kooskõlastus

2 513 m²

Elamumaa 100%

60501:004:0123

Viljandi tee 21

2 550 m²

Elamumaa 100%

60501:004:0122

Viljandi tee 23

2 620 m²

Elamumaa 100%

60501:004:0124

Viljandi tee 25

4 567 m²

Elamumaa 100%

60501:004:0144

Õhtu tn 3

10 958 m²

Elamumaa 100%

60501:004:0145

Õhtu tn 2

2 719 m²

Elamumaa 100%

60501:004:0147

Õhtu tn 1

4 776 m²

Elamumaa 100%

60501:004:0186

Õhtu tn 5

3 119 m²

Elamumaa 100%

60501:004:0036

Muru tn 2

4 340 m²

Transpordimaa 100%

17101:001:0528

Õhtu tänav

K

K

aiamaa

aiamaa

kr

kr

A

A

A

X= 6468600

Y =

6 3 5 0 5 0

X= 6468700

Y =

6 3 5 2 0 0

H E

5

57.3

56.79-56.52 Di400PL

57.8

57.06-56.90 Di400PL

58.1

57.45-57.32 Di400PL

5 7 .4 4

5 8 .4 4

5 8 .4 3

5 8 .3 8

5 8 .3 0

5 7 .7 9

5 8 .1 0

5 7 .6 2

5 7 .9 7

5 7 .4 5

5 8 .0 9

5 8 .1 7

5 8 .2 1

5 8 .2 2

5 8 .1 7

5 7 .1 8

5 7 .0 6

5 8 .0 3

5 8 .1 3

57.83

57.77

5 7 .9 8

5 7 .9 8

5 7 .9 4

5 7 .8 7

5 7 .2 4

5 7 .6 4

58.12

5 8 .0 2

57.95

5 7 .6 1

5 7 .8 5

57.81

57.93

57.77

57.64

57.84

56.90

5 6 .7 9

5 7 .5 4

5 7 .5 4

5 7 .5 1

5 7 .4 7

5 7 .4 8

5 6 .9 2

5 7 .4 557.35

5 7 .3

3

5 7 .2 9

5 7 .1 2

5 6 .5 2

5 7 .2 4

5 6 .8 5

5 6 .5 3

5 7 .0 9

5 7 .1 7

5 7 .1 6

5 7 .1 4

5 7 .0 9

5 6 .5 4

5 6 .7 8

57.03

5 6 .6 5

5 7 .1 4

57.055 7 .2 3 57.27

57 .1 256

.7 256

.9 3

57.08

57 .0 3

57 .0 2

56 .8 3

57.01

57.02

57.29

57.19

57.60

57.56

57.74

57.74 57.45

57.36

57.24

57 .1 6

56 .7 2

57 .0 9

57.12

57.20

57.48

57.44

57.58

57 .3 156

.8 757

.1 957.32

57.32

57.29

57.42

57.29

57 .2 1

56 .8 6

57 .3 0

57.61

57.69

57.35

57 .2 657

.4 1

57 .4 6

57.46

57.48

57.52 57.56

57.7357.77

57.51

57.32 57.46

57.47 57.99

57.55

57.88

58.04

57.65

57 .9 6

57 .8 2

57 .5 8

57 .8 4

57 .9 5

57.6657.85

58.06

57.80

58.13

57.99

58.09

58.38

58.4858.39

58.51 58.28

58.60

58.67

58.42

58.58

58 .3 9

58.65

58 .5 658

.3 558

.4 0

58.47

58 .4 358

.2 258

.4 1

58.36

58.18

58.41

58 .2 658

.0 8

58 .2 7

58.27

58 .0 7

57 .8 6

58 .0 1

58.26

58 .0 757

.7 7

58 .0 2

58.08

57 .9 557

.6 657

.8 8

57.87

57.67

57.69

57.70

58.00

57.78

57.59

57.85

57.60

57.68

57.93

58.08

57.66

57.4 aj.rp

Õ h tu tn

piirikivi

piiritoru

piirikivi

piirikivi

AXPK 4G50

57.35

57.82

57.23

Kaitsetoru ots maapeal tarbija kaablile PVC 450N D=50

K

1

1

2

EHITUSÕIGUSE TABEL

4

4

4

4

4

4

4

4 5

2. 7

7 3 .5

5

2. 7

7 MÄRKUSED:

LEPPEMÄRGID:

Altren Projekt OÜ tööle nr 24011.

Planeeringualaks on kinnisu Õhtu tn 3 pindalaga 4 567 m².

antakse projektlahenduse tulemusel.

6. Hoonestuslahendus kirjeldab suurimat lubatud ehitisealust pinda. Täpne lahendus, sh parkimine ja liikluskorraldus ning haljastus

5. Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustub projekteerimisel.

4. Projekteeritud lahendus vastavalt

3. Joonisel ei kajastu likvideeritav haljastus, mis selgub projekteerimisel, kui täpsustub hoonestuse paiknemine.

Alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Katastripiirid on seisuga 16.02.2024.

2. Aluskaardina on kasutatud Kobras AS poolt veebruaris 2024 koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr 2024-24).

1.

N

S

Planeeritud 15% kõrghaljustus (põhimõtteline)

Planeeritud tee ja parkimisala (põhimõtteline)

Planeeritud juurdepääs krundile

(suurim lubatud ehitisealune pind, vt märkus 6)

Hoonestuse võimalik (illustratiivne) paiknemine

Planeeritud hoonestusala

Planeeritud krundi number

Planeeritud krundi piir

Planeeritud elektrikilp (vt märkus 5)

Planeeritud elektri maakaabelliin (vt märkus 5)

Planeeritud sidekanalisatsioon (vt märkus 5)

Planeeritud reoveekanal.torustik (vt märkus 5)

Planeeritud veetorustik (vt märkus 5)

Projekteeritud reoveekanal.torustik (vt märkus 4)

Projekteeritud veetorustik (vt märkus 4)

Ol.ol truup

Ol.ol sidekaabel

Ol.ol elektrikilp

Ol.ol elektri maakaabelliin

Ol.ol madalpinge õhuliin

Piirdeaed (võrkaed, puitaed)

Hekk

Kuusepuude rivi

Põõsas

Üksikpuu (okas- , leht-, viljapuu, vt märkus 3)

Heinamaa

Sõidusuunad

Avaliku kasutusega sõidutee

Ol.ol likvideeritab salvkaev

Naaberhoone

pindala ja sihtotstarve

Katastriüksuse nimetus, tunnus

Katastriüksuse piir

Planeeringuala piir

4 567 m²

Elamumaa 100%

60501:004:0144

Õhtu tn 3

liitumiskilp Elektri

PLANEERITUD MAAKASUTUS ja KITSENDUSED:

Servituudi seadmise vajadus (põhim.)

Väikeelamu maa

RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja

[email protected]

Mob: 5698 3956

Ruum Raamis OÜ

Töö nimetus:

DETAILPLANEERING

Puhja alevikus Õhtu 3 kinnistu

Projektijuht/koostaja:

Jaana Veskimeister

Joonise nimetus: PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDE LAHENDUSEGA

1:500

Töö nr:

011-24

Kuupäev:

25.03.2024

Mõõtkava: Joonise nr:

3

Koostamise korraldaja:

Elva Vallavalitsus

Huvitatud isik:

Ainar Siht

2 513 m²

Elamumaa 100%

60501:004:0123

Viljandi tee 21

2 550 m²

Elamumaa 100%

60501:004:0122

Viljandi tee 23

2 620 m²

Elamumaa 100%

60501:004:0124

Viljandi tee 25

4 567 m²

Elamumaa 100%

60501:004:0144

Õhtu tn 3

10 958 m²

Elamumaa 100%

60501:004:0145

Õhtu tn 2

2 719 m²

Elamumaa 100%

60501:004:0147

Õhtu tn 1

4 776 m²

Elamumaa 100%

60501:004:0186

Õhtu tn 5

3 119 m²

Elamumaa 100%

60501:004:0036

Muru tn 2

4 340 m²

Transpordimaa 100%

17101:001:0528

Õhtu tänav

K

K

aiamaa

aiamaa

kr

kr

A

A

A

X= 6468600

Y =

6 3 5 0 5 0

X= 6468700

Y =

6 3 5 2 0 0

H E

5

57.3

56.79-56.52 Di400PL

57.8

57.06-56.90 Di400PL

58.1

57.45-57.32 Di400PL

5 7 .4 4

5 8 .4 4

5 8 .4 3

5 8 .3 8

5 8 .3 0

5 7 .7 9

5 8 .1 0

5 7 .6 2

5 7 .9 7

5 7 .4 5

5 8 .0 9

5 8 .1 7

5 8 .2 1

5 8 .2 2

5 8 .1 7

5 7 .1 8

5 7 .0 6

5 8 .0 3

5 8 .1 3

57.83

57.77

5 7 .9 8

5 7 .9 8

5 7 .9 4

5 7 .8 7

5 7 .2 4

5 7 .6 4

58.12

5 8 .0 2

57.95

5 7 .6 1

5 7 .8 5

57.81

57.93

57.77

57.64

57.84

56.90

5 6 .7 9

5 7 .5 4

5 7 .5 4

5 7 .5 1

5 7 .4 7

5 7 .4 8

5 6 .9 2

5 7 .4 557.35

5 7 .3

3

5 7 .2 9

5 7 .1 2

5 6 .5 2

5 7 .2 4

5 6 .8 5

5 6 .5 3

5 7 .0 9

5 7 .1 7

5 7 .1 6

5 7 .1 4

5 7 .0 9

5 6 .5 4

5 6 .7 8

57.03

5 6 .6 5

5 7 .1 4

57.055 7 .2 3 57.27

57 .1 256

.7 256

.9 3

57.08

57 .0 3

57 .0 2

56 .8 3

57.01

57.02

57.29

57.19

57.60

57.56

57.74

57.74 57.45

57.36

57.24

57 .1 6

56 .7 2

57 .0 9

57.12

57.20

57.48

57.44

57.58

57 .3 156

.8 757

.1 957.32

57.32

57.29

57.42

57.29

57 .2 1

56 .8 6

57 .3 0

57.61

57.69

57.35

57 .2 657

.4 1

57 .4 6

57.46

57.48

57.52 57.56

57.7357.77

57.51

57.32 57.46

57.47 57.99

57.55

57.88

58.04

57.65

57 .9 6

57 .8 2

57 .5 8

57 .8 4

57 .9 5

57.6657.85

58.06

57.80

58.13

57.99

58.09

58.38

58.4858.39

58.51 58.28

58.60

58.67

58.42

58.58

58 .3 9

58.65

58 .5 658

.3 558

.4 0

58.47

58 .4 358

.2 258

.4 1

58.36

58.18

58.41

58 .2 658

.0 8

58 .2 7

58.27

58 .0 7

57 .8 6

58 .0 1

58.26

58 .0 757

.7 7

58 .0 2

58.08

57 .9 557

.6 657

.8 8

57.87

57.67

57.69

57.70

58.00

57.78

57.59

57.85

57.60

57.68

57.93

58.08

57.66

57.4 aj.rp

Õ h tu tn

piirikivi

piiritoru

piirikivi

piirikivi

AXPK 4G50

57.35

57.82

57.23

Kaitsetoru ots maapeal tarbija kaablile PVC 450N D=50

K

MÄRKUSED:

LEPPEMÄRGID:

Planeeringualaks on kinnisu Õhtu tn 3 pindalaga 4 567 m².

Alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, mõõtkava 1:500. Katastripiirid on seisuga 16.02.2024.

2. Aluskaardina on kasutatud Kobras AS poolt veebruaris 2024 koostatud topo-geodeetilist alusplaani (töö nr 2024-24).

1.

N

S

uurdepääs krundile

Truup

Sidekaabel

Elektrikilp

Elektri maakaabelliin

Elektri madalpinge õhuliin

Piirdeaed (võrkaed, puitaed)

Hekk

Kuusepuude rivi

Põõsas

Üksikpuu (okas- , leht-, viljapuu)

Heinamaa

J

Sõidusuunad

Avaliku kasutusega sõidutee

Salvkaev 10 m hooldusalaga

Naaberhoone

pindala ja sihtotstarve

Katastriüksuse nimetus, tunnus

Katastriüksuse piir

Planeeringuala piir

4 567 m²

Elamumaa 100%

60501:004:0144

Õhtu tn 3

liitumiskilp Elektri

RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja

[email protected]

Mob: 5698 3956

Ruum Raamis OÜ

Töö nimetus:

DETAILPLANEERING

Puhja alevikus Õhtu 3 kinnistu

Projektijuht/koostaja:

Jaana Veskimeister

Joonise nimetus: TUGIJOONIS

1:500

Töö nr:

011-24

Kuupäev:

07.03.2024

Mõõtkava: Joonise nr:

2

Koostamise korraldaja:

Elva Vallavalitsus

Huvitatud isik:

Ainar Siht

ÜKSIKELAMUD

KORTERELAMUD

KORTERELAMUD

ÜKSIKELAMUD

ÜKSIKELAMUD

Puhja Kool

palliväljakud staadion ja Puhja Kooli

keskus noorte- Puhja

Seltsimaja Puhja

Seltsimaja park

apteek perearst/ teenuskeskus/ Puhja Elva VV

B

B

B

Pääsusilm Puhja Lasteaed

Raamatukogu Puhja

KÜLA MÕISANURME

KÜLA VIHAVU

KÜLA TÄNASSILMA

KÜLA MÄESELJA

ALEVIK PUHJA

ALEVIK PUHJA

Coop Konsum Puhja

kohvik-resto Käsu Hansu

B

RUUM RAAMIS Pädev ja pühendunud ruumilooja

[email protected]

Mob: 5698 3956

Ruum Raamis OÜ

Töö nimetus:

DETAILPLANEERING

Puhja alevikus Õhtu 3 kinnistu

Huvitatud isik:

Ainar Siht

Projektijuht/koostaja:

Jaana Veskimeister

Joonise nimetus:

Töö nr:

011-24

Kuupäev:

25.03.2024

Mõõtkava: Joonise nr:

11:5 000

MÕJUALA FUNKTSIONAALSED JA EHITUSLIKUD SEOSED

SITUATSIOONISKEEM.

LEPPEMÄRGID:

Projekteeritud hüdrant

500 m raadius planeeringuala keskmest

Ühistranspordi peatus

Asustusüksuse nimetus

Asustusüksuse piir

Planeeringuala

1. Aluskaardina on kasutatud Maa-ameti põhikaarti WMS-teenusena.

MÄRKUSED:

Koostamise korraldaja:

Elva Vallavalitsus

N

S

Puhja alevikus Õhtu 3 kinnistu

detailplaneering

Töö nr 011-24

Versioon 16.04.2024

nr 21004060

Jaana Veskimeister

Projektijuht-planeerija

Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 163363)

Elva Vallavalitsus

Planeeringu koostamise korraldaja

Ainar Siht

Planeeringu koostamisest huvitatud isik

Ruum Raamis OÜ

Mob: +372 5698 3956

[email protected]

Puhja alevikus Õhtu 3 kinnistu detailplaneering

Sisukord

SELETUSKIRI ........................................................................................................................... 5

1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS JA EESMÄRK ............................................................. 5

2. OLEMASOLEV OLUKORD JA ANALÜÜS ............................................................................ 6

2.1 Olemasoleva olukorra kirjeldus .......................................................................................................6

2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus ...................................................................................................6

2.3 Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ..................................................................7

2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ning ruumilise arengu

eesmärgid ...............................................................................................................................................9

3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK .............................................................. 10

3.1 Planeeringulahenduse kirjeldus ja valiku põhjendused ............................................................10

3.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine ..........................................................................................10

3.3 Kruntide hoonestusala ...................................................................................................................10

3.4 Kruntide ehitusõigus .......................................................................................................................11

3.5 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning parkimiskorraldus ...............................................11

3.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud tingimused......................................11

3.7 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine .......................................................................12

3.8 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ..........................................................................................13

3.8.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi ................................................................13

3.8.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus .....................................................................................................14

3.8.3. Soojavarustus ..............................................................................................................................14

3.8.4 Telekommunikatsioonivarustus ..................................................................................................15

3.9 Tuleohutus .......................................................................................................................................15

3.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused ............................................................................16

3.11 Keskkonnatingimuste seadmine.................................................................................................16

3.11.1 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine .................................................................................17

3.11.2 Jäätmed ....................................................................................................................................17

3.11.3 Energiatõhusus ..........................................................................................................................17

3.11.4 Radoon.......................................................................................................................................17

3.11.5 Insolatsioon ................................................................................................................................17

3.11.6 Müra ja vibratsioon ...................................................................................................................18

3.12 Servituudi seadmise vajadus ......................................................................................................19

3.13 Planeeringu elluviimine ................................................................................................................19

3.13.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ..........................19

3.13.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped .....................................................................................20

KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTMISEL JA KOOSKÕLASTUSED ........................................ 23

JOONISED ........................................................................................................................... 25

Puhja alevikus Õhtu 3 kinnistu detailplaneering 5

SELETUSKIRI

1. Planeeringu koostamise alus ja eesmärk

Planeeringu koostamisel on aluseks Elva Vallavalitsuse 28.12.2021 korraldus nr 834

Puhja alevikus Õhtu 3 kinnistu detailplaneeringu algatamine.

