Dokumendiregister | Päästeamet |
Viit | 7.2-3.1/3531-1 |
Registreeritud | 05.06.2024 |
Sünkroonitud | 07.06.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
Toimik | 7.2-3.1 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Tallinna Linnaplaneerimise Amet |
Saabumis/saatmisviis | Tallinna Linnaplaneerimise Amet |
Vastutaja | Vassil Hartšuk (Põhja päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
Originaal | Ava uues aknas |
2
Vabaduse väljak 7
15198 Tallinn+372 640 4375
[email protected]Rg-kood
75023823tallinn.ee
Päästeamet
04.06.2024 nr 3-2/23/1441 - 3
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine
Esitame teile planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ kohaselt kooskõlastamiseks Pirita tee 26e kinnistu detailplaneeringu.
Planeeringu materjalid on saadaval Tallinna planeeringute registris aadressil: https://tpr.tallinn.ee/DP034490.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Grišakov
teenistuse juht
Lisa:põhijoonis, seletuskiri
Marika Pugri
6404486 [email protected]
S J
Nr 8192 "Tuljak"
Nr 8191 "Lillepaviljon"
1
2
3
4
7
8
9
10
11
12
14
15
19
21
23
26
27
28
29
25
30
31
18
22
24
13 16
6
5
17
20
6K/-1K abs.h=33,6 m
abs.h=14,6 m
kuni 2K
m²
1 Ä 100%
23 m 6/-1
1140 1330
2
3519 17 -
m²
3 L 100%
_ _
_ _
_
268 - -
m²
2 L 100%
_ _
_ _
_
188 - -
2, 0
4, 0
67 ,2
38,4
0,7
20,5
Variant 2 Plan. gaasi liitumispunkt
(A-kategooria)
Plan. gaasi liitumispunkt (B-kategooria)
Plan. ühendus ol.oleva B-kategooria gaasitoruga
Märkused: 1. Hoonestusala maapinna keskmine kõrgus on abs.h=10,6 m. 2. Pirita tee 26e krundile ehitamise aluseks on muinsuskaitse eritingimused, mille koostas 2021. aastal Maris Mändel, Restklubi OÜ . 3. Puittaimestiku haljastusliku hinnangu koostas dendroloog Heldur Sander juunis 2017. 4. Dendroloogilises hinnangus numbriga 22 tähistatud puude rühma kaitse vastavalt EVS 939-3:2020 "Puittaimed haljastuses. Osa 3:
Ehitusaegne puude kaitse". 5. Teede, tänavate, parkimise ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis. 6. Sorteeritud jäätmete kogumise koht projekteerida hoonesse. Koht hoones täpsustatakse ehitusprojekti staadiumis. 7. Kultuurimälestiste nr 8191 ja 8192 kaitsevööndiks on Pirita tee 26, Pirita tee 26a, Pirita tee 26e ja Pirita tee T9 krundid. 8. Parkimiskohtade vajadus on välja arvutatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 otsusele nr 84 "Tallinna parkimiskohtade
arvu normid". Planeeritud ala asub kesklinnas, kus norm märgib maksimaalselt võimalikku kavandatud parkimiskohtade arvu. Täpne parkimiskohtade vajadus määratakse ehitusprojektis hoone kasutusotstarbe ja hoonemahu selgumisel. Projekteeritud parkimiskohtade arv peab lähtuma kehtivatest õigusaktidest. Parkimiskohtade arvu norme ei rakendata riikliku mälestise kaitsevööndis. Restoran Tuljak hoone on mälestis. Krundile on kavandatud normist vähem parkimiskohti.
S
N
W E
Projekti nimi:
Objekti asukoht:
Joonise nimi:
Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:
Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:
Asendiplaanilise ja võimaliku mahulise lahenduse autor:
21065_DP.dwg
Koostatud:Faili nimi: 22.04.2024
Kõrgussüsteem:
K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754
Koordinaatsüsteem:
21065
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering (DP034490)
Tallinn, Kesklinn
DP
Põhijoonis
DP-2 1:500
Juhataja R. Annusver
Projektijuht N. Soo
Konsultant Ü. Kadak
Planeerija M. Mustkivi
A GEO OÜ 21091 05.2021
EH2000 L-EST 97
Salto arhitektuuribüroo osaühing
Teenindava transpordi võimalik peatumiskoht
Tagada kergliiklejate ligipääs Tuljak kohvikusse
Isikliku kasutusõiguse ala Elektrilevi OÜ kasuks
TINGMÄRGID Planeeringuala piir
Katastriüksuse piir
Planeeritud krundi piir
Krundi positsiooni number
Krundi ehitusõigus
Ä Äripinnad
L Tee, tänav
Olemasolev hoone
Olemasolev rajatis
Planeeritud maapealne hoonestusala
Planeeritud võimalik konsoolne hooneosa
Planeeritud maa-alune hoonestusala
Planeeritud maa-aluse ühendustunneli võimalik asukoht, mis täpsustub ehitusprojektis
Planeeritud võimalik klaasgalerii esimese korruse tasandil
abs.h=... m Hoone absoluutkõrgus
Naaberplaneeringus planeeritud maapealne hoonestusala
Olemasolev autoliikluse ala
Planeeritud autoliikluse ala
Olemasolev kergliikluse ala
Planeeritud kergliikluse ala
Planeeritud õueala
Perspektiivne autoliikluse ala (DP028120 "Pirita tee 28 kinnistu ja Maarjaheina tänava äärsete kruntide ning lähiala DP")
Perspektiivne kergliikluse ala (DP028120 "Pirita tee 28 kinnistu ja Maarjaheina tänava äärsete kruntide ning lähiala DP")
Autode võimalik juurdepääs krundile / sissepääs maa-alusesse parklasse
Jalakäijate võimalik sissepääs hoonesse
Planeeritud autolifti võimalik asukoht
Planeeritud jalgrattaparkla võimalik asukoht
Olemasolevad säilivad müürid
Haljasala
Bassein
Säilitatav II klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga
Säilitatav III klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga
Säilitatav IV klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga
Säilitatav V klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga
Geodeetiliselt alusplaanilt puudunud puu / põõsas
Sorteeritud jäätmete võimalik kogumispaik
Likvideeritav objekt
Likvideeritav haljastus
Kultuurimälestis
Kultuurimälestise kaitsevöönd
Läänemere ranna piiranguvööndi piir 200 m
Isikliku kasutusõiguse ala Elektrilevi OÜ kasuks
Tähtajatu ja tasuline teeservituut Pirita tee 26e kinnistu igakordse omaniku kasuks
Pirita tee 26a detailplaneeringus avalikuks kasutamiseks määratud ala
Tehnovõrguservituudi vajadusega ala
1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES
MEETRITES KÕRGUS
KORRUSELISUS SUURIM
KRUNDI SUURUS P - õues
ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL
EHITISEALUNE
PIND MAA-ALL EHITISEALUNE
P - hoones 0
0
0
0
SJ
SV: tehnovõrguservituudi vajadusega ala võrgu valdajate kasuks tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks: · Pirita tee T1, Pirita tee 28 ja Pirita tee 28a kinnistutel vee- ja kanalisatsioonitorudele 2 m torude teljest mõlemale poole; · Pirita tee 28 kinnistul sidekanalisatsioonile 1 m välisseinast mõlemale poole, gaasitorustikule 1 m välimisest mõõtmest
mõlemale poole, kaugküttetorustikule 2 m isolatsioon välispinnast mõlemale poole.
· Avalikuks kasutamiseks määratud kõnnitee Pirita tee 28 kinnistul pindalaga 14 m2 ja Pirita tee 28a kinnistul pindalaga 124 m2.
Kuni Pirita tee 28 kinnistu DP realiseerimiseni on planeeritud sõidutee kahesuunaline. Pirita tee 28 DP realiseerimisel võib sõidutee muuta ühesuunaliseks. Sõidusuund, sõidukiirus jm liikluskorraldus täpsustatakse ehitusprojektis
Konsoolse hooneosa all tagada vähemalt 4,3 m kõrgune vaba ruum teenindava transpordi jaoks
KÖITE SISUKORD
I SELETUSKIRI ........................................................................................ 4
1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS .................................. 4
2 LINNAEHITUSLIKUD SEOSED JA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID .... 4
3 PLANEERINGUS KAVANDATU ............................................................. 5
4 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED ........... 8
5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED ..................................... 17
6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ......... 19
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 2 / 39
7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE ..................................... 28
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 3 / 39
II JOONISED
1. Asukohaskeem DP-1
2. Põhijoonis DP-2
3. Tehnovõrkude koondplaan DP-3
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 4 / 39
I SELETUSKIRI
1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS
Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas Pirita tee ääres, Lauluväljaku ja Orlovi lossi
vahelisel alal.
Maa-ala suurus on 0,40 ha.
2 LINNAEHITUSLIKUD SEOSED JA RUUMILISE ARENGU
EESMÄRGID
Ruumilise keskkonna analüüsi järeldused
Planeeringuala asub Kesklinna linnaosas ning on Tallinna üldplaneeringu järgselt
ühiskondlike ja puhkeehitiste ala juhtotstarbega. Ala on mõeldud põhiliselt haridus-,
teadus-, tervishoiu-, kultuuri- või spordi- jm asutustele, samuti samalaadsete teenustega
või vaba aja veetmisega seonduvatele ettevõtetele.
Pirita tee 26e kinnistul asub restoran Tuljak, mida külastatakse peamiselt ühistranspordi
või taksoga. Tuljaku kõrval olev parkla leiab vähest kasutust.
Tallinna üldplaneeringu koostamise ajal lähtuti piirkonnas olemasolevast olukorrast – alal
paiknevad Lillepaviljon, Tallinna Lauluväljak ja Eesti Näituste messikeskus, mida kõiki
võib pidada vaba aja veetmisega seonduvateks asutusteks. Praeguseks on võrreldes
Tallinna üldplaneeringu kehtestamise ajaga piirkonna linnaehituslik situatsioon muutunud
ning see on edasises arengus – lähialadele on planeeritud ja ehitatud korterelamuid ning
äri- ja ühiskondlikke hooneid.
Lähtudes planeeritud ala kontaktvööndist ja muinsuskaitse eritingimustest, millest
tulenevalt peab säilitama planeeringualal asuvad olulised maastikujunduselemendid
(Pirita tee poolne betoonpiire ja “tunnel” selle sees, terrazzo sillutis eesaias, kaminate
aed koos paekivist müüridega kolmes küljes, välikaminad ja nende ees olevad
varjualused ja betoonbassein) nii nagu need praegu on, siis kavandatud tegevus,
olemasoleva parkimisala asemele olemasoleva restorani kõrvale 6-korruselise ärihoone
planeerimine ei ole vastuolus olemasoleva situatsiooni ja menetluses olevate ja
kehtestatud planeeringute alusel lubatava tegevusega.
Planeeritud ala ruumilise arengu eesmärgid
Detailplaneeringu koostamine algatati eesmärgil määrata ehitusõigus Pirita tee 26e
kinnistule endise kohviku Tuljak hoonele kuni kuue maapealse ja ühe maa-aluse
korrusega juurdeehitise rajamiseks, endise kohviku Tuljak hoone restaureerimiseks ning
jätkuvalt riigi omandis olevast maast transpordimaa krundi moodustamiseks ja
kasutamise tingimuste määramiseks.
Võrreldes algatamisotsusega on detailplaneeringu koostamise eesmärk täpsustunud, sest
osa kavandatud tegevustest on juba ellu viidud. Kohvik Tuljak hoone on restaureeritud ja
jätkuvalt riigi omandis olevast maast on maareformi käigus moodustatud transpordimaa
sihtotstarbega krunt. Täpsustatud on ka kavandatud hoonestuse arhitektuurset
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 5 / 39
lahendust: juurdeehitise ühendamiseks olemasoleva restoranihoonega võib rajada galerii
ja Pirita tee 26a detailplaneeringus kavandatud hoonega ühendamiseks maa-aluse
tunneli.
Planeeritud ala ruumilise arengu eesmärgid
• Planeerida juurdeehitis nii, et olemasolev hoone jääks vaadeldavaks Pirita teelt,
säiliks võimalikult palju kõrghaljastust ja kavandatav juurdeehitis vähendaks Pirita
tee 26f krundil ja Pirita tee 26 krundil olevate hoonete domineerivat mõju
tänavafrondis.
• Kavandada täiendav juurdepääsutee, mis ühendab Pirita tee Maarjamäe tänavaga
ja tänava äärde ühtlase laiusega kõnnitee.
• Näha ette võimalus ühendada Pirita tee 26a ja Pirita tee 26e hooned maa-aluse
korruse tasandil.
3 PLANEERINGUS KAVANDATU
Planeeritud maa-ala krundijaotus
Pirita tee 26e ärimaa kinnistu on jagatud kaheks: ärimaa sihtotstarbega krundiks (pos 1)
ning transpordimaa sihtotstarbega krundiks (pos 3). Kolmas planeeringualale jääv krunt
on maareformi käigus moodustatud Pirita tee T9 sihtotstarbeta maa (pos 2), mille
omandi ulatus on selgitamisel. Planeeringus on krundile pos 2 määratud transpordimaa
sihtotstarve.
Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse
kavandamise põhimõtted
Endine kohvik Tuljak restaureeriti oma ajaloolises suuruses ja varem lammutatud
hooneosad taastati 2015. aastal. Pärast restaureerimist avati endine kohvik restoran
Tuljak nime all 2015.aasta suvel.
Uue hoonestuse kavandamise aluseks on muinsuskaitse eritingimused detailplaneeringu
koostamiseks ja endise kohviku Tuljak juurdeehitise projekteerimiseks (LISA 4.2), mille
on koostanud arhitektuuripärandi spetsialisti Maris Mändel. Muinsuskaitse eritingimuste
alusel koostas hoone arhitektuurse visiooni Salto AB OÜ.
