Kiri

Harjumaa, Saue vald, Kibuna küla, Põlluotsa, üksikelamu ja abihoone eelprojekt nr 20241503148 13.05.2024

OÜ Buune Projekt Reg. 11128163, EP0001771, Saariku, Hageri, Kohila vald [email protected] 5204371

1/14

SELETUSKIRI

Sisukord 1 ÜLDOSA .................................................................................................................................. 2

1.2 ÜLDANDMED ............................................................................................................................. 2

1.2.1 Ehitise asukoht .......................................................................................................................... 2

1.2.2 Ehitiste lühikirjeldus ............................................................................................................. 2

1.2.3 Projekteerija ............................................................................................................................. 2

1.2.4 Tellija, Omanik ........................................................................................................................ 2

1.3 ALUSDOKUMENDID ................................................................................................................. 2

1.3.1 Lähteandmed ............................................................................................................................ 2

1.3.2 Normdokumendid...................................................................................................................... 2

2 ASENDIPLAAN ........................................................................................................................ 4

2.1 ÜLDANDMED ............................................................................................................................. 4

2.2 OLEMASOLEV ............................................................................................................................ 4

2.3 ASENDIPLAANI LAHENDUS ..................................................................................................... 4

2.4. VERTIKAALPLANEERING ......................................................................................................... 4

2.5 KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE ........................................................... 5

2.6 TEED JA PLATSID ...................................................................................................................... 5

2.7 HALJASTUS JA HEAKORRASTUS ............................................................................................. 5

2.9 MAA-ALA TEHNILISED ANDMED ............................................................................................ 7

3. ARHITEKTUUR ...................................................................................................................... 7

3.1 ÜLDANDMED ............................................................................................................................. 7

3.2 ARHITEKTUURI ÜLDLAHENDUS .............................................................................................. 7

3.3 HOONE KONSTRUKTSIOONID JA PINNAKATTED ................................................................... 8

3.4 HOONETE TEHNILISED ANDMED ............................................................................................ 9

4 SISEARHITEKTUUR .............................................................................................................. 10

5 TEHNOSÜSTEEMID............................................................................................................... 10

5.1. Veevarustus ja kanalisatsioon ....................................................................................................... 10

5.2. Ventilatsioon ............................................................................................................................... 12

5.3. Küte, jahutus ............................................................................................................................... 12

5.4. Elektrivarustus ............................................................................................................................ 12

6 TULEOHUTUS ....................................................................................................................... 12

6.1 Üldandmed ......................................................................................................................................... 12

6.3 Tuleohutusklass, kasutusviis, kasutusotstarve........................................................................................ 12

6.4. Tuleohutuse tagamise põhimõtted ........................................................................................................ 12

6.5 Tuletõkkesektsioonid, Tulepüsivus ....................................................................................................... 12

6.6 Suitsutsoonid ...................................................................................................................................... 12

6.7 Tuletundlikkus .................................................................................................................................... 13

6.8 Evakuatsioon ...................................................................................................................................... 13

6.9 Tuleohutuspaigaldised ......................................................................................................................... 13

6.10 Tehno- ja kütteseadmete tuleohutus ..................................................................................................... 13

6.11 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele ................................................................................................. 13

6.12 Väline tulekustutusvesi ...................................................................................................................... 13

7 TEADMISEKS OMANIKULE ................................................................................................. 14

Harjumaa, Saue vald, Kibuna küla, Põlluotsa, üksikelamu ja abihoone eelprojekt nr 20241503148 13.05.2024

OÜ Buune Projekt Reg. 11128163, EP0001771, Saariku, Hageri, Kohila vald [email protected] 5204371

2/14

1 ÜLDOSA

1.2 ÜLDANDMED

1.2.1 Ehitise asukoht

Harju maakond, Saue vald, Kibuna küla, Põlluotsa, kat. nr 72501:001:0878.

1.2.2 Ehitiste lühikirjeldus

Käesolevaga projekteeritakse kinnistule uus üksikelamu ja abihoone ning biopuhastiga kanalisatsioonisüsteem.

1.2.3 Projekteerija

 Peaprojekteerija, arhitektuur, asendiplaan, tuleohutus

OÜ Buune Projekt, registrikood 11128163, EP0001771 Saariku, Hageri küla, Kohila vald Tel. +372 520 4371 Juhan Põld

1.2.4 Tellija, Omanik

Eraisik 1.3 ALUSDOKUMENDID

1.3.1 Lähteandmed

Tellija lähteülesanne. Projekteerimistingimused PT-103-23, Saue Vallavalitsuse korraldus nr 483, 17. mai 2023. Geodeetiline alusplaan, koostatud OÜ Geodeesia 24 poolt töö nr 8154-23, 23.08.2023.

1.3.2 Normdokumendid

Seadused: “Ehitusseadustik“ RT I 05.03.2015 “Töötervishoiu ja tööohutuse seadus” RT I 1999, 60,616 “Tuleohutuse seadus” RTI 2010, 24, 116 Määrused ja käskkirjad: “Nõuded ehitusprojektile” RT I, 26.02.2021, 7 "Energiatõhususe miinimumnõuded", Vabariigi valitsus 03.06.2015, nr.55 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Sisemeinitri määrus, 18.02.2021, nr 10. „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17, RT I, 04.04.2017, 14 Juhendmaterjalid: RYL- Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded (MaaRYL 2010, Tarindi RYL 2010, Sisetööde RYL 2013, Maalritööde RYL 2012). ET- kartoteek. Eesti ehitusalased normdokumendid (Eesti Ehitusteave kartoteeki väljastab AS Ehitusteave , registrikood 10312580); Eeskirjad: Saku valla jäätmehoolduseeskiri.

