Dokumendiregister | Päästeamet |
Viit | 7.2-3.2/2173-2 |
Registreeritud | 05.06.2024 |
Sünkroonitud | 07.06.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
Toimik | 7.2-3.2 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Tartu Linnavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Tartu Linnavalitsus |
Vastutaja | Margo Lempu (Lõuna päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
Originaal | Ava uues aknas |
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ EEP001313, 26.03.2008, rg-kood 10439501
Ülikooli 4–3, 51003 Tartu tel +372 730 8260, e-post [email protected]
Töö nr DP15723
Tartu linn
IHASTE TEE 12C KRUNDI DETAILPLANEERING
I köide
Huvitatud isik: Räni KV OÜ
Büroo juhataja: Urmas Makrjakov
Vastutav spetsialist: Roman Smuškin volitatud arhitekt 7
Planeerija: Laura Andla
Tartu 2024
IHASTE TEE 12C KRUNDI DETAILPLANEERING Tartu linn
Töö nr DP15723, väljastatud 02.2024 DP
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ
Vastutav spetsialist: R. Smuškin
2
PLANEERINGU KOOSSEIS
SISUKORD
1. Planeeringu koostamise alused ja eesmärk ....................................................................... 3
2. Olemasoleva olukorra iseloomustus .................................................................................. 4
3. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed ......................... 5
4. Planeeringu lahendus ........................................................................................................ 6
4.1. Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid, kaalutlused ja põhjendused ....................... 6
4.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine......................................................................... 6
4.3. Krundi ehitusõigus ...................................................................................................... 7
4.4. Krundi hoonestusala piiritlemine ................................................................................. 7
4.5. Liiklus- ja parkimiskorraldus ........................................................................................ 7
4.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted .............................................................................. 8
4.7. Vertikaalplaneerimise põhimõtted ............................................................................... 9
4.8. Ehitistevahelised kujad ............................................................................................... 9
4.9. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad ..........................................................................10
4.9.1. Veevarustus ja tuletõrjeveevarustus ................................................................10
4.9.2. Kanalisatsioon .................................................................................................10
4.9.3. Sademeekanalisatsioon ..................................................................................10
4.9.4. Elektrivarustus .................................................................................................11
4.9.5. Soojavarustus .................................................................................................11
4.9.6. Sidevarustus ...................................................................................................12
4.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks .............................12
4.11. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine ....................................................13
4.12. Servituutide vajaduse määramine ............................................................................14
4.13. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................14
4.14. Planeeringu rakendamise tingimused ......................................................................14
JOONISED ...........................................................................................................................17
1. Olemasolev olukord M1:500 .............................................................................................18
2. Funktsionaalsed ja linnaehituslikud seosed M1:2000 .......................................................19
3. Põhijoonis M1:500 ............................................................................................................20
4. Tehnovõrgud M1:500 .......................................................................................................21
IHASTE TEE 12C KRUNDI DETAILPLANEERING Tartu linn
Töö nr DP15723, väljastatud 02.2024 DP
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ
Vastutav spetsialist: R. Smuškin
3
1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Tartu Linnavalitsuse 31. jaanuar 2023 a. korraldus nr 148 „Ihaste tee 12c krundi detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“.
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on kaaluda võimalusi üldplaneeringukohase ehitusõiguse määramiseks ärihoonetele. Lisaks lahendatakse liikluskorraldus, tehnovõrkudega varustamine, haljastus ja heakord.
Tartu linna üldplaneeringu kohaselt asub Ihaste tee 12c krunt ärihoone juhtotstarbega maa- alal, mis on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, büroo- või majutushoone ja ärieesmärgil kasutatava meelelahutus-, haridus-, sotsiaalhoolekande-, teadus-, tervishoiu-, puhke- või spordihoone, kesklinna sobiva tootmisettevõtte, näiteks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ettevõtte hoone maa-ala. Planeeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Tartu linna üldplaneeringuga.
Detailplaneeringu koostamisel on aluskaardina kasutatud Maainsener OÜ tööd (töö nr GEO 5826, koostatud jaanuar 2021. a).
Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja muud alusmaterjalid
Tartumaa maakonnaplaneering 2030+;
Tartu linna üldplaneering;
Ihaste tee 12c krundi detailplaneeringu keskkonamõju – ornitoloogiline hinnang (Eesti Ornitoloogiaühing, 2022);
Tartu Ihaste tee 12c taimkatte ülevaade (Aktiniidia OÜ, töö nr 18/22);
Ihaste tee 12c maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (Severitas OÜ, töö nr KL-22-07).
IHASTE TEE 12C KRUNDI DETAILPLANEERING Tartu linn
Töö nr DP15723, väljastatud 02.2024 DP
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ
Vastutav spetsialist: R. Smuškin
4
2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS
Planeeritav ala suurusega ca 1,1 ha asub Tartu linnas, Annelinna linnaosas.
Tabelis 1 on toodud andmed planeeritava ala kohta.
Tabel 1. Planeeringuala andmed.
Krundi aadress Katastritunnus Pindala m 2 Maakasutuse sihtotstarve
Ihaste tee 12c 79516:042:0032 9039 sihtotstarbeta maa 100%
Ihaste tee T15 79517:002:0107 hõlmatud osaliselt transpordimaa 100%
Planeeringuala edela osa läbivad kesk- ja madalpinge maakaablid ning survekanalisatsiooni torustik. Ihaste tee ääres on olemasolev tänavavalgustus.
Planeeritav ala on hoonestamata.
Planeeringuala on üsna tasase reljeefiga. Planeeringuala absoluutkõrgused jäävad vahemikku 32,00 – 35,00 m. Alkranel OÜ poolt aastal 2018 koostatud töö "Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel" kohaselt on piirkonnas 1% tõenäosuse üleujutuspiir absoluutkõrgusel 33,5 m.
EELIS andmebaasi alusel kasvavad naaberkrundil Ihaste tee 12b kaitsealused taimed. Aktiniidia OÜ on koostanud Ihaste tee 12c krundile taimkatte ülevaate (töö nr 18/22). Taimkatte ülevaate alusel on planeeringualal tegemist suhteliselt liigivaese taimkattega. Tegemist on osaliselt võsastunud rohumaaga, mida ei ole viimastel aastatel niidetud. Liigirikkus on mõnevõrra suurem Ihaste tee transpordimaal, mida on regulaarselt niidetud. Haruldasi ja kaitsealuseid taimeliike ala ülevaatuse käigus ei leitud. Planeeringuala taimkate ei oma looduskaitselist väärtust.
