KrMS ja KrMSRS muutmise seaduse eelnõu (arestitud vallasasja tagastamine)
| Dokumendiregister | Tartu Halduskohus |
| Viit | 10-3/24/90-1 |
| Registreeritud | 05.06.2024 |
| Sünkroonitud | 06.06.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 10 Õigusemõistmise üldküsimused ja õigusteabe analüüs |
| Sari | 10-3 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 10-3/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Justiitsministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Justiitsministeerium |
| Vastutaja | Jaanika Teemus (Tartu Halduskohus, Kohtu esimehe juhtimisvaldkond, Õigusteenistus, Kantselei) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
1
EELNÕU
28.05.2024
Kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku
rakendamise seaduse muutmise seadus (arestitud vallasasja
tagastamine)
§ 1. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine
Kriminaalmenetluse seadustikku täiendatakse §-ga 4221 järgmises sõnastuses:
„§ 4221. Arestitud vallasasja tagastamine täitmise võimatuse korral
(1) Kohtuotsust täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik võib otsustada arestitud
vallasasjad omanikule või seaduslikule valdajale tagastada vallasasju hoidva riigiasutuse või
kohtutäituri taotlusel, kui vallasasjad on arestitud kriminaalmenetluses rahuldatud tsiviilhagi
või avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks ja vastavad vähemalt ühele järgmistest
tingimustest:
1) nende müügist saadud rahast eelduslikult ei jätku täitekulude katteks või jätkub üksnes
täitekulude katteks;
2) nende suhtes ei ole täitemenetlust alustatud kuue kuu jooksul või;
3) neid ei ole õnnestunud täitemenetluses müüa kahe aasta jooksul.
(2) Kohtutäituri nõusolekul võib kohus kohustada kohtutäiturit korraldama vallasasjade
teisaldamine ning hoiustamine täitemenetluse seadustiku §-s 72 sätestatud korras.
(3) Kui omanik või seaduslik valdaja ei ole 60 päeva jooksul arvates päevast, kui ta sai või pidi
saama teada vallasasjade tagastamise otsusest, asju ära viinud või leppinud vallasasjade
hoidjaga kokku nende teisaldamist mõistliku aja jooksul, võib vallasasjade hoidja need
harilikust väärtusest odavamalt või tasuta võõrandada või võimalikult odavalt ja
keskkonnasäästlikult hävitada. Vallasasjade võõrandamisest või hävitamisest saadud tulust
arvatakse maha võõrandamise või hävitamise kulud ning ülejäänud summa kantakse
vallasasjade suhtes täitmist korraldava kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, teavitades
sellest täitemenetlust läbi viivat kohtutäiturit, või arvatakse riigivara hulka.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus peab sisaldama arestimise aluseks olevat
kohtuotsust ning vallasasjade hoidja ja kohtutäituri põhjendustega hinnangut käesoleva
paragrahvi lõikes 1 sätestatud vallasasjade tagastamise tingimuste täidetuse kohta.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus ei vasta lõikes 4 sätestatud nõuetele,
jätab kohtunik selle määrusega käiguta ja annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
Nõuetekohase taotluse lahendab kohus määrusega. Kohus võib taotluse lahendada kirjalikus
menetluses. Kohtumäärus võib olla vormistatud pealdisena kohtule esitatud põhjendatud
taotlusel. Käesolevas lõikes sätestatud määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Määrus
toimetatakse vallasasjade omanikule või seaduslikule valdajale kätte käesoleva seadustiku §-s
165 sätestatud korras.“.
2
§ 2. Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse täiendamine
Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seadust täiendatakse §-ga 258 järgmises
sõnastuses:
„258. Kriminaalmenetluse seadustiku § 4221 rakendamise erisused
Kriminaalmenetluse seadustiku § 4221 lõikes 1 nimetatud tähtaegade kulgemist arvestatakse
jõustunud kohtuotsuse olemasolul või alustatud täitemenetluse korral alates käesoleva
paragrahvi jõustumisest.“.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, „.....“....................2024. a
Algatab Vabariigi Valitsus
„.....“.......................2024. a
allkirjastatud digitaalselt
1
Kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku
rakendamise seaduse muutmise seaduse (arestitud vallasasja
tagastamine) eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku (KrMS) selliselt, et muudatuste
jõustumise järel on võimalik raskesti realiseeritavad vallasasjad, mis on tsiviilhagi või avalik-
õigusliku nõude tagamiseks arestitud, omanikule tagastada või suunata hoiustamiseks
kohtutäiturile. Samuti lisatakse kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seadusesse
(KrMSRS) rakendamissäte eelnõuga sätestatavate tähtaegade arvutamise algusaja
märkimiseks. Eelnõu eesmärk on vähendada arestitud vara hoiustamisele tehtavaid tarbetuid
kulutusi ning hoida seeläbi kokku riigi ressursse.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna
karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Martin Ziehr (620 8118; [email protected]).
Eelnõu on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse
toimetaja Mari Koik ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. Eelnõu ei ole otseselt seotud
Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Tulenevalt
põhiseaduse § 104 punktist 14 on eelnõu vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu
häälteenamus. Enne eelnõu ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust tulenevalt HÕNTE § 1 lg 2
punktist 5 (seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või
muud olulist mõju). Olulise mõju puudumine tuleneb asjaolust, et eelnõu objektiks on
vallasasjad, mille vastu puudub inimestel huvi ja/või mida ei õnnestu täitemenetluses
realiseerida. Arvestada tuleb, et kõnealuste esemete suhtes on omandiõiguse riive aset leidnud
juba asja esmase arestimise või kohtu poolt aresti alla jätmise käigus. Eelnõu muudatuste
tulemusel on võimalik vallasasjad üksnes omanikule tagastada või selle ebaõnnestumise korral
muul viisil realiseerida.
Eelnõuga muudetakse järgmisi õigusakte:
1) kriminaalmenetluse seadustiku redaktsioon avaldamismärkega RT I, 22.03.2024, 5;
2) kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse redaktsioon avaldamismärkega RT I,
05.12.2017, 9.
2. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärgiks on hoida kokku riigi ressursse õiguslike muudatustega, millega nähakse
KrMS-is ette alus selliste kohtulahendiga tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeõiguse
tagamiseks arestitud vallasasjade teisaldamiseks (sh omanikule või valdajale tagastamiseks),
võõrandamiseks või hävitamiseks, mille suhtes ei ole võimalik täitemenetlust läbi viia või mida
2
ei õnnestu müüa, kuid mille hoiustamine on rahaliselt või ruumiliselt koormav. KrMSRS-i
lisatava rakendussätte eesmärgiks on sätestada loodava KrMS § 4221 lõikes 1 ettenähtud
kuuekuulise ja kaheaastase tähtaja arvestamise alguskuupäev (seotud seaduse jõustumisega), et
vältida sissenõudjate ja kohtutäiturite olukorra raskendamist.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millega muudetakse vastavalt KrMS-i ja KrMSRS-i.
KrMS § 4221
KrMS-i täiendatakse §-ga 4221. Sätte eesmärk on luua selge õiguslik alus, et vabastada
tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks kohtu poolt arestitud vallasasjad
aresti alt või panna nende hoiustamise kohustus kohtutäiturile.
KrMS § 313 lg 1 p 10 kohaselt esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas otsus
tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse lahendamise kohta ja meetmed tsiviilhagi või
avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks. Eelnev tähendab, et vara arestimine nõude
tagamiseks on osa kohtuotsusest, mis on vara hoidjale ja kohtutäiturile siduv. Ühtlasi tähendab
see seda, et kohtutäitur ei saa kohtu poolt arestitud vara (isegi) TMS § 77 alusel iseseisvalt
arestist vabastada ega omanikule tagastada, kuna säte reguleerib üksnes juhtumeid, mil aresti
on kohaldanud kohtutäitur, mitte kohus. Ka vara hoidjal (nt PPA-l) puudub seaduslik alus ilma
uue vastava kohtulahendita arestitud vara omanikule tagastada. Olukord on probleemne, sest
riigiasutuste (eelkõige PPA) laod ja parklad on täis asju ja sõidukeid, millega ei ole midagi
kasulikku ette võtta, kuid mida ei saa ka omanikele tagastada ega hävitada.
Kui probleemi lähemalt vaadelda, siis selgub, et KrMS ei näe selget alust ette ka kohtuotsusega
arestitud vara suhtes uue sisulise lahendi tegemiseks ning asutused on sunnitud ootama tagatava
nõude aegumist. KrMS § 422 lg 1 näeb küll ette aluse asjade tagastamiseks ja vara aresti alt
vabastamiseks nendeks juhtudeks, kui isik mõistetakse õigeks või kui tema suhtes on
kriminaalmenetlus lõpetatud, kuid mitte süüdimõistva otsuse korral. Riigikohtu
kriminaalkolleegium on sedastanud, et jõustunud kohtuotsusega tsiviilhagi tagamiseks aresti
alla jäetud vara ei saa aresti alt vabastada ka kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste
lahendamise korras (KrMS §-d 431–432)1. Selle põhjuseks on asjaolu, et eelviidatud
kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamise regulatsioon ei võimalda muuta juba
jõustunud kohtulahendist tulenevaid õiguslikke järelmeid, vaid võimaldab lahendada üksnes
kohtulahendi täitmisel ilmnevaid kahtlusi ja ebaselgusi2. Samuti ei saa nimetatud probleeme
kõrvaldada KrMS § 306 lg 5 alusel, kuna see säte võimaldab parandada üksnes ilmseid
ebatäpsusi ega tohi mõjutada otsuse sisu3.
