| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 8-2/152 |
| Registreeritud | 05.01.2024 |
| Sünkroonitud | 26.03.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-2 Arvamused teiste ministeeriumide eelnõudele (arvamused, memod, kirjavahetus) |
| Toimik | 8-2/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Rahandusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
| Vastutaja | Iivika Sale (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
EELNÕU (KrüTS)
Jaanuar, 2024
Krüptovaraturu seadus
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Seaduse reguleerimisala
Käesolev seadus reguleerib krüptovaraturu osalise tegevust, lõpetamist ja järelevalvet tema üle
ning vastutust, täpsustades ja täiendades sätteid, mis sisalduvad:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge
ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning
direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 40–205), ning
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554, mis käsitleb finantssektori
digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL)
nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011 (ELT L 333, 27.12.2022,
lk 1–79).
§ 2. Seaduse kohaldamisala
(1) Käesolevat seadust kohaldatakse isikute suhtes, kes tegelevad krüptovara emiteerimise,
pakkumise ja krüptovaraga kauplemise platvormil kauplemisele võtmisega ning kes osutavad
krüptovarateenuseid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 tähenduses ja
selle kohaldamisala ulatuses.
(2) Kui krediidiasutus, makseasutus, e-raha asutus, investeerimisühing, eurofondi või
alternatiivfondi fondivalitseja, väärtpaberite keskdepositoorium või reguleeritud
väärtpaberituru korraldaja on krüptovaraturu osaline käesoleva seaduse § 3 tähenduses,
kohaldatakse tema suhtes käesoleva seaduse §-des 5 ja 6, § 7 lõigetes 4–6, §-s 8, § 15 lõigetes
3, 5–8, § 17 lõigetes 3 ja 4 ning 7. ja 8. peatükis ning §-s 48 sätestatut. Alternatiivfondi
valitsejana ei käsitata väikesemahulist alternatiivfondi valitsejat.
(3) Krüptovara, mis ei ole varapõhine token ega e-raha token (edaspidi muu krüptovara),
emiteeriva, pakkuva ja kauplemisele võtmist taotleva isiku suhtes kohaldatakse üksnes
käesoleva seaduse § 6 lõikes 4, § 7 lõikes 4, § 26 lõikes 1 ja 8. peatükis ning §-s 48 sätestatut.
Kui muud krüptovara emiteeriv isik (edaspidi muu krüptovara emitent) ei ole ise krüptovara
pakkuja ega krüptovara kauplemisele taotleja, ei kohaldata tema suhtes käesoleva seaduse § 26
lõikes 1 ja 8. peatükis sätestatut.
(4) Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse
sätteid, arvestades käesolevast seadusest ja Finantsinspektsiooni seadusest tulenevaid erisusi.
§ 3. Krüptovaraturu osaline
(1) Krüptovaraturu osaline käesoleva seaduse tähenduses on:
1) krüptovarateenuse osutaja;
2) varapõhise tokeni emitent, e-raha tokeni emitent või muu krüptovara emitent (edaspidi koos
krüptovara emitent);
3) muu krüptovara pakkuja ja krüptovara kauplemisele võtmist taotlev isik, välja arvatud, kui
ta ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 kohaldamisalasse.
2
(2) Varapõhise tokeni emitent on isik, kes emiteerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 6 nimetatud varapõhist tokenit.
(3) E-raha tokeni emitent on krediidiasutus või e-raha asutus, kes emiteerib Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 7 nimetatud e-raha tokenit.
(4) Muu krüptovara pakkuja on isik, kes avalikult pakub muud krüptovara.
(5) Muu krüptovara kauplemisele võtmise taotleja on isik, kes taotleb muu krüptovara
kauplemisele võtmist või kelle taotlusel on muu krüptovara kauplemisele võetud, sealhulgas
emitendi nõusolekuta.
§ 4. Terminid
(1) Käesolevas seaduses kasutatakse termineid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2023/1114 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 tähenduses, kui
käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(2) Konsolideerimisgrupp on kontsern Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2023/1114 tähenduses.
(3) Käesolevas seaduses lähtutakse kontrollitava äriühingu, hääleõiguse kuuluvuse ja
märkimisväärse seoses määramisel väärtpaberituru seaduse §-des 82 ja 10 sätestatust.
(4) Lepinguriik käesoleva seaduse tähendses on Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik, välja
arvatud Eesti.
2. peatükk
Nõuded krüptovaraturu osalisele ja tema tegevusele
§ 5. Krüptovaraturu osalise tegevusluba
(1) Krüptovaraturul tegutsemiseks peab krüptovaraturu osalisel olema tegevusluba (edaspidi
tegevusluba), kui käesoleva seaduse §-s 6 või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
2023/1114 ei ole sätestatud teisiti.
(2) Krüptovaraturu osalisele annab tegevusloa ja tunnistab selle kehtetuks Finantsinspektsioon.
(3) Tegevusluba on tähtajatu ega ole teisele isikule üle antav.
(4) Tegevusloa saanud krüptovaraturu osalise registrijärgne asukoht peab olema Eestis ning
selle peab kindlaks määrama krüptovaraturu osalise asutamislepingus või põhikirjas.
(5) Tegevusloa kehtivus lõpeb:
1) krüptovaraturu osalise lõpetamise otsuse tegemise korral ja kui Finantsinspektsioon on
andnud selleks loa;
2) tegevusloa kehtetuks tunnistamisel;
3) krüptovarateenuse osutaja ühendamisel ja varapõhise tokeni emitendi ühendamisel, misjuhul
luba lõpeb ühendataval ühingul;
4) uue krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi asutamisel ühinemise teel,
misjuhul luba lõpeb ühinevatel ühingutel;
5) krüptovaraturu osalise pankroti väljakuulutamisel.
3
(6) Tegevusloa kehtivuse lõppemise korral kaotab krüptovaraturu osaline õiguse pakkuda
krüptovara või taotleda selle kasutusele võtmist või osutada krüptovarateenust, milleks talle
tegevusluba oli antud, sealhulgas kaotab krüptovaraturu osaline õiguse tegutseda välisriigis.
(7) Tegevusloa andmise ja kehtetuks tunnistamise teeb Finantsinspektsioon avalikult teatavaks
oma veebilehel hiljemalt otsuse jõustumisele järgneval tööpäeval.
§ 6. Krüptovaraturu osalisena tegutsemise õigus
(1) Finantsinspektsioon kinnitab otsusega krediidiasutuse, e-raha asutuse, investeerimisühingu,
eurofondi või alternatiivfondi fondivalitseja, väärtpaberite keskdepositooriumi või reguleeritud
väärtpaberituru korraldaja õiguse tegutseda krüptovarateenuse osutajana, kui krediidiasutus, e-
raha asutus, investeerimisühing, eurofondi või alternatiivfondi fondivalitseja, väärtpaberite
keskdepositooriumi või reguleeritud väärtpaberituru korraldaja vastab Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklis 60 sätestatud krüptovarateenuse osutamise
tingimustele, sealhulgas on esitanud Finantsinspektsioonile nõuetekohase ja täieliku teabe.
(2) Finantsinspektsioon kinnitab otsusega krediidiasutuse õiguse pakkuda krediidiasutuse
emiteeritud varapõhist tokenit või taotleda selle kauplemisele võtmist, kui krediidiasutus vastab
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklis 17 sätestatud tingimustele,
sealhulgas on krediidiasutus esitanud Finantsinspektsioonile nõuetekohase ja täieliku teabe
ning Finantsinspektsioon on krüptovara valge raamatu heaks kiitnud.
(3) Finantsinspektsioon kinnitab otsusega krediidiasutuse või e-raha asutuse õigust pakkuda
enda emiteeritud e-raha tokenit või taotleda selle kauplemisele võtmist, kui krediidiasutus või
e-raha asutus vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklis 48
sätestatud tingimustele, sealhulgas on teavitanud Finantsinspektsiooni valgest raamatust.
(4) Muu krüptovara pakkujal ja kauplemisele võtmise taotlejal on õigus krüptovaraturu
osalisena tegutseda, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 4
lõikes 1 ja artikli 5 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud.
§ 7. Nõuded krüptovaraturu osalise tegevusele
(1) Krüptovaraturu osaline võib tegutseda üksnes osaühingu või aktsiaseltsina.
(2) Osaühingust krüptovaraturu osalisel peab olema vähemalt kolmeliikmeline nõukogu.
(3) Krüptovarateenuse osutaja juhatuses on vähemalt kaks liiget.
(4) Krüptovaraturu osaline järgib tegevuse alustamisel, oma tegevuses ja teenuse osutamisel
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114 sätestatud krüptovaraturul
tegutsemise nõudeid.
(5) Krüptovarateenuse osutaja järgib lisaks käesolevas seaduses sätestatule Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruses (EL) 2023/1113, mis käsitleb rahaülekannetes ja teatavates
krüptovaraülekannetes edastatavat teavet ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849
(ELT L 150, 9.6.2023, lk 1–39), sätestatud nõudeid.
(6) Varapõhise tokeni emitent või krüptovarateenuse osutaja teavitab Finantsinspektsiooni
kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikliga 33 või 69
4
muudatusest juhtorganis vähemalt 30 päeva enne uue juhtorgani liikme tegevuse alustamist,
välja arvatud juhul, kui teavitamine ei ole mõjuval põhjusel enne nimetatud tähtaega võimalik.
§ 8. Nõuded krüptovara kohta nõu andmisele
(1) Krüptovarateenuse osutaja tagab, et isikul, kes annab tema nimel krüptovara või
krüptovarateenuse kohta nõu või teavet, on selleks vajalikud teadmised ja oskused, sealhulgas
see isik:
1) tunneb krüptovarateenuse osutamisega seotud põhimõtteid ja krüptovarateenuse olemust
ning krüptovara liike, mille kohta nõu antakse, sealhulgas oskab selgitada krüptovaraga seotud
riske;
2) oskab täita kliendi korraldust parimal viisil ja vastavalt õigusaktides sätestatule;
3) tunneb huvide konflikti tuvastamise, vältimise ja maandamise põhimõtteid;
4) tunneb isikuandmete kaitse nõudeid;
5) oskab selgitada, kuidas lahendatakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2023/1114 artiklis 71 sätestatuga kliendi kaebused seoses krüptovarateenuse osutamisega
võimalikult kiiresti ja läbipaistvalt;
6) oskab soovitada, kelle poole saab klient pöörduda vaidluste lahendamiseks;
7) tunneb krüptovaraga seotud turu kuritarvitamise ärahoidmise korda;
8) tunneb rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korda;
9) oskab selgitada poolte õigusi ja kohustusi, sealhulgas krüptovarateenusega kliendile
kaasnevaid kulusid ja teenustasusid kokku, ning lepingust taganemise ja lepingu ülesütlemise
tingimusi.
(2) Valdkonna eest vastutav minister võib oma määrusega kehtestada täpsemad nõuded
käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku teadmistele ja oskustele.
§ 9. Nõuded digitaalsele tegevuskerksusele
(1) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent järgib Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatud digitaalse tegevuskerksuse nõudeid.
(2) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent teavitab tõsisest info- ja
kommunikatsioonitehnoloogiaga seotud intsidendist Finantsinspektsiooni ja Riigi Infosüsteemi
Ametit vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklis 19
sätestatule.
(3) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent kasutab esialgse teate ja raportite
edastamisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 20 alusel
kehtestatud teavitusvorme ning lähtub kehtestatud tähtaegadest, välja arvatud juhul, kui
tehnilistel põhjustel ei ole võimalik esialgset teadet edastada asjakohast vormi kasutades.
(4) Kui krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent otsustab Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artikli 19 lõike 2 kohaselt teavitada Finantsinspektsiooni
olulisest küberohust, edastab ta vastava teavituse ühtlasi Riigi Infosüsteemi Ametile.
3. peatükk
Krüptovaraturu osalise tegevus kolmandas riigis ja lepinguriigi krüptovaraturu osalise
tegevus Eestis
§ 10. Krüptovaraturu osalise kolmandas riigis tegutsemise luba ja nõuded
5
(1) Kui käesoleva seaduse § 5 kohaselt krüptovaraturul tegutsemiseks õigust omav
krüptovaraturu osaline soovib asutada välisriigis, mis ei ole lepinguriik (edaspidi kolmas riik),
filiaali või osutada kolmandas riigis piiriüleselt krüptovarateenust või pakkuda kolmandas riigis
krüptovara või taotleda krüptovara kauplemisele võtmist, taotleb ta Finantsinspektsioonilt luba
(edaspidi käesolevas peatükis kolmandas riigis tegutsemise luba).
(2) Kolmandas riigis tegutsemise loa taotlemiseks esitab krüptovaraturu osaline
Finantsinspektsioonile kirjaliku taotluse koos järgmiste andmete ja dokumentidega (edaspidi
käesolevas peatükis taotlus):
1) selle kolmanda riigi nimi, kus kavatsetakse filiaal asutada või piiriüleselt teenust osutada või
krüptovara pakkuda või krüptovara kauplemisele võtmist taotleda;
2) tegevuskava, mis sisaldab andmeid kõigi kolmandas riigis osutatavate teenuste ja tegevuste
kohta, sealhulgas teavet selle kohta, kas seoses filiaali asutamise või piiriüleselt tegutsemisega
antakse selles riigis tegevusi või ülesandeid edasi kolmandale isikule;
3) filiaali asutamise korral filiaali asukoha aadress kolmandas riigis, organisatsioonilise
struktuuri kirjeldus ja juhtimise eest vastutava isiku nimi, isikukood või iskukoodi puudumise
korral sünniaeg ning elukoht.
(3) Krüptovaraturu osaline võib kolmandas riigis filiaali asutada, piiriüleselt teenust osutada,
krüptovara pakkuda ja kauplemisele võtmist taotleda vastavalt selle riigi õigusaktides,
käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatule ning võttes arvesse
Finantsinspektsiooni ja asjakohasel juhul kolmanda riigi pädeva asutuse kehtestatud nõudeid.
(4) Filiaali juhtimise eest vastutavaks isikuks ei või olla isik:
1) kelle tegevus või tegevusetus on kaasa toonud krüptovaraturu osalise või muu
finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või sundlikvideerimise või tegevusloa kehtetuks
tunnistamise finantsjärelevalve asutuse algatusel;
2) kes on pannud toime esimese astme kuriteo;
3) kelle suhtes on kohus vastavalt karistusseadustiku §-le 49 kohaldanud tegutsemiskeeldu või
§-le 491 ettevõtluskeeldu või kelle suhtes kehtib ärikeeld või teataval erialal või ametikohal
töötamise keeld või keda on karistatud sellise keelu rikkumise eest;
4) kes ei ole suuteline korraldama krüptovaraga seotud tegevust selliselt, et tema klientide huvid
oleksid piisavalt kaitstud;
5) kes on esitanud Finantsinspektsioonile valeinfot või jätnud olulise info esitamata;
6) keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase
süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või
toetamise eest ning tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt
karistusregistrist kustutatud või tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni.
(5) Finantsinspektsioon võib keelduda kolmandas riigis tegutsemise loa andmisest, kui tema
hinnangul esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
1) krüptovaraturu osalise tegevus kolmandas riigis filiaali kaudu või piiriüleselt kahjustab tema
klientide huve, finantsseisundit või tegevuse usaldusväärsust;
2) krüptovaraturu osalise finantsseisund ja organisatsiooniline ülesehitus ei ole piisavad
tegevuskavas nimetatud krüptovarateenuste osutamiseks, krüptovara pakkumiseks või
krüptovara kauplemisele võtmise taotlemiseks kolmandas riigis;
3) filiaali juhtimise eest vastutav isik ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud
tingimustele;
4) krüptovaraturu osalise tegevus kolmandas riigis filiaali kaudu või piiriüleselt on seotud
rahapesu või terrorismi rahastamise või selle katsega või rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise
või sellest kõrvalehiilimise või selle katsega või suurendab selliseid riske;
6
5) krüptovaraturu osaline ei ole võimeline täitma kolmandas riigis tegutsemiseks ette nähtud
nõudeid;
6) krüptovaraturu osalise esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged või eksitavad või ei
vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele;
7) kolmanda riigi pädeval asutusel ei ole õiguslikku alust või võimalusi Finantsinspektsiooniga
koostöö tegemiseks, mille tõttu ei ole Finantsinspektsioonil võimalik teostada vajalikul tasemel
järelevalvet kolmandas riigis asutatud filiaali või seal osutatavate teenuste üle.
(6) Finantsinspektsioon teeb otsuse kolmandas riigis tegutsemise loa andmise või selle
andmisest keeldumise kohta kahe kuu jooksul pärast krüptovaraturu osaliselt täielike andmete
ja dokumentide kättesaamist. Finantsinspektsioon teeb otsuse viivitamata krüptovaraturu
osalisele teatavaks.
(7) Krüptovaraturu osaline võib alustada kolmandas riigis tegevust pärast käesoleva paragrahvi
lõikes 6 nimetatud loa andmise otsuse kättesaamist. Enne kolmandas riigis tegevuse alustamist
teatab krüptovaraturu osaline Finantsinspektsioonile kuupäeva, millal selles riigis tegutsemist
alustatakse.
(8) Krüptovaraturu osaline teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni muudatusest käesoleva
paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetes või dokumentides, kuid vähemalt üks kuu enne
muudatuse rakendumist. Finantsinspektsioon võib teha ettekirjutuse muudatuse keelamiseks
käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud alustel.
§ 11. Kolmandas riigis tegutsemise loa kehtetuks tunnistamine
(1) Finantsinspektsioon võib tunnistada kolmandas riigis tegutsemise loa kehtetuks, kui:
1) krüptovaraturu osaline on kolmandas riigis tegutsemise loa taotlemisel esitanud
valeandmeid;
2) krüptovaraturu osaline on olulisel määral rikkunud asjaomase kolmanda riigi õigusaktide
nõudeid ja see võib kahjustada krüptovaraturu osalise klientide huve;
3) krüptovaraturu osaline ei vasta enam kolmandas riigis tegutsemise loa saamise tingimustele,
sealhulgas kui on ilmnenud käesoleva seaduse § 10 lõikes 5 nimetatud asjaolud;
4) krüptovaraturu osaline ei ole ettenähtud tähtpäevaks või ettenähtud ulatuses täitnud
Finantsinspektsiooni ettekirjutust;
5) filiaali tegevusest tulenevad riskid on oluliselt suuremad kui krüptovaraturu osalise
tegevusest tulenevad riskid.
(2) Kolmandas riigis tegutsemise loa kehtetuks tunnistamise otsuse teeb Finantsinspektsioon
krüptovaraturu osalisele ja asjakohasel juhul kolmanda riigi finantsjärelevalveasutusele
viivitamata teatavaks.
(3) Pärast kolmandas riigis tegutsemise loa kehtetuks tunnistamisest teadasaamist lõpetab
krüptovaraturu osaline kolmandas riigis tegutsemise hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud
tähtpäevaks.
§ 12. Lepinguriigi krüptovaraturu osalise tegevus Eestis
(1) Lepinguriigi krüptovaraturu osaline võib Eestis krüptovara pakkuda, selle kauplemisele
võtmist taotleda ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklis 65
sätestatu kohaselt krüptovarateenust Eestis osutada, registreerides selleks filiaali või tegutsedes
Eestis piiriüleselt.
7
(2) Enne filiaali kaudu Eestis tegevuse alustamist teatab krüptovaraturu osaline päritoluriigi
finantsjärelevalveasutuse vahendusel Finantsinspektsioonile kuupäeva, millal filiaal Eestis
tegutsemist alustab.
(3) Eestis krüptovarateenuse osutamiseks, krüptovara pakkumiseks ja selle kauplemisele
võtmise taotlemiseks peab krüptovaraturu osaline järgima käesoleva seadusega ja selle alusel
tema tegevusele kehtestatud nõudeid ning muid Eesti õigusaktidest tulenevaid nõudeid Eestis
tegutsemise kohta.
(4) Krüptovaraturu osaline teavitab Finantsinspektsiooni, kui ta kavatseb lõpetada oma
tegevuse Eestis filiaali kaudu.
4. peatükk
Oluline osalus
§ 13. Olulise osaluse omandamise, selle suurendamise ja kontrollitavaks äriühinguks
muutmise keelamine ning osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed
(1) Finantsinspektsioon võib oma ettekirjutusega keelata olulise osaluse omandamise, selle
suurendamise või varapõhise tokeni emitendi või krüptovarateenuse osutaja kontrollitavaks
äriühinguks muutmise, kui esinevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114
artikli 42 lõikes 2 või artikli 84 lõikes 2 sätestatud vastuväite esitamise asjaolud.
(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud vastuväite esitamise asjaolud ilmnevad pärast
olulise osaluse omandamist või suurendamist või varapõhise tokeni emitendi või
krüptovarateenuse osutaja kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib Finantsinspektsioon teha
ettekirjutuse, mille kohaselt arvatakse osaluse omandamine või varapõhise tokeni emitendi või
krüptovarateenuse osutaja kontrollitavaks äriühinguks muutmine Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrusega (EL) 2023/1114 vastuolus olevaks.
(3) Finantsinspektsioonil on õigus oma ettekirjutusega keelata või piirata omandajal või isikul,
kes varapõhise tokeni emitendis või krüptovarateenuse osutajas olulist osalust omab või kelle
kontrollitavaks äriühinguks varapõhise tokeni emitent või krüptovarateenuse osutaja on,
varapõhise tokeni emitendis või krüptovarateenuse osutajas hääleõiguse või muude kontrolli
võimaldavate õiguste teostamist, kui esineb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2023/1114 artikli 42 lõikes 2, artikli 84 lõikes 2 või käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud
asjaolu. Ettekirjutuse võib Finantsinspektsioon teha, olenemata käesoleva paragrahvi lõikes 1
või 2 sätestatud ettekirjutuse tegemisest. Finantsinspektsioon võib ettekirjutuse avalikustada
oma veebilehel, sealhulgas võib omandaja ise nõuda ettekirjutuse avalikustamist.
8
(4) Olulise osaluse omandamise või suurendamise tehingu tagajärjel ei omanda isik aktsiatega
või osaga kaasnevat hääleõigust ning aktsiatega või osalusega esindatud hääli ei arvata
üldkoosoleku või osanike koosoleku kvoorumisse, kui:
1) tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega;
2) Finantsinspektsioon on teinud käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 sätestatud ettekirjutuse;
3) tehingust ei ole Finantsinspektsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2023/1114 artiklis 41 või artiklis 83 sätestatud korras teavitatud;
4) tehing on tehtud pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 41
lõike 8 või artikli 83 lõike 9 alusel nimetatud tähtaja möödumist või enne, kui olulise osaluse
omandamine oli lubatud.
(5) Tehingu tulemusel, mille puhul esineb mõni käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud
asjaolu, ei teki isikul õigusi, mis muudaksid varapõhise tokeni emitendi või krüptovarateenuse
osutaja tema kontrollitavaks äriühinguks.
(6) Kui niisuguse tehingu tulemusel, mille puhul esines mõni käesoleva paragrahvi lõikes 4
nimetatud asjaolu, omandatud või suurendatud olulist osalust esindavad hääled on arvatud
üldkoosoleku või osanime koosoleku kvoorumisse ja need on mõjutanud üldkoosoleku või
osanike koosoleku otsuse vastuvõtmist, on üldkoosoleku või osanike koosoleku otsus tühine.
Kohus võib Finantsinspektsiooni, aktsionäri või äriühingu juhtorgani liikme avalduse alusel
tuvastada üldkoosoleku või osanike koosoleku otsuse tühisuse, kui avaldus on esitatud kolme
kuu jooksul üldkoosoleku või osanike koosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates.
(7) Kui on teostatud tehingust, millega varapõhise tokeni emitent või krüptovarateenuse osutaja
pidi muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni käesoleva
paragrahvi lõikes 4 nimetatud asjaolu, tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus
Finantsinspektsiooni, aktsionäri, osaniku või äriühingu juhtorgani liikme avalduse alusel
tunnistada selliste õiguste teostamise tühiseks, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul
õiguste teostamisest arvates.
5. peatükk
Raamatupidamine, aruandlus ja audiitorkontroll
§ 14. Raamatupidamise korraldamine
Raamatupidamisarvestust ja aruandlust korraldatakse vastavalt käesolevas seaduses,
raamatupidamise seaduses, krüptovaraturu osalise põhikirjas ja raamatupidamise sise-eeskirjas
ning muudes õigusaktides sätestatule.
§ 15. Aruannete esitamine Finantsinspektsioonile
(1) Krüptovaraturu osaline esitab Finantsinspektsioonile majandusaasta aruande, kasumi
jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning üldkoosoleku või osanike koosoleku
protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta kahe
nädala jooksul pärast aktsionäride üldkoosoleku või osanike koosoleku toimumist, kuid mitte
hiljem kui kuus kuud pärast majandusaasta lõppu.
(2) Krüptovaraturu osaline ei pea käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmeid ja
dokumente Finantsinspektsioonile esitama, kui ta on avalikustanud need oma veebilehel.
Krüptovaraturu osaline peab tagama, et nimetatud andmed ja dokumendid on tema veebilehel
kättesaadavad vähemalt seitse aastat.
9
(3) Krüptovaraturu osaline, lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaal ning lepinguriigi
varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaal koostab ja esitab Finantsinspektsioonile aruanded
käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114 ning
nende alusel antud õigusaktides sätestatud korras.
(4) Lepinguriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaal esitab Finantsinspektsioonile
järelevalvelise aruande varapõhiste tokenite omanike arvu ja emiteeritud varapõhiste tokenite
väärtuse kohta. Aruandeperiood on aasta.
(5) Finantsinspektsioonile esitatavate regulaarsete järelevalveliste aruannete periood on kvartal
või aasta ning aruanded tuleb esitada Finantsinspektsioonile 20 päeva jooksul pärast
aruandeperioodi lõppu, kui käesolevas seaduses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses
(EL) 2023/1114 või nende alusel kehtestatud õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Kui aruande
esitamise viimane kuupäev on puhkepäev, esitatakse regulaarne aruanne hiljemalt
puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.
(6) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda sagedamini aruannete esitamist või täiendavaid
ühekordselt või regulaarselt esitatavaid aruandeid ja andmeid, mis on vajalikud järelevalve
teostamiseks käesolevas seaduses ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114
sätestatud ulatuses või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1095/2010, millega
asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve), muudetakse otsust
nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/77/EÜ, artikli 35 lõikest 1
tuleneva kohustuse täitmiseks.
(7) Finantsinspektsioonile järelevalve eesmärgil esitatud aruannete põhjal võib
Finantsinspektsioon esitada andmeid Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse seadusest
tulenevate ülesannete täitmiseks ning Eesti Pangale Eesti Panga seadusest tulenevate ülesannete
täitmiseks.
(8) Finantsinspektsioonile esitatavate krüptovaraturu osalise, lepinguriigi krüptovarateenuse
osutaja Eesti filiaali ja lepinguriigi varapõhiste tokenite emitendi Eesti filiaali regulaarsete
järelevalveliste aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise korra võib
kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 16. Finantsinspektsioonile esitatud aruannete kontroll ja puuduste kõrvaldamine
(1) Finantsinspektsioon kontrollib järelevalve eesmärgil esitatud aruande vastavust käesolevas
seaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114 ning nende alusel antud
õigusaktides sätestatud nõuetele.
(2) Kui Finantsinspektsioon tuvastab järelevalve eesmärgil esitatud aruandes puudusi, teavitab
ta sellest viivitamata aruande esitajat.
(3) Järelevalve eesmärgil aruande esitaja on kohustatud käesoleva paragrahvi lõikes 2
nimetatud puudused kõrvaldama ning esitama Finantsinspektsioonile korrigeeritud aruande
ilma põhjendamatu viivituseta. Korrigeeritud aruanne tuleb Finantsinspektsioonile esitada ka
juhul, kui aruande esitaja on ise tuvastanud varem esitatud andmetes vea või kui auditeeritud
andmed erinevad varem esitatud auditeerimata andmetest.
(4) Järelevalve eesmärgil esitatud aruande koostamisel kasutatud algandmete allikaks olevaid
dokumente on aruande esitaja kohustatud säilitama viis aastat. Nimetatud tähtaeg ei piira
10
krüptovaraturu osalise õigust säilitada andmeid ja dokumente pikema aja jooksul, kui nende
töötlemiseks on krüptovaraturu osalisel muu õiguslik alus.
§ 17. Audiitorkontroll
(1) Krüptovaraturu osalise raamatupidamise aastaaruande audit on kohustuslik.
(2) Krüptovaraturu osaline nimetab audiitorettevõtjaks audiitortegevuse seaduse § 7 lõikes 2
nimetatud piisavate teadmiste ja kogemustega usaldusväärse isiku ning teavitab
audiitorettevõtja nimetamisest Finantsinspektsiooni.
(3) Kui krüptovarateenuse osutaja usaldatavusnõuete kaitsepuhvri moodustavad Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 67 lõike 4 kohaselt omavahendid, peab
audiitorettevõtja kontrollima krüptovarateenuse osutaja poolt omavahendite kohta kehtestatud
nõuete täitmist bilansipäeva seisuga ning esitama kontrolli tulemuse krüptovarateenuse
osutajale. Krüptovarateenuse osutaja edastab kontrolli tulemuse Finantsinspektsioonile koos
käesoleva seaduse § 15 lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentidega, kui käesoleva paragrahvi
lõike 5 kohaselt ei ole audiitorettevõtja ülesande täitmise tähtaega muudetud.
(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 36 lõikes 9 ja artikli 58
lõikes 1 ning asjakohasel juhul lõikes 2 sätestatud audiitorettevõtja ülesande täitmine on
kindlustandev audiitorteenus ning sellele kohaldatakse audiitortegevuse seaduses sätestatut
käesolevas seaduses sätestatud erisustega.
(5) Finantsinspektsioon võib krüptovaraturu osalise soovi ja põhjendatud vajaduse korral
pikendada audiitorettevõtja ülesande täitmise tähtaega kuni neli kuud.
(6) Krüptovaraturu osalise asukohajärgne kohus määrab Finantsinspektsiooni avalduse alusel
audiitorettevõtja, kui:
1) üldkoosolek või osanike koosolek ei ole audiitorettevõtjat nimetanud;
2) üldkoosoleku või osanike koosoleku nimetatud audiitorettevõtja on auditi tegemisest
loobunud;
3) Finantsinspektsiooni hinnangul on audiitorettevõtja kaotanud usalduse.
(7) Finantsinspektsiooni määratud audiitorettevõtja volitused kestavad, kuni üldkoosolek või
osanike koosolek nimetab uue audiitorettevõtja.
§ 18. Audiitorettevõtja informeerimiskohustus
(1) Audiitorettevõtja on kohustatud vandeaudiitori aruande väljastamisel või kliendilepingu
ülesütlemise korral teavitama kirjalikult Finantsinspektsiooni krüptovaraturu osalise kohta
auditi läbiviimise käigus talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tagajärjeks on või võib olla:
1) krüptovaraturu osalise tegevust reguleerivate õigusaktide oluline rikkumine;
2) krüptovaraturu osalise või tema tütarettevõtja edasise tegevuse katkemine;
3) modifitseeritud vandeaudiitori arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta;
4) olukord, mille tõttu krüptovaraturu osaline ei ole võimeline täitma oma kohustusi, või oht
sellise olukorra tekkeks;
5) krüptovaraturu osalise juhtorgani liikme või töötaja tegudest tulenev oluline varaline kahju
krüptovaraturu osalisele või tema klientidele.
(2) Audiitorettevõtja on kohustatud viivitamata kirjalikult teavitama Finantsinspektsiooni
krüptovaraturu osalisega märkimisväärses seoses oleva isiku kohta auditi läbiviimise käigus
11
talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tulemuseks on või võib olla käesoleva paragrahvi
lõikes 1 sätestatud asjaolu.
6. peatükk
Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi ümberkujundamine,
ühinemine, lõpetamine ning pankrot
§ 19. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi ümberkujundamine
(1) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi ümberkujundamine on lubatud
üksnes osaühingust aktsiaseltsiks.
(2) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent kujundatakse ümber äriseadustikus
sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(3) Ümberkujundamiseks on vajalik Finantsinspektsiooni luba (edaspidi
ümberkujundamisluba) ja selle saamiseks esitab krüptovarateenuse osutaja või varapõhise
tokeni emitent Finantsinspektsioonile taotluse koos järgmiste dokumentidega:
1) osanike koosoleku otsus põhikirja muutmise kohta;
2) osanike koosoleku protokoll;
3) põhikirja uus tekst;
4) audiitorettevõtja kontrollitud ümberkujundamisaruanne äriseadustiku § 479 kohaselt.
(4) Finantsinspektsioon teeb otsuse ümberkujundamisloa andmise või sellest keeldumise kohta
ühe kuu jooksul kõigi nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt
kolm kuud pärast taotluse saamist.
(5) Finantsinspektsioon võib keelduda ümberkujundamisloa andmisest, kui:
1) ümberkujundamisluba taotleva krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi
majanduslik usaldusväärsus ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114
sätestatud nõuetele;
2) ümberkujundamisega seotud dokumentatsioon ei vasta käesolevas seaduses või muudes
õigusaktides sätestatud nõuetele;
3) ümberkujundamine võib muul põhjusel kahjustada krüptovarateenuse osutaja või varapõhise
tokeni emitentide klientide, krüptovara omanike või teiste võlausaldajate huve.
(6) Äriseadustiku § 485 lõikes 1 nimetatud ja äriregistri pidajale esitatavale avaldusele lisatakse
Finantsinspektsiooni luba krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi
ümberkujundamiseks.
(7) Finantsinspektsioon avalikustab ümberkujundamisloa andmise otsuse hiljemalt otsuse
tegemisele järgneval tööpäeval oma veebilehel.
§ 20. Krüptovarateenuse osutaja ühinemine ja varapõhise tokeni emitendi ühinemine
(1) Krüptovarateenuse osutaja ühinemine ja varapõhise tokeni emitendi ühinemine toimub
äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(2) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent võivad ühendatava ühinguna
ühineda üksnes Eesti või teise lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni
emitendiga või teise lepinguriigi krediidiasutuse, investeerimisühingu, e-raha asutuse või
makseasutusega.
12
(3) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent võivad ühendava ühinguna ühineda:
1) Eesti või teise lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendiga või
teise lepinguriigi krediidiasutuse, investeerimisühingu, e-raha asutuse või makseasutusega või
äriühinguga, kellele on väljastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503
alusel tegevusluba;
2) finantseerimisasutuse või abiettevõtjaga, mille peamine ja püsiv tegevus on finantsteenuste,
infotehnoloogiateenuste, vastavuskontrolli teenuste või muu sellise teenuse osutamine või
tegevus, mis täiendab krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi põhitegevust.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud juhul jätkab krüptovarateenuse osutaja või
varapõhise tokeni emitent pärast ühinemist tegevust ühendava krüptovarateenuse osutaja või
varapõhise tokeni emitendi tegevusloa alusel.
(5) Kui krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent ühineb uue krüptovarateenuse
osutaja või varapõhise tokeni emitendi asutamise teel, peab uus krüptovarateenuse osutaja või
varapõhise tokeni emitent taotlema tegevusluba Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
2023/1114 sätestatud korras.
(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud juhul teeb Finantsinspektsioon otsuse ühineva
Eesti krütovarateenuse osutaja või Eesti varapõhise tokeni emitendi tegevusloa kehtivuse
lõpetamise kohta samal ajal käesoleva seaduse § 21 lõikes 10 sätestatud ühinemisloa ja
tegevusloa andmise otsuse tegemisega. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus ei jõustu enne
uue krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi äriregistrisse kandmise päeva.
(7) Ühendatava Eesti krüptovarateenuse osutaja või Eesti varapõhise tokeni emitendi
tegevusloa kehtivuse lõpetamise krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi
ühinemise korral otsustab Finantsinspektsioon samal ajal käesoleva seaduse § 21 lõikes 9
sätestatud ühinemisloa andmise otsuse tegemisega. Tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsus ei
jõustu enne uue ühinemiskande äriregistrisse tegemise päeva.
§ 21. Ühinemisluba
(1) Ühinemiseks on vajalik Finantsinspektsiooni luba (edaspidi ühinemisluba).
(2) Ühinemisloa saamiseks esitab ühendav ühing Finantsinspektsioonile ühinemisloa taotluse
koos järgmiste andmete ja dokumentidega:
1) ühinemisleping;
2) ühinemisaruanne;
3) ühinemisotsused, kui nende tegemine on nõutud;
4) vandeaudiitori aruanne ühinemislepingu kontrolli tulemuste kohta;
5) andmed olulist osalust omavate isikute kohta;
6) andmed äriühingute kohta, milles krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent
või tema juhtorgani liikme osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures need andmed peavad
sisaldama aktsia- või osakapitali suurust, tegevusalade loetelu ning krüptovarateenuse osutaja
või varapõhise tokeni emitendi ja iga juhtorgani liikme osaluse suurust;
7) krüptovarateenuse osutaja korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114
artikli 62 lõike 2 punktis d nimetatud tegevuskava ühinemisele järgneva kolme aasta kohta.
(3) Käesoleva seaduse § 20 lõikes 5 sätestatud juhul esitavad ühinevad ühingud ühiselt
Finantsinspektsioonile ühinemisloa taotluse koos järgmiste andmete ja dokumentidega:
1) ühinemisleping;
13
2) ühinemisaruanne;
3) ühinemisotsused, kui nende tegemine on nõutud;
4) vandeaudiitori aruanne ühinemislepingu kontrolli tulemuste kohta;
5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklis 18 või 62 sätestatud
tegevusloa taotlus.
(4) Ühinemisleping ei või olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega, välja arvatud
juhul, kui selleks tingimuseks on Finantsinspektsioonilt ühinemisloa saamine.
(5) Kui ühendav ühing või ühinevad ühingud ei ole esitanud kõiki käesoleva paragrahvi lõikes
2 või 3 nimetatud andmeid ja dokumente või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud või
ei ole nõuetekohaselt vormistatud, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda ühendavalt ühingult
või ühinevatelt ühingutelt puuduste kõrvaldamist Finantsinspektsiooni määratud mõistliku
tähtaja jooksul.
(6) Finantsinspektsioon võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetatud andmete ja
dokumentide täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid ja -dokumente, mis tuleb esitada
Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul. Finantsinspektsioon täpsustab,
millised lisaandmed ja -dokumendid tuleb esitada.
(7) Kui ühinemisloa taotlus on esitatud oluliste puudustega, võib Finantsinspektsioon jätta
ühinemisloa taotluse läbi vaatamata.
(8) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud puudusi ei ole määratud tähtajaks kõrvaldatud
või lõikes 6 nimetatud lisaandmeid ja -dokumente ei ole Finantsinspektsioonile määratud
tähtajaks esitatud või lisaandmed ja -dokumendid on esitatud oluliste puudustega, võib
Finantsinspektsioon jätta ühinemisloa taotluse läbi vaatamata või nõuda taotlejalt puuduste
kõrvaldamist.
(9) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ühinemisloa
andmise või sellest keeldumise kohta ühe kuu jooksul kõigi nõuetekohaste andmete ja
dokumentide saamisest arvates, kuid hiljemalt kolm kuud pärast ühinemisloa taotluse saamist.
(10) Finantsinspektsioon teeb otsuse käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ühinemisloa
andmise või sellest keeldumise kohta tähtaja jooksul, mis kehtib Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruses (EL) 2023/1114 sätestatud tegevusloa taotluse suhtes otsuse tegemise kohta.
(11) Finantsinspektsioon võib keelduda ühinemisloa andmisest, kui:
1) ühendava krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi või uue ühingu
juhtorgani liikmed ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2023/1114
tulenevatele nõuetele;
2) ühendava krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi või uue ühingu
majanduslik usaldusväärsus ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114
sätestatud nõuetele;
3) ühinemisleping ei vasta käesolevas seaduses või muudes õigusaktides sätestatud nõuetele;
4) ühinemine võib takistada krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi üle
vajalikul tasemel järelevalve teostamist;
5) ühinemine võib muul põhjusel kahjustada krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni
emitendi klientide, krüptovara omanike või teiste võlausaldajate huve.
(12) Ühinevad äriühingud peavad avaldama teate ühinemisloa saamise kohta viivitamata
vähemalt oma veebilehel.
14
(13) Ühinemise äriregistrisse kandmise avalduse esitab krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise
tokeni emitent viivitamata pärast käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud teate avaldamist.
§ 22. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi jagunemine
Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi jagunemine ei ole lubatud.
§ 23. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi lõpetamine
(1) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent lõpetatakse äriseadustikus
sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.
(2) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi vabatahtlikuks lõpetamiseks on
vajalik Finantsinspektsiooni luba (edaspidi lõpetamise luba).
(3) Lõpetamise loa saamiseks esitab krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent
Finantsinspektsioonile taotluse, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid:
1) krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi üldkoosoleku või osanike
koosoleku otsus lõpetamise ja lõpetamise loa taotlemise kohta;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 34 lõikes 7 või artiklis 74
sätestatud kava, sealhulgas krüptovaraturu osalise hinnang enda lõpetamise mõju kohta tema
klientide huvidele;
3) kinnitus selle kohta, et kõik kliendisuhted ja kliendilepingud on lõpetatud või loovutatud
teisele krüptovarateenuse osutajale või varapõhise tokeni emitendile;
4) krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi regulaarne aruanne perioodi kohta
viimasest regulaarse aruande esitamisest kuni käesoleva lõike punktis 1 nimetatud otsuse
tegemiseni.
(4) Otsuse lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kolme
kuu jooksul pärast kõigi nõuetekohaste andmete ja dokumentide esitamist.
(5) Finantsinspektsioon võib keelduda lõpetamise loa andmisest, kui krüptovarateenuse osutaja
või varapõhise tokeni emitendi lõpetamine on vastuolus tema klientide huvidega.
(6) Otsuse lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon
viivitamata krüptovarateenuse osutajale või varapõhise tokeni emitendile teatavaks.
(7) Varapõhise tokeni emitendi ja krüptovarateenuse osutaja võib sundlõpetada
Finantsinspektsiooni avalduse alusel kohtu määrusega, kui Finantsinspektsioon on varapõhise
tokeni emitendi või krüptovarateenuse osutaja tegevusloa Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2023/1114 artikli 24 või 64 alusel kehtetuks tunnistanud.
(8) Kohtule tuleb koos avaldusega esitada tõendid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2023/1114 artiklis 24 või 64 sätestatud asjaolude kohta.
(9) Sundlikvideerimise otsustab kohus kolme tööpäeva jooksul vastava avalduse esitamisest
arvates.
(10) Sundlõpetamise määrus kuulub viivitamatule täitmisele ning kaebuse esitamine ja
menetlemine ei peata likvideerijate tegevust.
15
(11) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhul äriseadustiku § 203 lõikes 3 või § 366
lõikes 3 sätestatut ei rakendata.
§ 24. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi pankrot
(1) Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi suhtes võivad pankrotiavalduse
esitada:
1) Finantsinspektsioon;
2) likvideerijad;
3) võlausaldajad.
(2) Tegutsev krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent kui võlgnik võib
pankrotiavalduse esitada ainult Finantsinspektsiooni nõusolekul.
(3) Tegutsev krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent teavitab viivitamata
Finantsinspektsiooni, kui tema suhtes on pankrotiavalduse esitanud likvideerijad või
võlausaldajad.
(4) Teenuse osutamisega seoses krüptovarateenuse osutajale usaldatud kliendi vara, samuti
selle arvel omandatud vara kuulub kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2023/1114 artikliga 70 kliendile ning seda ei arvata teenuseosutaja pankrotivara hulka ja selle
arvel ei rahuldata krüptovarateenuse osutaja teiste võlausaldajate nõudeid.
7. peatükk
Järelevalve
§ 25. Järelevalve eesmärk
Järelevalve eesmärk on tagada krüptovaraturu osalise asutamise ja tegevuse ning
krüptovarateenuse osutamise ja lõpetamise vastavus käesolevale seadusele, Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrustele (EL) 2022/2554 ja (EL) 2023/1114 ning teistele
õigusaktidele, pidades eelkõige silmas krüptovara omanike ja krüptovarateenuse klientide
huvide ning õiguste kaitset.
§ 26. Järelevalve alused ja ulatus
(1) Finantsinspektsioon teostab järelevalvet krüptovaraturu osalise tegevuse üle käesoleva
seaduse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL) 2022/2554 ja (EL) 2023/1114,
Finantsinspektsiooni seaduse ja krüptovaraturu osalise tegevust reguleeriva muu õigusakti
kohaselt ning selle alusel välja antud õigusaktis sätestatud korras.
(2) Finantsinspektsioonil on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) 2022/2554 ja (EL)
2023/1114 sätestatud nõuete kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik nimetatud
määrustes, käesolevas seaduses ja Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud õigused.
(3) Finantsinspektsiooni järelevalvetegevus hõlmab:
1) kõiki krüptovaraturu osalisi, kes on asutatud Eestis;
2) Eesti krüptovaraturu osalise välisriigis asutatud filiaale, kui nende üle ei teosta järelevalvet
välisriigi finantsjärelevalveasutus või kui selle riigi finantsjärelevalveasutusega on sõlmitud
vastav kokkulepe;
3) kolmandaid isikuid, kellele on krüptovaraturu osalise ülesanded edasi antud;
16
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 alusel liidus tegutsemise õigust
omavaid isikuid, kes tegutsevad Eestis filiaali kaudu või piiriüleselt.
(4) Järelevalve teostamiseks Finantsinspektsioon:
1) otsustab käesolevas seaduses ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
2023/1114 sätestatud lubade andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise;
2) kontrollib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114 artiklites 41, 42, 83 ja
84 sätestatud osaluste omandamise, suurendamise ja vähendamisega seonduvat;
3) jälgib aruandeid ja muid dokumente, kontrollides ka kohapeal krüptovaraturu osalise
tegevuse vastavust seadustele;
5) teeb vastavalt vajadusele täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi ja annab korraldusi;
6) täidab muid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest (EL) 2022/2554 ja (EL) 2023/1114
ning käesolevast seadusest tulenevaid ülesandeid.
(5) Finantsinspektsioon võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks
kohaldada korrakaitseseaduse §-s 31 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid.
(6) Finantsinspektsioon võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 6.
jaotises sätestatud nõuete rikkumise ärahoidmise, avastamise ja vähendamise eesmärgil seirata
krüptovara pakkumise või krüptovarateenuse osutamise raames tehtud või tehtavate tehingute
tegemist, samuti muude toimingute tegemist seoses võimalike nõuete rikkumisega. Seiramine
võib toimuda varjatult.
(7) Finantsinspektsioonil on õigus rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2023/1114 artikli 111 lõigetes 2 ning 5 ja käesolevas seaduses sätestatud meetmeid.
Finantsinspektsioon avalikustab nimetatud määruse artiklis 111 ning käesoleva seaduse §-des
37–42 sätestatud õiguse alusel tehtud otsuse kohta teate oma veebilehel määruse artikli 114
kohaselt.
(8) Finantsinspektsioonil on õigus rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2022/2554 artikli 50 lõikes 4 ning käesolevas seaduses sätestatud meetmeid.
Finantsinspektsioon avalikustab nimetatud määruse artiklis 50 ja käesoleva seaduse §-s 44
sätestatud õiguse alusel tehtud otsuse kohta teate oma veebilehel määruse artikli 54 kohaselt.
§ 27. Finantsinspektsiooni õigused teabe saamisel
(1) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda järelevalve teostamise eesmärgil aruandeid, tasuta
teavet, dokumente ja suulisi või kirjalikke selgitusi järelevalve teostamisel tähtsust omavate
asjaolude kohta järgmistelt isikutelt ja asutustelt:
1) krüptovaraturu osaline ja krüptovaraturu osalise juhtorgani liige või töötaja;
2) krüptovaraturu osalisega samasse konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu juhtorgani liige
või töötaja;
3) krüptovaraturu osalise aktsionär või osanik;
4) krüptovaraturu osalise audiitorettevõtja, sealjuures tehes temaga koostööd;
5) põhjendatud vajaduse korral muu kolmas isik;
6) krüptovaraturu osalise likvideerija või pankrotihaldur;
7) riigiasutus ja kohaliku omavalitsusüksuse asutus;
8) riigi põhiregisteri ja riikliku registeri pidaja ning riigi andmekogu vastutav ja volitatud
töötleja.
(2) Järelevalvetegevuse eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus:
17
1) saada põhjendatud juhul otse krüptovarateenuse osutajalt, krediidiasutuselt, e-raha asutuselt
või makseasutuselt teavet kliendi või siseteavet valdava isiku konto või krüptovara rahakoti
ning nimetatud konto ja krüptovara rahakotiga seotud käibe ja saldo kohta;
2) saada põhjendatud juhul krediidiasutuselt pangasaladust sisaldavaid andmeid
krüptovarateenuse osutaja ja tema klientide kohta, samuti kolmanda isiku kohta, kellele on edasi
antud krüptovarateenuse osutaja ülesanded.
(3) Järelevalve teostamise eesmärgil on Finantsinspektsioonil õigus saada krüptovaraturu
osalisega seotud teavet kolmandalt isikult ilma teabe saamisest krüptovaraturu osalist
teavitamata. Kolmas isik ei tohi krüptovaraturu osalist teabe edastamisest teavitada.
(4) Kui see ei kahjusta järelevalve teostamist, selgitab Finantsinspektsioon käesoleva
paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele teabe nõudmise eesmärke.
§ 28. Järelevalve kolmandas riigis krüptovarateenuse osutamise ja krüptovara pakkumise
või kauplemisele võtmise taotlemise üle
(1) Kui krüptovaraturu osaline, kes on asutanud kolmandas riigis filiaali või osutab kolmandas
riigis piiriüleselt krüptovarateenust või pakub kolmandas riigis piiriüleselt krüptovara või
taotleb selle kauplemisele võtmist, rikub selle riigi kehtestatud õigusaktide nõudeid, rakendab
Finantsinspektsioon kolmanda riigi pädeva asutuse ettepanekul viivitamata meetmeid
rikkumise lõpetamiseks.
(2) Finantsinspektsioon teeb võimaluse korral rakendatud meetmed teatavaks kolmanda riigi
pädevale asutusele.
(3) Krüptovaraturu osalise filiaal või krüptovaraturu osaline, kes osutab piiriüleselt teenust või
pakub piiriüleselt krüptovara või taotleb selle kauplemisele võtmist, peab kolmanda riigi
pädeva asutuse nõudmisel esitama teavet, mis on vajalik järelevalve teostamiseks filiaali või
selle krüptovaraturu osalise tegevuse üle selles riigis.
§ 29. Menetlusosalise õigused ja kohustused järelevalvemenetluses
(1) Finantsinspektsioon selgitab vajaduse korral menetlusosalisele tema õigusi ja kohustusi
järelevalvemenetluses.
(2) Menetlusosalisel on õigus tutvuda Finantsinspektsiooni poolt tema kohta kogutud
andmetega ning teha neist koopiaid ja väljavõtteid. Finantsinspektsioonil on õigus
menetlusosalisele andmete esitamisest keelduda, kui see kahjustab või võib kahjustada
kolmanda isiku õigustatud huve või andmetega tutvumine takistab järelevalve eesmärkide
saavutamist või ohustab tõe väljaselgitamist kriminaalmenetluses.
(3) Menetlusosalisel on õigus esitada järelevalvemenetluses Finantsinspektsiooni kaudu
tunnistajale küsimusi. Finantsinspektsioonil on õigus põhjendatult keelduda küsimuste
tunnistajale edastamisest küsimuste asjassepuutumatuse korral või tunnistaja õiguste või huvide
rikkumise vältimiseks.
§ 30. Selgituste andmisest keeldumise alused
Selgituste andmiseks võib kohustatud isik keelduda Finantsinspektsioonile selgituse andmisest
kriminaalmenetluse seadustiku §-s 73 sätestatud alustel.
18
§ 31. Kohapealse kontrolli tegemine
(1) Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus krüptovaraturu osalist ja temaga
samasse konsolideerimisgruppi kuuluvat äriühingut ning isikut, kellele krüptovaraturu osalise
ülesanded on edasi antud (edaspidi käesolevas paragrahvis kontrollitav), asu- või tegevuskohas
kontrollida.
(2) Kohapealset kontrolli on õigus teha, kui:
1) on vaja kontrollida esitatud andmete vastavust tegelikkusele;
2) Finantsinspektsioonil on kahtlus, et on rikutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes
(EL) 2022/2554 ja (EL) 2023/1114 ning käesolevas seaduses või muudes seadustes või nende
alusel kehtestatud õigusaktides sätestatut;
3) lepinguriigi finantsjärelevalveasutuse vastava taotluse alusel on vaja kontrollida lepinguriigi
krüptovaraturu osaliselt saadud teavet;
4) see on vajalik muude järelevalveülesannete täitmiseks.
(3) Finantsinspektsioon annab kohapealse kontrolli tegemiseks korralduse, kuhu märgitakse
kontrolli eesmärk ja ulatus, perioodi pikkus ning kontrollimise aeg. Korraldus toimetatakse
kontrollitavale kätte vähemalt kolm tööpäeva enne kohapealse kontrolli algust, välja arvatud
juhul, kui korraldusest etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Kohapealset
kontrolli teeb Finantsinspektsiooni volitatud töötaja (edaspidi kontrollija), kui käesolevas
seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
(4) Kohapealse kontrolli käigus on kontrollijal õigus:
1) siseneda kõikidesse ruumidesse, võimalusel järgides kontrollitava suhtes kehtivaid
turvaeeskirju;
2) kasutada tööks vajalikku eraldi ruumi;
3) piiranguteta uurida järelevalve teostamiseks vajalikke dokumente ja andmekandjaid, teha
nendest väljavõtteid, ärakirju ja koopiaid;
4) jälgida tööprotsesse;
5) nõuda suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ja töötajatelt.
(5) Kontrollitav on kohustatud määrama kompetentse esindaja, kelle juuresolekul kontrollimine
toimub ning kes esitab kontrollijale tema ülesannete täitmiseks vajalikke dokumente ja muud
teavet, kaasa arvatud vandeaudiitori aruanded ja vandeaudiitori eriotstarbelised raportid
kontrollitava aruannete kohta, ning annab nende kohta vajalikke selgitusi.
(6) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 nimetatud juhul võib Finantsinspektsioon volitada
kohapealset kontrolli tegema lepinguriigi finantsjärelevalveasutuse või tema nimetatud
audiitorettevõtja või eksperdi.
(7) Kontrollija on kohustatud koostama kontrollimise tulemuste kohta kahe kuu jooksul pärast
kohapealse kontrolli lõppemist akti kavandi, mille Finantsinspektsioon teeb kontrollitavale
viivitamata teatavaks. Finantsinspektsioon võib pikendada nimetatud tähtaega kuni kahe kuu
võrra, kui kontrollitava esitatud selgitused või muu oluline asjaolu vajab täiendavat hindamist.
(8) Kontrollitaval on õigus ühe kuu jooksul akti kavandi kättetoimetamisest arvates esitada
kirjalikke selgitusi.
(9) Pärast kontrollitava kirjalike selgituste saamist või pärast nende tähtajaks esitamata jätmist,
kuid hiljemalt neli kuud pärast kohapealse kontrolli lõppemist, kinnitab Finantsinspektsioon
oma otsusega lõppakti, mis toimetatakse kontrollitavale kätte.
19
(10) Finantsinspektsioon võib pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud tähtaega kuni
kahe kuu võrra, kui kontrollitava esitatud selgitused või muu oluline asjaolu vajab täiendavat
hindamist. Kui lõppaktis tehakse vastaval perioodil olulisi muudatusi, tuleb lõppakt saata uuesti
kontrollitavale kirjalike selgituste saamiseks.
(11) Finantsinspektsioon võib lõppaktiga anda kontrollitavale tuvastatud puuduste
kõrvaldamiseks tähtaja või määrata kontrollitavale muid kohustusi ning seada piiranguid ja
rakendada nende täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral sunniraha.
(12) Finantsinspektsioonil on õigus kohapealse kontrolli lõppakt või selle osa avalikustada, kui
see on vajalik finantssektori stabiilsusest ja läbipaistvusest või klientide huvidest lähtuvalt.
(13) Kui Finantsinspektsioon on kohapealse kontrolli viinud läbi käesoleva paragrahvi lõike 2
punkti 3 alusel, teeb Finantsinspektsioon kontrolli tulemused viivitamata teatavaks lepinguriigi
pädevatele asutustele.
§ 32. Ekspertiis ja erakorraline audiitorkontroll
(1) Finantsinspektsioon võib järelevalvemenetluses tähtsust omavate ja eriteadmisi nõudvate
asjaolude selgitamiseks menetlusse kaasata eksperdi.
(2) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda erakorralist audiitorkontrolli, kui:
1) on põhjendatud kahtlus, et Finantsinspektsioonile või avalikkusele esitatud aruanded või
teave on eksitavad või tegelikkusele mittevastavad;
2) on tehtud tehinguid, mille tulemusel võidakse tekitada või on tekitatud krüptovaraturu
osalisele, tema konsolideerimisgruppi kuuluvale äriühingule või klientidele olulist kahju;
3) järelevalvemenetluses vajab täiendavat selgitamist muu oluline küsimus, mis on seotud
krüptovaraturu osalise või krüptovaraturu osalise konsolideerimisgruppi kuuluva äriühingu
finantsseisundiga.
(3) Finantsinspektsioon kaasab eksperdi või erakorraliseks audiitorkontrolliks audiitorettevõtja
omal algatusel või menetlusosalise taotlusel. Eksperdi või audiitorettevõtja nimi ja tema
kaasamise põhjus tehakse menetlusosalisele teatavaks enne kaasamist, välja arvatud juhul, kui
asja on vaja menetleda kiiresti või kui teavitamine võib takistada ekspertiisi või erakorralise
audiitorkontrolli eesmärgi saavutamist.
(4) Eksperdil ja erakorralist audiitorkontrolli teostaval audiitorettevõtjal on õigus kasutada
käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 sätestatud õigusi üksnes temale antud ülesannete täitmiseks.
Audiitorettevõtjal on õigus teha Finantsinspektsioonile ja menetlusosalisele ettepanekuid
lisaandmete ja -dokumentide esitamiseks. Ekspert ja erakorralist audiitorkontrolli teostav
audiitorettevõtja võivad kasutada käesoleva seaduse § 31 lõikes 4 sätestatud õigust üksnes
kontrollitava loal või tema juuresolekul.
(5) Kui ekspert või erakorralist audiitorkontrolli teostav audiitorettevõtja teeb kindlaks
järelevalvemenetluses tähtsust omavad asjaolud, mille selgitamist ei olnud Finantsinspektsioon
talle otseselt ülesandeks teinud, esitab ta oma arvamuse või hinnangu ka nende asjaolude kohta.
(6) Ekspert on kohustatud hoidma saladuses avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis sai talle
teatavaks käesolevas paragrahvis nimetatud ülesannete täitmisel.
20
(7) Ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud katab Finantsinspektsioon. Kui ekspert
või audiitorettevõtja kaasatakse menetlusosalise taotlusel, tasub ekspertiisi või erakorralise
audiitorkontrolli kulud menetlusosaline.
§ 33. Ettekirjutus
(1) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus, kui:
1) järelevalve tulemusel on avastatud krüptovaraturu osalise tegevust reguleerivates
õigusaktides sätestatud nõuete rikkumine;
2) on vaja ära hoida käesoleva lõike punktis 1 nimetatud õigusrikkumine;
3) krüptovaraturu osalise võetud riskid on oluliselt suurenenud või esineb muu tema tegevust,
tema klientide huve või finantsturu kui terviku usaldusväärsust või läbipaistvust ohustavaid või
ohustada võivaid asjaolusid.
(2) Ettekirjutuse saaja peab pärast selle teatavaks tegemist viivitamata asuma ettekirjutust
täitma.
(3) Kaebuse esitamine ja menetlemine ei peata ettekirjutuse täitmist, kui Finantsinspektsioon ei
ole ette näinud teisiti.
§ 34. Finantsinspektsiooni õigused ja kohustused ettekirjutuse tegemisel
(1) Finantsinspektsioonil on õigus ettekirjutusega:
1) keelata teatud tehingute või toimingute tegemine või piirata nende mahtu;
2) keelata või piirata vara, sealhulgas kontode või krüptovara rahakoti kasutamist või
käsutamist;
3) keelata osaliselt või täielikult krüptovaraturu osalise kasumist väljamaksete tegemine;
4) nõuda krüptovaraturu osalise tegevuskulude piiramist;
5) nõuda krüptovaraturu osalise sise-eeskirjade ja protseduurireeglite kehtestamist, muutmist ja
ajakohastamist;
6) nõuda krüptovaraturu osalise juhtorgani liikme tagasikutsumist või valimata või määramata
jätmist või tema volituste ajutist peatamist;
7) teha krüptovaraturu osalise üldkoosolekule või osanike koosolekule ettepanek
krüptovaraturu osalise audiitorettevõtja vahetamiseks;
8) nõuda krüptovaraturu osalise töötaja töölt kõrvaldamist;
9) nõuda krüptovaraturu osalise tegevuse edasiandmisel antud teenuse osutamise õiguse
tagasivõtmist;
10) nõuda krüptovaraturu osaliselt teabe viivitamatut avalikustamist, kui sellise teabe
avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest;
11) esitada muid, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli
94 lõikes 1 sätestatud nõudmisi krüptovaraturu osalise tegevust reguleerivate õigusaktide
täitmiseks.
(2) Finantsinspektsioon võib ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendada kooskõlas
krüptovaraturu osalise tegevust reguleerivates õigusaktides sätestatuga muid meetmeid,
sealhulgas:
1) tunnistada kehtetuks krüptovaraturu osalise tegevusloa;
2) tunnistada kehtetuks krüptovaraturu osalise kolmandas riigis tegutsemise loa;
3) nõuda krüptovaraturu osalise juhtorgani liikme tagasikutsumist kohtu poolt;
4) rakendada sunniraha.
21
(3) Finantsinspektsioon võib krüptovaraturu osalise tegevust reguleerivates õigusaktides
sätestatud nõuete rikkumise kahtluse korral oma ettekirjutusega kehtestada kliendi varale
kasutamise või käsutamise keelu või piirangu vara säilimise tagamiseks kuni 30 päevaks
ettekirjutuse jõustumisest arvates. Muu hulgas on Finantsinspektsioonil õigus esitada
krüptovarateenuse osutajale, krediidiasutusele, e-raha asutusele või makseasutusele
motiveeritud avaldus kliendi konto või krüptovara rahakoti kasutamise piiramiseks.
(4) Konto kasutamise piirangu kehtimise ajal ei täida krüptovarateenuse osutaja või muu vastav
isik talle Finantsinspektsiooni poolt teatavaks tehtud keelu või piirangu adressaadiks oleva
konto valdaja või kolmanda isiku poolt kontol oleva vara kasutamiseks või käsutamiseks tehtud
korraldust.
(5) Finantsinspektsioon vabastab vara käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud keelust või
piirangust pärast samas lõikes nimetatud tähtaja möödumist. Kui vastav kahtlus langeb ära enne
käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja möödumist, on Finantsinspektsioon kohustatud
vara vabastama viivitamata.
(6) Vara kasutamist ja käsutamist saab keelata või piirata käesoleva paragrahvi lõikes 3
sätestatust pikemaks ajaks üksnes juhul, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus. Kui asjas on
alustatud kriminaalmenetlus, toimub keelamine, piiramine või vara vabastamine
kriminaalmenetlust reguleerivas seaduses sätestatud korra järgi vastava kohtu poolt.
§ 35. Juhtorgani kokkukutsumisest teavitamine, Finantsinspektsiooni osalemine
koosolekul ja juhtorgani otsuse kehtetuks tunnistamine Finantsinspektsiooni taotlusel
(1) Krüptovaraturu osalise juhatus peab üldkoosoleku, osanike koosoleku ja nõukogu
koosoleku toimumisest teatama Finantsinspektsioonile vähemalt kaks nädalat ette. Erakorralise
üldkoosoleku toimumisest peab võimaluse korral teatama vähemalt ühe nädala ette.
(2) Finantsinspektsioonil on õigus teha ettekirjutus:
1) krüptovaraturu osalise juhatuse, nõukogu, üldkoosoleku või osanike koosoleku
kokkukutsumiseks;
2) Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt vajaliku küsimuse võtmiseks juhatuse, nõukogu,
üldkoosoleku või osanike koosoleku päevakorda.
(3) Finantsinspektsioonil on õigus saata koosolekule oma esindajad, kellel on õigus esitada
seisukohti ja teha ettepanekuid ning nõuda nende kandmist koosoleku protokolli.
(4) Krüptovaraturu osalise asukoha järgne maakohus võib Finantsinspektsiooni avalduse alusel
tunnistada kehtetuks seadusega, selle alusel antud õigusaktiga või põhikirjaga vastuolus oleva
üldkoosoleku, osanike koosoleku, nõukogu või juhatuse otsuse, kui avaldus on esitatud kolme
kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.
§ 36. Sunniraha
(1) Finantsinspektsioon võib käesoleva seaduse alusel tehtud Finantsinspektsiooni ettekirjutuse
või muu haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral rakendada sunniraha
asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras.
(2) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise
isiku puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgnevatel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja
sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem kui 5 000 000 eurot.
22
(3) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär juriidilise
isiku puhul esimesel korral kuni 32 000 eurot ja järgnevatel kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja
sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid olenevalt sellest, milline summa on suurem,
kokku mitte rohkem kui 5 000 000 eurot või kuni kümme protsenti juriidilise isiku aastasest
kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale raamatupidamisaruandele. Kui juriidiline isik
on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud
raamatupidamisaruandeid, siis on esimeses lauses nimetatud kogukäive aastane kogukäive või
vastav tululiik konsolideerimisgrupi emaettevõtja viimase kättesaadava konsolideeritud
raamatupidamisaruande järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja
juhtimisorgan.
8. peatükk
Vastutus
§ 37. Krüptovarateenuse osutamisega seotud nõuete rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklites 59, 60 ja 64–83
sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni viis protsenti juriidilise isiku või tema
konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 38. Varapõhise tokeni emitendi nõuete rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklites 16, 17, 19, 22, 23, 25,
27–41, 46 ja 47 sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 12,5 protsenti juriidilise isiku või tema
konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 39. E-raha tokeni emitendi nõuete rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklites 48–51 ja 53–55
sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 12,5 protsenti juriidilise isiku või tema
konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 40. Muu krüptovara pakkumise ja kauplemisele võtmise nõuete rikkumine
23
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklites 4–14 sätestatud nõuete
rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kolm protsenti juriidilise isiku või tema
konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 41. Siseteabe avalikustamise nõuete rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklis 88 sätestatud nõuete
rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 1 000 000 eurot või kuni kolmekordses väärteo tulemusel
teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 2 500 000 eurot või kuni kolmekordses väärteo tulemusel
teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kaks protsenti juriidilise isiku
või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 42. Turukuritarvituse ennetamise ja avastamise nõuete rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artiklites 89–92 sätestatud nõuete
rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kolmekordses väärteo tulemusel
teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 15 000 000 eurot või kuni kolmekordses väärteo tulemusel
teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni 15 protsenti juriidilise isiku
või tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 43. Teabe esitamise kohustuse rikkumine
(1) Käesoleva seaduse §-s 15 sätestatud aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe, mille
esitamise kohustus ei tulene Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustest (EL) 2022/2554 või
(EL) 2023/1114, esitamisest keeldumise või mitteõigeaegse esitamise või ebaõige või
puuduliku teabe esitamise kohustuse rikkumise eest või andmete esitamise eest sellisel kujul,
mis ei võimaldanud järelevalve teostamist, –
karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni viis protsenti juriidilise isiku või tema
konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 44. Digitaalse tegevuskerksuse nõuete rikkumine
24
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2554 artiklis 5–14 või 16–18, artikli
19 lõikes 1 või 3–5, artiklis 24 või 25, artikli 26 lõikes 1–8, artiklis 27, artikli 28 lõikes 1–8,
artiklis 29, artikli 30 lõikes 1–4 või artikli 42 lõikes 3 sätestatud nõuete rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 700 000 eurot või kuni kahekordse väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordse väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või tema
konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.
§ 45. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi jagunemise,
ümberkujundamise, ühinemise või lõpetamisega seotud nõuete rikkumine
(1) Käesolevas seaduses §-des 19–23 sätestatud krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni
emitendi jagunemise, ümberkujundamise, ühinemise ja lõpetamisega seotud piirangute või
nõuete rikkumise eest −
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, −
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.
§ 46. Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive
Käesolevas peatükis nimetatud juriidilise isiku käive on aastane kogukäive vastavalt viimasele
kättesaadavale juhtimisorgani kinnitatud raamatupidamise aruandele. Kui juriidiline isik on
emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud
finantsaruandeid, siis on käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud kogukäive aastane
kogukäive või vastav tululiik viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamise aruande
järgi, mille on heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan.
§ 47. Menetlus
(1) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Finantsinspektsioon.
(2) Käesolevas peatükis sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat.
9. peatükk
Rakendussätted
1. jagu
Rakendussätted ja üleminekusätted
§ 48. Käesoleva seaduse rakendamine ja tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse
nõuetega
(1) Isik, kes soovib osutada krüptovarateenust, rakendab käesolevat seadust alates 2024. aasta
30. detsembrist, kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 ei ole sätestatud teisiti.
(2) Varapõhise tokeni emitent ja e-raha tokeni emitent rakendavad käesolevat seadust alates
2024. aasta 30. juunist. Varapõhise tokeni emitendile kohalduvad Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 143 lõigetes 4 ja 5 sätestatud üleminekusätted.
25
(3) Muu krüptovara pakkuja või kauplemisele võtmise taotleja rakendab käesolevat seadust
2024. aasta 30. detsembrist, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2023/1114 artikli 143 lõigetes 1 ja 2 sätestatut.
(4) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja, kellele on enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel virtuaalvääringu teenuse pakkuja
tegevusluba, peab oma tegevuse käesolevas seaduses sätestatud nõuetega kooskõlla viima
hiljemalt 2026. aasta 1. jaanuariks.
(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud virtuaalvääringu teenuse pakkuja on esitanud
Finantsinspektsioonile tegevusloa taotluse enne 2026. aasta 1. jaanuari ja nimetatud tähtajaks
ei ole Finantsinspektsioon tegevusloa andmist või sellest keeldumist otsustanud, ei loeta
nimetatud ettevõtja tegevust tegevusloata tegevuseks karistusseadustiku § 372 tähenduses.
Sellisel juhul ei ole virtuaalvääringu teenuse pakkujal lubatud alates nimetatud kuupäevast kuni
tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsustamiseni sõlmida uusi kliendilepinguid.
(6) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja, kes on asutatud ja tegutsenud enne 2024. aasta 30.
detsembrit ja kes alates 2026. aasta 1. jaanuarist ei osuta krüptovarateenust, ei pea
Finantsinspektsioonilt tegevusluba taotlema. Virtuaalvääringu teenusega seotud lepingule,
mille selline virtuaalvääringu teenuse pakkuja on sõlminud enne 2024. aasta 30. detsembrit, ei
kohaldata käesolevas seaduses sätestatut. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja on kohustatud
teavitama klienti temale teenuse osutamise lõpetamisest ja mõistliku aja jooksul kliendi varad
tema nimetatud rahakoti aadressile või maksekontole tagastama.
(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut kohaldatakse ka juhul, kui Finantsinspektsioon on
teinud keelduva otsuse krüptovarateenuse osutaja tegevusloa andmise kohta.
(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 alusel krüptovarateenust osutada
sooviv isik võib määruse artiklis 62 sätestatud tegevusloa taotluse esitada
Finantsinspektsioonile alates 2024. aasta 30. septembrist. Käesoleva lõike esimeses lauses
sätestatu ei kohusta Finantsinspektsiooni menetlustoiminguid läbi viima enne 2024. aasta 30.
detsembrit.
(9) Varapõhise tokeni emitent ja krüptovarateenuse osutaja peab vastama Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruses (EL) 2022/2554 sätestatud digitaalse tegevuskerksuse nõuetele alates
2025. aasta 17. jaanuarist.
2. jagu
Muudatused kehtivates seadustes
§ 49. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine
Finantsinspektsiooni seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ja väärtpaberite registri pidamise seaduses“
tekstiosaga „, väärtpaberite registri pidamise seaduses ja krüptovaraturu seaduses“;
2) paragrahvi 38 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Investeerimisühing, väärtpaberite keskdepositoorium ja pensioniregistri pidaja,
väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja,
kindlustusandja, krediidiasutus, makseasutus, e-raha asutus, krediidiandja, fondivalitseja,
määratud väljamaksetega tööandaja pensionifond, ühisrahastusteenuse osutaja,
26
krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent maksavad järelevalvetasu kapitali- ja
mahuosa, välja arvatud käesoleva seaduse § 43 lõigetes 5–8 sätestatud juhtudel. Makseasutus
ja e-raha asutus, kelle suhtes kohaldatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 11
lõigetes 1–3 või § 12 lõikes 1 sätestatud erandit, ning erandi alusel tegutsev aruandlusteenuse
osutaja maksavad üksnes järelevalvetasu mahuosa. Investeerimisfondide seaduse §-s 453
nimetatud väikefondi valitseja maksab üksnes järelevalvetasu kapitaliosa.“;
3) paragrahvi 38 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „või fondivalitseja“ tekstiosaga „, fondivalitseja,
ühisrahastusteenuse osutaja, krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi“;
4) paragrahvi 38 lõiget 7 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti, maksab järelevalvesubjekt järelevalvetasu
selle järelevalvesubjektina või arvestusaluse alusel, millest tulenev järelevalvetasu on suurem.“;
5) paragrahvi 39 lõiget 1 täiendatakse punktidega 7–9 järgmises sõnastuses:
„7) krüptovarateenuse osutaja korral vastavalt tegevusloa ulatusele Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse
määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937
(ELT L 150, 9.6.2023, lk 40–205), IV lisas nimetatud summast;
8) varapõhise tokeni emitendi, välja arvatud krediidiasutuse, korral Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 35 lõike 1 punktis a nimetatud summast;
9) investeerimisfondide seaduse §-s 453 nimetatud väikefondi valitseja korral õigusakti
kohaselt nõutavast kahekordsest minimaalsest aktsia- või osakapitali summast.“;
6) paragrahvi 39 lõike 2 punktis 21 asendatakse tekstiosa „ühisrahastusteenuse osutaja“
tekstiosaga „ühisrahastusteenuse osutaja või välisriigi ühisrahastusteenuse osutaja Eesti
filiaali“;
7) paragrahvi 39 lõiget 2 täiendatakse punktidega 22–25 järgmises sõnastuses:
„22) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16
alampunktis c, d, e või g nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi
krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali korral 0,005–0,5 protsendiga krüptovarateenuse osutaja
algatatud või vastu võetud tehingute kogusummast;
23) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16
alampunktis a või i nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi
krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali korral 0,005–0,5 protsendiga klientide jaoks hoitavate
vahendite summast;
24) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16
alampunktis b, f, h või j nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi
krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali korral 0,005–0,5 protsendiga krüptovarateenuse osutaja
osutatava teenuse aastasest äritulust;
25) varapõhise tokeni emitendi või välisriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaali korral
0,005–0,5 protsendiga emiteeritud krüptovara väärtusest;“;
8) paragrahvi 41 täiendatakse lõigetega 54–57 järgmises sõnastuses:
„(54) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16
alampunktis c, d, e või g nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi
krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel
võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja algatatud või vastu võetud tehingute kogusumma,
mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes.
27
(55) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16
alampunktis a või i nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi
krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel
võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja klientide jaoks hoitavate vahendite summa, mis on
kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes.
(56) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16
alampunktis b, f, h või j nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi
krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel
võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja osutatava teenuse aastane äritulu, mis on kajastatud
Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruandes.
(57) Varapõhise tokeni emitendi või vastava välisriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaali
järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks emiteeritud krüptovara
väärtus kokku, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes.“;
9) paragrahvi 42 täiendatakse lõigetega 54–57 järgmises sõnastuses:
„(54) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16
alampunktis c, d, e või g nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi
krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel
võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja algatatud või vastu võetud tehingute kogusumma,
mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes.
(55) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16
alampunktis a või i nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi
krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel
võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja klientide jaoks hoitavate vahendite summa, mis on
kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes.
(56) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16
alampunktis b, f, h või j nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse osutaja või välisriigi
krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel
võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja osutatava teenuse aastane äritulu, mis on kajastatud
Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruandes.
(57) Varapõhise tokeni emitendi või vastava välisriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaali
järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks emiteeritud krüptovara
väärtus kokku, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes.“;
10) paragrahvi 43 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Välisriigi investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse,
krediidiandja, krediidivahendaja, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja,
krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni emitent või ühisrahastusteenuse osutaja filiaal ja
välisriigi fondivalitseja, kes valitseb Eestis moodustatud või asutatud eurofonde või
alternatiivfonde piiriüleselt, tasuvad rahastamiskohustuse tekkimise korral kalendriaasta
esimesel poolaastal järelevalvetasu lõppmakse summas, mis vastab investeerimisühingu,
kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, krediidiandja, krediidivahendaja,
makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni
emitendi või ühisrahastusteenuse osutaja tasutava järelevalvetasu kapitaliosale pooles
ulatuses.“;
11) paragrahvi 43 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
28
„(8) Välisriigi investeerimisühingu, kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse,
krediidiandja, krediidivahendaja, makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja,
krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni emitent või ühisrahastusteenuse osutaja filiaal ja
välisriigi fondivalitseja, kes valitseb Eestis moodustatud või asutatud eurofonde või
alternatiivfonde piiriüleselt, tasuvad rahastamiskohustuse tekkimise korral kalendriaasta teisel
poolaastal järelevalvetasu lõppmakse summas, mis vastab investeerimisühingu,
kindlustusandja, kindlustusmaakleri, krediidiasutuse, krediidiandja, krediidivahendaja,
makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni
emitendi või ühisrahastusteenuse osutaja tasutava järelevalvetasu kapitaliosale veerandi
ulatuses.“;
12) paragrahvi 453 lõikes 1 asendatakse arv „1500“ arvuga „5000“;
13) paragrahvi 453 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kindlustusandja, investeerimisühingu, reguleeritud väärtpaberituru korraldaja, erandi
alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja, väärtpaberiarveldussüsteemi korraldaja,
makseasutuse, e-raha asutuse, fondivalitseja, krediidiandja või -vahendaja, krüptovarateenuse
osutaja, varapõhise tokeni emitendi või ühisrahastusteenuse osutaja tegevusloa taotlemisel
tasutakse menetlustasu 3000 eurot.“;
14) paragrahvi 454 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Krediidiasutuse, kindlustusandja, investeerimisühingu, reguleeritud väärtpaberituru
korraldaja, erandi alusel tegutseva aruandlusteenuse osutaja, fondivalitseja, makseasutuse, e-
raha asutuse, krediidiandja või -vahendaja, krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni
emitendi või ühisrahastusteenuse osutaja täiendava tegevusloa taotlemisel, olemasoleva
tegevusloaga lubatavate teenuste ringi laiendamisel või makseasutuste ja e-raha asutuste
seaduse § 11 lõigetes 1–3 või § 12 lõikes 1 sätestatud erandi kohaldamise lõpetamise taotlemisel
tasutakse menetlustasu 1500 eurot.“;
15) paragrahv 455 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 455. Väärtpaberite prospekti ja selle lisa kinnitamise taotlemine ning valge raamatu
heakskiitmise taotlemine ja sellest teavitamine
(1) Väärtpaberite, välja arvatud investeerimisfondide esmase emissiooni aktsiad ja osakud,
prospekti kinnitamise taotlemisel tasutakse menetlustasu 2000 eurot ning prospekti lisa
kinnitamise taotlemise korral tasutakse menetlustasu 1000 eurot.
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 17 lõike 1 punktis a
sätestatu kohaselt valge raamatu heakskiitmise taotlemisel tasub krediidiasutus menetlustasu
2000 eurot ja artikli 25 kohaselt valge raamatu uue versiooni heakskiitmise taotlemisel tasub
varapõhise tokeni emitent, sealhulgas krediidiasutus, menetlustasu 1000 eurot.
(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 8 lõike 1 kohaselt
krüptovara valgest raamatust teavitamise korral tasutakse 1000 eurot.“;
16) paragrahvi 457 lõikes 4 asendatakse arv „1000“ arvuga „2000“;
17) paragrahvi 4512 lõike 6 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
18) paragrahvi 54 lõiget 4 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:
„12) Rahapesu Andmebüroole rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest
tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses.“.
29
§ 50. Investeerimisfondide seaduse muutmine
Investeerimisfondide seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse 18. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 2431 järgmises sõnastuses:
㤠2431. Mitteavaliku fondi moodustamisest ja asutamisest teavitamine
Fondivalitseja teavitab Finantsinspektsiooni viivitamata käesolevas jaos sätestatud lepingulise
fondi moodustamisest või aktsia- või usaldusfondi asutamisest ning esitab järgnevad andmed:
1) fondi nimetus ja õiguslik vorm;
2) fondi asutamise või moodustamise kuupäev;
3) fondi investeerimise strateegia lühikirjeldus.“;
2) paragrahvi 306 lõike 3 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „ja täitma käesoleva seaduse“
tekstiosaga „ning täitma käesoleva seaduse §-des 4531 ja 4532 registreeritud väikefondi valitseja
tegevuse suhtes kehtestatud nõudeid ja“;
3) paragrahvi 306 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:
„(11) Käesoleva seaduse alusel tegevusloa saanud eurofondi ja alternatiivfondi valitsejale, kes
soovib osutada või osutab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114,
mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr
1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 40–205),
artikli 60 lõikes 5 sätestatud nõuetega investeerimis- ja kõrvalteenusega samaväärset
krüptovarateenust, kohaldatakse eelnimetatud määruses ja krüptovaraturu seaduses sätestatut.
(12) Kui käesolevas seaduses ja krüptovaraturu seaduses on sätestatud nõuded sama tegevuse
suhtes, kohaldatakse eurofondi valitsejale või alternatiivfondi valitsejale nõudeid, mis on
detailsemad või rangemad.“;
4) paragrahvi 453 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Eestis asutatud väikefondi valitseja, kes ei taotle tulenevalt käesoleva seaduse § 306 lõikest
3 Finantsinspektsioonilt tegevusluba, peab oma tegevuse registreerima, kui tal on kavatsus
hakata fondi valitsema, sealhulgas usaldusfondi täisosanikuna.
(2) Väikefondi valitseja registreerimiseks esitavad fondivalitseja juhatuse liikmed (edaspidi
käesolevas paragrahvis taotleja) Finantsinspektsioonile kirjaliku avalduse ning järgmised
andmed ja dokumendid (avaldus, andmed ja dokumendid ühiselt edaspidi käesolevas
paragrahvis taotlus):
1) taotleja kontaktandmed ja põhikiri või muu samaväärne dokument;
2) taotleja juhatuse liikmete andmed, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime,
kodakondsust, elukohta ja isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega;
3) taotleja aktsionäride või osanike nimekiri, milles on märgitud iga aktsionäri või osaniku nimi,
tema omandatavate või talle kuuluvate aktsiate või osade ja häälte arv ning olemasolu korral
aktsionäri või osakniku registri- või isikukood või selle puudumise korral sünniaeg;
4) kavandatavate fondide arv ja nende nimetused või ärinimed;
5) teave, millise riigi õiguse alusel on kavas fondid moodustada või asutada;
6) teave kavandatavate fondide investeerimispoliitika kohta, sealhulgas fondi investeeringute
ja kaubeldavate instrumentide, kauplemiskohtade, fondi peamiste riskide ning valitsetava vara
koosseisu ja koguväärtuse kohta;
7) hinnang kavandatava tegevuse vastavuse kohta alternatiivse investeerimisfondi valitseja
tegevuse tunnustele;
30
8) käesoleva seaduse § 4531 lõikes 1 kehtestatud summas aktsia- või osakapitali sissemaksmist
tõendav dokument;
9) tõend menetlustasu maksmise kohta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 4–6 nimetatud andmed tuleb esitada komisjoni
delegeeritud määruse (EL) nr 231/2013 IV lisas esitatud vormil.
(4) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda taotluse täpsustamiseks või muude registreerimise
seisukohast oluliste asjaolude väljaselgitamiseks lisaandmeid ja -dokumente. Lisaandmed ja -
dokumendid esitatakse Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.
(5) Taotluse võib esitada eesti- või ingliskeelsena. Finantsinspektsioonil on õigus vajaduse
korral nõuda ingliskeelsena esitatud andmete ja dokumentide tõlkimist eesti keelde.
(6) Kui taotlus ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele või taotlusele
lisatud andmed ja dokumendid on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud, nõuab
Finantsinspektsioon taotlejalt puuduste kõrvaldamist enda määratud mõistliku tähtaja jooksul.
(7) Kui taotleja ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud puudusi ettenähtud tähtajal
kõrvaldanud, ei ole Finantsinspektsiooni nõutud andmeid või dokumente tähtpäevaks esitanud
või on esitanud need oluliste puudustega, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi vaatamata.
(8) Otsuse kanda väikefondi valitseja nimi ja kontaktandmed registrisse või jätta taotlus
rahuldamata teeb Finantsinspektsioon kahe kuu jooksul nõuetekohase taotluse saamise päevast
alates.
(9) Finantsinspektsioon võib jätta taotluse rahuldamata, kui:
1) esitatud andmetest ei selgu üheselt, et taotleja asukoht ja tegevuskoht, sealhulgas püsiva ja
kestva majandustegevuse koht, on Eestis;
2) fondid, mida taotleja kavatseb valitsema hakata, ei vasta käesoleva seaduse § 2 lõikes 1
sätestatud investeerimisfondi mõistele;
3) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged, eksitavad või
mittetäielikud;
4) ei ole tõendatud asutamisel oleva äriühingu aktsia- või osakapitali täielik sissemaksmine või
tegutseva äriühingu puhul kapitali olemasolu käesoleva seaduse § 4531 lõikes 1 kehtestatud
summas.“;
5) seaduse 29. peatüki 1. jao 1. jaotist täiendatakse §-dega 4531 ja 4532 järgmises sõnastuses:
„§ 453¹. Nõuded tegevusloata väikefondi valitsejale ja tema tegevusele
(1) Väikefondi valitseja aktsia- või osakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot ja olema
väikefondi valitseja asutamisel tasutud rahalise sissemaksena.
(2) Väikefondi valitseja esitab Finantsinspektsioonile regulaarselt teavet vastavalt käesoleva
seaduse §-s 454 sätestatule.
(3) Väikefondi valitseja võib enda valitsetavate fondide kohta reklaami avaldada üksnes
tingimusel, et see sisaldab ka teavet asjaolude kohta, et väikefondi valitseja tegutseb
registreeringu alusel ja ei oma fondivalitseja ega väikefondi valitseja tegevusluba ning
Finantsinspektsioon ei teosta tema tegevuse üle järelevalvet.
31
(4) Väikefondi valitseja teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni oma kontaktandmete,
juhatuse liikmete, aktsionäride või osanike struktuuri ja põhikirja või muu samaväärse
dokumendi muutumisest ning esitab vastavad andmed või dokumendid.
§ 453². Tegevusloata väikefondi valitseja registrist kustutamine
(1) Väikefondi valitseja teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni väikefondi valitsejana
tegutsemise lõpetamisest või juhul, kui ta ei ole kuue kuu jooksul registreerimisest arvates
alustanud fondi valitsemist, ning esitab seda kinnitavad andmed.
(2) Väikefondi valitseja lõppemisel kustutab Finantsinspektsioon väikefondi valitseja registrist.
(3) Finantsinspektsioon võib väikefondi valitseja registrist kustutada, kui:
1) väikefondi valitseja ei ole kuue kuu jooksul tema registreerimisest arvates alustanud fondi
valitsemist;
2) registreeringu taotlemisel on Finantsinspektsioonile esitatud ebaõigeid, eksitavaid või
puudulikke andmeid, mis registreerimise otsustamisel omasid tähendust;
3) väikefondi valitseja avaldab oma tegevuse või tegutsemise õiguse kohta oluliselt ebaõigeid
või eksitavaid andmeid või reklaami;
4) väikefondi valitseja on toime pannud rahapesualase rikkumise või rikub õigusaktiga
kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korda;
5) esinevad käesoleva seaduse § 453 lõikes 9 sätestatud alused;
6) väikefondi valitseja ei ole esitanud käesoleva seaduse §-s 454 ette nähtud teavet tähtajaks.
(4) Väikefondi valitseja kustutatakse registrist Finantsinspektsiooni otsusega. Registrist
kustutamise otsus toimetatakse viivitamata väikefondi valitsejale kätte.
(5) Pärast registrist kustutamist peab väikefondi valitseja:
1) lõpetama oma valitsetavate fondide aktsiate või osade väljalaskmise;
2) kahe kuu jooksul registrist kustutamisest arvates alustama fondide likvideerimist või andma
nende valitsemise üle teisele fondivalitsejale, kellel on olemas selleks vajalik tegevusluba või
registreering;
3) esitama viivitamata pärast fondide likvideerimise protsessi alustamist Finantsinspektsioonile
sellekohase teate ning kahe kuu jooksul pärast likvideerimise lõpetamist ülevaate
likvideerimise tulemuste kohta.“;
6) paragrahvi 516 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Käesoleva seaduse § 4531 lõike 1 jõustumise ajal kehtivat registreeringut omavad
väikefondi valitsejad peavad oma aktsia- või osakapitali käesoleva seaduse § 4531 lõikes 1
sätestatuga vastavusse viima 12 kuu jooksul nimetatud sätte jõustumisest arvates. Väikefondi
valitseja on kohustatud viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni, kui aktsia- või osakapital
on käesoleva seaduse § 4531 lõikes 1 sätestatuga vastavusse viidud.“.
§ 51. Kindlustustegevuse seaduse muutmine
Kindlustustegevuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 107 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud tähtaegu ei kohaldata, kui dokumentide
tähtaajaks esitamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik.“;
2) paragrahvi 109 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „e-raha asutuse,“ tekstiosaga
„krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni emitendi, ühisrahastusteenuse osutaja,“.
32
§ 52. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Krediidiasutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
„(7) Krediidiasutusele, kes osutab krüptovarateenust või kes on krüptovara emitent või pakub
krüptovara või taotleb selle kauplemisele võtmist, kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses
sätestatule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114, mis käsitleb
krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010
ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 40–205), Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/1113, mis käsitleb rahaülekannetes ja teatavates
krüptovaraülekannetes edastatavat teavet ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849
(ELT L 150, 9.6.2023, lk 1–39), krüptovaraturu seaduses ning nende täiendamiseks või
rakendamiseks või nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatut.
(8) Kui käesolevas seaduses ja krüptovaraturu seaduses on sätestatud nõuded sama tegevuse
suhtes, kohaldatakse krediidiasutusele nõudeid, mis on detailsemad või rangemad.“;
2) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 5 asendatakse tekstiosa „e-raha,“ tekstiosaga „e-raha, e-raha
tokenite,“;
3) paraprahvi 6 lõiget 1 täiendatakse punktidega 141 ja 142 järgmises sõnastuses:
„141) varapõhise tokeni emiteerimise ja müügiga seotud tehingud ja toimingud;
142) krüptovarateenuse osutamine;“;
4) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 15 asendatakse tekstiosa „punktides 1–14“ tekstiosaga
„punktides 1–142“;
5) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „ja (EL) 2019/2034 (ELT L 314,
05.12.2019, lk 64–114)“ tekstiosaga „ning määrusega (EL) 2023/1114 (ELT L 150, 9.6.2023,
lk 40–205)“.
§ 53. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine
Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 2 lõiget 4 täiendatakse punktiga 61 järgmises
sõnastuses:
„61) krüptovaraturu seaduse tähenduses krüptovarateenuse osutajana ja varapõhise tokeni
emitendina tegutsemine;“.
§ 54. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine
Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 3–5 järgmises sõnastuses:
„(3) Makseteenuse osutaja järgib lisaks käesolevas seaduses sätestatule Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruses (EL) 2023/1113, mis käsitleb rahaülekannetes ja teatavates
krüptovaraülekannetes edastatavat teavet ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849
(ELT L 150, 9.6.2023, lk 1–39), sätestatud nõudeid.
(4) E-raha asutusele, kes osutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114, mis
käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr
1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 40–205),
33
artikli 60 lõikes 4 sätestatud krüptovarateenust, kohaldatakse nimetatud määruses ja
krüptovaraturu seaduses sätestatut.
(5) Kui käesolevas seaduses ja krüptovaraturu seaduses on sätestatud nõuded sama tegevuse
suhtes, kohaldatakse makseasutusele või e-raha asutusele nõudeid, mis on detailsemad või
rangemad.“;
2) paragrahvi 114 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „või 10 protsenti“ tekstiosaga „või kuni
kümme protsenti“.
§ 55. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 10 ja lõige 5, § 3 punktid 9–103, § 25 lõiked 23–28, § 47 lõige 51,
§ 70 lõike 1 punkt 4 ning lõiked 32 ja 41, § 701, § 72 lõike 1 punktid 4, 5 ja 7 ning lõiked 11 ja
3, §-d 721–726, § 75 lõike 1 punktid 5–9 ja lõige 2 ning §-d 944 ja 961 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 3 täiendatakse punktidega 19 ja 20 järgmises sõnastuses:
„19) krüptovara on krüptovara Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114, mis
käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL)
nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 40–
205), artikli 3 lõike 1 punkti 5 tähenduses, välja arvatud juhul, kui see kuulub artikli 2 lõigetes
2–4 nimetatud kategooriatesse või kvalifitseerub muul viisil rahaks;
20) isehallatav aadress on isehallatav aadress Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2023/1113, mis käsitleb rahaülekannetes ja teatavates krüptovaraülekannetes edastatavat teavet
ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 1–39), artikli 3
punkti 20 tähenduses.“;
3) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses
„31) krüptovarateenuse osutaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli
3 lõike 1 punkti 15 tähenduses, kes osutab üht või mitut artikli 3 lõike 1 punktis 16 sätestatud
krüptovarateenust, välja arvatud artikli 3 lõike 1 punkti 16 alampunktis h nimetatud
krüptovarateenust osutav isik;“;
4) paragrahvi 6 lõiget 2 täiendatakse punktiga 81 järgmises sõnastuses:
„81) ühisrahastusteenuse osutaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/1503, mis
käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse osutajaid ning millega muudetakse määrust
(EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/193, tähenduses;“;
5) paragrahvi 7 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) krediidiasutuste ja finantseerimisasutuste omavahelised suhted, sealhulgas sellised suhted,
mille puhul korrespondentasutus osutab respondentasutusele sarnaseid teenuseid tema klientide
teenindamiseks, ning sellised suhted, mis on loodud väärtpaberitehingute või rahaülekannete
tegemiseks, või suhted, mis on loodud krüptovaratehingute või krüptovaraülekannete
tegemiseks.“;
6) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Riskihinnangu tulemusel määrab krüptovarateenuse osutaja kindlaks rahapesu ja
terrorismi rahastamise riski, mis on seotud isehallatavale aadressile suunatud või sealt
pärinevate krüptovaraülekannetega.“;
34
7) paragrahvi 15 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) E-raha asutus, makseteenuse pakkuja ja krüptovarateenuse osutaja, kes tegutseb Eestis
muus vormis kui filiaalina ja kelle peakontor asub teises Euroopa Liidu liikmesriigis, määrab
pädeva järelevalveasutuse korraldusel vastavalt Euroopa Komisjoni poolt Euroopa Parlamendi
ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artikli 45 lõike 9 alusel kehtestatud regulatiivsetele
tehnilistele standarditele Eestis keskse kontaktpunkti, mille ülesanne on tagada e-raha asutuse,
makseteenuse pakkuja või krüptovarateenuse osutaja nimel vastavus käesoleva seaduse
nõuetega, ning esitab pädeva järelevalveasutuse taotlusel oma tegevuse kohta dokumente ja
teavet.“;
8) paragrahvi 25 pealkirjast jäetakse välja tekstiosa „, virtuaalvääringu teenuse pakkuja“;
9) paragrahvi 25 lõikes 13 asendatakse tekstiosa „Virtuaalvääringu teenuse pakkujal“
tekstiosaga „Virtuaalvääringu teenuse pakkujal ja krüptovarateenuse osutajal“;
10) paragrahvi 25 lõikes 13 asendatakse tekstiosa „Virtuaalvääringu teenuse pakkujal ja
krüptovarateenuse osutajal“ tekstiosaga „Krüptovarateenuse osutajal“;
11) paragrahvi 25 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „virtuaalvääringu rahakoti“ tekstiosaga
„virtuaalvääringu rahakoti, krüptovara aadressi“;
12) paragrahvi 25 lõike 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Krediidiasutusel ja finantseerimisasutusel on keelatud sõlmida lepingut või teha otsust
anonüümse konto, hoiuraamatu, krüptovara aadressi või hoiulaeka avamise kohta.“;
13) paragrahvi 25 lõikes 22 asendatakse tekstiosa „Virtuaalvääringu teenuse pakkuja peab“
tekstiosaga „Virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja krüptovarateenuse osutaja peavad“;
14) paragrahvi 25 lõikes 22 asendatakse tekstiosa „Virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja
krüptovarateenuse osutaja peavad“ tekstiosaga „Krüptovarateenuse osutaja peab“;
15) paragrahvi 36 lõiget 2 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:
„5) krüptovara ülekandmise tehingud on suunatud isehallatavale aadressile või pärinevad
isehallatavalt aadressilt.“;
16) paragrahvi 38 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:
„7) täiendava teabe kogumine ülekantud krüptovara päritolu ja sihtkoha kohta.“;
17) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Krüptovarateenuse osutaja arvestab täiendavate hoolsusmeetmete valikul ja kohaldamisel
Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse asjakohaste suunistega.“;
18) paragrahvi 40 lõike 1 punktis 5 asendatakse tekstiosa „rakendatavad hoolsusmeetmed“
tekstiosaga „rakendatavate hoolsusmeetmete andmed“;
19) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Krüptovarateenuse osutaja teeb kindlaks, kas respondentasutuseks oleval
krüptovarateenuse osutajal on tegevusluba või kas ta on registreeritud, kui kliendiks olev
krüptovarateenuse osutaja on asutatud kolmandas riigis.“;
20) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
35
„(5) Krüptovarateenuse osutaja arvestab korrespondentsuhte sõlmimisel ja teenuse osutamisel
Pangandusjärelevale Asutuse asjakohaste suunistega.“;
21) paragrahvi 42 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Makseteenuse pakkujal, virtuaalvääringu teenuse pakkujal ja krüptovarateenuse osutajal
on keelatud kliendi maksejuhist täita või rahalisi vahendeid, virtuaalvääringut või krüptovara
kättesaadavaks teha, kui ta ei suuda täita käesoleva seaduse §-s 25 sätestatud kohustusi.“;
22) paragrahvi 42 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Makseteenuse pakkujal ja krüptovarateenuse osutajal on keelatud kliendi maksejuhist täita
või rahalisi vahendeid või krüptovara kättesaadavaks teha, kui ta ei suuda täita käesoleva
seaduse §-s 25 sätestatud kohustusi.“;
23) paragrahvi 46 lõike 3 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„7) rahaülekannete ja krüptovaraülekannete korral andmed, mille säilitamine on kohustuslik
vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 2023/1113;“;
24) paragrahvi 70 lõige 4 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele lisatakse lõike 1 punktis 1 nimetatud
tegevusala tegevusloa taotluse korral teave selle kohta, mis finantsteenust osutama hakatakse.“;
25) paragrahvi 70 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kui ettevõtja soovib tegevusluba kasutada ka tütarettevõtja tegevuseks, esitab ta tegevusloa
taotluses selle tütarettevõtja kohta lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses
sätestatule kõik käesoleva paragrahvi lõikes 3 ning vajaduse korral ka lõikes 4 nimetatud
andmed ja dokumendid.“;
26) paragrahvi 83 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse tekstiosa „virtuaalvääringu rahakoti“
tekstiosaga „virtuaalvääringu rahakoti või krüptovara aadressi“;
27) paragrahvi 83 pealkirjas asendatakse tekstiosa „virtuaalvääringu rahakoti või krüptovara
aadressi“ tekstiosaga „krüptovara aadressi“;
28) paragrahvi 83 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Käesolevas seaduses sätestatud anonüümse konto või hoiuraamatu või -laeka või
krüptovara aadressi avamise otsuse tegemise või sellekohase lepingu sõlmimise eest, kui
kohustatud isik oli krediidi- või finantseerimisasutus, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.“;
29) paragrahvi 96 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Makseteenuse pakkuja juhi või töötaja või makseagendi juhi või töötaja või füüsilisest
isikust makseagendi poolt maksjaga seotud teabe väljaselgitamata või kontrollimata jätmise,
samuti edastamata jätmise või muude Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)
2023/1113 sätestatud makseteenuse pakkuja kohustuste rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.“;
30) paragrahv 962 loetakse §-ks 964 ning seadust täiendatakse §-ga 962 järgmises sõnastuses:
„§ 962. Krüptovarateenuse osutaja kohustuste rikkumine
36
(1) Krüptovarateenuse osutaja juhi või töötaja poolt tehingu algatajaga seotud teabe
väljaselgitamata või kontrollimata jätmise, samuti edastamata jätmise või muude Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/1113 sätestatud virtuaalvääringu teenuse pakkuja
kohustuste rikkumise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summa.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 5 000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel teenitud
kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas või kuni kümme protsenti juriidilise isiku või
tema konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.“;
31) paragrahv 963 tunnistatakse kehtetuks;
32) paragrahvi 97 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Käesoleva seaduse §-des 82–94 ja 96–962 sätestatud väärtegude aegumistähtaeg on kolm
aastat.“;
33) seadust täiendatakse §-dega 1184 ja 1185 järgmises sõnastuses:
„§ 1184. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba
(1) Ettevõtja ei saa taotleda käesoleva seaduse alusel virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks
tegevusluba alates 2024. aasta 30. detsembrist ja tegevusloa muutmist alates 2026. aasta 1.
jaanuarist.
(2) Kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloa taotlus on Rahapesu Andmebüroole
esitatud enne 2024. aasta 30. detsembrit ja Rahapesu Andmebüroo ei ole tegevusloa taotlust
eelnimetatud kuupäevaks lahendanud, jätab Rahapesu Andmebüroo taotluse läbi vaatamata.
Taotluse läbi vaatamata jätmise korral tagastab Rahapesu Andmebüroo esitatud dokumendid.
(3) Käesoleva seaduse alusel antud virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba muutub
kehtetuks käesoleva seaduse § 75 lõike 1 punkti 1 alusel, kui ettevõtja on saanud
Finantsinspektsioonilt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 alusel
krüptovarateenuse osutaja tegevusloa, või hiljemalt 2026. aasta 1. jaanuarist.
§ 1185. Krüptovaraturu seaduse rakendamise üleminekusätted
(1) Käesoleva seaduse § 723 lõiget 4 ei rakendata, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja
tegevusluba on muutunud kehtetuks § 1184 lõikes 3 sätestatud tingimustel.
(2) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja nimetab Finantsinspektsioonilt Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2023/1114 alusel krüptovarateenuse osutaja tegevusloa taotluse
esitamisel või hiljemalt 2025. aasta 1. septembril dokumentide hoidja kandidaadi. Dokumentide
hoidja nimetab dokumentide hoidja kandidaadi omal soovil, kui ta ei täida käesoleva paragrahvi
lõikes 3 sätestatud tingimusi.
(3) Dokumentide hoidjaks võib olla juriidiline isik, kellel on kehtiv Rahapesu Andmebüroo või
Finantsinspektsiooni tegevusluba, või füüsiline isik, kes elab alaliselt Eestis ning kellel on
dokumentide hoidja ülesannete täitmiseks vajalik haridus, kutsealane sobivus, vajalikud
võimed, isikuomadused ja kogemused ning käesoleva seaduse § 72 lõike 2 tähenduses
korrektne ärialane maine.
37
(4) Dokumentide hoidja määramine kooskõlastatakse Rahapesu Andmebürooga. Dokumentide
hoidja kandidaadi nimetaja edastab esimesel võimalusel Rahapesu Andmebüroole dokumentide
hoidja kandidaadi nime, tema elukoha või asukoha aadressi ja elektronposti aadressi ning
dokumentide üleandmise kava.
(5) Rahapesu Andmebürool on õigus saada dokumentide hoidja või dokumentide hoidja
kandidaadi sobivuse kontrollimiseks dokumentide hoidjalt või dokumentide hoidja
kandidaadilt, tema tööandjalt ja riigi andmekogudest teavet.
(6) Pärast käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel saadud Rahapesu Andmebüroo kooskõlastust
edastab dokokumentide hoidja nimetaja esimesel võimalusel dokumentide hoidjale käesoleva
seaduse § 47 alusel säilitatavad dokumendid, dokumentide koopiad ja andmed. Käesolevat
lõiku ei kohaldata, kui dokumentide hoidja ja virtuaalvääringu teenuse pakkuja on sama
juriidiline isik.
(7) Rahapesu Andmebüroo võib ettekirjutusega nõuda dokumentide hoidjalt dokumentide
hoidja kandidaadi määramist, kui dokumentide hoidja ei täida käesoleva paragrahvi lõikes 3
sätestatud nõudeid. Rahapesu Andmebüroo võib ettekirjutusega nõuda dokumentide hoidjalt
dokumentide üleandmist, kui kooskõlastatult Rahapesu Andmebürooga on uus dokumentide
hoidja määratud.
(8) Dokumentide hoidja esitab Rahapesu Andmebüroole vastavalt tema päringule viivitamata
kogu olemasoleva teabe, mida Rahapesu Andmebüroo küsib. Dokumentide hoidja täidab
käesoleva seaduse §-s 47 sätestatud dokumentide, dokumentide koopiate ja andmete säilitamise
nõudeid ja tähtaegu ning §-s 48 sätestatud isikuandmete kaitse reegleid.
(9) Dokumentide hoidja kustutab käesoleva paragrahvi alusel säilitatud andmed pärast § 47
lõigetes 1–6 nimetatud tähtaegade möödumist, kui asjaomast valdkonda reguleerivatest
õigusaktidest ei tulene teisiti. Rahapesu Andmebüroo ettekirjutuse alusel võib rahapesu või
terrorismi rahastamise tõkestamise, avastamise või uurimise seisukohast olulisi andmeid
säilitada kauem, kuid mitte rohkem kui viis aastat pärast esmase tähtaja möödumist.
Dokumentide hoidja teavitab Rahapesu Andmebürood, kui kõik käesoleva paragrahvi alusel
säilitatud andmed on kustutatud.“;
34) normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „muudetud direktiividega (EL)
2018/843 (ELT L 156, 19.06.2018, lk 43–74) ja (EL) 2019/2177 (ELT L 334, 27.12.2019, lk
155–163)“ tekstiosaga „ning määrusega (EL) 2023/1113 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 1–39)“.
§ 56. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmine
Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 20 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks.
§ 57. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduse § 512 ning § 269 lõike 1 punkt 3 ja lõige 2 tunnistatakse kehtetuks.
§ 58. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine
Väärtpaberite registri pidamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ja emiteeritud võlakohustusi“ tekstiosaga „,
emiteeritud võlakohustusi ja krüptovara“;
38
2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 41 ja 42 järgmises sõnastuses:
„(41) Krüptovara registreerimisel keskdepositooriumis ei kohaldata käesolevas seaduse 2. ja 3.
peatükis väärtpaberite ja väärtpaberikonto ning 5. peatükis kontohaldurite suhtes sätestatut.
(42) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega nõuded krüptovara
registreerimisele ja nendega tehingute tegemisele keskdepositooriumis.“.
§ 59. Väärtpaberituru seaduse muutmine
Väärtpaberituru seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 15 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „5 000 000-eurose“ tekstiosaga „8 000 000-
eurose“;
2) paragrahvi 15 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „1 000 000–5 000 000 eurot“ tekstiosaga „1 000
000–8 000 000 eurot“;
3) seadust täiendatakse §-ga 451 järgmises sõnastuses:
„§ 451. Krüptovarateenuse osutamine
(1) Investeerimisühingule, kes soovib osutada või osutab kooskõlas Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse
määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937
(ELT L 150, 9.6.2023, lk 40–205), artikli 60 lõikega 3 investeerimisteenusega samaväärset
krüptovarateenust, kohaldatakse lisaks käesolevas seaduses sätestatule nimetatud määruses ja
krüptovaraturu seaduses sätestatut.
