Veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu eelnõu edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks ning haldusmenetluse tähtaja pikendamine

EELNÕU

Nordpont OÜ-le veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu nr RE.VT/521843 andmine

1. OTSUS

Võttes aluseks Nordpont OÜ 17.05.2024 esitatud taotluse, veeseaduse § 196 lg 2 p 4, p 9 ja lg

4, haldusmenetluseseaduse § 46 lg 1, otsustan:

1.1. anda Nordpont OÜ-le (registrikood 12583892; aadress: Harju maakond, Tallinn,

Kristiine linnaosa, Madara tn 25, 10612) tähtajaline veekeskkonnariskiga tegevuse

registreering nr RE.VT/521843 järgmisteks tegevusteks:

1.1.1. tee koosseisu kuuluva vana Undla silla lammutamiseks ja uue silla ehitamiseks

Loobu jõel;

1.1.2. Undla paisul paisutuse likvideerimiseks.

1.2. Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest Nordpont OÜ-le.

Veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu nr RE.VT/521843 on avalikult kättesaadav

Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/).

Käesolev korraldus on registreeringu nr RE.VT/521843 lahutamatu osa.

2. ASJAOLUD

2.1. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotluse läbivaatamine

Nordpont OÜ (edaspidi ka ettevõte) esitas Keskkonnaametile (edaspidi KeA) 17.05.2024

veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotluse nr T-RVV/1023698-2. Taotlus on

registreeritud kirja nr DM-128144-4 all ja sellega seotud menetlus kannab numbrit M-128144.

Taotlusele on lisatud järgmised dokumendid:

- Stricto Project OÜ poolt koostatud seletuskiri "Riigitee nr 17152 Vohnja - Kadrina km

8,710 Undla silla rekonstrueerimise põhiprojekt", töö nr S2103 (edaspidi põhiprojekti

seletuskiri);

- Nordpont OÜ poolt koostatud lammutusprojekt „Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina 8,710

km asuva Undla silla rekonstrueerimistööd“ (edaspidi lammutusprojekt);

- Kadrina Vallavalituse seisukoht paisutuse likvideerimise kohta (17.05.2024 kiri nr 6-

3/224/2024-1).

Taotlus peab vastama veeseaduse (edaspidi VeeS )§-le 197, keskkonnaministri 24.09.2019

määrus nr 43 „Veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimise taotluse ja registreeringu

andmekoosseis“ §-le 1, edaspidi määrus nr 43). KeA kontrollis taotluse vastavust nõuetele ja

pidas esitatud teavet piisavaks veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu menetluse

algatamiseks.

Veekeskkonnariskiga tegevus tuleb registreerida tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või

truubi ehitamiseks avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul ning paisutuse

likvideerimiseks või veekogu veetaseme alandamiseks tasemeni, milleks veeluba ei ole enam

vaja (VeeS §196 lg 2 p 4 ja p 9).

EELNÕU

Taotluse kohaselt on veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu raames tehtavate tööde

eesmärk vana, defektidega, tänapäevastele liikluskoormustele ja ohutusnõuetele mittevastava

Undla silla likvideerimine ja asendamine uue sillaga Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas

Undla külas 17152 Vohnja-Kadrina tee kinnistul (katastritunnus 27302:002:1190), et tõsta

liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet. Silla all asub Undla pais

(PAIS012800), mis on Undla sillaga ehitustehniliselt seotud. Undla sillal tehtavate tööde

tegemiseks tuleb Undla paisul lammutada sillaalune põrkepõrand ja pinnasvall ehk

likvideeritakse ka paisutus.

Kui taotletakse paisutuse likvideerimise või veetaseme alandamise registreerimist, lisatakse

taotlusele kohaliku omavalitsuse üksuse seisukoht (määrus nr 43 § 1 lg 2). Kadrina

Vallavalitsus on oma 17.05.2024 kirja nr 6-3/224/2024-1 kohaselt Undla paisutuse

likvideerimisega arvestanud ja muid soovitusi seisukohas esitatud ei ole.

2.2. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu otsuse eelnõust menetlusosaliste

teavitamine

Praegusel kujul Undla silla kaarekonstruktsioon koos 17152 Vohnja-Kadrina teelõiguga

(katastritunnus 27302:002:1190) asub transpordimaal, mis kuulub riigile, valitsejaks on

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning volitatud asutus on Transpordiamet.

Flora kinnistul (registriosa nr 995231, katastritunnus 27302:002:0120) asub osaliselt Undla

paisu põrkepõrand ning tervenisti pinnasest ja kruusast paisutusvall. Olemasoleva ja uue silla

koonused ja mulde nõlvad jäävad Veskijärve kinnistu (27202:001:0373) ja Flora kinnistu

aladele, mis kuuluvad Osaühingule Metalldetail (registrikood 10562940).