Harjumaa, Saue vald, Kibuna küla, Põlluotsa, üksikelamu ja abihoone eelprojekt nr 20241503148 13.05.2024

OÜ Buune Projekt Reg. 11128163, EP0001771, Saariku, Hageri, Kohila vald [email protected] 5204371

3/14

Standardid: Eesti EVS (Eesti Standardikeskus registrikood 80120020) poolt väljaantud ehitusvaldkonna standardid (vt. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi interneti koduleheküljel antud standardite andmebaas) tähtsuse järjekorras. EVS 812-7:2018 - Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded EVS 812-2:2014 – Ehitiste tuleohutus: Ventilatsioonisüsteemid. EVS 812-3:2018– Ehitiste tuleohutus: Küttesüsteemid. EVS 812-6:2012+A1:2013 – Ehitiste tuleohutus: Tuletõrje veevarustus. EVS 846:2013, „Hoone kanalisatsioon“ EVS 848:2013/AC:2013, „Väliskanalisatsioonivõrk“ EVS-EN 1610:2015 „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine“ EVS 835:2022 „Hoone veevärk”. Koormused EVS-EN 1990:2002 / A1:2006 / AC:2010 + NA:2009 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused EVS-EN 1991-1-1:2002 / AC:2009 + NA:2002 Ehituskonstruktsioonide koormused – Osa 1-1: Üldkoormused – Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused EVS-EN 1991-1-2:2007 / AC:2009 + NA:2007 Ehituskonstruktsioonide koormused – Osa 1-2: Üldkoormused – Tulekahjukoormus EVS-EN 1991-1-3:2006 / AC:2009 + NA:2006 Ehituskonstruktsioonide koormused – Osa 1-3: Üldkoormused – Lumekoormus EVS-EN 1991-1-4:2007 / A1:2010 + A1:2010 / NA:2010 Ehituskonstruktsioonide koormused – Osa 1-4: Üldkoormused – Tuulekoormus EVS-EN 1991-1-5:2004+NA:2007 + AC 2009 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-5: Üldkoormused. Temperatuurikoormus EVS-EN 1991-1-6:2005+NA:2006 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-6: Üldkoormused. Ehitusaegsed koormused EVS-EN 1991-1-7:2006/AC:2010 Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-7: Üldkoormused. Erakorralised koormused Vundamendid EVS-EN 1997-1:2005 / AC:2009 + NA:2006 Geotehniline projekteerimine – Osa 1: Üldeeskirjad EVS-EN 1997-2:2007 Geotehniline projekteerimine. Osa 2: Pinnaseuuringud ja katsetamine Betoonkonstruktsioonid EVS-EN 1992-1-1:2005 / AC:2010 + NA:2007 Betoonkonstruktsioonide projekteerimine – Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele EVS- EN 1992-1-2:2005 / AC:2008 + NA:2008 Normaalbetooni külmakindlus. Määratlused, spetsifikatsioonid ja katsemeetodid EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine Komposiitkonstruktsioonid EVS-EN 1994-1-1:2006+NA:2007 Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Puitkonstruktsioonid EVS-EN 1995-1-1:2005 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Isolatsioon EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest EVS-EN ISO 13370:2008 Hoonete soojuslik toimivus EVS-EN ISO 6946:2008 + AC 2011 Soojustakistus ja –juhtivus EVS-EN ISO 10211:2008 Külmasillad

Harjumaa, Saue vald, Kibuna küla, Põlluotsa, üksikelamu ja abihoone eelprojekt nr 20241503148 13.05.2024

OÜ Buune Projekt Reg. 11128163, EP0001771, Saariku, Hageri, Kohila vald [email protected] 5204371

4/14

EVS-EN ISO 10456:2008 Ehitusmaterjalid ja -tooted. Soojus- ja niiskustehnilised omadused Ehitustöödel, toodete valmistamisel, materjalide valikul ja kasutamisel juhindutakse tehnilistest-, materjalide ja toodete kasutamist ja käsitlemist puudutavatest dokumentidest (sh. tarindisüsteemide, tehaselise valmistusega elementide, materjalide tootja või turustaja poolsetest kasutus- ja paigaldusjuhistest ning eeskirjadest ka juhul, kui projekti dokumentides puuduvad sellekohased viited).

2 ASENDIPLAAN

2.1 ÜLDANDMED 2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Projekt käsitleb üksikelamu ja abihoone asendiplaanilist ja mahulist lahendust ning biopuhastiga kanalisatsioonisüsteemi lahendust. 2.2 OLEMASOLEV 2.2.1 Paiknemine Põlluotsa kinnistu paikneb Laitse – Kibuna tee ääres ida pool. 2.2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised

Olemasolevaid hooneid ega rajatisi kinnistul ei ole. 2.2.3 Olemasolev reljeef Kuna kinnistu on suur, on mõõdistatud projektiga käsitlev osa, kus kõrgused vahemikus 31.33 ja 30.14. 2.2.4 Olemasolev kõrghaljastus Kinnistu kagupiiril kasvab segametsaviir. 2.2.5 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed Krundile on rajatud juurdepääsutee mahasõiduga Laitse-Kibuna teelt. 2.3 ASENDIPLAANI LAHENDUS 2.3.1 Hoonete ja rajatiste paigutus Kavandatud üksikelamu ja abihoone põhiplaanid järgivad paralleelselt krundi piire ning on paigutatud vastavalt projekteerimistingimustega ette nähtud õueala piirkonda, moodustades väikse õue, mis piirneb kagu poolt metsaviiruga ja loodest elamuga ning edelast abihoonega. Õueala gabariite on täpsustatud projekteerimise käigus, säilitades maksimaalse pindala 2000m2. Kinnistule on kavandatud veel mehhaanilisbioloogilise puhastiga kanalisatsioonisüsteem, mis jääb sissesõidutee äärde selle paremaks teenindamiseks. 2.3.2 Ehitusetapid Ehitised ehitatakse ühes etapis. 2.4. VERTIKAALPLANEERING 2.4.1 Vertkaalplaneerimise lähteandmed Lähtutud on olemasolevatest kõrgusmärkidest.