(2) Kui käesolevas seaduses ja krüptovaraturu seaduses on sätestatud nõuded sama tegevuse
suhtes, kohaldatakse investeerimisühingule nõudeid, mis on detailsemad või rangemad.“;
4) paragrahvi 120 täiendatakse lõigetega 6 ja 7 järgmises sõnastuses:
„(6) Käesoleva paragrahvi alusel tegevusloa saanud korraldaja võib kooskõlas Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 60 lõikega 6 korraldada artikli 3 lõike
1 punkti 16 alampunktis b sätestatud krüptovaraga kauplemise platvormi, järgides nimetatud
määruses ja krüptovaraturu seaduses sätestatut.
(7) Kui käesolevas seaduses ja krüptovaraturu seaduses on sätestatud nõuded sama tegevuse
suhtes, kohaldatakse korraldajale nõudeid, mis on detailsemad või rangemad.“;
5) paragrahvi 230 lõiget 1 täiendatakse punktiga 16 järgmises sõnastuses:
„16) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1114.“.
3. jagu
Seaduse jõustumine
§ 60. Seaduse jõustumine
(1) Käesoleva seaduse § 55 punktid 1, 4, 8, 10, 12, 14, 22, 24, 25, 27 ja 28 ning § 56 jõustuvad
2026. aasta 1. jaanuaril.
39
(2) Käesoleva seaduse § 55 punktid 2, 3, 5–7, 9, 11, 13, 15–21, 23, 26 ja 29–32 ning § 57
jõustuvad 2024. aasta 30. detsembril.
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn 2024
Algatab Vabariigi Valitsus 2024
(allkirjastatud digitaalselt)
KrüTS
1
Krüptovaraturu seaduse eelnõu
seletuskiri
1. SISSEJUHATUS
1.1. Sisukokkuvõte
Käesolev eelnõu (edaspidi eelnõu) reguleerib krüptovaraturul tegutsemist ja järelevalvet
krüptovaraturu osaliste üle. Eelnõuga tagatakse Euroopa Liidu (EL) õiguse nõuetekohane riigisisene
rakendamine.
Eelnõu kohaldamisalasse kuuluvad Eestis tegutsevad järgmised krüptovaraturu osalised:
- krüptovarateenuse osutajad;
- krüptovara emitendid, kelleks on nii varapõhise tokeni emitendid ja e-raha tokeni emitendid (nn
stablecoin’de emitendid) kui ka muu krüptovara emitendid.
Krüptovara kõige laiemas tähenduses on väärtuse või õiguste esitamine digitaalsel kujul, sealjuures
kasutatakse selle vara salvestamiseks üldjuhul hajusraamatu tehnoloogiat. Sõltuvalt krüptovara
funktsioonist nimetatakse selliseid varasid praktikas kas tokeniteks või müntideks (coin). Terminid
nagu krüptoraha, krüptovaluuta või virtuaalvääringud on kõik kvalifitseeritavad kui krüptovara ning
krüptovara alaliigid.
Krüptovarateenuse osutamisele ja krüptovara pakkumisele või kauplemisele võtmise taotlemisele
suunatud nõuded on EL tasandil reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)
2023/1114, 31. mai 2023, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL)
nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (edaspidi MiCA
määrus)1.
Kui rahapesu tõkestamise järelevalve välja arvata, puudusid seni EL-ülesed ühtsed reeglid
krüptovaraga seotud teenuste osutamise kohta, sealhulgas krüptovaraga kauplemise platvormide
korraldamiseks, krüptovara vahetamiseks rahaliste vahendite või muu krüptovara vastu ning
krüptovara hoidmiseks ja haldamiseks kliendi nimel. Euroopa Komisjoni hinnangul on EL üleste
reeglite puudumine toonud kaasa krüptovara omanikele riske ja mõjutanud ka krüptovaraturu
usaldusväärsust, sh turu kuritarvitamise ja finantskuritegevuse mõttes. Ühtse EL regulatsiooni
puudumine on toonud kaasa selle, et iga liikmesriik on proovinud seda valdkonda reguleerida ise ja
see on tekitanud õiguslikku arbitraaži.
MiCA määruse eesmärk on toetada innovatsiooni ja ausat konkurentsi ning tagada samal ajal
investorite piisav kaitse ja krüptovaraturgude usaldusväärsus. Lisaks võimaldab see
krüptovarateenuse osutajatel pakkuda oma teenuseid samade reeglite alusel ükskõik millises
liikmesriigis. Oluline on märkida, et MiCA määrus ei reguleeri tehnoloogiaid ega detsentraliseeritud
süsteeme endid (nt ei plokiahelat ega bitcoin’i protokolli). Seega on MiCA määrus osa laiemast
krüptovara ja hajusraamatu tehnoloogia (DLT) raamistikust2, millega tagatakse, et kehtivad
õigusaktid ei takista uue tehnoloogia kasutuselevõttu, aga samal ajal saavutatakse asjakohased
regulatiivsed eesmärgid.
1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32023R1114 2 2023. a. 23. märtsis jõustunud määrus 2022/858 näeb ette kuidas väärtpaberibörsi korraldajad saavad
hajusraamatu tehnoloogiat kasutada: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:32022R0858
KrüTS
2
Kuigi viimastel aastatel on turule tulnud uusi krüptovarasid3 ja erinevatesse krüptovaradesse
investeerimise populaarsus on jõudsalt kasvanud, siis võrreldes traditsioonilise finantssektoriga on
krüptovara turuväärtus üsna väike. 2021. aasta kolmandas kvartalis, mil globaalse krüptovaraturu
turuväärtus oli haripunktis ehk ligi 3 miljardit USA dollarit, moodustas see ainult 1,5% ainuüksi EL
finantssektori väärtusest, mida hinnati umbes 105 triljoni euro ulatuses. 2023. aasta märtsi seisuga
moodustab krüptovarade turuväärtus globaalselt (890 miljardit dollarit) kõigest umbes 0,8% EL-i
finantssektorist. Seetõttu on ka leitud, et vähemalt hetkel ei paista krüptovaral olevat traditsioonilisele
finantssektorile märkimisväärset riski. Samas on ka leitud, et krüptovara võiks saada süsteemselt
oluliseks, kui stabelcoin’iga seotud mahud kasvavad näiteks 10 või 20 korda. MiCA eesmärk on mh
leevendada mõju finantsstabiilsusele.
Eelnõu eesmärk on tagada MCA määruse riigisisene rakendamine. Eelnõu mõjutab nii juba
tegutsevaid virtuaalvääringu teenuse pakkujad kui ka uusi krüptovaraturule tulijaid, kelle
halduskoormus tõuseb. Tegutsevate ettevõtjate puhul võib osutuda vajalikuks täiendava tööjõu ja
kapitali kaasamine, et viia oma tegevus kooskõlla õigusaktides sätestatud nõuetega. Uutele tulijatele
on mõju suurem. Krüptovarateenuse klientide ja krüptovara omanike jaoks suureneb eelkõige
läbipaistvus ja usaldusväärsus krüptovaraturu vastu.
Eelnõu kohaselt hakkab krüptovaraturu osaliste üle järelevalvet teostama Finantsinspektsioon,
saades MiCA määruse tähenduses pädevaks asutuseks. Hetkel kuuluvad virtuaalvääringu teenuse
pakkujad (edaspidi VASP-id4) ehk tulevased krüptovaraturu osalised Rahapesu Andmebüroo
järelevalve alla. Seetõttu suureneb Finantsinspektsiooni töökoormus oluliselt. Rahapesu
Andmebüroo töökoormus väheneb selle arvelt, et edaspidi nad ei pea kulutama ressursse VASP-ide
tegevusloa ja tegevusnõuete täitmisega seotud järelevalvele, v.a rahapesuriskiga seotud järelevalve.
Lisaks MiCA määruse riigisisesele rakendamisele tehakse eelnõuga järgmised muudatused:
- krüptovarateenuse osutajad ja varapõhise tokeni emitendid peavad järgima digitaalse
tegevuskerksusega seotud nõudeid. Seda reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
2022/2554, mis käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse
määrusi (EÜ) nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL)
2016/10115 (edaspidi DORA määrus). DORA määruse rakendamise eesmärk on saavutada
krüptovarateenuse osutajate ja varapõhise tokeni emitentide digitaalse tegevuskerksuse kõrge
tase, vähendada finantshäirete ja ebastabiilsuse ohtu ning seeläbi suurendada krüptovarateenuste
klientide, krüptovara omanike ja investorite kaitset;
- täiendatakse investeerimisfondide seaduses (edaspidi IFS) sätestatud tegevusloata
väikefondi valitsejate registreerimist ja tegevust puudutavaid nõudeid. Uute nõuetena
kehtestatakse aktsia- või osakapitali miinimumnõue (25 000 eurot) ning investeeringu
minimaalne summa ühe investori kohta iga eraldi pakkumise korral (vähemalt 10 000 eurot).
Lisaks tehakse täpsustusi tegevuse registreerimise ja registrist kustutamise regulatsioonides.
Valdkonna täiendav reguleerimine on tingitud sektori kiirest kasvust ja kantud eesmärgist
maandada võimaliku kuritarvitamisega kaasnevaid riske. Alates registreeritud väikefondi
valitsejate turu elavnemisest 2020. aastal on peamisteks riskifaktoriteks Finantsinspektsiooni
hinnangul tõusnud krüptoinvesteeringud ning Eestiga seost mitteomavate ja kõrge rahapesu
riskiga äriühingute registreerimise taotlused. Riske on mõnevõrra küll vähendanud
hiljutused krüptovaraturu negatiivsed sündmused ja neid peaks vähendama ka käesolev
krüptovaraturu seaduse eelnõu, kuid Eestiga seost mitteomavate taotlejate arv on püsinud
3 2023. a. 29. mai seisuga on coinsmarketcap.com andetel maailmas ca 25 000 erinevat krüptovara. Siiski
massiivsemalt tehakse tehinguid üksnes suurematega. 4 Virtual Asset Service Provider 5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32022R2554
KrüTS
3
stabiilsena, mistõttu kõik olulised riskid sellega üksi ära ei lange. Kavandatud muudatustega
soovitakse neid kitsaskohti lahendada, tagada investeerimisturu tõhusam toimimine ja
jaeinvestorite parem kaitse, kellele sellised fondid oma iseloomult mõeldud ei ole;
- väärtpaberituru seaduses (edaspidi VpTS) tehakse muudatused, millega tõstetakse vastavat
künnist, mille kohaselt ei pea EL määruse 2017/1129 kohast väärtpaberiprospekti koostama. Täna
on see künnis 5 mln eurot ehk kui väärtpaberite pakkumine on alla 5 mln euro ei pea väärtpaberite
prospekti koostama. Käesoleva eelnõuga tõstetakse see künnis 8 mln euro peale. Antud muudatus
on osa Balti riikide ühisest koostööprojektist, millega on plaanis näha ette väärtpaberite
pakkumistele alla 8 mln euro samad nõuded kui väärtpabereid pakutakse Eestis, Lätis või Leedus
või kõikides eeltoodud riikides korraga. Leedu ja Läti on varasemalt vastava künnise 8 mln euro
peale juba tõstnud6;
- rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses (edaspidi RahaPTS) tehakse
muudatused, mis seostuvad MiCA määruse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2023/1113, mis käsitleb rahaülekannetes ja teatavates krüptovaraülekannetes edastatavat teavet
ning millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 1–39) (edaspidi
TFR määrus)7 rakendamisega. TFR määruse muudatuste eesmärk on maandada rahapesu,
terrorismi rahastamise ja organiseeritud kuritegevuse riske ja tagada krüptovaraülekannete
süsteemi stabiilsus ja usaldusväärsus, kohustades krüptovarateenuse osutajaid koguma ja hoidma
kliendi andmeid ning neid edastama krüptovaraülekannetes, muutes ülekanded jälgitavaks.
Muudatustega tunnistatakse kehtetuks virtuaalvääringutega seonduvad mõisted ja tegevusloa
regulatsioon. Lisaks sätestatakse krüptovarateenusele kohalduvad EL õigusest tulenevad
erisused, mis puudutavad eeskätt tehinguid isehallatavate aadressidega (unhosted wallet) ja
korrespondentsuhteid krüptovarateenuse osutajatega. Samuti lisatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse
osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi (EL) 2019/193
hõlmatud ühisrahastusteenuse osutajad kohustatud isikute loetellu.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna
juhataja asetäitja Thomas Auväärt (611 3633, [email protected]), sama osakonna nõunikud
Kristiina Kubja (5885 1398, [email protected]), Kristen Leppik (5885 1396,
[email protected]) ja Kertu Fedotov (5885 1393, [email protected], IFS) ning
rahandusteabe poliitika osakonna nõunik Henrik Mägi (5885 1355, [email protected], RahaPTS,
RSanS).
Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna
keeletoimetaja Sirje Lilover (5885 1468, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist
kvaliteeti kontrollis sama osakonna nõunik Agnes Peterson (5885 1301, [email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
Eelnõu on seotud järgmiste EL õigusaktide rakendamisega:
MiCA määrus;
6 https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/library/esma31-62-1193_prospectus_thresholds.pdf 7 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32023R1113&qid=1689227448452
KrüTS
4
- DORA määrus;
- TFR määrus;
- alternatiivfondivalitsejate direktiiv (2011/61/EL)8;
- EL prospektimäärus (2017/1129/EL)9.
Eelnõuga muudetakse:
- Finantsinspektsiooni seadust (edaspidi FIS) redaktsioonis RT I, 30.11.2022, 14;
- IFS-i redaktsioonis RT I, 17.03.2023, 8;
- kindlustustegevuse seadust (edaspidi KindlTS) redaktsioonis RT I, 17.03.2023, 10;
- krediidiasutuse seadust (edaspidi KAS) redaktsioonis RT I, 17.03.2023, 14;
- majandustegevuse seadustiku üldosa seadust (edaspidi MsÜS) redaktsioonis RT I, 06.04.2021, 5;
- makseasutuste ja e-raha asutuste seadust (edaspidi MERAS) RT I, 01.03.2023, 52;
- RahaPTS-i redaktsioonis RT I, 10.02.2023, 29;
- RSanS-i redaktsioonis RT I, 30.06.2023, 61;
- RLS-i redaktsioonis RT I, 30.06.2023, 63;
- väärtpaberite registri pidamise seadust (edaspidi EVKS) redaktsioonis RT I, 17.03.2023, 24;
- VpTS-i redaktsioonis RT I, 17.03.2023, 29.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
Jõustumise ja rakendamise kuupäevad:
- seadus jõustub üldises korras (sh suures osas eriseaduste täiendavad muudatused);
- RahaPTS muudatused jõustuvad kahes etapis – 2024. aasta 30. septembril (millest alates ei saa
enam VASP tegevusluba taotleda) ja 2025. aasta 1. juulil (kuupäev, milleni VASP-id võivad
tegutseda) ;
- rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) muudatused jõustuvad 2025. aasta 1. juulil;
- riigilõivu seaduse (edaspidi RLS) muudatused jõustuvad 2024. aasta 30. detsembril;
- varapõhise tokeni emitent ja e-raha tokeni emitent peab MiCA määruses sätestatud nõudeid
rakendama hakkama alates 2024. aasta 30. juunist;
- krüptovarateenuse osutaja peab MiCA määruses ja TFR määruses sätestatud nõudeid rakendama
hakkama alates 2024. aasta 30. detsembrist (ette on nähtud üleminekuperiood 2025. aasta 1.
juulini);
- varapõhise tokeni emitent ja krüptovarateenuse osutaja peab DORA määruses sätestatud nõudeid
rakendama hakkama 2025. aasta 17. jaanuarist.
Direktiivide riigisisene ülevõtmine:
- MiCA määrus näeb mh ette direktiivide 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 muudatused, mis tuleb
riigisiseselt üle võtta 2024. aasta 30. detsembriks;
- TFR määrus näeb ette direktiivi (EL) 2015/849 muudatused, tuleb riigisiseselt üle võtta 2024.
aasta 30. detsembriks.
2. SEADUSE EESMÄRK
2.1. Eelnõu algatamise vajalikkus
Eelnõuga tagatakse MiCA, TFR ja DORA määruste riigisisene nõuetekohane rakendamine.
Kõrvaleesmärgina soovitakse käesoleva eelnõuga lihtsustada kapitali kaasamist nö klassikalisel
väärtpaberiturul (vastava prospekti koostamise künnise tõstmine 5 mln euro pealt 8 mln euro peale).
Praktikas võivad teatud väärtpaberid omada krüptovara tunnuseid ja seega on emitendi jaoks oluline
8 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A02011L0061-20210802 9 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32017R1129
KrüTS
5
aru saada, kas tegemist on väärtpaberiga väärtpaberituru seaduse § 2 tähenduses või krüptovaraga
käesoleva seaduse tähenduses – vastavalt sellele sõltub ka kohaldatav režiim.
MiCA määruse eesmärgid on järgmised:
- näha ette krüptovaraturgude arenemiseks ELis kindel õigusraamistik, milles oleks selgelt kindlaks
määratud, mida mõistetakse krüptovara all (s.t. mis eristab seda aktsiatest või muudest
väärtpaberitest);
- tagada läbi ausa konkurentsi ja ühtsete mängureeglite ka innovatsiooni areng;
- tagada investorite asjakohane kaitse ja krüptovaraturu usaldusväärsus, lähtudes eelkõige sellest, et
investeerimine krüptovaradesse võib olla üsna sarnane investeerimisega finantsinstrumentidesse
(aktsiatesse, võlakirjadesse, derivatiividesse);
- tagada finantsstabiilsus krüptovarade mahtude kasvades, seda eelkõige varaga tagatud ja e-raha
tokenite puhul (stablecoin’id). Seepärast nähakse stablecoin’ide emiteerijatele ette täiendavad
reeglid võrreldes nn tavapäraste krüptovara emitentidega.
TFR määruse eesmärk on eelkõige rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine, muu hulgas
rahvusvaheliste standardite rakendamise ning rahaülekannete maksjate ja makse saajate ja
krüptovaraülekannete algatajate ja saajate kohta käiva põhiteabe kättesaadavuse tagamise kaudu.
DORA määruse eesmärk on tagada krüptovaraturu osaliste:
- tegevuse toimimine, terviklikkus ja usaldusväärus mh info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
(edaspidi IKT) suutlikkusega seonduvalt;
- võime kohaneda, toimida ja taastuda IKT-ga seotud riskide realiseerumisel, sh küberrünnete
korral;
- suutlikkus teenuse osutamist kiiresti jätkata.
Järgmisel joonisel on näha lihtsustatud kujul subjektide klassifikatsioon tulenevalt MiCA määrusest.
Vastavalt sellele, millisesse klassi isik kvalifitseerub, sõltuvad ka temale kohaldatavad nõuded.
Joonis 1. Subjektide liigitamine vastavalt MiCA määrusele
Vt ka seletuskirja punktis 2.3. kirjeldatud ülevaadet krüptovara turgudest globaalselt.
Nn tavapärased krüptovara emitendid
Stablecoin’de emitendid
Varaga tagatud token’te (asset
reference tokens – ART’s) emitendid
E-raha token’te (E- money tokens)
emitendid
Suuremahuliste ART-de ja e-raha token’te emitendid
Krüptovara-teenuste osutajad
TEENUSTE LIIGITUS:
1. tehingukorralduste vastuvõtmine
2. nõustamine
3. tehingute täideviimine
4. emiteerimise korraldamine
5. krüptovara portfellihaldus
6. krüptovarade ülekandmine
7. hoidmine/administreerimine
8. krüptovara vahetamine krüptovara või raha vastu
9. krüptovara vahetamine teise krüptovara vastu
10. krüptovara kauplemisplatvormi korraldamine
KrüTS
6
2.2. Ülevaade krüptovaradest ja kehtivast regulatsioonist
EL väärtpaberituru või investorikaitse alane õigus ei olnud senini krüptovarasid eraldi reguleerinud.
EL regulatsioon krüptovarade kohta piirdub direktiiviga (EL) 2015/84910, mis käsitleb
finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist. See direktiiv
sätestab õigusliku raamistiku VASP-ide suhtes rakendatavatele rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise nõuetele, jättes sealjuures reguleerimata teenuse osutamisele seatavad nõuded või ka
üldisema finantsjärelevalve raamistiku. Reeglite puudumine on toonud kaasa krüptovara omanikele
riske, eelkõige valdkondades, mida tarbijakaitse-eeskirjad ei hõlma. Reeglite puudumine on toonud
kaasa ka olulisi riske turu usaldusväärsusele, sh turu kuritarvitamise ja finantskuritegevuse mõttes.
Usalduse puudumine krüptovara vastu on märkimisväärselt takistanud sellise vara turu arengut ja
viinud selleni, et ettevõtjate jaoks on jäänud kasutamata uuenduslike digiteenuste, alternatiivsete
maksevahendite või uute rahastamisallikatega seotud võimalused.
Krüptovarad on Eesti õiguses seni defineerimata mõiste, kuid krüptovarade alla võib tinglikult
liigitada kõiki instrumente, mis on esitatud krüptograafilisel kujul.
Maksetokenid (eelkõige
virtuaalvääringud)
Investeerimislaadsed tokenid Kasutustokenid
Eeskätt maksete tegemiseks või
väärtuse ülekandmiseks kasutatavad
krüptovarad, millega tavaliselt ei
kaasne õigusi tokeni väljastaja enda
või tema poolt pakutava toote või
teenuse suhtes (erinevalt
investeerimis- või kasutustoken’itest).
Teisisõnu kasutatakse
virtuaalvääringuid pigem
vahetusvääringuna (nt kaupade/
teenuste müümiseks või ostmiseks
kellegi käest, kes ise ei ole tokenite
väljastaja) või ka investeerimise
eesmärgil läbi tokeni enda väärtuse
säilitamise/suurendamise.
Tuntum ja esimene näide on bitcoin.
Uuem nähtus on „varaga tagatud
token“, mis on suhteliselt uus vorm
viis maksmiseks ja mis on tagatud
teatud varaga (riiklik valuuta, kaup
või toorme, või ka teine krüptovara).
Selliseid instrumente võib pidada
väärtpaberiteks või
väärtpaberitega sarnanevateks
instrumentideks, mis annavad
tokeni omanikele hääle-, kasumi
jaotamise- või muid õigusi, mida
tavapäraselt seostatakse aktsia või
osaühingu osa omamisega.
Üldiselt võimaldavad sellised
krüptovarad juurdepääsu
konkreetsele tootele või
teenusele, mida sageli pakutakse
kasutades hajusraamatu
platvormi, kuid mida ei
aktsepteerita kui maksevahendit.
Tabel 1. Erinevate krüptovarade (tokenite) klassifitseerimine üldistatud kujul11
Kõigi kolme tokeni liigi puhul on ühendavaks jooneks tehnoloogiast tulenevad riskid, mida kehtiv
õigus ei kajasta. Seega võib regulatsiooni täiendamise seisukohalt olulise kohana välja tuua
sellekohase lünga, mis vajab täpsustamist.
10 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32015L0849
11 Allikas: EBA raport krüptovarade kohta, 9.01.2019. a, joonisel autorite kohendused. Täpsema tokenite kategoriseerimise
võib leida siit: http://www.untitled-inc.com/the-token-classification-framework-a-multi-dimensional-tool-for-understanding-
and-classifying-crypto-tokens/
KrüTS
7
A. Virtuaalvääringud ja nendega seotud teenused
Virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusalas on kõrgendatud rahapesu ja terrorismi rahastamise
risk, mille realiseerumine õõnestaks Eesti majandussüsteemi tervikuna. Riskide maandamiseks on
virtuaalvääringu teenuse pakkumise suhtes RahaPTS-is kehtestatud tegevusloa nõue. Rahapesu
andmebüroo väljastab alates 27.11.2017 tegevuslubasid Eestis virtuaalvääringu teenuse
pakkumiseks.
Virtuaalvääring on defineeritud RahaPTS § 3 punktis 9, mille kohaselt virtuaalvääring on digitaalsel
kujul esitatud väärtus, mis on digitaalselt ülekantav, säilitatav või kaubeldav ja mida füüsilised või
juriidilised isikud aktsepteerivad maksevahendina, kuid mis ei ole ühegi riigi seaduslik maksevahend
ega rahaline vahend direktiivi (EL) 2015/236612 artikli 4 punkti 25 tähenduses ega makseinstrument
või maksetehing sama direktiivi artikli 3 punktide k ja l tähenduses.
Virtuaalvääringu teenus jaguneb kehtiva RahaPTS järgi neljaks eraldi teenuseks:
- virtuaalvääringu rahakotiteenus on teenus, mille raames luuakse klientidele või hoitakse klientide
krüpteeritud võtmeid, mida saab kasutada virtuaalvääringute hoidmise, talletamise ja ülekandmise
eesmärgil;
- virtuaalvääringu vahetamise teenus on teenus, mille raames vahetab isik virtuaalvääringut raha
vastu või raha virtuaalvääringu vastu või üht virtuaalvääringut teise vastu;
- virtuaalvääringu ülekande teenus on teenus, mis võimaldab teha vähemalt osaliselt elektrooniliselt
tehingu virtuaalvääringu teenuse pakkuja kaudu algataja nimel eesmärgiga teisaldada
virtuaalvääring saaja virtuaalvääringu rahakotti või -kontole, sõltumata sellest, kas tehingu
algataja ja saaja on üks ja sama isik või kas tehingu algataja ja saaja kasutavad sama
teenusepakkujat;
- virtuaalvääringu väljastamisega seonduva väljastaja eest või nimel avaliku või suunatud
pakkumise või müügi korraldamine või sellega seotud finantsteenuse osutamine.
Kuna lihtsalt tegevusloast ei piisa, et ohjata tegevuslubadega ettevõtete kelmuskahtlusega tegevust,
on RahaPTSis täiendavalt ette nähtud nõuded, et tagada VASP-ide tegevuse läbipaistvus ja
usaldusväärsus. Need nõuded on analoogsed finantssektori turuosaliste suhtes kehtestatud nõuetele
(näiteks krediidiasutused, kindlustusandjad). Tänu vastavatele nõuetele on järelevalveasutustel
olnud rohkem informatsiooni virtuaalvääringu teenuse pakkumise tegevusluba taotlevate ja omavate
ettevõtjate kohta, et teha informeeritud otsuseid tegevusloa andmise, andmata jätmise või kehtetuks
tunnistamise osas. Tegevusloa kehtivuse ajal tagavad uued nõuded VASP-i kapitaliseerituse ja
kompetentse juhtimise.
B. Investeerimise eesmärki kandvad krüptovarad
Teatud krüptovara liigid, eelkõige need, mis kvalifitseeruvad finantsinstrumentideks, nagu on
määratletud direktiivis 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta13, kuuluvad kehtivate
finantsteenuseid käsitlevate liidu seadusandlike õigusaktide kohaldamisalasse. Seetõttu
kohaldatakse sellise krüptovara emitentide ja sellise krüptovaraga tegelevate ettevõtete suhtes juba
praegu EL asjaomaseid reegleid.
Investeerimise eesmärki kandvate krüptovarade alla võib liigitada sellised instrumendid, mille
omamisega kaasnevad õigused ja kohustused sarnanevad eeskätt osalusele äriühingus või mille
omajal on võimalik teenida tulu vastavalt instrumendi pakkumises esitatud tingimustele. Seega, kui
investeerimistoken esindab plokiahelasse kantud ühikuna osa või muud instrumenti, mida
12 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32015L2366 13 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32014L0065
KrüTS
8
seostatakse osaluse omamisega, on võimalik selgitada selle tokeniga seotud igakordse omaniku
õigusi osalusele ja hüvedele äriseadustiku regulatsiooni põhjal. Siiski jäävad käsitlemata näiteks
plokiahelas tehingute kajastamisega (ehk registri pidamisega) seotud küsimused, samuti tokeniga
tehingu tegemise ja selle hoidmisega (virtuaalse rahakoti ja selle võtmetega) seotud temaatika ning
muud tokeni tehnoloogilisest eripärast tulenevad aspektid.
Kui eesmärk ei ole mitte tokeniseerida olemasolevat õigust, vaid token ise esindabki vastavat vara
liiki (näitena nn fragmenteeritud õigus, mis ei ole aktsia, kuid annab õiguse dividendidele lähtuvalt
teatud arvestuspõhimõtetest, või hääleõiguse äriühingus), ei anna kehtiv õigus tokeni olemusega
seotud aspektidele piisavat selgitust ning pooltevahelised suhted saavad rajaneda üksnes lepingul
ehk tokeni välja andmisel koostatud teabedokumendil (nimetatakse ka white paper’iks/valgeks
raamatuks).
C. Kasutustokenid
Kasutustokenite alla liigituvad üldjuhul sellised krüptovarad, mida on võimalik vahetada kaupade
või teenuste vastu või mida on võimalik näiteks kasutada tokeni väljastaja teenusele ligi pääsemiseks.
Teisisõnu on tegemist piiratud kasutusfunktsiooniga tokeniga, mida aktsepteerib tokeni müüja ise
enda poolt osutatava teenuse või kauba maksevahendina. Sellisest funktsioonist lähtuvalt võib
kasutustokeneid mõista ka kui vautšereid (voucher) või kinkekaardi sarnast instrumenti. Ka
kasutustokenite pakkumine ja käitlemine on Eesti õiguses suuresti reguleerimata, ning konkreetselt
kasutustokenid alluvad eelkõige poolte (teenuseosutaja ja kliendi) vahelisele võlaõiguslikule suhtele,
mille keskseks elemendiks on kasutustokeni pakkumisel esitatud teabedokument (white paper).
D. Not fungible tokenid (NFT)
MiCA määrust ei kohaldata krüptovara suhtes, mis on ainulaadne ega ole asendatav muu
krüptovaraga, sealhulgas digitaalse kunsti ja kogumisobjektide suhtes. Sellise krüptovara väärtus
tuleneb iga krüptovara unikaalsetest omadustest ja sellest, millist kasu see annab tokeni omanikule.
Selleks, et krüptovara oleks võimalik käsitada ainulaadse ja mitteasendatavana, peaksid ainulaadsed
ja mitteasendatavad olema ka esindatavad varad ja õigused. Ainulaadse ja mitteasendatava
krüptovara väljajätmine MiCA määruse kohaldamisalast ei piira sellise krüptovara kvalifitseerimist
finantsinstrumentideks. Kui krüptovara näib olevat ainulaadne ja mitteasendatav, kuid mille de facto
omadused või omadused, mis on seotud selle tegeliku kasutamisega, muudaksid selle kas
asendatavaks või mitte ainulaadseks, kohaldatakse sellise krüptovara suhtes siiski MiCA määrust.
Selleks et tagada selge piiritlemine ühelt poolt MiCA määrusega hõlmatud krüptovara ja teiselt poolt
finantsinstrumentide vahel, antakse Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutusele (ESMA) volitus
koostada suunised krüptovara finantsinstrumentideks kvalifitseerimise kriteeriumide ja tingimuste
kohta. Suunised võimaldavad paremini mõista juhtumeid, kus finantsinstrumendiks võib
kvalifitseeruda krüptovara, mida muidu peetakse ainulaadseks ja muu krüptovaraga
mitteasendatavaks.
2.3. Ülevaade krüptovaraturu arengutest
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) on oma raportis „G20 note on the macrofinancial implications
of crypto assets“ välja toonud, et krüptovaraturu suurus on oluliselt kõikunud, saavutades haripunkti
umbes 3 triljoni USA dollari tasemel novembris 2021, enne kui kukkus alla 1 triljoni USA dollari
2023 aasta veebruari seisuga.
KrüTS
9
Vt järgmist IMF joonist (erinevate krüptovarade turuväärtus, mln USA dollarites).
Joonis 2. IMF joonis raportist „G20 note on the macrofinancial implications of crypto assets“
Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu on lisaks täpsustanud, et alates 10. märtsist 2023 on
turukapitalisatsiooni alusel kahe suurima bitcoini ja etheri hindadeks vastavalt 20 208 USA dollarit
ja 1 432 USA dollarit pärast seda, kui need hinnad olid kunagi vastavalt 67 549 USA dollarit ja 4
811 USA dollarit. Tegemist on umbes 70-protsendilise langusega, mis on oluliselt suurem kui
globaalsete aktsiate ligikaudu 20-protsendiline langus. Krüptovaraturg on üsna kontsentreeritud.
Alates 2023. aasta märtsi algusest moodustas bitcoin 44% ja ether 20% kogu krüptovaraturu
turuväärtusest.
USA dollariga tagatud stablecoin’id on viimase aasta jooksul langenud turuväärtuses oluliselt
vähem. Näiteks langes Tetheri (USDT) turuväärtus 2022. aasta mais 83 miljardilt USA dollarilt
2023. aasta märtsi alguses 72 miljardi USA dollarini. 2023. aasta märtsi alguse seisuga on kahe
suurima USA dollariga tagatud stablecoin (USDT ja USDC) ühine turuväärtus 116 miljardit USA
dollarit, samas kolme suurima euroga tagatud stablecoin’i (EURT, EURS, CEUR) puhul on
turuväärtus 383 miljonit eurot (umbes 410 miljonit USA dollarit) ehk tegemist on oluliselt
väiksemate mahtudega.
Kui rääkida kauplemismahtudest, siis bitcoin'i kauplemismaht on selgelt kõige suurem, käesoleval
ajal jääb 24-tunnine maht 14 miljardi USA dollari kanti, kuid see oli üle 50 miljardi USA dollari
2021. aasta mais. USA dollariga tagatud stablecoin’idega kauplemine on tavapärase päevase mahuga
üle 20 miljardi USA dollari ja tipuga üle 100 miljardi USA dollari 2021. aasta lõpus. EUR-ga tagatud
stablecoin’id kauplemine on tipphetkedel olnud kõigest veidi üle 90 miljoni euro.
Võrreldes traditsioonilise finantssektoriga on krüptovara turuväärtus üsna väike. 2021. aasta
kolmandas kvartalis, mil globaalse krüptovaraturu turuväärtus oli haripunktis ehk ligi 3 miljardit
USA dollarit, moodustas see ainult 1,5% ainuüksi EL finantssektori väärtusest, mida hinnati umbes
105 triljoni euro ulatuses. Käesoleva aasta märtsi seisuga moodustab krüptovarade turuväärtus
umbes 0,8 protsenti EL-i finantssektorist.
2.4. Väljatöötamiskavatsus ja valikukohad
2.4.1. Väljatöötamiskavatsus
Rahandusministeerium avalikustas 2019. a. 19. novembril krüptovarade reguleerimise
väljatöötamiskavatsuse (VTK). VTK eesmärk oli selgitada välja, kas Eesti peaks täiendavalt seda
KrüTS
10
valdkonda reguleerima (sh kas minna kaugemale toonasest RahaPTS-s sätestatust – nt reguleerida
igasuguste investeerimisinstrumentide pakkumise allutamine finantsjärelevalve alla).
Kuna Euroopa Komisjon avaldas 2020. a. 24. septembril MiCA määruse ettepaneku, siis otsustati
VTK-s toodud lähtekohtadest loobuda. Ehk käesolev eelnõu ei ole otseselt seotud eelnimetatud
VTK-ga, vaid näeb ette üksnes MiCA määruse rakendamise Eestis. Käesoleva eelnõu kohta VTK-
d ei ole koostatud tulenevalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punktist 2, kuivõrd
eelnõu käsitleb EL õiguse rakendamist.
MiCA määruse eelnõuga koos koostas Euroopa Komisjon mõjuanalüüsi14: Commission Staff
Impact Assessment – Accompanying the Document „Proposal for a Regulation of the European
Parliament and of the Council on Markets in Crypto-assets and amending Directive (EU)
2019/1937”.
DORA määruse ja direktiivi eelnõuga koos koostas Euroopa Komisjon mõjuanalüüsi15: Impact
assessment report – Accompanying the Document – “Proposal for a Regulation of the European
Parliament and of the Council on digital operational resilience for the financial sector and amending
Regulations (EC) No 1060/2009, (EU) No 648/2012, (EU) No 600/2014 and (EU) No 909/2014”.
TFR määruse mõju hindas Euroopa Komisjon rahapesu tõkestamise paketi raames16: Commission
Staff Impact Assessment – Accompanying the Anti-money laundering package.
Eelnõus esitatud tegevusloata väikefondi valitsejaid puudutavate IFS-i muudatuste kohta eraldi
VTK-d koostatud ei ole. Sektoriga seotud riskid on praktikas kõrged, mistõttu on ajakriitiline
regulatsiooni kitsaskohtade lahendamine (vt täpsemalt seletuskirja punkti 2.5). Muudatuste
kiireloomulisuse tõttu VTK-d ka koostatud ei ole.
2.4.2. Liikmesriigi valikukohad MiCA määruses
A. Pädeva asutuse määramine
MiCA määruse artikli 93 kohaselt peab iga liikmesriik määrama asutuse, kes teeb järelevalvet MiCA
määruses ettenähtud nõuete täitmise üle. Liikmesriik peab sellest teavitama ka Euroopa
Pangandusjärelevalve Asutust ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutust. Mh võib liikmesriik
määrata ka mitu erinevat asutust järelevalvet tegema (nt võib üks järelevalveasutus teha järelevalvet
e-raha tokenite väljastajate üle ja teine järelevalveasutus muude teenuste osutajate ja emitentide üle).
Sel juhul peab aga olema üks keskne asutus nö kontaktpunktiks.
Eelnõu koostamise raames on kaalutud kahte varianti pädeva asutuse määramiseks:
- pädevaks asutuseks on Rahapesu Andmebüroo, kes annab ka kehtiva RahaPTS alusel hetkel välja
VASP-ide tegevuslubasid;
- pädevaks asutuseks on Finantsinspektsioon.
Väidetavalt kannab krüptovara üksjagu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise riske ja
seetõttu võiks pädev asutus olla Rahapesu Andmebüroo. Sealjuures on Rahapesu Andmebüroo juba
aastaid vastava valdkonna eest teatud ulatuses kontrolli teostamise mõttes vastutanud ning neil on
olemas valdkonna eksperdid. Finantsinspektsioon peaks selle kõik eraldi ja täiendavalt üles ehitama.
Siiski on käesolevaga võetud eelnõus lähenemine, et vastaks pädevaks asutuseks MiCA määruse
14 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX%3A52020SC0380 15 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/TXT/?uri=CELEX:52020SC0198 16 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/PL/ALL/?uri=CELEX:52021SC0190
KrüTS
11
tähenduses saab olema Finantsinspektsioon. Ja seda järgmistel põhjustel:
1. MiCA määruses ettenähtud nõuded on väga sarnased mitmete teiste EL finantssektori
regulatsioonidega, mis näevad ette investorite kaitse reeglid (eelkõige MiFID-ga). Samuti on
sarnasusi ka muude nn elementidega – nt kapitalinõuded. Ehk MiCA määruse käsitluse kohaselt
on krüptovarateenuse osutamine ja krüptovarade emiteerimine olemuslikult väga lähedane
finantsteenuste (eelkõige investeerimisteenuste) osutamisega. Rahapesu Andmebüroo täna
sellise järelevalve ega kontrolliga ei tegele. Lisaks, kuna krüptovara emiteerimise ja müügiga
ning krüptovarateenuse osutamisega võivad tegeleda mh krediidiasutused, investeerimisühingud
ja teised finantssektori ettevõtjad, kes kuuluvad täna Finantsinspektsiooni järelevalve alla, siis
MiCA määruse järelevalve andmine osaliselt Rahapesu Andmebüroole võib tähendada, et
sellisel kujul järelevalvemudeli killustatus väikeses riigis nagu Eesti on üksjagu küsitav.
2. MiCA määruse põhjenduspunkt 103 selgitab, et ühe kürptovara liigi emiteerijate – nimelt e-raha
tokenite emitentide üle peaksid tegema järelevalvet need olemasolevad järelevalveasutused, kes
teevad juba täna järelevalvet nö tavapärase e-raha emiteerijate (e-raha asutuste ja
krediidiasutuste) üle, seega Eesti puhul oleks selleks igal juhul Finantsinspektsioon.
3. MiCA määrus näeb ette erinevaid raporteerimis- ja koostöökohustusi EL
finantsjärelevalveasutustega ning täna on peamiseks kontaktpunktiks Eestis nende asutustega
koostöö osas Finantsinspektsioon.
4. Kuigi hetkel on selliste teenuste mõju finantsstabiilsusele vähene või pigem marginaalne, siis
teenuste mahu kasvades ei saa välistada selle valdkonna (negatiivset) mõju ka
finantsstabiilsusele. Ka MiCA määruse põhjenduspunktis 5 on kirjas, et jaeinvestorid võivad
hakata tulevikus laialdaselt kasutama mõnda krüptovara liiki, mille hinda püütakse stabiliseerida
ühe konkreetse vara või varade kogumi suhtes, ning selline areng võib tekitada lisaprobleeme
finantsstabiilsuse, maksesüsteemide tõrgeteta toimimise, rahapoliitika reaalmajandusse
jõudmise või rahapoliitika iseseisvuse seisukohast. Muuhulgas võib MiCA kohaselt pädev
asutus tegevusloa andmisest keelduda, kui taotleva varapõhiste tokenite emitendi ärimudel võib
tõsiselt ohustada turu terviklust, finantsstabiilsust või maksesüsteemide tõrgeteta toimimist.
Samuti on pädeval asutusel õigus varapõhiste tokenite lunastamine ajutiselt peatada, et kaitsta
varapõhiste tokenite omanike huve ja finantsstabiilsust. Selliste hinnangute andmine ei kuulu
aga Rahapesu Andmebüroo valdkonda.
5. Kui Rahapesu Andmebüroo määrata MiCA pädevaks asutuseks, tähendaks see automaatselt, et
Rahapesu Andmebüroo peab teostama järelevalvet ka digitaalse tegevuskerksuse nõuete täitmise
üle. Nimelt tuleb krüptovarateenuse osutajate ja varapõhise tokeni emitendi DORA määruse
pädev asutus määrata vastavalt DORA määruse artikli 46 punktile d ehk tegemist on sama
asutusega, kes teostab järelevalvet MiCA määruse üle. Kõikide teiste finantsasutuste puhul on
DORA pädevaks asutuseks Finantsinspektsioon või Euroopa Keskpank. Kui Rahapesu
Andmebüroo peaks hakkama teostama järelevalvet DORA määruse nõuete üle, tähendaks see
täiendava järelevalvevaldkonna loomist ja vastava kompetentsi tagamist oma
organisatsioonistruktuuris. Finantsinspektsioonil on vastav kompetent olemas, kuna
finantsjärelevalve osaks on mh järelevalve seoses IKT-riskide juhtimisega.
Lisaks vastavalt RahaPTS § 64 lõikele 2 teeb Finantsinspektsioon juba täna nö (osalist) rahapesu alast
järelevalvet krediidiasutuste ning nende finantseerimisasutuste üle, kelle üle ta teeb ka
finantsjärelevalvet. Ehk selles mõttes ei oleks tegemist pretsedendiga kui ka krüptovarateenuste
pakkujatele ja vastavatele emitentidele rakenduks samasugune korraldus.
B. Lihtsustatud korras tegevusloa taotlemine
MiCA määruse artikli 143 lõikes 6 kohaselt võivad liikmesriigid kohaldada lihtsustatud korda
tegevusloa menetlemisele, kui tegevusloa taotluse on esitanud 18 kuu jooksul alates MiCA määruse
rakendamisest need ettevõtjad, kellel oli luba osutada krüptovarateenuseid riigisisese õiguse alusel
(ehk Eesti puhul RahaPTS alusel VASP-id). Sama lõike kohaselt peavad pädevad asutused
KrüTS
12
veenduma enne lihtsustatud korras tegevusloa andmist, et MiCA määruse V jaotise 2. ja 3. peatükis
sätestatud nõuded on täidetud.
Nimetatud nn valikuvõimalus on ette nähtud eelkõige nendele liikmesriikidele, kus järelevalveasutus
võrreldes varasemaga ei muutu (s.t. kui varasemalt on nt VASP-de loa väljastajaks olnud
finantsjärelevalveasutus ja finantsjärelevalveasutus saab olema ka loa väljastajaks CASP-dele).
Sellisel juhul on järelevalveasutusel võimalik efektiivselt hinnata, kas vastavad nõuded (MiCA
määruse V jaotise 2. ja 3. peatükis sätestatud nõuded) on juba täidetud ja kas seetõttu oleks õigustatud
väljastada nö uus luba lihtsustatud korras. Eesti puhul ei ole Finantsinspektsioonil võimalik
veenduda enne lihtsustatud korras tegevusloa andmist, et teenuseosutaja täidab MiCA nõudeid, kuna
Finantsinspektsioonil puudub selleks vastav järelevalveline õigus ja info.
Teiseks, kehtiv RahaPTS suurt osa viidatud nõuetest ei reguleeri (vaid nõuded kapitalile ja
omavahenditele ning juhtimiskord on teatud osas reguleeritud sarnaselt MiCA-le, vt allolevat tabelit
2). Seega, isegi kui näha ette eraldi vastavad koostöö ja info edastamise alused RABi ja
Finantsinspektsiooni vahel, siis samuti ei ole Finantsinspektsioonil võimalik RAB-ilt vastavat teavet
saada, kuna nagu osutatud, suur osa viidatud nõuetest kehtiva regulatsiooni kohaselt teenuseosutajale
hetkel ei kohaldu ehk ka RABil pole vastavat järelevalvelist infot, mida Finantsinspektsiooniga
jagada.
Seega kirjeldatud lihtsustatud korras tegevusloa menetlus oleks rakendatav üksnes siis, kui
riigisiseselt oleks juba varasemalt kehtestatud riigisisene (nö MiCA eelne) krüptovara regulatsioon,
mis oleks olnud samaväärne MiCA määruse V jaotise 2. ja 3. peatükis sätestatud nõuetega ja mille
kohaselt oleks olnud Finantsinspektsioon vastav järelevalveasutus.
MiCA määruse
V jaotise 2. ja 3 peatükk
RahaPTS Kommentaar
Art 66: Kohustus tegutseda
kliendi parimates huvides
ausalt, õiglaselt ja
professionaalselt
Kehtiv RahaPTS ei reguleeri
kliendi parimas huvs
tegutsemist.
Art 67: Usaldatavusnõuded § 722. Nõuded
virtuaalvääringu teenuse
pakkuja omavahenditele
Art 68: Juhtimiskord § 72. Tegevusloa kontrollese ja
tegevusloa andmisest
keeldumise alused (korrektse
ärialase maine nõue)
§ 725. Kõrgendatud nõuded
virtuaalvääringu teenuse
pakkuja asukohale,
tegevuskohale, juhatuse
liikmetel eja kontakstisiktele
Art 69: Pädevatele asutustele
esitatav teave
MiCA art 69 viitab olukorrale,
kui uus juhtorgani liige alustab
tegevust ning sellest tuleb
pädevat asutust teavitada.
Art 70: Klientide krüptovara
ja raha kaitse
Kehtiv RahaPTS ei reguleeri
klientide krüptovara ja raha
kaitset.
KrüTS
13
Art 71: Kaebuste käsitlemise
kord
Kehtiv RahaPTS ei reguleeri
kaebuste käsitlemist.
Art 72: Huvide konfliktide
tuvastamine, vältimine,
juhtimine ja avalikustamine
Kehtiv RahaPTS ei reguleeri
huvide konflikti tuvastamist,
vältimist ja avalikustamist.
Art 73: Teenuste ja tegevuste
edasiandmine
Kehtiv RahaPTS ei reguleeri
teenuse edasiandmist. Teenuse
osutamist otseselt üle anda ei
tohi.
Art 74: Krüptovarateenuse
osutaja tegevuse korrapärane
lõpetamine
Kehtiv RahaPTS ei reguleeri
teenuse korrapärast lõpetamist.
Art 75: Krüptovara hoidmine
ja haldamine kliendi nimel
Kehtiv RahaPTS ei reguleeri
krüptovara hoidmist ja
haldamist kliendi nimel.
Art 76: Krüptovara
kauplemisplatvormi
korraldamine
Kehtiv RahaPTS ei reguleeri
krüptovara
kauplemisplatvormi
korraldamist.
Art 77: Krüptovara
vahetamine raha või muu
krüptovara vastu
Kehtiv RahaPTS ei reguleeri
kürotovara vahetamist raha või
muu krüptovara vastu.
Art 78: Krüptovaraga seotud
korralduste täitmine kliendi
nimel
Kehtiv RahaPTS ei reguleeri
krüptovaraga seotud
korralduste täitmist kliendi
nimel.
Art 79: Krüptovara
pakkumise korraldamine
Kehtiv RahaPTS ei reguleeri
krüptovara pakkumise
korraldamist.
Arti 80: Krüptovaraga seotud
korralduste vastuvõtmine ja
edastamine kliendi nimel
Kehtiv RahaPTS ei reguleeri
krüptovaraga seotud
korralduste vastuvõtmist ja
edastamist kliendi nimel.
Art 81: Krüptovara kohta nõu
andmine ja krüptovaraportfelli
valitsemine
Kehtiv RahaPTS ei reguleeri
krüptovara kohta nõu andmist
ja portfelli valitsemist.
Art 82: Krüptovaraülekande
teenuse osutamine kliendi
nimel.
Kehtiv RahaPTS ei reguleeri
teenuse osutamist kliendi
nimel.
Tabel 2. MiCA määruse V jaotise 2. ja 3. peatüki võrdlus kehtiva regulatsiooniga
C. Siseteabe avalikustamisega viivitamine
MiCA määruse artikli 88 kohaselt võib krüptovara emitent, pakkuja ja kauplemisele võtmist taotlev
isik siseteabe avalikustamisega teatud tingimustel viivitada. Kui ta seda teeb, peab ta sellest pädevale
asutusele teada andma ja esitama kohe pärast teabe avalikustamist kirjaliku selgituse selle kohta,
kuidas viivituse aluseks olevad tingimused on täidetud.
Liikmesriigid võivad ette näha, et selline selgitus esitatakse üksnes pädeva asutuse taotlusel.
KrüTS
14
Pärast konsulteerimist Finantsinspektsiooniga on Eesti puhul võetud lähenemine, et liikmeriigi
võimalust ette näha, et selgitus esitatakse üksnes pädeva asutuse taotlusel, ei kasutata. Seega,
sarnaselt reguleeritud turuga tuleks esitada kohe pärast teabe avalikustamist kirjalik selgitus selle
kohta, kuidas MiCA artikli 88 lõikes 2 sätestatud tingimused on täidetud. Seda enam, et ka
turukuritarvituse määruse (EU 596/2014) artikkel 17(4) näeb siseteabe puhul emitendile kohustuse
pädevat asutust siseteabe avalikustamisega viivitamisest ise teavitada.
D. Üleminek MiCA-le
MiCA määruse artikli 143 lõikes 3 on sätestatud, et krüptovarateenuse osutaja, kes osutas oma
teenuseid kohaldatavate õigusaktide alusel enne MiCA rakendamise kuupäeva (ehk Eesti puhul
VASP-id RahaPTS alusel), saab jätkata tegutsemist „vana“ tegevusloaga veel kuni 18 kuud või kuni
talle antakse tegevusluba vastavalt MiCA määruse artiklile 63, olenevalt sellest, kumb juhtub varem.
Samas, võib liikmesriik otsustada mitte kasutada krüptovarateenuse osutajatele viidatud erandit või
lühendada selle kestust, kui liikmesriik leiab, et tema riigisisene õigusraamistik, mida kohaldatakse
enne MiCA rakendamist, on leebem kui MiCA määrus. Kuna Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve
asutus on andnud liikmesriikide rahandusministritele (majandus- ja rahandusnõukogule - ECOFIN)
soovituse kaaluda valikulise üleminekuperioodi piiramist 12 kuuni17, on eelnõu puhul võetud
lähenemine, et täielik ülemine MiCA regulatsioonile peab olema toimunud 2026. aasta 1. jaanuariks.
2.5. Väikefondivalitsejate täiendav reguleerimine
Eelnõuga muudetakse IFSi tegevusloata väikefondi valitsejaid reguleerivaid sätteid:
- kehtestatakse tegevusloata väikefondi valitsejale kapitalinõue 25 000 eurot, mis asutamisel
oleva väikefondi valitseja puhul peab olema rahas sisse makstud;
- kehtestatakse läbipaistvust suurendavad nõuded, millest tuleb kinni pidada, kui soovitakse
reklaamida oma valitsetavat fondi – reklaamimisel tuleb esitada hoiatused selle kohta, et
väikefondi valitseja tegutseb registreeringu alusel ega oma tegevusluba ning et tema tegevuse
üle ei teostata järelevalvet.
Ühtlasi täpsustatakse eelnõuga tegevusloata väikefondi valitsejate registreerimise ja registrist
kustutamise regulatsiooni. Registreerimise taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu
täiendatakse, näiteks tuleb esitada ka tõendid kapitalinõude täitmise ja menetlustasu maksmise kohta
ning hinnang selle kohta, et kavandatav tegevus vastab alternatiivse investeerimisfondi valitseja
tegevuse tunnustele. Samuti lisatakse esitatavate andmete loetellu andmed taotleja juhatuse liikmete
ning aktsionäride või osanike kohta. Vastavalt täiendatakse ka registreerimise taotluse rahuldamata
jätmise aluseid – lisaks seni kehtinule võib Finantsinspektsioon jätta taotluse rahuldamata ka, kui ei
ole tõendatud, et täidetud on eelnõuga kehtestatav kapitalinõue. Lisaks taotluse rahuldamata
jätmisele ja taotlemisel esinenud puuduste kõrvaldamise nõudmisele annab eelnõu
Finantsinspektsioonile võimaluse jätta taotlus läbi vaatamata. Finantsinspektsioon võib jätta taotluse
läbi vaatamata, kui ta on nõudnud taotlejalt puuduste kõrvaldamist, kuid taotleja ei ole suutnud seda
ette nähtud tähtajaks teha või kui taotleja ei ole tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud
lisaandmeid või dokumente või on esitanud need oluliste puudustega.
17 Väljavõte ESMA kirjast rahandusministritele: As most of the existing national regimes are far less comprehensive than
MiCA, clients could face higher risks of detriment with some entities applying less protective rules up until 1 July 2026, while
other entities would apply MiCA requirements from 30 December 2024. Based on a recent stocktaking exercise conducted by
ESMA, the grandfathering clause could theoretically apply to more than two thousand entities in the EEA currently registered
under these national regimes. With this in mind, we invite Member States to consider reducing the duration of the
grandfathering clause to a maximum of twelve months, in particular with respect to entities that have not been through a fully-
fledged authorisation process and that are not yet subject to effective supervision in the EU.
KrüTS
15
Finantsinspektsioon kustutab tegevusloata väikefondi valitseja registrist, kui tema tegevus lõpeb.
Lisaks eelpool kirjeldatud asjaolule on IFS-s kehtestatud veel eraldi alused Finantsinspektsioonile
väikefondi valitseja registrist kustutamiseks (§ 453 lg 10). Registrist kustutamise aluste hulka (uues
sõnastuses IFS § 4532 lg 3) lisatakse põhjus, et väikefondi valitseja ei esita IFS §-s 454 ette nähtud
teavet tähtaegselt.
Eelnõuga reguleeritakse ka väikefondi valitseja kohustusi, mis tal tekivad pärast registrist
kustutamist. Nimelt tuleb väikefondi valitsejal lõpetada sellisel juhul oma valitsetavate fondide
aktsiate või osade väljalaskmine, alustada oma fondide likvideerimist või anda nende valitsemine
üle, teavitada Finantsinspektsiooni fondide likvideerimisega alustamisest ja esitada pärast ka aruanne
likvideerimise tulemuste kohta.
Kehtestatavate kapitalinõuetega kooskõlla viimiseks jätab eelnõu kehtivat registreeringut omavatele
väikefondi valitsejatele 12 kuud seaduse muudatuse jõustumisest. Eelnõu kohustab väikefondi
valitsejat kapitalinõude täitmisest Finantsinspektsiooni ka viivitamata teavitama.
Kavandatud muudatuste tulemusena tagatakse investeerimisturu tõhusam toimimine ja investorite
parem kaitse. Täiendav reguleerimine on tingitud sektori kiirest kasvust ja soovist maandada
võimalikust kuritarvitamisest tingitud riske.
Nii menetluste kui registreeringu saanud väikefondi valitsejate arv on mõne aastaga oluliselt
kasvanud. 2019. aastal registreeriti 8 tegevusloata väikefondi valitsejat, 2021. aastal juba 16 ja 2022.
aastal 19 uut fondivalitsejat. Käesoleva aasta I kvartalis on lisandunud omakorda 4 uut registreeritud
väikefondi valitsejat. 2022. aastal oli korraga menetluses kuni 30 registreerimise taotlust.
Samuti on oluliselt kasvanud registreeritud väikefondi valitsejate sektori maht. Kui 2019. aastal oli
selliste fondivalitsejate valitsetud alternatiivfondide maht kokku 257 miljonit eurot, siis 2022. aasta
lõpu seisuga oli see juba 732 miljonit eurot.
Alates registreeritud väikefondi valitsejate turu elavnemisest 2020. aastal on peamisteks
riskifaktoriteks Finantsinspektsiooni hinnangul tõusnud krüptoinvesteeringud ning Eestiga seost
mitteomavate ja kõrge rahapesu riskiga äriühingute registreerimise taotlused. 2022. aasta
krüptovaraturu negatiivsed sündmused on küll vähendanud taotlejate arvu, kes soovivad valitseda
krüptofonde, ja seda peaks vähendama ka käesolev krüptovaraturu seaduse eelnõu, kuid kõik
olulised riskid ei lange ära ka üksi krüptovaraturu seaduse jõustumisega.
Tegevusloata väikefondi valitseja tegevuse registreerimise ja registrist kustutamise regulatsioone
täiendati mõnevõrra küll 2022. aastal18, kuid eelnõu menetluse käigus näiteks kapitalinõude
kehtestamisest loobuti. Paraku on praktikas ilmnenud, et tehtud muudatused ei ole olnud ülal
viidatud probleemide lahendamiseks ja sektoriga seonduvate riskide maandamiseks piisavad.
Finantsinspektsioon on välja toonud, et näiteks on tegevusloata väikefondi valitseja registreeringu
taotlejad uutele registreerimist puudutavatele nõuetele reageerinud lihtsalt strateegia muutmisega –
registreeringu taotlejate juhatuse liikmeteks on palgatud küll kohalikud isikud, kuid iga menetluse
käigus ei ole võimalik Finantsinspektsioonil veenduda, et need isikud omavad fondivalitseja
juhtimises reaalset rolli ega ole juhatusse nimetatud pelgalt IFS-i ja Finantsinspektsiooni soovitusliku
juhendi nõuete formaalseks täitmiseks. Uue, potentsiaalselt ohtliku trendina on hoogustunud
äriõiguse nõustajate poolt tegevusloata väikefondi valitsejate registreerimine edasimüügi eesmärgil.
18 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3d928350-1277-4000-8f17-11d554be39d4
KrüTS
16
Sellistel juhtumitel võivad seaduse nõuded olla formaalselt küll täidetud, kuid Finantsinspektsioonil
puudub kehtivas raamistikus võimalus veenduda, et nõuete täitmine on tagatud ka peale
registreeritud väikefondi valitseja müüki.
Finantsinspektsiooni hinnangul on praktikas ilmnenud kitsaskohad ka IFS-s sisalduvates registrist
kustutamise sätetes. Seaduses selleks sätestatud alused ei võimalda tegevusloata väikefondi valitsejat
õiguskindlalt ja efektiivselt registrist kustutada ning kehtiv regulatsioon ei sisalda ka kustutamiseks
vajalikke menetlusnorme. Samal ajal on registrist kustutamine muutunud aktuaalseks halvenenud
aruandluse distsipliini ja kvaliteedi taustal.
Eelnõu viidatud kitsaskohti adresseeribki ja toob vajalikud täiendused tegevusloata väikefondi
valitsejate registreerimise ja registrist kustutamise protsessidesse ning registreeritud väikefondi
valitseja tegevuse nõuetesse.
Arvestades, et praktikas on Finantsinspektsiooni koormus väikefondi valitsejate registreerimisel ja
registrist kustutamisel ning IFS § 455 lõikes 8 sätestatud ulatuses järelevalve teostamisel oluliselt
mahukamaks kujunenud, kui seda vastava regulatsiooni kujundamisel algselt ette nähti, tõstetakse
eelnõuga väikefondi valitsejana tegevuse registreerimise taotluse menetlustasu 1 000 eurolt 2 000
eurole ja kehtestatakse väikefondi valitsejatele, kes on oma tegevuse Finantsinspektsioonis
registreerinud, järelevalvetasu kapitaliosa, suuruses 1% kahekordsest kapitalinõudest ehk 500 eurot
aastas. Finantsinspektsiooni kulud finantseeritakse järelevalvesubjektide poolt makstavate menetlus-
ja järelevalvetasude arvelt. Kõnealuseid väikefondi valitsejaid puudutavate toimingutega kaasnevate
kulude finantseerimist teiste finantsjärelevalve subjektide poolt ei saa pidada õiglaseks ega
põhjendatuks.
3. EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS
3.1. Ülevaade eelnõu ülesehitusest
1. peatükk. Üldsätted
§ 1. Seaduse reguleerimisala
§ 2. Seaduse kohaldamisala
§ 3. Krüptovaraturu osaline
§ 4. Terminid
2. peatükk. Nõuded krüptovaraturu osalisele ja tema tegevusele
§ 5. Krüptovaraturu osalise tegevusluba
§ 6. Krüptovaraturu osalisena tegutsemise õigus
§ 7. Nõuded krüptovaraturu osalise tegevusele
§ 8. Nõuded krüptovara kohta nõu andmisele
§ 9. Nõuded digitaalsele tegevuskerksusele
3. peatükk. Krüptovaraturu osalise tegevus kolmandas riigis ja lepinguriigi
krüptovaraturu osalise tegevus Eestis § 10. Krüptovaraturu osalise kolmandas riigis tegutsemise nõuded
§ 11. Kolmandas riigis tegutsemise loa kehtetuks tunnistamine
§ 12. Lepinguriigi krüptovaraturu osalise tegevus Eestis
4. peatükk. Oluline osalus
§ 13. Olulise osaluse omandamise, selle suurendamise ja kontrollitavaks äriühinguks muutmise
keelamine ning osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed
5. peatükk. Raamatupidamine, aruandlus ja audiitorkontroll
KrüTS
17
§ 14. Raamatupidamise korraldamine
§ 15. Aruannete esitamine Finantsinspektsioonile
§ 16. Finantsinspektsioonile esitatud aruannete kontroll ja puuduste kõrvaldamine
§ 17. Audiitorkontroll
§ 18. Audiitorettevõtja informeerimiskohustus
6. peatükk. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi
ümberkujundamine, ühinemine, lõpetamine ja pankrot § 19. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi ümberkujundamine
§ 20. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi ühinemine
§ 21. Ühinemisluba
§ 22. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi jagunemine
§ 23. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi lõpetamine
§ 24. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi pankrot
7. peatükk. Järelevalve
§ 25. Järelevalve eesmärk
§ 26. Järelevalve alused ja ulatus
§ 27. Finantsinspektsiooni õigused info saamisel
§ 28. Järelevalve kolmandas riigis krüptovarateenuse osutamise ja krüptovara pakkumise või
kauplemisele võtmise taotlemise üle
§ 29. Menetlusosalise õigused ja kohustused järelevalvemenetluses
§ 30. Selgituste andmisest keeldumise alused
§ 31. Kohapealse kontrolli tegemine
§ 32. Ekspertiis ja erakorraline audiitorkontroll
§ 33. Ettekirjutus
§ 34. Finantsinspektsiooni õigused ja kohustused ettekirjutuse tegemisel
§ 35. Juhtorganite kokkukutsumisest teavitamine, Finantsinspektsiooni osalemine koosolekul ja
juhtorgani otsuse kehtetuks tunnistamine Finantsinspektsiooni taotlusel
§ 36. Sunniraha
8. peatükk. Vastutus
§ 37. Krüptovarateenuse osutamisega seotud nõuete rikkumine
§ 38. Varapõhise tokeni emitendi nõuete rikkumine
§ 39. E-raha tokeni emitendi nõuete rikkumine
§ 40. Muu krüptovara pakkumise ja kauplemisele võtmise nõuete rikkumine
§ 41. Siseteabe avalikustamise nõuete rikkumine
§ 42. Turukuritarvituse ennetamise ja avastamise nõuete rikkumine
§ 43. Teabe esitamise või avalikustamise kohustuse rikkumine
§ 44. Digitaalse tegevuskerksuse nõuete rikkumine
§ 45. Krüptovarateenuse osutaja jagunemise, ümberkujundamise, ühinemise või lõpetamisega
seotud nõuete rikkumine
§ 46. Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive
§ 47. Menetlus
9. peatükk. Rakendussätted
1. jagu. Üleminekusätted ja rakendussätted
§ 48. Käesoleva seaduse rakendamine ja tegevuse kooskõlla viimine käesoleva seaduse nõuetega
2. jagu. Muudatused kehtivates seadustes
§ 49. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine
§ 50. Investeerimisfondide seaduse muutmine
KrüTS
18
§ 51. Kindlustustegevuse seaduse muutmine
§ 52. Krediidiasutuste seaduse muutmine
§ 53. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine
§ 54. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine
§ 55. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine
§ 56. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmine
§ 57. Riigilõivuseaduse muutmine
§ 58. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine
§ 59. Väärtpaberituru seaduse muutmine
3. jagu. Seaduse jõustumine § 60. Seaduse jõustumine
3.2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Paragrahv 1 määratleb seaduse reguleerimisala.
Seadus reguleerib krüptovaraturu osalise tegevust, lõpetamist, järelevalvet ja vastutust
krüptovaraturu osalise üle niivõrd, kuivõrd see täpsustab ja täiendab MiCA ja DORA määrusi.
Paragrahvis nimetatud termin krüptovaraturu osaline on defineeritud eelnõu paragrahvis 3.
Paragrahv 2. Seaduse kohaldamisala
Lõike 1 kohaselt kuuluvad seaduse kohaldamisalasse MiCA määruse artikli 2 lõike 1 kohaselt
juriidilised ja füüsilised isikud ning muud ettevõtjad, kes tegelevad EL-is krüptovara emiteerimise,
avaliku pakkumise ja kauplemisele võtmisega või kes osutavad krüptovaraga seotud teenuseid.
Seadust kohaldatakse vaid selliste isikute suhtes, kes kuuluvad ka MICA määruse kohaldamisalasse.
Olgu siinjuures välja toodud, et näiteks ei kohaldata MiCA määrust ja käesolevat seadust isikute
suhtes, kes osutavad krüptovarateenuseid üksnes oma emaettevõtjale, oma tütarettevõtjale või oma
emaettevõtja teistele tütarettevõtjatele. Lisaks ei kohaldata määrust likvideerijale või haldurile,
Euroopa Keskpangale ja liikmesriikide keskpankadele, muudele riigiasutustele, Euroopa
Investeerimispangale ja selle tütarettevõtjatele, Euroopa Finantsstabiilsuse Fondile ja Euroopa
stabiilsusmehhanismile ning avalik-õiguslike rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes.
MiCA määrust ei kohaldata ka juhul, kui krüptovara on ainulaadne ega ole asendatav muu
krüptovaraga. Samuti ei kohaldata seadust, kui krüptovara kvalifitseerub finantsinstrumendiks,
hoiuseks, rahaks (v.a e-raha token), väärtpaberistamise positsiooniks, kindlustustooteks,
pensionitooteks, tööandja pensioniskeemiks, erapensionitooteks, üleeuroopaliseks personaalseks
pensionitooteks ja sotsiaalkindlustussüsteemiks.
MiCA määrust ei kohaldata ka kui isikud pakuvad krüptovara tasuta või krüptovara luuakse
automaatselt tasuna hajusraamatu haldamise või tehingute valideerimise eest või pakkumine on
seotud kasutustokeniga, mis annab juurdepääsu olemasolevale või kasutusel olevale kaubale või
teenusele või krüptovara omanikul on õigus kasutada seda üksnes vastutasuks kaupade ja teenuste
eest selliste kaupmeeste piiratud võrgustikus, kel on pakkujaga lepingulised suhted. Samas, viidatud
erandid ei peaks hõlmama krüptovara, mis esindab ladustatud kaupu, mille puhul ei ole ette nähtud,
et ostja need pärast ostmist kätte saab. Samuti ei tuleks piiratud võrgustiku erandit kohaldada
krüptovara suhtes, mis on tavaliselt ette nähtud pidevalt kasvava teenuseosutajate võrgustiku jaoks.
Pädev asutus peaks hindama piiratud võrgustiku erandit iga kord, kui pakkumine või rohkem kui
ühe pakkumise koguväärtus ületab teatava künnise, mis tähendab, et uuele pakkumisele ei tuleks
automaatselt kohaldada eelmisele pakkumisele tehtud erandit. Erandite kohaldamine lõppeb, kui
KrüTS
19
pakkuja või pakkuja nimel tegutsev teine isik annab teada pakkuja kavatsusest taotleda kauplemisele
võtmist või kui krüptovara, mille suhtes erandit kohaldatakse, võetakse kauplemisele.
Seega näiteks ei kohaldata seadust järgmiste isikute suhtes:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 2 lõikes 2 nimetatud isik;
2) isik, kes tegeleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 2 lõikes 3 või 4
nimetatud krüptovara emiteerimise, pakkumise või kauplemisele võtmisega või kes osutab selle
krüptovaraga seotud teenuseid;
3) isik, kes pakub krüptovara Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 artikli 4
lõikes 3 sätestatud tingimustel.
Lõike 2 eesmärk on täpsustada, et juba tegutsevatele finantssektori ettevõtetele ei kohaldata kõiki
seaduse sätted, kuna nende suhtes kohalduvad eriseadused juba reguleerivad teatud valdkondi.
Näiteks on ühinguõiguse sätted reguleeritud eriseadustes, nagu ka audiitorettevõtja suhtes
kohalduvad nõuded, aga ka kolmandas riigis tegutsemise puhul kohalduvad nõuded, mis on ette
nähtud eriseadustes.
Sama lähenemine on ka MiCA määruses. Näiteks, kui liidu õiguse alusel tegevusluba omav
finantssektori ettevõtja (MiCA määruse artikli 60 lõikes 1, 2, 3, 4, 5 või 6 nimetatud isik) soovib
osutada krüptovarateenust, ei kohaldata tema suhtes kõiki MiCA määruses sätestatud nõudeid –
näiteks tegevusloa nõudeid, omavahendite nõudeid ja olulist osalust omavate aktsionäride
heakskiitmise menetlust, kuna need nõuded on hõlmatud vastavate liidu seadusandlike aktidega,
mille alusel neile tegevusluba anti. Siiski tuleks sellist finantssektori ettevõtjat lugeda
krüptovarateenuse osutajateks ning tema suhtes kohaldatakse mh MiCA määruses sätestatud
asjakohaseid haldusvolitusi, sealhulgas õigust peatada või keelata teatavad krüptovarateenused.
Selliste ettevõtjate suhtes tuleks kohaldada ka kõiki nõudeid, mida MiCA määruse alusel
kohaldatakse krüptovarateenuse osutajate suhtes.
Kuna makseasutuse puhul ei ole MiCA määruses ette nähtud, et krüptovarateenuse osutajana
tegutsemise õiguse saamiseks piisab ka pädeva asutuse teavitamisest, kohaldub neile näiteks ka
tegevusloa nõue ja nõuded kapitalile.
Kui krediidiasutus emiteerib varapõhist tokenit, ei pea ta eraldi tegevusluba taotlema, mistõttu ei
kohaldata tema suhtes ka tegevusloa taotlemise ja selle menetlusega ning tegevusloa kehtetuks
tunnistamisega seotud sätteid (MiCA määruse art 16, 18, 20, 21 ja 24). Lisaks ei kohaldata
omavahendite nõudeid (art 35) ja sätteid olulise osaluse omandamise kohta (art 41 ja 42). Vastav
regulatsioon on kaetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL ja määrusega (EL)
nr 575/2013.
Lõige 3. Kui krüptovaraturul pakutakse muud krüptovara kui varapõhiseid tokeneid või e-raha
tokeneid, siis sellise krüptovara pakkujale ja kauplemisele võtmist taotleva isiku suhtes kohaldatakse
üksnes MiCA määruse artikleid 4–15 (II jaotis) ning artikleid 86–92 (ehk § 6 lõikes 4 on viide MiCA
määruse rakendamisele), aga ka MiCA määruse järelevalve sätteid. Kuna MiCA määruse artikli 11
lõige 2 sätestab, et muu krüptovara pakkujad ja kauplemisele võtmist taotlevad isikud ei ole
kohustatud pärast nõuetega vastavuses oleva valge paberi emiteerimist esitama täiendavat
informatsiooni, ei kohaldata seaduse järelevalve sätteid (sh teabe küsimise regulatsiooni) selliste
isikute suhtes, kuid see ei tähenda, et MiCA määruse järelevalvesätted nende suhtes ei kohalduks.
Näiteks peab MiCA artikli 93 kohaselt liikmesriik määrama pädeva asutuse, kes täidab määruses
ette nähtud ülesandeid ja kohustusi ning määruse art 94 ütleb, et pädeval asutusel on mh selles artiklis
loetletud järelevalveõigused II jaos sätestatud nõuete täitmise üle. Pädeval asutusel on seega roll
seoses ka muu krüptovara pakkujate ja kauplemisele taotlevate isikutega. Seetõttu on lõikes 3 ka
KrüTS
20
viide seaduse § 26 lõikele 1, millega määratletakse, et Finantsinspektsioon on pädeva asutus
teostama järelevalvet ka II jaos sätestatud nõuete täitmise üle.
Kuna MiCA määruse põhjenduspunktis 98 on täpsustatud, et muu krüptovara kui varapõhiste
tokenite või e-raha tokenite emitentide suhtes ei tuleks kohaldada MiCA määruse kohast
järelevalvet, kui emitent ei ole pakkuja ega kauplemisele võtmist taotlev isik, on ka lõikes 3
täpsustus, et pädeva asutuse määramise ja vastutuse sätteid tema suhtes ei kohaldata.
Lõike 4 näol on tegemist tüüpilise finantsjärelevalvesubjekti kohta käiva normiga, millega
täpsustatakse, et seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse
sätteid, arvestades eriseadusest ja Finantsinspektsiooni seadusest tulenevaid erisusi.
Paragrahv 3. Krüptovaraturu osaline
Lõikes 1 defineeritakse krüptovaraturu osaline, kelleks on nii krüptovarateenuse osutaja (punkt 1),
krüptovara emitent (punkt 2) kui ka isik, kes pakub krüptovara või taotleb selle kauplemisele võtmist.
MiCA määruse artikli 3 lõike 1 punkti 15 kohaselt on krüptovarateenuse osutaja juriidiline isik
või muu ettevõtja, kelle kutse- või äritegevus seisneb ühe või mitme krüptovarateenuse
professionaalses osutamises kliendile ja kellel on lubatud osutada krüptovarateenuseid kooskõlas
MiCA määruse artikliga 59. Selliste teenuste esimesse kategooriasse kuuluvad krüptovaraga
kauplemise platvormi korraldamine, krüptovara vahetamine rahaliste vahendite või muu krüptovara
vastu oma arvel kauplemise teel, kliendi nimel krüptovara hoidmine ja haldamine ning
krüptovaraülekande teenuste osutamine kliendi nimel. Selliste teenuste teise kategooriasse kuuluvad
krüptovara suunatud pakkumine, krüptovaraga seotud korralduste vastuvõtmine või edastamine
kliendi nimel, krüptovaraga seotud korralduste täitmine kliendi nimel, krüptovara kohta nõu
andmine ning krüptovaraportfelli valitsemise teenuse osutamine.
MiCA määruse artikli 3 lõike 1 punkti 10 kohaselt on emitent füüsiline või juriidiline isik või muu
ettevõtja, kes emiteerib krüptovara, sealjuures sama lõike punkti 5 kohaselt on krüptovara väärtuse
või õiguse digitaalne esitus, mida on võimalik üle kanda ja salvestada elektrooniliselt, kasutades
hajusraamatu tehnoloogiat või muud sarnast tehnoloogiat.
Väärtuse all tuleb mõista nö välist ja rahaliselt hinnatavat väärtust, mille tehingupooled või
turuosalised on vastavale krüptovarale omistanud.
MICA määruse põhjenduspunkt 20 selgitab, et krüptovara emitendid on üksused, kellel on kontroll
krüptovara loomise üle.
Krüptovara emitendid käesoleva seaduse tähenduses on varapõhise tokeni emitendid, e-raha tokeni
emitendid ja muu krüptovara emitendid. Nimelt liigitatakse MiCA määrusega krüptovara kolme
kategooriasse, mida tuleks üksteisest eristada ja mille suhtes tuleks kohaldada erinevaid nõudeid
sõltuvalt nendega kaasnevatest riskidest.
Kui krüptovaral puudub identifitseeritav emitent, ei peaks see kuuluma MiCA määruse II, III ega IV
jaotise kohaldamisalasse. Krüptovarateenuse osutajad, kes osutavad sellise krüptovaraga seotud
teenuseid, on siiski määrusega hõlmatud.
Paragrahvis 3 osutatud krüptovaraturu osalised on nii MiCA tegevusloa alusel tegutsevad
krüptovarateenuse osutajad ja varapõhise tokeni emitendid kui ka isikud, kelle on MiCA määruse
alusel selleks õigus, kuid eraldi tegevusluba nad taotlema ei pea. Kui MiCA määruse artikli 3 lõike
1 punktis 15 on defineeritud krüptovarateenuse osutaja, siis sõnastus viitab „juriidilisele isikule või
KrüTS
21
muule ettevõtjale, … kellel on lubatud osutada krüptovarateenuseid kooskõlas artikliga 59“.
Viidatud luba ei tähenda ainult tegevusluba, vaid artikli 59 lõike 1 punkt b annab loa osutada
krüptovarateenust finantssektori ettevõtjatel ka tegevusluba omamata. Sama on krediidiasutustega,
kelle on MiCA määruse artikli 17 lõike 1 punkti b alusel luba varapõhist tokenit avalikult pakkuda
või selle kauplemisele võtmist taotleda (eraldi tegevusluba omamata).
Krüptovaraturu osaline on ka muu krüptovara pakkuja ja muu krüptovara kauplemisele võtmist
taotlev isik. Kuigi § 2 lõige 1 juba määratleb, et käesolev seadus kohaldub ainult MiCA määruse
kohaldamisala ulatuses olevatele isikutele, on muu krüptovara pakkujate ja kauplemisele võtmist
taotlevate isikute puhul lisatud sellegi poolest täpsustus, et juhul, kui selline isik ei kuulu MiCA
kohaldamisulatusse, siis ei ole tegemist ka krüptovaraturu osalisega käesoleva seaduse tähenduses
(vt selgitust ka § 2 lõike 1 juures).
Lõige 2 defineerib varapõhise tokeni emitendi. Tegemist on isikuga, kes emiteerib varapõhist
tokenit. MiCA määruse artikli 3 lõike 1 punktis 6 on defineeritud, et varapõhise tokeni puhul on
tegemist krüptovara liigiga, mis ei ole e-raha token ja mille eesmärk on säilitada stabiilne väärtus,
järgides mõnda muud väärtust või õigust või nende kombinatsiooni, sealhulgas üht või mitut
ametlikku vääringut. See hõlmab igasugust krüptovara, välja arvatud e-raha tokenid, mille väärtus
on tagatud varaga, et vältida kõrvalehoidmist ja muuta käesolev määrus tulevikukindlaks.
Varapõhised tokenid võidakse laialdaselt kasutusele võtta väärtuse ülekandmiseks või
vahetusvahendina ning seega kujutavad nad endast muu krüptovaraga võrreldes suuremat riski
krüptovara omanike, eelkõige jaeklientide kaitse ja turu usaldusväärsuse seisukohast. Varapõhiste
tokenite emitentide suhtes kohaldatakse rangemaid nõudeid kui näiteks muu krüptovara emitentide
suhtes.
Lõige 3. E-raha tokeni emitendi puhul on tegemist krediidiasutuse või e-raha asutusega, kes
emiteerib e-raha tokenit. MiCA määruse artikli 3 lõike 1 punktis 7 on defineeritud, et e-raha tokeni
puhul on tegemist krüptovara liigiga, mille eesmärk on säilitada stabiilne väärtus, järgides ametliku
vääringu väärtust. Sellise krüptovara funktsioon on väga sarnane direktiivis 2009/110/EL
määratletud e-raha funktsiooniga. Sarnaselt e-rahale on selline krüptovara müntide ja pangatähtede
elektrooniline asendaja ning seda kasutatakse tõenäoliselt maksete tegemiseks.
Lõige 4. Muu krüptovara pakkuja puhul on tegemist isikuga, kes avalikult pakub muud
krüptovara. Nagu eespool osutatud, on muu krüptovara puhul tegemist krüptovaraga, mis ei ole
määratletav kui varapõhine token või e-raha token. Avalik pakkumine on defineeritud MiCA
määruse artikli 3 punktis 12, olles igasuguses vormis ja vahendite abil isikutele suunatud teade,
milles esitatakse piisavalt teavet pakkumistingimuste ja pakutava krüptovara kohta, et tulevased
omanikud saaksid otsustada, kas seda krüptovara osta.
Lõige 5. Muu krüptovara kauplemisele võtmise taotleja defineerimisel on aluseks võetud VpTS
§ 52 kauplemisele võtja määratlus.
Paragrahv 4. Terminid
Lõige 1. Seaduses kasutatakse termineid, mis on defineeritud MiCA ja DORA määruses, mistõttu
ei ole neid seaduses eraldi defineeritud. Kuna varapõhise tokeni emitent ja e-raha tokeni emitent pole
MiCA-s eraldi defineeritud (ainult emitent on üldsõnaliselt defineeritud), on need ka §-s 3 eraldi
välja toodud.
Lõige 2. Kuna Eesti õiguses kasutatakse üldiselt terminit konsolideerimisgrupp, on ka käesoleva
eelnõu puhul otsustatud kasutada seda terminit. Lõike 2 eesmärk on täpsustada, et
KrüTS
22
konsolideerimisgrupi all on mõeldud kontserni MiCA määruse tähenduses. MiCA määruses on
kontserni määratlemisel viidatud direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punktile 11 – kontsern on
emaettevõtja ja kõik selle tütarettevõtjad.
Lõige 3. Kontrollitava äriühingu ja hääleõiguse määratlus on VpTS §-s 10.
Lõige 4. Defineeritakse lepinguriik, kuna seadusesättes, kus seda terminit esimest korda
kasutatakse, ei ole seda võimalik teha.
Paragrahvid 5 ja 6. Krüptovaraturu osalise tegevusluba ja krüptovaraturu osalisena
tegutsemise õigus
Paragrahvides 5 ja 6 täpsustatakse nõudeid krüptovaraturul tegutsemiseks. Üldreeglina peab
selleks olema pädeva asutuse tegevusluba, kuid MiCA määruses on ette nähtud ka erandid, mil eraldi
tegevusluba ei ole vaja ja teatud juhtudel piisab ka pädeva asutuse teavitamisest (§ 5 lõige 1). Tabelis
3 on ülevaade, millistel juhtudel on vaja luba ja millistel juhtudel piisab Finantsinspektsiooni
teavitamisest. Näiteks varapõhiste tokenite avalik pakkumine liidus või sellise krüptovara
kauplemisele võtmise taotlemine peaks olema lubatud üksnes juhul, kui pädev asutus on andnud
sellise krüptovara emitendile selleks tegevusloa ja kiitnud heaks asjaomase krüptovara valge
raamatu. Kui emitent on krediidiasustus, siis piisab ka Finantsinspektsiooni teavitamisest, kuid valge
raamat tuleb sellegipoolest Finantsinspektsiooni poolt heaks kiita.
Tegevusloa nõuet ei kohaldata ka juhul, kui varapõhised tokenid on suunatud üksnes kutselistele
investoritele (direktiivi 2014/65/EL II lisa I jao punktides 1–4 loetletud isikud või üksused) või kui
varapõhiste tokenite avaliku pakkumise maht jääb alla 5 000 000 euro.
Tegevusluba peab olema ka juhul, kui isik soovib osutada krüptovarateenust, v.a kui ta on juba
tegevusluba omav finantssektori ettevõtja (krediidiasutus, väärtpaberite keskdepositoorium,
investeerimisühing, turukorraldaja, e-raha asutus, eurofondi valitseja või alternatiivne
investeerimisfond). Nimelt on teatavatel äriühingutel lubatud, kelle suhtes kohaldatakse
finantsteenuseid käsitlevaid liidu seadusandlikke akte, osutada kõiki või mõnesid
krüptovarateenuseid ilma, et nad peaksid saama MiCA määruse kohase krüptovarateenuse osutaja
tegevusloa, kui nad esitavad oma pädevatele asutustele teatava teabe enne kõnealuste teenuste
esmakordset osutamist.
E-raha asutustel peaks olema võimalik osutada hoidmisteenuseid ilma MiCA määruse kohase
tegevusloata, et osutada krüptovarateenuseid ainult seoses nende emiteeritud e-raha tokenitega.
Füüsilistel või juriidilistel isikutel, kellel on luba e-raha levitamiseks direktiivi 2009/110/EÜ alusel,
peaks olema võimalik levitada ka e-raha tokeneid e-raha tokenite emitentide nimel ilma, et nad
peaksid saama MiCA määruse kohase tegevusloa krüptovarateenuste osutamiseks.
Krüptovarateenuse osutaja Teenuse osutamise õigus
Juriidiline isik või muu
ettevõtja, kes pole
alljärgnevalt nimetatud
austus
FI tegevusluba.
Krediidiasutus FI-le 40 päeva enne teenuse osutamist ettenähtud teabe esitamine.
Väärtpaberite
keskdepositoorium
FI-le 40 päeva enne teenuse osutamist ettenähtud teabe esitamine.
Investeerimisühing FI-le 40 päeva enne teenuse osutamist ettenähtud teabe esitamine.
Turukorraldaja FI-le 40 päeva enne teenuse osutamist ettenähtud teabe esitamine.
E-raha asutus FI-le 40 päeva enne teenuse osutamist ettenähtud teabe esitamine.
KrüTS
23
Eurofondi valitseja ja
alternatiivne
investeerimisfond
FI-le 40 päeva enne teenuse osutamist ettenähtud teabe esitamine.
Varapõhise tokeni emitent Krüptovara pakkumise/ kauplemisele
võtmise taotlemise õigus
Valge raamat
Juriidiline isik või muu
ettevõtja FI tegevusluba. Koos tegevusloa saamisega
loetakse valge raamat samuti
heaks kiidetuks (eraldi
menetlust pole).
FI tegevusluba ei ole vaja, kui:
- ringluses olevate tokenite
väärtus on alla 5 000 000
euro, või
- tokeneid pakutakse ainult
kutselistele investoritele.
FI teavitamine valgest
raamatust.
Krediidiasutus FI teavitamine 90 päeva enne
krüptovara emiteerimist ja teabe
esitamine.
FI kiidab valge raamatu
heaks.
Varapõhise tokeni emitendi
kirjalikul nõusolekul võib
krüptovara pakkuda või
kauplemisele võtmist taotleda
muu isik.
E-raha tokeni emitent Krüptovara pakkumise/ kauplemisele
võtmise õigus
Valge raamat
Krediidiasutus FI teavitamine 40 päeva enne
krüptovara pakkumist või
kauplemisele võtmise taotlemist.
FI teavitamine valgest
raamatust (FI ei või nõuda
selle heakskiitmist)
E-raha asutus FI teavitamine 40 päeva enne
krüptovara pakkumist või
kauplemisele võtmise taotlemist.
FI teavitamine valgest
raamatust (FI ei või nõuda
selle heakskiitmist).
MERAS § 12 kohaselt
erandi alusel tegutsev e-
raha asutus
FI teavitamine 40 päeva enne
krüptovara pakkumist.
FI teavitamine valgest
raamatust (FI ei või nõuda
selle heakskiitmist).
MERAS § 6 lg 3 FI-d ei pea teavitama. FI teavitamine valgest
raamatust (FI ei või nõuda
selle heakskiitmist).
Emitendi, v.a MERAS § 6 lg 3 ja §
12 juhud, kirjalikul nõusolekul
võib krüptovara pakkuda või
kauplemisele võtmist taotleda
muu isik.
Muu krüptovara
pakkuja/kauplemisele võtmist
taotlev isik
Krüptovara pakkumise/ kauplemisele
võtmise õigus
Valge raamat
Juriidiline isik
Krüptovara
pakkumise/kauplemisele võtmise
taotlemise eelduseks on:
- valge raamatu koostamine,
FI teavitamine sellest ja selle
avaldamine;
- Reklaamteate koostamine ja
avaldamine;
- sobivusnõuetele vastamine.
Valget raamatut ei pea
koostama (avalik
pakkumine):
- pakkumine vähem kui
150 isikule LR kohta, kui
need isikud tegutsevad
oma arvel.
- krüptovara kogumaht 12
kuu jooksul ei ületa
1 000 000 eurot, või
- tokeneid pakutakse ainult
kutselistele investoritele.
Valget raamatut ei pea
koostama (kauplemisele
võtmine):
- krüptovara on
kauplemisele võetud
KrüTS
24
mõnel teisel LR
krüptovaraga kauplemise
platvormil;
- valge raamatu on
koostatud
kauplemisplatvormi
korraldaja.
MiCA kohaldamise erand
art 4 lg 3
- -
Tabel 3. Krüptovaraturul tegutsemise õigus.
Lõikes 2 toodu kohaselt väljastab krüptovaraturul tegutsemise tegevusloa ja tunnistab selle
kehtetuks Finantsinspektsioon oma otsusega. Tegevusloa andmise ja kehtetuks tunnistamise sätted
on reguleeritud MiCA määruse artiklites 20, 21, 23, 63 ja 64.
Lõike 3 kohaselt on MiCA määruse alusel antud tegevusluba tähtajatu ja ei ole üleantav teisele
isikule.
Lõike 4 kohaselt peab Eestis äriregistrisse kantud ja Finantsinspektsioonilt tegevusloa saanud
krüptovaraturu osalise registrijärgne asukoht olema Eestis. Krüptovarateenuse osutaja puhul on
MiCA määruse artikli 59 lõikes 2 sätestatud, et artikli 63 kohaselt tegevusloa saanud
krüptovarateenuse osutaja registrijärgne asukoht peab olema liikmesriigis, kus ta osutab vähemalt
osa oma krüptovarateenustest. Finantsinspektsioonilt tegevusloa saamise eelduseks on, et ta osutab
vähemalt osa oma krüptovarateenustest Eestis ehk tema registrijärgne asukoht peaks ka Eestis olema.
MiCA määruses on ka täpsustus, et tema tegeliku juhtimise koht peab olema liidus ja vähemalt üks
juhtidest peab olema liidu resident. Krüptovaraturu osalise asutamisleping või põhikiri kindlaks
määrama, et tema registrijärgne asukoht on Eestis.
Lõikes 5 on loetletud tegevusloa kehtivuse lõppemise alused. Nendeks on krüptovaraturu osalise
lõpetamise otsuse tegemisel (punkt 1), tegevusloa kehtetuks tunnistamisel (punkt 2), ühendamisel
(misjärel muutub tegevusluba kehtetuks ühendataval isikul; punkt 3), uue krüptovaraturu osalise
asutamisel ühinemise teel (ühinevatel isikutel; punkt 4) ning krüptovaraturu osalise pankroti
väljakuulutamisel (punkt 5).
Lõike 6 järgi kaotab tegevusloa lõppemisel krüptovaraturu osaline õiguse osutada teenust või
pakkuda krüptovara või taotleda selle kauplemisele võtmist, milleks talle oli antud tegevusluba.
Koos tegevusloa lõppemisega kaotab krüptovaraturu osaline õiguse tegutseda välisriigis, sh
kolmandas riigis, kui talle oli selleks § 10 kohaselt luba antud.
Lõige 7 kohustab Finantsinspektsioon avalikustama informatsiooni tegevusloa andmise või
kehtetuks tunnistamise otsuste kohta oma veebilehel hiljemalt otsuse jõustumisele järgneval
tööpäeval.
Paragrahv 6. Nagu § 5 lõikes 1 selgitatud, siis MiCA määruse kohaselt ei pea alati tegevusluba
taotlema ning piisab ka Finantsinspektsiooni teavitamisest. Kuid selleks, et ka teavituse puhul oleks
nö õigus krüptovaraturul tegutsemiseks, kinnitab Finantsinspektsioon otsusega, et talle esitatud teave
on nõuetekohane, MiCA määrusest tulenevad tingimused (sh valge raamatu koostamise ja
teavitamise/heakskiitmise nõue) täidetud ning õigus krüptovaraturul tegutsemiseks on seega olemas.
Muu krüptovara pakkumise või kauplemisele võtmisele taotlemise õigus tekib isikul siis, kui ta
vastab vastavalt MiCA määruse artiklis 4 või 5 sätestatud tingimustele.
KrüTS
25
Paragrahv 7 reguleerib krüptovaraturul tegutsemise nõudeid.
Lõiked 1–3 ei kohaldu muudele finantssektori ettevõtjatele, kelle suhtes kohalduvad eriseadustest
tulenevad nõuded äriühingu vormile ja juhtimisstruktuurile.
Lõike 1 kohaselt võib krüptovaraturu osaline tegutseda üksnes osaühingu või aktsiaseltsina.
Sarnaselt teiste finantssektori ettevõtjatega ning eeskätt Finantsinspektsiooni järelevalve alla
kuuluvate turuosalistega on kasutatav äriühingu vorm piiratud osaühingu ja aktsiaseltsiga, kuivõrd
nimetatud äriühingute puhul on kõige täpsemini ja finantssektori ettevõtjale kohasemalt kindlaks
määratud kohustuslikud juhtimise alused, osaluse omandamise ja osalusega seotud õiguste
teostamine, vastutuse klauslid jm sätted.
Lõige 2. MiCA määruse artikli 3 lõike 1 punktis 27 on defineeritud juhtorgani mõiste. Tegemist on
emitendi, pakkuja või kauplemisele võtmist taotleva isiku või krüptovarateenuse osutaja organi või
organitega, mis on nimetatud kooskõlas riigisisese õigusega ja millel on õigus määrata kindlaks
ettevõtja strateegia, eesmärgid ja üldine tegevussuund ning mis kontrollib ja jälgib ettevõtja
juhtimisotsuste tegemist ning hõlmab isikuid, kes ettevõtja äritegevust tegelikult suunavad. Kuna
osaühingute puhul puudub nõukogu loomise kohustus, kui seda põhikirjaga ette ei nähta, nähakse
lõikega 2 ette, et osaühingust krüptovaraturu osalisel peab olema vähemalt kolmeliikmeline
nõukogu. Kuna nõukogu roll on planeerida äriühingu tegevust, korraldada selle juhtimist ja teostada
järelevalvet juhatuse tegevuse üle, siis on MiCA määruse juhtorgani määratlusega hõlmatud ka
nõukogu, sh näeb MiCA määrus ette nõuded nõukogu liikmetele. Kui nõukogu olemasolu nõuet
mitte ette näha, võib tõstatada küsimus, kas MiCA määruses sätestatud juhtorgani liikme nõuded
peaksid kohalduma sellisel juhul osanikele. ÄS § 168 lõike 2 kohaselt võivad osanikud võtta vastu
otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes. Sellisel juhul vastutavad
osanikud nagu juhatuse või nõukogu liikmed ehk kas sellisel juhul peaks nende suhets kohalduma
ka samad nõuded, mis MiCA määruses juhtorgani liikmetele.
Lõige 3. Eelnõu ja MiCA määruse üheks eesmärgiks on tagada, et krüptovaraturu osaline on hästi
juhitud ja krüptovara kliendid on hästi kaitstud, sh krüptovaraga seotud pettuste eest. Selle
saavutamiseks on eelnõus ette nähtud, et krüptovarateenuse osutaja juhatuses peab olema vähemalt
2 liiget – see on vajalik riskide maandamiseks. Üheliikmelise juhatuse puhul oleks vastasel juhul
kõik tegevusvaldkonnad ühe isiku käes. Eesmärgiks on vältida olukordi, kus vaid üks isik saab
ainuisikuliselt teha otsuseid, mis võivad kahjustada krüptovara klientide huve. Seega suurendab nelja
silma printsiibi rakendamine otsuste ja tegevuste läbipaistvust ning aitab tagada, et otsused on
õiglased ja usaldusväärsed. Lisaks, kui on üks juhatuse liige ja ta lahkub või on pikemat aega
kättesaamatu, võib see oluliselt mõjutada ettevõtte juhtimist.
Olugi siinjuures lisaks täpsustatud, et kui MiCA määruses on kasutatud terminit „members of the
management body/juhtorgani liikmed“, siis on mõeldud nii juhatuse kui ka nõukogu liikmeid
(eelnõus juhtorgani liikmed). Kui on viide „directors/juhtidele“, siis on mõeldud juhatuse liikmeid.
Lõikes 4 on selguse huvides ja MiCA määruse nõuetekohaseks rakendamiseks välja toodud, et
krüptovaraturu osaline on kohustatud järgima MiCA määruses sätestatud nõuded.
Krüptovarateenuse osutajale kohalduvad nõuded on reguleeritud näiteks MiCA määruse 2. jaotises,
artikli 22 lõikes 3, artiklis 37, artikli 40 lõikes 2, artikli 50 lõikes 2 ning 5. ja 6. jaotises. Samas
krüptovarateenust osutava krediidiasutuse, e-raha asutuse, investeerimisühingu, fondivalitseja,
väärtpaberite keskdepositooriumi ja reguleeritud turu korraldaja suhtes ei kohaldata Euroopa MiCA
määruse artikleid 62–64, 67, 83 ja 84.
KrüTS
26
Varapõhise tokeni emitent lähtub oma tegevuses näiteks MiCA määruse 3. ja 6. jaotises sätestatud
nõutest. Samas, emitendi kirjalikul nõusolekul võib varapõhist tokenit pakkuda või selle
kauplemisele võtmist taotleda ka muu isik ning tema peaks järgima artiklites 27, 29 ja 40 sätestatud
nõudeid, mis reguleerivad kohustust tegutseda ausalt, õiglaselt ja professionaalselt varapõhiste
tokenite omanike parimates huvides. Samuti peab ta järgima, et reklaamteated vastaksid määruses
ettenähtud nõuetele ning seda, et seoses varapõhise tokeniga ei maksta intressi.
Kui krediidiasutus emiteerib varapõhist tokeni, ei pea ta eraldi tegevusluba taotlema, mistõttu ei
kohaldata tema suhtes ka tegevusloa taotlemise ja selle menetlusega ning tegevusloa kehtetuks
tunnistamisega seotud sätteid (art 16, 18, 20, 21 ja 24). Lisaks ei kohaldata omavahendite nõudeid
(art 35) ja sätteid varapõhise tokeni emitendi omandamise kohta (art 41 ja 42). Nimelt on need
hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL ja määrusega (EL) nr 575/2013.
E-raha tokeni emitendiks saab olla üksnes kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2013/36/EL alusel tegevusloa saanud krediidiasutus või direktiivi 2009/110/EÜ alusel tegevusloa
saanud e-raha asutus ning nemad on kohustatud järgima 4. ja 6. jaotises sätestatud nõudeid. E-raha
tokeni emitendi suhtes kohaldatakse makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses e-raha väljastamise
ja e-raha asutuse suhtes sätestatut. Lisaks võib emitendi nõusolekul e-raha tokenit pakkuda või
kauplemisele võtmist taotleda ka muu isik ning sellisel juhul tuleb järgida MiCA artikleid 50 (intressi
maksmise keeld) ja 53 (reklaamteated) MiCA määruse artikli 48 lõigete 4 ja 5 kohaselt ei kohaselt
ei saa seda teha muu isik, kui tegemist on erandi alusel tegutseva e-raha asutusega (MERAS § 12)
või MERAS § 6 lõikes 3 sätestatud juhuga.
Lõige 5. Kuna krüptovarateenuse osutajad kuuluvad TFR määruse kohaldamisalasse, on selguse
huvides seaduses viide ka selle määruse rakendamisele. Vastutuse sätted nähakse siiski ette RahPTS-
is.
Lõige 6. MiCA määruse artiklid 33 ja 69 reguleerivad pädeva asutuse teavitamist enne, kui
juhtioragnis toimuvad muutused. Selleks, et tagada, et uus liige vastaks ka juhtorgani liikme
sehtes sätestatud nõuetele, tuleks Finantsinspektsiooni teavitada vähemalt 30 päeva enne uue
juhtorgani liikme tegevuse alustamist. Samas, kui see pole mõjuval põhjusel võimalik (nt liikme
terviserike või muu erakorraline sündmus, mis eeldab juhatuse liikme kiiret väljavahetamist),
siis võib see tähtaeg olla ka lühem.
Paragrahv 8. Nõuded krüptovara kohta nõu andmisele
MiCA artikli 3 lõike 1 punkti 16 alapunkti h kohaselt on üheks krüptovarateenuse osutamise vormiks
krüptovara kohta nõu andmine. Käesoleva paragrahvi aluseks on MiCA määruse artikli 81 lõige 7,
mis sätestab, et krüptovarateenuse osutaja, kes annab krüptovara kohta nõu, tagab, et füüsilistel
isikutel, kes annavad tema nimel krüptovara või krüptovarateenuse kohta nõu või teavet, on oma
kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ja oskused. Lõike teine lause paneb liikmesriigile
kohustuse avaldada selliste teadmiste ja oskuste hindamiseks kasutatavad kriteeriumid.
Lõike 1 punktides 1–9 on sätestatud üldised kriteeriumid teadmiste ja oskuste kohta ning lõikega 2
antakse volitus ministrile vajadusel täpsustada ja täiendada neid kriteeriume.
Näiteks on ESMA konsultatsiooniopaberis19 „Technical Standards specifying certain requirements
of the Markets in Crypto Assets Regulation (MiCA)“ (edaspidi ESMA konsultatsioonipaber) välja
toodud, et krütovarateenuse osutaja peaks teavitama pädevat asutust mh „the arrangements to ensure
19https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/2023-07/ESMA74-449133380-
425_MiCA_Consultation_Paper_1st_package.pdf
KrüTS
27
that natural persons involved in the provision of advice or portfolio management are aware of,
understand and apply the notifying entity’s internal policies and procedures designed to ensure
compliance with Regulation (EU) 2023/1114, especially Article 81(1) of Regulation (EU) 2023/1114
and antimoney laundering and anti-terrorist financing obligations in accordance with Directive
(EU) 2015/849“.
Paragrahv 9. Nõuded digitaalsele tegevuskerksusele
Kuna krüptovarateenuse osutajad ja varapõhise tokeni emitendid kuuluvad DORA määruse
kohaldamisalasse, sätestatakse selguse huvides lõikes 1, et nad peavad järgima DORA määruses
sätestatud digitaalse tegevuskerksuse nõudeid. DORA määrust tuleb rakendama hakata 2025. aasta
17. jaanuarist. Digitaalne tegevuskerksus on defineeritud DORA määruse artikli 3 punktis 1 ning see
on finantssektori ettevõtja suutlikkus luua, tagada ja vaadata läbi oma tegevuse terviklikkust ja
usaldusväärsust, tagades kas otseselt või kaudselt kolmandast isikust IKT-teenuste osutajate
pakutavate teenuste kasutamise kaudu kogu IKTga seotud suutlikkuse, mida on vaja selliste võrgu-
ja infosüsteemide turvalisuse käsitlemiseks, mida finantssektori ettevõtja kasutab ning mis toetavad
finantsteenuste jätkuvat osutamist ja nende kvaliteeti, sealhulgas katkestuste vältel.
Olgu selguse huvides välja toodud, et e-raha tokeni emitendid kuuluvad samuti DORA määruse
kohaldamise alla, kuid kuna e-raha tokeni emitent saab olla ainult kas krediidiasutus või e-raha
asutus, siis nad on DORA määruse kohustusega hõlmatud selle kaudu, et määrus kohaldub ka
krediidiasutustele ja e-raha asutustele.
Lõike 2 kohaselt peab krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent teavitama
Finantsinspektsiooni ja Riigi Infosüsteemide Ametit tõsistest IKT-ga seotud intsidentidest,
sealjuures tuleb kasutada samu teavitusvorme (lõige 3). Eesmärk on vältida teabe esitamise
dubleerimist.
DORA määruse artikli 3 punkti 10 kohaselt on tõsine IKT intsident IKT intsident, millel on suur
negatiivne mõju võrgu- ja infosüsteemidele, mis toetavad finantssektori ettevõtja kriitilise tähtsusega
või olulisi funktsioone. IKT intsident on defineeritud sama artikli punktis 8 ning see on finantssektori
ettevõtja poolt planeerimata üksiksündmus või omavahel seotud sündmuste jada, mis seab ohtu
võrgu- ja infosüsteemide turvalisuse ning mis avaldab negatiivset mõju andmete kättesaadavusele,
autentsusele, terviklusele või konfidentsiaalsusele või finantssektori ettevõtja osutatavatele
teenustele.
Lisaks sätestab DORA määruse art 19 lõige 2, et finantsasutused võivad vabatahtlikult teatada
asjaomasele pädevale asutusele olulistest küberohtudest, kui nad peavad ohtu finantssüsteemi,
teenusekasutajate või klientide jaoks oluliseks, sealjuures võivad liikmesriigid otsustada, et need
finantsasutused, kes teatavad vabatahtlikult esimese lõigu kohaselt, võivad kõnealuse teate edastada
ka direktiivi (EL) 2022/2555 kohaselt määratud või loodud küberturbe intsidentide lahendamise
üksustele (lõige 4).
3. peatükk. Krüptovaraturu osalise tegevus kolmandas riigis ja lepinguriigi
krüptovaraturu osalise tegevus Eestis
Paragrahv 10. Krüptovaraturu osalise kolmandas riigis tegutsemise luba ja nõuded
Paragrahvis 10 on sätestatud, millistel tingimustel võib kolmandas riigis krüptovarateenust osutada
või krüptovara pakkuda või krüptovara kauplemisele võtmist taotleda.
KrüTS
28
Piiriülest teenuse osutamist käesoleva paragrahvi kontekstis tuleb mõista kui igasugust aktiivset
toote pakkumist või teenuse osutamist kolmandas riigis. Nimetatud aktiivne teenuse osutamine võib
seisneda näiteks teenuse osutamises kolmandas riigis asuva kontori või personali kaudu, muukeelse
teabe pidevat avalikustamist, millega turustatakse teenust aktiivselt välisriigi kodanikele, jne.
Personali asumist kolmandas riigis ei tuleks automaatselt pidada teenuse kolmandas riigis
osutamiseks, kui selline tegevus toetab teenuse pakkuja tegevust Eestis ning selline tegevus iseeneses
ei ole suunatud teenuse turustamisele.
Käesolevat paragrahvi ei kohaldata krediidiasutustele ja muudele finantssektori ettevõtjatele, kelle
suhtes kohalduvad valdkonda reguleerivates seadustes ette nähtud kolmandas riigis filiaali asutamise
ja piiriülese teenuseosutamise sätted.
Kuna krüptovarateenuse puhul tuleks võtta arvesse teenuse uudsust ning vähest reguleeritust kogu
maailmas, mistõttu kaasneb kolmandas riigis tegutsemisega rohkem riske võrreldes traditsiooniliste
finantsteenustega, nähakse seaduses ette loakord kolmandas riigis tegutsemiseks. Eelkõige kätkeb
kolmandas riigis tegutsemine suuremat riski nii klientide kaitsele, organisatsiooni ülesehitusele,
kapitalile, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisele, talitluspidevusele, andmekaitsele jmt.
Seetõttu on oluline, et krüptovaraturu osaline oleks hinnanud sihtriigi õiguslikku regulatsiooni, oma
organisatsiooni valmisolekut ja kõiki asjakohaseid riske, mida kolmandas riigis tegutsemine võib
talle kaasa tuua. Sellest tulenevalt on antud Finantsinspektsioonile selgem pädevus otsustamaks, kas
lubada krüptovaraturu osalisel kolmandas riigis tegutseda või mitte.
Lõike 1 kohaselt tuleb taotleda Finantsinspektsioonilt luba, kui Eesti krüptovaraturu osaline soovib
tegutseda kolmandas riigis, sealhulgas registreerida seal filiaali või osutada piiriülest teenus või
pakkuda seal krüptovara või taotleda krüptovara kauplemisele võtmist. Vastav õigus on isikul, kes
on saanud MiCA määruse alusel krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi
tegevusloa.
Lõige 2. Loa taotlemiseks tuleb esitada Finantsinspektsioonile kirjalik taotlus ja lõikes 2 loetletud
andmed ja dokumendid. Esitada tuleb:
- selle riigi nimi, kus kavatsetakse filiaal registreerida või piiriülest tegutseda (punkt 1);
- tegevuskava, mis sisaldab andmeid kõigi selles riigis osutatavate teenuste ja tegevuste kohta, ja
ka info selle kohta, kui seoses filiaali asutamise või piiriüleselt tegutsemisega antakse kolmandas
riigis tegevusi või tööülesandeid edasi kolmandale isikule (punkt 2);
- filiaali asutamise korral ka filiaali asukoha aadress kolmandas riigis, organisatsioonilise
struktuuri kirjeldus ning juhtimise eest vastutava isiku nimi ja isikukood või kui isikukoodi pole,
siis sünniaeg. Esitada tuleb teave ka isiku elukoha kohta (punkt 3).
