Järelevalve- ja väärteomenetluse alustamata jätmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

[email protected]

Järelevalve- ja väärteomenetluse

alustamata jätmine

Austatud pöörduja

Edastasite 23.04.2024 Rahandusministeeriumile kirja, milles kirjeldasite riigihangete seaduse

(edaspidi RHS) rikkumisi nelja erineva hankija poolt korraldatud riigihangetes. Kirjas tõite

välja järgneva:

1. OÜ Viimsi Haldus poolt avatud hankemenetlusena korraldatud riigihanke „Randvere

Põhikooli juurdeehituse ehitustööd“ (viitenumber 238177) tulemusel sõlmitud

hankelepingu täitmisel osalesid alltöövõtjad, kellel olid maksuvõlad ning kellel puudusid

majandustegevuse registris pädevad isikud.

2. Pärnu Linnavalitsuse poolt avatud hankemenetlusena korraldatud riigihanke „Audru

osavalla Männituka Lasteaia hoone juurdeehitus“ (viitenumber 238177) tulemusel

sõlmitud hankelepingu täitmise käigus ei nõudnud hankija pakkujalt täitmistagatist (panga

garantiikirja), mis on riigihanke alusdokumentides nõutud. See kahjustas teisi pakkujaid,

keda kindlasti oleks rohkem hankel osalenud.

3. Tori Vallavalitsus poolt avatud hankemenetlusena korraldatud riigihanke „Sindi Raekoja

renoveerimistööd“ (viitenumber 257222) tulemusel sõlmitud hankelepingu täitmise

käigus ei nõudnud hankija pakkujalt täitmistagatist (panga garantiikirja), mis on riigihanke

alusdokumentides nõutud. See kahjustas teisi pakkujaid, keda kindlasti oleks rohkem

hankel osalenud.

4. Eesti Kunstiakadeemia poolt avatud hankemenetlusena korraldatud riigihanke „Eesti

Kunstiakadeemia Kotzebue tn 10 õppehoone ehitustööd“ (viitenumber 241369) tulemusel

sõlmitud hankelepingu täitmise käigus ei nõudnud hankija pakkujalt täitmistagatise

pikendamist, kahjustades sellega võimalikke teisi töövõtjaid.

Esiteks selgitame, et Rahandusministeeriumi pädevus ning volitused riigihankealase järele-

valve teostamisel on sätestatud RHS 9. peatükis, mille kohaselt on Rahandusministeeriumil

ulatuslik kaalutlusõigus igakordselt otsustada, kas järelevalvemenetlust algatada ja millist

seaduses ette nähtud järelevalveabinõud rakendada. RHS § 180 p-st 6 ja § 203 lg-st 1

Teie 25.04.2024

Meie 06.06.2024 nr 12.2-1/2006-2

2

tulenevalt teostab Rahandusministeerium avalikes huvides riiklikku ning haldusjärelevalvet

RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle.

RHS § 205 lg 1 rõhutab, et järelevalvemenetlus viiakse läbi üksnes avaliku huvi kaitseks. RHS

§ 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada

põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul

ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad

RHS § 206 lg-s 1 nimetatud asjaolud. RHS § 206 lg 1 p 4 kohaselt ei alustata

järelevalvemenetlust, kui riigihanke menetlus on lõppenud.

Punktides 1-4 nimetatud riigihanke menetlused on riigihangete registris hankijate poolt

esitatud andmete kohaselt enne kirja saatmist lõppenud, veelgi enam, lõppenud on ka

riigihanke menetluse tulemusena sõlmitud hankelepingud, mistõttu ei ole juhtumipõhise

järelevalvemenetluse alustamine antud juhul võimalik. Nimelt on avalik võim õigustatud

tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks selge pädevuse ja volituse – avaliku võimu

poolne sekkumine (hanke)lepingu alusel hankija ja ettevõtja vahel tekkinud õigussuhtesse,

võib toimuda ainult seadusega kindlaks määratud tingimustel, korras ja ulatuses.