Juurdepääs planeeringualale on võimalik Ihaste teelt. Tegemist on kahesuunalise asfaltkattega sõiduteega. Sõidutee laius on 8 m ning teemaa krundi laius planeeringuala ulatuses ca 60 – 70 m. Planeeringualast teisel pool Ihaste teed asub 4 m laiune kergliiklustee. Stratum OÜ on koostanud 2021 aastal Tartu tänavavõrgu liiklussageduste uuringu õhtusel tipptunnil, mille kohaselt on Ihaste tee liiklussagedus suunaga Tartu linna poole 156 autot/h ja suunaga Ihaste poole 254 autot/h.
Olemasolev olukord on kajastatud joonisel 1.
IHASTE TEE 12C KRUNDI DETAILPLANEERING Tartu linn
Töö nr DP15723, väljastatud 02.2024 DP
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ
Vastutav spetsialist: R. Smuškin
5
3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED JA LINNAEHITUSLIKUD SEOSED
Planeeringuala asub Tartu linna kaguosas, Annelinna linnaosas kesklinnast linnulennult ca 3 km kaugusel. Planeeringuala piirneb kagust Idaringteega ning edelast Ihaste teega. Vastavalt Tartu linna üldplaneeringule on Idaringtee kaitsevöönd 15 m ning Ihaste teel 10 m mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast. Teede kaitsevööndid ei ulatu Ihaste tee 12c krundile. Loodest piirneb planeeringuala Ihaste tee 12b krundiga, mille näol on tegemist hoonestamata ärisihtotstarbelise krundiga. Ihaste tee 12c ja Ihaste tee 12b piiril kulgeb kraav.
Üldlaneeringu kohaselt on Ihaste tee 12c krunt määratud ärihoone maa-alaks. Planeeringuala jääb asumisse TA6, kus on lubatud maksimaalne korruselisus 3 ning minimaalne täisehitus 30%. Väljavõte kehtiva üldplaneeringu maakasutusest on toodud joonisel 3.
Planeeringuala piirinaabrite andmed on toodud tabelis 2. Tabel 2. Planeeringuala piirinaabrid.
Krundi aadress Katastritunnus Pindala Maakasutuse sihtotstarve
Ihaste tee T15 79517:002:0107 48251 m² transpordimaa 100%
Ihaste tee 12b 79301:001:0392 30859 m² ärimaa 100%
Ligikaudu 130 m kaugusel asub Ropka-Ihaste looduskaitseala Ihaste sihtkaitsevöönd, mille kaitse-eesmärk on luhakoosluste, kaitsealuste taimeliikide ning lindude rändepeatus- ja pesitsuspaikade kaitse. Ala kuulub ka Natura 2000 alade võrgustikku Ropka-Ihaste linnuala ja Ropka-Ihaste loodusalane.
Planeeringuala vahetu ümbrus on hoonestamata. Lähim hoonestatud ala jääb planeeringualast ca 100 m kaugusele kagusse, teisele poole Idaringteed. Tegemist on 2- korruseliste ridaelamutega, mille ehitisealused pinnad jäävad vahemikku 347,9 – 350 m2, absoluutkõrgused vahemikku 42,2 – 52,5 m. Täisehitusprotsent ridaelamumaa kruntidel on 15 – 19%.
Juurdepääsu võimalused planeeringualale on head nii jalgsi, ratta, ühistranspordi kui sõiduautoga liigeldes. Ihaste tee ääres, planeeringualast teisel pool teed, kulgeb kergliiklustee, mille kaudu on võimalik Ihastest Tartu kesklinna jõuda. Lisaks on kergliiklusteid pidi võimalik liikuda Annelinna ning Ringtee tänavale. Lähim bussipeatus (Viadukti) jääb planeeringualast ca 290 m kaugusele Idaringtee äärde. Ligikaudu 350 m kaugusele Ihaste tee äärde jääb Männimetsa bussipeatus. Olemasolev ühistranspordivõrk võimaldab jõuda 30 minutilise sõiduaja jooksul enamustesse tõmbekeskustesse (Tartu kesklinna jõuab ca 20 minutilise sõiduajaga). Eeltoodust lähtuvalt võib järeldada, et planeeringualal on head ühendused kergliiklusteede võrgustiku ning bussipeatustega, mis tagab võimalused liigelda lisaks autole ka rattaga, jala ning ühistranspordiga.
Funktsionaalseid ja linnaehituslikke seoseid kajastab joonis 2.
IHASTE TEE 12C KRUNDI DETAILPLANEERING Tartu linn
Töö nr DP15723, väljastatud 02.2024 DP
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ
Vastutav spetsialist: R. Smuškin
6
4. PLANEERINGU LAHENDUS
4.1. Planeeringu ruumilise arengu eesmärgid, kaalutlused ja põhjendused
Detailplaneeringu ruumilise arengu eesmärgiks on Tartu linna üldplaneeringu elluviimine läbi piirkonda sobiva hoonestuse rajamise. Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on Ihaste tee 12c kinnistu maakasutuse otstarbeks määratud ärihoone maa-ala. Detailplaneeringu lahenduses ette nähtud maakasutus, arhitektuurinõueded ning krundi ehitusõigus arvestab Tartu linna üldplaneeringut, olemasolev olukorda ning kontaktaladel asuvat hoonestust (vt ptk 3). Planeeringu lahenduse kaalutlused ja põhjendused on järgmised:
Planeeringuala asukoht on ärihoonete rajamiseks sobilik jäädes suure liikluskoormusega tänavate äärde. Planeeringuala on hästi ligipääsetav nii autoga kui ka jalgsi, ratta või ühistranspordiga.
Planeeringuala lähedusest on leitud küll kaitsealuseid taimeliike, kuid vastavalt kinnistul läbiviidud taimkatte uuringule ei oma planeeringuala taimkate looduskaitselist väärtust ning ärihoonete rajamine planeeringualale ei avalda negatiivset mõju.