Eelnevast nähtub, et vara aresti alt vabastamiseks (või valdaja muutmiseks4) on vaja luua
eraldiseisev õiguslik alus. Kuna KrMS-is puuduvad erinormid, mis võimaldaks kohtulahendiga
arestitud vara valdajal enesel asja valdus kohtutäiturile omal algatusel üle anda, on
õigusselguse5 huvides mõttekas kirjutada kõnealusesse paragrahvi sisse ka kohtu võimalus
määrata arestitud vara hoiustamise kohustus (tema nõusolekul) kohtutäiturile.
1 Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 06.04.2016. a määrus asjas nr 3-1-1-26-16, p 11,
https://rikos.rik.ee/?asjaNr=3-1-1-26-16. 2 Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.10.2023. a määrus asjas nr 1-22-1608, p 8 koos selles sisalduvate
viidetega, 1-22-1608/101 (riigikohus.ee). 3 Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26.01.2024. a määrus asjas nr 1-22-454 p 8, 1-22-454/58 (riigikohus.ee). 4 Kohtulahendiga jäetakse menetluses varem arestitud vara aresti alla eelneva valdaja, eelkõige PPA juurde. 5 Selles küsimuses võib KrMS §-de 431 ja 432 kohaldamise võimalikkus olla vaieldav.
3
Paragrahvi lõige 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt võib kohtuotsust täitmisele pöörava
maakohtu täitmiskohtunik vallasasju hoidva riigiasutuse või kohtutäituri taotlusel otsustada asja
tagastamise omanikule või seaduslikule valdajale. Säte võimaldab riigiasutusel, kes asju
ajutiselt valdab, vabaneda vara hoidmise kohustusest selliste vallasasjade korral, mille
hoiustamisele kulub märkimisväärselt ressurssi. Sellisteks asjadeks võivad olla nt vanad
viletsas seisukorras autod, mille vastu puudub inimestel igasugune ostuhuvi, kuid mis võtavad
parklas ruumi ning nõuavad seisukorra säilitamiseks regulaarselt tähelepanu, aga ka
vallasasjad, mida tuleb hoiustada siseruumides. Oluline on märgata, et sätte reguleerimisala
piirdub üksnes vallasasjadega, kuna eelnõuga lahendatavaks probleemiks on just vallasasjade
(sh liiklusvahendite) pikaajaline hoiustamine PPA jt riigiasutuste ruumides ja territooriumil.
Lisaks eeltoodule väärib märkimist, et kõnesoleva normi sõnastuses on läbivalt viidatud
vallasasjadele (või asjadele) mitmuses. Selline valik on taotluslik, kuna norm mitte ainult ei
võimalda (ühe taotlusega) taotleda ning (ühe määrusega) lahendada mitme vallasasja korraga
aresti alt vabastamist, vaid koguni julgustab normi rakendajat selliselt toimima. Iga eseme kohta
eraldi taotluse esitamine ning eraldi määruse koostamine oleks väga ebapraktiline ning ressurssi
raiskav lahendus, millest tuleks hoiduda. Ühe soovitusliku võimalusena võiks koondada ühte
taotlusse nt asjad, mis on arestitud ühes ja samas kohtuasjas.
Eelnõus on taotluse esitamise õigusega isikuna selgelt käsitletud just riigiasutusest asja hoidjat.
Valitud sõnastuse mõte on välistada taotluseõigusega isikute ringist eelkõige eraõiguslikud
isikud, kellele on võimalik KrMS § 142 lg 7 alusel anda asi hoiulepinguga vastutavale hoiule.
Kohtule on võimalik taotlus esitada neljal juhul – kui kriminaalmenetluses rahuldatud
tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks on arestitud:
1) vallasasjad, mille müügist saadud rahast ei jätku eelduslikult täitekulude katteks või jätkub
üksnes täitekulude katteks, või
2) vallasasjad, mille suhtes ei ole täitemenetlust alustatud 6 kuu jooksul, või
3) vallasasjad, mida ei ole õnnestunud realiseerida kahe aasta jooksul.
Punktis 1 sätestatud kaks alternatiivi aitavad aresti alt vabastada vara, mida tegelikkuses ei oleks
üldsegi pidanud hilisema täitmise võimatuse tõttu arestima või mis on võrreldes arestimise aja
seisuga märgatavalt väärtust kaotanud. Nimelt sisaldub TMS § 53 lõikes 2 keeld, mille kohaselt
ei arestita vara, kui võib eeldada, et arestitavate esemete müügist saadud rahast jätkub üksnes
täitekulude katteks (või isegi mitte selleks). Taoliste esemete arestimine on vastuolus
menetlusökonoomia põhimõttega ning riivab tugevalt (või koguni rikub) omandiõigust, kuna
isik jäetakse varast sunniviisiliselt ilma vastusoorituseta ilma (isiku vastu suunatud rahaline
nõue isegi eseme müügi tulemusel ei väheneks).
Punkt 2 on mõeldud juhtudeks, mil täitemenetlust ei ole alustatud kuue kuu jooksul vastava
kohtuotsuse jõustumisest. Kehtiva täitemenetluse regulatsiooni kohaselt viib kohtutäitur
täitemenetluse üldreeglina läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel (TMS § 23 lg 1
ls 1). See tähendab, et täitemenetluse algatamiseks on sissenõudja kohustatud pöörduma
vastava avaldusega kohtutäituri poole ning selleks ei ole ette nähtud tähtaega. Kui sissenõudja
initsiatiivi üles ei näita, tekib õiguslik vaakum, kus kohus on vara tsiviilhagi tagamiseks
arestinud, kuid täitemenetlust läbi viia ei saa. Samuti ei saa vara tagastada ega hävitada. Selline
olukord tähendab tarbetut ressursikulu asutusele, kes vara oma valduses hoiab. Kõnesoleva
klausli seadusesse lisamise järel on vara hoidjal võimalik tekkinud patiseisu lahendamiseks
pöörduda kohtu poole vara aresti alt vabastamise taotlusega.
4
Punkt 3 hõlmab olukordi, kus arestitud vara täitemenetluses realiseerimine ei ole õnnestunud
kahe aasta jooksul täitemenetluse alustamisest. Vastavalt eelnõule on võimalik vara hoidjal sel
juhul esitada kohtule taotlus vara aresti alt vabastamiseks. Muudatusega on võimalik hoida
kokku ressurssi, mis kulub asja hoiustamisele, arvestades, et asja müük ei ole õnnestunud pika
aja jooksul ega pruugi õnnestuda ka tulevikus. Kuigi mõnede asjade puhul (eelkõige
kinnisasjad) võib eeldada keskmisest pikemat müügiaega, ei ole kaheaastane täitemenetlus
põhjendatav kõigi asjade (eriti eelnõu objektiks olevate vallasasjade) puhul ning seadus peaks
nägema asja hoidvale riigiasutusele ette võimaluse asja hoiustamise kohustusest vabaneda.
Nende väga eriliste vallasasjade jaoks, mille müümine võib ootuspäraselt võtta kaua aega, on
lõikesse 2 lisatud võimalus kohustada kohtutäiturit (tema nõusolekul) korraldama vallasasja
teisaldamine ning hoiustamine TMS §-s 72 sätestatud korras. Viimane tähendab sisuliselt seda,
et kui täitemenetlus on kestnud juba kaks aastat, kuid kohtutäitur ei toeta vara aresti alt
vabastamist, võib kohus täituri nõusolekul panna talle enesele kohustuse asi senise valdaja
juurest ära viia ning hoiustada. Nii vabaneb asja senine hoidja selle edaspidise hoiustamise
kohustusest, kuid vara ei tagastata omanikule ning täitur saab asja endiselt täitemenetluse
käigus edasi müüa. Täituri nõusolek on vajalik eelkõige selle tõttu, et kohtutäiturite büroodel
endal pole enamasti vajalikke ruume ega parklaid vara turvaliseks hoiustamiseks ning teenus
ostetakse sisse – selleks on kohtutäituritel aga vaja arvestada kuludega, seda eriti juhtudel, mil
sissenõudjaks on füüsilisest isikust kannatanu, kuna TMS § 40 lg 2 p 2 kohaselt ei või
täitekulude ettemaksu nõuda füüsiliselt isikult, kes esitab täitmiseks kriminaalmenetluses
tehtud kohtuotsuse, millega on rahuldatud talle kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõue.
Täitur peab selles olukorras saama teha asja omadusi ja müügiperspektiivi arvesse võttes
kaalutletud otsuse, kas toetada vara aresti alt vabastamist ja omanikule tagastamist või mitte
(viimasel juhul on tal õigus asja valdus kohtu määruse kaudu seniselt valdajalt üle võtta).
Kohus võib taotluse rahuldada, aga ka rahuldamata jätta, kui leiab hüvede kaalumisel, et vara
aresti alt vabastamine võib võlausaldaja nõuete rahuldamise ohtu seada. Sellise otsuse võib
tingida nt juhtum, mil arestitud asja väärtus on ekslikult määratud tegelikust väiksemaks (st
tegemist ei ole mitterealiseeritava varaga TMS § 53 lg 2 tähenduses) või kui täitemenetlust ei
ole alustatud mõjuval põhjusel (nt sissenõudjat pole täitedokumendist korrektselt teavitatud).
