Kooskõlastus

Ruumi Grupp OÜ

Mäe 24, 51008 Tartu

Reg. nr 12042771

Töö nr: DP-08/12-2020

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi

maaüksuste ja lähiala detailplaneering

Asukoht:

Jaani ja Leetsi maaüksused, Soinaste küla, Kambja vald, Tartu maakond

Huvitatud isik:

Respo Haagised AS

Ain Antons

[email protected]

Planeerija:

Olja Fomina

[email protected]

Egle Heero

[email protected]

Tartu 2024

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

2

SISUKORD

A SELETUSKIRI ________________________________________________________ 4

1 Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk ____________________________ 4

2 Arvestamisele kuuluvad dokumendid ______________________________________ 4

3 Asukoht_______________________________________________________________ 5

4 Piirangud _____________________________________________________________ 5

5 Olemasoleva olukorra iseloomustus _______________________________________ 6

6 Planeeritava maa-ala lähiümbruse funktsionaalsed seosed ___________________ 6

7 Planeeritava maa-ala lähiümbruse ehituslikud seosed ________________________ 7

8 Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ja üldplaneeringu muutmise

põhjendus ________________________________________________________________ 8

9 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ________________________________ 10

10 Kruntide ehitusõigus ___________________________________________________ 11

11 Kruntide hoonestusala piiritlemine _______________________________________ 13

12 Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine ___________________________ 13

13 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus ____________________________ 14

14 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad _____________________________________ 15

14.1 Veevarustus- ja tuletõrjeveevarustus _________________________________ 16

14.2 Kanalisatsioon ja sademevesi _______________________________________ 16

14.3 Elektrivarustus ja välisvalgustus _____________________________________ 18

14.4 Soojavarustus ____________________________________________________ 18

14.5 Gaasivarustus ____________________________________________________ 18

14.6 Sidevarustus _____________________________________________________ 19

15 Haljastuse ja heakorra põhimõtted _______________________________________ 19

16 Vertikaalplaneerimise põhimõtted ________________________________________ 20

17 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks ________________ 21

18 Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded _______________________________ 22

19 Servituutide vajaduse määramine ________________________________________ 22

20 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused

ning nende ulatus _________________________________________________________ 24

21 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ______________________ 25

22 Planeeringu rakendamine ______________________________________________ 25

B KOOKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE __________________________ 27

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

3

C JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD MATERJALID ____________ 29

Joonis 1. Situatsiooniskeem ____________________________________________ M 1:10000

Joonis 2. Olemasolev olukord ___________________________________________ M 1:1000

Joonis 3. Kontakvööndi funktsionaalsed seosed ____________________________ M 1:2000

Joonis 4. Põhijoonis ___________________________________________________ M 1:1000

Joonis 5. Tehnovõrkude joonis __________________________________________ M 1:1000

Joonis 6. Illustratsioon ____________________________________________________skeem

D LISAD ______________________________________________________________ 30

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

4

A SELETUSKIRI

1 Detailplaneeringu koostamise alused ja eesmärk

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kambja Vallavolikogu 21.09.2021 otsus nr 159

„Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu algatamine,

lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamine“.

Algsed lähteseisukohad olid täpsustatud 12.05.2022 toimunud koosolekul kohaliku

omavalitsuse esindajate, planeerijate ja huvitatud isikute vahel.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on osaliselt muuta üldplaneeringut maa juhtotstarbe

osas äri- ja tootmismaaks, jagada elamumaaks jääv osa kruntideks ning määrata ehitusõigus

ning tingimused lao- ja tootmishoonete projekteerimiseks ning hoiuplatsi rajamiseks ja rida-

ning üksikelamute projekteerimiseks.

Planeeringuala asub Soinaste külas ning on suurusega ca 8,9 ha. Nii Jaani (k/ü

94901:007:1641) kui ka Leetsi (k/ü 94901:007:1640) kinnistute sihtotstarve on 100%

maatulundusmaa. Käesoleval ajal Jaani ja Leetsi kinnistutel kehtestatud detailplaneeringud

puuduvad. Jaani ja Leetsi kinnistud jäävad Kambja Vallavolikogu 13.11.2018 otsusega nr 51

kehtestatud „Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas“ alale.

Kehtestatud üldplaneeringu kohaselt on tegemist tiheasustusalaga, millele on määratud

elamumaa juhtotstarve. Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek muuta üldplaneeringut,

muutes osaliselt planeeringuala maakasutuse juhtotstarve maatulundusmaast äri- ja

tootmismaaks ning osa transpordimaaks. Osaliselt säilib üldplaneeringu järgne maakasutus

elamumaa.

Detailplaneeringu koostamise alusplaaniks on maa-ala plaan tehnovõrkudega täpsusastmega

1:500. Koostaja: Tartu Maakorralduse OÜ, MTR: EEG000168, töö nr: KE-8549, 15.03.2021.

2 Arvestamisele kuuluvad dokumendid

 Tartu maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud Rahandusministeeriumi 27.veebruari

2019. a. käskkirjaga nr 1.1-4/29 );

 Kambja valla endise Ülenurme valla territooriumi osa üldplaneering (kehtestatud

Kambja Vallavolikogu 13. novembri 2018. a. otsusega nr 51);

 Kesanurme detailplaneering (kehtestatud 23.08.2005, otsusega nr 86);

 Soinaste küla Kiivi ja Kiire maaüksuste detailplaneering (kehtestatud Ülenurme

Vallavolikogu 07.03.2006, otsusega nr 20);

 Tõrvandi aleviku ja Soinaste küla Leetsi ja Pumbametsa kinnistute detailplaneering

(kehtestatud 18.02.2003, otsusega nr 9);

 Ääre maaüksuse detailplaneering (kehtestatud 12.12.2006, otsusega nr 111);

 Soinaste külas asuva Juhani maaüksuse detailplaneering (kehtestatud Kambja

Vallavolikogu 26.05.2020.a otsusega nr 110);

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

5

 Tõrvandi alevikus Tamme tn 35 kinnistu ja lähiala detailplaneering (kehtestatud

20.04.2010 Ülenurme Vallavolikogu otsusega nr 14);