Lõige 3. On oluline, et krüptovaraturu osaline järgiks kolmandas riigis tegutsemisel selle riigi
õigusaktides ettenähtud reegleid ning võtaks asjakohastel juhtudel arvesse riigi finantsjärelevalve
asutuse kehtestatud nõudeid. Kui krüptovaraturu osaline peaks rikkuma teenuse osutamise riigis
kehtestatud õigusaktide nõudeid, siis § 22 kohaselt rakendab Finantsinspektsioon viivitamata
järelevalvelisi meetmeid rikkumise lõpetamiseks.
Lõikega 4 sätestatakse nõuded kolmanda riigi filiaali juhtimise eest vastutavatele isikutele. Ka
filiaali juhtimise puhul on oluline tagada, et juhtimise eest vastutav isik on usaldusväärne ja sobib
filiaali juhtima. Vastutavaks isikuks ei sobi isik, kelle tegevus või tegevusetus on kaasa toonud
krüptovaraturu osalise või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või tegevusloa
kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve asutuse (ei pruugi olla Eesti pädev asutus) algatusel või
keda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest
või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise ees ning
tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud
KrüTS
29
või tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni. Samuti ei tohiks selle isiku suhtes kehtida
tegutsemiskeeldu või ettevõtluskeeldu ega ka ärikeeldu või teataval erialal või ametikohal töötamise
keeldu või teda on karistatud sellise keelu rikkumise eest. Vastutavaks isikuks ei tohiks olla ka isik,
kelle tegevus on näidanud, et ta ei ole suuteline korraldama krüptovaraturu osalise tegevust selliselt,
et krüptovaraturu osalise klientide huvid oleksid küllaldaselt kaitstud. Vastutavaks isikuks ei tohi
olla isik, kes on pannud toime esimese astme kuriteo ja tema karistusandmed ei ole karistusregistrist
kustutatud (võrdluseks, et MiCA määruse artikli 67 lõikes 1 on sätestatud, et krüptovarateenuse
osutaja juhtorgani liikmed ei tohi olla süüdi mõistetud mh süüteos, mis võiks nende head mainet
kahjustada. Esimese astme kuritegu kahtlemata on mainet kahjustav asjaolu) või kes on esitanud
Finantsinspektsioonile valeinformatsiooni või jätnud olulise informatsiooni esitamata.
Lõike 5 punktides 1-7 on nimetatud asjaolud, mille tuvastamisel on Finantsinspektsioonil õigus teha
ettekirjutus filiaali asutamise või teenuse piirülese osutamise või krüptovara pakkumise loa
andmisest keeldumiseks. Finantsinspektsioonil on vastav alus, kui esitatud tegevuskava
rakendamine võib kahjustada klientide huve, krüptovaraturu osalise finantsseisundit või tegevuse
usaldusväärsust (punkt 1), krüptovaraturu osalise finantsseisund, organisatsiooniline ülesehitus või
muud võimalused ei ole piisavad tegevuskavas nimetatud teenuste ja tegevuste osutamiseks sihtriigis
(punkt 2), filiaali juhtimise eest vastutav isik ei vasta ettenähtud nõuetele (punkt 3) või kui
tegevuskava rakendamisega võib tekkida seoseid rahapesu või terrorismi rahastamisega või
rahvusvahelise sanktsiooni rikkumisega või kõrvale hiilimisega, selle katsega või suurendab selliseid
riske (punkt 4). Lisaks on punktis 5 ette nähtud keeldumise alusena see, kui krüptovaraturu osaline
ei ole võimeline täitma kolmandas riigis teenuse osutamisele või krüptovara pakkumisele sätestatud
nõudeid. Punkt 5 on mõeldud kohaldamiseks juhtudel, kui kolmandas riigis tegutsemisega seotud
normistik erineb olulisel määral Eesti omast ning Finantsinspektsiooni hinnangul ei ole
krüptovaraturu osaline võimeline nimetatud nõudeid täitma. Samuti ei saa krüptovaraturu osaline
luba, kui tema poolt esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged või eksitavad või ei vasta
käesolevas seaduses sätestatud nõuetele (punkt 6). Lisaks võib takistavaks teguriks olla probleemid
järelevalve teostamisel juhul, kui koostöö kolmanda riigi pädeva asutusega on takistatud (punkt 7).
Näiteks reguleerib seaduse § 28 järelevalvet kolmandas riigis krüptovarateenuse osutamise ja
krüptovara pakkumise või kauplemisele võtmise taotlemise üle ning kui koostöö kolmanda riigi
pädeva asutusega on takistatud, ei pruugi ka Finantsinspektsioon jõuda õigeaegselt sekkuda, et
kaitsta klientide huvi.
Lõiked 6 ja 7. Otsus loa andmise kohta tuleks teha kahe kuu jooksul, misjärel teeb
Finantsinspektsioon otsuse viivitamata teatavaks ka krüptovaraturu osalisele. Krüptovaraturu osaline
võib alustada tegevust kolmanda riigis pärast loa kättesaamist, kuid peab eelnevalt ka
Finantsinspektsiooni teavitama kuupäevast, millal kolmandas riigi tegutsemist alustatakse.
Lõike 8 alusel kohustub krüptovaraturu osaline viivitamata teavitama Finantsinspektsiooni, kui
sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetes või dokumentides on toimunud muudatusi.
Eelduslikult tuleb Finantsinspektsiooni teavitada ennetavalt, st vähemalt üks kuu enne muudatuste
rakendumist, kuid kui see ei ole võimalik, tuleks muudatustest teavitada viivitamata.
Finantsinspektsioonil on õigus keelata muudatuste tegemine lõikes 4 sätestatud alustel.
Paragrahv 11. Kolmandas riigis tegutsemise loa kehtetuks tunnistamine
Paragrahvis nähakse ette alused kolmandas riigis tegutsemis loa kehtetuks tunnistamiseks, mille
aluseks on näiteks juhtum, kus loa taotlemisel on esitatud valeandmeid, nõuetekohased
aruanded on esitamata jms (lõige 1). Kuna § 10 lõike 3 kohaselt võib krüptovaraturu osaline
KrüTS
30
kolmandas riigis filiaali asutada, piiriüleselt teenust osutada, krüptovara pakkuda ja
kauplemisele võtmist taotleda vastavalt selle riigi õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle
alusel antud õigusaktides sätestatule ning võttes arvesse Finantsinspektsiooni ja asjakohasel
juhul kolmanda riigi pädeva asutuse kehtestatud nõudeid, siis on üheks loa kehtetuks
tunnistamise aluseks asjaolu, et krüptovaraturu osaline on olulisel määral rikkunud asjaomase
kolmanda riigi õigusaktides ette nähtud nõudeid ja see võib kahjustada krüptovaraturu osalise
klientide huve. Olulise rikkumise hindamisel lähtutakse eelkõige klintide huvide kaitsest ning
kui on oht klientide huvile, siis võib seda pidada juba oluliseks rikkumiseks. Kolmandas riigis
tegutsemise loa võib kehetutks tunnistada ka siis, kui krüptovaraturu osaline ei vasta enam
kolmandas riigis loa saamise tingimustele, sealjuures on ilmnenud § 10 lõikes 5 sätestatud
asjaolud. Ka krüptovaraturu osalisele määratud ettekirjutuse mittetäitmine võib viia selleni, et
kolmandas riigis tegutsemise luba tunnistatakse kehtetuks.
Lõige 2. Loa kehtetuks tunnistamise otsuse teeb Finantsinspektsioon krüptovaraturu osalisele ja
asjakohasel juhul kolmanda riigi finantsjärelevalve asutusele viivitamata teatavaks. Kolmandas riigis
tegutsemine tuleb lõpetada hiljemalt Finantsinspektsiooni määratud tähtpäevaks.
Paragrahv 12. Lepinguriigi krüptovaraturu osalise tegevus Eestis
Lõike 1 puhul on selguse huvides välja toodud, et kui lepinguriigi krüptovaraturu osaline soovib
Eestis tegutseda, siis ta saab seda teha filiaali kaudu või tegutsedes piiriüleselt. Näiteks ütleb
MiCA määruse artikli 59 lõige 7, et krüptovarateenuse osutajal on lubatud krüptovarateenuseid
osutada kogu liidus asutamisõiguse, sealhulgas filiaali kaudu, või teenuste osutamise vabaduse
alusel.
MiCA määruse artiklis 65 on reguleeritud, mis tingimused peavad olema täidetud (teabe
esitamine päritolu järelevalveasutusele, kes edastab selle vastuvõtvale järelevalveasutsuele),
kui krüptovarateenuse osutaja soovib piiriüleselt teenust osutada. Krüptovara pakkumise ja
kauplemisele võtmise taotlemise puhul ei ole määruses nii spetsiifiliselt osutatud piiriülesele
tegevusele, kuid näiteks MiCA määruse artikli 21 lõike 5 kohaselt edastavad pädevad asutused
vastuvõtvate liikmesriikide ühtsele kontaktpunktile, ESMA-le, EBA-le, Euroopa Keskpangale
ja, kui see on kohaldatav, artikli 20 lõikes 4 osutatud keskpangale kahe tööpäeva jooksul alates
tegevusloa andmisest artikli 109 lõikes 3 osutatud teabe. Artikli 109 lõike 3 punkti d kohaselt
sisaldab see mh teavet vastuvõtvate liikmesriikide loetelu kohta, kui taotlev emitent kavatseb
avalikult pakkuda varapõhist tokeni või kavatseb taotleda varapõhise tokeni kauplemisele
võtmist. Samuti on MiCA määruse artikli 8 lõikes 6 sätestatud, et muu krüptovara pakkujad ja
nende kauplemisele võtmist taotlevad isikud esitavad koos valge raamatuga oma
päritoluliikmesriigi pädevale asutusele nimekirja võimalikest vastuvõtvatest liikmesriikidest,
kus nad kavatsevad krüptovara avalikult pakkuda või selle kauplemisele võtmist taotleda ning
päritoluliikmesriigi pädev asutus teavitab vastuvõtvate liikmesriikide ühtset kontaktpunkti
kavandatud avalikust pakkumisest või kauplemisele võtmisest ning edastab sellele ühtsele
kontaktpunktile vastava krüptovara valge raamatu viie tööpäeva jooksul alates vastuvõtvate
liikmesriikide nimekirja kättesaamisest.
Lõige 2. Kuna järelevalve, sealhulgas järelevalvetasude määramise seisukohast on oluline
teada, millal filiaal Eestis tegutsemist alustab, tuleks päristuoluriigi järelevalveasutuse
vahendusel teavitada Finantsinspektsiooni, mis kuupäeval filiaal Eestis tegutsemist alustab.
Samuti on Finantsinspektsioonil oluline teada, kui filiaal kavandab lõpetada oma tegevuse
Eestis (lõige 4).
KrüTS
31
Lõige 3. Kuna eelkirjeldatud põhjal võivad Eestis tegutseda ka teise lepinguriigi krüptovarateenuse
osutajad ja krüptovara pakkujad ja krüptovara kauplemisele võtmist taotlevad isikud, on lõikes 4
välja toodud, et nad peavad järgima ka käesoleva seadusega ja selle alusel tema tegevusele
kehtestatud nõudeid ning muid Eesti õigusaktidest tulenevaid nõudeid Eestis tegutsemise kohta.
Käesolevas seaduses (§ 15) on näiteks sätestatud kohustus esitada Finantsinspektsioonile
järelevlavelist aruandlust. Finantsinspektsiooni seadus näeb ette järelevalvetasu maksmise
kohustuse.
Seaduse 4. peatükis täpsustatakse regulatsiooni seoses olulise osaluse omandamisega, eelkõige
seoses Finantsinspektsiooni järelevalveliste õigustega.
Paragrahv 13. Olulise osaluse omandamise, selle suurendamise ja kontrollitavaks
äriühinguks muutmise keelamine ja osaluse ebaseadusliku omandamise tagajärjed
Olulise osaluse omandamine on reguleeritud varapõhise tokeni emitendi puhul MiCA määruse
artiklites 41 ja 42 ning varapõhise tokeni emitendi puhul artiklites 83 ja 84.
Lõike 1 eesmärk on täpsustada, et kui Finantsinspektsioon otsustab keelata olulise osaluse
omandamise, selle suurendamise või varapõhise tokeni emitendi või krüptovarateenuse osutaja
kontrollitavaks äriühinguks muutmise, siis ta teeb seda ettekirjutusega.
Juhul kui sama keelamise asjaolud ilmnevad pärast olulise osaluse omandamist või suurendamist või
kontrollitavaks äriühinguks muutmist, võib Finantsinspektsioon teha ettekirjutuse, mille kohaselt
loetakse osaluse omandamine või varapõhise tokeni emitendi või krüptovarateenuse osutaja
kontrollitavaks äriühinguks muutmine MiCA määrusega vastuolus olevaks (lõige 2).
Lõike 3 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus oma ettekirjutusega omandajal või isikul, kellel on
varapõhise tokeni emitendis või krüptovarateenuse osutajas oluline osalus või kelle kontrollitavaks
äriühinguks ta on, temas hääleõiguse või muude kontrolli võimaldavate õiguste teostamine iga kord
keelata või seda piirata, kui esinevad samad asjaolud. Finantsinspektsioon võib teha ettekirjutuse
olenemata nimetatud lõigetes sätestatud ettekirjutuse tegemisest. Finantsinspektsioon avalikustab
ettekirjutuse või selle osa oma veebilehel omandaja nõudmisel või vajaduse korral omal algatusel.
Lõigete 4–7 eesmärgiks on täpsustada, et isik ei omanda aktsiatega ega osaga kaasnevat hääleõigust
ning aktsiatega ega osaga esindatud hääli ei arvata üldkoosoleku või osanike koosoleku
kvoorumisse, kui tehing on vastuolus Finantsinspektsiooni ettekirjutusega, Finantsinspektsioon on
teinud lõigete 2 ja 3 alusel ettekirjutuse, tehingust ei ole Finantsinspektsiooni nõuetekohaselt
teavitatud, kui otsus on tehtud pärast Finantsinspektsiooni poolt ette nähtud omandamise tähtaja
möödumist või enne, kui olulise osaluse omandamine on lubatud (lõige 4).
Kui esineb lõikes 4 nimetatud alus, siis taolise tehingu tulemusel ei teki isikul õigusi, mis muudaksid
krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi tema kontrollitavaks äriühinguks (lõige
5). Kui siiski sellise tehingu tulemusel, mille puhul esines mõni lõikes 4 nimetatud asjaolu,
omandatud või suurendatud olulist osalust esindavad hääled arvati üldkoosoleku või osanike
koosoleku kvoorumisse ja need mõjutasid üldkoosoleku või osanike koosoleku otsuse vastuvõtmist,
on üldkoosoleku või osanike koosoleku otsus tühine. Kohus võib Finantsinspektsiooni, aktsionäri,
osaniku või äriühingu juhtorgani liikme avalduse alusel tuvastada üldkoosoleku või osanike
koosoleku otsuse tühisuse, kui avaldus on esitatud kuue kuu jooksul üldkoosoleku või osanike
koosoleku otsuse vastuvõtmisest arvates (lõige 6).
Kui teostati tehingust, millega krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent pidi
muutuma isiku kontrollitavaks äriühinguks ja mille puhul esineb mõni lõikes 4 nimetatud asjaolu,
KrüTS
32
tulenevaid kontrolli võimaldavaid õigusi, võib kohus Finantsinspektsiooni, aktsionäri, osaniku või
äriühingu juhtorgani liikme avalduse alusel tunnistada selliste õiguste teostamise kehtetuks, kui
avaldus on esitatud kolme kuu jooksul õiguste teostamisest arvates (lõige 7).
Seaduse 5. peatükk sätestab nõuded raamatupidamisele, Finantsinspektsioonile esitatavatele
aruannetele ja audiitorkontrollile
Paragrahv 14. Raamatupidamise korraldamine
Paragrahvi 14 kohaselt tuleb raamatupidamisarvestust ja aruandlust korraldada vastavalt seaduses,
raamatupidamise seaduses, krüptovaraturu osalise põhikirjas ja raamatupidamise sise-eeskirjas ning
muudes õigusaktides sätestatule. Raamatupidamine peab vastama muuhulgas ka raamatupidamise
seaduse §-le 4.
Paragrahv 15. Aruannete esitamine Finantsinspektsioonile
Paragrahviga 15 kehtestatakse nõuded aruannete Finantsinspektsioonile esitamisele.
Lõikes 1 on loetelu aruannetest, mis tuleb Finantsinspektsioonile esitada. Esitama peab
majandusaasta aruande, kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning
üldkoosoleku või osanike koosoleku protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või
kinnitamata jätmise otsuse kohta kahe nädala jooksul pärast aktsionäride üldkoosoleku või osanike
koosoleku toimumist, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast majandusaasta lõppu. Eelnimetatud
täpsustuse eesmärk on mitte siduda nimetatud aruanded vaid aktsionäride üldkoosoleku või osanike
koosoleku toimumisega, vaid piirata ka ajaliselt, millise aja jooksul nimetatud koosolek peab
toimuma, tagamaks viidatud sättes nimetatud aruannete kohane esitamine Finantsinspektsioonile.
Lõige 2. Erand lõikes 1 nimetatud andmete ja dokumentide esitamisele kohaldub juhul, kui
krüptovaraturu osaline on avalikustanud eeltoodud andmed ja dokumendid oma veebilehel. Samas
peavad need seal kättesaadaval olema vähemalt seitsme aasta jooksul.
Lõige 3 kohustab nii krüptovaraturu osalist, lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaali ja
lepinguriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaali koostama ja esitama Finantsinspektsioonile
aruandeid nii käesolevas paragrahvis kui ka MiCA määruses sätestatud korras. MiCA määrusest
tulenevalt on varapõhise tokeni emitendil aruandluskohustus, kui varapõhiste tokenite emissiooni
väärtus on suurem kui 100 000 000 eurot. Sellisel juhul peab emitent Finantsinspektsioonile esitama
MiCA määruse artiklis 22 sätestatud teabe (mida täiendatakse ja täpsustatakse rakenduslike tehniliste
standarditega). Samas võib Finantsinspektsioon otsustada, et vastavat aruandluskohustust
kohaldatakse ka siis, kui emissiooni väärtus on alla 100 000 000 euro.
MiCA määrus ei reguleeri krüptovarateenuse osutajate järelevalvelist aruandlust ega ka lepinguriigi
filiaalidega seotud aruandlust. MiCA määruse artikli 94 lõikes 1 sätestatud pädevate asutuste õiguste
nimekiri ei ole ammendav, võimaldades liikmesriigil ette näha ka muid järelevalvelisi meetmeid.
Järelevalve teostamiseks vajaliku teabe kogumine on üks järelevalvelistest meetmetest. Seetõttu
volitatakse ministrit vajadusel kehtestama regulaarsete järelevalveliste aruannete sisu, vormid,
koostamise metoodika ja esitamise kord, et tagada krüptovaraturu osaliste ja filiaalide järelevalveks
vajaliku teabe olemasolu ka ulatuses, mis ei ole MiCA määrusega reguleeritud (lõige 8). Samuti
nähakse lõikega 4 ette, et lepinguriigi varapõhise tokeni emitendi Eesti filiaali on kohustatud
koostama ja Finantsinspektsioonile kord aasta esitama aruande, mis sisaldab teavet varapõhiste
tokenite omanike arvu ja emiteeritud tokenite väärtuse kohta. Teave emiteeritud tokenite väärtuse
kohta on vajalik mh filiaalile järelevalvetasu määramiseks (tegemist pole MiCA määrusest tuleneva
kohustusega).
KrüTS
33
Lõikega 5 nähakse ette, et Finantsinspektsioonile esitatavate regulaarsete järelevalveliste aruannete
periood on kvartal või aasta ning aruanded tuleb esitada Finantsinspektsioonile 20 päeva jooksul
pärast aruandeperioodi lõppu, kui seaduses või MiCA määruses ei ole ette nähtud teisiti. Näiteks on
MiCA määruse sätestatud, et varapõhise tokeni emitent peab Finantsinspektsioonile teabe esitama
kord kvartalis. Lõike 8 alusel kehtestatavate aruannete sagedus ja esitamise tähtajad nähakse ette
vastavas määruses aruande esitamise korra all.
Kui aruande esitamispäev langeb puhkepäevale, siis tuleb aruanne esitada hiljemalt puhkepäevale
järgneval esimesel tööpäeval.
Lõike 6 kohaselt on Finantsinspektsioonil põhjendatud vajadusel õigus lisaks nõuda regulaarselt või
ühekordselt andmeid ja dokumente, mis on vajalikud järelevalve teostamiseks. Kuna regulaarsete
järelevalveliste aruannete esitamise sagedus on üldjuhul kvartal, siis olukorras, kus järelevalvet on
vaja teostada intensiivsemalt või kui krüptovaraturu osalise tegevuses esineb puudusi, mille
kõrvaldamine vajab sagedamat andmetes toimuvate muutuste monitoorimist, nähakse eelnõuga ette
võimalus nõuda juba kehtestatud aruannete sagedamat esitamist. Selline nõue ei tähenda uute
aruandluskohustuste kehtestamist.
Samuti on Finantsinspektsioonil õigus andmete kogumiseks Euroopa järelevalveasutuste poolt
püstitatud ülesannete täitmiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele 1095/2010.
Selline täpsustus tagab aruannete esitaja jaoks suurema läbipaistvuse andmete kogumise eesmärgist
ja annab selged volitused järelevalvele koguda ka selliseid andmeid, mille kogumine on nõutud
Euroopa Järelevalveasutuste poolt ning ei tulene järelevalve teostamise vajadustest ainult seaduses
sätestatud ulatuses. Määruse 1095/2010 artikli 35 lõige 1 ütleb, et Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalve taotlusel annavad liikmesriikide pädevad asutused Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalvele kogu teabe, mida on vaja eelviidatud määrusega ettenähtud ülesannete
täitmiseks, eeldusel, et asjaomane teave on neile seaduslikult kättesaadav ja tingimusel, et teabenõue
on asjassepuutuva ülesande sisu jaoks vajalik. Seega antakse käesoleva muudatusega
Finantsinspektsioonile seaduslik alus teabe küsimiseks krüptovarateenuse osutajalt.
Lõike 7 kohaselt võib Finantsinspektsioonile järelevalve eesmärgil esitatud aruannete põhjal
Finantsinspektsioon esitada andmeid Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse seadusest
tulenevate ülesannete täitmiseks ning Eesti Pangale Eesti Panga seadusest tulenevate ülesannete
täitmiseks.
Paragrahv 16. Finantsinspektsioonile esitatud aruannete kontroll ja puuduste
kõrvaldamine
Paragrahv 16 kehtestab nõuded Finantsinspektsioonile esitatud aruannete kontrolli ja puuduste
kõrvaldamise kohta.
Lõiked 1 ja 2. Finantsinspektsioon hindab esitatud aruannete nõuetekohasust ning juhul, kui
tuvastab nendes puudusi, siis teavitab sellest kohe ka aruande esitajat.
Lõige 3. Aruandekohuslane peab puudused kõrvaldama ning esitama Finantsinspektsioonile
korrigeeritud aruande. Et tagada aruannete õigsust igal ajahetkel, sätestatakse aruande esitajale
kohustus esitada korrigeeritud aruanne kohe ka juhul, kui aruande esitaja on ise varem esitatud
andmetes vea tuvastanud.
Lõige 4. MiCA määruse artikli 68 lõike 9 kohaselt korraldab krüptovarateenuse osutaja kõigi oma
krüptovarateenuste, tegevuste, korralduste ja tehingute kohta käivate andmete säilitamise. Sama
KrüTS
34
lõige sätestab lisaks, et need andmed peavad olema piisavad, et pädevad asutused saaksid täita oma
järelevalveülesandeid ja võtta täitemeetmeid, ning eelkõige selleks, et teha kindlaks, kas
krüptovarateenuse osutaja on kõik kohustused, sealhulgas tegelike või potentsiaalsete klientidega
ning turu terviklusega seotud kohustused täitnud. Säilitatavad andmed esitatakse klientidele taotluse
korral ja neid säilitatakse viis aastat või, kui pädev asutus seda enne viie aasta möödumist taotleb,
siis kuni seitse aastat.
Kuna eelnõu § 15 näeb ette ka muude aruannete esitamise, mille koostamise ja järelevalve asutusele
esitamise alus ei tulene MiCA määrusest, on lõikes 4 sätestatud, et järelevalve eesmärgil esitatud
aruande koostamisel kasutatud algandmete allikaks olevaid dokumente on aruande esitaja
kohustatud säilitama viis aastat. Samas ei piira nimetatud tähtaeg krüptovaraturu osalise õigust
säilitada andmeid ja dokumente pikema aja jooksul, kui nende töötlemiseks on krüptovaraturu
osalisel muu õiguslik alus.
Paragrahv 17. Audiitorkontroll
Paragrahvis 17 sätestatakse nõuded krüptovaraturu osalise audiitorettevõtjale, tema määramisele ja
audiitorkontrollile.
Kõnealuse paragrahviga sätestatakse nõue, mille kohaselt krüptovaraturu osalise raamatupidamise
aastaaruanne peab olema auditeeritud (lõige 1). Auditeerimiskohustuse üldnõuded on sätestatud
audiitortegevuse seaduses, kuid need ei pruugi tagada kõigi turuosaliste (näiteks väiksema
tegevusmahuga osaühingute) raamatupidamisaruannete auditeerimise kohustust.
Raamatupidamisaruannete auditeerimise nõude kehtestamise eesmärk on tagada usaldusväärne
informatsioon krüptovaraturu osalise finantsseisundi ja majandustulemuste kohta nii
Finantsinspektsioonile järelevalve teostamiseks kui ka avalikkusele äriregistris avalikustatud
aruannetes.
Seega, kuivõrd auditi ja ülevaatuse erinevus on kindluse astmes, mis tuleneb teostatud protseduuride
olemusest ja ulatusest, on eelnõu puhul nähtud ette just auditeerimise kohustus. Ülevaatuse puhul
viib audiitor läbi kõikide oluliste valdkondade kohta eelkõige järelpärimised ja analüütilised
protseduurid. Kui audiitor ei tuvasta midagi, mis väärkajastamisele viitaks, siis ta algdokumentide ja
raamatupidamiskannete testimiseni ei pea minema (samas auditis on see igal juhul kohustuslik).
Samuti peab audiitor tegelema kõikide teiste valdkondadega (nt tegevuse jätkuvus, õigusnormide
mittejärgimine jne) lihtsamal moel, kui auditis. Seega ülevaatus ei ole järelevalve jaoks piisava
kindluse andmiseks alati sobiv eelkõige selle tõttu, et audiitor ei pruugi raamatupidamise algandmete
õigsuse kontrollini minna.
Lõige 2. Audiitorettevõtjaks võib nimetada audiitortegevuse seaduse §-s 7 lõikes 2 nimetatud isiku,
st vandeaudiitorite ühingu või FIE-na tegutseva vandeaudiitori. Lisaks on täpsustatud, et isik peab
olema piisavate teadmiste ja kogemustega. Audiitortegevuse järelevalvenõukogu avalikustatud
kvaliteedikontrolli tulemused perioodi 2022-2023 kohta20 näitasid, et vaid 10 (36st) audiitorettevõtjat
olid sellised, kelle kvaliteet vastas nõuetele või kelle kvaliteedis esinesid vähemolulised puudused.
Finantsinspektsiooni järelevalveliste eesmärkide toetamiseks on oluline, et audiitorettevõtjal oleks
piisavad teadmised ja kogemus seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.
Audiitorettevõtja nimetamisest tuleb teavitada Finantsinspektsiooni.
Lõige 3. MiCA määruse artiklis 67 on sätestatud krptovarateenuse osutaja usaldatavusnõuded.
Viidatud artikli lõige 1 ütleb, et krüptovarateenuse osutajal peab pidevalt olema usaldatavusnõuete
20https://ajn.ee/kvaliteet/2022-2023
KrüTS
35
kaitsepuhver, mille summa on vähemalt sama suur, kui järgmistest arvnäitajatest suurim: a) IV lisas
osutatud alaliste miinimumkapitalinõuete summa sõltuvalt osutatavatest teenustest; b) veerand
eelmise aasta püsikukudest. Sama artikli lõike 4 kohaselt moodustavad kaitsepuhvri omavahendid
või kindlustusleping või mõlemad. Käesoleva paragrahvi lõikes 3 on sätestatud, et audiitorettevõtja
peab kontrollima krüptovarateenuse osutaja poolt omavahendite kohta kehtestatud nõuete täitmist
bilansipäeva seisuga ning esitama kontrolli tulemuse krüptovarateenuse osutajale. Tegemist on
eraldi töövõtuga, mitte audiitorkontrolli raames teostatava töövõtuga. Audiitorkontrolli ja
omavahendite kontrolli võivad läbi viia erinevad audiitorettevõtjad, kuid on optimaalne, kui seda
teostaks üks ja seesama audiitorettevõtja. Käesoleva sätte puhul ei ole ette nähtud, et omavahendite
kontroll peab olema teostatud kindlustandva audiitorteenusena. Töö väljastatakse vabas vormis.
Nõuda kindlustandvat audiitorteenust võib olla antud juhul ebaproportsionaalne. Kindlustandev
töövõtt võib olla krüptovarateenuse osutajale kulukam, kui vabas vormis väljendatud arvamus.
Krüptovarateenuse osutaja esitab kontrolli tulemuse mh Finantsinspektsioonile.
Auditikohustust ei ole krediidiasutustel, e-raha asutustel, investeerimisühingutele, fondivalitsejatel,
väärtpaberite keskdepositooriumidel ja reguleeritud turu korraldajal, kuivõrd neile ei kohaldu MiCA
määruse artikkel 67 (sh nõuded omavahenditele).
Lõige 4. Kooskõlas MiCA määruse artikli 36 lõigetega 9 ja 10 peab varapõhiste tokenite emitent
alates kuupäevast, mil talle anti tegevusluba, või kuupäevast, mil krediidiasutuse puhul krüptovara
valge raamat heaks kiideti, iga kuue kuu järel tagama tagatisvara portfelli sõltumatu auditi, mille
käigus hinnatakse selle vastavust MiCA määruses sätestatud reeglitele. Auditeerimise kohustus
kohaldub MiCA määruse artikli 58 lõike 1 kohaselt ka olulist e-raha tokenit emiteeriva e-raha
asutusele, kuid sellisel juhul korraldatakse sõltumatu audit iga kuue kuu järel alates avaliku
pakkumise või kauplemisele võtmise kuupäevast. Oluliste e-raha tokenite määratlemise tingimused
on sätestatud MiCA määruse artiklis 56.
Lisaks on MiCA määruse artikli 58 lõikes 2 sätestatud, et päritoluliikmesriigi pädevad asutused
võivad nõuda, et e-raha asutus, kes emiteerib mitteolulisi e-raha tokeneid, täidaks samuti
auditeerimise nõudeid, kui see on vajalik, et käsitleda riske, mida nende sätetega soovitakse
käsitleda, näiteks likviidsusriskid, operatsiooniriskid või riskid, mis tulenevad tagatisvara portfelli
haldamise nõuete täitmata jätmisest.
MiCA määruse artikli 36 lõike 10 kohaselt teavitab emitent auditi tulemustest pädevat asutust
viivitamata, ent hiljemalt kuue nädala jooksul alates kuupäevast, mille seisuga hindamine on tehtud.
Samuti on emitendil kohustus avaldada audititulemused kahe nädala jooksul alates pädeva asutuse
teavitamise kuupäevast.
Käesoleva audiitorettevõtja ülesande täitmine on piiratud kindlustunnet andev audiitorteenus ning
sellele kohaldatakse audiitortegevuse seaduses sätestatut käesolevas seaduses sätestatud erisustega.
Lõike 5 eesmärk on näha ette põhjendutud vajaduse korral paindlikkus audiitorettevõtja
ülesannete täitmise tähtaegade muutmiseks, eelkõige näiteks olukorras, kui audiitorettevõtjat ei
ole olnud võimalik õigeaegselt saada. Samas tuleb arvestada, et tagatisvara portfelli kontroll on
ajalises mõttes üsna täpselt MiCA määruses reguleeritud (iga kuue kuu tagant alates
kuupäevast, mil tegevusluba saadi) ja tähtajalisi kõrvalekaldeid ei ole sellisel juhul võimalik
rakendada.
Lõiked 6 ja 7. Lõike 6 kohaselt määrab krüptovaraturu osalise asukohajärgne kohus
Finantsinspektsiooni avalduse alusel audiitorettevõtja, kui üldkoosolek või osanike koosolek ei ole
audiitorettevõtjat seaduses sätestatud korras nimetanud, üldkoosoleku või osanike koosoleku
nimetatud audiitorettevõtja loobus audiitorkontrolli läbiviimisest ning üldkoosolek ei ole seaduses
KrüTS
36
sätestatud korras nimetanud uut audiitorettevõtjat või kui audiitorettevõtja on kaotanud
Finantsinspektsiooni arvamuse kohaselt usalduse. Audiitorettevõtja usaldusväärsuse hindamisel
võib Finantsinspektsioon lähtuda AudS § 39 lõikes 3 sätestatud kriteeriumitest.
Sedasi määratud audiitorettevõtja volitused kestavad kuni üldkoosoleku või osanike koosoleku poolt
uue audiitori nimetamiseni. Analoogne lähenemine on ka teistes finanttsektori seadustes.
Paragrahv 18. Audiitorettevõtja informeerimiskohustus
Paragrahvi 18 eesmärk on näha ette audiitorettevõtjale kohustus informeerida Finantsinspektsiooni
paragrahvis sätestatud asjaoludest.
Lõige 1. Sätestatakse audiitorettevõtjale kohustus informeerida Finantsinspektsiooni auditi käigus
ilmnenud õigusaktide olulise rikkumise või muude krüptovaraturu osalise tegevust ohustavate
asjaolude ilmnemisel. Vastavale järeldusele saab audiitorettevõtja jõuda auditi käigus. Auditi käigus
audiitor hindab talle teatavaks saanud asjaolusid, kaaludes kõiki asjaolusid, sh koosmõjus ning
seejärel otsustab, kas talle teatavaks saanud asjaolud on või ei ole Finantsinspektsiooni teavitamise
aluseks. Kuna audiitor ei saa kaalutluse käigus hinnatavatest asjaoludest teavitada
Finantsinspektsiooni enne otsustamist, sätestatakse, et audiitorettevõtja teavitab nimetatud
asjaoludest, kas vandeaudiitori aruande väljastamisel või kliendilepingu ülesütlemisel, kui audiitori
töö jääb lõpuni viimata ja ta teenuse osutamise käigus vastavtes asjaoludest teatavaks saab. AudS §
57 sätestab, et audiitorettevõtja võib audiitorteenuse osutamise kliendilepingu üles öelda vaid
mõjuval põhjusel. Näiteks võib kliendilepingu ülesütlemise mõjuvaks põhjuseks olla kliendi
juhtkonna poolt auditi läbiviimiseks vajaliku dokumentatsiooni esitamata jätmine.
Lõige 2. Samuti on audiitorettevõtja kohustatud viivitamata kirjalikult teavitama
Finantsinspektsiooni krüptovaraturu osalisega märkimisväärses seoses oleva isiku auditeerimise
käigus talle teatavaks saanud asjaoludest, mille tulemuseks on krüptovaraturu osalise tegevust
ohustavate asjaolude ilmnemine. Märkimisväärne seoses on määratletud VpTS §-s 82 (vt ka eelnõu
§ 4 lõiget 3).
Seaduse 6. peatükk kehtestab nõuded krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi
ümberkujundamisele, ühinemisele, lõpetamisele ja pankrotile. Peatükis sätestatut ei kohaldata
finantssektori ettevõtetele, kuna nendele kohalduv ühinguõigus on reguleeritu finantssektori
eriseadustes.
Paragrahv 19. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi
ümberkujundamine
Paragrahv 19 kehtestab nõuded krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi
ümberkujundamisele. Käesoleva seaduse kohaselt võib teenuseosutaja tegutseda üksnes
kapitaliühinguna, ehk asutades selleks osaühingu või aktsiaseltsi. Algselt tegutsemiseks valitud ja
sobilik vorm, näiteks osaühing, võib tegutsemise käigus osutuda mingil hetkel ebapiisavaks, kui see
ei suuda enam ettevõtte vajadusi rahuldada. Variandina võib osaühing tegevuse lõpetada ja asutada
uue äriühingu, kuid see ei pruugi olla mõistlik. Seetõttu on käesolevas seaduses ette nähtud võimalus
äriühingu ümberkujundamiseks, kusjuures on tagatud ka piisav kontroll protsessi üle.
Lõike 1 kohaselt on krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi ümberkujundamine
lubatud üksnes osaühingust aktsiaseltsiks. Paljude finantsettevõtete puhul pole ümberkujundamine
näiteks üldse lubatud. Osaühinguna asutatud ühingu ümber kujundamiseks aktsiaseltsiks peab
ettevõtja järgima muuhulgas äriseadustikus sätestatud nõudeid ja kohandama ettevõtte tegevuse
vastavaks.
KrüTS
37
Lõike 2 järgi toimub krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi ümberkujundamine
äriseadustikus sätestatud korras, kui seadusest ei tulene teisiti. Teisisõnu tuleks ümberkujundamisel
lähtuda äriseadustikus ümberkujundamise kohta sätestatust, arvestades käesolevas peatükis toodud
erisustega.
Täiendava tingimusena võrreldes äriseadustikuga on lõikes 3 ette nähtud asjaomane luba
finantsjärelevalvelt. Lõikes 3 tuuakse välja dokumendid, mille alusel otsustatakse
ümberkujundamise loa andmine. Selleks tuleb eelnevalt Finantsinspektsioonile esitada osanike
koosoleku otsus põhikirja muutmise kohta (punkt 1), koosoleku protokoll (punkt 2), põhikirja uus
tekst (punkt 3) ja ümberkujundamisaruande vastavalt äriseadustiku §-le 479 (punkt 4).
Ümberkujundamisaruanne on kirjalik aruanne, mille koostavad ühingu juhatus või ühingut juhtima
õigustatud osanikud. Lõike 3 punkti 4 kohaselt peab Finantsinspektsioonile esitatav
ümberkujundamisaruanne olema ka audiitorettevõtja poolt eelnevalt kontrollitud. Täpsemad nõuded
sätestavad eelnimetatud aruandele ÄS § 479 lõiked 1–2.
Lõige 4 sätestab finantsjärelevalvele ajaraamistiku, mille jooksul peab Finantsinspektsioon tegema
motiveeritud otsuse ümberkujundamiseks nõusoleku andmise või sellest keeldumise kohta.
Nimetatud lõike kohaselt teeb Finantsinspektsioon ümberkujundamise otsuse kohta motiveeritud
otsuse nõusoleku andmise või sellest keeldumise kohta üldjuhul ühe kuu jooksul alates
nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest. Maksimaalselt võib nimetatud otsuse tegemine
aega võtta kolm kuud ümberkujundamistaotluse esitamisest.
Lõige 5 kehtestab finantsjärelevalvele õiguse keelduda ümberkujundamise loa andmisest. Kuivõrd
loa andmisest keeldumisega kaasneb tugev isiku õiguste riive, siis on konkreetsemad
ümberkujundamise keeldumise alused äärmiselt olulised. Lõike 5 kohaselt võib Finantsinspektsioon
keelduda ümberkujundamise loa andmisest, kui ümberkujundamise luba taotleva krüptovaraturu
osalise majanduslik usaldusväärsus ei vasta MiCA määruses sätestatud nõuetele, näiteks
usaldatavusnõuetele (punkt 1) või ümberkujundamisega seotud dokumentatsioon ei vasta seaduses
või muudes õigusaktides sätestatud nõuetele (punkt 2). Kui ümberkujundamine võib muul põhjusel
kahjustada krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi klientide või teiste
võlausaldajate huve (punkt 3), on Finantsinspektsioonil samuti õigus keelduda ümberkujundamise
loa andmisest.
Lõige 6 sätestab, et äriregistrile esitatavale avaldusele lisatakse Finantsinspektsiooni luba
krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi ümberkujundamiseks, millest tulenevalt
on vajalik saada Finantsinspektsiooni luba enne ümberkujundamise lõpuleviimist äriregistri
kandega.
Lõike 7 kohaselt avalikustab Finantsinspektsioon ümberkujundamisloa andmise otsuse hiljemalt
otsuse tegemisele järgneval tööpäeval oma veebilehel.
Paragrahv 20. Krüptovarateenuse osutaja ühinemine ja varapõhise tokeni emitendi
ühinemine
Paragrahv 20 sätestab nõuded krüptovaraturu osalise ühinemisele.
Ühinemine on üks võimalustest ettevõtte tegevuse ümberkorraldamiseks ja on levinud eeskätt
kontsernisiseselt. Põhjuseid selleks võib olla mitmeid, näiteks kontsernistruktuuri lihtsustamine.
Ühinemise tulemusena peab vähemalt üks esialgne äriühing lõppema. Terminit „ühinevad ühingud“
kasutatakse üldmõistena ühinemisel osalevate ühingute nimetamiseks. „Ühendatav ühing“ on
ettevõte, mis protsessi tulemusena lõpeb. „Ühendav ühing“ jätkab ühinemise tulemusel aga
KrüTS
38
tegevust.21 Ühinemise korral läheb ühendatava ühingu vara, mis hõlmab ka kohustusi, täielikult üle
ühendavale ühingule üldõigusjärgluse korras.22
Lõige 1 ütleb, et ühinemine toimub äriseadustikus sätestatud korras, kui käesolevast seadusest ei
tulene teisiti. Üldised ühinemisnõuded tulenevad ÄS 31. peatükist.
Joonis 3. Ühinevate ühingute jätkumine pärast ühinemist
Lõige 2 annab krüptovarateenuse osutajale ja varapõhise tokeni emitendile õiguse ühendatava
ühinguna ühineda. Eelviidatud ühinemisprotsess võib toimuda krüptovarateenuse osutaja või
varapõhise tokeni emitendiga (nii Eesti kui ka lepinguriigi) või teise lepinguriigi krediidiasutuse,
investeerimisühingu, makseasutuse või e-raha asutusega.
Oluline on siinjuures juhtida tähelepanu asjaolule, et ühendav ühing ei saa näiteks olla Eestis asutatud
krediidiasutus, investeerimisühing, e-raha asutus ega ka makseasutus, kuivõrd eriseadused
reguleerivad üsna kitsalt, kellega viidatud asutused ühineda võivad. Sama kehtib ka olukorras, kui
viidatud asutused on ühendatavad.
Lõike 3 kohaselt võivad krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent ühendava ühinguna
ühineda teise krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendiga või teise lepinguriigi
krediidiasutuse, investeerimisühingu, e-raha asutuse või makseasutusega, või äriühinguga, kellele on
väljastatud EL ühisrahastusmääruse alusel tegevusluba. Sama lõike punkti 2 järgi on
krüptovarateenuse osutajal õigus ühendava ühinguna ühineda ka muu finantseerimisasutuse või
abiettevõtjaga. Finantseerimisasutuse all on mõeldud asutust KAS § 5 tähenduses. Abiettevõtja
peamine ja püsiv tegevus on finantsteenuste, infotehnoloogiateenuste, vastavuskontrolli teenuste või
muu sarnase teenuse osutamine või tegevus, mis abistab või täiendab krüptovarateenuse osutaja või
varapõhise tokeni emitendi põhitegevust
Lõike 4 kohaselt jätkab krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent tegevust ühendava
ühingu tegevusloa alusel, kui ühinemine toimub lõikes 3 sätestatud juhul. Tegemist on täiendusega
eelnõus sisalduvasse ühinemise regulatsiooni, mille kohaselt on ühinevatel ühingutel õigus
ühendaval ühingul kehtinud tegevusluba alles jätta.
Lõike 5 järgi tuleb ühinevatel ühingutel taotleda Finantsinspektsioonilt uus tegevusluba, kui
ühinemise tulemusel asutatakse uus krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent. Uue
ühingu asutajateks on ühinevad ühingud. Seega, nimetatud sätte kohaselt, kui krüptovarateenuse
osutaja või varapõhise tokeni emitent ühineb uue ühingu asutamise teel, peab ühinemise tulemusel
asutatav ühing taotlema tegevusloa MiCA määruses sätestatud korras. Sellise ühinemise käigus
annavad ühinemisel osalevad ühingud oma vara, mille hulka loetakse ka kõik kohustused, üle uuele
21 Saare, K., Volens, U., Vutt, A., Vutt, M., Ühinguõigus I, Juura 2015, lk 445. 22 Saare, K., Volens, U., Vutt, A., Vutt, M., Ühinguõigus I, Juura 2015, lk 446.
KrüTS
39
ühingule, mis asutatakse ühinemise käigus. Ühinevad ühingud selle protsessi käigus lõppevad. Vt
lisaks ÄS §-i 405.
Lõiked 6 ja 7 reguleerivad ühinemise korral Eesti krüptovarateenuse osutaja ja Eesti varapõhise
tokeni emitendi tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Nimelt teeb Finantsinspektsioon vastava ostuse
samal aja, kui teeb otsuse ühinemisloa kohta. Lisaks täpsustatakse, et tegevusloa kehtetuks
tunnistamise otsus ei jõustu enne uue krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi
äriregistrisse kandmise päeva või enne ühinemiskande äriregistrisse tegemise päeva.
Paragrahv 21. Ühinemiseks on vajalik Finantsinspektsiooni luba (lõige 1).
Sõltuvalt sellest, kas jätkatakse tegevust kehtiva tegevusloa alusel või taotletakse uus tegevusluba,
esitab ühendav ühing või ühinevad ühingud ühiselt ühinemisloa taotluse koos vastavalt lõikes 2 või
3 sätestatud andmete ja dokumentidega. Finantsinspektsioonile tuleb esitada ühinemisleping (lõike
2 punkt 1 ja lõike 3 punkt 1) ja ühinemisaruanne (lõike 2 punkt 2 ja lõike 3 punkt 2). Ühinemisleping
peab vastama äriseadustikus ette nähtud nõuetele (vt ÄS § 392), mh peab see olema sõlmitud
notariaalselt tõestatud vormis. Vastasel juhul ehk kui vorminõuet ei järgita, on leping TsÜS § 83 lg
1 kohaselt tühine. Edasilükkava või äramuutva tingimuse keelu kehtestab lõige 4.
Lõigete 2 ja 3 punkti 3 kohaselt tuleb Finantsinspektsioonile esitada ka ühinemisotsus, kui selle
tegemine on nõutav. Ühinemisotsus peab olema kirjalik. Täiendavad nõuded tulenevad ÄS §-ist 397.
ÄS § 396 kohaselt koostab audiitor ühinemislepingu kontrolli tulemuste kohta kirjaliku aruande
ning ka see tuleb Finantsinspektsioonile esitada. (lõigete 2 ja 3 punkt 4).
Lisaks tuleb esitada andmed olulist osalust omavate isikute kohta (lõike 2 punkt 5) ja andmed
äriühingute kohta, milles krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi või nende juhi
osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali
suurust, tegevusalade loetelu ning krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi ja iga
juhi osaluse suurust (lõike 2 punkt 6). Kõnealuses loataotluses tuleb esitada ka tegevuskava
ühinemisele järgneva kolme aasta kohta (lõike 3 punkt 7).
Kui ühinetakse uue ühingu asutamise teel, tuleb Finantsinspektisoonile esitada ühtlasi tegevusloa
taotlus vastavalt MiCA määruse artiklile 18 varapõhise tokeni emitendi tegevusloa saamiseks või
vastavalt artiklile 62 krüptovarateenuse osutaja tegevusloa saamiseks. Analoogne lähenemine on ka
MERAS-es, kus uue makseasutuse või uue e-raha asutamise korral tuleb koos ühinemisloa
taotlusega esitada ka uue ühingu tegevusloa taotlus.
Lõike 4 kohaselt ei tohi ühinemisleping olla sõlmitud edasilükkava või äramuutva tingimusega.
Selles võib sätestada üksnes tingimuse, mille kohaselt ühinemisleping jõustub pärast
Finantsinspektsiooni poolt ühinemisloa andmist.
Lõige 5 näeb ette, et juhul kui Finantsinspektsioonile ei ole esitatud kõiki lõigetes 2 või 3 osutatud
andmeid ja dokumente või need on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud või ei ole nõuetekohaselt
vormistatud, on Finantsinspektsioonil õigus nõuda puuduste kõrvaldamist ning selleks määrab
Finantsinspektsioon ka tähtaja, mille jooksul tuleks vastavad puudused kõrvaldada. Samuti on
Finantsinspektsioonil õigus nõuda esitatud andmete täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid
ja -dokumente (lõige 6). Samas, kui taotlus on esitatud kohe oluliste puudustega, võib
Finantsinspektsioon jätta ühinemisloa ka läbi vaatamata (lõige 7).
Lõike 8 kohaselt võib taotluse jätta läbivaatamata ka juhul, kui ka määratud tähtajaks ei ole
kõrvaldatud puudusi või esitatud lisaandmeid ja -dokumente. Samuti võib uuesti nõuda puuduste
kõrvaldamist.
KrüTS
40
Lõike 9 kohaselt teeb Finantsinspektsioon otsuse ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta
ühe kuu jooksul kõigi nõuetekohaste dokumentide ja andmete saamisest arvates, kuid mitte hiljem
kui kolme kuu möödumisel taotluse saamisest arvates (ehk ka lõikes 8 osutatud puuduste
kõrvaldamist ei saa lõputult korrata).
Lõige 10. Kuna uue krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni asutamisel tuleb koos
ühinemisloa taotlusega esitada ka uue ühingu tegevusloa taotlus, teeb Finantsinspektsioon ühinemise
kohta otsuse tähtaja jooksul, mis on ette nähtud tegevusloa taotluse suhtes otsuse tegemise kohta.
Ühinevate asutuste tegevusloa lõppemise kohta teeb Finantsinspektsioon koos ühinemisloa ja
tegevusloa otsusega.
Tulenevalt lõikest 11 võib Finantsinspektsioon keelduda ühinemisloa andmisest, kui:
- ühendava krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent või uue ühingu juhid ei vasta
MiCA määrusest tulenevatele nõuetele (punkt 1);
- ühendava krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent või uue ühingu majanduslik
usaldusvääruses ei vasta MiCA määrusest tulenevatele nõuetele (punkt 2);
- ühinemisleping ei vasta nõuetele (punkt 3);
- ühinemine võib takistada krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi üle vajalikul
tasemel järelevalve teostamist (punkt 4);
- ühinemine võib muul põhjusel kahjustada krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni
emitent klientide, krüptovara omanike või teiste võlausaldajate huve (punkt 5).
Ühinevad äriühingud peavad lõike 12 kohaselt avaldama ühinemisteate ühinemisloa saamise kohta
viivitamata oma veebilehel.
Lõike 13 kohaselt tuleb esitab ühinemise äriregistrisse kandmise avaldus viivitamata pärast eelmises
lõikes nimetatud teate avaldamist.
Paragrahv 22. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi jagunemine
Paragrahv 22 keelab krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi jagunemise. Keeld
tuleneb eelkõige sellest, et krüptovara väljastamisele suunatud ärimudelid on tihtipeale killustunud,
kuna kasutusel on mitmed eriotstarbelised üksused (SPV-d). Seetõttu on tähtis, et tegevusloaga
krüptovaraturu osaline ei kasutaks ära jagunemise võimalust jaotada oma või oma klientide varasid
ja kohustusi erinevate üksuste vahel.
Paragrahv 23. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi lõpetamine
Paragrahv 23 sätestab tingimused krüptovarateenuse osutaja lõpetamisele.
Lõike 1 kohaselt toimub krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi lõpetamine
äriseadustikus sätestatud korras, kui seadusest ei tulene teisiti. Lõige 2 täpsustab, et
krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi vabatahtlik lõpetamine võib toimuda
üksnes Finantsinspektsiooni loal. Finantsinspektsiooni luba on vajalik klientide kaitse
tagamiseks.
Lõige 3 sätestab, millised andmed tuleb esitada Finantsinspektsioonile krüptovarateenuse osutaja
või varapõhise tokeni emitendi lõpetamise loa saamiseks. Selle kohaselt esitab krüptovarateenuse
osutaja või varapõhise tokeni emitent taotluse, millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid:
- krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi üldkoosoleku või osanike koosoleku
otsus lõpetamise ja selleks loa taotlemise kohta (punkt 1);
KrüTS
41
- krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi lõpetamise kava (MiCA määruse
artikli 34 lõikes 7 ja artiklis 74 nimetatud kava), sealhulgas hinnang enda lõpetamise mõju kohta
klientide huvidele (punkt 2);
- kinnitus selle kohta, et kõik kliendisuhted ja kliendilepingud on lõpetatud või loovutatud teisele
krüptovarateenuse osutajale (punkt 3);
- krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi regulaarne aruanne perioodi kohta
viimasest regulaarse aruande esitamisest kuni lõpetamise otsuse tegemiseni (punkt 4).
Punktis 2 nimetatud hinnangus tuleks märkida vähemalt seda, kas ja kuidas lõpetamine mõjutab
klientide huve, sh klientide (krüptovarateenuse osutaja juures või kontrolli all oleva) vara väärtust,
võimalusi nimetatud vara võõrandada pärast teenuseosutaja lõpetamist, samuti kas ja kuidas punktis
3 nimetatud kliendisuhete lõpetamine või kliendilepingute loovutamine mõjutab kliendi huve.
Lõige 4 sätestab järelevalvele otsuse tegemise ajaraamistiku. Selle kohaselt otsuse
krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi lõpetamise loa andmise või sellest
keeldumise kohta teeb Finantsinspektsioon kolme kuu jooksul pärast kõigi vajalike dokumentide ja
andmete esitamist.
Lõige 5 sätestab finantsjärelevalvele alused krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni
emitendi lõpetamise loa andmisest keeldumiseks. Nimelt võib Finantsinspektsioon keelduda
krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi lõpetamise loa andmisest, kui
krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi lõpetamine on vastuolus tema klientide
huvidega. Sealhulgas tuleks arvesse võtta käesoleva paragrahvi lõikes 3 punktis 2 nimetatud
hinnangut ning kaaluda, kas lõpetamine mõjutab negatiivselt krüptovaraturu osalise kliente.
Lõike 6 kohaselt teeb Finantsinspektsioon viivitamata krüptovarateenuse osutajale ja varapõhise
tokeni emitendile teatavaks otsuse tema lõpetamise loa andmise või sellest keeldumise kohta.
Lõigetes 7–11 on reguleeritud varapõhise tokeni emitendi ja krüptovarateenuse osutaja
sundlõpetamine. Sundlõpetamise regulatsiooni puhul on lähtutud MERAS-e sundlõpetamise
sätetest. Seega nähakse ette, et sundlõpetamine on võimalik Finantsinspektsiooni avalduse alusel
kohtu määrusega, kui Finantsinspektsioon on varapõhise tokeni emitendi või krüptovarateenuse
osutaja tegevusloa kehtetuks tunnistanud (vastavad alused on MiCA määruse artiklites 24 ja 64).
Lõige 8 täpsustab lõiget 7 ning näeb ette, et sundlõpetamise avaldusega koos tuleb kohtule esitada
ka tõendid MiCA määruse artiklites 24 ja 64 sätestatud asjaolude kohta. Lõike 9 kohaselt otsustab
varapõhise tokeni emitendi või krüptovarateenuse osutaja sundlikvideerimise kohus kolme tööpäeva
jooksul vastava avalduse esitamisest arvates. Lõige 10 sätestab, et sundlõpetamise määrus kuulub
viivitamatule täitmisele ning kaebuse esitamine ja menetlemine ei peata likvideerijate tegevust.
Lõike 11 kohaselt sundlõpetamise korral ei rakendata äriseadustiku § 203 lõikes 3 või 366 lõikes 3
sätestatut. Äriseadustiku eelnimetatud sätted annavad võimaluse, et kui sundlõpetamise aluseks
oleva puuduse või muu asjaolu saab ilmselt kõrvaldada, määrab kohus eelnevalt tähtaja puuduse või
asjaolu kõrvaldamiseks. Finantsinspektsioon võib enne tegevusloa kehtetuks tunnistamist teha
ettekirjutuse, andes tähtaja kehtetuks tunnistamise põhjuseks olevate puuduste kõrvaldamiseks
Paragrahv 24. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi pankrot
Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi pankroti korral kohaldatakse
pankrotiseadust, kuid käesolevas seaduses on ette nähtud teatud erisused.
KrüTS
42
Paragrahv 24 käsitleb krüptovarateenuse osutaja pankroti olukorda. Krüptovarateenuse osutaja ja
varapõhise tokeni emitendi pankrotimenetlus toimub pankraotiseaduses sätestatu kohaselt,
arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisustega.
Lõike 1 kohaselt võib krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitendi vastu
pankrotiavalduse esitada Finantsinspektsioon (punkt 1), likvideerijad (punkt 2) või võlausaldajad
(punkt 3).
Lõike 2 kohaselt võib tegutsev krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent kui võlgnik
pankrotiavalduse esitada enda kohta ainult Finantsinspektsiooni kirjalikul nõusolekul.
Lõike 3 kohaselt peab tegutsev krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni emitent viivitamata
Finantsinspektsiooni teavitama pankrotiavalduse esitamisest enda suhtes ehk kui selle on esitanud
likvideerijad või võlausaldajad.
Lõige 4 sätestab kaitsemeetme klientide varale pankrotimenetluse korral. Selle kohaselt kuulub
teenuseosutamisega seoses krüptovarateenuse osutajale usaldatud kliendi vara, samuti selle arvel
omandatud vara, teenuse osutamisega seotud kliendile ning seda ei arvata krüptovarateenuse osutaja
pankrotivara hulka ja selle arvel ei rahuldata krüptovarateenuse osutaja teiste võlausaldajate nõudeid.
Seaduse 7. peatükk kehtestab nõuded järelevalvele.
Käesoleva peatüki sõnastamisel on võetud arvesse artikli 94 lõikes 1 sätestatut, mis ütleb, millised
ülesanded pädeval asutusel on, kuid selle sissejuhatav lause jätab riigisiseselt võimaluse näha ette
pädevale asutusele täiendavaid ülesendeid, kuna lõikes 1 sätestatud loetelu ei ole lõplik. MiCA
määruse artikli 94 lõige 5 sätestab lisaks, et liikmesriik tagab asjakohaste meetmete võtmise, nii et
pädevatel asutustel on võimalik kasutada oma ülesannete täitmiseks vajalikke järelevalve- ja
uurimisvolitusi.
MiCA määruse artiklis 111 on loetelu karistustest ja muudest meetmetest, mida pädev asutus võib
rakendada, kuid sama artikli 6 täpsustab, et liikmesriigid võivad ette näha, et pädevatel asutustel on
ka muud õigused, ja nad võivad nii rikkumise eest vastutavatele füüsilistele kui ka juriidilistele
isikutele näha ette rangemad karistused, kui on sätestatud selles artiklis.
Paragrahv 25. Järelevalve eesmärk
Paragrahv 25 näeb ette järelevalve eesmärgid. Nimelt on järelevalve põhieesmärk tagada kõigi
krüptovaraturu osaliste asutamise, tegevuse ja lõpetamise vastavus õigusaktides sätestatule, pidades
silmas kõigi krüptovara omanike ja krüptovarateenuse klientide huvide ja õiguste kaitset. Riigi
ülesanne on (tulenevalt EV Põhiseaduse §-s 13 sätestatud kaitsekohustusest) finantsjärelevalve
korraldamise teel minimeerida finantsturul tegutsevate ettevõtjate ebaõnnestumisi.
Finantsinspektsioon tegutseb finantsjärelevalve teostamisel riigi nimel. Eelnõuga määratakse
Finantsinspektsioon teostama järelevalvet krüptovaraturu osalise tegevuse üle. FIS § 2 lõike 1 kehtiv
sõnastus ütleb, et riiklik finantsjärelevalve käesoleva seaduse tähenduses on järelevalve riikliku
finantsjärelevalve subjektide üle ning käesolevas seaduses, krediidiasutuste seaduses, krediidiandjate
ja -vahendajate seaduses, kindlustustegevuse seaduses, investeerimisfondide seaduses,
kogumispensionide seaduses, väärtpaberituru seaduses, liikluskindlustuse seaduses, makseasutuste
ja e-raha asutuste seaduses, pandikirjaseaduses ja väärtpaberite registri pidamise seaduses ning nende
alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tegevuse üle. Eelnõu § 49 punkt 1 näeb ette, et riikliku
finantsjärelevalve ulatusse lisatakse ka järelevalve krüptovaraturu seaduses sätestatu üle.
KrüTS
43
FIS § 2 lõike 12 kohaselt on finantsjärelevalve subjektiks isik, kellele on pädeva organi poolt lõikes
1 nimetatud seaduse alusel antud tegutsemise õigus vastaval tegevusalal ehk eelnõu kohaselt saab
finantsjärelevalvesubjektiks ka krüptovaraturu osaline. Finantsjärelevalve üldise eesmärgi sätestab
FIS § 3. Tuleb arvestada, et riiklik järelevalve ettevõtjate tegevuse üle ei saa kunagi olla
kõikehõlmav. Seetõttu on oluline, et järelevalve eesmärgid oleksid tasakaalus kaitstavate huvide
tähtsusega.
Paragrahv 26. Järelevalve alused ja ulatus
Paragrahv 26 kehtestab järelevalve alused ja ulatuse ning sammud järelevalve teostamisel.
Lõige 1. MICA määruse artikli 93 kohaselt peab iga liikmesriik määrama asutuse, kes täidab MiCA
määruses ette nähtud ülesandeid ja kohustusi. DORA määruse artikli 46 punkti d kohaselt teeb
DORA määruse nõete täitmise üle järelevalvet MiCA määruse kohaselt määratud pädev asutus.
Seega MiCA ja DORA nõuete täitmise üle teeb järelevalvet sama pädev asutus. Eelnõuga nähakse
ette, et selleks pädevaks asutuseks on Finantsinspektsioon (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 2.4.2
A), kes lähtub järelevalve teostamisel käesolevas seaduses, DORA määruses, MiCA määruses,
Finantsinspektsiooni seaduses ja muudes krüptovaraturu osalise tegevust reguleerivates õigusaktides
ning nende alusel välja antud õigusaktides sätestatust.
Lõike 2 eesmärk on täpsustata, et kuivõrd lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioon määratud
nii MiCA määruse kui ka DORA määruse pädevaks asutuseks, siis on tal ka viidatud määrustes
sätestatud nõuete kohase täitmise üle järelevalve teostamisel kõik nendes määrustes, käesolevas
seaduses ja Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud õigused. Näiteks on MiCA määruses
sätestatud pädeva asutuse volitused sätestatud artiklis 94 ja DORA määruses on pädeva asutuse
volitused sätestatud artiklis 50.
Lõikes 3 on sätestatud järelevalve ulatus. Finantsinspektsioon teostab järelevalvet:
- Eestis asutatud krüptovaraturu osalise üle;
- Eesti krüptovaraturu osalise kolmandas riigis registreeritud filiaali üle, kui filiaali üle ei teosta
järelevalvet selle riigi finantsjärelevalve asutus või kui selle riigi finantsjärelevalve asutusega on
sõlmitud vastav kokkulepe;
- isiku üle, kellele krüptovaraturu osaline on seaduse kohaselt teatud tegevused edasi andnud, sh
IKT-teenused;
- MiCA alusel liidus tegutsemise õigust omava isiku üle, kes tegutseb Eestis filiaali kaudu või
piiriüleselt. MiCA määruse art 102 reguleerib, millised on vastuvõtva liikmesriigi pädeva asutuse
(ehk Finantsinspektsiooni) õigused, kui pakkuja, krüptovara kauplemisele võtmist taotlev isik,
varapõhise tokeni või e-raha tokeni emitent või krüptovarateenuse osutaja on toime pannud
vastuvõtvas riigis õigusnormide rikkumise. Näiteks saab Finantsinspektsioon sekkuda ja
takistada isiku tegutsemist Eestis (eelnevalt asjakohaseid asutusi teavitades).
Lõige 4 võtab kokku õigusaktidest tulenevad Finantsinspektsiooni ülesanded. Finantsinspektsioon:
- otsustab lubade andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise (sh näiteks tegevusluba, kolmandas
riigis tegutsemise luba ja ühinemisluba);
- kontrollib osaluste omandamise, suurendamise ja vähendamisega (MiCA määruse eestikeelne
versioon kasutab terminit võõrandama) seonduvat, mis on reguleeritud MiCA määruse artiklites
41, 42, 83 ja 84;
- annab lubasid, nõusolekuid või teostab registreerimisi ja kooskõlastamisi;
- jälgib aruandeid ja muid dokumente kontrollides ning kohapealset kontrolli teostades
teenuseosutaja tegevuse vastavust seadusele;
- teeb kohustuslikke ettekirjutusi ja annab korraldusi (korraldust käesoleva seaduse tähenduses
mõistetakse kui korraldust FIS § 221 tähenduses);
KrüTS
44
- täidab muid õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, sh DORA määrusest tulenevaid. Näiteks kiidab
heaks krüptovara valge raamatu, hindab reklaamteadete vastavust krüptovara valges raamatus
sisalduvale teabele, teavitab ühtset kontaktpunkti kavandatud avalikust pakkumisest või
kauplemisele võtmisest ning edastab ühtsele kontaktpunktile vastava krüptovara valge raamatu,
hindab, kas krüptovaraturu osalisel on õigus krüptovaraturul tegutseda jne.
Lõikes 5 antakse Finantsinspektsioonile õigus kohaldada eelnõus sätestatud riikliku järelevalve
teostamiseks korrakaitseseaduse §-s 31 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid. Näiteks võib
korrakaitseseaduse § 31 lõike 4 kohaselt isiku suhtes kohaldada sundtoomist, kui on alust arvata, et
isikul on olulist teavet, mis on vajalik kõrgendatud ohu tõrjumiseks. Nimetatud seaduse § 5 lõikes 4
on defineeritud „kõrgendatud oht“. Kõrgendatud oht on oht isiku elule, kehalisele puutumatusele,
füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele, suure keskkonnakahju tekkimise oht või
karistusseadustiku 15. peatükis sätestatud I astme kuriteo või 22. peatükis sätestatud kuriteo
toimepanemise oht. Seega, kui menetlusosaline jätab haldusmenetluses Finantsinspektsiooni kutsel
seadusliku takistuseta ilmumata ning Finantsinspektsioonil on alust arvata, et menetlusosalisel on
olulist teavet, mis aitaks ära hoida ohtu suure väärtusega varalisele hüvele, võib menetlusosalise
suhtes rakendada sundtoomist. Samuti võib korrakaitseseaduse § 31 lõike 3 kohaselt kohaldada
sunniraha, kui kutse kätte saanud kutsutud isik ei ilmu ilma mõjuva põhjuseta kutses märgitud ajal
kutses märgitud kohta.
FIS § 6 lõige 4 reguleerib, et Finantsinspektsiooni tegevusele kohaldatakse korrakaitseseadust
käesolevas seaduses (ehk FIS-is), käesolevas seaduses nimetatud seadustes (sh KrÜTSis) ja nende
seaduste alusel antud õigusaktides ning Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud erisustega.
Võlaõigusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirjas23
on selgitatud, et korrakaitseseaduse kohaldamine Finantsinspektsiooni riiklikule
järelevalvetegevusele ei too kaasa sisulisi muudatusi inspektsiooni senises igapäevases
töökorralduses, sest inspektsioon lähtub ka edaspidi riikliku järelevalve teostamisel eriseadustes
sätestatust.
Korrakaitseseaduse erimeetmete regulatsioon (korrakaitseseaduse § 30 jj) kohaldub
erikorrakaitseorgani (Finantsinspektsiooni) suhtes üksnes siis, kui sellele erikorrakaitseorganile on
eriseadusega antud õigus vastava erimeetme kohaldamiseks. Kui eriseaduses sellist õigust ei ole, siis
vastav erimeede (korrakaitseseaduse § 30 jj) erikorrakaitseorganile ei kohaldu. Sellest tulenevalt
antakse eelnõu § 26 lõikega 5 Finantsinspektsioonile õigus rakendada korrakaitseseaduse §-s 31
sätestatud järelevalve erimeetmeid.
Viidatud seletuskiri selgitab lisaks, et muus osas tuleb lähtuda tavapärasest üld- ja erinormi
vahekorrast: juhul kui eriseadus annab ammendava regulatsiooni korrakaitseorgani sekkumise aluste
ja ulatuse kohta (korrakaitseseaduse suhtes on eriseadusteks Finantsinspektsiooni seadus ja
Finantsinspektsiooni seaduse § 2 lõigetes 1 ja 3 nimetatud seadused), siis üldseadus ei kohaldu.
Olukorras, kus eriseadus ei peegelda korrakaitseseaduse ohumõiste erinevaid astmeid ja tasemeid, st
kui eriseadus ei ole mõistekasutuselt ega struktuurilt viidud korrakaitseseadusega kooskõlla, kuid
annab regulatsiooni erikorrakaitseorgani tegevuse alustest ja ulatusest, jäävad need
korrakaitseseaduse sätted, mis oma kohaldamise eeldusena räägivad ühest või teisest ohuastmest või
–tasemest, eriseaduse regulatsiooni olemasolu tõttu kõrvale ning sõelale jääb eriseaduse
regulatsioon.
23 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/6b6c934b-9b9c-4328-b49f-1a7c0b4ec23e/volaoigusseaduse-muutmise-
ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus
KrüTS
45
Samuti on seletuskirjas täpsustatud, et Justiitsministeerium on märkinud Finantsinspektsiooni
järelevalvetegevuse suhtes korrakaitseseaduse põhimõtete ja üldmeetmete kohaldamise kohta
järgmist:
1) korrakaitseseaduse §-des 7, 8, 9, 13 sätestatud põhimõtted (proportsionaalsuse, otstarbekuse,
inimväärikuse tagamise ja isikuandmete töötlemise põhimõtted) kohalduvad Finantsinspektsiooni
tegevuse suhtes kui põhimõtted, kuid põhimõtete sisu on täpsustatud eriseadustes;
2) korrakaitseseaduse § 23 (riikliku järelevalve meetme kohaldamise põhimõtted) ei kohaldu sisust
tulenevalt, sealhulgas ei kohaldu § 23 lõige 4 (järelevalve meetme talumise kohustuse tagamiseks
tehtav ettekirjutus ja selle alusel rakendatav sunniraha ülemmäär) seetõttu, et ettekirjutuste ja
sunniraha määramise eeldused ja alused on eriseadustes ammendavalt reguleeritud;
3) korrakaitseseaduse § 10 (korrakaitseorganite koostöö), § 11 (korrakaitseorgani
selgitamiskohustus) ja § 12 (meetme dokumenteerimine ja aruandlus) ei kohaldu, kuivõrd selleks on
olemas eriseadustes ammendav regulatsioon;
4) korrakaitseseaduse § 14 (isiku õigus saada abi korrakaitseorganilt ja osaleda korrakaitses) punktid
2 ja 3 ei kohaldu sisust tulenevalt. Abi osutamisel tuleks lähtuda sellest, et abi saab korrakaitseorgan
anda vaid oma pädevuse piires, s.o Finantsinspektsioonil peab olema seaduses sätestatud alus
konkreetse abistava toimingu tegemiseks. Sätet ei saaks Finantsinspektsioon kohalda ka seetõttu, et
see eeldab tegutsemist vastavalt ohu astmetele;
5) korrakaitseseaduse § 15 (avaliku korra eest vastutav isik). Juhul kui korrakaitseseadus sisuliselt ei
kohaldu, siis ei oma ka avaliku korra eest vastutava isiku definitsioon Finantsinspektsiooni tegevuses
tähendust.
Lõike 6 järgi võib Finantsinspektsioon MiCA määruse 6. jaotises sätestatud nõuete rikkumise
ärahoidmiseks, avastamiseks ja vähendamiseks seirata krüptovara pakkumise või teenuse osutamise
raames tehtud või tehtavate tehingute tegemist, samuti muude toimingute tegemist seoses võimalike
nõuete rikkumistega. „Seirama“ sisuliselt tähendab subjekti üle teostatavat spetsiifilist järelevalve
liiki, pidevat vaatlust või jälgimist. Sama lõike teise lause järgi võib seiramine toimuda varjatult.
Sealjuures on oluline märkida, et krüptovara pakkumise või teenuse osutamise raames tehtud või
tehtavate tehingute ja toimingute seiramine on vältimatult vajalik, et Finantsinspektsioonil oleks
võimalik teostada MiCA määruse artikli 94 lõikest 1 tulenevaid järelevalvefunktsiooni täitvaid
ülesandeid, sh keelata krüptovara pakkumine või krüptovarateenuse osutamine, kui
Finantsinspektsioonil on mõjuv põhjus kahtlustada, et MiCA määrust on rikutud või seda rikutakse
(vt ka MICA art 94 lg 1 punktid b, c, e ja l-o.
Sarnane lähenemine on juba täna ette nähtud väärtpaberiturul ja seal läbiviidatavate tehingute puhul.
Nimelt on Finantsinspektsioon otsesõnu kohustatud VpTS § 230 lõike 3 alusel eelkõige
väärtpaberituru turukuritarvituste kui ka seoses oluliste osaluste omandamiste või võõrandamistega
seesugust seiret läbi viia, sh võib ka väärtpaberitehingute puhul vastav seiramine toimuda varjatult.
Seesugune „tööriist“ on äärmisel oluline, et tagada vastava turu korrapärane toimimine ja tehingute
tegemine nö ausal ja läbipaistval viisil.
Lõiked 7 ja 8. MiCA ja DORA määrustest tulenevalt peab liikmesriik tagama, et
Finantsinspektsioonil on kõik määrustes sätestatud õigused (vastavalt artiklites 111 ja 50), mistõttu
on selguse huvides välja toodud viited meetmetele ja karistustele ning nende alusel tehtud otsuste
avalikustamisele. Kuna FIS § 54 lõike 5 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus täielikult või
osaliselt avalikustada väärteoasjas tehtud lahend või haldusakt või -leping, kui see on ette nähtud FIS
§ 2 lõikes 1 nimetatud seaduses, siis antakse lõigetega 6 ja 7 ka seaduslik alus avalikustamiseks.
Näiteks on Finantsinspektsioonil MICA määruse kohaselt õigus teha nõuete rikkumise korral avalik
teadaanne, milles on märgitud rikkumise eest vastutav füüsiline või juriidiline isik ja rikkumise laad.
Samuti on õigus teha ettekirjutus, millega nõutakse rikkumise lõpetamist või rikkumise mitte
kordamisest. Finantsinspektsiooni võib kohaldada rikkuja suhtes ka rahalisi karistusi. Juhul kui
rikutakse siseteabe avalikustamise nõudeid või turukuritarvituse ennetamise ja avastamise nõudeid,
KrüTS
46
on Finantsinspektsioonil õigus lisaks eelnimetatule nõuda rikkumisega saadud kasu või ära hoitud
kahju loovutamist, tunnistada krüptovarateenuse osutaja tegevusluba kehtetuks või peatada
teenuseosutaja tegevus. Samuti on õigus kehtestada krüptovarateenuse osutajale juhile või muule
isikule juhtimise keeld, mis võib korduva rikkumise korral olla isegi vähemalt 10 aastat. Samuti võib
kehtestada juhile oma arvel kauplemise ajutise keelu.
Paragrahv 27. Finantsinspektsiooni õigused teabe saamisel
Paragrahvis 27 reguleeritakse Finantsinspektsiooni õigusi teabe saamisel.
Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks õigus nõuda aruandeid, tasuta teavet, dokumente
ning suulisi või kirjalikke selgitusi järelevalve teostamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.
Erinevates majandussektorites omavad andmed erinevat tähtsust. Finantsteenuste spetsiifikast
(eelkõige finantsteenuste immateriaalsest olemusest) tulenevalt on finantsvaldkonnas andmete
esitamisel ja avalikustamisel teistsugune tähendus ja kaal (andmeid ei koguta üksnes statistilisel
eesmärgil ja järelevalve põhineb subjekti kohta kogutavatel andmetel). Finantssektori järelevalve
eripärast (eelkõige infotõrgete problemaatikast) tulenevalt on aruandlus ja järelevalvesubjekti
tegevuse kohta muu seaduses sätestatud teabe kogumine kesksel kohal. Järelevalvelise aruandluse ja
muude dokumentide, kirjalike ja suuliste selgituste jmt põhjal toimub järjepidev kontroll
järelevalvesubjekti tegevuse üle, s.h. igal ajahetkel tegevusloa nõuetele vastavuse üle. On oluline, et
nii turule sisenemisel kui ka hilisemal tegutsemisel oleks tagatud ettevõtjate õiguskuulekus. Eksitav
või vale teave võib kaasa tuua olulise kahju turu usaldusväärsusele ja takistada turu sujuvat ja kindlat
toimimist. Vale, puuduliku või eksitava teabe põhjal läbi viidud järelevalve annab moonutatud pildi
järelevalvesubjekti tegevusest, sh tema finantsilisest seisundist.
Lõikes 1 loetletakse isikud, kellelt Finantsinspektsioon võib nõuda järelevalve teostamiseks teavet,
dokumente ja suulisi selgitusi. Näiteks ütleb MiCA määruse artikli 94 lõike 1 punkt a, et pädeval
asutusel on õigus nõuda, et kõik isikud esitaksid teabe ja dokumendid, mida pädevad asutused
peavad oma ülesannete täitmiseks vajalikuks. Seega sätestatakse, et Finantsinspektsioon võib küsida
teavet krüptovaraturu osalise juhilt, töötajalt, aktsionärilt või osanikult, audiitorettevõtjalt,
likvideerijalt või pankrotihaldurilt, riigiasutuselt, kohaliku omavalitsusüksuse asutuselt, riigi
põhiregistri ja riikliku registri pidajalt ning riigi andmekogu vastutavalt ja volitatult töötajatelt.
Põhjendatud vajaduse korral võib Finantsinspektsioon küsida teavet ka muult kolmandalt isikult, mh
läbi viia uurimist istungina, kuhu on kutsutud kolmas isik. Selline teabe kogumine võib osutuda küll
isikute põhiõigust andmete kaitsele riivavaks, kuid finantsjärelevalve lähtub avaliku huvi ja turu
stabiilsuse tagamise eesmärgist, mistõttu võib vastav teabe kogumine osutuda vajalikuks. Seda
näiteks olukorras, kus muid kanaleid arvestades ei ole võimalik piisavalt andmeid koguda, kuid
samas kliendid ja avalikkus eeldab finantsjärelevalve poolset tegutsemist. Kui see ei kahjusta
järelevalve teostamist, võib Finantsinspektsioon selgitada eelpool nimetatud isikutele teabe
nõudmise eesmärke.
Lõige 2. Finantsinspektsioonil on õigus saada põhjendatud juhul otse ja viivitamata
krüptovarateenuse osutajalt, krediidiasutuselt, e-raha asutuselt või makseasutuselt teavet
kliendi või siseteavet valdava isiku konto või krüptovara rahakoti ning nimetatud konto ja
krüptovara rahakotiga seotud käibe ja saldo kohta. Lisaks on õigus saada põhjendatud juhul
krediidiasutuselt pangasaladust sisaldavaid andmeid krüptovarateenuse osutaja ja tema
klientide kohta, samuti kolmanda isiku kohta, kellele on edasi antud krüptovarateenuse osutaja
ülesanded. Pangasaladust sisaldavate andmete küsimine on ühest küljest paratamatult riivav,
kuid teisalt ka vältimatult vajalik järelevalvetegevuse osa. Nimetatud andmete korje on üks
olulisemaid Finantsinspektsiooni järelevalve teostamise aspekte. Finantsinspektsioon peaks
põhjendama pangasaladust sisaldavate andmete küsimise vajalikkust andmete kogujale.
KrüTS
47
Seetõttu on lisatud sättesse kriteeriumina, et Finantsinspektsioonil on pangasaladust sisaldavaid
andmeid õigus saada põhjendatud juhul.
Finantsinspektsioonil on õigus saada teavet järelevalve subjekti või tema tegevuse kohta nii, et
subjekti sellest ei teavitata. Samas on sätestatud keeld krüptovaraturu osalise teavitamisele
teabe edastamisest (lõige 3).
Lõikega 4 sätestatakse, et kui see ei kahjusta järelevalve teostamist, selgitab Finantsinspektsioon
lõikes 1 nimetatud isikutele teabe nõudmise eesmärke. Näiteks võib teabe nõudmise eesmärgi
selgitamine takistada järelevalve teostamist, kui teabe subjektil võib tekkida soov midagi varjata.
Paragrahv 28. Järelevalve kolmandas riigis krüptovarateenuse osutamise ja krüptovara
pakkumise või kauplemisele võtmise taotlemise üle
Paragrahvis 28 sätestatakse regulatsioon järelevalve teostamiseks kolmandas riigis filiaali asutanud
ja piiriüleselt teenuseid osutava või krüptovara pakkuva või krüptovara kauplemisele võtmist taotleva
krüptovaraturu osalise üle.
Lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioonil kohustus rakendada kolmandas riigis filiaali asutanud või
kolmandas riigis piiriüleselt tegutseva turuosalise suhtes viivitamata meetmeid rikkumise
lõpetamiseks, kui rikkumine seisneb kolmanda riigi kehtestatud õigusaktis seisneva nõude
rikkumises, sealhulgas ka juhul, kui vastava ettepaneku on teinud kolmanda riigi järelevalveasutus.
Lõike 2 alusel teeb Finantsinspektsioon võimaluse korral rakendatud meetmed teatavaks selle riigi
järelevalveasutusele.
Lõike 3 järgi peab filiaal või piiriüleselt tegutsev krüptovaraturu osaline esitama kolmanda riigi
järelevalveasutuse nõudmisel teavet, mis on vajalik järelevalve teostamiseks filiaali või selle
krüptovaraturu osalise tegevuse üle selles riigis. Säte on vajalik selle jaoks, et kolmanda riigi
järelevalveasutus saaks efektiivselt toimetada järelevalvet tema riigis tegutseva isiku üle.
Paragrahv 29. Menetlusosalise õigused ja kohustused järelevalvemenetluses
Paragrahvis 29 reguleeritakse menetlusosaliste õigusi ja kohustusi krüptovaraturu osalise
järelevalvemenetluses. Haldusmenetluse seaduse § 11 lõike 1 kohaselt on menetlusosalisteks
haldusakti andmist või toimingu sooritamist taotlev või halduslepingu sõlmimiseks ettepaneku
teinud isikuteks (taotleja) isik, kellele haldusakt või toiming on suunatud või kellele haldusorgan on
teinud ettepaneku halduslepingu sõlmimiseks (adressaat), isikud, kelle õigusi või kohustusi
haldusakt või toiming puudutab või kellele see on suunatud, ning haldusorgan.
Lõiked 1–3. Finantsinspektsiooni ülesandeks on vajadusel (menetlusosalise soovi korral) selgitada
menetlusosalisele tema õigusi ja kohustusi järelevalvemenetluses. Menetlusosalisel on õigus tutvuda
andmetega, mis Finantsinspektsioon on tema kohta kogunud, ning teha nendest koopiaid ja
väljavõtteid, kuid Finantsinspektsioonil on õigus ka andmete esitamisest keelduda. Keelduda on
õigus juhul, kui see kahjustab või võib kahjustada kolmanda isiku õigustatud huve või andmetega
tutvumine takistab järelevalve eesmärkide saavutamist või ohustab tõe väljaselgitamist
kriminaalmenetluses. Lisaks on menetlusosalisel õigus esitada tunnistajale küsimusi kirjalikult
Finantsinspektsiooni kaudu. Finantsinspektsioonil on õigus põhjendatult keelduda küsimuste
tunnistajale edastamisest küsimuste asjassepuutumatuse korral või tunnistaja õiguste või huvide
rikkumise vältimiseks (näiteks kui tegemist on töötajaga ja Finantsinspektsioon näeb, et menetlus
võib selle töötaja olukorda halvendada).
KrüTS
48
Paragrahv 30. Selgituste andmisest keeldumise alused
Paragrahv 30 kohaselt võib selgituste andmiseks kohustatud isik keelduda Finantsinspektsioonile
selgituste andmisest vastavalt kriminaalmenetluse seadustiku §-s 73 sätestatud alustel. Viidatud § 73
lõike kohaselt on tunnistajal õigus keelduda ütluste andmisest nende asjaolude kohta, mille suhtes
kohaldatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust.
Paragrahv 31. Kohapealse kontrolli tegemine
Paragrahv 31 sätestab nõuded kohapealsete kontrollide läbiviimiseks. Vastava õiguse aluseks on
MiCA määruse artikli 94 lõike 1 punkt w, mille kohaselt on pädeval asutusel õigus
teha kohapealset kontrolli või uurimist muudes kohtades kui füüsilise isiku eluruumid ja siseneda sel
eesmärgil ruumidesse, et saada juurdepääs dokumentidele ja muudele mis tahes kujul andmetele.
Lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus läbi viia järgmiste isikute kohapealset kontrolli:
- krüptovaraturu osaline;
- temaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvat äriühing;
- isik, kellele ta on ülesanded edasi antud.
Lõikes 2 reguleeritakse, millal on Finantsinspektsioonil õigus kohapealset kontrolli läbi viia. Esiteks
on tal see õigus, kui on vaja kontrollida esitatud andmete vastavust tegelikkusele. Teiseks, kui tal on
kahtlus, et on rikutud õigusaktides sätestatut või see on vajalik muude järelevalveülesannete
täitmiseks. Lisaks on Finantsinspektsioonil see õigus, kui lepinguriigi finantsjärelevalve asutus on
seda taotlenud, et kontrollida välisriigi krüptovaraturu osalise saadud teavet või kui see on vajalik
järelevalveülesannete täitmiseks. MiCA määruse artikli 94 lõikes 4 on sätestatud, et pädev asutus
võib kohapealse kontrolli või uurimisega seoses taotleda abi teise liikmesriigi pädevalt asutuselt. Kui
pädev asutus saab teise liikmesriigi pädevalt asutuselt taotluse teha kohapealne kontroll või uurimine,
võib ta kohapealse kontrolli või uurimise ise läbi viia, lubada taotluse esitanud pädeval asutusel
kohapealses kontrollis või uurimises osaleda, lubada taotluse esitanud pädeval asutusel endal teha
kohapealse kontrolli või uurimise või jagada teatavaid järelevalveülesandeid teiste pädevate
asutustega.
Selleks, et Finantsinspektsioon saaks kohapealset kontrolli läbi viia, peab ta andma vastava
korralduse. Korraldusele tuleb märkida kohapealse kontrolli eesmärk, ulatus, perioodi pikkus ja aeg.
See tuleb toimetada kontrollitava kätte hiljemalt kolm päeva enne kontrolli algust, välja arvatud
juhul, kui korraldusest etteteatamine ohustaks kontrolli eesmärgi saavutamist. Kontrolli teostab
selleks volitatud isik (lõige 3). Korraldust käesoleva seaduse tähenduses mõistetakse korraldust FIS
§ 221 tähenduses.
Lõikes 4 on sätestatud kontrollija õigused. Eelkõige on tal õigus siseneda kõikidesse ruumidesse,
järgides sealjuures võimalusel kõiki kehtestatud turvaeeskirju, nõuda tööks vajalike tingimuste
tagamist ja kasutada eraldi ruumi, piiranguteta uurida järelevalve teostamisel vajalikke dokumente
ja andmekandjaid ning teha nendest koopiaid, väljavõtteid ja ärakirju ning jälgida tööprotsesse.
Lisaks on tal õigus nõuda suulisi ja kirjalikke selgitusi kontrollitava juhtidelt ja töötajatelt.
Lõige 5. Selleks, et kontrollija saaks nõuetekohaselt oma ülesandeid täita, on lõikes 5 sätestatud, et
kontrollitava juhatus peab määrama kompetentse esindaja, kes esitab kontrollijale vajalikke
dokumente ja muud teavet ning annab nende kohta ka vajalikke selgitusi.
Lõike 6 kohaselt võib Finantsinspektsioon välisriigi krüptovaraturu osalise saadud teabe
kontrollimisel volitada kohapealset kontrolli teostama välisriigi finantsjärelevalve asutuse või tema
nimetatud audiitorettevõtja või eksperdi.
KrüTS
49
Lõiked 7 ja 8. Kontrollimise tulemuste kohta on kontrollija kohustatud koostama akti. Akti kavand
tuleb koostada kahe kuu jooksul pärast kontrolli lõppemist ning Finantsinspektsioon peab selle
toimetama kontrollitavale kätte. Samas võib osutuda vajalikuks täiendavalt hinnata kontrollitava
esitatud selgitusi või muid olulisi asjaolusid, mistõttu võib Finantsinspektsioon pikendada
nimetatud tähtaega kuni kahe kuu võrra. Kontrollitav võib ühe kuu jooksul esitada
Finantsinspektsioonile kirjalikke selgitusi. Selgitused esitatakse kirjalikus, suulises või muus
sobivas vormis kooskõlas HMS § 40 lõikega 1.
Lõike 9 kohaselt annab Finantsinspektsioon kohapealse kontrolli lõppakti mitte hiljem kui neli
kuud pärast kohapealse kontrolli lõppemist kooskõlas FIS § 18 lõikega 2 pärast kontrollitava
kirjalike selgituste saamist või nende tähtajaks mitteesitamist. Finantsinspektsiooni põhjendatud
otsusega kinnitatud lõppakt, mis on kooskõlas haldusmenetluse seadusega käsitatav
haldusaktina, toimetatakse kontrollitavale kätte.
Lõike 10 kohaselt võib Finantsinspektsioon siiski pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 9
nimetatud tähtaega kuni kahe kuu võrra, kui kontrollitava esitatud selgitused või muu oluline asjaolu
vajab täiendavat hindamist. Kontrollitaval on õigus sellisel juhul anda täiendavaid selgitusi ja esitada
vastuväiteid. Kui lõppaktis tehakse vastaval perioodil olulisi muudatusi, peab Finantsinspektsioon
saatma lõppakti uuesti kontrollitavale kirjalike selgituste saamiseks. Riigikohus on asunud
seisukohale, et ärakuulamine peab toimuma haldusakti andmise protsessis (Riigikohtu
Halduskolleegiumi otsus 14.03.2022. asjas 3-19-509).
Lõige 11. Lõppaktis võib ette näha kontrollitavale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või ka määrata
muid kohustusi ning kui kontrollitav neid ei täida või teeb seda ebakohaselt, võib
Finantsinspektsioon rakendada sunniraha. Sunniraha rakendamine on reguleeritud seaduse §-s 36.
Vaadeldav säte annab Finantsinspektsioonile mandaadi selles samas aktis sundida tuvastatud
rikkumisi parandama või riske vähendama. Kui eelnevalt tehakse vastav nn hoiatus, võib
Finantsinspektsioon määrata sunniraha lõppaktis toodud kohustuste tähtajaks täitmata jätmise tõttu.
Kogu akti on sellisel juhul võimalik halduskohtus aga vaidlustada.
Lisaks selgitame, et muude finantsjärelevalve subjektide suhtes kehtiva õiguse kohaselt ei oma
kohapealse kontrolli lõppakt iseseisvat regulatiivset toimet, s.t. ei tekita kontrollitavale kohustusi,
mistõttu aktis väljatoodud puuduste ja rikkumiste kõrvaldamiseks on reeglina vaja koostada
kohustav haldusakt ettekirjutuse näol. Nii haldusmenetluse kui järelevalvemenetluse läbiviimine
peaks olema eesmärgipärane ja efektiivne, samuti võimalikult lihtne ja kiire, vältides üleliigseid
kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kohapealse kontrolli materjalid, mis annavad põhjaliku
teadmise kontrollitava majandustegevuse kohta, võivad olla/on väga mahukad, s.h. lõppaktis
väljatoodud tõendid võivad olla väga olulise kaaluga. Kohapealse kontrolli lõppakti eraldi
vormistamise ja lõppaktis toodud puuduste kohta eraldi haldusaktina vormistamise vahele võib
jääda mitmeid kuid või isegi pikem ajavahemik ja faktiline olukord võib selle aja jooksul olla
oluliselt muutunud. Kohapealse kontrolli protsess ja vastavate dokumentide koostamine kulutab
põhjendamatult Finantsinspektsiooni ressursse ning ei ole ka kontrollitava vaates efektiivse
lahendusega. Seetõttu on võrreldes teiste finantsvaldkonna eriseadustega eelnõus välja töötatud
kohapealse kontrolli lõppakti andmise kohta uus lähenemine.
Lõige 12 annab Finantsinspektsioonile õiguse lõppakt või osa sellest avalikustada, aga seda vaid
juhul, kui see on vajalik finantssektori stabiilsuse, läbipaistvuse või klientide huvides lähtuvalt. FIS §
54 lg 5 esimese lause kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus täielikult või osaliselt avalikustada
KrüTS
50
haldusakt või -leping, kui see on ette nähtud FIS § 2 lg 1 nimetatud seaduses või kui see on vajalik
investorite, finantsjärelevalve subjektide klientide või avalikkuse kaitseks või finantsturu õigus- või
korrapärase toimimise tagamiseks.
Lõike 13 kohaselt peab Finantsinspektsioon asjakohasel juhul kontrolli tulemused viivitamata
teatavaks tegema päritoluliikmesriigi pädevatele asutustele.
Paragrahv 32. Ekspertiis ja erakorraline audiitorkontroll
Paragrahv 32 käsitleb eksperdi kaasamist järelevalvemenetlusse ja erakorralise audiitorkontrolli
läbiviimist. Järelevalvemenetluses võib kaasata sõltumatu eksperdi, kellele kohaldub eelkõige
haldusmenetluse seaduse § 39. Ekspert kaasatakse eriteadmisi nõudva asjaolu välja selgitamiseks,
mida järelevalveasutus saab vajadusel kõrvutada teiste tõenditega, et oma seisukoht kujundada.
Lõiked 1 ja 2. Eksperdi võib järelevalvemenetlusse kaasata eriteadmisi nõudvate tähtsust omavate
asjaolude selgitamiseks ning erakorralise audiitorkontrolli läbiviimist on õigus nõuda, kui on
põhjendatud kahtlus, et Finantsinspektsioonile või avalikkusele esitatud aruanded või teave on
eksitavad või tegelikkusele mittevastavad, on tehtud tehinguid, mille tulemusel võidakse tekitada või
on tekitatud olulist kahju, järelevalvemenetluses vajab täiendavat selgitamist muu finantsseisundiga
seotud oluline küsimus.
Lõige 3. Ekspert või audiitor kaasatakse Finantsinspektsiooni algatusel või menetlusosalise taotlusel.
Eksperdi või audiitori nimi ja tema kaasamise põhjus tehakse menetlusosalisele teatavaks enne
eksperdi või audiitori kaasamist, välja arvatud juhul, kui on vajalik asja kiire menetlemine või kui
teavitamine võib takistada ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli eesmärgi saavutamist.
Lõige 4. Kohapealset kontrolli läbi viies on eksperdil või audiitoril õigus kasutada kontrollija õigusi
üksnes temale antud ülesannete täitmiseks ning audiitorettevõtjal on õigus teha ka ettepanekuid
Finantsinspektsioonile ja menetlusosalisele täiendavate andmete ja dokumentide esitamiseks.
Kõikidesse ruumisesse sisenemise õigus on tal üksnes kontrollitava loal või tema juuresolekul.
Lõike 5 kohaselt peab ekspert või audiitorettevõtja esitama oma arvamuse või hinnangu ka nende
asjaolude kohta, mille kohta talle küsimusi ei esitatud, kuid mis ta tegi kindlaks järelevalvemenetluse
käigus. Seega, kui lõike 4 kohaselt antakse mandaat uurida kindlat asjaolu, kuid selle käigus tuleb
välja muu leid, mida ei ole sihilikult uurima mindud, siis lõike 5 kohaselt tuleb ka selle leiu kohta
oma arvamus ja hinnang esitada.
Lõike 6 eesmärk on tagada, et ekspert hoiaks saladuses avalikustamisele mittekuuluvat teavet, mis
sai talle teatavaks seoses eksperdiülesannete täitmisega. Audiitori kutsesaladuse hoidmise kohustus
tuleneb AudS-ist.
Lõikes 7 sätestatakse, et ekspertiisi või erakorralise audiitorkontrolli kulud kaetakse
Finantsinspektsiooni eelarvest ning kui ekspert või audiitorettevõtja kaasatakse menetlusosalise
taotlusel, tasub kulud menetlusosaline.
Paragrahv 33. Ettekirjutus
Paragrahv 33 näeb ette Finantsinspektsioonile õiguse teha ettekirjutusi seaduses sätestatud alustel.
Lõike 1 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus teha ettekirjutus, kui tuvastatakse õigusaktide
rikkumine või rikkumiste ärahoidmiseks (õigusaktide rikkumise oht). Lisaks on
Finantsinspektsioonil õigus teha ettekirjutus, kui krüptovaraturu osalise võetud riskid on oluliselt
KrüTS
51
suurenenud või esineb muu tema tegevust, tema klientide huve või finantsturu kui terviku
usaldusväärsust või läbipaistvust ohustavaid või ohustada võivaid asjaolusid.
Lõike 2 kohaselt peab ettekirjutuse saaja asuma ettekirjutust viivitamata täitma ning lõikega 3
nähakse ette, et kaebuse esitamine ja menetlemine ei peata ettekirjutuse täitmist, kui
Finantsinspektsioon ei ole ette näinud teisiti.
Paragrahv 34. Finantsinspektsiooni õigused ja kohustused ettekirjutuse tegemisel
Paragrahviga 34 sätestatakse Finantsinspektsiooni õigused ja kohustused ettekirjutuse tegemisel.
Lõikes 1 on loetelu ettekirjutustest ning juhul, kui krüptovaraturu osaline ettekirjutust ei täida (lõige
2), võib tema suhtes rakendada muid õigusaktides ette nähtud meetmeid, sealhulgas tunnistada
kehtetuks tema tegevusluba, tema filiaali registreerimise luba või ka nõuda juhi tagasikutsumist.
Kuigi MiCA määruse artikli 94 lõikes 1 on loetelu pädeva asutuste õigustest, on lõike 1 sõnastus
jäetud analoogseks teistes finantssektori seadustes sätestatud ettekirjutuse alustega. Seda ka seetõttu,
et neid saaks vajadusel kohaldada ka DORA määruses sätestatud nõuete rikkumiste korral (DORA
määruse artikli 50 lõikes 4 on miinimumnimekiri pädeva asutuste meetmetest). Näiteks on DORA
määruses välja toodud järgmise meetmed: (i) teha ettekirjutus, et füüsiline või juriidiline isik lõpetaks
rikkumise ja hoiduks selle tegevuse kordamisest; (ii) õigus nõuda sellise tegevuse või tava ajutist või
alalist peatamist, mis pädeva asutuse arvates on vastuolus määrusega, ning hoida ära sellise tegevuse
või tava kordumine; (iii) võtta mis tahes liiki meetmeid, sealhulgas rahalisi meetmeid, tagamaks, et
finantssektori ettevõtjad jätkavad õigusnormide järgimist ning (iv) väljastada avalikke teadaandeid
rikkumise kohta.
Lõigetes 3–6 on sedastatud Finantsinspektsiooni õigused ja kohustused kliendi vara kasutamise või
käsutamise keelu või piirangu seadmisele ning teostamisele. Näiteks, kui Finantsinspektsioonil on
kahtlus, et krüptovaraturu osaline rikub õigusaktides ette nähtud nõudeid, võib Finantsinspektsioon
teha ettekirjutuse, millega keelatakse kliendi vara kasutamine või käsutamine. Samuti võib
ettekirjutusega ette näha piirangu kliendi vara säilimise tagamiseks kuni kolmekümneks päevaks
ettekirjutuse jõustumisest arvates. Muu hulgas on Finantsinspektsioonil õigus esitada
krüptovarateenuse osutajale, krediidiasutusele, e-raha asutusele või makseasutusele motiveeritud
avaldus (avaldus, mis sisaldab Finantsinspektsiooni motiive konto või rahakoti kasutamise
piiramiseks/õigustamiseks) kliendi konto või krüptovara rahakoti kasutamise piiramiseks. Kui
Finantsinspektsioon on konto kasutamise piirangu ette näinud, siis selle keelu kehtimise ajal ei täida
krüptovarateenuse osutaja või muu vastav isik talle Finantsinspektsiooni poolt teatavaks tehtud keelu
või piirangu adressaadiks oleva konto valdaja või kolmanda isiku poolt kontol oleva vara
kasutamiseks või käsutamiseks tehtud korraldust. Piirangust või keelust vabaneb tähtaja möödudes
või varem, kui kahtlus langeb ära enne tähtaja möödumist. Samas võib keeldu või piirangut
pikendada üksnes siis, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus. Pankrotimenetluse puhul otsustab
kohus samamoodi, kas keelata võlgnikul oma vara käsutamist ilma ajutise halduri nõusolekuta.
Paragrahv 35. Juhtorgani kokkukutsumisest teavitamine, Finantsinspektsiooni osalemine
koosolekul ja juhtorgani otsuse kehtetuks tunnistamine Finantsinspektsiooni taotlusel
Paragrahvis 35 sätestatakse nõuded juhtimisorganite kokkukutsumisele ja juhtimisorgani otsuse
kehtetuks tunnistamisele Finantsinspektsiooni taotlusel.
Lõike 1 kohaselt peab krüptovaraturu osaline teavitama üldkoosoleku, osanike koosoleku ja
nõukogu koosoleku toimumisest Finantsinspektsiooni vähemalt kaks nädalat ette ja kui tegemist on
erakorralise üldkoosoleku toimumisega, siis tuleks võimalusel teavitada üks nädal ette.
KrüTS
52
Lõige 2 sätestab, et Finantsinspektsioon võib ettekirjutusega nõuda krüptovaraturu osalise
juhtimisorganite kokkukutsumist. Lisaks võib Finantsinspektsioon nõuda Finantsinspektsiooni
arvamuse kohaselt vajaliku küsimuse päevakorda võtmiseks. Olukorras, kus võib juhtuda, et
Finantsinspektsiooni ettekirjutust ei täideta ja/või seiskab selle teatud ajaks (kas või ajutiselt
seisukoha küsimiseks) kohtumenetlus, võib tekkida risk, et teatud olulisi küsimusi ei saa koosolekule
otsustamisele panna. Lõike eesmärk on tagada, et Finantsinspektsioonil on õigus kokku kutsuda
koosolek ja määrata selle päevakord, kui ei ole täidetud Finantsinspektsiooni ettekirjutust.
Lõige 3 annab Finantsinspektsioonile õiguse ilma ette teatamiseta koosolekul osaleda.
Finantsinspektsiooni esindajal on õigus koosolekul esitada oma seisukohti, teha ettepanekuid ja
nõuda nende kandmist koosoleku protokolli. Samasisuline säte on kehtestatud täna kõigis teistes
kehtivates finantssektori ettevõtjate tegevust reguleerivates eriseadustes. Järelevalve mandaat on
arvestada finantsteenuste osutajate klientide huvidega ning äärmuslikel juhtudel võib olla vajalik, et
Finantsinspektsiooni esindajad saaksid juhtorganite liikmete koosolekule oma esindajaid.
Lõikega 4 sätestatakse riikliku finantsjärelevalve raames rakendatav abinõu, mille eesmärk on
tagada Finantsinspektsiooni seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud avalikud huvid. Avalikule võimule on
antud õigus sekkuda krüptovaraturu osalise juhtimisotsustesse, mida kohus saab rakendada üksnes
Finantsinspektsiooni taotluse alusel.
Paragrahv 36. Sunniraha
Paragrahv 36. Finantsinspektsioonile antakse õigus rakendada krüptovaraturu osalise suhtes
ettekirjutuse või muu haldusakti (nt eelnõu kohaselt ka kohapelase kontrolli lõppakt) täitmata jätmise
või mittekohase täitmise korral sunniraha. Rakendatavad sunniraha määrad peaksid sundima
ettekirjutusega kohustust täitma. Kuna asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 10 lg 2 kohaselt
sätestab sunniraha igakordse rakendamise ülemmäära seadus, on käesolevas eelnõu paragrahvis
sätestatud sunniraha ülemmäärad. Sunniraha määrade reguleerimisel on võetud lähenemine, et lisaks
kõrgele rahatrahvile (vt vastutuse ptk) on ka muud haldusmeetmed tõhusad ja proportsionaalsed
vastavalt ettevõtja tegevuse ulatuse ja keerukusele ning eelkõige motiveerivad ettevõtjaid
ettekirjutusi täitma.
Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär füüsilise isiku
puhul esimesel korral kuni 5000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse
täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem kui 5 000 000.
Juriidilise isiku puhul on sunniraha kuni 32 000 eurot ja järgmistel kordadel kuni 100 000 eurot ühe
ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks, kuid kokku mitte rohkem kui 5 000 000 eurot või kuni
kümme protsenti juriidilise isiku kogukäibest vastavalt viimasele kättesaadavale
raamatupidamisaruandele. Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja
tütarettevõtja, kes peab koostama konsolideeritud raamatupidamisaruandeid, siis on esimeses
lauses nimetatud kogukäive aastane kogukäive või vastav tululiik konsolideerimisgrupi
emaettevõtja viimase kättesaadava konsolideeritud raamatupidamisaruande järgi, mille on
heaks kiitnud kõrgeima taseme emaettevõtja juhtimisorgan
8. peatükk sätestab vastutusega seotud normid.
Viidatud peatükk käsitleb Finantsinspektsiooni määratavaid võimalikke sanktsioone käesolevas
seaduses, MiCA määruses ja DORA määruses sätestatud rikkumiste eest. Selleks, et tagada
õigusaktide tõhus jõustamine, tuleb kehtestada asjakohased menetlused nende krüptovaraturu osaliste
KrüTS
53
suhtes, kes ei täida reguleerivaid õigusakte. Üldine põhimõte on, et karistused peavad olema tõhusad,
proportsionaalsed ja hoiatavad.
Finantsjärelevalve prioriteet on riskihinnangute alusel konkreetse ohu tõrjumine. Üldjuhul on
Finantsinspektsioonil võimalik õiguskorda kaitsta ettekirjutuse tegemise teel, mille mittetäitmisel on
õigus rakendada sunniraha. Sellest lähtekohast võetuna ei peaks väärteokoosseisud iseenesest nagu
vajalikud olema. Sellisel lähenemisel finantssektori jaoks on siiski aga mitu olulist puudust.
Esiteks, rikkuja suhtes rakendatava meetme heidutavuse juures hinnatakse sunni või karistuse mõju
selle isiku või teiste isikute käitumise muutuse esile kutsumisele (mõjusust), kuid eelpool toodud
lähenemise mõjusus ei ole finantsvaldkonnas piisav. Sellise lahenduse üld- ja eripreventiivne eesmärk
ei ole selge. Eelkõige jääb vajaka üldpreventsiooni positiivne eesmärk, kuna õiguskord ei annaks
avalikkusele selget märki õigusrikkumise hukkamõistetavuse kohta. Ettekirjutuse ja sunnirahaga on
võimalik nõuda seaduskuulekat käitumist ja kõrvaldada eelkõige selliseid rikkumisi, mille tagajärjed
ei avalda mõju kolmandatele isikutele. Näiteks kasutab Finantsinspektsioon nimetatud meetmeid
peamiselt järelevalvelise aruandlus- ja raporteerimiskohustuse tagamiseks.
Sunniraha rakendamine eeldab ettekirjutuse tegemist ja on suunatud ettekirjutuse täitmisele (nt
ettekirjutus võib olla suunatud ka konkreetsest rikkumisest hoidumisele ning sunniraha tähtpäev
määratud selle rikkumise sündmuse saabumisega, st eeldab haldusorgani poolt ohukahtluse või ohu
väljaselgitamise korral selle ohu tõrjumisele ja rikkumise ennetamisele suunatud ettekirjutuse
tegemist, sh hinnatakse just ettekirjutatud kohustuse täitmist, mitte tagajärje saabumist. Sunniraha
instituuti ei ole samas võimalik kohaldada juhtumitele, kus minevikus tehtud tegu ja selle tagajärjed
on lõppenud.
Praktikas võib puududa alus rikkumist ennetava ettekirjutuse tegemiseks (näiteks teadvalt
avaldatakse vale teavet, mis eksitab kliente − rikkumine on toime pandud ja keegi võib teha
investeerimisotsuse tuginedes väärale teabele). Sunniraha rakendamise eelduseks on konkretiseeriva
ettekirjutuse tegemine ehk rikkumise formaalne tuvastamine ning see eeldab isiku poolt täiendavaid
tegevusi rikkumise kõrvaldamiseks. Sunniraha on meede, millega mõjutatakse isikut viima oma
käitumine konkreetsel juhul õigusega vastavusse ja millist ei rakendata, kui ettekirjutus täidetakse.