Planeeringualast ca 130 m kaugusel asub Ropka-Ihaste looduskaitseala, mille kaitse- eesmärgiks on muuhulgas lindude rändepeatus- ja pesitsuspaikade kaitse. Vältimaks lindude kokkupõrkeid hoonetega, määratakse planeeringuga vastavad arhitektuursed tingimused hoonete projekteerimiseks.
Kontaktvöönd on hoonestamata, lähim hoonestus jääb Idaringteest teisele poole. Ehitusõigus planeeritakse üldplaneeringuga kooskõlas, et tagada piirkonna terviklik areng. Planeeringuga juurdepääs Ihaste tee 12b kinnistule, et võimaldada tulevikus sealse ala arendamist.
Planeeritud hoonete kõrgus, korruselisus ning täisehitusprotsent lähtub üldplaneeringust, mis lubab maksimaalseks korruselisuseks kolm korrust ning minimaalseks täisehitusprotsendiks 30%. Sellest lähtuvalt on käesoleva detailplaneeringuga ette nähtud suurim lubatud korruselisus kolm ning planeeritud täisehitusprotsent on 33%.
Katusekallete määramisel on lähtutud planeeringualast üle tee asuvate ridaelamu katusekalletest ning vastavalt on planeeringuga määratud lubatud katuse- kaldevahemik 0-150.
Kuna planeeringuga määratakse ehitusõigus ning arhitektuursed tingimused kooskõlas kontaktvööndi hoonestuse ja üldplaneeringuga siis võib järeldada, et ärihoonete rajamine planeeringus ette nähtud mahus on sobiv ning rikastab nii arhitektuurselt kui esteetiliselt piirkonda.
4.2. Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringuga olemasolevaid krundipiire ei muudeta ning uusi krunte ei moodustata.
IHASTE TEE 12C KRUNDI DETAILPLANEERING Tartu linn
Töö nr DP15723, väljastatud 02.2024 DP
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ
Vastutav spetsialist: R. Smuškin
7
4.3. Krundi ehitusõigus
Krundi ehitusõigus on toodud tabelina põhijoonisel (joonis 3).
4.4. Krundi hoonestusala piiritlemine
Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid. Väljaspoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud. Hoonestusala on antud suurem kui hoonete suurim lubatud ehitisealune pind, mis võimaldab vabamalt valida hoonestuse paiknemist ja konfiguratsiooni projekteerimise käigus. Hoonestusalasse võib rajada parkimisalasid ning haljastust.
Planeeritud hoonestusala piiritlemine ja sidumine krundi piiridega on näidatud põhijoonisel (joonis 3).
4.5. Liiklus- ja parkimiskorraldus
Juurdepääs on planeeritud Ihaste teelt Ihaste tee 12c krundi edela nurgas asuva olemasoleva mahasõidu kaudu. Servituudiga tagatakse juurdepääs ka Ihaste tee 12b krundile, et tulevikus võimaldada seal üldplaneeringukohast ala arendamist.
Põhijoonisel on näidatud põhimõttelised juurdepääsud planeeringualale ning võimalike parkimisalade paigutus, mis täpsustatakse hoonete projektiga. Nii autode kui jalgrataste parkimine on planeeritud krundisiseselt vastavalt Tartu linna üldplaneeringule. Parkimine on lubatud lahendada avaparklana, hoone mahus või katusel. Parkimine tuleb liigendada haljastusega põhimõttel, kus 10 parkimiskoha kohta tuleb kavandada vähemalt üks haljassaarega puu.
Krundisiseste teede ja parklate projekteerimisel tuleb tagada nõutud haljasala suurus (vt ptk 4.6) ja normikohane parkimiskohtade arv. Planeeritud teed ja parkimisalad kaetakse kõvakattega. Katendi liik täpsustatakse teede ja parklate projekteerimise käigus. Liikumisteede ja juurdepääsude kavandamisel tuleb tagada võimalused liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimestele.
Parkimine on planeeritud vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ toodud normatiividele. Normatiivne parkimiskohtade arv lähtuvalt võimalikust illustratiivsest lahendusest on toodud tabelis 3. Täpne parkimislahendus ja kohtade arv selgub projekteerimisel, sõltudes realiseeritavast ehitusõigusest ja hoone(te) kasutusotstarvetest. Hoonete mahtu ja kasutamise otstarbeid saab kavandada mahus, mis võimaldab tagada normikohase parkimise. Parkimiskohtade arvu väljaselgitamiseks ja täpsustamiseks on võimalik koostada liikluse tekke ja parkimise nõudluse uuring koos erinevate liikumisviiside juurdepääsetavuse võrdleva analüüsiga.
Jalgrattaparklate kavandamisel tuleb lähtuda Tartu linna jalgrattaparklate tüüptingimustest ning kehtivast linnatänavate standardist.
IHASTE TEE 12C KRUNDI DETAILPLANEERING Tartu linn
Töö nr DP15723, väljastatud 02.2024 DP
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ
Vastutav spetsialist: R. Smuškin
8
Tabel 3. Sõiduautode parkimiskohtade arvutus.
Krundi aadress Hoone liik Suletud
brutopind* Parkimisnormatiiv
Normatiivne parkimiskohtade arv
Ihaste tee 12c
Asutus 2000 1/60 33
Restoran, kohvik 1100 1/120 9
Supermarket, kauplused
1000 1/50 20
Tööstusettevõte ja ladu 3500 1/150 23
*Täpne suletud brutopind pannakse paika projekteerimisel.
Tabel 4. Jalgrataste parkimiskohtade arvutus.
Krundi aadress Hoone liik Suletud
brutopind* Jalgrataste
parkimisnormatiiv Jalgrataste
parkimiskohtade arv
Ihaste tee 12c
Asutus 2000 1/100 20
Restoran, kohvik 1100 1/50 22
Supermarket, kauplused
1000 1/150 7
Tööstusettevõte ja ladu
3500 1/200 18
*Täpne suletud brutopind pannakse paika projekteerimisel.
Ihaste tee olemasolev liiklustihedus on suhteliselt suur (tipptunnil suunaga Tartu linna poole 156 autot/h ja suunaga Ihaste poole 254 autot/h), mistõttu võib eeldada, et planeeringu lahenduse realiseerimisel ei kaasne olulist tõusu liiklussageduses. Ehitamise ajal võib kaasneda ajutiselt liiklussageduse tõusu, kuid liiklussagedus taastub hoonete valmimise järel.
