Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 05.06.2024 10:16 Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Teema: 7-1/21-21 Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks Manused: Kooskõlastamisele esitamine_Päästeamet.asice; Kooskõlastamisele esitamine_Päästeamet.docx

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Väike-Maarja Vallavalitsuse kiri.

VÄIKE-MAARJA VALLAVALITSUS

__________________________ Pikk 7 tel 329 5750 ak EE151010502009482007

Väike-Maarja e-post [email protected] SEB Pank

46202 Lääne-Virumaa koduleht www.v-maarja.kovtp.ee rg-kood 75011694

Päästeamet

[email protected] 05.06.2024 nr 7-1/21-21

Detailplaneeringu esitamine kooskõlastamiseks

Planeerimisseaduse § 127 lõikele 1ning Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133

„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3

punktile 10 tuginedes esitab Väike-Maarja Vallavalitsus kooskõlastamiseks Väike-Maarja alevikus

Välja tn 1a (katastritunnus 92702:002:0287) ja Välja tn 2b (katastritunnus 92702:002:0286) asuvate

kinnistute maa-ala detailplaneeringu.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ene Kinks

vallavalitsuse liige

vallavanema ülesannetes

Lisa: Detailplaneering

Diana Seepter

maakorraldusspetsialist 329 5755

[email protected]

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri: Huvitatud isik:

Kuupäev:

Mõõtkava: 1:10 000

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

A4

1 14.02.2024

Situatsiooniskeem

DP-31/01-2024Väike-Maarja Vallavalitsus

Triin Kask

RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR

Väike-Maarja alevik,

Allkiri:

3,3 ha.

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri: Huvitatud isik:

Kuupäev:

Mõõtkava: 1:4000

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

A3

2 07.03.2024

Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

DP-31/01-2024Väike-Maarja Vallavalitsus

Triin Kask

RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR

Allkiri:

3,3 ha.

Väike-Maarja alevik,

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri: Huvitatud isik:

Kuupäev:

Mõõtkava: 1:500

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

A1

3 29.02.2024

Tugijoonis

DP-31/01-2024Väike-Maarja Vallavalitsus

Triin Kask

RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR

Väike-Maarja alevik,

Allkiri:

3,3 ha.

30 m ³

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri: Huvitatud isik:

Kuupäev:

Mõõtkava: 1:500

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

A1

4 29.04.2024

Põhijoonis

DP-31/01-2024Väike-Maarja Vallavalitsus

Triin Kask

RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR

Väike-Maarja alevik,

Allkiri:

EP 100

HP/HM

HP/HM

LT 100

EHITUSÕIGUS

Krundi nr

Krundi aadressi

ettepanek

Krundi pindala

(m²)

Krundi kasutamise

otstarve

Hoonete suurim

lubatud arv

Suurim lubatud

ehitisealune pindala (m²)

Põhihoone max lubatud ehitisealune pindala (m²)

Hoonete suurim lubatud

kõrgus (m)

Hoonete tulepüsivus

klass

Hoonete suurim lubatud

korruselisus

Katusekalded ja tüüp

POS 1 Kuuse tänav

LT 100%

POS 2 Kuuse tn 34 EP või EPk 100%

POS 3 Kuuse tn 32 2277 EP või EPk 100%

POS 4 Pärna tn 12 2569 EP või EPk 100%

POS 5 Pärna tn 10 2377 EP või EPk 100%

POS 6 Pärna tn 8 2242 EP või EPk 100%

POS 7 Välja tn 7 2001 EP 100%

POS 8 Välja tn 5 2421 EP 100%

POS 9 Pärna tn 7 2047 EP 100%

POS 10 Kase tn 2 2189 EP 100%

POS 11 Kase tn 4 2262 EP 100%

POS 12 Kase tn 6 2165 EP 100%

POS 13 Kase tn 8 2317 EP 100%

POS 14 Pärna haljasala

1821 HM/HP 100%

POS 15 Tamme haljasala

1756 HM/HP 100%

Krundi kasutamise otstarve hoonete kõrgus maapinnast m² (põhih./abih.)

suurim ehitisealune pind m²

hoonete korruselisus (põhih./abih.)

EP 100

EP 100

EP 100

EP 100

EP 100

EP 100

EP/EPk 100

EP/EPk 100

EP/EPk 100

EP/EPk 100

EP/EPk 100

30 m³

3,3 ha. *POS 4, 6 ja 9 hoonestusalasid läbivate tehnovõrkude ümbertõstmine tuleb projekteerimise käigus täiendavalt läbi analüüsida. Kui selgub, et mingil põhjusel pole ümbertõstmine võimalik või majanduslikult otstarbekas, tuleb tehnovõrkudele kaitsevööndi ulatuses seada servituut, mille alas on hoonete ehitamine keelatud. Kohustusliku ehitusjoone nõuet võib sellisel juhul nimetatud kruntidel eirata.

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri: Huvitatud isik:

Kuupäev:

Mõõtkava:

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

A4

5

illustreeriv joonis variant 1

Väike-Maarja Vallavalitsus

Triin Kask

RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR

Allkiri:

. * Ruumilise lahenduse versioon 1, mille puhul kõikidel planeeritud elamukruntidel on sarnases stiilis üksikelamu. (kõrgus 9 m, ehitisealune pind 200 m², abihooneid pole joonisel esitatud, aga lubatud lisaks 1 abihoone)

07.03.2024

DP-31/01-2024

Väike-Maarja alevik,

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu Reg. nr: 12042771

www.ruumi.ee [email protected] tel: 56 609 144

Töö nimetus:

Asukoht: Joonis:

Planeerija:

Allkiri: Huvitatud isik:

Kuupäev:

Mõõtkava:

Töö number:

Formaat:

Joonise nr:

A4

6

illustreeriv joonis variant 2

Väike-Maarja Vallavalitsus

Triin Kask

RUUMI MAASTIKUARHITEKTUUR

Allkiri:

. * Ruumilise lahenduse versioon 2, mille puhul pos 2-6 on kaksikelamud, pos 7-13 üksikelamud. (kaksikelamu ehitisealune pind 300 m², üksikelamul 200 m², lisaks lubatud igale krundile 1 kuni 100 m² abihoone)

23.03.2024

DP-31/01-2024

Väike-Maarja alevik,

Ruumi Grupp OÜ Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr 12042771

Töö nr: DP-31/01-2024

Välja elamuala detailplaneering

Asukoht: Välja tn 1a ja Välja tn 2b, Väike-Maarja alevik, Väike-Maarja vald, Lääne-Viru maakond

Huvitatud isik: Väike-Maarja Vallavalitsus

Planeerija: Triin Kask +372 55968821 [email protected]

Tartu 2024

Välja elamuala detailplaneering

SISUKORD A SELETUSKIRI___________________________________________________________3 1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk_____________________________ 3 2. Lähtedokumendid_______________________________________________________ 3 3. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ja ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs 4

3.2 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, valitud planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused._____________________________ 8

4. Olemasoleva olukorra iseloomustus______________________________________ 10 5. Planeeritava ala kruntideks jaotamine_____________________________________ 11 6. Krundi ehitusõigus_____________________________________________________ 12 7. Krundi hoonestusala piiritlemine_________________________________________ 12 8. Ehitistele olulisemate arhitektuurinõuete seadmine__________________________ 12 9. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus____________________________ 13 10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad_____________________________________14

10.1 Tuletõrje veevarustus_______________________________________________ 14 10.2 Kanalisatsioon, veevarustus ja sademevesi______________________________ 15 10.3 Elektrivarustus ja välisvalgustus_______________________________________ 17 10.4 Soojavarustus_____________________________________________________ 18 10.5 Sidevarustus______________________________________________________ 18

11. Haljastuse ja heakorra põhimõtted_______________________________________ 19 12. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks_______________ 21 13. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded______________________________ 22 14. Servituutide vajaduse määramine________________________________________22 15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused______________________ 22 16. Planeeringu elluviimise võimalused______________________________________ 23 B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE___________________________ 25 C PLANEERINGU JOONISED_______________________________________________26

2

Välja elamuala detailplaneering

A SELETUSKIRI

1. Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Väike-Maarja Vallavalitsuse 31.01.2024 korraldus

nr 55 Välja elamuala detailplaneeringu koostamise algatamise kohta.

