaitseväe Peastaabi ülema

kohtumist, 2021. aastal Brigaadikindral Carla Harding’uga (Kanada) ning 2023. aastal

Kindralleitnant Jennie Carignaniga (Kanada), arutamaks resolutsiooni 1325 eesmärkide

rakendamist Kaitseväes. Kohtumistel arutati ja jagati kogemusi Kanada ja Eesti

kogemustest resolutsiooni 1325 rakendamisest ning naissoost tegevväelastest Kaitseväes.

 Eesti on aastatel 2021-2023 osalenud NATO sooperspektiivide komitee töös. Igal aastal

korraldab NATO sooperspektiivide komitee WPS konverentsi, mille raames on võimalik

infot ja kogemusi vahetada. Lisaks konverentsile toimub ka komitee kohtumine, kus

võetakse vastu otsuseid resolutsiooni 1325 eesmärkide täitmise teemal.

 Vahearuande perioodil on vastatud erinevatele naised, rahu ja julgeoleku valdkonda

puudutavatele infopäringutele ja küsimustikele. Igal aastal esitab Eesti NATO Ühing

riikliku aruande NATO sooperspektiivide komiteele ning alates 2021. aastast ka NATO

OPC (Operations Policy Committee) küsimustikule NATO liikmesriikide seksuaalse

ekspluateerimise vältimise poliitika tegevuskava rakendamise kohta.

 ÜRO Julgeolekunõukogu Terrorismivastane direktoraat (CTED) korraldas viimati 2022.

aastal järelevalvemissiooni Eestisse, eesmärgiga teostada järelevalvet ÜRO

Julgeolekunõukogu terrorismivastast võitlust puudutavate resolutsioonide täitmise üle.

8

Selle raames andsid Eesti õiguskaitseasutused, politsei ja teised ametkonnad, seal hulgas

Siseministeerium, Justiitsministeerium ja Vanglateenistus põhjaliku ülevaate resolutsiooni

1325 rakendamise kohta Eestis koos statistiliste andmetega ja üksikasjaliste selgitustega.

2023. aasta teises pooles avaldas ÜRO JN CTED oma aruande Eesti kohta, mis sisaldab ka

hinnanguid resolutsiooni 1325 eesmärkide täitmise kohta Eestis. Raporti hinnangul on Eesti

olnud tugev naised, rahu ja julgeoleku tegevuskava toetaja, sealhulgas ajal, mil Eesti oli

ÜRO Julgeolekunõukogu valitud liige,2 Eesti on saavutanud naiste kõrge osaluse

terrorismivastase võitlusega seotud institutsioonides, sealhulgas Politsei- ja

Piirivalveametis ja vanglasüsteemis3 ning raport tõi välja, et Eesti pakub

õiguskaitseasutustele sooalast koolitust eelkõige inimkaubanduse ja seksuaalvägivalla

juhtumite käsitlemise kontekstis.4

 2023. aasta novembris algas GovStack Women in GovTech Challenge koolitus- ja

mentorlusprogramm, milles osalevad mentorina nii Välisministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi, eraettevõtete (Digital Nation, Proud Engineers, Aktors)

kui ka ülikoolide (TalTech, Estonian Business School) esindajad. Women in GovTech

Challenge on naistele suunatud globaalne digiteemaline koolitus- ja mentorlusprogramm,

mille eesmärgiks on vähendada globaalset digitaalset lõhe ja tõsta naiste rolli digitaalsete

tehnoloogiatega seotud küsimustes. Programmi esimesest lennust 2023-2024. aastal võtab

osa 98 osalejat ja 38 mentorit 45 riigist. Programm koosneb 8 koolitusnädalast ning

paralleelsest mentorlusprogrammist, mille raames arendavad osalejad väikestes tiimides

mentorite juhendamisel konkreetseid e-teenuseid. Arendatud e-teenuseid ja lahendusi

tutvustatakse ÜRO infoühiskonna foorumil WSIS 2024. aasta maikuus Genfis, Šveitsis.

 Arengukoostöö Ümarlaud (AKÜ) osaleb Euroopa MTÜde liidu Concordi soolisuse

teemalises töörühmas, mille kohta on avaldatud ka AKÜ blogis ja Delfi/Päevalehe portaalis

ilmunud arvamuslugu. 2023. aasta mais osales AKÜ esindaja Vilniuses naised, rahu ja

julgeolek valdkonda käsitlenud konverentsil Gender Equality and Violence Against

Women: Perspectives from the EU and the Eastern Partnership Countries.

 Vahearuande perioodil tegeles Kultuuriministeeriumi Euroopa Liidu kodanike,

võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programmi rahastusel roma platvormi

väljaarendamisega, eesmärgiga toetada romade lõimumist ühiskonnas, edendada roma ja

mitteroma noorte koostööd, suurendada kohalike omavalitsuste kaasatust romade

lõimumisprotsessis ning tutvustada roma ajaloo ja kultuuri Eesti elanikele. Alates platvormi

käivitamisest 2017. aastal on ellu viidud kaks aastast ja üks 28-kuune projekt. Seni viimane,

3. projekt, lõppes 2023. aasta juulis. Projektide tegevused olid suunatud eelkõige roma

noortele ja roma naistele, aga ka kõigile teistele sidusrühmadele, nagu asjassepuutuvad

ministeeriumid ja kohalikud omavalitsused, romadega töötavad pedagoogid ning kogu Eesti

ühiskond. Roma naistele korraldati vahearuande perioodil kolm majanduslikku aktiivsust

toetavat koolitust ning kaks samateemalist ühiskoolitust Läti roma naistega, üks Pärnus,

teine Riias. Enamikul alates 2020. aastast korraldatud koolitustest osalesid ülekaalukalt

roma naised.

2 Report of the Counter-Terrorism Committee on its regional visit to the Baltic States: Republic of Estonia virtual

component 10–14 May 2021; physical component 18–21 October 2022), p. 271. 3 Ibid. p. 274. 4 Ibid. p. 275.