Planeeringuala vahetus läheduses asuvad olemasolevad kergliiklusteed ning bussipeatused (vt ptk 3). Planeeringuga on ette nähtud kergliiklustee ning ülekäigurada, et luua ühendus olemasoleva kergliiklusteede ning ühistranspordi võrgustikuga. Head ühendused kergliiklusteede ja ühistranspordiga vähendavad sõidukite poolt tekitavat liikluskoormust ning soodustavad liiklejaid kasutama sõidukitele alternariivseid keskonnasõbralikumaid liikumisvõimalusi.
Planeeritud kergliiklustee ja ülekäiguraja täpne asukoht ja parameetrid selguvad projekteerimisel. Kergliiklustee ja ülekäiguraja väljaehitamiskohustus on Ihaste tee 12c krundi igakordsel omanikul ning nende väljaehitamine on planeeringu realdiseerimise eeldus.
4.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Kõrghaljastuse osakaal krundi pinnast peab olema vähemalt 10%. Kõrghaljastuse osakaalu arvestatakse täiskasvanud liigi võraulatuse alusel. Nii külastajate kui ka töötajate seisukohalt tuleb rajada krundisisestele haljasaladele puhkeala. Avalikkusele mõeldud tegevuse korral (kaubandus- ja vabaajakeskused ning teenindusettevõtted) peavad välialad olema esinduslikult kujundatud ning võimaldama lühipuhkust (istumisvõimalused).
IHASTE TEE 12C KRUNDI DETAILPLANEERING Tartu linn
Töö nr DP15723, väljastatud 02.2024 DP
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ
Vastutav spetsialist: R. Smuškin
9
Haljastuse kavandamisel peab looma selle kasvuks sobilikud tingimused. Tagatud peab olema liigile omane valgustus- ja ruumivajadus. Kasvupinnase hulk ja istutusala suurus peavad olema piisavad istiku edasiseks kasvuks. Kavandatav haljastus peab olema liigirohke. Kruntide haljastuse lahendus tuleb anda hoone projektiga, lahendus peab valmima ehitisega samaaegselt.
Kõrghaljastuse põhimõtteline lahendus ning võimalikud asukohad on näidatud põhijoonisel. Istutatavate puude ja põõsaste arv ja liigid tuleb täpsustada ehitusprojekti mahus. Rajatav haljastus peab olema mitmerindeline.
Piirded ei ole lubatud, v.a ladustamisplatside jms majandussuunitlusega krundi osade piiritlemiseks.
Jäätmete kogumise korraldab krundi valdaja. Olmejäätmete kogumine lahendada vastavalt jäätmeseadusele ja Tartu linna jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmed tuleb koguda vastavatesse kinnistesse prügikonteineritesse (soovitavalt maa-alused süvakonteinerid), millele on vajalik tagada vaba juurdepääs. Eraldi konteinereid kasutada sorteeritud ja olmejäätmetele. Prügikonteinerite võimalik asukoht täpsustada hoonete projekteerimise käigus.
Heakorra tagamisel tuleb järgida Tartu linna heakorraeeskirjas sätestatud nõudeid.
4.7. Vertikaalplaneerimise põhimõtted
Alkranel OÜ poolt aastal 2018 koostatud töö "Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel" kohaselt on planeeringuala piirkonnas 1% tõenäosuse üleujutuspiir absoluutkõrgusel 33,5 m. Planeeringuala absoluutkõrgused jäävad vahemikku 32,00 – 35,00 m. Planeeringualal on vajalik maapinna reljeefi muutmine ning maapinna tõstmine. Hoonestusealusel alal on vajalik maapinda tõsta kõrguseni 34,00 m. Ülejäänud planeeringuala ja teede osas tuleb maapind tõsta vähemalt kõrgusele 33,50 m. Maa-ameti kaardirakenduse andmetel on planeeringuala kaetud sügavate madalsoomuldadega, mistõttu on vajalik olemasolevat pinnast eemaldada, paigutada ümber ning asendada täitepinnasega (liiv, kruus, killustik). Pinnast tuleb eemaldada planeeritavate teede ja hoonestuse aluselt maa-alalt. Olemasoleva pinnase eemaldamise ulatuse ning hoonestuse tingimuste täpsustamiseks tuleb teostada geoloogilised uuringud hoonestataval alal.
Üleujutusriskide maandamiseks peab hoonete null-tasand olema minimaalselt kõrgusel 34,3 m abs.
Maapinna tõstmisega planeeringualal ei kaasne muutust naaberalade veerežiimis. Vertikaalplaneerimisel on oluline juhtida sademeveed hoonest eemale ning kindlustada vee mittevalgumine naaberkinnistutele.
4.8. Ehitistevahelised kujad
Hoonetevahelise tuleohutuskuja laiuseks sätestab siseministri määrus nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” 8 meetrit, olenemata hoone tulepüsivusklassist. Kui hoonetevaheline tuleohutuskuja laius on alla 8 meetri, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.
IHASTE TEE 12C KRUNDI DETAILPLANEERING Tartu linn
Töö nr DP15723, väljastatud 02.2024 DP
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ
Vastutav spetsialist: R. Smuškin
10
4.9. Tehnovõrkude ja rajatiste asukohad
Planeeringuga on antud tehnovõrkude ja rajatiste võimalikud asukohad ja ehitustingimused, mis täpsustatakse projekteerimise staadiumides.
4.9.1. Veevarustus ja tuletõrjeveevarustus Veevarustuse planeerimisel on aluseks AS Tartu Veevärk 15.11.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr 23ARE-2-DT-30.
Olemasolev ühisveevärgi torustik De 110 asub Ihaste tee T15 ja Uus-Ihaste tee T1 kinnistute ristumiskohas. Planeeringuala veega varustamiseks on planeeritud De 110 veetoru alates olemasolevast veetorust kuni Ihaste tee 12c planeeritava ühenduskohani. Idaringtee tammist on veetrassi tarbeks läbi pandud hülss. Planeeringuala varustatakse veega ühe veeühenduse ja veemõõdusõlme kaudu.