Detailplaneeringu eesmärk on üksikelamu kruntidest koosneva elamuala väljaarendamine.

Planeeringuala koosneb kahest Väike-Maarja aleviku ühes piirkonnas asuvast eraldiseisvast

elamumaa katastriüksusest (Välja tn 2b ja Välja tn 1a), millele leitakse ühine parim võimalik

atraktiivne ja mitmekesine ruumilahendus, mis arvestab olemasolevate väärtustega ning on

tasakaalustatud elamu- ja rohealadega. Välja tn 2b piirab Välja alajaam (92702:002:2520)

katastriüksust, mida käesoleva detailplaneeringuga ei muudeta.

Nii Väike-Maarja Vallavolikogu 26.11.2008 määrusega nr 14 kehtestatud üldplaneeringu kui

ka Väike-Maarja valla koostatava üldplaneeringu (vastu võetud vallavolikogu 09.02.2023

otsusega) kohaselt on maa-ala valdavalt elamumaa juhtotstarbega. Detailplaneeringu

tulemusena määratavad maa kasutamise juhtotstarbed ei muuda üldplaneeringuga

kavandatavat olulisel määral, mistõttu võib lugeda detailplaneeringu üldplaneeringu

kohaseks.

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on 01.02.2024 mõõdistatud geodeetiline

alusplaan täpsusastmega 1:500. Koostaja WeW OÜ (Majandustegevuse teate nr

EG10213694-0001), töö nr GEO-017-24. Kõrgused EH2000 süsteemis, koordinaadid

Lambert-EST 97 süsteemis.

2. Lähtedokumendid

● Väike-Maarja Vallavolikogu 26.11.2008 määrusega nr 14 kehtestatud üldplaneering; ● Väike-Maarja valla koostatav üldplaneering (vastu võetud vallavolikogu 09.02.2023

otsusega); ● Väike-Maarja vallavolikogu 08.10.2023 määrus nr 4 „Ehitusseadustikust,

planeerimisseadusest ja kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusest tulenevate ülesannete volitamine“;

● Planeerimisseadus ja selle rakendusaktid (jõustunud 01.07.2015); ● Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015); ● Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded (Riigihalduse ministri

17.10.2019 määrus nr 50); ● Muud standardid, määrused ja seadused.

Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Rahandusministeeriumi poolt 2013. aastal

koostatud juhendiga „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013 – DP leppemärgid,

17.05.2015“ ning lisainfot maa-ala kitsenduste kohta on saadud Maa-ameti kitsenduste

3

Välja elamuala detailplaneering

kaardilt.

3. Planeeritava maa-ala lähiümbruse ja ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs

Planeeringuala jääb Väike-Maarja aleviku läänepoolsele küljele tiheasustusala piiridesse

ning elamukruntide vahelisele alale. Planeeringuala koosneb peamiselt kahest lähestikku

asuvast eraldiseisvast elamumaa sihtotstarbega katastriüksusest: Välja tn 1a (katastritunnus

92702:002:0287, pindala 15 338 m² ) ja Välja tn 2b (katastritunnus 92702:002:0286, pindala

17 223 m² ). Detailplaneeringuala piirneb elamumaadega, millel asuvad nii eramud kui

korterelamud.

Planeeringuala (täpsemalt Välja tn 1a) loodepoolseks piirinaabriks on maatulundusmaa,

kirde ja ida suunas on korterelamutega elamumaad, kagu ja lõuna suunda teisele poole

Välja tänavat jääb planeeringuala teine pool ehk Välja tn 2b maaüksus ning edela suunas

teisel pool Välja tänavat on üksikelamutega krundid.

Välja tn 2b maaüksus külgneb nii ida lõuna kui lääne suunast transpordimaaga, aga üle

tänava jäävad kõikidesse nimetatud suundadesse üksikelamu krundid. Edelasuunast

külgneb ala elamukruntidega vahetult.

Planeeringuala piirinaabrite koondinfo on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid (Allikas: Maa-amet)

Tunnus Katastriüksuse sihtotstarve Katastriüksuse suurus

Tamme tn 10 (92702:002:1652) elamumaa 100% 5825 m²

Tamme tänava lõik 2 (92702:002:0206)

transpordimaa 100% 2157 m²

Tamme tn 7 (92702:002:1651) elamumaa 100% (korterelamu)

3481 m²

Tamme tn 5a (92702:002:0047)

elamumaa 100% (korterelamu)

2613 m²

Tamme haljasala (92601:001:0260)

üldkasutatav maa 100% (kasutusel pigem transpordimaana)

3534 m²

Välja tänav (92702:002:0236) transpordimaa 100% 7623 m²

Metsa põik (92702:002:0212) transpordimaa 100% 1052 m²

Metsa tänav (92702:002:0203) transpordimaa 100% 2458 m²

Metsa tn 2 (92702:002:1300) elamumaa 100% 3500 m²

Metsa tn 4 (92702:002:1310) elamumaa 100% 2598 m²

4

Välja elamuala detailplaneering

Metsa tn 6 (92702:002:1350) elamumaa 100% 2575 m²

Metsa tn 8 (92702:002:1360) elamumaa 100% 3111 m²

Välja tn 1b (92601:001:0367) elamumaa 100% 976 m²

Mäe (92801:001:0065) maatulundusmaa 100% (põllumaa)

10.99 ha

Kontaktvööndis on ehituslike ja arhitektuursete eripärade poolest neli eristatavat tsooni, mis

vahelduvad seoses elamukvartalitega, millel need paiknevad (vt ka foto 1):

Foto 1. Väljavõte Maa-ameti fotolaost (pildistatud 06.05.2022)

Tsoon 1 on korterelamutega ala. Arhitektuur on lihtne: 0-40 Cº kaldega lamekatuse või

viilkatusega kuni kolmekorruselised paneelelamud, mille välisfassadis on krohv või tellis,

rõdude piirded on puidust. Tee äärest nähtava hoonestuse katuseharja suund on kas risti või

paralleelselt teega, katusekatteks on viilkatusega elamutel eterniit. Ehitusjoon jääb Tamme

tänava ääres teekattest 10-30 m kaugusele. Korterelamute ehitisealused pinnad on ca

400-600 m². Elamute ümbruses esineb vähesel määral kõrghaljastust. Tamme tn lõpus

(läänepoolses osas) on pärnadest puuderida. Piirdeaiad korterelamute kruntide ümbruses

puuduvad. Parkimine on lahendatud korterelamute esisel alal, aiamaade jaoks on

korterelamute elanike jaoks lähipiirkonnas ette nähtud eraldi krundid (nt Tamme tn 7 elamu

aiamaad paiknevad Tamme tn 10 kinnistul). Abihooneteks on garaažiboksid. Krundi

täisehitusprotsent korterelamute kruntidel on umbes 15-20%, garaažiboksidega kruntidel

kohati üle 50%.