Planeeringu koostamise eesmärgiks on Õhtu tn 3 kinnistu jagamine kaheks

elamukrundiks ning jagatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine üksikelamute

ja abihoonete ehitamiseks; lisaks määrata liikluskorralduslikud põhimõtted, üldised

maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse, parkimise ja

tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Lahenduse koostamisel on alusdokumentatsioonina arvestatud ja asjakohases

sisus kasutatud:

⚫ Tartumaa maakonnaplaneeringut 2030+ (kehtestatud Riigihalduse ministri

27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29);

⚫ Puhja valla üldplaneeringut (kehtestatud Puhja Vallavolikogu 20.12.2011 otsusega

nr 25)1;

⚫ Koostamisel olevat Elva valla üldplaneeringut (vastu võetud Elva Vallavolikogu

22.08.2022 otsusega nr 51);

⚫ Projekti Tartu maakond Elva vald Puhja aleviku vee- ja

reoveekanalisatsioonitorustik (Altren Projekt OÜ, töö nr 24011);

⚫ Planeerimisseadust ning teisi Eesti Vabariigis kehtivaid käesolevale

detailplaneeringule kohalduvaid õigusakte ja standardeid.

Planeeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Kobras AS poolt veebruaris

2024 koostatud maa-ala topo-geodeetilist alusplaani (töö nr 2024-24).

Topo-geodeetilise alusplaani koordinaadid on L-est 97 süsteemis, kõrgused EH2000

süsteemis, mõõtkava M 1:500.

Planeeringualal ei kehti ühtegi varasemalt koostatud ja kehtestatud

detailplaneeringut.

Planeeringu juurde kuuluvad lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu algatamise

taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute ja koostöö

kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende

järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet.

Planeeringu juurde kuuluvateks lisadeks loetakse ka planeerimismenetluses

sõlmitavad lepingud.

1 Puhja vald ühines Eesti omavalitsuste haldusreformi käigus 2017. aastal naabervaldadega, mille tulemusena

moodustati uus haldusüksus – Elva vald. Uue Elva valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtib planeeringualal

Puhja valla üldplaneering.

6 Puhja alevikus Õhtu 3 kinnistu detailplaneering

2. Olemasolev olukord ja analüüs 2.1 Olemasoleva olukorra kirjeldus

Planeeringualaks on kinnistu Õhtu tn 3 (kt 60501:004:0144, katastriüksuse sihtotstarve elamumaa 100%) pindalaga 4 567 m².

Õhtu tn 3 kinnistu on varasemalt olnud hoonestatud elamu ja abihoonega, kuid need on lammutatud 2022. aastal.

Planeeringuala on valdavalt heinamaa, mille tänava- ja Õhtu tn 5 poolsel piiril kasvab kuusehekk. Muru tn 2 kinnistuga ühisel piiril on võrkaed; Õhtu tn 1, Viljandi tee 23 ja 25 kinnistutega ühisel piiril piirdeaed puudub, maaüksuste piiril on madal kraav. Kinnistu siseselt kasvavad üksikud viljapuud.

Olemasolev juurdepääs Õhtu tn 3 kinnistule on avaliku kasutusega Õhtu tänavalt kuuseheki vaheliselt mahasõidult. Juurdepääsu asukohas on tänavaäärsele kraavile rajatud truup.

Planeeringuala maapind on tasane, kõrguste keskmine vahemik on ligikaudu 57,5-58 m/abs.

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS, Keskkonnaagentuur) andmetel (vaadatud 15.02.2024) ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte ega ole registreeritud kaitsealuste liikide elupaiku. Samuti ei jää ala ühelegi kaitsealale ega Natura 2000 võrgustikku. Planeeringualal ei paikne looduskaitseseaduse § 4 lg 1 tähenduses looduskaitseobjekte.

Põhjavesi planeeringualal on keskmiselt kaitstud, mis tähendab, et reostusohtlikkuse tase on keskmine2.

Õhtu tn 3 kinnistul paikneb liitumiskilp LK191365 (paigaldatud 2023 veebruaris), mis on ühendatud teisel pool teed asuva õhuliini mastiga M7 läbi maakaabelliini. Olemasoleva liitumise peakaitse kehtiva võrgulepingu kohaselt on 3x16A.

Õhtu tn 3 kinnistu piirile, Õhtu tn 5 poolsele küljele on välja ehitatud sidekaabel (vaskkaabel).

Olemasolevalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumine puudub, kuid perspektiivne lahendus (vastavalt tööle nr 24011, Altren Projekt OÜ) näeb ette Õhtu tänavale torustike ehitamise (eeldatav ehituse aeg 2024 jooksul, lõplik valmimine 2025).

Olemasolev olukord on nähtav joonisel nr 2.

2.2 Planeeringuala mõjuala kirjeldus

Planeeringuala asub Puhja alevikus Tänassilma küla piiril Õhtu tänava ääres (Puhja

aleviku ja Tänassilma küla piiriks on Õhtu tänav).

Puhja alevikku läbib põhimaantee nr 92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme tee, mis

jaotab aleviku suures plaanis funktsionaalselt kaheks: riigiteest põhjasuunda

jäävad valdavalt üksikelamud, riigiteest lõunapoole jääb aleviku keskus, kus

hoonestus ja otstarbed on mitmekesisemad. Aleviku keskosa on hoonestatud 3-4-

2 Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardirakendus

Puhja alevikus Õhtu 3 kinnistu detailplaneering 7

korruseliste korterelamutega, siia jäävad ka kõik peamised esmatasanditeenused

nagu kool, lasteaed, raamatukogu, kauplus, perearst, apteek, noortekeskus, valla

teenuskeskus jmt. Põhimaantee tagab ka hea ühenduse u 20 km kaugusel oleva

Tartu linna kui maakonnakeskusega. Vallakeskus Elva, mis on Puhja alevikuga

ühendatud kõrvalmaantee nr 22150 Elva-Puhja tee kaudu, jääb u 15 km kaugusele.

Planeeringuala jääb üksikelamute piirkonda, kus elamute kõrval on iseloomulikuks

vähemalt üks abihoone. Valdavalt on abihooneid siiski rohkem kui üks. Hoonete,

sh elamute ehitisealune pind on väike, jäädes keskmiselt alla 100 m², kuigi

planeeringuala kvartalisse (Õhtu, Viljandi tee, Muru ja Tiide tänavatega piiratud

ala) jääb ka suuremaid hooneid, mille ehitisealune pind on ca 180 m². Levinud

katusetüübiks on viilkatus, kuigi üksikute hoonete näol esineb ka poolviil - ja

kelpkatust. Korruselisus on kuni kaks, teine korrus on sel juhul katusealune. Hooned

asetsevad juurdepääsuks oleva tänava suhtes kas risti või paralleelselt.

Välisviimistluses on valdavalt kasutatud puitlaudist, aga ka kivi ja tellist. Ehitusjoont

Õhtu tänaval (ja ka mõjupiirkonnas) välja ei joonistu - hooned asetsevad

korrapäratult nii tänava ääres, sh erinevatel kaugustel kui krundi sügavuses.

Piirkonna maaüksuste suurused varieeruvad, jäädes vahemikku ca

2 500 m² - 5 000 m². Maaüksustel on piirete olemasolul levinud valdavalt hekid

(haljaspiirded, eriti tänavapoolsel piiril), aga ka puit- ja võrkaiad.

Üksikelamute kavandamine (taashoonestamine, sh tihendamine) sobib piirkonna

iseloomuliku kasutusviisiga (elamuotstarbega), mida toetab nii tehniline kui

sotsiaalne olemasolev taristu. Kuna mõjupiirkonna hoonestuses selget korrapära ei

ole, ei teki ka silmatorkavat vastuolu n-ö tagaaeda ehitamisel (olemasoleva

maaüksuse jagamisel teise elamukompleksi hoonestamise lubamisega

tänavapoolse hoonestuse taha).

Planeeringuala asukoht ning mõjuala funktsionaalsed ja ehituslikud seosed on

kajastatud joonisel nr 1.

2.3 Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele

Detailplaneeringu alal planeeritava tegevusega seotud asjakohased

strateegilised planeerimisdokumendid on Puhja valla üldplaneering (2011) ja

koostamisel olev Elva valla üldplaneering (eeldatav kehtestamise aeg 2024).

Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29 on kehtestatud Tartumaa

maakonnaplaneering 2030+, kuid kuna maakonnaplaneering on aluseks

üldplaneeringute koostamisel ja Elva vallas on uue üldplaneeringu koostamine

lõpusirgel (eeldatav kehtestamise aeg mai 2024), lähtutakse strateegiliste

planeerimisdokumentide vastavuse hindamisel valla uuest üldplaneeringust ja

selle kehtestamiseni ka kehtivast Puhja valla üldplaneeringust.

