Eelnõu kooskõlastamiseks

EELNÕU 05.06.2024

MÄÄRUS

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Noorte püsi- ja projektlaagri juhataja ja

kasvataja kvalifikatsiooninõuded ning neile

vastavuse tõendamise kord

Määrus kehtestatakse noorsootöö seaduse § 102 lõike 5 alusel. § 1. Reguleerimisala

Määrus sätestab noorte püsilaagri ja noorte projektlaagri (edaspidi koos laager) juhataja ja

kasvataja kvalifikatsiooninõuded ning kvalifikatsiooninõuetele vastavuse tõendamise korra.

§ 2. Mõisted

Määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 1) laagri juhataja – laagrivahetuse korraldamise eest vastutav spetsialist, kes loob noortele

laagris mitmekülgse arengu toetamiseks tingimused ; 2) laagrikasvataja – laagrirühma eest vastutav spetsialist, kes korraldab noortele laagris noore

mitmekülgse arengu toetamiseks individuaalseid ja grupitegevusi. § 3. Laagri juhataja ja -kasvataja kvalifikatsiooninõuded

(1) Laagri juhataja kvalifikatsiooninõuded on:

1) noorsootöötaja, tase 6 kutse, või 2) laagrikasvataja-juhataja, tase 6 osakutse, või 3) noorsootööjuht, tase 7 kutse, ning

4) läbitud esmaabiandja koolitus või täienduskoolitus viimase 3 aasta jooksul, mis vastab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §132 lõike 5 alusel kehtestatud määruses toodud nõuetele.

(2) Laagrikasvataja kvalifikatsiooninõuded on: 1) noorsootöötaja, tase 5 kutse, või

2) noorsootöötaja, tase 6 kutse, või 3) noorsootööjuht, tase 7 kutse, või

4) laagrikasvataja, tase 5 osakutse, või 5) laagrikasvataja-juhataja, tase 6 osakutse, ning 6) läbitud esmaabiandja koolitus või täienduskoolitus viimase 3 aasta jooksul, mis vastab

töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §132 lõike 5 alusel kehtestatud määruses toodud nõuetele.

2

§ 4. Kvalifikatsiooninõuetele vastavuse tõendamine

(1) Käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 1–3 ning lõike 2 punktides 1–5 sätestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavuse tõendamine toimub kutseseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide alusel.

(2) Käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktis 4 ja lõike 2 punktis 6 sätestatud

kvalifikatsiooninõudele vastavust hindab laagri pidaja. § 5. Kvalifikatsiooninõuetele vastavuse taastõendamine

Kutse või osakutse tunnistuse kehtivusaja lõppedes toimub käesoleva määruse § 3 lõike 1

punktides 1–3 ning lõike 2 punktides 1–5 sätestatud kvalifikatsiooninõuetele vastavuse taastõendamine kutseseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide alusel.

§ 6. Varasemate kutsetunnistuste vastavus kvalifikatsiooninõuetele

(1) Enne käesoleva määruse jõustumist välja antud noorsootöötaja, tase 7 kutse ja laagri juhataja, tase 7 osakutse loetakse vastavaks käesoleva määruse § 3 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud laagri juhataja ning § 3 lõike 2 punktides 1-5 sätestatud laagrikasvataja

kvalifikatsiooninõuetele. Kutse ja osakutse loetakse vastavaks kutsetunnistusel märgitud kehtivusaja lõpuni.

(2) Enne käesoleva määruse jõustumist välja antud noorsootöötaja, tase 4 kutse ja laagrikasvataja, tase 4 osakutse loetakse vastavaks käesoleva määruse § 3 lõike 2 punktides

1–5 sätestatud laagrikasvataja kvalifikatsiooninõuetele. Kutse ja osakutse loetakse vastavaks kutsetunnistusel märgitud kehtivusaja lõpuni.

§ 7. Määruse kehtetuks tunnistamine

Haridus- ja teadusministri 18. juuli 2014. a määrus nr 65 „Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded ning neile vastavuse tõendamise kord“ tunnistatakse kehtetuks.

§ 8. Määruse rakendamine ja jõustumine

(1) Käesolevat määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2024. aasta 10. maist.