Sunniraha ei saa kasutada heidutamiseks hüpoteetilise järgmise juhtumi suhtes. Samuti ei saa sellega
reageerida juba toimunud lõppenud teole, millel puuduvad kõrvaldatavad tagajärjed. Need juhtumid
jäävad väärteo- või kriminaalõiguse valdkonda.
Oma olemuselt on valdav osa finantsvaldkonna õigusrikkumistest peitelised ja rikkumiste
toimepanemine võib selguda alles hiljem (nt mitme kuu möödumisel teo toimepanemisest).
Rikkumiste puhul, mille tagajärje kõrvaldamine ei ole seega võimalik, tuleks kehtestada väärteo
koosseisud ja vastavad õigusjärelmid piisavalt suure rahatrahvi näol.
Eelnõus on lähtutud eeldusest, et Finantsinspektsioonil peab olema pädevus iga rikkumist eraldi
hinnata. Kui rikkumise tagajärjed ei ole ilmnenud, siis võib olla piisavaks abinõuks ettekirjutuse
tegemine, mille mittetäitmisel rakendatakse sunniraha. Kui aga rikkumise tagajärjed on ilmnenud,
liiati kui sellega kaasnes avalikkuse jaoks oluline kahju, siis on põhjendatud lisaks ettekirjutuse
tegemisele ka vastava väärteo menetlemine ja rahatrahvi määramine.
Paragrahvide 37–42 aluseks on MiCA määruse artiklis 111 sätestatud maksimaalsed rahalised
trahvid, mida pädev asutus saab õigusrikkumise korral rakendada.
MiCA määruses sätestatud nõuete rikkumine Füüsiline isik Juriidiline isik
Artiklite 4–14 rikkumine Muu krüptovara kui
varapõhise tokeni või e-
700 000 eurot; 5 mln eurot;
KrüTS
54
raha tokeni pakkumine
või kauplemise võtmise
taotlemine
2 - kordne väärteo
tulemusel teenitud
kasule või ära
hoitud kahjule
vastav summa.
2 - kordne väärteo
tulemusel teenitud
kasule või ära
hoitud kahjule
vastav summa;
3 % aastasest
kogukäibest.
Artiklite 16, 17, 19, 22, 23,
25, 27–41 ning 46 ja 47
rikkumine
Varapõhise tokeni
pakkumine või
kauplemisele võtmise
taotlemine
700 000 eurot;
2 - kordne väärteo
tulemusel teenitud
kasule või ära
hoitud kahjule
vastav summa.
5 mln eurot;
2 - kordne väärteo
tulemusel teenitud
kasule või ära
hoitud kahjule
vastav summa;
12,5 % aastasest
kogukäibest.
Aartiklite 48–51, 53, 54 ja
55 rikkumine
E-raha tokeni
pakkumine või
kauplemisele võtmise
taotlemine
700 000 eurot;
2 - kordne väärteo
tulemusel teenitud
kasule või ära
hoitud kahjule
vastav summa.
5 mln eurot;
2 - kordne väärteo
tulemusel teenitud
kasule või ära
hoitud kahjule
vastav summa;
12,5 % aastasest
kogukäibest.
Aartiklite 59, 60, 64 ja 65–
83 rikkumine
Krüptovarateenuse
osutamine
700 000 eurot;
2 - kordne väärteo
tulemusel teenitud
kasule või ära
hoitud kahjule
vastav summa.
5 mln eurot;
2 - kordne väärteo
tulemusel teenitud
kasule või ära
hoitud kahjule
vastav summa;
5 % aastasest
kogukäibest.
Artikkel 88 Siseteabe
avalikustamine 1 mln eurot;
3 - kordne väärteo
tulemusel teenitud
kasule või ära
hoitud kahjule
vastav summa.
2,5 mln eurot;
3 - kordne väärteo
tulemusel teenitud
kasule või ära
hoitud kahjule
vastav summa;
2 % aastasest
kogukäibest.
Artiklite 89–92 rikkumine Turukuritarvituse
ennetamise ja
avastamise nõuded
5 mln eurot;
3 - kordne väärteo
tulemusel teenitud
kasule või ära
hoitud kahjule
vastav summa.
15 mln eurot;
3 - kordne väärteo
tulemusel teenitud
kasule või ära
hoitud kahjule
vastav summa;
15 % aastasest
kogukäibest.
Tabel 4. MiCA määrusest tulenevad trahvid
Paragrahv 43. Teabe esitamise kohustuse rikkumine
Paragrahv 43. Kuna seaduses on sätestatud mh Finantsinspektsioonile sellise teabe ja aruannete
esitamise kohustus, mis ei tulene MiCA või DORA määrusest (selline teave on vajalik
Finantsinspektsioonile järelevalve teostamiseks), siis paragrahv näeb ette vastutuse juhuks, kui
seaduses sätestatud aruande, dokumendi, selgituse või muu teabe (mille esitamise ja avalikustamise
kohustus ei tulene MiCA või DORA määrusest), esitamisest keeldutakse või ei esitata õigeaegselt
või esitatakse ebaõige või puudulik teave. Näiteks on selliseks teabeks §-s 15 sätestatud aruanded ja
sama paragrahvi lõike 6 alusel küsitavad täiendavad andmed.
KrüTS
55
MiCA määrusest tulenevate aruannete ja teabe esitamise kohustuse rikkumine on kaetud eelpool
olevate vastutuse paragrahvidega viitega MiCA määruse nõuete rikkumisele (§-d 37–42).
Kuigi maksimum karistussuuruse määramisel on lähtutud samadest suurustest, mis on ette nähtud
krüptovarateenuse osutajale MICA määruse nõuete rikkumise eest, siis kohaldub käesolev paragrahv
kõikide krüptovaraturu osaliste ja lepinguriigi filiaalide suhtes (nt aruanded, mis käesoleva seaduse
alusel neile koostamiseks ja Finantsinspektsioonile esitamiseks kehtestatakse).
Paragrahv 44. Digitaalse tegevuskerksuse nõuete rikkumine
Paragrahv 44 võimaldab karistada DORA määruse nõuete rikkumise eest. Nimelt on DORA
määruse art 50 lõikes 3 sätestatud, et liikmesriigid kehtestavad õigusnormid, milles sätestatakse
asjakohased karistused ja parandusmeetmed määruse rikkumise puhuks, ning tagavad nende
tulemusliku rakendamise. Sama artikli lõike 4 punktis c on sätestatud, et liikmesriigid annavad
pädevatele asutustele õiguse võtta mis tahes liiki meetmeid, sealhulgas rahalisi meetmeid, tagamaks,
et finantssektori ettevõtjad jätkavad õigusnormide järgimist.
Lõike 1 sõnastuses on viidatud järgmistele DORA määruse nõuete rikkumistele:
- art 5–14: IKT- riski juhtimine;
- art 16–18, art 19 lõiked 1, 3–5: IKT intsidentide haldamine ja liigitamine ning nendest
teavitamine;
- art 24, 25, art 27 lõiked 1–8: digitaalse tegevuskerksuse testimine;
- art 28 lõiked 1–8, art 29, art 30 lõiked 1–4: kolmandast isikust tuleneva IKT-riski juhtimine;
- art 42 lg 3: kolmanda isikuga seotud riskide arvesse võtmine.
Paragrahv 45. Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi jagunemise,
ümberkujundamise, ühinemise või lõpetamisega seotud nõuete rikkumine
Paragrahv 45 kehtestab karistamise võimaluse krüptovaraturu osalise ümberkujundamise,
ühinemise ja lõpetamisega seotud nõuete rikkumise korral (ehk §-des 19–23 sätestatud nõuete
rikkumise korral). Kuna karistamise alus ei tulene MiCA määrusest ja lähtudes rikkumise laadist,
on ette nähtud rahaline karistus kuni 300 trahviühikut ja juriidilise isiku puhul kuni 400 000 eurot.
Paragrahv 46. Juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive
Paragrahvis 46 on selgitatud, kuidas leida juriidilise isiku ja konsolideerimisgrupi käive.
Täpsustuse aluseks on MiCA määruse artikli 111 lõike 3 viimane alalõik. Valdavalt on EL
õigusaktides käibepõhise rahatrahvi arvutamisel lähtutud põhimõttest, et juhul, kui rahatrahvi
suurus on kuni 5% käibest, arvutatakse see juriidilise isiku kogukäibe järgi ning juhul, kui
rahatrahvi saab määrata kuni 10 % käibest, arvutatakse see vastavalt netokäibele. Käesoleval
juhul ei ole sellist lähenemist rakendatud, kuivõrd kõikide rahatrahvide puhul arvutatakse see
kogukäibe järgi (näiteks varapõhise tokeni emitendile ja e-raha tokeni emitendile kohalduvate
nõuete rikkumisel on rahatrahv 12,5 % juriidilise isiku aastasest kogukäibest).
Paragrahv 47. Menetlus
Paragrahviga 47 täpsustatakse, et 8. peatükis sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on
Finantsinspektsioon. Tegemist on tavapärase finantsjärelevalvesubjekti normiga, mis sisaldub ka
kõikides teistes finantssektori eriseadustes.
KrüTS
56
Väärtegude aegumistähtaeg on kolm aastat, mis on analoogne ka teisest finantssektori seadustes (nt
KAS, KindlTS, MERAS, IFS, VpTS) sätestatud aegumistähtajaga. Väärtegude nn üldine aegumise
tähtaeg on kaks aastat. KarS § 81 lõige 3 võimaldab väärtegude kaheaastase aegumistähtaja
asemel ette näha ka kolmeaastase aegumistähtaja. Finantsinspektsioon on korduvalt tähelepanu
juhtinud, et üldine aegumise tähtaeg ei ole finantsvaldkonnas toimepandud väärtegude
keerukuse tõttu menetluse läbiviimiseks piisav.
Seaduse 9. peatükk kehtestab rakendussätted.
Paragrahv 48. Rakendussätted ja üleminekusätted
Paragrahv 48 kehtestab rakendussätted, üleminekusätted ja tegevuse kooskõlla viimise
nõuded.
Lõiked 1–3. Krüptovaraturu osalised peavad MiCA määrust rakendama hakkama erinevatel
kuupäeval. Näiteks varapõhise tokeni emitendi ja e-raha tokeni emitendi tegevust reguleerivaid
MiCA määruse jaotisi 3 ja 4 tuleb rakendama hakata 12 kuud pärast MICA jõustumisest (2024. aasta
30. juunist). Muus osas tuleb MiCA määrust rakendama hakata 18 kuud pärast MiCA jõustumist
(2024. aasta 30. detsembrist). Lisaks on MiCA määruse artiklis 143 rakendus- ja üleminekusätted,
millega krüptovaraturu osalised peaksid arvestama (vt tabel 4).
Art 143
Lg 1 Kui krüptovara (avalik) pakkumine lõppeb 18 kuud enne MiCA rakendamist, siis sellele
pakkumisele MiCA sätteid ei kohaldata.
Lg 2 Väikesed krüptovara emissioonid, mis on võetud kauplemisele enne MiCA rakendamist (nn 18
kuud peale MiCA jõustumist) peavad täitma algul üksnes artiklit 7 ja 9 kohaseid turustamise
nõuded ja hiljem - 36 kuud peale MiCA rakendumist peab turukorraldaja tagama, et valge paber
on koostatud vastavalt MiCA nõuetele.
Lg 3 On seadusesse üle võetud lõikega 4 ja RahaPTS muudatusega, mille kohaselt RahaPTS alusel
saadud VASP tegevusluba kehtib kas 2026. aasta 1. jaanuarini või MiCA alusel tegevusloa
saamiseni.
Lg 4 Tegutsev varapõhiste tokenite emitent, kes pole krediidiasutus, peab 1 kuu jooksul alates MiCA
rakendumisest (13 kuu jooksul MiCA jõustumisest) esitama tegevusloa taotluse.
Lg 5 Tegutsev krediidiasutusest varapõhiste tokenite emitent peab 1 kuu jooksul alates MiCA
rakendumisest (13 kuu jooksul MiCA jõustumisest) esitama Finantsinspektsioonile valge raamatu
heakskiitmiseks.
Lg 6 Lihtsustatud kord MiCA alusel uue tegevusloa menetlemisele. Eelnõus ei ole seda võimalust ette
nähtud.
Tabel 5. MiCA määruse rakendus- ja üleminekusätted
Lõike 4 kohaselt peab VASP, kellele on enne käesoleva seaduse jõustumist väljastatud rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse alusel VASP tegevusluba ning kes soovib osutada
krüptovarateenuseid käesoleva seaduse ja MiCA määruse alusel, peab hiljemalt 2026. aasta 1.
jaanuariks oma tegevuse kookõlla viima MiCA määruse nõuetega.
Lõike 5 kohaselt, kui krüptovarateenuse osutaja on esitanud tegevusloa taotluse enne 2026. aasta 1.
jaanuari ja Finantsinspektsioon ei ole nimetatud kuupäevaks otsustanud tegevusloa andmist või
sellest keeldumist, ei loeta VASP tegevust tegevusloata tegevuseks karistusseadustiku § 372
tähenduses (tegevusloata ja keelatud majandustegevus). Sellisel juhul ei ole teenuseosutajal lubatud
alates vastavatest kuupäevadest kuni tegevusloa andmise või sellest keeldumise otsustamiseni
sõlmida uusi kleindilepinguid.
KrüTS
57
Lõiked 6 ja 7. Ettevõtja, kes on asutatud ja tegutsenud enne MiCA määruse rakendamist ja kes
alates 2026. aasta 1. jaanuarist ei paku virtuaalteenust, ei pea taotlema Finantsinspektsioonilt
tegevusluba. Virtuaalvääringu teenusega seotud lepingule, mille VASP on sõlminud enne MiCA
määruse rakendamiskuupäeva, ei kohaldata KrüTSis ja MiCA määruses sätestatut. VASP on siiski
kohustatud teavitama klienti temale teenuse osutamise lõpetamisest ja mõistliku aja jooksul kliendi
varad tema nimetatud rahakoti aadressile või maksekontole tagastama. Sama kehtib ka olukorras,
kui virtuaalvääriku teenuse pakkuja ei ole saanud Finantsinspektsiooni tegevusluba MiCA määruse
alusel krüptovarateenuse osutamiseks.
Lõikega 8 antakse Finantsinspektsioonile võimalus tegevusloa taotlustega tutvuma hakata enne
MiCA määruse rakendamist. Selline lisaaeg on ette nähtud, arvestades tegutsevate turuosaliste
võrdlemisi suurt hulka eelnõu koostamise ajal, kes võiks tahta alates MiCA määruse
rakendamiskuupäevast teenust osutama hakata. Lisaaja andmine siiski ei kohusta
Finantsinspektsiooni vastavaid menetlustoiminguid läbi viima enne MiCA määruse
rakendamiskuupäeva. Samuti ei ole potentsiaalne krüptovarateenuse osutaja kohustatud taotlust
varem esitama.
Lõike 9 kohaselt peab krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent oma tegevuse DORA
määruses sätestatud nõuetega kooskõlla viima hiljemalt 2025. aasta 17. jaanuariks.
Paragrahv 49. Finantsinspektsiooni seaduse muutmine
Paragrahv 49 sätestab FIS muudatused. Osad muudatusettepanekud on seotud paralleelselt
menetluses oleva krediidiinkassode- ja andjate seaduse eelnõuga24, kuna muudetakse samu sätteid.
Punktiga 1 muudetakse FIS § 2 lõiget 1 selliselt, et samas sätestatud seaduste loetletu täiendatakse
krüptovaraturu seadusega, mis annab Finantsinspektsioonile volitused järelevalve teostamiseks
viimati nimetatud seaduse subjektide üle.
Punktiga 2 muudetakse FIS § 38 lõiget 2. Finantsinspektsiooni järelevalvesubjekti järelevalvetasu
koosneb FIS-is sätestatud (i) fikseeritud kapitaliosast (mida tulude prognoosimise ja planeerimise
protsessis ei saa muuta; ja (i) mahuosast, mis kehtestatakse kalendriaastaks protsendina seaduses
etteantud (protsendi) vahemikest ning konkreetse subjekti liigi arvestusaluseks olevast näitajast (nt
vara, preemiad, maksete mahud, krediidijääk jmt). Iga-aastase täpse kohaldamisele kuuluva
mahuosa määra kehtestab rahandusminister oma määrusega 15 päeva jooksul pärast
Finantsinspektsiooni eelarve kinnitamist Finantsinspektsiooni nõukogu poolt (FIS § 40 lg 1).
Muudatusega tagatakse, et krüptovarateenuse osutajad ja krüptovara emitendid maksavad samuti
järelevalvetasu kapitali- ja mahuosa.
Eelnõuga lisatakse lõikesse 2 kolmas lause, millega kehtestatakse järelevalvetasu kapitaliosa
maksmise kohustus väikefondi valitsejale, kes on oma tegevuse Finantsinspektsioonis registreerinud
(so IFS §-s 453 nimetatud väikefondi valitseja). IFS § 455 lõike 8 kohaselt teostab
Finantsinspektsioon kõnealuse väikefondi valitseja puhul järelevalvet vaid registreerimiskohustuse
täitmise ja teabe andmise üle. Registreerimiskohustuse järelevalve seisneb IFS § 453 sätestatud
registreerimisega seotud toimingute tegemises ning hõlmab registreerimistaotlusega esitatud
materjalide ja dokumentide kontrolli, taotlejaga suhtlemist, normide ja nõuete selgitamist, täiendava
teabe hankimist ja analüüsi ning muid vajalikke samme eesmärgiga tagada, et väikefondi registrisse
saavad lisatud ainult kõigile nõuetele vastavad ning usaldusväärsed väikefondi valitsejad. Selline
menetlusprotsess sarnaneb mahult tegevusloa menetlusega ja vajab arvestatavat inim- ja ajaressurssi.
24 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1991ebad-eeab-4529-95ab-76adc5a51975
KrüTS
58
Lisaks tuleb Finantsinspektsioonil IFS § 455 lõike 8 kohaselt teostada järelevalvet väikefondi
valitseja teabe andmise üle, mis põhineb AIFMD direktiivis25 sätestatud alternatiivsete
investeerimisfondide kohustusel esitada iga-aastane aruandlus Finantsinspektsioonile, kes peale
aruandluse vormi ja kvaliteedi kontrolli esitab selle ESMA-le. Praktikas esineb väikefondi valitsejate
poolt andmete esitamises mitmeid puudusi – esitatud andmed on puudulikud, vigased või eksitavad
või jäetakse andmed õigeaegselt üldse esitamata. Järelevalve teabe andmise üle on kujunenud seeläbi
Finantsinspektsioonile ressusrsimahukaks protsessiks.
Finantsinspektsiooni finantseeritakse järelevalvesubjektide makstavatest järelevalvetasudest.
Olukord, kus selliste väikefondi valitsejate järelevalveks vajalikud kulud kaetakse teiste järelevalve
subjektide poolt makstavate järelevalvetasude arvelt ei ole õiglane. Vastavalt näeb eelnõu ette
järelevalvetasu kapitaliosa maksmise kohustuse väikefondi valitsejatele, kes on oma tegevuse
Finantsinspektsioonis registreerinud. Kui üldiselt koosneb järelevalvetasu nii kapitali- kui
mahuosast, siis järelevalvetasu tasumist mahuosalt eelnõu kõnealuste väikefondi valitsejate puhul
ette ei näe. Väikefondi valitseja järelevalve ulatus, töö maht ja sellega seotud riskid ei ole sõltuvuses
valitsevate fondide mahust, mistõttu piirdubki eelnõu järelevalvetasu kapitaliosa tasumise kohustuse
kehtestamisega. Tasu suurus kehtestatakse FIS § 39 lõike 1 punktis 9.
Punkt 3. FIS § 38 lõike 3 muudatuse kohaselt peavad välisriigi äriühingu Eesti filiaalid, kes
tegutsevad krüptovarateenuse või krüptovara emitendi tegevusalal maksma üksnes järelevalvetasu
mahuosa. Kuna kolmanda riigi krüptovaraturu osaline Eestis filiaali asutada ei saa, siis välisriigile
viide hõlmab käesoleval hetkel pigem lepinguriigi filiaale. Lisaks on eelnõusse lisatud, et
ühisrahastusteenuse osutaja Eesti filiaal maksab järelevalvetasu (mahuosa).
Punkt 4. FIS § 38 lõike 7 täienduse kohaselt maksab järelevalvesubjekt järelevalvetasu selle
järelevalvesubjektina või arvestusaluse alusel, millest tulenev järelevalvetasu on suurem. Seda juhul,
kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Punktidega 5–7 muudetakse FIS §-i 39, mille lõige 1 reguleerib, kuidas määrata järelevalvetasu
kapitaliosa.
Punkti 5 muudatuse (FIS § 39 lõike 1 täiendamine punktiga 7) kohaselt on krüptovarateenuse osutaja
järelevalvetasu kapitaliosa summa, mis võrdub ühe protsendiga suurusest, mis on sätestatud MiCA
määruse lisas 4 (miinimumkapitalinõuded), võttes arvesse krüptovarateenuse osutaja poolt
osutatavat teenust või teenuseid. Näiteks, kui krüptovarateenuse osutajal on luba täita kliendi nimel
korraldusi, teha krüptovara suunatud pakkumisi, teha kliendi nimel krüptoülekandeid, võtta kliendi
nimel vastu või edastada krüptovaraga seotud korraldusi, anda nõu krüptovara kohta ja/või valitseda
krüptovaraportfelli, siis on tema miinimumkapitalinõue 50 000 eurot. Kui krüptovarateenuse osutaja
osutab eelpool nimetalu lisaks kliendi nimel krüptovara hoidmise ja haldamise teenust, krüptovara
vahetamise teenust rahaliste vahendite vastu ja/või krüptovara vahetamise teenust muu krüptovara
vastu, siis on miinimumkapitalinõue 125 000 ning krüptovaraga kauplemise platvormi korraldamise
puhul on tema kapitalinõue 150 000.
Varapõhise tokeni emitendi puhul on kapitaliosa arvutamise aluseks MiCA määruse artikli 35 lõike
1 punktis a sätestatud 350 000 eurot (1% sellest). Kuna MiCA määruse artikli 17 lõike 4 kohaselt ei
kohaldata krediidiasutuse suhtes MiCA määruse artiklit 35, ei rakendu tema suhtes ka käesolev
25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/61/ELalternatiivsete investeerimisfondide valitsejate kohta, millega
muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 EMPs kohaldatav
tekst
KrüTS
59
kapitaliosa arvutamise alus. Krediidiasutuse puhul võrdub kapitaliosa ühe protsendiga õigusakti
kohaselt nõutavast minimaalsest neto-omavahendite summast (FIS § 39 lõike 1 punkt 1).
Lõikesse 1 lisatakse ka punkt 9, mis sätestab, et väikefondi valitsejal, kes on oma tegevuse
Finantsinspektsioonis registreerinud (so IFS §-s 453 nimetatud väikefondi valitseja) on
järelevalvetasu kapitaliosa suuruseks 1% õigusakti kohaselt nõutavast kahekordsest minimaalsest
aktsia- või osakapitali summast. Arvestades, et eelnõuga kehtestatakse kõnealustele väikefondi
valitsejatele minimaalne aktsia- või osakapitali nõue 25 000 eurot (IFS § 4531 lg 1), tuleb
järelevalvetasu kapitaliosa suuruseks 500 eurot, mida Finantsinspektsioonile igal aastal tasuda tuleb.
Vt ka punkti 2 (FIS § 38 lõike 2 muutmine) selgitusi.
Punktiga 6 täpsustatakse FIS § 39 lõike 2 punkti 21 sõnastust, nähes ette protsendivahemiku ka
ühisrahastusteenuse osutaja Eesti filiaalile järelevalvetasu arvutamiseks.
Punktiga 7 täiendatakse FIS § 39 lõiget 2 punktidega 22–25, mis näeb ette eeskirjad, kuidas
arvutada krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi mahuosa järelevalvetasu.
Järelevalvetasu mahuosa määrade kehtestamisel erinevatele järelevalvesubjektide gruppidele tuleb
arvestada nende tegevuse mahtusid ja kasumlikkust ja hinnata nende järelevalvele kuluvat ressurssi.
Järelevalvetasu määramisel tuleb lähtuda eeldusest, et järelevalvetasu ei oleks subjekti jaoks
ülemäära koormav. Muudatustega on ette nähtud protsendivahemikud erinevatele krüptovarateenuse
osutajate ja varapõhise tokeni emitendile. Sõltuvalt teenuse liigist arvutatakse järelevalvetasu
mahuosa kas algatatud või vastu võetud tehingute kogusummast, kliendi jaoks hoitavate vahendite
summast või teenuseosutaja osutatava teenuse aastasest äritulust. Emitendi puhul lähtutakse
emiteeritud krüptovara väärtusest.
Mahuosal põhineva
järelevalvetasu arvestamise
alus
Hüpoteetilise
krüptovarateenuse ostuja või
emitendi näitajad
Maksimaalne mahuosal
põhineva järelevalvetasu
suurus (lihtsustatud kujul) –
maksimaalne määr 0,5%
- algatatud või vastu võetud
tehingute kogusumma
20 mln eurot 100 000 eurot
- klientide jaoks hoitavate
vahendite summa
30 mln eurot 150 000 eurot
- krüptovarateenuse osutaja
osutatava teenuse aastane
äritulust
5 mln eurot 25 000 eurot
- varapõhise emitendi
emiteeritud krüptovara väärtus
100 mln eurot 500 000 eurot
Tabel 6. Näited võimalike maksimaalsete mahuosapõhiste järelevalvetasude suuruste kohta
Punktiga 8 täiendatakse FIS §-i 41 lõigetega 54–57, milles täpsustatakse, et krüptovarateenuse
osutaja mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks algatatud või vastu võetud tehingute
keskmine kogusumma, kliendi jaoks hoitavate vahendite summa või teenuseosutaja osutatava
teenuse aastane äritulu, mis on kajastatud Finantsinspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud
aruannetes. Krüptovara emitendi puhul võetakse aluseks emiteeritud krüptovara väärtus kokku, mis
on kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes.
Punktiga 9 täiendatakse FIS §-i 42 lõigetega 54–57, milles täpsustatakse, et mahuosa lõppmakse
arvutamisel võetakse aluseks algatatud või vastu võetud tehingute keskmine kogusumma, kliendi
jaoks hoitavate vahendite summa või teenuseosutaja osutatava teenuse aastane äritulu, mis on
kajastatud Finantsinspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes. Varapõhise tokeni
KrüTS
60
emitendi puhul võetakse aluseks emiteeritud krüptovara väärtus kokku, mis on kajastatud
Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes.
Punktid 10 ja 11. FIS § 43 muudatuste eesmärk on tagada, et välisriigi krüptovarateenuse osutaja,
varapõhise tokeni emitendi või ühisrahastusteenuse osutaja filiaal tasuvad rahastamiskohustuse
tekkimisel kalendriaasta esimesel poolaastal järelevalvetasu lõppmakse summas, mis vastab
krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni emitendi või ühisrahastusteenuse osutaja poolt tasutava
järelevalvetasu kapitaliosale pooles ulatuses ning rahastamiskohustuse tekkimisel kalendriaasta
teisel poolaastal järelevalvetasu lõppmakse summas, mis vastab krüptovarateenuse osutaja,
krüptovara emitendi või ühisrahastusteenuse osutaja poolt tasutava järelevalvetasu kapitaliosale
veerandi ulatuses.
Punktid 12, 13 ja 14. FIS §-de 453 ja 454 muutmine. Menetlustasude kindlaks määramisel on
lähtutud põhimõttest, et nn esmased tegevusload seotakse kõrgema tasuga kui täiendavad
tegevusload ja muud üksikute tegevuste loa- või registreerimismenetlused. Lisaks eesmärgile katta
tasu arvelt vastava konkreetse toimingu ligikaudne kulu, on muu hulgas lähtutud ka nn
ekvivalendiprintsiibist ehk on arvestatud toimingu eesmärki ja tähendust taotleja jaoks. Eelnõuga
tõstetakse kõikide finantsjärelevalve subjektide esmase tegevusloa taotlemise ja täiendava
tegevusloa taotlemise tasusid. Seda eelkõige põhjusel, et hetkel kehtivate tegevuslubade
menetlustasude tasemed pärinevad aastast 2005. a. ja neid ei ole vahepealse aja jooksul muudetud.
Krediidiasutuse tegevusloa, samuti riigis, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik
(kolmas riik), registreeritud krediidiasutuse filiaali asutamiseks Eestis loa taotlemisel tuleb edaspidi
tasuda esmast menetlustasu 5000 eurot. Ülejäänud finantsjärelevalve subjektide puhul tõuseb
menetlustasu 3000 eurole. Krediidiasutuse tegevusloa taotlemise menetlustasu on võrreldes teiste
järelevalvesubjektidega ka täna kõrgem (hetkel on see 1500 eurot võrreldes teiste subjektidega, kelle
tegevusloa menetlustasu on täna 1000 eurot). Krediidiasutus on põhimõtteliselt kõige rangemalt
reguleeritud ja samas ka finantsstabiilsuse seisukohalt kõige olulisem subjekt ning seepärast on
põhjendatud, et sellise isiku puhul on tegevusloa taotlemise menetlustasu üksjagu kõrgem kui teistel.
Täiendava tegevusloa taotlemise, olemasolevate teenuste ringi laiendamisel või makseteenuste
pakkujatele tehtava erandi kohaldamise lõpetamise korral on tasu senise 500 euro asemel 1500 eurot.
Punktiga 15 muudetakse FIS §-i 455.
Lõige 1. Eelnõuga tõstatakse prospekti kinnitamise taotlemise tasu 600 eurolt 2000 eurole ning
prospekti lisa kinnitamise taotlemise tasu 200 eurolt 1000 eurole.
Lõige 2. Uue lõikega nähakse ette, et kui varapõhise tokeni emitendiks on krediidiasutus, siis ta peab
valge raamatu heakskiitmise taotlemisel tasuma 2000 eurot. Vastav tasu on ettenähtud vaid
krediidiasutusele, kuna MiCA määruse artikli 21 lõike 1 kohaselt loetakse muu varapõhise tokeni
emitendi krüptovara valge raamat heakskiidetuks koos tegevusloa saamisega, kuid kuna
krediidiasutus varapõhise tokeni emitendi tegevusluba eraldi taotlema ei pea, siis tema puhul on
ettenähtud eraldi menetlustasu valge raamatu heakskiitmiseks. E-raha tokenite krüptovara valget
raamatut ei ole vaja eelnevalt Finantsinspektsiooni juures kinnitada.
Valge raamatu uue versiooni heakskiitmise taotlemisel tuleb tasuda 1000 eurot. See kohaldub nii
tegevusloa saanud emitendile kui ka krediidiasutusele.
Lõige 3. Kuigi muu krüptovara kui varapõhise tokeni või e-tokeni valge raamatu puhul on MiCA
määruse artikli 8 lõikes 3 kirjas, et pädevad asutused ei nõua krüptovara valge raamatu eelnevat
heakskiitmist enne nende avaldamist, peab Finantsinspektsioon siiski läbi viima teatud toimingud
KrüTS
61
(sh vastuvõtvate liikmesriikide ühtsete kontaktpunktide ja ESMA teavitamine) ning kuna muu
krüptovara pakkuja ja kauplemisele võtmist taotleva isik ei tasu järelevalvetasu, peavad nad
Finantsinspekstioonile valge raamatu esitamisel tasuma ühekorda summa 1000 eurot.
Tulenevalt uue tasu kehtestamisest on muudetud paragrahvi pealkirja.
Punkt 16. FIS § 457 reguleerib investeerimisfondi tingimuste, aktsiaseltsina asutatud fondi
põhikirja ja nende muutmise kooskõlastamise ning välisriigi fondi osakute või aktsiate
pakkumise ja fondivalitseja registreerimise taotlemisel makstavat menetlustasu. Eelnõuga
tõstetakse FIS § 457 lõikes 4 kehtestatud väikefondi valitseja, kes oma tegevust
Finantsinspektsioonis registreerida soovib (so IFS §-s 453 sätestatud väikefondi valitseja)
menetlustasu 1 000 eurolt 2 000 eurole. Kehtivas FIS-s on väikefondi valitseja registreerimise
menetlustasu võrdne fondivalitseja tegevusloa taotlemise menetlustasuga. Eelnõuga tõstetakse
fondivalitseja tegevusloa taotlemise menetlustasu 1 000 eurolt 3 000 eurole (vt punkti 13 ehk
FIS § 453 lõike 2 muutmise selgitust). Arvestades praktikas kujunenud olukorda, kus väikefondi
valitsejate registreerimistaotluste menetlemine on Finantsinspektsiooni jaoks ressursimahukas
ja ei jää mahult palju alla tegevusloataotluste menetlusele, tõstetakse eelnõuga ka
registreerimise menetlustasu, kuid seda siiski väiksemas ulatuses kui tegevusloa puhul.
Punkt 17. FIS § 4512 lõige 6 reguleerib menetlustasu tagastamist. Muudatuse kohaselt ei ole isikul
õigust nõuda menetlustasu tagastamist, kui menetluse ja toimingutega on juba alustatud. Selline
lahend peaks taotlejaid paremini distsiplineerima, et koostatud dokumendid oleksid kvaliteetsed ning
taotluse esitamine oleks läbimõeldud otsus.
Punkt 18. FIS § 48 lõike 2 kohaselt on Finantsinspektsioonil kohustus anda teiste seas Rahapesu
Andmebüroole teavet, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks, tingimusel, et see on vajalik
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks .
Finantsjärelevalve käigus saadud teave on FIS § 54 lõike 2 kohaselt konfidentsiaalne ning isikud ja
asutused, kellele on konfidentsiaalset teavet lubatud avaldada, on nimetatud FIS § 54 erinevates
lõigetes. Samas ei ole FIS §-s 54 nimetatud Rahapesu Andmebürood, kellele Finantsinspektsioon on
FIS § 48 lõike 2 alusel kohustatud teavet andma. Seetõttu on täiendatud FIS § 54 lõike 4 loetelu
Rahapesu Andmebürooga.
Paragrahv 50. Investeerimisfondide seaduse muutmine
Paragrahviga 50 tehakse muudatused IFS-s.
Punkt 1. IFS-i täiendamine uue §-iga 2431 – selle kohaselt peab fondivalitseja viivitamata (ehk
esimesel võimalusel) teavitama Finantsinspektsiooni kui ta asutab/moodustab mitte-avaliku fondi
IFS-i alusel (kas siis lepingulise fondi, aktsiaseltsifondi või usaldusfondi). Kuna mitte-avaliku fondi
investorikaitse režiim on tunduvalt leebem kui avalike fondide puhul, siis esitatakse selliste fondide
kohta üksnes väga üldine info ja seega ei tohiks selle nõude täitmine olla fondivalitsejate jaoks
ülemäära koormav.
Punkt 2. IFS § 306 lõike 3 muutmine. Lõike 3 esimeses lauses on sätestatud, et kui väikefondi
valitseja ei taotle tegevusluba, peab ta registreerima oma tegevuse Finantsinspektsioonis vastavalt
IFS §-s 453 sätestatule ja täitma §-s 454 sätestatud teabe Finantsinspektsioonile esitamise kohustust.
Tulenevalt uute nõuete kehtestamisest lisatavate §-dega 4531 ja 4532 lisatakse kõnealusesse lausesse
viited ka nendes paragrahvides registreeritud väikefondi valitseja tegevuse suhtes kehtestatud nõuete
täitmisele.
KrüTS
62
Punkt 3. IFS §-i 306 täiendamine uute lõigetega 11 ja 12, mille kohaselt kohaldatakse eurofondi
ja alternatiivfondi valitsejale MiCA määruses krüptovarateenuse osutamise kohta sätestatut, kui ta
on selleks MICA määruse alusel õiguse saanud. Lõike 12 eesmärk on täpsustada, et kui IFSis ja
KrÜTSis (KrÜTS kaudu MiCA määruses) on ette nähtud nõuded sama tegevuse suhtes,
kohaldatakse fondivalitsejale nõudeid, mis on detailsemad või rangemad. Samas tasub ka
meeles pidada, et krüptovarateenuse osutamisel ei kohaldada fondivalitsejale MiCA määruse
artikleid 62, 63, 64, 67, 83 ja 84.
Punkt 4. IFS § 453 teksti muutmine. Paragrahv reguleerib tegevusloata väikefondi valitseja
tegevuse registreerimist. Eelnõuga antakse kogu paragrahvile uus sõnastus.
Lõige 1 kehtestab üldise nõude, et Eestis asutatud väikefondi valitseja, kes Finantsinspektsioonilt
tegevusluba ei taotle (tulenevalt IFS § 306 lõikes 3 sätestatust), peab siiski oma tegevuse
registreerima, kui tal on kavatsus hakata väikefondi valitsema, sealhulgas usaldusfondi
täisosanikuna. Võrreldes kehtiva seadusega on muudetud registreerimise ajahetke – see on toodud
ettepoole. Tegevus ei tule registreerida mitte pärast fondi valitsemisega alustamist, aga enne ehk siis,
kui on kavas fondi valitsema hakata. Selline on ka üldine praktika finantssektoris tervikuna, kus
teenuse pakkumine ei olegi lubatud enne vastava tegevusloa või registreeringu saamist.
Muudatusega välistatakse risk, et väikefondi valitseja hakkab teenust osutama olukorras, kus tema
tegevus on veel registreerimata ja puudub selgus, kas tegevus üldse registreeritakse.
Lõige 2 reguleerib väikefondi valitseja registreerimise taotlust. Registreerimise taotlemiseks tuleb
Finantsinspektsioonile esitada kirjalik avaldus ning järgmised andmed ja dokumendid: (i) väikefondi
valitseja kontaktandmed ja põhikiri või muu samaväärne dokument; (ii) taotleja juhatuse liikmete
andmed, mis sisaldavad neist igaühe ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel
sünniaega, kodakondsust ning elukohta; (iii) taotleja aktsionäride või osanike nimekiri, milles on
märgitud iga aktsionäri või osaniku nimi, olemasolul registrikood või isikukood või selle puudumisel
sünniaeg ning andmed iga aktsionäri või osaniku omandatavate või talle kuuluvate aktsiate või osade
ja häälte arvu kohta; (iv) kavandatavate fondide arv ja nende nimetused või ärinimed; (v) teave
millise riigi õiguse alusel on kavas fondid moodustada või asutada; (vi) teave kavandatavate fondide
investeerimispoliitika kohta, sealhulgas fondi investeeringute ja kaubeldavate instrumentide,
kauplemiskohtade, fondi peamiste riskide ning valitsetava vara koosseisu ja koguväärtuse kohta;
(vii) hinnang kavandatava tegevuse vastavuse kohta alternatiivse investeerimisfondi valitseja
tegevuse tunnustele; (viii) tõend, mis kinnitab kapitalinõude täitmist ning (ix) tõend
Finantsinspektsioonile menetlustasu maksmise kohta.
Et eelnõu kohaselt tuleb tegevus registreerida enne fondi valitsemisega alustamist, on lõike 2 punktist
5 välja jäetud kohustus esitada registreerimise taotlemisel valitsetavate fondide moodustamise või
asutamise kuupäevad. Fondid saavad edaspidi asutatud või moodustatud pärast fondivalitseja
tegevuse registreerimist.
Uute nõuetena on taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetellu lisatud andmed taotleja
juhatuse liikmete ning aktsionäride või osanike kohta, hinnang tegevuse vastavusele alternatiivse
investeerimisfondi valitseja tegevuse tunnustele ning tõendid menetlustasu maksmise ja eelnõuga
kehtestatava kapitalinõude täitmise kohta (lõike 2 punktid 2 ja 3 ning 7–9). Kapitalinõue ongi uus,
mistõttu on ka vastav punkt taotlusele lisatud. Menetlustasu tuleb Finantsinspektsioonile
Finantsinspektsiooni seaduse kohaselt maksta kõigil tegevusluba või registreeringut taotlevatel
isikutel. Nii tuleb Finantsinspektsiooni seaduse § 457 lõike 4 kohaselt väikefondi valitseja
registreerimisel tasuda menetlustasu 1 000 eurot. Menetlustasu maksmise tõend lisatakse eelnõuga
registreerimise taotlemisel esitatavate dokumentide loetellu, et Finantsinspektsioonil ei tuleks seda
iga kord menetluse käigus eraldi küsida.
KrüTS
63
Kuivõrd praktikas pole alati üheselt selge tegevuse iseloom, milleks väikefondi valitsejana end
registreerida soovitakse ning tuleb ette olukordi, kus planeeritav tegevus ei vasta alternatiivse
investeerimisfondi valitseja tegevuse tunnustele, täiendatakse eelnõuga dokumentide loetelu taotleja
koostatud hinnanguga sellele, et planeeritav tegevus, millele registreeringut taotletakse, vastab
alternatiivse investeerimisfondi valitseja tegevusele, nagu seda näeb ette Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv 2011/61/EL. Hinnangu andmisel saab taotleja tugineda ka Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalve ESMA poolt välja antud vastavatele suunistele, mis selgitavad, millistele
tunnustele peavad vastama alternatiivne investeerimisfond ja selle valitseja (vt täpsemalt
ESMA/2013/61126).
Andmed juhatuse liikmete ja aktsionäride või osanike kohta on tegevuse registreerimisel samuti
olulised, seda muuhulgas nii majandustegevuse koha ja tegelike kasusaajate päritoluriikide
määratlemisel kui rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seonduvalt.
Lõikes 3 on sarnaselt kehtivas sõnastuses lõikes 2 sätestatule kehtestatud nõue esitada lõike 2
punktides 4–6 nimetatud andmed komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 231/2013 lisas 4 esitatud
vormil. Erinevalt kehtivast seadusest on eelnõus esitatud vorminõue viidetega konkreetsetele
andmetele, mis tuleb etteantud vormil esitada. Kõiki registreerimise taotlemisel esitatavaid andmeid
ja dokumente Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse lisas esitatud vormil Finantsinspektsioonile
esitada ei tule.
Lõikes 4 sätestatakse, et Finantsinspektsioonil on õigus nõuda lõikes 2 nimetatud andmete ja
dokumentide täpsustamiseks või muude registreerimise seisukohast oluliste asjaolude
väljaselgitamiseks lisaandmeid ja dokumente. Sisuliselt on sellega esitatud kehtivas sõnastuses
paragrahvi lõikes 3 kehtestatud Finantsinspektsiooni õigus lisaandmeid ja -selgitusi küsida, kuid
sätte sõnastust on täpsustatud. Sõnastust on ühtlustatud IFS-s ja teistes finantssektori seadustes
läbivalt kasutatud terminoloogiaga, asendades „lisaandmed või -selgitused“ „lisaandmete ja -
dokumentidega“, mis hõlmabki muuhulgas ka selgitusi. Finantsinspektsioon võib eelnõu kohaselt
küsida lisaandmeid ja -dokumente ka muude registreerimise seisukohast oluliste asjaolude
väljaselgitamiseks. Seega laiendab eelnõu mõnevõrra teabe ringi, mida Finantsinspektsioon saab
menetluse käigus taotlejalt küsida. Seda põhjusel, et oleks võimalik välja selgitada kõiki tegevuse
registreerimise seisukohast olulisi asjaolusid. Asjaolud ei pruugi piirduda üksnes
registreerimiskohustuse väljaselgitamisega, millele viitab kehtivas sõnastuses norm. Lisaandmed ja
-dokumendid tuleb taotlejal esitada Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja jooksul.
Sarnane on praktika ka teiste Finantsinspektsiooni menetletavate taotluste puhul.
Lõikes 5 on taasesitatud kehtivas sõnastuses paragrahvi lõige 4, mis ütleb, et taotluse võib esitada
eesti- või ingliskeelsena ning et Finantsinspektsioonil on õigus vajaduse korral nõuda ingliskeelsena
esitatud andmete ja dokumentide tõlkimist eesti keelde.
Lõige 6 reguleerib nõuetele mittevastavat (puudustega) taotlust ja sätestab, et Finantsinspektsioon
nõuab taotlejalt puuduste kõrvaldamist, kui taotlus ei vasta lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele või on
taotlusele lisatud andmed või dokumendid eksitavad või mittetäielikud või ei ole need
nõuetekohaselt vormistatud. Võrreldes kehtiva normiga kirjutatakse eelnõuga selgemalt lahti,
millistel juhtudel saab taotlust pidada puudustega olevaks – so olukord, kus ei ole esitatud nõutud
andmeid või dokumente, pole tehtud seda nõutud vormis või on esitatud andmed või dokumendid
eksitavad või mittetäielikud.
26 https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/library/2015/11/2013-611_guidelines_on_key_concepts_of_the_aifmd_-
_en.pdf
KrüTS
64
Kui kehtiv seadus lubab puudustega taotluse puhul nõuda Finantsinspektsioonil taotlejalt puuduste
kõrvaldamist või jätta registreerimisavaldus rahuldamata, siis eelnõu toob juurde taotluse läbi
vaatamata jätmise võimaluse (lõige 7). Finantsinspektsioon võib jätta taotluse läbi vaatamata, kui
taotleja ei ole kõrvaldanud lõikes 6 nimetatud puudusi ette nähtud tähtajal, ei ole tähtpäevaks
esitanud Finantsinspektsiooni nõutud lisaandmeid või -dokumente või on esitanud need oluliste
puudustega. Sarnane õigus on Finantsinspektsioonil ka muudes finantssekori erinevates menetlustes,
mis hoiab halduskoormust mõnevõrra väiksemana.
Eelnõu lahendab praktilist probleemi, kus taotluse läbi vaatamata jätmise võimaluse puudumisel
tuleb kulutada aega taotluse menetlusele, kuigi see on esitatud sedavõrd oluliste puuduste või
vigadega, et puuduvad igasugused võimalused taotleja tegevuse registreerimiseks, ja neid puuduseid
ei ole taotleja olnud suuteline kõrvaldama. Eelnõu võimaldab seeläbi oluliselt vähendada
halduskoormust registreerimismenetluste läbiviimisel.
Lõike 8 kohaselt otsustab Finantsinspektsioon väikefondi valitseja registrisse kandmise või taotluse
rahuldamata jätmise kahe kuu jooksul nõuetekohase taotluse saamise päevast alates. Seda
põhimõtete eelnõuga ei ole muudetud. Positiivse otsuse korral kantakse registrisse väikefondi
valitseja nimi ja kontaktandmed, nagu see on olnud ka seni (vt kehtiv IFS § 453 lg 6).
Lõige 9 kehtestab taotluse rahuldamata jätmise alused. Eelnõuga täiendatakse aluseid, millal
Finantsinspektsioonil on õigus jätta taotlus rahuldamata. Seoses kapitalinõude kehtestamisega saab
selliseks täiendavaks aluseks kapitalinõude mittetäitmine.
Säilivad ka kehtivas seaduses olevad registreerimisavalduse rahuldamata jätmise alused: (i) esitatud
andmetest ei selgu üheselt, et taotleja asukoht ja tegevuskoht, sealhulgas püsiva ja kestva
majandustegevuse koht, on Eestis; (ii) tegemist ei ole IFS § 2 lõike 1 tähenduses
investeerimisfondiga; (iii) Finantsinspektsioonile esitatud andmed või dokumendid on ebaõiged või
eksitavad. Neist ühe sõnastust täpsustatakse. Arvestades, et tegevuse registreerimine tuuakse
eelnõuga ajaliselt ette poole – see tuleb ära teha enne fondide valitsemisega alustamist, pole
registreerimisavalduse rahuldamata jätmise alustes kohane viidata valitsetavale fondile. Antud
ajahetkel on tegemist fondiga, mida kavatsetakse valitsema hakata. Eelnõuga tehakse vastav
parandus – avaldus jäetakse rahuldamata, kui fondid, mida taotleja kavatseb valitsema hakata, ei
vasta IFS § 2 lõikes 1 sätestatud investeerimisfondi mõistele.
Punkt 5. Paragrahvid 453¹ ja 4532 Eelnõuga täiendatakse seadust kahe uue paragrahviga.
Esimesega neist (§ 4531) kehtestatakse nõuded registreeritud väikefondi valitsejale ja tema
tegevusele.
Lõikes 1 kehtestatakse tegevusloata väikefondi valitsejale aktsia- või osakapitalile miinimumnõue.
Võrreldes kehtiva seadusega on tegemist uue nõudega. Muudatuse eesmärgiks on ühelt poolt tõsta
tegevusloata väikefondi valitsejate vastutuse ulatust ja tekitada fondivalitseja tegevuseks vajalik
puhver ning teiselt poolt kehtestada ka turule sisenemise barjäär, mis aitaks maandada nö
riiulifirmade või lihtsalt edasimüügiks registreeritud kehade tekkimise riski. Analoogne nõue kehtib
ka näiteks Lätis. Eelnõu vähendab regulatiivse arbitraaži kasutamise võimalust, sest kaotab seni
eksisteerinud kapitalinõude puudumisest tingitud Eesti regulatsiooni eelise.
Eelnõuga kehtestatakse aktsia- või osakapitali miinimumnõudeks 25 000 eurot. Sama suur on
aktsiakapitali miinimumnõue tavalisele aktsiaseltsile. Kui fondivalitseja tegutseb näiteks osaühingu
või usaldusühingu vormis, siis sellisel juhul, muutub regulatsioon rangemaks. Võrreldes
finantssektoris üldiselt kehtivate kapitalinõuetega on eelnõuga kehtestatav nõue siiski väga
tagasihoidlik, mistõttu ei peaks see olema fondivalitsejana tegutsemisel takistuseks, kui tegelik
eesmärk on alternatiivseid investeerimisfonde valitseda. Võrdluseks, et tegevusloaga väikefondi
KrüTS
65
valitseja kapitalinõudeks on 50 000 eurot (asutamisel peab aktsia- või osakapital olema vähemalt 25
000 eurot, mis tuleb tõsta 50 000 euroni asutamisest kolme aasta jooksul) ja seda samuti sõltumata
äriühingu vormist. Kohustusliku pensionifondi valitseja algkapitali nõue on näiteks 1 000 000 eurot,
vabatahtliku pensionifondi valitsejal 500 000 eurot ning eurofondi ja alternatiivfondi valitsejal
125 000 eurot, millele lisanduvad veel täiendavad omavahendite nõuded.
Väikefondi valitsejate puhul on siiski tegemist finantssektori turuosalistega ja kapitalinõue on siin
sektoris üheks peamiseks ja oluliseks regulatiivseks nõudeks. Finantsinspektsioon teostab väikefondi
valitseja puhul, kes on oma tegevuse Finantsinspektsioonis registreerinud, järelevalvet vaid
registreerimiskohustuse täitmise ja teabe andmise üle. Sellest tulenevalt ei saa investorid kaebuste
korral pöörduda Finantsinspektsiooni poole ning kõikvõimalikud nõuded tuleb lahendada kohtus
(või ühingulepingus määratud muul viisil), millega kaasnevad arvestatavad kulud. Olenemata sellest,
kas tegemist on alles alustava äriühinguga, peab väikefondi valitseja ühingulepingu rikkumise korral
olema valmis ja suuteline hüvitama usaldusfondile ja osaomanikele tekitatud kahju ning võttes
arvesse sektori varakünnist, võivad fondide mahud ja investeeringud ületada Eesti turul tegutsevate
tegevusloaga fondivalitsejate ja nende valitsetavate fondide omi.
Sellest tulenevalt on kapitalinõude kehtestamine asjakohane. Teisalt, nagu juba öeldud, ei ole antud
nõue ka liigselt koormav, sest kapitalinõude summa ei ole suur.
25 000 euro suurune kapital peab olema tasutud rahalise sissemaksena väikefondi valitseja
asutamisel. Juba tegutsevate väikefondi valitsejate puhul rahalist sissemakset tegema ei pea, kui
bilansis on piisavad vahendid olemas (nt jaotamata kasum).
Lõikes 2 on taasesitatud kehtivas sõnastuses IFS § 453 lõige 8, mis kohustab registreeritud
väikefondi valitsejat esitama Finantsinspektsioonile regulaarset teavet vastavalt IFS §-s 454
sätestatule (teabe nõuded on kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) nr 231/2013).
Lõikes 3 reguleeritakse registreeritud väikefondi valitseja valitsetavate fondide kohta reklaami
avaldamist. Tegemist on uue nõudega. Eelnõu lubab selliste fondide kohta edaspidi reklaami
avaldada üksnes tingimusel, et reklaam sisaldab teavet ka selle kohta, et väikefondi valitseja tegutseb
registreeringu alusel ja ei oma fondivalitseja ega väikefondi valitseja tegevusluba ning et
Finantsinspektsioon ei teosta tema tegevuse üle järelevalvet.
Registreeritud väikefondi valitsejate puhul on kujunenud praktika, kus investorite leidmiseks
kasutatakse tihti professionaalselt koostatud veebilehti, mis on tehtud sarnaseks avaliku fondi
pakkumise reklaamile ja on kättesaadavad kõigile. Kuigi üldjuhul ei sisalda vastavad veebilehed
otseseid üleskutseid fondi investeerida, näidatakse neis fondide tootlust ja muid andmeid, rõhutades
häid investeerimisvõimalusi. Selliseid fonde ei ole lubatud pakkuda avalikult, mistõttu ei peaks
mitteavaliku fondi valitseja võimaldama selliselt kolmandatele isikutele ligipääsu fondi
dokumentatsioonile, tulemustele ega seda fondi puudutavale statistikale laiemalt. Eelnõuga
suurendatakse avaldatava reklaami läbipaistvust, juhtides potentsiaalsete investorite tähelepanu
selliste investeeringute olulistele asjaoludele.
Lõikes 4 kehtestatakse Finantsinspektsiooni teavitamise kohustus. Registreeritud väikefondi
valitsejal tuleb teavitada viivitamata Finantsinspektsiooni oma kontaktandmete, juhatuse liikmete,
aktsionäride või osanike struktuuri ja põhikirja või muu samaväärse dokumendi muutmisest ning
esitada vastavad andmed või dokumendid. Sarnane teavitamiskohustus oli kehtivas sõnastuses IFS
§ 453 lõikes 7. Eelnõuga laiendatakse teavitamiskohustust juhatuse liikmete ja omanike struktuuri
muudatustest teavitamisele, mille kohta tuleb eelnõu kohaselt andmed esitada ka registreerimise
taotlemisel. Muudatustest teavitamine on vajalik, et oleks võimalik veenduda registrist kustutamise
aluste puudumises.
KrüTS
66
Teise uue paragrahviga (§ 4532) reguleeritakse väikefondi valitseja registrist kustutamist. Registrist
kustutamist puudutavad normid on kehtestatud kehtivas sõnastuses IFS § 453 lõigetes 9 ja 10, mis
tuuakse eelnõuga uude paragrahvi.
Lõike 1 kohaselt tuleb väikefondi valitsejal teavitada viivitamata Finantsinspektsiooni väikefondi
valitsejana tegutsemise lõpetamisest või kui ta ei ole kuue kuu jooksul tema registreerimisest arvates
alustanud fondi valitsemist ning esitada vastavat asjaolu kinnitavad andmed. Sama näeb ette ka
kehtiv norm (IFS § 453 lg 9 esimene lause).
Lõikes 2 sätestatakse, et Finantsinspektsioon kustutab väikefondi valitseja registrist väikefondi
valitseja lõppemisel (so kui väikefondi valitseja on likvideeritud või sundlõpetatud või tema suhtes
on pankrot väljakuulutatud või algatatud pankrotimenetlus on raugenud).
Lisaks kehtestab lõige 3 täiendavad alused, mil Finantsinspektsioon saab kaaluda väikefondi
valitseja registrist kustutamist. Finantsinspektsioon võib väikefondi valitseja registrist kustutada, kui:
(i) väikefondi valitseja ei ole kuue kuu jooksul tema registreerimisest arvates alustanud fondi
valitsemist; (ii) registreeringu taotlemisel on Finantsinspektsioonile esitatud ebaõigeid, eksitavaid
või puudulikke andmeid, millel oli registreerimise otsustamisel oluline tähendus; (iii) väikefondi
valitseja avaldab oma tegevuse või tegutsemise õiguse kohta oluliselt ebaõigeid või eksitavaid
andmeid või reklaami; (iv) väikefondi valitseja on toime pannud rahapesualase rikkumise või rikub
õigusaktiga kehtestatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korda; (v) esinevad IFS §
453 lõikes 9 sätestatud alused või (vi) väikefondi valitseja ei ole esitanud IFS §-s 454 ette nähtud
teavet tähtaegselt. Sellised alused on ka kehtivas regulatsioonis, vt IFS § 453 lõiget 10. Uue normina
on eelnõuga registrist kustutamise aluste loetellu lisatud üksnes IFS §-s 454 ette nähtud teabe
tähtaegselt esitamata jätmine.
Lõigetes 4 ja 5 on uued normid. Lõige 4 sätestab, et väikefondi valitseja kustutatakse registrist
Finantsinspektsiooni otsusega ning et see otsus toimetakse viivitamata väikefondi valitsejale kätte.
Täpsustus annab õigusselguse registrist kustutamise toimingu lõpule viimiseks.
Lõige 5 kehtestab fondivalitsejale kohustused, mida tal tuleb pärast registrist kustutamist täita, et
oma tegevus väikefondi valitsejana ka praktiliselt lõpetada. Peale registrist kustutamist tuleb
väikefondi valitsejal lõpetada oma valitsetavate fondide aktsiate või osade väljalaskmine, st
fondivalitseja ei või enam uusi sissemakseid fondi vastu võtta. Kahe kuu jooksul registrist
kustutamisest arvates tuleb fondivalitsejal alustada fondide likvideerimist või anda nende
valitsemine üle teisele fondivalitsejale (kellel on olemas selleks vajalik tegevusluba või
registreering). Et Finantsinspektsioon oleks väikefondi valitseja tegevuse lõpetamise protsessi
asjaoludega kursis, tuleb teda fondide likvideerimise alustamisest arvates viivitamata ka teavitada
ning pärast likvideerimise lõpetamist esitada selle kohta ka aruanne.
Seaduse nõudeid rikkuva või nõuetele mittevastava väikefondi valitseja peamiseks sanktsiooniks on
tema registrist kustutamine. Finantsinspektsioon ei ole saanud seda meedet aga praktikas rakendada,
sest menetlusnormid ja kustutamise protsessi regulatsioon on puudulikud. Peamiseks probleemiks
on tegutseva investeerimisfondi jätkamine olukorras, kus selle fondivalitseja ei oma enam õigust
fondi valitseda. Eelnõus esitatud muudatused reguleerivad registrist kustutamise protsessi lõpuni ja
tagavad selle, et pärast registrist kustutamist oleks fondide valitsemine üle antud või fondid
likvideeritud.
Punkt 6. IFS § 516 lõige 12. IFSi rakendussätetesse lisatakse uus lõige, milles reguleeritakse enne
eelnõu jõustumist kehtivat registreeringut omavate väikefondi valitsejate ja nende valitsetavate
fondide üleminekut kehtestatavale kapitalinõudele. Lõige 12 annab kapitalinõude jõustumise ajal
KrüTS
67
kehtivat registreeringut omavale väikefondi valitsejale 12 kuud tema aktsia- või osakapitali uuele
nõudele vastavusse viimiseks. Ühtlasi kohustab eelnõu väikefondi valitsejat Finantsinspektsiooni
viivitamata teavitama, kui aktsia- või osakapital on viidud eelnõus esitatud kapitalinõudega
vastavusse (IFS § 4531 lõige 1). Kui väikefondi valitseja oma kapitali kehtestatud nõudega
vastavusse ei vii, ilmneb IFS § 453 lõike 9 punktis 4 sätestatud asjaolu, millest tingituna on
Finantsinspektsioonil omakorda IFS § 4532 lõike 4 punkti 5 alusel õigus väikefondi valitseja
registrist kustutada.
Paragrahv 51. Kindlustustegevuse seaduse muutmine
Paragrahviga 51 sätestatakse KindlTS muudatused.
Punkt 1. KindlTS § 107 uus lõige 41. Kui § 107 lõike 7 kohaselt peab kindlustusandja teavitama
Finantsinspektsiooni kindlustusandja juhi või vastutava isiku valimise või määramise kavatsusest,
esitades Finantsinspektsioonile vastavad andmed ja dokumendid ning juhatuse liikme puhul tema
vastutusvaldkonna kirjelduse vähemalt 30 päeva enne nimetatud otsuse tegemist, siis uue lõike 41
kohaselt ei kohaldata viidatud tähtaega, kui dokumentide tähtaegselt esitamine ei ole mõjuval
põhjusel võimalik (näiteks erakorralised, sh tervislikud põhjused). Sama kehtib Finantsinspektsiooni
teavitamisele, kui kindlustusandja kavatseb pikendada juhi või vastutava isiku ametiaega.
Punkt 2. KindlTS-i § 109 lõike 2 muutmine. Analoogselt teiste finantsteenuse osutajate juhatuse
liikmete ja töötajatega ei või krüptovarateenuse osutaja, varapõhise tokeni emitent ja
ühisrahastusteenuse osutaja olla kindlustusandja juhatuse liige, välja arvatud kindlustusandjaga
samasse konsolideerimisgruppi kuuluva ettevõtja juhatuse liige või töötaja.
Paragrahv 52. Krediidiasutuste seaduse muutmine
Paragrahvis 52 sätestatakse KAS muudatused.
Punkt 1 kohaselt täiendatakse KAS §-i 2 lõigetega 7 ja 8 õigusselguse tagamise eesmärgil.
Muudatusest tulenevalt kohaldatakse krediidiasutusele, kes osutab krüptovarateenust või pakub
krüptovara või taotleb selle kauplemisele võtmist, mh MiCA määruses, TFR määruses ja
krüptovaraturu seaduses sätestatut. Lõike 8 eesmärk täpsustada, et kui KASis ja KrÜTSis (KrÜTS
kaudu MiCA määruses) on ette nähtud nõuded sama tegevuse suhtes, kohaldatakse krediidiasutusele
nõudeid, mis on detailsemad või rangemad.
Punktid 2 ja 3. MiCA määrusega muudetakse krediidiasutuste direktiivi 2013/36/EL lisa 1 nii, et
vastastikku tunnustatavate tegevuste loetellu on lisatud e-raha tokeni emiteerimine, varapõhise
tokeni emiteerimine ja krüptovarateenused. Nende tegevusaladega võivad liikmesriigi territooriumil
kas filiaali asutamise või teenuste osutamise teel tegeleda kõik teise liikmesriigi pädevalt asutuselt
tegevusloa saanud ja viimase järelevalve all olevad krediidiasutused, tingimusel et nende
tegevusluba hõlmab selliseid tegevusalasid. KAS § 6 lõike 1 finantsteenuste loetelusse lisatakse ka
krüptovara emiteerimise ja müügiga seotud tehingud ja krüptovarateenuse osutamine.
Olgu täpsustuseks välja toodud, et finantseerimisasutuse määratluse aluseks on määruse (EL) nr
575/2013 artikli 4 lõike 1 punkti 26 finantseerimisasutuse definitsioon, mis viitab direktiivi
2013/36/EL I lisa punktides 2–12 ja punktis 15 loetletud tegevustele. Kuna MiCA määruse artikliga
146 muudetakse punkti 15 sõnastust, lisades sinna ka e-raha tokenite emiteerimise, muudetakse
vastavalt ka KAS § 6 lõike 1 punkti 5 sõnastust. Kuna varapõhise tokeni emiteerimist ja
krüptovarateenuse osutamist ei ole finantseerimisasutuse tegevuste määratluse alla lisatud, on need
tegevused lisatud KAS § 6 lõike 1 uute punktidena 141 ja 142, mis ei ole KAS § 5 lõike 1 viidetega
punktidele 2–12 hõlmatud.
KrüTS
68
Punkt 4. Punkti 15 sõnastuse ulatusse lisatakse ka uued punktid 141 ja 142.
Punktiga 5 ette nähtud muudatus on tehniline, kuivõrd MiCA määrus hõlmab ka direktiivi
2013/36/EL muutmist, mis tuleb riigisiseselt üle võtta (ehk punkt 2 muudatus).
Paragrahv 53. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse muutmine
Paragrahviga 54 sätestatakse MsÜS muudatused.
Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 2 lõiget 4 täiendatakse punktiga 61, mille kohaselt ei
kohaldata majandustegevuse seadustiku üldosa seadust krüptovaraturu seaduse tähenduses
krüptovarateenuse osutajana ja krüptovara emitendina tegutsemisele. Kuna krüptovarateenus ning
krüptovara pakkumine ja kauplemisele võtmise taotlemine on eriseadusega detailselt
reguleeritud, ei ole MsÜS-i kohaldamine otstarbekas. Sarnaselt teistele
finantsjärelevalvesubjektidele on tegemist eelnõu subjektide jaoks täpsustava sättega.
Paragrahv 54. Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse muutmine
Paragrahviga 54 sätestatakse MERAS-e muutmine. Muudatuse kohaselt täiendatakse MERAS §-
i 2 uute lõigetega 3 –5 nii, et:
- TFR määrust kohaldatakse pankadele ja teistele makseteenuste osutajatele (vastav
sanktsioneerimisnorm on sätestatud aga RahaPTS §-s 96);
- täpsustakse, et e-raha asutusele, kes osutab krüptovarateenust, kohaldatakse KrüTSis ja MiCA
määruses sätestatut (va MiCA määruse artikli 60 lõikes 10 viidatud nõudeid). E-raha asutus ei
pea krüptovarateenuse osutamiseks eraldi tegevusluba taotlema ning piisab Finantsinspektsiooni
teavitamisest;
- kui MERASes ja KrÜTSis on sätestatud nõuded sama tegevuse suhtes, siis kohaldatakse
makseasutusele või e-raha asutusele rangemaid/detailsemaid nõudeid.
Samas, kui makseaustus soovib osutada krüptovarateenust, peab ta taotlema MiCA alusel tegevusloa
ja täitma kõiki MiCA määruse nõudeid, mis on tegevusloa saamise aluseks (sh usaldatavusnõuded).
Makseasutusele kohalduvad nii MERAS-e kui ka MiCA määruse nõuded.
Lisaks korrigeeritakse § 114 lõiget 2, millest on ekslikult välja jäänud sõna „kuni“.
Paragrahv 55. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muutmine
Paragrahviga 55 sätestatakse RahaPTS muudatused.
Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks virtuaalvääringu tegevusloa taotlemist, tingimusi ja kehtetuks
tunnistamist reguleerivad sätted (RahaPTS § 70 jj), kuivõrd nimetatud teenusepakkujate kohta
käivad sätted on koondatud krüptovaraturu seadusesse ja MiCA-sse. Virtuaalvääringutega seotud
mõisted tunnistatakse kehtetuks, kuna edaspidi hõlmavad neid mõisteid krüptovaraga seotud
mõisted. Kehtetuks tunnistatakse ka sätted, mis on seotud hoolsusmeetmete erisustega
virtuaalvääringute vahetamise ja ülekandmise teenuse osutamisel (peaasjalikult RahaPTS § 25).
Edaspidi hakkavad ülekandmise teenusele kehtima sarnased informatsiooni kogumise, edastamise
ja säilitamise kohustused, mis tulenevad TFR-ist. Virtuaalvääringutega seonduvad mõisted
asenduvad krüptovara mõistetega, mille definitsioonid tulenevad EL määrustest.
Punktiga 2 lisatakse RahaPTS-i §-i 3 kaks uut mõistet: krüptovara ja isehallatav aadress.
Definitsioonid on antud viitega MiCA-le. Krüptovara mõistet on lähemalt käsitletud käesoleva
KrüTS
69
seletuskirja alapeatükis 2.2.. Nagu eelnevalt selgitatud on tegemist mõistega, mis hõlmab endas
virtuaalvääringuid, investeerimislaadseid tokeneid kui ka kasutustokeneid, mis tähendab, et
RahaPTS-iga hallatavate teenuste ulatus laieneb. Sättes on täpsustatud, et RahaPTS-is defineeritakse
krüptovara kitsamalt kui MICA-s, jättes välja need krüptovarad, mida MiCA ei reguleeri. Isehallatav
aadress on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1113 kohaselt hajusraamatu aadress,
mis ei ole seotud ühegi krüptovarateenuse osutajaga või üksusega, mis ei ole asutatud liidus ja osutab
krüptovarateenuse osutaja teenustega sarnaseid teenuseid. Kehtiv RahaPTS kasutab
virtuaalvääringute kontekstis isehallatava aadressi kohta sõnastust „virtuaalvääringu rahakott, millel
puudub virtuaalvääringu teenuse pakkuja“ (RahaPTS § 25 lg 28).
Punktiga 3 lisatakse RahaPTS § 6 finantseerimisasutuste loetellu krüptovara teenuse osutajad.
Ka VASP-idele on siiani vastavalt RahaPTS § 2 lõikes 5 sätestatule kohaldatud RahaPTS-is
finantseerimisasutuste kohta käivat VASP-ide suhtes. Krüptovarateenused sarnanevad olemuslikult
mitmele finantsteenusele nagu näiteks makseteenus, valuutavahetus, kontoteenus jne. Seetõttu on
asjakohane rakendada krüptovarateenuste osutajatele sama raamistikku koos vajalike erisustega.
RahaPTS-i kohaldamisalast on välja jäetud MiCA-ga reguleeritud krüptovara kohta nõu andmise
teenus. MiCA kohaselt on krüptovara kohta nõu andmine kliendile personaalsete soovituste
pakkumine, andmine või nõusolek neid anda kas kliendi taotlusel või nõu andva krüptovarateenuse
osutaja algatusel seoses ühe või mitme krüptovara tehinguga või seoses krüptovarateenuse
kasutamisega. Rahapesuks või terrorismi rahastamiseks oleks vaja, et krüptovara liiguks ühelt isikult
või aadressilt teisele. Krüptovara kohta nõu andmise teenusega seda ei juhtu. Tegemist on üksnes
soovituste andmisega, mille alusel klient võib otsustada mõne krüptovara teenuse kasutamise kasuks.
Kuna teised krüptovarateenused on RahaPTS-iga hõlmatud, siis on teenuseosutajate vahendusel
tehingu teostamisel teenuseosutajad kohustatud isikud. Siiski kui nõustamisteenuse pakkumisega
osutatakse ka õigusnõu ja maksunõustamist, siis tuleb hinnata eraldi, kas teenuseosutaja võib olla
mõne muu teenuse osutamisega seonduvalt kohustatud isik.
Punktiga 4 lisatakse RahaPTS § 6 finantseerimisasutuse loetellu ka ühisrahastusteenuse
osutajad. Rahvusvaheliste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise standardite kohaselt peaks
ühisrahastusteenuse osutajad maandama rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. Erialakirjanduses
pööratakse eriti suurt tähelepanu võimalikule terrorismi rahastamisele, mida teostatakse
ühisrahastusteenuse abil. Riikliku riskihinnanguga tuvastati, et sektoris on üle keskmise kõrged
riskid. Riskihinnanguga soovitati sektorit täiendavalt reguleerida. Eestis on olnud ka rahapesu
kahtluse põhjal algatatud kriminaalmenetlus, mis seostub ühisrahastusteenuse pakkumisega. Siiani
on teenuse RahaPTS-i asjakohasesse loetelusse lisamist takistanud asjaolu, et teenus on olnud
reguleerimata. Ettevõtjaid rahastavad ühisrahastusteenuste pakkujad on nüüd reguleeritud
otsekohalduvad EL määrusega27, mis ühtlasi võimaldab vastava teenuse hõlmata RahaPTS
regulatsiooni.
Punktis 5 täiendatakse RahaPTS § 7 korrespondentsuhte mõistet järgmise tekstilõiguga: „või
suhted, mis on loodud krüptovaratehingute või krüptovaraülekannete tegemiseks“.
Krüptovarateenuste lisamine korrespondentsuhete regulatsiooni muudab krüptovarateenuse
osutajatele rakendatava RahaPTS-i raamistiku veelgi sarnasemaks finantseerimisasutustele
rakenduva raamistikuga. Muudatus on asjakohane, kuna krüptovarateenuse osutajate ja kolmandates
riikides krüptovaraülekannete tegemiseks või sarnaste krüptovarateenuste osutamiseks asutatud
üksustega sisse seatud suhted sarnanevad kolmanda riigi respondentasutusega sisse seatud
korrespondentpangandussuhetega. TFR määruse põhjenduspunktides on selgitatud, et kuna
krüptovarateenuse osutajatega sõlmitud suhted on oma laadilt pidevad ja korduvad, tuleks neid
käsitada korrespondentsuhte liigina ning nende suhtes tuleks kohaldada konkreetseid tõhustatud
hoolsusmeetmeid, mis on põhimõtteliselt sarnased pangandus- ja finantsteenuste kontekstis
27 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020R1503&from=EN
KrüTS
70
kohaldatavate meetmetega. Korrespondentasutuste kohustused on sätestatud RahaPTS §-s 40, kuhu
tehakse käesoleva eelnõuga kürptovarateenuseid puudutavad erandid.
Punktis 6 täpsustatakse RahaPTS § 13 krüptovarateenuse osutaja poolt teostatava rahapesu ja
terrorismi rahastamise riskide hindamise nõudeid. Kuna isehallatavate aadresside puhul pole
vastaspooleks teist kohustatud isikut, kes oleks isehallatava aadressil krüptovara hoiustava või seal
hoiustada sooviva isiku kohta andmeid kogunud ja kontrollinud, siis kaasnevad selliste tehingutega
spetsiifilised riskid, mille tarbeks on vaja täiendavaid riske maandavaid meetmeid, sh tugevdatud
hoolsusmeetmeid, mis on reguleeritud RahaPTS-i §-des 37–39 ja mida käesoleva eelnõuga
täiendatakse, et tagada kohustatud isikute poolt asjakohane reaktsioon isehallatavate aadressidega
seonduvatele riskidele. Rakendavate meetmete sobivust ja piisavust pole võimalik hinnata ilma, et
oleks eelnevalt hinnatud riske ja seetõttu on vajalik täiendada riskide hindamist käsitlevat paragrahvi.
Punktiga 7 täiendatakse RahaPTS § 15 lõiget 6, mille alusel saab Finantsinspektsioon edaspidi
anda korralduse krüptovarateenuse osutajale, kes tegutseb Eestis muus vormis kui filiaalina ja kelle
peakontor asub teises EL liikmesriigis, määrata Eestis keskse kontaktpunkti, mille ülesanne on
tagada teenuse osutaja vastavus RahaPTS-i nõuetega. Tegemist on AMLD428-st tuleneva
liikmesriikidele antud võimalusega, mida Eesti on kasutanud e-raha asutuste ja makseteenuse
pakkujate osas. Muudatusega rakendatakse vastavat võimalust ka krüptovarateenuse osutajate
suhtes. Keskse kontaktpunkti määramise eesmärk on hõlbustada koostööd krüptovarateenuse osutaja
ja järelevalveasutuse vahel, mis omakorda tõhustab piiriülese järelevalve efektiivsust.
Punktidega 8-14 muudetakse RahaPTS §-i 25 kahes järgus, lisades esmalt krüptovarateenuse
osutaja ja krüptovara aadressi mõisted sätetega, mis jõustuvad 30. detsembril 2024. a, ja seejärel
eemaldatakse sõnastusest virtuaalvääringu teenuse pakkuja ja virtuaalvääringu rahakoti mõisted
muudatustega, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2026. a. Muudatustega tagatakse, et krüptovarateenuse
osutajatele hakkaksid kohalduma samad hoolsusmeetmete riigisisesed erisused nagu VASP-le
kohalduvad ja et samad erisused kohalduksid VASP-dele kuni tegevuslubade kehtetuks
muutumiseni.
Punkt 15. RahaPTS § 36 lõike 2 muudatusega lisatakse suuremale riskile viitavate asjaolude
loetellu krüptovara ülekandmise tehingud, mis on suunatud isehallatavale aadressile või pärinevad
isehallatavalt aadressilt. Isehallatavate aadressidega seonduvad potentsiaalselt suured riskid, mille
maandamist raskendab ülesande regulatiivne ja tehnoloogiline keerukus. Euroopa Komisjon hindab
2026. aasta 1. juuliks vajadust täiendavate erimeetmete järele, et maandada riske, mida kujutavad
endast ülekanded isehallatavatele aadressidele või isehallatavatelt aadressidelt või üksustele või
üksustelt, mis ei ole asutatud liidus, sealhulgas võimalike piirangute kehtestamist, ning Euroopa
Komisjon hindab selliste mehhanismide mõjusust ja proportsionaalsust, mida kasutatakse
isehallatava aadressi omanditeabe õigsuse kontrollimiseks. Nii kaua, kui vastavaid hinnanguid pole
ega täpsustavaid regulatsioone pole, tuleb kohelda isehallatavate aadressidega seonduvaid tehinguid
kui tavapärasest kõrgema riskiga olukorda, mille korral tuleb kasutusele võtta asjakohaseid riske
maandavaid meetmeid. Täiendavad hoolsusmeetmed on sätestatud §-des 38–40. Hoolsusmeetmete
valik sõltub maandatava riski olemusest ja riskitasemest ning lõplik valik jääb kohustatud isikule,
kes peab siinkohal rakendama riskipõhist lähenemist.
28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise
eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja
tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (EMPs
kohaldatav tekst)
KrüTS
71
Punkt 16. RahaPTS § 38 muudatusega lisatakse täiendavate hoolsusmeetmete loetellu täiendava
teabe kogumine ülekantud krüptovara päritolu ja sihtkoha kohta, mida teenuspakkuja saaks kasutada,
kui ilmneb tavapärasest kõrgem rahapesu ja/või terrorismi rahastamise risk seoses
krüptovaraülekannetega.
Punktiga 17 lisatakse krüptovara teenuse osutajatele kohustus arvestada täiendavate
hoolsusmeetmete valikul ja kohaldamisel asjakohaste Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse
(EBA) suunistega. Lisaks peab § 38 lõike viis kohaselt finantseerimisasutus arvestama EBA
suunistega riskifaktorite kohta. EBA annab hiljemalt 30. detsembriks 2024. a välja:
- suunised riskimuutujate ja riskitegurite kohta, mida krüptovarateenuse osutajad peavad arvesse
võtma ärisuhete loomisel või krüptovaratehingute tegemisel;
- suunised, et täpsustada krüptovarateenuse osutaja rakendatavaid hoolsusmeetmeid, sealhulgas
kriteeriume ja vahendeid isehallatavale aadressile suunatud või sealt pärineva ülekande algataja
või saaja isikusamasuse kindlakstegemiseks ja kontrollimiseks, eelkõige kolmandate isikute abil,
võttes arvesse uusimat tehnoloogilist arengut;
- suunised, milles täpsustatakse, kuidas kohaldatakse kliendi suhtes rakendatavaid tõhustatud
hoolsusmeetmeid, kui kohustatud isikud osutavad krüptovaraülekandeid, sh kuidas ja millal
saavad kohustatud isikud täiendavat teavet tehingu algataja ja saaja kohta.
EBA peab riskimuutujate ja riskitegurite kohta käivates suunistes selgitama eelkõige, kuidas
krüptovarateenuse osutajad peavad arvesse võtma riskitegureid, sealhulgas tehingute tegemisel
isikute ja üksustega, kes ei ole rahapesu tõkestamise direktiiviga/RahaPTS-iga hõlmatud. Selleks
peab EBA pöörama erilist tähelepanu toodetele, tehingutele ja tehnoloogiatele, mis võivad
soodustada anonüümsust, näiteks privaatsust tagavad rahakotid, mikserid ja segistid. Suurema
riskiga olukordade tuvastamise korral nähakse suunistes ette tõhustatud hoolsusmeetmed, mille
kohaldamist peavad kohustatud isikud selliste riskide maandamiseks kaaluma, sealhulgas
asjakohaste protseduuride kehtestamine krüptovara päritolu või sihtkoha kindlakstegemiseks.
TFR määruse põhjenduspunktis on selgitatud, et teatavate krüptovaraülekannetega, eelkõige
nendega, mis on seotud anonüümsuse suurendamiseks kavandatud toodete, tehingute või
tehnoloogiatega, sealhulgas privaatsust tagavad rahakotid, mikserid või segistid, kaasnevad
spetsiifilised rahapesu, terrorismi rahastamise ja muu kuritegevuse suurele riskile osutavad tegurid.
Selliste ülekannete jälgitavuse tagamiseks peaks EBA eelkõige selgitama, kuidas krüptovarateenuse
osutajad peavad arvesse võtma riskitegureid, sealhulgas tehingute tegemisel liiduväliste üksustega,
kes ei ole reguleeritud, registreeritud ega oma tegevusluba üheski kolmandas riigis, või isehallatavate
aadressidega. Kui tehakse kindlaks suurema riskiga olukorrad, peaks EBA andma välja suunised,
milles täpsustatakse, milliste tõhustatud hoolsusmeetmete kohaldamist peaksid kohustatud isikud
selliste riskide maandamiseks kaaluma, sealhulgas selliste asjakohaste menetluste vastuvõtmine
nagu hajusraamatu tehnoloogia analüütiliste vahendite kasutamine, et teha kindlaks krüptovara
päritolu või sihtkoht.
Ülal kirjeldatu viitab, et EBA koostatavad suunised on sisult laiemad ja hõlmavad lisaks
riskiteguritele ka näiteks hoolsusmeetmete valikut, mille tõttu on vaja kehtestada eraldi säte, et
tagada krüptovarateenuse osutajate tegevuse igakülgne vastavus EBA suunistele.
Punktiga 18 tehakse RahaPTS § 40 lõike 1 punktis 5 tehniline parandus, lisades lause lõppu
sõna „andmed“. Kehtiva sõnastuse kohaselt oleks pidanud krediidiasutus või finantseerimisasutus
olema suuteline esitama taotluse korral asjakohased kliendisuhtes rakendatavad hoolsusmeetmed,
kuid tegelikult oli silmas peetud, et esitada tuleb andmed teostatud hoolsusteemete kohta.
Punktiga 19 sätestatakse RahaPTS §-s 40, et krüptovara teenuse osutaja teeb kindlaks, kas
respondentasutuseks olev krüptovara teenuse osutajal on tegevusluba või kas ta on registreeritud, kui
KrüTS
72
kliendiks olev krüptovara teenuse osutaja on asutatud kolmandas riigis. Kogutud teabe põhjal
peaksid korrespondent-krüptovarateenuse osutajad rakendama riskimaandamismeetmeid, mille
puhul tuleks eelkõige arvesse võtta registreerimata ja tegevusloata üksustega kaasnevat
potentsiaalselt suuremat rahapesu ja terrorismi rahastamise riski. See on eriti oluline seni, kuni
krüptovaraga seonduvate FATF standardite rakendamine püsib ülemaailmsel tasandil ebaühtlane,
mis tekitab lisariske ja probleeme.
Punktiga 20 sätestatakse RahaPTS §-s 40 uus lõige 5 selle kohta, et korrespondentsuhetes peab
krüptovarateenuse osutaja arvestama EBA suunistega. EBA peab andma 30. juuniks 2024. a
suuniseid selle kohta, kuidas krüptovarateenuse osutajad peaksid rakendama tõhustatud
hoolsuskohustust, ning peaks riskimaandamismeetmeid täpsustama, sealhulgas millised oleksid
miinimummeetmed, mis tuleb võtta suhtlemisel registreerimata või tegevusloata üksustega, kes
osutavad krüptovarateenust.
Punktiga 21 lisatakse RahaPTS § 42 lõikesse 3 lisatakse krüptovara teenuse osutaja,
kehtestades talle keelu kliendi krüptovara kättesaadavaks teha, kui ta ei suuda täita RahaPTS-i
§-s 25 sätestatud kohustusi. RahaPTS §-s 25 sätestatud kohustuste kohaselt tuleb teenust
osutada kliendisuhte raames, tuvastades isikusamasus ja kontrollides andmeid. Keelatud on
avada anonüümseid krüptovara aadresse.
Punktiga 22 eemaldatakse RahaPTS § 42 lõikest 3 virtuaalvääringu teenuse ülekandeid
puudutavad erisused ja virtuaalvääringu tehingute ja teenuse osutamisega seonduvad keelud, kuna
edaspidi reguleerib krüptovaraülekannetele kohaldatavaid hoolsusmeetmeid TFR määrus ja edaspidi
ei käsitleta RahaPTS-is virtuaalvääringuid krüptovaradest eraldiseisvalt.
Punktiga 23 lisatakse RahaPTS §-i 46 säte, mis viitab kohustusele säilitada rahaülekannete ja
krüptovaraülekannetega seonduvalt rakendatud hoolsusmeetmetega kogutud andmed. Andmete
säilitamine on TFR määrusest tulenev otsekohalduv kohustus, kuid riigisisese õiguses on vajalik
sellele kohustusele viidata, et täpsustada, millistel asjaoludel peab krüptovarateenuse osutaja
andmeid pikemalt säilitama. Vastavalt kehtivale RahaPTS § 47 lõikele 7 võib pädeva
järelevalveasutuse ettekirjutuse alusel rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise, avastamise
või uurimise seisukohast olulisi andmeid säilitada kauem, kuid mitte rohkem kui viis aastat pärast
esmase tähtaja möödumist.
Punktidega 24 ja 25 muudetakse § 70 lõigete 4 ja 5 sõnastust selliselt, et kustutatakse viide
krüptovarateenuse osutajatele RahaPTS tegevusloa taotlemise kontekstis, kuivõrd
krüptovarateenuse osutaja tegevusloa taotlemine toimub MiCA määruse alusel. Lõiget 5
muudetakse, et kaotada viide sama paragrahvi lõikele 32, mis reguleerib virtuaalvääringu alase
tegevusloa taotlemisega seonduvat.
Punktidega 26–28 tagatakse, et §-s 25 sätestatud kohustuste rikkumise eest oleks võimalik
karistada krüptovarateenuse osutajaid ja et virtuaalvääringu teenuse pakkujate suhtes oleks
väärteokoosseis kohaldatav kuni nende tegevuslubade kehtetuks muutumiseni.
Puntiga 29 asendatakse RahaPTS §-s 96 määruse (EL) 2015/847 viide viitega uuele
makseteenuseid ja krüptovaraülekandeid reguleerivale TFR määrusele ehk määrusele (EL)
2023/1113.
Puntiga 30 täiendatakse seadust uue väärteokoosseisuga (RahaPTS § 962) ja RahaPTS § 962
loetakse RahaPTS § 964, et säilitada vastutuse peatüki senine ülesehitus. Varasemalt tuli kohustus
virtuaalvääringu ülekannetega edastada maksja kohta käiv informatsioon riigisisesest õigusest
(RahaPTS § 25), kuid krüptovaraülekandeid reguleerib TFR määrus, kust tulenevad ka nõuded
KrüTS
73
kõrgete rahatrahvide kehtestamiseks. Krüptovaraülekannetele kehtestatud rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise nõuete rikkumisele hakkab kohalduma sama raamistik nagu makseteenuste
puhul, mis tähendab, et RahaPTS § 951 ja § 962 peavad olema sisult sarnased ning erinema üksnes
subjekti osas.
TFR määruse artikli 29 sissejuhatava lause kohaselt tagavad liikmesriigid, et karistused ja -meetmed
hõlmavad vähemalt direktiivi (EL) 2015/849 artikli 59 lõigetes 2 ja 3 sätestatud halduskaristusi ja -
meetmeid. Viidatud lõike 3 kohaselt võib juhul, kui kohustatud isik on krediidiasutus või
finantseerimisasutus, kohaldada juriidilise isiku puhul maksimaalset rahalist karistust vähemalt
5 000 000 euro ulatuses või 10 % aastasest kogukäibest ning füüsilise isiku puhul on maksimaalne
rahaline karistus vähemalt 5 000 000 eurot.
Punktidega 31 ja 32 tehakse tehnilised muudatused, mille tulemusel RahaPTS § 963
tunnistatakse kehtetuks ja RahaPTS § 97 täiendatakse lõikega 2, mis on samasisuline nagu
kehtiv § 963. Muudatuse eesmärgiks on tagada kooskõla teiste seadustega, kus eraldi aegumise
paragrahvi pole, vaid aegumine on sätestatud menetluse paragrahvis.
Punktiga 33 lisatakse seadusesse §-d 1184 ja 1185. Lisanduva § 1184 kohaselt RahaPTS-i alusel
antud VASP tegevusluba muutub kehtetuks eelnõu kohase krüptovarateenuse osutaja tegevusloa
andmisega või 2026. aasta 1. jaanuaril. RahaPTS alusel ei saa enam tegevusluba taotleda alates 2024.
aasta 30. detsembrist ehk MiCA ja AMLD4 muudatuste rakendamise kuupäevast (lõige 1).
Teenuseosutajad, kes soovivad MiCA rakendumisel RAB tegevusloa all edasi tegutseda, ei saa
tegevusloa muutmist taotleda alates 2026. aasta 1. jaanuarist.
Kui Rahapesu Andmebüroole on esitatud tegevusloa taotlus enne, kui lõike 1 kohaselt seda enam
teha ei saa, kuid tegevusloa menetlus on MiCA rakendamiskuupäeva seisuga pooleli, jätab Rahapesu
Andmebüroo taotluse läbivaatamata ning kõik dokumendid tagastatakse taotlejale. Riigilõivu
tagastamisele kohaldatakse RLS-is sätestatut, mille § 15 lõike 1 punkti 5 kohaselt, riigilõiv
tagastatakse, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata, sealjuures võib lõike 2 kohaselt
tagastatavast summast maha arvata taotluse läbivaatamisega kaasnenud menetluskulu.
RahaPTS virtuaalvääringu teenuse
pakkuja
KrüTS krüptovarateenuse osutaja
30.12.2024 - Ei saa enam Rahapesu
Andmebüroolt tegevusluba taotleda.
- Teenuse pakkujatel lubatakse Eestis
tegutseda kuni 01.01.2026.
Piiriüleselt teenust osutada enam ei
saa.
- Tegevusloa taotlemine FI-st
30.12.2024-01.01.2026 - RahaPTSi kohaldatakse nii Rahapesu Andmebüroo tegevusloaga VASPile
kui ka FI tegevusloaga krüptovarateenuse osutajatele
01.01. 2026 - RahaPTSi kohaldatakse FI tegevusloaga krüptovarateenuse osutajatele.
- Virtuaalvääringu teenuse pakkujad kustutatakse RahaPTSist
Tabel 7. RahaPTS kohaldamine virtuaalvääringu teenuse pakkujatele ja krüptovarateenuse
osutajatele
Lisanduv § 1185 lahendab virtuaalvääringu teenuse pakkujate tegevuslubade kehtetuks
muutumisega seonduvad küsimused.
Lõike 1 kohaselt ei ole audiitorettevõtjal kohustust kontrollida VASP-i poolt omavahendite kohta
kehtestatud nõuete täitmist ega kohustust esitada VASP-i majandusaasta aruande esitamise tähtajaks
sellekohase arvamuse VASP-ile ja RAB-il, kui VASP-i tegevusluba on muutunud kehtetuks, kuna
ettevõtja on saanud FI-lt MiCA määruse alusel krüptovarateenuse osutaja tegevusloa või on
KrüTS
74
möödunud kuupäev, mil kõik kehtivad VASP-ide tegevusload muutuvad kehtetuks. Omavahendite
kontrollimise ja selle kohta koostatava aruande esitamise eesmärk on tagada omavahendite nõude
täitmine. Kui VASP-il enam tegevusluba pole, siis ei kohaldu tema suhtes RahaPTS-is sätestatud
omavahendite nõue, seega pole RAB-il vajadust vastavat aruannet saada, kuna RAB ei saaks selle
alusel ühtegi toimingut teha.
Lõike 2 kohaselt nimetab VASP, juhul kui VASP on esitanud Finantsinspektsioonile MiCA
alusel tegevusloa taotluse või kui VASP ei ole seda teinud, aga kuupäevaks on 1. september
2025, dokumentide hoidja. Dokumentide hoidja võimaldab dokumente, dokumentide koopiaid
ja andmeid (edaspidi käesoleva paragrahvi selgitustes dokumendid) säilitada ka pärast seda
hetke, mil ettevõtja VASP tegevusluba kaotab kehtivuse, tagades neile pädevate asutuste ja
RAB-i ligipääsu, kui asutustel on õiguslik alus nendega tutvuda. Kõnealused dokumendid on
loetletud RahaPTS-i §-des 20, 21, 22 ja 46. Peaasjalikult on tegemist hoolsusmeetmetega
kogutud dokumentide ja andmetega, sh isikusamasust tõendavad dokumendid, tehingute
andmed nagu näiteks tehingu aeg, sisu, summa, vääring, konto number ja summa ning andmed
seoses ärisuhtest loobumisega, ärisuhte lõpetamisega ja tehingust keeldumisega. Kohustatud
isikud peavad neid dokumente registreerima ja säilitama peaasjalikult selleks, et rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise, avastamise või uurimise eesmärgil saaksid kohustatud
isikud tulemuslikult rakendada hoolsusmeetmeid, juhtida riske ning pädevate asutustega teha
täielikult koostööd ja kiiresti vastata pädevate asutuste esitatud teabenõuetele. Dokumentide
hoidja tuleb määrata esimesel võimalusel pärast Finantsinspektsioonile tegevusloa taotluse
esitamist, et jääks piisavalt aega dokumentide üleandmiseks ja säilitamise planeerimiseks.
Samal eesmärgil on määratud viimaseks kuupäevaks 1. september, mis jätab VASP-ile neli
kuud aega, et anda üle dokumendid. Siiski tuleks dokumendid anda üle nii kiiresti kui võimalik,
kuna üleandmise protsessis võib ilmneda ootamatuid takistusi. Dokumentide hoidjale antakse
ka võimalus nimetada uus dokumentide hoidja kandidaat, kas omal algatusel või seoses
asjaoluga, et isik ei vasta enam dokumentide hoidja nõuetele. Kui dokumentide hoidja teab, et
tulevikus saabub sündmus, mille tulemusel ta ei vasta tulevikus dokumentide hoidjale
sätestatud tingimustele, siis tal on võimalus ka etteulatuvalt dokumentide hoidja kandidaat.
Kui dokumentide hoidja on juriidiline isik, siis tal peab olema RAB-i või FI tegevusluba. See
tagab jätkuva sideme Eesti järelevalveasutustega, Eestis kohaloleku nõude täitmise ja
dokumentide säilitamise nõuete tundmise, kuna dokumentide hoidja oleks sellisel juhul
kohustatud isik, kes peab oma tegevuses samu nõudeid täitma. FI ja RAB väljastavad
tegevuslube krediidiasutustele, finantseerimisasutustele, usaldushalduse ja äriühingute teenuse
osutajatele, pandimajateenuse osutajatele, virtuaalvääringu teenuse pakkujatele ning
väärismetalli ja väärismetalltoodete müüjatele. Tõenäoliselt neist nimetatutest on peaasjalikult
äriühingute teenuse osutajad huvitatud teenuse pakkumisest. Samuti võimaldab seadus VASP-
il nimetada nö iseennast dokumentide hoidjaks. Iseenda nimetamine on jätkusuutlik ja
soovituslik juhul, kui kavatsetakse jätkata FI tegevusloa alusel või kui juriidilisel isikul on mõni
täiendav FI või RAB-i tegevusluba. Kui VASP on esitanud FI-le tegevusloa taotluse ja FI ei
rahulda seda, siis tõenäoselt tuleb selleks, et VASP saaks jätkata tegevust viisil, mis tagaks
RahaPTS-i nõuete täitmist, dokumentide üleandmise protsessi osaliselt või täielikult tagasi
pöörata või. Iseenda nimetamise korral FI tegevusloa taotluse rahuldamata jätmisel täiendavaid
toiminguid dokumentide hoidmises teha ei tuleks. Võimalik on nimetada dokumentide hoidjaks
ka Eestis resideeruv füüsiline isik, kellel on dokumentide hoidja ülesannete täitmiseks vajalik
haridus, kutsealane sobivus, vajalikud võimed, isikuomadused ja kogemused ning korrektne
ärialane maine. Sisuliselt see tähendab, et isik on endale selgeks teinud RahaPTS-is sätestatud
dokumentide registreerimise ja säilitamise alused ning andmekaitse reeglid ja tutvunud
asjakohaste RAB-i juhenditega. Tegemist on üldistatud nõuetega, mis võimaldavad RAB-il
juhenditega täpsustada, missugust haridust, isikuomadusi või kogemust on vaja sõltuvalt
konkreetsest olukorrast. Näiteks väga keerukate süsteemide ja suurte andmemahtude puhul võib
KrüTS
75
olla vajalik, et dokumentide hoidja oleks infotehnoloogia või statistika valdkonna haridusega
või ta töökogemus toetaks infotehnoloogiliste lahenduste toel tehtavat tööd
andmemassiividega. Tõenäolised füüsilisest isikust dokumentide hoidjad võivad olla
advokaadid, notarid ja VASP-i juhatuse liikmed. Igal juhul tuleb dokumentide hoidja
määramine kooskõlastada RAB-iga.
Dokumentide hoidja kandidaadi nimi, elukoha või asukoha aadressi ja elektronposti aadressi
andmed tuleb esimesel võimalusel saata RAB-i, et RAB-il oleks võimalik kooskõlastada
dokumentide hoidja määramine. Lubatud on saata veel täiendavaid andmeid, kui VASP-i
hinnangul võib see kiirendada protsessi. RAB võib vajadusel koostada selleks täpsustavad
juhendid või juhised, et tagada menetluse sujuv läbiviimine. Lisaks tuleb esitada dokumentide
üleandmise kava, mille osas samuti võib RAB anda täpsustavaid juhiseid. Dokumentide
üleandmise kava võimaldab RAB-il nõustada VASP-i dokumentide üleandmise protsessi osas,
sh mis ajahetkel on mõistlik dokumentide üleandmist algatada.
Lõige 5 annab RAB-ile õiguse dokumentide hoidjat ja dokumentide hoidja kandidaati küsitleda
suuliselt ja kirjalikult. Lisaks võib RAB küsida informatsioonid dokumentide hoidja tööandjalt
ja teha päringuid riigi andmekogudesse. Tegevuse eesmärk on hinnata isiku sobivust
dokumentide hoidja rolli. Tõenäoliselt need toimingud pole asjakohased FI või RAB-i
tegevusluba omava juriidilise isiku suhtes, kuna nende juhtudel pole seaduses kehtestatud
täiendavaid nõudeid. Juriidilise isiku nõuetele vastavust tagab tavapärane tegevusloa
omamisega kaasnevad järelevalvetoimingud. Füüsilise isiku puhul on lõikes 3 sätestatud
nõuded, sh kutsealane sobivus, vajalikud võimed ja isikuomadused. Nende testimiseks võib
RAB juhenditega ette näha ka intervjuusid või teste. Registritest võib kontrollida näiteks Eesti
residentsust, haridusandmeid kui ka töötamise andmeid. Selliseks andmetöötluseks on
tõenäoliselt vajalik dokumentide hoidjalt koguda enne protsessi algust nõusolek. Säte
võimaldab kontrolle teostada ka juba tegutsevate dokumentide hoidjate suhtes.
Lõige 6 suunab dokumentide hoidja nimetajat esimesel võimalusel pärast dokumentide hoidja
määramise kooskõlastamist alustama dokumentide üleandmisega. Üleandmise protsessiga
esimesel võimalusel alustamise nõue on sätestatud, arvestades, et protsess võib võtta aega ja
võib esineda ootamatuid takistusi. Kui dokumentide üleandmisega põhjendamatult viivitada,
võib ettevõtjal, kellel pole enam VASP-i tegevusluba või eelmisel dokumentide hoidjal tekkida
andmekaitse reeglitest tulenevaid takistusi dokumentide säilitamisega jätkamisel, mis
omakorda seab ohtu dokumentide säilitamise. Samuti võib dokumentide hoidjal tekkid protsessi
käigus küsimusi ja probleeme, mida VASP või eelmine dokumentide hoidja peaks sellisel juhul
lahendama. Dokumentide üleandmine ei tohi olla pelgalt formaalne, vaid peab olema ka sisuline
tegevus, mille tulemusel dokumentide hoidja saavutab samal tasemel valmiduse vastata
pädevate asutuste päringutele ja säilitada dokumente nagu on VASP-il. Andmete ülemineku
säte ei kohaldu juhul, kui VASP määrab sama juriidilise isiku dokumentide hoidjaks, ehk
teisisõnu sama juriidiline isik jätkab samade dokumentide säilitamist ka pärast VASP-i
tegevusloa kehtetuks tunnistamist.
Lõige 7 annab RAB-ile võimaluse määrata uus dokumentide hoidja, kui eelmine dokumentide
hoidja ei vasta enam nõuetele. Uue dokumentide hoidja määramist saab RAB nõuda
ettekirjutusega. Ettekirjutuse täitmata jätmisel saab RAB määrata sunniraha vastavalt § 65
lõikele 4. Nii kaua, kui dokumentide hoidja pole uut dokumentide hoidjat nimetanud, on vanal
dokumentide hoidjal kõik kohustused seoses dokumentide säilitamisega kui ka kohustus teha
pädevate asutustega koostööd vastavalt RahaPTS-is sätestatud nõuetele. Dokumentide hoida
vastavus § 1185 lõikes 3 sätestatud nõuetele ei mõjuta õiguslikke aluseid ega põhjendusi
dokumentide säilitamise jätkamiseks.
KrüTS
76
Lõike 8 kohaselt dokumentide hoidja peab tegema koostööd RAB-iga RAB-i päringutele
vastamisel. Dokumentide hoidja määramine ei mõjuta dokumentide säilitustähtaegu.
Dokumentide hoidja peab dokumente säilitama täpselt sama kaua, kui oleks pidanud VASP
juhul, kui VASP-i tegevusluba oleks jäänud kehtima. Dokumentide hoidja peab säilitama
andmeid viisil, mis võimaldavad ammendavalt ja viivitamata vastata Rahapesu Andmebüroo
või vastavalt õigusaktidele teiste järelevalveasutuste, uurimisasutuste või kohtu päringutele,
muu hulgas selle kohta, kas VASP-il on eelmise viie aasta jooksul olnud ärisuhe päringus
nimetatud isikuga ning milline on või oli selle suhte olemus. Samuti tuleb kohaldada samu
andmekaitse nõudeid, mida peavad kohaldama kohustatud isikud.
Lõike 9 kohaselt dokumentide hoidja kustutab andmed reeglina viis aastat pärast tehingu või
ärisuhte lõetamist, kui asjaomast valdkonda reguleerivatest õigusaktidest ei tulene teistsugust
korda. Rahapesu Andmebüroo ettekirjutuse alusel võib rahapesu või terrorismi rahastamise
tõkestamise, avastamise või uurimise seisukohast olulisi andmeid säilitada kauem, kuid mitte
rohkem kui viis aastat pärast esmase tähtaja möödumist. Seega dokumentide hoidja peab
jälgima säilitustähtaegu ja vastavalt tähtaegadele andmed kustutama. Dokumentide hoidja
teavitab RAB oma tegevuse lõpetamisest, kui see toimub seoses kõigi hoitavate dokumentide
säilitustähtaegade saabumisega.
Puntiga 33 täiendatakse seaduse normitehnilist märkust viitega TFR määrusele ehk määrusele
(EL) 2023/3111, kuna määrusega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849.
Paragrahv 56. Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmine
Paragrahviga 56 tunnistatakse kehtetuks RSanS-i säte, mille kohaselt virtuaalvääringu teenuse
pakkuja on erikohustusega isik. Kuna 1. jaanuaril 2026. a jõustub RahaPTS-is muudatus, mille
kohaselt virtuaalvääringu teenuse mõiste ja tegevusluba kaovad seaduse tekstist ning alles jääb
üksnes krüptovarateenus ja krüptovarateenuse osutaja, siis on vaja ka kehtetuks tunnistada RSanS-i
säte, mille kohaselt VASP on erikohustusega isik. Krüptovarateenuse osutaja RahaPTS tähenduses
on edaspidi erikohustusega isik, kuna krüptovarateenuse osutajad on RahaPTS kohaselt
finantseerimisasutused ja RSanS kohaselt kõik finantseerimisasutused on erikohustusega isikud.
Paragrahv 57. Riigilõivuseaduse muutmine
Paragrahviga 57 tunnistatakse RLS kehtetuks sätted, mis reguleerivad virtuaalvääringu teenuse
pakkumise tegevusloa taotlemise korral riigilõivu tasumist (esmane läbivaatamine 10 000 eurot ja
muutmine 4000 eurot) ning muutmise taotluse läbivaatamise korral riigilõivu tasumisest
vabastamist.
Paragrahv 58. Väärtpaberite registri pidamise seaduse muutmine
Paragrahviga 58 sätestatakse EVKS muudatused.
Punktiga 1 muudetakse EVKS § 2 lõiget 2, millega luuakse võimalus kanda krüptovara Eesti
väärtpaberite registrisse. MiCA määruse artikli 60 lõike 2 kohaselt võib väärtpaberite
keskdepositoorium krüptovara hoida ja hallata kliendi nimel üksnes juhul, kui ta esitab oma
päritoluliikmesriigi pädevale asutusele vähemalt 40 tööpäeva enne seda, kui ta selliseid teenuseid
esimest korda osutab, viidatud artikli lõikes 7 osutatud teabe. Krüptovara hoidmist ja haldamist
kliendi nimel käsitletakse seoses määruse (EL) nr 909/2014 lisa B jao punktis 3 osutatud
arveldusteenusega samaväärsena väärtpaberikontode pakkumise, hoidmise ja haldamisega.
KrüTS
77
Punktiga 2 täiendatakse seaduse §-i 2 lõigetega 41 ja 42. Nimetatud täienduste järgi ei kohaldata
eelnõus väärtpaberikonto ja kontohaldurite kohta sätestatut, kui krüptovaraturu seaduses sätestatud
vara on registreeritud keskdepositooriumis. Sama paragrahvi lõike 42 alusel võib valdkonna eest
vastutav minister kehtestada täpsemad nõuded keskdepositooriumis viidatud vara registreerimisele
ja tehingute tegemisele.
Paragrahv 59. Väärtpaberituru seaduse muutmine
Paragrahviga 59 sätestatakse VpTS muudatused.
Punktidega 1 ja 2 tehakse muudatused VpTS § 15 lõigetes 1 ja 6. Muudatuste kohaselt
tõstetakse väärtpaberite prospekti nn minimaalse koostamise künnis 5 mln euro pealt 8 mln euro
peale. Lihtsustatult – kehtiv VpTS § 15 lg 1 näeb ette, et EL prospektimääruse 2017/1129 kohane
prospekt (ehk nn täisprospekt) tuleb koostada ja avalikustada juhul kui väärtpaberite pakkumise
(jaeinvestoritele) koguväärtus on suurem kui 5 mln eurot. Kui väärtpaberite pakkumine on
vahemikus 1–5 mln eurot, siis võib emitent koostada aga nö lihtsama teabedokumendi. Alla 1 mln
euroste pakkumiste puhul ei ole vaja aga üldse prospekti ega teabedokumenti koostada. EL
prospektimääruse artikli 3(2) kohaselt võib liikmesriik tõsta aga eelnimetatud künnise 8 mln euro
peale ehk emitent ei pea prospektimääruse kohast prospekti koostama kui pakkumine
(jaeinvestoritele) jääb alla 8 mln euro. Mitmed liikmesriigid on vastava künnise ka 8 mln eurole
seadnud ja seda on teinud ka meie lähimad naaberriigid. Lisaks, käesoleva eelnõuga paralleelselt on
käimas töögrupp, milles osalevad Eesti, Läti ja Leedu esindajad ministeeriumitest ja
järelvalveasutustest ning mille eesmärk on ühtlustada teabedokumentide koostamisele ja nende
sisule kohalduvad nõuded. Töögrupi töö tulemusel (ning vastavate ettepanekute jõustumisel) oleks
Balti riikide emitentidel lihtsam väärtpabereid pakkuda ka teistes Balti riikides, koostades selle jaoks
ainult ühe teabedokumendi, mis on tunnustatud kõikides Balti riikides. Kuna kehtiva VpTS § 15
lõigete 1 ja 6 kohaselt on Eestis prospekti koostamise künnis alates 5 mln euro suurusest pakkumisest
(Lätis ja Leedus 8 mln eurot), siis oleks mõistlik ka Eestil näha ette kõrgem rahaline künnis, et
emitentide halduskoormust vähendada ning võimaldada neile paremat ligipääsu teiste Balti riikide
investoritele. Käesolevaga tehaksegi vastav muudatus VpTS § 15 lõigetes 1 ja 6, kus 5 mln euro
suurune künnis asendatakse 8 mln euroga.
Punktiga 3 nähakse ette uus paragrahv, mis reguleerib investeerimisühingu poolt
krüptovarateenuse osutamist. Kui investeerimisühingul on direktiivi 2014/65/EL alusel antud
tegevusluba, peab ta krüptovarateenuse osutamiseks esitama Finantsinspektsioonile MiCA määruse
artikli 60 lõikes 7 osutatud teabe (st eraldi tegevusluba tal ei ole enam vaja).