Uus hoonemaht on kavandatud ajaloolisest kohvikuhoonest tahapoole, et see mõjuks
visuaalselt eraldiseisva hoonena ning ei hakkaks varjama Tuljakut. Hoone kõrguse
kavandamisel on arvestatud, et see ei tohi ületada Maarjamäe paekalda absoluutkõrgust.
Hoonestusala planeerimisel on lähtutud olemasolevast situatsioonist ning naabruses
paiknevate hoonete asetsemisest – Pirita tee 28 pool on hoonestusala kavandatud
krundipiiriga paralleelne. Krundi lõunaosas järgib hoonestusala Tuljaku hoone seinu,
lääneosas säilitatava III väärtusklassi puu võra.
Maa-aluse hoonestusala piir kattub maapealse hoonestusala piiriga, välja arvatud
loodepoolses küljes, kus maa-aluse hoonestusala piir on kuni olemasoleva
paekivimüürini.
Juurdeehitis on kavandatud ärihooneks (nt hotell). Juurdeehituse 1.korrus on kavandatud
tänavaruumi avanevana, seal asub sissepääs, fuajee ning tehno- ja abiruumid.
Kavandatud hoone tagasiaste 1.korruse osas ajaloolisest kivimüürist loob hoone
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 6 / 39
vahetusse lähedusse privaatse aia. Krundi pos 3 poolses küljes tagab hoone tagasiaste
jalakäijate juurdepääsu Tuljaku hoovi. Maa-aluselt korruselt pääseb Tuljaku maa-
alusesse parklasse ja restoranialale. Juurdepääs parklasse on lahendatud autoliftiga.
Planeeritud hoonemaht lõpetab pargi lõunaküljel linnaparki ümbritseva perimetraalse
hoonefrondi. Pirita tee 26e planeeritud 6-korruselise hooneosa absoluutkõrgus ühtib
pargi põhjaküljele planeeritava hooneosa absoluutkõrgusega. Seega piirab parki põhja- ja
lõunaküljelt kuni 6-korruseline hoonestus, lääneküljelt dominandina 11-korruseline
hoonestus ja idaküljel puiestee ja selle taha planeeritud 4-korruseline hoonestus.
Ehitusõigus, hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja
maaüksuste koormusnäitajad
Pos 1 Pirita tee 26e
Krundi kasutamise sihtotstarve: ärimaa
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 2*
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala:
1140 m2 (maapealne)*
1350 m2 (maa-alune)*
Hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast: 23 m (abs 33.60)
*kaasa arvatud olemasolev Tuljaku hoone, vt DP-2 Põhijoonis
Krundile on kavandatud kuni 6-korruseline (ärihoone) juurdeehitis olemasolevale
restoran Tuljak hoonele. Hoonetel on ühine maa-alune korrus, maa pealt on hooneosad
võimalik ühendada 1. korruse tasandil klaasgaleriiga. Perspektiivselt on maa-aluse
tunneliga võimalik ühendada hoone Pirita tee 26a krundile kavandatud hoonega.
Parkimiskohad on kavandatud oma krundile.
Kavandatud hoonestustihedus krundil on 0,8.
Krunt on moodustatud maareformi käigus ning selle omandi ulatus on selgitamisel..
Krundile on kavandatud liiklusala, mis ühendab perspektiivselt Pirita teed ja Maarjamäe
tänavat. Tallinna linn taotleb krundi munitsipaalomandisse.
Krundile on kavandatud liiklusala, mis ühendab perspektiivselt Pirita teed ja Maarjamäe
tänavat. Krunt antakse tasuta üle Tallinna linnale.
Pos 2 Pirita tee T9
Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa 100%
Pos 3 aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa 100%
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 7 / 39
Vertikaalplaneerimise põhimõtted
Planeeritud krundi pos 1 keskmine absoluutkõrgus jääb vahemikku 4,77 – 10,90 m.
Maapind on madalaim Pirita tee 26a krundi pool, krunti läbib Pirita tee 26a krundipiiriga
paralleelne nõlv. Juurdeehitis on planeeritud krundi kirdepoolses nurgas asuva
parkimisplatsi kohale, kus maapind on tasasem. Maapinna reljeefi krundi läänepoolses
osas ei ole ette nähtud muuta. Olemasoleva maapinna kõrgus maapealse hoonestusala
piires on 10,6 m.
Vertikaalplaneerimisega juhitakse sademevesi hoonest eemale sademevee-
kanalisatsiooni. Haljastatud krundiosadele sattunud sademevesi immutatakse osaliselt
pinnasesse.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks on kajastatud punktis 6.6.3 Keskkonnaalased
nõuded.
Haljastuse kavandamise põhimõtted
Planeeritud ala kohta on koostatud EMÜ Metsanduse- ja maaehitusinstituudi teadur
Heldur Sanderi poolt haljastuse hinnang (LISA 4.1).
Krunt on varasemalt heakorrastatud ning haljastatud vastavalt pargi ajaloolisele
kujunemisele. Tuljaku esine on projekteeritud lagedana, kuid see on praeguseks
muutunud, sest krundil kasvavad puud on jäetud aastakümneteks hooldamata. See ei
vasta arhitekti visioonile, milles oli hoonete esisele alale ette nähtud madalhaljastus
ilupõõsaste ja madalate okaspuude ja lillepeenardega. Uut haljastust planeeringus
kavandatud ei ole. Juhul, kui on vajadus maastikukujundusega seotud töid läbi viia
(nt asendusistutuseks sobiva lahenduse välja töötamine), tuleb kaasata volitatud
maastikuarhitekt, tase 7 kutsetunnistust omav spetsialist. Nõudeid haljastusele on
täpsemalt kirjeldatud peatükis 6.5. Haljastuse projekteerimise, rajamise ja hoolduse
nõuded.
Haljastuslik väärtusklass on krundil kasvavatel puudel ja põõsastel hinnatud põhiliselt
väärtusklassidele III ja V, sest need on vanuse ja liigi tõttu keskmise või vähese
väärtusega. Planeeringus on ette nähtud likvideerida kaks III väärtusklassi puud. Kuna
olemasolevale hoonele rajatakse juurdeehitis, siis likvideeritakse olemasolevalt
asfaltplatsilt üks pärn ja üks elupuu.
Krundi pos 1 haljastuse osakaal on 40%.
Asendusistutuse vajaduse esialgne arvutus
Likvideeritavate puude asemele istutatavate puude välja selgitamiseks vajalik haljastuse
ühikute arv on arvutatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2
„Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“.
Asendusistutuste arvutustes on lähtutud järgmisest valemist:
= ++
3
321 *
kkk D haljastuse ühik
kus D – raiutava puu rinnasläbimõõt, mitme puu puhul läbimõõtude summa, cm;
k1 – raiutava puuliigi koefitsient;
k2 – raiutava puu väärtuskoefitsient;
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 8 / 39
k3 – raiepõhjuse koefitsient (arvutuses 0,5). P
o s n
r
J r k n
r
L ik
v id
e e r it
a v a
p u
u n
r
P u
u l
ii k
k 1
D (
c m
)
V ä ä r tu
s k la
s s
k 2
H a lj
a s tu
s e ü
h ik
L ik
v id
e e r im
is e
p õ h
ju s
1 1 2 Harilik kuusk 2,5 19 III 1 22 hoonestusala
2 3 Harilik kuusk 2 50 III 1 50
KOKKU: 72
Kokku likvideeritakse kaks III väärtusklassi kuuluvat puud. Maksimaalne asendusistutuse
arvestuse aluseks olev haljastuse ühikute arv on 72.
Arvutustega saadud haljastuse ühikute arv on esialgne ja täpsustub ehitusprojekti
koostamisel. Lõplik kompenseerimiseks vajalik haljastuse ühikute arv saadakse raieloa
menetlemisel pärast ehitusloa väljaandmist. Asendusistutus, mida ei ole võimalik teha
planeeringualal, tuleb teha Kesklinna Linnaosavalitsuse või Tallinna Keskkonna- ja
Kommunaalameti määratud kohta.
Jäätmehoolduse põhimõtted
Jäätmehoolduse kord Tallinna haldusterritooriumil on määratud Tallinna
jäätmehoolduseeskirjas. Kord on kohustuslik kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.
Jäätmete kogumisel ja hoidmisel nende tekkekohas paigutatakse jäätmed liikide kaupa
eraldi mahutitesse või selleks ettenähtud kohtadesse. Ohtlikud jäätmed kogutakse
kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Ehitamisel tekkivate jäätmete käitlemiseks
peab omama jäätmeluba või tuleb sõlmida prügiveo leping vastavat litsentsi omava
firmaga.
Jäätmete kogumine on kavandatud hoonesse, võimalik asukoht on märgitud joonisel
DP-2 Põhijoonis. Jäätmeruumi täpne asukoht täpsustatakse ehitusprojektis, arvestades,
et prügiautole peab olema juurdepääs tagatud.
4 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE
PÕHIMÕTTED
Tänavate ja tehnovõrkude planeerimisel on arvestatud Pirita tee 28 kinnistu ja
Maarjaheina tänava äärsete kruntide ning lähiala detailplaneeringu (DP028120)
lahendusega.
Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted
Pirita tee 26e kinnistut läbivale juurdepääsutee tarbeks on moodustatud eraldi
transpordimaa krunt pos 3, mis on määratud avalikult kasutatavaks. Juurdepääsutee on
ette nähtud rekonstrueerida ja tee äärde on planeeritud ühtlase laiusega kõnnitee.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 9 / 39
Reformimata maaüksus Pirita tee T9 transpordimaa sihtotstarbega kinnistu on määratud
krundiks pos 2, mis on samuti ette nähtud avalikult kasutatavaks.
Jalakäijatel on võimalik restorani Tuljak pääseda mööda Pirita tee 26a krundil asuvat
kõnniteed, millele on varasemalt seatud servituut ning planeeritud hoone konsoolse osa
alt Tuljaku hoovi kaudu.
Planeeritud krunt pos 1 on poolavalik ala, millele on juurdepääs piiratud ajal.
Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted
Olemasolev juurdepääs Pirita tee 26e krundile on Pirita teelt läbi Pirita tee 26a
erakinnistu ja planeeritud krundi pos 2. Planeeritud juurdepääs on läbi krundi pos 2 ja
pos 3, mis teenindab lisaks Pirita tee 26e kinnistule ka olemasolevat Eesti Näituste
messikeskuse territooriumit. Planeeringus on kavandatud nimetatud juurdepääs säilitada.
Krundid pos 2 ja 3 on planeeringus määratud avalikult kasutatavaks. Sõidutee kõrvale on
kavandatud ühtlase laiusega kõnnitee.
Seni, kuni Pirita tee 28 kinnistu ja Maarjaheina tänava äärsete kruntide ning lähiala
detailplaneeringus (DP028120) kavandatud tänavavõrgustikku pole realiseeritud, säilib
kruntidel pos 2 ja pos 3 olemasolev liikluskorraldus – kahesuunaline liiklus.
Detailplaneeringus DP028120 kavandatud tänavavõrgustiku realiseerimisel muutub liiklus
kruntidel pos 2 ja 3 ühesuunaliseks suunaga Pirita tee poole. Mõlema liikluskorralduse
puhul tagatakse ühtlane kõnnitee laius.
Jalakäijad pääsevad restorani Tuljak läbi Pirita tee 26a kinnistu kulgevat jalgteed, millele
on seatud servituut. Samuti on kergliiklejate ligipääs restorani Tuljak tagatud planeeritud
hoone konsoolse osa alt, vt DP-2 Põhijoonis.
Pirita teel on ühistransport korraldatud linnaliinibusside kui ka lähiliinidega Viimsi valda.
Planeeringualast paarisaja meetri kaugusel paikneb Lillepaviljoni peatus. Parkimine on
lahendatud oma krundil. Parkimisala ning sissesõidud on kavandatud võimalikult
ökonoomselt eesmärgiga säilitada maksimaalselt olemasolevat haljastust.
Ehitusprojekti koostamise ajal peab parkimiskohtade arv vastama hetkel kehtivale
normatiivile ja põhimõtetele. Hoonesisene parkimiskorraldus täpsustatakse
ehitusprojektis vastavalt kehtivale normile ja põhimõtetele.
Parkimiskohtade vajaduse arvutus
Pos nr
Ehitise otstarve
Norm. arvutus alal, kus normi rakendatakse
Normatiivne parkimiskohtade arv
Planeeringus ettenähtud parkimiskohtade arv krundil
1 1 äri 2690 / 100 27 17
Planeeritud maa-alal kokku: 27 17
Parkimiskohtade vajadus on välja arvutatud vastavalt Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020
otsusele nr 84 „Tallinna parkimiskohtade arvu normid“. Planeeritud ala asub kesklinnas,
kus norm märgib maksimaalset võimalikku kavandatud parkimiskohtade arvu.
Tuljaku hoone on mälestis. Parkimiskohtade arvu norme ei rakendata riikliku mälestise
kaitsevööndis, mistõttu on võimalik ka parkimiskohti mitte realiseerida. Krundile on
kavandatud 17 parkimiskohta krundi pos 1 maa-alusele korrusele, mis on mõeldud
töötajatele ja külastajatele (lisaks invaparkimiskohad).
Pirita tee poole pole võimalik parkimiskohti rajada seoses muinsuskaitseliste piirangutega
seoses endise Pirita sovhoosi näidisaiaga ning seepärast tuleb külastajatel kasutada
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 10 / 39
ümbruskonnas olevaid parkimisvõimalusi (nt Lauluväljaku esine avalik parkla, Pirita tee
26a tasuline eraparkla) või kasutada ühistransporti/taksoteenust. Arvestades hoone
asukohta, seniseid külastajate liikumisviise (ühistransport, taksod), olemasolevaid
ühistranspordiühendusi ning piirkonnas olevaid parkimisvõimalusi, on kavandatud
parkimiskohtade arv piisav hoone teenindamiseks.