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 49 lõike 1 kohaselt on huvitatud isikul ja isikul,

kelle õigusi võib avatud menetluse korras antav õigusakt puudutada, õigus määratud tähtaja

jooksul esitada menetlust läbiviivale haldusorganile tegevusloa ning selle andmise otsuse

eelnõu või taotluse kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. HMS § 40 lõike 2 kohaselt enne

menetlusosalise suhtes sellise toimingu sooritamist, mis võib kahjustada tema õigusi, peab

haldusorgan andma talle võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Võttes aluseks

eelneva, edastas KeA XX.05.2024 veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu eelnõu

tutvumiseks ning seisukoha küsimiseks Nordpont OÜ-le, Transpordiametile, Osaühingule

Metalldetail ja Kadrina Vallavalitsusele, tähtajaga XX.06.2024.

2.3. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine

Arvamusi ja vastuväiteid veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu otsuse eelnõule ei

esitatud/esitati.

3. KAALUTLUSED

3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine

Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa

taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju (keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse,

EELNÕU

edaspidi KeHJS § 3 lg 1 p 1, p 2). Ettevõtte kavandatava tegevuse puhul ei ole keskkonnamõju

hindamine (edaspidi KMH) kohustuslik.

KeHJS sätestab valdkonnad ja tegevused, mille korral tuleb anda eelhinnang ja otsustada KMH

algatamise või algatamata jätmise üle (KeHJS § 61 lg 3, § 11 lg 2 ja 4, § 6 lg 2 ja lg 21).

Eelhinnangu vajadusega valdkondade loetelu on täpsustatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus nr 224).

Eelhinnang tuleb anda, kui silla rajamise tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala ning kui

veekogu süvendatakse 100 kuupmeetrit (määrus nr 224 § 11 p 5 ja p 7). Põhiprojekti seletuskirja

kohaselt (ptk 2.2 tabel 1 ja ptk 3.4 tabel 4) ei muutu uue projekteeritud silla põhinäitajad

väiksemaks ning veekogu ristlõike pindala ei vähene. Jõesängi põhi puhastatakse tugiseinte

piirkonnas settest (94 m3), VeeS § 176 lg 1 kohaselt ei loeta sette eemaldamist veekogust

korrashoiu eesmärgil veekogu süvendamiseks.

Tegevusloa andja peab andma eelhinnangu sellise tegevuse kohta, mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu

tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti

(määruse nr 224 § 15 p 8). Teest paremal asub kaitsealune Undla mõisa park (EELIS kood

KLO1200323), mis on ka kultuurimälestis (kultuurimälestise registrikood 15689). Põhiprojekti

seletuskirja kohaselt pööratakse Undla mõisa pargi aladel puude säilitamisele ja kaitsmisele

erilist tähelepanu.

Sillast ca 1,2 km kaugusele loodesse jääb Kallukse maastikukaitseala (KLO1000480), Tirbiku

looduskaitseala (KLO1000695) jääb ca 3,3 km kaugusele itta, ca 2,4 km kaugusel lõunas on

Neeruti maastikukaitseala (KLO1000544), mis on ka Natura 2000 loodusala (EE0060203).

Tööde vahetusse lähedusse jääb Amphibia sp. (kahepaiksed, III kategooria (liigini määramata)),

ca 1,5 km raadiusesse jääb kahe elupaigaga Lissotriton vulgaris (tähnikvesilik). KeA on

planeeritava tegevusega varasemalt tutvunud (vt ptk 3.2.3. viimane lõik) ning kooskõlastas

Riigitee 17152 Vohnja–Kadrina km 8,710 asuva Undla silla rekonstrueerimise ehitusloa eelnõu

ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu ning oli seisukohal, et

keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. KeA hinnangul oli KMH eelhinnangus

ning ehitusloa eelnõus toodud meetmed negatiivse mõju vältimiseks ja mõisa pargis asuvate

hõberemmelgate kaitseks piisavad.

Arvestades, et silla rajamise tagajärjel veekogu ristlõike pindala ei vähene, veekogu ei

süvendata 100 kuupmeetrit ning Undla mõisa parki ega teistele kaitseväärtustele oluline

negatiivne mõju on ebatõenäoline või vähene, ei ole eelhinnangu andmine vajalik.