Lõike 2 eesmärk on täpsustada, et kui VpTSis ja KrÜTSis (KrÜTS kaudu MiCA määruses) on
ette nähtud nõuded sama tegevuse suhtes, kohaldatakse investeerimisühingule nõudeid, mis on
detailsemad või rangemad.
Punktiga 4 täiendatakse VpTS §-i 120 uute lõigetega, mille kohaselt võib korraldaja korraldada
krüptovaraga kauplemise platvormi. Nimelt on MiCA määruse artikli 60 lõikes 6 sätestatud, et
direktiivi 2014/65/EL kohaselt tegevusloa saanud turukorraldaja võib korraldada krüptovaraga
kauplemise platvormi, kui ta esitab oma päritoluliikmesriigi pädevale asutusele vähemalt 40
tööpäeva enne seda, kui ta sellist teenust esimest korda osutab, viidatud artikli lõikes 7 osutatud
teabe.
Lõike 7 eesmärk on täpsustada, et kui VpTSis ja KrÜTSis (KrÜTS kaudu MiCA määruses) on
sätestatud nõuded sama tegevuse suhtes, kohaldatakse korraldajale nõudeid, mis on detailsemad
või rangemad.
KrüTS
78
Punktiga 5 lisatakse VpTS § 230 viide MiCA määrusele. Viidatud paragrahvi lõike 1 kohaselt on
Finantsinspektsioonil VpTS-is ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatu kohase täitmise üle
järelevalve teostamisel kõik VpTS-is ja Finantsinspektsiooni seaduses sätestatud õigused. Samad
õigused on Finantsinspektsioonil EL õigusaktides ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatu
kohase täitmise üle. EL õigusaktide loetellu ongi lisatud viide MiCA määrusele.
Paragrahvis 60 on seaduse jõustutumise sätted. Vt käesoleva seletuskirja punkti 9.
4. EELNÕU TERMINOLOOGIA
Eelnõus kasutavad uued terminid:
- krüptovara on MiCA määruse artikli 3 lõike 1 punktis 5 määratletud krüptovara, välja arvatud
juhul, kui see kuulub eelnimetatud määruse artikli 2 lõigetes 2, 3 ja 4 loetletud kategooriatesse
või kvalifitseerub muul viisil rahaks;
- krüptovaraturu osaline – defineeritud seaduse §-s 3. Tegemist on nii krüptovarateenuse osutajaga
kui ka krüptovara emitendiga;
- krüptovarateenuse osutaja – MiCA määruse artikli 3 lõike 1 punkti 15 kohaselt on
krüptovarateenuse osutaja juriidiline isik või muu ettevõtja, kelle kutse- või äritegevus seisneb
ühe või mitme krüptovarateenuse professionaalses osutamises kliendile ja kellel on lubatud
osutada krüptovarateenuseid kooskõlas MiCA määruse artikliga 59;
- krüptovara emitent – MiCA määruse artikli 3 lõike 1 punkti 10 kohaselt on emitent füüsiline või
juriidiline isik või muu ettevõtja, kes emiteerib krüptovara;
- varapõhise tokeni emitent – tegemist on isikuga, kes emiteerib varapõhist tokenit. MiCA
määruse artikli 3 lõike 1 punktis 6 on defineeritud, et varapõhise tokeni puhul on tegemist
krüptovara liigiga, mis ei ole e-raha token ja mille eesmärk on säilitada stabiilne väärtus, järgides
mõnda muud väärtust või õigust või nende kombinatsiooni, sealhulgas üht või mitut ametlikku
vääringut. See hõlmab igasugust krüptovara, välja arvatud e-raha tokeneid, mille väärtus on
tagatud varaga, et vältida kõrvalehoidmist ja muuta käesolev määrus tulevikukindlaks;
- e-raha tokeni emitent – tegemist on isikuga, kes emiteerib e-raha tokenit;
- isehallatav aadress on hajusraamatu aadress, mis ei ole seotud krüptovarateenuse osutajaga ega
ka üksusega, mis ole asutatud liidus ja osutan krüptovarateenuse osutajaga sarnaseid teenuseid.
5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE
Eelnõu on kooskõlas järgmiste EL õigusaktidega:
- MiCA määruse ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1114, mis käsitleb
krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010
ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937;
- DORA määrus ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2022/2554, mis käsitleb
finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1060/2009,
(EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011;
- TFR määrus ehk Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1113, mis käsitleb
rahaülekannetes ja teatavates krüptovaraülekannetes edastatavat teavet ning millega muudetakse
direktiivi (EL) 2015/849 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 1–39).
Direktiivide riigisisene ülevõtmine:
- MiCA määrus näeb mh ette direktiivide 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 muudatused, mis tuleb
riigisiseselt üle võtta 2024. aasta 30. detsembriks;
- TFR määrus näeb ette direktiivi (EL) 2015/849 muudatused, tuleb riigisiseselt üle võtta 2024.
aasta 30. detsembriks.
KrüTS
79
Käesoleva seletuskirja lisas on EL ja riigisisese õiguse vastavustabel.
6. SEADUSE MÕJUD
6.1. Majanduslik mõju
6.1.1. Majanduslik mõju krüptovarateenuse osutajale ja krüptovara emitentidele
Sihtrühm: MiCA määruse kohaldumisalasse jäävate krüptovarateenuse osutajateks võivad
eelkõige osutada isikud, kellel on hetkel Rahapesu Andmebüroo poolt väljastatud virtuaalvääringu
teenuse osutamise tegevusluba.
2023. aasta detsembri seisuga on selliseid teenusepakkujaid majandustegevuse registri andmetel
5429.
Kui viidatud teenusepakkujad soovivad ka edaspidi krüptovaraga seotud teenust osutada, siis
peaksid nad oma tegevuse MiCA määrusest tulenevate nõuetega kooskõlla viima hiljemalt 2026.
aasta 1. jaanuariks. Tõenäoliselt võib eeldada, et kõik RABi poolt väljastatud virtuaalvääringu
teenuse osutamise tegevusloaga VASP-id ei soovi edaspidi enam MiCA määruse alusel tegevust
jätkata. Täpset numbrit on aga keeruline prognoosida. Lisaks võib teiste EL liikmesriikide VASP-
del tekkida huvi taotleda oma tegevusluba MiCA määruse alusel Finantsinspektsioonilt.
Varasemalt suurenes VASP-de arv väga kiiresti (2017–2019 väljastati virtuaalvääringu teenuste
tegevuslubasid enam kui 1300 ettevõttele), sest Eesti oli üks esimesi Euroopa riike, kus
virtuaalvääringu teenuste osutamisele kehtestati tegevusloakohustus. Käesolevaks hetkeks on see
arv oluliselt vähenenud, kuna nõudeid virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks karmistati oluliselt
tulenevalt eesmärgist maandada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske. Selliste
teenusepakkujatega seotud riskide maandamiseks võetavad meetmed võimaldasid parandada
virtuaalvääringu teenuse pakkumise üle teostatavat järelevalvet ning tagada, et Eesti tegevusluba ei
oma need VASP-d, kellel ei ole kavatsust Eestis tegutsema asuda ja kelle üle ei ole võimalik Eestis
järelevalvet teostada30 .
Lisaks sellele, et MiCA toob kaasa tegevusloa kohustuse krüptovarateenuse osutajatele, siis nähakse
MiCA-ga eraldi nõuded ette ka krüptovara emitentidele – tänase seisuga on keeruline öelda, kas
mõni tegutsev VASP võidakse klassifitseerida krüptovara emitendiks MiCA tähenduses.
Tõenäoliselt mõningaid selliseid isikuid võib olla.
Mõju ulatus: Krüptovarateenuse osutaja ja krüptovara emitent peab oma tegevuse vastavusse viima
seadusest, sh MiCA, DORA ja TFR määrustest tulenevate nõuetega, sealhulgas:
- taotlema tegevusloa;
- omama asjakohasel juhul nõuetekohaseid omavahendeid;
- viima organisatsiooni ja selle juhtimissüsteemi vastavusse õigusaktidest tulenevate nõuetega;
- osutama teenust vastavalt õigusaktidest tulenevatele nõuetele;
- tagama digitaalse tegevuskerksuse kõrge taseme;
29 https://mtr.ttja.ee/taotluse_tulemus 30Väidetavalt on virtuaalvääringud aidanud kaasa ka uut liiki kuritegevuse kasvule. Rahapesu Andmebüroo uuringu raames
leiti, et virtuaalvääringute kasutamine kuritegelikes skeemides on Eestis levinud, suur osa n-ö kuritegeliku keskkonna
arveldamistest toimub virtuaalvääringutes ning ka kuritegude ettevalmistamise faasis kasutatakse palju virtuaalvääringuid.
Küberkuritegude vaates kasutatakse virtuaalvääringuid peaaegu kõikide kuriteoliikide puhul, üht või paari domineerivat
kuriteoliiki ei ole võimalik küberkuritegude uurija sõnul võimalik esile tuua, kuid väga levinud on näiteks igasuguse
kuritegevuslikuks otstarbeks kasutatava taristu (nt pahavara kontrollserverite) või kuritegelike teenuste (nt varastatud andmete,
pahavara lähtekoodide ostmine) eest tasumine krüptorahaga, aga ka lunaraha nõudmine krüptorahas:
https://www.politsei.ee/files/Rahapesu/virtuaalvaeaeringu-teenuse-pakkujate-uuring.pdf?9fd7e5611b, lk 19
KrüTS
80
- alluma Finantsinspektsiooni järelevalvele, sh esitama oma tegevuse kohta aruandlust;
- kandma vastutust, kui toimub kehtestatud nõuete rikkumine;
- maksma järelevalvetasu.
Siia alla kuuluvad teenuseosutajad, kes juba käesoleval ajal virtuaalvääringu teenust pakuvad kui ka
uued ettevõtjad, kes soovivad alles krüptovaraturule tulla.
Võib eeldada, et juba krüptovaraturul tegutsevatele ettevõtjatele on MiCA määrusele üleminek
lihtsam ja sellega seotud halduskoormuse tõus pole nii suur, kui värskelt turule tulevatele
ettevõtjatele, kuna RahaPTS alusel peab nende tegevus juba enne MiCA määruse rakendamist
vastavama teatud tegevusnõuetele. Näiteks, kui RahaPTS kohaselt on virtuaalvääringu teenuse
pakkuja algkapitalinõue 100 000 eurot või 250 000, sõltuvalt teenusest, mida ta osutab, siis MiCA
määruse kohaselt jääb krüptovarateenuse osutajate miinimumkapitalinõue vahemikku 50 000–
150 000 eurot. Tegelik kapitalinõue sõltub ka eelmise aasta püsikulude suurusest. Nimelt peab
krüptovarateenuse osutajal pidevalt olema usaldatavusnõuete kaitsepuhver, mille summa on
vähemalt sama suur kui miinimumkapitalinõue sõltuvalt osutatavatest teenuste või veerand eelmise
aasta püsikuludest (ehk kumb suurus on suurem). Siiski võib väita, et tegevust jätkata soovivad
teenuseosutajad on juba hästi kapitaliseeritud ja MiCA-le üleminek ei ole nii ressursimahukas.
Varapõhise tokeni emitendi kapitalinõue on 350 000 eurot, 2% tagatisvara portfelli keskmisest
suurusest või veerand eelnenud aasta püsikuludest (ehk milline suurus neist kolmest on suurem).
MiCA määrusest ja DORA määrusest tulenevate nõuetega kooskõlla viimine võib eeldada mh IT
lahenduste, tehniliste töökorralduste ja süsteemide muutmist või ajakohastamist. Lisaks võib tekkida
vajadus võtta tööle uusi isikuid, tagades sealjuures, et juhtorgani liikmed (juhatuse ja nõukogu
liikmed) vastaksid nn kutse- ja sobivusnõuetele. Eelnõu kohaselt peab juhatus koosnema vähemalt
kahest liikmest ja osaühingust nõukogus peab olema vähemalt kolm liiget. Seega tähendab uute
juhatuse ja nõukogu liikmete määramine täiendavaid tegevuskulusid ettevõtjale.
Kuna krüptovara kohta nõu andvad isikud peavad vastama kutsesobivusnõuetele, võib see
tähendada, et töötajaid on vaja koolitada. Seega võib majanduslik mõju avalduda ka koolituskulude
suurenemises.
Lisaks avaldub majanduslik mõju menetlustasude ja järelevalvetasude maksmises. Eelnõu kohaselt
tuleb tasuda Finantsinspektsioonile tegevusloa menetlustasu 3000 eurot, mis on ühekordne, kuid
lisaks Finantsinspektsioonile makstavale tasule tuleb teha kulutusi tegevusloa taotluse
dokumentatsiooni kokkusaamiseks (muuhulgas võib vajalikuks osutuda väljavõtete esitamine
erinevate riikide registritest). Kui krüptovarateenuse osutaja või krüptovara emitent on juba
Finantsinspektsiooni tegevusloa alusel tegutsev finantssektori ettevõtja, ei pea ta tegevusluba
taotlema (on ainult FI teavitamine) ning seega ei avaldu talle ka menetlustasuga kaasnev majanduslik
mõju. Küll aga peab krediidiasutuse krüptovara emitent valge raamatu kinnitamiseks tasuma 2000
eurot.
Järelevalvetasu on nii kapitali- kui ka mahupõhine ning seda tuleb tasuda kord aastas. Kui kapitaliosa
on 1% algkapitalisummast, siis oleks see krüptovarateenuse osutajate puhul 500–1500 eurot
(lähtuvalt kapitalinõude suurusest, mis jääb vahemikku 50 000–150 000 eurot, sõltuvalt osutatavast
teenusest). Mahuosa suurust on käesoleval hetkel keerulisem hinnata, kuna puudub vastav statistika,
mille pealt arvutused teha.
Kui mõni Eesti krüptovara emitent määratakse oluliseks varapõhise tokeni või olulise e-raha tokeni
emitendiks, siis ta läheb EBA järelevalve alla ning vastava järelevalvega seotud kulud oleksid
täielikult kaetud EBA-le makstavatest tasudest. Tasu suurust ei ole võimalik käesoleval hetkel
KrüTS
81
hinnata, kuna Komisjon alles võtab vastu delegeeritud õigusakti, milles täpsustatakse EBA-le
tasutava maksimaalse summa arvutamise meetodit.
Lisaks tuleb arvestada, et kui krüptovarateenuse osutaja rikub käesolevas seaduses ette nähtud
nõudeid, siis võib Finantsinspektsioon teda sanktsioneerida väärteo korras kuni 5 000 000 euro
ulatuses. Füüsilise isiku puhul on rahatrahv kuni 700 000 eurot. Kui rikutakse siseteabe
avalikustamise nõudeid või turukuritarvituse ennetamise ja avastamise nõudeid, on trahvid veelgi
suuremad. Siinkohal on oluline lisada, et finantsjärelevalvet teostatakse finantssektori stabiilsuse,
usaldusväärsuse ja läbipaistvuse ning toimimise efektiivsuse suurendamise, süsteemsete riskide
vähendamise ning finantssektori kuritegelikel eesmärkidel ärakasutamise tõkestamisele
kaasaaitamise eesmärgil, et kaitsta klientide huve nende vahendite säilimisel ning seeläbi toetada
Eesti rahasüsteemi stabiilsust. Seega finantsjärelevalve põhiline eesmärk on tagada, et
finantsasutused suudavad tulevikus täita kliendi ees võetud kohustused, mh on järelevalve tööks ka
tagada turutoimimise reeglite järgimine, sh et finantsteenuste tarbijatele esitatakse õiget ja täielikku
teavet ning neid koheldakse õiglaselt. Enne väärteomenetlemise algatamist on Finantsinspektsioonil
võimalik kaaluda ka muude meetmete rakendamist. Eelkõige on Finantsinspektsioonil võimalik
õiguskorda kaitsta ettekirjutuse tegemise teel, nt teha ettekirjutus nii õigusaktide nõuete rikkumise
eest (rikkumise lõpetamiseks) kui ka rikkumise ärahoidmiseks, mille mittetäitmisel on õigus
rakendada sunniraha nii füüsilisele kui juriidilisele isikule.
Digitaalse tegevuskerksuse nõuete rakendamiseks peavad krüptovarateenuse osutajad ja krüptovara
emitendid (ei kohaldu muu krüptovara emitentidele) ilmselt teatud ümberkorraldusi tegema (nt
juhtimisstruktuuri arendamine, IKT-riskide juhtimisraamistiku väljatöötamine jne), mis eeldab mh
rahaliste vahendite kaasamist. Samas on DORA määruse üheks oluliseks põhimõtteks, et
teenuseosutajad peaksid IKT-riski juhtimise raamistiku rakendamiseks ressursside ja suutlikkuse
jaotamisel võtma oma IKT-ga seotud vajaduste puhul igakülgselt arvesse oma suurust ja üldist
riskiprofiili ning oma teenuste, tegevuse ja toimingute laadi, ulatust ja keerukust. Seega ka kulud
peaks olema proportsioonis asutuse suuruse ja tegevuse laadiga.
Digitaalse tegevuskerksuse baastestimise nõuded kohalduvad edaspidi ka krüptovarateenuse
osutajatele, mistõttu ettevõtjad, kellele varasemalt ei ole analoogsed nõuded kohaldunud või neid
pole sisekorrareeglites ette nähtud, peavad oma süsteemid ja protsessid viima vastavusse mh
testimise nõuetega.
Krüptovara ülekannetega teabe edastamise nõuetega seonduvate muudatuste (TFR määruse)
rakendamine kutsub esile mõned muudatused nende isikute tegevuses, kes praegu tegutsevad VASP
tegevusloaga ja tulevikus soovivad krüptovarateenuse osutaja tegevusloa alusel tegutseda. Ka
kehtiva RahaPTS-i kohaselt peab virtuaalvääringu ülekandeteenuse osutamisel edastama koos
ülekantava vääringuga asjakohase hoolsusmeetmetega kogutud informatsiooni. Uus regulatsioon on
senisest mõnevõrra täpsem, sh kehtestades nõude kohaldada tugevdatud hoolsusmeetmeid alati, kui
ülekandmise tehing on suunatud isehallatavale aadressile. Reeglite ühtlustamine üle kogu Euroopa
Liidu avaldab teenuseosutajatele positiivset mõju, kuna ülekannetega seonduvate kohustuste
täitmine olukorras, kus igas jurisdiktsioonis on erinevad nõuded, on kulukam, kui ühtlustatud reeglite
tingimuses tegutsemine. Korrespondentsuhetega seonduvate reeglite ühtlustamine tagab võrdsema
konkurentsiolukorra ja võib parandada krüptovarateenuse osutajate klientide võimalusi saada
finantsteenuseid.
Seega krüptovarateenuse osutajate allutamine tugevamale Euroopa Liidu õiguslikule raamistikule
võib tõsta krüptovarateenuse pakkujate mainet ja tarbijate kindlustunnet, mis omakorda võib tõsta
nõudlust krüptovarateenuste suhtes.
KrüTS
82
Mõju avaldumise sagedus: Krüptovarateenuse osutaja ja krüptovara emitent peab vastama
õigusaktides esitatud nõuetele igal ajahetkel. Teenuseosutaja halduskoormuse kasv võib olla suurem
eelkõige tegevuse algusfaasis, st tegevusloa taotlemise protsessi ajal, kui võib vaja minna mh
õigusnõustaja ja sõltumatu eksperdi abi tehnoloogiliste lahenduste ja küberturvalisuse tagamise
kohta, mis on taotlejale täiendav kulu. Uus regulatsioon tähendab ka teenuseosutaja püsikulude
suurenemist. Teenuse osutamise ajal on mõju avaldamise sagedus pidev, kuivõrd teenuseosutaja
tegevus peab igal ajal olema vastavuses õigusaktides sätestatud nõuetega.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Seaduse vastuvõtmine ja kõrgendatud tegevusnõuete
rakendamine võib tähenda, et mõni käesoleval hetkel tegutsev ettevõtja peab tegevuse lõpetama (vt
ka sotsiaalne mõju). Eelkõige võib olla põhjuseks see, et ettevõtja ei pruugi olla suuteline taotlema
MiCA määruse nõetele vastavat tegevusluba. Tegevusloa taotlemisel tuleb esitada põhjalikult
ettevalmistatud dokumendid ja andmed, mis peavad tõendama, et tegevusloa taotleja vastab
õigusaktides ettenähtud nõutele.
Samas võib käesoleval ajal tegutseda nii krüptovara turul ka ettevõtjaid, kelle eesmärgiks ei ole
tegelikult krüptovarateenuste pakkumine ja reaalne tavapärane äritegevus, mistõttu võib olla
regulatsiooni kehtestamisel ka n.ö „puhastav“ efekt.
Samuti võib turuosaliste hinnangul v osutuda keeruliseks leida juhtorganisse sobivusnõuetele vastavaid
virtuaalvääringu valdkonna spetsialiste, mistõttu eettevõtted palkavad vormiliselt sobivaid inimesi, kes
tegelikult ei ole valkonnaga kursis ning täidavad nn „tankisti“ rolli.
Mõju olulisus: Mõju teenuseosutajale, kes peab taotlema tegevusluba, on kindlasti olemas ehk
mõju on pigem oluline. Halduskoormuse tõus ja täiendava ressursi vajadus, nii rahaline kui
inimressurss. Samas üldises plaanis ei ole regulatsiooni kohaldumisalasse kuuluvaid
teenuseosutajaid võrreldes kogu ettevõtete arvuga väga palju. Lisaks on nende mahud võrreldes kogu
finantssekori mahtudega siiski väikesed. Kuigi krüptovaraturg on suuruselt tagasihoidlik ega kujuta
endast hetkel ohtu finantsstabiilsusele, võib olukord muutuda, kui tekivad nn ülemaailmsed
stabiilsed krüptovarad, mille puhul püütakse saavutada laialdasemat kasutuselevõttu selle abil, et
neile lisatakse nende väärtust stabiliseerivaid elemente ja kasutatakse ära neid varasid
propageerivatest äriühingutest tulenevat võrguefekti.
Lisaks tasub märkida, et eelnõu võib mõjutada selle sektori arengut ka selgelt positiivses suunas.
Seda eelkõige põhjusel, et eelnõuga kaasnevate nõuete tõttu võivad krüpotovara kliendid senisest
rohkem usaldada investeerimist antud valdkonda, mis võib kaasa tuua üldise teenuste mahu kasvu.
6.1.2. Majanduslik mõju tegevusloata väikefondi valitsejatele
Sihtrühm: fondivalitsejate arvu arvestades on sihtrühma suurus suur, kuid vara mahtu arvestades
väike. Eestis on registreeritud 78 tegevusloata väikefondi valitsejat (vrd üksteist nn suurt
tegevusloaga fondivalitsejat ja kuus tegevusloaga väikefondi valitsejat).31 Osad neist registreeritud
fondivalitsejatest omakorda vajavad eelnõu jõustumise järel krüptovara teenuse pakkumise
tegevusluba, mistõttu kohalduksid neile praegusest rangemad tegevusnõuded nii või teisiti.
Finantsinspektsiooni andmetel olid tegevusloata väikefondi valitsejate koguvarad 2022. aasta lõpu
seisuga 732 miljonit eurot, moodustades 2% Eesti sisemajanduse kogutoodangust32. Piirdudes
fondivalitsejate sektoriga, ulatus tegevusloata väikefondi valitsejate varade maht 11%-ni sektori
31 Turuosaliste register Finantsinspektsiooni veebilehel: https://www.fi.ee/et/investeerimine-
0/investeerimine/fondivalitsejad/fondivalitsejad 32 Eesti majanduse aastanäitajad: https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/MAJANDUSKOOND/r/2053/1902
KrüTS
83
koguvaradest (kogu fondivalitsejate sektori varade maht oli 6,43 miljardit eurot)33. Seega saab
sihtrühma pidada antud vaates väikseks.
Mõju ulatus: keskmine. Nii oma tegevust registreerida soovivad kui juba turul tegutsevad
tegevusloata väikefondi valitsejad peavad viima end vastavusse uute nõuetega: tagama kapitalinõude
täitmise (25 000 eurot) ning arvestama oma valitsetavate fondide reklaamimisel nõuet avaldada
seejuures ka hoiatus, et väikefondi valitseja tegutseb registreeringu alusel ja ei oma fondivalitseja
ega väikefondi valitseja tegevusluba ning et Finantsinspektsioon ei teosta tema tegevuse üle
järelevalvet. Lisaks kehtestab eelnõu väikefondi valitsejatele, kes on oma tegevuse
Finantsinspektsioonis registreerinud, järelevalvetasu kapitaliosa, mis on 1% kahekordsest
kapitalinõudest ehk 500 eurot aastas.
Oma tegevust alles registreerida soovivatel väikefondi valitsejatel tuleb lisaks arvestada
menetlustasuga, mis senise 1 000 euro asemel hakkab olema 2 000 eurot.
Finantsinspektsioon on registreerinud 78 tegevusloata väikefondi valitsejat. E-äriregistri andmetel
täidab või ületab kehtestatavat kapitalinõuet 10 tegevusloata väikefondi valitsejat (aktsia- või
osakapital on suurem või võrdne 25 000 euroga), 49 fondivalitseja kapital on 2500 eurot ning 17
fondivalitsejat on asutatud sissemakset tegemata.
Eelnõu seadusena jõustumisel tuleb seega enamikel tegevusloata väikefondi valitsejatel leida
lisaraha kapitalinõude täitmiseks. Samas on nõutav kapitali suurus siiski tagasihoidlik ja ei peaks
olema liialt piirav, kui tegevuse tegelik eesmärk on alternatiivseid investeerimisfonde valitseda
(näiteks tegevusloaga väikefondi valitseja kapitalinõudeks on 50 000 eurot). Finantssektoris
tegutsemiseks on kapitalinõuded üldiselt väga palju kõrgemad (kohustusliku pensionifondi valitseja
algkapitali nõue on näiteks 1 000 000 eurot, vabatahtliku pensionifondi valitsejal 500 000 eurot ning
eurofondi ja alternatiivfondi valitsejal 125 000 eurot, millele lisanduvad veel täiendavad
omavahendite nõuded).
Läbi järelevalvetasu kapitaliosa kehtestamise tekib väikefondi valitsejatele, kes oma tegevuse
Finantsinspektsioonis registreerivad, kulu 500 eurot aastas.
Fondide reklaamimisel avaldatav hoiatus, et väikefondi valitseja tegutseb registreeringu alusel ja ei
oma fondivalitseja ega väikefondi valitseja tegevusluba ning et Finantsinspektsioon ei teosta tema
tegevuse üle järelevalvet, võib eelkõige jaeinvestoreid mõnevõrra heidutada sellise investeeringu
kasuks otsustama. Samas ei olegi mitteavalikud fondid jaeinvestoritele suunatud.
Finantsinspektsioonis tegevuse registreerimise kulu kasvab läbi menetlustasu tõusu eelnõuga 1 000
euro võrra. Tegemist on ühekordse kuluga, mis juba tegutsevaid väikefondi valitsejaid, kes on
Finantsinspektsiooni poolt registreeritud, ei puuduta. Küll aga suureneb selle võrra alustavate
fondivalitsejate kulu.
Tegevusloata väikefondide valitsejatele kehtestatavad lisanõuded peaksid parandama üldist
investeerimiskeskkonda ning usaldust selle vastu. Majanduses tervikuna aga suuri muutusi ette näha
ei ole.
Mõju avaldumise sagedus: keskmine. Osalt on muudatustel ühekordne mõju – menetlustasu tõus
või kapitalinõude täitmine. Samas on muudatustel ka teatav pidev mõju – kapitalinõue peab olema
33 Fondivalitsejate ning investeerimis- ja pensionifondide sektori 2022. aasta neljanda kvartali ülevaade:
Fondivalitsejate ning investeerimis- ja pensionifondide sektori ülevaade IV kvartal 2022_uus_2-2_1.pdf (fi.ee)
KrüTS
84
täidetud ka tegutsemise ajal, samuti tuleb väikefondi valitsejatel, kes on oma tegevuse registreerinud,
maksta igal aastal järlevalvetasu kapitaliosa.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: keskmine. Sihtrühmale kaasnevad mõjud
(kapitalinõue, Finantsinspektsiooni tasud) on fondivalitseja jaoks pigem negatiivse iseloomuga, kuid
need suurendavad teisalt investorite kaitse taset ja katavad menetluse ja IFS § 455 lõikes 8 sätestatud
järelevalveks vajalike toimingute kulud, mis kaalub üles fondivalitsejatele avalduva negatiivse mõju.
Eksisteerib võimalus, et muudatuste tulemusel lõpetab mõni fondivalitseja oma tegevuse, näiteks kui
tema asutatud fondide maht on liiga väike – arvestades uut kapitalinõuet ei ole jätkamine
majanduslikult otstarbekas. Tegevuse lõpetamisel tuleb fondivalitsejal lõpetada oma valitsetavate
fondide aktsiate või osade väljalaskmine ning viia läbi fondide likvideerimine või anda nende
valitsemine üle mõnele teisele fondivalitsejale, kellel on olemas selleks vajalik tegevusluba või
registreering. Kehtestatav kapitalinõue ei ole kõrge, mistõttu ei ole sellest tulenev fondivalitseja
tegevuse lõpetamine ilmselt praktikas kuigi tõenäoline. Kui selline kaasus realiseerub, siis oleks see
teisalt investorite huvidest lähtuvalt pigem positiivne – kui fondivalitsejal puuduvad vahendid 25 000
euro suuruse kapitalinõude täitmiseks, ei suudaks ta tõenäoliselt sellise vajaduse tekkimisel ka
näiteks oma fondide investoritele tekitatud kahju katta.
Muudatustega kohanemiseks pakub eelnõu fondivalitsejatele ka üleminekuaega. Kapitalinõude
jõustumise ajal kehtivat registreeringut omavale väikefondi valitsejale antakse 12 kuud tema aktsia-
või osakapitali uuele nõudele vastavusse viimiseks.
Mõju olulisus: suur. Kehtestatavad kapitalinõue ja järelevalvetasu on küll tagasihoidliku
suurusega, kuid puudutavad vastavalt enamikke ja kõiki tegutsevaid tegevusloata väikefondi
valitsejaid. Uued nõuded mõjutavad ka uusi potentsiaalseid väikefondi valitsejaid, kes soovivad oma
tegevuse Finantsinspektsioonis registreerida.
6.1.3. Majanduslik mõju krüptovara omanikule ja krüptovarateenuse klientidele
Sihtrühm: Kõik praegused ja tulevased krüptovara kliendid (nii juriidilised kui ka füüsilised).
Krüptovaraga seotud teenuste kasutamise mõju on siinkohal keeruline hinnata, kuna võimalike
klientide arv ei ole teada. Eesti tegevusloga VASP-ide tarbijate arv ulatub miljonitesse, kuid ilmselt
neist väga väike hulk on elu või asukohaga Eestis.
Mõju ulatus: Eelnõu võib mõjutada klientide käitumist selles osas, et regulatsioonide ja
finantsjärelevalve alla kuuluvaid teenuseosutajaid usaldatakse rohkem, mistõttu on isikud valmis
rohkem ka oma krüptovaraga seotud tehinguid tegema. Majanduslik mõju sõltub, millistes mahtudes
on isikud valmis oma varaga tehinguid tegema. MiCA määrus peaks tagama klientide ja investorite
asjakohase kaitse, turu usaldusväärsuse ja võrdsema konkurentsiolukorra sektoris, võttes arvesse, et
krüptovarad, mis ei kuulu kehtivate finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide kohaldamisalasse,
tekitavad neidsamu riske kui tuntumad finantsinstrumendid.
Piiriüleste krüptovaraülekannete tegemine, kui teine osapool asub EL-is, võib lihtsustuda seoses
reeglite ühtlustumisega. Mõnel juhul võivad kehtiva õiguse kohaselt kohalduda piiriülestele
ülekannetele leebemad reeglid, kui uue regulatsiooniga kavandatult. Eriti nende teenuspakkujatega
seotud tehingud, kes resideeruvad liikmesriikides, kus ülekannetega seotud andmete edastamise
nõudeid pole veel kohaldatud. Samas kehtiva olukorra puhul nõuete erisused liikmesriikide vahel ja
teatud juhtudel liiga kõrgete riskide korral andmete edastamise võimatusest tingitud tehingu
teostamise võimatus, muudavad piiriüleste krüptovaraülekannete teostamise võimalikkuse
raskemini ennustatavaks. Ühtlustatud reeglid tagavad ülekannete teostamise kindluse ja ühtse turu
rakendumise krüptovara ülekannete teenusele.
KrüTS
85
Mõju avaldumise sagedus: Kuivõrd teenuseosutaja peab vastama nõuetele igal ajahetkel, siis
mõju avaldub ka krüptovarateenuse kliendile ja krüptovara omanikule igal ajahetkel. Kliendi jaoks
kasvab teenuse usaldusväärsus, kuna tal on võimalik veenduda ülekande teostamisel ülekande teise
osapoole andmetes ja hoolsusmeetmete ühtlustatud ja tulemuslikum rakendamine tõstab nende
andmete usaldusväärsust. Samas võib kliendi jaoks tõusta ülekandetasu, mida tuleb tasuda iga
ülekande eest või perioodilise maksena.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Eelnõu võib negatiivselt mõjutada RahaPTS
tegevusloa alusel tegutsevate VASP kliente, kui teenusepakkuja ei soovi MiCA määruse alusel
tegevust jätkata või ei saa selleks uut tegevusluba. RahaPTS ei näe ette spetsiifilisi kliendikaitse
nõudeid tegevust lõpetavale VASP-le. Tegevuse lõpetamine toimub äriseadustikus sätestatud korras.
Kuna viidatud probleem seoses VASPi tegevuse lõpetamisega on esinenud aastaid, ei saa öelda, et
eelnõu tooks otseselt kaasa täiendavaid riske klientidele, küll võib eelnõu suureneda riski, et VASP
peab tegevuse lõpetama ja sealtkaudu avaldub mõju klientidele. RAB-il puuduvad meetmed
klientide ja investorite vara kaitsmiseks, et viimased saaks VASP-i tegevuse lõppedes oma nõuded
rahuldatud, mis ei tähenda, et klient jääks ilma õigusest saada tagasi oma vara, kuid selle nõude
rahuldamisega võib kaasneda kulu ja selle nõude rahuldamine pole alati tagatud, kuna VASP-il ei
pruugi olla piisavalt vabasid vahendeid kõigi nõuete rahuldamiseks. Siiski on eelnõus ette nähtud ka
kohustus, et VASP peab teavitama klienti oma tegevuse lõptamisest ja talle mõistliku aja jooksul
varad tema nimetatud rahakoti aadressile või maksekontole tagastama. Sama kehtib juhul, kui
ettevõtja ei saa Finantsinspektsioonilt tegevusluba ja peab oma tegevuse seetõttu lõpetama.
Käesoleva eelnõu pikaajaline mõju on kliendikaitse tugevdamine, kuivõrd selleks, et MiCA määruse
alusel tegutsev krüptovarateenuse osutaja saaks tegevust lõpetada, peab ta peab saama selleks FI loa.
Teenuseosutaja peab hindama enda lõpetamise mõju klientide huvidele. Samuti peab ta kinnitama,
et kõik kliendisuhted ja kliendilepingud on lõpetatud või loovutatud teisele krüptovarateenuse
osutajale.
Seoses variandiga, et teenuse pakkujate arv võib uute nõuete rakendumisel väheneda, siis arvestades
teenuste pakkujate üsna suurt hulka, ei ole alust eeldada, et uute nõuete järgimisega konkurentsi
vähenemine selle teenuse turul klientide jaoks olulisi negatiivseid tagajärgi kaasa tooks. Kui
teenusepakkujad vastavad senisest kõrgematele standarditele ja suudavad seeläbi paremini
võimalikke riske maandada, siis on see ka tarbijate jaoks positiivne. Tavalise tarbija jaoks ei ole
muudatus ulatuslik, kuna turg on rahvusvaheline ja teenuseid tarbitakse piiriüleselt ning paljud Eesti
tegevusloaga teenuspakkujad ei ole suunatud Eesti turule. Seetõttu on teenuse tarbijale avalduva
mõju ulatus väike.
Mõju olulisus: Uue regulatsiooniga tõhustatakse kliendikaitse nõudeid ja mõju enamike klientide
puhul pidada positiivseks ehk mõju on selles tähenduses oluline.
6.1.4. Majanduslik mõju tegevusloata väikefondi valitseja fondi investoritele
Sihtrühm: Kõik praegused ja tulevased kliendid. Sihtrühma suurust täpsemalt on keeruline hinnata,
sest tegevusloata väikefondi valitsejad ei ole kohustatud esitama teavet oma investorite struktuuri
kohta. Siiski võib pidada sihtrühma pigem väikeseks, kuna fondide mahud on piiratud. Suurem osa
investoritest on kutselised investorid ja jaeinvestorid investeerivad pigem avalikesse fondidesse.
Teadaolevalt on jaeinvestorite (sh nii füüsiliste kui juriidiliste isikute) osakaal tegevusloata
väikefondi valitsejate fondides võrreldes nt börsiinvestoritega (avalikesse fondidesse
investeerijatega) suhteliselt väike.
KrüTS
86
Mõju ulatus: väike. Muudatused ei puuduta investoreid niivõrd otseselt. Läbi reklaaminõude
paraneb investorite teadlikkus tegevusloata väikefondi valitsejate pakutavate fondide spetsiifikast (et
tegemist ei ole tegevusloastatud finantsteenusega ja fondide üle ei teostata finantsjärelevalvet), mis
võib eelkõige jaeinvestorite puhul panna neid otsustama mõne muu investeerimisvõimaluse kasuks.
Mitteavalikud fondid, mida tegevusloata väikefondi valitsejad pakuvad, ei olegi aga olemuslikult
jaeinvestoritele suunatud.
Investorite huvide kaitsest lähtuvalt on kehtestatud tegevusloata väikefondi valitsejatele ka
kapitalinõue 25 000 euro suuruses summas. Selle muudatuse majanduslik mõju investoritele
avaldub, kui meede suudab sektorist eemale hoida kuritahtlikel eesmärkidel tegutsevaid
äriühinguid. Majanduslik mõju võib avalduda ka olukorras, kus fondivalitseja on oma
tegevusega põhjustanud valitsetava fondi investoritele kahju, mida tal hüvitada tuleb. Muu
hulgas on väikefondi valitsejal võimalik siis kasutada ka oma kapitali.
Mõju avaldumise sagedus: väike. Laiemalt olemasolevate ja potentsiaalsete investorite
kokkupuude muudatustega on harv, kuna muudatuste adressaadiks on ennekõike fondivalitsejad.
Klientidele avaldub reklaaminõudest tingitud mõju eelkõige neile tehtavate pakkumiste kaudu ning
sellised pakkumised omavad pigem ebaregulaarset iseloomu. Tegevusloata väikefondi valitseja
kapitalinõudest tingitud majandusliku mõju avaldumise sagedus on samuti väike (kahju tekitamine
ja hüvitamine).
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: puudub. Investoritele ei kaasne negatiivse iseloomuga
(koormav, piirav) mõjusid. Vastupidi – muudatuste tulemusel peaks investeerimiskeskkond
kujunema üldiselt õigusselgemaks ja usaldusväärsemaks.
Seoses võimalusega, et kehtestatavate nõuete tõttu võib teenusepakkujate arv (olemasolevad ja
potentsiaalsed uued) mõnevõrra väheneda, siis võttes arvesse teenusepakkujate üsna suurt hulka ei
ole siiski alust eeldada, et uutest nõuetest tingitud konkurentsi vähenemine antud teenuse turul
klientide jaoks olulisi negatiivseid tagajärgi kaasa tooks.
Mõju olulisus: Uue regulatsiooniga tõstetakse investorite teadlikkust, läbi nõuete mõningase
karmistamise tugevdatakse sektorit tervikuna, mistõttu tuleb muudatuste kaudset mõju investoritele
kokkuvõttes pidada positiivseks ja selles tähenduses siiski ka oluliseks.
6.1.5. Majanduslik mõju nn väikeemitentidele (väärtpaberiprospekti koostamise
kohustuse künnise tõstmine 8 mln euroni)
Sihtrühm: Eelnõuga muudetakse lisaks ka väärtpaberituru seaduse §-i 15, mis tähendab
lihtsustatult seda, et äriühingud, kes soovivad aktisate või võlakirjade kaudu avalikkuselt raha
kaasata, saavad seda edaspidi lihtsamalt teha – kui seni peab üle 5 mln euro suuruste emissioonide
puhul koostama EL prospektimääruse kohase prospekti, siis edaspidi saab kuni 8 mln suuruse
emissiooni korraldada nii, et ei pea eelnimetatud määruse nõudeid järgima (ehk halduskoormus
väheneb). Küll aga tuleb järgida Rahandusministri määrusega34 ettenähtud teabe andmise nõudeid
investoritele (mis on aga üksjagu vähem koormavam võrreldes EL prospektimääruse kohase
prospekti koostamisega).
Keeruline on aga ennustada/prognoosida, kui palju äriühinguid seda võimalust tulevikus rohkem
kasutaksid – s.t. kui palju äriühinguid teeksid alla 8 mln euro suuruseid emissioone.
Finantsinspektsiooni kodulehelt on näha, et käesoleval aastal on nö täismahus prospekti (EL
prospektimääruse nõuetele vastava prospekti) koostanud ja avalikustanud 5 emitenti35.
34 https://www.riigiteataja.ee/akt/123022022016 35 https://www.fi.ee/et/investeerimine/registrid-nimekirjad-ja-vormid/registreeritud-prospektid/finantsinspektsioonis-
registreeritud-prospektid
KrüTS
87
Aga antud juhul on potentsiaalsete väikeemitentide arv teadmata – nn vastavate infodokumentide ja
teabe andmise nõuete koormus väheneb, kuid ka selliste emissioonide puhul tuleb nö appi võtta
professionaalne emissiooni korraldaja (pank või investeerimisühing), millega kaasneb ka vastav
kulu.
Mõju ulatus: tervikuna väike (konkreetselt Eesti kapitalituru tähenduses keskmine).
Mõju avaldumise sagedus: väike. Äriühingute jaoks, kes soovivad aktsiate/võlakirjade kaudu
raha kaasata lihtsustuvad nõuded teabe avaldamisele, kuid tõenäoliselt kasutavad seda võimalust
siiski väga väike osa (arvestades äriühingute arvu kokku).
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: väike. Antud emissioonide puhul (alla 8 mln euro) on
investorite nn kaitse tase küll väiksem (teabe andmise nõuded ja Finantsinspektsiooni roll), kuid
tervikuna ei tohiks see investoritele kaasa tuua ülemääraseid negatiivse iseloomuga riske. Oluline
on, et investorid ise selliste emissioonide puhul oleksid piisavalt teadlikud ja tutvuksid neile antava
teabega ning teeksid selle põhjalt õigeid järeldusi.
Mõju olulisus: muudatustega aidatakse üskjagu kaasa Eesti kapitalituru arengule (s.t. äriühinguid
motiveeritakse lisaks traditsioonilistele rahastamisviisidele – pangalaenud jms, kaaluma ka muid
alternatiive – eelkõige läbi aktsiate/võlakirjade emiteerimise).
6.3. Sotsiaalne mõju
6.3.1. Sotsiaalne mõju krüptovarateenuse osutajale
Sihtrühm: Punktis 6.1.1 nimetatud sihtrühm.
Mõju ulatus: MiCA määruse ja DORA määruse rakendamine võib mõjutada krüptovarateenuse
osutajate puhul sobilike ja nõuetekohaste töötajate leidmist. Oluline on märkida, et pigem on vaja
piisavalt kvalifitseeritud tööjõudu (eelkõige kas juriidiliste või IT teadmistega isikuid).
Mõju avaldumise sagedus: Ilmselt selgub uute töökohtade loomise vajadus õigusaktide
rakendamise alguses.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Eelnõu võib kaasa tuua teatud ettevõtete äritegevuse
lõpetamise, kes ei ole võimelised taotlema tegevusluba, mistõttu mõjutab see negatiivselt ka
tööhõivet (töötuks jäämise oht). Samas eeldades, et selline tööjõud on piisavalt kvalifitseeritud, siis
ei tohiks olla raskusi neil (nn koondatud või töökohast ilma jäänud) isikutel uute töökohtade
leidmisega (nt kasvõi mõnes teises teenuseosutajas või mõnes muus finantssektori asutuses). Teisest
küljest võib anda tegevusluba n.ö kvaliteedimärgise, mille alusel on ettevõtjal hõlpsam oma tegevust
laiendada ja seetõttu tekib vajadus ka täiendavate töökohtade loomiseks.
Mõju olulisus: Uute töökohtade arvu tõus on Eesti üldise tööhõive kõrval pigem väike ehk mõju
on selles tähenduses ebaoluline.
6.3. Mõju riigiasutustele
6.3.1. Majanduslik ja sotsiaalne mõju Finantsinspektsioonile
Sihtrühm: Finantsinspektsioon – 2022. aasta seisuga töötab seal 122 inimest (sh 16 peatatud
töölepingut).
Mõju ulatus: Finantsinspektsiooni töökoormus võib seoses krüptovarateenuste osutajatega tõusta
märkimisväärselt, kuna järelevalvesubjektide arv suureneb (vt punktide 6.1 sihtrühma suurus, kes
KrüTS
88
võivad olla edaspidi potentsiaalsed finantsjärelevalve subjektid), mis tähendab ka täiendavate inim-
ja rahaliste ressursside kaasamist Finantsinspektsiooni töösse. 2022. aastal oli Finantsinspektsiooni
töötaja keskmine palk 2920 eurot, kuid uute töötajate mõju Finantsinspektsiooni eelarvele sõltub
töötajate arvust. Hinnanguliselt võib MiCA määruse rakendamine tähendada Finantsinspektsiooni
jaoks ca 10–20 uue töötaja palkamist.
MiCA määruse väljatöötamisel hinnati, et liikmesriigi hinnangulised järelevalvekulud (sh töötajad,
koolitus, IT-taristu ja spetsiaalsed uurimisvahendid) võivad ulatuda 350 000 eurost kuni 500 000
euroni aastas, kusjuures ühekordsed kulud on hinnanguliselt 140 000 eurot.
Finantsinspektsiooni eelarve kujuneb subjektide poolt makstavatest menetlustasudest ja
järelevalvetasudest. See tähendab, et isikud, kes taotlevad MiCA määruse alusel väljastatava
tegevusloa, peavad maksma nii ühekordse tasu (tegevusloa menetlustasu) kui ka edaspidi jooksvat
järelevalvetasu. Tegevusloa menetlustasu on eelnõu kohaselt 3 000 eurot ehk kui hinnanguliselt
jätkab MiCA määruse alusel tegutsemist umbes 40–50 teenuseosutajat, siis ühekordne mõju
Finantsinspektsiooni eelarvele on 120 000–150 000 eurot. Krüptovara emitent peab lisaks tasuma
valge raamatu kinnitamise eest 2000 eurot.
Lisaks, kuigi ESMA hinnangulised kulud, mis on seotud kõigi krüptovarateenuse osutajate registri
loomise ja haldamisega riikide pädevatelt asutustelt ja EBA-lt saadud teabe põhjal, kaetakse tema
tegevuseelarvest, võib see tähendada liikmesriigi pädevate asutuste makstavate tasude suurenemist.
Mis puudutab väikefondi valitsejatega seotud muudatusi, siis Finantsinspektsioon registreerib
tegevusloata väikefondi valitsejaid ja vajadusel kustutab need registrist. Eelnõu ei too selles osas
kaasa muudatusi Finantsinspektsioonis laiemalt ega vajadust muutustega kohanemisele suunatud
tegevusteks. Ajutiselt võib suureneda koormus mõnele Finantsinspektsiooni osakonnale, eelkõige
seoses fondivalitsejatele kehtestatud kapitalinõude kontrollimisega üleminekuperioodi ajal (12
kuud).
Praktikas on Finantsinspektsiooni koormus väikefondi valitsejate registreerimisel ja registrist
kustutamisel ning IFS § 455 lõikes 8 sätestatud ulatuses järelevalve teostamisel oluliselt
mahukamaks kujunenud, kui seda vastava regulatsiooni kujundamisel algselt ette nähti.
Finantsinspektsiooni kulud finantseeritakse järelevalvesubjektide poolt makstavate menetlus- ja
järelevalvetasude arvelt. Eelnõu suurendab Finantsinspektsiooni tulusid – väikefondi valitseja, kes
on oma tegevuse Finantsinspektsioonis registreerinud, peab hakkama maksma järelevalvetasu
kapitaliosa, suuruses 1% kahekordsest kapitalinõudest ehk 500 eurot aastas ning oma tegevuse
registreerimisel menetlustasu 2 000 eurot, mis on praegusest tasust 1 000 euro võrra kõrgem.
Arvestades praegust registrisse kantud väikefondi valitsejate arvu, teeks see järelevalvetasuna
Finantsinspektsiooni täiendavat tulu 39 000 eurot aastas. Nagu järelevalvetasu puhul, sõltub
Finantsinspektsiooni menetlustasust saadav tulu samuti subjektide arvust. Kui näiteks 2022. aastal
oli menetluses kuni 30 taotlust, siis selle taotluste arvu pealt tähendaks menetlustasu tõus
Finantsinspektsioonile lisatulu 30 000 eurot. Aga nagu öeldud, sõltub tegelik number taotluste
arvust.
Mõju avaldumise sagedus: Seoses krüptovarateenuse osutajatega seaduse rakendumise alguses
avaldub suurem mõju, kui kõik käesoleva seletuskirja punktis 6.1.1 kirjeldatud sihtrühma kuuluvad
isikud hakkavad tegevusluba taotlema. Edaspidi on mõju pidev, kuna Finantsinspektsioon teostab
finantsteenuste järelevalvet igapäevaselt.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: MiCA määruse ja eelnõuga kaasnevaid kohustusi ei
ole võimalik täita tänase Finantsinspektsiooni mehitatusega, kuna Finantsinspektsioonil on suurel
hulgal finantssektori üleseid järelevalvelisi kohustusi ning uus raamistik suurendab olulisel määral
KrüTS
89
finantsjärelevalve all olevate isikute ringi. Seoses krüptovarateenuste osutajatega võib näha üsna
mahukat tegevuslubade väljastamise menetlust 2025. aastal. Kui Finantsinspektsioon ei suuda
saavutada piisavat mehitatust tegevuslubade menetlemise ajaks, võib see pikendada krüptovaraturul
tegutsemiseks õiguse saamise protsessi. Samuti on oluline, et Finantsinspektsiooni oleks piisavalt
ressurssi pidevaks järelevalve teostamiseks uute järelevalvesubjektide üle.
Riski osaliseks maandamiseks on eelnõus ette nähtud, et MiCA määruse alusel tegutseda sooviv
ettevõtja võib Finantsinspektsioonile tegevusloa taotluse esitada 3 kuud enne MiCA
rakendamiskuupäeva, mis annab Finantsinspektsioonile paindlikkuse tutvuda taotlustega juba enne,
kui MiCA määrus rakendub.
Seoses tegevusloata väikefondi valitsejatega seotud muudatustega seotud ebasoovitavate mõjude
avaldumise risk on vähene. Negatiivse iseloomuga mõjud (lisatöö) on marginaalsed: vähesel määral
ja ajutiselt suureneb töömaht, mille tingib juba turul olevate tegevusloata väikefondi valitsejate
kapitalinõuete täitmise kontrollimine. Selle perioodi järgselt Finantsinspektsiooni töö muudatuste
tulemusel ei suurene, sõltuvalt esitatavate registreerimise taotluste kvaliteedist võib töö mõnevõrra
väheneda (õigus jätta registreerimise taotlus läbi vaatamata). Negatiivseid mõjusid ei esine.
Mõju olulisus: Mõju on oluline. Eelduslikult on mõju arvestades sihtrühma suurust (122 töötajaga
asutus, kus vajadus tekib üle 10% uute töökohtade järele) ning mõju ulatust ehk kohanemisvajadust
(nt ekspertiis ja arusaam sellistest uut tüüpi teenustest) siiski kokkuvõttes ilmselt pigem oluline.
6.3.2. Majanduslik ja sotsiaalne mõju Rahapesu Andmebüroole
Sihtrühm: Rahapesu Andmebüroo (2022. aasta seisuga oli teenistujate arv 64, planeeritav
kogukoosseis 102 teenistujat).
Mõju ulatus: Mõju peamiseks ulatuseks tuleb pidada seda, et järelevalve teostamine VASP-de üle
läheb väljapoole Rahapesu Andmebüroo pädevust. Nimetatud mõju võib pidada oluliseks, kuivõrd
Rahapesu Andmebüroo tegevus täna on suuresti suunatud VASP-dega seotud tegevuslubade
menetlemisele ning vastava sektori ettevõtjate üle kontrolli teostamisele.
Eelnevast tulenevalt võiks eeldada, et peamise mõjuna väheneb Rahapesu Andmebüroo
töökoormus, kuid käesolevaga on keeruline hinnata, kas ja kui palju võib seetõttu Rahapesu
Andmebüroo töötajaskond väheneda, ilmselt mingil määral kindlasti (teatud osa töötajatest võivad
minna Finantsinspektsiooni tööle). Samas käesoleva eelnõuga tehtavad muudatused ei tähenda, et
Rahapesu Andmebüroo enam puutumust virtuaalvääringu valdkonnaga ei oma – vastav rahapesu
seire, teadete esitamise menetlus rahapesu ja terrorismi rahastamise kahtluse korral jms jääb jätkuvalt
Rahapesu Andmebüroole ka antud valdkonna osas.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Tööülesannete muutumise tõttu on Rahapesu
Andmebüroo struktuuriüksustes vajalik teha tõenäoliselt muudatusi. Siiski on keeruline hinnata, kas
ja kui suures ulatuses see kokkuhoidu riigieelarve tähenduses võiks omada. Samuti ei laeku
riigieelarvesse RahaPTS alusel tegevusloa taotlemisega seoses riigilõiv, mis on ühe ettevõtja kohta
10 000 eurot tegevusloa taotluse läbivaatamise eest ja 4000 eurot tegevusloa muutmise taotluse
läbivaatamise eest.
Mõju olulisus: Mõju võib pidada keskmiseks, kuna tegevuslubade väljastamine ei ole Rahapesu
Andmebüroo põhitegevus.
KrüTS
90
6.4. Muud mõjud
Regulatsioonil puudub mõju välissuhetele, elukeskkonnale ning regionaalarengule.
Regulatsioonil endal puudub otsene mõju keskkonnale, kuid krüptovaratehingute valideerimiseks
kasutatavatel konsensusmehhanismidel36 on peamine kahjulik mõju kliimale ja keskkonnale
üldisemalt (ehk see ei tulene regulatsioonist, vaid krüptovaraga seotud tehnoloogia kasutab väga
suurtes kogustes elektrit, mille tõttu on sellel suur keskkondlik jalajälg). Sellised
konsensusmehhanismid peaksid seetõttu võtma kasutusele keskkonnahoidlikumad lahendused ja
tagama, et krüptovara emitendid ja krüptovarateenuse osutajad tuvastavad ja avalikustavad
nõuetekohaselt mis tahes peamise kahjuliku mõju, mida nad võivad kliimale avaldada, ja mis tahes
muu keskkonnaga seotud kahjuliku mõju. Euroopa Järelevalveasutustele antakse mandaat
täpsustada kliimale avalduvat kahjulikku mõju ja muud keskkonnale avalduvat kahjulikku mõju
käsitlevate kestlikkusnäitajatega seotud teabe sisu, metoodikat ja esitusviisi ning kirjeldada peamisi
energianäitajaid.
Valdav enamus krüptovaraülekandeid on seaduslikud, kuid rahvusvaheline õiguskaitseasutuste
praktika näitab, et järjest sagedamini kasutatakse krüptovarasid ka kuritegelikel eesmärkidel.
Krüptovaraülekannete parem jälgitavus vähendab krüptovaraülekannete kasutamise atraktiivsust
kurjategijate silmis ja parandab võimalusi uurida kuritegusid, mis omakorda tõstab turvatunnet
ühiskonnas. RAB-i 2022. aasta aastaraamatu ja samal aastal valminud virtuaalvääringu teenuse
pakkujatega seonduvate riskide uuringu kohaselt Eestis paljud kelmused pannakse toime, kasutades
krüptovara. Näiteks üks levinumaid telefonipettuse vorme on nö pangatöötaja-pettused, kus pettur
esineb pangatöötajana, et saada ligipääsu petetava kontoandmetele või et petetav teostaks tehingu
petturi kontole ülekandega või kasutades krüptovaluuta ATM-i. Sageli konverteeritakse sellise
pettuse teel saadud raha krüptovaraks. Teiseks levinud kuritegevuse vormiks on lunaraharünnakud,
kus kurjategijad nõuavad, et kannatanud maksaksid neile virtuaalvääringus. Ka terrorismi
rahastamine toimub mh krüptovaras, sh näiteks terrorirühmitus Hamas kasutab oma tegevuse
finantseerimiseks krüptovara. Krüptovara eest saab tumeveebist tellida peaaegu kõike:
narkootikume, mõrvu, tulirelvasid, lapspornot, süvavõltsingu (deepfake) väljapressimis,
krediitkaardiandmeid, kasutajatunnuseid ja salasõnasid ja muud.37 Kelmuste ja lunavararünnakute
vastane võitlus vähendab otseselt edukalt läbi viidud kuritegude hulka Eestis, kus ohvriks on Eesti
resident. Lisaks vähendab krüptovaraülekannete parem jälgitavus võimalust, et Eesti krüptovara
teenuse pakkujaid kasutatakse kurjategijate poolt erinevate rahapesu faaside teostamisel.
6.4. Mõjude kokkuvõte
Krüptovarateenuse osutajatel, sh VASPidel on vaja ilmselt täiendavat tööjõudu ja kapitali, et oma
tegevus viia kooskõlla õigusaktides sätestatud nõuetega. Samas 2022. a. 15. juunil jõustunud
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatused nägid juba ette kõrgendatud
nõuded selles sektoris tegutsemiseks, mistõttu on ka need teenuseosutajad pidanud astuma samme,
et olla kooskõlas nõuetega, mis on kohati üsna samaväärsed MiCA määruse nõuetega (nt
kapitalinõuded, nõuded juhtide usaldusväärsusele jms). Kokkuvõtvalt - krüptovara teenuseosutajate
halduskoormus suureneb.
36 „konsensusmehhanism“ – reeglid ja menetlused, millega saavutatakse DLT võrgusõlmede vahel kokkulepe tehingu
valideerimise kohta. „DLT võrgusõlm“ – seade või protsess, mis on osa võrgust ja millel on olemas kõigi hajusraamatus tehtud
tehingute kirjete täielik või osaline koopia. 37 RAB-i uuringud ja aastaraamatud on kättesaadavad RAB-i kodulehelt.
Uuringud: https://fiu.ee/aastaraamatud-ja-uuringud/uuringud.
Aastaraamatud: https://fiu.ee/aastaraamatud-ja-uuringud/aastaraamatud
KrüTS
91
Krüptovarateenuse klientide ja krüptovara omanike jaoks suureneb eelkõige läbipaistvus ja
usaldusväärsus krüptovaraturu vastu.
Finantsinspektsiooni töökoormus suureneb oluliselt. Rahapesu Andmebüroo töökoormus väheneb
selle arvelt, et edaspidi nad ei pea kulutama ressursse VASP-ide tegevusloa ja tegevusnõuete
täitmisega seotud järelevalvele, v.a rahapesuriskiga seotud järelevalve.
7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI JA KOHALIKU
OMAVALITSUSE TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD
Seaduse rakendamisel puuduvad mõjud kohaliku omavalitsuste tegevustele.
Seda, kas seaduse vastuvõtmise ja MiCA määruse rakendamise tulemusena tekib kulude kokkuhoid
riigieelarve tähenduses (seoses sellega, et VASPide järelevalve läheb RABilit
Finantsinspektsioonile), on keeruline hinnata (vt eespool märgitut). Tõenäoliselt riigieelarve mõttes
kulud oluliselt ei vähene ega ka suurene.
8. RAKENDUSAKTID
Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestab:
- Finantsinspektsioonile esitavate aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise
korra (eelnõu § 15 lg 8, kavand esitatud käesoleva seletuskirja lisas 2) – kuna MiCA määrus ei
reguleeri krüptovarateenuse osutajate järelevalvelist aruandlust ega ka lepinguriigi filiaalidega
seotud aruandlust, on oluline tagada, et Finantsinspektsioonil on järelevalve teostamiseks
olemaks vajalik teave, mistõttu volitatakse ministrit vajadusel kehtestama regulaarsete
järelevalveliste aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise kord.
- määruse, milles täpsustatakse nõudeid selliste isikute teadmistele ja oskustele, kes annavad
seoses krüptovaraga nõu (eelnõu § 7 lg 2) – volitisnorm annab võimaluse täpsustada nõudeid
krüptovara kohta nõu andavate isikute teadmistele (analoogne määrus on kehtestatud
krediidiandjatele ja -vahendajatele38);
- nõuded krüptovara registreerimisele ja nendega tehingute tegemisele keskdepositooriumis
(eelnõu § 58 punkt 2, EVKS § 2 lg 42) – kehtiv väärtpaberite registri pidamise seadus näeb ette
nõuded väärtpaberite (aktsiate, võlakirjade jm) registreerimisele/hoidmisele ja tehingute
tegemisele. Kuna käesoleva eelnõuga nähakse ette registripidajale võimalus registreerida/hoida
ka krüptovara, siis võib olla vajadus näha sellisele eriliigilisele varaklassile (s.t. krüptovaradele)
spetsiifilisemad nõuded nende registreerimisele erinevalt väärtpaberitest.
Eelnõuga olemasolevaid rakendusakte ei muudeta.
9. SEADUSE JÕUSTUMINE
Jõustumise ja rakendamise kuupäevad:
- seadus jõustub üldises korras (sh IFS, FIS ja VpTS täiendavad muudatused);
- RahaPTS muudatused jõustuvad kahes etapis – 2024. aasta 30. detsembril ja 2026. aasta 1.
jaanuaril;
- RSanS muudatused jõustuvad 2026. aasta 1. jaanuaril;
- RLS muudatused jõustuvad 2024. aasta 30. detsembril;
- varapõhise tokeni emitent ja e-raha tokeni emitent peab MiCA määruses sätestatud nõudeid
rakendama hakkama alates 2024. aasta 30. juunist;
38 https://www.riigiteataja.ee/akt/122112016023
KrüTS
92
- krüptovarateenuse osutaja peab MiCA määruses ja TFR määruses sätestatud nõudeid rakendama
hakkama alates 2024. aasta 30. detsembrist (ette on nähtud üleminekuperiood MiCA
rakendamiseks kuni 2025. aasta 1. juulini);
- varapõhise tokeni emitent ja krüptovarateenuse osutaja peab DORA määruses sätestatud nõudeid
rakendama hakkama 2025. aasta 17. jaanuarist.
Seadus (KrÜTS) jõustub küll üldises korras, kuid seda hakatakse rakendama erinevates etappides,
tagades seeläbi huvirühmadele piisava aja eeltöödeks ja normidega tutvumiseks. IFS muudatused
jõustuvad üldises korras, kuna muudatused ei eelda üleminekuperioodi. Vaid kapitalinõude
kehtestamisele on ette nähtud rakendamissätted, et anda fondilatsejatele aega uute nõuetega
kooskõlla viimiseks. VpTS muudatused jõustuvad samuti üldises korras, kuna muudatused ei eelda
üleminekuperioodi. RahaPTS ja RSanS muudatuste jõustumine on seotud TFR määruse ülevõtmise
ja rakendamisega. 2024. aasta 30. detsembrist lisanduvad RahaPTS reguleerimisalasse MiCA
määruse alusel tegutsevad krüptovarateenuse osutajad ning kuni 2026. aasta 1. jaanuarini jäävad
RahaPTS regulaarimisalasse ka VASPid (ehk paralleelselt nii krüptovarateenuse osutajad kui ka
VASPid). 2026. aasta 1. jaanuaril jõustuvad muudatused, mille kohaselt VASPid enam RahaPTS
reguleerimisalasse ei kuulu.
10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE, HUVIRÜHMADE KAASAMINE JA AVALIK
KONSULTATSIOON
Eelnõu esitatati kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile ja Majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumile, Siseministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks
Finantsinspektsioonile, Eesti Pangale, Rahapesu Andmebüroole, Kaitsepolitseiametile, MTÜ
FinanceEstonia’le, Eesti Pangaliidule, Eesti Kindlustusseltside Liidule, Tarbija ja Tehnilise
Järelevalve Ametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Nasdaq Tallinna Börsile, Nasdaq Tallinn
Aktsiaseltsile, Nasdaq CSD SE Eesti filiaalile, Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioonile, Eesti
Advokatuurile, Eesti Web3 Kojale, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Notarite Kojale, Eesti Väike-
ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Digivara Liidule ning makseasutustele, e-raha
asutustele, fondivalitsejatele ja investeerimisühingutele.
Tagasiside saadi Justiitministeeriumilt, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt,
Siseministeeriumilt, Rahapesu Andmebüroolt, Finantsinspektsioonilt, Eesti Pangalt,
Audiitorkogult, Eesti Web3 Kojalt, Advokatuurilt, Digivara Liidult, EstVCA-lt, Oblicity’lt,
Strigalt, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunkatsiooni Liidult ning FinanceEstonialt (vt
märkuste tabelit).
Algatab Vabariigi Valitsus 2024
(allkirjastatud digitaalselt)
KrüTS
93
LISA 1. EL õiguse vastavustabelid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114 ja Eesti õigusaktide
vastavustabel
EL õigusakti norm EL õigusakti
normi
ülevõtmise
kohustus
EL õigusakti normi
sisuliseks rakendamiseks
kehtestatavad riigisisesed
õigusaktid
Kommentaarid
Art 81, lg 7 KrüTS § 8 Liikmesriik peab
avaldama
krüptonõustajate
teadmiste ja oskuste
hindamiseks
kasutatavad
kriteeriumid.
Art 88, lg 3 Valikuline
Art 93, lg 1 Jah KrüTS § 26 lg 1 Liikmesriigi kohustus
määrata pädev asutus.
Art 93, lg 5 Jah KrüTS §-d 25–36 Liikmesriik peab
tagama asjakohaste
meetmete võtmise, nii
et pädevatel asutustel
on võimalik kasutada
oma ülesannete
täitmiseks vajalikke
järelevalve- ja
uurimisvolitusi.
Art 113 lg 1 HMS39 § 56, § 87
FIS § 55 lg 3
HKMS40
Liikmesriik peab
tagavama, et pädevate
asutuste käesoleva
määruse alusel tehtud
otsused on igakülgselt
põhjendatud ja nende
peale võib esitada
kaebuse kohtule.
Art 113, lg 2 TKS § 19, § 21 lg 2 p 6, § 64
Art 143, lg 3 Valikuline KrüTS § 48 lg 4 Kui liikmesriik
otsustab lühendada 18
kuulist
üleminekuperioodi,
tuleb sellest teada anda
komisjonile ja ESMA-
le, sealjuures tuleb
teada anda erandi
kestus.
39 Haldusmenetluse seadus 40 Halduskohtumenetluse seadustik
KrüTS
94
Art 146, direktiivi
2013/36/EL muutmine
KAS § 6 lg 1 p 81 ja 82,
KAS § 214 lg 1 ja § 215 lg 1
Direktiivi 2013/36/EL
I lisas on loetelu
vastastikku
tunnustavatest
tegevustest. MiCA
määrusega lisatakse
sinna e-raha tokeni
emiteerimisele,
varapõhise tokeni
emiteerimisele ja
krüptovarateenusele.
Art 147, direktiivi (EL)
2019/1937 muutmine
Rikkumisest teavitaja kaitse
seadus41
MiCA määruse
muudatusega lisatakse
direktiivi (EL)
2019/1937, mille
kohaldamisalasse jääb
mh selliste isikute
kaitse, kes teavitavad
MiCA määruse
rikkumistest.
41 Seadus ei ole veel vastu võetud
KrüTS
95
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1113 ja Eesti õigusaktide
vastavustabel
EL õigusakti
norm
EL õigusakti
normi
ülevõtmise
kohustus
EL õigusakti normi
sisuliseks rakendamiseks
kehtestatavad/kohaldatavad
riigisisesed õigusaktid
Kommentaarid
Art 2 lg 5 Valikuline Vastava erandi tegemise
võimalus on ka kehtivas
samasisulises määruses, kuid
seda pole kasutatud
Art 26 lg 2 Valikuline RahaPTS § 46 lg 3 p 7 ja § 47
lg 7
Liikmesriigi õigus vajadusel
nõuda andmete pikemat
säilitamist.
Art 28 lg 1 Jah KrüTS 7. ptk
RahaPTS § 96 ja 962
Halduskaristuste ja meetmete
kehtestamine
Art 28 lg 2, 5 ja 6 Jah RahaPTS § 66 lg 2 p 2, § 961
KarS § 14 lg 1-3
Juhtorgani liikmete ja
töötajate vastutus
Art 28 lg 4 Jah RahaPTS § 64 lg 2 ja 5-7, §
66, § 67
FIS § 6 lg 4, 46, 462, 479, 48
KrüTS § 25
Asutustel on ülesannete
täitmiseks vajalikud
järelevalve- ja
uurimisvolitused
Art 28 lg 7 Jah RahaPTS § 64 lg 5 ja 6, § 67
lg 1-12
Asutustevaheline koostöö
Art 29 Jah RahaPTS § 66
FIS § 6 lg 4
KrüTS § 25
Karistamine korduva,
süsteemse ja olulise rikkumise
korral
Art 30
Jah RahaPTS § 67 lg 3 ja 4 Karistuste ja meetmete
avalikustamine
Art 31 lg 1
Jah KarS § 57 ja 58
Karistuste ja meetmete liigi ja
suuruse määramine
Art 31 lg 2 Jah FIS § 462 lg 32 EBA informeerimine
karistustest ja meetmetest
Art 32 lg 1 Jah FIS § 34, § 502-502
RahaPTS § 51, § 521
Teavitaja kaitse
Art 33 Jah RahaPTS § 64 Järelevalve/seire
Art 38 lg 1 Jah Eelnõu § 55 punkt 1 Virtuaalvääringu teenuse
pakkujate kustutamine
teenusepakkujate loetelust
Art 38 lg 2 Jah Eelnõu § 55 punkt 1,
RahaPTS § 3 p 19 ja p 20, § 6
lg 2 p 13, § 7 p 2
Virtuaalvääringu ja
virtuaalvääringu teenuste
mõistete kustutamine,
korrespondentsuhte mõiste
täiendamine, krüptovara,
krüptovara teenuse osutaja ja
isehallatava aadressi lisamine
RahaPTS-i
Art 38 lg 3 Jah RahaPTS § 37 lg 5 EBA soovituste arvestamise
kohustus
Art 38 lg 4 Jah RahaPTS § 13 lg 31 ja 4, § 14,
§ 18, § 19 lg 1 p 3, § 20 lg 1 p
6, § 23 lg 2 p 2, § 36-38, § 40
ja 41, RSanS § 20-23
Suurem osa viidatud sätetest
täidavad direktiivis sätestatud
nõudeid kehtival kujul, kuid
täiendused ja muudatused
puudutavad järgnevaid sätteid:
RahaPTS § 13 lg 31; § 38 lg 2,
§ 40 lg 1 p 5, lg 11, lg 5.
KrüTS
96
Tegemist on
krüptovarateenustele
kohladuvate erisustega riskide
hindamisel,
protseduurireeglites,
hoolsusmeetmetes ja andmete
säilitamises.
Art 38 lg 5 Jah RahaPTS § 38 lg 41 EBA tõhustatud
hoolsusmeetmete suuniste
rakendamise kohustus.
Art 38 lg 6 Jah RahaPTS § 15 lg 6 Keskse kontaktpunkti
määramise kohustuse
kehtestamise võimalus.
Art 38 lg 7 Jah Eelnõu § 55 p 1 Tegevusloa nõue ei tulene
enam AMLD-st.
Art 38 lg 8 Jah Eelnõu § 60 lg 1 Jõustumissäte
KrüTS
97
LISA 2. Rakendusaktide kavand
Rahandusministri määrus
„Krüptovarateenuse osutaja Finantsinspektsioonile esitatavate aruannete sisu, vormid,
koostamise metoodika ja esitamise kord“
Määrus kehtestatakse krüptovaraturu seaduse (edaspidi seadus) § 14 lõike 8 alusel.
§ 1. Reguleerimisala
Käesolev määrus sätestab krüptovarateenuse osutamise kohta Finantsinspektsioonile
esitatavate aruannete sisu, vormid, koostamise metoodika ja esitamise korra.
§ 2. Kohaldamisala
Määrusekohased aruanded koostavad ja esitavad Eestis krüptovarateenuse osutamiseks õigust
omavad krüptoravateenuse osutajad ja lepinguriigi krüptovarateenuse osutaja Eesti filiaalid.
§ 3. Koostatavad aruanded
Teenuseosutaja koostab ja esitab Finantsinspektsioonile:
1) „Tehingute aruande” vastavalt lisale 1, aruandekoodiga xxxa;
2) „Klientide vara aruande” vastavalt lisale 2, aruandekoodiga xxxb;
3) „Omavahendite aruande” vastavalt lisale 3, aruandekoodiga xxxc;
4) „Bilanss” vastavalt lisale 4, aruandekoodiga xxxd;
5) „Kasumiaruande” vastavalt lisale 5, aruandekoodiga xxxf.
§ 4. Aruannete koostamise alused
(1) Aruanded koostatakse eurodes ümardatuna kahe kohani pärast koma, välja arvatud juhul,
kui käesolevas määruses või selle lisades on sätestatud teisiti.
(2) Käesoleva määruse paragrahvi 3 lõikes 1 nimetatud aruannetes kajastatavad andmed
esitatakse täisühikutes, kui õigusaktis ei ole sätestatud teisiti.
(3) Välisvaluutas fikseeritud summad arvutatakse eurodesse ümber aruandeperioodi viimase
tööpäeva Euroopa Keskpanga kursiga.
(4) Muude käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 3 nimetamata varade puhul kajastatakse nende
varade turuväärtus eurodes aruandeperioodi viimase tööpäeva seisuga.
§ 5. Aruannete esitamine
(1) Aruanded esitatakse Finantsinspektsioonile elektrooniliselt XMLis (Extensible Markup
Language) vormindatud dokumentidena.
(2) Krüptovarateenuse osutaja on aruannete esitamisel kohustatud järgima tehnilisi nõudeid,
mis on avaldatud Finantsinspektsiooni veebilehel.
(3) Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne.
KrüTS
98
§ 6. Määruse rakendamine
Määrust kohaldatakse aruannete koostamisel ja esitamisel aruandeperioodide kohta, mis
lõppevad 2025. aasta 31. detsembril ja hiljem.
Lisa 1 Tehingute aruanne Lisa 2 Klientide vara aruanne
Lisa 3 Omavahendite aruanne
Lisa 4 Bilanss
Lisa 5 Kasumisaruanne
MÄRKUSTE TABEL
JUSTIITSMINISTEERIUM Märkused 1–9
MAJANDUS- ja
KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM
Märkused 10-13
Error! Reference source not found. Märkus 14-19
Error! Reference source not found. Märkused 20-27
FINANTSINSPEKTSIOON Märkused 28-92
EESTI PANK Märkus 93
AUDIITORKOGU Märkused 94-103
EESTI WEB3 KODA Märkused 104-110
ADVOKATUUR Märkused 111-116
DIGIVARA LIIT Märkused 117-150
EstVCA Märkused 151-156
OBLICITY Märkused 157-159
STRIGA Märkused 160 ja 161
EESTI INFOTEHNOLOOGIA ja
TELEKOMMUNIKATSIOONI LIIT
Märkus 162
FINANCEESTONIA Märkused 163-172
Nr. Ettepaneku sisu
Arvestatud/
Mitte-
arvestatud/
Selgitatud
Rahandusministeeriumi
seisukoht
JUSTIITSMINISTEERIUM
1.
JuM
Eelnõu § 22 reguleerib krüptovarateenuse osutaja ja
varapõhise tokeni emitendi pankrotti. Nimetatud sättest ega
ka seletuskirjast ei selgu, kas krüptovarateenuse osutaja ja
varapõhise tokeni emitendi pankrotimenetlus toimub
pankrotiseaduse või krediidiasutuste seaduse 11. peatüki 2.
jaos sätestatu kohaselt. Palume eelnõu ja seletuskirja
vastavalt täiendada.
Selgitatud Eelnõu § 22 ei kohaldu
krediidiasutustele (eelnõu § 2 lõige
2 välistab selle) ning neile
kohalduvad jätkuvalt
krediidiasutuste seaduse pankroti
sätted, ehk ka siis, kui
krediidiasutus osutab
krüptovarateenust ja pakub
krüptovara või taotleb selle
kauplemisele võtmist.
Krüptovarateenuse osutaja ja
varapõhise tokeni emitendi (kes
pole krediidiasutus) pankroti
korral kohaldatakse ikka
pankrotiseadust (käesoleva
seaduse erisustega - eelnõu § 22).
2.
JuM
Eelnõu § 24 lõige 4 sedastab, et Finantsinspektsioon võib
eelnõus sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks
rakendada seaduses sätestatud meetmeid, sealhulgas anda
haldusakte, teha toiminguid ja rakendada
korrakaitseseaduse (KorS) §-s 31 sätestatud riikliku
järelevalve erimeetmeid. Samas ei ole eelnõus piiritletud,
milline osa järelevalvest on riiklik järelevalve ja milline osa
mingi muu eriliigiline järelevalve. See eristus on aga
äärmiselt vajalik. Olukorras, kus eelnõu põhjal ei ole
võimalik seda eristust teha, ei ole võimalik tegelikkuses ka
Selgitatud Finantsinspektsiooni seaduse (FIS)
§ 2 lõike 1 kehtiv sõnastus ütleb, et
riiklik finantsjärelevalve
käesoleva seaduse tähenduses on
järelevalve riikliku
finantsjärelevalve subjektide üle
ning käesolevas seaduses,
krediidiasutuste seaduses,
krediidiandjate ja -vahendajate
seaduses, kindlustustegevuse
riikliku järelevalvet teostada ehk § 24 lõike 4 alusel KorS §-
s 31 sätestatud meedet ja riikliku järelevalve üldmeetmeid
kohaldada.
Lisaks seab KorS riikliku järelevalve üld- ja erimeetmete
kohaldamisele teatud piirid (nt KorS § 7). Seega selleks, et
nii järelevalve teostaja kui ka isikud, kelle suhtes erinevaid
järelevalve meetmeid kohaldatakse, teaksid, millised on
järelevalvemenetluses nende õigused ja kohustused, peab
oleks arusaadav, millise järelevalvega tegu on. Lisaks on
selge piiritlemine vajalik selleks, et hinnata, kas eelnõu
järelevalve regulatsioon on tervikuna vajalik või on mingis
osas tegemist KorS-i regulatsiooni dubleerimisega. Kuna ka
eelnõu seletuskiri on suhteliselt lakooniline, jääb järelevalve
osas laias ulatuses selgusetuks see, miks eelnõus sätestatud
järelevalve meetmed vajalikuks peetakse ning seetõttu ei saa
eelnõu kooskõlastamisel hinnata, kas need meetmed on
proportsionaalsed. Seega lisaks eelnõu täpsustamisele vajab
ka seletuskiri oluliselt täiendamist.
seaduses, investeerimisfondide
seaduses, kogumispensionide
seaduses, väärtpaberituru
seaduses, liikluskindlustuse
seaduses, makseasutuste ja e-raha
asutuste seaduses,
pandikirjaseaduses ja väärtpaberite
registri pidamise seaduses ning
nende alusel kehtestatud
õigusaktides sätestatud tegevuse
üle.
Eelnõu § 49 punkt 1 näeb ette, et
riikliku finantsjärelevalve ulatusse
lisatakse ka järelevalve
krüptovaraturu seaduses sätestatud
tegevuse üle.
Lisaks reguleerib FIS § 6 lõige 4,
et Finantsinspektsiooni
tegevusele kohaldatakse
korrakaitseseadust käesolevas
seaduses, käesolevas seaduses
nimetatud seadustes ja nende
seaduste alusel antud õigusaktides
ning Euroopa Liidu õigusaktides
sätestatud erisustega. Vastava sätte
seletuskirjas on, et
„korrakaitseseaduse kohaldamine
Finantsinspektsiooni riiklikule
järelevalvetegevusele ei too kaasa
sisulisi muudatusi inspektsiooni
senises igapäevases
töökorralduses, sest inspektsioon
lähtub ka edaspidi riikliku
järelevalve teostamisel
eriseadustes sätestatust.
Korrakaitseseaduse erimeetmete
regulatsioon (korrakaitseseaduse §
30 jj) kohaldub
erikorrakaitseorgani
(Finantsinspektsiooni) suhtes
üksnes siis, kui sellele
erikorrakaitseorganile on
eriseadusega antud õigus vastava
erimeetme kohaldamiseks. Kui
eriseaduses sellist õigust ei ole, siis
vastav erimeede
(korrakaitseseaduse § 30 jj)
erikorrakaitseorganile ei kohaldu“.
Sellest tulenevalt antakse eelnõu §
24 lõikega 4
Finantsinspektsioonile õigus
rakendada korrakaitseseaduse §-s
31 sätestatud järelevalve
erimeetmeid.
Eelpool nimetatud seletuskiri
selgitab lisaks, et „muus osas tuleb
lähtuda tavapärasest üld- ja
erinormi vahekorrast: juhul kui
eriseadus annab ammendava
regulatsiooni korrakaitseorgani
sekkumise aluste ja ulatuse kohta
(korrakaitseseaduse suhtes on
eriseadusteks Finantsinspektsiooni
seadus ja Finantsinspektsiooni
seaduse § 2 lõigetes 1 ja 3
nimetatud seadused), siis
üldseadus ei kohaldu. Olukorras,
kus eriseadus ei peegelda
korrakaitseseaduse ohumõiste
erinevaid astmeid ja tasemeid, st
kui eriseadus ei ole
mõistekasutuselt ega struktuurilt
viidud korrakaitseseadusega
kooskõlla, kuid annab
regulatsiooni erikorrakaitseorgani
tegevuse alustest ja ulatusest,
jäävad need korrakaitseseaduse
sätted, mis oma kohaldamise
eeldusena räägivad ühest või
teisest ohuastmest või –tasemest,
eriseaduse regulatsiooni olemasolu
tõttu kõrvale ning sõelale jääb
eriseaduse regulatsioon.“
3.
JuM
Eelnõu § 25 lõike 1 punkt 6 loetleb isikud ja kogumid, kellelt
Finantsinspektsioonil on õigus teavet nõuda. Muuhulgas on
nimetatud, et teavet on õigus nõuda kogumitelt. Seletuskiri
küll ei täpsusta, kuid võib oletada, et kogumite all on peetud
silmas registreid (punktis 6 nimetatud riigi põhiregister ja
riiklik register). Väljendi „kogum“ tähendus on Eesti Keele
Instituudi sõnaveebi kohaselt teatud hulk olendeid, esemeid,
aineid või nähtusi rühma või tervikuna. Seega on keeruline
mõista, kuidas saaks kogum olla keegi või miski, kellelt või
millelt teavet nõuda. Selgitame, et register on tavapäraselt
andmekogu ning andmekogul on tulenevalt seadusest
vähemalt vastutav töötleja, kellelt saab andmekogus
sisalduvat teavet nõuda. Palume eelnõu sõnastust vastavalt
muuta.
Arvestatud Eelnõu sõnastust on täpsustatud.
4.
JuM
Eelnõu § 29 lõige 12 annab Finantsinspektsioonile õiguse
kohapealse kontrolli lõppakti või selle osa avalikustamiseks,
kui see on vajalik finantssektori stabiilsusest ja
läbipaistvusest või klientide huvidest lähtuvalt. Nii eelnõu
kui ka seletuskirja põhjal jääb arusaamatuks, mis dokument
on kohapealse kontrolli lõppakt ning mis kaalutlustel või
eesmärgil võib akti või selle osa avalikustada.
Juhime tähelepanu, et Finantsinspektsioonile on rikkumiste
Selgitatud Lõppakt on haldusakt HMS § 51
tähenduses (otsus) ning eelnõu §
29 lõige 12 (eelnõu muudetus
versioonis § 31) annab
kontrollitavale tähtaja puuduste
kõrvaldamiseks ning kui
kontrollitav neid ei täida või teeb
seda ebakohaselt, võib
puhuks ette nähtud ettekirjutuse tegemise võimalus.
Sunniraha saab määrata ettekirjutuse täitmata jätmisel
(asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 2 lõige 1). Palume
eelnõu täpsustada ning ka seletuskirjas selgitada, mis
dokument on kohapealse kontrolli lõppakt ning mille
poolest see erineb ettekirjutusest.
Finantsinspektsioon rakendada
sunniraha.
Seega on tegemist haldusaktiga,
kus on infokorje, järeldus,
ärakuulamine (tulemiga
arvestamine/mitte) ja otsuse osa,
kus Finantsinspektsioon saab
kontrollitavat kohustada teatud
viisil käituma + sunniraha
kehtestada mittetäitmise korral.
Lisaks selgitame, et muude
finantsjärelevalve subjektide
suhtes kehtiva õiguse kohaselt ei
oma kohapealse kontrolli lõppakt
iseseisvat regulatiivset toimet, s.t.
ei tekita kontrollitavale kohustusi,
mistõttu aktis väljatoodud
puuduste ja rikkumiste
kõrvaldamiseks on reeglina vaja
koostada kohustav haldusakt
ettekirjutuse näol. Nii
haldusmenetluse kui
järelevalvemenetluse läbiviimine
peaks olema eesmärgipärane ja
efektiivne, samuti võimalikult
lihtne ja kiire, vältides üleliigseid
kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.
Kohapealse kontrolli materjalid,
mis annavad põhjaliku teadmise
kontrollitava majandustegevuse
kohta, võivad olla/on väga
mahukad, s.h. lõppaktis
väljatoodud tõendid võivad olla
väga olulise kaaluga. Kohapealse
kontrolli lõppakti eraldi
vormistamise ja lõppaktis toodud
puuduste kohta eraldi haldusaktina
vormistamise vahele võib jääda
mitmeid kuid või isegi pikem
ajavahemik ja faktiline olukord
võib selle aja jooksul olla oluliselt
muutunud. Kohapealse kontrolli
protsess ja vastavate dokumentide
koostamine kulutab
põhjendamatult
Finantsinspektsiooni ressursse
ning ei ole ka kontrollitava vaates
efektiivse lahendusega. Seetõttu on
võrreldes teiste finantsvaldkonna
eriseadustega eelnõus välja
töötatud kohapealse kontrolli
lõppakti andmise kohta uus
lähenemine.
FIS § 54 lg 5 esimese lause
kohaselt on Finantsinspektsioonil
õigus täielikult või osaliselt
avalikustada haldusakt või -leping,
kui see on ette nähtud FIS § 2 lg 1
nimetatud seaduses või kui see on
vajalik investorite,
finantsjärelevalve subjektide
klientide või avalikkuse kaitseks
või finantsturu õigus- või
korrapärase toimimise tagamiseks.
5.
JuM
Eelnõu § 41 näeb ette vastutuse teabe esitamise ja
avalikustamise kohustuse rikkumise eest. Juhime
tähelepanu, et nii normis endas kui seletuskirjas puuduvad
igasugused viited ja selgitused, kus täpsemalt on need
nõuded kehtestatud, mille rikkumise eest on karistus ette
nähtud. Isikutele peab aga üheselt arusaadav olema, milles
seisneb keelatud tegevus, mille eest võib järgneda karistus.
Palume nii eelnõu kui seletuskirja täiendada.
Arvestatud Eelnõu on täpsustatud ja lisatud
viide §-le 15.
6.
JuM
Eelnõu §-ga 45 sätestatakse väärteo aegumise erisus
võrreldes üldisest aegumise tähtajaga (mis on
karistusseadustiku § 81 lõike 3 kohaselt kaks aastat).
Justiitsministeerium ei toeta eraldi aegumise paragrahvi
sätestamist. Aegumise erand tuleb sätestada menetluse
paragrahvis ehk eelnõu §-s 46. Sel juhul on see kooskõlas
teistes eriseadustes ettenähtud regulatsiooniga, nt
riigihangete seadus § 216 lõikega 2, maksukorralduse
seaduse §-ga 162. Samuti puuduvad seletuskirjas täpsemad
selgitused, miks peab olema kooskõlastamiseks esitatud
eelnõus olevate väärtegude aegumistähtaeg kolm aastat.
Esitatud selgitus, mis viitab analoogiale teiste finantssektori
seadustes sätestatud aegumistähtaegadele, ei ava põhjust.
Palume seletuskirja täiendada, sealhulgas ka välja tuua, mis
seadusi on silmas peetud teiste finantssektori seaduste all.
Arvestatud
7.
JuM
Eelnõu §-ga 51 kavandatakse karistusregistri seaduse
(KarRS) § 20 lõiget 1 täiendada sättega, mis võimaldab
Finantsinspektsioonil Finantsinspektsiooni seaduse § 2
lõikes 1 nimetatud seadustest tulenevate ülesannete
täitmiseks saada andmeid karistusregistri arhiivist.
Justiitsministeerium on seisukohal, et eelnõus toodu ei ole
piisav karistusregistri arhiiviandmetele ligipääsu
võimaldamiseks. Eelnõu seletuskirjas puudub analüüs, mis
põhjusel on vajalik karistusregistri arhiiviandmete
kasutamine. Mõistetav oleks isiku usaldusväärsuse
hindamiseks kasutada karistusregistri kehtivate karistuste
infot, kuid antud eesmärgi saavutamiseks kustunud
karistuste andmete kasutamine on põhjendamata. Seetõttu
on kavandatud säte vastuolus isikandmete kaitse üldmääruse
art 5 lg 1 punktis c sätestatud minimaalsuse põhimõttega.
Selgitame, et registrisse kantud isiku karistusandmetel on
õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo
korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni ning
ainult erandjuhtudel, st KarRS § 5 lõikes 2 loetletud juhtudel
ka arhiivi kantud andmetel. KarRS § 5 lõike 2 ja § 20 lõike
Arvestatud Eelnõust on karistusregistri
seaduse muudatusettepanek välja
võetud.
1 täiendamiseks peab esmalt sätestama pädevale asutusele
selge(d) õigusliku(d) aluse(d) isiku kustunud karistuste
töötlemiseks, st mis juhtudel ja eesmärgil on karistusregistri
arhiiviandmetele ligipääs vajalik ning millised õiguslikud
tagajärjed sellega isikule kaasnevad. Eelnõust aga ei selgu,
mis eesmärgil, milliste ülesannete täitmisel ja juhtudel on
Finantsinspektsioonile juurdepääs karistusregistri arhiivi
andmetele vajalik ning millised on sellise andmete
töötlusega kaasnevad õiguslikud tagajärjed isikule. Ainus
Finantsinspektsiooni poolt karistusandmete töötlemist
reguleeriv norm on esitatud eelnõu § 11 lg 1 punktis 4, mis
sätestab, et tegevusloa kehtetuks tunnistamisel tohib pädev
asutus tugineda kehtivatele karistustele. Juhime tähelepanu,
et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1114
ei kohusta pädevat asutust maine hindamisel kontrollima
ega võtma arvesse, kas hinnatav isik on olnud mis tahes ajal
ja mis tahes teo eest süüdi mõistetud, vaid seda, et isik peab
tõendama, et tal puuduvad karistusregistris kanded
(kehtivate) süüdimõistvate kohtuotsuste kohta ja/või
puuduvad karistused, mis oleksid määratud kohaldatava
äriühinguõiguse, sealhulgas maksejõuetusõiguse ja
finantsteenuseid käsitlevate õigusaktide alusel, või seoses
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise või pettuse
või ametialase vastutusega. Täpsem regulatsioon, sealhulgas
kontrolli eesmärk, ulatus, viis ning pädeva asutuse
ülesanded kontrolli teostamisel tuleb liikmesriigil sõltuvalt
oma siseriiklikust õigusest vastavalt siseriiklikult
ammendavalt reguleerida. Märgime, et juhul, kui pädeval
asutusel on eesmärkide täitmiseks põhjendatud saada
andmeid karistusregistri arhiivist (st kustunud karistuste
kohta), eeldab see lisaks andmete töötlemise aluseks oleva
selge regulatsiooni sätestamist ning muudatusi KarRS §§-
des 5 ja 20 ka eelnõu seletuskirjas olulisemalt põhjalikumat
mõjude analüüsi hinnatava isiku õigustele, muuhulgas
sisaldama põhjalikku proportsionaalsuse analüüsi, sest
tegemist on olulise riivega isiku põhiõigustele.
8.
JuM
Eelnõu §-ga 54 täiendatakse majandustegevuse seadustiku
üldosa seaduse (MSÜS) § 2 lõiget 4 punktiga 61 , millega
välistatakse MSÜS-i kohaldamine krüptovarateenuse
osutajana ja krüptovara emitendina tegutsemisele.
Seletuskirjas on välistamise kohta märgitud, et muudatuse
puhul, sarnaselt teistele finantsjärelevalvesubjektidele, on
tegemist eelnõu subjektide jaoks täpsustava sättega. Kuigi
üldiselt on arusaadav, et kuna teenus on eriseadusega
detailselt reguleeritud ning selle iseärasustest tulenevalt ei
ole MSÜS-i kohaldamine otstarbekas, tuleks ka seletuskirjas
see põhjus välja tuua. Palume seletuskirja vastavalt
täiendada.
Arvestatud Seletuskirja on täpsustatud.
II. Normitehnilised ja keelemärkused
9.
JuM
Palume lisaks arvestada käesoleva kirja lisades esitatud
eelnõu ja seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja
keelemärkustega ning märkustega eelnõu mõju kohta.
Arvestatud
MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEERIUM
10.
MKM
1. EL õigusaktidest otseselt mittetulenevad meetmed
vajavad täiendavat põhjendamist ning tuleks vältida
Selgitatud Eelnõu ja MiCA määruse üheks
eesmärgiks on tagada, et
ülereguleerimist
Eelnõu mõte on tagada teatud EL õigusaktide
rakendamine Eesti õiguses, kuid kõik eelnõus valitud
meetmed, st ettevõtjatele kehtestatavad kohustused ja
nõuded ei tulene otseselt nimetatud õigusaktidest. Peame
oluliseks, et need kohustused ja nõuded, mis EL
õigusaktidest ei tulene ja on liikmesriigi enda otsustada,
oleksid samuti põhjendatud. Täpsemalt tuleks
põhjendada, miks just sellised meetmed valitud on, sh ka
kas need on püstitatud eesmärgi saavutamiseks sobivad
ning proportsionaalsed.
Põhjendamist vajavad näiteks valitud nõuded ja piirangud
juhatuse liikmete arvule (§ 6 lg 3) ning krüptovarateenuse
osutaja ja varapõhise tokeni emitendi
ümberkujundamisele (§ 18). Miks on just selliseid
piiranguid ja nõudeid vaja ja miks ei ole võimalik
krüptovaraturu reguleerimise eesmärki (s.o toetada
innovatsiooni ja ausat konkurentsi ning tagada samal ajal
investorite piisav kaitse ja krüptovaraturgude
usaldusväärsus) muude meetmetega saavutada?
Eeltoodud põhjendustest sõltub ka asjaolu, kas on
põhjendatud antud valdkonna reguleerimine Eesti õiguses
karmimalt, kui EL õigusaktid seda ette näevad. EL
õigusaktidega võrreldes karmimalt reguleerimine saab
olla põhjendatud vaid juhul, kui see on turu olukorda
arvestades tõepoolest vajalik ja eesmärgi saavutamiseks
kõige sobivam viis.
krüptovaraturu osaline on hästi
juhitud ja krüptovara kliendid on
hästi kaitstud, sh krüptovaraga
seotud pettuste eest. Selle
saavutamiseks on eelnõus ette
nähtud (vähemalt) nelja-silma
printsiibi rakendamine.
Eesmärgiks on vältida olukordi,
kus vaid üks isik saab
ainuisikuliselt teha otsuseid, mis
võivad kahjustada krüptovara
klientide huve. Seega suurendab
nelja silma printsiibi rakendamine
otsuste ja tegevuste läbipaistvust
ning aitab tagada, et otsused on
õiglased ja usaldusväärsed. Lisaks,
kui on üks juhatuse liige ja ta
lahkub või on pikemat aega
kättesaamatu, võib see oluliselt
mõjutada ettevõtte juhtimist.
Kuna MiCA määrus ei reguleeri
ühinguõigust, on ka
krüptovaraturu osaliste suhtes,
analoogselt teiste finantssektori
ettevõtjatega ette nähtud
sektoripõhised täpsustused seoses
ettevõtje ümberkujundamise,
ühinemise ja jagunemisega.
11.
MKM
2. Üleminekuperioodi lühendamine vajab täiendavat
põhjendamist
Eelnõuga rakendatav EL määrus 2023/1114 (nn MICA)
lubab liikmesriikidel otsustada lühendada juba tegutsevate
ettevõtjate üleminekuperioodi kestust (st mis ajaks peavad
juba tegutsevad krüptoturu osalised oma tegevuse uute
nõuetega kooskõlla viima) juhul, kui liikmesriik leiab, et
tema riigisisene õigusraamistik, mida kohaldatakse enne
MICA rakendamist, on leebem kui MICA määrus. Eelnõu
seletuskirjas (lk 12) on vaid põgusalt välja toodud, et
Eestis hetkel kehtivas regulatsioonis (rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses) on nii
rangemaid kui leebemaid sätteid, kuid hinnanguliselt on
regulatsioon leebem. Peame vajalikuks siiski
põhjalikumat analüüsi ja argumente, miks on hinnatud
Eestis kehtiv regulatsioon leebemaks ning seetõttu
lühendatud üleminekuperioodi. See on oluline, kuna
ettevõtjad on juba kehtiva regulatsiooni valguses teinud
arvestatavaid väljaminekuid vajalike dokumentide
koostamiseks ja tähtajatu tegevusloa saamise
menetluseks, ning nüüd tuleb neil taas vastavad
väljaminekud teha. See koormab ettevõtjaid, mistõttu on
asjakohane, kui üleminekuperiood on nende jaoks
võimalikult mõistlik.
Osaliselt
arvestatud
Eelnõus on üleminekuperioodi
muudetud ning see on esialgu ette
nähtud 6 kuu asemel 12 kuud ehk
see on 2026. aasta 1. jaanuarini.
Üleminekuperioodi pikendamisel
on lähtutud Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalve
asutuse soovitusest liikmesriikide
rahandusministritele (majandus- ja
rahandusnõukogule - ECOFIN).
ESMA soovitus on kaaluda
valikulise üleminekuperioodi
piiramist 12 kuuni.
Väljavõte ESMA kirjast
rahandusministritele: As most of
the existing national regimes are
far less comprehensive than MiCA,
clients could face higher risks of
detriment with some entities
applying less protective rules up
until 1 July 2026, while other
entities would apply MiCA
requirements from 30 December
2024. Based on a recent
stocktaking exercise conducted by
ESMA, the grandfathering clause
could theoretically apply to more
than two thousand entities in the
EEA currently registered under
these national regimes. With this
in mind, we invite Member States
to consider reducing the duration
of the grandfathering clause to a
maximum of twelve months, in
particular with respect to entities
that have not been through a fully-
fledged authorisation process and
that are not yet subject to effective
supervision in the EU.
Seletuskirja punktis 2.4.2 B on
MiCA regulatsiooni ja RahaPTS
võrdlus. Kuigi RahaPTS kohaselt
on VASPile kohalduvad
kapitalinõuded kõrgemad kui
MiCA miinimumnõuded, on
MiCA määrus oluliselt detailsem
kui RahaPTS.
12.
MKM
3. Märkused tegevusloata väikefondi valitsejaid
puudutavate muudatuste kohta – sõnastuste
täpsustamine
Eelnõuga muudetakse investeerimisfondide seaduse § 453
nii, et lg 6 võimaldab Finantsinspektsioonil väikefondi
valitsejate registreerimisavaldused teatud juhtudel läbi
vaatamata jätta. Seletuskirja kohaselt on muudatuse
eesmärk, et Finantsinspektsioon ei peaks menetlema
oluliste puudustega taotlusi. Samas on säte sõnastatud
selliselt, et ei ole selge, millistel juhtudel saab avaldust
läbi vaatamata jätta ning millistel juhtudel tuleks seda
siiski menetleda või puuduste kõrvaldamist nõuda.
Eelnõukohast investeerimisfondide seaduse § 453 lg 6
sõnastust tuleks täpsustada nii, et oleks selge, millal saab
avalduse läbi vaatamata jätta. Sama paragrahvi lõikes 7
täiendatakse aluseid, millal Finantsinspektsioonil on õigus
jätta registreerimisavaldus rahuldamata. Muu hulgas
juhul, kui taotleja tegeliku kasusaaja päritoluriigiga
puudub Finantsinspektsioonil tõhus ja usaldusväärne
võimalus koostöö tegemiseks, mis on vajalik investorite
huvide kaitsmiseks. Meie hinnangul on tegemist üsna
subjektiivse alusega, mis ei anna avalduse esitajale mingit
ettenähtavust ega õiguspärast ootust selle rakendamisel.
Meie hinnangul tuleks eelnõukohases
investeerimisfondide seaduse § 453 lg 7 punktis 5 toodud
avalduse rahuldamata jätmise alust selguse ja
ettenähtavuse huvides piiritleda või eelnõust välja jätta
Arvestatud IFS § 453 lõikest 7 (uues
sõnastuses lg 9) on punkt 5 välja
jäetud.
Paragrahvi struktuuri ja lõike 6
sõnastust on muudetud, et oleks
selge, millal võidakse nõuda
puuduste kõrvaldamist ja millal
võib taotluse läbi vaatamata jätta.
13. MKM täiendav kommentaar e-kirja teel lihtsustatud
tegevusloa menetluse kohta.
Vt selgitust märkuse 105 juures.
SISEMINISTEERIUM
14.
SiM
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1114
võimaldab pakkuda krüptovarateenuseid piiriüleselt.
Teenuste piiriülene pakkumine paratamatult raskendab
õiguskaitseasutuste tööd. Seetõttu on oluline, et kõik
osapooled on allutatud ühetaolistele reeglitele, milles on
määrava tähtsusega kliendi isikusamasuse tuvastamine
ning tunne oma klienti põhimõtte järgimine. Kogutud
andmed peavad olema kättesaadavad
õiguskaitseasutustele. Kui teenuse osutaja ei asu
füüsiliselt Eestis, võib asutuse ülesannete täitmiseks
vajalike andmete saamine osutuda keeruliseks, kui mitte
võimatuks.
Eeltoodust tulenevalt peab olema võimalus
sanktsioneerida teenuse osutajad, kes asutuse küsitud
andmeid ei esita ja õiguskaitseasutustega koostööd ei tee.
Teeme ettepaneku vajadusel eelnõu vastavalt täiendada.
Mitte
arvestatud
RahaPTS kohaldub Eesti
tegevusloaga teenuspakkujatele.
RahaPTS-i kohaselt
virtuaalvääringu teenuse pakkujad
ja pärast KrÜTS-i vastu võtmist ka
peaaegu kõik krüptovarateenuse
osutajad on kohustatud isikud,
kellel on kohustus teenuse
osutamisel teostada isikusamasuse
tuvastamine ja kohaldada muid
hoolsusmeetmeid.
Hoolsusmeetmetega kogutud
andmed ja dokumendid tuleb
vastavalt RahaPTS-is sätestatule
säilitada. Osaliselt on nende
kohustuste eesmärgiks tagada, et
andmed oleksid vajadusel
kättesaadavad
õiguskaitseasutustele. Samad
kohustused on ka teistes Euroopa
Liidu liikmesriikides, seega ka
piiriülese teenuse osutamisel on
krüptovarateenuse osutajal
kohustus hoolsusmeetmeid
kohaldada ja nende kohaldamisega
kogutud informatsiooni säilitada.
Seadusest tulenev kohustus
klientide kohta andmeid koguda ja
neid säilitada on kehtiv ka praegu.
Kui on esinenud juhtumeid, kus
õiguskaitseasutuse töö on olnud
takistatud andmete puudumise
tõttu, siis võib olla pigem küsimus
õiguse rakendamises. NRA,
MONEYVAL hindamine ja RAB-i
uuringud näitavad, et osad
virtuaalvääringu teenuse pakkujad
pole kõiki seadusest tulenevaid
kohustusi täitnud, mille tulemuseks
võib olla ka see, et hilisemate
menetluste käigus puuduvad neil
õiguskaitseasutuse poolt küsitavad
andmed. Krüptovarateenuse osutaja
kohustus teha kriminaalmenetluse
või väärteomenetluse raames
koostööd õiguskaitseasutusega
tuleneb KrMS-ist ja VTMS-ist.
Kriminaal- ja väärteomenetlust
puudutavad küsimused ei kuulu
käesoleva eelnõu skoopi.
16.
SiM
Samuti on tähtis, et teenusepakkujal on iga kliendi kohta
minimaalselt lisaks tunne oma klienti põhimõtte
protsessis küsitud alusandmetele (isikut tõendava
dokumendi andmed, foto, elukoht, pangakonto number,
Selgitatud RahaPTS § 21 lg 1 punkti 4
kohaselt on kohustatud isik
kohustatud tuvastama kliendi ja
asjakohasel juhul tema esindaja
IP-aadress) ka toimiv e-postiaadress ja
mobiiltelefoninumber. Teeme ettepaneku eelnõu
vastavalt täiendada.
isikusamasuse ning säilitama isiku
ja asjakohasel juhul tema esindaja
kohta mh sidevahendite andmed.
RahaPTS § 22 lg 1 punkti 4
kohaselt on kohustatud isik
kohustatud tuvastama Eestis
registreeritud juriidilise isiku ja
Eestis registreeritud välisriigi
äriühingu filiaali ning välisriigi
juriidilise isiku isikusamasuse ja
säilitama tema mh juriidilise isiku
sidevahendite andmed.
Sidevahendite andmete kogumise
kohustus on juba kehtivas seaduses
olemas.
17.
SiM
Eelnõu §-s 25 sätestatakse Finantsinspektsiooni õigused.
Finantsinspektsioonil on järelevalvetegevuse eesmärgil
punkti 4 kohaselt õigus saada otse ja viivitamatult teavet
kliendi või siseteavet valdava isiku konto või krüptovara
rahakoti ning nimetatud konto ja krüptovara rahakotiga
seotud käibe ja saldo kohta. Punkti 5 kohaselt on õigus
saada pangasaladust sisaldavaid andmeid
krüptovarateenuse osutaja ja tema klientide kohta,
samuti kolmanda isiku kohta, kellele on edasi antud
krüptovarateenuse osutaja ülesanded.
Oleme seisukohal, et samasugused õigused peab olema
ka ametil riigi julgeoleku tagamisel (sh
julgeolekukontrolli tegemisel) ja kriminaalmenetluse
läbiviimisel. Teeme ettepaneku eelnõu vastavalt
täiendada.
Mitte
arvestatud
Vastavalt FIS § 54 lg 4 p 11 on FI-l
õigus julgeolekuasutustele
julgeolekuasutuste seaduse §-s 6 ja
§ 7 lõikes 1 sätestatud ülesannete
täitmiseks kuritegude ennetamisel
ja tõkestamisel ning riigisaladuse ja
salastatud välisteabe seaduses
nimetatud julgeolekukontrolli
teostamiseks avaldada
konfidentsiaalset teavet ja
finantsjärelevalve tulemusi.
Julgeolekuasutuste üldpädevused
julgeoleku tagamisel (sh
julgeolekukontrolli tegemisel) ja
kriminaalmenetluse läbiviimisel ei
kuulu käesoleva eelnõu skoopi.
18.
SiM
Ühtlasi täiendatakse eelnõuga Finantsinspektsiooni
seaduse §-i 48. Kõnealune muudatus võimaldab
Finantsinspektsioonil esitada andmeid
Rahandusministeeriumile, Rahapesu Andmebüroole ja
Eesti Pangale. Finantsinspektsioonil peab olema õigus
esitada andmeid ka Kaitsepolitseiametile
julgeolekuasutuste seadusest tulenevate ülesannete
täitmiseks. Teeme ettepaneku eelnõu vastavalt
täiendada.
Selgitame
Juhime tähelepanu FIS § 54 lg 4
punktile 11. Nimelt on
finantsjärelevalve käigus
finantsjärelevalve subjektilt või
muudelt isikutelt või asutustelt
saadud konfidentsiaalse teabe ja
finantsjärelevalve tulemusi
kajastavate dokumentide
avaldamine lubatud olemasoleva
teabe ulatuses julgeolekuasutusele
julgeolekuasutuste seaduse §-s 6 ja
§ 7 lõikes 1 sätestatud ülesannete
täitmiseks kuritegude ennetamisel
ja tõkestamisel ning riigisaladuse ja
salastatud välisteabe seaduses
nimetatud julgeolekukontrolli
teostamiseks.
19.
SiM
Lõpetuseks jääb ebaselgeks, millised on tegevusjuhised
turuosalistele terrorismi rahastamise kahtluse korral.