 Eratee avalikes huvides omandamise ja avalikuks kasutamiseks määramise kord

(Kambja Vallavolikogu 18.12.2018 määrus nr 47);

 Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);

 Kambja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023–2035

(Kambja Vallavolikogu 17.01.2024 määrus nr 1);

 Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri (Kambja Vallavolikogu 28.08.2018 määrus nr 36);

 Ülenurme valla heakorraeeskiri (Ülenurme Vallavolikogu 22.05.2007 määrus nr 13);

 Planeerimisseadus ja selle rakendusaktid (jõustunud 01.07.2015);

 Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded (Riigihalduse ministri

17.10.2019 määrus nr 50);

 KSH eelhinnang (Ruumi Grupp OÜ, 2020)

 Künnapuu arenduse vee- ja kanalisatsioonitorustik. (Keskkond & Partnerid OÜ, töö nr

024/2022. Lisa 1);

 Muud asjakohased standardid, määrused ja seadused;

 Ruumilise planeerimise leppemärgid (Rahandusministeerium, 2013).

3 Asukoht

Jaani (k/ü 94901:007:1641, pindala 54563 m 2

) ja Leetsi (k/ü 94901:007:1640, pindala 30213

m 2

) kinnistud asuvad Tartu maakonnas Kambja vallas Soinaste külas Tamme tänava (9490066)

Ja Tõrvandi tee (9490089) vahelisel alal. Üldplaneeringu kohaselt piirneb planeeringuala

põhjast maatulundusmaaga. Idast piirneb planeeringuala tootmismaaga, kus hetkel hoonestus

puudub. Planeeringualast lõunas on elamumaa ja läänes Tõrvandi tee, mille ääres on

väikeelamumaa ja osaliselt maatulundusmaa. Planeeritava ala suurus kokku koos lähialaga on

ca 8,9 ha.

4 Piirangud

Planeeringualal on Tõrvandi teest ja Tamme tänavast tulenev tänava kaitsevöönd äärmise

sõiduraja välimisest servast 10 m (lähtuvalt ehitusseadustikust § 71, lg 3, vastu võetud

11.02.2015). Leetsi maaüksuse ääres Tõrvandi teel on sideehitise kaitsevöönd ulatusega 10

meetrit ning Leetsi maaüksusele ulatub väga väikesel määral elektripaigaldise kaitsevöönd

ulatusega 1 meeter (lähtuvalt määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis

tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ § 14 lg 1 ja § 10 lg 1, vastu

võetud 25.06.2015). Planeeringualal ei ole kultuuriväärtuslikke ega looduskaitsealuseid objekte.

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

6

5 Olemasoleva olukorra iseloomustus

Planeeringualaks olevad Jaani ja Leetsi kinnistud asuvad Kambja vallas, Soinaste küla

lõunaosas. Üldplaneeringu kohaselt on olemasolevate kinnistute juhtotstarve elamumaa.

Planeeringuala asukoht on näidatud situatsiooniskeemil (joonis 1) ja olemasolev olukord on

kajastatud olemasoleva olukorra joonisel (joonis 2). Olemasolev maakasutuse sihtotstarve on

maatulundusmaa. Planeeringuala on hoonestamata. Juurdepääs planeeringualale on avalikult

kasutatavalt Tamme tänavalt ja Tõrvandi teelt. Olemasolevad kinnistute sisesed teed ja platsid

puuduvad.

Planeeringuala on suhteliselt ühtlase reljeefiga. Maapind langeb kergelt lõuna suunas, suurim

kõrguste vahe maaüksuse põhjapiiri ja lõunapiiri vahel on ca 2,4 m. Ala madalaim koht asub

planeeringuala lõunaosas ja kõrgeim planeeringuala põhjaosas. Planeeringuala on endine

põllumaa, hetkel kasutuses discgolfi rajana, mistõttu on ala üpris hoolitsetud. Kõrghaljastusest

on alal valdavalt noored kased, aga ka üksikuid teisi puu ja põõsaliike. Ala lääneosas on

viljapuid. Kuna valdavalt on tegemist noorte kiirekasvuliste puudega, siis väärtuslik haljastus

puudub. Planeeringuala lõuna osas on üksikud väiksemad varikatused/kasvuhooned.

Planeeringualal olemasolevad liitumised tehnovõrkudega puuduvad. Lähim alajaam on Leetsi

(Veeriku), aadressiga Tõrvandi tee 28 (k/ü 94901:007:0732), mis asub Leetsi kinnistust üle tee.

Teine lähedal asuv alajaam on Tuule (Veeriku), aadressiga Tamme tn 25a (k/ü

94901:007:1746), mis on linnulennult ca 320 m kaugusel. Uus alajaam on planeeritud ka

Juhani (94901:007:1642) kinnistu kagunurka. Vee- ja kanalisatsioonitorustikud on Tõrvandi teel.

Lisaks Rehepapi teel ja selle pikendusena oleval Tamme tänaval, kust Juhani

detailplaneeringuga on planeeritud perspektiivne vee- ja kanalisatsioonivarustus tervele Tamme

tänavale. Planeeringuala juures olevas Tamme tänava osas on olemas vee- ja

kanalisatsioonitorustikud ning gaasitrass. Telekommunikatsiooni trass on Tõrvandi teel ning

Rehepapi teel ja selle pikendusena oleval Tamme tänaval, planeeringuala juures olevas

Tamme tänava osas aga puudub. Tänavavalgustus on välja ehitatud Tõrvandi tee

läänepoolsele küljele.

Planeeringualal on Kesk-Devoni ladestiku settekivimid, Aruküla kihistu (D 2 ar). See koosneb

peamiselt peeneteralisest liivakivist, mis vaheldub õhemate savi, aleuroliidi ja domeriidi

kompleksidega.

6 Planeeritava maa-ala lähiümbruse funktsionaalsed seosed

Soinaste küla piirneb põhjast Tartu linnaga. Planeeringuala asub Tartu kesklinnast ca 7 km

kaugusel ja linnapiirist ca 2 km kaugusel. Lõunast piirneb Soinaste küla Ülenurme ja Tõrvandi

alevikega. Planeeringualale lähim kõrvalmaantee on ca 450 m põhja suunas 22129 Tõrvandi-

Lemmatsi tee. Lähim põhimaantee on planeeringualast ida suunas olev 2 Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa maantee, planeeringualast ca 1,5 km kaugusel.