Teenindavale transpordile on kavandatud üks peatumiskoht planeeritud hoone ees, vt
DP-2 Põhijoonis. Takso- ja kulleriteenusel on võimalik peatuda Pirita tee 26a kinnistule
kavandatavas parklas (vt maaomaniku kinnitust LISA 2.2).
Elektriautode laadimistaristu vajaduse arvutus
Pos
nr
Ehitise
otstarve
Norm. arvutus alal,
kus normi
rakendatakse
Normatiivne
laadimistaristu arv
Planeeringus ettenähtud
laadimistaristu arv krundil
1 äri 17 / 5 3 3
Planeeritud maa-alal kokku: 3 3
Elektriautode laadimistaristu vajaduse arvutamisel on aluseks võetud Ehitusseadustiku
§ 651. Elektriautode laadimistaristu rajamisel võivad laadimispunktid paikneda ka iga
kahe parkimiskoha kohta, kui üks laadimispunkt võimaldab korraga kahe auto laadimist.
Laadimispunktide valmidus rajatakse normatiivsetele parkimiskohtadele. Elektriauto
laadimistaristu rajamise vajadus täpsustatakse ehitusprojektis arvestades
Ehitusseadustiku § 651.
Jalgrataste parkimiskohtade vajaduse määramisel on arvestatud Tallinna rattastrateegia
2018-2028 soovitusi. Jalgrataste hoiuruum kavandatakse hoonesse. Restorani
külastajatele on jalgrataste parkimiskohad ette nähtud restoraniesisele alale, täpne
asukoht määratakse ehitusprojektis.
Jalgrataste parkimiskohtade vajaduse arvutus
Pos nr
Ehitise
otstarve
Norm. arvutus alal, kus normi rakendatakse
Normatiivne parkimiskohtade arv
Planeeringus ettenähtud parkimiskohtade arv krundil
1 äri 2690 / 100 27 10
Planeeritud maa-alal kokku: 27 10
Jalgrataste parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on aluseks võetud Tallinna
Linnavalitsuse 11.10.2017 istungi protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna
rattastrateegia 2018-2028.
Strateegia kohaselt on lubatud esialgu alale planeerida vähem jalgratta parkimiskohti
ning jätta võimalus vajadusel kohti juurde luua. Rattaparklate rajamisvõimalused,
asukoht ja arv täpsustatakse ehitusprojektis.
Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted
Säilitatavad, likvideeritavad ja planeeritud tehnovõrgud on kajastatud joonisel
DP-3 Tehnovõrkude koondplaan. Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning
täpsustatakse ehitusprojektis tehnovõrkude valdajalt taotletud tehniliste tingimuste
alusel. Tehnovõrkudest põhjustatud kitsendused on kajastatud joonisel DP-2 Põhijoonis
ja DP-3 Tehnovõrkude koondplaan.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks on määratud punktis 6.6.6 Nõuded ehitusprojektide
koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 11 / 39
Veevarustus ja kanalisatsioon
Veevarustuse ja kanalisatsiooni lahenduse aluseks on AKTSIASELTSi TALLINNA VESI
07.09.2021 väljastatud tehnilised tingimused PR/2138386-4.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike, seal hulgas sademeveekanalisatsiooni,
rekonstrueerimine ja ehitamine toimub vee-ettevõtjaga sõlmitava liitumislepingu alusel.
Vastavalt Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusele lähevad valmis ehitatud
ühisveevärgi- kanalisatsioonitorustikud kuni liitumispunktini vee-ettevõtja omandisse.
Planeerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega:
• Eesti standard 921:2022 Veevarustuse välisvõrk
• Eesti standard 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk
• Eesti standard 812-6:2012/A2:2017 Ehitise tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje
veevarustus
• Eesti standard 812-7:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 7. Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded
• Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning
kord“
• Eesti standard 843:2016 Linnatänavad
• ASTV juhendid (https://tallinnavesi.ee/tehnilised-nouded/)
• Tallinna sademevee strateegia aastani 2030
• Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023 – 2034
(https://www.riigiteataja.ee/akt/429062023035)
• Tallinn 2035 Arengustrateegia. Tehnovõrgud
Veevarustus
Olemasolev olukord
Krunti pos 1 ja pos 3 läbib olemasolev DN100 ühisveevärgi torustik millest praegu on
võetud veeühendus Pirita tee 26e hoonele. Edasi läheb olemasolev veetoru Pirita teele T9
ja Maarjamäele.
Pirita teel paikneb DN250 ühisveevärgi torustik.
Ühisveevärgi torustiku omanik on AKTSIASELTS TALLINNA VESI.
Ühisveevõrgus on tagatud vabasurve normaalolukorras 400 kPa, tulekahju olukorras
100 kPa.
Planeeritud veevarustus
Planeeringuala veega varustamiseks on planeeritud veetoru de110 Pirita tee DN250
veetorustikust kuni krundi pos 1 piirini ja kuni tänava maa-ala piirini. Perspektiivis
ühendatakse tänavale planeeritud veetoru de110 Pirita tee 28 kinnistu ja Maarjaheina
tänava äärsete kruntide ning lähiala detailplaneeringus planeeritud veetoruga
(DP028120).
Mittevajalikud olemasolevad veetoru ühendused naaberkinnistule likvideeritakse tänava
maa-ala mahus.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 12 / 39
Pirita tee 26e olemasoleva hoone de50 veeühendus likvideeritakse. Olemasoleva ja
planeeritud hoone veevarustus tagatakse tänava maa-alale planeeritud liitumispunktist.
Liitumispunkt ühisveevarustusega on planeeritud kuni 1 m kaugusele kinnistu piirist
väljapoole. Veevarustuse liitumispunktide asukoht on tähistatud joonisel
DP-3 Tehnovõrkude koondplaan.
Planeeritud hoone alla jääv ühisveetorustik DN100 likvideeritakse (või tõstetakse
vajadusel ümber).
Hoone alla jääva veetoru ringitõstmise vajadus selgitada välja ehitusprojektis. Kui
veetoru on vajalik säilitada, siis paigaldatakse uus veetoru Pirita tee 28 kinnistule
(kinnistuomaniku nõusolekul) ja ühendatakse olemasoleva veetoruga.
Olemasolevad harutorud 2xde110 alates magistraaltorust Pirita teel kuni kinnistuni Pirita
tee 26a (ehitusluba nr 1812271-11768) likvideeritakse.
Planeeringuala majandus-joogivee arvutusvooluhulk on 1,4 l/s; 6 m3/d ning täpsustub
ehitusprojektis.
Kinnistusisene veevarustuse välisvõrgu lahendus täpsustatakse ehitusprojektis.
Kasutusest väljajäävad veetorud likvideerida vahetult hargnemisel töösse jäävatest
torudest.
Tuletõrjeveevarustus
Veevajadus ehitiseväliseks tulekustutuseks on 10 l/s 3 tunni jooksul.
Tulekustutusvesi võetakse olemasolevast veevõtukohast nr 6414 Pirita tee T1 kinnistul ja
planeeritud veevõtukohtadest.
Sisemine tulekustutusvee vajadus tagatakse krundisiseste mahutite baasil. Mahutite
vajadus, maht ja asukoht täpsustub ehitusprojekti koostamise käigus.
Kanalisatsioon
Olemasolev olukord
Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Olemasolev reovee
ühiskanalisatsioonitorustik on Pirita teel olev DN1000 kollektor. Reovee
ühiskanalisatsiooni torustiku omanik on AKTSIASELTS TALLINNA VESI.
Olemasolev sademevee kanalisatsioonitorustik on Pirita teel Pirita tee 26a kinnistut läbiv
de315/400 sademeveetorustik.
Planeeritud reoveekanalisatsioon
Eelvooluks on Pirita teel paiknev (Pirita tee 26a kinnistut läbiv) reovee kanalisatsioonitoru
DN1000.
Tänava maa-alale planeeritakse uus reovee kanalisatsioonitoru eelvoolust kuni Pos 1
kinnistu piirini. Olemasolev kanalisatsioonitoru selle lõigu ulatuses likvideeritakse. Kõik
olemasolevad töötavad reoveekanalisatsioonitorud ühendatakse planeeritud
reoveetoruga.
Kinnistu Pirita tee 26e liitumispunktiks on planeeritud kaks vaatluskaevu kuni 1 m
kinnistu piirist. Kanalisatsiooni liitumispunktide asukoht on näidatud tehnovõrkude
plaanil.
Kanalisatsiooni liitumispunktide asukoht on näidatud joonisel DP-3 Tehnovõrkude
koondplaan.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 13 / 39
Planeeringuala reovee äravool on 3,2 l/s; 6 m3/d ning täpsustub ehitusprojektis.
Krundisisene reoveekanalisatsiooni lahendus töötatakse välja ehitusprojektis.
Planeeritud sademeveekanalisatsioon
Tallinna Linnavolikogu määruse nr 18 Lisa 1 „Tallinna sademevee strateegia aastani
2030“ järgi on ette nähtud sademevesi käidelda maksimaalses ulatuses planeeringuala
piires, kasutades immutamist pinnasesse ja/või taaskasutades seda näiteks kastmiseks
või WC-de loputussüsteemis.
Sademevesi käideldakse maksimaalselt igal kinnistul eraldi. Planeeringualal sadevee
käitlemisel kasutada looduslähedasi sademeveesüsteeme näiteks rohekatused,
roheseinad, imbväljak, imbkaev, immutusplokid, vihmapeenar, rakendatakse sademevee
kogumist, keskendamist ja taaskasutamist.
Sademeveetorusse juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama
Keskkonnaministri 08.11.2019. määrusele nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-,
sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele
vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” (Lisa 1
“Saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed”).
Pirita tee T9 (krunt pos 2) ja krunt pos 3 tee on oma loomuliku kaldega Pirita tee poole,
seega sademevesi on ette nähtud suunata pinnapealselt Pirita tee ääres olevasse
sademeveekanalisatsiooni läbi olemasoleva restkaevu.
Tänavamaale on planeeritud uus sademevee kanalisatsioonitoru eelvoolust kuni krundi
pos 1 piirini. Olemasolev sademevee kanalisatsioonitoru eelpool nimetatud lõigus
likvideeritakse. Kõik olemasolevad töötavad sademeveetorud ühendatakse planeeritava
toruga.
Eelvooluks on Pirita tee T1 haljasribal paiknev sademevee kanalisatsioonitoru De315.
Sademevee arvutusel on kasutatud korduvusperioodi 5 a. 5 min, arvutuslik intensiivsus
377,1l/s /ha.
Arvutuslik sademevee vooluhulk kinnistult pos 1 q=68.2 l/s.
Planeeringuala sademevee vooluhulkade bilanss
Pos nr
Planeeritud kõvakattega pindala, m2
Muru m2
EVS 848:2021, korduvus 5a, 5 min, arvutuslik intensiivsus
q=377.1 L/(sek*ha)
Katus
Kivi- sillutis
ja puit- kate
Katus, arvutuslik vooluhulk
l/s
Kivi- sillutis,
vooluhul k l/s
muru, arvutus-
lik vooluhul
k l/s
Kokku, arvutus-
lik vooluhul
k l/s
Lubatud
voolu- hulk l/s
Vajalik
kes- kenda- mise maht m3
1 982 752 1500 37 19.8 11.3 68.1 10 23
Kokku 982 752 1500 68 23
Krundi pos 1 sademevesi kivisillutiselt ja puitkatetelt hajutada ja immutada kinnistul
haljasalal.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 14 / 39
Sademevesi hoone katuselt, mida ei ole võimalik oma kinnistul immutada, on ette nähtud
suunata olemasolevasse kinnistusisesesse sademevee kanalisatsioonitorusse ja
keskendada. Sademevee ühiskanalisatsiooni juhitav sademevee vooluhulk pos 1 on max
10 l/s.
Pirita tee T9 tee maa-alalt on arvutuslik sademevee vooluhulk krundilt pos 2 q=4.7 l/s
ning krundilt pos 3 q=8.2 l/s.
Pirita teele T9 sademevee kanalisatsioonitorusse De200 juhitav sademevesi
naaberplaneeringualalt (DP028120) keskendada naaberplaneeringu piires arvestades
eelvoolu torustike läbimõõtudega.
Ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooni (ÜVK) võrkude ehituse maht
detailplaneeringu alas
Veevarustus
PE plasttoru De110 PN10 153 m
Reoveekanalisatsioon
PVC või PP plasttoru De200 SN8 70 m
Sademevee kanalisatsioon
PP või PE plasttorud De200 SN8 15 m
Ühisveevarustuse ja – kanalisatsiooni (ÜVK) võrkude ehituse maht väljaspool
detailplaneeringu ala
Veevarustus
PE plasttoru De110 PN10 72 m
Reoveekanalisatsioon
PVC või PP plasttoru De200 SN8 5 m
Sademevee kanalisatsioon
PP või PE plasttorud De200 SN8 15 m
Elektrivarustus ja tänavavalgustus
Elektrivarustuse lahenduse aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 01.09.2021 väljastatud
tehnilised tingimused nr 381513.
Elektrikoormuste tabel
Pos nr.
Nimetus Arvutuslik elektrikoormus planeeritud
alajaama baasil, Pa/Ia (kW/A) Planeeritud liitumine
1 Ärihoone 210 /2x200 Liitumiskilp krundi piiril
Planeeritud ala elektrivarustus on ette nähtud alajaama nr 1308 olemasoleva 0,4 kV
kaablivõrgu baasil. Krundi piiril asuva jaotuskilbi 44055 JK kõrvale paigaldatakse kaks
liitumiskilpi peakaitsmetega 3x200 A ja kahetariifse arvestisüsteemiga.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 15 / 39
Tarbija madalpinge toitevõrgud ehitatakse kaabelliinidena.
Käesolev lahendus on põhimõtteline. Planeeritud liitumiskilpide asukohad täpsustatakse
ehitusprojekti mahus (arvestades objekti arhitektuuriga). Konkreetse objekti
elektrivarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrgu valdajalt taotletud tehniliste
tingimuste alusel.
