Vaarika ja Maasika detailplaneeringu teistkordne edastamine kooskõlastamiseks

Pargi 2 Ülenurme alevik Kambja vald 61714 TARTUMAA

e-post [email protected] tel 750 2600 registrikood 77000275

SEB Pank EE791010102034606009

Swedbank EE592200221068464111

KAMBJA VALLAVALITSUS

Päästeamet 04.06.2024 nr 6-1/143-8

Detailplaneeringu teistkordne edastamine kooskõlastamiseks Edastame Teile teistkordselt kooskõlastamiseks Kambja vallas Virulase külas asuvate Vaarika ja Maasika maaüksuste detailplaneeringu. Planeeringu koostaja Maastikuarhitektuuri Büroo. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Altsaar Planeerimisspetsialist 53009986 [email protected] Lisa: 1. Virulase külas asuvate Vaarika ja Maasika maaüksuste detailplaneering

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 04.06.2024 10:17 Adressaat: Päästeamet <[email protected]>

Teema: 6-1/143-8 Vaarika ja Maasika detailplaneeringu teistkordne edastamine kooskõlastamiseks Manused: Detailplaneeringu teistkordne edastamine kooskõlastamiseks.asice;

Maasika_Vaarika__DP_21052024.asice

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile

mitte avada!

Tere Edastame teistkordselt kooskõlastamiseks Virulase külas asuvate Vaarika ja Maasika

maaüksuste detailplaneeringu.

Lugupidamisega Kristel Altsaar planeerimisspetsialist

53009986

Maastikuarhitektuuri Büroo

Aadress: Lai tn 1- 4 51005 Tartu E-post: [email protected]

Koduleht: www.mab.ee Majandustegevuse registri nr: EP-10767406-0001

Muinsuskaitseameti tegevusloa nr: VS 264/2006-E

Vaarika ja Maasika maaüksuste detailplaneering

Töö nr: 08DP2023

Asukoht: Tartu Maakond, Kambja vald, Virulase küla

Huvitatud isikud: Kuido Kuiv, Maido Jõgisu

Vastutav spetsialist: Valdeko Lukken

Maastikuarhitekt: Kreeta Sipelgas

Tartu 2024

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

2

SISUKORD

A SELETUSKIRI .................................................................................................................. 3

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ......................................................... 3 2. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD JA DOKUMENDID ..................................... 3 3. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................................ 4

3.1. Üldine info ............................................................................................................ 4

3.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ........................................ 7 4. PLANEERIMISE LAHENDUS ............................................................................................. 8

4.1. Planeeritava ala kruntide moodustamine ............................................................. 8

4.2. Krundi ehitusõigus ................................................................................................ 8 4.3. Krundi hoonestusala piiritlemine ......................................................................... 8 4.4. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ........................................................ 8 4.5. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused ............. 9 4.6. Haljastus ja heakord ............................................................................................. 9

4.7. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ...................................................................... 10

4.8. Tuleohutus .......................................................................................................... 10 4.9. Tehnovõrgud ja -rajatised .................................................................................. 10

4.10. Keskkonnatingimuste seadmine .......................................................................... 13 4.11. Servituutide määramise vajadus ......................................................................... 13 4.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ....................... 13

4.13. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused

ning nende ulatus ............................................................................................................ 14

4.14. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ............. 15 4.15. Planeeringu rakendamise võimalused ................................................................ 15

B JOONISED ....................................................................................................................... 16

1. SITUATSIOONISKEEM ....................................................................................................... 17

2. OLEMASOLEV OLUKORD .................................................................................................. 18 3. KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED ................................................................ 19 4. PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA ............................................................................. 20 5. PLANEERITUD MAAKASUTUS JA KITSENDUSED ................................................................ 21

 ILLUSTRATSIOON ......................................................................................................... 22

C KOOSTÖÖ DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED

................................................................................................................................................ 23

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

3

A SELETUSKIRI

1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kambja vallavolikogu 23.08.2023 otsus nr 133 „Virulase külas asuvate Vaarika ja Maasika maaüksuste detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning sama otsuse lisana väljastatud „Virulase külas asuvate Vaarika ja Maasika maaüksuste detailplaneeringu lähteseisukohad“.

Planeeringu eesmärk on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarvetega Vaarika ja Maasika maaüksuste muutmiseks elamumaa sihtotstarvetega kruntideks ning ehitusõiguse määramiseks üksikelamute ja abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. Planeeringuga tuleb anda lahendus juurdepääsudele, parkimiskorraldusele, tehnovõrkudega varustamisele, haljastusele ja heakorrale.

Planeeringuala hõlmab Virulase külas asuvaid maaüksuseid:

Vaarika (kü tunnus 28301:001:1618), pindala 15022 m², maakasutuse sihtotstarve – 100% maatulundusmaa ja

Maasika (kü tunnus 28301:001:1617), pindala 15023 m², maakasutuse sihtotstarve – 100% maatulundusmaa.

Üldplaneeringu kohaselt asub planeeritavad maaüksused osaliselt maaparandatud alal.

2. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid

Planeerimise käigus on arvestatud järgmisi planeeringud ja dokumente:

• Tartu maakonnaplaneering 2030+;

• Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas (kehtestatud Kambja Vallavolikogu 13.11.2018.a otsusega nr 51);

• Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne;

• Kambja Vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47 „Eratee avalikes huvides omandamise ja avalikuks kasutamiseks määramise kord“;

• Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeerimismenetluse käigus tehtud

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

4

menetlustoimingute ja koostöö kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.

Detailplaneeringu koostamise alusplaanina on kasutatud Maainsener OÜ poolt septembris 2022 koostatud geodeetilist alusplaani mõõtkavas M 1:500, töö nr GEO 6383 ja GEO 6404. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

3. Olemasolev olukord ja analüüs

3.1. Üldine info

Detailplaneeringu ala asub Kambja vallas, Virulase külas vt skeem 1. Planeeringualasse jääb 2 maaüksust: Vaarika maaüksus (100% Maatulundusmaa) ja Maasika maaüksus (100% Maatulundusmaa). Planeeringuala pindala on 3 ha. Planeeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1) ning olemasolev olukord on kajastatud joonisel 2.

Skeem 1. Planeeringuala asukoht (tähistatud oranži täpiga)1.

Planeeringuala piirneb põhjast ja idast Metsa-Kiisa, lõunast transpordimaa kinnistuga Kiisa-Tootsi tee T2 ja läänest maatulundusmaa kinnistuga Gleeseri.

1 Allikas: Maa-ameti kaardiserver, 2023. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis.

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

5

Foto 1. Ortofoto planeeringuala (tähistatud punase punktiirjoonega)2.

Juurdepääs Vaarika ja Maasika kinnistule on võimalik Kiisa-Tootsi teelt T2, kus paikneb olemasolev mahasõit.

Detailplaneeringu alune maapind on lõuna- põhja suunalise kaldega, kõrguste vahemik ca 15m, absoluutkõrgused jäävad vahemikku 96,03 m (planeeringuala kaguosas) 81,53 m (maaüksuse idaosas). Planeeringuala kasvavad üksikud olemasolevad puud ja istutatud vilja puud ning põõsad. Maasika maaüksuse idaküljele on istutatud kuusepuuhekk. (vt foto 2 ja 3).

Foto 2. Vaade Maasika maaüksusele lõunast 19.12.2023.

2 Allikas: Maa-ameti kaardiserver, 2023. Kättesaadav: http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis.

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

6

Foto 3. Vaade Vaarika maaüksusele lõunast 19.12.2023.

Maasika maaüksus on hoonestamata. Vaarika maaüksusel paikneb olemasolev abihoone.

Planeeringualal lõunaosas Kiisa-Tootsi tee ääres asub elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin), kaitsevööndiga 10 m liini teljest, valdaja Elektrilevi OÜ.

Planeeringualal paiknevad maaparandusehitised Kiisa II (ko0010120/002) ja Kiisa I (2104550010120/003). Kitsendused, Kiisa I maaparandushoiu-ala paikneb planeeringuala põhjaküljel ja Kiisa I maaparandushoiu-ala paikneb planeeringuala lõunaosas. Kiisa II maaparandussüsteemi kollektoreesvool paikneb Maasika maaüksuse kirdenurgas, kulgedes kagu-loode suunaliselt, maaparandussüsteemi kaitsevöönd ulatub 10m mõlemas suunas.

Eesti geoloogilise baaskaardi3 andmetel jäävad Vaarika ja Maasika maaüksused piirkonda, kus pinnakattes levib saviliivmoreen, mille paksus on vahemikus 20-60 m, savi 5-10 m. Aluspõhja moodusavad keskdevoni Tartu lademe punased liivakivid, mis jäävad rohkem kui 10 m sügavusele maapinnast. Põhjavesi on suhteliselt kaitstud (paks moreenikiht). Muldadest on levinud erodeeritud mullad, keskmiselt erodeeritud rähkmullad, deluviaal ja gleistunud deluviaalmullad.

3 Allikas: Eesti geoloogiline baaskaart 1:50 000. Eesti geoloogiakeskus, 2007.

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

7

3.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Planeeringuala asub Tartu maakonnas, Kambja vallas, Virulase külas. Planeeringuala kontaktvööndis asuvad maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistud. Üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav maaüksus rohevõrgustiku alal. (skeem 1).

Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja ehituslikud seosed on esitatud joonisel Kontaktvööndi funktsionaalsed ja ehituslikud seosed (joonis 3).

Planeeringuala piirinaabrite andmed on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid

Tunnus Sihtotstarve Suurus

Metsa-Kiisa (28203:004:0116) Maatulundusmaa 100% 10.16 ha

Kiisa-Tootsi tee T2 (28301:001:0003) Transpordimaa 100% 10449 m²

Gleeseri (28203:004:0036) Maatulundusmaa 100% 4.15 ha

Skeem 2. Väljavõte Kambja valla üldplaneeringust. Planeeringuala on märgitud musta punktiirjoonega.