Planeeringualast ida suunas (planeeringuala ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee vahel) on

suured tootmismaa alad. Planeeringualast lõunasse ja edelasse jäävad väikeelamualad.

Läänest ja põhjast on planeeringuala valdavalt ümbritsetud maatulundusmaaga. Piirkonna

peamisteks maakasutuse funktsioonideks on tootmismaa, maatulundusmaa ja elamumaa.

Piirinaabrid on toodud allolevas tabelis.

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

7

Tabel 1. Planeeringuala piirinaabrid

Lähiaadress ja tunnus Katastriüksuse olemasolev

sihtotstarve

Katastriüksuse juhtotstarve

üldplaneeringus

Juhani (k/ü 94901:007:1642) Tootmismaa 100% Äri- ja toomismaa

Tamme tänav (k/ü 28301:001:0236) Transpordimaa 100% Transpordimaa

Tombi tn 1 (k/ü 94901:007:0198) Elamumaa 100% Elamumaa

Tombi tn 3 (k/ü 94901:007:0199) Elamumaa 100% Elamumaa

Tõrvandi tee 13

(k/ü 94901:007:1099)

Elamumaa 100% Elamumaa

Tõrvandi tee lõik 3

(k/ü 94901:007:0092)

Transpordimaa 100% Transpordimaa

Puu tee (k/ü 94901:007:0710) Transpordimaa 100% Transpordimaa

Tõrvandi tee lõik 4

(k/ü 28301:001:1720)

Transpordimaa 100% Transpordimaa

Tõrvandi tee lõik 6

(k/ü 94901:006:0096)

Transpordimaa 100% Transpordimaa

Tõrvandi tee lõik 5

(k/ü 28301:001:0183)

Transpordimaa 100% Transpordimaa

Linnavere tee 24

(k/ü 94901:006:0141)

Maatulundusmaa 100% Maatulundusmaa

Pesa tn 21 (k/ü 94901:006:0682)

Maatulundusmaa 95%

Toomismaa 5%

Elamumaa

Planeeringualale on juurdepääs nii Tamme tänavalt kui ka Tõrvandi teelt. Mõlemad on

kohalikud avalikult kasutatavad kõvakattega teed. Ühendus Tartuga on Tallinn-Tartu-Võru-

Luhamaa maantee ja Rehepapi tee kaudu. Rehepapi tee ja selle pikendusena oleva Tamme

tänava ääres on ka eraldi jalakäijate- ja jalgrattatee, mis on katkematus ühenduses nii Tartu,

Tõrvandi kui ka Ülenurmega. Tamme tänaval ja Tõrvandi teel eraldi väljaehitatud jalgteed

puuduvad.

Lähim ühistranspordipeatus on Papli tänaval „Tõrvandi“, mis asub planeeringualast ca 1 km

kaugusel. Lisaks on üks ühistranspordipeatus ka Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel

planeeringualast ca 1,8 km kaugusel. Planeeringualale lähim asula keskus on Tõrvandis, ja

sellest natuke suurem Ülenurmes. Planeeringualast kagus asub lähim lasteaed ning toidupood,

mõlemad ca 1 km. Lähim kool on planeeringualast idas ca 2 km kaugusel. Lähim apteek ja

raamatukogu asuvad ca 800 m kaugusel lõunas. Lennujaam on ca 2,5 km kaugusel lõuna

suunas.

7 Planeeritava maa-ala lähiümbruse ehituslikud seosed

Planeeringualast idas olevad lähimad maaüksused on hetkel hoonestamata, seal paikneb

Respo Haagiste laoplats. Sellest edasi asub Respo Haagiste kahekorruseline tootmishoone.

Tegemist on tüüpilise laohoonega, millel on väikese kahepoolse kaldega katus, ning fassaad

kaetud profileeritud metalliga. Planeeringualast kagus, teisel pool Tamme tänavat on samuti

madalamad, kahepoolsete madalakaldeliste katustega ja metallist fassaadiga tootmis- ja

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

8

laohooned. Tamme tänava ääres ühtset ehitusjoont või hoonestusviisi väljakujunenud ei ole.

Planeeringualast läänes on maaüksused osaliselt hoonestatud üksikelamutega ning osaliselt

hoonestamata maatulundusmaa. Põhjapool olevad maaüksused on hoonestamata.

Elamupiirkonnas domineerivad üksikelamud, valdavalt 30°-45° kahepoolse katusekaldega

kahekorruselised hooned. Selgelt ühtset arhitektuurilist stiili välja kujunenud ei ole. Ehitisregistri

andmete kohaselt on piirkonnas katusekatteks kasutatud nii katusekivi, plekki kui ka bituumen-

või rullmaterjali. Fassaadi viimistlusena on kasutatud valdavalt puitvoodrit, tellist ja krohvi.

Elamute kõrgus jääb 6-9 m vahele ja ehitisealused pinnad on valdavalt 150-230 m 2

. Maa-

ameti andmete kohaselt üksikelamu kruntide suurused jäävad valdavalt vahemikku 1600-

2500 m².

Planeeringuala lähiümbruses on kehtestatud 10 detailplaneeringut. Planeeringuala

lähiümbruses kehtestatud planeeringute nimetused, numbrid ja põhilahendused on esitatud

joonisel 3. Planeeringuala kontaktvööndi ehituslike ja funktsionaalsete seoste analüüs on

esitatud samuti joonisel 3.

Planeeringulahendus sobib olemasolevasse keskkonda, sest toob kokku, samas eraldades

olemasolevad elamualad ja tootmismaa, jätkates loogilise tervikuna olemasoleva tootmismaa

laiendamist ühelt poolt ning elamuala laiendamise teiselt poolt. Olemasoleva elamuala

teeäärsetele aladele uute ridaelamute ja üksikelamute püstitamine on kooskõlas üldisema

maakasutuse ja piirkonna arengusuundadega, et ei tekiks üksikuid elamuid lagealadele.