Mõistagi peaks kohus taotluse rahuldamisest keeldumise esmase tingimusena leidma, et vara
aresti all hoidmine on jätkuvalt põhjendatud.
Kui omanik või seaduslik valdaja ei ole vara 60 päeva jooksul alates asja tagastamise otsusest
ära viinud või leppinud asja hoidjaga kokku asja teisaldamist mõistliku aja jooksul, võib vara
hoidja selle harilikust väärtusest odavamalt võõrandada või võimalikult odavalt ja
keskkonnasäästlikult hävitada. Eelnev tähendab, et kui vara ei õnnestu täitemenetluse käigus
realiseerida ja asja omanik ega seaduslik valdaja ei tunne eseme vastu enam huvi (st pole
esemele järele tulnud ega teisaldamist kokku leppinud), võib vara hoidja selle võõrandada
väljaspool täitemenetluslikku formaati (nt oksjoni asemel viia ese vanametalli kokkuostu) ja
harilikust väärtusest odavamalt või isegi tasuta. Viimase abinõuna võidakse asi hävitada, kui
selle muul otstarbel realiseerimine pole mõistlikult võimalik. Mõistagi tuleks siinjuures lähtuda
loogikast, et tasuta võõrandamine tuleb kõne alla siis, kui asja raha eest võõrandada ei
õnnestunud või kui see pole otstarbekas. Hävitamisele tuleks aga eelistada tasuta võõrandamist,
nt annetada võimalusel (ja sõltuvalt eseme tüübist) heategevuseks vms. Oluline on ka see, et
omanikku või seaduslikku valdajat oleks eelnevalt teavitatud võimalusest ese tagasi saada.
Teavitamisel tuleb lähtuda kriminaalmenetluses kutse kättetoimetamise standardist (KrMS §
165, vt täpsemalt kõnesoleva paragrahvi lg 5 selgitust) ning tähtaja arvestamisel toimida
analoogselt KrMS-is sätestatud määruskaebemenetlusega (vt KrMS § 387).
5
Kui isikut ei ole tagastamisotsusest nõuetekohaselt teavitatud või talle on varaga toimetades
muul viisil õigusvastaselt tekitatud kahju (nt vara võõrandatakse põhjendamatult enne 60-
päevase ooteperioodi lõppu), võib kõne alla tulla kahju hüvitamine riigivastutuse seaduses või
haldusmenetluse seaduse §-s 109 sätestatu alusel ning korras.
Vara võõrandamisest või hävitamisest saadud tulust kaetakse selle võõrandamise või
hävitamise kulud ning ülejäänud summa kantakse asja suhtes täitmist korraldava kohtutäituri
ametialasale arvelduskontole, teavitades sellest täitemenetlust läbi viivat kohtutäiturit, või
arvatakse riigivara hulka (kui täitemenetlust pole alustatud). Sissenõudjate paljususe korral
jaotab kohtutäitur saadud summa täitemenetluse seadustikus sätestatud tulemi jaotamise
reeglite kohaselt (TMS § 105 jj).
Paragrahvi lõige 4 sätestab kohtule esitatava taotluse nõuded: taotlus peab sisaldama arestimise
aluseks olevat kohtuotsust ja asja hoidja ning asjakohase kohtutäituri (nt kohtutäitur, kes viib
läbi või hakkaks läbi viima vastavat täitemenetlust) põhjendustega hinnangut lõikes 1 esitatud
asja tagastamise tingimuste täidetuse kohta. Normi eesmärk on garanteerida, et kohtuniku ette
jõuab vajaliku informatsiooni ja asjakohaste põhjendustega taotlus, kus on selgelt näidatud,
miks varem nõude tagamiseks arestitud vara tuleks aresti alt vabastada (või määrata täituri
kontrolli alla). Selliselt toimides ei pea kohus ise asuma välja selgitama asja väärtust või muid
varaga seotud asjaolusid (nt millal on vara arestitud või millal täitemenetlust alustati). Taotleja
peab näitama, et esineb vähemalt üks eespool nimetatud neljast taotluse rahuldamise alusest
(sätestatud lõikes 1), ning teine pool (üldjuhul kohtutäitur) peab andma kas nõustuva hinnangu
(nt kinnitama, et täitemenetluse läbiviimine on tulenevalt TMS § 53 lg-st 2 võimatu) või
vaidlema taotluse rahuldamisele vastu.
Kohtul on võimalik lahendada taotlus kolmel viisil. Kohus võib taotluse rahuldada ja vara aresti
alt vabastada või jätta taotluse rahuldamata eelduste mittetäidetuse tõttu. Kolmanda
võimalusena on kohtul võimalik täituri nõusolekul määrata vara teisaldamine ning edaspidine
hoiustamine täituri ülesandeks. Selliselt toimimine on kompromissotsustus, kus täitur, olles
veendunud täitemenetluse võimalikkuses ja jätkuvas vajalikkuses, avaldab kohtule oma
valmidust võtta asja teisaldamise ja edaspidise hoiustamise kohustus enda õlgadele. Selline
lahendus tuleb kõne alla eelkõige viimase alternatiivi korral, mil vara pole täitemenetluses kahe
aasta jooksul realiseerida õnnestunud (nt tegemist on väga spetsiifilise asjaga, millel on suur
rahaline väärtus, kuid mille vastu on huvi piiratud grupil inimestel – nt suure väärtusega
kunstiteosed) ja kohtutäitur vaidleb vara omanikule tagastamisele vastu. Enne asja sisulist
lahendamist on kohtul võimalik anda taotluse esitajale ka tähtaeg taotluse puuduste
kõrvaldamiseks.
Lõike 5 kohaselt lahendab kohus taotluse määrusega. Menetlusökonoomia tagamiseks nähakse
seaduses ette võimalus kõnealust taotlust lahendada kirjalikus menetluses. Arvestades, et
tegemist on juba arestitud varaga, ei ole suulise istungi korraldamine asjas vajalik, kuna kohtu
otsusega ei raskendata vara omaniku olukorda (need küsimused on lahendatud vara (esmase)
arestimise ja/või nõude tagamise otsustamise käigus). Normi eesmärki silmas pidades on
tõenäoline hoopis isiku olukorra kergendamine – vara võidakse otsustada omanikule tagastada.
Eelnimetatud põhjustel pole määrus selle lõike kohaselt vaidlustatav.
Lõige 5 annab ühtlasi kohtule õiguse lahendada taotlus pealdisena. Sellise lahenduse eelduseks
on mõistagi, et taotlus on vormistatud nõuetekohaselt (eeskätt sisaldab asja kirjeldust ja
andmeid asja väärtuse, omaniku, seotud kriminaalasja, võlausaldaja ja eelnenud täitemenetluse
kohta). Lõike kohaselt toimetatakse määrus vallasasja omanikule või seaduslikule valdajale
kätte KrMS §-s 165 sätestatud korras, mis reguleerib kutse kättetoimetamist. Valik on tehtud
6
lähtuvalt asjaolust, et mõned arestitud vallasasjad on hoiul juba aastaid ning puudub kindlus, et
määruse lisamine e-toimikusse vastava kriminaalasja juurde isiku teavitamise garanteeriks.
Samas ei võta säte kohtult siiski võimalust isikut elektrooniliselt või e-toimiku kaudu teavitada
(lõiked 4 ja 41), kui pole kahtlust, et isiku teavitamine sel viisil õnnestub.
Täitekulude arvestuses eelnõu tulemusel põhjapanevaid erisusi üldisest TMS-i loogikast ei teki:
kui eseme suhtes täitetoiminguid tehtud ei ole, siis täitekulude nõudmise või mahaarvamise
õigus puudub6. Kui täitemenetlust on alustatud, kuid kohus vabastab arestitud vara aresti alt,
sest täituril ei ole õnnestunud vara realiseerida kahe aasta jooksul, tuleb endiselt lähtuda TMS
§ 38 lg-s 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt tasub täitekulud võlgnik. Selle põhjuseks on
asjaolu, et mingi konkreetse vallasasja aresti alt vabastamine ei tähenda, et isiku suhtes
alustatud täitemenetlus lõpetatakse – nõue võidakse täita isiku muu vara arvelt. Küll aga tuleb
silmas pidada, et kui asi võõrandatakse KrMS § 4221 lg 3 alusel, tuleb võõrandamisest saadud
tulu kanda kohtuätituri arvelduskontole täitekulude ja võlgnevuse katmiseks.
KrMSRS § 258
KrMSRS-i täiendatakse §-ga 258, mille kohaselt arvestatakse KrMS § 4221 lg-s 1 sätestatud
tähtaegade kulgemist alates kõnesoleva rakendussätte jõustumisest (eeldusel, et muudatuste
jõustumise ajaks on juba jõustunud kohtuotsus, mille alusel saaks täitemenetlust läbi viia, või
on alustatud mingi eseme suhtes täitemenetlusega. Normi eesmärk on tagada, et uue sätte
lisamine ei raskendaks esmalt sissenõudjate, kuid eelkõige kohtutäiturite olukorda. Ilma
rakendussätteta võiks näiteks tekkida olukord, kus täitur peaks tol hetkel oksjonikeskkonnas
müügil oleva asja suhtes oksjoni katkestama ning eseme tagastama või sellele üleöö
hoiustamiseks pinna otsima. Samuti kuuluks tagastamisele või täituri hoiustamisele esemed,
mille täitmiseks pole sissenõudja kas teadmatusest või muude eluliste takistuste tõttu
täitmisavaldust esitanud. Normis sätestatud tähtajad on valitud eesmärgiga anda osapooltele
piisav aeg muudatustega kohanemiseks (eriti aga täituritel oma müügitaktika
ümberkujundamiseks).