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

8

4. Planeerimise lahendus

4.1. Planeeritava ala kruntide moodustamine

Detailplaneeringuga moodustatakse planeeringualale kaks krunti. Kruntide suurused lähtuvad Vaarika ja Maasika maaüksuste suurustest. Olemasolevaid katastriüksuste piire ei muudeta.

4.2. Krundi ehitusõigus

Ehitusõiguste tabel on toodud põhijoonisel (joonis 4). Ehitusõigus määratakse Vaarika ja Maasika maaüksustele üksikelamu ja kuni kahe abihoone ehitamiseks. Lisaks on lubatud püstitada 1 kuni 20 m² suurune hoone.

Hoonete lubatud kasutamise otstarbed on üksikelamu (11101) ja elamu abihoone (12744). Ehitusõiguses toodud hoonestusele lisaks rohkem hooneid ehitada ei ole lubatud. Lubatud on rajatised.

Planeeritud kruntide kasutamise sihtotstarbed ja neile vastavad katastriüksuse sihtotstarbed on järgmised:

krunt nr 1 üksikelamu maa (EP) ja elamumaa.;

krunt nr 2 üksikelamu maa (EP) ja elamumaa.

Kruntide krundi suurim lubatud ehitisealune pind: kuni 450 m² (abihooned ei tohi olla suuremad kui elamu). Hoonete suurim lubatud kõrgus: elamul kuni 9,0 m maapinnast, abihoone kuni 6 m maapinnast.

4.3. Krundi hoonestusala piiritlemine

Detailplaneeringuga on määratud krundi hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid ja rajatisi. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud.

Kavandatud hoonestusala piiritlemine ning selle sidumine krundi piiridega on näidatud põhijoonisel (joonis 4). Hoonestusala kaugus Kiisa-Tootsi tee poolsest krundi piirist on minimaalselt 20 m ning teistest krundi piiridest minimaalselt 7 m.

4.4. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Juurdepääsud planeeringualale on planeeritud Kiisa-Tootsi tee T2 teelt. Põhijoonisel (joonis 4) on juurdepääsud planeeritavatele kruntidele.

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

9

Parkimine kruntidel tuleb lahendada krundisiseselt, nähes ette vähemalt kolm kohta4. Parkimiskohtade täpne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus, kui on teada hoonestuse paiknemine.

4.5. Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused

Planeeringuala kruntidele nr 1 ja nr 2 rajatava hoonestuse arhitektuur peab olema kõrgetasemeline ja keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav. Hooned peavad hoonestuslaadiga sobituma ümbritsevasse keskkonda.

Hoonete olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded:

1. lubatud korruselisus ja kõrgus: elamul kuni 2 korrust, abihoonel 1 korrus;

2. katusekalded 5 - 20 kraadi (kõrvalmahtudel nt garaažil, varikatusel 0-15 kraadi);

3. katusekatte materjalid: katuseplekk, katusekivi;

4. välisviimistluse materjalid: puit, kivi, krohv, klaas, metall, betoon (soovituslikult kombineeritult), bituumen (vaid abihoonel). Keelatud on imiteerivate materjalide (plastvooder jmt) kasutamine;

5. kohustusliku ehitusjoont ei määrata;

6. katuse värv vaba;

7. katusetüüp: viilkatus, kelpkatus, kaldkatus;

8. katuseharja kulgemise suund vaba.

9. +/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimise käigus, lubatud vahemik on 30 cm kuni 60 cm.

4.6. Haljastus ja heakord

Planeeringuala on endine põllumaa, kus paiknevad kraavid ja teiste põllumaadega seotud drenaaživõrgustik. Kraavidesse on osaliselt kasvanud noored puud.

Kruntide nr 1 ja nr 2 uushaljastus lahendatakse vastavalt krundi omaniku soovile. Haljastuses kasutada pärismaiseid ja piirkonnale iseloomulikke puu- ja põõsaliike. Haljastuse ja kujunduse põhimõtteline lahendus tuleb anda ehitusprojekti mahus. Haljasalad tuleb rajada koos hoonete rajamisega. Olemasolev kõrghaljastus võimalusel säilitada.

Elamukrundi sõidukite parkimisplatsi rajamisel tuleb eelistada pinnakatet, mis tagab sademevee läbilaskevõime.

4 Linnatänavate standard EVS 843:2016, elamute parkimisnormatiiv „uus“ ja „väike-elamute alal“.

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

10

Piirdeaedade rajamise tingimused. Lubatud rajada kiviaed, roigasaed- lattaed, varbaed, lippaed. Samuti lubatud võrkaed ja keevismetallaed. Aed peab olema maastikku sobiv. Aia kõrgus kuni 1,5 m, keelatud on läbipaistmatud piirded (aia pinnast min 25% peab olema läbipaistev).

Kinnistu heakorra tagamisel tuleb järgida Kambja valla heakorra eeskirja. Puid ja põõsaid, mille juurestik võib tungida sügavamale kui 0,9 m, ei tohi istutada naabermaaüksustelt lähtuvatele maaparandusdreenidele lähemale kui 3 m.

