2 (3)
vajadust ja eesmärki eelnõu seletuskirjas ning integreerides seletuskirja ka andmekaitse
mõjuhinnang.
Mõjuhinnangut puudutavalt selgitan, et IKÜM artikli 36 lõike 1 kohaselt konsulteerib vastutav
töötleja enne isikuandmete töötlemist järelevalveasutusega, kui artikli 35 kohasest
andmekaitsealasest mõjuhinnangust nähtub, et isikuandmete töötlemise tulemusena tekiks
vastutava töötleja poolt ohu leevendamiseks võetavate meetmete puudumise korral suur oht.
IKÜM artikli 36 lõige 5 sätestab võimaluse olenemata lõikest 1 liikmesriigi õigusega ette näha,
et vastutavad töötlejad peavad konsulteerima järelevalveasutustega ja saama neilt eelneva loa,
kui vastutav töötleja kavatseb töödelda isikuandmeid vastutava töötleja poolt avalikes huvides
täidetava ülesande raames, mis hõlmab sellist isikuandmete töötlemist seoses sotsiaalkaitse ja
rahvatervisega. Seega ei ole iseenesest Transpordiametil kohustust konsulteerida AKI-ga, kuid
olukorras, kus on tekkinud kahtlused kasutusele võetavate meetmete õiguspärasuses või eraelu
riive ulatuses, on selline eelnev konsulteerimine siiski igati tervitatav.
Kuivõrd eespool jõudsime järeldusele, et sellise muudatuse ellu kutsumiseks vajaks
Transpordiamet selget seadusest tulenevat volitusnormi, selgitame järgnevat.
IKÜM artikli 35 lõike 10 kohaselt juhul, kui isikuandmete töötlemise õiguslik alus tuleneb
õigusaktist ning andmekaitsealane mõjuhinnang on kõnealuse õigusliku aluse vastuvõtmise
raames läbiviidud üldise mõjuhinnangu osana (nt seletuskirjas eelnõu tasandil) juba tehtud, siis
artikli 35 lõikeid 1–7 ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui liikmesriigid peavad vajalikuks
korraldada selline hindamine enne isikuandmete töötlemise toimingute tegemist. Seega tuleks
andmekaitsealane mõjuhinnang lisada eelnõu seletuskirja, millega töötatakse välja vastav
seadusemuudatus.
Rõhutan, et IKÜM artikli 35 lõike 7 kohaselt peab mõjuhinnang hõlmama vähemalt kavandatud
isikuandmete töötlemise toimingute ja töötlemise eesmärkide, sealhulgas asjakohasel juhul
vastutava töötleja õigustatud huvi süstemaatilist kirjeldust, isikuandmete töötlemise toimingute
vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamist eesmärkide suhtes, andmesubjektide õigusi ja
vabadusi puudutavate ohtude hinnangut ning ohtude käsitlemiseks kavandatud meetmeid,
sealhulgas tagatisi, turvameetmeid ja mehhanisme isikuandmete kaitse tagamiseks ja käesoleva
määruse järgimise tõendamiseks, võttes arvesse andmesubjektide ja teiste asjaomaste isikute
õigusi ja õigustatud huve.
AKI-le esitatud mõjuhinnang ei anna piisavat ülevaadet eeltoodud teabest, sh ebaselgeks jääb
muudatuste eesmärk ja vajadus. Mõjuhinnangus toodud selgitus, et täiustatud avaliku päringu
kasutamine vähendab Transpordiameti halduskoormust juhtimisõiguse ja juhiloa kehtivuse
päringutele vastamisel pole piisav põhjendus (nt pole toodud praegu tehtavate vastavasisuliste
päringute arv). Muu hulgas ei ole hinnatud andmesubjekti õigusi, pole analüüsitud, kas valitud
meede on proportsionaalne andmesubjekti õiguste riivet arvestades.
Mõjuhinnangus toodud võimalike päringute tegijate hulgas on ka need, kelle juurdepääs
liiklusregistri andmetele reguleeritud eraldi seaduse tasandil, nt välisriigi asutused (vt LS § 184
lg 61). Seega jääb arusaamatuks, miks nendele on viidatud tavapäringu andmete laiendamise
eesmärgipärasuse põhjendamisel. Ühtlasi tuleb märkida, et ka isikuandmete veebilehel
kajastamine on isikuandmete töötlemistoiming, mille puhul tuleb täita IKÜM artiklist 5
tulenevaid nõudeid.
Ülaltoodut kokku võttes selgitan, et veebilehe päringuga saadavate andmete ulatuse
laiendamiseks, kui seaduse muudatuse vajaduse analüüsimisel jõutakse arvamusele, et see on
tõesti vajalik, eesmärgipärane ja proportsionaalne meede, peaks algatama seaduse muutmise
11