Harjumaa, Saue vald, Kibuna küla, Põlluotsa, üksikelamu ja abihoone eelprojekt nr 20241503148 13.05.2024

OÜ Buune Projekt Reg. 11128163, EP0001771, Saariku, Hageri, Kohila vald [email protected] 5204371

5/14

2.4.2 Hoonete paiknemiskõrgus Elamu paiknemiskõrgus on valitud ümbritseva pinna suhtes kõrgem, kuid mitte liiga kõrgete sissepääsutreppidega. Kuna krundi läänepoolsem nurk tee ääres on oluliselt madalamal. 2.4.3 Sadevee käitlemine Krundi sadeveed immutatakse kinnistu piires pinnasesse. 2.5 KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE 2.5.1 Liikluskorraldus ja parkimine krundil Sissesõit kinnistule on krundi edela küljelt projekteeritava pääsu kaudu. 2.5.4 Parkimine Põlluotsa krundil on ette nähtud vähemalt 3 parkimiskohta koos varjualusega. 2.6 TEED JA PLATSID Krundile pääsutee kaetakse kivipuistega ja eluhoone esine plats kiviparketiga. 2.6.3 Katendid Kattekonstruktsioon on lahendatud selliselt, et võimalikult minimaalsete kulutustega saavutada sadevete ärajuhtimine teede ja platside maa-alalt ja tagada rajatavatele katendikonstruktsioonidele nõuetekohane vastupidavus. Katendi kiht Kihi paksus Sillutiskivi 8cm Paigalduskiht jämeliivast või killustiksõelmetest 3cm Paekillustikust alus* 22cm Dreenkiht keskliivast 25cm Täide peenliivast Olemasolev pinnas Hoone perimeetrile tehakse 40cm laiune tänavakivist sillutisriba. 2.7 HALJASTUS JA HEAKORRASTUS 2.7.2 Projekteeritud haljastus Kõrghaljastust krundile juurde ei planeerita. Sillutatud aladest ülejäänud osale külvatakse muru. 2.7.4 Piirded ja väravad Piirdeaeda ei kavandata. 2.7.5 Jäätmekäitlus Jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt Saue jäätmekäitluseeskirjadele. Prügikonteinerid paigutatakse sissepääsutee kõrvale, asendiplaanil näidatud kohta. Kasutusloa taotlemisel esitatakse kehtiv jäätmeveo leping. Ehitusjäätmed Koostatud ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemise kohta objektil lähtudes Saue valla jäätmehoolduseeskirjast. I. JÄÄTMEKÄITLUS – jäätmete hinnanguline kogus ja koostis

Jäätmekood Jäätmeliik Hinnanguline kogus

Ühik Tegevuse lühikirjeldus

17 01 01 Betoon 0,2

t Purustatakse kohapeal ja kasutatakse tagasitäiteks

17 01 02 Tellised - t Eelhinnangu järgi ei tekki ehitusobjektil 17 02 01 Puit 0,2 t Kasutatakse samal kinnistul kütteks

Harjumaa, Saue vald, Kibuna küla, Põlluotsa, üksikelamu ja abihoone eelprojekt nr 20241503148 13.05.2024

OÜ Buune Projekt Reg. 11128163, EP0001771, Saariku, Hageri, Kohila vald [email protected] 5204371

6/14

17 02 02 Klaas - t Eelhinnangu järgi ei tekki ehitusobjektil 17 02 03 Plast

0,1 t

Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

17 03 01* Kivisöe- või põlevkivitõrva sisaldavad bituumenitaolised segud -

t

Eelhinnangu järgi ei tekki ehitusobjektil

17 03 02 Asfaldijäätmed - - Eelhinnangu järgi ei tekki ehitusobjektil 17 04 07 Metallisegud - t Eelhinnangu järgi ei tekki ehitusobjektil 15 01 Pakendid (nt.

puitalused, kile, paberkartongpaken d, jms)

0,2

t

Tagastatakse pakendiettevõtjale pakendijäätmete ringlusse võtuks või taaskasutusse suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

17 08 02 Kipsipõhised ehitusmaterjalid 0,1

t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

17 09 04 Ehitussegapraht 0,2

t Antakse üle sorteerimiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale.

17 06 05* Eterniit või muud asbesti sisaldavad ehitusmaterjalid

m2 Eelhinnangu järgi ei tekki ehitusobjektil

08 01 11*, 15 01 10*

Lahustite ja/või muu ohtlikke aineid sisaldavad jäätmed 0,01

t Antakse üle taaskasutamiseks vastavat jäätmeluba ning ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale.

17 09 03* Ohtlikke aineid sisaldav muu ehitus- ja lammutuspraht (sh segapraht) -

-

Eelhinnangu järgi ei tekki ehitusobjektil

20 03 01 Prügi (segaolmejäätmed)

0,1

t

Antakse üle vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale, kes selles jäätmeveo piirkonnas hanke korras valitud kohaliku omavalitse poolt.

*- ohtlikud jäätmed II. PINNAS – pinnasetööde mahtude bilanss

Pinnase liik Hinnanguline kogus

Ühik Tegevuse lühikirjeldus

Kasvupinnas (17 05 04) 75

m3 Kooritakse eraldi ja kasutatakse samal kinnistul haljastamiseks ja täiteks.

Kivid ja pinnas (17 05 04) 62

m3 Taaskasutatakse ehitusobjektil täitematerjalina

Ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas (17 05 03*) -

- Eelhinnangu järgi ei tekki ehitusobjektil.