4.7. Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Maapinna planeerimise käigus võib vajadusel maapinda tõsta hoonete ümbruses ja õuealal 0,5 m, madalamates kohtades maapinna kõrguse tasandamiseks kuni 100 cm. Kraavi puhastamise ja ehituse käigus tekkinud pinnas planeerida krundi piires. Põhjendatud juhul ja kooskõlas omavalitsuse ning piirnaabriga on lubatud eeltoodust erinevad lahendused.

Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida sademeveed hoonest eemale ning kindlustada vee mittevalgumine naaberkinnistutele. Tiikide rajamine drenaaži maa-alale või kollektoreesvoolu kaitsevööndisse tuleb eelnevalt kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.

4.8. Tuleohutus

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste kujadega, lähtudes siseministri 30.03.2017 määrusest nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord ning Eesti Standarditega: EVS 812- 6:2012+A1:2013 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus (kehtib koos Eesti Standardiga EVS 812-6:2012/A2:2017).

Kruntide nr 1 ja nr 2 suurim lubatud ehitisealune pind on 450 m². Kui projekteerimisel kavandatakse hoonete kogupindala üle 400 m² ja hooned projekteeritakse TP 3 klassis, tuleb hoonete vahekaugusteks näha ette vähemalt 8 m või rakendada tule leviku piiramiseks ehituslikke abinõusid.

4.9. Tehnovõrgud ja-rajatised

4.9.1. Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeringualal puuduvad olemasolevad ühendused elektri- ja veetrassidega. Vesi ja kanalisatsioon tuleb lahendada lokaalseid lahendusi kasutades.

4.9.2. Veevarustus

Planeeringualal puudub olemasolev veevarustus. Veevarustus ja kanalisatsioon on lubatud ajutise lahendusena kasutada lokaalseid lahendusi.

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

11

Krundile 1 ja 2 planeeritakse veevarustus tagada kavandatavast puurkaevust. Vastavalt Veeseaduse § 149 lg 1 kui põhjaveehaarde projektikohane veevõtt on 10– 500 kuupmeetrit ööpäevas, on sanitaarkaitseala ulatus p3 30 meetrit, kui veehaardega avatud põhjaveekiht on keskmiselt kaitstud või suhteliselt kaitstud. Elamukrundi lokaalse vee- ja kanalisatsioonilahenduse kavandamisel on veevajaduseks inimese kohta arvestatud ca 100 l. Arvestades 4 inimest krundi kohta, teeb see ööpäevaseks veevajaduseks üldjuhul/keskmiselt ca 0,4 m³ (0,1 m³ x 4 in). Veevõtukohana on lubatud rajada kas salv- või puurkaev. Puurkaevu hooldusala on 10 meetrit. Hooldusalal on põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas: väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine; karjatamine; ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette; maaparandussüsteemide rajamine; sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht; reoveesette kasutamine, sõnniku ja vadaku laotamine ning sõnnikuauna paigutamine; kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine; kalmistu rajamine; jäätmete käitlemine; maavara kaevandamine.

Planeeritava puurkaevu asukoht on näidatud joonisel 4. Puurkaevu asukoht täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. Peale tsentraalsete võrkude väljaehitamist on kohustus liituda tsentraalse vee- ja kanalisatsiooniga.

4.9.3. Kanalisatsioon ja sademevesi

Planeeringualal puuduvad olemasolevad kanalisatsioonitorud ja imbväljakud. Planeeringuga nähakse ette lokaalse lahendusega. Heitvee ja pinnasevee suublasse juhtimine toimub vastavalt Veeseadusele5 §128 ja 129 ja Keskkonnaministri määrusele nr 616

Eraldi sademevete kanalisatsiooni ei ole planeeritud. Sademeveed immutatakse maapinda kinnistu piires. Planeeringu joonisel nr 4 on näidatud võimalikud omapuhastisüsteemi asukohad, mis on planeeritud kruntide põhjapoolsele alale, kus on maapind planeeritavast puurkaevu asukohast 1,5 m madalamal ja selles suunas langeb maapind edasi. Projekteerimisel on lubatud täpsustada omapuhasti lahendus ja asukoht.

Heitvee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist ning lähemal kui 50 m veehaardest, millel puudub sanitaarkaitseala või hooldusala.

Arvestada tuleb ka võimalike veevõtukohtade ja omapuhastite süsteemidega naabermaaüksustel.

Imbsüsteemi rajamisel tuleb arvestada madalamal põhjavee võimaliku tasemega. Heitvee immutussügavus aasta ringi peab olema vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee

5 Veeseadus1 vastu võetud 30.01.2019 (RT I, 22.02.2019, 1) 6 Keskkonnaministri määrus 08.11.2019 nr 61 Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1 (RT I, 12.11.2019, 6).

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

12

kõrgeimat taset. Kui krundil jääb põhjavee tase jääb lubatust kõrgemaks, tuleb imbsüsteemide rajamisel arvestada pinnase tõstmisega. Heitvee imbväljakute rajamine drenaaži maa-alale tuleb eelnevalt kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.