9

2.2. Naiste inimõiguste tagamise toetamine ning naiste võimestamine

konfliktipiirkondades ja konfliktijärgsetes piirkondades

 Vahearuande perioodil on Välisministeerium jätkanud rahaliste eraldiste tegemist konflikti-

ja konfliktijärgsetes piirkondades naiste toetamisega tegelevatele organisatsioonidele ja

agentuuridele. Lisaks punktis 2.1. välja toodud rahalistele toetustele eraldas

Välisministeerium UNFPA kaudu nii 2020. kui ka 2021. aastal 100 000 eurot soopõhise

vägivalla leevendamiseks Ukrainas ning 2023. aastal 50 000 eurot Afganistani

humanitaartegevuste toetuseks ja 50 000 eurot humanitaarkriisi leevendamiseks Ukrainas.

Ukraina-suunalisi projekte viib läbi ka agentuuril UN Women.

 Välisministeerium eraldas 20 000 eurot ÜRO õigusriigi tugevdamise ja seksuaalvägivalla

vastase võitluse ekspertrühma Ukraina-suunaliste tegevuste toetuseks aastateks 2023-2024.

Projekti eesmärk on tugevdada Ukraina õigussektori – nii ametiasutuste kui ka

kodanikuühiskonna – suutlikkust teha koostööd, et uurida ja lahendada konfliktides esineva

seksuaalvägivalla juhtumeid ja inimkaubanduse juhtumeid seksuaalse ärakasutamise

eesmärgil, et tagada õiglus ja vastata adekvaatselt Ukraina elanikkonna nõudmistele.

Projekt aitab kaasa ka konfliktides esineva seksuaalvägivalla ohvritele mõeldud

reparatsiooniprogrammi loomisele. Tegevused vastavad otseselt Ukraina ametiasutustelt

saadud taotlustele.

 Välisministeerium eraldas ÜRO Lastefondile (UNICEF) koostööprogrammi "Scaling up

UNICEF-Estonia-Georgia partnership in general education for better outcomes of children

in Georgia" elluviimiseks 2020. aastal 279 390 eurot, humanitaarolukorra leevendamiseks

Ukrainas fookusega Ida-Ukrainal 2020. aastal 200 000 eurot ja 2021. aastal 175 000 eurot

ning 50 000 eurot Beirutis, Liibanonis toimunud plahvatuse tagajärgede leevendamiseks.

 Aastatel 2020-2023 on Välisministeerium rahastanud ka mitmeid Mondo ja Pagulasabi

poolt ellu viidud projekte:

 Haridus, digiõpe ja ettevõtlusoskused Süüria pagulastele, juuni 2020 – august 2022

Projekt parandas enam kui 1300 Süüria pagulase olukorda Jordaanias, Liibanonis ja Türgis,

pakkudes neile haridust ja psühhosotsiaalset tuge, keskendudes eriti lastele, noortele ja naistele.

Sõjapõgenikest noored said minna tagasi kooli ja omandada IT oskusi, seal hulgas

programmeerimist, tehisintellekti, veebiarendust ning keeleoskusi, mis oluliselt parandas nende

konkurentsivõimet tööturul. Naiste võimestamine toimus koolituste, ettevõtlustoetuste, naiste

ühistu asutamise ja sotsiaalses ettevõtluses osalemise kaudu. See parandas naiste sissetulekut

ja aitas COVID-19 järgses halvenenud majanduskeskkonnas toime tulla. Pered said terviklikku

psühhosotsiaalset tuge sõjatraumadest paranemiseks.

 Süüria pagulasnaiste iseseisva toimetuleku toetamine Jordaanias, Liibanonis ja Türgis, juuli

2022 – juuni 2023

Alates 2022. aastast on Mondo partner Jordanian Women’s Union –feministlik institutsioon,

mis usub kõigi kodanike ning meeste ja naiste täielikku võrdsusse ning kutsub üles kaotama

naiste diskrimineerimise kõiki vorme kõigis sotsiaalsetes, poliitilistes ja majanduslikes

10

kontekstides. Projekt parandas Süüria pagulaste, ennekõike naiste ja laste

sotsiaalmajanduslikku olukorda Jordaanias, Liibanonis ja Türgis. Kõigis kolmes riigis

suurendasid projektitegevustes osalenud naised oma digipädevusi, mis toetab neid nii

tööleidmisel, ettevõtte alustamisel, kui aktiivselt ühiskonnaelus osalemisel. Türgis läbiviidud

ettevõtluse koolituste tulemil paranes pagulasnaiste võimekus alustada oma ettevõttega.

Liibanonis võimestati pagulasnaisi viima ellu kogukonna heaolu jaoks vajalike projekte.

Jordaanias on pagulasnaised teadlikumad oma õigustest ning omandanud vajalikud

kutseoskused iseseisvalt sissetuleku teenimiseks. Mitmetel juhtudel on projekti tegevustes

osalenud naised juba alustanud oma ettevõttega või asunud palgatööle. Lisaks on Türgis

toetatud koolitusel osalevate vanemate lapsi, pakkudes neile mängulisi ja arendavaid

töötubasid. Kokku osales projekti tegevustes 507 naist ja 8 last.

 Eesti Pagulasabi tegevused Süüria pagulaste toetuseks 2020-2023

Pagulasabi on Jordaanias aktiivne alates 2018. aastast. Jordaanias on nad ellu viinud erinevaid

jätkusuutlikku toimetulekut toetavaid programme. Näiteks on toetatud Süüria pagulaste ja

kohalike haavatavatesse rühmadesse kuuluvatel inimeste iseseisvat toimetulekut, korraldades

ettevõtluskoolitusi ning andes osalejatele starditoetusi, et nad saaksid alustada jätkusuutlike

äridega, samuti pakkudes põhjalikku mentorlusprogrammi. Lisaks on rajatud Jordaania

põhjaossa hüdropoonilisi kasvuhooneid, mis pakuvad tööd nii Süüria pagulastele kui ka

haavatavasse gruppi kuuluvatele jordaanlastele. 2023. aasta septembrikuu seisuga on töös 8

hüdropoonilist kasvuhoonet, mis on ühtlasi õppekeskuseks kohalikele haavatavatele gruppidele

- läbi koolituste ja toe luuakse väiksemaid kasvuhooneid leibkondadele, kes saavad toitu

kasvatada nii endale kui ka müügiks.