Puhja valla üldplaneeringu kohaselt (vt skeem 1) asub planeeringuala

väikeelamukruntide maal kompaktse asustusena.

Puhja valla üldplaneering näeb ette, et detailplaneeringu koostamisel

olemasoleva kompaktse hoonestusega alale tuleb järgida väljakujunenud

tänavaruumi, hoonete paigutust krundil, ehitusjoont ja piirete kujundust.

Väikeelamukruntide maadele moodustatavate kruntide miinimumsuurus on

2 000 m².

Detailplaneeringu lahendus vastab kehtivale Puhja valla üldplaneeringule –

moodustatud kruntide suurused on üle 2 000 m², hoonete paigutus on piirkonda

8 Puhja alevikus Õhtu 3 kinnistu detailplaneering

sobiv (ebakorrapärane), järgides välja kujunenud asetust piirneva tee suhtes (kas

risti või paralleelselt). Planeeritud piirete lahendus on piirkonnale omane

(haljaspiirded, võrk- ja/või puitaed).

Skeem 1. Väljavõte Puhja valla üldplaneeringu kaardist. Planeeringuala on markeeritud sinise

joonega.

Koostamisel olev Elva valla üldplaneering (vt skeem 2) näeb planeeringualal ette

väikeelamu maa-ala juhtotstarbe. Väikeelamumaa on koostamisel oleva

üldplaneeringu mõistes üksikelamu, kaksikelamu, erandjuhtumil linnaehitusliku

sobivuse korral kaalutlusotsuse alusel otsustades ka ridaelamu ja elamute vahelise

välisruumi ning muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega

(mänguväljakud, kohalikud väikepoed, lastehoid jne) maa-ala. Koostamisel olev

üldplaneering sätesteab, et:

⚫ Suurim lubatud ehitisealune pind on lubatud 35%;

⚫ Vähim hoonestatava maaüksuse suurus üksikelamuga hoonestamise korral on

1 200 m²;

⚫ Üksikelamu maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 9 m (kui ümbritsev

keskkond seda toetab);

⚫ Piirete rajamisel tuleb võimalusel järgida piirkonnas väljakujunenud piirdetüüpe;

⚫ Hoonealusest pinnast üle jääv sõidukite liiklus- ja parkimisala ei või olla suurem kui

haljas- ja puhkeotstarbeline ala;

⚫ Vähim lubatud kõrghaljastusprotsent on ette nähtud 15.

Üldiste kasutus- ja ehituspõhimõtetena näeb koostamisel olev üldplaneering ette,

et hoonete arhitektuursetes lahendustes järgitakse ennekõike piirkonnale omaseid

ehitusmahte ja hoonete vorme. Moodsad ja uudsed lahendused peavad

väärtustama olemasolevat arhitektuuri. Hoonete paiknemisele tingimuste

seadmisel tuleb lähtuda selgelt väljakujunenud ehitusjoonest – põhihoone peab

olema tänava poolses küljes või väljakujunenud ehitusjoonel ; samuti tuleb

arvestada olemasolevate hoonete paiknemisest hoonestatava maaüksuse

kontaktvööndis.

Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas koostamisel oleva üldplaneeringu

juhtotstarbega ja arvestab üldplaneeringus väikeelamu maa-alale sätestatud

tingimustega.

Puhja alevikus Õhtu 3 kinnistu detailplaneering 9

Skeem 2. Väljavõte vastuvõetud Elva valla üldplaneeringu kaardirakendusest. Planeeringuala on

markeeritud sinise joonega

2.4 Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad

järeldused ning ruumilise arengu eesmärgid

Planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ning tehtavad järeldused põhinevad

peatükkides 2.1 ja 2.2 toodud olukorra ülevaatele ning kirjeldusele; vastavus liigilt

üldisemale planeeringule, sh koostamisel olevale on esitatud peatükis 2.3.

Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid ja analüüsil põhinevad järeldused on

kokkuvõtlikult järgmised:

⚫ Viia ellu nii kehtivas kui koostamisel olevas üldplaneeringus ette nähtud areng, st

anda alus väikeelamu maa-ala arendamiseks;

⚫ Moodustada elamu maa-ala krundid kehtivas üldplaneeringus määratud

miinimumkriteeriumit (2 000 m²) arvestades;

⚫ Moodustada elamu maa-ala krundid selliselt, et mõlemal krundil oleks tagatud

juurdepääs avaliku kasutusega tänava maalt (Õhtu tänavalt);

⚫ Määrata elamuehituse arenduseks piirkonna hoonestuslaadi ja iseloomulikke

näitajaid arvestav ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused (hoonete arv ja kõrgus,

paigutus krundil ja mastaap, välisviimistlus jmt);

⚫ Määrata piirkonnale iseloomulikud ja koostamisel olevas üldplaneeringus nõutud

heakorra ja haljastusnõuded.

10 Puhja alevikus Õhtu 3 kinnistu detailplaneering

3. DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK

3.1 Planeeringulahenduse kirjeldus ja valiku põhjendused

Planeeringulahenduse valiku tegemisel on lähtutud kehtivas Puhja valla

üldplaneeringus ette nähtud minimaalse krundi suuruse nõudest, milleks on

2 000 m², st krundid on moodustatud suurusega 2 146 m² (tänavapoolne krunt nr

1) ja 2 420 m² (krundi nr 1 taha jääv krunt nr 2). Kruntimisel on sh peetud oluliseks,

et mõlemad krundid saaksid otseühenduse piirneva avaliku kasutusega Õhtu

tänavalt (servituudi seadmise vältimiseks). Seetõttu on krundi nr 2 koosseisu

moodustatud juurdepääsuteeks vajalik osa krundi nr 1 ja Õhtu tn 5 kinnistu vahelisel

alal. Krundid ei ole moodustatud võrdsetes suurustes, st krundi nr 2 pindala on

suurem, et mõlemal krundil tekkiv õueala (krundi hoonestatav osa) oleks sarnases

suuruses.

Hoonete arv ja kõrgus ning arhitektuursed tingimused on määratud piirkonna

enamlevinud hoonestus- ja ehituslaadi järgides - kohustuslikku ehitusjoont ei ole

määratud, lubatud on üks põhi ja üks abihoone ühe krundi kohta, katusetüübina

on lubatud viil- kelp- ja poolviilkatus, elamu on lubatud kahekorruseline (teine

korrus katusealuse korrusena) ja abihoone ühekorruselisena, välisviimistluses on

lubatud puitlaudis, kivi, tellis. Elamu ehitisealune pind on piiratud 180 m²-ga, mis on

maksimaalne sobiv suurus piirkonnas välja kujunenud hoonete ehitisealust pinda

arvestades ja võimaldades samas ka kaetud terrasside või varjualuste, mida

loetakse ehitisealuse pinna hulka, kavandamist.

Haljastus- ja kujundusnõuded on sätestatud piirkonnale iseloomulikkuse säilitamist

võimaldavana – piirdeaiad on ette nähtud maksimaalselt haljaspiiretena, aga

lubatud (eelkõige kruntide ühistel piiridel) on ka võrkaed või puitaed. Hoonestusest

ja parkimis- ning kõnniteede alast vabad pinnad peavad olema haljasalad ja sh

ei tohi haljasala pind olla väiksem kui kõvakattega ala. Kõrghaljastuse osakaal

peab olema vähemalt 15% krundi pindalast.

3.2 Planeeringuala kruntideks jaotamine

Detailplaneeringu lahendusega moodustatakse Õhtu tn 3 kinnistust kaks üksikelamu maa-ala krunti.

Kruntide moodustamine on näidatud põhijoonisel. Planeeritud kruntide alusel

moodustatavate katastriüksuste pindalad võivad täpsustuda piiride märkimisel

loodusesse katastrimõõdistamise käigus.

3.3 Kruntide hoonestusala

Planeeritud kruntide hoonestusala on krundi osa, kuhu võib rajada ehitusõigusega

lubatud hoonestuse ja võimaliku väikehoone ning rajatised.

Kruntide hoonestusala piiritlemisel on lähtutud eelkõige tuleohutusnõuetest, st

hoonestusalad on antud omavahel ja naaberkinnistute piiridest 4 m kaugusel,

tagades seeläbi hoonetevahelise 8 m tuleohutuskuja täitmise.

Planeeritud hoonestusalad on antud suuremad kui hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind, mis võimaldab projekteerimise käigus vabamalt valida

hoonestuse paiknemist ja kuju.