4.9.4. Tuletõrjevarustus

Planeeritud hoonestusalale ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonete vaheliste kujadega, lähtudes siseministri määrusest nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord ning Eesti Standarditega: EVS 812- 6:2012+A1:2013 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus (kehtib koos Eesti Standardiga EVS 812-6:2012/A2:2017). Alale planeeritud tegevus liigitub I (eluhooned) kasutusviisi alla. Määruse nr 10 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt 30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust ning tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel. Esimese kasutusviisiga hoone veevõtukoha kaugust ehitisest võib suurendada kuni 400 meetrini, kui voolikuliini veevõtukohast hooneni saab vedada sirgjooneliselt. Veevõtukoha kaugus ehitisest mõõdetakse mööda päästetehnikaga sõidetavaid teid. Standardi kohane vajalik suurim tuletõrjevee normvooluhulk I kasutusviisi korral on 10 l/s 3 tunni jooksul (kokku 10 800 l vett). Planeeringualale lähim olemasolev tuletõrje veevõtukoht ID 7804 asub planeeringualast edela suunas Sulu külas Laane maaüksusel ca 6042 m kaugusel Samas on planeeringualast kagus 46 m kaugusel Metsa-Kiisa maaüksusel 7380 m2 veekogu, mis tagab piisava tuletõrjevee normvooluhulk. Planeeringualale krundile nr 1 ja 2 ehitatavate hoonete tuletõrje veevõtukoha veeallikas tagatakse rajatavate mahutitega. Krundile 1 ja 2 on planeeritud maa- alused 30 m3 veemahutid. Planeeritavate mahutite asukoht nähtav joonisel 4.

4.9.5. Elektrivarustus

Planeeringuala elektrivarustus on kavandatud vastavalt Elektrilevi OÜ liitumislepingule nr 456388. Krundi nr 1 ja 2 elektrivarustusega liitumiseks projekteerib ja ehitab Elektrilevi välja liitumispunkti krundi vahetus läheduses või krundil eraldi alusel asuvas liitumiskilbis ostja toitekaabli kingadel. Soovitud peakaitsme nimivool on 3 x 32 A. Võimalusel on lubatud kasutada ka taastuvenergia lahendusi, nt päikesepaneele.

4.9.6. Soojavarustus

Soojavarustus lahendatakse projekteerimise käigus lokaalsena. Lubatud on kõik lokaalse kütmise viisid ja kütused, mille kasutamine on keskkonnanormidega kooskõlas.

4.9.7. Sidevarustus

Sidevarustus lahendatakse mobiilside baasil.

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

13

4.10. Keskkonnatingimuste seadmine

Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju kui järgitakse detailplaneeringus ette nähtut ja planeeritud krundi igakordne omanik peab rangelt kinni seadusega sätestatud keskkonnakaitse põhimõtetest. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu- ja selle mõjualaga.

4.10.1. Jäätmekäitlus

Jäätmekäitlus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele. Jäätmete äravedu korraldatakse vastavalt Kambja valla jäätmehoolduseeskirjale ning sõlmitakse leping piirkonda teenindava firmaga. Sorteeritult kogumiseks tuleb projektis ette näha suletavad kogumiskonteinerid, mis võib paigutada kas jäätmemajja/varjualuse alla. Prügikonteinerite või jäätmemajade kasutamine ja täpne asukoht tuleb anda projekteerimise käigus.

4.10.2. Looduskaitse, kaitsealused liigid

Planeeringuala ei asu kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ega kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Planeeringuga kavandatav tegevus ei too kaasa olulisi keskkonnamõjusid.

4.11. Servituutide määramise vajadus

Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek servituutide seadmiseks lähtuvalt asjaõigusseadusest. Servituudid on toodud põhijoonisel (joonis 4). Tabel 3. Servituutide seadmise vajadus Teeniv kinnisasi Valitsev kinnisasi/isik Servituudi sisu

Krunt nr 1 Vaarika 28301:001:1618

Elektrilevi OÜ Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) servituut. Krundi igakordsel omanikul on kohustus tagada juurdepääs hoolduseks ja ehituseks.

Krunt nr 2 Maasika 28301:001:1617

Elektrilevi OÜ Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) servituut. Krundi igakordsel omanikul on kohustus tagada juurdepääs hoolduseks ja ehituseks.

4.12. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine

Planeeringuala kuritegevuse riske vähendavad tingimused on koostatud Eesti Standardi EVS 809-1:2002 alusel. Kuritegevuse riske vähendavad:

• tagada piirkonna hea nähtavus ja valgustatud;

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

14

• vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine; • süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine; • Piirata krundile sissepääsu (selgelt eristatavad autotranspordi sissepääsud)

ja kasutada lukustatavaid väravaid; • Eristada selgelt avalik ja eramaa, st eramaa piiramine piirdega. Hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel on kuriteohirmu vähendamiseks ja vandalismiaktsioonide ärahoidmiseks soovitatav arvestada järgnevaga: • Paigaldada videovalve ja kohtvalgustid; • Kasutada atraktiivseid arhitektuuri elemente ja maastikukujundust; • Kasutada atraktiivseid materjalide ja värve; • Hoida ala korras; • Kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud).