Vastavalt tehnilistele tingimustele tuleb peale detailplaneeringu kehtestamist
elektrienergia saamiseks esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda
liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda Elektrilevi OÜ poole.
Päikesepaneelide rajamiseks sobib kõige paremini hoone katuse lõunapoolne külg, mida
ei varjuta kõrghaljastus. Tiheasustusalal on võimalik paneele integreerida nii
hoonestusega kui ka paigaldada eraldi seisvana. Mõlema lahenduse puhul on oluline, et
paneelid sobiksid visuaalselt linnaruumi.
Tänavavalgustus
Tänavalõikude valgustuseks on ette nähtud LED-lampidega välisvalgustid. Valgustite
värvsustemperatuur peab olema 3000 K, ülekäiguradadel peab olema min. 5000 K.
Tänavavalgustite kaitseaste peab olema vähemalt IP66, vandaalikindlus vastavalt
valgusti paigalduskõrgusele: 6 meetrit ja kõrgem - IK07 ja kuni 6 meetrit - IK08.
Valgustid paigaldatakse koonilistele terasmastidele. Kõik tänavavalgustid peavad olema
eelhämardatud vastavalt Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt väljastatud
hämardamisgraafikule.
Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse kaabelliinidena.
Elektrivarustus on ette nähtud olemasoleva toitevõrgu baasil.
Tänavavalgustuse kaabelliinide ehituse maht
Krunt pos 2
AXPK 4x35 kaabliga plasttorus ca 20 m
Krunt pos 3
AXPK 4x35 kaabliga plasttorus ca 50 m
Tänavavalgustuse lahendus ning ehitusmahud täpsustuvad ehitusprojektis.
Sidevarustus
Sidevarustuse lahenduse aluseks on Telia Eesti AS 08.07.2021
telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 35334014.
Planeeritud hoone sidevarustus on ette nähtud uue sidesisestuse baasil sidekaevust nr
9047. Planeeritud hoonestuse alla jäävad sidekaevud nr 9051 ja nr 9052 ning
kaablikanalisatsioon on ette nähtud likvideerida. Siderajatiste ümberpaigaldamine peab
toimuma selliselt, et tagada Telia Eesti AS töös olevate ühenduste toimimise ehitustööde
käigus.
Planeeritud sidekanalisatsioon on ette nähtud ehitada plasttorudest. Sidekanalisatsiooni
hargnemistel on ette nähtud kasutada raudbetoonist sidekaevusid. Kaablitorude normide
kohane paigaldussügavus sõidutee all on minimaalselt 1,0 m, väljaspool sõiduteed 0,7 m
maapinnast.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 16 / 39
Vastavalt tehnilistele tingimustele Telia Eesti AS liinirajatiste väljakanne, abinõude
rakendamine liinirajatiste kaitseks ja isikliku kasutusõiguse (servituudi) lepingute
sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul Asjaõigusseaduse
Rakendusseaduse § 15 alusel.
Sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas lahendatakse
ehitusprojekti mahus. Sidevarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrgu valdajalt
taotletud tehniliste tingimuste alusel.
Soojusvarustus
Soojusvarustuse lahenduse aluseks on AS Utilitas Tallinn 12.10.2023 tehnilised
tingimused nr 23TT-08817.
Planeeritud hoonet on võimalik kütta lokaalselt elektri, õhk-vesi soojuspumba, maakütte,
päikesepaneelide või maagaasi abil.
Soojusvarustuse lõplik lahendus ja kütteliigi valik selgub peale projekteeritavate hoonete
soojakoormuste täpsustamist järgnevates projekteerimisstaadiumites, vastavalt sel
hetkel kehtivatele energiatõhususnõuetele. Soojusvarustuse lahendamisel tuleb lähtuda
Euroopa Liidu direktiividest, riigi energiakasutuse strateegiast ja Tallinn 2035
arengustrateegiast.
Soojusvarustus taastuvenergia allikate baasil
Järjest rohkem kasutatakse hoonete soojusvarustuseks kütusevabadest taastuvatest
allikatest muundatud soojusenergiat. Üheks levinumaks praktikaks on
maasoojuspumpade kasutamine. Eelistatud on soojuspuuraugu rajamine. Võimalik on ka
suletud kontuuri paigaldamine puuritud vaivundamentidesse. Puurimissügavus
otsustatakse peamiselt soojuskoormuse järgi, puurida võib kuni 50 m sügavusele.
Sõltuvalt soojuskoormusest ja lubatud puurimissügavusest arvutatakse vajalik
puuarukude arv.
Kaugküte
Planeeritud ala ei jää Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määruse nr 9 „Tallinna
kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja
kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ LISA 2
„Tallinna kaugküttepiirkonna piirid“ kohasesse kaugkütte piirkonda.
Käesoleval ajal puudub Pirita tee 26e kinnistu vahetus läheduses ASile Utilitas Tallinn
kuuluv kaugküttevõrk.
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud koostatava projektiga „Lauluväljak-Pirita
kaugküttetorustik“ (HeatConsult OÜ töö nr 23048).
HeatConsult OÜ projektis on kavandatud Pirita tee 26e olemasoleva hoone liitumine,
liitumispunkt asub Pirita tee 28 kinnistul. Lisaks on detailplaneeringus ette nähtud
soojustorustik uuele hoonele.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 17 / 39
Jahutusvarustus
Planeeritud hoone jahutust on võimalik lahendada lokaalsete tehnosüsteemidena või
passiivsete lahendustega, nt varjestus, sobiv klaasivalik, ventileerimine öisel ajal,
katusehaljastus.
Jahutuse lahendus peab olema kooskõlas Euroopa Liidu direktiivides, Eesti Vabariigi
energiamajanduse arengukavas ja Tallinn 2035 arengustrateegias kirjeldatud põhimõtete
ja nõuetega.
Kaugjahutus
Piirkonnas puudub kaugjahutuse võrk. Ehitusprojekti koostamisel tuleb teha koostööd
ASiga Utilitas Tallinn, et välja selgitada, kas antud ajahetkeks on piirkonnas
kaugjahutuse võimekus olemas. Kui ilmneb, et on võimalik liituda kaugjahutuse võrguga,
siis tuleb võrguvaldajalt tellida tehnilised tingimused.
Gaasivarustus
Lahendus on koostatud vastavalt AS Gaasivõrk 26.11.2021 tehnilistele
tingimustele nr 3-5/394-21.
Olemasoleva hoone gaasivarususe lahendus jääb muutmata. Planeeritud hoonele on
kavandatud kaks gaasivarustuse liitumise varianti. Täpne lahendus selgub ehitusprojekti
koostamisel.
Variant nr 1
Uus hooneosa on planeeritud liita AS-le Gaasivõrk kuuluva B-kategooria PE De
200x18 mm gaasitorustikuga, mis paikneb Pirita tee 26f kinnistul (gaasitorustiku
nimetus: Pirita B3, EHR kood: 220591696; MOP 3,0 bar). Krundile on planeeritud B-
kategooria tarnetoru liitumispunktiga Pirita tee 28 kinnistu piiril. Pirita tee 28/1 tarnetoru
on ette nähtud ümber ühendada uue toruga.
Variant nr 2
Juhul, kui Pirita tee 28 ja Maarjaheina tänava äärsete kruntide ning lähiala
detailplaneeringus (DP028120) kavandatud krundid on moodustatud ning tehnovõrgud
välja ehitatud enne Pirita tee 26e krundi detailplaneeringu realiseerimist, on uus
hooneosa planeeritud liita perspektiivse A-kategooria gaasitorustikuga (vastavalt
DP028120 kavandatud tehnovõrkude lahendusele). Krundile on planeeritud A-kategooria
tarnetoru liitumispunktiga Pirita tee 26e kinnistu piiril.
5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED
Kehtivad kitsendused
• Planeeringualal asub Kultuuriministri 13.05.1997 määrusega nr 25
kultuurimälestiseks tunnistatud restoran Tuljak hoone, mille kaitsevöönd kehtib Pirita
tee 26e (krunt pos 1 ja pos 3), Pirita tee 26a ja Pirita tee T9 (krunt pos 2) kinnistute
ulatuses.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 18 / 39
• Planeeritud alale ulatub ranna- või kalda piiranguvöönd (Looduskaitseseadus,
§ 34-37, 41), mille ulatus on 200 m vee piirist.
Kehtima jäävad kitsendused ja isiklikud kasutusõigused
Pirita tee 26e kinnistu
• Kinnistusraamatusse kantud märkus muinsuskaitseseaduse § 27 lõikes 2
sätestatud ostueesõiguse kohta Eesti Vabariik kasuks. Kui riik ostueesõigust ei
teosta, on ostueesõiguse õigustatud isikuks Tallinna linn. Kultuurimälestiseks
tunnistamise õiguslikuks aluseks on kultuuriministri 13.05.1997 määrus nr 25
"Kultuurimälestiseks tunnistamine".
• Juurdepääsuservituut kinnistul nr 347201 (Pirita tee 26a) kinnistu nr 3207601
(Pirita tee 26e) igakordse omaniku kasuks.
• Kinnistusraamatusse kantud isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks
Elektrilevi OÜ kasuks.
Planeeritud kitsendused
Juurdepääsuservituutide, isikliku kasutusõiguse ja avaliku
kasutuse vajadus
Juurdepääsuservituutide planeerimise vajadus puudub:
• Pirita tee 26e krundist moodustatud transpordimaa sihtotstarbega krunt pos 3
määratakse avalikult kasutatavaks ja antakse üle Tallinna linnale.
• Pirita tee T9 krunt (pos 2) krunti taotleb Tallinna linn munitsipaalomandisse pärast
detailplaneeringu kehtestamist.
Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja
kasutamiseks
Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud järgmiste kruntide kasutamist kitsendavate
servituutide seadmiseks: servituudid on vaja seada olemasolevate tehnovõrkude
kasutamise ja hooldamise tagamiseks ning kavandatud tehnovõrkude paigaldamiseks
ning kasutamiseks. Planeeritud kitsendused on kajastatud joonisel DP-2 Põhijoonis ja
DP-3 Tehnovõrkude koondplaan.
Kavandatud tehnovõrkude ja -rajatiste, mille ehitamiseks ja kasutamiseks on vaja seada
servituudid võrgu valdaja kasuks, kui loetelus ei ole märgitud teisiti:
Krunt pos 1
• Elektri liitumiskilbi ehitamiseks ja kasutamiseks, kaitsevööndi ulatuses 2 m kilbist.
• Gaasitorustiku (variant 1) ehitamiseks ja kasutamiseks, 1 m toru välimisest
mõõtmest.
• Krundile ulatuva tänavavalgustuse kaablikoridor kaitsevööndi ulatuses.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 19 / 39
Krunt pos 2
• Vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks ja kasutamiseks torude teljest 2 m
mõlemale poole.
Krunt pos 3
• Vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks ja kasutamiseks torude teljest 2 m
mõlemale poole.
• Sidekanalisatsiooni ehitamiseks ja kasutamiseks koridori laiusega 2 m.
• Gaasitorustiku (variant 2) ehitamiseks ja kasutamiseks toru teljest 2 m mõlemale
poole.
Pirita tee 26a kinnistu
• Vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks ja kasutamiseks torude teljest 2 m
mõlemale poole.
• Kinnistule ulatuva tänavavalgustuse kaablikoridor kaitsevööndi ulatuses.
Pirita tee 28 kinnistu
• Vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks ja kasutamiseks torude teljest 2 m
mõlemale poole.
• Gaasitorustiku (variant 2) ehitamiseks ja kasutamiseks koridori laiusega 2 m.
• Kaugküttetorustikule 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole.
• Sidekanalisatsiooni ehitamiseks ja kasutamiseks koridori laiusega 2 m.
Pirita tee 28a kinnistu
• Vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitamiseks ja kasutamiseks torude teljest 2 m
mõlemale poole.
Pirita tee T1 kinnistu
• Veetorustiku ehitamiseks ja kasutamiseks koridori laiusega 4 m.
6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA
EHITAMISEKS
Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda
detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik
ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel Planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel
sõlmitud halduslepinguga võetud kohustusi lepingus määratud tähtajaks täitnud.
Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva
kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist.
Täiendavate uuringute vajadus
• Sademevee immutamiseks teostada hüdrogeoloogiline uuring (põhjavee taseme
ja pinnaste filtratsioonivõimete määramine).
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 20 / 39
Täiendavate kooskõlastuste vajadus
• Projekteerimisse tuleb kaasata muinsuskaitse tegevusluba omav
projekteerimisfirma või arhitekt ning juurdeehitise ja olemasoleva hoone
restaureerimise projekt kooskõlastada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti
muinsuskaitse osakonnas ning Muinsuskaitseametis.
• Planeeringuala teede, parklate ja hoone ehitusprojektid kooskõlastada Tallinna
Transpordiametiga.
Hoonete olulisemad arhitektuurinõuded
Juurdeehitise projekteerimisel tuleb lähtuda muinsuskaitse eritingimustest. Hoone
ehitusprojekti koostamiseks on määratud järgmised nõuded:
• Katusekalle: lamekatus 0º – 10º
• Katusematerjal: ühetooniline katusekattematerjal
• Vältida imiteerivaid materjale, esmajoones plastikkatteid. Hoone peab olema
viimistletud põhiliselt ühe materjaliga, sh 20% välisseinast (arvestamata klaasitud
avasid) on lubatud viimistleda mõne teise materjaliga.
• Kasutada eelkõige kvaliteetseid materjale, nt betoon, klaas, teras, puit jms.
Välisviimistluses ei ole lubatud kasutada kirkaid värvitoone, maalitud ega ruumilisi
dekoratiivelemente. Tiheda klaasijaotusega aknad pole lubatud. Vältida
imiteerivaid materjale.