Tootmismaa ja elamumaa vahele on ette nähtud puhverala, mis selgelt eraldab kaks

maakasutust omavahel ja tagab sujuva ülemineku ühelt teisele, samas tõmmates nende vahel

selge piiri. Nii hoonete kui krundijaotus ja kruntide suurused sobivad olemasolevasse

keskkonda. Planeeringuala hoonestamisega ei kaasne piirkonna ebaproportsionaalset

tihenemist ega piirkonnale mitteomast hoonestuslaadi ega ületata eeldatavalt piirkonna

keskkonnataluvust. Planeeritud ehitised seotakse olemasoleva infrastruktuuriga ning on

piirkonna arengus oluline jätk. Eeltoodust tulenevalt on planeeringulahendus kooskõlas valla

üldisemate arengusuundadega ning planeeritud hoonestus on keskkonda sobilik.

8 Vastavus strateegilistele planeerimisdokumentidele ja

üldplaneeringu muutmise põhjendus

Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019

käskkirjaga nr 1.1-4/29) kohaselt on Soinaste piirkond tootmis-, äri- ja logistikaalade

paiknemiseks. Planeeringuala on näidatud tiheasumi laienemisalana. Maakonnaplaneeringu

põhijoonise kohaselt paikneb planeeringualast ida suunas samuti tiheasumi laienemisala, mis

on Kambja valla üldplaneeringu kohaselt juba planeeritud äri- ja tootmismaaks.

Planeeringualast põhjapool olev ala on aga näidatud väärtusliku põllumajandusmaana ning ei

tegelikku ega planeeritud maakasutust ei ole seal arvestatud.

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

9

Skeem 1. Väljavõte maakonnaplaneeringust.

Kambja valla üldplaneeringu endise Ülenurme valla territooriumi osas kohaselt asuvad Jaani ja

Leetsi kinnistud tiheasutusalal ja on määratud elamumaaks. Kehtivat Kambja valla

üldplaneeringut muudetakse maa juhtotstarbe osas. Detailplaneeringuga muudetakse osa

maast äri- ja toomismaaks. Lähtuvalt KSH eelhinnangust, ei ole maa-alale planeeritud olulise

keskkonnamõjuga tootmistegevust. Kambja valla üldplaneeringu muutmine on kooskõlas Tartu

maakonnaplaneeringu üldiste arengusuundadega, kus Soinaste küla on välja toodud kui

perspektiivne toomis-, äri- ja logistikaala. Ligi 2 ha maast (1/4) jääb Kambja valla

üldplaneeringu järgse kasutusega ehk elamumaaks. Sellele lisaks on planeeritud ligi 1 ha

maad üldkasutatavaks maaks.

Planeeringuala on hetkel välja arendamata, samuti puudub seal selgelt eristuv elukeskkond.

Varasemalt on tegemist olnud maatulundusmaaga, kuid sellel eesmärgil ala enam ei kasutata.

Maa juhtotstarbe muutmine on vajalik seoses Respo Haagised AS tegevuse laiendamisega.

Kuna planeeringualast idas asuvad maa-alad on juba kujunenud tootmismaaks ja

planeeringuala külgneb idast samuti tootmismaaga, on uus maa juhtotsarve keskkonda sobilik

(skeem 2). Tootmishooned planeeritakse olemasoleva kompleksi jätkuna ja seotakse

olemasoleva infrastruktuuriga. Seetõttu on tegemist tootmisala laiendamise loogilise jätkuga.

Ühtse kompleksi rajamisel on tootmisprotsess sujuvam ja loogilisem vähendades

materjalimahukust ja süsinikuheidet tooteühiku kohta, samuti vähendab sisetranspordi mahtu,

mis omakorda panustab jätkusuutlikusse keskkonda ja arengusse.

Kambja valla üldplaneeringu endise Ülenurme valla territooriumi osa kohaselt on tootmisalade

planeerimisel vaja arvestada, et reserveeritud alale mahuks ka kaitsehaljastus. Käesolevas

planeeringus on välja pakutud kaitsehaljastusena eraldi ca 1 ha suurusel üldmaa alal olev

puhverala elamute ja tootmismaa vahel (POS 12). See on ka piiriks tootmisalade ja elamualade

vahel, selgelt eristades ühte funktsiooni teisest, samas toimides ka avaliku haljasalana.

Olemasolevatele, juba väljaehitatud kruntidele mõjuvad tootmismaa laiendusele puhveralana

ka planeeritud ridaelamud.

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

10

Skeem 2. Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanek. Planeeringuala on tähistatud

punktiirjoonega.

Lähtuvalt valla üldplaneeringust domineerib Kambja vallas madalam ja suurte ehitisealuste

pindadega toomishoonestus. Tootmishoonete kõrgus on tootmistehnoloogiast tulenevalt

planeeritud kuni 14 m. Parkimine tuleb lahendada krundisiseselt.

Väikeelamumaa aladel peab elamukrundi miinimumsuurus olema 1000 m 2

. Kolme

elamuühikuga ridaelamu suurus peab olema minimaalselt 1800 m 2

, iga järgneva

elamuühikuga lisandub 500 m 2

. Elamualadel on kuni 5000 m 2

suuruse krundi lubatud

täisehituse protsent 30% ja suurematel kruntidel 20%. Parkimine tuleb lahendada

krundisiseselt.

9 Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine

Jaani ja osa Leetsi maaüksusest liidetakse üheks kinnistuks (POS 11). Planeeringuala

lääneosas olev ala jagatakse ca 2300 m² suurusteks elamumaa kruntideks (POS 1-6) ja

lõunaosas olev ala 1175 - 1448 m 2

suurusteks maaüksusteks (POS 7-10). Lisaks on

planeeritud transpordimaa maaüksused (POS 13-16) ja üldmaa maaüksus (POS 12).

Planeeritavad krundi piirid, pindala ja sihtotstarve on toodud põhijoonisel (joonis 4). Andmed

kruntide moodustamiseks on esitatud põhijoonisel ning alljärgnevas tabelis.