4.13. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus

Kõik maaparandussüsteemi maa-alale rajatavate ehitiste ja rajatiste ehitusload või –teatised tuleb kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga (MaaParS § 50 lg 1). Enne igasugust ehitustegevust täpsustada maaparandusdreenide ja –kolletori asukoht, viies läbi täiendavad uuringud kaevamise vmt teel. Dreenide täpsustatud paiknemine kanda ehitusjoonistele. Kõikide trasside (elektri maakaabel, kanalisatsiooni- ja veetorustik jmt), mis lõikuvad maaparandusdreenidega, ehitusprojektides kajastada dreenide taastamise juhised dreenide juhusliku vigastamise korral. Planeeringualal piiravad tegevust järgmised piirangud ja kitsendused (tabel 4).

Tabel 4. Planeeringualal asuvad kitsendused ja nende ulatus

Piirang või kitsendus Ulatus

Elektripaigaldise Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) kaitsevöönd

10 m õhuliinist mõlemas suunas

Maaparandushoiu-ala Kiisa II maaparandushoiu-

ala

Enamus planeeringualast, välja arvatud põhjapoolne külg, kus paikneb maaparandushoiu-ala Kiisa I

Eesvoolu kaitsevöönd Maaparandussüsteemi Kiisa II kollektoreesvool

10 m drenaažitorust mõlemas suunas

Maaparandussüsteemi maa-ala Kiisa I maaparandushoiu-ala

Planeeringuala põhjapoolne külg

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

15

4.14. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine

Planeeringualal ja selle mõjualas puuduvad väärtustatud hooned, miljööalad ja väärtuslikud maastikud, mistõttu puudub käesoleva detailplaneeringuga avalduv kultuuriline mõju. Planeeringuala hoonestus on kavandatud asukohta, mis Kiisa II maaparandus- süsteemi mõjutab vähesel määral lokaalselt ning on tagatud maaparandussüsteemi Kiisa II eesvoolu toimimine.

4.15. Planeeringu rakendamise võimalused

Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi ega kitsendaks maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku 2. peatüki täitmise, mis nõuab, et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda.

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Krundile viivate juurdepääsuteede ja parkimisalade ehitamise ja haljastuse rajamise kohustus on krundi valdajal. Tehnovõrgud rajatakse vastavalt krundi valdaja ja võrguvaldaja kokkulepetele ning servituudileping sõlmitakse võrguvaldajate ja kinnistuomanike kokkulepetele tuginedes.

Ehituslubasid hoonetele enne ei väljastata kui on välja ehitatud planeeringujärgsed juurdepääsuteed, tehnovõrgud ja –rajatised. Servituutide planeerimise korral vajalik ennem ehituslubade väljastamist servituutide kanded kinnistusraamatus.

Kui planeeringuala realiseerimist ei ole alustatud 5 aasta jooksul peale detailplaneeringu kehtestamist, on kohalikul omavalitsusel (Kambja Vallavalitsusel) õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks.

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

16

B JOONISED

 Situatsiooniskeem

 Olemasolev olukord

 Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

 Põhijoonis koos tehnovõrkudega

 Planeeritud maakasutus ja kitsendused

 Illustratsioon

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

17

1. Situatsiooniskeem

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

18

2. Olemasolev olukord

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

19

3. Kontaktvööndi funktsionaalsed seosed

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

20

4. Põhijoonis koos tehnovõrkudega

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

21

5. Planeeritud maakasutus ja kitsendused

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

22

 Illustratsioon

Maastikuarhitektuuri Büroo Kraavi maaüksuse detailplaneering

23

C KOOSTÖÖ DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISEL JA KOOSKÕLASTUSED Tabel 5. Kooskõlastuste kokkuvõte.

Jrk Kooskõlastav instants

Kooskõlastuse kuupäev

Kooskõlastuse originaali asukoht

Kooskõlastaja nimi ja ametinimi

1.

Märkused -

2.

Märkused -

3.

Märkused -

Töö nimetus: Maastikuarhitektuuri Büroo OÜ

Objekti aadress:

Plaani nimetus:

Kuupäev:

Mõõtkava:

30.12.2023 5

-Valdeko Lukken

Joonise nr:

Vaarika ja Maasika, Virulase küla, Kambja vald,

Tartu maakond

Vaarika ja Maasikamü detailplaneering

Kontaktid: Postiaadress Lai 1-4, 51005 Tartu

Tegevusluba: MTR EP 10767406, VS 264/2006-E

Planeeringu koostamisest

huvitatud isikud:

Vastutav maastikuarhitekt:

Maastikuarhitekt:

Detailplaneeringu lahendust illustreeriv joonis

Töö nr:

Kreeta Sipelgas

08DP2023

Maido Jõgisu

Kuido Kuiv

Märkused: 1. Illustreeriva materjalina kasutatud Maa-ameti geoportaali.