Praeguse praktika kohaselt teenuse osutaja lõpetab
kliendisuhte ja annab õiguskaitseorganitele umbes kolm
päeva seisukoha kujundamiseks, misjärel tagastab
Selgitatud Terrorismi rahastamise kahtluse
korral peab teenuse osutaja
teavitama viivitamata, kuid mitte
hiljem kui kaks tööpäeva pärast
tegevuse või asjaolude tuvastamist
kliendile vahendid. See on liiga lühike periood, mis toob
paraku kaasa olukorra, kus ei ole võimalik
kriminaalmenetluslikult tõendeid koguda ega vahendeid
arestida või konfiskeerida.
RAB-i (RahaPTS § 49 lg 1).
Tehingute tegemised tuleb teate
tegemiseni edasi lükata. Kui
tehingu edasilükkamine võib
tekitada olulist kahju, selle
tegemata jätmine ei ole võimalik
või võib takistada võimaliku
terrorismi rahastamise toimepanija
tabamist, tehakse tehing ja pärast
seda esitatakse teade RAB-ile
(RahaPTS § 49 lg 6). Üldreegel on,
et tuleb edasi lükata ja võimalus
tehingut teostada on erand, mida
tuleb tõlgendada kitsalt ja mille
üldjuhud võiksid olla kirjeldatud
RAB-i juhendis. Teate põhjal saab
RAB tehingu peatada või
kehtestada kontole, kontol olevale
varale või muu rahapesu või
terrorismi rahastamise kahtlusega
vara suhtes käsutuspiirangu kuni 30
kalendripäevaks ettekirjutuse
kättetoimetamisest arvates ja
pikendada seda piirangut täiendava
60 päeva võrra (RahaPTS § 57). See
30+60 päeva on ette nähtud
piisavate tõendite kogumiseks, et
otsustada, kas tuleks algatada
kriminaalmenetlus.
Teenuseosutajate poolt enne
kahtlase tehingu teadet või enne
RAB-ilt tagasiside saamist
ühepoolselt kliendisuhte
lõpetamine võib olla vastuolus
RahaPTS-iga, RahaPTS-i eesmärgi,
RAB-i juhiste ja rahvusvaheliselt
tunnustatud parimate praktikatega.
Sellisel juhul peaks KAPO
koostöös RAB-iga vaatama üle
juhendid, tegevuspraktikad ja
vajadusel ka koolitama
teenuseosutajaid, et võimaldada
KAPO-l ka praktikas kasutada
seadusest tulenevaid terrorismi
rahastamise tõkestamiseks ette
nähtud meetmeid.
RAHAPESU ANDMEBÜROO
20.
RAB
Toetame krüptovaraturu seaduse kehtestamist ja
eelkõige järelevalvesubjektide viimist
Finantsinspektsiooni (edaspidi FI) järelevalve alla.
Olles läbi vaadanud kooskõlastamiseks edastatud
seaduse eelnõu ja seletuskirja, esitab RAB alljärgnevad
märkused ja muudatusettepanekud.
Teadmiseks võetud.
21.
RAB
1. Seaduse eelnõu §-id 14–16 sätestavad krüptovaraturu
osalise aruandluskohustuse Finantsinspektsioonile ja
audiitorkontrolli nõuded.
-
21.1.
RAB
1.1. Kehtiva rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) §-i 723 lõike 4
kohaselt peab audiitorettevõtja kontrollima
virtuaalvääringu teenuse pakkuja poolt omavahendite
kohta kehtestatud nõuete täitmist bilansipäeva seisuga
ning esitama vastava virtuaalvääringu teenuse pakkuja
majandusaasta aruande esitamise tähtajaks sellekohase
arvamuse virtuaalvääringu teenuse pakkujale (edaspidi
VASP) ja Rahapesu Andmebüroole (edaspidi RAB).
RAB-i tegevusloaga VASP-idel on kohustus esitada
audiitoraruanne hiljemalt 30.06.2025 (kui nende
majandusaasta on 01.01–31.12). Hetkel jääb
selgusetuks, kas seaduse jõustumisel VASP-id peavad
esitama audiitoraruanded (kes neid sisuliselt hindama
hakkab) veel RAB-ile või juba FI, kelle järelevalve alla
VASP-id lähevad alates 01.07.2025. Teeme ettepaneku
eelnõud täpsustada, kas VASP-idel on kohustus esitada
01.01.2024–31.12.2024 majandusaasta audiitoraruanne
RAB-ile ja kui on, siis kumb (RAB või FI) hakkab neid
sisuliselt hindama. Pakume välja ka alternatiivi, et
erisusena ei kohustata VASP-e esitama 30.06.2025
audiitoraruannet, kuna RAB-i poolt antud VASP-ide
tegevusload tunnistatakse kehtetuks alates 01.07.2025.
Arvestatud Seadusesse on lisatud
rakendussättena § 1185, mille
kohaselt ei pea audiitorettevõtja
kontrollima omavahendite nõuetele
vastavust ega RAB-ile esitama
omavahendite kohta kehtestatud
nõuete täitmise aruannet, kui
VASP-i tegevusluba on kehtetuks
tunnistatud tulenevalt asjaolust, et
ettevõtjale on väljastatud
krüptovarateenuse osutaja
tegevusluba või on möödunud
kuupäev, mil kõik VASP-ide
tegevusload on kehtetuks
tunnistatud.
21.2.
RAB
1.2. RahaPTS § 541 lõike 3 kohaselt esitavad RAB-ile
regulaarset aruandlust lisaks krediidiasutustele edaspidi
ka VASP-id (rahandusministri 12.09.2023 määrus nr
34). Saame aru, et eelnõu raames nimetatud paragrahvi
sisu ei muutu. Toome välja, et RAB-ile on ka edaspidi
rahapesu riskide hindamiseks aruannetes esitatav info
äärmiselt vajalik.
Eelnõu raames vajaks reguleerimist ka FI õigused
edaspidi viidatud aruandlusega esitatud infot saada.
Selgitatud RAB-ile jääb õigus RahaPTS § 541
lõike 3 kohaselt kehtestada
aruandluskohustus
finantseerimisasutustele ja vastavalt
käesoleva eelnõu muudatustega on
krüptovarateenuse osutajad
finantseerimisasutused. Eelnõuga
plaanitakse FI-le anda õigus küsida
aruandlust krüptovarateenuse
osutajatelt. FI ja RAB saavad infot
vahetada ja koostööd teha, lähtudes
mh RahaPTS § 64 lõikest 6, § 67
lõigetest 1 ja 12 ning FIS §-dest 479
ja 48. Lisaks on võimalik
analoogselt krediidiasutuste
aruandlusele määruses sätestada, et
FI esitatavaid aruandeid edastatakse
ka RAB-ile. Seaduse tasandil pole
muudatusi vaja ja piisab määruste
muutmisest. Esialgse plaani järgi
VASP-id jätkavad aruandluse
esitamist RAB-ile, kuni oma
tegevuse lõpetamiseni.
Krüptovarateenuse osutajad
hakkavad aru andma FI-le, kes
omakorda esitab kõik RAB-i jaoks
vajalikud andmed RAB-ile. Kui
RAB-il on vaja andmeid, mida FI ei
vaja, siis saab määrusega kehtestada
ka eraldiseisva aruandluskohustuse
RAB-i ees.
22.
RAB
2. Rakendussätete 2. jao „Muudatused kehtivates
seadustes“ §-s 56 on toodud RahaPTS muudatused,
mille punkti 29 kohaselt täiendatakse seadust §-ga 1184
virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba.
Eelviidatud sätte lõike 1 kohaselt ei saa ettevõtja taotleda
käesoleva seaduse alusel virtuaalvääringu teenuse
pakkumiseks tegevusluba või tegevusloa muutmist
alates 2024. aasta 30. detsembrist. Viidatud lõige on
problemaatiline olukorras, kus RAB-i tegevusloaga
VASP näiteks muudab juhatuse liiget, vahetab
kontaktisikut või tegevuskohta ja on kohustatud nendest
muudatustest teavitama RAB-i 30 päeva ette. See VASP
ei pruugi FI-le tegevusloa taotlust esitada ja soovibki
tegutseda RAB-i tegevusloaga kuni 01.07.2025, mil
RAB-i tegevusload muutuvad kehtetuks. Võib ka
juhtuda, et juhatus lahkub või kontaktisik lahkub töölt,
aga selleks viimaseks pooleks aastaks on neil kohustus
majandustegevuse registrisse (edaspidi MTR) esitada
õigeid andmeid. Teeme ettepaneku seaduses täpsustada,
et VASP-ide poolt tegevusloa muutmise taotlus on
mingil ajaperioodil pärast 30.12.2024 jätkuvalt lubatav,
näiteks kuni 01.05.2025.
Arvestatud Eelnõusse on lisatud täpsustus, et
tegevusloa muutmist ei saa taotleda
alates 2026. aasta 1. jaanuarist.
23.
RAB
3. RahaPTS § 1184 lõikes 3 sätestatakse virtuaalvääringu
teenuse pakkuja tegevusloa kehtetuks muutumise
tingimused. Viidatud sätte kohaselt muutub tegevusluba
kehtetuks FI-lt tegevusloa saades või hiljemalt 2025.
aasta 1. juulist. Teeme ettepaneku täpsustada eelnõud,
või minimaalselt seletuskirja, et RAB-i väljastatud
tegevusload muutuvad 01.07.2025 saabudes
automaatselt kehtetuks ning RAB ei pea selleks andma
eraldi haldusakti.
Mitte
arvestatud
Tegevusluba on haldusakt.
Vastavalt HMS-ile haldusakt kehtib
kuni kehtetuks tunnistamiseni,
kehtivusaja lõppemiseni,
haldusaktiga antud õiguse lõpliku
realiseerimiseni või kohustuse
täitmiseni, kui seadus ei sätesta
teisiti. Reeglina sellises olukorras
tuleks tegevusluba kehtetuks
tunnistada teise haldusaktiga.
Tegevusloa kehtetuks tunnistamine
mõjutab oluliselt subjektide õigusi.
Haldusakti tegemine võimaldab
tegevusloa kehtetuks tunnistamisel
oma õigusi kaitsta, kohustab
haldusakti tegijat haldusaktist
puudutatud isikut teavitama ja
annab selguse haldusakti
jõustumisest. Tegevusloa kehtetuks
tunnistamise korralduses
muudatuste tegemise tingimustes ja
korras pole siiani muudatusi tehtud
seoses olukordadega, kus
tegevusloa tingimused muutuvad
või kui tegevusloa väljastaja
muutub. Kehtetuks tunnistavate
tegevuslubade hulk pole käesoleval
juhul pretsedenditult suur.
Varasemalt on RAB lühikese aja
jooksul ka suurema hulga
tegevusluba kehtetuks tunnistanud.
Kuna kehtetuks tunnistamise aeg on
teada, siis RAB saab selle sündmuse
saabumiseks ka varakult
ettevalmistusi teha.
24.
RAB
4. KrüTS-i seletuskirja punkt 2.5 selgitab väikefondi
valitsejate täiendavat reguleerimist. Selle kohaselt
muudetakse eelnõuga investeerimisfondide seaduse
(edaspidi IFS) tegevusloata väikefondi valitsejaid
(edaspidi väikefondi valitsejad) reguleerivaid sätteid.
Vt 24.1 ja 24.2.
24.1.
RAB
4.1. Täiendavad nõuded väikefondi valitsejatele on
toodud eelnõu §-s 50. Eelnõust ei selgu, kas FI
registreeringuga väikefondi valitsejatel kehtib ka
edaspidi täiendavalt RAB-ilt tegevusloa taotlemise
kohustus või see kohustus kaob. Teeme ettepaneku
selles osas eelnõud ja/või seletuskirja täpsustada, lisades
näiteks selgituse, et väikefondi valitsejatel kehtib
jätkuvalt pärast registreeringu saamist kohustus taotleda
tegevusluba RAB-ilt.
Selgitatud Isikud, kellel ei ole RahaPTS kohast
tegevusloa kohustust on nimetatud
RahaPTS § 70 lõikes 2, seejuures
viitab selle lõike punkt 1 isikutele,
kellele on väljastanud tegevusloa
Finantsinspektsioon. Kõnealused
väikefondi valitsejad ei tegutse
tegevusloa alusel. Nemad üksnes
registreerivad oma tegevuse
Finantsinspektsioonis. Nii on see ka
kehtiva IFS kohaselt. Seega on
tegevusloata väikefondi valitsejatel
endiselt kohustus RahaPTS § 70
kohaselt tegevusluba RAB-lt
taotleda.
24.2.
RAB
4.2. Täiendavalt ei reguleeri kehtiv RahaPTS ega IFS
täna selgesõnalisena, mis hetkest peaks taotlema
tegevusluba RAB-ilt väikefondi valitseja, kes FI
tegevusluba ei vaja, kuid on kohustatud ennast FI-s
registeerima. RAB-i hinnangul saab seda teha pärast FI-
s registreerimist ehk pärast FI vastava menetlustoimingu
tegemist (RAB on avaldanud ka sellekohase suunise
oma veebilehel:
https://fiu.ee/uudised/muutunudvaikefondi-valitsejate-
tegevusloa-taotlemise-kord).
Teeme ettepaneku täiendada RahaPTS §-i 70 lisanduva
tingimusega, et väikefondi valitseja, kes on kohustatud
oma tegevuse FI-s registreerima, saab esitada tegevusloa
taotluse finantseerimisasutusena tegutsemiseks pärast
FI-s registreerimist.
Mitte
arvestatud
Kehtiv regulatsioon ei takista
väljakujunenud praktika jätkumist,
kus esmalt registreeritakse tegevus
Finantsinspektsioonis ja seejärel
taotletakse tegevusluba RAB-lt.
Kokkuvõttes on oluline, et isikul
oleks olemas tegevusluba RAB-lt ja
ta oleks oma tegevuse FI-s
registreerinud. Nende kahe
taotlemise järjekorra kehtestamist
seaduses ei pea me vajalikuks.
25.
RAB
5. RAB-i hinnangul vajab täpsemat regulatsiooni ka FI
ja RAB-i vahel andmete jagamise õigus. Nimelt, kui FI
alustab VASP-i osas tegevusloa andmise menetlust, võib
tekkida 3 vajadus küsida RAB-ilt detailset
informatsiooni mõne konkreetse VASP-i kohta, kes
omab või omas RAB-i luba. Teeme ettepaneku täiendada
KrüTS-i, et juhul kui FI-lt tegevusluba taotlev VASP on
omanud või omab RAB-i tegevusluba, saab FI küsida
RAB-ilt informatsiooni järelevalve käigus kogutud
andmete kohta.
Selgitatud FIS § 48 lg 1 sätestab, et FI-l on
õigus taotluse alusel saada RAB-ilt
teavet, mis on vajalik FI ülesannete
täitmiseks. Järelikult FI-l on õigus
oma ülesannete, sh tegevusloa
väljastamise menetluses, täitmiseks
vajalikku informatsiooni küsida
RAB-ilt ja RAB-il on kohustus ka
vastata.
26.
RAB
6. Hetkel on reguleerimata andmete säilitamise kohustus
pärast VASP-i tegevusloa lõppemist. Hetkel kehtiva
RahaPTS § 724 lõike 8 kohaselt on andmete säilitamise
kohustus RAB-i nõudel 5 aastat pärast tegevusloa
lõppemist. Teeme ettepaneku muuta RahaPTS-i ja
sätestada, et kõigil VASP-idel, kelle tegevusluba
Arvestatud Seadusesse lisati andmete
säilitamise raamistik, mis tagab, et
RahaPTS-i alusel säilitatavaid
andmeid, dokumentide koopiaid ja
dokumente säilitatakse edasi pärast
muutub kehtetuks FI-st loa saamisega või tähtaja
saabumisega, peavad andmeid säilitama 5 aastat pärast
RAB-i tegevusloa lõppemist.
VASP-i tegevusloa kehtetuks
muutumist.
27.
RAB
7. Väga olulisena juhime tähelepanu probleemile seoses
VASP-idega, kes ei soovi FI-lt tegevusluba taotleda ja
kelle tegevusluba muutub kehtetuks tegevusloast
loobumist või tähtaja saabumisega 2025. aastal. Juhul,
kui need VASP-id lahkuvad turult, puudub RAB-il
meetmed klientide ja investorite vara kaitsmiseks, et
viimased saaks VASP-i tegevuse lõppedes oma nõuded
rahuldatud. Palume ministeeriumil mõelda, kas ja kuidas
antud olukord õiguslikult lahendada.
Selgitatud Nagu ka seletuskirja ebasoovitavate
mõjude osas on välja toodud,
nõustume, et kehtiva regulatsiooni
puudus ongi see, et RahaPTS ei näe
ette spetsiifilisi kliendikaitse nõuded
tegevust lõpetavale virtuaalvääringu
teenuse pakkujale. Tegevuse
lõpetamine toimub äriseadustikus
sätestatud korras. Kuna viidatud
probleem seoses VASP-i tegevuse
lõpetamisega on esinenud aastaid, ei
saa öelda, et eelnõu tooks otseselt
kaasa täiendavaid riske klientidele,
küll võib eelnõu suureneda riski, et
VASP peab tegevuse lõpetama ja
sealtkaudu avaldub mõju klientidele.
Käesoleva eelnõuga tagatakse
klientide vara parem kaitse, kuivõrd
selleks, et MiCA määruse alusel
tegutsev krüptovarateenuse osutaja
saaks tegevust lõpetada, peab ta peab
saama selleks FI loa. Teenuseosutaja
peab hindama enda lõpetamise mõju
klientide huvidele. Samuti peab ta
kinnitama, et kõik kliendisuhted ja
kliendilepingud on lõpetatud või
loovutatud teisele krüptovarateenuse
osutajale.
MiCA tegevusloaga
teenusepakkujate
konkurentsivõimet klientide silmis
võiks tõsta MiCA-st tulenevate
kaitsemehhanismide rakendamine.
MICA tegevusloa
konkurentsieelised saaksid
motiveerida teenuspakkujaid
kiiremini minema üle MICA alusel
väljastatud tegevusloale, mis
omakorda tõstaks kiiremine
klientide vara kaitsetaset ja
kiirendaks Eestis üleminekut
MICA-le.
Eelnõusse on lisatud täpsustus, et
virtuaalvääringu teenuse pakkuja on
kohustatud teavitama klienti temale
teenuse osutamise lõpetamisest ja
mõistliku aja jooksul kliendi varad
tema nimetatud rahakoti aadressile
või maksekontole tagastama.
FINANTSINSPEKTSIOON
28.
FI
Pädev asutus 1. Eelnõu kohaselt hakkab krüptovaraturu osaliste üle
järelevalvet teostama FI, elik saab Euroopa
krüptovaraturgude määruse (edaspidi ka MiCA)
tähenduses pädevaks asutuseks. Täna kuuluvad
virtuaalvääringu teenuse pakkujad, ehk tulevased
krüptovaraturu osalised, Rahapesu Andmebüroo
(edaspidi RAB) järelevalve alla. Seega on täna, mõneti
küll lihtsustatumal kujul, krüptovarade regulatsioon ja
järelevalve läbi rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) juba olemas.
Seega KrüTS-i sellisel kujul jõustumine tooks kaasa
olulise järelevalvemudeli muudatuse, kus kogu senine
virtuaalvääringu teenuse valdkonna järelevalve
võetakse RAB-lt ja antakse üle FI-le.
Kuigi seletuskirjas on välja toodud selgitused, mille
tõttu on pädevaks asutuseks määratud
Finantsinspektsioon, siis meie hinnangul
krüptovaraturgude määruse rakendamisel Eestis oleks
põhjendatud rohkem võtta arvesse ka riskikeskkonda,
mis sedalaadi äritegevusega kaasneb. Krüptovaraturu
valdkonna üks olulisemaid järelevalve valdkondi oli ja
on ka tulevikus rahapesu ja terrorismi rahastamise
riskidega tegelemine. Ka RAB on virtuaalvääringu
teenuse osutajate riskide hulgas oma 2022. aasta
aruandes toonud välja, et virtuaalvääringuid kasutatakse
järjest sagedamini kuritegelikel eesmärkidel, nii kuriteo
toime panemiseks, kui ka kuritegelikul teel saadud vara
jälgede peitmiseks. Osundame, et vastavas valdkonnas
on täna RAB-il mehitatud tugev kompetents ning väga
hea vastava sektori tundmine. FI-l oleks sedalaadi
kompetents vaja suures ulatuses täiendavalt luua, mis
toob kaasa arvestatavad kulud finantsjärelevalve
mehitamise näol.
Kui RAB-lt vastav järelevalve võetakse ära, on oluline,
et sedalaadi üleminek toimub korrapäraselt nii FI kui
turuosaliste vaatest. Muuhulgas on vaja anda piisav aeg
ettevalmistuste tegemiseks ja uute nõuetega
kohanemiseks, sealhulgas on vaja lahendada nii
rahaliste ressursside (elik vastus küsimusele, kes
tekkivad järelevalve korraldusega seonduvad kulud
kinni maksab) kui ka RAB-is oleva erialateadmistega
isikute ületoomine FI-sse võimalikult varajases faasis.
Siinjuures rõhutame üle, et MiCA ja Eelnõuga
kaasnevaid kohustusi ei ole võimalik täita tänase FI
mehitatuse ega olemasolevate ressurssidega, seda
põhjusel, et ka täna on FI-l suurel hulgal finantssektori
üleseid järelevalvelisi kohustusi ning see raamistik
eelduslikult suurendab olulisel määral
finantsjärelevalve all olevate isikute ringi (umbes 25-
45%). Arvestades, et täna asub vastav
Selgitatud Seletuskirjas on esitatud pädeva
asutuse määramise selgitused.
virtuaalvääringute kompetents RABis, peaks vastava
valdkonna erialateadmine (töötajad) liikuma FI-sse
koos Eelnõuga antavate kohustustega. Seega on endiselt
reguleerimata ja lahendamata Eelnõu ja MiCA
rakendamise praktilised küsimused, mis uute
finantsjärelevalve subjektide järelevalve kohustusega
kaasnevad. FI ei pea õigeks lahendust, kus teised
järelevalvesubjektid peaksid maksma kinni krüptovara
turu ületoomise FI-sse ja selle rakenduse protsessi, kuna
tegu on arvestatavate kuludega.
29.
FI
Järelevalve finantseerimine ja ettemaksu
kehtestamine
2. Jätkuvalt peame vajalikuks rõhutada, et
Finantsinspektsiooni poolt krüptovaraturu järelevalve
teostamiseks tuleb finantsjärelevalve finantseerimisel ja
rahastamisel lähtuda vähemalt järgmistest
printsiipidest: - järelevalve peab olema vastava sektori
enda poolt tasustatud, ehk tuleb vältida olukorda, kus
neid kulusid maksaksid teised finantsjärelevalve
subjektid; - järelevalve peab olema kulupõhine, st tuleb
luua olustik, kus tegevusloa menetlus ja järelevalve on
tasustatud vastava sektori poolt esimesest päevast
alates; - rahastus peab olema piisav, et tagada
kvaliteetne järelevalve teostamine.
Eelnõu kontekstis on oluline järelevalve teostamisel
eristada kahte suuremat blokki, st i) tegevusloa
menetlus ja nö esimese aasta järelevalve ning ii) pidev
järelevalve. Eelnõus puudub lahendus selle kohta, et
kuidas tagada FI rahastamismudel järelevalve
teostamiseks nö esimesel aastal, st MiCA
rakendusfaasis. Rõhutame, et uute järelevalvesubjektide
üle järelevalve teostamise tõttu ei tohi kannatada
olemasolevate järelevalvesubjektide üle järelevalve
tegemine, sh ei või tekkida ka olukord, kus
olemasolevad subjektid maksavad krüptovaraturu
osaliste järelevalve kinni. Seega on väga oluline, et
Eelnõu mõjuanalüüsis oleks välja toodud põhjalik
käsitlus Finantsinspektsiooni ressurssidele, mis annaks
võimaluse hinnata, kas Eelnõuga kavandatavad
ressursid võimaldavad ka reaalselt kavandatavaid
muudatusi FI-l rakendada ning MiCA rakendamiseks
kuluv ressurss ei oleks subsideeritud teiste turuosaliste
poolt. Finantsinspektsiooni esmaste arvutuste pinnalt on
näiteks ühe tegevusloa järelevalveliseks hinnaks mitte
vähem kui 20 000 eurot, samas on menetlustasu määr
ette nähtud vaid 3 000 eurot. Lisaks tegevusloa
menetlusele kaasnevad krüptovarateenuse osutajatega
ka teised menetlused, nt valge raamatuga seonduvad
toimingud. Seega palume mõjuanalüüsis selgitada
täpsemalt, et milline on tegelik menetlustasu kulu ühe
tegevusloa puhul ja kuidas toimub krüptovaraturu
osaliste järelevalve teostamiseks rahastamismudel
esimesel aastal, sest Eelnõus välja pakutud menetlustasu
tegelikke kulusid/ressursivajadusi ära ei kata.
Teadmiseks
võetud/
selgitatud
Kahjuks on täna väga keeruline
hinnata, kas ja kui palju seni RAB-
i juures virtuaalvääringu tegevusloa
saanud isiku oma tegevuse nö
ümber kujundab ja taotleb edaspidi
krüptovarateenuse osutamise luba
FI-lt. Lisaks ei ole ka teada, kas ja
kui palju on täiesti uusi
teenuseosutajaid (sh ka
välisriikidest pärit isikuid). Seega
on täpset mõjuanalüüsi koostada
sisuliselt võimatu.
Kui FI hinnangul on ühte
tegevusloa nn menetlemise kulu ca
20 000 eurot, siis paraku ei saa me
eelnõuga kehtestada nii suurt
tegevusloa taotlemise tasu kuna see
oleks väga ebaproportsionaalne
teistes finantssektori valdkondades
loa taotlejatega. Seetõttu oleme
eelnõus jätkuvalt jäänud selle
juurde, et krediidiasutuste loa
taotlemise menetlustasu saab olema
5 000 eurot ja ülejäänud lubade
puhul on 3 000 eurot (sh ka
krüptovarateenuse osutjate puhul).
Küll aga oleme lisanud uude eelnõu
versiooni täienduse, mille kohaselt
tuleb valgest raamatust teavitamise
korral tasuda FI-le 1 000 euro
suurune menetlustasu. See peaks
vähemalt mingilgi määral
vähendama nn kulude
subsideerimist teiste subjektide
poolt.
Mis puudutab esimest aastat, siis
tuleb paratamatult vastavad kulud
katta muude FI tulude või reservide
arvelt ning hiljem (s.t. järgmistel
aastatel) saab vastavaid kulusid nö
tasaarvestada suurema nn jooksva
järelevalvetasu arvelt (s.t mahuosa
Finantsinspektsiooni hinnangul peaks krüptovaraturu
järelevalve olema selles osas kulupõhine. Teised
järelevalvesubjektid ei peaks tasuma Eelnõu
rakendamisega seonduvaid kulusid. Sellest tulenevalt
on oluline Eelnõus ja/või seletuskirjas täpsemalt välja
tuua ja selgitada, kuidas toimub nn esimese aasta
järelevalve kulude katmine ning vajalik oleks ettemaksu
kriteeriumi kehtestamine.
Eelnõus on välja pakutud järelevalvetasude võimalikud
arvestusalused. Rõhutame, et järelevalvetasu alused
ning määrade vahemikud peavad olema sellised, mis
võimaldavad FI tegevuse kulupõhist finantseerimist.
Samuti leiame, et järelevalvetasude määrad peavad
olema paindlikud ning vahemikud võimalikud laiad.
Hetkel väljapakutud järelevalvetasude määrade puhul
tekib küsimus, et mille pealt neid määrasid arvutada.
Leiame, et oluline on teha läbi testarvutused, et üldse
tekiks arusaam millises summas järelevalvetasud
eelkõige mahuosalt sinna vahemikku jäävad, kas on
üldse kättesaadavad nende arvutuste aluseks olevad
andmed (nt krüptovara väärtus) ning kas need määrad
on piisavad kvaliteetse ja täieliku järelevalve
teostamiseks. Testarvutusi tegemata ja nägemata on
võimatu anda hinnanguid Eelnõus kehtestatud
järelevalvetasu määradele ning nende asjakohasusele.
Märgime siinkohal, et käesoleva vastuse teises osas
(sisulised kommentaarid), oleme teinud ettepaneku
järelevalvetasude muutmiseks selliselt, et kui isikul on
mitu tegevusluba, siis tuleb tasuda ka kõigi lubade eest
vastavat tasu.
põhiste ja iga-aastaste
järelevalvetasude arvelt).
Meie hinnangul peaksid nn jooksva
järelevalvetasu %-ndi vahemikud
olema piisavad sobiliku mahuosa
põhise järelevalvetasu
kehtestamiseks. Näiteks kui
krüptovara vahendusteenuse maht
on 20 mln eurot (põhineb reaalselt
ühel Eestis asutatud ja VASP-i loa
saanud isiku käibenäitajal), siis
saaks maksimaalne jooksev
järelevalvetasu olla 20 000 eurot.
Siiski, et vältida seda, et jooksev
järelevalvetasu ei kujuneks liialt
madalaks, siis oleme muutnud
vastavaid vahemikke – uues eelnõu
versiooni need määrad seega
0,005% - 0,5%. Seletuskirja on
lisatud ka mõningased arvutuslikud
näited selle kohta (vt lk 61).
Ettepaneku järelevalvetasude
muutmiseks selliselt, et kui isikul
on mitu tegevusluba, siis tuleb
tasuda ka kõigi lubade eest vastavat
tasu, on küll arusaadav, kuid
leiame, et käesoleva eelnõuga nii
suuremahulist muudatust ei ole
mõistlik teha (kuna puudutab kõiki
FI subjekte ja eeldab seega
põhjalikumat konsultatsiooni).
30.
FI
Rakendamine/RAB-i tegevuslubade kehtivus 3. Juhul kui kogu krüptovaraturu järelevalve tõstetakse
RAB-lt üle FI-le, siis tuleb Eelnõus ette näha selge
regulatsioon seoses järelevalvetegevuse ülevõtmisega,
mh puudutab see senise dokumentatsiooni, aruandluse
ja muu olemasoleva informatsiooni üleandmist FI-le.
Arvestades võimalikku suurt tegevuslubade taotluste
mahtu MiCA ja KrüTS-i jõustumisel, on oluline, et
kogu virtuaalvääringu teenusepakkujate järelevalve
üleminek RAB-ilt FI järelevalve alla oleks võimalikult
paindlik ja kaaluma peaks võimalikult pikaaegset
üleminekuprotsessi. MiCA-t tuleb kohaldada alates
30.12.2024 ning artikkel 143 näeb ette
üleminekumeetmed. MiCA artikkel 143 lõike 3 kohaselt
krüptovarateenuse osutajad, kes osutasid oma teenuseid
kohaldatavate õigusaktide alusel enne 30. detsembrit
2024, võivad jätkata tegutsemist kuni 1. juulini 2026 või
kuni neile vastavalt artiklile 63 kas antakse tegevusluba
või keeldutakse selle andmisest, olenevalt sellest, kumb
leiab aset varem. Liikmesriik võib otsustada mitte
Vt selgitust märkuse 11 juures.
kasutada krüptovarateenuse osutajatele esimeses lõigus
sätestatud üleminekukorda või lühendada selle kestust,
kui liikmesriik leiab, et tema riigisisene õigusraamistik,
mida kohaldatakse enne 30. detsembrit 2024, on leebem
kui MiCA määrus.
Finantsinspektsioon toetab võimalikult paindlikku ja
MiCA tähtaegasid järgivat üleminekuperioodi
kehtestamist. Kuna MiCA võimaldab virtuaalvääringu
teenuse osutajatel senise tegevusloa alusel teenuseid
osutada kuni 1.juulini 2026, siis tuleks ka Eelnõuga see
võimalus ette näha. Võttes siinkohal arvesse ka
ühisrahastusmääruse rakendamisest saadud kogemust,
kus menetlused on veninud mh seetõttu, et delegeeritud
määruste jõustumine võttis väga kaua aega ning puudus
selge raamistik tegevusloa taotluste menetlemiseks.
MiCA artikli 139 lõike 2 kohaselt on antud Euroopa
Komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte,
seda 36 kuu jooksul alates 29. juunist 2023. Seega võib
ka MiCA rakendamisel tekkida samalaadne probleem,
kus FI peab tegevuslubasid väljastama, kuid puuduvad
jõustunud õigusaktid, millest lähtudes peab FI
tegevuslubasid väljastama.
Paindlikum ja pikem üleminekuperiood on vajalik ka
selleks, et kui MiCA pädevaks asutuseks saab FI, siis
nagu eelnevalt juba mainitud, on tegemist uute
subjektide ringi ja uute järelevalveliste ülesannetega.
Nende rakendamiseks on vajalik piisav mehitatus ja
ressursside olemasolu, sealhulgas tuleb läbi viia
vajalikud värbamised, koolitused, protsessid luua ja
kinnitada, kehtestada järelevalvepoliitikad jne.
Võimalikult pikk üleminekuperiood võimaldab
kvaliteetsema ja efektiivsema järelevalve rakendamist.
31.
FI
Muud üldised tähelepanekud
4. Juhime tähelepanu, et Eelnõus ei ole asjakohastes
kohtades alati viidatud kogu vajalikule käsitlusele
MiCA-s (nt muu krüptovara emitendi regulatsioon, vt
punkt 8). Eelnõu peaks tegelema nende küsimustega,
mis on lubatav siseriiklik valik või muu MiCA väline
siseriiklik lubatud eripära. Osundame siinjuures, et
MiCA rakendusaktid veel täna puuduvad, mistõttu ka
neist tulenevalt võib Eelnõu hilisemas faasis vajada
muutmist.
Selgitatud Eelnõu koostamisel võeti üldjuhul
lähenemine, et MiCA määrusele
lisatakse viited juhtudel, kui
eesmärk on viidatavat MiCA
määruse sätet täpsustada.
32.
FI
Eelnõu reguleerimis- ja kohaldamisala
5. Eelnõu § 1 lõike 1 kohaselt reguleerib KrüTS mh
järelevalvet nii krüptovaraturu kui krüptovaraturu
osalise üle. Palume selgitada mida tähendab järelevalve
krüptovaraturu üle ning kes selle järelevalve alla
kuuluvad. Seletuskirjas peaksid olema pädeva asutuse
pädevused ja volitused selgelt lahti kirjutatud.
Arvestatud Eelnõu § 1 lõike 1 sõnastust on
korrigeeritud ja selguse huvides
välja jäetud järelevalve
krüptovaraturu üle, kuivõrd eelnõu
reguleerib järelevalvet
krüptovaraturu osalise üle.
Krüptovaraturu osaline on
defineeritud §-s 3 ning järelevalve
peatükis 7.
33.
FI
6. Kuna Eelnõu § 2 lõikes 2 nimetatud krüptovaraturu
osalised on kohustatud oma tegevuse kohta esitama
Arvestatud Viidet on muudetud.
aruandeid FI-le, siis esitatud andmetele peaks laienema
FI õigus need põhjendatud vajadusel edastada RMile ja
Eesti Pangale. Sellest tulenevalt palume nimetatud lõike
esimeses lauses teksti osa „§ 14 lõigetes 3, 5 ja 6“
asendada teksti osaga „§ 14 lõigetes 3 ja 5-7“
34.
FI
7. Eelnõu § 2 lõige 3 vajab täiendavalt selgitamist,
kuidas kohaldada muu krüptovara pakkuva ja
kauplemisele võtmist taotleva isiku suhtes nt KrüTS §-
des 10-11 ja 7. peatükis sätestatut. Muu krüptovara
pakkuv või kauplemisele võtmist taotlev isik on MiCA
kohaselt kohustatud finantsjärelevalveasutust üksnes
teavitama valge paberi avaldamisest. Järelevalveasutus
ei anna muu krüptovara pakkuvale või kauplemisele
võtmist taotlevale isikule tegevusluba ega ei kiida heaks
valge paberi sisu või varade pakkumist. Sellist isikut ei
tuleks pidada finantsjärelevalvesubjektiks (FIS kohaselt
finantsjärelevalve subjekt käesoleva seaduse tähenduses
on isik, kellele on pädeva organi poolt käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud seaduse alusel antud
tegutsemise õigus vastaval tegevusalal).
Kuidas saab FI takistada muu krüptovara pakkujal või
kauplemisele võtmist taotleval isikul tähtajatult
krüptovara pakkumist kolmandas riigis? Nt kui Eesti
ettevõte pakub EL-is muud krüptovara ning 5 aastat
hiljem ükskõik millises kolmandas riigis sama
krüptovara, ei ole FI-l ühtegi hooba sellist pakkumist
kolmandas riigis takistada. Muuhulgas ei riku selline
pakkumine MiCA artiklites 4-14 sätestatud nõudeid,
mistõttu ei kohalduks KrüTS §-s 38 sätestatud
rahatrahvid. Sama loogika alusel jääb arusaamatuks 7.
peatüki rakendamine muu krüptovarade pakkujatele või
kauplemisele võtmist taotlevatele isikutele. Mitte
järelevalvesubjekt ei saa alluda järelevalvele.
Mh näib nt KrüTS § 25 olevat vastuolus MiCA artikkel
11 lõikega 2, mis sätestab, et muu krüptovara pakkujad
ja kauplemisele võtmist taotlevad isikud ei ole
kohustatud pärast nõuetega vastavuses oleva valge
paberi emiteerimist esitama täiendavat informatsiooni.
Arvestatud MiCA määruse järelevalve sätted ei
kohaldu muu krüptovara
emitendile, kui ta ise krüptovara ei
paku ega taotle selle kauplemisele
võtmist (MiCA määruse
põhjenduspunkt 98).
MiCA artikli 93 kohaselt peab
liikmesriik määrama pädeva
asutuse, kes täidab määruses ette
nähtud ülesandeid ja kohustusi ning
määruse art 94 ütleb, et pädeval
asutusel on mh selles artiklis
loetletud järelevalveõigused II jaos
sätestatud nõuete täitmise üle.
Pädeval asutusel on seega roll
seoses ka muu krüptovara
pakkujate ja kauplemisele
taotlevate isikutega.
Eelnõu sõnastust on täpsustatud ja
seadus ei reguleeri eraldi muu
krüptovara pakkumist ja
kauplemisele võtmise taotlemist
kolmandas riigis (st viide
vastavatele artiklitele on
kustutatud).
Samuti ei kohaldata muu
krüptovara pakkujatele ja
kauplemisele võtmist taotlevatele
isikutele seaduse 7. peatükis
sätestatud järelevalve sätteid ja
kohalduvad ainult MiCA määruse
sätted seoses pädevate asutuste
õigustega.
35.
FI
Eelnõu § 3 lõige 4 sätestab, et muu krüptovara emitent
on isik, kes emiteerib sama paragrahvi lõigetes 2 ja 3
nimetamata krüptovara. Juhime tähelepanu, et antud
lõikes ja ka mujal Eelnõus puuduvad viited MiCA
artikli 2 lõigetes 3 ja 4 ning artikli 4 lõikes 3 sätestatud
välistustele. Nt ei kohaldu MiCA mh krüptovaradele,
mis on unikaalsed või mis ei ole asendatavad teise
krüptovaraga (nt NFT-d). Ka ei ole korrektne
seletuskirjas lk 17 toodud selgitus, et krüptovara mõiste
alla ei ole hõlmatud sellised krüptovarad, mis on
unikaalsed või mis ei ole asendatavad teise
krüptovaraga (nt NFT-d). MiCA terminoloogia kohaselt
on NFT-d kvalifitseeritavad küll krüptovarana, ent
määruse kohaldamine seda tüüpi tokenitele on eraldi
Selgitatud/
Osaliselt
arvestatud
Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt
kohaldatakse seadust vaid selliste
isikute suhtes, kes tegelevad
krüptovara emiteerimise,
pakkumise ja krüptovaraga
kauplemise platvormil
kauplemisele võtmisega ning kes
osutavad krüptovarateenuseid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2023/1114
tähenduses ja selle kohaldamisala
ulatuses.
välistatud artikkel 2 lõikega 3. Lisaks on artikkel 2
lõikega 4 välistatud MiCA kohaldumine
finantsinstrumentidele jmt instrumentidele, mis on
reguleeritud juba varasemalt teiste finantssektorit
puudutavate EL õigusaktidega, isegi kui neile laieneb
krüptovara definitsioon. Välistusi lisamata on KrüTS-i
reguleerimis- ja kohaldamisala muude krüptovarade
lõikes oluliselt laiem MiCA käsitlusest ning muuhulgas
tekiks olukord, kus nt hajusraamatu tehnoloogia abil
emiteeritud väärtpaberitele väärtpaberituru seaduse
(edaspidi VPTS) mõisteks kohalduksid samaaegselt ka
KrüTS sätted.
Seega ei kohaldata seadust ka
sellistele isikutele, kes ei kuulu
MiCA määruse
kohaldamisulatusse.
Seletuskirja on parandatud seoses
selgitusega, et krüptovara mõiste
alla ei ole hõlmatud sellised
krüptovarad, mis on unikaalsed või
mis ei ole asendatavad teise
krüptovaraga
36.
FI
Eelnõus on läbivalt kasutatud termin „krüptovara
emitent, sh Eelnõu § 49 kohaselt on kõik krüptovara
emitendid kohustatud maksma järelevalve tasu. Juhime
tähelepanu, et FIS sätted ei tohiks kohalduda muu
krüptovarade emitentidele, samuti saavad e-raha
tokenite emitendid olla üksnes e-raha asutused või
krediidiasutused (kellele sätted juba varasemast
kohalduvad). Teeme ettepaneku rakendada läbivalt
termini „krüptovara emitent“ asemel mõistet
„varapõhise tokeni emitent“. Esiteks välistab mõiste
„krüptovara emitent“ (mis hõlmab muuhulgas muude
krüptovarade emitente) kasutamise MiCA põhistus 98,
mille kohaselt ei kohaldu MiCA muu krüptovara
emitentide suhtes, kui emitent ei ole pakkuja ega
kauplemisele võtmist taotlev isik. Muude krüptovarade
emitendid, nagu ka muud krüptovara pakkuvad või
kauplemisele võtmist taotlevad isikud ei saa olla
finantsjärelevalvesubjektid, kuivõrd neile ei anta
vastaval tegevusalal tegutsemise õigust. Neil eksisteerib
FI-st sõltumatult aprioorne õigus pakkumist läbi viia,
tingimusega et nad avaldavad nõuetele vastava valge
paberi ja teavitavad FI-d sellest. On ka FI huvides igal
juhul vältida selliste isikute käsitlemist
finantsjärelevalvesubjektidena, kuivõrd me ei hakka
teostama nende või neid kontrollivate isikute üle MiCA
alusel ühtegi kontrolli (saame üksnes kontrollida valge
paberi vastavust nõuetele) ning me ei anna nende
tegevusele heakskiitu. Arvestades, et selliste
pakkumiste puhul on väga võimalik suur pettuste
osakaal, ei tasuks meil selliseid emitente legitimeerida
neid enda subjektidena määratledes või neilt tasu vastu
võttes. Samadel põhjustel on küsitav sama mõiste
kasutamine ka näiteks Eelnõu §-s 54.
Arvestatud Järelevalvetasude sõnastust on
täpsustatud ja krüptovara emitendi
asemel on kasutatud terminit
varapõhise tokeni emitent. Samuti
on muudetud §-s 54 sama terminit.
Märkuses on välja toodud, et
„Finantsinspektsioon ei hakka
teostama muu krüptovara pakkujate
ega kauplemisele võtmist taotlevate
isikute või neid kontrollivate
isikute üle MiCA alusel ühtegi
kontrolli (saame üksnes kontrollida
valge paberi vastavust nõuetele)
ning Finantsinspektsioon ei anna
nende tegevusele heakskiitu.“
Juhime tähelepanu MiCA artiklile
94, mille kohaselt on pädeval
asutusel kõik viidatud artiklis
nimetatud õigused, et täita mh II
jaotisest tulenevaid ülesandeid.
Näiteks on pädeval asutusel punkti
i kohaselt õigus nõuda muu
krüptovara kui varapõhiste tokenite
ja e-raha tokenite pakkujatelt,
kauplemisele võtmist taotlevatelt
isikutelt krüptovara valge raamatu
muutmist või krüptovara valge
raamatu muudetud versiooni
muutmist, kui nad on seisukohal, et
krüptovara valge raamat või
krüptovara valge raamatu
muudetud versioon ei sisalda
artiklis 61 nõutud teavet.
Sama on reklaamiteadetega.
Lisaks on eelnõus ette nähtud
karistus MiCA artiklites 4–14
sätestatud nõuete rikkumise eest
(selle aluseks on MiCA artikli 111
lõige 1 koos lõigetes 2 ja 3
sätestatud karistusmääradega.
Vt ka kommentaari märkuse 34
juures ehk järelevalve sätteid ei
kohaldata muu krüptovara emitendi
suhtes juhul, kui ta ise ei ole
krüptovara pakkuja ega krüptovara
kauplemisele võtmist taotlev isik.
Nõuded krüptovaraturu osalisele ja tema tegevusele
37.
FI
10. Eelnõu § 5 lõigetes 4 ja 5 on reguleeritud
krüptovaraturu osalise registrijärgne asukoht. Teeme
ettepaneku lisada, et ettevõtte tegevuskoht ja peakontor
asuvad Eestis, millest tuleneb ka, et olulised
funktsioonid asuvad siin. Kui isik soovib Eestis
tegevusluba saada, siis peab ta tegelikkuses kogu oma
majandustegevuse korraldama Eesti territooriumil
(vähemalt üks juhatuse liige, töötajad jne peavad asuma
Eestis).
Mitte
arvestatud
Leiame, et see ettepanek läheb
MiCA regulatsioonist liialt kaugele
ja võib olla vastuolus EL teenuste
osutamise vabaduse põhimõttega.
38.
FI
11. Eelnõu § 5 lõiked 9-11 reguleerivad olukorda, kui
MICA määruse kohaselt ei pea krüptovaraturu osaline
tegevusluba taotlema ning tegevusõiguse saamiseks
piisab FI teavitamisest. Palume sätestada Eelnõus ka FI
õigus loobuda nimetatud sätetes loetletud tegevuste
kinnitamisest, sh kui esitatud teave on puudulik,
taotlejale on mitu korda antud täiendav tähtaeg, kuid
taotleja ei kõrvalda puudusi jne. Ehk nn teavitamisega
menetluste osas võiks seaduses olla menetlusnormid, et
vältida menetluste nö lõpmatuseni kestvust, samuti
motiveerib selge regulatsioon taotlejaid kiiremini
puudusi likvideerima.
Lisaks palume kaaluda sätestada Eelnõus:
1) otsuse sisu (vt nt krediidiandjate ja –vahendajate
seaduse § 15 lõige 6);
2) FI toimetab otsuse viivitamata taotleja kätte;
3) FI teeb otsuse avalikult teatavaks oma veebilehel
hiljemalt otsuse jõustumisele järgneval tööpäeval.
Mitte
arvestatud
Juhime tähelepanu, et MiCA
artiklid 17, 48 ja 60 reguleerivad,
mis tingimustel tohib krüptovara
pakkuda või selle kauplemisele
võtmist taotleda või
krüptovarateenust osutada.
Näiteks MICA artikkel 17 näeb ette
järgmised menetlusnormid:
Lõike 1 punktis b osutatud teate
saanud pädev asutus hindab 20
tööpäeva jooksul alates selles
loetletud teabe saamisest, kas selle
punkti kohaselt nõutav teave on
esitatud. Kui pädev asutus jõuab
järeldusele, et teatava teabe
puudumise tõttu ei ole teade täielik,
annab ta sellest teate esitanud
krediidiasutusele viivitamata teada
ja määrab tähtaja, mille jooksul
krediidiasutus peab puuduva teabe
esitama.
Puuduva teabe esitamise tähtaeg ei
tohi olla pikem kui 20 tööpäeva
alates puuduva teabe nõudmise
kuupäevast. Kuni selle tähtaja
möödumiseni peatatakse lõike 1
punktis b sätestatud tähtaja
arvestamine. Pädevad asutused
võivad oma äranägemisel nõuda
teabe edasist täiendamist või
täpsustamist, kuid sellisel juhul
lõike 1 punktis b sätestatud tähtaega
enam ei peatata.
Krediidiasutus ei paku varapõhist
tokenit avalikult ega taotle selle
kauplemisele võtmist nii kaua, kui
teade ei ole täielik.
39.
FI
12. MiCA artikli 59 lõike 2 kohaselt peab
krüptovarateenuse osutaja vähemalt üks juhatuse liige
olema EL resident. Eelnõud võiks täiendada sättega,
mille kohaselt peaks lisaks registrijärgsele asukohale
olema vähemalt üks juhatuse liige Eesti kodanik. See
aitab tugevdada seost Eestiga ning vältida olukorda, kus
tegevusluba antakse isikutele, kellel Eestiga seos
puudub.
Mitte
arvestatud
Oleme arvamusel, et kuna MiCA
artikli 59 lõike 2 kohaselt peab üks
juhatuse liige olema EL resident,
siis riigisiseselt ei saa piiranguna
ette näha, et tegemist peab olema
Eesti kodanikuga.
40.
FI
13. Kui RTS-sid ei reguleeri täpsemalt juhtidest
teavitamist, teeme ettepaneku täiendada Eelnõu § 5 ja 2.
peatükki järgmiste regulatsioonidega:
1) Sätestada täpsemad tähtajad juhtidest teavitamiseks
(MiCA artiklid 33 ja 69 sätestavad viivitamata esitamise
nõude), minimaalselt 30 päeva ette. Hilisem teavitamine
võiks olla lubatud ainult erakorraliste asjaolude
esinemisel.
2) Juhid peavad täitma ja esitama sobivusmenetluse
küsimustiku. Arvestades sobivusmenetluse
dünaamilisust ja FI kehtivat praktikat, teeme ettepaneku
vastav säte sõnastada nii, et krüptovaraturu osalise
juhtide andmed tuleb esitada FI juhatuse kinnitatud
vormil ja mahus. FI juhatus kinnitab vajalikud vormid,
nagu on seda teinud juba täna. FI juhatuse kinnitatud
vormi täitmise nõue peaks laienema ka olulist osalust
omandavatele isikutele.
Osaliselt
arvestatud
1) Arvestatud.
2) Tegemist on
Finantsinspektsiooni juhendiga,
mis on FIS § 57 lõike 1 kohaselt
soovitusliku iseloomuga, mistõttu
ei saa seadusega kohustada
krüptovaraturu osalist seda täitma.
Sellisel juhul tuleks küsimustiku
vorm ja täitmise kohustus
kehtestada ministri määruses.
Siinjuures juhime tähelepanu
ESMA konsultatsioonipaberi lk 21
https://www.esma.europa.eu/sites/
default/files/2023-07/ESMA74-
449133380-
425_MiCA_Consultation_Paper_1
st_package.pdf, mis mh selgitab,
millist teavet tuleb pädevale
asutusele juhtide kohta esitada.
Seega oleks sellise küsimustiku
kohustuslikuks muutmise puhul
oht, et juhid peavad esitama
Finantsinspektsioonile teabe
vastavalt küsimustikule, aga ka
lisaks vastavalt standarditele (teabe
esitamise dubleerimine).
41.
FI
14. Eelnõu § 7 lõige 7 sätestab et krüptovara kohta nõu
andev isik peab tundma turu kuritarvitamise
ärahoidmise korda. Eelnõu § 7 lõige 8 sätestab et
krüptovara kohta nõu andev isik peab tundma rahapesu
ja terrorismi rahastamise tõkestamise korda. Teeme
ettepaneku täpsusta seletuskirjas, mida nõu andev isik
täpselt teadma peab.
Arvestatud Seletuskirja on täpsustatud. Näiteks
on ESMA konsultatsioonipaberis,
kirjas, et krüptovarateenuse osutaja
peab teavitama, kuidas ta tagab,
et…. the arrangements to ensure
that natural persons involved in the
provision of advice or portfolio
management are aware of,
understand and apply the notifying
entity’s internal policies and
procedures designed to ensure
compliance with Regulation (EU)
2023/1114, especially Article 81(1)
of Regulation (EU) 2023/1114 and
antimoney laundering and anti-
terrorist financing obligations in
accordance with Directive (EU)
2015/849.
42.
FI
15. Kuna uue regulatsiooni kohaselt võib
finantsjärelevalve subjektil olla mitu tegevusõigust,
samuti ei ole välistatud, et isik omab nii varapõhise
tokeni emitendi tegevusluba kui ka krüptovarateenuse
osutaja tegevusluba, siis erinevate riskide
maandamiseks tuleb KrüTS-is selgelt ette näha, et
mitme regulatsiooni esinemisel, tuleb kapitalinõuete
puhul rakendada igale tegevusloale vastavat
kapitalinõuet.
KrüTS-i muudatuste selgitustes on sätestatud, et juba
tegutsevatele finantssektori ettevõtetele ei kohaldata
kõiki KrüTS-i sätted, kuna nende suhtes kohalduvad
eriseadused juba reguleerivad teatud valdkondi. Kui ELi
õiguse alusel tegevusluba omav finantssektori ettevõtja
(MiCA artikli 60 lõikes 1, 2, 3, 4, 5 või 6 nimetatud isik)
soovib osutada krüptovarateenust, tuleks tema suhtes
kohaldada ka kõiki nõudeid, mida MiCA alusel
kohaldatakse krüptovarateenuse osutajate suhtes, välja
arvatud tegevusloa nõudeid, omavahendite nõudeid ja
olulist osalust omavate aktsionäride heakskiitmise
menetlust, kuna need küsimused on hõlmatud vastavate
liidu seadusandlike aktidega, mille alusel neile
tegevusluba anti. Teeme ettepaneku sätestada KrüTS-is
reegel, et kui tegevusluba omav finantssektori
ettevõtjale ja tema tegevusele on seadusega ette nähtud
rangem regulatsioon kui krüptovarateenuse osutajale ja
krüptovara emitendile, siis ka krüptovaraga seotud
tegevuses peab ta järgima rangemat/konservatiivsemat
sätet. Ehk konkureerivate sätete esinemisel erinevate
regulatsioonide puhul peab järelevalve subjekt järgima
rangemaid tegevusele sätestatud nõudeid (v.a
kapitalinõuded), sest tegemist on ühe subjektiga ning
tema tegevuse kontrolli käigus võib tekkida olukord,
kus on võimatu eristada, kas ta tegutses antud juhul nt
krüptovarateenuse osutajana või makseasutusena.
Oluline on tagada, et antud juhul makseasutus, kes
osutab krüptovarateenuse osutajana teenuseid, järgib
alati makseasutusele kehtestatud nõudeid ja juhul kui
krüptovarateenuse osutaja tegevusele tuleb Eelnõust ja
MiCA-st leebem regulatsioon, siis see ei vabasta teda
makseasutusele kehtestatud nõuete järgimisest. See
tuleks reguleerida seaduse tasemel, mitte seletuskirjaga,
et FI-l oleks võimalus selle üle järelevalvet teostada.
Kapitalinõuete puhul aga rakenduks reegel, et iga
tegevusloaga rakenduvad ka vastavad kapitalinõuded.
Selgitatud Eelnõusse on lisatud sätted KAS,
IFS, MERAS ja VpTS
täiendamiseks, mille kohaselt tuleb
mitme regulatsiooni kohaldamisel
rakendada rangemat/detailsemat
regulatsiooni. Samas tuleb arvesse
võtta ka asjaolu, et MiCA määruse
art 17 lõike 4 kohaselt ei kohaldata
krediidiasutuse suhtes, kes
emiteerib varapõhiseid tokeneid,
MiCA määruse artikleid 16, 18, 20,
21, 24, 35, 41 ja 42. Samuti ei
kohaldata MiCA määruse artikli 60
lõike 10 kohaselt sama artikli
lõigetes 1–6 osutatud finantssektori
ettevõtjate suhtes MiCA määruse
artikleid 62, 63, 64, 67, 83 ja 84.
Seega saab rangemat regulatsiooni
kohaldada vaid ulatuses, mis on
MiCA määrusega lubatud. Kuna
makseteenuse osutajatele
kirjeldatud erandit ei kohaldata
ning krüptovarateenuse
osutamiseks peab neil olema
tegevusluba, kohalduvad neile ka
MiCA määruse usaldatavusnõuded.
Märkuses esitatud ettepanek, et
kapitalinõuete puhul rakenduks
reegel, et iga tegevusloaga
rakenduvad ka vastavad
kapitalinõuded, on MiCA
määrusega juba tagatud, kuna
vastava tegevusloaga on ette nähtud
kindlad nõuded, sh nõuded
kapitalile, mida krüptovarateenuse
osutaja või varapõhise tokeni
emitent täitma peab. Mitme
tegevusloa omamine ei vabasta
isikut täitmast nõudeid, mis on iga
tegevusloa saamise/omamise
aluseks. Kuna eelpool kirjeldatud
finantssektori ettevõtjate puhul ei
ole tegevusloa nõuet, siis ei
kohaldu neile ka topelt
usaldatavusnõuded.
43.
FI
16. Eelnõus on reguleeritud sisekontroll (§ 9) ja
audiitorkontroll (§ 16), sealhulgas sätestatud nõuded
siseaudiitorile ja välisaudiitorile. Samas puudub
Eelnõus krüptovaraturu osalisel kohustus teavitada
Finantsinspektsiooni siseaudiitorist ja välisaudiitorist.
Teistes FI eriseadustest on vastav kohustus
järelevalvesubjektile kehtestatud, mis tagab ka vastava
Arvestatud Eelnõusse on lisatud kohustus
teavitada audiitorettevõtja
nimetamisest Finantsinspektsiooni.
Sisekontrolli paragrahv on
kustutatud, kuna MiCA määrus mh
reguleerib siseauditi funktsiooni
nõudeid, sj siseauditi funktsiooni
info olemasolu järelevalves. täitmise eest vastuta isiku kohta
teabe edastamist.
Tegevus kolmandas riigis
44.
FI
17. Teeme ettepaneku vaadata üle kogu Eelnõu 3.
peatükk ja kaaluda, kas üldse lubada tegutsemist
kolmandas riigis piiriüleselt, filiaalina või muul viisil.
Mitte
arvestatud
Peame oluliseks mitte piirata
krüptovaraturu osalise võimalusi
tegutseda soovi korral ka
kolmandas riigis.
45.
FI
18. Palume lisada Eelnõu § 10 lõikesse 2 nõue, mille
kohaselt peaks FI-le esitama ka kinnituse, et kolmandas
riigis tegutseda sooviv krüptovaraturu osaline on
analüüsinud talle sihtriigi õigusaktides kohalduvaid
nõudeid ning on võimeline neid täitma.
Mitte
arvestatud
Märkusest ei selgu, kuidas tuleks
kinnitada, et kolmandas riigis
tegutseda sooviv krüptovaraturu
osaline on analüüsinud talle
sihtriigi õigusaktides kohalduvaid
nõudeid ning on võimeline neid
täitma.
46.
FI
19. Palume täiendada Eelnõu § 10 lõike 2 punkti 3 teise
lausega järgmiselt: Filiaali juhtimise eest vastutavad
isikud peavad vastama krüptovaraturu osalise juhatuse
liikme nõuetele.
Arvestatud Kuna kolmandas riigis asutatud
filiaali juhtimise eest vastutavad
isikud ei kuulu MiCA määruse alla,
ei saa neile meie hinnangul määrust
otsekohaldada, mistõttu on eelnõu
§-s 10 ette nähtud eraldi
sobivusnõuded sellistele isikutele.
47.
FI
20. Palume täiendada Eelnõu § 10 lõiget 3 järgmiselt:
„(3) Kolmandas riigis võib filiaali asutada, piiriüleselt
teenust osutada, krüptovara pakkuda ja kauplemisele
võtmist taotleda vastavalt selle riigi õigusaktides ja
käesolevas seaduses ning selle alusel antud õigusaktides
sätestatule ning võttes arvesse Finantsinspektsiooni ja
asjakohasel juhul kolmanda riigi finantsjärelevalve
asutuse kehtestatud nõudeid.“
Arvestatud
48.
FI
21. Eelnõu § 10 lõike 4 punktid 1-5 sätestavad asjaolud,
millal saab FI keelduda kolmandas riigis tegutsemise
loa andmisest.
Palume täiendada Eelnõu § 10 lõike 4 punkti 2
järgmiselt:
„2) krüptovaraturu osalise finantsseisund,
organisatsiooniline ülesehitus või muud võimalused ei
ole piisavad tegevuskavas nimetatud teenuste
osutamiseks sihtriigis;“.
Teeme ettepaneku lisada Eelnõu § 10 lõikesse 4
täiendav keeldumise alus järgmiselt: „kui kolmanda
riigi finantsjärelevalve asutusel ei ole õiguslikku alust
või võimalusi Finantsinspektsiooniga koostöö
tegemiseks, mille tagajärjel ei ole Finantsinspektsioonil
võimalik teostada vajalikul tasemel järelevalvet
kolmandas riigis asutatud filiaali üle.“
Osaliselt
arvestatud
Punkti 2 muutmisettepanek -
ettepanekust ei selgu, mida on
mõeldud muude võimaluste all, mis
ei pruugi olla piisavad, aga võivad
olla keeldumise põhjuseks.
Uus keeldumise alus – arvestatud.
49.
FI
22. Eelnõu § 10 lõike 6 kohaselt teatab krüptovaraturu
osaline enne kolmandas riigis tegevuse alustamist FI-le
kuupäeva, millal selles riigis tegutsemist alustatakse. FI
hinnangul võiks Eelnõud muuta selliselt, et
krüptovaraturu osaline esitab tegevuse alustamise
kuupäeva tegevuskavas. FI teeb ettepaneku lisada
vastavasisuline kohustus Eelnõu § 10 lõike 2 punkti 2.
Mitte
arvestatud
Kuna tegevuse alustamise algusaeg
sõltub mh sellest, millal saadakse
Finantsinspektsioonilt kolmandas
riigis tegutsemise luba, on selle
kuupäeva ettenägemine
tegevuskavas pigem hinnanguline
ning täpsele kuupäevale on
võimalik osutada alles siis, kui
vastav otsus on kätte saadud.
50.
FI
23. Palume täiendada Eelnõu § 10 lõiget 7 järgmiselt:
„(7) Krüptovaraturu osaline teavitab viivitamata
Finantsinspektsiooni muudatusest käesoleva
paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetes või
dokumentides, kuid vähemalt üks kuu enne muudatuse
rakendumist. Finantsinspektsioon võib teha
ettekirjutuse muudatuse keelamiseks käesoleva seaduse
§ 8 lõikes 3 nimetatud alustel.“
Arvestatud
51.
FI
24. Eelnõu § 11 lõike 1 punkti 7 kohaselt võib FI
tunnistada kolmandas riigis tegutsemise loa kehtetuks,
kui krüptovaraturu osalise tegevusluba on kehtetuks
tunnistatud. Selle sätte sõnastus on küll sarnane teiste
eriseadustega (nt MERAS § 28 lõike 1 punkt 8, IFS §
405 lõike 1 punkt 8). Kuid selle sätte puhul esineb
probleem, et kui isiku tegevusluba on kehtetuks
tunnistatud, siis pole enam järelevalvesubjekti, kelle
suhtes teha otsus kolmandas riigis tegutsemiseks antud
loa kehtetuks tunnistamise kohta. Selguse huvides võiks
Eelnõu täiendada selliselt, et kui tegevusluba lõpeb, siis
ei ole automaatselt ka filiaalil enam õigus teenuseid
osutada (on seotud Eelnõu § 11 lõike 1 punktiga 7).
Arvestatud Eelnõu § 5 lõikesse 6 on lisatud
täpsustus, et tegevusloa kehtivuse
lõppemise korral kaotab
krüptovaraturu osaline õiguse
tegutseda mh kolmandas riigis.
52.
FI
Oluline osalus
25. Eelnõu 4. peatükk reguleerib olulist osalust.
Soovime siinkohal märkida, et RTS-i esialgse projekti
kohaselt, mis puudutab olulise osaluse menetlusi, tuleb
MiCA subjektide puhul rakendada
korrutamiskriteeriumit. Senise praktika kohaselt ei ole
korrutamiskriteeriumit FI kasutanud, kohaldatakse vaid
kontrollikriteeriumit. Seega on tegemist olulise
muudatusega, mis võib vajada täpsemat reguleerimist
ka seaduse tasandil.
Teadmiseks
võetud
Raamatupidamine, aruandlus ja audiitorkontroll
53.
FI
26. Eelnõu § 14 lõike 6 kohaselt on FI-l lisaks samas
paragrahvis sätestatule õigus nõuda ühekordselt või
regulaarselt esitatavaid aruandeid ja andmeid, mis on
vajalikud järelevalve teostamiseks KrüTS-is ja MiCA-s
sätestatud ulatuses. Kuna regulaarsete järelevalveliste
aruannete esitamise sagedus on üldjuhul kvartal, siis
olukorras, kus järelevalvet on vaja teostada
intensiivsemalt või kui krüptovaraturu osalise tegevuses
esineb puudusi, mille kõrvaldamine vajab sagedamat
andmetes toimuvate muutuste monitoorimist, oleks
tarvis, et Eelnõu annaks võimaluse nõuda juba
kehtestatud aruannete sagedamat esitamist. Samuti peab
FI-l olema õigus andmete kogumiseks Euroopa
järelevalveasutuste poolt püstitatud ülesannete
täitmiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusele 1095/2010.
Teeme ettepaneku muuta Eelnõu § 14 lõike 6 sõnastust
järgmiselt: „(7) Finantsinspektsioonil on õigus nõuda
sagedamini aruannete esitamist ning täiendavaid
ühekordselt või regulaarselt esitatavaid aruandeid ja
andmeid, mis on vajalikud järelevalve teostamiseks
käesolevas seaduses sätestatud ulatuses. Samuti
Arvestatud
andmeid ja aruandeid krüptovarateenuse osutaja
osutatavate teenuste kohta, mis on vajalikud
Finantsinspektsiooni ülesannete täitmiseks Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse 1095/2010, millega
asutatakse Euroopa Järelevalveasutus, alusel. Andmete
ja aruannete sisu, vormi ja esitamise tähtaja otsustab
Finantsinspektsioon.“
Selgitame täiendavalt oma ettepaneku teise lause
vajalikkust. Praegune sõnastus piirab andmete kogumist
kogumise eesmärgiga, milleks peab olema järelevalve
teostamine käesolevas seaduses sätestatud ulatuses.
Samas meie poolt pakutud sõnastusega sarnast sõnastust
on kasutatud KAS § 91 lõikes 13 ja KindlTS §123 lõikes
7 ning meie hinnangul tuleks kasutada ka teistes
eriseadustest. See tagab aruannete esitaja jaoks suurema
läbipaistvuse andmete kogumise eesmärgist ja annab
selged volitused järelevalvele koguda ka selliseid
andmeid, mille kogumine on nõutud ESA-de poolt ning
ei tulene järelevalve teostamise vajadustest käesolevas
seaduses sätestatud ulatuses. FI kohustus koguda ESA-
de nõudel andmeid on sätestatud ESA-de määrustes.
Esimese lause osas oleme soovinud samuti minna
aruannete nõuete osas täpsemaks. Meie pakutud lause
esimene osa „sagedamini aruanne esitamist“ sisuks on
juba kehtestatud regulaarsete aruannete sagedama
esitamise nõudmine. Selline nõue ei tähenda uute
aruandluskohustuste kehtestamist, millele viitab Eelnõu
sõnastus. Näiteks on KAS § 91 lõikes 14 samuti
sätestatud, et FI võib nõuda CRR alusel sätestatud
aruandeid sagedamini, kui on nõutud asjakohaste
määrustega. Viidatud säte aluseks on
pangandusdirektiivi nõue, mille kohaselt järelevalvel
peab olema õigus nõuda juba kehtestatud regulaarsete
aruannete esitamist sagedamini, kui on ette nähtud
asjakohaste määrustega. Meie hinnangul on tegemist
asjakohase sättega, mis annab järelevalvele lisaks ka
õiguse nõuda aruannete esitajatelt valmisolekut
sagedamaks aruannete esitamiseks.
54.
FI
27. Eelnõu 14 lõikes 8 palume asendada teksti osa „võib
kehtestada“ tekstiosaga „kehtestab“.
Selgitatud Kuna volitusnormi ulatus on lai ja
erinevate aruannete määruste
täpsem sisu alles selgub
huvirühmadega (sh FI-ga)
konsultatsioonide raames, on jäetud
paindlikkus kehtestada määrus,
mitte kohustus.
55.
FI
28. Eelnõu § 16 lõikes 1 palume täpsustada, et
krüptovaraturu osalise raamatupidamise aastaaruanne
peab olema auditeeritud.
Arvestatud Arvestatud
56.
FI
29. Eelnõu § 16 lõike 2 praegune sõnastus ei esita
mingeid piiranguid audiitori spetsiifilistele teadmistele
ja kogemustele ning töö kvaliteedile. Teeme ettepaneku
sõnastada Eelnõu § 16 lõike 2 esimene lause järgmiselt:
„(2) Audiitorettevõtjaks võib nimetada audiitortegevuse
Arvestatud
seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud, piisavate teadmiste ja
kogemustega usaldusväärse isiku.“
Selgitame täiendavalt, et audiitortegevuse
järelevalvenõukogu avalikustatud kvaliteedikontrolli
tulemused perioodi 2022-2023 kohta on järgmised1 :
„roheline“ (kvaliteet vastab nõuetele) - 5
audiitorettevõtjat; „kollane“ (kvaliteedis esinesid
vähemolulised puudused, täiustamine nõutav - 5
audiitorettevõtjat; „oranž“ (audiitorteenuse kvaliteedis
esinesid olulised puudused, täiustamine nõutav) - 14
audiitorettevõtjat; „punane“ (audiitorteenuse kvaliteet
ei vasta nõuetele, oluline täiustamine nõutav) - 6
audiitorettevõtjat. Seega kontrollitud
audiitorettevõtjatest kahe kolmandiku kvaliteet ei ole
selline, mis toetaks FI järelevalveliste eesmärkide
täitmist. Sellest tulenevalt üksnes viide audiitortegevuse
seadusele ei ole piisav.
57.
FI
30. Palume kustutada Eelnõu § 16 lõikest 2 teine lause
„Audiitorettevõtja ülesannete täitmine on kindlustandev
audiitorteenus ja sellele kohaldatakse audiitortegevuse
seaduses sätestatut käesolevas seaduses sätestatud
erisustega“ ja sõnastada Eelnõu § 16 lõige 5 järgmiselt:
„(5)Audiitorettevõtja peab kontrollima krüptovara
emitendi tagatisvara portfelli kohta kehtestatud nõuete
täitmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2023/ 1114, artikli 36 lõike 9 ning artikli 58 lõike 1 ja
asjakohasel juhul lõike 2 kohaselt ning esitama
sellekohase aruande krüptovara emitendile.
Audiitorettevõtja ülesannete täitmine on kindlustandev
audiitorteenus ning sellele kohaldatakse
audiitortegevuse seaduses sätestatut käesolevas
seaduses sätestatud erisustega. Krüptovara emitent
esitab kontrolli tulemused eelnimetatud määruse artikli
36 lõike 10 kohaselt Finantsinspektsioonile.“
Selgitame, et tegemist on eraldiseisva töövõtuga, mis
tehakse auditist sõltumatult.
Eelnõu § 16 lõike 2 teine lause tuleb kustutada, sest see
laiendab kindlustandva töövõtu nõue ka omavahendite
kontrollile. Juhime tähelepanu, et analoogne
omavahendite kontrolli nõue on olemas ka teistes
eriseadustes, nt krediidiasutuste seaduses (edaspidi
KAS), VPTS-s, investeerimisfondide seaduses
(edaspidi IFS) ja MERAS-s. Üheski neist ei ole
sätestatud, et kontroll peab olema teostatud
kindlustandva audiitorteenusena ning reeglina
audiitorid seda ka ei tee. Töö tehakse auditi raames ja
väljastatakse vabas vormis aruanne. Nõuda
krüptovaraturu osalise puhul kindlustandvat
audiitorteenust võib olla antud juhul
ebaproportsionaalne. Lisaks tuleb märkida, et
kindlustandev töövõtt tõenäoliselt on
jäerelevalvesubjektile kulukam, kui vabas vormis
Osaliselt
arvestatud
Arvestatud – lõikest 2 on kustutatud
vastav täpsustus ja lisatud
tagatisvara portfelli kontrolli
juurde.
Samas juhime tähelepanu, et
kontrolli tulemuste esitamine
Finantsinspektsioonile on
reguleeritud juba MiCA määruses,
mistõttu seda kohustust eelnõus üle
ei korrata.
väljendatud arvamus.
Juhime tähelepanu, et muudatusettepaneku viimases
lauses on sätestatud krüptovara emitendi kohustus
esitada kontrolli tulemused FI-le.
58.
FI
31. Eelnõu § 16 lõike 4 kohaselt peab audiitorettevõtja
sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud auditi käigus
kontrollima krüptovarateenuse osutaja poolt
omavahendite kohta kehtestatud nõuete täitmist
bilansipäeva seisuga ning esitama sellekohase arvamuse
krüptovarateenuse osutajale. Bilansipäev võib olla iga
suvaline päev aastas, mil bilanss kokku pannakse.
Teistes eriseadustes ei ole kasutatud mõistet
“bilansipäev”. Palume selgitada, mida „bilansipäeva“
all silmas peetakse.
Lisaks juhime tähelepanu, et seletuskirja kohaselt
võivad audiitorkontrolli ja omavahendite kontrolli läbi
viia erinevad audiitorettevõtjad, kuid on optimaalne, kui
seda teostaks üks ja seesama audiitorettevõtja. Kuid
Eelnõu § 16 lõige 4 sätestab, et audiitorettevõtja peab
raamatupidamise aastaaruande auditi käigus
kontrollima krüptovarateenuse osutaja poolt
omavahendite kohta kehtestatud nõuete täitmist. Seega
ei saa tegemist olla erinevate audiitorettevõtjatega.
Selgitatud Eelnõu ei näe eraldi ette piirangut,
millal bilansipäev on. Lisaks on
eelnõu sõnastust parandatud –
lõikes 4 sätestatud kontrolli ei pea
läbi viima koos raamatupidamise
aastaaruande auditiga.
59.
FI
32. Eelnõu § 17 lõike 1 punkti 3 kohaselt on
audiitorettevõtja kohustatud viivitamata teavitama
kirjalikult FI-d krüptovaraturu osalise kohta auditi
läbiviimise käigus talle teatavaks saanud asjaoludest,
mille tagajärjeks on või võib olla audiitorettevõtja
märkustega vandeaudiitori arvamus raamatupidamise
aastaaruande kohta.
Sellest sõnastusest võib järeldada, et audiitor ei pea FI-
d informeerima, kui tal tuleb välja anda vastupidine
arvamus või arvamusest loobumisega aruanne.
Audiitori aruanded jagunevad modifitseerimata (nö
„puhas“) ja modifitseeritud (märkusega, vastupidine ja
arvamuse avaldamisest loobumine). Arvamuse
avaldamisest tuleb audiitoril loobuda, kui ta ei suuda
olulise osa kirjete kohta koguda tõendusmaterjali.
Praktikas on sellised olukorrad tulnud ette nt Ukraina
sõja tõttu – ettevõttel on tütarettevõte, mille kohta ei ole
võimalik tõendusmaterjali koguda. Aastaaruandes
raporteeritud numbrid võivad olla õiged, aga võivad ka
mitte olla ja audiitoril puudub tõendusmaterjal.
Teeme ettepaneku muuta Eelnõu § 17 lõike 1 punkti 3
sõnastust järgmiselt: „3) modifitseeritud vandeaudiitori
aruanne raamatupidamise aastaaruande kohta;“.
Arvestatud Seotud Audiitorkogu märkusega nr
101.
Krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni
emitendi ümberkujundamine, ühinemine,
lõpetamine ning pankrot
60.
FI
33. Eelnõu § 19 lõike 3 punkti 2 kohaselt võivad
krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitent
Selgitatud Abiettevõtja määratlemisel ongi
oluline juhinduda eelnõu
ühendava ühinguna ühineda finantseerimisasutuse või
abiettevõtjaga. Termini „abiettevõtja“ kohta võiks olla
sarnaselt terminiga „finantseerimisasutus“ Eelnõu
seletuskirjas selgitus. Hetkel on ebaselge, kas
abiettevõtja on sama, mis KAS § 6 lõikes 2 sätestatu või
midagi muud.
sõnastuses olevast täpsustusest, et
tegemist on ettevõtjaga, mille
peamine ja püsiv tegevus on
finantsteenuste,
infotehnoloogiateenuste,
vastavuskontrolli teenuste või muu
sellise teenuse osutamine või
tegevus, mis täiendab
krüptovarateenuse osutaja või
varapõhise tokeni emitendi
põhitegevust.
61.
FI
34. Eelnõu 19 lõige 6 kehtestab andmed ja dokumendid,
millised tuleb esitada FI-le ühinemisloa saamiseks.
Teeme ettepaneku lisada säte, mis kohustaks esitama
andmed ja dokumendid ühendava ühingu juhtide kohta
(nt nagu on sätestatud MERAS § 55 lõike 1 punktis 5).
Selgitame, et ühendava ühingu juhtide kohta ei pruugi
FI-l andmeid olla, kui ühendavaks ühinguks on teise
lepinguriigi ühing.
Lisaks juhime tähelepanu, et praeguse sõnastuse juures
jääb selgusetuks, kes on kohustatud ühinemisloa
taotluse esitama. Seetõttu võiks sättes täpsustada, et
taotluse esitab ühendav ühing või esitavad selle
ühinevad ühingud ühiselt.
Osaliselt
arvestatud
Märkusest ei selgu, mis alusel on
Finantsinspektsioonil õigus nõuda
teise liikmesriigi finantsjärelevalve
alla kuuluvalt asutuselt andmeid
tema juhtide kohta ja mis eesmärgil
Finantsinspektsioon neid andmeid
kasutab. Teise liikmesriigi juhtide
sobivusmenetluse läbiviimine on
selle liikmesriigi järelevalveasutuse
pädevuses. Vajab täpsustamist, kas
Finantsinspektsioon ei saa
vajalikku teavet selle teise
liikmesriigi pädevalt asutuselt?
Eelnõu sõnastust on täpsustatud, et
oleks selgem, kes on kohustatud
ühinemisloa taotluse esitama.
62.
FI
35. Eelnõu §-s 19 võiks eraldi lõikes reguleerida
ühinemisloa taotluse esitamise korra, kui ühinetakse uue
ühingu asutamise teel (hetkel alus on sätestatud Eelnõu
§ 19 lõikes 5), kuna sellise ühinemise puhul on
hindamiseks vajalike andmete ja dokumentide koosseis
pisut erinev võrreldes sellega, kui üks ühinevatest
ühingutest jätkab tegevust.
Sellega seoses teeme ettepaneku täiendada Eelnõu § 19
täiendava lõikega järgmises sõnastuses: „Ühinemisloa
saamiseks krüptovarateenuse osutaja või varapõhise
tokeni emitendi ühinemise korral uue
krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni
emitendi asutamise teel esitavad ühinevad ühingud
ühiselt Finantsinspektsioonile ühinemisloa taotluse,
millele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid: 1)
ühinemisleping; 2) ühinemisaruanne; 3)
ühinemisotsused, kui nende tegemine on nõutud; 4)
vandeaudiitori aruanne; 5) Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruses (EL) 2023/1114 sätestatud
tegevusloa taotlus.“
Lisaks tuleks sätestada eraldi menetlustähtaeg sellise
ühinemisloa taotluse menetlemiseks, kuna selle raames
lahendatakse ka tegevusloa taotlus. Teeme ettepaneku
täiendada Eelnõu § 19 lõiget 8 teise lausega järgmises
sõnastuses: „Kui krüptovarateenuse osutaja või
Arvestatud
varapõhise tokeni emitent ühineb uue
krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni
emitendi asutamise teel, teeb Finantsinspektsioon
ühinemisloa andmise või sellest keeldumise kohta
otsuse tähtaja jooksul, mis kehtib Euroopa Parlamendi
ja nõukogu määruses (EL) 2023/1114 sätestatud
tegevusloa taotluse suhtes otsuse tegemise kohta.“
63.
FI
36. Teeme ettepaneku lisada Eelnõu § 19 juurde
ühinemisloa taotluse menetlemise kohta järgmised
sätted:
„Kui ühinemisloa taotlemisel ei ole esitatud kõiki
käesoleva seaduse § 19 lõikes 6 või __ nimetatud
andmeid ja dokumente või need on ebaõiged, eksitavad
või mittetäielikud või ei ole nõuetekohaselt vormistatud,
on Finantsinspektsioonil õigus nõuda taotlejalt
puuduste kõrvaldamist.
Finantsinspektsioon võib nõuda käesoleva seaduse § 19
lõikes 6 või lõikes __ nimetatud andmete ja dokumentide
täpsustamiseks ja kontrollimiseks lisaandmeid ja -
dokumente. Sealjuures täpsustatakse, millist lisateavet
tuleb Finantsinspektsioonile esitada. Käesoleva
paragrahvi lõigetes __ ja __ nimetatud puudused
kõrvaldatakse ning andmed ja dokumendid esitatakse
Finantsinspektsiooni määratud mõistliku tähtaja
jooksul. Kui ühinemisloa taotlus on esitatud oluliste
puudustega, võib Finantsinspektsioon jätta taotluse läbi
vaatamata.
Kui taotleja ei ole kõrvaldanud käesoleva paragrahvi
lõikes __ nimetatud puudusi ette nähtud tähtajal, ei ole
tähtpäevaks esitanud Finantsinspektsiooni nõutud
andmeid, dokumente või teavet või on esitanud need
oluliste puudustega, võib Finantsinspektsioon jätta
taotluse läbi vaatamata või nõuda taotlejalt puuduste
kõrvaldamist.“
Arvestatud
64.
FI
37. Eelnõu § 19 reguleerib krüptovarateenuse osutaja ja
varapõhise tokeni emitendi ühinemist. Teeme
ettepaneku sätestada selgelt ühinemisloa andmisega
seoses tegevuslubade kehtetuks tunnistamise ja
andmisega seonduv:
„Ühinevate krüptovarateenuse osutajate või varapõhise
tokeni emitentide tegevuslubade kehtivuse lõpetamise
krüptovarateenuse osutajate või varapõhise tokeni
emitentide ühinemise korral uue krüptovarateenuse
osutaja või varapõhise tokeni emitendi asutamise teel
otsustab Finantsinspektsioon samal ajal ühinemisloa ja
ühinemise tulemusel asutatavale krüptovarateenuse
osutajale või varapõhise tokeni emitendile tegevusloa
andmise otsustamisega, kusjuures otsus ei jõustu enne
uue krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni
emitendi äriregistrisse kandmise päeva.
Ühendatava krüptovarateenuse osutaja või varapõhise
tokeni emitendi tegevusloa kehtivuse lõpetamise
Arvestatud Arvestatud, kuid täpsustatud, et
tegevusloa kehtetuks tunnistamise
otsuse saab Finantsinspektsioon
teha vaid Eesti krüptovaraturu
osalise suhtes.
krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni
emitendi ühinemise korral otsustab Finantsinspektsioon
samal ajal ühinemisloa andmise otsustamisega,
kusjuures otsus ei jõustu enne ühinemiskande
äriregistrisse tegemise päeva.“
65.
FI
38. Eelnõu §-s 21 on sätestatud krüptovarateenuse
osutaja ja varapõhise tokeni emitendi lõpetamine.
Teeme ettepaneku reguleerima ka sundlõpetamist, nt
nagu on MERAS §-s 87
Arvestatud
66.
FI
39. Juhime tähelepanu, et Eelnõu § 21 reguleerib
krüptovarateenuse osutaja ja varapõhise tokeni emitendi
lõpetamist ehk olukorda, kus järelevalvesubjekt
täielikult oma tegevuse lõpetab (st ettevõte kustutatakse
ka äriregistrist). Juhul, kui äriühing tegevust ei lõpeta,
vaid soovib üksnes loobuda KrüTS-i alusel antud
tegevusloast ja näiteks mõnel muul tegevusalal edasi
tegutseda, tuleb rakendada tegevusloa kehtetuks
tunnistamise regulatsiooni (s.o subjekti enda avalduse
alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamine). Subjekti
soovil tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused on
sätestatud MiCA artiklites 24 ja 64, kuid menetluslikke
sätteid Eelnõus ei ole. Palume täiendada Eelnõu
järgmiselt:
„Kui krüptovarateenuse osutaja või varapõhise tokeni
emitent ei soovi enam osutada tegevusloas märgitud
teenuseid, esitab ta Finantsinspektsioonile vastava
taotluse koos kinnitusega et kõik kliendisuhted ja
kliendilepingud on lõpetatud või loovutatud teisele
krüptovarateenuse osutajale või varapõhise tokeni
emitendile.
Finantsinspektsioon võib keelduda nimetatud taotluse
alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamisest, kui on
põhjendatud alus arvata, et tegevusloa kehtetuks
tunnistamine võib kahjustada tarbijate õigustatud huve.
Käesoleva paragrahvi lõikes _ nimetatud taotluse
vaatab Finantsinspektsioon läbi ja teeb otsuse
tegevusloa kehtetuks tunnistamise või sellest keeldumise
kohta kahe kuu jooksul taotluse saamisest arvates.“
Mitte
arvestatud
Meie hinnangul ei anna MiCA
määrus liikmesriigile paindlikkust
piirata emitendi enda soovil
tegevusloa kehtetuks tunnistamist.
MiCA määruse artikli 24 lõige 1
sätestab alused, mil pädev asutus
tunnistab varapõhise tokeni
emitendi tegevusloa kehtetuks ning
ühe alusena (punkt e) on välja
toodud, et emitent on tegevusloast
sõnaselgelt loobunud või
otsustanud oma tegevuse peatada.
Juhime tähelepanu, et ka sellisel
juhul peab olema täidetud sama
artikli lõike 5 teises lauses
sätestatu, et tegevusloa kehtetuks
tunnistamise korral rakendab
varapõhise tokeni emitent
artiklis 47 sätestatud menetlust
(lunastamise kava). Sama on
krüptovarateenuse osutaja puhul
ehk MiCA artikli 64 lõike 1 punkti
b kohaselt tunnistab pädev asutus
tunnistab krüptovarateenuse
osutaja tegevusloa kehtetuks, kui
krüptovarateenuse osutaja on
tegevusloast sõnaselgelt loobunud.
Krüptovarateenuse osutaja
kohustus on kehtestada, rakendada
ja säilitada asjakohaseid menetlusi,
millega tagatakse, et tema
tegevusloa kehtetuks tunnistamise
korral kantakse klientide
krüptovara ja raha aegsasti ja
korrektselt teisele
krüptovarateenuse osutajale üle.
Lisaks on MiCA määruse artikli 94
punkti g kohaselt pädeval asutusel
õigus nõuda, et olemasolevad
lepingud antakse üle mõnele teisele
krüptovarateenuse osutajale, kui
krüptovarateenuse osutaja
tegevusluba tunnistatakse
kehtetuks.
Järelevalve
67.
FI
40. Seoses Eelnõu § 26 lõike 1 sõnastusega tekib
küsimus, kas FI-l üksinda on pädevust hinnata isiku
tegevuse vastavust teise riigi õigusaktidega. Selline
hinnang peaks antama eelkõige välisriigi
finantsjärelevalveasutuse enda poolt. Vt ka MERAS §
92 lõiget 1. Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada säte
ümber järgmiselt: „Kui krüptovaraturu osaline, kes on
asutanud kolmandas riigis filiaali või osutab kolmandas
riigis piiriüleselt krüptovarateenust või pakub
kolmandas riigis piiriüleselt krüptovara või taotleb selle
kauplemisele võtmist, rikub selle riigi kehtestatud
õigusaktide nõudeid, rakendab Finantsinspektsioon
kolmanda riigi finantsjärelevalveasutuse ettepanekul
viivitamata meetmeid rikkumise lõpetamiseks.“
Arvestatud
68.
FI
41. Eelnõu § 29 sätestab kohapealse kontrolli
regulatsiooni. Oleme edastanud 08.05.2023 RM-le
ettepaneku kohapealse kontrolli regulatsiooni
muutmiseks. Praktika on näidanud, et kohapealse
kontrolli regulatsioon vajab uuendamist osas, mis
puudutab kohapealse kontrolli menetluse lõppakti.
Käesoleval ajal ei oma kohapealse kontrolli lõplik akt
regulatiivset toimet, vaid fikseerib kohapealses
kontrollis tuvastatu. Kui FI soovib puuduste
kõrvaldamise subjektile kohustuslikuks teha kindla
tähtaja jooksul ning rakendada ka sunnivahendit, siis
peab ta tegema selleks eraldi haldusakti – ettekirjutuse.
Eeltoodu muudab kohapealse kontrolli menetluse lõpu
venivaks ja ebaefektiivseks. Seetõttu soovime
eriseadustes, sh ka KrüTS-is sätestatud kohapealse
kontrolli sätteid muuta selliselt, et FI-l oleks võimalik
kohapealse kontrolli lõplik akt vajadusel võrdsustada
ettekirjutusega järgides selleks ka haldusmenetluse
seaduses sätestatud nõudeid.
Arvestatud Finantsinspektsiooni märkustega
arvestatud (mis puudutab
käesolevat seadust).
69.
FI
42. Lisaks teeme ettepaneku muuta Eelnõu §-29
järgmiselt:
1) lõike 7 lisada täiendav lause: „Finantsinspektsioon
võib pikendada nimetatud tähtaeg kuni kahe kuu võrra,
kui kontrollitava esitatud selgitused või muu oluline
asjaolu vajab täiendavat hindamist.“.
2) lõike 8 algus sõnastada järgnevalt: „Kontrollitaval on
õigus ühe kuu jooksul /…/“;
3) lõige 9 sõnastada järgnevalt: „Pärast kontrollitava
kirjalike selgituste saamist või nende tähtajaks
mitteesitamist, kuid hiljemalt neli kuud pärast
kohapealse kontrolli lõppemist kinnitab
Finantsinspektsioon oma otsusega lõppakti, mis
toimetatakse kontrollitavale kätte.“;
4) lõiget 11 täiendada järgnevalt: „/…/ muid kohustusi
ning seada piiranguid ja rakendad nende/…/“.
Arvestatud
70.
FI
43. Eelnõu § 32 sätestab ettekirjutuse tegemise alused.
Palume muuta lõike 1:
1) punkti 5 järgmiselt: „nõuda krüptovaraturu osalise
sise-eeskirjade ja protseduurireeglite kehtestamist,
muutmist või ajakohastamist“;
2) punkti 6 järgmiselt: „nõuda krüptovaraturu osalise
Arvestatud 1 ja 2 arvestatud. Punkt 3 oli
eelnõus olemas.
juhtorgani liikme tagasikutsumist või valimata või
määramata jätmist või tema volituste ajutist peatamist“;
3) täiendada järgmise punktiga: „teha ettepanek
krüptovaraturu osalise üldkoosolekule audiitorettevõtja
vahetamiseks.
Rakendussätted ja üleminekusätted
44. Finantsinspektsioon toetab võimalikult paindlikku
ja MiCA tähtaegasid järgivat üleminekuperioodi
kehtestamist. Vaata täpsemalt ka käesoleva kirja punkti
3.
Seotud märkusega nr 30.
Finantsinspektsiooni seaduse muutmine
71.
FI
45. Eelnõu § 49 punktiga 8 täiendatakse mh FIS §- 41
lõikega 57, mille kohaselt võetakse krüptovara emitendi
järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel aluseks
emiteeritud krüptovara väärtus kokku, mis on kajastatud
Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud aruannetes.
Eelnõu § 49 punktiga 7 täiendatakse FIS § 39 lõiget 2
mh punktiga 25, mille kohaselt on kohustatud
järelevalvetasu mahuosa maksma ka välisriigi
krüptovara emitendi Eesti filiaal. Sellest tulenevalt
palume viimane lisada ka FIS § 41 lõikesse 57.
Arvestatud
72.
FI
46. Teeme ettepaneku kustutada sõna „keskmine“
Eelnõu § 49 punktides 8 ja 9 järgmiselt:
„(54 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16 alampunktis c, d, e
või g nimetatud teenust osutatava krüptovarateenuse
osutaja järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel
võetakse aluseks krüptovarateenuse osutaja algatatud
või vastu võetud tehingute kogusumma, mis on
kajastatud Inspektsioonile eelmise aasta kohta esitatud
aruannetes.“
„(54) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2023/1114 artikli 3 lõike 1 punkti 16 alampunktis c, d, e
või g nimetatud teenust osutava krüptovarateenuse
osutaja järelevalvetasu mahuosa lõppmakse
arvutamisel võetakse aluseks krüptovarateenuse
osutaja algatatud või vastu võetud tehingute
kogusumma, mis on kajastatud Inspektsioonile eelmise
aasta kohta esitatud aruannetes.“
Palume teha samasugune muudatus ka Eelnõu § 49
punktides 8 ja 9 sätestatud FIS § 41 lõikes 55 ja § 42
lõikes 55. Algatatud või vastu võetud tehingute
kogusumma peaks olema eelmise aasta kohta kokku.
Arvestatud
73. FI 47. Eelnõu § 49 punktiga 13 kavandatakse FIS-is
sätestatud fondivalitseja tegevusloa taotlemise
menetlustasu tõstmist 1 000 eurolt 3 000 eurole, kuid
väikefondi valitseja registreerimise menetlustasu
tõstmist kavas ei ole. Kehtivas FIS-is on väikefondi
valitseja registreerimismenetluse tasu võrdne
fondivalitseja tegevusloa taotlemise menetlustasuga. FI
selgitab siinkohal, et väikefondi valitseja
registreerimistaotluse menetlemine võtab praktikas
palju tööressursse, nõuab esitatud materjalide,
dokumentide ja muu teabe kontrolli, päringute
Arvestatud Eelnõusse on lisatud FISi
muudatus, millega tõstetakse
väikefondi valitseja tegevuse
registreerimise menetlustasu 1 000
eurolt 2 000 eurole.
koostamist ning paranduste järelkontrolli. Sage on
olukord, kus esitatakse oluliselt muudetud mahukaid
dokumente üha uuesti ja uuesti ning nende
läbitöötamine on väga ajakulukas. Ühtlasi on sagenenud
selliste taotluste esitamine, mille detailsuse ja täpsuse
tase ei vasta seaduse nõuetele, mis omakorda viitab
halvale distsipliinile.
Eelnevast tulenevalt palume kaaluda väikefondi
valitsejate registreerimise menetlustasu tõstmist samas
mahus fondivalitseja tegevusloa taotlemisega või
vähemalt 2 000 euroni ning sellega seonduvalt FIS § 457
lõike 4 muutmist. Kõrgem menetlustasu distsiplineeriks
paremini väikefondi valitsejaid pannes neid hoolikamalt
kaaluma kavandatavat tegevust ning taotluse esitamist,
arvestades mh asjaolu, et kavandatava muudatuse
kohaselt ei oleks neil enam alust menetlustasu tagasi
küsida, kui FI on menetluse ja toimingutega juba
alustanud.
74.
FI
48. Lisaks teeme täiendava tähelepaneku väikefondi
valitseja järelevalvetasu osas. IFS § 455 lõike 8 kohaselt
teostab FI väikefondi valitseja puhul, kes on oma
tegevuse FI-s registreerinud, järelevalvet vaid
registreerimiskohustuse täitmise ja teabe andmise üle.
Registreerimiskohustuse järelevalve seisneb IFS § 453
sätestatud registreerimisega seotud toimingute
tegemises ning hõlmab registreerimistaotlusega esitatud
materjalide ja dokumentide kontrolli, taotlejaga
suhtlemist, normide ja nõuete selgitamist, täiendava
teabe hankimist ja analüüsi ning muid vajalikke samme
eesmärgiga tagada, et väikefondi registrisse saavad
lisatud ainult kõigile nõuetele vastavad ning
usaldusväärsed väikefondi valitsejad. FI igapäevane töö
on näidanud, et registreerimiskohustuse täitmisega
seotud töö maht sarnaneb oma olemuselt rohkem
täistegevusloa menetlusega kui lihtsa registrisse
kandmisega ning FI peab eraldama
registreerimiskohustuse täitmisele arvestatavaid inim-
ja ajaressursse.
IFS § 455 lõikes 8 sätestatud FI teine ülesanne on
järelevalve väikefondi valitseja teabe andmise üle, mis
põhineb AIFMD direktiivis sätestatud alternatiivsete
investeerimisfondide kohustusel esitada iga-aastane
aruandlus FI-le, kes peale aruandluse vormi ja
kvaliteedi kontrolli esitab selle ESMA-le. Direktiivis
ette nähtud suhteliselt lihtne ülesanne andmete
kogumiseks ja edastamiseks on praktikas muutunud
üsna pingeliseks ja ressursimahukaks protsessiks.
Väikefondi valitsejate esitatud andmete kvaliteet on
tihti alla igasuguse arvestuse, FI peab regulaarselt
tegelema puudulike, vigaste või eksitavate andmete
parandamisega. Lisaks sellele lonkab osa väikefondi
valitsejate aruandluse esitamise distsipliin – FI peab
aruannete esitamist mitmekordselt meelde tuletama ja
Arvestatud Eelnõusse lisatud FISi muudatused,
millega kehtestatakse väikefondi
valitsejale, kes on oma tegevuse
Finantsinspektsioonis
registreerinud, järelevalvetasu
kapitaliosa, suurusega 1%
kahekordsest minimaalsest aktsia-
või osakapitali nõudest.
sisse nõudma.
Eespool toodud asjaolud viitavad sellele, et väikefondi
valitsejate üle teostatud järelevalve maht on oluliselt
suurem, kui see oli esialgu direktiiviga ette nähtud. Selle
peamiseks põhjuseks on väikefondi valitsejate
puudulikud ja mitte nõuetekohased
registreerimistaotlused ja iga-aastane aruandlus. FI-s on
väikefondi valitsejate järelevalvega seotud kokku
vähemalt 9 FTE-d (full time equivalent) ning väikefondi
valitsejate arvu suurenemisel kasvavad paratamatult ka
FI kulud. Lisaks kasutab FI aruandluse kogumiseks
enda arendatud tarkvara, millel on oma regulaarsed
ülalpidamise ja arendamise kulud. Sellest tulenevalt
teeme ettepaneku täiendada FIS § 38 lõiget 3 ja § 39
lõiget 1 selliselt, et väikefondi valitsejal on kohustus
tasuda järelevalvetasu kapitaliosa kahekordsest
minimaalsest aktsia- või osakapitali summalt. Kuivõrd
FIS § 39 lõige 1 sätestab kapitaliosa järelevalvetasu
määraks ühe protsendi, siis muudatuse tulemusena oleks
iga väikefondi valitseja iga-aastane järelevalvetasu
suurus summas 500 eurot. FI ettepanek ei näe ette
järelevalvetasu tasumist mahuosalt lähtuvalt sellest, et
väikefondi valitseja järelevalve ulatus, töö maht ja
sellega seotud riskid ei ole sõltuvuses väikefondi
valitseja poolt valitsevatest fondide mahust. Arvestades
väikefondi valitsejate piiratud järelevalve spetsiifikat on
FI seisukohal, et kapitaliosal põhinev järelevalvetasu on
piisav oma eesmärkide täitmiseks.
Teeme ettepaneku lisada täiendav kolmas lause FIS § 38
lõikesse 2 järgmises sõnastuses: „IFS §-s 453 sätestatud
väikefondi valitseja maksab üksnes järelevalvetasu
kapitaliosa.”. Teeme ettepaneku täiendada FIS § 39
lõiget 1 uue punktiga (arvestades Eelnõu § 49 punkti 6
muudatusettepanekut) järgmises sõnastuses: “IFS §-s
453 sätestatud väikefondi valitseja korral õigusakti
kohaselt nõutavast kahekordsest minimaalsest aktsia-
või osakapitali summast.”.
75.
FI
49. MiCA artikkel 65 reguleerib krüptovarateenuste
piiriülest osutamist. RM-i edastatud info kohaselt on
selle artikli all mõeldud ka krüptovarateenuse osutajate
puhul filiaali kaudu piiriüleselt tegutsemist ehk
liikmesriik ei saa näha ette täiendavaid takistusi (nt luba
jne) riigis teenuse osutamiseks. Juhime tähelepanu, et
filiaali asutamise loamenetluse puudumine Eelnõus
põhjustab erinevaid probleeme. Näiteks, Eelnõu § 49
punktidega 3 ja 7 on ettenähtud järelevalvetasu
maksmise kohustus välisriigi äriühingu Eesti filiaalile,
kes tegutseb mh krüptovarateenuse osutaja tegevusalal.
Kui siseriiklikus õiguses ei reguleerita filiaali asutamise
nõudeid, siis võib tekkida probleeme järelevalve tasu
maksmise kohustuse määramise ja lõpetamisega, sest
vastav info ei pruugi FI-sse õigel ajal jõuda ning MiCA
artikkel 65 ega siseriiklik õigus ei reguleeri filiaali
Osaliselt
arvestatud
Eelnõusse on lisatud uus paragrahv,
mis reguleerib lepinguriigi
krüptovaraturu osalise tegutsemist
Eestis, mh on uude paragrahvi
lisatud lõige, mis kohustab teda
järgima tema suhtes kohalduvat
õigust Eestis tegutsemise kohta.
Juhime tähelepanu MiCA määruse
artiklile 21 lõikele 5, mille kohaselt
edastavad pädevad asutused
vastuvõtvate liikmesriikide ühtsele
kontaktpunktile, ESMA-le, EBA-
le, Euroopa Keskpangale ja, kui see
on kohaldatav, artikli 20 lõikes 4
osutatud keskpangale kahe
tegevuse lõpetamist ega sellest teavitamist.
Eelmisest kommentaarist tulenevalt on küsitav ka
välisriigi krüptovara emitendi Eesti filiaalilt
järelevalvetasu küsimise võimalus, mida Eelnõu § 49
punktid 3 ja 7 võimaldavad.
Varapõhise tokeni emitendi tegevusluba kehtib kogu
EL-is ning MiCA-ga ei ole ette nähtud piiriülesest
tegevusest teavitamise kohustus. Kui vastav info ei jõua
õigeaegselt liikmesriigi pädevalt asutuselt, siis ei saa FI
nõuda järelevalvetasu tasumist lepinguriigi varapõhise
tokeni emitendilt, kes asutab Eestis filiaali. Märgime, et
Eelnõu §-ga 14 on lepinguriigi varapõhise tokeni
emitendi Eesti filiaalile sätestatud aruannete esitamise
kohustus FI-le. Selle kohustuse täitmise kontrollimine
tekitab ka küsitavusi.
Palume see regulatsioon üle vaadata ning Eelnõu
vastavalt täiendada. Lisaks teeme ettepaneku sätestada
Eelnõus järgmine kohustus: „Teenuste osutamisel
Eestis peab välisriigi krüptovaraturu osaline järgima
käesoleva seadusega ja selle alusel tema tegevuse kohta
kehtestatud nõudeid ning muid Eesti õigusaktidest
tulenevaid nõudeid Eestis tegutsemise kohta.“
tööpäeva jooksul alates tegevusloa
andmisest artikli 109 lõikes 3
osutatud teabe. Artikli 109 lõike 3
punkti d kohaselt sisaldab see mh
teavet vastuvõtvate liikmesriikide
loetelu kohta, kui taotlev emitent
kavatseb avalikult pakkuda
varapõhist tokeni või kavatseb
taotleda varapõhise tokeni
kauplemisele võtmist.
Siiski on selguse huvides lisatud
eelviidatud uude paragrahvi säte ka
selle kohta, et Finantsinspektsiooni
tuleb teavitada nii filiaali
alustamise kuupäevast kui ka
lõpetamise kuupäevast, kui filiaal
peaks soovima oma tegevust
lõpetada.
76.
FI
50. Eelnõu § 49 punktiga 4 muudetakse FIS § 38 lõiget
7. Teeme ettepaneku muuta FIS § 38 lõiget 7, mis
sätestab, et järelevalvesubjekt, kes tegutseb mitmel
tegevusalal, maksab järelevalvetasu üksnes ühe
järelevalvesubjektina. Eelnõuga muudetakse vastavat
sätet selliselt, et muudatuse jõustumisel hakkaks
järelevalvesubjekt maksma järelevalvetasu selle
järelevalvesubjektina või arvestusaluse alusel, millest
tulenev järelevalve on suurem. Teeme ettepaneku sätte
muutmiseks selliselt, et järelevalvesubjekt, kes tegutseb
mitmel tegevusalal, maksab järelevalvetasu iga
järelevalvesubjektina, kellena ta tegutseb. Seega kehtiks
edaspidi nõue, et järelevalvetasu tuleb tasuda iga
tegevusloa eest. Need subjektid, kes omavad mitut
tegevusluba peavad edaspidi arvestama, et ka
järelevalvetasu tuleb tasuda iga tegevusloa eest, sest üks
tegevusluba on kalibreeritud ühe finantssektoti subjekti
jaoks.
Samuti palume kaaluda regulatsiooni muutmist selliselt,
et erinevate teenuste osutamisel koosneks
järelevalvetasu kõikide teenuste osutamisega
kaasnevatest järelevalvetasude summast. Seda eriti,
arvestades krüptovaraturu spetsiifikat ja selle üle
järelevalve teostamiseks vajaminevat ressurssi.
Vt kommentaari märkuse 29 juures.
77.
FI
51. Eelnõu § 45 punktiga 15 muudetakse FIS §-i 455.
FIS § 455 lõige 2 reguleerib ka valge raamatu
kinnitamise menetlustasu, kuid sätte kohaselt maksab
kinnitamise tasu 2 000 eurot ainult krediidiasutus. Kuna
MiCA-st tulenevad ka teised emitendid, kauplemisele
Arvestatud Eelnõusse on lisatud säte, mille
kohaselt muu krüptovara valge
raamatu esitamise korral tuleb
tasuda ka sellest teavitamise korral.
lubamist taotlevad isikud ja kauplemisplatvormide
operaatorid peavad enne avaliku pakkumist edastama
valge raamatu FI-le (nt MiCA artiklid 8 ja 48) ning FI
peab MiCAga nõutud teabe esitama ESMA-le (nt MiCA
artikli 51 lõige 14) ja sellega võivad kaasneda ka teiste
liikmesriikide pädevate asutuste teavitamiskohustused,
palume kaaluda ka sellistele toimingutele menetlustasu
kehtestamist. Selgitame, et tegemist ei ole lihtsalt teabe
vastuvõtmise ja edastamisega, sest FI peab veenduma,
et on edastatud kogu vajalik teave ja vajadusel küsima
puuduoleva informatsiooni. Lisaks tuleb esitatud
teabest kokku panna edastamiseks kõlblik versioon. FI
hinnangul peavad sellised tegevused olema tasustatud,
sest nõuavad esitatud teabe analüüsimist ja subjektiga
suhtlemist ja seeläbi omakorda inimressurssi. Samuti
peaks selline lahend taotlejaid paremini
distsiplineerima, et taotluse esitamine oleks
läbimõeldud otsus.
78.
FI
52. Eelnõu § 49 punktiga 17 täiendatakse FIS § 48
lõikega 3, mis võimaldab vajadusel esitada
Finantsinspektsioonile esitatud andmeid Eesti Pangale,
Rahapesu Andmebüroole ja Rahandusministeeriumile.
Eesti Pangal, Rahapesu Andmebürool ja
Rahandusministeerium on juba kehtiva õiguse alusel FI-
lt seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks
informatsiooni saada, mistõttu lisatud täpsustus ei ole
meie hinnangul vajalik.
Liiatigi luuakse ilma suurema arutelu ja põhjendusteta
konstruktsioon, kus Vabariigi Valitsusel tekib justkui
subjektsus saada konfidentsiaalset järelevalvelist
informatsiooni. Sedalaadi operatiivse informatsiooni
avaldamine Vabariigi Valitsusele vajab täiendavat
analüüsi ja arutelu, mh EL õiguse vaatest. Samuti
tõusetub küsimus, kas statistika seaduse alusel on
põhjendatud konfidentsiaalse järelevalvelise
informatsiooni avaldamine (läbi Eesti Panga).
Eeltoodud kaalutlustest tulenevalt FI ei toeta vastava
normi kehtestamist.
Küll juhime tähelepanu, et FIS § 48 lõike 2 kohaselt on
FI-l kohustus anda teiste seas RAB-ile teavet, mis on
vajalik tema ülesannete täitmiseks, tingimusel, et see ei
ole seadusega keelatud. Finantsjärelevalve käigus
saadud teave on FIS § 54 lõike 2 kohaselt
konfidentsiaalne ning isikud ja asutused, kellele on
konfidentsiaalset teavet lubatud avaldada, on nimetatud
FIS § 54 erinevates lõigetes. Samas ei ole FIS §-s 54
nimetatud RAB-i, kellele FI on FIS § 48 lõike 2 alusel
kohustatud teavet andma. Seetõttu teeme ettepaneku
täiendada FIS § 54 lõike 4 loetelu RAB-iga ning Eelnõu
§ 49 punktiga 17 pakutud täiendus kustutada.