Tuletõrjeveevarustus Lähimad olemasolevad tuletõrjehüdrandid on planeeringualast ca 300 m kaugusel Uus- Ihaste tee – Iirise tänava ristmikul (nr 1266) ja Hipodroomi-Salutähe-Metshaldja ristmikul (nr 1006). Vastavalt siseministri 18.02.2021 määrusele nr 10 § 6 lõige 3 peab veevõtukoht paiknema ehitise sissepääsust ja tuleohutuspaigaldiste päästemeeskonna toitesisenditest kuni 200 meetri kaugusel. Selle nõude tagamiseks on planeeringuga on ette nähtud rajada lisaks hüdrant Ihaste teele planeeritavale torustikule. Täpsem hüdrandi asukoht antakse ehitusprojektiga. Projekteerimisel tuleb lähtuda Siseministri 18.02.2021 määrusest nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“.
4.9.2. Kanalisatsioon Reoveekanalisatsiooni planeerimisel on aluseks AS Tartu Veevärk 15.11.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr 23ARE-2-DT-30.
Planeeringuala reovee eesvooluks on planeeritud Ihaste tee T13 kinnistul asuv De 800 PP reoveekanalisatsioonikollektor.
Planeeringuala reovee ärajuhtimiseks on planeeritud olemasolevalt De 800 PP reoveekanalisatsioonikollektorist isevoolselt De 200 PVC reoveekanalisatsioonitoru kuni Ihaste tee 12c krundi planeeritava ühenduskohani.
4.9.3. Sademeekanalisatsioon Sademeveekanalisatsiooni planeerimisel on AS Tartu Veevärk 15.11.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr 23ARE-2-DT-30.
Planeeringuala sademevesi juhitakse Emajõkke suubuvasse kraavisüsteemi, mis asub kinnistu läänepoolsel küljel.
Kraavisüsteemi juhitav sademevesi peab vastama Eesti Vabariigi seadusandlusega kehtestatud nõuetele.
Projekteerimisel tuleb arvestada, et sademeveelahendus ei tohi põhjustada üleujutusi Ihaste tee 13 kinnistul.
Valingvihma aegse ülekoormuse vähendamiseks sajuveeüsteemis tuleb planeeringualal sademevee vooluhulka (l/s) piirata. Vooluhulga (l/s) reguleerimiseks kasutada võimalikul määral väikese äravooluteguriga pinnakatteid ning planeerida kruntidele reguleeriv maht (mahuti, torud vmt). Nõuded vooluhulga piiramiseks täpsustatakse ehitusprojekti koostamiseks väljastatavates tehnilistes tingimustes.
IHASTE TEE 12C KRUNDI DETAILPLANEERING Tartu linn
Töö nr DP15723, väljastatud 02.2024 DP
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ
Vastutav spetsialist: R. Smuškin
11
Katuse sademevesi tuleb suunata väljaspool hoonet maapinnale, kust see voolab sademeveelehtritesse ja restkaevudesse.
Parkla sademevee puhastamiseks rajada liivapüüdur ja I-klassi õlipüüdur.
Sademe- ja drenaaživee juhtimine reoveekanalisatsioonitorustikku ei ole lubatud.
4.9.4. Elektrivarustus Elektrivarustuse aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 31.01.2024 väljastatud tehnilised tingimused nr 466242.
Detailplaneeringu ala elektrivarustus tagatakse uue kavandatava komplektalajaama baasil. Alajaam on ette nähtud planeeritava juurdepääsutee äärde. Alajaama teenindamiseks peab olema tagatud ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaama toide on planeeritud Ihaste tee 12c krundist edelasse jäävalt Hipodroomi 329:(Ülejõe) ja Ihaste tee 37:(Ülejõe) vaheliselt 10 KV maakaabelliinilt.
Planeeringuala elektrivarustuseks on planeeritud Hipodroomi 329:(Ülejõe) alajaamast ja uuest alajaamast eraldi fiidrite ringtoiteliinidena 0,4 kV maakaabelliinid. Liitumiskilbid peavad alati olema vabalt teenindatavad.
Planeeritud on kavandatava jalakäijate ülekäigu valgustamine.
Krundisisene elektrivarustuse ja välisvalgustuse lahendus antakse edasistes projekteerimisetappides. Planeeritud parklad peavad olema varustatud laadimistaristuga.
4.9.5. Soojavarustus Planeeringuala asub üldplaneeringu kohaselt kaugkütte piirkonnas. Planeeringuga on antud soojavarustuse lahenduse variandid kaugkütte baasil vastavalt Gren Tartu AS poolt 08.01.2024 väljastatud tingimustele nr 1/24 (variant 1 ja 2). Lisaks antakse planeeringuga võimalus lahendada soojavarustus lokaalselt.
Variant 1 Ühenduskoht kaugküttevõrguga nähakse ette Ihaste tee ja Luha tänava ristmikul olemasolevalt soojustorustikult – planeeritud torustiku pikkus ca 1670 m.
Variant 2 Ühenduskoht kaugküttevõrguga nähakse ette Lammi tee ja Ihaste põik tänava ristmikul olemasolevalt soojustorustikult 2*100/355 – planeeritud torustiku pikkus ca 1240 m.
Alternatiivsed ühenduskohad kaugküttevõrguga ja orienteeruvad trassikoridorid on tähistatud tehnovõrkude joonisel (joonis 4). Trassikoridori valik ja täpne torustiku asukoht lahendatakse projekteerimise staadiumis.
Variant 3 Vastavalt Tartu linna üldplaneeringule on kaugküttepiirkonnas lubatud küte lahendada lokaalselt juhul, kui soojusvarustus projekteeritakse kütusevabade taastuvate energiaallikate baasil. Arvestades, et vastavalt tehnilistele tingimustele asuvad lähimad võimalikud liitumispunktid enam kui 1 km kaugusel, on planeeritud alternatiivina lahendada küte lokaalselt.
Maakütte valimisel tuleb maaküttesüsteem lahendada krundi piires ning vastavalt kehtivatele normatiividele ja praktikatele. Lubatud on kinnised vertikaalsed maasoojussüsteemid, lahtised soojuspuuraugud (energiakaevud) ja hoonealused nn vaia tüüpi soojuspuuraugud (kohtvaiad). Planeeringualal on välistatud horisontaalkontuuridega maasoojussüsteemide rajamine, kuna krundil puudub selleks vajaminev ruum. Maaküttelahenduse lõplikul valikul ja elluviimisel tuleb arvestada dokumentatsiooniga „Maaküte Tartus“ (Maves OÜ, 2019).