 Eesti Pagulasabi ettevõtete programm relvakonfliktide tõttu kannatanud naiste

võimestamiseks

Eesti Pagulasabi korraldas aastatel 2022-2023 Ukrainas, Gruusias ja Keenias mikro- ja

väikeettevõtete toetamise programmi, et võimestada relvakonfliktide tõttu kannatanud naisi

ning tagada neile jätkusuutlik sissetulek. 2022. aasta programmide raames said stardi- ja

laienemistoetust üle saja ettevõtte. Aidati haavatavas seisus olevaid pagulasi, sisepõgenikke ja

muul viisil relvakonfliktide tõttu kannatanud inimesi. Et abil oleks pikaajaline mõju, aitas

Pagulasabi luua ja arendada mikro- ja väikeettevõtteid, mis tagaksid osalistele jätkusuuliku ja

väärika toimetuleku, vaatamata keerulistele oludele, milles nad elavad. Üks

ettevõtlusprogrammi tsükkel kestab umbes 12 kuud. Ukrainas korraldas Pagulasabi

ettevõtlusprogrammi juba viiendat aastat, Gruusias teist ning Keenias esimest. Gruusias toetas

Pagulasabi 2022. aastal 20 alustavat ettevõtet ning aitas 20 juba olemasoleval ettevõttel oma

tegevust laiendada. Keenias sai ettevõtlusprogrammi raames stardi- ja laienemistoetust ligi 30

äri. Lisaks abistati vajalike seadmete ostmisel kohalikku põllumajanduskooperatiivi, millest sai

kasu umbes 90 põllumajandusega tegelevat inimest. Ukrainas oli eesmärgiks toetada 25

alustavat ja 6 olemasolevat ettevõtet. Ettevõtlusprojekti tegevuste mõõdetavaks mõjuks on

toetuse saanud naiste leibkondade sissetulekute kasv. Näiteks kasvasid Ukraina

ettevõtlusprogrammi tulemusel osalenud naiste sissetulekud keskmiselt 86%.

 Eesti Pagulasabi projekt “Gruusia sisepõgenikest naiste jätkusuutliku toimetuleku

toetamine läbi väikeettevõtluse”

11

Eesti Pagulasabi alustas 2021. aastal projekti, millega toetati Gruusia naisi viies sisepõgenike

asulas. Eesti Pagulasabi kohapealseks partneriks oli Tserovani sisepõgenike asulas tegutsev

organisatsioon For Better Future, kellel on pikaaegne kogemus sisepõgenikega töötamisel.

Samuti on organisatsioonil sotsiaalne ettevõte, mille kaudu pakutakse sisepõgenikele tööd.

Eesti Pagulasabi ja For Better Future korraldasid naistele ärikoolitusi, mille tulemusel said 40

osalejat rahalist toetust oma äriideede elluviimiseks ja väikeettevõtetega alustamiseks. Toetuste

andmisele järgnes pooleaastane mentorlusprogramm, eesmärgiga vormida tulevaste ärinaiste

loodavad ettevõtted jätkusuutlikuks.

2.3. Naised, rahu ja julgeoleku alal valdkondliku asjatundlikkuse kasvatamine

ametkondades ja laiem teadlikkuse suurendamine Eestis

 Vahearuande perioodil on olnud ametisse määratud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse

kohtlemise volinik. Volinik on sõltumatu ja erapooletu ametiisik, kes jälgib soolise

võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse nõuete täitmist ning teostab nendest

seadustest tulenevate nõuete täitmise üle järelevalvet nii avalikus kui ka erasektoris. Selle

alla käib ka erinevate seaduste mõju analüüsimine ning Vabariigi Valitsusele ja

valitsusasutustele, seal hulgas kohaliku omavalitsuse üksustele ettepanekute tegemine ja

nende nõustamine võrdõiguslikkust puudutavates küsimustes. Lisaks sellele avaldab volinik

ka aruandeid soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta

ning teeb koostööd teiste isikute ja asutustega soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

edendamisel. Ühtlasi võtab volinik ka ise tarvitusele meetmeid võrdse kohtlemise ja soolise

võrdõiguslikkuse edendamiseks ning viib läbi erinevaid projekte, koolitusi ja üritusi, mis

seda eesmärki täidavad. Kõige suuremaks osaks voliniku tegevusest on nende isikute

nõustamine, kes pöörduvad voliniku poole diskrimineerimiskahtlusega. Volinik koostab

teatud suuremate või pretsedenti loovamate juhtumite põhjal ka arvamusi.5

 Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik on läbi viinud ka mitmeid projekte:

1) Aastatel 2019-2020 toimunud InWeGe (Income, Wealth, Gender) projekti eesmärk oli

pakkuda innovatiivset ja statistikapõhist veebirakendust peamiselt naistele, et nad

saaksid otsustada ja teha paremaid valikuid tööturul. Projekti käigus seirati

majandusteaduslaste abil soolist erinevust sissetulekutes ja jõukuses inimese elutsükli

jooksul ning analüüsiti soolisi erinevusi erinevates sissetulekutes ja pensionivarades,

keskendudes Eestis valitsevatele trendidele. Analüüsis kasutati võrdlusandmeid ka

teistest Euroopa riikidest. Vaatluse all olid eelkõige naiste palgad, varad ja pensionid.

Projekti käigus valmis üheksa teadusuuringut, mille viisid läbi Tartu Ülikooli ja

5 22.01.2020 “Omavalitsused ei tohi oma seisukohtades tugineda piiravatele soostereotüüpidele”

https://volinik.ee/volinik-live-web-prd/s3fs-public/2023-08/kov-kaalutlused-mehed-ja-

naised_22012020_arvamus.pdf; 09.05.2022: Arvamus koolieksami tingimuste erinevusest tulenevalt õpilase

emakeelest https://view.officeapps.live.com/op/view.aspx?src=https%3A%2F%2Fvolinik.ee%2Fvolinik-live-

web-prd%2Fs3fs-public%2Fdocuments%2Farvamus_emakeel_koolieksam1-

1.docx&wdOrigin=BROWSELINK; 26.09.2023: Voliniku arvamus ainult ühele soole mõeldud jõusaali loomisest

(https://volinik.ee/volinik-live-web-prd/s3fs-public/2023-

11/Voliniku_arvamus_ainult_uhele_soole_moeldud_jousaali_loomisest-1.pdf.