3.2. Kaalutlused veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu andmisel

3.2.1. Põhiprojekti ja lammutusprojektiga planeeritavad tööd sillal ja paisul

Põhiprojekti seletuskirja kohaselt on Undla üheavaline võlvsild rajatud 1909. aastal. Silla all on

puidust ja terasest põrkepõrand, mis on praktiliselt lagunenud. Silla paremal küljel (jõe

sissevoolupoolne külg) on maakividest veerandkaare-kujulised tugimüürid, mis on osaliselt

lagunenud. Nende vahel on pinnasest paisutusvall, mis tekitab jõest ülesvoolu asuvat Undla

veskijärve. Silla võlvid on kaetud krohvikihiga ning valdavalt heas seisukorras. On lokaalsed

EELNÕU

kahjustused, kus lubjakivi, arvatavasti vee- ja jää erosiooni mõjul, on konstruktsioonist

eemaldunud ning võlvi on tekkinud tühimikud. Need kahjustused mõjutavad silla kandevõimet,

kuna on vähenenud kandva elemendi ristlõige. Silla külgseintel on osaliselt eemaldunud

krohvikiht, mis areneb ajaga kandevõimet mõjutavaks kahjustuseks, kuna paljandunud on seina

konstruktsioonid.

Põhiprojektis on ette nähtud kogu silla-aluse lagunenud puitpõranda konstruktsiooni ning

paisutusvalli likvideerimine koos olemasoleva sillaga. Paisutusvall on ca 1-1,2 m kõrge ning

selle lammutus koos veetaseme alandamisega tuleb teostada järk-järgult 30 cm ööpäevas.

Puitpõranda konstruktsioon, paisutusvall ja Flora kinnistu kuuluvad Osaühingule Metalldetail.

Flora kinnistule (registriosa nr 995231) on kinnistusraamatu kohaselt seatud teeservituut

igakordse omaniku kasuks.

Põhiprojekt on kooskõlas Kadrina valla kehtiva üldplaneeringuga, milles Vohnja - Kadrina

riigiteed on käsitletud kui olemasolevat maanteed olemasolevas asukohas. Samuti vastab silla

ehitamine Riigiteede teehoiukavale 2021-2030 (kinnitatud Vabariigi Valitsuse poolt

10.12.2020).

Planeeritavaid lammutustöid täpsustab taotlusele lisatud lammutusprojekt. Lammutamistöid

alustatakse katendi eemaldamisega freesimise meetodil. Seejärel alustatakse sillakaarte taguste

lahtikaevamist ning silla ääres olevate piirdeparapettide lammutamist. Lammutus- ja

kaevetöödeks kasutatakse lintekskavaatorit. Silla konstruktsiooni all olevat puittasandit

kasutatakse lammutustööde ajaks platvormina, et lammutusjäätmed ei kukuks jõkke. Selleks

tugevdatakse puittasandi nõrgemad kohad täiendava puiduga ning kaetakse presendiga. Peale

võlvi kaare, külgtiibade ja kaldasammaste ülemise osa lammutust eemaldatakse vastavalt

projektile silla-alune puitpõrand ja selle kinnituskonstruktsioonid. Seejärel avaneb ligipääs silla

ja paisjärve vahelisele paisutusvallile.

Peale paisutusvalli ja puittasandi likvideerimist rajatakse jõesängi alates paisutusvalli otsast

kuni silla allavoolu projektse kivikindlustuse otsani ajutine ümbervoolu torutruup. Ajutise

ümbervoolu rajamine on tingitud vajadusest lammutada olemasoleva silla kaldasambad kuni

projektse kõrguseni ning seejärel rajada uute sammaste taldmikud ning seinad ja tiibmüüride

kaared.

Jõe põhi alates tugiseinte sissevoolust kuni likvideeritava põrkepõranda lõpuni kindlustatakse

maakividega d=20…30 cm geotekstiilil (min NGS5) killustikust (16…64 mm) vahetäitega.

Killustik kiilutakse kivide alapinnas järkjärgult kive paigaldades, lahtine materjal

eemaldatakse. Kindlustise sisse süvistatakse maakivid d=50…70 cm arvestusega 3 tk 2 jooksva

meetri kohta.

Jõesängi põhi tugiseinte piirkonnas puhastatakse settest (94 m3) nii, et vesi seda peale paisutust

tekitanud pinnasest ja kruusast paisutusvalli likvideerimist kaasa ei hakkaks kandma. Vajadusel

tuleb settest puhastatavat ala täiendavalt kivimaterjaliga kindlustada.

Põhiprojektiga on lahendatud uue silla rajamine. Kaare moodustab monoliitsest raudbetoonist

vertikaalne seinaosa ning muutuva raadiusega kaar.

Samuti lahendatakse projektiga silla pealesõitude uuendamine enne silda ca 50 meetri ja peale

silda ca 35 meetri pikkusel lõigul. Projekti üks eesmärkidest oli lahendada ka kergliiklejate

EELNÕU

liikumisega seotud küsimused ning projekteeriti kõrgendatud kergliiklusala mõlemasse tee

äärde.