(2) Käesoleva määruse § 3 lõike 1 punkt 4 ja lõike 2 punkt 6 ning § 4 lõige 2 jõustuvad 2025. aasta 1. veebruaril.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt) minister Kristi Vinter-Nemvalts kantsler

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Justiitsministeerium Sotsiaalministeerium

Eesti Linnade ja Valdade Liit

6.06.2024 nr 8-2/24/2546

Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu

esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Noorte püsi- ja projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded ning neile vastavuse

tõendamise kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas

minister

Arvamuse avaldamiseks: Haridus- ja Noorteamet

Eesti Noorsootöötajate Kogu Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus Eesti Noorteühenduste Liit

Eesti Laagrikorraldajate Liit SA Kutsekoda

Lisad:

1. Eelnõu 2. Seletuskiri

Martti Martinson [email protected]

Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse

„Noorte püsi- ja projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded ning neile

vastavuse tõendamise kord“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse noorsootöö seaduse § 102 lõike 5 alusel.

Määruse eelnõuga sätestatakse noorte püsilaagri ja noorte projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded ning kvalifikatsiooninõuetele vastavuse tõendamise kord.

Määruse koostamise vajadus on tingitud eelkõige Hariduse Kutsenõukogu 25.10.2023 a

otsusest, millega kinnitati noorsootöö valdkonnas uued kutsestandardid, mis jõustusid 01.01.2024 a. Seoses uute kutsestandardite kinnitamisega muutusid osade noorsootöö valdkonnas antavate kutsete ja osakutsete nimetused ja tasemed, millest tulenevalt on vajalik

muuta ka laagri juhatajatele ja -kasvatajatele kehtivaid kvalifikatsiooninõudeid, mis kehtestatakse käesoleva eelnõuga uue terviktekstina.

Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi noorte- ja andepoliitika osakonna nõunik Martti Martinson ([email protected]) ning õigus- ja

personalipoliitika osakonna õigusloome valdkonna õigusnõunik Margit Kiin (tel 735 0199, [email protected]). Eelnõu koostamisse on olnud kaasatud Haridus- ja Teadusministeeriumi

kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna peaekspert Kadi Rebassoo ([email protected]), Haridus- ja Noorteameti noortelaagrite peaekspert Birgit Villum ([email protected]) ning Eesti Noorsootöötajate Kogu kutse väärtustamise suunajuht Eilika Mätas.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, milleks on noorte püsilaagri ja noorte projektlaagri (koos edaspidi laagri) juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuete ning

kvalifikatsiooninõuetele vastavuse tõendamise korra sätestamine. Eelnõu §-s 2 defineeritakse laagri juhataja ja laagrikasvataja mõisted. Kehtivas noorsootöö

seaduses ning selle rakendusaktides ei ole laagri juhataja ja -kasvataja mõisted sisustatud. Nimetatud mõistete avamine käesoleva määruse eelnõus on vajalik, et täpsustada isikute ringi,

kellele käesoleva määruse eelnõus sätestatud kvalifikatsiooninõuded kohalduvad . Lähtudes töö sisust (mitte üksnes ametinimetusest) on laagri juhataja ja laagrikasvataja kvalifikatsiooninõuetes mõningad erinevused .

Laagri juhataja on laagrivahetuse korraldamise eest vastutav spetsialist, kes loob noortele

laagris mitmekülgse arengu toetamiseks tingimused . Laagri kasvatajaks loetakse laagrirühma eest vastutav spetsialist, kes korraldab noortele laagris mitmekülgse arengu toetamiseks nii individuaalseid kui grupitegevusi.

Eelnõu §-s 3 kehtestatakse laagri juhataja ja -kasvataja kvalifikatsiooninõuded.

Lõikes 1 sätestatakse kvalifikatsiooninõuded laagri juhatajale. Laagri juhataja loetakse nõuetele vastavaks, kui isikul on ühe järgneva kutse või osakutse olemasolu:

• noorsootöötaja, tase 6 kutse;

• laagri kasvataja-juhataja, tase 6 osakutse või

• noorsootööjuht, tase 7 kutse.