Hoonestusalade sidumine krundipiiridega on näidatud joonisel nr 3.

Puhja alevikus Õhtu 3 kinnistu detailplaneering 11

3.4 Kruntide ehitusõigus

Planeeritud kruntide ehitusõigus on toodud joonisel nr 3 tabelis.

Ehitusõiguse kohaselt nähakse mõlemal krundil ette üksikelamute ja abihoonete ehitamine. Ehitusõiguses toodud suurim lubatud ehitisealune pind on antud kokku elamule ja abihoonele, sh on elamu suurim lubatud ehitisealune pind lubatud kuni 180 m².

Ehitusõiguses toodud hoonetele lisaks on lubatud ühe ehitusloakohustuseta väikehoone (ehitisealuse pinnaga kuni 20 m², kõrgus kuni 5 m) ja rajatiste (nt laste mängumaja, kasvuhoone, grillmaja, jäätmemaja vmt) ehitamine.

Ehitusõiguse hoonestus ja võimalik väikehoone ning rajatised tuleb projekteerida ja ehitada hoonestusala piirides.

3.5 Juurdepääsuteede asukohad ja liiklus- ning

parkimiskorraldus

Juurdepääs planeeritud elamukruntidele toimub piirnevalt avaliku kasutusega Õhtu tänavalt.

Parkimine kruntidel tuleb lahendada krundisiseselt nähes ette vähemalt kolm kohta3.

Juurdepääsude, sh krundi nr 1 juurdepääsutee ja parkimisalade eeldatavad asukohad on graafiliselt näidatud joonisel nr 3. Täpne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus.

3.6 Ehitiste arhitektuurilised ja kujunduslikud ning ehituslikud

tingimused

Kruntidele nr 1 ja 2 planeeritud hoonestuse arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline, kuid ümbritsevat keskkonda arvestav ning piirkonda sobiv.

Olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded:

⚫ Korruselisus: põhihoonel kuni kaks maapealset korrust (teine korrus lubatud katusealuse

korrusena) ja kuni üks keldrikorrus; abihoonel kuni üks korrus;

⚫ Katusetüüp: põhi- ja abihoonel põhimahus viil-, kelp- või poolviilkatus; põhimahtu võib

ilmestada muu katusetüübiga; väikehoonel ja rajatistel vaba;

⚫ Katusekalle: põhi- ja abihoone põhimahul 35-45 kraadi, väikehoonel ja rajatistel vaba;

⚫ Katusekatte materjalid: põhi- ja abihoonel plekk, kivi, asbestivaba eterniit; väikehoonel

ja rajatistel vaba;

⚫ Välisviimistlusmaterjalid: puitlaudis, tellis, kivi; keelatud on imiteerivad

viimistlusmaterjalid ja puhas (katmata) palk;

⚫ Kohustuslik ehitusjoon: ei määrata. Hooned tuleb paigutada hoonestusalale Õhtu

tänava suhtes risti või paralleelselt; põhihoone peab asuma tänavapoolses küljes,

abihoone peab jääma põhihoonest tahapoole;

⚫ +/- 0.00 sidumine: lahendada projekteerimisel, sokli kõrgus lubatud 40-80 cm;

⚫ Hoonekompleksi kuuluvad hooned peavad omavahel stiililt sobima (moodustama

arhitektuurse terviku).

3 Linnatänavate standard EVS 843:2016, elamute parkimisnormatiiv „uus“ ja „väike-elamute alal“

12 Puhja alevikus Õhtu 3 kinnistu detailplaneering

Projekteerimisel näha soovitatavalt ette päikeseenergia kasutamise võimalused.

Paneelide paigaldamine on lubatud üksnes hoonete katuste või fassaadide

tasapinnas. Päikesepaneelid sulandada arhitektuursesse terviklahendusse

(paneelid või nendega kaetavad osad kavandada osaks arhitektuursetest

elementidest või fassaadist või kavandada need hoone osade külge (katus,

fassaad)).

3.7 Haljastus ja heakord ning vertikaalplaneerimine

Planeeringualal asuvate puude (viljapuud, tänavaäärne kuusehekk) osas ei määrata nende säilitamise või likvideerimise kohustust üksiku puu täpsusega, st joonisel nr 3 ei ole kajastatud likvideeritavaid puid/hekki (üksik)elemendina. Arhitektuurse projekti alusel on lubatud hoonestuse, teede ja parkimisala rajamiseks ette jäävate puude likvideerimine. Võimalusel on soovitatav (vilja)puud säilitada, kuna olemasolev kõrghaljastus omab võrreldes istutatava haljastusega kohest roheefekti. Samuti pakub kohene kõrghaljastus looduskeskkonnale jahutavat mõju (sh inimestele), viljapuud pakuvad kevadel õiteilu ja sügisel võimalust saada vilju oma koduaiast. Kuna tänavaäärne kuusehekk jääb krundi nr 1 hoonestuse suhtes lääne poole (varjutab õhtupäikest), kuid samas pakub (visuaalset) eraldatust teelt, on tulevase krundiomaniku otsustada, kas ta säilitiab heki olemasoleval kujul, piirab selle kõrgust, likvideerib täielikult või osaliselt.

Arvestades kliimamuutustest põhjustatud sademete hulga suurenemist (ekstreemsete sademete sageduse kasvu) ja suviseid tihenevaid põuaperioode, tuleb hoonestusest, parkimiskohtadest ja teedest/platsidest vabad pinnad haljastada, et tagada hea õhukvaliteet ja anda võimalus sademevee hajutamiseks/immutamiseks. Haljastatava ala pind ei tohi olla väiksem sõidukite liiklus- ja parkimisalast.

Vähemalt 15% krundi pindalast tuleb ette näha kõrghaljastatavana (arvutada täiskasvanud puu eeldatava võra projektsiooni kaudu).

Haljastuse ja teede projekteerimisel tuleb jälgida, et planeeritavad ning

olemasolevad tehnovõrgud ei jääks puude, põõsaste, valgustuspostide või muude

elementide alla, mis võib rikkuda rajatiste seisukorda või takistada nende hooldust.

Planeeritavatele ja olemasolevatele tehnovõrkudele tuleb tagada puudest,

valgustuspostidest, äärekividest ja muudest tänavakonstruktsioonidest

nõuetekohased (standardile vastavad) kujad.

Krundid on lubatud piirata piirdeaia või haljaspiirdega. Soovitatav on tänavapoolsel alal säilitada haljaspiire (olemasolev kuusehekk), kuid selle asemel võib kavandada ka uue haljaspiirde või hoone arhitektuuriga kooskõlas oleva puitaia. Kruntide omavahelistel piiridel on lubatud ka võrkaia kasutamine. Piirdeaia rajamise soovil peab selle läbipaistvus olema vähemalt 25% ja lubatud kõrgus maapinnast kuni 1,2 m, kuid eelistada tuleb haljaspiirdeid, millele kõrguse ja läbipaistvuse nõue ei kehti. Naabermaaüksustega ühisele piirile kavandatava piirde lahendus tuleb kooskõlastada vastava piirinaabriga. Piirete kavandamisel arvestada, et elektrikilp peab jääma ööpäevaringselt vabalt teenindatav.

Sõidukite parkimisplatside rajamisel tuleb eelistada katet, mis tagab sademevee läbilaskevõime, keelatud on parkimisala katta asfaltiga.

Vältimaks sademevee kogunemist naaberkinnistutele, ei ole maapinna kõrgust lubatud muuta. Vajadusel võib tõsta hoonete alust maapinda kuni 0,5 m. Täpne vertikaalplaneerimine tuleb lahendada projekteerimise käigus tulenevalt hoonete ja teede/parkla asukohtadest. Vertikaalplaneerimisel arvestada, et sademevesi ei valguks vabalt naaberkinnistutele ja krundile ning tänava alale.

Puhja alevikus Õhtu 3 kinnistu detailplaneering 13

3.8 Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad

Õhtu tn 3 kinnistul on olemasolevalt olemas elektriühendus, liitumiseks sidega on

välja ehitatud ka sidekaabel (vaskkaabel). Olemasoleva kinnistu jagamisel kaheks

on vajalik anda elektri ja sidega liitumise võimalused ka uuele tekkivale krundile.

Mõlemale krundile on vajalik anda küttelahendus ning vee ja

kanalisatsioonilahendus ning sademevee käitlemise võimalused/tingimused.

Tehnovõrkude lahendus on kajastatud joonisel nr 3. Planeeritud lahendus on

põhimõtteline, mida täpsustatakse projekteerimise käigus.

3.8.1 Veevarustus, reoveekanalisatsioon ja sademevesi

Veevarustuse ja reoveekanalisatsiooni lahenduse koostamisel on aluseks

AS Emajõe Veevärk tehnilised tingimused nr TT-24-00121 (välja antud 07.03.2024,

kehtivad kuni 2 (kaks) aastat alates tehniliste tingimuste väljastamise kuupäevast).