IV. SELGITUSED jäätmete liigiti kogumiseks ehitusplatsil ja jäätmete käitlemistoimingud ja -kohad. Tabelites esitatud ehitusjäätmete mahud on äärmiselt hinnangulised. Mahud võivad muutuda peale ehitusettevõtte leidmise hanget. Jäätmete kogus ja liigitus on otseses sõltuvuses peatöövõtja ehitustehnoloogilisest protsessist ning tooraine eelvalmistuse tasemest. Ehitusjäätmeid oma majandus- või kutsetegevuses vedav isik peab omama jäätmeluba või teatud juhul registreeritud riigi Keskkonnaametis (Harju kontor Viljandi mnt 16, Tallinn). Töötajaid teavitatakse eeskirjaga kehtestatud jäätmehoolduse nõuetest. Ehitusplatsil jäätmete kogumiseks kasutatakse tähistatud konteinereid vastavalt kogutavatele jäätmeliikidele - 0,6 m3 kuni 10 m3 mahutid on paigaldatud jäätmevedaja poolt. Mahutite ja kaevise ladustamise asukohad ehitusplatsil kavandab ja kooskõlastab ehituse peatöövõtja vajadusel eraldi. Mahukad ehitusjäätmed, mida kaalu või mahu tõttu pole võimalik paigutada mahutisse ja mida ei anta kohe üle jäätmekäitlejale, paigutatakse krundi piires selleks eraldatud territooriumile nende hilisemaks transportimiseks jäätmekäitluskohta. Pakendijäätmed tagastatakse pakendiettevõtjale (PAKS § 10 Pakendiettevõtja on isik, kes majandus- või kutsetegevuse raames pakendab kaupa, veab sisse või müüb pakendatud kaupa.) pakendijäätmete

Harjumaa, Saue vald, Kibuna küla, Põlluotsa, üksikelamu ja abihoone eelprojekt nr 20241503148 13.05.2024

OÜ Buune Projekt Reg. 11128163, EP0001771, Saariku, Hageri, Kohila vald [email protected] 5204371

7/14

taaskasutusse suunamiseks või antakse üle taaskasutamiseks vastava jäätmeluba omavale jäätmekäitlejale. Ohtlikud ehitusjäätmed, välja arvatud saastunud pinnas, kogutakse liikide kaupa eraldi nõuete kohaselt märgistatud mahutitesse. Vedelaid ohtlikke jäätmeid kogutakse algpakendisse või vastavalt märgistatud kindlalt suletavasse mahutisse. Peale ehitustööde lõpetamist, ehitise kasutusteatise taotlemise vormistamiseks kogutakse kokku kõik ehitustööde ajal jäätmete üleandmis-vastuvõtu aktid.

Puidust lammutusjäägid kasutatakse hiljem kütteks. Teised ehitusmaterjalide jäägid toimetatakse vastavalt Saue valla jäätmehoolduseeskirjale vastavat tegevusluba omava ettevõtte poolt ehitusjäätmete käitlusega tegelevasse ettevõttesse. 2.9 MAA-ALA TEHNILISED ANDMED Elamukrunt Nurmenuku:

Katastritunnus 72501:001:0878 Maa sihtotstarve Maatulundusmaa 100% Krundi pindala 40600 m² Ehitistealune pind 169 m²

Parkimiskohtade arv min 3 Hoone tuleohutusklass TP3

3. ARHITEKTUUR

3.1 ÜLDANDMED 3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Arhitektuurne projekt hõlmab üksikelamu ja abihoone mahulist lahendust. 3.1.2 Alusdokumendid Vt. p.1.3 3.2 ARHITEKTUURI ÜLDLAHENDUS 3.2.1 Hoone paiknemine. Hoonestuse paigutuse põhimõtted vt. p. 2.3.1. 3.2.3 Arhitektuuri üldkontseptsioon Elamu on klassikalise, sümmeetrilise põhiplaani ja arhitektuurse mahuga, kahekorruseline, viilkatusega hoonemaht. Sissepääs hoonesse on kagu poolt, hoonemahu keskelt. Pääsust paremal on trepp, kabinet-magamistuba, avatud köök, otse trepihall, vasakul elutuba, wc, saun ning tehnoruum. Teisel korrusel kolm magamistuba, wc dušš, majandusruum pesu pesemiseks ning ventilatsioonikamber. Ruumide paigutus järgib võimaluse piires ilmakaarte suhtes välja kujunenud traditsioone. Köök ja elutuba õhtupäikese poole. Abihoone on samuti lihtsa klassikalise vormiga, viilkatusega hoone, millele annab aktsenti auto varjualune. 3.2.4 Energiatõhusus ja sisekliima Eluhoone on projekteeritud vastavalt kehtivatele energiatõhususe miinimumnõuetele. Hoone kohta on arvutatud energiamärgis, arvestatud on Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018. a määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ nõuetega. Energiamärgise arvutuslik energiatõhususarv ei ületa 120-220m2 köetava pinnaga projekteeritava elamu piirväärtust 140 kWh/(m²a).

Harjumaa, Saue vald, Kibuna küla, Põlluotsa, üksikelamu ja abihoone eelprojekt nr 20241503148 13.05.2024

OÜ Buune Projekt Reg. 11128163, EP0001771, Saariku, Hageri, Kohila vald [email protected] 5204371

8/14

Hoone energiatõhususe eesmärgil on ette nähtud kasutusele võtta kõik meetmed, et võimalikult väikese energiakuluga hoonet kütta. Hoonete kütmiseks on projekteeritud taastuvenergiakasutusega puuküttekatel. Olulise energiasäästu annab ka soojatagastusega ventilatsioonisüsteem. Arvutuslik energiamärgis esitatud eraldi dokumendina ehitisregistrisse. 3.3 HOONE KONSTRUKTSIOONID JA PINNAKATTED Hoonete kandekonstruktsioonid, piirded ja põrandad ehitatakse vastavalt konstruktiivsetele hoone lõikeoonistel toodud kirjeldustele. Alusdokumendid: Vt. p. 1.3. Osavarutegurid koormuste arvutamisel: Kasutuspiirseisundis 1,0 Alalised koormused 1,2 Muutuvad koormused 1,5 Koormused: Kasuskoormus, klass A 2 kN/m2