Tabel 2. Kruntide moodustamine

Planeeringueelne Planeeringujärgne

Aadress Pindala Sihtotstarve*

Aadress Pindala Sihtotstarve*

Leetsi 30 213 m² M 100%

94901:007:1640

POS 1 2300 m² ER 100%

POS 2 2300 m² ER 100%

POS 3 2300 m² ER 100%

POS 4 2300 m² ER 100%

POS 5 2300 m² ER 100%

POS 6 2300 m² ER 100%

POS 16 1115 m² LT 100%

Jaani 54 563 m² M 100%

94901:007:1641

POS 7 1300 m² EP 100%

POS 8 1175 m² EP 100%

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

11

POS 9 1195 m² EP 100%

POS 10 1448 m² EP 100%

POS 13 706 m² LT 100%

POS 15 225 m² LT 100%

Leetsi 30 213 m² M 100%

94901:007:1640

Jaani 54 563 m² M 100%

94901:007:1641

POS 11 51 540 m²

ÄK, ÄV, ÄB 20%

TT, TL, TH, TK80%

POS 12 9878 m² HP, HL 100%

POS 14 2396 m² LT 100%

*M – maatulundusmaa, ER – ridaelamu maa, EP – üksikelamu maa, ÄK – kaubandus-,

toitlustus- ja teenindushoone maa, ÄV – väikeettevõtluse hoone ja –tootmise hoone maa, ÄB –

kontori- ja büroohoone maa, TT – tootmishoone maa, TL – laohoone maa, TH –

hulgikaubanduse maa, TK – logistikakeskuse maa, HP – haljasala maa, HL – looduslik maa, LT

– tee- ja tänavamaa.

10 Kruntide ehitusõigus

Kruntide ehitusõigus on esitatud põhijoonisel (joonis 4) toodud tabelis. Käesoleva

planeeringuga seatakse ehitusõigus kuni nelja toomis- ja ärihoone ehitamiseks, kuue

ridaelamu, nelja üksikelamu ning kahe sõidutee ehitamiseks. Tootmishoonete eesmärk on

haagiste ja mobiilsete elamute tootmine ja ladustamine. Planeeritud hooneid on lubatud

ehitada ainult põhijoonisel näidatud hoonestusalasse vastavalt maksimaalsele ehitisealusele

pinnale.

Tabel 3. Ehitusõigus POS 11

Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarve Äri- ja tootmismaa 100 %

Maksimaalne hoonete arv krundil 4

Suurim lubatud korruselisus 3

Suurim lubatud kõrgus (EH2000) 79.90

Suurim lubatud kõrgus maapinnast 14 m

Minimaalne tulepüsivusklass TP 2*

Suurim lubatud ehitistealune pind 12 000 m 2

Suurim täisehituse protsent 24%

* Tulepüsivusklass tuleb täpsustada edasise projekteerimise käigus, vastavalt kehtivatele normidele.

Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“

kohaselt on POS 11 planeeritud ehitiste kasutamise otstarve:

 12310 – kaubandushooned

 12330 – teenindushooned

 12519 – muu tööstushoone

 12518 – masina- ja seadmetööstuse hoone

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

12

 12516 – kergtööstuse hoone

 12529 – muu laohoone

 24223 – laoplats või laoväljak

 23029 – muu energiatööstuse rajatis

 12201 – büroohoone

Laoplatsi ehitamisel on soovitatav kasutada vett läbilaskvaid pinnakattematerjale.

Tabel 4. Ehitusõigus POS 1-POS 6

Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarve Elamumaa 100%

Maksimaalne hoonete arv krundil 1+1

Suurim lubatud korruselisus 2

Suurim lubatud kõrgus (EH2000) Vt. ehitusõiguse tabel põhijoonisel (joonis 4)

Suurim lubatud kõrgus maapinnast 9 m

Minimaalne tulepüsivusklass TP 3

Suurim lubatud ehitistealune pind 500 m 2

Suurim täisehituse protsent 22%

Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“

kohaselt on POS 1-6 planeeritud ehitiste kasutamise otstarve:

 11221 - ridaelamu

 12744 – elamu, kooli vms abihoone

Parkla ehitamisel kasutada vett läbilaskvaid pinnakattematerjale.

Tabel 5. Ehitusõigus POS 7-POS 10

Planeeritud krundi kasutamise sihtotstarve Elamumaa 100%

Maksimaalne hoonete arv krundil 1+2

Suurim lubatud korruselisus 2

Suurim lubatud kõrgus (EH2000) Vt. ehitusõiguse tabel põhijoonisel (joonis 4)

Suurim lubatud kõrgus maapinnast 9 m

Minimaalne tulepüsivusklass TP 3

Suurim lubatud ehitistealune pind

352 - 434 m 2

Vt. ehitusõiguse tabel põhijoonisel (joonis 4)

Suurim täisehituse protsent 30%

Majandus- ja taristuministri 02.06.2015 määruse nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“

kohaselt on POS 7-10 planeeritud ehitiste kasutamise otstarve:

 11101 – üksikelamu

 11103 – suvila

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

13

 12744 – elamu, kooli vms abihoone

Alla 20 m 2

ehitisealuse pinnaga ja alla 5 m kõrgused väikeehitised jäävad ehitisealuse pinna

sisse, lisaks põhi- ja abihoonetele on lubatud püstitada maksimaalselt 2 väikeehitist.

Väikeehitiste kavandamisel väljapoole detailplaneeringuga määratud hoonestusala tuleb need

kirjalikult kooskõlastada piirinaabritega ja nende püstitamisel ei tohi rikkuda tuleohutusnõudeid.

11 Kruntide hoonestusala piiritlemine

Planeeritud hooneid on lubatud ehitada ainult põhijoonisel näidatud hoonestusalasse vastavalt

maksimaalsele ehitisealusele pinnale. Hoonestusalast välja jäävatele aladele on hoonete ja

rajatiste püstitamine keelatud, kuid on lubatud katta kõvakattega. Alla 20 m 2

rajatisi (nt

jalgrataste varjualused, prügimajad) on lubatud ehitada väljapoole hoonestusala, kuid tuleb

arvestada kinnistu maksimaalset täisehituse protsenti.