Arvestatud
Investeerimisfondide seaduse muutmine
79.
FI
53. Eelnõu § 50 punktis 4 on esitatud IFS § 453 lõike 1
muudetud tekst, milles on kasutusel mõiste
„väikefond“. Vastavat mõistet kehtiv IFS ega Eelnõu ei
kasuta, IFS-is on kasutusel mõiste „väikefondi
valitseja“. Teeme ettepaneku asendada sõna
„väikefond“ sõnaga „usaldusfond“. Eelnevast
tulenevalt teeme ettepaneku muuta Eelnõu § 50 lõike 4
sõnastust järgmiselt: „(1) Eestis asutatud väikefondi
valitseja, kes ei taotle tulenevalt käesoleva seaduse §
306 lõikest 3 Finantsinspektsioonilt tegevusluba, peab
oma tegevuse registreerima, kui tal on kavatsus hakata
usaldusfondi valitsema, sealhulgas täisosanikuna.
Selgitame, et IFS ei näe expressis verbis ette, et
tegevusloata väikefondi valitseja võib valitseda muud
fonditüüpi kui usaldusfond, kuid selline võimalus ei ole
ka keelatud ning asub seetõttu hallis alas. Muudatus
tooks õigusselguse selles osas, et tegevusloata
väikefondi valitsejad võivad asutada ja valitseda ainult
usaldusfonde. See on kooskõlas ka turul levinud
usaldusfondide valitsemise praktikaga.
Selgitatud,
osaliselt
arvestatud
Mõiste „väikefond“ on eelnõus
asendatud mõistega „fond“.
IFS ei eelda, et tegevusloata
väikefondi valitseja saaks valitseda
vaid usaldusfonde. Valitseda võib
IFSi tähenduses mitteametlikke
fonde, st ka aktsiaseltsifonde, aga
ka IFSi väliseid fonde.
79.1
FI
54. Eelnõu § 50 punktis 4 on sätestatud IFS § 453 lõige
7. Palume asendada „võib jätta“ sõnaga „jätab“.
Arvestatud
sisuliselt,
selgitatud
Registreerimisavalduse
rahuldamata jätmise otsustamisel
on eelnõus säilitatud
Finantsinspektsiooni
kaalutlusõigus. Sama paragrahvi
erinevate sätete ebakõla vältimiseks
on muudetud IFS § 453 lõike 11
(uues sõnastuses lg 8) sõnastust.
80.
FI
55. Eelnõu § 50 punktis 4 sätestatud IFS § 453 lõike 7
punkt 2 võimaldab FI-l jätta registreerimisavalduse
rahuldamata, kui „taotleja ei valitse käesoleva seaduse
§ 2 lõikes 1 sätestatud mõistele vastavat
investeerimisfondi.“ Kuna Eelnõu kohaselt tuuakse
registreerimise hetk ettepoole, millest tulenevalt tuleb
tegevus registreerida enne fondi valitsemisega
alustamist, siis ei ole kohane kasutada siin sõnastust „ei
valitse“. Selle asemel võiks olla sobilik järgnev
sõnastus: „taotleja kavandatavad fondid ei vasta
käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 sätestatud
investeerimisfondi mõistele.“
Arvestatud IFS § 453 lg 7 p 2 (uues sõnastuses
lg 9 p 2) sõnastatud järgmiselt:
„fondid, mida taotleja kavatseb
valitsema hakata, ei vasta käesoleva
seaduse § 2 lõikes 1 sätestatud
investeerimisfondi mõistele;“.
81.
FI
56. Eelnõu § 50 punktis 5 sätestatud IFS § 4531 lõikes 3
ja lõike 4 punktis 3 on kasutatud sõnastust „valitsetava
fondi minimaalne investeeritav summa“. Sellest võib
jääda mulje, justkui fondi poolt investeeritav summa
peaks vastama ette nähtud määrale. FI hinnangul oleks
selgem sõnastada see, kas „valitsetavasse fondi
minimaalselt investeeritav summa“ või „valitsetavasse
fondi tehtava investeeringu miinimumsuurus“.
Selgitatud Eelnõus on arvestatud sama punkti
kohta teistelt huvigruppidelt
laekunud märkusega ja
investeeringu miinimumsuuruse
kehtestamisest on loobutud.
82.
FI
57. Nii kehtiv IFS kui ka Eelnõuga kavandatavad IFS-i
muudatused võimaldavad esmapilgul väikefondi
valitseja suhtes erinevat käitumist olukorras, kus ta
täidab IFS § 4532 lõikes 1 toodud teavitamiskohustust
(valitsemise lõpetamise puhul) ja olukorras, kus ta seda
ei tee, seejuures võimaldades teavitamiskohustuse
Arvestatud Eelnõus on IFS §-st 4532 välja
jäetud lõike 2 punkt 2 ja lõige 3.
mittetäitmisel justkui soodsamat käitumist. Nimelt tuleb
teavitamiskohustuse täitmise korral FI-l väikefondi
valitseja IFS § 453² lõike 2 punkti 2 alusel registrist
kustutada (imperatiivne), kuid olukorras, kus ta seda ei
tee, on FI-l IFS § 453² lõike 4 punktist 1 ja punktist 5
(koosmõjus IFS § 453 lõike 7 punktiga 2) tulenevalt
kaalutlusõigus registrist kustutamise osas. Tegelikkuses
on FI-l kaalutlusõigus nii IFS § 4532 lõike 2 punkti 2
puhul (tulenevalt IFS § 4532 lõikest 3) kui lõike 4
punktide 1 ja 5 puhul ning erinevus on üksnes selles, et
ühel juhul saab menetlus alguse väikefondi valitseja
teavitusest ja teisel juhul FI initsiatiivil.
Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku õigusselguse
huvides hinnata esile toodud sätteid (IFS § 4532 lõiked
1-3 ja lõike 4 punkt 1) nende koostoimes ja kaaluda
nende muutmist või täpsustamist. Üheks võimaluseks
oleks IFS § 4532 lõike 4 punkti 1 kaotamine ja sellega
seoses lõike 2 punkti 2 täpsustamine selliselt, et see
kataks nii tegutsemise lõpetamise kui fondi
valitsemisega mittealustamise, kuid ei seoks eelnevat
väikefondi valitseja teavitusega. Teiseks võimaluseks
oleks IFS § 4532 lõike 2 punkti 2 ja lõike 3 kaotamine,
kuna lõike 2 punkti 2 olukorda katavad juba IFS § 4532
lõike 4 punkt 1 ja punkt 5 (koosmõjus IFS § 453 lõike 7
punktiga 2), mis võimaldavad Finantsinspektsioonile
ühtlasi kaalutlusõigust. Seejuures on võimalik arvesse
võtta ka investorite huvide kaitset.
83.
FI
58. Eelnõu § 50 punktis 5 sätestatud IFS § 453² lõike 6
punktis 1 ja Eelnõu § 50 punktis 6 (ekslikult märgitud
5) IFS § 516 lõikes 13 on kasutatud fondiga seoses sõna
„aktsiad“. Aktsiad saavad olla aktsiaseltsifondil. IFS §
242 lõike 2 kohaselt saab aktsiaseltsifondi registrisse
kanda ja seega ka valitseda üksnes tegevusluba omav
fondivalitseja. Usaldusfondil on IFS § 21 lõikest 1
tulenevalt osad. Eelnevast tulenevalt on sõna aktsiad
viidatud sätetes üleliigne
Selgitatud Vt selgitust FI märkuse nr 79
juures.
84.
FI
59. Eelnõu § 50 punktis 5 sätestatud IFS § 453² lõike 6
punktis 3 palume täpsustada teate esitamise aeg, nt
„viivitamata peale fondide
Arvestatud Eelnõus esitatud IFS § 4532 lg 6 p 3
sõnastatud järgmiselt:
„3) esitama viivitamata peale
fondide likvideerimise protsessi
alustamist Finantsinspektsioonile
sellekohase teate ning kahe kuu
jooksul pärast likvideerimise
lõpetamist ülevaate likvideerimise
tulemuste kohta.“
Kindlustustegevuse seaduse muutmine
85.
FI
60. Teeme ettepaneku täiendada Eelnõu § 52, millega
muudetakse kindlustustegevuse seadust (edaspidi
KindlTS). KindlTS § 107 lõige 4 kohustab
kindlustusandjat juhi või vastutava isiku valimise või
määramise kavatsusest teavitama FI-d 30 päeva enne
nimetatud otsuse tegemist ning ametiaja pikendamise
kavatsusest vähemalt 10 päeva enne otsuse tegemist.
Soovime nimetatud sätet täiendada kolmanda lausega,
Arvestatud
mis näeb erisuse, et mõjuval põhjusel eelnimetatud
tähtaega ei kohaldata. Teeme ettepaneku täiendada
KindlTS § 107 lõiget 4 järgmiselt: „(4) /…/. Eeltoodud
tähtaegu ei kohaldata, kui dokumentide eelnev
esitamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik.“. Eeltoodud
ettepaneku oleme RM-le edastanud ka 29.04.2022
kirjaga nr 5-2/2833-1.
86.
FI
61. KindlTS-is näeme vajadust kehtestada nõue, mille
kohaselt peab kindlustusandjal olema juhatuses
vähemalt kaks liiget. Nimetatud nõude võiks lisada
KindlTS §-i 106 uue lõikena 11 : „(11 ) Kindlustusandja
juhatuses on vähemalt kaks liiget.“.
Selgitatud Juhime tähelepanu, et Komisjoni
delegeeritud määruse (EL) 2015/35
artikli 258 lõige 4 reguleerib juba,
et kindlustusandjad tagavad, et
kindlustusandjat juhivad tegelikult
vähemalt kaks isikut.
Muud kommentaarid
87.
FI
62. Eelnõu § 5 lõikes 10 on kirjaviga viiendal real sõnas
„Finantsinspektsioon“.
Arvestatud
88.
FI
63. Eelnõu § 6 lõikes 2 peaks olema „krüptovaraturu
osalisel“.
Arvestatud
89.
FI
64. Eelnõu § 56 punkti 23 sõnastuses on kasutatud sõna
„info“, mille asemel võiks olla „teave“.
Arvestatud
90.
FI
65. Seletuskirjas on Eelnõu § 3 lõike 4 kohaselt
sätestatud järgmine kommentaar: „Krüptovaraturu
osalised on ka isikud, kes emiteerivad sellist krüptovara,
mis ei ole varapõhine tõken või e-raha token. Selliste
isikute suhtes kohalduvad mõnevõrra leebemad nõuded
(vt ka § 1 lõige 4). Näiteks võib selliseks krüptovaraks
olla kasutustoken (krüptovara liik, mille ainus eesmärk
on anda juurdepääs kaubale või teenusele, mida pakub
või osutab selle emitent).“ On küsitav, millele on
viidatud sulgudes – vt ka § 1 lõige 4
91.
FI
66. Eelnõu § 50 punktis 5 sätestatud IFS § 4532 lõike 5
teises lauses on trükiviga - sõna „toimetakse“ asemel
peaks olema „toimetatakse“.
Arvestatud
92.
FI
67. Finantsinspektsiooni hinnangul, tuginedes MiCA
artiklile 111 jj, ei ole väärteo vorm trahvimiseks
kooskõlas MiCA-ga.
MiCA eeldab halduskaristuslikke meetmeid. Osundame
täiendavalt, et sedalaadi sõnastatud (võrdsed) karistuse
maksimumalused //…karistatakse rahatrahviga kuni 5
000 000 eurot või kuni kahekordses väärteo tulemusel
teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas
või kuni 12,5 protsenti juriidilise isiku või tema
konsolideerimisgrupi konsolideeritud käibest.…// ei
taga elementaarset õigusselgust – ehk ei järelevalve ega
menetlusalune isik ei tea seda, milline võib teo eest olla
maksimaalne karistus, see võib ekstreemsematel
juhtudel olla 0 eurost miljoniteni. Samuti on puudu
põhjendus ja seadusest tulev viide, kuidas peaks
järelevalve valima õiget maksimaalset karistuse määra.
Teadmiseks
võetud
Saame ettepanekust aru, kuid
halduskaristusliku meetme
sisseviimine on sektoriülene teema,
millega tuleb tegeleda
eraldiseisvalt.
EESTI PANK
93.
EP
Eesti Pank toetab krüptovaraturu reguleerimist ning
krüptovaraturu osaliste järelevalve üleandmist
Teadmiseks
võetud
Finantsinspektsioonile. Eesti Pangal ei ole eelnõule
muudatusettepanekuid ega täiendusi.
AUDIITORKOGU
94.
AudK
KrüTS § 16 Audiitorkontroll § 16 lg 1 (1)
Krüptovaraturu osalise raamatupidamise aruanne peab
olema auditeeritud. Mõiste „auditeerimine“ on senini
tekitanud segadust selles osas, kas auditeerimise all võib
mõista ka ülevaatust; seda mõistet AudSs ei ole ja
mõnedes valdkonna seadustes on auditeerimise nõuete all
silmas peetud, et need nõuded laienevad ka ülevaatusele.
Sellest tulenevalt teeme ettepaneku sõnastada lõige 1
alljärgnevalt: „Krüptovaraturu osalise raamatupidamise
aastaaruandele on kohustuslik audit.“
Arvestatud
95.
AudK
§ 16 lg 3 Audiitorettevõtjatel on tekkinud järgmised
küsimused ja ettepanekud, mida palume seaduse sätete
sõnastamisel õigusselguse eesmärgil arvestada:
1. Nimetatud lõige seab audiitorettevõtja rotatsiooninõude
pärast 5 aastast perioodi. Audiitorettevõtjad on teinud
ettepaneku rotatsiooninõude pikkuseks määratleda juba
Eesti õiguses eksisteerivatest rotatsiooninõuetest
karmimad, ehk avaliku huvi üksusele kehtivad
rotatsiooninõuded: audiitorettevõtja puhul maksimaalselt
10 aastat ning ettenähtud nõuete 2/6 täitmisel
maksimaalselt täiendavalt 10 aastat, konkreetse
vandeaudiitori puhul maksimaalselt 7 aastat. Kui
eesmärgiks on seada rotatsiooniajaks 5 aastat, peab see
olema selgelt põhjendatud, miks on selle nõude osas
otsustatud veel lühema tähtaja kasuks kui avaliku huvi
üksuste puhul, kus teenuse osutamise perioodi piiramine
ja rotatsiooniperioodi määratlemine juba on keskne
audiitori sõltumatust tagav aspekt. Ka krediidiasutustele
kui avaliku huvi üksustele laienevad eelnimetatud
rotatsiooninõuded tulenevalt EL määruse 537/2014
nõuetest. Nimetatud määruse jõustumisega tunnistati
tühiseks KAS § 94 lg 2, mis varasemalt reguleeris
audiitoriks nimetamise tähtaega.
2. Audiitorettevõtja nimetamine teatud maksimaalseks
perioodiks tekitab ebaselgust selles osas, mis hetkest
tähtaeg hakkab kulgema. Kas nimetamisest, mis ei ole
ilmselt eesmärk, kui mõeldud on viie järjestikuse aasta
töövõtte. Selgem sõnastus on, et (näiteks) 10 või muu
lõigus 3 märgitud perioodi järjestikuse majandusaasta
raamatupidamise aastaaruande auditiks või ka
omavahendite ja tagatisvara portfelli kontrolliks (vaata
järgmine punkt).
3. Kas audiitorettevõtja roteerumise nõue puudutab vaid
auditit või ka omavahendite- ja tagatisvara portfelli
audiitorkontrolli?
Arvestatud Eelnõust on audiitori nimetamise
tähtaeg välja jäetud.
4. Kas audiitorettevõtja roteerumise nõue hakkab kehtima
seaduse jõustumisest või laieneb tagasiulatuvalt ka enne
seaduse jõustumist tehtud töövõttudele? Näiteks kui
audiitorettevõtja on juba 1 aasta enne seaduse jõustumist
osutanud kliendile töövõtu, kas sellisel juhul võib ta
osutada kliendile auditi teenust 4 aastat?
96.
AudK
§ 16 lg 4
1. Teeme ettepaneku viidata MiCA määruse vastavale art.-
le ja punktile analoogselt sama paragrahvi lõikele 5. Eraldi
küsimus on, kas audiitorkontrolli käsitlevasse paragrahvi
võiks lisada ka erinõude varapõhiste tokenite emiteerijate
omavahendite nõudele MiCA art 36 kohaselt analoogselt
järgmises lõikes nimetatud tagatisvara portfelli nõudele.
2. Oleme ka oma eelmistes arvamustes toonud välja
kriitilise vajaduse täpsustada, missugust kindlusastet
audiitorettevõtjalt oodatakse. Kuna ISAE 3000 nõuded
võimaldavad audiitoril anda nii piiratud kui põhjendatud
kindlustunnet ja praktika võib kujuneda väga erinevaks, on
nõuete selgus audiitorkontrolli läbiviimiseks äärmiselt
oluline. Audiitorid leiavad, et järgneval paaril aastal on
valdkonna keerulisusest ja uudsusest tulenevalt võimalik
piiratud kindlustunde andmine. Soovitame mõne, näiteks
kahe kuni viie aasta pärast teha järelhindamine, kas
tugevam ehk põhjendatud kindlustunde andmine on
võimalik, vajalik ja optimaalne või on sobivam jääda
piiratud kindlustunde andmise juurde.
Viimaste aastate õigusloomes on eeskujulik praktika
audiitori eritööde puhul selgema kindlustunde
määratlemises osas. Näiteks elektrituruseaduse § 17 lg 4 ja
pakendiseaduse § 241 lg 3. Soovitame nimetatud praktikat
jätkata.
Selgitatud 1. Kuna omavahendite
auditeerimise kohustus ei tulene
MiCA määrusest, ei ole ka vastavat
viidet eelnõu teksti lisatud.
2. Seletuskirjas on täpsustatud, et
omavahendite kontroll ei pea
olema teostatud kindlustandva
audiitorteenusena. Samas
tagatisvara portfelli puhul on
eelnõus täpsustatud, et kontroll
peab olema läbi viidud
kindlustunnet andvana ning
seletuskirja on lisatud, et tegemist
on piiratud kindlustundega.
97.
AudK
3. Omavahendite kontrolli läbiviimiseks on vajalik
vastava juhendmaterjali olemasolu. Oodatava
kindlustunde andmiseks on vajalik täpne raamistik
omavahendite aruande koostajale, sh viited täpsetele
MiCA sätetele.
Oleme ka varasemalt märkinud, et eeltingimuseks
audiitorite poolt virtuaalvääringu teenuse pakkuja
omavahendite kontrollimisele on juhendi või korra
olemasolu, mis käsitleks seda, kuidas vastavad
teenusepakkujad omavahendeid arvestama ning nende
osas aruandlust koostama peavad. Analoogne juhend või
kord eksisteerib nii fondivalitsejate
(https://www.riigiteataja.ee/aktilisa
/1291/1201/8020/Lisa5.pdf#), makseasutuste
(https://www.riigiteataja.ee/akt/101122020002), kui ka e-
raha asutuste omavahendite puhul
(https://www.riigiteataja.ee
/aktilisa/1100/9201/9002/Lisa_4.pdf#).
Meile teadaolevalt puudub seni sarnane juhend
virtuaalvääringu teenuse pakkujatele nende omavahendite
osas. MiCA ja kehtiv RahaPTS sätestab, et teenuseosutaja
Selgitatud Eelnõu puhul on võetud
lähenemine, omavahendite
kontrolli puhul ei nõuta/täpsustata,
et see peab olema teostatud
kindlustandva audiitorteenusena.
Töö väljastatakse vabas vormis.
omavahendid koosnevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja
investeerimisühingute suhtes kohaldatavate
usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012
muutmise kohta (ELT L 176, 27.06.2013, lk 1–337)
artiklites 26–30 sätestatud esimese taseme
põhiomavahenditest koos nimetatud määruse artiklis 36
sätestatud mahaarvamistega. Kuna viidatud määrus ei
arvesta krüptovara teenuse pakkuja erisustega tekib
praktikas probleeme määruse tõlgendamisel näiteks selles
osas, kas ja millistel juhtudel peab mahaarvamiste hulka
arvestama krüptovara. Kehtiva RahaPTS seaduse § 722 ja
§ 723 nõuete täitmiseks on Rahapesu andmebüroo välja
andnud juhendmaterjali1. Sarnase juhendmaterjali
väljatöötamine või olemasoleva ülevaatamine ja
täiendamine on ka väljatöötatava KrüTSi nõuete
täitmiseks vajalik.
4. Tehnilise märkusena lisame lõike teise lause sõnastuse
osas, et ka omavahendite kontrolli puhul on tegemist
vandeaudiitori aruandega (mitte arvamusega) ja arvamuse
ärakiri ei ole kohane termin digitaalselt allkirjastatud
dokumendi puhul.
98.
AudK
§ 16 lg 5
Analoogselt omavahendite kontrollile on ka tagatisvara
portfelli kontrolli puhul kriitiline vajadus täpsustada, mis
on seadusandja ootus - kas oodatakse põhjendatud või
piiratud kindlustunnet?
Selgitatud Seletuskirja on täpsustatud, et
tegemist on piiratud
kindlustundega.
99.
AudK
§ 16 lg 6
1. Teeme ettepaneku, et pädevaks isikuks uue
audiitorettevõtja määramisel p-s 1-3 nimetatud asjaolude
korral on kohus Finantsinspektsiooni ettepanekul. Sarnane
regulatsioon on KASs § 94 lg.s 3.
2. P 3 osas soovivad audiitorettevõtjad selgemat mõiste
määratlust. Millal on tegemist usalduse kaotusega?
3. Audiitorettevõtja määramise aluseks peab olema
audiitorettevõtja eelnev nõusolek, nimetatu tuleb seaduses
kajastada. Oleme nimetatut märkinud ka oma
ettepanekutes eelmisele eelnõule.
Selgitatud/
arvestatud
1. Arvestatud
2. Audiitorettevõtja usaldusväärsuse
hindamisel võib Finantsinspektsioon
lähtuda AudS § 39 lõikes 3 sätestatud
kriteeriumitest.
3. Eelnõu on muudetud, vt
ettepaneku nr 1 arvestamist.
§ 17 Audiitorettevõtja informeerimiskohustus
100.
AudK
§ 17 lg 1
Oleme nõus, et audiitorettevõtja peab
Finantsinspektsiooni teavitama p.-s 1-5 nimetatud
asjaoludest, kui ta on jõudnud järeldusele, et nimetatud
asjaolud eksisteerivad. Vastavale järeldusele saab
audiitorettevõtja jõuda auditi käigus. Auditi käigus
audiitor alles hindab talle teatavaks saanud asjaolusid -
kaalub kõiki asjaolusid, sh ka koosmõjus ning seejärel
otsustab, kas talle teatavaks saanud asjaolud on või ei ole
Finantsinspektsiooni teavitamise aluseks. Audiitor ei saa
kaalutluse käigus hinnatavatest asjaoludest teavitada enne
otsustamist. Teeme ettepaneku, et audiitorettevõtja
teavitab nimetatud asjaoludest kas vandeaudiitori aruande
Arvestatud
väljastamisel või ka kliendilepingu ülesütlemisel, kui
audiitori töö jääb lõpuni viimata ja ta teenuse osutamise
käigus p 1-5 nimetatud asjaoludest teatavaks saab. AudS
sätestab, et audiitorettevõtja võib audiitorteenuse
osutamise kliendilepingu üles öelda vaid mõjuval
põhjusel. Näiteks võib kliendilepingu ülesütlemise
mõjuvaks põhjuseks olla kliendi juhtkonna poolt auditi
läbiviimiseks vajaliku dokumentatsiooni esitamata
jätmine.
Selgitasime eelnimetatut ka eelmisele eelnõule
ettepanekute esitamisel. Rahandusministeeriumi
vastuseks oli, et teavitamise kohustuse puhul „vastav
konstruktsioon („mille tagajärjeks on või võib olla“)
sisaldub kõikides teistes finantssektori seadustes.
Kaalume vajadusel selle sätte muutmist kõikides
finantssektori seadustes ühetaoliselt.“ Vajadus sätet muuta
on olemas, arvestades audiitoriteenuse olemust ja
vandeaudiitorite kutsetegevuse standardeid ning
kaalutletavate asjaolude võimalikku suurt ulatust ja
audiitori töömahtu. Peame vajalikuks lõpetada ebaselgete
nõuete juurde loomist ning alustada seadusloomes
selgemate määratlustega kohe selles eelnõus.
101.
AudK
§ 17 lg 1 p 3 osas palume märkida, et audiitorettevõtja on
kohustatud Finantsinspektsiooni teavitama
modifitseeritud vandeaudiitori aruande, mitte ainult
märkusega aruande esitamisest. Ka oma eelmises
arvamuses selgitasime, et õige termin märkuse asemel on
modifitseeritud aruanne, sest see hõlmab lisaks märkusega
aruandele ka arvamuse avaldamisest loobumist ja
vastupidist arvamust. Märkusega aruande väljastab
audiitor, kui ta leiab, et aruanne on oluliselt väärkajastatud
või kui ulatuse piiratuse tõttu ei ole võimalik teatud
aruande osade kohta järeldust teha ja audiitor hindab, et
võimaliku väärkajastamise puhul on see oluline, kuid
mitte läbiv. Vastupidise aruande ja arvamuse avaldamisest
loobumise puhul hindab audiitor, et väärkajastamine või
võimalik väärkajastamine on oluline ja läbiv, seega
praktikas on sellistest olukordadest teavitamine
olulisemgi. Sarnane konstruktsioon, et audiitor teavitab ka
vastupidisest arvamusest ja arvamuse avaldamisest
loobumisest on samuti krediidiasutuste audiitorkontrolli
puhul - KAS § 95 lg p 4.
Arvestatud
102.
AudK
§ 17 lg 3 on otstarbetu ja tuleb eelnõust kustutada kuna
AudS § 48 lg 4 p 2 juba võimaldab Finantsinspektsioonile
andmete esitamist ja seetõttu on tegemist korduva
õigusnormiga. Samuti ei pea me õigeks õigusloome
praktika loomist, mille kohaselt AudSs sätestatud
ammendavat konfidentsiaalsuskohustust on võimalik
teiste valdkonna seadustega muuta.
Arvestatud
103.
AudK
§ 19 lg 6 p 4 osas palume täpsustada, mis on ühinemisel
vandeaudiitori aruande objekt. Praegu see puudub.
Arvestatud Sõnastust on täpsustatud, et
aruanne on ühinemiselepingu
kontrolli tulemuste kohta.
EESTI WEB3 KODA
104.
WEB3
1. KrüTS alustab esimeses paragrahvis krüptovaraturu
osaliste reguleerimisest, jättes seejuures defineerimata
krüptovaraturu kui sellise. Teeme ettepaneku
defineerida krüptovaraturu mõiste.
Selgitatud Kuna eelnõu/seadus keskendub
krüptovaraturu osaliste tegevuse
reguleerimisele ja nende
järelevalvele, on ka § 1 sõnastusest
krüptovaraturg välja jäetud. Ka
MiCA määrus ei defineeri mõistet
krüptovaraturg, kuigi selle pealkiri
viitab krüptovaraturgude
käsitlemisele.
105.
WEB3
2. Tänaste VASP tegevusloa omanike õiglane
kohtlemine
Esmalt tuleb silmas pidada, et Eesti virtuaalvääringu
teenusepakkujad on värskelt läbinud põhjaliku
tegevuslubade uuendamise, viimaks oma tegevus
kooskõlla Raha PTS viimase redaktsiooniga. Enamus
nõuded, mis MiCA alles praegu kehtestab, on Eestis
juba jõustunud ja tegevusloa säilitanud ettevõtted on
oma tegevuse nendega kooskõlla viinud. Ei KrüTS-st
ega seletuskirjast ei nähtu, et oleks läbi viidud analüüs
hindamaks, mis osas tänased tegevusload ei ole
kooskõlas MiCA nõuetega ja kas täna kehtiv
regulatsioon on MiCA-st leebem või karmim. Näiteks
miinimum osakapitali nõuded on juba täna oluliselt
karmimad kui MiCA need sätestab. (Viitasime sellele
juba kehtiva RahaPTS redaktsiooni eelnõud
kommenteerides)
Toonitame, et RAB väljastatud tegevusload
väljastati tähtajatult, aga KrüTS eelnõu seab neile
lõputähtaja (tõenäoline põhiseaduslike õiguste riive) isegi aasta võrra lühema kui MiCA seda ette näeb.
Sellist üleminekuaja lühendamist lubab MiCA ainult
juhul kui kohaliku regulatsioon on MiCA-st leebem.
Rahandusministeerium ei ole teinud sellist analüüsi,
mis annaks vastuse, kas Eestis täna kehtiv
regulatsioon on leebem ja kui, siis mis osas.
Turuosaliste õiglase kohtlemise huvides peaks lisama
eelnõusse tänaste tegevusloa omanike ülemineku
sätted, milles oleks selgelt väljatoodud, millises osas on
vaja tegevus viia kooskõlla MiCA nõuetega, ehk
millised on puudused. Sellised täiendused peaks lubama
turuosalistel ellu rakendada "tegevuse kooskõlla
viimise menetluse" raames, andes välja ettevõtetele
puuduste kõrvaldamise ettekirjutuse, milles on selgelt
välja toodud uued nõuded, mis tuleb täita. Selle kasuks
räägib ka argument, et RAB on värskelt viinud läbi
tegevuslubade uuendamise protsessi, omab selleks
vastavat kogemust ja head kontakti ettevõtjatega. Lisaks
vähendaks see oluliselt riigi halduskoormust.
Seda toetab ka põhimõte riigile andmete ühekordsest
esitamisest. Kui peale tegevuse kooskõlla viimist riik
leiab, et krüptovaldkond on vaja viia FI alluvusse, siis
Selgitatud MiCA määrus näeb ette selged
reeglid tegevusloa taotlemisele.
Tegemist on EL õiguse
rakendamisega ehk riigisiseselt ei
ole võimalik ette näha sellest
erinevat lähenemist ja erisusi.
Samuti ei ole Eesti puhul võimalik
rakendada lihtsustatud korras
tegevusloa taotlemist järgmistel
põhjustel: nimelt peavad pädevad
asutused artikli 143 lõike 6
kohaselt enne lihtsustatud korras
tegevusloa andmist veenduma, et
MiCA V jaotise 2. ja 3. peatükis
sätestatud nõuded on täidetud.
Selguse huvides toome välja,
millised nõudeid peaks
krüptovarateenuse osutaja täitma
enne, kui ta saaks lihtsustatud
menetluskorras tegevusluba üldse
taotleda - Art 66: Kohustus
tegutseda kliendi parimates
huvides ausalt, õiglaselt ja
professionaalselt; Art 67:
Usaldatavusnõuded; Art 68:
Juhtimiskord; Art 69: Pädevatele
asutustele esitatav teave; Art 70:
Klientide krüptovara ja raha
kaitse; Art 71: Kaebuste
käsitlemise kord; Art 72: Huvide
konfliktide tuvastamine, vältimine,
juhtimine ja avalikustamine;
Art 73: Teenuste ja tegevuste
edasiandmine; Art 74:
Krüptovarateenuse osutaja
tegevuse korrapärane lõpetamine;
Art 75: Krüptovara hoidmine ja
haldamine kliendi nimel; Art 76:
Krüptovara kauplemisplatvormi
korraldamine; Art 77: Krüptovara
vahetamine raha või muu
krüptovara vastu; Art 78:
Krüptovaraga seotud korralduste
täitmine kliendi nimel; Art 79:
võiks seda teha, andes üle kehtivad tegevusload. Samas
peaks kaaluma, kas kogu krüptovaldkond tuleks üldse
anda FI alluvusse või ainult osa, mis puudutab finants-
ja investeerimis-instrumentidena käsitletavate tokenite,
e-raha või varapõhiste tokenite väljastajaid. Viimati
mainituid on Eestis vähe ja nende tegevus võiks
tõepoolest olema FI kontrolli all. Riik on tunnistanud
riskihinnangus ja muudes dokumentides, et suurimad
probleemid virtuaalvääringu teenusepakkujatega
seisnevad rahapesus ja terrorismirahastamises.
Seega oleks igati loogiline, et KrüTS-s nimetatud
muud krüptovara teenusepakkujad jääksid RAB
alluvusse. Kompetentse asutuse definitsioon, MiCA
artikkel 3 lõige 35, lubab selgelt liikmesriigil määrata
rohkem kui ühe kompetentse asutuse.
Juhime tähelepanu, et äsjane tegevusloa uuendamise
maksumus turuosalistele ulatus keskmiselt kuuekümne
tuhande Euroni. Sellele lisandus audiitorteenuse
maksumus, mis virtuaalvääringu teenusepakkujate
puhul oli kordades kõrgem tavalistest turuhindadest.
Kogu dokumentatsioon tuli esitada uuesti, mis
tähendab, et tegemist ei olnud kooskõlla viimisega, vaid
sisuliselt uuesti loa taotlemisega. See protsess halvas
suuresti turuosaliste võime keskenduda äri
arendamisele, sest tihti olid dokumentatsiooni
tootmisesse kaasatud terve meeskond. Samuti võib
eeldada, et RAB oli suuresti pühendunud
loamenetlustele ja rahapesu ennetamise ja avastamise
jaoks ei jäänud eriti aega. Uue tegevusloa taotlemine
olemasoleva asemele, mis juba täna suuresti täidab
MiCA nõudeid, kustutaks tõenäoliselt turuosaliste huvi
jätkata Eestis ja see oleks häbiväärne löök Eesti kui
inovatiivse- juhtiva digiriigi mainele.
Teeme ettepaneku näha seaduses ette selge kord
tänaste tegevuslubade kooskõlla viimiseks läbi
puuduste kõrvaldamise ettekirjutuste, millele
antakse tähtaeg vastavalt MiCA-s ettenähtule - kuni
01. juuli 2026.
Krüptovara pakkumise
korraldamine; Arti 80:
Krüptovaraga seotud korralduste
vastuvõtmine ja edastamine kliendi
nimel; Art 81: Krüptovara kohta
nõu andmine ja krüptovaraportfelli
valitsemine;
Art 82:Krüptovaraülekande
teenuse osutamine kliendi nimel.
Nimetatud nn valikuvõimalus on
ette nähtud eelkõige nendele
liikmesriikidele, kus
järelevalveorgan võrreldes
varasemaga ei muutu (s.t. kui
varasemalt on nt VASP-de loa
väljastajaks olnud
finantsjärelevalveasutus ja
finantsjärelevalveasutus saab
olema ka loa väljastajaks CASP-
dele). Sellisel juhul on
järelevalveorganil võimalik
efektiivselt hinnata, kas vastavad
nõuded on juba täidetud ja kas
seetõttu oleks õigustatud väljastada
nö uus luba lihtsustatud korras.
Käesoleval juhul ei ole
Finantsinspektsioonil võimalik
veenduda enne lihtsustatud korras
tegevusloa andmist, et
teenuseosutaja täidab MiCA
nõudeid, kuna
Finantsinspektsioonil puudub
selleks vastav järelevalveline õigus
ja info.
Teiseks, kehtiv RahaPTS suurt osa
viidatud nõuetest ei reguleeri (vaid
nõuded kapitalile ja
omavahenditele ning juhtimiskord
on teatud osas reguleeritud
sarnaselt MiCA-le, vt seletuskirja).
Seega isegi kui näha ette eraldi
vastavad koostöö/info edastamise
alused RABi ja FI vahel, siis samuti
ei ole vastavat teavet võimalik
RAB-ilt saada, kuna nagu osutatud,
suur osa viidatud nõuetest kehtiva
regulatsiooni kohaselt
teenuseosutajale hetkel ei kohaldu
ehk ka RABil pole vastavat
järelevalvelist infot, mida
Finantsinspektsiooniga jagada.
Seega kirjeldatud lihtsustatud
korras tegevusloa menetlus oleks
rakendatav üksnes siis, kui
riigisiseselt oleks juba varasemalt
kehtestatud riigisisene (nö MiCA
eelne) krüptovara regulatsioon,
mille kohaselt oleks olnud
Finantsinspektsioon vastav
järelevalveorgan ja
krüptovarateenuse osutaja suhtes
oleks kohaldatud eelpool viidatud
nõudeid.
Eelnõus on aga üleminekuperioodi
muudetud ning see on senise 6 kuu
asemel 12 kuud ehk 2016. aasta 1.
jaanuarini.
Üleminekuperioodi pikendamisel
on lähtutud Euroopa
Väärtpaberiturujärelevalve
soovitusest liikmesriikide
rahandusministritele (majandus- ja
rahandusnõukogule – ECOFIN).
ESMA soovitus on kaaluda
valikulise üleminekuperioodi
piiramist 12 kuuni.
Väljavõte ESMA kirjast
rahandusministritele: As most of
the existing national regimes are
far less comprehensive than MiCA,
clients could face higher risks of
detriment with some entities
applying less protective rules up
until 1 July 2026, while other
entities would apply MiCA
requirements from 30 December
2024. Based on a recent
stocktaking exercise conducted by
ESMA, the grandfathering clause
could theoretically apply to more
than two thousand entities in the
EEA currently registered under
these national regimes. With this in
mind, we invite Member States to
consider reducing the duration of
the grandfathering clause to a
maximum of twelve months, in
particular with respect to entities
that have not been through a fully-
fledged authorisation process and
that are not yet subject to effective
supervision in the EU.
106.
WEB3
3. Tegevusloa taotlemise kord
KrüTS ei sisalda tegevusloa taotlemise korda. Eeldades,
et Eesti on innovatsioonile avatud riik, peaks olema
tegevusloa taotlemine, nõutavad dokumendid,
isikkoosseisule esitatavad nõuded, loamenetluse
tähtajad jne olema lihtsalt ja selgelt kirjeldatud KrüTS-
s.
Teeme ettepaneku selline kord lisada.
Mitte
arvestatud
Kuna tegevusloa taotlemise kord
on reguleeritud MiCA määruses
(rakendusmäärused täpsustavad
seda korda), siis riigisiseselt me
eraldi regulatsiooni selleks ette ei
näe.
107.
WEB3
4. Tegevusloakohustuslikud krüptovaraturu
osalised ja välistused
Kõik mis puudutab krediidiasutuste, makseasutuste, e-
raha asutuste, investeerimisühinte, eurofondide või
alternatiivfondide fondivalitsejate, väärtpaberite
keskdepositooriumi või reguleeritud väärtpaberituru
korraldajate poolset krüptovara kasutamist ja sestap
krüptovaraturu osaliseks olemist ning FI poolse
kinnituse saamust on igati selge ning mõistlik.
⁃ Probleem tekib sealt kus tänane seaduse eelnõu on
liiga lai ning võimaldab iga indiviidi ja ettevõtet kes
kasutab krüptovara ükskõik millisel viisil samuti
järelvalve alla suunata selliselt et see pole ei turuosaliste
ega järelvalvaja osas mõistlik, sest iga krüptovara on
a priori kaubeldav ning sestap potentsialselt
varapõhine.
§ 3 Krüptovaraturu osaline ⁃ Nende hulk ei ole enam
nii lihtsasti hoomatav - neid on juba tuhandeid lahendusi
ülemaailma - ja nad ei tegutse finantsturul, vaid teevad
enamjaolt keerulisemaid IT protsesse.
⁃ Taoliste osapoolte tegevuse esialgne reguleerimine on
enamvähem tehtav, sest alustades on arendajad teada
ning saab kontrollida nende poolt loodavat koodi enne
selle lanseerimist.
⁃ ENT hiljem liigub enamjaolt nende ettevõtete poolne
kontroll peaaegu täielikult kasutajateni ning pärast
desentraliseerimist nemad ise enam ei oma täielikku
ligipääsu koodini, et oleks võimalik tegevust lõpetada
ega oma ka kontrolli tokenite üle, et nendega toimuva
eest vastutust võtta.
⁃ LISAKS ei ole taolised tokenid üldiselt mõeldud
muuks kui erinevate arvutite vahel inforuumi
kasutamise või muude tegevuste eest arvepidamiseks.
⁃ Lühidalt - taoliste osapoolte reguleerimine on juba
algusest peale keeruline.
⁃ Või ka ettevõtted kes loovad nn mängu- või
üritusesisese valuuta millel pole otseselt reaalset
väärtust, ent mida kasutajad saavad ise hakata omavahel
kauplema? Nt ApeCoin ja DESK.
⁃ Nende hulk ei ole üldse hoomatav - neid on kümneid
tuhandeid lahendusi ülemaailma - ja nad ei tegutse ei
finantsturul ent nende tegevuse mõistmine võib olla
veelgi keerulisem.
Selgitatud Eelnõu § 2 lõige 1 määratleb
selgelt, et KrÜTS kohaldub ainult
sellistele isikutele, kes kuuluvad
MiCA kohaldamisulatusse.
(1) Käesolevat seadust
kohaldatakse isikute suhtes, kes
tegelevad krüptovara emiteerimise,
pakkumise ja krüptovaraga
kauplemise platvormil
kauplemisele võtmisega ning kes
osutavad krüptovarateenuseid
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2023/1114
tähenduses ja selle kohaldamisala
ulatuses.
Samuti on eelnõus defineeritud
muu krüptovara pakkujad ja
kauplemisele võtmise taotlejad
ning nende puhul on samuti
täpsustatud, et KrüTS tähenduses
krüotovaraturu osalisega on
tegemist vaid juhul, kui see isik
kuulub MiCA määruse
kohaldaisalasse (eelnõu sõnastus
on välistav).
⁃ Taoliste osapoolte tegevuse esialgne reguleerimine on
juba keeruline, sest nende hulk on niivõrd suur ja juba
alustades ei pruugi nende arendajad olla teada.
⁃ ENT üldiselt saab siiski kontrollida nende poolt
loodavat koodi pärast selle lanseerimist.
⁃ SAMAS liigub enamjaolt nende ettevõtete poolne
kontroll tokenite üle koheselt täielikult kasutajateni ning
nemad ise enam ei oma peaaegu üldse võimalust
tegevust lõpetada või ka nende tokenitega toimuva eest
vastutust võtta.
⁃ Lühidalt - taoliste osapoolte reguleerimine on juba
algusest peale keeruline.
⁃ Või ka ettevõtted kes omavad erinevaid tokeneid
ning kasutavad kolmandate osapoolte tööriistu
maksete vastuvõtmiseks, tokenitega kauplemiseks
ja/või protokollide tööshoidmiseks? Nt AirBaltic ja
Starbucks.
⁃ Nende hulk ületab täna samuti juba kümneid
tuhandeid ülemaailma ning lahenduste lihtsuse tõttu
saab igaüks iseseisvalt täna taolisi tegevusi alustada.
⁃ Taoliste osapoolte tegevuse reguleerimine,
lõpetamine ja vastutusele võtmine on lihtsasti tehtav,
sest nad teevad pigem arusaadavaid tegevusi mida on
lihtne jälgida.
⁃ SIISKI - taoliste osapoolte reguleerimine on keeruline
nende hulga tõttu ja ei vasta MiCA mõttele ning peletab
ettevõtted plokiahelal põhinevate lojaalsusprogrammide
kasutamisest eemale.
⁃ Või ka eraisikud kes omavad erinevaid tokeneid ning
kasutavad kolmandate osapoolte tööriistu maksete
vastuvõtmiseks, tokenitega kauplemiseks ja/või
protokollide tööshoidmiseks? § 6 ütleb selgelt, et
turuosalised peavad olema osaühing või aktsiaselts.
Tokeni loonud eraisik ei kvalifitseeru, ega ilmselt ei
peagi kvalifitseeruma. Siiski ei saa sellist tegevust ära
keelata, sest järelvalve korraldamine sellise
inkvisitsiooni üle oleks ebamõistlik ja tooks kaas väga
huvitavaid õiguslikke/karistusõiguslikke menetlusi.
⁃ OLULINE on märkida, et ka eraisik saab lihtsa
vaevaga luua uusi tokeneid ning neid ise
kauplemisele panna sellest endaga seotud jälgi
jätmata.
Hetkel kirjeldatu kohaselt on krüptovaraturu osalejateks
nad kõik, ent kui eesmärk on nende kõigi tegevuse,
lõpetamise ja vastutuse järelvalve, siis me ei saa sellega
puhtinimlikult kunagi hakkama, sest see hulk osalisi on
liialt suur ning riigi tasemel puudub suuresti ka
kompetents enamike krüptovarade ning nende taga
olevate lahenduste täielikuks mõistmiseks.
Õigusselguse huvides teeme ettepaneku KrüTS-s
selgelt välistada tokenid, mille emiteerimist,
kauplemisele panemist jne ei reguleerita. MiCA
näeb sellised välistused ette ja see tuleks kindlasti üle
tuua ka KrüTS-i, kas või viitena MiCA alapunktile.
108.
WEB3
5. KrÜTS sõnastus ja viited MiCA'le
Leiame, et MiCA tekstile viitamine on kohati hüplik.
Kindlasti oleks teenusepakkujale lihtsam ja hea
õigusloome seisukohalt tervitatav, kui olulised punktid
oleks sõnastatud KrüTS-s endas, et teda oleks võimalik
lugeda ka ilma MiCA versiooni kõrval lahti hoidmata.
Mitte
arvestatud
Hea õigusloome tagamiseks tuleb
vältida sätete dubleerimist ja
seeläbi õigusaktide koormamist.
Eelnõu puhul on otsustatud viidata
MiCA määrusele vaid sellistel
juhtudel, kui need viited on pigem
abiks sätte täpsustamisel ja
rakendamisel.
109.
WEB3
6. Krüptovaraturuosalise nõukogu
MiCA ei näe ette turuosalisele nõukogu kohustust.
Arvestades, millised nõuded on esitatud
virtuaalvääringuteenusepakkuja juhatuse liikmetele, on
ilmne, et neid nõudeid kohaldatakse ka nõukogu
liikmetele. Oleme seisukohal, et kolme
juhatuseliikmega saaks lahendatud nõukogule pandud
kohustused (näiteks siseaudiitori alluvus) ja eraldi
nõukogu loomine osaühingule ei ole vajalik. Praktiliselt
on Eestis tõenäoliselt 15-20 inimest, kes
kvalifitseeruksid nõukoguliikme nõuetele ja ei ole veel
mõne turuosalisega seotud. See tähendab, et tegevusloa
saaks KrüTS järgi umbes 6,5 ettevõtet.
Teeme ettepaneku nõukogu nõuedest
krüptoturuosalisesest osaühingul loobuda.
Mitte
arvestatud
MiCA määruse artikli 3 lõike 1
punktis 27 on defineeritud
juhtorgani mõiste. Tegemist on
emitendi, pakkuja või kauplemisele
võtmist taotleva isiku või
krüptovarateenuse osutaja organi
või organitega, mis on nimetatud
kooskõlas riigisisese õigusega ja
millel on õigus määrata kindlaks
ettevõtja strateegia, eesmärgid ja
üldine tegevussuund ning mis
kontrollib ja jälgib ettevõtja
juhtimisotsuste tegemist ning
hõlmab isikuid, kes ettevõtja
äritegevust tegelikult suunavad.
Nõukogu roll on planeerida
äriühingu tegevust, korraldada
selle juhtimist ja teostada
järelevalvet juhatuse tegevuse üle.
Eelnõu koostajate hinnangul näeb
MiCA määruse ette nõuded ka
nõukogu liikmetele. Kui nõukogu
olemasolu nõuet mitte ette näha ja
võtta lähenemine, et osanikud
täidavad nõukogu rolli (ÄS § 168 lg
2), siis võib ju järeldada, et MiCA
määruse juhtorgani liikme nõuded
kohalduvad sellisel juhul kõikidele
osanikele.
110.
WEB3
7. Karistusi puudutavad sätted
Üsna segaseks jääb, milline rikkumine toob kaasa
millise karistuse. Saame aru, et etteruttavalt on raske
prognoosida reaalseid juhtumeid, aga hetkel tundub, et
trahvid algavad 5 miljonist ja edasine arvutuskäik lähtub
kvartaalsetest audiitoraruannetest. Kuna hetkel pole
ilmselt aega seda küsimust põhjlikult lahendada, siis:
Teeme ettepaneku jätta kaistusted sätestamata ja
asendada see KrüTS-s lausega: kehtestab valdkonna
eest vastutav minister oma määrusega.
Mitte
arvestatud
MiCA määruse artikkel 111 lõige 1
kohustab liikmesriike (ehk see
tuleb riigisiseselt üle võtta)
kooskõlas riigisisese õigusega
pädevatele asutustele andma õiguse
kohaldada asjakohaseid karistusi ja
muid haldusmeetmeid. Samas
lõikes on viidatud, milliste
rikkumiste eest on karistused ette
nähtud. Lõiked 2 ja 3 täpsustavad,
millised on rahalised karistused
selliste rikkumiste korral.
KrüTS eelnõu puhul on võetud
lähenemine, mis on analoogne
kõikides finantssektori seadustes
ette nähtud vastutuse
regulatsiooniga, nähes ette
väärteokoosseisud ja maksimum
karistussuurused, mille suurus võib
olla nii fikseeritud kui ka sõltuda
väärteo tulemusel teenitud kasust
või ära hoitud kahjust või ka
aastasest käibest.
ADVOKATUUR
111.
Adv.
1. Virtuaalvääringu teenuse pakkuja uus tegevusluba
Leiame, et kavandatud nõue turuosaliste jaoks taotleda uut
tegevusluba suurendab põhjendamatult ettevõtjate
halduskoormust ning vähendab Rahapesu Andmebüroo
varasema töö väärtust. Eelnev RahaPTS redaktsioon, mis
jõustus 15.03.2022, nõudis turuosalistelt tegevuse
kohandamist uute nõuetega ja uue tegevusloa taotlemist
hiljemalt 15.06.2022. Paljud neist menetlustest on veel
käimas.
Mainitud RahaPTS redaktsiooni seletuskirjas märgiti
seoseid kahe Euroopa Liidu algatusega, mis olid tol ajal
veel menetluses. RahaPTS redaktsiooni seletuskirjas
selgitati, et „Eelnõu on seotud kahe Euroopa Liidu
algatusega, mis mõlemad on veel menetluses. Esimene
neist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
ettepanek, mis käsitleb krüptovaraturge ja millega
muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 (COM/2020/593
final) ja teine on rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise õiguslik pakett. Esimene neist sätestab
virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevuse nõuded ja teine
hoolsusmeetmed. Kummagi algatuse täpne jõustumisaeg
pole eelnõu kirjutamise hetkel teada. Kõik Euroopa Liidu
algatused omavad sarnaseid eesmärke nagu käesolev
eelnõu: maandada rahapesu ja terrorismi rahastamise
riske ning suurendada usaldusväärsust ja läbipaistvust
virtuaalvääringu teenuse sektoris“.
Eelnõu ettevalmistajate sõnum turuosalistele seisnes
selles, et „uue“ RahaPTS’i järgi väljastatud tegevusluba on
võrdväärne MiCA loaga. Uute tegevuslubade taotlemine
tähendaks kolmandat samasisulist järjestikust
loamenetlust alates 2020. aastast.
Uue tegevusloa menetluse ning seniste tegevuslubade
automaatse kehtetuks tunnistamise jaoks puudub vajadus.
Seletuskirjas toodud põhjendus (lk 11), et
Finantsinspektsioonil puudub ülevaade virtuaalvääringu
teenuse pakkujate tegevusloa aluseks olevatest asjaoludest
ja riskidest, ei ole põhjendatud. Finantsinspektsioonil on
eelnõu kohaselt olemas kõik vahendid ja tööriistad
tuvastamaks kõigi virtuaalvääringu teenuse pakkujate osas
asjakohased asjaolud ja riskid, mis tuvastataks tavapärase
Selgitatud Alustuseks juhime tähelepanu, et
eelnõu aluseks on EL õigus (MiCA
määrus), mis näeb ette, et isik, kes
soovib alates 2025. aasta 1.
jaanuarist EL-s krüptovarateenust
osutada, peab selleks omama MiCA
määruse alusel välja antud
tegevusluba. Riigisiseselt saavad
virtuaalvääringu teenuse pakkujad
teenust osutada kuni
üleminekuperioodi lõpuni
(vastavalt, kui pikalt on
üleminekuperiood riikides ette
nähtud), kuid EL üleselt (ja
vastavalt MiCA reeglitele ja loale)
nad alates 1. jaanuarist 2025. a enam
teenust osutada ei tohiks, välja
arvatud, kui teenuse osutamine on
kooskõlas vastuvõtva liikmesriigi
õigusega. ESMA on selgitanud:
Cross-border activities by an entity
benefiting from grand-fathering
may occur only if the entity
complies with relevant legislation
applicable in both the home and host
Member States. The provision of
crypto-asset services during the
transitional period should in any
case always comply with the
applicable national laws in the
Member State where the services
are provided. Entities benefiting
from grand-fathering will be
forbidden from conducting cross-
border activities in Member States
where the grandfathering clause is
not (or no longer) applicable.
MiCA määruses on sätestatud
selged reeglid MiCA määruse alusel
krüptovarateenuse osutaja
tegevusloa taotlemisele, sealjuures
on ette nähtud loetelu andmetest ja
dokumentidest, mis tuleb pädevale
tegevusloa menetluses. Samuti on olemas kõik vahendid
tegevusloa nõuetele mittevastavate ettevõtete turult
eemaldamiseks. Finantsinspektsioon saab alati teostada
kohapealseid kontrolle, pärida kõikvõimalikke andmeid ja
aruandeid ning tunnistada nõuetele mittevastavate
subjektide tegevusluba kehtetuks.
Meie hinnangul on kavandatud üleminekusätted
ebaotstarbekad, eriti seoses kehtivate tegevuslubadega.
Soovitame rakendada lahendust, mis annab võimaluse
kontrollida nõuetele vastavust, säilitades samas
olemasolevad tegevusload. Märgime, et MiCA võimaldab
sellist lähenemist ja soovitame sellest lähtuda.
Virtuaalvääringu tegevusloa saamine või uuendamine
võtab praktikas üks kuni poolteist aastat aega ning on
märkimisväärne ajaline ja rahaline kulu ettevõtetele.
Sellise koormava menetluse kehtestamiseks ja korduva
läbimise nõudmiseks peaks olema väga kaalukad
põhjused, mida seletuskirjast ei nähtu.
Eelnõu lähenemine tegevuslubadele tuleks lahendada nii,
et näiteks alates 2023. aastast tegevusloa saanud või
tegevusluba uuendanud ettevõtete osas kontrollitaks
eelnõus sätestatud uutele nõuetele vastavust, kuid
tegevusload jäävad kehtima võimalusega need kehtetuks
tunnistada. Eeldatav lahendus oleks tegevuslubade
lihtsustatud menetlus. Tegevusload ei peaks automaatselt
kehtivust kaotama ning MiCA ja KrÜTS jõustumisel (või
sellele eelnevalt üleminekusätete alusel) peaks kontrollima
üksnes uutele nõuetele vastavust. Lisaks oleks
Finantsinspektsioonil sellisel juhul võimalik kontrollida ka
vastavust kõigile muudele nõuetele tavapäraste
järelevalvemenetluste käigus. Prantsusmaa on näiteks
teatanud, et nad võimaldavad enne MiCA kehtima
hakkamist virtuaalvääringu tegevusluba omavatel
ettevõtetel tegevusega jätkata. Olukorras, kus Eesti
ettevõtetele luuakse Euroopa Liidu teiste riikide
ettevõtetega oluliselt keerulisem ja kulukam menetlus
halvab Eesti konkurentsivõimet ning tekitab riigile
lisakulusid.
Uue nullist alustatava tegevusloa menetluse kehtestamine
ja kehtivate tegevuslubade automaatne kehtetuks
tunnistamine võib suure tõenäosusega osutuda
ebaproportsionaalseks, rikkuda õiguspärase ootuse
printsiipi ning luua ebamõistlikku halduskoormust.
Eeltoodu äärmusliku abinõu näol on tegemist
põhiseadusega kaitstud ettevõtlusvabaduse lubamatu
riivega, kuna kavandatud ulatuslik piirang ei ole
proportsionaalne ehk sobiv ja ainuvajalik (st ei kaalu üles
vastuargumente) taotletava eesmärgi saavutamiseks.
asutusele edastada. Samuti on
ESMA konsultatsioonipaberis1
võimalik tutvuda tegevusloa
taotluse vormidega. Eesmärk on
tagada, et kõiki krüptovarateenuse
osutajad, kes saavad loa EL-s
teenust osutada, on võrdsetel alustel
ja tingimustel hinnatud, et nad ei
kahjustaks liidu krüptovaraturu kui
terviku usaldusväärsust ja klientide
huve ehk kõik liikmesriigid on
rakendanud samu eeskirju selle
tagamiseks.
MiCA määruse näeb küll ette
lihtsustatud korras tegevusloa
taotlemise, kuid vt selgitust märkuse
105 juures, miks seda Eesti puhul
rakendada ei saa.
Kuna RABi tegevusloa alusel
tegutsevad virtuaalvääringu teenuse
pakkujada ei ole
Finantsinspektsiooni järelevalve
alla kuuluvad
finantsjärelevalvesubjektid, puudub
Finantsinspektsioonil õigus
kontrollida nende tegevuse
vastavust nõuetele, sh viia läbi
kohapealset kontrolli või rakendada
muidu järelevalvemeetmeid. Ja
nägu märkuse 105 juures osutatud,
kehtiv RahaPTS ei hõlma enamus
nõudeid, mis peaksid olema täidetud
enne lihtsustatud korras tegevusloa
taotlemist.
1 https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/2023-07/ESMA74-449133380-
425_MiCA_Consultation_Paper_1st_package.pdf
Riigikohus on näiteks asunud ühes oma lahendis
seisukohale, et kauplemisloa peatamine saab olla vajalik
vaid siis, kui ei leidu muid vahendeid loa peatamise
eesmärgi saavutamiseks (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-32-
02). Seejuures on Riigikohus oma lahendis nr 3-3-1-77-04
asunud järgmisele seisukohale: „Riigikohtu
halduskolleegium leiab, et ettevõtja tegevuse peatamine on
mõõdukas üksnes erandlikel asjaoludel. Tegemist on
äärmusliku abinõuga, mis seab ohtu ettevõtja tegevuse
jätkumise. Ettevõtja tegevuse peatamisel halveneb tema
majanduslik seisund, mille tõttu saavad kahjustatud
ettevõtja võlausaldajate ja töötajate õiguspärased huvid.“
Õiguspäraselt tegutsevad virtuaalvääringu teenuse
pakkujad on olnud Eestis pideva regulatsioonide muutmise
ja Rahapesu Andmebüroo halduspraktika muutumise tõttu
pea pidevas tegevusloa menetluses. Regulatiivsete
muudatuste tõttu on tegevusloa menetlus tulnud läbida
vähemalt kaks korda – esmalt kehtiva RahaPTS esimese
redaktsiooni jõustumisel 2017. aastast ning teisalt
praeguse regulatiivse režiimi jõustumisel alates 2020.
aastast. Seejuures Rahapesu Andmebüroo halduspraktika
muutumise tõttu on kohustatud kõik virtuaalvääringu
teenuse pakkujad oma tegevuslubasid uuendama ehk
läbima tegevusloa menetluse täies ulatuses kehtiva
RahaPTS nõuetele vastavuse osas teistkordselt. Seega on
Eesti virtuaalvääringu teenuse pakkujad läbinud alates
2017. aastast vähemalt kolm tegevusloa menetlust ning
paljud läbivad alles viimast uuendamise menetlust.
Menetlusökonoomia printsiip eeldab, et protsessid
korraldatakse kulutõhusalt ja vältides tarbetut kordust.
Uute taotluste esitamise nõue loob olukorra, kus
järelevalveasutused ja ettevõtted korduvalt esitavad ja
kontrollivad samu dokumente, mida on varem juba
hinnatud ja heaks kiidetud. See dubleerimine tekitab
märkimisväärseid lisakulusid erasektorile ja riigieelarvele,
ilma et tooks kaasa proportsionaalset lisandväärtust turu
reguleerimisele ja järelevalvele. Võimalik, et viimased
(hetkel käimasolevad) Rahapesu Andmebüroo tegevusloa
uuendamise menetlused viiakse lõpuni alles KrüTS
jõustumise ajaks. Rahapesu Andmebüroo on teinud
märkimisväärselt palju tööd, et veenduda olemasolevate
tegevuslubade taotlejate usaldusväärsuses. Seega ei ole
põhjust eeldada (mida eelnõus sätestatud seniste
tegevuslubade kehtetuks tunnistamine sisuliselt teeb), et
tegevusload väljastatakse ettevõtetele, kes ei suuda täita
MiCA’st tulenevaid kohustusi.
Eesti ei ole ainus riik, kus olemasolevad teenusepakkujad
peavad viima oma tegevuse kooskõlla MiCA’ga. Näiteks
Prantsusmaa, kus tegutseb mh Binance, üks suurimaid
krüptovarateenuse osutajaid maailmas, on teinud
ettepaneku automaatselt väljastada „MiCA“ tegevusload
ettevõttetele, kes omasid tegevusluba enne 1. jaanuari
2024: https://www.amffrance.org/en/news-
publications/news/digital-assets-amf-amends-it-general-
regulation-andits-policy-dasp-light-enhanced-registration-
and.
Sarnase lähenemise võtmine võimaldaks muuta
menetlused oluliselt paindlikumaks. Järelevalveasutused
saaksid teostada järelevalvet turuosaliste protsesside üle
ning tunnistada rikkujate tegevusload kehtetuks vastavalt
vajadusele. Samas ei oleks katkestatud nende turuosaliste
tegevus, kelle taotluseid ei jõuta menetleda eelnõus
määratud tähtajaks.
Ettepanek:
1. virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusluba jääb
kehtima ettevõtetel, kes omasid tegevuslubasid enne
30.12.2024; või alternatiivselt
2. virtuaalvääringu teenuse pakkujad, kellele on
väljastatud tegevusluba või uuendanud tegevusluba alates
2023. aastast ei pea taotlema uut tegevusluba; ja
3. virtuaalvääringu tegevuslubasid omavad ettevõtted
peavad esitama järelevalve seisukohast olulised
dokumendid (vastav loetelu lepitakse kokku turuosaliste ja
Finantsinspektsiooni vahel) Finantsinspektsioonile
hiljemalt 30.12.2024.
2. KrüTS-i kehtima hakkamine
112.
Adv.
Eelnõu pakub välja, et turuosalised peavad saama uue
tegevusloa kuue kuu jooksul pärast seaduse jõustumist.
Samas on üldteada, et Finantsinspektsiooni tegevusloa
menetlused võtavad tavaliselt rohkem aega. Kui suur hulk
turuosalisi esitab tegevusloa taotlusi samal ajal, võib
menetlemise kiirus veelgi enam kannatada, eriti olukorras,
kus lähiajal suureneb tegevusloa taotlejate hulk tulenevalt
uute järelevalve alla minevate valdkondade lisandumisest
lähiajal. Seetõttu võib tekkida olukord, kus ettevõtetel, kes
pole saanud uut tegevusluba õigeaegselt, tuleb oma
tegevus peatada.
Mõned võimalikud probleemid ja riskid:
Klientide huvide kahjustamine: Ettevõtted, kes ei saa
tegevusluba õigeaegselt, võivad olla sunnitud peatama
oma tegevuse. See võib mõjutada klientidele pakutavaid
teenuseid, sealhulgas teenuste katkestamine või kvaliteedi
langus.
Klientide varade kaitse: Kui ettevõte peatab tegevuse,
peavad nad kindlustama, et klientide vara ja andmed
oleksid kaitstud ja tagastatud õigeaegselt ja turvaliselt.
Olukorras, kus ettevõttelt võetakse tegevusluba, võib
tekkida risk, et makseteenuse pakkujad sulgevad nende
maksekontod. See omakorda võib tekitada olukorra, kus
ettevõtted ei saa oma klientidele enam nende vara tagasi
kanda.
Investorite huvide kahjustamine: Kui ettevõtted peatavad
Osaliselt
arvestatud/
selgitatud
Nõustume märkuses esitatud
võimalike probleemide avaldumise
riskidega, mistõttu on
üleminekuperioodi pikkust
muudetud ja senise 6 kuu asemel on
see 12 kuud, vt selgitust märkuse nr
11 juures. Lisaks on eelnõuga antud
võimalus alustada
Finantsinspektsiooniga suhtlust
seoses tegevusloa taotlemisega enne
MiCA määruse rakendamist..
Juhime tähelepanu, et eelnõus on
olemas säte ka juhuks, kui VASP on
Finantsinspektsioonile esitanud
tegevusloa taotluse, kuid seda ei ole
jõutud enne üleminekuperioodi
lõppu ära menetleda. Sellisel juhul
ei ole veel tegemist tegevusloata
tegevuseks karistusseadustiku § 372
tähenduses. VASPil ei ole lubatud
sõlmida uus kliendilepinguid, kuid
see ei tähenda tegevuse peatamist ja
olemasolevate klientide huvide
kahjustamist.
Erinevaid riske vaadates, ei ole
soovitav jätta tegevusloa taotlemist
nö viimasele hetkele (sh tasub
oma tegevuse, võivad kohalikud ja välisinvestorid kaotada
Eesti riigi vastu usalduse, mis võib mõjutada negatiivselt
Eesti majanduskeskkonda.
Töökohtade kaotus: Ettevõtetel, kes peavad oma tegevuse
peatama, peavad koondama töötajaid, mis mõjutab
negatiivselt töökohtade arvu ja majandust tervikuna.
On murettekitav, et eelnõu ei kasuta EL õigusega ette
nähtud võimalust pikendada üleminekuaega 2026. aasta 1.
juulini. See pikendus annaks ettevõtetele ja
Finantsinspektsioonile rohkem aega kohaneda uute
nõuetega ja vähendaks riske, mis on seotud tegevusloa
taotlemisega. Eelnõu praegusel kujul võib põhjustada
ebavajalikku segadust ja ebakindlust.
hakata pidama võimalikult varakult
vastavaid eelkonsultatsioone FI-ga).
3. Juhatus ja nõukogu
113.
Adv.
MiCAst ei tulene, et krüptovaraturu osalisel peab olema
nõukogu ja/või rohkem kui üks juhatuse liige. Muudatus
teeks Eesti ebaatraktiivseks uutele taotlejatele. Kui teistes
riikides piisab vaid ühest kõrgema juhtorgani liikmest, siis
Eestis tuleks otsida viis Finantsinspektsiooni kõrgendatud
nõuetele vastavat spetsialisti.
Finantsinspektsiooni sobivusmenetlus on väga
ressursimahukas menetlus nii ettevõtetele, kui ka riigile.
Haldusmenetluste keerulisemaks muutmine on vastuolus
üleriigilise rahanduspoliitikaga. Kui teistes sektorites
otsitakse kärpekohti, siis finantsvaldkonnas tõstetakse
halduskoormust.
Hetkel on väljastatud üle 80 virtuaalvääringu
teenusepakkuja tegevusloa. Valdav enamus hetkel
tegutsevatest ettevõtetest on nõukoguta osaühingud ning
juhatuse liikmete hulgas on mitteresidente. Lisaks hakkab
peatselt kehtima krediidiinkassode ja -ostjate seadus
(KAVS). Seaduse seletuskiri viitab uuringule, mille järgi
oli 2021 aasta lõpus Eestis 211 äriühingut, mille tegevusala
nõuab tegevusloa saamist. Isegi, kui kõik tänased
virtuaalvääringu teenuse pakkujad ja krediidiinkassod ei
taotle tegevusluba, siis tekib ikkagi olukord, kus
tegevusluba võivad järgneva aasta-kahe jooksul taotleda ca
sadakond ettevõtet, mis tähendab ca 500
Finantsinspektsiooni kõrgendatud nõuetele vastava isiku
leidmist. Teatavasti nõuab Finantsinspektsioon, et enamus
juhatuse liikmeid peaks olema Eesti residendid ning
nõukogus peaks samuti olema Eesti resident. Sellises
mahus tippspetsialiste Eestist leida on keeruline, kui mitte
võimatu.
Lisaks, näiteks KAVS-i alusel, kus on samuti jäetud
võimalus tegevusloa kohustusega isik asutada nii OÜ- kui
AS-ina, taoline nõue puudub. Kuigi seletuskiri viitab, et
selline nõue on läbi RahaPTS § 724 lõike 2 olemas ka
olemasolevate virtuaalvääringu teenusepakkujate
tegevuslubade puhul, siis ei ole see kindlasti üheselt selge.
Selgitatud Vt selgitust märkuse nr 10 juures.
Argument, et “võib teha osaühingu juhtimise nõrgemaks”
ei põhjenda juhtkonnale taolise suuruse määramist
arvestades, et lubatud on nii osaühingu kui aktsiaseltsina
tegutsemine. Samas ei ole põhjendatud, mille poolest jääb
osaühingu juhtimine nõrgemaks. Vormivabadus
asutamisel muutub sellise nõude lisamisel sisutühjaks.
Võiks kaaluda kaheliikmelise juhatuse liikme kohustuse
kehtestamist, sest sellisel juhul saab esimese ja teise
kaitseliini ülesanded jagada erinevate isikute vahel. Samuti
tagab kaheliikmeline juhatus ettevõtte jätkusuutlikuma
juhtimise, kui üks juhatuse liige ei saa ajutiselt
tööülesandeid täita. Samas ei tohiks piirata juhatuses
mitteresidentide olemist.
Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku loobuda eelnõus
pakutud § 6 lõigetest 2 ja 3.
4. Audiitorkontroll
114.
Adv.
Virtuaalvääringu teenust pakkuvaid ühinguid auditeerivad
üksikud audiitorid, kes turuosaliste teatel on
ülekoormatud. Probleemiks on auditeeritud aruannete
tähtaegne valmimine. Kui ettevõtted peavad hakkama
audiitoreid vahetama võib tekkida olukord, kus sobivat
audiitorit ei leita või peab uus audiitor hakkama ettevõtte
tegevusega alusest peale kurssi viima, mis on suur
ressursikulu. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku loobuda
eelnõu § 16 lõige 3 nõudest, et audiitorettevõtja võib
nimetada kuni viieks aastaks ning sama audiitorettevõtte
vahetult järgnevaks perioodiks nimetamine ei ole lubatud.
Arvestatud
115. 5. Täpsustavad kommentaarid eelnõu osas
Täpsustavad kommentaarid koos ettepanekutega
spetsiifiliste eelnõu punktide kohta on toodud järgnevas
tabelis: (vt käesoleva seletuskirja lisa)
- -
116. 6. Ühisrahastusteenuse osutajate lisamine RahaPTS alusel
kohustatud isikute hulka
Ühisrahastusteenuse osutajatele kohalduvad nõuded on
sätestatud otsekohalduvas määruses (EL) 2020/1503 ja
selle rakendusaktides. Määruse (EL) 2020/1503 preambuli
punktis 32 on viidatud, milliseid meetmeid tuleks rahapesu
ja terrorismi rahastamise riski maandamiseks võtta, kuid
nende meetmete hulka ei kuulu ühisrahastusteenuse
osutajate lisamine kohustatud isikute hulka liikmesriikide
otsusel. Määruse (EL) 2020/1503 preambuli punkti 32 ja
artikli 45 lg 1 punkti (p) kohaselt peab Euroopa Komisjon
hindama, kas on vajalik ja proportsionaalne, et
ühisrahastusteenuse osutajad järgiksid riigisisest õigust,
millega rakendatakse direktiivi (EL) 2015/849 seoses
rahapesu ja terrorismi rahastamisega, ning kas sellised
ühisrahastusteenuse osutajad tuleks lisada kohustatud
isikute loetellu kõnealuse direktiivi tähenduses. Seega ei
peaks ühisrahastusteenuse osutajad olema kohustatud
isikud RahaPTS-i alusel seni, kuni neid ei ole direktiivi
(EL) 2015/849 muutmisega kohustatud isikute hulka
arvatud.
Mitte
arvestatud
Alustame ühisrahastusteenuse
osutajate RahaPTS-i kohustatud
isikute loetellu lisamise
põhjendusega. Eelnõu seletuskirjas
on seda põhjendatud järgmiselt:
„Rahvusvaheliste rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise
standardite kohaselt peaks
ühisrahastusteenuse osutajad
maandama rahapesu ja terrorismi
rahastamise riske. Erialakirjanduses
pööratakse eriti suurt tähelepanu
võimalikule terrorismi rahastamisele,
mida teostatakse ühisrahastusteenuse
abil. Riikliku riskihinnanguga
tuvastati, et sektoris on üle keskmise
kõrged riskid. Riskihinnanguga
soovitati sektorit täiendavalt
reguleerida. Eestis on olnud ka
rahapesu kahtluse põhjal algatatud
kriminaalmenetlus, mis seostub
ühisrahastusteenuse pakkumisega.
Ühisrahastusteenuse osutajate lisamine RahaPTS-i alusel
kohustatud isikute hulka ei ole vajalik - määruse (EL)
2020/1503 preambuli punkti 29 ja artikkel 10 lg 4 kohaselt
võib ühisrahastusteenuse osutaja osutada makseteenuseid
ise või kolmanda isiku kaudu, tingimusel et
ühisrahastusteenuse osutaja ise või kolmas isik on
makseteenuse pakkuja vastavalt direktiivile (EL)
2015/2366. Makseteenuse pakkujad on juba kohustatud
isikud direktiivi (EL) 2015/849 ja RahaPTS alusel. Seega
on RahaPTS-s sätestatud hoolsusmeetmete kohaldamine
juba kohustuslik juhul, kui ühisrahastusteenusega
kaasnevad makseteenused – sel juhul peab makseteenuse
osutaja hoolsusmeetmeid kohaldama. Sama kohustuse
sätestamine ühisrahastusteenuse osutajatele, kes ise
makseteenuseid ei osuta, ei ole põhjendatud.
Määruse (EL) 2020/1503 eesmärk on preambuli punktide
6 ja 7 kohaselt edendada piiriüleseid ühisrahastusteenuseid
ja kõrvaldada ühisrahastusteenuste siseturu nõuetekohase
toimimise takistused (sh liikmesriigiti killustunud
õigusraamistik). Eelnõuga RahaPTS § 6 lg-sse 2 lisataval
punktil 81 oleks aga vastupidine mõju. Veelgi enam,
muudatus seab Eesti ühisrahastusteenuse osutajad
piiriüleste teenuste osutamisel kehvemasse
konkurentsiolukorda, sest Eesti ühisrahastusteenuse
osutajate teenuste kasutamine muutub nii investoritele kui
ka projektiomanikele ebamugavamaks.
Lisaks ei ole eelnõu seletuskirja põhjendus piisav osas,
miks RahaPTS-is kohustatud isikute ringi laiendada
olukorras, kui selline muudatus läheb vastuollu EL-i
otsekohalduva määruse eesmärkide ja sisuga ning seab
Eesti ettevõtjad kehvamasse konkurentsipositsiooni.
Seletuskirjas toodud põhjendus, et nüüd on lihtsalt
võimalik ühisrahastusteenuse osutajad kohustatud isikute
hulka lisada (sest nad on reguleeritud teenuse pakkujad), ei
ole piisav ning põhjendus, et määrus (EL) 2020/1503
võimaldab vastava teenuse hõlmata RahaPTS-i
regulatsiooni, ei ole korrektne. Viidatud määruse kohaselt
tuleks vastav otsus teha direktiivi (EL) 2015/849
muutmisega, mitte üksikult liikmesriikide poolt. Määrus
(EL) 2020/1503 jätab mitme muu nõude osas
liikmeriikidele valikuõiguse, kuid mitte rahapesu ja
terrorismi tõkestamiseks kohustatud isikute ringi osas.
Siiani on teenuse RahaPTS-i
asjakohasesse loetelusse lisamist
takistanud asjaolu, et teenus on olnud
reguleerimata. Ettevõtjaid rahastavad
ühisrahastusteenuste pakkujad on
nüüd reguleeritud otsekohalduvad EL
määrusega2, mis ühtlasi võimaldab
vastava teenuse hõlmata RahaPTS
regulatsiooni.“. Selgituses on välja
toodud, et ühisrahastusteenuse
osutajate lisamise põhjuseks on
teenusega seonduvad riskid, mida
tuleks maandada.
Ühisrahastusteenuse osutajaid pole
varasemalt lisatud RahaPTS-i, kuna
see on olnud tehniliselt raksendatud.
Osad ühisrahastusteenuse pakkujad
jäävad tõenäoliselt jätkuvalt
hõlmamata, keda tegelikult oleks vaja
RahaPTS-i kohaldamisalasse lisada,
tulenevalt asjaolust, et EL õigus on
kasutanud kitsendavaid kriteeriumeid
ühisrahastuse määratlemisel.
Määruse (EL) 2020/1503 preambuli
punkti 32 ja artikli 45 lg 1 punkti (p)
alusel koostatud raport pole veel
valmis. Samas on vahepeal Euroopa
Komisjon koostanud rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise
õigusliku paketi mõjuhinnangud,
kus käsitletakse ka ühisrahastajaid.
Seal on toodud välja, et
supranatsionaalses riskihinnangus
on Euroopa Komisjon tuvastanud
kõrged rahapesu ja terrorismi
rahastamise riskid seoses
ühisrahastusteenusega.
Ühisrahastusteenuse osutajate
hõlmamata jätmist rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamise
regulatsioonis nimetatakse
mõjuhinnangus ebaadekvaatseks
lähenemiseks. 2021. aastal
valminud mõjuhinnangu kohaselt
kolmandik liikmesriike olid juba
lisanud ühisrahastusteenuse
osutajad kohustatud isikute sekka
või olid seda tegemas. Tulenevalt
riikide motivatsioonist täita FATF
standardites olevaid nõudeid ning
maandada terrorismi rahastamise ja
rahapesu riske on see osakaal
2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020R1503&from=EN
kindlasti kasvanud. Seega ei vasta
tõele väide, et muudatuse tulemusel
Eesti ühisrahastusteenuse osutajate
konkurentsiolukord muutuks
tunduvalt kehvemaks võrreldes
teistes EL-i liikmesriikides olevate
konkurentidega.
Euroopa Liidu rahapesu tõkestamise
paketiga lisatakse
ühisrahastusteenuse osutajad
kohustatud isikute sekka. Samas
pole põhjendatud jätta Euroopa
Liidu õiguse muudatuste ootuses
riskid maandamata. Selline
lähenemine poleks kooskõlas
rahapesu tõkestamise parimate
praktikatega ja sellist lähenemist ei
toeta ka Euroopa Liidu
institutsioonid. Euroopa Liidu
õiguse muudatuste jõustamiseks
kulub veel aastaid enne mida võib
näiteks terrorirünnaku näol
realiseeruda terrorismi rahastamise
risk, mis võib saada osaliselt
võimalikuks ühisrahastusteenuse
osutajate hõlmamata jätmise tõttu.
EESTI DIGIVARA LIIT
117.
EDL
1. Täname, et esitasite meile oma 21.08.2023 kirjaga nr
13-1.1/5460-1 arvamuse avaldamiseks krüptovaraturu
seaduseelnõu (edaspidi KrüTS eelnõu või eelnõu).
Esitame käesolevaga oma ettepanekud ja selgitused,
millest olulisematena märgime järgmised:
1.1 teeme ettepaneku reguleerida MiCA-ga võimaldatud
lihtsustatud korras tegevusloa uuendamise protseduuri;
1.2 teeme ettepaneku reguleerida üleminekuperioodi kuni
1. juuli 2026. a. nagu võimaldab MiCA;
1.3 teeme ettepaneku jätta eelnõust välja kohustus määrata
kaks juhatuse liiget ja kolm nõukogu liiget;
1.4 teeme ettepaneku eemaldada piirang, mille järgi võib
audiitori määrata kuni viieks aastaks;
1.5 teeme ettepaneku eraldada Finantsinspektsioonile
piisavad ressursid tegevuslubade nõuetekohaseks
menetlemiseks.
Selgitatud 1.1 – vt selgitust märkuse 119
juures.
1.2 – vt selgitust märkuse 11 juures
1.3 – vt selgitust märkuste 10 ja 109
juures.
1.4. Arvestatud
1.5. Seotud FI märkusega nr 29.
118.
EDL
Palume eelnõu edasises menetluses arvestada sektori
konkurentsivõimet ja riigi enda ressursside olemasolu, mis
on vajalik, kui lühendatud tegevuslubade kehtivuse korral
jätta reguleerimata ka tegevusloa lihtsustatud korras
uuendamise menetluskord.
Selgitatud Seotud eelmise märkusega (117).
119.
EDL
3. Sektori konkurentsivõime sõltub otseselt lihtsustatud
korras tegevusloa taotlemise menetluskorra siseriiklikku
regulatsiooni olemasolust ja tegevuslubade regulatsioonist
laiemalt. Liikmesriigid, kellel puudub vastav regulatsioon
on EL ühisturul konkurentsivõimelt ebasoodsamal
Selgitatud Vt selgitust märkuse 105 juures.
positsioonil investeeringute ja töökohtade riiki
meelitamiseks või nende säilitamiseks. Meenutame, et
Eesti virtuaalvääringute sektor on viimastel aastatel läbi
teinud olulised regulatiivsed muudatused, RAB on
väljastanud ligi 4000 tegevusluba, millest tänaseks on
alles 79. 2022-2023 aastad on olnud sektori ettevõtetele
tegevuslubade uuendamise periood, mil oma
majandustegevus ja tegevusload viidi uute nõuetega
vastavusse.
Tegevusloa järjekordsel uuendamisel on määrusega
lubatud lihtsustatud menetluskorra rakendamata jätmine
ebaproportsionaalne ning võib põhjendamatult riivata
ettevõtlusvabadust ja omandi põhiõigust, eriti arvestades
eelnõu seletuskirjas toodud põhjendusi. Sama kehtib
rahvusvaheliste välisinvesteeringute kaitse lepingute
puhul. Eelnõu seletuskirjas väljendatud seisukoht, et
lihtsustatud korras tegevusloa uuendamise regulatsioon
jäetakse välja töötamata põhjusel, et sisuliselt ei usalda
Finantsinspektsioon Rahapesu Andmebüroo senist
tegevust ega oma senise tegevuse kohta piisavalt ülevaadet
on meie hinnangul põhjendamatu ning taolise seisukohaga
avaliku esinemise korral peaksid eelnimetatud asutuste töö
usaldusväärse korraldamise eest vastutavad isikud
kujunenud olukorra kohta selgitused esitama – miks teise
riigiasutuse tööd ei usaldata, kuidas selline olukord on
kujunenud ja mida olukorra muutmiseks ette plaanitakse
võtta?
120.
EDL
4. Õiguspäraselt tegutsevad VASP-id on olnud Eestis
pideva regulatsioonide muutmise ja halduspraktika
muutumise tõttu pea pidevas tegevusloamenetluses.
Regulatiivsete muudatuste tõttu on tegevusloamenetlus
tulnud läbida vähemalt kaks korda – esiteks kehtiva
RahaPTS esimese redaktsiooni jõustumisel 2017. aastast
ning teiseks praeguse regulatiivse režiimi jõustumisel
alates 2022. aastast.
Selles kontekstis nõuda uut täiemahulist
tegevusloamenetlust, kui on olemas kõik eeldused ja
vahendid saavutada samad eesmärgid vähem koormava
menetluste kaudu, on ilmselgelt ebaproportsionaalne.
Selgitatud Seotud eelmise märkusega (119).
Vt selgitust märkuse 105 juures.
121.
EDL
5. Oleme kategooriliselt vastu ja peame täiesti
põhjendamatuks kehtivate tegevuslubade automaatset
kehtetuks tunnistamist ja täies ulatuses uue tegevusloa
taotlemise kohustust. MiCA artikli 143 lõige 6 näeb ette
võimaluse liikmesriigil kehtestada lihtsustatud tegevusloa
menetlus juhul, kui siseriiklikult on juba valdkonda
reguleeriv regulatsioon olemas. See vastab täpselt Eesti
olukorrale. MiCA näeb ette Eesti olukorra jaoks loodud
võimaluse seniste uute MiCA tegevuslubade taotlemisel
kontrollida vaid uutele nõuetele vastavust, mis oleks
proportsionaalne ja mõistlik lähenemine.
Samuti on võimalik MiCA artikli 143 lõike 3 kohaselt
riigil kehtestada MiCA ja eelnõu rakendamise
Selgitatud Vt selgitust märkuse 105 juures +
eelnõuga nähakse ette
üleminekuperiood 2026. aasta 1.
jaanuarini.
üleminekuaja kuni 1. juulini 2026, kuid ilma ühegi sisulise
põhjenduseta on eelnõuga pakutud üleminekuaeg terve
aasta võrra lühem (2025. aasta 1. juuli).
122.
EDL
6. Finantsinspektsioonil on võimalik kontrollida nii
lihtsustatud korras tegevusloa uuendamise regulatsiooni
olemasolu korral kui ka väljaspool seda menetlust
majandustegevuse nõuete täitmist riikliku
järelevalvemenetluse käigus, mille eest tasuvad
järelevalve subjektid. Seetõttu puudub lihtsustatud korras
tegevusloa uuendamise regulatsiooni korral riigile
täiendav rahaline kulu võrreldes sellise menetluskorra
puudumisega ning riikliku järelevalvemenetluse teostajal
on võimalik majandustegevuse nõuete täitmist kontrollida
sel hetkel kehtivate sätete järgi.
Vastupidiselt - kui riik jätab lihtsustatud korras tegevusloa
uuendamise menetluskorra reguleerimata, on riigi jaoks
kõikide majandustegevuse nõuete täitmise sisuline
kontroll kulukam, sest lisaks tegevusloa taotluse
riigilõivule järelevalvemenetluse tulu riigile ei laeku, ent
töö sisu ja ulatus on suurem. Kui riikliku
järelevalvemenetlust teostab Finantsinspektsioon, ei ole
asjakohane ka seletuskirjas toodud põhjendus selle kohta,
et Finantsinspektsioon ei usalda Rahapesu andmebüroo
senist tegevust, sest Finantsinspektsioonil on võimalik
riiklik järelevalvemenetlus teostada iseseisvalt ja täies
ulatuses.
Selgitatud Vt selgitust märkuse 105 juures.
123.
EDL
7. Leiame, et riik peaks õppima minevikus tehtud vigadest.
2022.-2023. aastatel läbi viidud tegevuslubade
uuendamise protsessi käigus ei ole riigieelarvest eraldatud
piisavalt vahendeid kõikide tegevuslubade ajakohaseks
menetlemiseks sedavõrd lühikeses ajaraamis ning taolised
menetlused venivad meile teadaolevalt üle lubatud
tähtaegade. Kui riiklik järelevalve liigub
Finantsinspektsiooni alluvusse, lihtsustatud korras
tegevusloa uuendamise kord puudub, tegevusload
tunnistatakse automaatselt kehtetuks ning
Finantsinspektsioonile ei eraldata võrreldes Rahapesu
Andmebürooga viidatud tegevuslubade taotluste
menetlemiseks riigieelarvest täiendavaid vahendeid, on
üsna tõenäoline, et tegevuslubade väljastamine jääb
taaskord venima. Turuosaliste endi kogemusel kestab
praktikas nii Rahapesu Andmebüroo kui
Finantsinspektsiooni tegevusloa väljastamise menetlus
12-18 kuud, mistõttu ei ole eelnõuga planeeritud lahendus
praktiliselt teostatav. Taolist olukorda saab vältida üksnes
juhul, kui riigieelarvest eraldatakse järjekordseks
tegevuslubade uuendamise menetluseks piisavalt rahalisi
ressursse ning selleks on vajalik personal või
reguleeritakse lihtsustatud korras tegevusloa uuendamine
võimalusega sisuliselt ajatada täielikku majandustegevuse
nõuetele vastavuse kontrolli, juhul kui
Finantsinspektsioon Rahapesu Andmebürood ei usalda,
riikliku järelevalvemenetluse läbiviimiseni. Eelnõu
seletuskiri ei ava, kuidas on planeeritud uute
Selgitatud Mõistame kirjeldatud muret. Nagu
krüptovarateenuse osutajatele on
MiCA määrusest tulenevalt esitatud
nõuded tegevusloa taotlemisele, on
ka pädevale asutusel ette nähtud
menetluslikud sätted, sh tähtajad,
tegevusloa andmise/mitte andmise
kohta (art 63) ehk pädeval asutusel
ei ole võimalik venitada tegevusloa
andmisega 12-18 kuud, kui
teenuseosutaja on omalt poolt
teinud kõik, et taotlus oleks
nõuetekohaselt esitatud.
Tegevuslubade menetlusest
tuleneva koormuse hajutamiseks on
üleminekuperioodi pikendatud ning
see on 12 kuud senise 6 kuu asemel.
Tegevuslubade menetlemiseks ei
ole ette nähtud riigieelarvest
täiendavaid vahendeid, küll aga
peavad kõik turuosalised tasuma
menetlustasusid.
tegevuslubade väljastamisel piisav menetlusvõimekus ja
selleks vajamineva ressursi olemasolu ning kas sellega on
üldse arvestatud seniseid menetlustähtaegu arvestades.
124.
EDL
8. On lubamatu, et tegevusload plaanitakse eelnõu järgi
tunnistada kehtetuks enne, kui on täielikult tagatud, et
kõikide tegevusloa omajate uued tegevusloa taotlused on
lõpuni menetletud või on selleks antud mõistlik võimalus.
Sellise valiku sisuline mõju seisneb selles, et ettevõtted on
sunnitud Eestis oma tegevuse lõpetama, kui uue
tegevusloa menetlus ei lõppe enne kehtiva tegevusloa
kehtetuks tunnistamist. Leiame, et riigil lasub vastutus
tagada, et kõikidel taotluse esitamise ajahetkel
tegevusluba omavatel isikutel oleks mõistlik võimalus
oma tegevuse jätkamiseks Eestis ka juhul, kui taotlema
peab uut tegevusluba. Juhul, kui riik seda ei taga, vastutab
selle eest riik. Eelnõuga annab riik turule käesoleval juhul
sõnumi, et oma majandustegevuse jätkamiseks on mõistlik
Eestist lähiajal lahkuda. Selline lähenemine kahjustab
Eesti riiklikke huve ja rahvusvahelist konkurentsivõimet.
Selgitatud Juhime tähelepanu, et eelnõus on
olemas säte ka juhuks, kui VASP on
Finantsinspektsioonile esitanud
tegevusloa taotluse, kuid seda ei ole
jõutud enne üleminekuperioodi
lõppu ära menetleda. Sellisel juhul
ei ole veel tegemist tegevusloata
tegevuseks karistusseadustiku §
372 tähenduses. VASP-il ei ole
lubatud sõlmida uusi
kliendilepinguid, kuid see ei
tähenda tegevuse lõpetamist ja
olemasolevate klientide huvide
kahjustamist.
Lisaks selgitame, et Eestist
lahkumiseks (teise liikmesriiki)
peab teenuseosutajal igal juhul
olema MiCA määruse alusel
väljastatud tegevusluba, kuna alates
2024. aasta 30. detsembrist ei ole
liidus võimalik MiCA tegevusloata
teenuseid osutada. Grand-fathering
säte saab kehtida ainult tegutsevale
ettevõttele kooskõlas päritoluriigi ja
vastuvõtva riigi õigusega.
125.
EDL
9. Selgitame, et enamik ettevõtete ärimudel toimib
selliselt, et kehtiva tegevusloa puudumisel ning
majandustegevuse peatumisel liigub kliendibaas
konkurentide juurde ning tegevusloa ja majandustegevuse
taastamisel ei taastu endine kliendibaas. Igal juhul tekiks
sellises olukorras ettevõttele varaline kahju, mille eest
eelkirjeldatud juhul vastutab riik. Ilmselgelt ei meelitaks
järjekordse õigusselgusetuse ja ebakindluse olukorra
tekitamine Eestisse uusi investoreid.
Selgitatud Vt selgitust märkuse 124 juures.
126.
EDL
10.Teeme ettepaneku, et riik kaaluks põhjalikumalt
tegevusloa lihtsustatud menetluse reguleerimata jätmise
tagajärgi ning kajastaks need eelnõu seletuskirjas
adekvaatselt. Samuti teeme ettepaneku, et eelnõu
täiendatakse lihtsustatud korras tegevusloa uuendamise
regulatsiooniga kirjeldatud põhjustel ning kasutataks
võimalust reguleerida üleminekuperiood kuni 1. juulini
2026 a. Oleme omalt poolt valmis panustama vastava
regulatsiooni väljatöötamisse, kuivõrd meid esitatud
eelnõu väljatöötamisse varasemalt kaasatud ei ole nagu ka
meile teadaolevalt laiemalt virtuaalvääringu teenuse
pakkujate sektorit Eestis.
Selgitatud Vt kommentaari märkuse nr 105
juures + eelnõuga nähakse ette
üleminekuperiood 2026. aasta 1.
jaanuarini, vt selgitust märkuse nr
11 juures.
127.
EDL
11. Üleminekutähtaja osas on mõistlik riigi
konkurentsivõime säilitamiseks ja halduskoormuse
hüppelise koormuse vältimiseks kasutada MiCA
rakendamise maksimaalset tähtaega ehk lisaks kehtivate
tegevuslubade säilitamisele peaks oma tegevuse nii
Selgitatud Eelnõuga nähakse ette
üleminekuperiood 2026. aasta 1.
jaanuarini tulenevalt ESMA
soovitusest liikmesriikide
rahandusministritele.
MiCA-ga kui eelnõuga kooskõlla viima 1. juuliks 2026.
128.
EDL
12. Uue täiemahulise tegevusloa menetluse ning seniste
tegevuslubade automaatse kehtetuks tunnistamise jaoks
puudub igasugune õiguslik või praktiline vajadus ja
õigustus, võttes arvesse viimaste aastate niigi suurt
koormust sektori ettevõtetele tegevuslubade uuendamisel.
Seletuskirjas toodud põhjendus (lk 11), et
Finantsinspektsioonil puudub ülevaade VASP-ide
tegevusloa aluseks olevatest asjaoludest ja riskidest, ei ole
põhimõtteliselt õige ega ka asjakohane, sest
Finantsinspektsioonil ei peagi sellist ülevaadet olema, kui
nimetatu on olemas teisel riigiasutusel ning
majandustegevuse nõuete täitmist juba kontrollitud.
RahaPTS on avaldatud õigusakt ja rakenduspraktika osas
on võimalik konsulteerida Rahapesu Andmebürooga.
Selgitatud Vt kommentaari märkuse nr 105
juures, sh näeb MiCA ette väga
selged reeglid, millal on
lihtsustatud korras tegevusloa kord
lubatud.
129.
EDL
13. Finantsinspektsioonil oleksid eelnõu kohaselt olemas
kõik vahendid ja tööriistad tuvastamaks kõigi VASP-ide
osas kõik asjaolud ja riskid, mis on aluseks tegevusloa
väljastamisele. Samuti on järelevalveasutusel olemas kõik
vahendid nõuetele mittevastavate VASP-ide turult
eemaldamiseks.
Selgitatud Vt kommentaari märkuse nr 105
juures.
130.
EDL
14. Eelnõu lähenemise põhiline argument, et
Finantsinspektsioonil puudub võimalus tagada terviklik
ülevaade VASP-ide tegevusloa aluseks olevatest
asjaoludest ja riskidest on vale ning ei saa olla niivõrd
kaaluka regulatsiooni põhjenduseks.
Selgitatud Vt kommentaari märkuse nr 105
juures.
131.
EDL
15. Viimaste 2022. aasta RahaPTS-i regulatiivsete
muudatustega saavutati MiCAga sarnase usaldusväärsuse
tase paljudes, kui mitte enamikes aspektides. Vastavas
osas on kehtivate tegevuslubadega VASP-id Rahapesu
Andmebüroo poolt kontrollitud nii tegevuslubasid andes,
tegevuslubasid uuendades, kui pideva aktiivse riikliku
järelevalve kaudu.
Selgitatud Vt kommentaari märkuse nr 105
juures + seletuskirjas esitatud
MiCA ja RahaPTS võrdlust.
132.
EDL
16. Järelevalve üleviimine ühe riigiasutuse alt teise ei ole
adekvaatseks põhjenduseks, et uuesti kontrollida samu
asjaolusid, mida Rahapesu Andmebüroo on juba 2022-
2023 kontrollinud.
Selline lähenemine tähendaks üheselt ja otseselt riigi
usaldamatust iseenda suhtes. Samade asjaolude uuesti üle
kontrollimist eeldusega, et Rahapesu Andmebüroo on
varasemates tegevusloa- ja muudes menetlustes ning oma
üldises järelevalvetegevuses eksinud, on arusaamatu, vale
ning peaks tuginema elulistel asjaoludel, mida
seletuskirjas avatakse.
Teadmiseks
võetud
Vt kommentaari märkuse nr 105
juures.
133.
EDL
17. Meie hinnangul tooks esitatud kujul eelnõu
vastuvõtmine kaasa olukorra, kus Eestis sisuliselt
lõpetatakse virtuaalvääringu teenuse pakkujate tegevus ja
vastava sektori ettevõtteid tulevikus Eestisse enam ei
asutata.
Teadmiseks
võetud
18. Alljärgnevalt esitame oma ettepanekud sätete kaupa:
134.
EDL
18.1 Eelnõu § 6 - nõuded krüptovaraturu osalise
tegevusele. MiCA-st ei tulene, et krüptovaraturu osalisel
peab olema nõukogu ja/või rohkem kui üks juhatuse liige.
Selgitatud Vt kommentaari märkuse 11 ja
märkuse 109 juures.
Muudatus teeks Eesti ebaatraktiivseks uutele taotlejatele.
Kui teistes riikides piisab vaid ühest kõrgema juhtorgani
liikmest, siis Eestis tuleks otsida viis kvalifitseeritud
spetsialisti. Eelnõu seletuskirjas on selgitatud: „kuna
osaühingute puhul puudub nõukogu loomise kohustus, kui
seda põhikirjaga ette ei nähta, mis võib teha osaühingu
juhtimise nõrgemaks“. Samas ei ole põhjendatud mille
poolest jääb osaühingu juhtimine nõrgemaks ning
nenditakse, et on ka võimalus, et juhtimine ei jää
nõrgemaks. Sisuliselt on esitatud põhjenduseks suvaline
väide.
Virtuaalvääringu tegevusluba on hetkel väljastatud ca. 80-
le ettevõttele. Valdav enamus hetkel tegutsevatest
ettevõtetest on nõukoguta osaühingud. Nende ettevõtete
juhatuses ei pruugi olla kahte inimest. See tähendab, et
tekib vajadus leida 200-300 spetsialisti ning läbida nende
sobivusmenetlus Finantsinspektsioonis. Eestist ei ole
võimalik leida sellisel arvul uusi inimesi, kes saaksid neid
ülesandeid täita.
Finantsinspektsiooni sobivusmenetlus on pikk ja kallis
menetlus nii ettevõtetele, kui ka riigile. Haldusmenetluste
keerulisemaks muutmine on vastuolus riigi üldiste
poliitiliste suundadega. Olukorras, kus teistes sektorites
otsitakse kärpekohti, on finantsvaldkonnas
halduskoormuse hüppeline tõstmine MiCA nõudeid
ületavas osas arusaamatu. Kogemus virtuaalvääringute
tegevuslubadega näitab, et taotluste läbivaatamine võib
kesta üle aasta või ligemale kaks aastat ning pakutud
muudatus pikendab menetlusi veelgi.
Asjatundliku juhtkonna ja nõukogu leidmine eelnõuga
määratletud ulatuses on erakordselt keeruline ning
arvestades täna tegevusluba omavate virtuaalvääringu
teenuse osutajate hulka, kes on kõik potentsiaalsed
tegevusloa taotlejad krüptovaraturu seaduse alusel, võib
tekkida praktilisi probleeme 5-liikmelise juhtkonna
leidmiseks. Eelnõu seletuskiri ei ava, kas sellise nõude
täitmine on üldse võimalik tänaste tegevusloa omajate
arvu juures ning missugust majanduslikku mõju see
subjektidele omab.
Eelnõu seletuskiri ei ava, kuidas on sama küsimust
planeerinud lahendada teisel EL liikmesriigid.
Ettepanek: jätta eelnõust välja kavandatud § 6 lõiked 2 ja
3.
135.
EDL
18.2
Eelnõu § 16 lõige 3 ja lõige 6. Tulenevalt asjaolust, et
krüptovara valdkonnas pädevaid audiitoreid on Eestis
vähe, palume eemaldada nõue, et audiitorettevõtja võib
nimetada kuni viieks aastaks (ning sama audiitorettevõtte
vahetult järgnevaks perioodiks nimetamine ei ole
lubatud). Planeeritava § 16 lõike 6 puhul palume tervikuna
läbi mõelda Finantsinspektsiooni poolt audiitori
Arvestatud Eelnõu sõnastusest on välja jäetud
säte, mis nägi ette, et audiitori võib
määrata maksimaalselt viieks
aastaks.
Eelnõusse on lisatud paindlikkus
muuta audiitori ülesannete täitmise
tähtaegasid, kui see on põhjendatud
määramise protseduur. Mõistlik on, et audiitoriga
konsulteeritakse enne tema määramist, sest audiitoril
võivad puududa vajalikud oskused ja teadmised
virtuaalvääringu valdkonna ettevõtte asjakohaseks
auditeerimiseks piisava põhjalikkusega.
Ettepanek: eemaldada planeeritava § 16 lõike 3
sõnastusest piirang, mille kohaselt võib audiitori määrata
maksimaalselt viieks aastaks. Teeme ettepaneku lõiget 6
täiendada viisil, et sundkorras audiitori määramisel oleks
selle eelduseks audiitori nõusolek. Palume eelnõu
täiendada ka sätetega juhuks, kui audiitorit ei ole võimalik
turult saada, et täita teisi auditeerimisega seotud kohustusi
tähtaegselt. Võimaliku alternatiivina palume kaaluda ka
tähtaegade seadmist selliselt, et need ei langeks kokku
tavapärase ettevõtlusaasta auditite esitamise tähtaegadega.
ja selleks on saadud
Finantsinspektsiooni nõusolek.
136.
EDL
18.3
Eelnõu § 118-4 – virtuaalvääringu teenuse pakkuja
tegevusluba.
Viimane RahaPTS redaktsioon jõustus 15.03.2022 ning
turuosalised olid kohustatud viima oma tegevust kooskõlla
uute nõuetega ning esitama taotluse uue tegevusloa
saamiseks hiljemalt 15.06.2022. Suur osa neist
menetlustest kestavad tänaseni. Kõnealuse RahaPTS
redaktsiooni seletuskirjas selgitati, et „Eelnõu on seotud
kahe Euroopa Liidu algatusega, mis mõlemad on veel
menetluses. Esimene neist on Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse ettepanek, mis käsitleb krüptovaraturge
ja millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937
(COM/2020/593 final) ja teine on rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise õiguslik pakett . Esimene neist
sätestab virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevuse
nõuded ja teine hoolsusmeetmed. Kummagi algatuse
täpne jõustumisaeg pole eelnõu kirjutamise hetkel teada.
Kõik Euroopa Liidu algatused omavad sarnaseid eesmärke
nagu käesolev eelnõu: maandada rahapesu ja terrorismi
rahastamise riske ning suurendada usaldusväärsust ja
läbipaistvust virtuaalvääringu teenuse sektoris“. Eelnõu
ettevalmistajate sõnum turuosalistele seisnes selles, et
„uue“ RahaPTS’i järgi väljastatud tegevusluba on
võrdväärne MiCA loaga. Uute tegevuslubade taotlemine
tähendaks kolmandat samasisulist järjestikust
loamenetlust alates 2020. aastast.
Menetlusökonoomika ja õiguskindluse printsiip eeldab, et
protsessid korraldatakse kulutõhusalt ja vältides tarbetut
kordust. Uute taotluste esitamise nõue loob olukorra, kus
ettevõtted esitavad korduvalt samu dokumente ja
järelevalveasutused kontrollivad neid ja nende järgimist
korduvalt, kuigi seda on varem juba hinnatud. Selline
dubleerimine tekitab märkimisväärseid lisakulusid
erasektorile ja riigieelarvele ilma, et see tooks kaasa
lisandväärtust turu reguleerimisele ja järelevalvele.
Tõenäoliselt jõutakse viia kõik RAB-i menetlused lõpuni
KrüTS jõustumise ajaks. Rahapesu Andmebüroo on
Selgitatud Vt kommentaari märkuse nr 105
juures.
teinud märkimisväärset tööd, et veenduda olemasolevate
tegevuslubade taotlejate usaldusväärsuses, sh.
paikvaatlusi ja taluvusteste. Seega ei ole põhjust arvata, et
tegevusload väljastatakse ettevõtetele, kes ei suuda täita
MiCA’st tulenevaid kohustusi.
Prantsusmaa on pakkunud lahenduse, mille kohaselt
automaatselt väljastatakse „MiCA“ tegevusload
ettevõttetele, kes omasid tegevusluba enne 1. jaanuari
20241 . Sarnase lähenemise võtmine võimaldaks muuta
menetlused oluliselt paindlikemaks. Järelevalveasutused
saaksid teostada järelevalvet turuosaliste protsesside üle
ning tunnistada rikkujate tegevusload kehtetuks vastavalt
vajadusele. Samas ei oleks katkestatud nende turuosaliste
tegevus, kelle taotlused ei jõua menetleda eelnõus
määratud tähtajaks.
Ettepanek: muuta eelnõu selliselt, et uute tegevuslubade
väljastamisel rakenduks lihtsustatud menetluskord nagu
võimaldab MiCA.
137.
EDL
18.4 Eelnõu § 54 punkt 6.
Riskihinnanguga määratakse kindlaks üleüldiselt
väiksema ja suurema riski asjaolud arvestades nii
regulatiivseid nõudeid kui ka riigi riskihinnanguid. Jääb
arusaamatuks, millest tuleneb vajadus tuua seadusesse
eraldi konkreetse riskifaktori hindamine, sest seaduses ei
ole välja toodud teiste sarnaste riskifaktorite osas
samalaadset lähenemist. Selline täiendus ainult ühe
riskifaktori osas ei ole kooskõlas sätte üldise loogikaga.
Samuti tasub arvestada, kas Eestil on vajalik olla ees EBA
juhenditest, eriti olukorras, kus EBA on vastava juhendi
osas juba turuosalistega konsultatsioonis ja teada on
sellise riski hindamine kõrgeks, mis nõuab tugevdatud
hoolsusmeetmeid. Kuna turuosalised peavad järgima TFR
määrust ja seal toodud riskipõhist lähenemist, peaks
nimetatud punkti planeeritud kujul eemaldama.
Ettepanek: jätta eelnõust välja § 54 punkt 6.
Mitte
arvestatud
Siin ja järgmiste kommentaaride
juures eeldame, et EDL
kommenteerib § 56, millega
muudetakse RahaPTS-i, mitte § 54,
millega muudetakse MSÜS-i.
Nõustume, et seaduse tasandil ei ole
kõiki riskifaktoreid välja toodud,
kuna selles küsimuses peab jääma
kohustatud isikutele paindlikkus.
Antud juhul on tegemist erandiga
üldreeglist. Liikmesriikide tasandil
ja Euroopa Liidu tasandil on
riskihinnangutega tuvastatud väga
kõrge risk seoses isehallatavate
aadressidega. Tavaliselt
kehtestatakse riske maandavad
regulatsioonid riski allika suhtes.
Isehallatavate aadresside puhul on
tegemist uue tehnoloogia ja uue
riskiga, mille osas pole selge kas
efektiivne reguleerimine on
võimalik ja kuidas seda teha. Kuna
reguleerimise võimalused pole
selged ja ei soovita keelata
tehinguid isehallatavate
aadressidega, siis ainus alternatiiv
on nõuda krüptovarateenuse
osutajatelt kõrgendatud hoolsust
juhul, kui oma äritegevuses
puututakse kokku isehallatavate
aadressidega. Antud juhul otsustati
Euroopa Liidu tasandil, et reeglid
seoses isehallatavate aadressidega
peavad olema siduvad ja alati
järgitavad, mistõttu pole
asjakohane, et seda reguleeritaks
täida-või-selgita õigusjõuga
juhendite tasandil. Selleks, et need
reeglid oleksid üheselt siduvad
liikmesriikidele, on need sätestatud
direktiivis ja käesoleva eelnõuga
võtab Eesti vastavad direktiivi
sätted üle. Siinkohal tasub mainida,
et tegemist ei ole ainulaadse
juhtumiga, kus direktiivi ja seaduse
tasandil tuuakse esile mõnda
spetsiifilist riski. Näiteks RahaPTS-
ist võib näiteks leida expressis
verbis viiteid riskidele, mis
tulenevad tehingutest, mille
esemeks on elevandiluu, nafta,
relvad või tubakatooted.
138.