3.2.2. Paisutuse likvideerimise kohustus

UNDLA VESI MTÜ (registrikood 80544487, edaspidi MTÜ) omas 28.09.2018-17.08.2022

keskkonnaluba nr L.VV/331308, mis andis õiguse Lääne-Viru maakonnas Kadrina vallas

Kadapiku külas Veskijärve kinnistul (registriosa nr 995231, katastritunnus 27202:001:0373)

Undla paisul Loobu jõe paisutamiseks ning tehiskärestiku/ kalapääsu rajamiseks. MTÜ ei

täitnud loaga seotud kohustust rajada kalapääs ka peale tähtaja mitmekordset pikendamist. Muu

hulgas puudusid MTÜ-l 17152 Vohnja-Kadrina tee, Flora ning Veskijärve kinnistu omanike

kehtivad nõusolekud vee erikasutuseks (eelmised kehtisid kuni 31.12.2019). Seetõttu tunnistas

KeA 17.08.2022 korraldusega nr DM-114352-24 keskkonnaloa nr L.VV/331308 kehtetuks.

Loobu jõgi (VEE1077900) on avalikult kasutatav vooluveekogu, mis kuulub

looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 51 lõike 2 alusel keskkonnaministri 15.06.2004

määrusega nr 73 kehtestatud „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade

nimistusse“. LKS § 51 lg 1 alusel on keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude

rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset ning veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi

muutmine, välja arvatud juhul, kui sellega parandatakse kalade kudemisvõimalusi. Lõhe,

jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-ja elupaigana määratud veekogule või selle lõigule

ehitatud paisul peab paisu omanik või valdaja tagama kalade läbipääsu nii paisust üles-kui

ka allavoolu (VeeS § 174 lg 3). Undla pais on rändetõke, mis takistab kalade läbipääsu Loobu

jõel paisust üles-ja allavoolu. Veeluba on kohustuslik, kui paisutatakse veekogu või kasutatakse

hüdroenergiat (VeeS § 187 lg 7). Kui paisu omanik või valdaja ei ole taotlenud õigusaktiga

nõutavat veeluba või kui veeloa andja keeldub loa andmisest, peab paisu omanik või valdaja

paisutuse likvideerima (VeeS § 175 lg 4).

Loobu jõel 2016. aastal tehtud uuringus1 (edaspidi Loobu jõe uuring) on välja toodud, et Undla

pais on väga halvas tehnilises seisukorras – pealmine puidust osa on mädanenud ning kogu vesi

voolab laudade alt läbi paisu konstruktsiooni, mistõttu on paisjärves veetase alanenud ning see

on esialgset tasemest ca 0,2– 0,3 m madalam ja Undla paisjärv ise on kinni kasvamas ja

muutumas märgalaks (Loobu jõe uuring, lk 10). Loobu jõe uuringus tuuakse välja, et Undla

pais on kaladele ületamatu rändetõke ning paisjärvel on vett soojendav mõju Loobu jõe

temperatuurirežiimile ning negatiivne mõju lõhilaste arvukusele. Paisust ülesvoolu elutseb

ülejäänud jõestikust isoleeritud jõeforelli populatsioon. Lisaks märgitakse Loobu jõe uuringus,

et Undla paisul puudub funktsioon ning parimaks lahenduseks oleks paisu eemaldamine, mis

aitaks paisutatud aladel algset jõesängi taastada ning tekiks juurde forellile ja jõesilmule

sobivaid kudealasid ning Loobu jõe ülemjooksu forelli populatsioon ei oleks enam isoleeritud

(Loobu jõe uuring, lk 19 ja lk 33). Loobu jõe uuringus tuuakse välja ka, et Loobu jõe

veetemperatuur muutuks paisu likvideerimisel Undla paisust allavoolu jahedamaks ning

paraneksid lõhilaste elutingimused (Loobu jõe uuring, lk 19).

1 Kesler, M., Taal, I., Svirgsden, R. 2016. Joaveski joastikust ülesvoolu jääva Loobu jõestiku kalandusliku

taastootmispotentsiaali hindamine 2016. aastal, lk 13, 15, 18 19.

https://kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2021-

12/Joaveski%20joastikust%20%C3%BClesvoolu%20j%C3%A4%C3%A4va%20Loobu%20j%C3%B5estiku%2

0kalandusliku%20taastootmispotentsiaali%20hindamine%202016.%20aastal.pdf

EELNÕU

KeA tegi 06.02.2023 ettekirjutuse nr 2818 (edastatud Osaühingule Metalldetail kirjaga nr 14-

8/22/21229-8), mille alusel tuleb Osaühing Metalldetail likvideerida Loobu jõel asuv Undla

pais (hiljemalt 15.09.2023) järgmistel tingimustel:

a) eemaldades treppveelaskmest koosnev pais (teraskandurid, puitpõrand, paisutusvall, kivide

ja killustikega täidetud plastikkotid);

b) ühtlustades jõe põhjalangi mõlemal pool paisukeha ning konstruktsioonide asukohas.