IHASTE TEE 12C KRUNDI DETAILPLANEERING Tartu linn
Töö nr DP15723, väljastatud 02.2024 DP
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ
Vastutav spetsialist: R. Smuškin
12
Soojavarustuse lahendamisel on lubatud lisaks maaküttele ka muud energiasäästlikud ning keskkonda minimaalselt saastavad süsteemid (õhk-vesi või õhk-õhk soojuspump, päikesepaneelid jms). Päikesepaneelide valikul eelistada tavapäraseid katusekatte- ja fassaadimaterjale asendavaid päikesepaneele. Mistahes tüüpi päikesepaneelide kasutamisel peavad olema tagatud kehtivate normide kohased nõuded ja tingimused.
Täpne soojavarustuse lahendus anda projekteerimisel.
4.9.6. Sidevarustus Sidevarustuse aluseks on Telia Eesti AS-i poolt 02.12.2023 väljastatud telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38368718.
Sidekaevust IHA-5 on planeeritud rajada sidetoru kuni planeeritavate hoonete tehnoruumini.
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia järelevalvega. Telia Eesti AS ei võta väljastatud tehniliste tingimustega sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust.
4.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatava elluviimiseks
Severitas OÜ on koostanud „Ihaste tee 12c maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu“. KSH eelhinnangus jõuti järeldusele, et arvestades planeeritavat tegevust, mahtu ja iseloomu, ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimisel ja rajatiste sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju.
Projekteeritavate hoonete tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel tuleb arvestada naaberhoonete paiknemisega ning sellega, et tehnoseadmete müra ei ületaks ümbruskonna elamualadel keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 normtasemeid.
Ehitustegevused tuleb käsitletaval maa-alal korraldada keskkonnasõbralikult, vastavalt heale tavale ja kehtivatele normidele. Ehitustegevuse ajal on võimalik mõningane vibratsioon, tolm ning tavalisest suuremas koguses jäätmete teke. Ehitustegevuse ajal peab arvestama, et lahendatud oleks jalakäijate ja sõidukite turvaline liikumine, ehitustegevus ei tohi öisel ajal häirida piirkonna elanikke. Kuna mõjualas on müratundlikud alad, tuleb ehitusprojektis näha ette müra vähendavad meetmed.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2010/31/EL hoonete energiatõhususe kohta (Euroopa Parlament, 19.05.2010), ütleb, et pärast 31.12.2020 peavad kõik uusehitised olema liginullenergiahooned. Energiatõhususe nõuded on toodud ehitusseadustikus ja ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 11.12.2018 määruses nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded. Uute hoonete projekteerimisel tuleb tähelepanu pöörata energia säästmisele ja võimalusel lokaalsele tootmisele. Projekteerimisel näha ette võimalusi energiatarbe vähendamiseks, samuti on soovitav kavandada alternatiivsete energiaallikate kasutamist.
Kuna liginullenergiahoones kompenseeritakse optimeeritud energiakasutust taastuvenergia allikatest lokaalse soojuse ja elektri tootmisega, tuleb hoone kavandamisel arvestada ka vastavate soojuse ja elektri tootmise süsteemidega. Taastuvenergia allikatest soojuse ja elektri tootmise lihtsaimad viisid on soojuspumpade, päikesekollektorite (sooja vee tootmiseks) ja päikesepaneelide (toodavad elektrit) kasutamine.
Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb kagust Idaringteega, on planeeringu koostamisel arvestatud liiklusest põhjustatud müraga. Idaringtee liiklusest põhjustatud müra ulatust on planeeringu koostamisel hinnatud vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016. a
IHASTE TEE 12C KRUNDI DETAILPLANEERING Tartu linn
Töö nr DP15723, väljastatud 02.2024 DP
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ
Vastutav spetsialist: R. Smuškin
13
määrusele nr 32. Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (edaspidi AÕKS) ja müra normtasemeid sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Liiklusmüra sihtväärtused planeeringualal on 60 dB päeval ja 50 dB öösel.
Vastavalt Tartu linna välisõhu strateegilisele mürakaardile (koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, 2022) jääb Idaringteelt tulev müra normide piiridesse. Planeeringuala kagu piirist ligikaudu 25 m ulatuses jääb müratase päeval vahemikku 55-59 dB, ülejäänud planeeringuala osas vahemikku 50-54 dB. Öisel ajal jääb müratase vahemikku 45-49 dB.
Planeeritud hoonete välispiirete projekteerimisel tuleb arvestada, et müra normtasemed ruumides peavad vastama Sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 ja Eesti Standardis 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ esitatud normtasemetele.
Tulevikus (piirkonna liikluskoormuse tõusul) võib esineda müra suurenemist valdavalt teekaitsevööndis ja selle vahetus läheduses. Kavandatud hoonestus jääb tee kaitsevööndist väljapoole.
Liiklusmürast tekitatud hoonesisest müra saab vajadusel vähendada. Soovitav on kasutusele võtta järgmised meetmed hoonesisese müra leevendamiseks:
hoone seinakonstruktsioonid planeerida tõhusa heliisolatsiooniga; akende valikul hoone teepoolsel küljel tuleb tähelepanu pöörata akende
heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Soovitav on kasutada kolmekordseid õhkvahega klaaspakettaknaid;
hoone ruumide paigutusel arvestada kõrgendatud müratasemeid ja võimalusel kavandada vaikset siseruumi nõudvad ruumid mitte riigiteepoolsele küljele;
õhusaaste vähendamiseks on võimalik hoonetesse paigaldada õhupuhastusega sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteemid.
4.11. Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine
Ehitised tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud linnaehituslike põhimõtete järgi. Need peavad sobima ümbritsevasse keskkonda. Hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda tingimusest, et nende arhitektuur peab olema linnaruumi arhitektuuriliselt rikastav ning ohutu inimestele, varale ja keskkonnale.
Viimistlusmaterjalide valikul kasutada vastupidavaid, kvaliteetseid ning linnakeskkonda sobivaid materjale. Fassaadide lahendamisel on soovitav kasutada erinevate materjalide liigendamist. Imiteerivate materjalide ning pleki ja palgi kasutamine välisviimistlusena ei ole lubatud.