Veevarustus

Planeeritud kruntide veega varustamiseks on ette nähtud alates projekteeritud

(Altren Projekt OÜ, töö nr 24011) AS Emajõe Veevärk ühisveevärgi torustikust Õhtu

tänaval kuni planeeritud kruntideni veetorustikud. Mõlemale planeeritud krundile

on ette nähtud eraldi veevarustuse liitumispunkt. Liitumispunktiks on toru ja k rundi

piiri ristumiskoht. Krundi ühendustorustikule krundi piirist ca 0,3-1,0 m väljapoole

tuleb projekteerida maakraan.

Olemasolev salvkaev, mis jääb krundile nr 2, tuleb likvideerida kehtivaid nõudeid

arvestades4.

Reoveekanalisatsioon

Planeeritud kruntide reovee ärajuhtimiseks on ette nähtud uus

reoveekanalisatsioonitorustik alates planeeritud kruntidest kuni AS Emajõe Veevärk

projekteeritud (Altren Projekt OÜ, töö nr 24011) ühiskanalisatsiooni torustikuni Õhtu

tänaval. Mõlemale planeeritud krundile on ette nähtud eraldi

reoveekanalisatsiooni liitumispunkt. Liitumispunktiks on toru ja krundi piiri

ristumiskoht.

Sademeveekanalisatsioon

Olemasoleva sademeveesüsteemi lahendusena töötab Õhtu tn 1, Viljandi tee 23

ja 25 ning Õhtu tn 5 kinnistutega ühisel piiril olev madal kraav. Vajadusel võib

kraavi süvendada ja/või rajada täiendavaid kraave (vajadusel koostöös vastava

naabermaaüksuse omanikuga). Üldise põhimõttena on sademevesi ette nähtud

immutada pinnases ja/või kasutada muid looduslähedaseid lahendusi, mis

võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekke kohas maastikukujundamise

kaudu. Sademevett on soovitatav ka kokku koguda ja taaskasutada. Vajadusel

võib rajada drenaaži. Sademe- ja drenaaživee juhtimine

reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud!

Detailplaneeringu ala liitumisel ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga lähtutakse

kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ning kasutamise

4 Planeeringu koostamise ajal keskkonnaministri 09.07.2015 määrus nr 43

14 Puhja alevikus Õhtu 3 kinnistu detailplaneering

eeskirjadest ning Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud liitumistasude arvutamise

metoodikast.

Kõigile ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike kaevudele peab olema tagatud

juurdepääs hooldustehnikaga, 28T (teljekoormus 11,5T).

Maaüksuse siseste vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimisel tuleb lähtuda

AS Emajõe Veevärk üldistest tehnilistest tingimustest, mis on kättesaadavad

järgmiselt aadressilt:

https://www.evv.ee/wp-content/uploads/2021/01/EVV_tehnilised_tingimused_20

21.pdf.

3.8.2 Elektrivarustus. Välisvalgustus

Elektrivarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Elektrilevi OÜ tehnilised

tingimused nr 467470 (välja antud 02.02.2024, kehtivad kuni 02.02.2026).

Detailplaneeringu ala toide on ette nähtud olemasoleva alajaama Puhja

asula:(Puhja) baasil.

Olemasolevalt on senise Õhtu tn 3 kinnistu ühekohaline liitumuskilp LK191365

paigaldatud Puhja asula:(Puhja) alajaama fiider F3 toitele. Planeeritud krundi nr 2

elektritoite tagamiseks on ette nähtud asendada olemasolev ühekohaline

liitumiskilp kahekohalisega samas asukohas. Liitumiskilp jääb krundi nr 2 sissesõidu

tee äärde. Tagada tuleb ööpäevaringne kilbi teenindamine (arvestada nt

piirdeaedade rajamisel, vt ka ptk 3.7).

Elektritoide liitumiskilbist objektini tuleb projekteerida maakaabliga. Elektrikaablite

projekteerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud kavandada

teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.

Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana.

Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.

Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada

liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks

pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le

esitada moodustatud kinnistute aadressid.

Välisvalgustus

Elamukomplekside välisvalgustus (hoonete ümbruse valgustus) lahendatakse

omaniku enda soovide kohaselt. Valgustuslahendustes kasutada võimalikult

energiasäästlikke lahendusi, säilitada maksimaalselt pimeda taeva vaadeldavus

ja tekitada minimaalne häiring elusloodusele ja naabermaaüksuste elanikele

(nt kasutada n-ö sooja valgustust, ülevalt alla suunatud valgustust,

valgustusandureid; kui on vajadus öisel ajal valgustuse kasutamiseks, reguleerida

see minimaalsele võimsusele).

3.8.3. Soojavarustus

Planeeringuala ei asu kaugküttepiirkonnas ja soojavarustus on ette nähtud

lokaalsena. Kasutada tuleb süsteeme, mis oleksid keskkonnasäästlikud. Võimalikud

küttelahendused on vedel- või tahkeküte ja soojuspumbad, sh maaküte, ning

taastuvenergia või muud projekteerimise ajal võimalikud lahendused. Täpne

Puhja alevikus Õhtu 3 kinnistu detailplaneering 15

lahendus tuleb anda projekteerimise käigus. Soovitatavalt näha ette erinevad

kombinatsioonid, et tagada toasoe ka nt elektrikatkestuste ajal.

Maaküttelahenduse valikul tuleb arvestada põhjaveevarude ja nende kvaliteedi

hoidmiskohustusega. Maakütte kavandamisel (selle kavandamise võimalusel)

arvestada, et horisontaalse kollektori alal ei ole võimalik säilitada või kavandada

sügavale ulatuvate juurtega kõrghaljastust.

3.8.4 Telekommunikatsioonivarustus

Sidevarustuse lahenduse koostamisel on aluseks Telia Eesti AS tehnilised tingimused

nr 38671937 (välja antud 16.02.2024, kehtivad kuni 15.02.2025).

Telia Eesti AS sideteenuste tarbimise võimaldamiseks on vaja projekteerida ja

rajada ühendus Telia Eesti AS sidevõrgu lõpp-punktist (kinnistul asuv vaskkaabe)

objekti/hoone sisevõrgu ühendus(jaotus)kohani.

Planeeritud kruntide sidevarustuse saamiseks tuleb olemasolevale vaskkaablile

paigaldada pinnasesse jätk. Alates jätkust tuleb paigaldada VMOHBU 3x2x0,5

kaabel mõlemasse elamusse. Kaablid otsastada. Hoonete sisevõrgud ehitada

CAT6 kaabliga.

Nõuded topo-geodeetilisele alusplaanile ja projektile:

⚫ Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrus nr 34 Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded;

⚫ Telia Eesti AS dokument Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine.

v4;

⚫ Telia Eesti AS dokument Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja

kooskõlastamiseks ning ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis.

Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia Eesti

AS järelevalvega.

Sideühendus on võimalik lahendada ka mobiilsidega.

3.9 Tuleohutus

Käesoleva detailplaneeringu koostamisel on arvestatud tuleohutuse seaduse,

siseministri 30.03.2017 määrusega nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja

siseministri 18.02.2021 määrusega nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning

kord.

Planeeritud ehitise kasutamise otstarbe alusel jääb planeeritud hoonestus määruse

nr 17 lisa 1 alusel I kasutusviisi alla (elamud).

Määruse nr 10 kohane vajalik veevooluhulk veevõtukohas on 10 l/s 3 tunni jooksul.

Määruse nr 10 kohaselt peab veevõtukoht üldjuhul paiknema ehitisest vähemalt

30 m kaugusel, et tagada päästetehnika ohutus ja paiknema ehitise sissepääsust

ning tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 m kaugusel.

16 Puhja alevikus Õhtu 3 kinnistu detailplaneering

Olemasolevalt planeeringuala lähipiirkonnas (määruses nr 10 nõutud kaugusel)

veevõtukohad puuduvad. Hüdrandid vooluhulgaga 10 l/s on ette nähtud Altren

Projekt OÜ tööga nr 24011 projekteeritavast ühisveevärgi torustikust. Projekteeritud

hüdrandid jäävad planeeringualast ca 60 m -115 m kaugusele (vt joonis nr 1).

Projekteeritud hüdrantde rajamisega (eeldatavalt 2024 aasta jooksul) on võimalik

tagada nõuetekohane väline tuletõrjevesi.

Ehitusõiguse ja arhitektuursete tingimuste alusel on hoonestuse minimaalseks

tuleohutusklassiks TP-3, mis ei keela kõrgema tuleohutusklassiga hoone

projekteerimist.