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole otsest puutumust Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
Enne täpsemat mõjude hindamist tuleb märkida, et sätestatud regulatsioon ei too ühtegi
allkirjeldatud mõjudest kaasa automaatselt, vaid võimaldab teatud tingimuste täidetuse korral
üksnes esitada taotluse. Taotluse esitamise võimalusele vastanduvad teiste osapoolte
kohustused taotlusele oma hinnang anda (asja valdav riigiasutus või kohtutäitur) ning taotlus
sisuliselt lahendada (kohus). Sõltuvalt taotluse sisust võib see evida erinevaid mõjusid.
I sihtrühm: vara valdavad riigiasutused
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse
asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
6 Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.06.2003. a määrus asjas nr 3-2-1-78-03 p 14, 3-2-1-78-03 (rik.ee)
7
Muudatuste jõustumise järel on võimalik riigiasutustel selgel õiguslikul alusel vabaneda vara
hoidmise kohustusest (ja sellega seonduvatest kulutustest) juhtudel, mil kõnealuse vara
realiseerimine ei ole perspektiivikas või on juba ebaõnnestunud. Mõju on positiivne, kuna
muudatus võimaldab vabastada nii siseruume kui välist territooriumi asjadest, mille vastu
puudub ühiskonnal ja mõnel juhul isegi omanikul huvi.
Siseministeeriumi edastatud andmete kohaselt hoiustati 2021. aasta märtsi seisuga PPA
territooriumil 63 jõustunud kohtuotsusega tsiviilhagi katteks arestitud sõidukit. Andmete
kohaselt olid 51 sõidukit PPA-s hoiul kauem kui aasta. Üle 10 aasta (sh vanim juba aastast
2006) oli andmete koostamise seisuga olnud hoiul 4 sõidukit. Kuigi kõik 63 viidatud
sõiduvahendit ei oleks kahtlemata kõnesoleva eelnõu objektiks (st mitterealiseeritavad),
võimaldavad loodavad normid PPA-l vabaneda sellistest sõidukitest, mis seda on. Sõidukitest
vabanemine on positiivne ka seetõttu, et sõidukite hoiustamine nõuab lisaks ruumile ka teataval
määral regulaarseid hooldustöid. Kokku oli 2021. aasta andmete kohaselt tsiviilhagi katteks
olevate sõidukite hoiukulu ühes aastas PPA-l ligikaudu 46 000 eurot (ühe sõiduki aastane
hoiukulu oli 730 eurot).
Ressursimahukas tegevus on ka teiste arestitud vallasasjade hoiustamine (vanad mobiiltelefonid
ja muud tehnikaseadmed, kodutarbed jpm). Olemasolevate andmete kohaselt oli vara
haldamisega PPA-le kaasnev kulu aastatel 2018–2020 kokku 3 444 864 eurot (arestitud ja
konfiskeeritud vara haldamise kogukulu – hoiustamine, hooldus, rendipindade kulu jne). Kuigi
eelnõuga reguleeritakse eelnimetatud statistikas esitatud asjadest üksnes väikest osa
(regulatsiooni kohaldamisalasse kuulub vaid osa kogu arestitud varast ning arvestusse ei kuulu
üldse konfiskeeritud vara), on potentsiaalne kulude kokkuhoid (eriti viimaste aastate
inflatsiooni arvestades) märkimisväärne.
Muudatustel on teatav mõju ka riigiasutuste korraldusele, kuna vara hoidmise kohustusest
vabanemiseks tuleb kohtule esitada taotlus koos asjakohaste materjalide ja selgitustega. Kuigi
seaduse jõustumise järel võib asutustel tekkida vajadus koostada arvukaid taotlusi varast
vabanemiseks, ei too see kaasa püsivat töökoormuse kasvu. Aastatega ladudesse ja välisele
territooriumile kogunenud vallasasjade hulk peaks muudatuste jõustumise järel kiirelt
vähenema hakkama (eriti arvestades, et ühe taotlusega on võimalik aresti alt vabastada mitu
vallasasja korraga). Samuti tasub arvesse võtta, et vara vabastatakse taotluse alusel, ehk
regulatsioon annab vara valdajale suure paindlikkuse töö korraldamisel (asutus saab valida,
millises tempos ja mis järjekorras taotlusi esitada).
II sihtrühm: kohtutäiturid
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju (haldus- ja töökoormuse kasv)
Muudatustel on teatav mõju ka kohtutäituritele, kes peavad riigiasutuse esitatavale taotlusele
andma oma hinnangu (seisneb nt kinnituses, et asja suhtes pole tulenevalt vara väikesest
väärtusest võimalik läbi viia täitemenetlust või et sissenõudja pole kuue kuu jooksul esitanud
täitmisavaldust). Hinnanguliselt jääb taotluste arv lähiaastatel paarisaja piiresse. Kuna
prognoositav on taotluste vähenemine aja jooksul, on mõningane töökoormuse kasv täiturite
jaoks ajutine. Menetlejate praktika suunamise järel (koostatav praktiline juhend vara
arestimiseks) ei peaks mitterealiseeritavaid asju täituri töölauale tulevikus üldse jõudma.
III sihtrühm: kohtud
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse
asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
8
Muudatustel on teatav mõju kohtutele, täpsemalt maakohtute kriminaalasjadega tegelevatele
kohtunikele, kes peavad peamiselt riigiasutuste esitatavaid taotlusi lahendama. Taotluste arv
sõltub hoiustatavate asjade koguarvust ning sellest, mitu neist ühte taotlusse koondatakse.
Hinnanguliselt peaks taotluste arv lähiaastatel jääma paarisaja piiresse. Kriminaalasju
lahendavaid kohtunikke on maakohtutes üle 50. Lisaks tasub märkida, et taotluste arv peaks
ladude tühjenedes ja praktika muutudes aja jooksul järjest vähenema ning töökoormuse
mõningane kasv on ajutine. Arvestades, et eelnõuga on taotluste lahendamine tehtud kohtute
jaoks võimalikult lihtsaks (taotluse põhjendatuse ja taustadokumentide nõue taotluse esitajatele,
samuti kirjaliku menetluse ja pealdise kasutamise võimalused), ei saa mõju kohtutele pidada
märkimisväärseks.
IV sihtrühm: vara omanikud ja õiguspärased valdajad
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – mõju leibkondade kuludele
Muudatused on sihtrühmale positiivse mõjuga, kuna suure tõenäosusega tehakse paljude varem
arestitud asjade suhtes tagastamisotsuseid ning omanikul või õiguspärasel valdajal on võimalik
neile senise hoiustaja juurde järele minna. Asjade tagastamise korral võib omanikul kaduda
vajadus neid esemeid asendada (vanad tööriistad, kööginõud jms). Samas on ka võimalik, et
asjad on selleks ajaks juba asendatud ning omanik ei taha asjadele järele minna.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Seaduse rakendamisega ei kaasne otseseid kulutusi, kuid sätete rakendamisega on võimalik
kokku hoida vähemalt kümneid tuhandeid eurosid, mis kuluks aastate jooksul vara
hoiustamisele (hooldus, võimalik hoiustamispindade rent jms).
8. Rakendusaktid
Eelnõuga sätestatakse tähtaegade arvestamise selgitamiseks KrMSRS-is rakendussäte. Lisaks
eelnevale on vaja tegeleda ka probleemi algallikaga: koostada tuleb praktiline juhend
menetlejatele, et vähendada või koguni välistada juhtumeid, kus kriminaalmenetluses
arestitakse hagi tagamiseks vara, mida ei ole võimalik hiljem realiseerida. Samuti võib kasuks
tulla kohtute parem teavitustöö selle kohta, et kannatanu, kelle kasuks on rahuldatud tsiviilhagi,
peab täitemenetluse alustamiseks pöörduma avaldusega kohtutäituri poole. Eelnimetatud
praktilisi samme on võimalik astuda ka ilma legislatiivse sekkumiseta.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras, et anda muudatustest mõjutatud isikutele piisav aeg
muudatustega kohanemiseks.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning
arvamuse avaldamiseks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Riigikohtule,
Riigiprokuratuurile, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Tartu Ülikooli
õigusteaduskonnale, maakohtutele ja ringkonnakohtutele.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898
Ministeeriumid KrMS ja KrMSRS muutmise seaduse eelnõu (arestitud vallasasja tagastamine) Edastame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Riigikohtule, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, maakohtutele ja ringkonnakohtutele arvamuse avaldamiseks kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse (arestitud vallasasja tagastamine) eelnõu. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 15 tööpäeva jooksul arvates eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Timpson Minister Lisad: 1. kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse (arestitud vallasasja tagastamine) eelnõu; 2. kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse (arestitud vallasasja tagastamine) eelnõu seletuskiri. /*Lisaadressaadid: Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Riigikohus Riigiprokuratuur Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Pärnu Maakohus Tallinna Halduskohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Halduskohus Tartu Maakohus Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohus Õiguskantsleri Kantselei Tartu Ülikooli õigusteaduskond Eesti Advokatuur Martin Ziehr 620 8118 [email protected]
Meie 04.06.2024 nr 8-1/4636-1
|
Digiallkirjad
1
EELNÕU
28.05.2024
Kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku
rakendamise seaduse muutmise seadus (arestitud vallasasja
tagastamine)
§ 1. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine
Kriminaalmenetluse seadustikku täiendatakse §-ga 4221 järgmises sõnastuses:
„§ 4221. Arestitud vallasasja tagastamine täitmise võimatuse korral
(1) Kohtuotsust täitmisele pöörava maakohtu täitmiskohtunik võib otsustada arestitud
vallasasjad omanikule või seaduslikule valdajale tagastada vallasasju hoidva riigiasutuse või
kohtutäituri taotlusel, kui vallasasjad on arestitud kriminaalmenetluses rahuldatud tsiviilhagi
või avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks ja vastavad vähemalt ühele järgmistest
tingimustest:
1) nende müügist saadud rahast eelduslikult ei jätku täitekulude katteks või jätkub üksnes
täitekulude katteks;
2) nende suhtes ei ole täitemenetlust alustatud kuue kuu jooksul või;
3) neid ei ole õnnestunud täitemenetluses müüa kahe aasta jooksul.