• Kasutatavad materjalid peavad sobima naaberhoonetega ja olema kesklinnale
sobivad ning väärikad.
• Planeeritud juurdeehitise arhitektuurne lahendus peab olema võimalikult
minimalistlikult modernne, kerge ja läbipaistev, soovitav on kasutada
klaasfassaade.
• Hoonestuses tuleb kasutada selliseid lahendusi, mis ei põhjustaks lindude
kokkupõrkeid hoonega.
• Kui uue ja vana hooneosa vahele kavandatakse ühendav galerii (juurdeehitatava
hoone osa), võib see ulatuda üksnes olemasoleva hoone karniisi alumise servani.
Galerii on soovitatav planeerida vana hooneosa kahe ploki liitumiskohal oleva
tagasiastega sissekäigu kohale.
• - Olemasoleva restaureeritud hoone karniisi ülemise serva kõrgus mõõta
juurdeehitise ehitusprojekti koostamise käigus kohapeal üle.
• Maa-alune tunnel ei tohi jääda maa pealt nähtavaks ega hakata konkureerima
ajaloolise kohvikuhoone sissepääsutunneliga. Tunneli kavandamisel tuleb säilitada
ajalooline veesilm kaminate aias (mitte ainult kujundus, vaid ka
originaalmaterjal). Mälestise külge tunneli rajamise võimalikkus selgub pärast
muinsuskaitse tegevusloaga inseneri ekspertiisi.
• Kavandatava juurdeehitise kõrgus ei tohi ületada detailplaneeringu menetluses
varasemalt kokkulepitud kõrgusmärki (abs h=33,6 m, suhteline kõrgus
maapinnast kuni 23 m). Maksimaalse kõrguse sisse peavad mahtuma kõik
hoonega seotud osad nagu liftišaht, katusele pääsud, piirded,
ventilatsiooniseadmed ja torud, päikesepaneelid jne. Maksimaalse kõrguse piirist
kõrgemale võib ulatuda ainult piksevarras.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 21 / 39
• Kavandatav juurdeehitus ei tohi kahjustada kaitsealust Tuljaku restoranihoonet ja
peab seisma sellest selgelt lahus. Võimalik on hoonete ühendamine tagasihoidliku
klaasgaleriiga I korruse tasapinnalt võimalikult idapoolses küljes. Eelistatult võiks
ühendus kahe hoone vahel olla keldrikorruse tasandil.
• Kinnistu paikneb lindude rände seisukohast kõrgendatud ohuga asukohas, kus on
suur kokkupõrkeoht klaaspindadega. Vältimaks lindude kokkupõrkeid ehitistega
kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks.
Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded
• Säilitada planeeringualal asuvad olulised maastikujunduselemendid (Pirita tee
poolne betoonpiire ja “tunnel” selle sees, terrazzo sillutis eesaias, kaminate aed
koos paekivist müüridega kolmes küljes, välikaminad ja nende ees olevad
varjualused, betoonbassein) nii nagu need praegu on.
• Planeeritud hoonele päikesepaneelide paigaldamiseks tellida ehitusprojekti staadiumis
võrguvaldajalt tehnilised tingimused.
Haljastuse projekteerimise, rajamise ja hoolduse nõuded
• Kui ehitusprojektis selgub uue haljastuse kavandamise vajadus, tuleb
ehitusprojektile lisada haljastusprojekt, mis tuleb kooskõlastada Tallinna
Keskkonnaameti ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnaga.
Haljastusprojekti koostamisel lähtuda Lillepaviljoni kui kultuurimälestise väliala
ajaloolisest kujundusest ning kõrvalkinnistute haljastuse lahendusest. Kaasata
hooviala projekteerimistöödesse volitatud maastikuarhitekt, tase 7 kutsetunnistust
omav spetsialist.
• Uues haljastuse projektis peaks esikohal olema nende hoonete ees madal
haljastus õitsvate põõsastega (forsüütiad, kukerpuud, enelad, sirelid), eesmärgiks
võiks seada võimalikult pikema õitsemisperioodi. Ühtlasi tuleb võimaluse korral
säilitada siin kasvavad üksikud puud, seega ei peaks hoonete esine olema päris
lage. Haljastusprojekt kooskõlastada Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga.
• Kõikidesse maastikukujundusega seotud töödesse tuleb kaasata volitatud
maastikuarhitekt, tase 7 kutsetunnistust omav spetsialist.
• Projektis esitada ehitustöödeaegsed kõrghaljastuse kaitsemeetmed (juurestik,
tüvi, võra), sealhulgas näha vastavalt algatamise korraldusele ette meetmed
dendroloogilises hinnangus numbriga 22 tähistatud puude rühma ehitusaegseks
kaitsmiseks (vastavalt Eesti standardile EVS 939-3:2020 "Puittaimed haljastuses.
Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse").
• Olemasolevaid puid-põõsaid tuleb hooldada ja pügada. Jälgida alal kasvavate
vahtrate ja hobukastanite puutüvesid ja oksi nt seente viljakehade osas ning
puude tormikindlust.
• Puude raie ja hoolduslõikus võib toimuda vaid Tallinna Keskkonnaameti
väljastatud loa alusel.
• Enne heakorra- või ehitustöid tuleb koostöös puuhoolduse spetsialisti – arboristiga
kindlaks määrata võimalused ning abinõud säilitatavate puude kaitseks, määrata
säilitatavate puude ning haljasala kaitsetsoonid.
• Vältida tuleb liiklemist, pinnase tihendamist, mehhaniseeritud kaevetöid ja
maapinna kõrguse muutmist (ka kasvupinnase koorimist) säilitatavate puude
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 22 / 39
läheduses (ca 3 m tüvest). Erandina võib teha kaevetöid ka lähemal, aga vaid
ühel pool puud ning koos järgneva juurte hooldusega.
• Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohi läbi raiuda. Kui sellise läbimõõduga juured
jäävad kaevetööde alasse, tuleb kaeve teostada käsitsi ning labidaga ja seda vaid
puu ühel küljel, vältimaks puu ümberkukkumise ohtu ning haigestumist.
• Kui on vältimatult tarvilik juuri läbi lõigata, tuleb seda teha järsult terava teraga,
lõikekoht ei tohi jääda narmendav või ebaühtlane. Läbi lõigatud juurte ümbruse
kaevik toestada maasse rammitud vaiade vahele tõmmatud võrguga ning juurte
ja kaevise seina vahe täidetakse liiva- ja turbaseguse kihiga. Juhul, kui kaevik
peab olema lahti pikemalt, tuleb kaeviku puu poolne külg katta kilega, mis ei lase
kastmisveel välja nõrguda. Kaevise kinniajamisel tuleb kile eemaldada.
• Säilitatavate puude kõrvalt vanade äärekivide eemaldamine peab toimuma viisil,
mis ei kahjusta puujuuri.
• Puutüved tuleb kaitsta pehmele alusele asetatud laudisega kuni alumiste oksteni.
Puu lähedal toimuva ehitustegevuse puhul tuleb erilist tähelepanu osutada puu
juurte kaitsmisele ehitusperioodil. Puu ala tuleb piirata 5 m raadiuses piiretega.
Kui on vajadus puu all mehhanismidega sõita, siis tuleb kindlasti pinnast
killustikuga tugevdada või kasutada puidust kaitsekilpe. Puu all ei tohiks ladustada
materjale ega pinnast.
• Mullatööd (vundamendi süvendi kaevamine) tuleb planeerida puu puhkeperioodile
- novembrist märtsi lõpuni.
• Maapinna kõrguse muutmisel tuleb vältida pinnase tõstmist või langetamist puu
kaitsetsoonis. Vajadusel rajada minimaalselt kaitsetsooni välispiirile (võimalusel
kaugemale) tugisein mulla paigalhoidmiseks. Puude juurekaelal tuleb säilitada
pinnase endine kõrgus või näha ette selle säilitamine ehituslike abinõudega.
• Kõik paljastunud juured tulev katta võimalikult ruttu mulla, multši või niiske
kangaga.
• Puid, mille veehaarde ala on ehitustegevuse tõttu vähenenud, tuleb kasta
igapäevaselt.
• Likvideerida haljastuse hinnangus V väärtusklassi määratud puud ja põõsad.
Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks
• Kui katlamaja projekteeritud soojusvõimsus on alates 0,3 MW, taotleda välisõhu
saasteluba enne ehitusloa taotlemist (VÕKs § 148).
Muinsuskaitse eritingimustest tulenevad nõuded
• Pirita tee 26e krundi olemasolevad piirded tuleb säilitada ning korrastada. Hävinud
piirded tuleb asendada koopiatega.
• Säilitada olemasolev kohvik Tuljak ja selle olulised maastikujunduselemendid
(Pirita tee poolne betoonpiire ja “tunnel” selle sees, terrazzo sillutis eesaias,
kaminate aed koos paekivist müüridega kolmes küljes, välikaminad ja nende ees
olevad varjualused, betoonbassein) nii nagu need praegu on.
• Pirita tee 26a ja Pirita tee 26e uute hoonete ja hooneosade vahele ühendava maa-
aluse tunneli kavandamisel võtta arvesse, et tunnel ei tohi jääda maa pealt
nähtavaks ega hakata konkureerima ajaloolise kohvikuhoone sissepääsutunneliga.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 23 / 39
Tunneli kavandamisel tuleb säilitada ajalooline veesilm kaminate aias (mitte ainult
kujundus, vaid ka originaalmaterjal), seega on soovitav perspektiivne
ühendustunnel rajada kaminate aia kirdeossa. Mälestise külge tunneli rajamise
võimalikkus selgub pärast muinsuskaitse tegevusloaga inseneri ekspertiisi.
• Juurdeehitus lahendada arhitektuurselt minimalistlikus modernistlikus võtmes, et
see mõjuks võimalikult kerge ja saledana, jättes domineerima ajaloolise
kohvikuhoone. Eelistatult kasutada nn ehedaid materjale: betoon, klaas, teras,
puit.
• Säilitada välikaminate müür koos välikaminatega kaminate aia poolses küljes nii
nagu see praegu on. Müüri teeninduskäigu poolset külge võib muuta.
• Kavandatav juurdeehitus ei tohi kahjustada kaitsealust Tuljaku restoranihoonet ja
peab seisma sellest selgelt lahus.
Liikluskorralduse alased nõuded
• Parkimis- ja sissesõidualad on soovitav katta laotud või sidumata kulumiskihiga
katenditega.
• Äriruumide suurus ning parkimiskohtade täpne arv täpsustatakse ehitusprojektis.
Projekteeritav parkimiskohtade arv peab vastama kehtivatele õigusaktidele.
• Teede, parkimiskohade ja muud liiklusrajatiste projekteerimisel arvestada Eesti
standardis EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetega.
• Planeeritud teel näha ette liiklust rahustavad meetmed.
• Tagada kergliiklejate juurdepääs kohvikusse Tuljak krundi pos 3 poolsest küljest.
• Tagada krundile pos 3 planeeritud hoone ees peatumiskoht teenindavale
transpordile.
• Tagada invaparkimiskoht hoone maa-alusel korrusel.
• Kuni Pirita tee 28 kinnistu ja Maarjaheina tänava äärsete kruntide ning lähiala
detailplaneeringus (DP028120) kavandatud tänavavõrgustiku realiseerimiseni
säilitada kahesuunaline liiklus. Arvestada, et pärast DP028120 elluviimist muutub
liikluskorraldus ühesuunaliseks suunaga Pirita tee poole. Mõlema liikluskorralduse
puhul tuleb tagada kõnnitee ühtlane laius.
Keskkonnaalased nõuded
Jäätmehoolduse korraldamine
• Olmejäätmete kogumine peab olema korraldatud vastavalt Tallinna
jäätmehoolduseeskirjale.
• Olmejäätmete kogumiskoht peab vastama eeskirja § 21 nõuetele.
• Jäätmeruumile peab olema tagatud juurdepääs prügiautole.
Liiklusmüra
• Hoone projekteerimisel lähtuda mürauuringus esitatud soovitustest:
− Hoone projekteerimisel näha ette müraleevendusmeetmed, lähtuda Eesti
Standardist EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 24 / 39
− Akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra
suh tes. Kui aken moodustab ≥ 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava
heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks.
− Ehitise projekteerimisel tuleb tagada ventilatsiooni- ja jahutusseadmete
paigutamine viisil, mis ei too kaasa müra normtasemete ületamist naaberkinnistul,
st, et tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike
hoonetega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi
müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud
tööstusmüra sihtväärtusi.
• Hoone projekteerimisel tuleb tagada sotsiaalministri määruses nr 42 „Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid“, Keskkonnaministri määruses nr 71 „Välisõhus
leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise
meetodid“ ja Atmosfääriõhu kaitse seaduses esitatud nõudeid.
• Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-
07.00 ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra
piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.
Impulssmüra põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.
• Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri
17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud
piirväärtuseid.
• Tehnoseadmete asukoha valikul arvestada keskkonnaministri määruse nr 71
„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid” lisas 1 toodud müranormidega.
Naaberhoonete insolatsioonitingimuste tagamine
• Arvestada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt 2020.aasta
veebruaris heaks kiidetud juhendiga „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni)
kestuse arvutamise juhend“.
• Bürooruumide kavandamisel arvestada Eesti Standardi EVS 17037:2019+A1:2021
„Päevavalgus hoonetes“ nõuetega.
• Naaberhoonetes asuvates eluruumides peab olema tagatud vähemalt Majandus-
ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel avaldatud insolatsiooni kestuse
arvutamise juhendi kohane piisav insolatsiooni kestus. Naaberhoonete
eluruumides ei tohi insolatsiooni kestus väheneda üle 50% olemasolevast
insolatsiooni kestusest. Esitada ehitusprojekti koosseisus vastavad insolatsiooni
kestuse analüüsid. Analüüsi koostamisel juhinduda Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehel avaldatud insolatsiooni kestuse
arvutamise juhendmaterjalist,
https://www.mkm.ee/ehitus-ja-elamumajandus/juhendid#lepingute-juhendid-j.