Lumekoormus katusel 1,0 kN/m2

Tuulekoormus 276 N/m2 3.3.1 Vundamendid Hoonete vundamendid rajatakse raudbetoonist taldmikule 200mm paksuse kergplokkmüüritisena, näiteks Fibo5. 3.3.2 Põrand pinnasel Pinnasel põrandate kandetarindiks on vesipõrandaküttetorustikuga raudbetoonplaat. Eluruumides on parkettpõrandad, märgades ruumides keraamiliste plaatidega kaetud põrandad ja tehnilises ruumis ja garaazis tolmutõkkega töödeldud betoonpõrand. Põranda soojajuhtivus U=0.15W/m²K 3.3.3 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid Hoonete vertikaalse kandekonstruktsiooni moodustavad välisseinad ja kandvad siseseinad, horisontaalsed puittaladel lagi ja puitsarikatel katus. Hoonete kandvad seinad ehitatakse puitkarkassile. 3.3.4 Trepid Üksikelamu välistrepp ehitatakse raudbetoonist. 3.3.5 Vahelaed Eluhoone vahelagi ehitatakse puittaladele, mis toetatakse kandeseintele, konstruktsioon kirjeldatud lõikel. Abihoonel vahelage ei ole ette nähtud. 3.3.6 Katus, katuslagi Mõlema hoone katus toetatakse puidust sarikatele, ning kaetakse tumehalli tooni katuse profiilplekiga Classic RR23. Eluruumide osas ehitatakse soojustusega katuslagi U=0.13W/m²K. 7.3.7 Välisseinad Eluhooneoone välisseina põhikonstruktsioon on puitpostidel sõrestik 200mm. Välisseinad kaetakse puidust laudvoodriga. Seina soojajuhtivus U=0.15W/m²K. Autovarjualuse ja kuuri seinad ehitatakse puitpostidel sõrestikuga 50x150 postidel. Välisseintel fassaadid tuulutatava puidust püstlaudisena. 3.3.8 Siseseinad Ehitatakse karkassil kipsplaatseintena vastavalt tootja juhistele. 3.3.9 Avatäited

Harjumaa, Saue vald, Kibuna küla, Põlluotsa, üksikelamu ja abihoone eelprojekt nr 20241503148 13.05.2024

OÜ Buune Projekt Reg. 11128163, EP0001771, Saariku, Hageri, Kohila vald [email protected] 5204371

9/14

Aknad on puidust või puitalumiiniumist lahusraamidega klaaspaketiga klaasitud aknad, soojajuhtivus maksimaalselt 0.78W/m²K. Värvitoon väljast ja seest valged. Välisuksed on puituksed, värvitoon - roheline, soojajuhtivus max 0,8W/m²K. 3.3.10 Varikatused, rõdud, terrassid Elumaja terrass ehitatakse süvaimmutatud puimaterjalist või komposiitmaterjalist. 3.4 HOONETE TEHNILISED ANDMED Hoone kasutusotstarve 11101 Üksikelamu Hoone pikkus 12.5m Hoone laius 11.8m Hoone kõrgus 7.8m Hoone absoluutne kõrgus 38.2 Hoonealune pindala 109.9 m² Korruselisus 2 Suletud netopindala 154.7m² Köetav pindala 154.7m² Kasulik pindala 154.7m² Eluruumi pindala 147.0m² Üldkasutatav pind 0m² Tehnopind 7.7m² Hoone maht 591m³ Kasutusiga 50 aastat ±0.00 31.70 Hoone kasutusotstarve 12744 Elamu, kooli vms abihoone Hoone pikkus 9.0m Hoone laius 6.3m Hoone kõrgus 4.9m Hoone absoluutne kõrgus 36.2 Hoonealune pindala 59.1 m² Korruselisus 1 Suletud netopindala 35.0m² Köetav pindala 0m² Mitteeluruumi pindala 35.0m² Hoone maht 152m³ Kasutusiga 50 aastat ±0.00 31.50

Harjumaa, Saue vald, Kibuna küla, Põlluotsa, üksikelamu ja abihoone eelprojekt nr 20241503148 13.05.2024

OÜ Buune Projekt Reg. 11128163, EP0001771, Saariku, Hageri, Kohila vald [email protected] 5204371

10/14

4 SISEARHITEKTUUR

Sisearhitektuurne lahendus vastavalt Tellija soovidele, võimalusel eraldi projektiga. ÜLDNÕUDED MATERJALIDELE. Materjalide valiku kriteeriumiks on lisaks esteetilistele väärtustele hinna ja kvaliteedi suhe ning vastavus otstarbele. Kõik materjalid peavad vastama antud ruumi pinnakattele kehtestatud tervise- ja tulekaitsenõuetele ning omama Eesti Vabariigis kehtivat sertifikaati.