Vastavalt tuleohutusnõuetele peab vältima tule levimist teisele ehitisele, välja

arvatud piirdeaiale, postile ja muule sarnasele nõnda, et oleks tagatud inimese

elu ja tervise, vara ja keskkonna ohutus. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline

kuja olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui

kaheksa meetrit, tuleb piirata tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet

rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tule levikut. Hoonetevahelist kuja

mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid

eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservast.

Planeeritud kruntide hoonestusalad omvahel ja kaugus naabermaaüksuste

hoonetest jääb nõutud kaugusele.

Operatiivsõiduki juurdepääs on tagatud olemasolevatelt avaliku kasutusega Õhtu

tänavalt.

Projekteerimisel ja planeeringu realiseerimisel tuleb arvestada kehtivate normide

ja nõuetega.

3.10 Kuritegevuse riske vähendavad tingimused

Kuritegevuse riskide vähendamisel on arvestatud standardi EVS 809-1:2002 põhimõtteid.

Tihe ja sõbralik läbikäimine naabritega aitab ära hoida kuriteohirmu, mistõttu on soovitatav liituda naabrivalvega. Naabrivalve on suunatud piirkondadele, kus elanikud soovivad oma naabruskonnas vähendada kogukonna toel kuritegevust.

Hoone ümbruses kasutada liikumisanduriga valgusteid. Soovitatav on kasutada ka

videovalvet.

Eramaa selge eristamine on võimalik piirdeaia või halaspiirde rajamisega, mis on lubatud.

Ehituses kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud). Hoida oma territoorium alati korras ja teostada kiired parandustööd.

3.11 Keskkonnatingimuste seadmine

Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju kui järgitakse detailplaneeringus ette nähtut ja kruntide igakordsed omanikud peavad rangelt kinni seadusega sätestatud keskkonnakaitse põhimõtetest. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud, peamiselt ehitustegevuse ajal, on eeldatavalt väikesed ja nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu- ja selle mõjualaga.

Puhja alevikus Õhtu 3 kinnistu detailplaneering 17

3.11.1 Põhja- ja pinnavee kaitstuse tagamine

Planeeringuala asub Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardirakenduse kohaselt keskmiselt kaitstud alal, st reostusohtlikkuse tase on keskmine. Planeeringulahenduse näeb ette liitumise ühisvee ja -kanalisatsiooniga, misõttu võib eeldada, et kavandatav tegevus ei ohusta põhja- ega pinnavee seisundit.

3.11.2 Jäätmed

Olmejäätmete kogumine tuleb lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Elva

valla jäätmehoolduseeskirjale. Kruntidel tekkivad jäätmed tuleb koguda

suletavatesse konteineritesse. Jäätmekonteinerid on soovitatav paigutada

varjualuse alla või jäätmajja.

3.11.3 Energiatõhusus

Energiatõhususe nõuded on toodud direktiivides, energiamajanduse korralduse seaduses, ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded1.

Elamute projekteerimisel pöörata tähelepanu energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele ning näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks ja alternatiivsete energiaallikate kasutamiseks.

Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide (toodavad elektrit) kasutamine.

Päikesepaneelide kasutamise nõuded on välja toodud ptk-s 3.6.

3.11.4 Radoon

Inimese tervise mõjude seisukohalt on oluline piirkonnas olev radoonirisk. Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud pinnase radooniriski kaardi 5 kohaselt jääb planeeringuala täiendava uuringuvajadusega piirkonda. Viimane mõõtmine toimus 2003 aastal ja selle tulemusel oli radoonirisk keskmine (Rn-risk 30-50 kBq/m³).

Elamu siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond. Eeldatavalt puudub vajadus viia läbi radooniuuring. Kohalikul omavalitsusel on täpsema informatsiooni alusel õigus projekteerimise käigus nõuda radooniuuringi läbiviimist. Vajadusel tuleb kavandada ehituslikud meetmed vastavalt EVS-s 840:2023 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes toodule.

3.11.5 Insolatsioon

Juhendi 6 kohaselt peab insolatsiooni kestus olema tagatud ajavahemikus 22. aprillist kuni 22. augustini. Arvestuse ühik on üks päev. Lubatav kõrvalekalle insolatsiooni kestuse arvutamisel on +/- 5 minutit.

Planeeritud üksikelamute asukohad vastaval krundil ja naaberhoonete kaugus võimaldab tagada normatiivse insolatsiooni päevas. Projekteerimisel lähtuda insolatsiooni kestvuse arvutamise juhendist ja EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“.

5https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc87

5375e

6 https://ekel.ee/images/Insolatsiooni_kestuse_arvutamise_juhend_16.04.2020.pdf

18 Puhja alevikus Õhtu 3 kinnistu detailplaneering

3.11.6 Müra ja vibratsioon

Planeeringuala asub tiheasustusega alal madala liikluskoormusega Õhtu tänava ääres. Sõidukiirus planeeringualaga piirnevas lõigus on 50 km/h.

Planeeringuala mürasituatsiooni hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest. Planeeringuala (elamumaa) tuleb määruse kohaselt müra hindamisel lugeda II kategooria alaks (haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad), kus liiklusmüra piirväärtus päeval on 60 dB ja 55 dB öösel; sihtväärtus 55 dB päeval ja 50 dB öösel.

Müratase hoonete siseruumides ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ esitatud piirnorme ehk eluruumides 40 dB päeval ning magamisruumides 30 dB öösel. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.

Lähtudes olemasolevast liikluskoormusest ei ole eeldada, et planeeritud kruntidel ületataks kehtivaid müranorme, sh ei tõuse kahe perekonna lisandumisel (sisuliselt ühe perekonna, kuna varasemalt on tegemist olnud ühe ükskikelamu kompleksiga) piirkonda liikluskoormus tuntavalt ka olemasolevatele lähipiirkonna elanikele. Liiklusmüra piiramise meetmed maaüksusel välisõhus ei ole vajalikud.

Piirkonna liikluskoormuste juures ei kujune planeeringualal ja lähipiirkonnas probleemseks liiklusest tingitud saasteainete konstsentratsioonid ega ka võimalik vibratsioon, kuna sõiduteed on kõva katte all ja rahuldavas korras (ka ühisvee ja - kanalisatsioonitorustike rajamise järel tuleb katend taastada). Õhukvaliteedi (liiklusest tingitud saasteainete kontsentratsioonide) piirväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni piirväärtused on kehtestatud sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“. Tervisekaitsenormidele vastavad tingimused on hoonestusaladel võimalik tagada (piirnevad sõiduteed on rahuldavas korras), mistõttu piiranguid projekteerimiseks või arhitektuurilahenduse väljatöötamiseks ei ole otstarbekas seada.

Hoonetele tehnoseadmete valikul ja paigutamisel tuleb arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 normtasemeid.

Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel maa-aladel ajavahemikus 21.00-7.00 ületada määruses nr 71 sätestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00–19.00.

Planeeringu elluviimisega kaasnevad ehitustegevused tuleb korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon ja tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Arvestades, et planeeringuala naabermaaüksustel asuvad valdavalt elamud, tuleb ehitustöödest põhjustatud müra ja vibratsiooni leevendamiseks kasutada järgmiseid töövõtteid:

Puhja alevikus Õhtu 3 kinnistu detailplaneering 19

⚫ Müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus kell

8.00 - 18.00 (vältida tavapäraseid puhkeaegasid (varahommik, hilisõhtu,

nädalavahetus);

⚫ Tolmuemissioonide vähendamiseks ehitustöödel tuleb vähendada materjalide

langemiskõrgust, katta ehitusmaterjalid veol ja ladustamisel, vajadusel niisutada

lenduvat materjali, perioodiliselt puhastada ehitusplatsi teid ja seadmeid ning vältida

ehitusmaterjalide laadimist tugeva tuulega;

⚫ Ehitustegevuse käigus tuleb vältida vibratsiooni teket, mis ületaks piirnorme.

Ehitusprojektiga tuleb valida ehituskonstruktsioon ja -viis, mis tagaks

vibrokiirenduse väärtused, mis ei põhjusta ohtu ümbritsevatele hoonetele .

3.12 Servituudi seadmise vajadus

Tehnovõrkude (ühisveevärgi ja - kanalisatsioonirajatised, elektri- ja sideehitised) tarbeks tuleb vajadusel ette näha võrguvaldajate kasuks tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmine. Isikliku kasutuõiguse sisuks on tehnovõrkude omamine, kõikide toimingute teostamine, mis on vajalikud ehitamiseks, kasutamiseks, hooldamiseks, korrashoiuks, asendamiseks, remontimiseks, kasutusse andmiseks ja likvideerimiseks, ning muul viisil ekspluateerimiseks tehnovõrkude talituse tagamise eesmärgil. Isikliku kasutusõiguse ala tuleb tagada vastavalt kehtivates õigusaktides ette nähtud kaitsevööndi ulatuses.