5

Välja elamuala detailplaneering

Tsoon 2 on kitsad elamukrundid (krundi laius enamjaolt alla 20 m), millel asuvad suhteliselt

väikesed viilkatusega üksikelamud koos abihoonetega. Kruntide suuruseks on keskmiselt

umbes 1500 m². Krundid asuvad kahe tänava vahelisel alal, põhihoonete ehitusjoon (7 m

teekattest) jääb käesoleva detailplaneeringuala suhtes kaugema tänava äärde ehk Põhja tn

äärde. Planeeringuala äärde Metsa põik tänava poole jääb kruntide tagaaed, kus on ka 1-2

abihoonet, millest suurem abihoone paikneb kõikidel kruntidel eranditult põhjapoolsel

krundipiiril. Abihoonetel on valdavalt lauge kaldkatus ning välisviimistluseks valge tellis või

puit. Elamute ehitisealune pind on vahemikus 100-150 m². Arhitektuur traditsiooniline: 45-50

kraadise kaldega viilkatus, katusekattematerjal plekk või eterniit, välisviimistluses peamiselt

valge tellis kombineeritud puitlaudisega. Teine korrus on nö katusekorrus. Krundipiiretena on

kasutatud võrkaedu, mis on kombineeritud madalate pügatud hekkidega ja valgest tellisest

postidega. Krundi täisehitusprotsent on umbes 15%.

Tsoonis 3 on krundid suuremad (keskmiselt veidi alla 3000 m²) ning suuremad on ka

elamud (ehitisealune pind vahemikus 150-260 m²). 1-2 korruseliste üksikelamute

välisviimistluses on valdavalt krohv. Katusetüübiks on lamekatus või väga lauge kaldega

viilkatus. Põhihoone ehitusjoon on 10 m teeäärsest katastripiirist (umbes 13 m teekattest).

Lisaks põhihoonele on igal krundil 1 alla 100 m² abihoone. Piireteks on võrkaiad ja hekid.

Krundi täisehitusprotsent on umbes 7-10 %.

Tsoon 4 on igast küljest ümbritsetud Välja tänavaga ning enamik sealsetest hoonetest on

rajatud sama projekti järgi: hoone põhimahu kõik küljed on sama pikkusega, suhteliselt lauge

viilkatuse hari ei paikne hoone keskel, ehitisealune pind on Ehitisregistri andmetel 150 m²,

ning maapealseid korruseid on 1 (1,5). Ka välisviimistlus on neil hoonetel sarnane nii

materjalikasutuse kui ka värvuste poolest: beež krohv kombineeritud tumepruuni laudisega.

Kirjeldatud hoonetest erinevad antud tsoonis ainult kolme krundi elamud: nendel on hoone

kuju rohkem ristkülik, viilkatuse hari jääb lühema külje keskele ning katusekalle on oluliselt

järsem (umbes 45 kraadi). Välisviimistluse materjalid ja värvused sobituvad ülejäänud

hoonestusega. Piiretena on antud tsoonis kasutataud kas pügatavaid hekke või vertikaalsete

laudadega puitlippaedu. Tänavajoon on 15 m teepoolsest katastripiirist (ainult ühel krundil ei

ole seda joont arvestatud). Kruntide suurused on enamikel kruntidel vahemikus 1300-1400

m², krundi täisehitusprotsent jääb vahemikku 15-20%.

Kehtivad detailplaneeringud. Planeeringualal ja selle lähiümbruses puuduvad sellised

kehtestatud ning koostamisel olevad planeeringud, mis käesoleva detailplaneeringu

eesmärkidele või lahendustele võiks piiranguid seada või millega arvestades tuleks määrata

ehitusõigus, seega võetakse aluseks eelkõige kontaktvööndi linnaehitusliku analüüsi

tulemused. Kaudselt võib arvesse võtta põhja suunda jääva Tamme tn 6 ja Tamme tn 8

detailplaneeringu (kehtestatud 08.11.2023 korraldusega nr 758), millega muuhulgas määrati

6

Välja elamuala detailplaneering

ehitusõigus korterelamule ja lahendati üldkasutatavate alade asukohad. Kuna planeeritud

üldkasutatavad alad jäävad käesoleva planeeringu alale suhteliselt lähedale (keskpunktist ca

300 m), omavad need töenäoliselt perspektiivis väärtust ka käesoleva detailplaneeringu

elamualale.

Enamik olulisemaid sotsiaalobjekte ja asutusi, nagu näiteks koolid, lasteaed, spordikeskus,

seltsimaja, apteek, kirik, mitmed ettevõtted ja kauplused on Väike-Maarja alevikus olemas,

seega jäävad planeeritavast maa-alast 1 km raadiusesse.

Planeeringuala kontaktvööndi analüüsiskeem on esitatud joonisel 2.

Üldplaneering. Kehtiva Väike-Maarja valla üldplaneeringu (kehtestatud vallavolikogu

26.11.2008 määrusega nr 14) ja koostatava üldplaneeringu (vastu võetud vallavolikogu

09.02.2023 otsusega) kohaselt on detailplaneeringu maa-ala valdavalt elamumaa

juhtotstarbega. Detailplaneering on üldplaneeringu kohane.

7

Välja elamuala detailplaneering

Skeem 1. Väljavõte kehtivast üldplaneeringu kaardist, kogu planeeritav ala jääb kollasele viirutusele, mis tähistab elamumaa juhtotstarvet (Allikas: Väike-Maarja valla veebileht)

Skeem 2. Väljavõte vastuvõetud üldplaneeringu kaardist (Allikas: Väike-Maarja valla veebileht)

3.2 Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks, valitud planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused.

Käesoleva planeeringu eesmärk on tiheasustusalal paiknevatele suhteliselt suurtele

maaüksustele parima ruumilise lahenduse planeerimine. Ala jaotatakse kruntideks,

kruntidele määratakse ehitusõigus, lahendatakse tehnovõrgud, juurdepääsud,

üldkasutatavad rohealad ja kruntide sisene haljastus. Kuna tegemist on suure maa-alaga,

mis paikneb tiheasustusala piirides ning lähedal olulistele infrastruktuuridele, ei ole ala

8

Välja elamuala detailplaneering

tühjana hoidmine otstarbekas.