Noorsootöötaja, tase 6 kutse taotlemine nõuab kõrghariduse (rakenduskõrghariduse või

bakalaureuseõppe) läbimist ning noorsootöö kogemust. Samuti on vajalik esmaabikoolituse läbimine ning eesti keele oskus C1 tasemel.

Osakutse laagrikasvataja-juhataja, tase 6 taotlemisel tuleb tõendada üldoskused ja kohustuslikud kompetentsid.

Noorsootööjuht, tase 7 kutse taotlemine eeldab kõrgharidust ja noorsootöö-alast töökogemust. Lisaks on nõutav esmaabikoolituse läbimine viimase kolme aasta jooksul, vähemalt 16

akadeemilist tundi ning lastega töötamise piirangute puudumine vastavalt lastekaitseseaduse §- le 20. Eesti keelest erineva emakeelega kutse taotlejatel vastavalt keeleseadusele või teistele

valdkonda reguleerivatele õigusaktidele eesti keele oskus C1-tasemel. Eraldiseisva nõudena sätestatakse määruses esmaabiandja koolituse või täiendkoolituse

läbimise kohustus viimase 3 aasta jooksul.

Kuigi noorsootöö valdkonnas osakutse taotlemise tingimuseks on ka praegu esmaabiandja koolituse või täiendkoolituse läbimine, esineb praktikas olukordi, kus isikul on kehtiv noorsootöö valdkonna täis- või osakutse ja ta vastab seega laagri juhatajale või -kasvatajale

kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele, ent puudub kehtiv esmaabiandja tunnistus. Selline olukord võib tekkida tähtajatute (koolilõpu) kutsete omanike puhul, samuti noorsootöö valdkonnas enne 01.01.2024 antud täiskutsete omanike puhul, mille taotlemise kohustuslike

eeltingimuste hulka esmaabiandja koolituse läbimine enne käesolevat aastat ei kuulunud, aga ka nende osakutse omanike hulgas, kellel oli küll taotlemise hetkel kehtiv esmaabiandja

tunnistus olemas, ent see aegus pärast osakutse taotlemist (samas kui osakutse kehtivus on viis aastat).

Kutseala reguleeriva õigusnormi vastuvõtmisele eelnev proportsionaalsuse kontroll

Kvalifikatsiooninõuete kehtestamine mingi kutseala osas kujutab endast Eesti Vabariigi põhiseaduse § 29 riivet. Riigikohus on asunud seisukohale, et seadusandja peab kõik põhiõiguste seisukohalt olulised küsimused otsustama ise, sealhulgas peavad seaduses

sisalduma põhiõiguste riive raamid.

Põhiseaduse § 29 lõikes 1 on sätestatud oluline majanduslik põhiõigus: inimese õigus valida endale vabalt tegevusala, elukutse ja töökoht. Õigus olla majanduslikult aktiivne ja teenida elatist enda valitud valdkonnas ja viisil on täiskasvanud inimese ja tema perekonna inimväärse

äraelamise eeldus. Nimetatud säte hõlmab isiku õigust, et riik ei sekkuks põhjendamatult tegevusala, elukutse ja töökoha vaba valiku õigusesse. Samas ei ole inimese õigus valida endale

elukutse, tegevusala ja töö siiski absoluutne. Tegemist on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigusega. Seega võib seadusandja põhjendatud juhtudel piirata inimese valikuõigust. Vahel on seadusandja teiste isikute õiguste ning vabaduste, aga ka isiku enda kaitsmise argumendil

kohustatud põhiseaduse § 29 lõikes 1 toodud õigust piirama, kuid need kitsendused peavad olema proportsionaalsed. Ühe suure piirangute grupi moodustavad kitsendused, mis sätestavad

haridus- ja kogemusnõuded teatud elukutsetele või töökohtadele tagamaks nende valdkondade esindajatega kokku puutuvate tarbijate, patsientide või klientide ohutuse ja heaolu.