Hoonestusalade kavandamisel on lähtutud olemasolevast olukorrast, kujadest ja

planeeringualal olevatest piirangutest. Hoonestusalade minimaalne kaugus äärmise sõiduraja

välimisest servast on minimaalselt 6-10 m ning ülejäänud kohtades üldjuhul 4 m krundi piirist.

Tootmismaa hoonestusala on kavandatud ridaelamutest võimalikult kaugele, idapoolse krundi

piiri vastu. Tootmismaa ja elamumaa vahel peab olema puhverhaljastus vähemalt 30 m.

Kavandatud hoonestusala piiritlemine, selle sidumine krundi piiridega on näidatud põhijoonisel

(joonis 4). Planeeritud hoonete täpne ehitisealune pind ning paiknemine lahendatakse

ehitusprojektiga.

12 Ehitiste olulisemate arhitektuurinõuete seadmine

Planeeringuga on määratud ehitistele põhilised arhitektuurinõuded. Arhitektuursete tingimuste

määramisel on arvestatud üldplaneeringuga ja piirkonnas asuvate hoonetega. Tootmishooned

on valdavalt väikese katusekaldega, metallist fassaadiga. Ridaelamuid lähipiirkonnas ei ole.

Üksikelamuid on mitmesuguseid, läbivat ja selget arhitektuurset stiili pole välja kujunenud.

Detailplaneeringu põhijoonisel on tähistatud hoonete võimalik asukoht planeeritaval

hoonestusalal. Kohustuslikku ehitusjoont pole määratud. Kavandatavate hoonete täpne suurus,

asukoht ja arhitektuuriline lahendus täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus.

Tabel 6. Arhitektuurinõuded POS 1 – POS 6

Katusekalle 0 - 15°

Katusetüüp Lamekatus, viilkatus, kaldkatus

Katusekatte materjal Katusekivi, plekk, bituumen, PVC, rullmaterjal

Välisviimistluse materjalid Kivi, puit, klaas, krohv, betoon

Tabel 7. Arhitektuurinõuded POS 7 – POS 10

Katusekalle 15 - 30°

Katusetüüp Lamekatus, viilkatus, kaldkatus

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

14

Katusekatte materjal Katusekivi, plekk, bituumen, PVC, rullmaterjal

Välisviimistluse materjalid Kivi, puit, klaas, krohv, betoon

Tabel 8. Arhitektuurinõuded POS 11

Katusekalle 0 - 15°

Katusetüüp Lamekatus, viilkatus, kaldkatus

Katusekatte materjal Plekk, bituumen, teras, PVC

Välisviimistluse materjalid Kivi, puit, klaas, metall

Hooned tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava järgi. Arhitektuur peab olema

planeeritavasse keskkonda sobiv, heatasemeline, piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid

lahendusi järgiv, ohutu inimesele, varale ja keskkonnale. Välisviimistluse materjalide valikul

kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale. Tootmishoonete ja ridaelamute puhul on

soovitatav kasutada materjalide liigendamist. Välisviimistluses palki ja imiteerivaid materjale

kasutada pole lubatud. Kõik kinnistutel paiknevad hooned peavad olema loogilise arhitektuurse

lahendusega ja moodustama ühtse terviku. Võimalusel valida ühes hoonetegrupis sama

katusekalle.

Ridaelamute paigutamisel krundile tuleb lähtuda põhimõttest, et hoone oleks paralleelselt

teega. Lisaks tuleb lähtuda krundil paiknevatest kitsendustest ning tuleohutusnõuetest

tulenevatest tingimustest. Kõik ridaelamud tuleb lahendada arhitektuuriliselt ühes võtmes.

Abihoonete püstitamisel tuleb need lahendada lähtuvalt põhihoone arhitektuursest stiilist.

Hoonete ±0.00 sidumine lahendada lähtuvalt hoone suurimast lubatud absoluutkõrgusest, mis

on määratud arvestades hoonestusala aluse maapinna kõrgeimat punkti ja sokli kõrguse

vahemikku ca 0.3-0.5 m.

13 Tänavate maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

Tamme tänav on avaliku kasutusega kõrvaltänav. Tõrvandi tee on osaliselt avaliku kasutusega

ja osaliselt eraomandis olev jaotustänav. Tõrvandi tee eraomandis olevate lõikude (Tõrvandi tee

lõik 4, k/ü 28301:001:1720 ja Tõrvandi tee lõik 6, k/ü 94901:006:0096) kasutamiseks on

planeeritud sõlmida servituudilepingud või määratakse teelõigud avalikuks kasutamiseks.

Maakonnaplaneeringu kohaselt ei ole käesoleva planeeringu alale kergliiklusteed planeeritud

küll aga on kergliiklustee koridor näidatud kõrvolevale alale.

Planeeringuga kavandatakse kaks uut avalikku sõiduteed ja kolm uut avalikku kõnniteed:

Tamme tänava läbimurre (sõidutee ja kõnnitee POS 14), Tamme tänava kõnnitee (POS 15),

juurdepääsutee üksikelamutele (sõidutee POS 13) ja lisaks Tõrvandi tee kõnnitee (osaliselt

POS 16 ja osaliselt Puu teel). Tamme tänava läbimurre on vajalik nii juurdepääsuks POS 11 ja

POS 7-10 kruntidele kui ka otsemaks juurdepääsuks kohalikele elanikele, sh kergliiklejatele.

Tamme tänava läbimurde laiuseks on planeeritud 12 m, seejuures sõidutee minimaalseks

laiuseks arvestada 6 m ja kõnnitee minimaalseks laiuseks 2 m. Juurdepääsutee POS 13

laiuseks on planeeritud 5 m. Tamme tänava läbimurdel olev ja ridaelamute ees paiknev

kõnnitee tuleb omavahel siduda. Tõrvandi tee ridaelamute ees paiknev kõnnitee on planeeritud

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

15

rajada osaliselt olemasolevale avalikult kasutatavale transpordimaale (Puu tee, k/ü

94901:007:0710) ja osaliselt krundile POS 16, selle laiuseks on arvestatud minimaalselt 2 m.