Elamuala planeerimisel on aluseks võetud järgmised linnaehituslikud põhimõtted:

● uued krundid sobituvad struktuurilt ja suuruselt väljakujunenud elamupiirkonda;

● nii ehitusmahud kui arhitektuur arvestab olemasoleva hoonestusega;

● kruntide kujud võimaldavad mõistliku õueala ja kvaliteetse elamupinna rajamist;

● võimalikult palju kasutatakse ära olemasolevat teedevõrku;

● teedevõrgustikku täiustatakse ühe kahte olemasolevat tänavat ühendava lisanduva

teelõiguga, mis lisaks juurdepääsude tagamisele on oluline ka üldise liiklemise

sujuvuse tagamiseks ning jalakäijate teepikkuste lühendamisel;

● üks uutest üldkasutatavatest aladest paikneb ala keskel, tagades võrdselt hea

ligipääsu nii olemasolevatele kui ka planeeritud elamukruntidele, teine üldkasutatav

ala tagab nö puhvri väikeelamute ja korterelamute ala vahele;

● olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalse säilitamise võimaldamine ning

tänavaäärse kõrghaljastuse täiendamine;

● elamukrundid ei piirne rohkem kui kahest küljest transpordimaaga;

Vastuvõetud üldplaneeringu kohaselt tuleb asustuse suunamisel lähtuda eelkõige

tihendamise printsiibist: eelistada tühjana seisvate ning alakasutatud maa-alade ja hoonete

taaskasutusele võtmist, mida ka käesolevas detailplaneeringus tehakse. Lisaks arvestatakse

järgmise olulise tiheasustusalale määratud ehitusliku tingimusega: tiheasustusalal tuleb välja

arendada ühtsed infrastruktuurivõrgud, nt veevarustus, kanalisatsioon, kaugküte jms (trassid

jooksevad vahetult planeeringuala vastas, ette nähakse nendega liitumine).

Käesoleval hetkel ei ole lähipiirkonnas osadele elamutele piisavas läheduses (kehtivate

standardite ja seaduste kohases kauguses) tuletõrje veevõtukohti. Planeeringuga on ette

nähtud uus tuletõrje veevõtukoht, mis hakkab vajadusel varustama ka olemasolevaid

elamuid, mis jäävad mahutist kuni 200 m kaugusele, seega muutub olemasolev

elamupiirkond turvalisemaks keskkonnaks. Samuti on ette nähtud uued üldkasutatavad alad

mänguväljakute ja haljasalade jaoks, mis samuti rikastab piirkonda ka olemasolevate

kruntide elanike jaoks.

Planeeringuala näol on tegemist kvaliteetse elukeskkonnaga, sest see paikneb

tiheasustusalal, kus on tagatud kvaliteetsed ühendused sotsiaaltaristu ja rekreatsiooni

väärtustega nii jalakäijale kui autoliiklusele. Planeeringu realiseerimine toob piirkonda uued

elanikud, mis on positiivne mõju majandusele. Maksujõulise elanikkonna kasvuga suureneb

nõudlus mitmete teenuste osas ja seega luuakse eeldused uute teenuste pakkumiseks.

9

Välja elamuala detailplaneering

4. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1) ning olemasolev olukord

on kajastatud tugijoonisel (joonis 3).

Käesoleval ajal puudub kehtiv maa-ala hõlmav detailplaneering.

Juurdepääs planeeringualale on võimalik ümbritsevate transpordimaade kaudu.

Välja tn 1a katastriüksuse (92702:002:0287) sihtotstarve on elamumaa, pindalaga 15338 m²

ja Välja tn 2b katastriüksuse (92702:002:0286) sihtotstarve on samuti elamumaa, pindalaga

17223 m². Kõlvikuliselt koosseisult on mõlemad valdavalt “muu maa”, Välja tn 1a

koosseisust 80 m² on õuemaa ja 106 m² haritav maa. Mõlemast katastriüksusest enamus on

käesoleval ajal kasutuses haljasalana või kasutusest väljas niitmist vajavad alad.

Planeeritavad maaüksused on hoonestamata. Planeeringuala reljeef on valdavalt tasane.

Maapinna loomulikud absoluutkõrgused planeeringualal jäävad vahemikku 111,02- 113,47

m. Planeeringuala on enamjaolt lage, kõrghaljastust leidub mõlema kinnistu läänepoolses

küljes ning Välja tn ääres on pärnaallee, mis mõlemal poolt teed paikneb valdavalt

käesoleva detailplaneeringu ala piirides. Välja tn 1a kinnistul Välja tänava ristumiskohast

lääne suunas asenduvad pärnad lehiste ja kaskedega (umbes 50 m lõigul) ning ülejäänud

60 m on kõrge kuusehekk. Välja tn 2b sees on eraldi katastriüksusel Välja alajaam

(92702:002:2520) (vt tugijoonis, joonis 3). Välja tn 2b kirdepoolse nurga lähedal on

kivihunnik, muud olulisemad platsid või väikevormid puuduvad.

Kõik olulisemad planeeringuala kitsendused on seotud tehnovõrkudega:

● Mõlemale kinnistule ulatub Elektriõhuliin 1-20 kV (keskpingeliin); vid 1751517;

nimetus AS-25; omanik Elektrilevi OÜ; kaasneb 10 m kaitsevöönd mõlemal pool liini

kesktelge.

● Välja tn 1a kinnistule ulatub ka Elektriõhuliini nimetusega AS-50 (vid 72502987 ja

3547341) kaitsevöönd liini keskteljest 10 m mõlemas suunas.

● Mõlemale kinnistule jäävad mitmed TELIA EESTI AS-le kuuluvad maa-alused ja

maapealsed sidetrassi lõigud (Välja tn 1a kinnistul trasside vid 126383641;

126382620; 46860578; 46860587; 46860602; 46860468; 46860452; 48814192;

190292939, Välja tn 2b kinnistule jäävate vid 304106676; 304106681; 304106682;

304106683; 304106630; 304106629; 304106628; 304106627; 304106626;

304106625; 304106624), kaitsevöönd kõikidel sidetrassidel 1 m liini keskteljest.

● Mõlemaid kinnistuid mõjutab Elektriõhuliin alla 1 kV; vid 23429522; nimetus A-4x35;

10

Välja elamuala detailplaneering

omanik Elektrilevi OÜ; kaasneb kaitsevöönd keskteljest 2 m.

● Välja tn 2b kinnistul on veel õhuliinid nimetusega AMKA.3x50+70, (vid 23429375 ja

84246429), AMKA.3x70+95 (vid 23429514), AMKA.3x25+35 (vid 23429509),

kaitsevöönd 2 m teljest.

● Planeeriguala mõjutavad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad elektri maakaabelliinid: nimetus

ASBU-10.3x120, vid 151563456, 151563455, 4926633). Maakaablite kaitsevöönd on

1 m liini teljest.

● Üle Välja tn 1a kulgevad vee ja kanalisatsiooni trassid, omanik Pandivere Vesi OÜ,

kaitsevöönd 2 m trassi keskteljest.

5. Planeeritava ala kruntideks jaotamine

Detailplaneeringuga moodustatakse kahest maaüksusest kokku 15 krunti. Vastavalt

planeeritud krundi kasutamise otstarvetele on kruntide sihtotstarbed järgmised: pos 1

transpordimaa (LT; tee ja tänava maa), pos 2-6 elamumaa (EP; üksikelamumaa või EPk;

kaksikelamumaa), pos 7-13 elamumaa (EP; üksikelamumaa), pos 14-15 üldkasutatav maa

(HP; haljasala maa, HM; parkmetsa maa). Kruntide paiknemine on esitatud joonisel 4.