Ettekirjutus tehti koelmualade kaitse eesmärgil. LKS § 51 sätestab koelmualade kaitse -

kaladele peab tagama läbipääsu nende koelmualadele pääsemiseks. Kividest ja killustikega

täidetud plastikkottidest laotud paisutusvalliga on Osaühing Metalldetail rikkunud LKS § 51

lg-s 1 sätestatud veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmise keeldu. Kivide ja

killustikega täidetud kotid on inimese poolt paigaldatud ning ei ole loodusliku sängi osaks.

Paigaldatud paisutusvall muudab ja mõjutab jõe voolukiirust ehk veekogu veerežiimi. Lisaks

on oht, et jõkke paigaldatud kivid ja killustikuga täidetud plastikkotid koguvad oksi, lehti,

setteid. Setete kuhjumine põhjustab omakorda veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutusi,

kuna takistab vee vaba liikuvuse.

Ettekirjutus on kehtiv.

3.2.3. KeA seisukoht arvestades veemajanduskava eesmärke

Vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks koostatakse iga vesikonna kohta

veemajanduskava2 (edaspidi VMK) ning nende juurde meetmeprogramm, mille põhieesmärgiks

on kõigi vete hea ökoloogilise ja keemilise seisundi saavutamine või säilitamine.

Meetmeprogramm sisaldab vee kasutamise ja kaitse meetmeid, mille elluviimine aitab

saavutada veepoliitika raamdirektiivis sätestatud põhieesmärki.

Kehtiva meetmeprogrammi (2022-2027) kohaselt on Undla pais veekogumile Loobu_1 (Loobu

lähtest Udriku ojani) koormuseks ning veekogumi hea seisundi saavutamine on Undla paisu

tõttu ohustatud. Meetmeprogrammis on Undla paisu kohta meede: „järelevalve ja ettekirjutuste

tegemine ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks ja kalade läbipääsu tagamiseks (loastamata

tõkestusrajatis)“.

Põhiprojektile on KeA 02.06.2022 kirjaga nr 6-3/22/9970-2 seisukoha andnud, kooskõlastades

projekti tingimusel, et paisu puitpõrandaid ja paisutusvalli ei taastata, kuna see oleks vastuolus

LKS § 51 lg-ga 1. Seejärel tellis Transpordiamet Undla silla rekonstrueerimise põhiprojekti

muutmise selliselt, et paisu puitpõrandaid ja paisutusvalli pärast silla ehitustööde lõppu ei

taastata. KeA kinnitas Transpordiametile 22.02.2023 kirjaga nr 6-3/22/9970-4, et 02.06.2022

antud kooskõlastus on kehtiv, kuna nõutud muudatused (puitpõrandaid ja paisutusvalli mitte

taastamine) olid sisse viidud.

Olukorras, kus puitpõrandaid ja paisutusvalli ei taastata, on taotletav tegevus kooskõlas

veemajanduskava eesmärkidega.

3.2.4. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu andmise tingimused

2 https://kliimaministeerium.ee/veemajanduskavad-2022-2027

EELNÕU

1. Töid teostada vastavalt veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotluses,

taotlusele lisatud Stricto Project OÜ poolt koostatud seletuskirjas "Riigitee nr 17152

Vohnja - Kadrina km 8,710 Undla silla rekonstrueerimise põhiprojekt" (töö nr S2103)

ning Nordpont OÜ poolt koostatud lammutusprojektis „Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina

8,710 km asuva Undla silla rekonstrueerimistööd“ toodule.

2. Registreering ei asenda muid seadusega ettenähtud lube ega kooskõlastusi.

Veekeskkonnariskiga tegevuse registreering ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise

kasutamiseks.

3. Töid veekogus ei tohi teostada kalade aktiivsel kude- ja rändeajal 15. märtsist 31. maini.

Kuna tegemist on lõhilaste nimekirja kuuluva Loobu jõe lõiguga, siis võib seal

veesiseseid töid läbi viia vahemikus 01. juuni- 01. oktoober.

4. Töid teostada lähtudes põhimõttest, mida lühema ajaga töid ellu viiakse, seda lühemalt

mõjutab see vee-elustikku.