EDL
18.5
Eelnõu § 54 punkt 15. Seaduse muudatuse puhul on
oluline jälgida, et sisse viidavad muudatused on sobilikud,
vajalikud (dubleerimine) ja oleks kooskõlas valdkonda
reguleerivate juhenditega. EBA juhendi kavandi kohaselt
on suuremale riskile viitavate asjaolude hulgas tehingud
isehallatavate aadressidega. Selliselt järgides nii määrust
kui EBA juhendit, oleks kohasem muuta paragrahvi § 37
lg 3 ja lisada täiendav punkt tehingute kohta, mis
hõlmavad isehallatavaid aadresse. Taoline muudatus oleks
kooskõlas EBA riskifaktorite juhendiga2. Kui soovitakse
muuta RahaPTS §-i 36, siis selliselt ei ole see muudatus
kooskõlas (EL) 2015/ 849 artikkel 18 punktiga 1, mis
räägib tugevdatud meetmetest kliendi osas, sest antud
juhul on tegemist tehingu mitte kliendi riskiga. Tehingu
riski katab RahaPTS § 37 lg 3. Sama käsitlust toetab ka
eelnõu § 54 punkt 16 muudatus, mis räägib täiendava
ülekantava krüptovara tehingu kohta info kogumisest
kõrgema riski korral. Tuleks analüüsida, kas RahaPTS §
37 lg 3 punktid 2 ja 3 juba katavad tehinguid isehallatavate
aadressidega (p 3 tundmatud isikud ja p 2 anonüümsed
tehingud). EBA on TFR määruse kontekstis juhiste
väljastaja - millistel juhtudel on tehingud isehallatavate
aadressidega kõrgema riskiga. EBA juhendi draftis
punktis 21.5 on sellised olukorrad loetletud. Ettepanek 1:
Mitte muuta RahaPTS § 36 lõiget 2 ning jätta eelnõust
välja § 54 punkt 15. Ettepanek 2: Muuta vajadusel
RahaPTS § 37 lg 3.
Mitte
arvestatud
Alustuseks märgime, et seadustel ja
direktiividel on tugevam õigusjõud
kui juhenditel. Seega juhendid
peavad vastama seadustele ja
direktiividele mitte vastupidi.
Käesolevas kommentaaris tehtud
ettepanek on tõsta muudatust
RahaPTS §-st 36 RahaPTS §-i 37.
Järgnevalt selgitame kahe
paragrahvi erinevusi ja sellest
tulenevat mõju ning miks peab
siinkohal täiendama RahaPTS §-i
36 mitte RahaPTS §-i 37. RahaPTS-
i § 37 sisaldab loetelu suuremat
riski iseloomustavatest asjaoludest.
Paragrahvis nimetatud asjaolude
korral võib olla tegemist
olukorraga, kus on tavapärasest
kõrgem risk. Samas ainult ühe
asjaolu ilmnemine ei tähenda veel
kindlalt, et on tavapärasest kõrgem
risk ja et peab tugevdatud
hoolsusmeetmeid kohaldama.
RahaPTS-i § 37 võtab üle AMLD4
artikli 18 lõikeid 2-4 ja direktiivi III
lisa, kus on esitatud võimalikku
suuremat riski iseloomustavate
tegurite ja tõendite mittetäielik
loetelu. Käesoleva eelnõuga
ülevõetava direktiiviga pole
täiendatud viidatud lisa ega
muudetud artikli 18 viidatud lõike.
Seega pole asjakohane täiendada
RahaPTS §-i 37. Kõnealuse
muudatusega RahaPTS-i võetakse
üle direktiivi täiendus, millega
lisatakse direktiivi uus artikkel
number 19a. Artiklile 19a hakkab
viitama artikkel 18 lõige 1. Artikkel
18 lõige 1 sätestab juhud, mil tuleb
alati kohaldada tugevdatud
hoolsusmeetmeid. Selline loetelu
asjaoludest on RahaPTS-is
sätestatud § 36 lõikes 2. Seetõttu on
otsustatud direktiivi säte võtta üle
RahaPTS-i § 36 lõikega 2.
139.
EDL
18.6
Eelnõu § 54 punkt 16. Seaduse muudatuse puhul on
oluline jälgida, et sisse viidavad muudatused on sobilikud,
vajalikud (nõuete ja juhendite dubleerimine) ja oleks
kooskõlas valdkonda reguleerivate juhenditega.
§ 38 lg 2 ütleb: “täiendava teabe kogumine ärisuhte,
tehingu või toimingu eesmärgi ja olemuse kohta ning
esitatud teabe kontrollimine lisadokumentide, andmete või
teabe põhjal, mis pärinevad usaldusväärsest ja sõltumatust
allikast”. Seega lõige 2 juba katab täiendava
hoolsusmeetme rakendamise tehingute kohta, mille alla
kuuluvad ka juba krüptovara tehingud. TFR määruses on
toodud kohustus krüptovara ülekannete algatajate ja
saajate kohta käiva info kogumine, mis annab samuti
tulemuseks päritolu ja sihtkoha kohta info kogumise. Kui
seadusandja peab silmas selle muudatusega tehniliste
lahenduste kasutamist (Elliptic, Chainanalysis jt) kui
täiendavat hoolsusmeedet krüptovara päritolu ja sihtkoha
ehk saaja hindamisel, siis see ei tule kavandatud sätte ja
seletuskirjast üheselt välja. Isegi sellisel juhul oleks
tegemist nõudega, mis reguleeritakse EBA juhendiga ja
mida kõik peavad järgima. Ettepanek: Jätta eelnõust välja
§ 54 punkt 16, kuna olemasolev seadus ja tulevikus k
Mitte
arvestatud
Paljude krüptovarade puhul on
võimalik saada informatsiooni
krüptovaraga varasemalt teostatud
tehingutest. Samuti on võimalik
avalikest allikatest saada
informatsiooni krüptovara
aadresside kohta: nii varasema
kasutuse kui ka võimaliku kasutaja
kohta. Selline informatsioon võib
aga ei pruugi olla seotud
teenuspakkuja kliendiga ega
kõnealuse tehingu või toiminguga.
Tegemist on
informatsioonikogumiga, mis on
krüptovarale iseloomulik ja mis ei
ole kättesaadav teiste tehingute,
toimingute ega ärisuhete puhul.
Informatsioonil krüptovara päritolu
ja sihtkoha kohta on vaid osaline
kattuvus informatsiooniga, mis
puudutab klienti, tehingut ja
toimingut. Seega peavad mõlemad
infokogumid olema mainitud.
140.
EDL
18.7
Eelnõu § 54 punkt 19. Seaduse muudatuse puhul on
oluline jälgida, et sisse viidavad muudatused on sobilikud,
vajalikud (dubleerimine) ja oleks kooskõlas valdkonda
reguleerivate juhenditega. Arvestades § 40 lõikes 2 toodut
ja asjaolu, et korrespondentasutusel ei ole tavapäraselt
soovi respondentasutuse klientide osas kohaldada ise kõiki
hoolsusmeetmeid, peab tegema kindlaks kas
respondentasutus on järelevalve all ja seega koguma
tegevusloa kohta info. Lisaks ka hindama, kas vastav
respondentasutus kohaldab võrdväärseid nõudeid.
Praktikas ei ole usutav, et ühelgi juhul
korrespondentsuhteid luues jäetakse kogumata info
tegevuslubade kohta. Arvestades, et tegevuslubade nõue
kehtib kõikide finantseerimisasutuste kohta, siis ei ole
kohane, et vaid ühele kehtestatakse seaduses vastav punkt.
Ettepanek: Jätta eelnõust välja § 54 punkt 19.
Mitte
arvestatud
Tegemist on direktiivi
ülevõtmisega. Ka direktiivis
sätestatu kohaselt pole expressis
verbis sätestatud, et
korrespondentsuhete sõlmimisel on
alati vaja väga põhjalikult uurida
tegevusloa või registreeringu
olemasolu, kuid kui
korrespondentsuhe sõlmitakse
krüptovarateenuse osutajaga, siis
on kindlasti vaja seda teha. Sellisel
erisusel on ka sisuline põhjus.
Traditsiooniline finantssektor on
kõigis riikides tegevusloastatud või
vähemalt registreerimisnõudega,
mistõttu ei ole need küsimused nii
relevantsed, võrreldes
krüptovarasektoriga.
Hinnanguliselt ainult veerandis
maailma riikidest on
krüptovarateenusele kehtestatud
tegevusloa režiim ja nende
režiimide kvaliteet on väga
varieeruv. Ka informatsiooni
saamine tegevusloa või
registreeringu olemasolu kohta võib
olla raskendatud. Keeruline võib
olla ka ettevõtte asukoha
tuvastamine. Seetõttu on tegevusloa
või registreeringu tuvastamine
krüptovarateenuse osutajate puhul
väga oluline nõue, millest kõrvale ei
tohi kalduda.
141.
EDL
18.8
Eelnõu § 54 punkt 21. Punktiga 21 eemaldatakse RahaPTS
§ 42 lõikest 3 virtuaalvääringu teenuse ülekandeid
puudutav erisus. Makseteenuse alla ei kuulu
krüptovarateenuse pakkujad, samas §-s 25 toodud nõuded
kehtivad ka neile. Samuti kehtib TFR ka makseteenuse
pakkujatele ja mitte ainult krüptovara teenustele.
Kommentaar: palume selgitada muudatuse loodetavat
mõju.
Arvestatud Eelnõud on täpsustatud.
Asjakohane on tähelepanek, et
RahaPTS § 25 kohaldub
makseteenuse kui ka
krüptovarateenuse osutajatele,
seega § 42 peaks sisaldama
mõlemale subjektile kohaldavat
keeldu.
142.
EDL
18.9
Eelnõu § 54 punkt 26. Trahvimäärade suurendamine ei ole
toodud antud punkti seletuskirjas välja kui üks
eesmärkidest, mistõttu ei ole ka arusaadav, mis alusel
suurendatakse trahvimäärasid ning miks just kirjeldatud
suuruses. Seletuskiri ei ava, kas senised trahvimäärad on
virtuaalvääringute sektoris olnud ebatõhusad – palume
eelnõu seletuskirja asjakohaselt täiendada. Direktiivi (EL)
2015/849 artikli 59 lõigetes 2 ja 3 sätestatud
halduskaristused ja -meetmed ei ole muutunud. 2017
RahaPTS muudatus, millega viidi seadus rahapesu
direktiiviga kooskõlla ei tõstetud trahvimäärasid
kõrgemale kui 400 000 eurot. On oluline, et muudatusega
kaasneksid asjakohased põhjendused, kui riik on jõudnud
teisele seisukohale haldustrahvide määramisel. Ettepanek:
Trahvimäärad jätta tõstmata, sest puuduvad sisulised
põhjendused seniste määrade muutmise kohta
Selgitatud Eelnõu § 54 punktiga 26 ei muudeta
trahvimäära vaid hõlmatakse
väärteo koosseisu lisaks
virtuaalvääringuteenusele ka
krüptovarateenus. Karistusmäärad
jäävad samaks ja need ei ole
400 000 eurot nagu kommentaaris
viidatud, vaid alates 1. novembrist
2023 kuni 5 000 000 eurot või kuni
kahekordses väärteo tulemusel
teenitud kasule või ära hoitud
kahjule vastavas summas. Seega
trahvimäärasid kõnealuses punktis
ei tõstetagi.
143.
EDL
18.10 Eelnõu § 54 punkt 27. Juhime tähelepanu et TFR
artikliga 29 määratavad halduskaristused ja -meetmed
hõlmavad direktiivi (EL) 2015/849 artikli 59 lõigetes 2 ja
3 sätestatud halduskaristusi ja -meetmeid. Kuna Eesti on
direktiivi üle võtnud ja selle alusel kehtivad trahvid on
kehtivas seaduses juba määratud, siis ei ole selge, mille
alusel on otsustatud muuta määrasid.
Samuti on oluline järgida, et halduskaristused määratakse
sama põhimõtte alusel, mis on toodud määruses, kus
rikkumised peavad olema korduvad, süstemaatilised ja
olulised. RahaPTS-s ei ole selliseid põhimõtteid
rakendanud mitte üheski rikkumise paragrahvides.
Kuna trahvid määratakse EL määruse rikkumise alusel,
siis peab seaduses toodud rikkumine olema kooskõlas
(EL) 2023/1113 määruse artiklis 29 tooduga, mida tänane
sõnastus ei ole, sest viidatakse kogu määrusele. TFR
kohaselt oleks paragrahvi 96 lõige 1 sõnastus
järgmine:“Makseteenuse pakkuja jätab korduvalt või
süstemaatiliselt rahaülekandes edastamata maksjat või
Selgitatud Eelnõu § 54 punktiga 26 ei muudeta
trahvimäära vaid asendatakse
kehtetu määruse viide uue kehtiva
määruse viitega. Viited määruse
konkreetsetele artiklitele olukorras,
kus sõnastusega „muude Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega
(EL) 2023/1113 kehtestatud
makseteenuse pakkuja kohustuste
rikkumise eest“ on hõlmatud kõik
määruses sätestatud nõuded. Kõigi
nõuete ükshaaval loendamine ei
tundu asjakohane, kuna mõlemal
juhul oleksid hõlmatud kõik
määruses sätestatud nõuded. Seega
kehtiv tekst juba lähtub
ettepanekust number 2. Muus osas
samad selgitused nagu eelmiselegi
kommentaarile.
makse saajat käsitleva nõutava teabe, rikkudes (EL)
2023/1113 artiklit 4, 5 või 6 või muude Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/1113
kehtestatud makseteenuse pakkuja kohustuste rikkumise
eest”.
Ettepanek 1: Trahvimäärad jätta tõstmata, sest puuduvad
sisulised põhjendused seniste määrade muutmise kohta.
Ettepanek 2: Kui rikkumised tulenevad EL määrustest,
siis rikkumiste sõnastamisel järgida täpselt määruses
toodut, sh viiteid artiklitele.
144.
EDL
18.11 Eelnõu § 54 punkt 28.
Krüptovaraülekannetega saavad tegeleda MICA alusel
erinevat tüüpi kohustatud isikud, siis on korrektne
igasuguste makseandmete kogumise kohustuse
rikkumisega seotud trahvimäärad viia ühe paragrahvi alla
nagu on TFR määruses, et vältida olukordi, kus sama teo
eest võib saada trahvi kahe erineva rikkumise alusel
(näiteks krediidiasutused, makseasutused).
Ettepanek 1: viia planeeritav RahaPTS § 962 kokku §-ga
96 või kehtestada uue sättena.
Ettepanek 2: kui rikkumised tulenevad EL määrustest,
siis rikkumiste sõnastamisel järgida täpselt määruses
toodut, sh. viiteid artiklitele
Selgitatud RahaPTS § 96 ja § 962 puhul on
karistused suunatud erinevate
subjektidele. Läbipaistvusnõuetes
maksteenuse osutamisel ja
krüptovara ülekannetes on olulised
erinevused ja erinevad õiguslikud
alused. Samuti on erisus
subjektides. Ka määruses
eristatakse rikkumis
krüptovaraülekannete nõuetes ja
makseteenuse pakkumises.
145.
EDL
18.12
Eelnõu § 54 punkt 29. Makseasutuste litsentside
taotlusprotsess kestab tavapäraselt ligemale aasta ja on
teada, et menetlusvõimekus ei pruugi olla piisab lubade
menetlemiseks tähtaegselt. Makseasutuste kontekst on
siinkohal oluline, sest arvestades tänaseid RAB
tegevusloaga tegutsevaid turuosalisi, siis paljud on just
seda tüüpi ettevõtted. Poole aastaga ei ole meie hinnangul
võimalik tulemuslikult menetleda mitte ühtegi taotlust.
Ettepanek 1: rakendada MICA lubatud lihtsustatud
korda.
Ettepanek 2: hinnata kuidas on tagatud, et taotluste
läbivaatamise kehtestatud tähtaja raames on kõikidel
taotluse esitamise ajal tegevusluba omavatel isikutele
tagatud tähtaegne uue tegevusloa menetlus.
Selgitatud 1. Vt lihtsustaud korra selgitust
märkuse nr 105 juures.
2. Esiteks võimaldatakse
Finantsinspektsioonil tegevusloa
taotlustega tutvuma hakata enne
MiCA määruse rakendumist (2024.
aasta 30. septembrist). Teiseks
pikendatakse üleminekuperioodi,
mis peaks hajutama tegevuslubade
esitamise tihedust ning kolmandaks
on soovitav teenuseosutajal lähtuda
mõistlikkuse põhimõttest ja mitte
jätta tegevusloa taotluse esitamist
viimasele tunnile, eelkõige
arvestades, et vana tegevusloaga
Piiriüleselt (ja MiCA reeglite
kohaselt) teenust alates 1. jaanuarist
2025 osutada ei saa.
146.
EDL
19. Lisaks eelnõus reguleeritule palume tunnistada
kehtetuks RahaPTS § 31 ning selle paragrahvi lõike 6
alusel antud rahandusministri 23.05.2018 määrus nr 25
“Infotehnoloogiliste vahendite abil isikusamasuse
tuvastamise ja andmete kontrollimise tehnilised nõuded ja
kord”.
Tegemist on regulatsiooniga, mis ei ole eluliselt reaalsuses
täidetav, on ebavajalik, seab ebaproportsionaalsed
piirangud, sisaldab olulisi loogika- ja tehnilisi vigasid ega
arvesta tänapäevaste tehnoloogiliste võimalustega.
Turuosalistel peaks olema võimalus ise otsustada kuidas
turvaliselt ja usaldusväärselt isikusamasust tuvastada ning
Mitte
arvestatud
EDL-i tõstatatud mured on
mõistetavad, kuid käesoleva eelnõu
eesmärgi ja teemaga ei ole piisavat
kattuvust. Nimelt pole eelnõu
koostamisse ja kaasamisringi
kaasatud kõiki RahaPTS-i §-s 31
olevast regulatsioonist mõjutatud
isikuid ja nende esindajaid.
Viidatud regulatsiooni kehtetuks
tunnistamine nõuab täpsemat
õigusanalüüsi ja mõjuanalüüsi,
mille koostamisega
võimalus välja töötada erinevaid innovaatilisi turvalisi
lahendusi.
Vastav regulatsioon on jäänud ajale jalgu ning pidurdab
oluliselt kogu Eesti finantssektori kasvupotensiaali,
ekspordivõimekust ning sellega Eesti riigi
konkurentsivõimet ja maksutulude kasvupotentsiaali.
Tegemist ei ole ainult virtuaalvääringu teenuse pakkujaid,
vaid kogu finantssektorit puudutava ning ebavajalikult
piirava normistikuga.
Viidatud nõuded ei põhine ühelgi Euroopa Liidu
õigusaktil. Veelgi enam - teistes Euroopa Liidu riikides,
kus on spetsiaalsed reeglid isikute kaugtuvastamiseks, on
viimaste aastate jooksul selge trend aegunud füüsilise
teenuse pakkumise dogmadest loobumise ning digitaalse
isikusamasuse tuvastamise reeglite moderniseerimise
suunas. Eestil ei tohiks regulatsiooni kaasajastamisel
maha jääda.
Võrreldes ülejäänud Euroopa ja maailmaga, seab kehtiv
regulatsioon Eesti ettevõtted väga selgelt ja oluliselt
ebavõrdsesse ja ebasoodsasse konkurentsiolukorda.
Vastava regulatsiooni loomisest alates on oluliselt
muutunud nii rahapesuvastane regulatiivne keskkond,
kuid eriti tehnoloogiliste lahenduste turvalisus ja
võimalused.
Samuti on tegemist bürokraatliku nõudega, mis jätab varju
tegeliku eesmärgi ehk faktilise isikute tuvastamise.
Rahapesu Andmebürool ning Finantsinspektsioonil on
kõik haldusõiguslikud vahendid kontrollida kas
isikusamasuse tuvastamise nõue on tegelikult täidetud või
mitte ning rakendada vajadusel sanktsioone.
Vastava regulatsiooni muutmise ja kaasajastamise
ettepanekuid on viimaste aastate jooksul tõusetunud
pidevalt. Mõistame, et taoliste muudatuste menetlused on
enamasti jäänud toppama MONEYVAL hindamise
tulemuste ootuse tõttu. Nüüdseks on selline takistus ära
langenud ning Eestil on võimalus oma konkurentsivõimet
taastama asuda.
Rahandusministeerium tegeleb,
kuid mille valmimine võtab aega,
mistõttu ajaliselt ei jõuaks
RahaPTS § 31 muudatused
käesoleva eelnõu menetluse
raamidesse.
146.1
EDL
Alternatiivina RahaPTS § 31 ja vastava määruse kehtetuks
tunnistamisele, palume sisse viia eelkõige järgmised
muudatused:
19.1 Muuta RahaPTS § 31 lõiget 1 järgmiselt: 19.1.1
muuta lõige 1 ja sõnastada see järgmiselt: “kliendi elu- või
asukoht on suure riskiga kolmandas riigis.”
19.1.2 Tunnistada kehtetuks punkt 2. RahaPTS peamine
eesmärk on takistada rahapesu. § 31 regulatsioon on
suunatud kaugtuvastamisele. Seega peaks olema § 31
eesmärk vähendada rahapesu riski, mis lähtub kliendi
Mitte
arvestatud
Muudatus puudutab määruse
eelnõud, mis ei ole käesoleva
seaduse eelnõuga seotud.
Seadusega ei ole võimalik määrust
muuta.
tuvastamisest, kui ta asub kõrge riskiga riigis.
Lõikes 2 toodud piirmäärad on aegunud ning väljuvad
sätte eesmärgist.
Kõrge riskiga kolmas riik on selgelt defineeritud RahaPTS
§ 3 punktis 18.
146.2
EDL
19.2 Kaotada määrusest loogika, mille kohaselt on
samaaegselt nõutavad videokõne ning e-identimise
süsteemi kasutamine, kuid samas alternatiivsete
lahenduste kasutamine ei ole lubatud.
Videokõne ja digiallkiri peaksid olema alternatiivid, mitte
kumulatiivsed nõuded.
Hetkel on tegemist nõudega, mille kohaselt tuleks inimene
justkui tuvastada kolm korda: esiteks dokumendi kaudu
(paralleelselt kehtiv üldnorm), seejärel videokõne kaudu
ning kolmandaks e-identimise süsteemi kaudu. Tegemist
on ebamõistlikult koormava lahendusega nii klientidele
kui teenuste pakkujatele. Sama eesmärk oleks saavutatav
alternatiivide lubamisel.
Mitte
arvestatud
Muudatus puudutab määruse
eelnõud, mis ei ole käesoleva
seaduse eelnõuga seotud.
Seadusega ei ole võimalik määrust
muuta.
147.
EDL
19.3 Asendada määruse § 2 lõikes 2 täielikult
ebaõnnestunud sõnastus selgelt eIDAS “kõrge” taseme
allkirjaga. Enamikes Euroopa Majanduspiirkonna riikides
ei ole kehtiva sõnastuse nõuetele vastavat e-identimise
süsteemi olemas või ei ole see laialt kasutusel. RahaPTS §
31 ja vastav määrus on suunatud olukordadele, kus klienti
teenindatakse virtuaalselt üle maailma, mistõttu ei ole
mõistlik nõuda üle maailma klientidelt spetsiifiliste
Euroopa süsteemide kasutamist, mida neil lihtsalt ei saa
olemas olla või ei ole. On ilmne, et määruse § 2 lõike 2
viide eIDAS artikli 9 alusel avaldatud nimekirjale on läbi
mõtlemata ja eesmärgipäratu nõue.
Mitte
arvestatud
Muudatus puudutab määruse
eelnõud, mis ei ole käesoleva
seaduse eelnõuga seotud.
Seadusega ei ole võimalik määrust
muuta.
148.
EDL
19.4 Tunnistada kehtetuks eesmärgipäratud ja
ebavajalikud tehnilised ja protseduurilised kitsendused
määruses:
19.4.1 § 2 lõiked 3 kuni 6 - kõik need lõiked on sisult
eksitavad ja ebavajalikud;
19.4.2 § 3 - ebavajalik kantseliit - oluline on ainult
isikusamasuse tuvastamise fakt, millega loetakse ka
isikusamasuse tuvastamine õnnestunuks või mitte; 19.4.3
§ 4 - ebavajalik ning sisus eksitav; andmekaitse aspektid
on juba reguleeritud üldnormide ja GDPR-ga;
19.4.4 § 5 lõige 1 - ebavajalik, mitmes aspektis sisus
eluvõõras - kirjeldatud funktsioon võib olla ka teisele
isikule edasi antud, identifitseerimine ei pruugi toimuda
digiallkirja kasutades, identifitseerimine võib toimuda
riigi infosüsteemide vahendusel jne; 19.4.5 § 6 lõige 2 - nii
detailne regulatsioon on ebavajalik - iga teenusepakkuja
peaks ise otsustama, kuidas ta on võimeline isikusamasuse
tuvastamise fakti hiljem tõestama; 19.4.6§ 6 lõike 3 punkt
2 - ebavajalik;
19.4.7 § 6 lõige 4 - ebavajalik;
19.4.8§ 9 - riskiprofiili määramine on palju laiem kui
Mitte
arvestatud
Muudatus puudutab määruse
eelnõud, mis ei ole käesoleva
seaduse eelnõuga seotud.
Seadusega ei ole võimalik määrust
muuta.
määrusega reguleeritav isikusamasuse tuvastamine;
19.4.9§ 10 - nii spetsiifiline ankeedi defineerimine ei ole
vajalik ja on võrreldes seaduse loogikaga eksitav; 19.4.10
§ 11 lõige 4 - riskiprofiili määramine on palju laiem kui
määrusega reguleeritav isikusamasuse tuvastamine;
149.
EDL
19.5 Kaotada reaalajas läbiviidava intervjuu kohustus (§
11 lõige 2 ja vastavad viited muudes sätetes) ning lubada
isikusamasuse kontrollimine salvestatud video põhjal.
Tegemist on ebavajaliku ja ebaproportsionaalselt kitsa
nõudega. Isikusamasuse tuvastamine saab toimuda ka
vähemalt sama turvaliselt salvestuse põhjal. On väga
levinud automaatsete juhistega salvestustel põhinevad
tehnoloogiad, mille kasutamine on Euroopa teistes riikides
tavapärane. Juhime ka tähelepanu, et videotuvastus on
enamasti teenusepakkuja enda soovil rakendatav
lisaturvalisus, mitte kohustus.
Mitte
arvestatud
Muudatus puudutab määruse
eelnõud, mis ei ole käesoleva
seaduse eelnõuga seotud.
Seadusega ei ole võimalik määrust
muuta.
150.
EDL
19.6 Lubada alternatiivseid isikusamasuse tuvastamise
lähenemisi, protsesse ja süsteeme.
Oluline peab olema eesmärk, mitte arengut piirav ja
eesmärgipäratu regulatsioon. Eesmärk peab olema isikute
faktiline tuvastamine, mitte konkreetse keerulise ja
äärmiselt kuluka protsessi järgimine. Ei ole mõjuvat
põhjust keelata alternatiivseid isikusamasuse tuvastamise
lahendusi, kui need täidavad lõppeesmärki ehk isikud on
faktiliselt õigesti tuvastatud. Rahapesu Andmebürool ning
Finantsinspektsioonil on kõik haldusõiguslikud vahendid
kontrollida kas isikusamasuse tuvastamise nõue on
tegelikult täidetud või mitte ning rakendada vajadusel
sanktsioon
Mitte
arvestatud
Muudatus puudutab määruse
eelnõud, mis ei ole käesoleva
seaduse eelnõuga seotud.
Seadusega ei ole võimalik määrust
muuta.
EstVCA
151. Käesoleva pöördumise ajendiks on asjaolu, et EstVCA
liikmete hulka kuuluvad muuhulgas väikefondi
valitsejad, kelle tegevust reguleerib Seadus. Märgime,
et kuivõrd Eelnõu näol on tegemist krüptovaraturu
seaduse eelnõuga, on fondivalitsejate kui turuosaliste ja
EstVCA jaoks üllatuslik ning ei ole kooskõlas hea
õigusloome tavaga, et selle raames muudetakse
kavandatud määral ka Seadust. Seaduse muutmine
Eelnõu kaudu võiks olla põhjendatud näiteks siis, kui
vastavad muudatused puudutaksid üksnes
krüptovaradesse investeerivaid fonde, mitte kõiki
väikefonde, sõltumata investeerimisstrateegiast.
Teadmiseks
võetud /
selgitatud
Tegevusloata väikefondi valitsejate
tegevust siiski puudutab teatavas
osas uus krüptovaraturu seadus
(võimalik kohustus taotleda
tegevusluba uue seaduse alusel).
Ühtlasi on arvestatud muudatuste
kiireloomulisust.
Lisaks soovime juhtida tähelepanu järgmistele
muudatustele:
152. 1. Vastavalt Eelnõule muudetakse Seaduse § 453 lõiget
6, millega antakse Finantsinspektsioonile õigus jätta
väikefondi valitsejana registreerimise taotlus läbi
vaatamata (lisaks kehtivas õiguses puuduste
kõrvaldamise nõudmisele ja avalduse rahuldamata
jätmisele), kui taotlus ei vasta § 453 lõigetes 2 ja 3
sätestatud nõuetele või taotlusele lisatud andmed ja
dokumendid on ebaõiged, eksitavad või mittetäielikud.
Arvestatud IFS § 453 struktuuri ja lõike 6
sõnastust on muudetud, et oleks
selge, millal võib
Finantsinspektsioon nõuda
puuduste kõrvaldamist ja millal
võib ta jätta taotluse läbi vaatamata.
Leiame, et viidatud säte peaks võimaldama
Finantsinspektsioonil jätta taotlus läbi vaatamata üksnes
juhul, kui taotlus on tõepoolest (selgelt) puudulik.
Väikefondi valitsejad on praktikas kokku puutunud
olukordadega, kus Finantsinspektsioon esitab taotlejale
lisaküsimusi ning ei vii ettenähtud aja jooksul menetlust
läbi. Jääb mulje, et Finantsinspektsioon käsitleb taotlust
puudulikuna olukorras, kus inspektsioonil on lihtsalt
lisaküsimusi, mis tuleks lahendada menetluse jooksul.
Sarnane praktika on ka Rahapesu Andmebürool,
mistõttu on väikefondi valitsejana tegevuse alustamine
praktikas oluliselt aeganõudvam kui õigusaktides
sätestatud menetlusaegu silmas pidades planeerida
võiks. See teeb fondide asutamise ja investorite
kaasamise protsessid ebamõistlikult pikaks ja
ebakindlaks.
Eeltoodud põhjustel leiame, et § 453 lg 6 peaks taotluse
läbi vaatamata jätmise eeldusena rõhutama taotluse
selget puudulikkust. Selleks võiks näiteks kasutada
väljendit „ilmselgelt mittetäielikud“ Eelnõus
kavandatud „mittetäielikud“ asemel.
Kui taotlus on esitatud puudustega,
nõutakse esmalt puuduste
kõrvaldamist. Kui taotleja ei suuda
puudusi etteantud tähtajaks
kõrvaldada, on
Finantsinspektsioonil õigus taotlus
läbi vaatamata jätta.
153. 2. Vastavalt Eelnõule muudetakse Seaduse § 453 lõiget
7, millega muuhulgas lisatakse uue alusena
Finantsinspektsiooni poolt registreerimisavalduse
rahuldamata jätmiseks olukord, kus taotleja tegeliku
kasusaaja päritoluriigiga puudub Finantsinspektsioonil
tõhus ja usaldusväärne võimalus koostöö tegemiseks,
mis on vajalik investorite huvide kaitsmiseks.
Kuivõrd Finantsinspektsioon ei teosta sisulist
järelevalvet registreeringu alusel tegutsevate väikefondi
valitsejate üle, siis on küsitav, kas investorite huvide
kaitsmisega seonduv alus on antud juhul õigustatud.
Lisaks, Eelnõu seletuskirjas on muudatust põhjendatud
vajadusega maandada sanktsioonide rakendamisest
kõrvalehiilimise riski. Meie hinnangul on maandatava
riski (sanktsioonidest kõrvalehiilimine) ja seda
väidetavalt adresseeriva normi (mille põhisisuks on
päritoluriigiga puuduv tõhus ja usaldusväärne koostöö)
omavaheline seos üsna nõrk.
Eeltoodud põhjustel leiame, et kõnealune alus
registreerimisavalduse rahuldamata jätmiseks tuleks
Eelnõust välja jätta.
Kui päritoluriigiga seonduv alus Eelnõusse siiski jääb,
tuleks seda oluliselt selgemalt piiritleda:
- Esmalt tuleks sisustada „päritolu“ mõiste ehk
täpsustada, kas see on sünnikoht, kodakondsus,
elukoht või ükskõik milline eelnimetatutest. Meie
hinnangul võiks „päritoluriigi“ asemel viidata
Arvestatud Küsimus on täiendavalt
analüüsimiseks võetud. Taotluse
rahuldamata jätmise alus, mis
puudutab taotleja tegeliku
kasusaaja päritoluriigiga tõhusa ja
usaldusväärse koostöö võimaluse
puudumist, on eelnõust välja
jäetud.
„elukoha riigile“, kuivõrd elukoha olemasolu
konkreetses riigis viitab kõige selgemalt isiku
tugevale ja vastaval ajal relevantsele seosele selle
riigiga.
- Lisaks tuleks tagada see, et ebasobivate riikide
nimekiri oleks selgelt määratletud ja ette teada
(avaldatud Finantsinspektsiooni veebilehel,
eelistatult viitega mõnele rahvusvaheliselt
tunnustatud asjakohasele nimekirjale – vastavalt
tuleks muuta ka Eelnõus kavandatud § 453 lõiget 8,
mis jätab selle Finantsinspektsiooni
diskretsiooniotsuseks). Oleks äärmiselt
problemaatiline, kui Seadus võimaldaks tekkida
olukorral, kus mõne riigi ebasobivus selgub alles
menetluse käigus – pärast seda, kui taotleja on
teinud taotluse esitamiseks vajaliku eeltöö, kandnud
vastavad kulud seoses õigusabiga, tasunud
menetlustasu jne.
- Juhime tähelepanu, et kõnealuse sättega seoses
tuleks Seaduse § 453 lõiget 2 täiendada selliselt, et
taotlus peaks sisaldama ka andmeid taotleja
tegeliku kasusaaja kohta. Vastava täienduseta oleks
keeldumise alus seotud andmetega, mille esitamise
kohustust ei ole.
154. 3. Vastavalt Eelnõule lisatakse Seadusesse § 4531, mille
lõikega 1 kehtestatakse miinimumkapitali nõue
suuruses 25 000 eurot, mis peab olema tasutud rahalise
sissemaksena.
Eelnõu seletuskirjas on kapitali nõuet presenteeritud
vastutuse ulatust suurendava meetmena ning vajaliku
puhvrina, kuid äriühingute kapitalinõude kontseptsioon
on oma tähtsust minetamas ja õigusloome liigub nii
Eestis kui mujal pigem kapitalinõudest loobumise
suunas. Käesoleva aasta talvel kaotati osaühingutele
kehtiv miinimumkapitali nõue ka äriseadustikust,
kuivõrd on jõutud järeldusele, et praktikas ei paku see
märkimisväärset kaitset mitte kellelegi.
Väikefondi valitsejatele miinimumkapitali nõude
sätestamine oli arutelu all, kuid turuosaliste tagasiside
põhjal sellest loobuti, ka eelmine kord kui Seadust
muudeti (551 SE). Eeldatavasti ei ole nüüdseks asjaolud
selliselt muutunud, et vastav muudatus oleks
õigustatud.
Kui alustavatel fondivalitsejatel oleks eeldatavasti
vastav summa vähemalt osaliselt vajalik ka
Finantsinspektsiooni registreeringu, Rahapesu
Andmebüroo tegevusloa ja muude tegevuse
alustamisega seonduvate kulude katmiseks, siis
olemasolevatel turuosalistel oleks täiendava rahalise
sissemakse tegemine eriti ebamõistlik, kuivõrd
fondi(de) valitsemisest saadav juhtimistasu enamikel
Mitte-
arvestatud
Juhime tähelepanu, et väikefondi
valitsejate puhul on siiski tegemist
finantssektori turuosalistega, kelle
puhul kindlasti ei ole kapitalinõude
kontseptsioon oma tähtsust
minetamas. Vastupidi, kapitalinõue
kui selline on siin sektoris üheks
peamiseks ja oluliseks
regulatiivseks nõudeks.
Fondivalitseja, kes registreerib oma
tegevuse Finantsinspektsioonis,
peaks olema oma tegevuse
põhjalikult läbimõelnud.
Finantsinspektsioon teostab
väikefondi valitseja puhul, kes on
oma tegevuse
Finantsinspektsioonis
registreerinud, järelevalvet vaid
registreerimiskohustuse täitmise ja
teabe andmise üle. Sellest
tulenevalt ei saa investorid kaebuste
korral pöörduda
Finantsinspektsiooni poole ning
kõikvõimalikud nõuded tuleb
lahendada kohtus (või
ühingulepingus määratud muul
viisil), millega kaasnevad
arvestatavad kulud. Olenemata
sellest, kas tegemist on alles
alustava äriühinguga, peab
juhtudel juba katab tegevusega seotud jooksvaid
kulusid.
Teisalt on 25 000 eurot summana küllaltki väike ning
praktikas ei täidaks see ka eesmärki hoida eemal
halbade kavatsustega isikuid.
Eeltoodud põhjustel leiame, et miinimumkapitali nõue
tuleks Eelnõust välja jätta.
väikefondi valitseja ühingulepingu
rikkumise korral olema valmis ja
suuteline hüvitama usaldusfondile
ja osaomanikele tekitatud kahju
ning võttes arvesse sektori
varakünnist, võivad fondide mahud
ja investeeringud ületada Eesti turul
tegutsevate tegevusloaga
fondivalitsejate ja nende
valitsetavate fondide omi.
Sellest tulenevalt on kapitalinõude
kehtestamine asjakohane. Teisalt ei
ole antud nõue ka liigselt koormav,
sest kapitalinõude summa ei ole
suur.
Eelnõu sõnastust on täpsustatud, et
oleks üheselt mõistetav, et kapital
peab olema tasutud rahalise
sissemaksena väikefondi valitseja
asutamisel. Juba tegutsevate
väikefondi valitsejate puhul rahalist
sissemakset tegema ei pea, kui
bilansis on piisavad vahendid
olemas (nt jaotamata kasum).
155. 4. Vastavalt Eelnõule lisatakse Seadusesse § 4531, mille
lõikega 3 nähakse uue nõudena ette, et väikefondi
valitseja valitsetava fondi minimaalne investeeritav
summa peab olema vähemalt 10 000 eurot ühe investori
kohta iga eraldi pakkumise korral.
Eelnõu seletuskirjas on nõuet põhjendatud
krüptovarasse investeerimise ja keeruliste strateegiate
rakendamisega seotud riskidega. Seletuskirjast jääb
arusaam, et krüptoinstrumentidega seotud probleeme
lahendatakse kõigi fondivalitsejate, sealhulgas
krüptovaraga mitteseotud turuosaliste täiendavate
tegevuspiirangute hinnaga. Hea õigusloome tava
järgimine peaks tagama selle, et krüptovara reguleeriva
seadusega ei kehtestata kõigile väikefondidele laienevat
regulatsiooni.
Eelnõu aluseks tundub olevat ka eeldus, et Eestis on
suur hulk kaitseta jaeinvestoreid. Tõusetub küsimus,
kust nähtub nende kaitsmise vajadus, sh kas on andmeid
selle kohta, et Eesti inimeste raha on suuresti fondides,
millel on väga riskantne strateegia.
Meie hinnangul on hetkel kehtiv 2,5 miljoni euro
suurune künnis Seaduse § 10 lg 4 punktis 3 juba
määratlenud, mis on ühiskonna jaoks piisavalt väike
risk, et vastava pakkumise reguleerimisega mitte
tegeleda. Lisaks kehtib 100 000 euro suurune künnis
avaliku pakkumise regulatsiooni välistamiseks läbi viite
Arvestatud Küsimus on täiendavalt
analüüsimiseks võetud.
Investeeringu miinimumsumma
kehtestamine on eelnõust välja
jäetud.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele 2017/1129.
Mistahes täiendavad künnised ei ole vajalikud ega
põhjendatud. Avaliku pakkumise regulatsiooni
muutmisest loobuti õigesti ja põhjendatult ka eelmises
Seaduse muutmise eelnõus (551 SE).
Eeltoodud põhjustel leiame, et minimaalse
investeeritava summa nõue tuleks Eelnõust välja jätta.
Kui selline täiendav piirang Seadusesse lisada, tuleks
seda sisustada ja rakendada kitsamalt, et mõjutatud
oleks ainult fondid, millel on keerulisemad ja
riskantsemad investeerimisstrateegiad, näiteks antud
juhul krüptovarad.
Mingil juhul ei tohiks piirangut rakendada
olemasolevate fondide suhtes. Tõenäoliselt ei ole neil
praktikas võimalik vabaneda investoritest, kes on
investeerinud vähem kui 10 000 eurot, kuna sõlmitud
lepingutes puuduvad selleks vajalikud õiguslikud
mehhanismid ja tingimused.
156. 5. Vastavalt Eelnõule lisatakse Seadusesse § 4531, mille
lõikega 4 nähakse ette uued nõuded reklaamile,
muuhulgas, et reklaam peab sisaldama teavet selle
kohta, et valitsetav fond on kõrge riskitasemega
keerukas investeerimistoode, mis võib olla raskesti
mõistetav.
Antud lauses on kokku liidetud kolm erinevat omadust
(kõrge riskitase, keerukas toode ning raskesti
mõistetav), millest ükski ei pruugi paljude fondide
puhul põhjendatud olla. Sellest tulenevalt peame
põhjendamatuks, et Seadusesse lisatakse vastava teabe
esitamise kohustus.
Eeltoodud põhjustel leiame, et § 4531 lg 4 punkt 2 tuleks
Eelnõust välja jätta.
Arvestatud
OBLICITY
157. Rahandusministeerium saatis 21.08.2023
kooskõlastusringile KrüTS eelnõu, mille peamine
eesmärk on tagada Euroopa Liidu (EL) õiguse
nõuetekohane riigisisene rakendamine (MICA määrus).
Leiame, et eelnõu on vastuolus Eesti Vabariigi
põhiseadusega osas, mille kohaselt ei kasutata MICA
artiklis 143 lõikes 6 sätestatud võimalust kohaldada
juba tegevusluba omavatele isikutele (VASPid)
lihtsustatud korda tegevusloa menetlemisel. Praegu
eelnõus pakutav lahendus rikub a) õiguskindluse ja
õiguspärase ootuse põhimõtet, b) ei ole laiemas mõttes
proportsionaalne meede, kuna see ei ole vajalik, c) rikub
põhimõtet, mille kohaselt riik ei tohi küsida samu
andmeid korduvalt.
Regulatsioon rikub Põhiseaduses sätestatud
õiguskindluse põhimõtet
Selgitatud Vt selgitust märkuse 105 juures.
Põhiseaduse §-st 10 tuleneb õigusriigi põhimõte, mis
hõlmab muuhulgas ka õiguskindluse põhimõtte.
Õiguskindluse põhimõte hõlmab omakorda õiguspärase
ootuse ja vacatio legis’e põhimõtte.
Õiguskindlus nõuab muu hulgas seda, et õiguse
subjektid saaksid olla kindlad kehtestatud normide
püsimajäämises (õiguspärase ootuse põhimõte). Nagu
Riigikohus on korduvalt rõhutanud ei nõua õiguspärase
ootuse põhimõte kehtiva regulatsiooni kivistamist, kuid
tuleb silmas pidada, et õigus ei tohi olla õiguse
subjektide suhtes sõnamurdlik. Igaüks peab saama
temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada
vähemalt seaduses sätestatud tähtaja jooksul
(Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
2. detsembri 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-20-04, punktid
13 ja 14). Igaühel on õigus mõistlikule ootusele, et
seadusandja lubatut rakendatakse isiku suhtes, kes on
hakanud oma õigust realiseerima (Riigikohtu
põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. märtsi
1999. a otsus asjas nr 3-4-1-2-99, punkt II).
Õiguspärase ootuse põhimõtte esemeline kaitseala
hõlmab isiku mõistliku ootuse, et õiguskorras talle
antud õigused ja pandud kohustused püsivad stabiilsena
ega muutu rabavalt ebasoodsas suunas. PS § 9 teise
lause kohaselt laienevad põhiseaduses loetletud
õigused, vabadused ja kohustused juriidilistele isikutele
niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste
eesmärkide ja selliste õiguste, vabaduste ja kohustuste
olemusega. Seega hõlmab õiguspärase ootuse
põhimõtte isikuline kaitseala PS § 9 teisest lausest
tulenevalt ka juriidilised isikud, sh käesoleval hetkel
tegevusluba omavaid VASPe.
Virutaalvääringuga sektorit on Eestis sisulisemalt
reguleeritud viimasel viiel aastal, kui 2017. a lõpus
jõustus RahaPTS. Esimest korda muudeti kehtivat
regulatsiooni põhjalikult juba 2019.a. Muudatusega
kehtestati näiteks 5 korda kõrgem osakapitali nõue,
lisandusid nõuded omada reaalselt Eestis töötavaid
AML officeri ja Eesti juhatuse liiget, samuti pidi
ettevõte endale hankima reaalse kontoripinna ning
omama kindla pakkuja pangakontot.
Järgmine ja antud kontekstis veel olulisem RahaPTS
muudatuste pakett jõustus juba aastal 2022. Lisandus
väga palju ettevõtteid koormavaid nõudeid. Veelkord
tõsteti osakapitali nõuet olenevalt tegevusalast 10-25
korda ning lisandus omavahendite nõue, lisandus sise-
ja välisaudiitori nõue, juhatuse liikmetele tekkis hulga
pädevusnõudeid ning tegutsemispiiranguid (üks
juhatuse liige ei või tegutseda rohkem kui kahes
VASPis), koostada ja esitada tuli väga suur hulk
dokumente. Uute nõuetega kooskõla kontrollimiseks
pidid KÕIK tegevusluba omavad VASPid läbima
Rahapesu Andmebüroo juures loa
uuendamismenetluse, mis oma sisult oli identne uue loa
taotlemise menetlusega ning oli ettevõtetele äärmiselt
koormav nii halduse kui ka rahalises mõttes. Lisaks
dokumentide koostamisele, osakapitali ja omavahendite
sisse maksmisele, kulutused audiitoritele jne läbisid
ettevõtte juhatuse liikmed, AML officerid ning ka
tegelikud kasusaajad (tihti välisriikidest) RAB juures
füüsiliselt kohal käies sobivushindamiseks vestluse.
Seadus nägi uuendamismenetluseks ette 60 päevase
tähtaja, mida põhjendatud juhul võis RAB pikendada
kuni 150 päevani. Seega oleks kõik menetlused pidanud
olema ka kõige negatiivsema stsenaariumi
realiseerumisel lõppenud sama aasta oktoobri
keskpaigaks. Väga suur hulk menetlusi on endiselt
pooleli ning praeguseks on need kestnud juba üle 400
päeva. Selline ülipikas menetluses osalemine on
ettevõtetele äärmiselt koormav, sest puudub kindlus
tuleviku osas, ei ole võimalik teha ega saada
investeeringuid, pidevalt tuleb arvestada töö ja
ärimudeli ümberkujundamise vajadusega ning
arvestatav osa ettevõte ressursist on seotud loa
uuendamismenetlusega.
Oluline on ka rõhutada, et eelkirjeldatud olukorra on
riik loonud (RahaPTS muudatuste vastuvõtmine)
olukorras, kus MICA jõustumine ning sisu olid teada.
Üks RahaPTS muudatuste põhiline eesmärk oligi
vastavalt eelnõu seletuskirjale viia Eesti õigusruum
aegsasti vastavusse tuleva MICA nõuetega.
Eelnevast tulenevalt on praeguseks loa
uuendamismenetluse läbinud ning tähtajatu loa saanud
VASPidel vaieldamatult ning igasuguse kahtluseta
tekkinud õiguspärane ootus, et teda ei sunnita koheselt
uuesti läbima kogu loamenetlust otsast peale. Kui
MICAst tulenevalt (või muidu seaduse muudatustest)
lisandub veel mõni nõue või muutub regulatsioon, siis
loomulikult tuleb ettevõttel sellega arvestada ja
vajadusel oma vastavust ka tõendada, kuid puudub
igasugune põhjus, vajadus või õigustus läbida täies
mahus uuesti menetlus, mis just äsja on suure vaeva ja
kuludega positiivselt läbitud.
Sisuliselt on uue menetluse läbiviimine ka sisutühi. Ei
ole ju võimalik ette kujutada, et ettevõte on just läbinud
kõik kontrollid ning riik (RAB) on tunnistanud ta
loanõuetele vastavaks ning kohe pärast seda tunnistab
see sama riik (FI) ta samadele nõuetele mittevastavaks.
Ja seda olukorras, kus loamenetluse aluseks olevad
faktilised asjaolud ega regulatsioon ei ole oluliselt
muutunud. Selline olukord oleks karjuvas vastuolus
õiguskindluse põhimõttega.
158. Regulatsioon rikub Põhiseaduses sätestatud
proportsionaalsuse põhimõtet
Vastavalt Põhiseaduse §-le 11 tohib õigusi ja vabadusi
piirata ainult kooskõlas Põhiseadusega. Need piirangud
peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega
tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste
olemust. Seega peab iga regulatsioon olema vajalik,
sobiv ning kitsamas mõttes proportsionaalne. Vajalik on
meede juhul, kui ei ole olemas teist, isikule vähem
koormavat meedet, millega saavutatakse sama tulemus.
Vastavalt eelnõu seletuskirjale on loobutud lihtsustatud
korras loa menetlemise võimalusest selleks, et
Finantsinspektsioon (kellest saab lubade menetleja
RAB asemel) saaks tervikliku ülevaate kõikide
subjektidega seotud asjaoludest. Seega on eesmärgiks
FI informeerimine.
Kogu loamenetluse algusest peale läbimine on
kahtlemata subjekti jaoks äärmiselt koormav. Seda nii
rahaliselt, töömahult kui ka vaatest, et enne
loamenetluse lõppu on äritegevus reaalsuses oluliselt
piiratud tuleviku ebakindluse tõttu. Samas on ettevõte
just värskelt läbinud väga pika, intensiivse ja põhjaliku
loamenetluse RAB juures ning RABil (samuti riik) on
olemas ülipõhjalikud teadmised ettevõtte toimimisest,
äriplaanist, sisekorraeeskirjadest, isikukoosseisust ja
üldse kõigest, mis on loamenetluses vähegi oluline.
Kõiki dokumente on kontrollitud ning vajadusel RAB
suuniste järgi täiendatud/parandatud, isikutega on läbi
viidud vestlused, esitatud on audiitorite aruanded,
vajadusel on RAB teostanud kontrolli ettevõtetes
kohapeal. Seega FI täielikuks ja kõikehõlmavaks
informeerimiseks piisaks, kui RAB annab üle kõik enda
menetlusdokumendid. Selline tegevus ei oleks FI-le
rohkem koormav (sest isik peaks ju täpselt samad
dokumendid esitama ikkagi uuesti), oleks FI
informeerimise seisukohalt isegi efektiivsem (sest RAB
saab üle anda ka sisemised menetlusdokumendid ning
kogutud info, mida isik ise ei saa teha) ning oleks
ettevõttele oluliselt vähem koormav. Seega ei ole meede
vajalik ning seetõttu ei vasta proportsionaalsuse
põhimõttele (laiemas mõttes).
Kaaludes uue loamenetluse koormust ettevõtetele, ei
saa jätta tähele panemata ka seda, et objektiivselt võttes
ei ole riik saanud hästi hakkama juba eelmise lubade
uuendamismenetlusega, mille viis läbi RAB. Kuigi
menetluseks oli ette nähtud normaaloludes 60 päeva,
siis selle ajaga (ega isegi mitte lähedase ajaga) ei
lõppenud mitte ükski! menetlus. Paljud menetlused on
pooleli siiani ehk siis juba oluliselt üle aasta ning pooleli
on ka märkimisväärne number kohtuasju. See omakorda
tekitab turuosalistes veel suurema ebakindluse uue
menetluse eest, sest puudub alus arvata, et seekord on
asi sujuvam.
Vt kommentaari märkuse nr 105
juures.
Eelnevast tulenevalt ei ole meede ka mitte
proportsionaalne (kitsamas mõttes). Ühest küljest on
valitud subjekti jaoks absoluutselt kõige koormavam
võimalik lahendus ning teisest küljest on meetme
eesmärgiks ainult riigi haldusorganile sellise info
kogumine, mille riigi teine haldusorgan on just värskelt
kogunud ning valideerinud. Vastavalt riigikohtu
läbivale praktikale peab nii koormava meetme
rakendamiseks eksisteerima erakordselt kaalukas
põhjus, olukorda tuleb väga põhjalikult analüüsida ja
meetme kasutamist põhjendada. Antud juhul ei ole ka
kõige konservatiivsemalt tõlgendades võimalik jõuda
seisukohale, et just värskelt täiemahulise, ulatusliku ja
kuluka loa uuendamismenetluse läbinud ettevõtete
sundimine kogu protsessi uuesti läbima oleks
proportsionaalne loodetava eesmärgiga, milleks on
riigile teistkordselt samade andmete kogumine, mis on
just kogutud nimetatud eelmises menetluses. Seega on
meede selgelt ebaproportsionaalne (kitsamas mõttes)
ning seetõttu rikub PS sätestatud proportsionaalsuse
põhimõtet (laiemas mõttes).
159. Regulatsioon rikub andmete topelt küsimise keelu
printsiipi
Nii Euroopa Liidus kui ka Eestis kehtib andmete
ühekordse küsimise põhimõte (the principle of once
only). Selle kohaselt ei tohi riik enam küsida ega isikul
ei ole ka kohustust esitada andmeid, mille ta juba on
riigile esitanud. Põhimõtte kohaselt on haldusorganil
kohustus võimalusel küsida (ja teisel haldusorganil ka
kohustus anda) vajalikud andmed teiselt haldusorganilt,
mitte andmesubjektil endalt uuesti. Nimetatud reegel on
tihedalt seotud mitme teise õigusriigi põhimõttega ning
hea halduse tavaga.
Arvestades, et kõik VASPid on just värskelt esitanud
loa uuendamismenetluse raames kõik vajalikud andmed
nagu dokumendid, tõendid, selgitused ja muu vajaliku
RABile, siis vastavalt andmete ühekordse küsimise
printsiibile tuleb FI-l kõik vajalikud dokumendid küsida
RABilt, mitte ettevõtetelt. Ettevõttelt on lubatud küsida
ainult infot ja andmeid selle kohta, kas tema
loakohustuse mõttes olulistes asjaoludes on mingeid
muutusi toimunud või siis andmeid uute, RAB
menetluse hetkel veel mitte kehtivate nõuete täitmise
kohta.
Kokkuvõtvalt on tegevusloa menetlemisel lihtsustatud
korra kasutamise välistamine selges ja ulatuslikus
vastuolus mitme põhiseaduses sätestatud õigusriigi
aluspõhimõttega, on võimalikest valikutest subjektile
kõige koormavam ning samas mitte kõige efektiivsem
ega ole ka seaduse eesmärki arvestades üldse vajalik.
Täismahuline uus loamenetlus tõstab väga oluliselt ning
Selgitatud FIS § 48 reguleerib teabe
vahetamist RABi ja FI vahel.
Eelnõu ei piira kuidagi FI õigust
saada RABilt teavet, mis on vajalik
FI ülesannete täitmiseks. Vastav
teave võib olla seotud ka
tegevusluba menetlusega.
Lihtsustatud tegevusloa menetluse
kohta vt selgitust märkuse 105
juures.
täiesti mõttetult nii ettevõtete kui ka riigi
halduskoormust põhjustades sealjuures suuri ja
ebavajalikke rahalisi kulutusi mõlemale poolele. Lisaks
eelmainitud vahetule mõjule on sellisel lähenemisel
suur ning otsene mõju Eesti kui riigi mainele. Sisuliselt
annab Eesti selge märgi, et siinne õigusraamistik ja
ettevõtluskeskkond on äärmiselt ettearvamatu ja
ebastabiilne. Kusjuures antud mõju ei piirdu mitte ainult
virtuaalvääringu teenuste sektoriga, vaid laieneb kogu
majanduskeskkonnale tööstusest põllumajanduseni.
Keegi ei taha teha investeeringuid või pikaajalisi plaane
keskkonnas, mis ei ole isegi paari-aastases perspektiivis
ennustatav ning kus õiguskindlus on vähene.
STRIGA
160. I. Paragrahv 47 lg 4, 6, 7 (keeleline)
1. KrüTS eelnõu § 47 lõigetes 4, 6 ja 7 kasutatakse
terminit „virtuaalvääringu teenuse osutaja“. Kehtiv
turuosalise definitsioon seaduses on „virtuaalvääringu
teenuse pakkuja“.
Arvestatud
3. Osundame viidatud sätetega seoses järgnevatele
kitsaskohtadele.
161.2. 4. Esiteks, juhime tähelepanu, et mitmed regulatiivsed
ja tehnilised nõuded ning juhendmaterjalid antakse
MiCA alusel välja hiljemalt päevaks, kui MiCA muutub
tervikuna kohalduvaks (30.12.2024), sh suunised
krüptovara kvalifitseerimise kohta
finantsinstrumendiks (Art 2(5)), krüptovara kohta nõu
andmise suunised (Art 81(15)), krüptovaraülekande
teenuse osutamise suunis (Art 82(2)), turukuritarvituste
ärahoidmise ja ennetamise RTS (Art 92(2)).
Selgitatud Eelnõuga nähakse ette
üleminekuperiood 2026. aasta 1.
jaanuarini. Vt kommnetaari
märkuse nr 11 juures.
161.3. 5. Turuosalisel on mõttekas taotleda tegevusluba siis,
kui kohalduvad nõuded on teada ning turuosaline on
jõudnud oma tegevuse nõuetega kooskõlla viia. Lisaks
võib alles avaldatavate regulatiivsete nõuete või
juhendmaterjalide sisu omada mõju turuosalise
ärimudelile laiemalt (nt suunised krüptovara
finantsinstrumendiks kvalifitseerimise kohta). On
võimalik, et lõplikud suunised ja standardid
kehtestatakse lõplikul kujul varem, kuid see ei ole
tänasel hetkel teada.
Võtame
teadmiseks
Nõustume, et tegevusloa taotlemise
hetkeks peaksid kõik regulatiivsed
nõuded ja suunised kehtestatud
olla.
161.4. 6. Seega jääb regulatiivse keskkonna väljakujunemiseks
seatud tähtaja ning tegevusloa saamise tähtaja vahele
tänases teadmises 6 kuud, mille sisse peab mahtuma
lõplike nõuete analüüs ja kindlakstegemine, vastavuse
saavutamine, taotluse esitamine ning menetluse
läbimine. Meie hinnangul on küsitav, kas selline
ajaraamistik on realistlik või vähemasti kas see on
proportsionaalne. Osalt on tegevusloa menetluse
läbimise kestus ka väljaspool turuosalise kontrolli. Meie
ettepanek oleks seega üleminekukorda mõnevõrra
pikendada.
Selgitatud Eelnõuga nähakse ette
üleminekuperiood 2026. aasta 1.
jaanuarini.
161.5. 7. Arvestades, et lõplikud nõuded võivad selguda alles
detsembri lõpuks 2024, ei pruugi turuosalisel olla
otstarbekas tegevusloa taotlust Finantsinspektsioonile
esitada septembris 2024 (praegune võimalus eelnõus),
Selgitatud Eelnõuga nähakse ette
üleminekuperiood 2026. aasta 1.
jaanuarini.
teadmata, kas esitatud dokumentatsioon ning sisemised
süsteemid/protsessid vastavad veel tulevikus
kehtestavatele tingimustele. Üks variant oleks seega
jätta ära võimalus esitada taotlusi alates septembrist
2024 ning selle asemel pikendada üleminekukorda
vähemalt 30. detsembrist 2024 – 1. oktoobrini 2025 (9
kuud, pool maksimaalsest võimalikust).
161.6. 8. Alternatiivne, ja vahest optimaalsemgi variant, oleks
kehtestada üleminekukord „astmelisena“, s.t seadus
annab esmalt tähtaja, mille jooksul tuleb tegevuse
jätkamiseks tegevusloa taotlus esitada (näiteks kuus
kuud pärast MiCA määruse kehtima hakkamist), ning
seejärel tähtaja, mille jooksul tuleb tegevuse
jätkamiseks tegevusluba saada (näiteks 12 – 18 kuud
pärast MiCA määruse kehtima hakkamist). Kui
tegevusloa saamiseks ettenähtud tähtaeg jääb 18-
kuulise ajaraami sisse, oleks selline lahendus kooskõlas
MiCA artikliga 143(3). Vt ka tabel lisas.
Selgitatud Eelnõuga nähakse ette
üleminekuperiood 2026. aasta 1.
jaanuarini. Leiame, et
virtuaalvääringu teenuse pakkujad
peaksid ka ise oma tegevust
planeerima sedasi, et tegevusloa
taotlus oleks esitatud piisava
varuga, arvestatud MiCA-s
sätestatud pädevale asutusele
ettenähtud maksimaalset
menetlusperioodi.
161.7. 9. Teiseks, turuosaliste ja rohkem ehk isegi nende
klientide huvides oleks tarvis ka täpsemalt reguleerida
olukorda, kui turuosaline kaotab õiguse teenuse
osutamisega jätkata, kuivõrd on võimalik, et mõned
praegustest teenusepakkujatest ei saa või soovi uut
tegevusluba. Suur osa praegu VVTP-dena tegutsevatest
turuosalistest hoiavad klientide varasid kas
virtuaalvääringu või traditsioonilise valuuta näol
(rahakotiteenuse ja vahetusteenuse osutajad), mistõttu
seadus peaks täpsustama, milline on sellisel juhul
seaduslik käitumisjuhis majandustegevuse
peatamiseks/lõpetamiseks. Siin peaks eristama kahte
olukorda.
Arvestatud Vt kommentaare märkuste 161.7 ja
161.8 juures.
161.8. 10. Esimene on olukord, kus teenusepakkuja ei ole
ettenähtud ajaks tegevusluba taotlenud või
Finantsinspektsioon keeldub tegevusloa andmisest.
Seadus peaks selleks puhuks andma ühese juhise, et sel
juhul on teenusepakkuja õigustatud ja kohustatud
kliente teavitama kliendisuhte lõppemisest ja kliendi
varad tema nimetatud aadressile või maksekontole
tagastama, ilma et seda loetaks ebaseaduslikuks
majandustegevuseks (nt virtuaalvääringu ülekande
puhul kvalifitseeruks virtuaalvääringu ülekandmine
ülekandeteenuse osutamiseks, mida teenuse osutamise
keelu korral teenusepakkuja teha ei tohiks). Kaaluma
peaks ka võimalust, et kui VVTP-l on tegevusluba
virtuaalvääringut raha vastu vahetada ja vastupidi, siis
VVTP võib kliendi varade väljamaksmise eesmärgil
vastava vahetustehingu teostada (nt kui kliendil on vara
virtuaalvääringus, aga soovib selle välja võtta rahas; või
vastupidi). Seaduses saaks ka täpsustada, et uute
sissemaksete vastuvõtmine on lõpetaval teenuseosutajal
igal juhul keelatud, ning kui neid klientide poolt
tehakse, tuleb need tagasi saata. Teadupärast ei ole
teenusepakkujal võimalik vältida seda, et klient algatab
plokiahelas tema suunal sissemakse.
Arvestatud Eelnõusse on lisatud säte, et VASP
on kohustatud teavitama klienti
temale teenuse osutamise
lõpetamisest ja kliendi varad tema
nimetatud rahakoti aadressile või
maksekontole tagastama.
161.9. 11. Teine on olukord, kus teenusepakkuja on
tegevusluba taotlenud, aga selle andmist ei ole veel
ettenähtud tähtajaks otsustatud. Praegu eelnõus sisalduv
ühene keeld ka sel juhul teenuse osutamisega jätkata
võib olla tõlgendatav selliselt, et pärast loa saamiseks
ettenähtud tähtaja möödumist veel tegevusluba oodates
ei tohi teenuseosutaja enam klientide varasid hoida ning
peab need tagastama. Samas, kui on veel võimalik, et
teenuseosutaja siiski tegevusloa saab, ei oleks see
proportsionaalne lahendus, sest see sunniks
teenuseosutajat olemasolevate klientidega ärisuhted
lõpetama ning tegevusloa saamisel alustama n-ö otsast
peale, seades kahtluse alla äriplaani realiseerimise, mis
on mh üks osa Finantsinspektsioonile esitatavatest ja
loamenetluses hinnatavatest dokumentidest. Võimalus
oleks see lahendada nii, et loa andmiseks ettenähtud aja
möödudes tegevusluba ootaval turuosalisel on kuni
tegevusloa andmise otsustamiseni keelatud uute
ärisuhete loomine, kuid olemasolevate klientide
teenindamine on lubatud.
Tulenevalt MiCA määruse maksimaalsest 18-kuulisest
üleminekuajast tuleks seaduses ka täpsustada, et kui
tegevusloamenetlus on pooleli ka 18 kuu möödudes,
rakendub teenuse osutamise keeld. Vt ka tabel lisas.
Arvestatud Eelnõu sõnastust on täpsustatud, et
uusi kliendilepinguid ei ole lubatud
sõlmida.
161.10 12. Kokkuvõtvalt märgime, et olukord, kus praeguse
tegevusloaga teenuseosutaja uus loamenetlus oleks
pärast loa saamiseks ettenähtud aega veel pooleli, oleks
operatsiooniliselt kompleksne ja täkitaks suurel määral
ärilist ebakindlust ja ebaselgust – seda isegi siis, kui
seadust selles osas täpsustatakse. Seetõttu oleks
mõistlik seada menetlustähtajad nii, et sellist olukorda
ei juhtuks, või et see risk oleks väike. Meie hinnangul
aitaks seda tagada punktis 8 kirjeldatud „astmeline“
üleminekukord, mis läbi erinevate tähtaegade
tegevusloa taotlemiseks ja saamiseks eraldab esimeses
etapis tegijad, kes soovivad tegevusluba taotleda, ning
annab neile mõistliku tähtaja menetluse läbimiseks,
tagades sujuva ülemineku uuele režiimile.
Selgitatud Vt kommentaari märkuse nr 161.6
juures.
EESTI INFOTEHNOLOOGIA ja TELEKOMMUNIKATSIOONI LIIT
162. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit
(ITL) tutvus kooskõlastamisel oleva krüptovaraturu
seaduse eelnõuga (edaspidi: eelnõu). Märkasime, et
sellega plaanitakse muuta ka elektroonilise side seadust
(eelnõu § 48). Kuna kavandatav muudatus mõjutab ITL-
i kuuluvaid elektroonilise side ettevõtteid, esitame
käesolevaga eelnõu kohta oma arvamuse.
Arvestatud Eelnõust on välja jäetud vastav
muudatusettepanek.
ITL on korduvalt juhtinud tähelepanu Euroopa Kohtu
erinevatele otsustele ja Riigikohtu 18.07.23 otsusele nr
2021 1-16-6179 sideandmete säilitamise ja kasutamise
osas ning palunud sellest tulenevalt
Justiitsministeeriumil vaadata üle kogu elektroonilise
side seaduse raamistik sideandmete säilitamise ja
kasutamise kohta. Muu hulgas on Euroopa Kohus
teinud 20.09.2022 otsuse ka finantsjärelevalve poolt
oma järelevalvetegevuses sideandmete kasutamise
kohta liidetud kohtuasjades C-339/20 ja C-397/201.
Seetõttu soovime juhtida Rahandusministeeriumi
tähelepanu eelnõu kahele võimalikule vastuolule
Euroopa Liidu õigusega:
- Juurdepääs sideandmetele on õigustatud ainult
menetlustes, mille eesmärk on võitlus raske
kuritegevuse vastu või avalikku julgeolekut ähvardava
suure ohu ärahoidmine. Euroopa Kohus on sätestanud,
et juurdepääs sideandmetele (välja arvatud isiku
identifitseerimisega seotud andmed) on õigustatud
ainult menetlustes, mille eesmärk on võitlus raske
kuritegevuse vastu või avalikku julgeolekut ähvardava
suure ohu ärahoidmine. Eelnõus on sätestatud
Finantsinspektsiooni uurimis- ja
järelevalvemenetluseks oluliselt ulatuslikumad õigused,
milles ei arvestata võimaliku rikkumise raskust ja laadi
ning isikuõiguste riive põhjendatust.
- Puudub kohtu või sõltumatu haldusasutuse eelnev
kontroll sideandmetele ligipääsu põhjendatuse kohta.
Sideandmete väljastamisel tekib riive andmesubjekti
eraelule, mistõttu tuleb alati kaaluda, kas andmete
väljastamine on proportsionaalne taotletava eesmärgi
suhtes. Kui kriminaalmenetluse puhul nähakse ette, et
sideandmete väljastamisel on loa andjaks kohus, mitte
hiljem tõendite põhjal järeldusi tegev prokuratuur, siis
antud eelnõus puudub sõltumatu kohtu/sõltumatu
haldusasutuse kontroll, kes hindab eelnevalt taotletava
eesmärgi proportsionaalsust, kaalub andmesubjekti
õigusi ning hindab igakordselt loa alusel andmete
küsimise lubatavaks.
Ülaltoodud põhjusel ei toeta ITL elektroonilise side
seaduse täiendamist eelnõu §-ga 48. Teeme ettepaneku
see säte eelnõust välja jätta ning vastavalt muuta ka
eelnõu muid sätteid. Näiteks tuleb seonduvalt eelnõust
välja võtta § 25 lg 7.
Oleme seisukohal, et uute aluste lisamisest sideandmete
kasutamiseks tuleb hoiduda. Selle asemel tuleb
sideandmete säilitamise ja kuritegevuse vastu
võitlemiseks kasutamise õigusnormid Eestis tervikuna
üle vaadata ning Eestis ja Euroopa Kohtu praktikaga
kooskõlla viia. Loodame, et leiate võimaluse ITL-i
ettepanekut edasises menetluses arvestada.
Palume kaasata ka ITL kui eelnõuga mõjutatud
sideettevõtete esindaja krüptovaraturu seaduse edasisse
menetlusse.
FINANCEESTONIA
163.
FE
KrüTS § 1 määratleb seaduse reguleerimisala, mille
kohaselt reguleerib seadus kruptovaraturu ̈ osalise
Selgitatud Eelnõu puhul on mitmetest
täpsustavatest turuosalisele
tegevust, lõpetamist, vastutust ja järelevalvet
kruptovaraturu ja selle osalise ̈üle niivõrd, kuivõrd see
täpsustab ja täiendab MiCA määrust. Arvestades, et
MiCA näol on tegemist EL määrusega, mis on tervikuna
siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides,
siis määruse ühetaoline ja vahetu kohaldamine tähendab
ka seda, et määrus ei vaja eraldi riigisisesesse õigusesse
ülevõtmist. Määruse jõustumisel tuleb kehtetuks
tunnistada kõik riigisisesed õigusnormid, mis takistavad
määruse vahetut õigusmõju. Seega tuleb arvestada, et
MiCA hakkab liikmesriigi ̃ territooriumil kehtima
niisugusel kujul, nagu ta vastu võetakse, seejuures
hakkab MiCA kohalduma Eesti seaduste, Vabariigi
Valitsuse ja ministrite määruste kõrval ning olema
nende suhtes ülimuslik.
Lähtudes määruse õiguslikust tähendusest, peaks seega
KrüTS eesmärgiks olema eelkoige MiCA ̃ täpne ja
nõuetekohane riigisisene rakendamine, mitte MiCA
artiklite täiendamine ning seeläbi täiendavate nõuete ja
kohustuste tekitamine kruptovaraturu osalistele.
Leiame, et KrüTS eesmärk peab olema reguleerida
praegusest olukorrast (st mis on reguleeritud RahaPTS-
s) üleminekut uuele korrale, mis on ette nähtud MiCA-
ga. KrüTS eelnõu kohaselt kordab see osaliselt MiCA-
ga sätestatud nõudeid, kuid teisalt tekitab juurde uusi
mõisteid. See võib raskendada KrüTS ja MiCA
rakendamist.
Ettepanek Muuta KrüTS reguleerimisala vastavalt eeltoodule.
Lisaks teeme ettepaneku täiendavalt hinnata, kas KrüTS
sätted tegelikult toetavad MiCA riigisisest rakendamist
ühetaoliselt ja loovad EL-is ühtse reeglistiku
kruptovaraturu osalistele ̈.
suunatud nõuetest loobutud (nt
sisekontrolli sätted).
Samas juhime tähelepanu, et kõik
mis puudutab järelevalvet, siis
MiCA määrusega on kooskõlas
riigisisesed täiendused.
164.
FE
2. Tegevuslubade kehtivus ning üleminekusätted
KrüTS kohaselt peavad kõik turuosalised taotlema uued
tegevusload. Leiame, et antud lähenemine ei ole
põhjendatud, suurendab turuosaliste ning riigi kulusid.
MiCA annab võimaluse kehtestada tegevusloa
saamiseks lihtsustatud menetlus ja võimaldab ka
üleminekuperioodi 1. juulini 2026. Leiame, et mõlemad
võimalused on mõistlik kasutusele võtta ka Eestis.
Kehtestades tegevusluba omavatele ettevõtjate
kohustuse läbida uuesti täies mahus loamenetlus ei ole
proportsionaalne nõue ning võib osutuda vastuolus
olevaks teenusepakkujate õiguspärase ootusega.
Teenusepakkujatel, kellele on RAB haldusmenetluse
tulemusena väljastatud 2023. aastal tegevusload, on
õiguspärane ootus, et neile väljastatud tegevusload ei
muutu peale ühte või kahte aastat kehtetuks.
Arvestatud/
Selgitatud
Eelnõuga nähakse ette
üleminekuperiood 2026. aasta 1.
jaanuarini.
Lihtsustatud tegevusloa korra kohta
vt palun kommentaari märkuse nr
105 juures.
MiCA art 143 lõige 6 annab lihtsustatud menetluseks
võimaluse, kui siseriiklikult on juba valdkonda
reguleeriv regulatsioon olemas. Virtuaalvääringu
teenuse loataotlejad läbisid alles hiljuti tegevusloa
uuendamise menetluse. Eelnõu kohaselt kohustatakse ka
tegevusloa uuendamise menetluse läbinud
teenuseosutajaid uuesti läbima samasisulist
haldusmenetlust. Seletuskirjas on märgitud, et pärast
konsulteerimist huvirühmadega on eelnõus võetud
lähenemine, et kuna tegevusloa andjad on erinevad
asutused (kehtiva õiguse kohaselt on tegevusloa
väljastaja Rahapesu Andmebüroo ning uue tegevusloa
väljastaja on Finantsinspektsioon), siis lihtsusatud
korras tegevusloa taotlemise korral ei ole võimalik
tagada, et uuel pädeval asutusel ehk
Finantsinspektsioonil on terviklik ülevaade kõikidest
subjektiga seotud tegevusloa aluseks olevatest
asjaoludest ja riskidest, mis võivad mõjutada tegevusloa
andmise otsust. Seetõttu viib Finantsinspektsioon
krüptovaraturu osalisega läbi täies mahus uue
menetluse.
Meile teadaolevalt virtuaalvääringu teenuse pakkujatega
sellist konsulteerimist ei ole toimunud. Seletuskirjas ei
ole esitatud sisulisi põhjendusi, miks ei saa lihtsustatud
korras tegevusloa väljastamisega tagada, et
Finantsinspektsioonil oleks sektorist terviklik ülevaade.
Virtuaalvääringu teenuse loataotlejad alles hiljuti läbisid
tegevusloa uuendamise menetluse, mistõttu lihtsustatud
menetlus kannaks sama eesmärki (rõhutame, et
eesmärgiks ei ole menetluse puudumine). MiCA järgi
peaks Finantsinspektsioon veenduma enne lihtsustatud
korras tegevusloa andmist, et MiCA määruse V jaotise
2. ja 3. peatükis sätestatud nõuded on täidetud. Samas ei
reguleeri MiCA lihtsustatud korras tegevusloa
menetlemise korda. Seega on Finantsinspektsioonil
võimalik koguda dokumente ja andmeid ulatuses, mis
tagavad ülevaate tegevusloa aluseks olevatest
asjaoludest ja riskidest.
Samuti leiame, et seadusandja peab kaaluma
üleminekuperioodi pikendamist. Selline võimalus on
ettenähtud MiCA-s ning annaks ettevõtetele ja
riigiasutustele piisavalt aega uute nõuetega
kohandumiseks, vähendades seeläbi potentsiaalseid
äritegevuse häireid, halduskulusid ja vaidlusi. Tuleb
samuti arvestada sellega, et pikema üleminekuperioodi
kasutamine võimaldaks arvestada vahepeal tekkinud
teiste riikide praktikaga, Euroopa Liidu asutuste juhiste
ning kohtulahenditega.
Ettepanek
a) Pikendada üleminekuperioodi kuni 1. juulini 2026.
b) Rakendada RAB tegevusloaga virtuaalvääringu
teenuse pakkujatele lihtsustatud menetlust.
165.
FE
3. Nõuded krüptovaraturu osalise juhtorganitele MiCA-st ei tulene, et krüptovaraturu osalisel peab olema
nõukogu ja/või rohkem kui üks juhatuse liige. Muudatus
teeks Eesti ebaatraktiivseks uutele loataotlejatele. Eestis
tegevusluba omavatel virtuaalvääringu teenuse
pakkujatel oleks samuti keeruline vastavat nõuet täita.
Kui teistes riikides piisab vaid ühest kõrgema juhtorgani
liikmest, siis Eestis tuleks otsida osade teenuse
pakkujate puhul vähemalt viis kvalifitseeritud
spetsialisti.
KrüTS seletuskirjas on märgitud, et kuna osaühingutel
puudub nõukogu loomise kohustus, siis muutuvad
osaühingu juhtimised nõrgemaks. Samas ei ole
põhjendatud, mille poolest jääb osaühingu juhtimine
nõrgemaks. Eelnõu osas ei ole tehtud mõjuhinnangut,
milles käsitletakse kulu ettevõtjale, kes peaks hakkama
palkama juurde juhatuse ja nõukogu liikmeid.
Virtuaalvääringu teenuse tegevuslube on hetkel
väljastatud 79-le ettevõttele. Valdav enamus
tegutsevatest ettevõtjatest on nõukoguta osaühingud.
Nende juhatuses ei pruugi olla kahte inimest. See
tähendab, et võib tekkida vajadus leida 200-300
virtuaalvääringu valdkonna spetsialisti ning läbida
nende sobivusmenetlus Finantsinspektsioonis. Eestist ei
ole võimalik leida sellisel arvul uusi inimesi, kes saaksid
neid ülesandeid täita. Tööjõupuudus omakorda võib viia
selleni, et ettevõtted palkavad vormiliselt sobivaid
inimesi, kes tegelikult ei ole valkonnaga kursis ning
täidavad nn „tankisti“ rolli. Teistes EL riikides, kus
lähtutakse üksnes MiCA-s toodud miinimumnõuetest,
vajavad virtuaalvääringu teenuse pakkujad oluliselt
vähem juhtorganite liikmeid. Arvestades Eesti
finantsvaldkonnas tegutsevate inimeste vähesust, siis ei
ole selline nõue õigustatud krüptovaraturu osalise
suhtes.
Vt kommentaari märkuse 10 ja 109
juures.
166.
FE
4. Sisekontroll KrüTS § 9 lg 1 kohaselt krüptovaraturu osaline peab
rakendama piisavaid sisekontrolli meetmeid, mille
eesmärk on tagada krüptovaraturu osalise tegevuse
vastavus kehtivatele sise-eeskirjadele, õigusaktidele ja
vastu võetud otsustele tema kõigil juhtimis- ja
tegevustasanditel ning otsuste vastuvõtmine
usaldusväärse ja nõuetekohase informatsiooni alusel.
KrüTS § 9 lg 2 näeb ette, et kruptovaraturu osalise
nõukogu määrab siseaudiitori. KrüTS seletuskirjas on
märgitud, et sisekontrolli nõue tuleneb MiCA art 62 lg 2
p-st i. MiCA inglisekeelne tekst näeb ette, et tegevusloa
taotlemisel tuleb esitada: „A description of the applicant
crypto-asset service provider’s internal control
mechanisms, policies and procedures to identify, assess
Arvestatud Eelnõust on kustutatud sisekontrolli
sätted, kuid juhime tähelepanu
ESMA konsultatsioonipaberile
„Technical Standards specifying
certain requirements of the Markets
in Crypto Assets Regulation
(MiCA)3“, mille lk 18 punktis 36 on
täpsustatud, et tegevusloa taotlus
peab sisaldama:
b. personal details of heads of
internal functions (management,
supervisory and internal control
functions), including personal
information, including their
location and a detailed curriculum
33 https://www.esma.europa.eu/sites/default/files/2023-07/ESMA74-449133380-
425_MiCA_Consultation_Paper_1st_package.pdf
and manage risks, including money laundering and
terrorist financing risks, and business continuity plan”.
Lähtudes MiCA inglisekeelsest tekstist, tuleb
tegevusloa taotlemisel esitada kirjeldus sisekontrolli
meetmete, põhimõtete ja protseduuride kirjelduse kohta,
mida rakendatakse riskide, sh rahapesu ja terrorismi
rahastamise riskide kindlakstegemiseks, hindamiseks ja
juhtimiseks. Seega MiCA art 62 lg 2 sisekontrolli
meetmete all on eelkõige silmas peetud ettevõtte sise-
eeskirju ja protseduure, mille abil tuvastatakse,
hinnatakse ja juhitakse riske, sh rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamisest tulenevaid riske. Varapohise
tokeni emitentidele kohaldub MiCA art 34 lg 12, mille
kohaselt varapõhiste tokenite emitent tagab, et
nimetatud süsteeme auditeeritakse korraliselt
sõltumatute audiitorite poolt. Auditi tulemused
edastatakse asjaomase emitendi juhtorganile ja tehakse
kättesaadavaks pädevale asutusele. MiCA ei sätesta
sellist kohustust krüptovarateenuse osutajatele. KrüTS
seletuskirjas ei ole põhjendatud, miks peab Eestis
kehtestama siseauditi kohustuse ka krüptovaraturu
osalisel.
Ettepanek. Hinnata täiendavalt, kas siseauditi nõue
krüptovaraturu osalisele on vajalik, ja kas KruTS̈
eelnõuga ettenähtud täiendavate kohustuste
kehtestamine täidab MiCA ühetaolise kohaldamise
eesmärk
vitae, (stating relevant education,
professional training and
experience) and a description of the
skills, knowledge and expertise
necessary for the discharge of their
responsibilities.
d. the policies, procedures and
arrangements to ensure compliance
of the applicant’s management
body’s requirement to assess and
periodically review the
effectiveness of the governance-
related policy arrangements and
procedures, including:
(i) the identification of the internal
control functions to monitor the
policy arrangements and
procedures established to comply
with the prudential and conduct
requirements for CASPs set out in
the Chapters 2 and 3 of Title V of
MiCA, including the reporting lines
to the applicant’s management
body;
(ii) an explanation how the
applicant ensures that the internal
control functions operate
independently from the functions
they control; have access to the
necessary resources and
information and can report
(regularly and ad hoc basis)
directly to the applicant’s
management body, where they
detect a significant risk of
compliance failure by the
applicant;
167.
FE
5. Audiitorkontroll KrüTS § 16 lg 1 kohaselt peab krüptovaraturu osalise
raamatupidamise aruanne olema auditeeritud.
MiCA art 67 lg 3 sätestab, et lõike 1 punkti b
kohaldamisel arvutab krüptovarateenuse osutaja oma
eelmise aasta püsikulud, kasutades kohaldatavast
raamatupidamistavast tulenevaid arvnäitajaid, arvates
pärast kasumi jaotamist aktsionäride või osakuomanike
vahel nende viimastes auditeeritud raamatupidamise
aastaaruannetes, või kui auditeeritud aruandeid ei ole,
siis riiklike järelevalveasutuste poolt kinnitatud
raamatupidamise aastaaruannetes, kogukuludest maha
kirjed. Antud artikli sõnastusest võib järeldada, et
MiCA-st ei tulene kruptovarateenuse osutajatel ̈ e
välisauditi teostamise kohustust.
Mitte
arvestatud
Raamatupidamise aastaaruande
auditeerimise vajalikkust on
põhjendatud seletuskirjas järgmiselt:
auditeerimiskohustuse üldnõuded on
sätestatud audiitortegevuse seaduses,
kuid need ei pruugi tagada kõigi
turuosaliste (näiteks väiksema
tegevusmahuga osaühingute)
raamatupidamisaruannete
auditeerimise kohustust.
Raamatupidamisaruannete
auditeerimise nõude kehtestamise
eesmärk on tagada usaldusväärne
informatsioon krüptovaraturu osalise
finantsseisundi ja majandustulemuste
kohta nii Finantsinspektsioonile
järelevalve teostamiseks kui ka
KrüTS seletuskirjas ei ole põhjendatud, miks on
raamatupidamise aruannete auditeerimine vajalik.
Seletuskirjas on märgitud, et auditeerimise nõuet
kinnitab asjaolu, et kruptovaraturu osaliste ̈
omavahenditele on kehtestatud regulatiivsed nõuded.
Krüptovaraturu osaliste ̈ omavahenditele on kehtestatud
regulatiivsed nõuded, kuid see ei tähenda tingimata
majandusaasta auditeerimise kohustust. Näiteks peab
kehtiva regulatsiooni järgi audiitorettevõtja kontrollima
virtuaalvääringu ̃ teenuse pakkuja poolt omavahendite
kohta kehtestatud nõuete täitmist ning esitama
sellekohase arvamuse virtuaalvääringu teenuse
pakkujale ja RAB-ile. Seejuures võib olla tegemist
eraldi töövõtuga, mitte audiitorkontrolli raames
teostatava töövõtuga.
Arvestades, et seletuskirja eesmärk on põhjendada
eelnõu seisukohti ning anda ülevaade seaduse
vastuvõtmisega kaasnevatest mõjudest, siis ei ole KrüTS
seletuskirjas käsitletud viimaste RahaPTS muudatuste
valguses tõusetunud probleemi, kui palju on tegelikult
vandeaudiitoreid, kes tegelikult suudavad ja soovivad
vastavat töövõttu teostada. Tänane olukord on selline, et
enamusel vandeaudiitoritest puuduvad teadmised ning
kogemus virtuaalvääringu teenuse pakkujate
majandusaasta aruannete auditeerimiseks. Samas
nõudlus vastava teenuse järele on oluliselt kasvamas.
Ettepanek
Hinnata täiendavalt, kas majandusaasta aruande
auditeerimiskohustuse kehtestamine on kooskõlas
MiCA eesmärgiga.
avalikkusele äriregistris avalikustatud
aruannetes.
Oleme teadlikud, et RahaPTS-iga
kehtestatud raamatupidamise
aastaruande audiitorkontrolli ja
omavahendite kontrolli nõuded on
tõstatanud küsimuse, kui palju on
vandeaudiitoreid, kes suudavad ja
soovivad vastavat töövõttu teostada.
Juhime tähelepanu, et 2023. aasta
oktoobris toimus Audiitorkogu
eestvedamisel koolitus
“Virtuaalvääringu teenuste pakkujate
auditi/ülevaatuse ja omavahendite
kontrolli ümarlaud”4.
Audiitorettevõtjatel endil on huvi
täiendada oma teadmisi selles
valdkonnas. Kuna ka kehtiva õiguse
kohaselt on omavahendite kontroll
kohustuslik, siis eelduste kohaselt on
eelnõu jõustumise hetkeks juba
rohkem kogemuste ja teadmistega
audiitoreid.
Juhime tähelepanu ka MiCA määruse
67 lõikele 3, mis täpsustab püsikulude
arvutamist, viidates sealjuures
viimastele auditeeritud
raamatupidamise aastaaruannetele.
168.
FE
6. Varjatud seiramine
KrüTS § 24 lg 5 sätestab, et Finantsinspektsioon võib
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2023/1114 6. jaotises sätestatud nõuete rikkumise
ärahoidmise, avastamise ja vähendamise eesmärgil
seirata krüptovara pakkumise või krüptovarateenuse
osutamise raames tehtud või tehtavate tehingute
tegemist, samuti muude toimingute tegemist seoses
võimalike nõuete rikkumisega. Seiramine võib toimuda
varjatult. Leiame, et varjatud seiramine peaks jääma
uurimisasutuste pädevusse, vajadusel vastava kohtuliku
kontrolliga. Selline ühe sektori riivav kohtlemine ei ole
põhiseadusega kooskõlas. Sellised sätted puuduvad
teistest finantssektori õigusaktidest ning nende osas
puudub põhjendatud vajadus. KrüTS ei läbiks selles
osas põhiseadusega kooskõla kontrolli.
Ettepanek
Loobuda KrüTS § 24 lg-s 5 sätestatud nõudest.
Mitte
arvestatud
Juhime tähelepanu, et analoogne
säte on ka VpTS § 230 lõikes 3,
mistõttu on ekslik väide, et sellised
sätted puuduvad teistes
finantssektori õigusaktides.
Käesolevas eelnõus on vastav õigus
piiritletud vaid turukuritarvitust
käsitlevate õigusnormide nõuete
rikkumise ärahoidmise, avastamise
ja vähendamise eesmärgiga.
Seletuskirjas on selgitatud, et
krüptovara pakkumise või teenuse
osutamise raames tehtud või
tehtavate tehingute ja toimingute
seiramine on vajalik, et
Finantsinspektsioonil oleks
võimalik teostada MICA määruse
artikli 94 lõikest 1 tulenevaid
järelevalvefunktsiooni täitvaid
ülesandeid, sh keelata krüptovara
4 https://www.audiitorkogu.ee/est/koolituskalender/koolitus/173
pakkumine või krüptovarateenuse
osutamine, kui
Finantsinspektsioonil on mõjuv
põhjus kahtlustada, et MICA
määrust on rikutud või seda
rikutakse.
169.
FE
7. Üldkoosolekute kontroll
KrüTS § 33 lg 1 kohaselt krüptovaraturu osalise juhatus
peab üldkoosoleku, osanike koosoleku ja nõukogu
koosoleku toimumisest teatama Finantsinspektsioonile
vähemalt kaks nädalat ette. Erakorralise üldkoosoleku
toimumisest peab võimaluse korral teatama vähemalt
ühe nädala ette. Sellist nõuet ei tulene MiCA-st ega ka
praegu RahaPTS-is kehtivas regulatsioonist. Seletuskiri
ei selgita, millest selline vajadus tuleneb. Antud säte
tekitab täiendava halduskoormuse, teeb juhtorganite töö
keeruliseks ning teatud juhul teeb võimatuks kiirete
otsuste vastuvõtmise.
Ettepanek
Loobuda KrüTS § 33 lg-s 1 sätestatud nõudest
Mitte
arvestatud
Kohustus teavitada
Finantsinspektsiooni juhtorgani
kokkukutsumisest on ette nähtud ka
teiste finantsjärelevalve subjektide
puhul. Tegemist on järelevalvelise
meetmega.
170.
FE
8. Ettevõtlusvabadus ja finantssektorile
ebatüüpilised piirangud KrüTS § 33 lg 3 annab Finantsinspektsioonile õiguse
saata koosolekule oma esindajad, kellel on õigus esitada
seisukohti ja teha ettepanekuid ning nõuda nende
kandmist koosoleku protokolli. Seletuskirjas on
märgitud, et lõige 3 annab Finantsinspektsioonile õiguse
ilma ette teatamiseta koosolekul osaleda. Selline ühe
sektori riivav kohtlemine ei ole põhiseadusega
kooskõlas. Sellised sätted puuduvad teistes
finantssektori õigusaktides ning nende osas puudub
põhjendatud vajadus. KrüTS ei läbiks selles osas
põhiseadusega kooskõla kontrolli.
Ettepanek
Loobuda KrüTS § 33 lg-s 3 sätestatud nõudest.
Mitte
arvestatud
Märkuses on osutatud, et sellised
sätted puuduvad teistes
finantssektori õigusaktides. Juhime
tähelepanu järgmistele
finantssektori õigusaktidele, kus
analoogne õigus on
Finantsinspektsioonile ette nähtud:
- krediidiandjate ja -vahendajate
seaduse § 92 lg 3;
- makseasutuste ja e-raha
asutuste seaduse § 102 lg 3;
- kindlustustegevuse seaduse §
229 lg 4;
- krediidiasutuste seaduse § 105
lg 2;
- investeerimisfondide seaduse §
459 lg 2;
- väärtpaberite registri pidamise
seaduse § 44 lg 2;
- väärtpaberituru seaduse § 236
lg 2.
Tegemist on järelevalvelise
meetmega, mille rakendamise õigus
on ka teises finantssektori
seadustes.
171.
FE
9. Üldised ettepanekud
Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja kohaselt tuleb
üldjuhul määratleda ühest või mitmest sõnast koosneva
termini tähendus.
Seaduseelnõu keel peab olema selge, ühetähenduslik ja
täpne.
Osaliselt
arvestatud
Nõustume, et terminite tähendused
tuleb määratleda. Eelnõusse on
lisatud osade terminite täpsustused,
samas ei saa dubleerida seaduses
selliste terminite definitsioone, mis
on juba määratletud MiCA
määruses.
171.1
FE
KrüTS § 3 lg 1 p-s 2 nimetatud isikud on defineeritud
KrüTS § 3 lg-tes 2, 3 ja 4 läbi MiCA (viidates vastavale
MiCA normile). Ometigi ei ole sama tehtud KrüTS § 3
Selgitatud Eelnõu § 4 lõike 1 kohaselt
kasutatakse seaduses termineid
MiCA määruse tähenduses.
lg 1 p-s 1 nimetatud krüptovarateenuse osutajaga.
Seletuskirjas on viidatud vastavale MiCA sättele
(artikkel 3 lg 1 p 15), kuid jääb arusaamatuks, miks seda
ei ole tehtud KrüTS eelnõus.
Lisaks jääb KrüTS §-s 3 selgusetuks, kas nimetatud
termineid kasutatakse üksnes isikute suhtes, kes on
saanud vastava tegevusloa Finantsinspektsioonilt või ka
isikute suhtes, kes tegutsevad krüptovarateenuse
osutajatena ilma vastavat luba omamata.
Näiteks MiCA art 3 lg 1 p-s 15 on krüptovarateenuse
osutaja defineeritud kui „juriidiline isik või muu
ettevõtja, kelle kutse- või äritegevus seisneb ühe või
mitme krüptovarateenuse professionaalses osutamises
kliendile ja kellel on lubatud osutada
krüptovarateenuseid kooskõlas artikliga 59“. Artikkel
59 reguleerib tegevusluba. Seega on krüptovarateenuse
osutaja MiCA tähenduses üksnes selline ettevõtja, kes
on saanud vastava tegevusloa kooskõlas artikliga 59.
Krüptovarateenuse osutaja on
defineeritud MiCA määruse artikli
3 lõike 1 punktis 15.
Samas ei ole MiCA määruses
defineeritud varapõhise tokeni
emitenti ja e-raha tokeni emitenti,
mistõttu on need defineeritud
seaduses.
Selgitame, et §-s 3 osutatud
krüptovaraturu osalised on nii
MiCA tegevusloa alusel tegutsevad
krüptivarateenuse osutajad ja
varapõhise tokeni emitendid, kui ka
isikud, kelle on MiCA määruse
alusel selleks õigus (tegevusluba
taotlemata).
Kui MiCA määruse artikli §-i 3
lõike 1 punktis 15 on defineeritud
krüptovarateenuse osutaja, siis
sõnastus viitab „juriidilisele isikule
või muule ettevõtjale, … kellel on
lubatud osutada
krüptovarateenuseid kooskõlas
artikliga 59“. Viidatud luba ei
tähenda ainult tegevusluba, vaid
artikli 59 lõike 1 punkt b annab loa
osutada krüptovarateenust
finantssektori ettevõtjatel ka
tegevusluba omamata.
Sama on krediidiasutustega, kelle
on MiCA määruse artikli 17 lõike 1
punkti b alusel luba varapõhist
tokenit avalikult pakkuda või selle
kauplemisele võtmist
taotleda (eraldi tegevusluba
omamata).
171.2.
FE
Samal ajal jääb selgusetuks, kes on KrüTS
kohaldamisalast väljas, sest hetkel peab hakkama
vaatama seletuskirja ja sellest tulenevalt veel MiCA
määrust.
Selgitatud Selgitame, et KrÜTS kohaldamisala
on üks-ühele sama, mis MiCA
kohaldamisala. Selle tagab § 2 lõige
1.
171.3.
FE
KrüTS § 5 lg-s 1 on küll viidatud, krüptovaraturul
tegutsemiseks peab krüptovaraturu osalisel olema
tegevusluba. Siiski, kuivõrd vastava loa omamine on
määrav faktor nii KrüTS kui ka MiCA sätete
rakendamisel, on mõistete defineerimine seaduses väga
oluline. Seetõttu tuleks juba KrüTS § 3 juures välja tuua,
et neid mõisteid kasutatakse üksnes isikute suhtes, kes
on saanud vastava tegevusloa. Mitmes normis on KrüTS
ja MiCA vahel ebakõla. Need tulenevad sellest ,et
KrüTS osaliselt dubleerib MiCA-t.
Selgitatud Vt selgitust märkuse 171.1 juures.
Krüptovaraturu osalised on kõik
isikud, kellel on MiCA määruse
alusel õigus tegutseda
krüptovaraturu osalisena või
pakkuda krüptovara või taotleda
selle kauplemisele võtmist.
Märkusest ei tule välja, milliste
sätete puhul on ebakõla KrÜTS ja
MiCA vahel.
171.4.
FE
KrüTS § 5 lg-s 10 on kirjaviga, „Fiantsinspektsioon“
asemel peab olema „Finantsinspektsioon“.
Arvestatud
171.5.
FE
KrüTS §-s 10 jääb selgusetuks, kas selleks, et
kolmandas riigis osutada teenust, peab krüptovaraturu
osaline olema taotlenud eelnevalt Finantsinspektsioonilt
luba tegutsemiseks. Defineerimata on see, kas
krüptovaraturu osaline on juba tegevusloa saanud isik
või mitte, kuivõrd KrüTS §-st 3 see selgelt välja ei tule.
Lisaks süvendab segadust KrüTS § 11 lg 1 p 7, mida
võib tõlgendada selliselt, et justkui võib isikul olla
kolmandas riigis tegutsemise luba, kuid ei pruugi olla
Eestis tegevusluba
Selgitatud Selgitame, et kuna seadus kohaldub
§ 2 lõike 1 kohaselt ainult isikutele,
kes kuuluvad MiCA määruse
kohaldamisulatusse ehk neil on ka
MiCA määrusest tulenevad
tegevusload/õigused, siis käesoleva
seaduse alusel saavad kolmandas
riigis tegutseda ka ainult viidatud
isikud. Selguse huvides on eelnõu
sõnastust täpsustatud, et ainult
isikud, kes on saanud Eestis õiguse
krüptovaraturul tegutsemiseks
(tegevusloa), saavad ka kolmandas
riigis tegutseda. Kuna teistele
finantssektori ettevõtjatele juba
kohalduvad sektoripõhised nõuded
kolmandas riigis tegutsemisele,
neile viidatud paragrahv ei kohaldu
(see välistus tuleb ka § 2 lõikest 2
välja).
171.6.
FE
KrüTS § 10 lg 1 viitab lepinguriigile. Samas pole
mõistet defineeritud. Eelnõu ettevalmistaja võis silmas
pidada nii Euroopa Liidu, kui ka Euroopa
Majandusühenduse liikmesriike? Seetõttu ei ole
võimalikult ka selgelt määratleda, millised on need
kolmandad riigid, kus peab KrüTS § 10 lg 1 alusel
taotlema tegevusluba.
Arvestatud Eelnõud on täpsustatud.
171.7.
FE
KrüTS § 10 lg-s 2 on kirjaviga, „tegusemise“ asemel
peab olema „tegutsemise“. KrüTS § 10 lg-s 7 on
kirjaviga, „paragarhvi“ asemel peab olema
„paragrahvi“.
Arvestatud
171.8.
FE
KrüTS § 29 jj kasutab terminit „kontrollitav“, kuid seda
pole defineeritud. Selguse mõttes tuleks termini
„kontrollitav“ esmasel kasutamisel defineerida, mida
või keda on mõeldud selle all.
Arvestatud
171.9
FE
Ettepanek Parandada vead lähtudes hea õigusloome ja
normitehnika eeskirjast. Loobuda sätete defineerimisest
KrüTS-s, kui MiCA nõue või norm ei vaja eraldi
selgitamist.
Vt kommentaare märkuste 171.1-
171.8 juures
172.
FE
10. Teiste seaduste muutmine
Eelnõuga kavatsetakse teha muudatused ka teistesse
seadustesse, mh plaanitakse muudatusi
investeerimisfondide seaduses (edaspidi IFS). Eelnõuga
soovitakse sätestada tegevusloata väikefondi
valitsejatele aktsia- või osakapitali nõue suuruses 25 000
eurot. Samasugune muudatus pakuti 2022. a jaanuaris
koos investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga.
Toome Finance Estonia kommentaari antud eelnõule:
„Rahandusministeerium ei ole piisavalt põhjendanud
nimetatud summas aktsia- või osakapitali nõude
sätestamist. Märgime, et Finantsinspektsioon on teinud
Arvestatud
osaliselt,
selgitatud
Investeeringu miinimumsumma
kehtestamine ja
registreerimisavalduse rahuldamata
jätmise alus, mis puudutab taotleja
tegeliku kasusaaja päritoluriigiga
tõhus ja usaldusväärse koostöö
võimaluse puudumist, on võetud
täiendavalt analüüsida. Vastavad
muudatused (IFS § 453 lg 7 p 5
(uues sõnastuses lg 9) ja § 4531 lg 3)
on eelnõust välja jäetud.
Mis puudutab kapitalinõude
kehtestamist, siis selline nõue on
ettepaneku määrata nõue 15 000 euro suuruse aktsia- või
osakapitali jaoks. 25 000 eurot on väga suur muutus
olemasolevate fondivalitsejate jaoks ning piirab liigselt
uute fondivalitsejate turule pääsemist, kehtestades
sisuliselt väikefondi valitsejale nõude järgida
aktsiaseltsidele kehtestatud kapitalinõudeid. Väikefondi
valitseja võib tegeleda fondi valitsemisega väga
väikeses mahus ning sellistele ettevõtetele sätestatud
nõuded peaksid olema antud eesmärki silmas pidades
proportsionaalsed“
KrüTS eelnõu seletuskirjas on märgitud, et muudatuse
eesmärgiks on ühelt poolt tõsta tegevusloata väikefondi
valitsejate vastutuse ulatust ja tekitada fondivalitseja
tegevuseks vajalik puhver ning teiselt poolt kehtestada
turule sisenemise barjäär, mis aitaks maandada nö
riiulifirmade või lihtsalt edasimüügiks registreeritud
kehade tekkimise riski. Seletuskirjas ei ole märgitud, kui
suur on sellise probleemi tegelik ulatus.
Leiame, et eelnõu vähendab regulatiivse arbitraaži
kasutamise võimalust. Eesti kaotaks kapitalinõude
puudumisest tingitud regulatsiooni eelise.
Järelevalveasutuste eesmärgiks registreerimistaotluste
menetlemisel on muu hulgas tuvastada taotlejate
eesmärgid ning pärssida riiulifirmade pääsemist turule.
Kapitalinõuete suurendamine väikefondivalitsejatele ei
taga seda eesmärki, kuid suurendab asutajate kulusid.
Samuti soovitakse eelnõuga kehtestada minimaalse
investeeringu suurus registreeritud väikefondi valitseja
valitsetavasse fondidesse. Seletuskirja kohaselt on
nende muudatuste eesmärgiks muuta fondide osakute
pakkumised mitteavalikeks ning vähendada
jaeinvestorite arvu sellistes fondides. Sealjuures, ei ole
selgitatud kui suur osakaal on jaeinvestoritel väikefondi
valitsejate valitsetavates fondides. Pöörame tähelepanu
sellele, et registreeritud fondivalitsejate fondide
pakkumised ei tohi olla avalikud. Avaliku pakkumise
mõiste on sealjuures defineeritud investeerimisfondide
seaduses ja tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusest (EL) 2017/1129. Asjaolu, et fondide osakuid
pakutakse avalikult, tuleneb pigem sellest, et järelevalve
ei ole piisav ning rikkujaid ei karistata. Minimaalse
investeeringu summa kehtestamine ei aita taotletud
eesmärki saavutada.
Eelnõust ei ole põhjendatud, mis on vaja kehtestada 10
000 eurot investeeringu piirmääraks. Piirmäär kitsendab
jaeinvestorite ligipääsu investeerimisvõimalustele,
samas aga ei anna täiendavat kaitset neile, kes saavad
investeerida rohkem kui 10 000 eurot. Praktikas võib
kõrge piirmäär tuua kaasa olukorra, kus jaeinvestorid
hakkavad kasutama reguleerimata
finantssektoris üheks peamiseks ja
oluliseks regulatiivseks nõudeks.
Fondivalitseja, kes registreerib oma
tegevuse Finantsinspektsioonis,
peaks olema oma tegevuse
põhjalikult läbimõelnud.
Finantsinspektsioon teostab
väikefondi valitseja puhul, kes on
oma tegevuse Finantsinspektsioonis
registreerinud, järelevalvet vaid
registreerimiskohustuse täitmise ja
teabe andmise üle. Sellest tulenevalt
ei saa investorid kaebuste korral
pöörduda Finantsinspektsiooni
poole ning kõikvõimalikud nõuded
tuleb lahendada kohtus (või
ühingulepingus määratud muul
viisil), millega kaasnevad
arvestatavad kulud. Olenemata
sellest, kas tegemist on alles
alustava äriühinguga, peab
väikefondi valitseja ühingulepingu
rikkumise korral olema valmis ja
suuteline hüvitama usaldusfondile
ja osaomanikele tekitatud kahju
ning võttes arvesse sektori
varakünnist, võivad fondide mahud
ja investeeringud ületada Eesti turul
tegutsevate tegevusloaga
fondivalitsejate ja nende
valitsetavate fondide omi.
Sellest tulenevalt on kapitalinõude
kehtestamine asjakohane. Teisalt ei
ole antud nõue ka liigselt koormav,
sest kapitalinõude summa ei ole
suur.
Eelnõu sõnastust on täpsustatud, et
oleks üheselt mõistetav, et kapital
peab olema tasutud rahalise
sissemaksena väikefondi valitseja
asutamisel. Juba tegutsevate
väikefondi valitsejate puhul rahalist
sissemakset tegema ei pea, kui
bilansis on piisavad vahendid
olemas (nt jaotamata kasum).
investeerimisteenuseid. See omakorda suurendab
järelevalveasutuste ning kohtute koormust.
Eelnõus muudetakse IFS § 453 lõiget 7, mille alusel
Finantsinspektsioon võib jätta registreerimisavalduse
rahuldamata kui taotleja tegeliku kasusaaja
päritoluriigiga puudub Finantsinspektsioonil tõhus ja
usaldusväärne võimalus koostöö tegemiseks, mis on
vajalik investorite huvide kaitsmiseks. Kuivõrd
Finantsinspektsioon ei teosta sisulist järelevalvet
registreeringu alusel tegutsevate väikefondi valitsejate
üle, siis on küsitav, kas selline õigus on vajalik ja
õigustatud.
Ettepanek Loobuda täiendavate nõuete kehtestamisest
registreeritud väikefondivalitsejatele või esitada
täiendavad põhjendused pakutud piirangute
kehtestamiseks.
Lisa. Advokatuuri täiendavad märkused
Rahandusministeeriumi seisukoht: Sama vastus, mis kommentaarile nr 137
Rahandusministeeriumi seisukoht: sama vastus, mis on esitatud kommentaarile nr 138.
Rahandusministeeriumi seisukoht: sama vastus, mis on esitatud kommentaarile nr 139.
Rahandusministeeriumi seisukoht: sama vastus, mis on esitatud kommentaarile nr 140.
Rahandusministeeriumi seisukoht: sama vastus, mis on esitatud kommentaarile nr 141.
Lisa 2. STRIGA lisa
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Justiitsministeerium
Krüptovaraturu seaduse eelnõu
kooskõlastamisele esitamine
Esitame Teile teistkordseks kooskõlastamiseks krüptovaraturu seaduse eelnõu koos
seletuskirja ja märkuste tabeliga, mis on lisatud käesolevale kirjale.
Palume Teie seisukohta kümne tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
rahandusminister
Lisad:
1. Eelnõu
2. Seletuskiri
3. Märkuste tabel
Kristiina Kubja 5885 1398
Meie 04.01.2024 nr 1.1-10.1/5460-19
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/23-1099 - Krüptovaraturu seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 19.01.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6b0641c6-2bba-433f-94d3-30c4abbe5b12 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6b0641c6-2bba-433f-94d3-30c4abbe5b12?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Vastus | 29.01.2024 | 58 | 8-2/152 | Väljaminev kiri | jm | Rahandusministeerium |