Põhiõiguste riive on põhiseaduspärane üksnes siis, kui see on põhjendatud. Selleks, et riive oleks põhjendatud, peab riive aluseks olev meede olema proportsionaalne. Proportsionaalne on

meede siis, kui ta a) järgib legitiimset eesmärki, on b) kohane ehk sobiv, c) vajalik ja d) proportsionaalne kitsamas tähenduses.

a. Laagri juhataja kvalifikatsiooninõuete kehtestamise legitiimne eesmärk on tagada inimeste (kõnesoleval juhul laste ja noorte) ohutus/rahvatervise kaitse ning õigus noore huvidest ja vajadustest lähtuvat ning isiksuse mitmekülgset arengut toetavale tegevusele. Laagri juhataja

on lastega töötav isik. Sätte eesmärk on tagada, et laste ja noortega tegeleksid üksnes pädevad isikud, seega on vajalik, et erinevates valdkondades laste ja noortega töötavatel isikutel oleksid

teadmised nii oma erialasele ettevalmistusele kui ka baasteadmised ja -oskused laste heaolust ja lastekaitsest. Seega on sätte eesmärk seotud otseselt laste ja noorte heaolu ja (vaimse) tervise kaitsega ning kõlbelise arenguga.

Laagri juhataja peab oma töös looma tingimused noore mitmekülgseks arenguks, lähtudes

noorsootöö väärtustest ja selle korraldamise põhimõtetest, ning valima sobiva tegevuse või meetodi sõltuvalt noorsootöö valdkonna eripärast, eesmärgist, sihtrühmast, noorsootöö tegemise kohast ja olukorrast. Laagri juhataja, kellel on 7. taseme noorsootööjuhi kutse peab

olema võimeline arendama noortevaldkonda ja juhtima muutustega seotud protsesse. Ta juhib ja juhendab kolleege, meeskondi ja/või asutusi, loob koostöövorme nii valdkonnasiseselt kui

koostöös sidusvaldkondadega ning arendab võrgustikutööd. 7. taseme noorsootööjuhi töö eeldab suhtlemist laiema avalikkusega. Samuti on eeldused töötada ka vahetult noortega.

Tulenevalt eelnevast leiab eelnõu koostaja, et kehtestatud kvalifikatsiooninõuete eesmärk on legitiimne.

b. Laagri juhataja kompetentsusest sõltub otseselt laste turvalisus ja heaolu. See omakorda eeldab, et laagri juhatajatele on vajalik kehtestada ühetaotlised kvalifikatsiooninõuded, mille

omamine ning ka töös rakendamine tagab lastega töötamisel oodatava turvalisuse ning teenuse kvaliteedi. Meede on sobiv eesmärgi saavutamiseks.

c. On esmatähtis, et laagrit juhendaksid ja viiksid läbi tegevusi erialase väljaõppega inimesed. Kutse kompetentsidega seotud väljaõppe vajadus tuleneb otseselt tööülesannetest, sest töö

lastega on vastutusrikas, igakülgseid teadmisi, oskusi, vilumusi nõudev ning eeldab sellest lähtuvalt noorsootööga seotud oskuste ja teadmiste olemasolu ning pidevat valmisolekut

erialaseks enesetäiendamiseks. Seega on kvalifikatsiooninõuded vajalik meede, et laste areng, huvitegevus ja vaba aja veetmise võimalused oleks kvaliteetselt toetatud.

Lõikes 2 sätestatakse kvalifikatsiooninõuded laagrikasvatajale. Laagrikasvataja loetakse nõuele vastavaks, kui isikul on ühe järgneva kutse või osakutse olemasolu:

• noorsootöötaja, tase 5 kutse;

• laagrikasvataja, tase 5 osakutse;

• noorsootöötaja tase 6 kutse;

• laagri kasvataja-juhataja, tase 6 osakutse;

• noorsootööjuht, tase 7 kutse.

Noorsootöötaja, tase 5 kutse taotlemine nõuab vähemalt keskharidust ja noorsootöö kogemust. Täiendavalt kutse kompetentsidega seotud täiendusõppe läbimist viimase viie aasta jooksul, vähemalt 64 akadeemilist tundi ning esmaabikoolituse läbimist viimase kolme aasta jooksul,

vähemalt 16 akadeemilist tundi.

Eesti keelest erineva emakeelega taotlejatelt nõutakse vastavalt keeleseadusele või teistele valdkonda reguleerivatele õigusaktidele eesti keele oskust B2-tasemel ning lastega töötamise piirangute puudumist vastavalt lastekaitseseaduse §-le 20.