5. Tööde tegemisel tuleb vältida vee-elustiku kahjustamist. Kui tööde tõttu jääb vee-elustik

kuivale või lompidesse lõksu, tuleb need vette tagasi tõsta. Erilist tähelepanu tuleb tööde

ajal pöörata lähedal asuvatele kahepaiksetele (Amphibia sp. (kahepaiksed, III

kategooria (liigini määramata)), et mõju neile oleks võimalikult väike ja lühiajaline.

6. Tööde teostamise käigus tuleb maksimaalselt vältida heljumi teket ja levikut tööde

piirkonnast kaugemale. Heljumi edasikandumise vältimiseks kasutada näiteks

tõkkekardinaid, settepüüdureid, pinnastammide kindlustamiseks liivakotte jms.

7. Tööd tuleb katkestada valingvihmade korral, et vähendada võimalikku heljumi ja setete

levikut veekogus ning erosiooniohtu kaldal.

8. Ehitusprahi veekogusse sattumisel tuleb see koheselt eemaldada. Tekkivad jäätmed

tuleb käidelda vastavalt jäätmeseaduse nõuetele.

9. Tööde tegemisel ei tohi kahjustada pinnast, muuta kaldajoont ning tekitada

erosiooniohtu.

10. Müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus kell

8.00 - 18.00.

11. Kasutada tuleb ainult töökorras ja lekkekindlat tehnikat, keelatud on kütte- ja

määrdeainete sattumine vette ja pinnasesse. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb

operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest

esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

12. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal

kui 10 meetrit.

13. Ehitusaegsete ajutiste lao- ning ladustamisplatside, kütuste hoidmise alade ning

ehitusmasinate parkimiskohtade rajamisel tuleb jälgida, et need paikneksid võimalikult

kaugel jõest, et vähendada avariide korral reostuse jõudmist jõkke.

14. Jõesängi põhi tugiseinte piirkonnas puhastada settest nii, et vesi seda peale paisutust

tekitanud pinnasvalli likvideerimist kaasa ei hakkaks kandma.

15. Kui sete paigutatakse maismaale, tuleb seda teha viisil, mis välistab süvenduspinnase

tagasi valgumise veekogusse. Setteid ei või paigutada üleujutusalale, kaitstavale alale,

kaitstavale elupaigale või liigi kasvukohale. Setted peab planeerima maapinnale

võimalikult ühtlase õhukese kihina (kuni 10 cm), mis võimaldaks taimestikul kihist läbi

kasvada.

16. Silla ehitamisel ja selle järgselt peab rajatis läbi laskma veekogule omased vooluhulgad

ja ei tohi tekitada paisutust. Uue Undla silla rajamise käigus ei tohi tekkida täiendavat

EELNÕU

rändetakistust vee-elustikule. Silla ehitusel jälgida, et silla alt läbivoolava jõe puhul

järgitaks jõe loomulikku langu (sillast altpoolt ülesvoolu vaadatuna).

17. Kui tööde käigus tekib vajadus raiuda veekaitsevööndis või Undla mõisa pargist

puittaimestikku, siis tuleb see eelnevalt kooskõlastada Keskkonnaametiga.

18. Tööde piirkond tuleb peale tööde teostamist korrastada.

Paisutuse likvideerimise tingimused:

1. Veetaset võib alandada kuni 30 cm ööpäevas.

2. Sette ja risu juhtimine paisust allavoolu ei ole

lubatud.

3. Veetaseme alanemist tuleb kontrollida paaritunniste intervallide kaupa ja veenduda, et

allavoolu juhitav vesi on läbipaistev, ei kahjusta vahetult paisust allavoolu jõesängi ning

paisu taha ei ole kogunenud risu. Kogunenud risu tuleb eemaldada.

4. Kui vee läbipaistvus on muutunud, tuleb alandamine peatada 24 tunniks, kuna järelikult

vesi kannab kaasa setteosakesi.

5. Kui vee läbipaistvus on muutunud ja

alandamise ajal on ilmastik väga sajune, tuleb tööd peatada suuremate sadude lõpuni.

6. Paisjärve tühjendamisel ei tohi vooluhulk vahetult allavoolu jäävas veekogus ületada

looduslikku äravoolu rohkem kui 2 korda.