(2) Kohtutäituri nõusolekul võib kohus kohustada kohtutäiturit korraldama vallasasjade
teisaldamine ning hoiustamine täitemenetluse seadustiku §-s 72 sätestatud korras.
(3) Kui omanik või seaduslik valdaja ei ole 60 päeva jooksul arvates päevast, kui ta sai või pidi
saama teada vallasasjade tagastamise otsusest, asju ära viinud või leppinud vallasasjade
hoidjaga kokku nende teisaldamist mõistliku aja jooksul, võib vallasasjade hoidja need
harilikust väärtusest odavamalt või tasuta võõrandada või võimalikult odavalt ja
keskkonnasäästlikult hävitada. Vallasasjade võõrandamisest või hävitamisest saadud tulust
arvatakse maha võõrandamise või hävitamise kulud ning ülejäänud summa kantakse
vallasasjade suhtes täitmist korraldava kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, teavitades
sellest täitemenetlust läbi viivat kohtutäiturit, või arvatakse riigivara hulka.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus peab sisaldama arestimise aluseks olevat
kohtuotsust ning vallasasjade hoidja ja kohtutäituri põhjendustega hinnangut käesoleva
paragrahvi lõikes 1 sätestatud vallasasjade tagastamise tingimuste täidetuse kohta.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlus ei vasta lõikes 4 sätestatud nõuetele,
jätab kohtunik selle määrusega käiguta ja annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.
Nõuetekohase taotluse lahendab kohus määrusega. Kohus võib taotluse lahendada kirjalikus
menetluses. Kohtumäärus võib olla vormistatud pealdisena kohtule esitatud põhjendatud
taotlusel. Käesolevas lõikes sätestatud määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Määrus
toimetatakse vallasasjade omanikule või seaduslikule valdajale kätte käesoleva seadustiku §-s
165 sätestatud korras.“.
2
§ 2. Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse täiendamine
Kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seadust täiendatakse §-ga 258 järgmises
sõnastuses:
„258. Kriminaalmenetluse seadustiku § 4221 rakendamise erisused
Kriminaalmenetluse seadustiku § 4221 lõikes 1 nimetatud tähtaegade kulgemist arvestatakse
jõustunud kohtuotsuse olemasolul või alustatud täitemenetluse korral alates käesoleva
paragrahvi jõustumisest.“.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, „.....“....................2024. a
Algatab Vabariigi Valitsus
„.....“.......................2024. a
allkirjastatud digitaalselt
1
Kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku
rakendamise seaduse muutmise seaduse (arestitud vallasasja
tagastamine) eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku (KrMS) selliselt, et muudatuste
jõustumise järel on võimalik raskesti realiseeritavad vallasasjad, mis on tsiviilhagi või avalik-
õigusliku nõude tagamiseks arestitud, omanikule tagastada või suunata hoiustamiseks
kohtutäiturile. Samuti lisatakse kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seadusesse
(KrMSRS) rakendamissäte eelnõuga sätestatavate tähtaegade arvutamise algusaja
märkimiseks. Eelnõu eesmärk on vähendada arestitud vara hoiustamisele tehtavaid tarbetuid
kulutusi ning hoida seeläbi kokku riigi ressursse.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna
karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Martin Ziehr (620 8118; [email protected]).
Eelnõu on keeleliselt toimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse
toimetaja Mari Koik ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega. Eelnõu ei ole otseselt seotud
Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Tulenevalt
põhiseaduse § 104 punktist 14 on eelnõu vastuvõtmiseks vajalik Riigikogu koosseisu
häälteenamus. Enne eelnõu ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust tulenevalt HÕNTE § 1 lg 2
punktist 5 (seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või
muud olulist mõju). Olulise mõju puudumine tuleneb asjaolust, et eelnõu objektiks on
vallasasjad, mille vastu puudub inimestel huvi ja/või mida ei õnnestu täitemenetluses
realiseerida. Arvestada tuleb, et kõnealuste esemete suhtes on omandiõiguse riive aset leidnud
juba asja esmase arestimise või kohtu poolt aresti alla jätmise käigus. Eelnõu muudatuste
tulemusel on võimalik vallasasjad üksnes omanikule tagastada või selle ebaõnnestumise korral
muul viisil realiseerida.
Eelnõuga muudetakse järgmisi õigusakte:
1) kriminaalmenetluse seadustiku redaktsioon avaldamismärkega RT I, 22.03.2024, 5;
2) kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse redaktsioon avaldamismärkega RT I,
05.12.2017, 9.
2. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärgiks on hoida kokku riigi ressursse õiguslike muudatustega, millega nähakse
KrMS-is ette alus selliste kohtulahendiga tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeõiguse
tagamiseks arestitud vallasasjade teisaldamiseks (sh omanikule või valdajale tagastamiseks),
võõrandamiseks või hävitamiseks, mille suhtes ei ole võimalik täitemenetlust läbi viia või mida
2
ei õnnestu müüa, kuid mille hoiustamine on rahaliselt või ruumiliselt koormav. KrMSRS-i
lisatava rakendussätte eesmärgiks on sätestada loodava KrMS § 4221 lõikes 1 ettenähtud
kuuekuulise ja kaheaastase tähtaja arvestamise alguskuupäev (seotud seaduse jõustumisega), et
vältida sissenõudjate ja kohtutäiturite olukorra raskendamist.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millega muudetakse vastavalt KrMS-i ja KrMSRS-i.
KrMS § 4221
KrMS-i täiendatakse §-ga 4221. Sätte eesmärk on luua selge õiguslik alus, et vabastada
tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks kohtu poolt arestitud vallasasjad
aresti alt või panna nende hoiustamise kohustus kohtutäiturile.
KrMS § 313 lg 1 p 10 kohaselt esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas otsus
tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse lahendamise kohta ja meetmed tsiviilhagi või
avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks. Eelnev tähendab, et vara arestimine nõude
tagamiseks on osa kohtuotsusest, mis on vara hoidjale ja kohtutäiturile siduv. Ühtlasi tähendab
see seda, et kohtutäitur ei saa kohtu poolt arestitud vara (isegi) TMS § 77 alusel iseseisvalt
arestist vabastada ega omanikule tagastada, kuna säte reguleerib üksnes juhtumeid, mil aresti
on kohaldanud kohtutäitur, mitte kohus. Ka vara hoidjal (nt PPA-l) puudub seaduslik alus ilma
uue vastava kohtulahendita arestitud vara omanikule tagastada. Olukord on probleemne, sest
riigiasutuste (eelkõige PPA) laod ja parklad on täis asju ja sõidukeid, millega ei ole midagi
kasulikku ette võtta, kuid mida ei saa ka omanikele tagastada ega hävitada.
Kui probleemi lähemalt vaadelda, siis selgub, et KrMS ei näe selget alust ette ka kohtuotsusega
arestitud vara suhtes uue sisulise lahendi tegemiseks ning asutused on sunnitud ootama tagatava
nõude aegumist. KrMS § 422 lg 1 näeb küll ette aluse asjade tagastamiseks ja vara aresti alt
vabastamiseks nendeks juhtudeks, kui isik mõistetakse õigeks või kui tema suhtes on
kriminaalmenetlus lõpetatud, kuid mitte süüdimõistva otsuse korral. Riigikohtu
kriminaalkolleegium on sedastanud, et jõustunud kohtuotsusega tsiviilhagi tagamiseks aresti
alla jäetud vara ei saa aresti alt vabastada ka kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste
lahendamise korras (KrMS §-d 431–432)1. Selle põhjuseks on asjaolu, et eelviidatud
kohtulahendi täitmisel tekkivate küsimuste lahendamise regulatsioon ei võimalda muuta juba
jõustunud kohtulahendist tulenevaid õiguslikke järelmeid, vaid võimaldab lahendada üksnes
kohtulahendi täitmisel ilmnevaid kahtlusi ja ebaselgusi2. Samuti ei saa nimetatud probleeme
kõrvaldada KrMS § 306 lg 5 alusel, kuna see säte võimaldab parandada üksnes ilmseid
ebatäpsusi ega tohi mõjutada otsuse sisu3.