5 TEHNOSÜSTEEMID

5.1. Veevarustus ja kanalisatsioon Veevarustus Vesi tuuakse perspektiivsest puurkaevust, öahendatakse eraldi projektiga ja taotletakse eraldi ehitusluba Veetoru kaevust veesõlmeni plastveetorust PE PN10 De 32 mm. Kõik ühendused keevisõmblustega. Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min 1,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Veetoru kohale 0,4 m kõrgusele paigaldada sinine märkelint kirjaga “Ettevaatust veetorustik”. Sulgseadmetena kasutada ainult valumalmist tooteid. Veesõlm ehitatakse tehnoruumi. Kanalisatsioon Kanalisatsioon lahendatud käesoleva projektiga mehhaanilisbioloogilise omapuhasti baasil. Projekteeritud kanalisatsioonisüsteem on kuni 10-le inimesele kasutamisele mõeldud puhastussüsteemiga, kus olmereovesi puhastatakse bioloogilisel teel ning puhastatud vesi juhitakse pinnasesse. Bioloogiline puhastus toimub reovee bakertitega lagundamise teel, mille eluks aereeritakse lagundatav reovesi õhupumbaga. Lagundamise tulemusel tekkiv muda vajub mahuti põhja, mis aastas korra pumbatakse välja ja viiakse purgimiskohta. Puhasti õhupump varustada elektritoitega, mis viiakse maakaabliga.Puhasti, kanalisatsioonitrassid ja imbala asukoht näidatud asendiplaanil. Põhjavee staatiline tase 12m maapinnast. Puhasti, kanalisatsioonitrassid ja imbtunneli asukoht näidatud asendiplaanil. Põhjavee eeldatav suund näidatud asendiplaanil. Geoloogilise läbilõikena pealmine kiht savikas kruus u 2m, allpool lubjakivi 3m. Tegemist on nõrgalt kaitstud põhjaveega alaga. Biopuhastina kasutatakse klaasplastist kolmekambrilist 3m3 sertifitseeritud Biopuhastit, näiteks BioC6. Biopuhasti on valmistatud kerimismeetodil vastavalt standardile EN 12566-1. Biopuhasti on mõeldud elamust väljuva reovee puhastamiseks ja puhastatud vee pinnasesse immutamiseks. Biopuhasti reovee puhastamise jõudlus on maksimaalselt 0,75 m3/h. Paigaldada võib vaid biopuhasti, mis suudab määruse nr 61 vastavaid nõudeid täita. Valitud biopuhasti BioC6 tagab keskkonnaministri 08.11.2019. a määruse nr 61 lisas 1 esitatud saastenäitajate piirväärtused. Biopuhastile paigaldatakse malm või plastik teenindusluugid. Malmkaevuluugid vastavalt standardile EVS-EN 124:1999. Biopuhasti alla, peale ja külgedele paigaldatakse 20cm liiva. Liiv tihendatakse ca 20cm kihtide kaupa. Pidevalt tuleb jälgida biopuhasti vertikaalsust. Biopuhasti projekteerimisel on arvestatud järgmiste vahekauguste ja kujadega: - biopuhasti kaugus elamust vähemalt 5m - biopuhasti kuja on vähemalt 5m - vee immutamise kohast põhjustatud keeluala 50m Biopuhastile tagatakse ligipääs paakautoga, mis peab aastas korra tühjendama puhasti settepaaki. Imbväljak Imbväljaku drenaazitorude alla paigaldatakse 40cm killustikku fraktsiooniga16-32. Torude peale paigaldatakse 15cm killustikku fraktsiooniga16-32. Killustiku peale paigaldatakse geotekstiil riie ja riide peale pinnas tagasi. Biopuhasti ja imbväljaku projekteerimisel on arvestatud järgmiste vahekauguste ja kujadega: - biopuhasti kaugus elamust vähemalt 5m - biopuhasti kuja on vähemalt 5m - imbväljaku kuja

Harjumaa, Saue vald, Kibuna küla, Põlluotsa, üksikelamu ja abihoone eelprojekt nr 20241503148 13.05.2024

OÜ Buune Projekt Reg. 11128163, EP0001771, Saariku, Hageri, Kohila vald [email protected] 5204371

11/14

on vähemalt 10m - puurkaevu hooldusala 10m ja sanitaarkaitseala 50m - imbväljakust põhjustatud keeluala 50m Puhastatud reovee juhtimine suublasse ei mõjuta kaevudes vee kvaliteeti. Kinnistule rajatavast imbväljakust tulenevalt tekib imbväljakust 50m ulatuses piirang, kuhu ei saa puurkaevu rajada. Kaevetööd Kaeviku ristlõike kuju ja suurus teha vastavalt sellesse paigaldavate torude ning pinnaseuuringutest saadud pinnaseomaduste põhjal. Kaevik teha võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuete kohaselt tihendada. Toestamata kaeviku põhja laius on 0,7m ja vähemalt 0,4m laiem toru läbimõõdust. Kaeviku põhja, täitepinnase kihi või aluse peale teha tasanduskiht, mille kõrgus toru sirge osa põhjast mõõdetuna vähemalt 150mm (muhvi osa alla peab jääma 100mm). Tasanduskihina võib kasutada liiva või kruusa, mille suurim lubatud fraktsiooni suurus on vastavalt toru välismõõdule De<110-115mm 110<De<315 – 20mm. Tasanduskihi tihedusaste peab olema vähemalt 90%. Tihendamine tuleb teha mehhanismidega. Torustiku paigaldus Enne torude paigaldamist tuleb hoolikalt kontrollide toru aluse tasapinna ja kalde vastavust projektdokumentatsiooniga. Torud tuleb kontrollida ja puhastada. Toru peab toetuma alusele ühtlaselt kogu toru pikkuses. Muhvide kohale tuleb toru alusesse teha süvend vältimaks toru toetumist muhvile. Paigaldatud torustikul peab olema ühtlane kalle, vett koguvate lohkude esinemine ei ole lubatud. Siseneva toru põhja kõrgus peab olema sama või suurem, kui väljuva toru põhja kõrgus Torupaigaldustööde käigus tuleb järgida tootja juhiseid. Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu vältimaks toruotste vigastamist jms defekte. Torud või liitmikud, mis kahjustuvad paigaldustööde käigus tuleb ehitusplatsilt eemaldada ja asendada uutega Töövõtja kulul. Torude üleskerkimise vältimiseks tuleb veetase hoida all. Paigaldatud torustiku ots tuleb otsakorgiga sulgeda, vältimaks võõrkehade sattumist torustikku. Talvisel perioodil tuleb torustikutöid teha eriti ettevaatlikult. Plasttorude paigaldamine ei ole lubatud temperatuuril alla -15°C. Torud, liitmikud ja toru alus tuleb hoida puhtana lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Tihendeid ja liugainet peab enne kasutamist hoidma soojas ruumis. Kanalisatsiooni väljaviiguks läbi hoone vundamendi kasutatakse läbiviiguliitmikku (tihendiga läbiviigumuhv). Läbiviiguliitmik paigaldatakse vundamendi valusse. Algtäite (sängituskihti, külgtäite) materjalina kasutada sama, mis tasanduskihis. Algtäide peab ulatuma vähemalt 300mm toru ülaservast kõrgemale. Algtäite tihedusaste peab olema vähemalt 90%. Tihendamine tuleb teha mehhanismidega. Lõpptäide (tagasitäide) peab liikluspiirkonnas olema tihendatav. Kui kaevikust väljavõetav pinnas sobib, siis kasutada seda, muudel juhtudel kasutatakse mujalt toodud samade jäätumisomadustega materjali. Pealisehituse osas peab lõpptäitematerjal olema vastava ehituskihi jaoks ette nähtud. Toru servast 1 meetri paksuses kihis ei tohi olla üle 300mm läbimõõduga kive ega kamakaid. Lõpptäites olev kivi ei tohi asuda torule lähemal, kui selle toru läbimõõt. Lõpptäite tihedusaste peab olema vähemalt 90%. Tihendamine tuleb teha mehhanismidega Kaevikute täitmisel tuleb piki kanalisatsioonitoru telge paigaldada toru pealt mõõdetuna 50cm kõrgusele hoiatuslint, millel on kiri „Kanalisatsioon“. Torustik paigaldada vastavalt paigaldusjuhendile RIL 77-1990 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Näitena toodud biopuhasti toote kirjeldus ja paigaldus ning kasutusjuhend esitatud seletuskirja lisadena. Nõuded heitvee puhastamise ja suublasse juhtimise kohta VeeS tähenduses heitvee juhtimine suublasse peab vastama VeeS § 128 ja määruse nr 61 § 5 ja § 8 nõuetele. Heitvesi peab vastama nõuetele: BHT=40 mg/l, KHT=150 mg/l ja HA=35 mg/l. Biopuhasti näitajad: Efektiivsus puhastist väljuvas heitvees COD 94,2 % 43 mg/l BOD5 98, 0 % 7 mg/l SS 96,3 % 14 mg/l NH4-N 98,3 % 0,5 mg/l Ntot 87,0 % 7,9 mg/l Ptot 80,2 % 1,6 mg/l Sajuveed hajutatakse kinnistu piires pinnasesse.