VAIDLUSTAMINE

Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti

andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Veekeskkonnariskiga tegevuse registreering

Registreeringu number RE.VT/521843

Registreeringu väljastamise kuupäev 07.06.2024

Registreeringu kehtivuse algus 07.06.2024

Registreeringu kehtivuse lõpp 01.10.2024

Registreeringu saaja

Ärinimi / Nimi Nordpont OÜ

Registrikood / Isikukood 12583892

Tegevus

Tegevuse liik Tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul Paisutuse likvideerimine või veekogu veetaseme alandamine tasemeni, milleks veeluba ei ole enam vaja

Eesmärk Töö eesmärk on riigimaantee nr 17152 Vohnja-Kadrina km 8,710 asuva Undla silla asendamine uue, kaasaegseid koormuseid kandva lahendusega. Silla all asub Undla pais (PAIS012800), mis on Undla sillaga ehitustehniliselt seotud. Undla sillal tehtavate tööde tegemiseks tuleb Undla paisul lammutada sillaalune põrkepõrand ja pinnasvall ehk likvideeritakse ka paisutus.

Pinnavee või põhjavee omadustele, vee elustikule või veega seotud elustikule avalduva võimaliku ebasoodsa mõju kirjeldus

1. Müra silla lammutamisel. 2. Ajutine heljumi sisalduse kasv vees tööde perioodil.

Tegevuskoha aadress 17152 Vohnja-Kadrina tee, Undla küla, Kadrina vald, Lääne-Viru maakond

Territoriaalkood 8688

Kinnistu registriosanumber 3924450

Katastritunnus 27302:002:1190

Tegevuskoha asukoha koordinaadid Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud veekogud: Loobu jõgi (VEE1077900). Nurgakoordinaadid: 6581005, 619955; 6580990, 619970.

Registreering

Kõrvaltingimused 1. Töid teostada vastavalt veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotluses, taotlusele lisatud Stricto Project OÜ poolt koostatud seletuskirjas "Riigitee nr 17152 Vohnja - Kadrina km 8,710 Undla silla rekonstrueerimise põhiprojekt" (töö nr S2103) ning Nordpont OÜ poolt koostatud lammutusprojektis „Riigitee 17152 Vohnja-Kadrina 8,710 km asuva Undla silla rekonstrueerimistööd“ toodule. 2. Registreering ei asenda muid seadusega ettenähtud lube ega kooskõlastusi. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreering ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks. 3. Töid veekogus ei tohi teostada kalade aktiivsel kude- ja rändeajal 15. märtsist 31. maini. Kuna tegemist on lõhilaste nimekirja kuuluva Loobu jõe lõiguga, siis võib seal veesiseseid töid läbi viia vahemikus 01. juuni- 01. oktoober. 4. Töid teostada lähtudes põhimõttest, mida lühema ajaga töid ellu viiakse, seda lühemalt mõjutab see vee-elustikku. 5. Tööde tegemisel tuleb vältida vee-elustiku kahjustamist. Kui tööde tõttu jääb vee-elustik kuivale või lompidesse lõksu, tuleb need vette tagasi tõsta. Erilist tähelepanu tuleb tööde ajal pöörata lähedal asuvatele kahepaiksetele (Amphibia sp. (kahepaiksed, III kategooria (liigini määramata)), et mõju neile oleks võimalikult väike ja lühiajaline. 6. Tööde teostamise käigus tuleb maksimaalselt vältida heljumi teket ja levikut tööde piirkonnast kaugemale. Heljumi edasikandumise vältimiseks kasutada näiteks tõkkekardinaid, settepüüdureid, pinnastammide kindlustamiseks liivakotte jms. 7. Tööd tuleb katkestada valingvihmade korral, et vähendada võimalikku heljumi ja setete levikut veekogus ning erosiooniohtu kaldal. 8. Ehitusprahi veekogusse sattumisel tuleb see koheselt eemaldada. Tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt jäätmeseaduse nõuetele. 9. Tööde tegemisel ei tohi kahjustada pinnast, muuta kaldajoont ning tekitada erosiooniohtu. 10. Müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus kell 8.00 - 18.00. 11. Kasutada tuleb ainult töökorras ja lekkekindlat tehnikat, keelatud on kütte- ja määrdeainete sattumine vette ja pinnasesse. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit. 12. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit. 13. Ehitusaegsete ajutiste lao- ning ladustamisplatside, kütuste hoidmise alade ning ehitusmasinate parkimiskohtade rajamisel tuleb jälgida, et need paikneksid võimalikult kaugel jõest, et vähendada avariide korral reostuse jõudmist jõkke. 14. Jõesängi põhi tugiseinte piirkonnas puhastada settest nii, et vesi seda peale paisutust tekitanud pinnasvalli likvideerimist kaasa ei hakkaks kandma. 15. Kui sete paigutatakse maismaale, tuleb seda teha viisil, mis välistab süvenduspinnase tagasi valgumise veekogusse. Setteid ei või paigutada üleujutusalale, kaitstavale alale, kaitstavale elupaigale või liigi kasvukohale. Setted peab planeerima maapinnale võimalikult ühtlase õhukese kihina (kuni 10 cm), mis võimaldaks taimestikul kihist läbi kasvada. 16. Silla ehitamisel ja selle järgselt peab rajatis läbi laskma veekogule omased vooluhulgad ja ei tohi tekitada paisutust. Uue Undla silla rajamise käigus ei tohi tekkida täiendavat rändetakistust vee-elustikule. Silla ehitusel jälgida, et silla alt läbivoolava jõe puhul järgitaks jõe loomulikku langu (sillast altpoolt ülesvoolu vaadatuna). 17. Kui tööde käigus tekib vajadus raiuda veekaitsevööndis või Undla mõisa pargist puittaimestikku, siis tuleb see eelnevalt kooskõlastada Keskkonnaametiga. 18. Tööde piirkond tuleb peale tööde teostamist korrastada.