Eelnevast nähtub, et vara aresti alt vabastamiseks (või valdaja muutmiseks4) on vaja luua
eraldiseisev õiguslik alus. Kuna KrMS-is puuduvad erinormid, mis võimaldaks kohtulahendiga
arestitud vara valdajal enesel asja valdus kohtutäiturile omal algatusel üle anda, on
õigusselguse5 huvides mõttekas kirjutada kõnealusesse paragrahvi sisse ka kohtu võimalus
määrata arestitud vara hoiustamise kohustus (tema nõusolekul) kohtutäiturile.
1 Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 06.04.2016. a määrus asjas nr 3-1-1-26-16, p 11,
https://rikos.rik.ee/?asjaNr=3-1-1-26-16. 2 Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27.10.2023. a määrus asjas nr 1-22-1608, p 8 koos selles sisalduvate
viidetega, 1-22-1608/101 (riigikohus.ee). 3 Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26.01.2024. a määrus asjas nr 1-22-454 p 8, 1-22-454/58 (riigikohus.ee). 4 Kohtulahendiga jäetakse menetluses varem arestitud vara aresti alla eelneva valdaja, eelkõige PPA juurde. 5 Selles küsimuses võib KrMS §-de 431 ja 432 kohaldamise võimalikkus olla vaieldav.
3
Paragrahvi lõige 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt võib kohtuotsust täitmisele pöörava
maakohtu täitmiskohtunik vallasasju hoidva riigiasutuse või kohtutäituri taotlusel otsustada asja
tagastamise omanikule või seaduslikule valdajale. Säte võimaldab riigiasutusel, kes asju
ajutiselt valdab, vabaneda vara hoidmise kohustusest selliste vallasasjade korral, mille
hoiustamisele kulub märkimisväärselt ressurssi. Sellisteks asjadeks võivad olla nt vanad
viletsas seisukorras autod, mille vastu puudub inimestel igasugune ostuhuvi, kuid mis võtavad
parklas ruumi ning nõuavad seisukorra säilitamiseks regulaarselt tähelepanu, aga ka
vallasasjad, mida tuleb hoiustada siseruumides. Oluline on märgata, et sätte reguleerimisala
piirdub üksnes vallasasjadega, kuna eelnõuga lahendatavaks probleemiks on just vallasasjade
(sh liiklusvahendite) pikaajaline hoiustamine PPA jt riigiasutuste ruumides ja territooriumil.
Lisaks eeltoodule väärib märkimist, et kõnesoleva normi sõnastuses on läbivalt viidatud
vallasasjadele (või asjadele) mitmuses. Selline valik on taotluslik, kuna norm mitte ainult ei
võimalda (ühe taotlusega) taotleda ning (ühe määrusega) lahendada mitme vallasasja korraga
aresti alt vabastamist, vaid koguni julgustab normi rakendajat selliselt toimima. Iga eseme kohta
eraldi taotluse esitamine ning eraldi määruse koostamine oleks väga ebapraktiline ning ressurssi
raiskav lahendus, millest tuleks hoiduda. Ühe soovitusliku võimalusena võiks koondada ühte
taotlusse nt asjad, mis on arestitud ühes ja samas kohtuasjas.
Eelnõus on taotluse esitamise õigusega isikuna selgelt käsitletud just riigiasutusest asja hoidjat.
Valitud sõnastuse mõte on välistada taotluseõigusega isikute ringist eelkõige eraõiguslikud
isikud, kellele on võimalik KrMS § 142 lg 7 alusel anda asi hoiulepinguga vastutavale hoiule.
Kohtule on võimalik taotlus esitada neljal juhul – kui kriminaalmenetluses rahuldatud
tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse tagamiseks on arestitud:
1) vallasasjad, mille müügist saadud rahast ei jätku eelduslikult täitekulude katteks või jätkub
üksnes täitekulude katteks, või
2) vallasasjad, mille suhtes ei ole täitemenetlust alustatud 6 kuu jooksul, või
3) vallasasjad, mida ei ole õnnestunud realiseerida kahe aasta jooksul.
Punktis 1 sätestatud kaks alternatiivi aitavad aresti alt vabastada vara, mida tegelikkuses ei oleks
üldsegi pidanud hilisema täitmise võimatuse tõttu arestima või mis on võrreldes arestimise aja
seisuga märgatavalt väärtust kaotanud. Nimelt sisaldub TMS § 53 lõikes 2 keeld, mille kohaselt
ei arestita vara, kui võib eeldada, et arestitavate esemete müügist saadud rahast jätkub üksnes
täitekulude katteks (või isegi mitte selleks). Taoliste esemete arestimine on vastuolus
menetlusökonoomia põhimõttega ning riivab tugevalt (või koguni rikub) omandiõigust, kuna
isik jäetakse varast sunniviisiliselt ilma vastusoorituseta ilma (isiku vastu suunatud rahaline
nõue isegi eseme müügi tulemusel ei väheneks).
Punkt 2 on mõeldud juhtudeks, mil täitemenetlust ei ole alustatud kuue kuu jooksul vastava
kohtuotsuse jõustumisest. Kehtiva täitemenetluse regulatsiooni kohaselt viib kohtutäitur
täitemenetluse üldreeglina läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel (TMS § 23 lg 1
ls 1). See tähendab, et täitemenetluse algatamiseks on sissenõudja kohustatud pöörduma
vastava avaldusega kohtutäituri poole ning selleks ei ole ette nähtud tähtaega. Kui sissenõudja
initsiatiivi üles ei näita, tekib õiguslik vaakum, kus kohus on vara tsiviilhagi tagamiseks
arestinud, kuid täitemenetlust läbi viia ei saa. Samuti ei saa vara tagastada ega hävitada. Selline
olukord tähendab tarbetut ressursikulu asutusele, kes vara oma valduses hoiab. Kõnesoleva
klausli seadusesse lisamise järel on vara hoidjal võimalik tekkinud patiseisu lahendamiseks
pöörduda kohtu poole vara aresti alt vabastamise taotlusega.
4
Punkt 3 hõlmab olukordi, kus arestitud vara täitemenetluses realiseerimine ei ole õnnestunud
kahe aasta jooksul täitemenetluse alustamisest. Vastavalt eelnõule on võimalik vara hoidjal sel
juhul esitada kohtule taotlus vara aresti alt vabastamiseks. Muudatusega on võimalik hoida
kokku ressurssi, mis kulub asja hoiustamisele, arvestades, et asja müük ei ole õnnestunud pika
aja jooksul ega pruugi õnnestuda ka tulevikus. Kuigi mõnede asjade puhul (eelkõige
kinnisasjad) võib eeldada keskmisest pikemat müügiaega, ei ole kaheaastane täitemenetlus
põhjendatav kõigi asjade (eriti eelnõu objektiks olevate vallasasjade) puhul ning seadus peaks
nägema asja hoidvale riigiasutusele ette võimaluse asja hoiustamise kohustusest vabaneda.
Nende väga eriliste vallasasjade jaoks, mille müümine võib ootuspäraselt võtta kaua aega, on
lõikesse 2 lisatud võimalus kohustada kohtutäiturit (tema nõusolekul) korraldama vallasasja
teisaldamine ning hoiustamine TMS §-s 72 sätestatud korras. Viimane tähendab sisuliselt seda,
et kui täitemenetlus on kestnud juba kaks aastat, kuid kohtutäitur ei toeta vara aresti alt
vabastamist, võib kohus täituri nõusolekul panna talle enesele kohustuse asi senise valdaja
juurest ära viia ning hoiustada. Nii vabaneb asja senine hoidja selle edaspidise hoiustamise
kohustusest, kuid vara ei tagastata omanikule ning täitur saab asja endiselt täitemenetluse
käigus edasi müüa. Täituri nõusolek on vajalik eelkõige selle tõttu, et kohtutäiturite büroodel
endal pole enamasti vajalikke ruume ega parklaid vara turvaliseks hoiustamiseks ning teenus
ostetakse sisse – selleks on kohtutäituritel aga vaja arvestada kuludega, seda eriti juhtudel, mil
sissenõudjaks on füüsilisest isikust kannatanu, kuna TMS § 40 lg 2 p 2 kohaselt ei või
täitekulude ettemaksu nõuda füüsiliselt isikult, kes esitab täitmiseks kriminaalmenetluses
tehtud kohtuotsuse, millega on rahuldatud talle kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise nõue.
Täitur peab selles olukorras saama teha asja omadusi ja müügiperspektiivi arvesse võttes
kaalutletud otsuse, kas toetada vara aresti alt vabastamist ja omanikule tagastamist või mitte
(viimasel juhul on tal õigus asja valdus kohtu määruse kaudu seniselt valdajalt üle võtta).
Kohus võib taotluse rahuldada, aga ka rahuldamata jätta, kui leiab hüvede kaalumisel, et vara
aresti alt vabastamine võib võlausaldaja nõuete rahuldamise ohtu seada. Sellise otsuse võib
tingida nt juhtum, mil arestitud asja väärtus on ekslikult määratud tegelikust väiksemaks (st
tegemist ei ole mitterealiseeritava varaga TMS § 53 lg 2 tähenduses) või kui täitemenetlust ei
ole alustatud mõjuval põhjusel (nt sissenõudjat pole täitedokumendist korrektselt teavitatud).
Mõistagi peaks kohus taotluse rahuldamisest keeldumise esmase tingimusena leidma, et vara
aresti all hoidmine on jätkuvalt põhjendatud.
