Arvamus

RIIGIPROKURATUUR

Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee

Registrikood 70000906

Lp Laidi Surva

Justiitsministeerium

Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn

Teie: 17.01.2024 nr 7-1/662 Meie: 30.01.2024 nr RP-1-6/24/126

Arvamus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi eelnõu kohta, mis käsitleb

migrantide smugeldamist

Prokuratuur tänab Teid võimaluse eest anda arvamus Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi

eelnõu kohta, mis käsitleb migrantide smugeldamist.

Direktiivi ettepaneku üldeesmärk on ennetada ja tõkestada Euroopa Liitu kolmandatest riikidest

pärit kodanike ebaseaduslikku rännet. Selleks nähakse liikmesriikidele kohustusena võtta

kasutusele ebaseadusliku rände hõlbustamisega seotud kuriteod, tagada smugeldamisega

tegelevate kuritegelike võrgustike tulemuslik uurimine ja karistamine, sealjuures karistuste

ühtlustamine, mille määramisel võetakse arvesse kuriteo raskusastet ning mis tagab, et rände

organiseerijad, kihutajad ja kaasaaitajad ei saaks hakata valima riike, mille kaudu tegutseda.

Lisaks nähakse ette kohtualluvuse laiendamine, kui smugeldamise katse ebaõnnestub, kuid

sellega on põhjustatud kolmanda riigi kodaniku surm, samuti liikmesriikide vahendite

suurendamine ja andmete kogumise ja aruandluse parandamine. Need eesmärgid on võitluses

organiseeritud kuritegevusega ja inimkaubandusega selle mistahes vormides ning inimelude

kaitsmise vajadust arvestades nõustumisväärsed ja prokuratuur toetab neid.

Teod, mis tuleb liikmesriikidel kriminaliseerida, on seotud kolmandatest riikidest pärit isikute

ebaseadusliku rände hõlbustamisega seoses tulu saamisega või selle saamise eesmärgil ning

juhul, kui on oht tekitada isikule raske tervisekahjustus, raskendavatel asjaoludel raske

tervisekahjustuse tekitamine või oht elule. Seega kannavad kriminaliseerimise eesmärgid

vajadust võidelda organiseeritud kuritegevusega, mida pannakse toime kasu saamise eesmärgil

ning säästa ohvrite elu ja tervist, mis on vaieldamatult karistusõiguslikult kaitsmist vajavad

õigushüved.

Artiklid 3 ja 4 näevad ette kuriteod, mis tuleb liikmesriikidel siseriiklikku õigusesse üle võtta.

Prokuratuuri hinnangul on ettepanekutes välja toodu suuremas osas juba varasemate KarS

muudatustega hõlmatud. Karistusseadustikku on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu varasema

direktiiviga 2002/90/EÜ ja nõukogu raamotsusega 2002/946/JSK seonduvalt lisatud

kuriteokoosseisudena KarS § 259 – välismaalase ebaseaduslik toimetamine üle Eesti Vabariigi

riigipiiri ja ajutise kontrolljoone ning KarS § 2591 – Eestis ilma seadusliku aluseta viibimise

soodustamine.

Ettepanekuga soovitakse lisaks kuriteona määratleda kolmandate riikide kodanike avalik

kihutamine, näiteks internetis, ebaseaduslikule Euroopa Liitu sisenemisele, Euroopa Liidust

läbisõidule või Euroopa Liidus viibimisele. Ettepaneku kohaselt ei nõuaks selle lihtkoosseis

tagajärge (kvalifitseeritud koosseisus näeb tagajärjena ette artiklis 4 kirjeldatud raskendavad

asjaolud) ehk tegemist oleks abstraktse ohudeliktiga (vrd KarS § 151, § 250), mis on suunatud

2 (2)

konkreetsele sihtgrupile. Avaliku kihutamise kriminaliseerimine on suunatud ennetusele, et

hoida ära kolmandatest riikidest pärit kodanikes tahtluse esilekutsumise või selle tugevdamise

ebaseaduslikuks rändeks, mis võib kaasa tuua raskeid tagajärgi, sh inimelude kaotust.

Prokuratuur toetab seda ettepanekut.

Ettepanekus nähakse ette senisest veelgi diferentseeritumate kuriteokoosseisude sätestamine

ning karistuste karmistamine surmaga lõppenud juhtumites. KarS § 259 näeb ette vastutuse

välismaalase üle riigipiiri ebaseadusliku toimetamise eest, sh on kriminaliseeritud nii

välismaalase eluohtlikku või tema tervist raskelt kahjustada võivasse olukorda asetamine (vrd

art 4 b). Analüüsida tuleb artiklis 4 toodud raskendavate asjaolude lisamise vajadus, kuivõrd

praegune sõnastus ei näe raskendava asjaoluna ette artiklis 4 c) kuriteo toimepanemisel

kasutatud jõhkrat vägivalda ning artiklis 4 d) kuriteo toimepanemist eriti haavata ohvri, sh

saatjata alaealise suhtes. Kasutatavad terminid nagu jõhker vägivald ja eriti haavatav isik

vajavad sisustamist. KarS tunneb seni haavatava seisundi mõistet (nt KarS §§-des 133 ja 138).

Artikli 4 a) nõuded täidavad KarS § 255 ja 256 kuriteokoosseisud, mis moodustavad kogumi

KarS §-ga 259. Samal alusel täidavad KarS §§-d 113, 114 või 117 artikkel 4 e) nõuded. Kuivõrd

ettepanekuga soovitakse ühtlustada ka karistusmäärasid, ei pruugi surma, sh katse korral kehtiv

seadus vastata ettepaneku tingimustele - näha sanktsiooni ülemmäärana ette vähemalt 15 aastat

vangistust. Sellise ülemmäära näeb ette vaid KarS § 114, mis näeb ette vastutuse tapmise eest

raskendavatel asjaoludel. Seega kokkuvõtvalt vajab siseriikliku õiguse vastavuses olemine

direktiivi ettepanekutega täiendavat analüüsimist.

Kohtualluvuse osas on ettepaneku eesmärgiks kehtestada ühtsed reeglid, kuivõrd kuritegu on

nii EL välispiiri ületamine kui liikmesriikide vaheline liikumine. Seoses artikliga 12 b) kui

kuriteo toimepanija on kolmanda riigi kodanik, kelle tavapärane elukoht asub tema

territooriumil, vajab analüüsimist KarS § 7 täiendamise vajadus. Väljaspool Eestit toimepandud

kuriteo osas kehtib Eesti karistusseadus KarS § 7 lg 1 p 2 kohaselt, kui teo toimepanija on

välismaalane, kes on Eestis kinni peetud ja keda ei anta välja.

Artiklis 9 esitatud ettepanekuga loetletud asjaolude lugemisega karistust raskendavateks

asjaoludeks tuleb märkida, et raskendavate asjaolude loetelu on KarS §-s 58 kinnine. Kehtivas

seaduses loetletud raskendavad asjaolud suures osas puuduvad ning vajadust raskendavate

asjaolude loetelu täiendada või näha ette kvalifitseeritud koosseisus tuleb täiendavalt

analüüsida, kuivõrd raskendavate asjaolude loetelu muutmine mõjutab kõiki kuritegusid.

Kokkuvõttes toetab prokuratuur Parlamendi ja Nõukogu direktiivi ettepanekut ja selle

eesmärke, kuid palub arvestada käesolevas arvamuses tooduga.

Austusega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Parmas

riigi peaprokurör