Planeeringuga on tehtud ettepanek kruntide aadresside määramiseks vastavalt allolevale

tabelile:

Tabel 2. Kruntide aadresside ettepanek

Pos 1 Kuuse tänav

Pos 2 Kuuse tn 34

Pos 3 Kuuse tn 32

Pos 4 Pärna tn 12

Pos 5 Pärna tn 10

Pos 6 Pärna tn 8

Pos 7 Välja tn 7

Pos 8 Välja tn 5

Pos 9 Pärna tn 7

Pos 10 Kase tn 2

Pos 11 Kase tn 4

Pos 12 Kase tn 6

Pos 13 Kase tn 8

Pos 14 Pärna haljasala

Pos 15 Tamme haljasala

Kruntide aadresside ettepanek on esitatud ka põhijoonisel.

11

Välja elamuala detailplaneering

6. Krundi ehitusõigus

Krundi ehitusõiguse tabel on esitatud joonisel 4. Ehitusõigusega on määratud krundi

kasutamise sihtotstarve, hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, hoonete suurim lubatud

arv, tingimused katusele ning hoonete lubatud maksimaalne kõrgus ja korruselisus.

Krundi maksimaalse ehitisealuse pindala ning hoonete arvu määramisel on lähtutud

ümbritsevate kinnistute ehitusmahtudest ja koostatavast üldplaneeringust.

Lisaks ehitusloakohustuslikele hoonetele võib vastavalt ehitusseadustikule ehitada rajatisi ja

hooneid, mis on kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga ja kuni 5 m kõrgusega (nt mängumajad,

kasvuhoone vms väikesed abihooned). Selliseid hooneid võib elamukrundile püstitada kuni 2

tk ja need peavad samuti jääma hoonestusala piiridesse.

Hoonete paiknemine üksteise suhtes ja tuleohutuskujad on kirjeldatud ptk 13.

7. Krundi hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud hoonestusalad, mille piires võib rajada ehitusõigusega

määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud. Hoonestusala

kavandamisel on lähtutud olemasolevatest kitsendustest ja piirkonna eripäradest, eelkõige

väljakujunenud ehitusjoontest (vt joonis 2). Põhijoonisel on küll näidatud kohustuslik

ehitusjoon põhihoonele, aga keuntide pos 4, 6 ning 9 puhul on lubatud teha erand juhul, kui

sealsete olemasolevate tehnovõrkude ümberehitamine ei ole võimalik või majanduslikult

otstarbekas.

Kavandatud hoonestusala piiritlemine on näidatud joonisel 4. Hoonete lõplikud asukohad ja

mahud määratakse projekteerimise staadiumis.

8. Ehitistele olulisemate arhitektuurinõuete seadmine

Planeeringuga on määratud ehitistele põhilised arhitektuurinõuded. Arhitektuurinõuete

seadmisel on lähtutud lähipiirkonnas olemasolevast hoonestusest. Põhilised

arhitektuurinõuded on esitatud põhijoonisel tabelis (joonis 4).

Arhitektuur peab olema planeeritavasse avalikku ruumi sobiv, piirkonnale iseloomulikke

arhitektuurseid lahendusi tagav ja keskkonda rikastav. Tagada tuleb hoonestuse

tasakaalustatud välisviimistluse lahendus (peab sobima ümbritsevasse keskkonda ja

harmoneeruma väljakujunenud arhitektuurse olukorraga samas järgides modernseid

ehitustavasid). Hooned tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud

põhimõtete järgi.

12

Välja elamuala detailplaneering

Hoonete projekteerimisel tuleb eelistada looduslikke kvaliteetseid viimistlusmaterjale.

Katusekatte materjalideks on lubatud kõik kvaliteetsed materjalid. Välja tn 1a maaüksusele

planeeritud 5 elamukrunti on lubatud hoonestada nii üksikelamute kui kaksikelamutega.

Kaootilise asumi tekkimise vältimiseks peab seejuures aga arvestama, et kõikidel viiel

krundil võivad olla kas ainult üksikelamud või ainult kaksikelamud (kahe versiooni

illustreerimiseks on koostatud joonised 5 ja 6).

Arvestades, et piirkonna ümbritsevatel kruntidel varieerub arhitektuur kvartalite piires (vt ptk

3 tsoonide kirjeldused), on antud juhul eelkõige oluline, et ka mõlema planeeritava kvartali

piires (detailplaneeritavad kinnistud võib lugeda eraldiseisvaks kaheks kvartaliks) sobituksid

ehitised mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades piirkonna

hoonestuslaadi ning ehitiste püstitamine ei või olla vastuolus valla üldplaneeringus määratud

muude tingimustega.

Nõuded piirdeaedadele:

● piirdeaedade maksimaalne lubatud paiknemine üksik ja kaksikelamumaade puhul: avalikest teedest vähemalt 7 m, teistel külgedel krundi piiril;

● piiretena eelistada võrkaedu või puidust latt- ja lippaedu ning hekke; ● piirete maksimaalne kõrgus läbipaistava piirde puhul kuni 1,6 m, läbipaistmatu puhul

kuni 1,4 m; ● piirdeaedade lahendus esitada hoonete ehitusprojektide mahus;

Täpne hoonete ja väikevormide arhitektuur ja viimistlus määratakse iga konkreetse

ehitusprojektiga eraldi.

9. Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Elukeskkonna kvaliteedi tagamiseks tuleb uus tee rajada tolmuvaba kattega ning tee laius

peab olema piisav möödumiseks vastutulevast sõidukist. Selleks peab tee laius olema 5,5 m

või kitsama teekatte puhul peab tee olema äärekivideta ning kandev teepeenar peab olema

mõlemal pool teed nii lai, et koos teega moodustuks kokku 5,5 m. Joonisel 4 on näidatud

planeeritud avaliku tee soovituslik lahendus ja olemasolevate teede olemasolevad

lahendused.

Arvestades, et seni rahulikus vähese liiklusega piirkonnas planeeringu elluviimise korral

liiklustihedus töenäoliselt kasvab, tuleb vajadusel uuele teelõigule rakendada meetmed, mis

ei võimalda sõidukitel suurte kiiruste arendamist (nt künnised, kiirusepiirang, õuealaks

määramine vm).

13

Välja elamuala detailplaneering

Krundisisesed hoonetevahelised teed koos parkimisega ning juurdepääsude täpsed

asukohad täpsustatakse edaspidise projekteerimisega lähtudes hoonestuse lõplikust

paiknemisest ning tänavaäärsest haljastusest.

Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt vastavalt Eesti Standardile “Linnatänavad“ EVS

843:2016. Tänavatel parkimine, sh manööverdamine on keelatud.