12

TalTechi majandusteadlased.6 Lisaks korraldas volinik jätkutegevusena koolivisiite ja

e-külalistunde noorte teemakohaseks teadvuse tõstmiseks ning kuus avalikku arutelu ja

ümarlauda, seal hulgas Paide Arvamusfestivali raames.

2) Perioodil 1. september 2019 - 31. august 2021 toimus Euroopa Komisjoni poolt

rahastatud projekt Parents@Work, mis keskendus tööandjate töö- ja pereelu tasakaalu

heade praktikate jagamisele ning töökohal tekkivate diskrimineerimise olukordade

äratundmisele. Eesmärk oli parandada rasedate ja perekondlike kohustusi täitvate

töötajate kaitset diskrimineerimise eest töökohal. Projekti järelmina koostati mitmeid

teavikuid tööandjale ja töötajale ning 2023. aasta kevadel viidi Equineti Töö- ja pereelu

ühitamise konverentsil läbi ka teemakohane töötuba.

3) Perioodil 17. veebruar 2020 - 16. veebruar 2022 toimunud Euroopa Komisjoni

kaasrahastatud WoBaCa projekti eesmärk oli edendada soolist võrdõiguslikkust ning

tõsta naiste ja meeste töö- ja eraelu tasakaalu suurendamise võimekust, töötades välja

mitmeid uuenduslikke ja interaktiivseid tööriistu. Need tööriistad aitavad suurendada

võrdsust läbi igapäevaste praktiliste oskuste parandamise, hoiakute muutmise ja sooliste

stereotüüpide vähendamise.

 24. oktoobril 2023 toimus soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku

korraldamisel konverents „Milline rohepööre on õiglane?“, kus arutleti poliitikute ja

arvamusliidritega rohepöörde mõjude üle võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste

vaatenurgast. Konverentsil esitleti voliniku tellitud uuringut „Võrdõiguslikkuse vajadused

ja võimalused rohepöördes“, mis keskendub sellele, kui palju on riiklikul tasandil

võrdsuspõhimõtteid rohepöördes arvesse võetud. Konverentsil toimus arutelu „Kes võidab

rohepöördest?“ kliimaminister Kristen Michali, president Kersti Kaljulaidi, Tallinna

aselinnapea Joosep Vimmi ja Eesti ÜRO noordelegaat Hanna-Stiina Torniuse osalemisel.

Häid praktikaid rohepöörde ja võrdõiguslikkuse lõimimisest vahendasid Rootsi

Keskkonnakaitse Agentuuri ja Islandi Arktika koostöövõrgustiku esindajad.7

6 What Explains the Gender Gap in Wealth? Evidence from Administrative Data (Jaanika Meriküll, Merike Kukk,

Tairi Rõõm)

The Role of Firms in the Gender Wage Gap (Jaan Masso, Jaanika Meriküll, Priit Vahter)

Gender Income Gap over Life Cycle: Cross-Country Analysis (Papuna Gogoladze)

Gender Gap in Pension Income: Cross-Country Analysis and Role of Gender Attitudes (Anna Veremchuk)

Valuation of Human Capital and the Gender Wage Gap in Europe (Tiiu Paas, Maryna Tverdostup)

The Gender Gap in Pension Wealth in Europe: Evidence from Twenty Countries (Tairi Rõõm, Orsolya Soosaar)

The Gender Wealth Gap in Europe: a Comparative Study Using a Model Averaging Methodology (Jaanika

Meriküll, Merike Kukk, Tairi Rõõm)

Innovation as a Firm-Level Factor of the Gender Wage Gap (Jaan Masso, Priit Vahter)

The Gap that Survived the Transition: the Gender Wage Gap over Three Decades in Estonia (Jaanika Meriküll,

Maryna Tverdostup) 7 Konverentsi on võimalik järgi vaadata siin. Uuring „Võrdõiguslikkuse vajadused ja võimalused rohepöördes“ on

leitav siin.

13

 Naistevastase vägivalla ja ahistamise vastu võitlemiseks, sealhulgas veebikeskkonnas

jätkavad Eestis tööd veebikonstaablid, kelle poole võib muuhulgas pöörduda seksuaalsest

või muust väärkohtlemisest teatamiseks.8

 18. juunil 2020 toimus Eesti NATO Ühingu, Kanada Suursaatkonna, NATO ja

Välisministeeriumi eestvedamisel VI rahvusvaheline aastakonverents „ÜRO resolutsioon

1325: naised, rahu ja julgeolek“. Konverentsil osales kaheksateist 22-69 aastast erinevates

ametites töötavat naist. Osalejatel paluti julgeolekupsühholoogilise ülevaate raames

avaldada oma arvamust erinevate julgeolekut puudutavate teemade ja näidatud piltide

kohta. Järeldusena selgus, et naised seostasid julgeolekut isikliku, riikliku, rahvusvahelise

ja kübervaldkonnaga. Lisaks leidis enamus naisi, et usaldavad Eesti julgeolekusektorit ja

NATOt. Nõustuti ka, et naistel peab olema võimalus liituda kaitseväega ning naiste roll

peab suurenema ning tähtsustuma nii julgeolekusektoris, NATOs kui kaitseväes.

 8. detsembril 2021 toimus veebikonverents ja uue õppematerjali tutvustus teemal “Naised

küberturbes – eeskujud tüdrukutele”. Ürituse korraldas TalTech. Eesti NATO Ühingu

juhatuse esimees Krista Mulenok andis oma panuse „Naised küberturbes-eeskujud

tüdruktele“ materjalide loomisel.9

 25. novembril 2022 korraldas Eesti NATO Ühing koostöös Välisministeeriumi,

Kaitseministeeriumi, Kanada suursaatkonna ja Saksamaa suursaatkonnaga Tallinnas VIII

rahvusvahelise aastakonverentsi „ÜRO resolutsioon 1325: naised, rahu ja julgeolek“.