Väärteomenetluse seadustik (edaspidi VTMS) § 59 lg 1 kohaselt on väärteoteade teade, milles

kirjeldatakse sündmust, fakti või tegevust, milles võivad esineda väärteotunnused. Kui väärteo

toimepanemise kohta on esitatud väärteoteade, on kohtuväline menetleja kohustatud

väärteoteate kättesaamisest arvates 15 päeva jooksul alustama väärteomenetluse või

otsustama väärteomenetluse alustamata jätmise ning teatama väärteomenetluse alustamata

jätmisest väärteoteate esitajale. VTMS § 2 sätestab, et kui käesolevas seadustikus ei ole

sätestatud teisiti, kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, arvestades

väärteomenetluse erisusi.

Riigihangete seaduse (RHS) § 216 lg 1 kohaselt on Rahandusministeerium RHS §-des 213 –

215 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja. Väärteona ei ole seega sanktsioneeritud

mistahes riigihangete teostamise nõuete rikkumine, vaid üksnes RHS §-des 213-215 expressis

verbis nimetatud rikkumised. Kõigi kolme süütekoosseisu puhul on tegemist siseviiteliste

tagajärjedeliktiga, mille objektiivsed tunnused seisnevad: (i) RHS § 213 korral hanke- või

raamlepingu muutmises selliselt, et on rikutud RHS §-s 123 lepingu muutmise lubatavusele

ette nähtud nõudeid; (ii) RHS § 214 korral hanke-või raamlepingu sõlmimises selliselt, et

riigihanke menetluses on rikutud kohustust sõlmida leping alusdokumentides ettenähtud

tingimustel (RHS § 120 lg 1, § 125 lg 8, § 126 lg 10, § 141 lg 7, § 144 lg 2); (iii) RHS § 215

korral hanke- või raamlepingu sõlmimises selliselt, et on rikutud RHS §-dest 15-16 ja 18-21

tulenevat hankija kohustust kohaldada lepingu sõlmimisel RHS 2., 3., 4., 5. või 6. ptk-s

sätestatud korda.1

Koosseisutüübilt on RHS § 213 siseviiteline tagajärjedelikt, mille objektiivsed tunnused

seisnevad hanke- või raamlepingu muutmises selliselt, et on rikutud RHS-s lepingu muutmise

lubatavusele ette nähtud nõudeid (RHS § 123).

Rahandusministeerium on oma senises praktikas järjekindlalt eristanud hanke- või

raamlepingu muutmist, mille eelduseks on hankija tahteavaldus muuta lepingut, teise

lepingupoole poolt lepingu mittenõuetekohasest täitmisest, mida hankija ei ole

1 M. Antonov. RHS § 213, 214, 215 komm. 3 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019.

3

aktsepteerinud:2 lepingu muutmiseks poolte kokkuleppel ei loeta lepingu mittenõuetekohasest

täitmisest tingitud lepingu täitmise nõude esitamist ning lepingu täitmiseks täiendava tähtaja

määramist vastavalt VÕS § 101 lg 1 p-s 1, §-s 108 ja §-s 114 sätestatule.3

Teie poolt edastatud kirjas väljatoodud asjaolud (punktid 2-4) viitavad võimalikule

hankelepingu muutmisele. Samas ei ole kirjas esitatud teavet, mille põhjal oleks võimalik

tuvastada asjaolu, et hankelepingutes täitmistagatisega seonduvate kohustuste muutmine on

aset leidnud. Lisaks ei ole võimalik tuvastada väidetavate hankelepingute muudatuste

õigusvastasus. Nimelt ei ole igasugune hankelepingus tehtud muudatus õigusvastane.

Muudatust võib pidada õigusvastaseks, kui see on tehtud RHS §-s 123 ette nähtud nõudeid

rikkudes ning kui see ei tulene õiguskaitsevahendite kohaldamisest. Seoses punktis 1

kirjeldatud võimalike rikkumistega juhime tähelepanu, et RHS § 122 kohase alltöövõtjate osas

kõrvaldamise aluste kontrolli tegemata jätmine ei vasta tingimata RHS §-s 213 toodud

väärteokoosseisule. Selleks, et kontrolli tegemata jätmist käsitleda hankelepingu muutmisena,

peab see olema reguleeritud hankelepingus. Käesoleval juhul asjaolud sellist käsitlust ei toeta.