Tabel 3. Parkimisnormatiiv vastavalt standardile

Ehitise liik Ehitise asukoht Sõiduautode parkimisnormatiiv ja kohtade arv Eramu Väikeelamute ala Uuele väikeelamule nähakse ette vähemalt 3

kohta sõltumata hoone brutopinnast Ridaelamu/kaksikelamu Väikeelamute ala Ühe elamuboksi kohta vähemalt 2 parkimiskohta

või ühise parkla puhul 1,8 parkimiskohta

10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeringualal puuduvad liitumised tehnovõrkudega. Planeeringuga esitatakse

tehnovõrkude põhimõtteline lahendus, mida täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

Olemasolevad trassid on lihtsamalt loetavad joonisel 3. Põhimõtteline planeeritud trasside

kulgemine on esitatud põhijoonisel (joonis 4). Lisaks tehnovõrkudega varustamisele on

planeeringus esitatud hoonestusalasid läbivate trasside likvideerimine ning ümbersuunamise

põhimõtteline lahendus. Trasside ümberehitamise eesmärk on eelkõige kruntide pos 4, 6 ja

9 ehitusvõimaluste parendamine, aga juhul kui projekteerimise käigus selgub, et tegevuse

elluviimine läheks liiga kulukaks ning on majanduslikult ebamõistlik, ei ole nende

ümberehitamine kohustuslik.

10.1 Tuletõrje veevarustus

Igal ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus, mis rajatakse

tuleohutuse seaduse kohaselt. Tuletõrje veevarustus projekteeritakse ja ehitatakse nii, et

tulekahju korral on tagatud kustutusvee kättesaadavus, on arvestatud vahemaaga ehitise ja

hüdrandi ning ehitise ja muu veevõtukoha vahel, on arvesse võetud vajaminevat vooluhulka

ja kustutusaega. Nimetatud parameetrid on sätestatud tuleohutuse seaduse § 24 lõike 4

alusel siseministri 01.01.2023 määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.

Tuletõrje veevõtukoha maksimaalne kaugus I kasutusviisiga hooneni on tiheasustuses kuni

200 m.

14

Välja elamuala detailplaneering

Käesoleval hetkel ei ole piisavas kauguses olemasolevat toimivat tuletõrje veevõtukohta,

seega tuleb rajada uus tuletõrje veevõtukoht. Mahuti ja hürdandi asukoht on määratud

arvestusega, et see oleks piisavas kauguses kõikidest planeeritud hoonetest ning vajaduse

korral varustaks uus tuletõrje veevõtukoht ka olemasolevaid lähipiirkonna hooneid.

Vastavalt siseministri määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ §-le 7 on I

kasutusviisiga hoonel, välja arvatud kõrghoonel, ja sellega võrdsustatud hoonel

veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks vähemalt 30 m³. Illustreeriv mahuti ja

hüdrandi lahendus on näidatud põhijoonisel, seda täpsustatakse projektiga.

10.2 Kanalisatsioon, veevarustus ja sademevesi

Ala on planeeritud liita ühisveevärgi ja ühiskanalisatsiooniga. Vee ja kanalisatsiooni

lahendamiseks on Pandivere Vesi OÜ väljastanud tehnilised tingimused:

*Liitumispunkti asukoht: Kinnistu aadress: Välja tn 1a, kataster: 92702:002:0287, (LP

kanalisatsiooniga nr 5 ja veetrassiga nr 2) kinnistute veevarustus ja kanalisatsioon (POS nr

2,3,4,5,6), ja Välja tn 2b, kataster: 92702:002:0286, (LP kanalisatsiooniga nr 2 või 15

vastavalt võimalustele ja veetrassiga leida võimalus olemasolevatest trassidest, mis

kulgevad piki Välja ja Metsa, Metsa põik tänavat) kinnistute veevarustus ja kanalisatsioon

(POS nr 7,8,9,10,11,12,13) Väike-Maarja vald, Lääne-Virumaa, 46202.

*Tehnilised nõuded:

● Vee lubatud ööpäevatarve: keskmine 6 m³/d. Aaastatarve: keskmine 2190 m³/a.

● Ärajuhitava olme heitvee kogus - ööpäevas: keskmine 6 m³/d. Aastas: 2190 m³/a.

*Tingimused esialgse planeeringettepaneku ning edaspidise projekti aluseks:

● Välja tn 1a ja 2b kinnistute veevarustuse ja kanalisatsiooni tööprojekti koostamisel lähtuda:

○ Ruumi Grupp OÜ poolt koostatud Välja elamuala detailplaneeringust (töö nr DP-31/01- 2024);

○ Pandivere Vesi OÜ poolt koostatud joonisest, mis annab ülevaate trasside kulgemisest (vt skeem 3).

● Ühisveevärgi ja-kanalisatsioonitorustikud paigutada planeeritavatele tänavatele; ● Kinnistute, Välja tn 1a ja 2b veevarustus lahendada planeeringuala läbiva ja Välja tn

ning Metsa ja Metsa põik tn ääres paikneva ühisveetorustiku baasil kavandades kinnistute liitumistorustikud;

● Projekteeritavad veetorustikud näha ette PE PN10 plasttorudest ja märgistada märkekaabliga;

15

Välja elamuala detailplaneering

● Kinnistu ühisveevärgi liitumispunkt paigaldada 0.5…1.0 m väljapoole kinnistu piiri. Liitumispunktiks veetorustiku puhul on maakraan (komplektis maakraan, spindlipikendus, kape, otsakork);

● Kinnistute kanalisatsioon lahendada Välja tn või Metsa põik tn olemasoleva ühiskanalisatsiooni baasil.

○ Välja tn 1a kinnistute kanaliseerimiseks rajada isevoolne kanalisatsioonitorustik Välja tänavale ja juhtida see olemasolevasse Välja tänaval paiknevasse ühiskanalisatsiooni torustiku ühenduskaevu (kaev nr 5 joonisel);

○ Välja tn 2b kinnistute kanaliseerimiseks rajada isevoolne kanalisatsioonitorustik Välja ja-või Metsa põik tänavale ja juhtida see olemasolevatesse ühiskanalisatsiooni torustiku ühenduskaevu (kaev nr 2,15 joonisel);

● Projekteeritavate kanalisatsioonitorustike ja kaevude materjalina kasutada plasttorusid ja –kaeve;

● Kinnistu ühiskanalisatsiooniga liitumispunkt paigaldada 0.5…1.0 m väljapoole kinnistu piiri. Liitumispunktiks on kontrolltoru 200/160 või kaev 400/315 mm.

Skeem 3. Pandivere Vesi OÜ poolt koostatud skeem olemasolevate vee ja kanalisatsiooni trasside ning rajatiste paiknemise kohta.

Tehnilised tingimused kehtivad kuni 19.04.2024.

VK-torustike edaspidine tööprojekt tuleb esitada kooskõlastamiseks 2 eksemplaris, millest

üks eksemplar jääb pärast kooskõlastamist OÜ-le Pandivere Vesi.

Sademevett ei tohi juhtida tee alusele maaüksusele. Vertikaalplaneerimine lahendatakse

hoonete projekteerimise käigus selliselt, et kalded oleks hoonetest eemale ning samas ei

kahjustata naaberkrunte saju- ja pinnaseveega. Planeeritud krundid on suhteliselt suure

16

Välja elamuala detailplaneering

pindalaga, seega enamik sademevett on võimalik haljutada ja immutatakse kruntide siseselt

haljaspindadele. Teealasse on soovituslik rajada imbkraavid, et välistada hooajalisi

üleujutusohte (nt lumesula perioodil).

10.3 Elektrivarustus ja välisvalgustus

Elektrivarustuse lahendamiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud tehnilised tingimused nr

470607:

Detailplaneeringu ala liitumine on võimalik olemasolevatest V-Maarja Tamme:(V-Maarja) ja

V-MaarjaLurich:(V-Maarja) alajaamadest, mis asuvad katastriüksustel 92702:002:0001 ja

92702:002:2520.