Noorsootöötaja, tase 6 kutse taotlemine eeldab kõrghariduse (rakenduskõrghariduse või

bakalaureuseõppe) läbimist ning noorsootöö kogemust. Samuti on vajalik esmaabikoolituse läbimine ning eesti keele oskus C1 tasemel.

Osakutsete taotlemisel on nõutud vähemalt põhiharidus, osakutse kompetentsidega seotud täiendusõppe läbimist viimase viie aasta jooksul, vähemalt 32 akadeemilist tundi ning eesti keele oskust B2-tasemel.

Täiendava nõudena sätestatakse, et kvalifikatsiooni saamiseks peab olema läbitud

esmaabikoolitus viimase kolme aasta jooksul, vähemalt 16 akadeemilist tundi ning isikul peavad puuduma lastega töötamise piirangud vastavalt lastekaitseseaduse §-le 20.

Kutseala reguleeriva õigusnormi vastuvõtmisele eelnev proportsionaalsuse kontroll

a. Laagrikasvataja kvalifikatsiooninõuete kehtestamise legitiimne eesmärk on tagada laste ja noorte ohutus, rahvatervise kaitse ning õigus huvitegevusele. Laagri kasvataja on lastega

vahetult töötav isik. Sätte eesmärk on tagada, et laste ja noortega tegeleksid üksnes pädevad isikud, seega on vajalik, et noorsootöö valdkonnas laste ja noortega töötavatel isikutel oleksid

teadmised nii oma erialasele ettevalmistusele kui ka baasteadmised ja -oskused laste heaolust ja lastekaitsest. Seega on sätte eesmärk seotud otseselt laste ja noorte heaolu ja (vaimse)tervise kaitsega ning kõlbelise arenguga.

Laagrikasvataja peab oma töös looma tingimused noore mitmekülgseks arenguks, lähtudes

noorsootöö väärtustest ja selle korraldamise põhimõtetest, ning valima sobiva tegevuse või meetodi sõltuvalt noorsootöö valdkonna eripärast, eesmärgist, sihtrühmast, noorsootöö tegemise kohast ja olukorrast.

Tulenevalt eelnevast leiab eelnõu koostaja, et kehtestatud kvalifikatsiooninõuete eesmärk on legitiimne.

b. Laagri kasvataja kompetentsusest sõltub otseselt laste turvalisus ja heaolu, kuna kasvataja on laste ja noortega vahetult tegelev isik. See omakorda tähendab, et laagrikasvatajad peavad

vastama esitatud kompetentsidele ning olema läbinud esmaabiandja koolituse vähemalt viimase 3 aasta jooksul, et oskused oleks võimalikult kaasaegsed. Meede on sobiv eesmärgi

saavutamiseks. c. On esmatähtis, et laagrit juhendaksid ja viiksid läbi tegevusi erialase väljaõppega inimesed.

Kutse kompetentsidega seotud väljaõppe vajadus tuleneb otseselt tööülesannetest, sest töö lastega on vastutusrikas, igakülgseid teadmisi, oskusi, vilumusi nõudev ning eeldab sellest

lähtuvalt noorsootööga seotud oskuste ja teadmiste olemasolu ning pidevat valmisolekut erialaseks enesetäiendamiseks. Seega on kvalifikatsiooninõuded vajalik meede, et laste areng, huvitegevus ja vaba aja veetmise võimalused oleks kvaliteetselt toetatud.

Juhtiv roll (kvaliteetse) noorsootöö garanteerimisel lasub riigil, kes peab ühest küljest vastava

regulatsiooni abil n-ö ennetavalt, kuid teisalt ka järelevalvet tehes reaktiivselt tagama Eesti territooriumil elavatele isikutele (noortele) kvaliteetse noorsootöö kättesaadavuse. Riigi ja kohalike omavalitsuste poolt kättesaadavaks tehtav noorsootöö peab olema kvaliteetne ja

võimaldama iga noore võimete parimat mõeldavat väljaarendamist.