Töö nimetus: Maastikuarhitektuuri Büroo OÜ

Objekti aadress:

Plaani nimetus:

Kuupäev:

Mõõtkava:

30.12.2023 1

1:10000Valdeko Lukken

Joonise nr:

Vaarika ja Maasika, Virulase küla, Kambja vald,

Tartu maakond

Vaarika ja Maasikamü detailplaneering

Kontaktid: Postiaadress Lai 1-4, 51005 Tartu

Tegevusluba: MTR EP 10767406, VS 264/2006-E

Planeeringu koostamisest

huvitatud isikud:

Vastutav maastikuarhitekt:

Maastikuarhitekt:

Situatsiooniskeem

Töö nr:

Kreeta Sipelgas

08DP2023

Maido Jõgisu

Kuido Kuiv

Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) kaitsevöönd 10 m

Kiisa II m aaparandussüsteem

i kaitsevöönd 10 m

Kiisa II m aaparandussüsteem

i kaitsevöönd 10 m

Töö nimetus: Maastikuarhitektuuri Büroo OÜ

Objekti aadress:

Plaani nimetus:

Kuupäev:

Mõõtkava:

30.12.2023 3

1:2000Valdeko Lukken

Joonise nr:

Vaarika ja Maasika, Virulase küla, Kambja vald,

Tartu maakond

Vaarika ja Maasika mü detailplaneering

Kontaktid: Postiaadress Lai 1-4, 51005 Tartu

Tegevusluba: MTR EP 10767406, VS 264/2006-E

Planeeringu koostamisest

huvitatud isikud:

Vastutav maastikuarhitekt:

Maastikuarhitekt:

Planeeringuala kontaktvööndi seosed

Töö nr:

Kreeta Sipelgas

08DP2023

Maido Jõgisu

Märkused: 1. Aluskaardina on kasutatud Maainsener OÜ poolt septembris 2022 koostatud geodeetilist alusplaani mõõtkavas M 1:500, töö nr GEO 6383 ja GEO 6404. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. PLaneeringualal paiknevad maaparandusehitised Kiisa II (kood 2104550010120/002) ja Kiisa I (2104550010120/003).

Kuido Kuiv

Leppemärgid

Planeeringuala piir

Katastriüksuse piir

Kiisa I maaparandushoiu-ala

Kiisa II maaparandussüsteemi kaitsevöönd

Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) kaitsevöönd 10 m

1 2

Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) kaitsevöönd 10 m

Kiisa II m aaparandussüsteem

i kaitsevöönd 10 m

Kiisa II m aaparandussüsteem

i kaitsevöönd 10 m

Krundi number

Krundi pindala

Hoonete suurim ehitisealune pind (m2)

1

2 15 020 m2

Hoonete lubatud maks. suhteline kõrgus

Hoonete suurim lubatud arv krundil

Krundi kasutamise sihtotstarve

Üksikelamumaa (EP) 9 m / 6 m * 2**450 m2

Ehitusõiguse tabel:

* Põhihoone / abihoone ** +1 alla 20 m2 abihoone

15 011 m2 Üksikelamumaa (EP) 9 m / 6 m * 2**450 m2

Töö nimetus: Maastikuarhitektuuri Büroo OÜ

Objekti aadress:

Plaani nimetus:

Kuupäev:

Mõõtkava:

21.05.2024 4

1:1000Valdeko Lukken

Joonise nr:

Vaarika ja Maasika Virulase küla, Kambja vald,

Tartu maakond

Vaarika ja Maasika mü detailplaneering

Kontaktid: Postiaadress Lai 1-4, 51005 Tartu

Tegevusluba: MTR EP 10767406, VS 264/2006-E

Planeeringu koostamisest

huvitatud isikud:

Vastutav maastikuarhitekt:

Maastikuarhitekt:

Põhijoonis koos tehnovõrkudega

Töö nr:

Kreeta Sipelgas

08DP2023

Maido Jõgisu

Märkused: 1. Aluskaardina on kasutatud Maainsener OÜ poolt septembris 2022 koostatud geodeetilist alusplaani mõõtkavas M 1:500, töö nr GEO 6383 ja GEO 6404. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. PLaneeringualal paiknevad maaparandusehitised Kiisa II (kood 2104550010120/002) ja Kiisa I (2104550010120/003). 3. Mõõdistusalale jäävate Kiisa II (kood 2104550010120/002) ja Kiisa I (kood 2104550010120/003) ehitiste dreenid ja kaevud ning Kiisa II (kood 2104550010120/002) kollektoreesvool on kantud geoalusele. Ehitiste dreenide ja kollektoreesvoolu asukoht on orienteeruv.

Kuido Kuiv

Leppemärgid

1

Planeeringuala piir

Katastriüksuse piir

Planeeritud krundi number

Katastriüksuse nimetus, tunnus

Kiisa I maaparandushoiu-ala

Sõidusuunad

Olemasolev kõrvalhoone

Olemasolev sõidutee

Planeeritud juurdepääsutee

Planeeritud juurdepääs

Planeeritud hoonestusala

Illustratiivne hoonestus (suurim lubatud ehitusalune pind)

Planeeritud veevõtukoht, puurkaev

Planeeritud puurkaevu hooldusala 10 m

Planeeritud puurkaevu sanitaarkaitsevöönd 30 m

Planeeritud omapuhasti 5 m kujaga (põhim.)

Planeeritud imbväljak 10 m kujaga (põhim.)

Planeeritud veetoru (põhim.)