Kui omanik või seaduslik valdaja ei ole vara 60 päeva jooksul alates asja tagastamise otsusest
ära viinud või leppinud asja hoidjaga kokku asja teisaldamist mõistliku aja jooksul, võib vara
hoidja selle harilikust väärtusest odavamalt võõrandada või võimalikult odavalt ja
keskkonnasäästlikult hävitada. Eelnev tähendab, et kui vara ei õnnestu täitemenetluse käigus
realiseerida ja asja omanik ega seaduslik valdaja ei tunne eseme vastu enam huvi (st pole
esemele järele tulnud ega teisaldamist kokku leppinud), võib vara hoidja selle võõrandada
väljaspool täitemenetluslikku formaati (nt oksjoni asemel viia ese vanametalli kokkuostu) ja
harilikust väärtusest odavamalt või isegi tasuta. Viimase abinõuna võidakse asi hävitada, kui
selle muul otstarbel realiseerimine pole mõistlikult võimalik. Mõistagi tuleks siinjuures lähtuda
loogikast, et tasuta võõrandamine tuleb kõne alla siis, kui asja raha eest võõrandada ei
õnnestunud või kui see pole otstarbekas. Hävitamisele tuleks aga eelistada tasuta võõrandamist,
nt annetada võimalusel (ja sõltuvalt eseme tüübist) heategevuseks vms. Oluline on ka see, et
omanikku või seaduslikku valdajat oleks eelnevalt teavitatud võimalusest ese tagasi saada.
Teavitamisel tuleb lähtuda kriminaalmenetluses kutse kättetoimetamise standardist (KrMS §
165, vt täpsemalt kõnesoleva paragrahvi lg 5 selgitust) ning tähtaja arvestamisel toimida
analoogselt KrMS-is sätestatud määruskaebemenetlusega (vt KrMS § 387).
5
Kui isikut ei ole tagastamisotsusest nõuetekohaselt teavitatud või talle on varaga toimetades
muul viisil õigusvastaselt tekitatud kahju (nt vara võõrandatakse põhjendamatult enne 60-
päevase ooteperioodi lõppu), võib kõne alla tulla kahju hüvitamine riigivastutuse seaduses või
haldusmenetluse seaduse §-s 109 sätestatu alusel ning korras.
Vara võõrandamisest või hävitamisest saadud tulust kaetakse selle võõrandamise või
hävitamise kulud ning ülejäänud summa kantakse asja suhtes täitmist korraldava kohtutäituri
ametialasale arvelduskontole, teavitades sellest täitemenetlust läbi viivat kohtutäiturit, või
arvatakse riigivara hulka (kui täitemenetlust pole alustatud). Sissenõudjate paljususe korral
jaotab kohtutäitur saadud summa täitemenetluse seadustikus sätestatud tulemi jaotamise
reeglite kohaselt (TMS § 105 jj).
Paragrahvi lõige 4 sätestab kohtule esitatava taotluse nõuded: taotlus peab sisaldama arestimise
aluseks olevat kohtuotsust ja asja hoidja ning asjakohase kohtutäituri (nt kohtutäitur, kes viib
läbi või hakkaks läbi viima vastavat täitemenetlust) põhjendustega hinnangut lõikes 1 esitatud
asja tagastamise tingimuste täidetuse kohta. Normi eesmärk on garanteerida, et kohtuniku ette
jõuab vajaliku informatsiooni ja asjakohaste põhjendustega taotlus, kus on selgelt näidatud,
miks varem nõude tagamiseks arestitud vara tuleks aresti alt vabastada (või määrata täituri
kontrolli alla). Selliselt toimides ei pea kohus ise asuma välja selgitama asja väärtust või muid
varaga seotud asjaolusid (nt millal on vara arestitud või millal täitemenetlust alustati). Taotleja
peab näitama, et esineb vähemalt üks eespool nimetatud neljast taotluse rahuldamise alusest
(sätestatud lõikes 1), ning teine pool (üldjuhul kohtutäitur) peab andma kas nõustuva hinnangu
(nt kinnitama, et täitemenetluse läbiviimine on tulenevalt TMS § 53 lg-st 2 võimatu) või
vaidlema taotluse rahuldamisele vastu.
Kohtul on võimalik lahendada taotlus kolmel viisil. Kohus võib taotluse rahuldada ja vara aresti
alt vabastada või jätta taotluse rahuldamata eelduste mittetäidetuse tõttu. Kolmanda
võimalusena on kohtul võimalik täituri nõusolekul määrata vara teisaldamine ning edaspidine
hoiustamine täituri ülesandeks. Selliselt toimimine on kompromissotsustus, kus täitur, olles
veendunud täitemenetluse võimalikkuses ja jätkuvas vajalikkuses, avaldab kohtule oma
valmidust võtta asja teisaldamise ja edaspidise hoiustamise kohustus enda õlgadele. Selline
lahendus tuleb kõne alla eelkõige viimase alternatiivi korral, mil vara pole täitemenetluses kahe
aasta jooksul realiseerida õnnestunud (nt tegemist on väga spetsiifilise asjaga, millel on suur
rahaline väärtus, kuid mille vastu on huvi piiratud grupil inimestel – nt suure väärtusega
kunstiteosed) ja kohtutäitur vaidleb vara omanikule tagastamisele vastu. Enne asja sisulist
lahendamist on kohtul võimalik anda taotluse esitajale ka tähtaeg taotluse puuduste
kõrvaldamiseks.
Lõike 5 kohaselt lahendab kohus taotluse määrusega. Menetlusökonoomia tagamiseks nähakse
seaduses ette võimalus kõnealust taotlust lahendada kirjalikus menetluses. Arvestades, et
tegemist on juba arestitud varaga, ei ole suulise istungi korraldamine asjas vajalik, kuna kohtu
otsusega ei raskendata vara omaniku olukorda (need küsimused on lahendatud vara (esmase)
arestimise ja/või nõude tagamise otsustamise käigus). Normi eesmärki silmas pidades on
tõenäoline hoopis isiku olukorra kergendamine – vara võidakse otsustada omanikule tagastada.
Eelnimetatud põhjustel pole määrus selle lõike kohaselt vaidlustatav.
Lõige 5 annab ühtlasi kohtule õiguse lahendada taotlus pealdisena. Sellise lahenduse eelduseks
on mõistagi, et taotlus on vormistatud nõuetekohaselt (eeskätt sisaldab asja kirjeldust ja
andmeid asja väärtuse, omaniku, seotud kriminaalasja, võlausaldaja ja eelnenud täitemenetluse
kohta). Lõike kohaselt toimetatakse määrus vallasasja omanikule või seaduslikule valdajale
kätte KrMS §-s 165 sätestatud korras, mis reguleerib kutse kättetoimetamist. Valik on tehtud
6
lähtuvalt asjaolust, et mõned arestitud vallasasjad on hoiul juba aastaid ning puudub kindlus, et
määruse lisamine e-toimikusse vastava kriminaalasja juurde isiku teavitamise garanteeriks.
Samas ei võta säte kohtult siiski võimalust isikut elektrooniliselt või e-toimiku kaudu teavitada
(lõiked 4 ja 41), kui pole kahtlust, et isiku teavitamine sel viisil õnnestub.
Täitekulude arvestuses eelnõu tulemusel põhjapanevaid erisusi üldisest TMS-i loogikast ei teki:
kui eseme suhtes täitetoiminguid tehtud ei ole, siis täitekulude nõudmise või mahaarvamise
õigus puudub6. Kui täitemenetlust on alustatud, kuid kohus vabastab arestitud vara aresti alt,
sest täituril ei ole õnnestunud vara realiseerida kahe aasta jooksul, tuleb endiselt lähtuda TMS
§ 38 lg-s 1 sätestatud üldreeglist, mille kohaselt tasub täitekulud võlgnik. Selle põhjuseks on
asjaolu, et mingi konkreetse vallasasja aresti alt vabastamine ei tähenda, et isiku suhtes
alustatud täitemenetlus lõpetatakse – nõue võidakse täita isiku muu vara arvelt. Küll aga tuleb
silmas pidada, et kui asi võõrandatakse KrMS § 4221 lg 3 alusel, tuleb võõrandamisest saadud
tulu kanda kohtuätituri arvelduskontole täitekulude ja võlgnevuse katmiseks.
KrMSRS § 258
KrMSRS-i täiendatakse §-ga 258, mille kohaselt arvestatakse KrMS § 4221 lg-s 1 sätestatud
tähtaegade kulgemist alates kõnesoleva rakendussätte jõustumisest (eeldusel, et muudatuste
jõustumise ajaks on juba jõustunud kohtuotsus, mille alusel saaks täitemenetlust läbi viia, või
on alustatud mingi eseme suhtes täitemenetlusega. Normi eesmärk on tagada, et uue sätte
lisamine ei raskendaks esmalt sissenõudjate, kuid eelkõige kohtutäiturite olukorda. Ilma
rakendussätteta võiks näiteks tekkida olukord, kus täitur peaks tol hetkel oksjonikeskkonnas
müügil oleva asja suhtes oksjoni katkestama ning eseme tagastama või sellele üleöö
hoiustamiseks pinna otsima. Samuti kuuluks tagastamisele või täituri hoiustamisele esemed,
mille täitmiseks pole sissenõudja kas teadmatusest või muude eluliste takistuste tõttu
täitmisavaldust esitanud. Normis sätestatud tähtajad on valitud eesmärgiga anda osapooltele
piisav aeg muudatustega kohanemiseks (eriti aga täituritel oma müügitaktika
ümberkujundamiseks).