Kavandatavate hoonete arhitektuur peab olema kaasaegne ja kõrgetasemeline.
Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada, et planeeringuala asub kaitstavate loodusalade läheduses. Kuigi planeeritava tegevuse mõjud on pigem lokaalse iseloomuga, võib negatiivne mõju esineda seoses lindude planeeringualalt ülelennul esinevate võimalike kokkupõrgetega uushoonestusega. Tänapäevastele ärihoonetele on arhitektuurselt iseloomulik suurte klaaspindade kasutamine. Samas elustikulisest vaatenurgast on hoone arhitektuurses lahenduses soovitav vältida suuri peegeldavaid või läbipaistvaid vertikaalseid klaaspindu. Linnud ei suuda klaasi eristada ning suur hulk linde hukkub või vigastab ennast klaasidesse lendamisel. Suuresti sõltub lindude hukkumise tõenäosus hoonete
IHASTE TEE 12C KRUNDI DETAILPLANEERING Tartu linn
Töö nr DP15723, väljastatud 02.2024 DP
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ
Vastutav spetsialist: R. Smuškin
14
arhitektuursest lahendusest. Nn linnusõbraliku arhitektuuriga on võimalik kokkupõrgete tõenäosust oluliselt vähendada.
Selleks, et vältida ning vähendada lindude kokkupõrkeid hoonetega, on soovitatav mitte kavandada hoonetele suuri klaaspindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks ja ohutuks. Soovituslik on kasutada klaaspindade ees sobilikke võresid, reste, sirme, võrke, kilesid või muid sarnaseid katendmaterjale.
4.12. Servituutide vajaduse määramine
Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek servituutide seadmiseks lähtuvalt asjaõigusseadusest. Servituudid on toodud tehnovõrkude joonisel (joonis 4).
Tabel 5. Servituutide seadmise vajadus.
Teeniv kinnisasi Valitsev
kinnisasi/isik Servituudi sisu
Ihaste tee 12c Ihaste tee 12b Krundi igakordsel omanikul on õigus rajada,
hooldada ja kasutada läbi kinnisasja kulgevat juurdepääsuteed.
Ihaste tee 12c Elektrivõrgu valdaja Elektrivõrgu valdajal on õigus ehitada ja
hooldada kinnisasjale planeeritud komplektalajaama.
4.13. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riske vähendavate tingimuste planeerimisel on lähtutud Eesti Standardist EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine, linnaplaneerimine ja arhitektuur“. Järgnevalt on toodud kokkuvõte kuritegevuse riske vähendavatest tingimustest:
elav keskkond; hea nähtavus ja valgustatus; selgelt eristatavad juurdepääsud; korrashoid.
Lisaks on soovitav arvestada järgmiste kuritegevus riske vähendavate aspektidega:
atraktiivne arhitektuur, materjalid ja värvid vähendavad vandalismiohtu; kasutada tugevaid ning vastupidavaid ukse- ja aknaraame, uksi, aknaid ja lukke; planeeritud hoone varustada signalisatsiooni ja videovalvesüsteemidega; parkla jälgimine videovalve abil vähendab autodega seotud kuritegude riski.
4.14. Planeeringu rakendamise tingimused
Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojektide koostamisel ja maakorralduslike toimingute teostamisel.
Planeeringu elluviimisega ei kaasne Tartu linnale kohustust detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud teede ning nendega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste sh sademeveekanalisatsiooni (edaspidi avalikud rajatised) väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Ihaste tee 12c krundi
IHASTE TEE 12C KRUNDI DETAILPLANEERING Tartu linn
Töö nr DP15723, väljastatud 02.2024 DP
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ
Vastutav spetsialist: R. Smuškin
15
igakordne omanik (edaspidi arendaja) tagab avalike rajatiste väljaehitamise ja sellega seotud kulutuste kandmise. Avalike rajatiste väljaehitamine on planeeritud hoonete püstitamise tingimuseks.
Avalike rajatiste projekti tellija, ehitaja ja finantseerija on Arendaja. Rajatiste projekteerimisel ja ehitustööde tellimisel tuleb teha koostööd Tartu linnaga. Rajatistele peab kehtima 2.a pikkune ehitustööde garantii.
Avalike rajatiste väljaehitamise kohustuse mittetäitmise korral on Tartu linnal õigus keelduda mistahes planeeringukohase hoone ehitusloa väljastamisest või tunnistada detailplaneering kehtetuks.
Enne detailplaneeringu kehtestamist tuleb sõlmida Arendaja ja Tartu linna vahel avalikuks kasutamiseks ettenähtud rajatiste ehitamist ja sellega seotud kulutuste kandmist tagav kokkulepe.
Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt ehitusõiguse teostaja ja võrguvaldajate kokkulepetele.
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatav hoone ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Võimalikud ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb vastava krundi igakordsel omanikul hüvitada koheselt.