Eeldatav servituudi seadmise vajadus on krundil nr 2 krundi nr 1 kasuks sideühenduse loomiseks. Põhimõtteline servituudiala on näidatud joonisel nr 3.

3.13 Planeeringu elluviimine

3.13.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude

hindamine

Planeeringualal ja selle mõjualas puuduvad väärtustatud hooned, miljööalad ja väärtuslikud maastikud, mistõttu puudub antud kontekstis käesoleva detailplaneeringuga avalduv kultuuriline mõju.

Planeeringulahenduse elluviimisel kahe üksikelamu kompleksi rajamisega võib eeldada, et Õhtu, kui juurdepääsu tagava tänava liikluskoormus vähesel määral kasvab. Samas, kuna planeeringuala asub tiheasustusalal ja on ka varem olnud hoonestatud ning peamised esmatasandi teenused on igapäevaseks kasutamiseks väga hästi kättesaadavad nii jalgsi kui ka jalgrattaga, on lisanduva autoliikluse olulisus praktiliselt tunnetamatu.

Planeeringulahendusel on positiivne mõju uute atraktiivsete elukohtade loomisele. Samuti on planeeringulahendus maakasutuslikult mõistlik, kuna kasutab ära olemasolevaid taristuid ja vähendab valglinnastumise survet.

Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist looduskeskkonnale, kuna planeeringuala asub linnalises keskkonnas, kus puuduvad kõrge loodusväärtusega alad või objektid. Planeeringu elluviimine muudab küll vähesel määral ruumilist keskkonda, kuid olles sellest väike osa, ei saa kaasnevat mõju pidada looduskeskkonnale oluliseks. Positiivse poolena saab välja tuua, et kuna elamu rajamisega koos tuleb maa-alast minimaalselt 15% kõrghaljastada, muutub piirkond atraktiivsemaks ja ka haljastuse poole pealt mitmekesisemaks (võrreldes olemasoleva olukorraga).

Planeeringu elluviimisega kaasnevad majanduslikud mõjud on seotud ptk -s 3.13.2

toodud elluviimise kokkulepete osana seatud tingimuste ja nõuetega.

Majanduslikud mõjud on peamiselt seotud planeeringu elluviimisest huvitatud isiku

20 Puhja alevikus Õhtu 3 kinnistu detailplaneering

ja tulevaste krundiomanike finantsiliste võimalustega. Mõjud majandusele on

eeldatavalt positiivsed, kuna valda lisandub uusi elanikke ja seega ka erinevate

teenuste tarbijaid, mis elavdab majanduskeskkonda ja aitab Puhja alevikul püsida

elujõulisena.

3.13.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped

Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad ehitised ei kahjustaks naaberkinnistute kasutamise võimalusi ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab maaüksuse igakordne omanik, kelle poolt kahju põhjustanud tegevus lähtus.

Kehtestatud detailplaneering on aluseks maakorralduslike toimingute tegemisel ja ehitusprojektide koostamisel. Kõik edasised tegevused planeeringualal tuleb teostada vastavalt ehitusseadustikule ja teistele kehtivatele õigusaktidele ning heale projekteerimistavale.

Planeeringulahenduse elluviimisest huvitatud isikul on kohustus:

1. Kanda planeeritud kruntide katastriüksuste moodustamise kulud (maakorralduslikud toimingud).

2. Oma kulul välja ehitada mahasõit valla omandis olevalt Õhtu tänavalt ja detailplaneeringukohase juurdepääsutee krundil nr 2;

3. Ühisvee ja -kanalisatsioonilahenduse liitumislepinguga kokku leptavas sisus. AS Emajõe Veevärk rajab ühe vee ja ühe kanalisatsiooni liitumispunkti tänasele Õhtu tn 3 kinnistule ise, teise punkti saamine on tasuline, st ehitamise kulud tuleb katta huvitatud isikul.

4. Elektri- ja sidevarustuse liitumislepinguga kokku leptavas sisus, vajadusel ka selles osas, mis jääb planeeringualast väljapoole, kuid mis teenindab planeeringuala-.

5. Pinnase- ja sademevee ärajuhtimise süsteemi, vajadusel ka selles osas, mis jääb planeeringualast väljapoole, kuid mis teenindab planeeringuala.

6. Hüvitama detailplaneeringukohaste rajatiste projekteerimise, ehitamise ja ehitusjärelevalvega seotud kulud ning vajadusel notariaalsete tehingutega kaasnevad kulud ja riigilõivud.

7. Sõlmima vajalikud servituudi seadmise lepingud (sh seadma vastavad märked kinnistusraamatusse).

8. Enne detailplaneeringu alal paikneva huvitatud isiku omandis oleva kinnistu või hoonestusõiguse võõrandamist täitma vallavalitsusega sõlmitud lepinguga nr 13-16/81 võetud kohustused ise või andma need üle kinnistu või hoonestusõiguse omandaja(te)le või täitma need kohustused pärast võõrandamist ise, fikseerides selle vastavalt eeltoodule võõrandamislepingu(te)s. Lepingust nr 13-16/81 tulenevate kohustuste täitmisel ja kohustuste üleandmisel peab olema tagatud järjepidevus .

Planeeringuga seatakse selle elluviimiseks järgmised tingimused (elluviimise etapid):

1. Planeeritud kruntide alusel katastriüksuste moodustamine. Katastriüksused peavad olema moodustatud enne mistahes hoonele või rajatisele ehitusloa taotlemist.

2. Hoonestuse teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ja rajatiste projekteerimine.

3. Servituutide seadmine (vajadusel). Servituutide kanded kinnistusraamatusse tuleb teha enne ehituslubade väljastamist.

Puhja alevikus Õhtu 3 kinnistu detailplaneering 21

4. Hoonete teenindamiseks vajalike tehnovõrkude ja rajatiste välja ehitamine.

5. Ehituslubade väljastamine hoonestusele. Kruntide hoonestamine on lubatud etapiviisiliselt.

6. Kasutuslubade väljastamine hoonestusele. Mistahes hoonele kasutusloa väljastamise eelduseks on tehnilisele taristusele väljastatud kasutusload.

Puhja alevikus Õhtu 3 kinnistu detailplaneering 23

KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTMISEL JA

KOOSKÕLASTUSED

Kooskõlastaja/

arvamuse andja

Kooskõlastuse/arvamuse

kuupäev ja number

Kooskõlastuse/

arvamuse asukoht

Märkused

Elektrilevi OÜ,

volitatud esindaja

Enn Truuts

28.07.2023,

kooskõlastus nr

6406461382

Planeeringu

digitaalne konteiner

Tööjoonised

kooskõlastada

täiendavalt.

Päästeamet,

Ida Päästekeskuse

ohutusjärelevalve

büroo peainspektor

Laura Arm

04.09.2023

nr 7.2-3.3/5228-4

Planeeringu

digitaalne konteiner

Kooskõlastus nr

3430-2023-2.

Terviseamet,

Ida

regionaalosakonna

osakonnajuhataja

Marje Muusikus

18.08.2023

nr 9.3-1/23/4851-2

Planeeringu

digitaalne konteiner

Kooskõlastuskirjas on

välja toodud punktid

edaspidi planeeringus

arvestamiseks.

Nimetatud punktide

alusel on seletuskirjas

täiendatud peatükke

3.8.1, 3.11.4 ja 3.11.5.

Transpordiamet,

planeerimise

osakonna

kooskõlastuste

üksuse peaspetsialist

Tuuli Tsahkna

29.08.2023

nr 7.2-2/23/11210-4

Planeeringu

digitaalne konteiner

Kooskõlastatud

märkustega. Märkuste

alusel on seletuskirjas

täiendatud peatükki

3.13.2.

Keskkonnaamet,

keskkonnakorralduse

büroo juhataja

Helen Manguse

23.08.2023

nr 6-2/23/10212-3

Planeeringu

digitaalne konteiner

Arvamus, et

planeeringulahendus on

vastuolus

looduskaitseseaduse

§ 38 lg 3 sätestatud

ehituskeeluga.

de lahendusega. Kooskõlastus paikneb digitaalsete materjalide hulgas.

Puhja alevikus Õhtu 3 kinnistu detailplaneering 25

JOONISED

1. Situatsiooniskeem. Mõjuala funktsionaalsed

ja ehituslikud seosed M 1 : 5 000

2. Tugijoonis M 1 : 500

3. Põhijoonis tehnovõrkude lahendusega M 1 : 500