Nimetatud olemasolevatest alajaamadest näha ette uutele objektidele välja eraldi fiidrite

ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistute

piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele

soovitavalt mitmekohalistena teealasse.

Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist objektini

nähakse ette maakaabliga.

Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite

koridor. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud

planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Elektrilevi

OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialadena. Detailplaneerimise

projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi

alad.

Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta

tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada

liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda

Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada

moodustatud kinnistute aadressid.

Koostatud tehnilised tingimused kehtivad kuni 15.04.2026.

Lisaks elektrivõrgule on lubatud taastuvenergia kasutamine. Päikesepaneelide paigaldamine

on lubatud vahetult hoonetele.

17

Välja elamuala detailplaneering

10.4 Soojavarustus

Soojavarustuse planeerimiseks on Adven Eesti AS-le esitatud taotlus, aga vastavalt

08.04.2024 kirjale leiab Adven Eesti AS, et eramute kaugküttega liitumine on liiga kulukas ja

majanduslikult ebamõistlik ning seega ei väljasta detailplaneeringule tingimusi.

Sellest tulenevalt on kaugkütte asemel lubatud kõik lokaalse kütmise viisid ja kütused, mille

kasutamine on keskkonnanormidega kooskõlas. Keelatud on keskkonda saastavate

raskeõlide ja kivisöe kasutamine. Lubatud on taastuvenergia kasutamine.

10.5 Sidevarustus

Planeeritud kruntide varustamiseks sidega on Telia Eesti AS väljastanud

telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38776300:

Juhul kui sidevõrk jääb ette, siis ehitada asendusrajatisena uus taristu ning enne vana

sidetrassi demonteerimist peab uus sidetrass toimima (Pos 6 läbiva sidetrassi

ümbersuunamise põhimõte esitatud joonisel 4).

Ehitada alates sidekaevust VMA-05 (vt skeem 4) arendusala keskele vajalikus mahus

sidetrass ning paigaldada sinna sidekaev KKS2. Alates planeeritud sidekaevust ehitada

igale kinnistule sidetrass. Paigaldada 24 kiuline singlemode optiline kaabel alates

sidekaevust VMA-05 kuni planeeritud sidekaevuni. Paigaldada sinna splitter 1/32 ning alates

splitterist igasse hoonesse 4 kiuline singlemode optiline kaabel. Kogu rajatav sidetrass peab

olema elektriliselt tuvastatav.

18

Välja elamuala detailplaneering

Skeem 4. Telia Eesti AS poolt koostatud skeem sidetrasside ja kaevude paiknemise kohta.

Hoonete sisevõrgud rajada CAT6 kaablitega.

Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega.

Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega

omandamise kohustust.

Tingimused kehtivad kuni 03.04.2025.

11. Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Maaüksustel paikneb kõrghaljastus peamiselt läänepoolsetes külgedes ning Välja tn ääres.

Väärtuslikuks kõrghaljastuseks on Välja tn ääres paiknev pärnaallee, mis tuleb ka säilitada.

Pärnad on veel suhteliselt noored ja väikese võra ning juurestiku raadiusega, seega ei

takista need Välja tn äärsetele kruntidele juurdepääsude rajamist. Juurdepääsude täpset

asukohta käesoleva detailplaneeringuga ei määrata, aga asukohtade projekteerimisel tuleb

arvesse võtta, et enamik pärnasid peab alles jääma. Seejuures arvestada, et võra

raadiusega ligikaudu samas ulatuses maa all on puu oluline juurestik (edaspidi juurestiku

19

Välja elamuala detailplaneering

kaitseala), mille kahjustamisel saab kahjustada puu tervis ning sellega muudetakse puu

perspektiivis ohtlikuks, seega võimalusel rajada sissesõidud puude vahele tüvedest

võimalikult kaugele.

Säilitatavate puude kaitseks ehitus- ja kaevetööde ajal tuleb rakendada kõiki võimalikke

meetmeid (kaitsepiirded tüve kaitseks, juurestiku kaitseala raames maapinna kaitse,

kaevetööd suuremate juurte piirkonnas teostada käsitsi jne). Ehitusprojekti koostamisel ja

elluviimisel tuleb arvestada Eesti standardiga EVS 939-3:2020 „Puittaimed haljastuses. Osa

3: Ehitusaegne puude kaitse“, mis annab täpsed juhised, kuidas puid ehitusaegsel perioodil

kaitsta ja millised peavad olema tingimused puu edaspidiseks säilimiseks, aidates seega

otsustada, milliseid puid on vastavatel tingimustel võimalik kaitsta ning kokkuvõttes säilitada.

Juhul kui mõne säilitatava puu juurestiku kaitsealast rohkem kui 20% ulatuses

projekteeritakse sissesõidutee või parkimiskohad, tuleb juurestiku kahjustamise vältimiseks

kasutada ehitusviise, mis ei hõlma kaevamist ning parkimiskohtade ja sissesõitude all

koormuse hajutamise kihina kasutada näiteks kolmemõõtmelist polüelüleenist geokärge.

Juurestiku kaitsealal vältida äärekivide jm betoonservade paigaldamist. Ehitusprojektide

koostamisel tuleb silmas pidada, et puu kasvamisel võivad juured kergemaid ehitisi

kergitada või moonutada, seega tuleb projekteerimisel arvestada puude edasise kasvuga ja

rakendada vajalikke insenertehnilisi võtteid. Juhul kui mõni puu ikkagi saab liigselt

kahjustatud või jääb ehitustegevusel ilmselgelt ette, tuleb see määrata likvideerimisele ning

näha ette asendusistutus.

Vastavalt üldplaneeringule tuleb elamukrundi pindalast vähemalt 20% kõrghaljastada. Välja

tn äärsetel kruntidel on tänavaäärne kõrghaljastus juba olemas, teistel kruntidel tuleb

haljastus rajada krundi omanikul. Seejuures lähtuda tehnovõrkude paiknemisest ja nende

kaitsetsoonidest ning arvestada, et haljastus ei kitsendaks naaberkruntide kasutust.

Planeeritud üldkasutataval maal (pos 15) olev kõrghaljastus säilitatakse ning ohutuse

tagamiseks korraldatakse nende korrapärane hooldamine.

Pos 1 krundi piiridesse jääv kõrghaljastus on pigem isetekkeline ja hooldamata põõsastik,

mis on lubatud vajadusel likvideerida ja asendada uute keskkonda sobivate tänavapuudega.

Juhul kui puud likvideeritakse, tuleb koostada kogu krundile uus ühtne haljastusplaan.

Soovituslik on enne puude likvideerimisele määramist teeprojektiga paralleelselt koostada

olemasolevate puude dendroloogiline ekspertiis, millega selgitatakse välja puude väärtus ja

ohutus ning seega ka säilitamise võimalikkus. Üldiselt on puid võimalik säilitada sarnaselt

pärna allee juures kirjeldatud tingimustele.

Heakorra tagamisel tuleb järgida kehtivat valla heakorraeeskirja. Piirdeaedade kavandamisel

järgida käesoleva seletuskirja ptk 8 esitatud tingimusi. Ehitise igakordne omanik on

20

Välja elamuala detailplaneering

kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja

ohutuse ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel.