Paisutuse likvideerimise tingimused:

1. Veetaset võib alandada kuni 30 cm ööpäevas. 2. Sette ja risu juhtimine paisust allavoolu ei ole lubatud. 3. Veetaseme alanemist tuleb kontrollida paaritunniste intervallide kaupa ja veenduda, et allavoolu juhitav vesi on läbipaistev, ei kahjusta vahetult paisust allavoolu jõesängi ning paisu taha ei ole kogunenud risu. Kogunenud risu tuleb eemaldada. 4. Kui vee läbipaistvus on muutunud, tuleb alandamine peatada 24 tunniks, kuna järelikult vesi kannab kaasa setteosakesi. 5. Kui vee läbipaistvus on muutunud ja alandamise ajal on ilmastik väga sajune, tuleb tööd peatada suuremate sadude lõpuni. 6. Paisjärve tühjendamisel ei tohi vooluhulk vahetult allavoolu jäävas veekogus ületada looduslikku äravoolu rohkem kui 2 korda.

Registreeringu faktiline ja õiguslik alus Veekeskkonnariskiga tegevus registreeriti veeseaduse § 196 lg 2 p 4 ja p 9, § 198 lg 5 ja 17.05.2024 esitatud taotluse T- RVV/1023698-2 alusel.

Vaidlustamisviide Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.

Registreerija

Asutuse nimi Keskkonnaamet

Registrikood 70008658

E-posti aadress [email protected]

Telefon +372 662 5999

Allkirjastaja Karina Laasik

2/4

Veekogu süvendamine ja/või süvenduspinnase või tahke aine paigutamine veekogusse Vorm ei ole asjakohane

Tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine

Objektid

Veekogu nimetus Loobu jõgi

Veekogu kood VEE1077900

Veekogumid Veekogumi nimetus Veekogumi kood

Loobu lähtest Udriku ojani 1077900_1

Veekogu kasutatavus Avalikult kasutatav

Ehitatav objekt Sild

Objekti nimetus Undla sild

Tegevuse käigus toimub veekogu süvendamine Ei

Tegevuse käigus toimub tahkete ainete paigutamise veekogusse Jah

Tahkete ainete maht (m³) 40

Tegevuse käigus toimub veekogust sette eemaldamine korrashoiu eesmärgil

Jah

Sette eemaldamise maht (m³) 94

Ehitusalalt vee kõrvale juhtimiseks kasutatakse ajutist möödavoolukanalit Ei

Vesiviljelus Vorm ei ole asjakohane

Maasoojussüsteemi paigaldamine veekogusse Vorm ei ole asjakohane

Avatud maasoojussüsteemi läbinud põhjavee juhtimine otse põhjavette Vorm ei ole asjakohane

Paisutuse likvideerimine ja veetaseme alandamine

Tegevuse käigus toimub veekogu süvendamine Ei

3/4

Tegevuse käigus toimub tahkete ainete paigutamise veekogusse

Ei

Tegevuse käigus toimub veekogust sette eemaldamine korrashoiu eesmärgil

Jah

Sette eemaldamise maht (m³) 94

Toimub ranna või kalda kindlustusrajatise rajamine või laiendamine

Ei

Likvideeritavad paisutused Paisu nimetus Paisu kood Undla PAIS012800

Mõjutatavad veekogumid Veekogumi nimetus Veekogumi kood Veekogu nimetus Veekogu kood 107790_1 Loobu jõgi Udriku ojani Loobu jõgi VEE1077900

Teaduslikul eesmärgil ainete otse põhjavette juhtimine Vorm ei ole asjakohane

Keemilise taimekaitsevahendi veekaitsevööndis kasutamine Vorm ei ole asjakohane

Veealuse kultuuriväärtusega asja uputamine Vorm ei ole asjakohane

4/4