Pinnase radoonisisaldus
• Kuna Pirita tee 26e kinnistu pinnas kuulub kõrge radooniriskiga pinnaste
kategooriasse (vt LISA 4.3), tuleb hoone projekteerimisel lähtuda Eesti Standardis
EVS 840:2017 “Juhised radoonikaitse meetmete kautamiseks uutes ja
olemasolevates hoonetes” esitatud nõuetest.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 25 / 39
Vertikaalplaneerimine
• Immutada võimalusel sademevesi pinnasesse ja haljasaladele ning määrata
abinõud pinnaseerosiooni vältimiseks.
• Autoparkla põrandavesi juhtida reoveekanalisatsiooni.
• Vältida sademevee sattumist planeeritud kruntidelt naaberkinnistutele ja tänavale.
Sademevett võib juhtida naaberkinnistule vaid kinnistu omaniku nõusolekul.
• Vältida pinnaseerosiooni tekkimise võimalikkust.
• Piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku.
• Nii vertikaalplaneerimise kui ka sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustada
ehitusprojektis.
Tuleohutusnõuded
Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele
nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.
• Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks
juurdepääs ettenähtud päästevahenditega.
• Projekteerimisel arvestada Eesti Standardeid EVS 812-6:2012/A2:2017 „Ehitiste
tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“ ja EVS 812-7:2018 „Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded.“
• Tule leviku takistamiseks projekteerida hoone vastavalt normikohasele
tuleohutusklassile.
• Ehitusprojektid kooskõlastada täiendavalt Päästeametiga.
• Ehitusprojektis määrata tuletõkkesektsiooni pindalaks vähem kui 800 m2 või
lahendada kustutussüsteem vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele.
• Ehitusprojektis hinnata vajadust ja vajadusel olemasoleva hoone ja
projekteeritava juurdeehituse vahele projekteerida tuletõkkekonstruktsioon.
Kuritegevuse riske vähendavad abinõud
Kuritegevuse riskide vähendamiseks on rakendatud Eesti Standardis EVS 809-1:2002
„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“
toodud soovitusi:
• Vandalismiaktide ja sissemurdmiste riski vähendamiseks tuleb hoonele
projekteerida vastupidavad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad ja klaasid.
• Sissepääsude juures soovitavalt kasutada videovalvet või mehitatud valvet.
Jälgitavus vähendab kuriteohirmu: pidev mehitatud valve sissepääsude juures on
eelistatavam kui videovalve kasutamine.
• Vandalismiaktide ja varguste ennetamiseks kavandada õuealadele vastupidavast
materjalist ning kindlalt kinnitatud inventar (pingid, prügikastid jne). Samas
peaksid need materjalid olema atraktiivsed – pargi peamine eesmärk on
atraktiivsus ja ennetusstrateegia.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 26 / 39
Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks
tehnovõrkude osas
Tehnovõrkude projekteerimiseks tuleb võrguvaldajatelt taotleda tehnilised tingimused.
• Eelistada tehnovõrkude rajamist avalikule maale, lähtuda Ehitusseadustiku § 70
toodud põhimõtetest ning linna reguleerivatest õigusaktidest.
• Tehnovõrgud tuleb projekteerida arvestades puude paiknemist, sh juurestiku
kaitseala ja võra ulatust. Mitte projekteerida tehnovõrke säilitatavate puude alla ja
väärtusliku kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale. Mitte projekteerida
kõrghaljastust olemasolevate tehnovõrkude peale.
• Notariaalsed lepingud servituutide seadmiseks tuleb sõlmida enne tehnovõrkude
ehitamist.
• Katustele ja fassaadidele paigaldatavate tehnoseadmete (päikesepaneelid,
soojuspumbad, ventilatsiooniseadmed jms) puhul tagada nende visuaalne sobivus
linnaruumi. Tehnoseadmete projekteerimisel lähtuda kehtivatest
normdokumentidest.
Veevarustus ja kanalisatsioon
• Enne järgnevaid projekteerimisstaadiumeid taotleda AKTSIASELTS TALLINNA VESI
tehnilised tingimused.
• Veevarustuse ning reovee ja sademevee ärajuhtimise lahendused (sh
kinnistuväliste vee ja kanalisatsiooni ühistorustike väljaehitamise mahud)
kuuluvad täpsustamisele ehitusprojekti koostamisel.
• Olemasoleva DN50 veeühenduse säilitamise vajadus planeeritud
(ümbertõstetavast) de110 veetorustikust täpsustada ehitusprojekti koostamise
käigus.
• Veevarustuse, reo- ja sademeveekanalisatsiooni ühistorustikud projekteerida
avalikuks kasutuseks määratud tänavamaale arvestades mh ka OÜ R-KONSULT
tööga nr 09/2011 „Pirita tee 26a kinnistu detailplaneering“.
• Näha ette autoparkla põrandavee juhtimine reoveekanalisatsiooni.
• Katusele ja siseteedele langeva sademevee immutamine võimalusel oma krundil
pinnasesse, selgitada välja abinõud pinnaseerosiooni vältimiseks.
• Kinnistute vee- ja kanalisatsiooniühenduste asukohad täpsustada ehitusprojektis.
• Olemasoleva ühisveetorustiku (k.a hüdrandi asendamisel) likvideerimisel tagada
kõrvalkinnistute tuleohutus ja kooskõlastada projektlahendus täiendavalt
Päästeametiga.
• Olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitorustike likvideerimisel peab olema tagatud
kõrvalkinnistute häireteta veega varustamine ning kanaliseerimine.
• Täpne tulekustutusvee vajadus täpsustada ehitusprojektis.
• Sademevett saab ühiskanalisatsiooni juhtida kuni 10 l/s.
Elektrivarustus
• Tööprojekti koostamiseks detailplaneeringu alal taotleda võrgu valdajalt
täiendavad konkreetsed tehnilised tingimused.
• Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 27 / 39
Tänavavalgustus
• Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.
• Välisvalgustus projekteerida hoone fassaadide ning tänavamaad piiritleva
tugimüüri külge, kuna tänavamaa kitsad mõõtmed ei võimalda
tänavavalgustuspostide paigaldamist.
• Teevalgustuse toide projekteerida planeeritud hoone elektrikilbist.
• Põhi- või tööprojekti jaoks taodelda uued tehnilised tingimused.
• Kooskõlastatud ainult detailplaneeringu osa, tänavavalgustus tuleb lahendada
eraldi projektiga.
Sidevarustus
• Enne järgnevaid projekteerimisstaadiumeid taotleda Telia Eesti AS täiendavad
tehnilised tingimused.
• Tööprojekti koostamisel arvestada piirnevate kinnistute
detailplaneeringute/projektidega.
• Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel
tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS § 70 ja § 78 nõuetele.
• Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud
nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“
kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.
• Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune
tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5
tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega Telia
Ehitajate portaalis.
Gaasivarustus
• Seisukoha andmisega ei kinnitata esitatud planeeringulahenduses märgitud
olemasolevate AS-ile Gaasivõrk või kolmandatele isikutele kuuluvate (sh
kinnistusiseste) gaasipaigaldiste ja nendega seotud rajatiste asukoha õigsust ega
võeta endale mingit vastutust selles osas. Majandus- ja taristuministri
14.04.2016.a määruse nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostus-
mõõdistamisele esitatavad nõuded“ § 1 lg 3 kohaselt tuleb ehitusprojekti
koostamiseks ja ehitamiseks vajalike lähteandmete saamiseks teostada topo-
geodeetiline uuring. Viidatud määruse § 28 lg 1 kohaselt tuleb maa-alune
tehnovõrk kanda maa-ala plaanile, kusjuures esimene andmeallikas, millest
lähtuda tuleb, on välimõõdistamine.
• AS-i Gaasivõrk gaasipaigaldiste kaitsevööndis tööde planeerimiseks ja
projektlahenduste koostamiseks taotleda tehnilised tingimused aadressil:
[email protected]. Kaitsevööndis võib teostada töid ainult põhi- või tööprojekti
olemasolul, mis tuleb samuti enne töödega alustamist esitada AS-le Gaasivõrk
e-posti aadressile [email protected]. Ilma põhi- või tööprojekti koostamiseta ei
ole võimalik AS-l Gaasivõrk hinnata planeeritava tegevuse ohutust ning
AS Gaasivõrk ei saa anda nõusolekut gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks.
• AS Gaasivõrk gaasipaigaldise projekteerija peab omama gaasipaigaldise
projekteerimise tegevusala registreeringut majandustegevuse registris, vähemalt
kahe aastast kogemust gaasipaigaldiste projekteerimises ja vähemalt ühte
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 28 / 39
gaasialase spetsialiseerumisega diplomeeritud soojusenergeetikainseneri
kutsetasemega 7.
• Gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks nõusoleku andmisel võivad
AS Gaasivõrk seisukohad/nõuded täpsustuda/muutuda olenevalt planeeritavast
tegevusest ja selle võimalikust mõjust. Täiendavad täpsemad nõuded
gaasipaigaldisele ja gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemise osas väljastatakse
eel-, põhi- või tööprojekti staadiumis täiendavate tehniliste tingimuste
väljastamisel, mille taotlemiseks pöörduda e-posti aadressile:
• Pärast ehitustööde teostamist peavad AS Gaasivõrk gaasipaigaldised vastama
õigusaktides ja standardites (sh standardis EVS 843) määratud nõuetele, sh peab
olema tagatud gaasipaigaldise nõuetekohane sügavus. AS Gaasivõrk
gaasipaigaldiste kaitseks tuleb ette näha meetmed tagamaks nende ohutus
ehitustööde käigus.
• Gaasiga liitumiseks on vajalik esitada avaldus, mis on leitav AS Gaasivõrk
kodulehelt teenuste alt.
• Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.
Kaugküte ja -jahutus
• Üksikute objektide soojusvarustuse lahendamiseks on vaja taotleda AS Utilitas
Tallinn konkreetsed tehnilised tingimused.
• Käesoleval ajal Tallinnas, Pirita tee 26e kinnistu vahetus läheduses AS Utilitas
Tallinn kuuluv kaugküttevõrk puudub. Perspektiivis on kavas piirkonda
kaugküttevõrgud välja arendada. Detailplaneeringu koostamisel on ala kujundada
ja planeeritud nii, et seal oleks võimalus kaugküttevõrgu paigaldamiseks ja
kaugküttega liitumiseks ja arvestatud kaugküttega kaasneva ruumivajadusega.
Lõplik otsus kaugküttega liitumise võimalikkuse kohta tehakse eelprojekti
koostamise staadiumis.
• Planeeritavale ja rekonstrueeritavale torustikule on vaja seada AS Tallinna Soojus
kasuks tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus.
• Vajadusel täiendada järgmises projekteerimise staadiumis planeeritud
soojustorustiku kulgemisjoont viisil, et oleks tagatud standardiga EVS-EN13941
lubatud piiridesse jäävad torustiku paigalduspinged ja –pikkused.
7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITAVA ALA RUUMILISE
ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE
Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele
Kavandatud on kuue maapealse korrusega juurdeehitis, mis vastab oma suuruselt ja
kõrguselt kõrvalkinnistutel asuvate hoonete vastavatele näitajatele ja kontaktvööndis
koostatavates planeeringutes kavandatud hoonete näitajatele. Planeeritud juurdeehitis
on madalam kui selle taustaks olev Maarjamäe paekallas.
Planeeringulahendus arvestab olemasoleva arhitektuurimälestise eksponeerimisega.
Planeeritud juurdeehitis asetseb restoran Tuljaku põhjapoolsel küljel, et selgelt eraldada
juurdeehitis ajaloolisest hoonest. Planeeritud juurdeehitis ja arhitektuurimälestis on
kavandatud jätta eraldiseisvaks, kuid jäetud on võimalus kavandada sobiv ühenduslüli
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 29 / 39
Lillepaviljoni ja restoran Tuljakut ühendavale klaasgaleriile sarnane klaasgalerii. Galerii
peab jääma oma kõrguselt restoran Tuljaku karniisi alumise serva kõrgusjoonele ning
paiknema olemasoleva hoone tagasiaste kohas. Olemasoleva hoone vaadeldavus on
tagatud ka Pirita teelt.
Autodele on tagatud juurdepääs mööda juurdepääsuteed Pirita teelt. Juurdepääsutee
jaoks on moodustatud eraldi krunt. Jalakäijatele on planeeritud mugavad
liikumisvõimalused – kavandatud on avalikult kasutatavad tänavamaa krundid, autode
juurdepääsutee kõrvale on kavandatud ühtlase laiusega kõnnitee ning restoran Tuljaku
terrassile pääseb läbi külgneva Pirita tee 26a kinnistu, vt joonis DP-2 Põhijoonis. Hoone
esisel alal säilib kõrghaljastatud roheala.
Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle
arenguvõimalustele, avalikele huvidele ja väärtustele
Kavandatud mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale on positiivne, kuna tegemist on
linnaruumi korrastamisega ning arvestatud on ümbritsevat linnakeskkonda: hoonete
kasutusotstarve, suurus, kõrgus, asukoht ja arhitektuurne välisilme. Samuti on
arvestatud piirkonna arenguvõimalustega: Pirita tee 26 kinnistu uushoonestusega ning
Pirita tee 26a ja 28 perspektiivse hoonestusega. Selleks on tehtud koostööd
kõrvalkinnistute detailplaneeringute koostajatega.
Kavandatud äriruumidega juurdeehitise valmimise järel suureneb piirkonnas töökohtade
arv. Piirkonda lisandub ööpäevaringselt kasutatav hooneosa, mille läbi paraneb
turvatunnet suurendav kontroll lähiala avaliku ruumi üle. Vabaajaveetmise võimalusi
Pirita teel jalutajatele ja Tallinna Lauluväljaku suurürituste külastajatele muudab
mitmekesisemaks ka 2015. aastal kõigile taasavatud merevaatega restoran Tuljak.