Eelnevale analüüsile tuginedes on käesoleva eelnõu koostajad seisukohal, et laagri juhatajatele ja -kasvatajatele esitatavad kvalifikatsiooninõuded on proportsionaalsed ja meede on eesmärgi saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse kvalifikatsiooninõuetele vastavuse tõendamine.

Lõikes 1 sätestatakse, et määruse § 3 lõike 1 punktides 1-3 ning lõike 2 punktides 1-5 kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele (s.o. vastava taseme kutse või osakutse omamise kohustus) vastavuse tõendamine toimub kutseseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide alusel, mis

praktikas tähendab seda, et isik loetakse nimetatud nõuetele vastavaks, kui tema kompetentsus

kutsestandardis nimetatud nõuetele vastavuse hindamise tulemusena on kantud antud kutse või osakutse kutseregistrisse. Praktikas tõendab kutse olemasolu registreering kutseregistris.

Lõikes 2 sätestatakse, et laagri juhatajale ja -kasvatajatele kohalduvat esmaabiandja koolituse läbimise kohustust ja seega nimetatud nõudele vastavust hindab laagri pidaja. Laagri pidajale

tekib seega kohustus hinnata laagri juhatajate ja -kasvatajate tööandjana nende vastavust esmaabiandja koolituse läbimise nõudele.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse kvalifikatsiooninõuetele vastavuse taastõendamine määruse § 3 lõike 1 punktides 1-3 ning lõike 2 punktides 1-5 sätestatud kvalifikatsiooninõuete (s.o. vastava

taseme kutse või osakutse omamise kohustus) osas, mis toimub kutseseaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide alusel. Eeltoodu tähendab, et kutse või osakutse aegumisel peab isik käesoleva määruse §-3 lõike 1 punktides 1-3 või lõike 2 punktides 1-5 sätestatud

kvalifikatsiooninõuetele vastamiseks taastõendama oma pädevusi, mis peab päädima relevantse kutse või osakutse kandega kutseregistris.

Eelnõu §-s 6 sätestatakse varasemate, so enne käesoleva määruse eelnõu jõustumist, välja antud noorsootöö valdkonna kutsete ja osakutsete vastavus laagri juhataja ja -kasvataja

kvalifikatsiooninõuetele.

Lõikes 1 sätestatakse, et noorsootöötaja, tase 7 kutse ja laagri juhataja tase 7 osakutse, mis on välja antud enne käesoleva määruse eelnõu jõustumist, loetakse vastavaks nendele käesolevas eelnõus sätestatud kvalifikatsiooninõuetele, mis puudutavad kutse või osakutse omamise

kohustust. Kutse ja osakutse kehtib kutsetunnistusele märgitud kehtivusaja lõpuni.

Lõikes 2 sätestatakse, et noorsootöötaja, tase 4 kutse ja laagrikasvataja, tase 4 osakutse, mis on välja antud enne käsoleva määruse eelnõu jõustumist, loetakse vastavaks nendele käesolevas eelnõus sätestatud kvalifikatsiooninõuetele, mis puudutavad kutse või osakutse omamise

kohustust. Kutse ja osakutse kehtib kutsetunnistusele märgitud kehtivusaja lõpuni.

Eelnõu §-ga 7 tunnistatakse kehtetuks haridus- ja teadusministri 18. juuli 2014 a määrus nr 65 „Noortelaagri ning projektlaagri juhataja ja kasvataja kvalifikatsiooninõuded ning neile vastavuse tõendamise kord“, kuna käesoleva eelnõuga kehtestatakse identse reguleerimisalaga

määrus uue terviktekstina.

Eelnõu § 8 käsitleb määruse rakendamist ja jõustumist. Määrust rakendatakse tagasiulatuvalt alates 10.05.2024. a tulenevalt sellest, et sellel kuupäeval väljastatti kutse andja poolt esimesed kutsetunnistused uute noorsootöö valdkonna kutsestandardite alusel.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määruse eelnõu § 3 sätestab laagri juhataja ja -kasvataja kvalifikatsiooninõuded. Nimetatud paragrahv on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2005/36/EÜ

kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (edaspidi direktiiv 2005/36/EÜ), mis reguleerib liidu õigust kutsealade valdkonnas. Euroopa Parlament ja nõukogu võttis 28. juunil 2018 vastu

direktiivi – (EL) 2018/958, milles käsitletakse uute kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmisele eelnevat proportsionaalsuse kontrolli, mida liikmesriikidel on kohustus rakendada enne kutsealasid reguleerivate õigusnormide vastuvõtmist või muutmist.