Planeeritud teed (POS 13-16) antakse üle vallale ja määratakse avalikku kasutusse. Laiema

võrgustikuga planeeritud kergliiklustee seotud ei ole, kuid perspektiivis on võimalik siduda

näiteks Tamme tänava kaudu. Liiklusohutuse tagamiseks ei tohiks kergliiklusteed kruntide

mahasõitudel katkestada, vaid mahasõidu peab lahendama üle kergliiklustee. Teed tuleb

rajada asfaltkattega. Sõiduteede ning kõnniteede täpne paiknemine lahendada projekteerimise

käigus.

Elamukruntide POS 1-6 juurdepääs toimub Tõrvandi teelt kahepeale jagatud juurdepääsudena.

Raskeveokite juurdepääs äri- ja tootmismaa krundile POS 11 on planeeritud Nupu tänavalt,

vältimaks raskeveokite liiklust elamualade vahel. Sõiduautode juurdepääs ja parkimine äri- ja

tootmisalale on planeeritud Tamme tänava läbimurdelt POS 14. Juurdepääsud elamukruntidele

POS 7-10 tuleb lahendada POS 13 juurdepääsutee kaudu, teistel külgedel on mahasõidu

rajamise keelualad (vt joonis 4).

Võttes aluseks standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ on põhijoonisele (joonis 4) kantud

nähtavuskolmnurgad projektkiirusel 30 km/h ja 50 km/h, kus ei tohi paikneda ühtki nähtavust

piiravat takistust. Planeeringualal ei paikne nähtavuskolmnurgas kõrghaljastust ega muid

likvideerimist vajavaid objekte. Kruntide POS 7-8 piirdeaed tuleb rajada 3 m sissepoole

transpordimaaga POS 14 piirnevas küljes, et tagada nähtavus ristmikul. Põhijoonisel on toodud

soovituslikud juurdepääsud elamukruntidele ning äri- ja tootmismaa krundile. Lisaks on

esitatud põhimõtteline juurdepääsutee lahendus koos parkimisega.

Parkimine lahendatakse krundisiseselt. Kuigi vastavalt Eesti Standardile “Linnatänavad“ EVS

843:2016 tuleb äri- ja tootmismaa parkimiskohtade arv suurem, on maaüksuse omaniku

vajadusi arvestades planeeritud minimaalselt 74 parkimiskohta, vajadusel lisada parkimiskohti

edasise projekteerimise käigus. Väiksem parkimisvajadus tuleneb sellest, et 50% hoonestusest

on planeeritud laohooneks ning tootmishoones on tootmisprotsess suures ulatuses

automatiseeritud. Ridaelamutele on lähtuvalt standardist planeeritud iga sektsiooni kohta kaks

parkimiskohta. Lisaks on iga ridaelamu krundi kohta planeeritud üks lisanduv parkimiskoht

külalistele, seega kokku 54 parkimiskohta. Standardi kohaselt tuleb eramute arendamisel

tagada 3 parkimiskohta, seega kokku 12 parkimiskohta. Parkimine lahendada kinnistusiseselt.

Ridaelamute ning äri- ja tootmishoonete projekteerimise käigus lahendada ka jalgrataste

parkimine lähtuvalt linnatänavate standardist. Jalgrataste hoiustamise võimalus võib olla kas

kinnistul või näiteks ridaelamuboksi siseselt.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek määrata Tamme tänava läbimurdele POS 14 tänava

kaitsevöönd laiusega 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast ja juurdepääsuteele POS 13

tänavakaitsevöönd laiusega 6 m äärmise sõiduraja välimisest servast.

Planeeringu elluviimisega jääb tootmisega seotud liiklussageduse väike kasv Tamme tänavale.

Tõrvandi teel toimub mõningane liikluse kasv seoses uute ridaelamute planeerimisega.

14 Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad

Planeeritavatel maa-aladel olemasolevad liitumised tehnovõrkudega puuduvad. Planeeringuga

esitatakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus (joonis 5), mida täpsustatakse edasise

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

16

projekteerimise käigus kui on selgunud hoonestuse täpne asukoht. Tehnovõrkude hilisem

projekteerimine ja ehitus tuleb võrguvaldajatega täiendavalt kooskõlastada. Ridaelamute

tehnovõrkude planeerimisel on arvestatud ühise tehnoruumi olemasoluga. Juhul kui ühine

tehnoruum puudub, tuleb tehnovõrkudega liitumistel arvestada iga boksiga eraldi.

14.1 Veevarustus- ja tuletõrjeveevarustus

Veevarustuse planeerimisel on lähtutud Tartu Veevärk AS poolt 16.05.2023 väljastatud

tehnilistest tingimustest 23ARE-2-DT-14. Planeeringuala veevarustusega tagamiseks on

planeeritud veetoru POS 14 ja POS 13 tänavamaale, mis on ühendatud Puu tee De 110 ja

Tamme tänava De 225 veetorudega. POS 7- 10 ühendused on planeeritud POS 13 veetorust.

POS 11 ühendus on planeeritud POS 14 asuvast planeeritud veetorust. POS 1-6 ühendused on

planeeritud Tõrvandi teel asuvast veetorust, millest osa on olemasolev ja osa varemplaneeritud

Künnapuu arenduse raames. Veetoru ringistamine on planeeritud Künnapuu tee (De 160) ja

Pesa tänava (De 160) veetorudega, mille ühendamine toimub Paju maaüksuse (k/ü

94901:006:0182) ja 22129 Tõrvandi-Lemmatsi tee kaudu. Tehnorajatiste maakasutusõigus

tagatakse servituudialana. Projekteerimisel kasutada kehtivaid ehitusnorme ja eeskirju ning

lähtuda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja projekteerimise tehnilistest

tüüptingimustest. Liitumispunktide asukoht näha ette avalikult kasutatavale maale ja neile tuleb

tagada juurdepääs hooldustehnikaga. Planeeringuala ligikaudne vee tarbimine on arvestatud

20 m³ ööpäevas. Krundisisesed veetorustikud ja täpne veetarbimise kogus täpsustakse

edasise projekteerimise käigus. Terviklik veevarustuse lahendus ja ringistamine on näidatud

tehnovõrkude joonisel nr 5 asuval skeemil nr 1.