Planeeritud reovee kanalisatsioonitoru (põhim.)

Planeeritud tuletõrje veemahuti (30 m³) võimalik asukoht

Planeeritud elektrikilp

Planeeritud elektri madalpinge maakaabel

Planeritud perspektiivne tiik

1

2

Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) kaitsevöönd 10 m

Kiisa II m aaparandussüsteem

i kaitsevöönd 10 m

Kiisa II m aaparandussüsteem

i kaitsevöönd 10 m

Töö nimetus: Maastikuarhitektuuri Büroo OÜ

Objekti aadress:

Plaani nimetus:

Kuupäev:

Mõõtkava:

21.05.2024 5

1:1000Valdeko Lukken

Joonise nr:

Vaarika ja Maasika, Virulase küla, Kambja vald,

Tartu maakond

Vaarika ja Maasika mü detailplaneering

Kontaktid: Postiaadress Lai 1-4, 51005 Tartu

Tegevusluba: MTR EP 10767406, VS 264/2006-E

Planeeringu koostamisest

huvitatud isikud:

Vastutav maastikuarhitekt:

Maastikuarhitekt:

Planeeritud maaksautus ja kitsendused

Töö nr:

Kreeta Sipelgas

08DP2023

Maido Jõgisu

Kuido Kuiv

Märkused: 1. Aluskaardina on kasutatud Maainsener OÜ poolt septembris 2022 koostatud geodeetilist alusplaani mõõtkavas M 1:500, töö nr GEO 6383 ja GEO 6404. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. PLaneeringualal paiknevad maaparandusehitised Kiisa II (kood 2104550010120/002) ja Kiisa I (2104550010120/003). 3. Mõõdistusalale jäävate Kiisa II (kood 2104550010120/002) ja Kiisa I (kood 2104550010120/003) ehitiste dreenid ja kaevud ning Kiisa II (kood 2104550010120/002) kollektoreesvool on kantud geoalusele. Ehitiste dreenide ja kollektoreesvoolu asukoht on orienteeruv.

Planeeringuala piir

Katastriüksuse piir

Planeeritud krundi number

Katastriüksuse nimetus, tunnus

Kiisa I maaparandushoiu-ala

Sõidusuunad

Olemasolev kõrvalhoone

Olemasolev sõidutee

Planeeritud juurdepääsutee

Planeeritud juurdepääs

Planeeritud hoonestusala

Illustratiivne hoonestus (suurim lubatud ehitusalune pind)

Planeeritud veevõtukoht, puurkaev

Planeeritud puurkaevu hooldusala 10 m

Planeeritud puurkaevu sanitaarkaitsevöönd 30 m

Planeeritud omapuhasti 5 m kujaga (põhim.)

Planeeritud imbväljak 10 m kujaga (põhim.)

Planeeritud veetoru (põhim.)

Planeeritud reovee kanalisatsioonitoru (põhim.)

Planeeritud tuletõrje veemahuti (30 m³) võimalik asukoht

Planeeritud elektrikilp

Planeeritud elektri madalpinge maakaabel

Planeritud perspektiivne tiik

Leppemärgid

1

1 2

Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) kaitsevöönd 10 m

Kiisa II m aaparandussüsteem

i kaitsevöönd 10 m

Kiisa II m aaparandussüsteem

i kaitsevöönd 10 m

Töö nimetus: Maastikuarhitektuuri Büroo OÜ

Objekti aadress:

Plaani nimetus:

Kuupäev:

Mõõtkava:

30.11.2023 2

1:1000Valdeko Lukken

Joonise nr:

Vaarika ja Maasika, Virulase küla, Kambja vald,

Tartu maakond

Vaarika ja Maasika mü detailplaneering

Kontaktid: Postiaadress Lai 1-4, 51005 Tartu

Tegevusluba: MTR EP 10767406, VS 264/2006-E

Planeeringu koostamisest

huvitatud isikud:

Vastutav maastikuarhitekt:

Maastikuarhitekt:

Olemasolev olukord

Töö nr:

Kreeta Sipelgas

08DP2023

Maido Jõgisu

Märkused: 1. Aluskaardina on kasutatud Maainsener OÜ poolt septembris 2022 koostatud geodeetilist alusplaani mõõtkavas M 1:500, töö nr GEO 6383 ja GEO 6404. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2. PLaneeringualal paiknevad maaparandusehitised Kiisa II (kood 2104550010120/002) ja Kiisa I (2104550010120/003). 3. Mõõdistusalale jäävate Kiisa II (kood 2104550010120/002) ja Kiisa I (kood 2104550010120/003) ehitiste dreenid ja kaevud ning Kiisa II (kood 2104550010120/002) kollektoreesvool on kantud geoalusele. Ehitiste dreenide ja kollektoreesvoolu asukoht on orienteeruv.

Kuido Kuiv

Leppemärgid

Planeeringuala piir

Katastriüksuse piir

Planeeritud krundi number

Katastriüksuse nimetus, tunnus

Sõidusuunad

Olemasolev juurdepääs krundile 1

Olemasolev sõidutee

Olemasolev abihoone

Kiisa I maaparandushoiu-ala

1