Euroopa Parlament ja nõukogu direktiivi 2018/958 alusel tuleb enne reguleeritud kutsealadele

juurdepääsu või nendel tegutsemist piiravate uute õigusnormide kehtestamist hinnata nende proportsionaalsust. Vastav hinnang on esitatud paragrahvi 3 lõike 1 ja 2 juures.

4. Määruse mõjud

Perioodil 01.01.2023 - 31.12.2023 väljastasid kohalikud omavalitsused kokku tegevusloa 112

noorte projektlaagri korraldamiseks, ning 31.12.2023 seisuga oli Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt väljastatud kehtiva tegevusloaga noorte püsilaagreid 24.

Hinnanguliselt oli 2023. aastal laagrikasvatajate ja laagri juhatajate arv noorte püsilaagrites ca 1315 ning noorte projektlaagrites 720, kokku tegutsesid laagri juhataja või kasvatajatena seega ligikaudu 2035 inimest.

Määrus avaldab vähesel määral mõju laagri pidajatele ning laagri juhatajatele ja -kasvatajatele,

kuna uue nõudena sätestatakse määruses kvalifikatsiooninõudena esmaabiandja koolituse või täiendkoolituse läbimise kohustus. Seni oli nimetatud nõue tingimuseks laagri kasvataja ja juhataja osakutsete taotlemisel ning alates 01.01.2024 täiskutse taotlemisel, ent käesoleva

määruse jõustumisel peab laagri pidaja hindama jooksvalt, kas laagri juhatajatel ja -kasvatajatel on kehtiv tunnistus, mis tõendab esmaabiandja koolituse või täiendkoolituse läbimist viimase 3

aasta jooksul. See võib kaasa tuua täiendavad kulud, mis kaasnevad esmaabiandja koolituse läbimisega sagedamini kui seni, samas saab esmaaabi täienduskoolituse läbimist arvestada kutse taastõendamiseks vajalike nõuete täitmisel. Mõju ulatus laagri pidajatele ning personalile

ei ole siiski väga suur, kuna võib eeldada, et valdav enamus laagri juhatajatest ja kasvatajatest omab kehtivat esmaabiandja (täiend)koolituse läbimise tunnistust ning laagri pidajad ning

personal peavad esmaabiandmise alaste kompetentside olemasolu oluliseks ka praegu. Muudatuste tulemusel kaob nö hall ala, kus laagri juhataja või -kasvataja kvalifikatsioninõuetele oli võimalik teatud olukordades vastata ka ilma kehtivat esmaabiandja

tunnistust omamata.

Samuti on määrusel mõju nendele laagrikasvatajatele, kellel on kehtiv noorsootöötaja, tase 4 kutse või laagri kasvataja, tase 4 osakutse ning laagrijuhataja, tase 7 osakutse, kuna alates 01.01.2024 nimetatud kutseid ja osakutseidnoorsootöö valdkonnas enam ei väljastata

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid ega tulusid riigieelarvele ega kohalike

omavalitsuste eelarvetele.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras välja arvatud § 3 lõike 1 punkt 4 ja lõike 2 punkt 6 ning § 4 lõige

2, mille jõustumisajana sätestatakse 01. veebruar 2025. a. Nimetatud sätete hilisem jõustumisaeg on vajalik, et võimaldada vähemalt kuuekuulist üleminekuaega esmaabiandja

koolituse läbimiseks nendele laagri juhatajatele ja -kasvatajatele, kes vastavad teistele käesolevas määruses sätestatud kvalifikatsiooninõuetele, välja arvatud esmaabiandja koolituse või täiendkoolituse läbimise nõue.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Haridus- ja Noorteametile, Eesti

Noorsootöötajate Kogule, Eesti Noorteühenduste Liidule, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusele, Eesti Laagrikorraldajate Liidule ning SA-le Kutsekoda.

Riin Tamm

noorte- ja andepoliitika osakonna juhataja