Konverentsil arutleti esmakordselt sooperspektiivi rakendamise nõunike rolli üle

relvajõududes. Arutelupaneelis esitleti Kanada, Rootsi, Norra ja Hollandi parimaid

praktikaid soonõunike tööst relvajõududes. Arutelupaneelis anti ülevaade Eesti „naised,

rahu ja julgeolek“ tegevuskava rakendamisest, ennetustöö tähtsusest ja järelevalve

tõhustamisest. Saksamaa asevälisminister Dr. Tobias Lindner tutvustas Saksamaa

feministlikku välispoliitikat. Irene Fellin, NATO peasekretäri WPS eriesindaja tegi

ettekande teemal „NATO naised, rahu ja julgeoleku poliitika rakendamine praktikas“.

Üritusel osales ligi 100 osalejat erinevatest riikidest.

 13. oktoobril 2023 toimus Eesti NATO ühingu korraldamisel Tallinnas IX rahvusvaheline

aastakonverents „ÜRO resolutsioon 1325: naised, rahu ja julgeolek“. Konverentsi fookuses

oli sõda Ukrainas. Ukraina esinejad andsid ülevaate Ukraina WPS tegevuskava

rakendamisest sõja ajal. Samuti anti ülevaade naiste rollist rahu ja julgeoleku tagamisel

Ukraina näitel. Balti arutelupaneelis käsitleti Eesti, Läti ja Leedu juhtrolli Ukrainale abi

andmises ning sooperspektiivi arvesse võtmist abi andmisel. Konverentsil oli esinejate seas

kokku esindatud seitse riiki – Ukraina, Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa, Slovakkia ja Kanada.

Konverentsil esinesid ÜRO naiste, laste ja noorukite õiguste eestkõneleja president Kersti

Kaljulaid, välisminister Margus Tsahkna, Kanada suursaadik Laird Hindle ja mitmed

eksperdid. Ligi 70 osalejaga konverentsi toetasid Kanada Suursaatkond, Saksamaa

8 Lisainfo siin. 9 Vaata lähemalt https://sites.google.com/view/eeskujud/lood-naistest/juhid?authuser=0.

14

Suursaatkond, Välisministeerium, Kaitseministeerium, Friedrich Eberti Fond ja NATO

peakorter.

 Eesti haridusstrateegia aastateks 2021-2035 seab üheks paljudest sihtidest ühiskonna

sidususe toetamise ning kinnitab, et haridussüsteem tagab kõigile inimestele võrdsed

võimalused kvaliteetse hariduse saamiseks, sõltumata sotsiaalsest või kultuurilisest taustast,

vanusest või soost. Samuti sätestab strateegia, et haridusasutuste töötajad loovad arengut ja

tervist toetava, turvalise ja koostööle orienteeritud ning võrdseid võimalusi edendava

õppekeskkonna ja organisatsioonikultuuri. Eesti põhikooli riiklik õppekava (2011/2023) ja

gümnaasiumi riiklik õppekava (2011/2023) sätestavad põhihariduse ja

gümnaasiumihariduse põhiväärtused (üldinimlikud ja riiklikud), sh hoolivus, õiglus,

inimväärikus, sallivus, keskkonnahoid, jätkusuutlikkus ja sooline võrdõiguslikkus.

Koolielu korraldamisel lähtutakse võrdse kohtlemise põhimõtetest, mis puudutab õpilaste

rahvust, rassi või sugu .10

 Riiklik õppekava sätestab, et erinevate ainete sisu peab andma alusteadmised ja oskused

soolise võrdsuse teemadel arutlemiseks indiviidi, gruppide, klassi ja kooli, haridus- ja

tööturu ning ühiskonna tasandil. Õpilased saavad lisaks ühiskonnas toimuvate protsesside

mõistmisele tuge endi sooliste identiteetide, minapildi ja enesetunnetuse kujunemise

mõistmisel. Inimeseõpetus, mille kaudu kujundatakse esmased teadmised ja hoiakud soolise

võrdsuse osas, lõimib õppesisu kõigis kooliastmeis. Sotsiaalainete kaudu kujundatakse alus

maailmavaatelise mitmekesisusega arvestamiseks ning valmisolek dialoogiks erineva

maailmavaate esindajatega. Sotsiaalainetes käsitletavate õppeteemade kaudu kujundatakse

õpilastes esmane valmisolek märgata naiste ja meeste ebavõrdsust ühiskonnas ja aidata

kaasa soolise võrdõiguslikkuse edendamisele.

 Ajakohastatud õppekava paremaks rakendamiseks koostavad töörühmad õppeprotsesside

kirjeldusi, mille koostamisel tehakse koostööd erinevate partneritega, et toetada ühiskonnas

aktuaalsete teemade käsitlemise efektiivsust, näiteks MTÜ Mondo maailmahariduse, TÜ

Kliinikum tervisehariduse, sealhulgas seksuaalhariduse ning Päästeamet ohutuse teemadel.

Valminud on maailmahariduse pädevusmudel, mida kasutatakse õppeprotsesside

koostamisel. Õpetajate toetamiseks ühiskonnas aktuaalsete teemade toomisel klassiruumi,

toimuvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi ja

Kaitseministeeriumi koostöös õpetajate infopäevad kaks korda aastas. 2023. aasta sügisel

toimus kolmas koostööseminar.

 Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Tartu Ülikooli Kliinikumi koostööl on valminud

õppematerjalid noorte kohtingu- ja seksuaalvägivalla ennetamise käsitlemiseks põhikoolile

(2021) ja gümnaasiumile (2022) ning käsiraamatud õpetajatele11, mis on tasuta

kättesaadavad keskkonnast opiq. Koostatud on eri kooliastmetele mõeldud tervisehariduse

10 Põhikooli riiklikud õppekavad: https://www.riigiteataja.ee/akt/129082014020?leiaKehtiv; Gümnaasium

riiklikud õppekavad: https://www.riigiteataja.ee/akt/123042021011?leiaKehtiv. 11 autorid Kai Part, Merike Kull, Tiivi Pihla

15

pädevuste kirjeldus, mis integreeritakse õppeprotsesside kirjeldustesse. Aastatel 2016-2022

on temaatilistel täiendkoolitustel osalenud 400 õpetajat ja 308 kooli tugispetsialisti 248

koolist. Koolitused jätkuvad Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusel.

 Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium ja

Justiitsministeerium osalesid Eesti lähisuhtevägivalla (LSV) tegevuskava koostamisel

aastateks 2024–2027. Haridus- ja Teadusministeeriumi tegevused on seotud õppe kaudu

tehtava ennetustöö ja varajase märkamisega.

 Sotsiaalministeeriumi tellimusel on Poliitikauuringute Keskus Praxis läbi viinud analüüsi,

kuidas on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise temaatika lõimitud õpetajate baas-

ja täienduskoolitusse.

 Soolise võrdõiguslikkuse poliitika koordineerimise eest vastutaval ministeeriumil

(Sotsiaalministeeriumil ja alates 2023. aasta II poolest Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumil) on strateegilised partnerid vabaühenduste näol, et

toetada Heaolu Arengukavas seatud eesmärkide täitmist. Aastatel 2019-2021 olid soolise

võrdõiguslikkuse strateegilised partnerid Eesti Naisühenduste Ümarlaud ja Eesti

Naisuurimus- ja Teabekeskus koos MTÜ Oma Tubaga. Aastatel 2022-2024 on

strateegilisteks partneriteks Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus ja MTÜ Oma Tuba koos

Praxisega.

 Välisministeeriumi tellimusel on Tallinna Ülikool ja Arengukoostöö Ümarlaud viinud läbi

uuringu „ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioon 1325 Naised, rahu ja julgeolek

rakendamine Eestis“, mis ilmus aastal 2021. Uuringuga tehti ka konkreetseid ettepanekuid,

kuidas resolutsiooni 1325 eesmärke Eestis paremini rakendada.

 Vahearuande perioodil 2020-2023 on Kaitsevägi vastanud erinevatele sooperspektiivi

puudutavatele Eesti meediaväljaannete infopäringutele.

 Eesti Kaitseväe ettepanekul lisati 2023. aastal Balti Kaitsekolledži (Joint Command and

General Staff Course (JCGSC)) õppekavasse kohustus läbida NATO School of

Oberammergau veebikursus ADL 169 „Improving Operational Effectiveness by

Integrating Gender Perspective” moodul.

 Ajateenijate kompleksuuringusse lisati 2022. aastal naissoost ajateenijate eriblokk. Selle

raames viib Kaitsevägi ajateenistuse alguses läbi küsitluse, mille eesmärgiks on välja

selgitada:

1) Naisajateenijate ajateenistusse tuleku motiivid ja ootused väljaõppe ja elukeskkonna

suhtes;

2) Meesajateenijate hoiakud naisajateenijate kohta ja naiste kohta kaitseväes üldiselt.

Nendest hoiakutest sõltub eesseisva ajateenistuse üldine atmosfäär ning negatiivse suhtumise

korral on eesmärgiks selle parandamine ajateenistuse läbimise käigus.

16

Küsitlus viiakse läbi ka ajateenistuse lõpus, eesmärgiga välja selgitada:

1) Ajateenijate rahulolu ajateenistusega ja seda mõjutanud faktorid;

2) Hinnangud suhetele ja atmosfäärile üksuses (võrrelda omavahel üksusi, kus oli

naisajateenijaid ja kus mitte);

3) Määrustikuväliste suhete, kiusamise ja ahistamise esinemine üksustes, sealhulgas naiste

soolise ahistamise juhtumid;

4) Kuidas on muutunud ajateenijate hoiakud naiste ajateenistuse kohta ja naiste kohta

kaitseväes üldiselt võrreldes ajateenistuse alguses väljendatud hoiakutega.

Kuna naissoost ajateenijaid puudutav erimoodul lisati küsitlusse esmakordselt 2022. aastal,

avaldatakse küsitluse analüüsi tulemused 2024. aasta esimeses pooles. Ajateenijate

kompleksuuringus tuleb põhjalikumalt käsitleda ka Kaitseministri 2017. aastal kinnitatud

poliitikat naiste enamaks kaasamiseks kaitseväeteenistusse, mis näeb ette naissoost ajateenijate

ja tegevväelaste arvu suurendamist.

 Kaitseväe Akadeemia ja Tartu Ülikooli riigikaitselise inimvara uurimisrühma poolt

juhendatud lõputööd „Naised, rahu ja julgeolek“ teemal perioodil 2020-2023:

1) (2020) „Vabatahtlikkuse alusel naiste ajateenistusse asumise ja väljalangemise põhjused läbi

narratiivse uurimise“;

2) (2023) Kaitseväe Akadeemia lõputöö „Eesti Kaitseväe naisajateenijate teenistusmotiivid ja

rahulolu ajateenistusega aastatel 2016-2021“;

3) (2021) Kaitseväe doktorant – inimvara arendusele keskenduv doktortöö, milles käsitletakse

ka sooperspektiivi rakendamist sõjaväeliselt korraldatud organisatsioonides.

 Balti Kaitsekolledži ja Kaitseväe Akadeemia loengud „Naised, rahu ja julgeolek“ teemal

perioodil 2020-2023:

1) (2023) Balti Kaitsekolledži loeng „Naised, rahu ja julgeolek“ teemal, esines Kanada

relvajõudude ametialase kultuuri ja käitumisreeglite osakonna ülem kindralleitnant Jennie

Carignan;

2) (2021) Balti Kaitsekolledži loeng „Naised, rahu ja julgeolek“ teemal „Broadening the

Aperture of Military Professionalism through a Gender Perspective“, Vanessa Brown, Dallaire

Centre of Excelllence for Peace and Security, Canadian Defence Academy;

3) (2021) Balti Kaitsekolledži loeng, milles käsitleti ka „Naised, rahu ja julgeolek“ teemat

„How do NATO’s strategic decisions get translated into Operational Actions in theatre, A

practioner’s perspective“ kindralleitnant Jennie Carignan, OMM MSM CD (CAN A).