Harjumaa, Saue vald, Kibuna küla, Põlluotsa, üksikelamu ja abihoone eelprojekt nr 20241503148 13.05.2024

OÜ Buune Projekt Reg. 11128163, EP0001771, Saariku, Hageri, Kohila vald [email protected] 5204371

12/14

5.2. Ventilatsioon Eluhoone ruumides tagatakse nõuetekohane ventilatsioon soojatagastusega sundventilatsioonisüsteemiga. Agregaat paigaldatakse teisel korrusel ette nähtud ventilatsioonikambrisse. Abihoones loomulik ventilatsioon. 5.3. Küte, jahutus Küte lahendatakse vesikandjal keskküttega maakütte baasil, maasoojuspump <11kW. Sauna köetakse elektrikerisega, võimsus vastavalt ruumi kubatuurile, paigaldatakse järgides tootja juhiseid. Avatud köögiga eluruumi ette nähtud kaminahi, paigaldatakse vastavalt tootja juhistele. 5.4. Elektrivarustus Elektrivoolu varustus tagatakse madalpinge maakaabliga kinnistu piiril olevast liitumiskilbist vastavalt olemasolevale lepingule vastavalt Elektrilevi tehnilistele tingimustele. Maakaabli paiknemine vt. asendiplaan. Planeeritav voolu tugevus 3x20 A.

6 TULEOHUTUS 6.1 Üldandmed 6.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Projekteerimisobjektiks on üksikelamu ja abihoone. 6.1.2 Alusdokumendid 6.1.2.1 Lähteandmed Eskiisprojekt 6.1.2.2 Aluseks võetud normdokumendid Määrused: -Tuleohutuse seadus 05.05.2010. - Siseministri määrus 30.03.2017 nr 17, RT I, 04.04.2017, 14. ”Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. - Majandus- ja taristuministri määrus 17.07.2015 nr 97 "Nõuded ehitusprojektile". - Sisemeinitri määrus, 18.02.2021, nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“. Standardid: - EVS 812-7:2018 - Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded - EVS 812-2:2014 – Ehitiste tuleohutus: Ventilatsioonisüsteemid. - EVS 812-3:2018– Ehitiste tuleohutus: Küttesüsteemid. - EVS 812-6:2012+A1:2013 – Ehitiste tuleohutus: Tuletõrje veevarustus. 6.3 Tuleohutusklass, kasutusviis, kasutusotstarve Elamu Tuleohutusklass – TP-3 Kasutusviis – 1 Kasutusotstarve - ühe- ja kahe korteriga elamu (üksikelamu) 6.4. Tuleohutuse tagamise põhimõtted 6.4.1 Tuleohutuskujad Projekteeritavate hoonete kuja naaberkinnistute hoonetest on tagatud vähemalt 8m. 6.4.2 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad Hoonete kandekonstruktsioonidele nõudeid ei esitata. 6.5 Tuletõkkesektsioonid, Tulepüsivus Eraldi tuletõkkesektsioone hoonetes ei esine. 6.6 Suitsutsoonid Suitsueemaldamine toimub avatavate akende ja uste kaudu.