Vastavus Tallinna üldplaneeringule
Planeeritud ala Tallinna Linnavolikogu 11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna
üldplaneeringu kohane juhtotstarve on ühiskondlike ja puhkeehitiste ala. Ala on mõeldud
põhiliselt haridus-, teadus-, tervishoiu-, kultuuri- või spordi- jm asutustele, samuti
samalaadsete teenustega või vaba aja veetmisega seonduvatele ettevõtetele.
Krundil pos 1 asuv endine kohvik Tuljak restaureeriti oma ajaloolises suuruses, sh
taastati varem lammutatud hooneosad. 2015.aasta suvel avati endine kohvik restoran
Tuljak nime all. Pirita tee 26e kinnistul asuvale olemasolevale hoonele äriruumidega
juurdeehitise rajamine seob taasavatud restorani Tuljak funktsionaalselt ärihoone osasse
kavandatava võimaliku hotell-seminarikeskusega.
Detailplaneering vastab Tallinna üldplaneeringule.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 30 / 39
Vastavus algatamise korralduses esitatud tingimustele
Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 05.09.2012 korraldusega
nr 1196-k. Detailplaneeringu koostamisel tuli arvestada järgnevaid nõudeid
(numeratsioon vastab algatamise korralduses toodule):
3.1 Määrata nõue, et ehitusprojektile tuleb lisada erialase haridusega diplomeeritud
maastikuarhitekti koostatud haljastusprojekt, mis tuleb kooskõlastada Tallinna
Kultuuriväärtuste Ametiga.
Planeeringus ei ole kavandatud uushaljastust. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks
on määratud peatükis 6.5 Haljastuse projekteerimise, rajamise ja hoolduse
nõuded.
3.2 Arvestada 12. veebruaril 2008 tehtud dendroloogilist hinnangut.
Detailplaneeringu koostamisel on hinnanguga arvestatud.
3.3 Mitte planeerida hoone konsoolide alla taimestust ja muru.
Konsoolide alla ei ole kavandatud taimestust ega muru.
3.4 Näha ette meetmed dendroloogilises hinnangus numbriga 22 tähistatud puude
rühma ehitusaegseks kaitsmiseks.
Nõue on esitatud peatükis 6.5 Haljastuse projekteerimise, rajamise ja hoolduse
nõuded.
3.5 Määrata kavandatud hoone projekteerimiseks nõue lähtuda Eesti standardist
EVS 842:2003 “Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest”, sest alal on
kõrge müratase.
Nõue on esitatud peatükis 6.6.3 Keskkonnaalased nõuded.
3.6 Näidata detailplaneeringu joonistel kavandatava uut ja vana hooneosa ühendava
galerii kõrgus. Galerii võib ulatuda üksnes olemasoleva hoone karniisi alumise
servani. Galerii on soovitatav planeerida vana hooneosa kahe ploki liitumiskohal
oleva tagasiastega sissekäigu kohale.
Nõue on esitatud seletuskirja peatükis 6.3 Hoonete olulisemad
arhitektuurinõuded, galerii kõrgus (abs 14.60) tähistatud joonisel DP-2 Põhijoonis.
3.7 Teha radooniuuring. Osaühingu Eesti Geoloogiakeskus radoonikaardi kohaselt jääb
planeeringuala kõrge radoonisisaldusega piirkonda. Tellida radooniuuring
akrediteeritud ettevõttelt. Esitada vajadusel radoonileevendusmeetmed. Määrata
hoone projekteerimiseks nõue lähtuda radooniuuringus esitatud soovitustest ja
Eesti standardist EVS 840:2009 “Radooniohutu hoone projekteerimine”.
Radooniohtlikkuse hinnangu koostas Osaühing Eesti Geoloogiakeskus. Nimetatud
hinnang on LISA 4.3. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks on määratud peatükis
6.6.3 Keskkonnaalased nõuded.
3.8 Määrata hoone projekteerimiseks nõue näha ette autoparkla põrandavee
juhtimine reoveekanalisatsiooni.
Nõue on esitatud peatükis 6.6.3 Keskkonnaalased nõuded.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 31 / 39
3.9 Määrata hoone projekteerimiseks nõue näha ette katusele ja siseteedele langeva
sademevee immutamine oma krundil pinnasesse ning abinõud pinnaseerosiooni
vältimiseks reoveekanalisatsioon.
Nõuded on esitatud detailplaneeringu seletuskirja peatükis 6.6.3 Keskkonnalased
nõuded.
3.10 Kaaluda kruntidel positsioon 1 ja 2 asuva tee avalikuks kasutamiseks määramise
vajadust ning lisada vastavad põhjendused detailplaneeringu seletuskirja.
Pirita tee 26e kinnistu on planeeritud jagada kaheks, et moodustada kinnistut
läbiva juurdepääsutee maa-alale eraldi transpordimaa sihtotstarbega krunt
(pos 3). Krunt pos 2 on juba maareformi käigus moodustatud ning seda taotleb
Tallinna linn munitsipaalomandisse pärast detailplaneeringu kehtestamist, krunt
on määratud avalikult kasutatavaks.
3.11 Arvutada parkimiskohtade vajadus Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006
otsusega nr 329 kinnitatud “Tallinna parkimise korralduse arengukava aastateks
2006-2014” alusel. Vajalik arv parkimiskohti kavandada kinnistule ka juhul, kui
loobutakse parkla ehitamisest olemasoleva hoone keldrikorrusele.
Nimetatud norm ei ole enam kehtiv. Parkimiskohtade vajadus on välja arvutatud
vastavalt Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 otsusele nr 84 „Tallinna
parkimiskohtade arvu normid“. Planeeritud ala asub kesklinnas. Parkimiskohtade
arvu norme ei rakendata riikliku mälestise kaitsevööndis. Restoran Tuljak hoone
on mälestis.
3.12 Teha koostööd Tallinna linna ehitusmääruse § 14 lg 2 loetletud isikutega ja
Tallinna Keskkonnaametiga, Tallinna Kommunaalametiga, Tallinna
Transpordiametiga, Tallinna Linnavaraametiga, Maa-ametiga.
Koostöö tulemused esitatud LISA 2. TEAVE PLANEERINGU KÄIGUS TEHTUD
KOOSTÖÖ KOHTA, ARVAMUSTE JA KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL.
Vastavus lähtedokumenditele
Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50
„Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad
nõuded“ ning Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.11.2021 käskkiri nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu
algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise
juhend“
Detailplaneering on koostatud ja vormistatud vastavalt määrusele.
Eesti Standard EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus
hoonetes“
Ehitusprojektis tuleb tagada insolatsioonitingimused ehitusprojekti koostamise käigus
vastavalt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt 2020.aasta veebruaris
heaks kiidetud juhendile „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 32 / 39
arvutamise juhend“ või Eesti Standardi EVS 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus
hoonetes“ nõuetele. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks on määratud punktis
6.6.3 Keskkonnaalased nõuded.
Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ning Eesti Standard 812-
6:2012/A2:2017 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje
veevarustus“
Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele
nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.
Ehitusprojekti koostamiseks on määratud nõuded punktis 6.6.4 Tuleohutusnõuded.
Eesti Standardi EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:
Linnaplaneerimine“
Kuritegevuse riskide vähendamiseks on rakendatud Eesti Standardis EVS 809-1:2002
„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“
toodud soovitusi:
• Kavandatud muudatuste realiseerumisel muutub ala kasutus ööpäevaringseks,
mis suurendab kontrolli avaliku ruumi üle.
• Parkla planeerimisega maa-alustele korrusele on vähendatud autodega seotud
kuritegude riski.
• Jalgteede võrgustik on planeeritud selgelt arusaadav ning autode ja jalakäijate
teed on omavahel lähestikku.
Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrus nr 2 „Raie- ja
hoolduslõikusloa andmise kord“
Likvideeritavate puude asemele istutatavate haljastuse ühikute arv on arvutatud
vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa
andmise kord“. Maksimaalne asendusistutuse arvestuse aluseks olev haljastuse ühikute
arv on 72.
Arvutustega saadud haljastuse ühikute arv on esialgne ja lõplik haljastuse ühikute arv
saadakse raieloa menetlemise käigus pärast ehitusloa väljaandmist.
Eesti Standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“
Planeeritud kõnniteed on planeeritud minimaalselt 2 m, mis on standardi järgi hea tase.
Planeeringu lahendus on kooskõlas Eesti Standardiga EVS 843:2016 „Linnatänavad“.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 33 / 39
Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 otsus nr 84 „Tallinna
parkimiskohtade arvu normid“
Normatiivsete parkimiskohtade arvutamisel on lähtutud Tallinna Linnavolikogu
17.09.2020 otsusest nr 84 „Tallinna parkimiskohtade arvu normid“.
Parkimiskohtade arvu kavandamisel on arvestatud arengukava punktiga 3.9:
• parkimiskohtade arvu norme ei rakendata parkimiskohtade planeerimisel ja
projekteerimisel ehitise olemasolevas mahus või olemasoleva ehitise
väikesemahulisel (ehitusmahu kasv kuni 10%) laiendamisel, mille käigus ei
muudeta märkimisväärselt ehitise arhitektuurset lahendust, või riikliku kaitse alla
võetud maa-alal või selle kaitsevööndis, samuti riikliku kaitse alla võetud
mälestise kaitsevööndis, loodusobjekti kaitsevööndis või miljööväärtuslikul
hoonestusalal. Kitsendust rakendatakse asukoha- ja objektipõhiselt. Samas
jäävad kehtima piirkonnale kehtestatud parkimiskorralduse põhimõtted ning kas
maksimaalselt või minimaalselt lubatav parkimiskohtade arv.
Restoran Tuljak on kultuurimälestis ning kaitsevööndiks on Pirita tee 26e, Pirita tee 26a
ja Pirita tee T9 kinnistud. Seetõttu on krundile kavandatud normist vähem parkimiskohti.
Tallinna Linnavalitsuse 11.10.2017 otsusega nr 41
kinnitatud „Tallinna rattastrateegia 2018 – 2028“
Jalgrataste parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on aluseks võetud Tallinna
Linnavalitsuse 11.10.2017 istungi protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna
rattastrateegia 2018-2028.
Strateegia kohaselt on lubatud esialgu alale planeerida vähem jalgratta parkimiskohti
ning jätta võimalus vajadusel kohti juurde luua. Jalgrataste pikaajaline parkimine on ette
nähtud ühisele maa-alusele korrusele. Lühiajaliste parkimiskohtade võimalikud asukohad
on ette nähtud hoone sissepääsude lähedusse.
Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ ja mürauuringus
antud soovitused
Planeeringulahenduse kohta on koostatud mürauuring (LISA 4.4), millest tulenevalt on
määratud müra leevendavad meetmed, vt peatükk 6.6.3 Keskkonnalased nõuded.
Planeeringuala paikneb Tallinna üldplaneeringu kohaselt linnaosa keskuse
segahoonestusalal ning on seega müratundlikkuse poolest III kategoorias. III kategooria
alade liiklusmüra sihtväärtus on 60 dB päeval (Ld) ning 50 dB öösel (Ln). Planeeritud
hoonele mõjuv müratase on Pirita tee poolses osas päeval suurusjärgus 55-59 dB ning
öösel 45-49 dB, Pirita tee 28 poolsel küljel on müratase madalam ehk päeval
suurusjärgus 40-45 dB ja öösel 35-40 dB. Perspektiivses liiklusolukorras võib Pirita tee
28 poolsele fassaadile mõjuv müratase mõnevõrra suureneda Pirita tee 28 kinnistu ja
Maarjaheina tänava äärsete kruntide ning lähiala detailplaneeringus kavandatud
lahenduse realiseerudes, kuid üldiselt jääb müratase normide piiresse.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 34 / 39
Looduskaitseseadus
Planeeritud ala jääb looduskaitseseaduse kohasesse Läänemere ranna piiranguvööndisse,
mille ulatus on 200 m vee piirist (§ 37 lg 1), piiranguvöönd on kajastatud joonisel
DP-2 Põhijoonis.
Tallinna Linnavolikogu 09.03.2023 määrusega nr 3
kinnitatud „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“
Olmejäätmete kogumise koht on ette nähtud hoonesse. Täpne asukoht määratakse
ehitusprojektis.
Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määrus nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja
sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised
kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“
Planeeritud ala ei jää Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määruse nr 9 „Tallinna
kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja
kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus“ LISA 2
„Tallinna kaugküttepiirkonna piirid“ kohasesse kaugkütte piirkonda.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks on määratud punktis 6.6.6 Nõuded ehitusprojektide
koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas.
Radooniohtlikkuse hinnangus antud soovitused
Planeeringualale on märtsis 2012 koosatud radooniohtlikkuse hinnang (LISA 4.3), mille
tulemusena leiti, et planeeritud ala pinnas kuulub kõrge radooniriskiga pinnaste
kategooriasse. Looduskiirguse tase on normile vastav. Nõuded ehitusprojekti
koostamiseks on määratud punktis 6.6.3 Keskkonnaalased nõuded.
Haljastuse hinnangus antud soovitused
Planeeringualale on koostatud aastal 2017 puittaimede haljastuslik hinnang (LISA 4.1),
milles on antud järgnevad soovitused:
• Uues haljastus projektis peaks esikohal olema nende hoonete ees madal haljastus
õitsvate põõsastega (forsüütiad, kukerpuud, enelad, sirelid), eesmärgiks võiks
seada võimalikult pikema õitsemisperioodi. Ühtlasi tuleb siin võimaluse korral
säilitada siin kasvavad üksikud puud, seega ei peaks hoonete esine olema päris
lage.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks on välja toodud peatükis 6.5 Haljastuse
projekteerimise, rajamise ja hoolduse nõuded.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 35 / 39
• Kohviku “Tuljak” taga võiks põhiliselt olla kõrghaljastus ja vähem madalhaljastust
ning siingi tuleb loomulikult püüda säilitada olemasolevad elujõulised puud.