4) (2020) Kaitseväe Akadeemia seminar „Naised, rahu ja julgeolek“ teemal.

 2023. aasta oktoobris toimus Islami Keskuses infotund, kus Tallinna Eesti Keele maja

nõustajad tutvustasid keskuse külalistele Eesti ühiskonna toimimise mehhanisme ning

jagasid islamiusulistele naistele teadmisi nende õigustest ja võimalustest.

 Arengukoostöö Ümarlaua esindaja juhtis 2023. aasta Arvamusfestivalil paneelarutelu

teemal “Noored, rahu ja julgeolek. Riigikaitse õpetuse tulevik”. Paneelis räägiti ka

konfliktide mõjust naistele.

17

2.4. Naiste esindatuse suurendamine rahu ja julgeoleku tagamisega seotud ametikohtadel

Eestis, sealhulgas osalemisvõimalused rahvusvahelistel sõjalistel ja tsiviiloperatsioonidel

 Rahvusvahelistel konkurssidel on sarnase kvalifikatsiooni ja teenistuskäiguga kandidaatide

puhul sageli eelis naissoost kandidaadil, kuna organisatsioonides on seatud soolise võrdsuse

saavutamise eesmärgid. Peame oluliseks, et Eestis oleks tippekspertide ja avaliku sektori

tippjuhtide seas - ning ühtlasi kandidaatide kaardistamise alusel loodud aktiivses valimis -

sobiva kvalifikatsiooni ja kogemusega naisi, kelle kandidatuuri esitades ja toetades

suurendaksime oma kandidaatide edukuse võimalusi.

 Eesti ÜRO-suunalises personalipoliitikas juhindume rahvusvahelise personalipoliitika

tegevuskavast 2022-2026, mis keskendub ka inimõiguste kaitsele, sealhulgas naiste, laste

ja vähemuste õigustele.

 Alates 2020. aastast panustab Eesti Euroopa Liidu välisteenistuse struktuuridesse riikliku

eksperdiga, kelle tööülesanneteks on inimõiguste, sooaspekti ja resolutsiooni 1325

valdkondade strateegiline arendamine Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika

(ÜJKP) raames.

 Eesti ekspert osaleb asjakohastes ELi poliitilistes protsessides, eesmärgiga tagada

sooaspekti ja inimõiguste arvestamine ja tugevdamine, sh Strateegiline kompass ELi

julgeoleku ja kaitse tugevdamiseks (2022), ÜJKP tsiviiltegevuse kokkulepe (2023) ja

mitmed asjakohased Euroopa Nõukogu järeldused. Samuti osaleb Eesti ekspert regulaarselt

ELi sõjaliste ja tsiviilmissioonide planeerimisprotsessides, kuuludes missioonide ja

operatsioonide strateegiliste hindamiste meeskondadesse. Nii on ekspert andnud temaatilisi

sisendeid mitmete ELi missioonide mandaatide uuendamisele, sh Malis, Iraagis, Kesk-

Aafrika Vabariigis, Nigeris ja Mosambiigis. Eesti ekspert seisab selle eest, et kõikidel

missioonidel ja operatsioonidel oleksid olemas soolise võrdõiguslikkuse nõunikud, kuid

ressursside nappuse survel see kahjuks alati ei õnnestu.

 Lisaks laiemates tööprotsessides osalemisele vastutab Eesti ekspert uuringu eest, mille

eesmärk on analüüsida arenguid inimõiguste ja sooaspekti arvestamises sõjalistel ja

tsiviilmissioonidel läbi aja (Baseline Studies on Integrating Human Rights and Gender

Equality into CSDP Missions and Operations). Viimane laiapõhjaline uuring viidi läbi

2021. aastal. Käsil on uuringu ja selle analüüsi põhjal formuleeritud soovituste

rakendamine. Uuringuaruanne soovitab missioonidel tõhustada ja süstematiseerida soolise

ja seksuaalse vägivalla ennetamist ja sellele reageerimist, tõhustada soolõime koolitusi ja

laiendada nende kättesaadavust, süstematiseerida sooanalüüside läbiviimist ja julgustada

juhtkonda sõnakamalt sooteemadel sõna võtma ja sooküsimustes eeskuju näitama.

 Tsiviilmissioonide personali puhul jälgib Eesti soolist tasakaalu ja on suurendanud

naisekspertide osakaalu. 2020. aasta seisuga oli Eesti tsiviilekspertidest naiste osakaal 23%.

2023. aasta seisuga on erinevate organisatsioonide tsiviilmissioonidele lähetatud üheksast

eksperdist neli naised.

18

 2023. aastal koostati Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) soolise võrdõiguslikkuse kava

aastateks 2023-2028, mis kirjeldab PPA kavandatavaid ja rakendatavaid tegevusi soolise

võrdõiguslikkuse edendamisse panustamisel. Soolise võrdõiguslikkuse kava eesmärgiks on

edendada soolist võrdõiguslikkust läbi institutsionaalsete ja kultuuriliste muutuste

organisatsioonis. Kavaga seatakse PPAle soolise võrdõiguslikkuse tagamisel järgmised

eesmärgid:

1) järjepidevalt suurendada naiste osakaalu juhtide hulgas;

2) tõsta sooteadlikkust töötajate hulgas;

3) tõsta organisatsioonikultuuri toetava töökeskkonna ja võrdsete võimaluste tagamisel;

4) maksta võrdset palka võrdväärse töö eest.

 2023. aastal moodustasid Frontexi ühisoperatsioonidel osalenud ametnikest 38,1%

naisametnikud. Lisaks PPA ametnikele osalesid esmakordselt 2 Eesti Punase Risti

esindajat, kes olid mõlemad naissoost.