Harjumaa, Saue vald, Kibuna küla, Põlluotsa, üksikelamu ja abihoone eelprojekt nr 20241503148 13.05.2024

OÜ Buune Projekt Reg. 11128163, EP0001771, Saariku, Hageri, Kohila vald [email protected] 5204371

13/14

6.7 Tuletundlikkus Tuletundlikkus hoonetes Katusekate Broof(t2-t4) Seinad ja laed D-s2,d2 (seinapinna väikseid osi võib katta

klassifitseerimata materjaliga); Põrandad nõudeid ei esitata Tehnoruumide seinad ja laed B-s1,d0; Tehnoruumi põrand Dfl-s1 välisseina välispind D-s2,d2; õhutuspilu välispind D-s2,d2; õhutuspilu sisepind - Katusekate vastab nõudele, mis näeb ette piiratud osalemise põlemisprotsessis (tähis BROOF(t2-t4)) . Terrassile kohaldatakse ehitise välisseina välispinna tuletundlikkuse nõudeid. Kaablite tuletundlikkus peab vastama Dca-s2,d2,a2. 6.8 Evakuatsioon Evakuatsioon tagatakse välisuste ja avatavate akende kaudu. 6.8.1 Juurdepääsud Pääs katusele – redeliga katusele. Pääs pööningule pööninguluugi kaudu. 6.9 Tuleohutuspaigaldised Hoonesse paigaldatakse vähemalt üks autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur. Küttekoldega ruumidesse paigaldatakse vingugaasiandur. 6.10 Tehno- ja kütteseadmete tuleohutus Ventilatsioonisüsteem üksikelamusse ehitatakse soojatagastusega mehhaanilise ventilatsioonisüsteemina järgides „EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid“ nõudeid. Sissepuhe elutubadesse, väljatõmme köögist, wc-dest, dušširuumidest ja tehnotruumist ruumist. Hoones tuletõkkesektsioone ei esine, mistõttu vastavaid meetmeid ei pea ventilatsioonisüsteemi ehitamisel rakendama. Hoone küte on lahendatud maakütte baasil vesikandjal küttesüsteemiga. Elutuppa on ette nähtud uksega kaminahi maksimaalse temperatuuriklassiga kuni T600. Küttekolde ette peab jääma min. 1m vaba ruumi. Uksega koldeesine peab olema mittepõlevast põrandakattematerjalist, või kaetud mittepõleva materjaliga (näit. plekk, kivi klaas), mille ulatus koldest 400mm ja kahele poole ust ulatusega min 100mm. Kamin paigaldatakse vastavalt tootja juhistele Kamina korsten laotakse keraamilistest korstna moodulplokkidest temperatuuriklassiga T600. Korstna pea väikseim kaugus katusepinnast on 800 mm. Korstna ülaots kaitstakse ilmastikumõjude eest katteplekiga. Korstna ladumisel järgitakse eestis sertifitseeritud toote paigaldusjuhiseid ja päästeameti nõudeid, silmas pidades kujasid ja tõkkeid põlevatest konstruktsioonidest korstna läbiviikudel vahelagedest ning seintest. Ehitusel jälgida, et korstnal vähemalt kaks külge jääb katmata lisakonstruktsioonidega. Sauna paigaldatakse elektrikeris vastavalt tootja juhenditele. 6.11 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele Kinnistule, hoone lähedale pääseb läbi kinnistu 3.5m laiuse juurdepääsutee kaudu. 6.12 Väline tulekustutusvesi Üksikelamu ja abihoone põlemiskoormus kuni 600 MJ/m2. Hoone kaugus lähimast naaberhoonest on min 40m. Lähim nõuetele vastav tuletõrjehüdrant 10l/s asub 1,2 km kaugusel Kaasiku külas.

Harjumaa, Saue vald, Kibuna küla, Põlluotsa, üksikelamu ja abihoone eelprojekt nr 20241503148 13.05.2024

OÜ Buune Projekt Reg. 11128163, EP0001771, Saariku, Hageri, Kohila vald [email protected] 5204371

14/14

7 TEADMISEKS OMANIKULE

„1.Ehitamine tuleb dokumenteerida (vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr 3/ 14.02.2020 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded“) 2.Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamist on alustatud, on kehtivusaeg 7 aastat. Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päev. Esitada 3 päeva enne töödega alustamist "ehitamise alustamise teatis". Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust (Ehitusseadustiku § 45 lg (1), (2), § 43 lg (1)) 3.Ehitise valmimisel taotleda kasutusluba. 4.Ehitusteatis kehtib 2 aastat (Vastavalt Ehitusseadustiku § 37: Ehitusteatise alusel võib ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates). 5.Valminud väikeehitise kohta esitada kasutusteatis 10 päeva enne kasutuselevõttu“ Koostas: Juhan Põld OÜ Buune Projekt

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Saue Vallavalitsus

[email protected]

Kütise tn 8

76505, Harju maakond, Saue vald,

Saue linn

Teie 21.05.2024 nr 431613

Meie 04.06.2024 nr 7.1-2/24/8798-2

Põlluotsa kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Saue valla Kibuna küla

Põlluotsa kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 431613).

Kinnistu (katastritunnus 29702:001:0115) asub riigitee nr Laitse-Kibuna (edaspidi riigitee) km

0,419-0,544 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse üksikelamu (EHR kood 121423645), abihoone (EHR kood 121423848) ning biopuhasti ja kanalisatsioonitorustiku (EHR kood 221459854) rajamiseks. Ehitusloa aluseks on

OÜ Buune Projekt koostatud projekt „Üksikelamu ja abihoone ehitusprojekt. Eelprojekt. Töö nr

20241503148.“

Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule ja nõuded riigiteega ühendamiseks

kirjaga 23.10.2023 nr 7.1-2/23/9110-4.

Ristumiskoha rajamine Põlluotsa kinnistul on lõpetatud ja vastab OÜ TOTOM koostatud projekti

„Põlluotsa kinnistu mahasõit 11385 Laitse-Kibuna teelt“ alusel sõlmitud ristumiskoha ehitamise

lepingu nr 7.1-1/23/23316-1 dokumentidele. Ehitise vastuvõtu akt on välja antud 03.06.2024

kirjaga nr 7.1-1/24/9667-1.

Arvestades eeltoodut ja lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja

anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada olemasoleva juurdepääsutee kaudu.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

- Lisa 1. 20241503148_EP_AR-3-01_Seletus

- Lisa 2. 20241503148_EP_AS-4-01_asendvertikaal

Jana Prost

5792 4753, [email protected]