j
p
1
0
p
1
4
p
1
9
j
p
2
3
j
p
1
7
p
1
4
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK 1
SK 1
SK 1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
SK1
2
T
1
2
T
1
2
T
1
2
T
1
2
T
1
2
T
1
2
T
1
2
T
1
2
T
1
K1
K1
K1
K1
K1
K1
K1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
SK1
SK1
p
2
0
j
p
2
3
p
1
8
SK1
SK1
SK1
0 , 4 k V
0
,
4
k
V
0
,
4
k
V
0
,
4
k
V
0
,
4
k
V
0
,
4
k
V
0
,
4
k
V
0
,
4
k
V
0
,
4
k
V
0
,
4
k
V
0
,
4
k
V
0
,
4
k
V
0
,
4
k
V
0
,
4
k
V
0
,
4
k
V
2
T
2
2
T
2
2
T
2
2
T
2
2
T
2
2
T
2
2
T
2
2
T
2
2
T
2
2
T
2
2
T
2
2
T
2
2
T
2
2
T
2
2
T
2
2
T
2
2
T
2
2
T
2
2
T
2
2
T
2
Variant 1
Ühenduskoht kaugküttevõrguga
Ihaste tee ja Luha tänava ristmikul
(vt skeem 2)
Variant 2
Ühenduskoht kaugküttevõrguga
Lammi tee ja Ihaste põik tänava ristmikul
(vt skeem 2)
1
0
k
V
1
0
k
V
V1
V1
V1
V1
V1
V1
S1
S1
S1
S1
S1
S1
0
,
4
k
V
0
,
4
k
V
0
,
4
k
V
0
,
4
k
V
0
,
4
k
V
2
T
1
2
T
1 2 T
1
2
T
1
2 T
1
2
T
1
2
T
2
2
T
2
2
T
2
2
T
2
02.2024
TEHNOVÕRGUD
4
Ihaste tee 12c krundi detailplaneering
R. Smuškin
Peaarhitekt:
Objekt:
Joonis:
Huvitatud isik:
Kuupäev:
Töö nr.:
Skaala:
Staadium:
L. Andla
Planeerija:
Objekti asukoht:
Tartu Arhitektuuribüroo OÜ
MRT reg. nr.: EEP001313
Registrikood: 10439501
Ülikooli 4-3, 51003 Tartu
tel.: (+372) 7 308 260
e-post: [email protected]
web: www.arhpro.ee
Tartu
Arhitektuuribüroo
®
1:500
Tartu linn
Joonise nr.:
DP
DP15723
Räni KV OÜ
Märkused:
1. Geodeetilise alusplaani on koostanud Maainsener OÜ jaanuar 2021.a mõõtkavas 1:500, töö nr
GEO 5826. Elektrikilbi ja maakaabli asukoha aluseks on Geopartner OÜ detsember 2022. a
koostatud Ihaste tee 12c elektrivõrguga liitumise teostusmõõdistus.
2. Koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
3. Tehnovõrkude paiknemise lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse projekteerimise käigus.
4. Soojavarustus on lubatud lahendada ka lokaalselt vastavalt planeeringu seletuskirja peatükis 4.9.5.
toodule.
LEPPEMÄRGID
PLANEERINGUALA PIIR
OLEMASOLEV KINNISTU PIIR
PLANEERITUD HOONESTUSALA
PLANEERITUD JUURDEPÄÄS KRUNDILE
PLANEERITUD PÕHIMÕTTELINE KÕRGHALJASTUS
PLANEERITUD KERGLIIKUSTEE / KÕNNITEE
PLANEERITUD ÜLEKÄIGURADA
PLANEERITUD SÕIDUTEE
PLANEERITUD KÕNNITEE TASAPINDA TÕSTETUD SÕIDUTEE OSA
PLANEERITUD SÕIDUKITE LIIKUMISSUUNAD
PLANEERITUD PARKIMISKOHAD
PLANEERITUD PARKIMISKOHAD HOONE MAHUS
PLANEERITUD AUTODE / JALGRATASTE PARKIMISKOHTADE ARV
PLANEERITUD JALGRATTAPARKLA
PLANEERITUD SUURIM EHITISEALUNE PIND
PLANEERITUD PRÜGIKONTEINERID
OLEMASOLEV SÕIDUTEE
OLEMASOLEV KERGLIIKLUSTEE
OLEMASOLEV KRAAV
SERVITUUDI VAJADUSEGA ALA
LIKVIDEERITAV OBJEKT
p 18 jp 23
OLEMASOLEVAD TEHNOVÕRGUD
V1
K1
SK1
S1
PLANEERITUD VEETRASS / HÜDRANT
PLANEERITUD KANALISATSIOONITRASS
PLANEERITUD SADEMEVEETRASS
PLANEERITUD ÕLI- JA LIIVAPÜÜDUR
PLANEERITUD SADEMEVEE PUHVERMAHUTI
PLANEERITUD SIDETRASS
PLANEERITUD 0,4 kV MAAKAABELLIIN
PLANEERITUD 10 kV MAAKAABELLIIN
PLANEERITUD KOMPLEKT ALAJAAM
PLANEERITUD 0,4 kV LIITUMISKILP
PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSKAABEL
PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTI
PLANEERITUD SOOJATRASS variant 1 (vt märkus 4)
PLANEERITUD SOOJATRASS variant 2 (vt märkus 4)
PLANEERITUD TEHNOVÕRGUD (vt märkus 3)
OLEMASOLEV SURVEKANALISATSIOONI TRASS
OLEMASOLEV VEETRASS
OLEMASOLEV KESKPINGE MAAKAABEL
OLEMASOLEV MADALPINGE MAAKAABEL
OLEMASOLEV TÄNAVAVALGUSTI
OLEMASOLEV 0,4 kV LIITUMISKILP
OLEMASOLEV KAITSETORU
Ühenduskoht
olemasoleva
DE 800
reoveekollektoriga
K 1
K1
K1
Ühenduskoht
olemasoleva
DE 110 veetoruga
V1
V1
Sidekaev
IHA-5
S1
S1
S1
SKEEM 1. Planeeritud kanalisatsiooni-, vee-, elektri- ja sidetrasside
põhimõtteline skeem väljaspool planeeringuala
0,4kV
10kV
2T1
2T2
SKEEM 2. Planeeritud kaugkütte trasside
põhimõtteline skeem väljaspool planeeringuala
Variant 1
Ühenduskoht kaugküttevõrguga
Ihaste tee ja Luha tänava ristmikul
Variant 2
Ühenduskoht
kaugküttevõrguga
Lammi tee ja Ihaste põik
tänava ristmikul
PLANEERINGUALA
Alajaam
Hipodroomi
329:(Ülejõe)
Planeeritud 0,4 kV
maakaabelliin
TARTU LINNAVALITSUS RUUMILOOME OSAKOND
______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
www.tartu.eeKüüni 1 51004 TARTU
tel 5304 6148 rg-kood 75006546 [email protected]
Päästeamet
Ihaste tee 12c krundi detailplaneering
15.04.2024 nr 9-3.2/DP-21-016
Vastavalt Vabariigi Valitsuse määrusele "Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja
planeeringute kooskõlastamise alused" ning Tartu Linnavalitsuse 31.01.2023 korraldusele nr 148 "
Ihaste tee 12c krundi detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine ning
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine", esitame Päästeameti Lõuna
päästekeskusele kooskõlastamiseks Ihaste tee 12c krundi detailplaneeringu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kertu Vuks
Juhataja
Liis Randmets
736 1253 [email protected]
.
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|