 2023. aastal töötas PPA koostöös Frontexi ja Sisekaitseakadeemiaga välja koolituskursuse

Frontexi ühisoperatsioonidesse panustamisvõimekuse tõstmiseks ning viidi läbi esimene

pilootkoolitus, mille tulemusena suurenes naisametnike valmisoleku osakaal ELi välispiiri

valvamise ja rände haldamisega seotud kohustuste täitmiseks. Kokku 24 koolitusel

osalenust läbis kodakondusse tuvastamise ekspertide koolituse 13 naisametnikku.

 Perioodil 2020-2023 on Kaitsevägi jätkanud „Naised vormi“ kampaania12 tegevustega, seal

hulgas teabepäevade korraldamisega. Teabepäevad toimuvad mitu korda aastas mitmel pool

üle Eesti ja virtuaalselt. Teabepäevadel jagatakse informatsiooni kaitseväekohustuse

võtmise ja sellega kaasneva kohta, saab kuulata kogemuslugusid nii ajateenistuses olevatelt

kui ka Kaitseväes teenivatelt naistelt. Samuti antakse ülevaade ajateenistuse olemusest ja

edasistest karjäärivõimalustest Kaitseväes.

 Perioodil 2020-2023 on Kaitseressursside amet koostöös Kaitseväega korraldanud naiste

ajateenistuse töövarjupäevade projekti, mille peamine eesmärk on tõsta naiste teadlikkust

kaitseväeteenistusest ja võimalustest Eesti riigikaitsest osa võtta. Samuti on eesmärk läbi

kogemuse anda naistele võimalikult reaalne ettekujutus teenistuse sisust, millega tagada, et

naised on ajateenistusse astudes selleks võimalikult hästi ettevalmistunud ning otsus

kaitseväekohustuse võtmise kohta on kaalutletud. Projekti raames võimaldatakse 15 – 26

aastastele neidudele minna 24 tunniks valitud väeossa ajateenija töövarjuks, saamaks osa

ajateenija argipäevast ja rutiinist. Töövarjuna on võimalus näha ajateenijate

elamistingimusi, kanda sõduri vormi ja varustust ning võimaluse piires osaleda sõjalises

väljaõppes nii väeosas kui metsas. Tagasiside ja kogemused on näidanud, et

töövarjupäevadel osalenud noored naised omavad ajateenistusest paremat ülevaadet, on

12 Täiendav info: https://naisedvormi.ee/.

19

paremini ettevalmistunud ning suurema tõenäosusega läbivad ajateenistuse kasutamata

võimalust seda katkestada (seadus võimaldab naistel 90 päeva jooksul ajateenistus

katkestada). Töövarjupäevad toimuvad kaks korda aastas, tavaliselt augustis ja oktoobris.

 2023. aastal lisati sooperspektiivi rakendamise teemade koordineerimine ja nõustamine

Kaitseväe peastaabi rahvusvahelise koostöö jaoskonna nõuniku ametijuhendisse.

 Kaitseväe sooperspektiivi rakendamise nõunik läbis 2022. aastal Nordic Centre for Gender

in Military Operations poolt läbiviidud kursuse „NATO Gender Advisor Course“. Kursuse

eesmärk on anda teadmised sooperspektiivi rakendamise nõustamisest nii rahuajal

väeliikide ühendstaabis kui ka operatiiv- ja taktikalisel tasandil. Kursus annab teadmised

sõjalistel operatsioonidel soolist võrdõiguslikkust reguleerivatest raamistikest, juhised ning

oskused ja pädevused, mis on vajalikud nii riiklikus kui rahvusvahelises kontekstis.

 Kaitseväe sooperspektiivi rakendamise nõunik läbis 2022. aastal European Security and

Defence College poolt läbiviidud kursuse „A Comprehensive Approach to Gender in

Operations“. Kursuse eesmärk on anda vajalikud teadmised ja oskused, operatsioonide

efektiivsuse tõstmisest ja sooperspektiivi rakendamisest rahvusvahelistel (ÜRO, EL, NATO

ja teistel) missioonidel ja operatsioonidel.

 Alates 2023. aastast on Balti Kaitsekolledžis „Naised, rahu ja julgeolek“ temaatikaga

tegelev teenistuja.

Kokkuvõte Vahearuanne Eesti tegevuskava ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 „Naised, rahu ja

julgeolek“ rakendamise kohta Eestis perioodil 2020–2023 on andnud ülevaate erinevate

ministeeriumite, ametiasutuste ja valdkondade tegevustest tegevuskava elluviimisel.

Vahearuandes esitatud ülevaade ei ole ammendav. Tegevuskava ellu viivad ametkonnad ja

vabaühendused esitavad Välisministeeriumi koordineerimisel kirjaliku lõpparuande 2025. aasta

teises pooles, mis edastatakse infoks Vabariigi Valitsusele.

Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526

Justiitsministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Kultuuriministeerium

Kaitseministeerium

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Sotsiaalministeerium

Siseministeerium

11.01.2024 nr 15.1-4/204

Eesti tegevuskava ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 „Naised, rahu ja

julgeolek“ rakendamiseks Eestis 2020–2025. Vahearuanne 2020–2023.

Lugupeetud kolleeg

Välisministeerium edastab informatsiooniks ja kooskõlastamiseks Eesti „Naised, rahu ja julgeolek“ 2020-2025 tegevuskava vahearuande lõpliku versiooni. Välisministeerium palub ministeeriumite kooskõlastust vastavalt iga ministeeriumi pädevusele hiljemalt 22. jaanuariks 2024. Ametliku kooskõlastuse palume saata läbi dokumendivahetussüsteemi. Juhul, kui teil on kommentaare või tähelepanekuid tabeli kohta, siis palun saatke need kirja koostaja e-mailile. Välisministeerium esitab Eesti „Naised, rahu ja julgeolek“ 2020-2025 tegevuskava vahearuande Vabariigi Valitsusele teadmiseks 2024. aasta algul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jonatan Vseviov

kantsler

Lisa: Eesti tegevuskava ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 „Naised, rahu ja

julgeolek“ rakendamiseks Eestis 2020–2025. Vahearuanne 2020–2023.

Deivi-Päivi Jahami

+372 637 7145

[email protected]