Tuljaku tagust olukorda pole ümber planeeritud, olemasolev kõrghaljastus säilib.
• Lillepaviljoni sissekäigu joonelt kagusse jääval alal tuleb säilitada olemasolevad
elujõulised ilupuud ning see võiks esineda iluaiana.
Olemasolevat olukorda pole ümber planeeritud.
• Kindlasti tuleb säilitada kõik II väärtusklassi puud ja põõsad, mida on antud
hinnangu kohaselt kokku 6 haljastuslikku objekti. Samuti võiks säilitada III
väärtusklassi puud ning põõsad, mida on kokku 20 objekti.
II väärtusklassi puud ja põõsad säilitatakse. Likvideeritakse 2 III väärtusklassi puud,
mis jäävad hoonestusalasse.
• IV väärtusklassi puud ja põõsad võib asendada uutega. Kui tegemist on
väheväärtusliku liigiga, võib selle asendada väärtuslikumaga. IV väärtusklassi
objekte on 6.
IV väärutsklassi puid ei ole ette nähtud likvideerida.
• V väärtusklassi kuuluvad puud ja põõsad on liigselt vananenud või perspektiivitud
isekülvsed isendid, mis tuleb likvideerida. Likvideeritavaid objekte on kokku 7.
V väärtusklassi puud ja põõsad on ette nähtud likvideerida, nõuded ehitusprojekti
koostamiseks on määratud peatükis 6.5 Haljastuse projekteerimise, rajamise ja
hoolduse nõuded.
• Puudele tuleb teostada hoolduslõikust, mille käigus eemaldada kuivanud oksad ja
oksatüükad ning murdumisohtlikud oksad. Hoolduslõikus teostada arboristi poolt.
Keskkonnaameti järelevalvel võib vajadusel kärpida puude alumisi oksi nii, et see
ei tekita jäädavaid kahjustusi ning säilitades võra kuju. Lõikust võib teostada
arborist.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks on määratud peatükis 6.5 Haljastuse
projekteerimise, rajamise ja hoolduse nõuded.
• Alal kasvavad vahtrad ja hobukastanid on juba üsna vanad ning võivad muutuda
haiguste või ilmastiku tingimuste tagajärjel murdumisohtlikeks. Puude tüvesid
tuleb regulaarselt jälgida ja märgates harude vahelisi pikilõhesid, tuleb olla eriti
tähelepanelik, kuna puu võib tugevate tuultega või tormidega murduda. Samuti
tuleb jälgida puutüvesid ja oksi seente viljakehade osas.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks on määratud peatükis 6.5 Haljastuse
projekteerimise, rajamise ja hoolduse nõuded.
• Ehitustöödele eelnevalt tuleb määrata säilitatavate puude ning haljasala
kaitsetsoonid, et vältida nende kahjustumist või hävimist. Puude puhul on
minimaalseks kaitsetsooniks võra projektsioon maapinnal. Tsoon tuleb piiritleda
kas tara või mitmekordse märgistuslindiga. Tsooni märgistus peab olema tagatud
terve ehitustegevuse jooksul. Kohtades, kus ei ole võimalik tarastusega haljastust
piirata, tuleb paigaldada puudele tüvekaitsed – püstised lauad ning laudade
vahele panna pehmendus (nt autokummid vms). Kaitse peab ulatuma terve tüve
ulatuses võrani. Samuti ei tohi ehitustööde käigus kahjustada puude võrasid.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks on määratud peatükis 6.5 Haljastuse
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 36 / 39
projekteerimise, rajamise ja hoolduse nõuded.
• Ehitustegevuse käigus ei tohi puu ühel või mitmel küljel kõiki juuri läbi raiuda. Üle
4 cm läbimõõduga juuri ei tohi läbi raiuda. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad
kaevetööde alasse, tuleb kaeve teostada käsitsi ning labidaga ja seda vaid puu
ühel küljel, vältimaks puu ümberkukkumise ohtu ning haigestumist.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks on määratud peatükis 6.5 Haljastuse
projekteerimise, rajamise ja hoolduse nõuded.
• Kui on vältimatult tarvilik juuri läbi lõigata, tuleb seda teha järsult terava teraga,
lõikekoht ei tohi jääda narmendav või ebaühtlane. Läbi lõigatud juurte ümbruse
kaevik toestada maasse rammitud vaiade vahele tõmmatud võrguga ning juurte
ja kaevise seina vahe täidetakse liiva- ja turbaseguse kihiga. Juhul, kui kaevik
peab olema lahti pikemalt, tuleb kaeviku puu poolne külg katta kilega, mis ei lase
kastmisveel välja nõrguda. Kaevise kinniajamisel tuleb kile eemaldada.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks on määratud peatükis 6.5 Haljastuse
projekteerimise, rajamise ja hoolduse nõuded.
• Kõik paljastunud juured tulev katta võimalikult ruttu mulla, multši või niiske
kangaga.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks on määratud peatükis 6.5 Haljastuse
projekteerimise, rajamise ja hoolduse nõuded.
• Puid, mille veehaarde ala on ehitustegevuse tõttu vähenenud, tuleb kasta
igapäevaselt.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks on määratud peatükis 6.5 Haljastuse
projekteerimise, rajamise ja hoolduse nõuded.
• Maapinna kõrguse muutmisel tuleb vältida pinnase tõstmist või langetamist puu
kaitsetsoonis. Vajadusel rajada minimaalselt kaitsetsooni välispiirile (võimalusel
kaugemale) tugisein mulla paigalhoidmiseks. Puude juurekaelal tuleb säilitada
pinnase endine kõrgus või näha ette selle säilitamine ehituslike abinõudega.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks on määratud peatükis 6.5 Haljastuse
projekteerimise, rajamise ja hoolduse nõuded.
Muinsuskaitse eritingimused
Planeeringuala kohta on koostatud muinsuskaitse eritingimused (LISA 4.2).
Muinsuskaitse eritingimustes on planeerimiseks antud tingimused:
1. Säilitada olemasolev kohvik “Tuljak” ja selle olulised maastikujunduselemendid (Pirita
tee poolne betoonpiire ja “tunnel” selle sees, terrazzo sillutis eesaias, kaminate aed koos
paekivist müüridega kolmes küljes, välikaminad ja nende ees olevad varjualused,
betoonbassein) nii nagu need praegu on.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks on määratud punktis 6.6.1 Muinsuskaitse
eritingimustest tulenevad nõuded.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 37 / 39
2. Juurdeehituse võib rajada kinnistu idakülge, nn kaminate aia taga olevale, praegu
köögi teenindusalana kasutatavale maa-alale (vt joonis 2). Sealjuures tuleb säilitada
välikaminate müür koos välikaminatega kaminate aia poolses küljes nii nagu see praegu
on. Müüri teeninduskäigu poolset külge võib muuta.
Hoonestusala on kavandatud selliselt, et uue hoone rajamisega ei mõjutata välikaminaid
ega ka välikaminate müüri, vt Põhijoonis DP-2.
3. Kavandatav juurdeehitus ei tohi kahjustada kaitsealust “Tuljaku” kohvikuhoonet ja
peab seisma sellest selgelt lahus. Võimalik on hoonete ühendamine tagasihoidliku
klaasgaleriiga I korruse tasapinnalt võimalikult idapoolses küljes. Eelistatult võiks
ühendus kahe hoone vahel olla siiski keldrikorruse tasandil.
Planeeringus on kavandatud 1.korruse tasapinnas kahte hooneosa ühendav galerii.
Ühendus hooneosade vahel on tagatud ka keldrikorruse tasandil. Nõuded ehitusprojekti
koostamiseks on määratud peatükis 6.3 Hoonete olulisemad arhitektuurinõuded.
4. Kavandatava juurdeehituse kõrgus ei tohi ületada detailplaneeringu menetluses
varasemalt kokkulepitud kõrgusmärki (abs h=33,6 m, suhteline kõrgus maapinnast kuni
23 m). Maksimaalse kõrguse sisse peavad mahtuma kõik hoonega seotud osad nagu
liftišaht, katusele pääsud, piirded, ventilatsiooniseadmed ja torud, päikesepaneelid jne.
Maksimaalse kõrguse piirist kõrgemale võib ulatuda ainult piksevarras.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks on määratud peatükis 6.3 Hoonete olulisemad
arhitektuurinõuded.
5. Juurdeehitusel võib olla üks maa-alune korrus.
Planeeringus on kavandatud üks maa-alune korrus, mis on ühenduses olemasoleva
Tuljaku hoone maa-aluse korrusega, vt peatükk 3.3 Ehitusõigus, hoonete
kasutusotstarbed ning hoonete ja maaüksuste koormusnäitajad ning Põhijoonis DP-2.
6. Juurdeehitus lahendada arhitektuurselt minimalistlikus modernistlikus võtmes, et see
mõjuks võimalikult kerge ja saledana, jättes domineerima ajaloolise kohvikuhoone.
Eelistatult kasutada nn ehedaid materjale: betoon, klaas, teras, puit. Vältida imiteerivaid
materjale.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks on määratud peatükis 6.3 Hoonete olulisemad
arhitektuurinõuded.
7. Et ka Pirita tee 26a kinnistu on sama omaniku valduses ja sinna kavandatav hoonestus
saaks toimida funktsionaalses sünergias käsitletava Pirita tee 26e hoonestusega, siis võib
rajada kahte uushoonet ühendava maa-aluse tunneli. Tunnel ei tohi jääda maa pealt
nähtavaks ega hakata konkureerima ajaloolise kohvikuhoone sissepääsutunneliga.
Tunneli kavandamisel tuleb säilitada ajalooline veesilm kaminate aias (mitte ainult
kujundus, vaid ka originaalmaterjal), seega on soovitav perspektiivne ühendustunnel
rajada kaminate aia kirdeossa.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks on määratud peatükis 6.3 Hoonete olulisemad
arhitektuurinõuded.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 38 / 39
Muudatused võrreldes algatatud lahendusettepanekuga
Planeeringulahenduste tehniliste näitajate võrdlus
Detailplaneeringu eskiis Detailplaneering
Ehitisealune pind (maa-alune
ehitisealune pind) 1240 m2 (1080 m2) 1140 m2 (1350 m2)
Maa sihtotstarve ja osakaalu % Ä 100% Ä 100%
Suletud brutopind katastriüksuse
sihtotstarvete kaupa (maa-alune
suletud brutopind)
3130 m2 (1080 m2)
2690 m2 (1350 m2)
sh Tuljak 800 m2
Hoone maksimaalne korruselisus 6 6
Parkimiskohtade arv krundil 25 17
Olemasoleva Tuljaku hoone ehitisealune pind oli detailplaneeringu algatamisettepaneku
koostamisel ehitisregistris märgitud 691 m2 (praegu 794,6 m2 ehk ümardatult 800 m2).
Maa-aluse ehitisealuse pinna ja maa-aluse suletud brutopinna sisse on juurde arvutatud
ka võimaliku maa-aluse ühendustunneli pind, seepärast on number suurenenud.
Kavandatud parkimiskohtade arv muutus, sest osad maa-alusesse parklasse kavandatud
parkimiskohad ei vastanud nõuetele.
Hoone maapealset brutopinda on vähendatud, et hoone ei ulatuks hoovis säilitatava III
kaitsekategooriasse kuuluva puu kaitsevööndini ega üle säilitatava müüri kaminaaia
kohale. Eskiislahenduses oli juurdeehitis kavandatud ümber säilitatava puu võra ja
konsoolsena kaminaaia kohale.
Avalikel aruteludel tehtud ettepanekute arvestamine
Eskiislahenduse avalikul arutelul tehtud ettepanekute
arvestamine
Tallinna Kesklinna Valituses 09.04.2013 toimunud Pirita tee 26e detailplaneeringu
eskiislahendust tutvustaval avalikul arutelul esitatud ettepanekud ja vastuväited (avaliku
arutelu protokolli vt menetlusdokument nr 1.16):
• Peamine mure oli suur liikluskoormus Pirita teel. Tehti ettepanek alustada
arendustega pärast Reidi tee väljaehitamist.
Praegu on Reidi tee valmis ning liiklusolukord Pirita teel on oluliselt paranenud. Pirita tee
26e arendus ei muuda piirkonna liikluskoormust märgatavalt, kuna lisanduv autode arv
on väike (planeeritud on 23 parkimiskohta). Restorani külastajad saabuvad praegugi
suurelt osalt ühistranspordiga, kuna suure osa krundist moodustab endine Pirita
aiandussovhoosi näidisaed, mille arvel ei ole võimalik parkimiskohti juurde rajada.
• Inimestele valmistas muret üldplaneeringu muutmine rekreatsioonialast kesklinna
segahoonestusalaks. Püstitati küsimus, miks ei tehta juba uut üldplaneeringut,
vaid muudetakse seda läbi üksikute detailplaneeringute.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 21065 Tallinn, Kesklinn
Pirita tee 26e kinnistu detailplaneering
23.04.2024 39 / 39
Võrreldes Tallinna üldplaneeringu kehtestamise ajaga on piirkonna linnaehituslik
situatsioon muutunud (lähialale on planeeritud ja ehitatud korterelamuid) ning on
edasises arengus ja praegune olukord ei vasta enam Tallinna üldplaneeringus määratud
juhtotstarbele. Piirkonnas koostatavate detailplaneeringute menetlus on erinevates
etappides. Samas on arvestatud, et mitme koostamisel oleva detailplaneeringu
koosmõjus muudetakse Tallinna üldplaneeringus määratud juhtotstarvet ulatuslikult.
Käesolevas detailplaneeringus ei ole Tallinna üldplaneeringu järgset juhtotstarvet
muudetud.
Muudatused peale avalikku väljapanekut
Projektijuht
Nora Soo