Kirjas esitatud faktiväited ei võimalda antud juhul väärteotunnuste sedastamist: teade ei

sisalda piisavalt andmeid, mis võimaldaksid objektiivselt ja põhjendatult kahtlustada, et

hankija on muutnud hankelepingut õigusvastaselt. Teate menetlemisel kohtuvälisele

menetlejale teatavaks saanud asjaolude kogum ei anna hetkel alust põhjendatud

süüteokahtluseks. Kui väärteo toimepanemise kohta puudub küllaldaselt andmeid, siis puudub

süüteomenetluse alus ning väärteomenetlust ei alustata. Väärteomenetluse alustamine ei saa

põhineda oletustel, vaid ainult selgetel väärteo tunnustel. Väärteomenetluse ajendis väärteo

tunnuste sedastamine on menetluse alustamise primaarseks eelduseks. Väärteomenetlust kui

menetlussubjekti põhiõigusi riivavat ja menetlusalust isikut karistusähvardusel paratamatult

stigmatiseerivat süüteomenetlust ei saa alustada ning toimetada pelgalt süüteotunnuste

otsimiseks, so selleks, et selgitada välja, kas antud teos üldse on karistatava teo tunnused või

mitte. Kõigi väärteokoosseisu järgi nõutavate tunnuste olemasolu peab olema kohtuvälisele

menetlejale selge juba väärteomenetluse alustamise otsustamise ajahetkel.

Lähtudes eeltoodust ning tuginedes VTMS § 29 lg 1 p-s 1 ning § 59 lg-s 2 sätestatule,

teatame, et Rahandusministeerium ei alusta Teie 23.04.2024 kirja ajendil

väärteomenetlust.

VTMS § 59 lg 4 järgi, kui väärteomenetlust ei alustata, on pärast väärteomenetluse alustamata

jätmise teate saamist väärteoteate esitajal õigus esitada kaebus kohtuvälise menetleja juhile

väärteomenetluse alustamata jätmise peale VTMS §-s 76 ettenähtud korras. Kaebuse

esitamisel tuleb aga arvestada sellega, et Eesti õiguskord ei tunnista üldjuhul kaebuse esitamist

teiste isikute või avaliku huvi kaitseks (vt RKPJKm 25.05.2005, nr 3-4-1-8-05, p 16). VTMS

10. peatüki 3. jao 6. jaotises sätestatud kaebemenetlus on käsitatav niinimetatud

uurimiskaebemenetluse (KrMS 8. peatüki 5. jagu) analoogina.

VTMS § 76 lg 2 sätestab, et kaebuse kohtuvälise menetleja määruse peale väärteomenetluse

lõpetamise või konfiskeerimise otsustamise kohta väärteomenetluse käigus võib

2 Vt nt RaM kontrollakt nr 12.2-4/13, lk 35.

https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/jarelevalve/jarelevalve-

tegevus-2015 (17.02.2019). 3 E. Karindi-Kask. Hankelepingute muutmine. Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond 2012, lk

15. https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-

teave/analuusid-ja-uuringud (17.02.2019).

4

menetlusosaline või menetlusväline isik esitada 15 päeva jooksul, alates määruse koopia

kättesaamisest. Tõlgendades VTMS § 59 lg 4 ja § 76 lg 2 koostoimes VTMS §-ga 2 ja KrMS

§-dega 198 ja 207 on kohtupraktikas asutud seisukohale, et kaebajal on aega väärteomenetleja

otsust väärteomenetlust mitte alustada vaidlustada 15 päeva jooksul alates selle otsustuse

kättetoimetamisest (vt TrtMKo 24.04.2023, nr 4-23-12081 p 11).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Kull

jurist

Lisa:

Kohtuväline menetleja ametniku tunnistus_HK

Hendrik Kull 5302 2908

[email protected]

KÄSKKIRI

TUNNISTUS

Tunnistus antakse välja väärteomenetluse seadustiku § 10 lõike 3 alusel.

Rahandusministri 3. jaanuari 2024.a käskkirjaga nr 2 „Volituste andmine kohtuvälise

menetleja ametnikele“ on Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete

osakonna juristile riigihangete järelevalve alal Hendrik Kull’ile (isikukood 39104092710)

antud õigus Rahandusministeeriumi nimel kohtuvälise menetleja ametnikuna menetleda

väärtegusid riigihangete seaduse § 213-215 ning karistusseadustiku § 279 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

08.02.2024

nr 25