Jäätmekäitlus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele.

Jäätmed tuleb koguda vastavatesse prügikonteineritesse. Rakendada tuleb jäätmete

sorteerimist. Prügikonteinerite asukohad lahendatakse projekteerimise käigus. Järgida valla

jäätmehoolduseeskirja.

12. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks

Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus" § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh

vee või pinnase saastumist, õhusaastatust, jäätmeteket, müra, vibratsiooni või valgus-,

soojus-, kiirgus- ja lõhnareostust. Samuti ei sea see ohtu inimese tervist, heaolu,

kultuuripärandit ja vara.

Planeeringualal ei paikne kultuurimälestisi, kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000

võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt ja ökoloogiliselt väärtuslikke või tundlikke alasid,

mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada.

Vee-elustikule mõju ei avaldu, kuna ala lähedusse ei jää veekogusid ning pole planeeritud ka

tegevusi, mis võiksid põhjavee kvaliteeti mõjutada. Reoveesüsteemide rajamine saab

toimuda ainult läbi erialaste teadmistega inimeste poolt teostatava projekti, mis tagab reovee

nõuetekohase käitlemise ning põhjavee kaitse.

Piirkonna visuaalsele olukorrale mõjub muudatus pigem positiivselt, sest ala paikneb

tiheasustuses, aga on kasutusest väljas ja osaliselt hooldamata. Uute elamukruntide

moodustamine ja hoonestamine ning uued püsielanikud tagavad ala pideva korrashoiu. Uute

üldkasutatavate maade moodustamine ja kasutusele võtmine tagab samuti ala pideva

korrashoiu.

Pidades kinni kõikidest detailplaneeringus esitatud nõuetest, tekib planeeringu elluviimisel

ajutine negatiivne mõju: algab ehitustegevuse alustamisega ja lõpeb peale tegevuste

lõpetamist. Kavandatav tegevus on kooskõlas piirkonna arengu eesmärkidega.

21

Välja elamuala detailplaneering

13. Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja

hoonetevaheliste kujadega, lähtudes siseministri 01.03.2021 jõustunud määrusest „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded“. Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt 8 meetrit. Kui

hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega

(nt tulemüüriga). Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut.

Kuja arvestamisel võib ühe kinnistu piires lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi, kui

sellised hooned on samast tuleohutusklassist ja hoonete ehitisealune pind kokku on alla 400

m², st et moodustatavatel elamukruntidel võib elamu ja abihooned soovi korral kokku

ehitada.

Kaksikelamu puhul tuleb kokkuehitatavad elamuboksid teineteisest eraldada tulemüüri vm

ehituslike abinõudega.

Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritud elamud I kasutusviisiga hooned, mille

tulepüsivusklassiks on TP3.

14. Servituutide vajaduse määramine

Servituudid seatakse tehnovõrkudele kaitsevööndi ulatuses. Sh elektrimaakaablitele ja

sidekaablitele 1 m kummalgi pool kaabli telge, vee- ja kanalisatsioonitrassidel 2 m kummalgi

pool telge, kaugkütte trassidel 2,5 m kummalgi pool telge ja alajaamal 3 m teljest. Antud

servituudialade paiknemine sõltub tehnovõrkude- ja rajatiste lõplikust paiknemisest.

Juhul kui hoonestusalasid läbivaid tehnovõrke siiski ümber ei tõsteta, tuleb ka nendele

trassidele seada servituudi või isikliku kasutusõiguse ala, mille piires on keelatud

ehitustegevus ning püsihaljastuse rajamine ning peab olema tagatud juurdepääs vajadusel

trasside hooldamiseks.

15. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud standardist

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1 : Linnaplaneerimine.”

EVS 809-1:2002.

Piirkonna keskkonna turvalisuse tõstmiseks tuleks rakendada järgmisi meetmeid:

22

Välja elamuala detailplaneering

● üksikelamu krundid eraldada soovituslikult piirdeaedadega (ei ole kohustuslik);

● eraautode parkimine vahetult elamu ees vähendab autodega seotud kuritegude riski;

● ehitusmaterjalidest kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale, vastupidavate ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine vähendab sissemurdmiste riski;

● tagada ala hea hooldus ja korrashoid, vajalik on pidev järelevalve.

16. Planeeringu elluviimise võimalused

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Käesolev

detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele

ja tehnilistele projektidele. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele

projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja

kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes.

Planeeritud ehitusõigus, krundisisene hoonetele ligipääsu ja tehnovõrkude rajamine on

krundi omaniku kohustus. Krundisiseste parkimisalade ehitamise ja haljastuse rajamise

kohustus on samuti krundi omanikul.

Radooniohutute hoonete projekteerimisel arvestada, et peamine radooniallikas on hoone

alune pinnas. Radooni hoonesse sattumise välistavad hea ehituskvaliteet ja nõuetekohane

ventilatsioon. Soovitatav on tihendada torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest

hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi ja

seina liitekoht kui ka toru ja kaabli ning hülsi vahe. Pinnase radooni

aktiivsuskontsentratsiooni täpsete tulemuste ja täiendavate ehituslike meetmete vajaduse

väljaselgitamiseks tellitakse vajadusel enne iga konkreetse eluhoone projekteerimist vastav

uuring.

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada,

et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks

naaberkinnistute kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi omanik

peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei või

ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti

tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega seonduva

heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või ehitise

kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

23

Välja elamuala detailplaneering

Planeeringu elluviimise põhimõtteline järjekord:

1) Detailplaneeringu põhijoonisel esitatud kruntide moodustamine;

2) Tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimine;

3) Avaliku tänava projekteerimine;

4) Kehtestatud detailplaneeringu tingimustel hoonete projekteerimine;

5) Ehituslubade väljastamine tehnovõrkudele ja -rajatistele, tänavale ja hoonetele ning ehitamine;

6) Valmis ehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni-, elektrivarustus, tuletõrje veevõtukoht) olemasolu.

24

Välja elamuala detailplaneering

B KOOSKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE

Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd riigiametite, tehnovõrgu valdajate ja

naaberkruntide omanikega. 15.05.2024 toimus planeeringu eskiislahendusele avalik arutelu,

kus planeeringu lahendusele otseselt vastuväiteid ei esitatud. Tehti ettepanek uuele

tekkivale tänavalõigule selliste meetmete määramiseks, mis ei võimalda piirkonnas kiirust

ületada. Käesoleva seletuskirja ptk 9 on välja toodud soovitused edaspidiste teeprojektide

koostamisele ja liikluskorralduse määramisele.

Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte on toodud tabelis 2.

Tabel 2. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte

Kuupäev Asutuse või ettevõtte nimetus

Kooskõlastuse number, tingimused või seisukoht

Kooskõlastaja/koostaja nimi

25

Välja elamuala detailplaneering

C PLANEERINGU JOONISED

Joonis 1. Situatsiooniskeem M 1:10 000

Joonis 2. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed M 1:4000

Joonis 3. Tugijoonis M 1:500

Joonis 4. Põhijoonis M 1:500

Joonis 5. Illustreeriv joonis 1

Joonis 6. Illustreeriv joonis 2

26