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole otsest puutumust Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
Enne täpsemat mõjude hindamist tuleb märkida, et sätestatud regulatsioon ei too ühtegi
allkirjeldatud mõjudest kaasa automaatselt, vaid võimaldab teatud tingimuste täidetuse korral
üksnes esitada taotluse. Taotluse esitamise võimalusele vastanduvad teiste osapoolte
kohustused taotlusele oma hinnang anda (asja valdav riigiasutus või kohtutäitur) ning taotlus
sisuliselt lahendada (kohus). Sõltuvalt taotluse sisust võib see evida erinevaid mõjusid.
I sihtrühm: vara valdavad riigiasutused
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse
asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
6 Vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 10.06.2003. a määrus asjas nr 3-2-1-78-03 p 14, 3-2-1-78-03 (rik.ee)
7
Muudatuste jõustumise järel on võimalik riigiasutustel selgel õiguslikul alusel vabaneda vara
hoidmise kohustusest (ja sellega seonduvatest kulutustest) juhtudel, mil kõnealuse vara
realiseerimine ei ole perspektiivikas või on juba ebaõnnestunud. Mõju on positiivne, kuna
muudatus võimaldab vabastada nii siseruume kui välist territooriumi asjadest, mille vastu
puudub ühiskonnal ja mõnel juhul isegi omanikul huvi.
Siseministeeriumi edastatud andmete kohaselt hoiustati 2021. aasta märtsi seisuga PPA
territooriumil 63 jõustunud kohtuotsusega tsiviilhagi katteks arestitud sõidukit. Andmete
kohaselt olid 51 sõidukit PPA-s hoiul kauem kui aasta. Üle 10 aasta (sh vanim juba aastast
2006) oli andmete koostamise seisuga olnud hoiul 4 sõidukit. Kuigi kõik 63 viidatud
sõiduvahendit ei oleks kahtlemata kõnesoleva eelnõu objektiks (st mitterealiseeritavad),
võimaldavad loodavad normid PPA-l vabaneda sellistest sõidukitest, mis seda on. Sõidukitest
vabanemine on positiivne ka seetõttu, et sõidukite hoiustamine nõuab lisaks ruumile ka teataval
määral regulaarseid hooldustöid. Kokku oli 2021. aasta andmete kohaselt tsiviilhagi katteks
olevate sõidukite hoiukulu ühes aastas PPA-l ligikaudu 46 000 eurot (ühe sõiduki aastane
hoiukulu oli 730 eurot).
Ressursimahukas tegevus on ka teiste arestitud vallasasjade hoiustamine (vanad mobiiltelefonid
ja muud tehnikaseadmed, kodutarbed jpm). Olemasolevate andmete kohaselt oli vara
haldamisega PPA-le kaasnev kulu aastatel 2018–2020 kokku 3 444 864 eurot (arestitud ja
konfiskeeritud vara haldamise kogukulu – hoiustamine, hooldus, rendipindade kulu jne). Kuigi
eelnõuga reguleeritakse eelnimetatud statistikas esitatud asjadest üksnes väikest osa
(regulatsiooni kohaldamisalasse kuulub vaid osa kogu arestitud varast ning arvestusse ei kuulu
üldse konfiskeeritud vara), on potentsiaalne kulude kokkuhoid (eriti viimaste aastate
inflatsiooni arvestades) märkimisväärne.
Muudatustel on teatav mõju ka riigiasutuste korraldusele, kuna vara hoidmise kohustusest
vabanemiseks tuleb kohtule esitada taotlus koos asjakohaste materjalide ja selgitustega. Kuigi
seaduse jõustumise järel võib asutustel tekkida vajadus koostada arvukaid taotlusi varast
vabanemiseks, ei too see kaasa püsivat töökoormuse kasvu. Aastatega ladudesse ja välisele
territooriumile kogunenud vallasasjade hulk peaks muudatuste jõustumise järel kiirelt
vähenema hakkama (eriti arvestades, et ühe taotlusega on võimalik aresti alt vabastada mitu
vallasasja korraga). Samuti tasub arvesse võtta, et vara vabastatakse taotluse alusel, ehk
regulatsioon annab vara valdajale suure paindlikkuse töö korraldamisel (asutus saab valida,
millises tempos ja mis järjekorras taotlusi esitada).
II sihtrühm: kohtutäiturid
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju (haldus- ja töökoormuse kasv)
Muudatustel on teatav mõju ka kohtutäituritele, kes peavad riigiasutuse esitatavale taotlusele
andma oma hinnangu (seisneb nt kinnituses, et asja suhtes pole tulenevalt vara väikesest
väärtusest võimalik läbi viia täitemenetlust või et sissenõudja pole kuue kuu jooksul esitanud
täitmisavaldust). Hinnanguliselt jääb taotluste arv lähiaastatel paarisaja piiresse. Kuna
prognoositav on taotluste vähenemine aja jooksul, on mõningane töökoormuse kasv täiturite
jaoks ajutine. Menetlejate praktika suunamise järel (koostatav praktiline juhend vara
arestimiseks) ei peaks mitterealiseeritavaid asju täituri töölauale tulevikus üldse jõudma.
III sihtrühm: kohtud
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse
asutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele
8
Muudatustel on teatav mõju kohtutele, täpsemalt maakohtute kriminaalasjadega tegelevatele
kohtunikele, kes peavad peamiselt riigiasutuste esitatavaid taotlusi lahendama. Taotluste arv
sõltub hoiustatavate asjade koguarvust ning sellest, mitu neist ühte taotlusse koondatakse.
Hinnanguliselt peaks taotluste arv lähiaastatel jääma paarisaja piiresse. Kriminaalasju
lahendavaid kohtunikke on maakohtutes üle 50. Lisaks tasub märkida, et taotluste arv peaks
ladude tühjenedes ja praktika muutudes aja jooksul järjest vähenema ning töökoormuse
mõningane kasv on ajutine. Arvestades, et eelnõuga on taotluste lahendamine tehtud kohtute
jaoks võimalikult lihtsaks (taotluse põhjendatuse ja taustadokumentide nõue taotluse esitajatele,
samuti kirjaliku menetluse ja pealdise kasutamise võimalused), ei saa mõju kohtutele pidada
märkimisväärseks.
IV sihtrühm: vara omanikud ja õiguspärased valdajad
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: mõju majandusele – mõju leibkondade kuludele
Muudatused on sihtrühmale positiivse mõjuga, kuna suure tõenäosusega tehakse paljude varem
arestitud asjade suhtes tagastamisotsuseid ning omanikul või õiguspärasel valdajal on võimalik
neile senise hoiustaja juurde järele minna. Asjade tagastamise korral võib omanikul kaduda
vajadus neid esemeid asendada (vanad tööriistad, kööginõud jms). Samas on ka võimalik, et
asjad on selleks ajaks juba asendatud ning omanik ei taha asjadele järele minna.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Seaduse rakendamisega ei kaasne otseseid kulutusi, kuid sätete rakendamisega on võimalik
kokku hoida vähemalt kümneid tuhandeid eurosid, mis kuluks aastate jooksul vara
hoiustamisele (hooldus, võimalik hoiustamispindade rent jms).
8. Rakendusaktid
Eelnõuga sätestatakse tähtaegade arvestamise selgitamiseks KrMSRS-is rakendussäte. Lisaks
eelnevale on vaja tegeleda ka probleemi algallikaga: koostada tuleb praktiline juhend
menetlejatele, et vähendada või koguni välistada juhtumeid, kus kriminaalmenetluses
arestitakse hagi tagamiseks vara, mida ei ole võimalik hiljem realiseerida. Samuti võib kasuks
tulla kohtute parem teavitustöö selle kohta, et kannatanu, kelle kasuks on rahuldatud tsiviilhagi,
peab täitemenetluse alustamiseks pöörduma avaldusega kohtutäituri poole. Eelnimetatud
praktilisi samme on võimalik astuda ka ilma legislatiivse sekkumiseta.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras, et anda muudatustest mõjutatud isikutele piisav aeg
muudatustega kohanemiseks.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning
arvamuse avaldamiseks Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Riigikohtule,
Riigiprokuratuurile, Eesti Advokatuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Tartu Ülikooli
õigusteaduskonnale, maakohtutele ja ringkonnakohtutele.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898
Ministeeriumid KrMS ja KrMSRS muutmise seaduse eelnõu (arestitud vallasasja tagastamine) Edastame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Riigikohtule, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Õiguskantsleri Kantseleile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, maakohtutele ja ringkonnakohtutele arvamuse avaldamiseks kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse (arestitud vallasasja tagastamine) eelnõu. Palume Teie kooskõlastust või arvamust 15 tööpäeva jooksul arvates eelnõu avaldamisest eelnõude infosüsteemis. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Timpson Minister Lisad: 1. kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse (arestitud vallasasja tagastamine) eelnõu; 2. kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse (arestitud vallasasja tagastamine) eelnõu seletuskiri. /*Lisaadressaadid: Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Riigikohus Riigiprokuratuur Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Pärnu Maakohus Tallinna Halduskohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Halduskohus Tartu Maakohus Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohus Õiguskantsleri Kantselei Tartu Ülikooli õigusteaduskond Eesti Advokatuur Martin Ziehr 620 8118 [email protected]
Meie 04.06.2024 nr 8-1/4636-1