Tuletõrje veevarustuse planeerimisel on aluseks siseministri määrus nr 10 „Veevõtukoha

rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded,

tingimused ning kord“, vastu võetud 18.02.2021 ja standard EVS 812-6:2012 „Ehitiste

tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Lähtuvalt määrusest peavad tuletõrjeveega

varustatud hooned paiknema veevõtukohast kuni 200 m kaugusel. Tuletõrjeveevarustuse jaoks

ühisveevärgist tagatud vooluhulk on 10 l/s. Lähimad olemasolevad hüdrandid paiknevad

Tõrvandi tee ja Puu tee ristumiskohas ja Tamme tänaval. Planeeringuala tuletõrjevesi

lahendatakse olemasolevate hüdrantide baasil. Hüdrantide asukoht on näidatud tehnovõrkude

joonisel nr 5 (skeem nr 1).

Tootmishoone tulekustutusvee täpne vajaminev vooluhulk selgub hoone projekteerimisel. Kui

kustutusvee vajadus ületab hüdrantide baasil võimaldava veevooluhulga, siis tuleb rajada

veevõtu lisavõimalused, näiteks mahutid või tiik. Tootmishoone peab olema varustatud

automaatse tuletõrje signalisatsioonisüsteemiga.

14.2 Kanalisatsioon ja sademevesi

Reoveekanalisatsiooni ja sademevee planeerimisel on lähtutud Tartu Veevärk AS poolt

16.05.2023 väljastatud tehnilistest tingimustest 23ARE-2-DT-14. Reovee eesvooluks on

Ratasepa maaüksusel (k/ü 94901:007:1843) paiknev reoveekanalisatsiooni torustik (De 250).

Reoveekanalisatsiooni torustik on planeeritud Puu teelt kuni Ratasepa maaüksuseni ja

transpordimaale POS 13. POS 7-10 reovesi juhitakse POS 13 planeeritud torustikku. POS 11

reovesi juhitakse POS 14 asuvasse planeeritud torustikku. POS 1- 6 ühendused on planeeritud

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

17

Tõrvandi teel asuvasse kanalisatsioonitorustikku, millest osa on olemasolev ja osa

varemplaneeritud Künnapuu arenduse raames. Reoveekanalisatsiooni projekteerimisel tuleb

arvestada Puu teel asuva reoveekanalisatsiooni kõrgusega. Tehnorajatiste maakasutusõigus

tagatakse servituudialana. Igale krundile planeerida eraldi ühendustoru krundiga külgnevast

tänavatorustikust. Vajadusel tõsta detailplaneeringuala maapinda. Projekteerimisel kasutada

kehtivaid ehitusnorme ja eeskirju ning lähtuda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise ja

projekteerimise tehnilistest tüüptingimustest. Liitumispunktide asukoht näha ette avalikult

kasutatavale maale ja neile tuleb tagada juurdepääs hooldustehnikaga. Planeeringualalt

ärajuhitava reovee kogus on maksimaalselt ca 20 m³ ööpäevas. Krundisisesed

kanalisatsioonitorustikud ja täpne reovee kogus täpsustakse edasise projekteerimise käigus.

Terviklik kanalisatsioonitorustike lahendus on näidatud tehnovõrkude joonisel asuval

skeemil nr 1.

Planeeringuala sajuvesi immutada osaliselt krundisiseselt ja osaliselt suunata kraavidesse

(joonis 5). Planeeringualal tuleb suurendada sademevee viibeaega, viibeaja projekteerimisel

arvutada sõltuvalt konkreetsest lahendusest, vee kogusest ja põhjavee tasemest viibeaja

vajadus. Lahendus tuleb teha selliselt, et oleks välistatud valinguvihma aegne uputus allavoolu

paiknevatel kinnistutel ja teedel ning naaberkinnistutel. Valinguvihma aegse ülekoormuse

vähendamiseks sajuveesüsteemis ja vooluhulga reguleerimiseks tuleb vajadusel rajada

vooluhulka reguleeriv maht (immutuskassetid, puhvermahutid vms). Planeeringualalt

sademeveesüsteemi juhitava sademevee vooluhulga vähendamiseks ja ühtlustamiseks

kasutada võimalikult väikese äravooluteguriga pinnakatteid. Sademevee käitlemise täpne

lahendus ning hoonete lähiümbruse drenaažisüsteem anda edasise projekteerimise käigus.

Arvestada, et allpool võimalikku paisutustaset asuvate sademeveeneelude kanaliseerimiseks

kasutada pumpamist.

Üksikelamute POS 7-10 sademevesi immutatakse pinnasesse. Lisaks sademevee

immutamisele tuleks seda maksimaalselt ka oma krundi piires ära kasutada. Selleks tuleb

võimalusel sademevett katustelt kokku koguda ja juhtida mahutisse. Ridaelamute POS 1-6

sademevesi on samuti planeeritud immutada võimalikult palju pinnasesse ja juhtida

kraavisüsteemi. Kruntide POS 1-4 liigvesi suunatakse dreenitoruga läbi krundi POS 12, POS 11

paiknevasse kraavi ja kruntide POS 5-6 liigvesi on planeeritud dreenitoruga suunata otse

Tamme tänava läbimurde äärde planeeritud kraavi (vt joonis 5). Tootmismaa POS 11

äärealadele on planeeritud kraavid, kuhu juhitakse parklast kokku kogutud sademevesi. Lisaks

on joonisel 5 näidatud võimalik immutusala asukoht (nt looduslik või tehislik taimestatud nõgu

või veesilm, kuhu sademevesi ajutiselt koguneb ja ajapikku pinnasesse imbub), mis tuleb

projekteerida kui selgub, et kinnistule on vajalik suurem sademevee viibeaeg. Sõidutee POS 14

sademevesi on planeeritud juhtida külgkaldega tänava ääres olevasse kraavi. Planeeritud

sademevee kraavid ühendatakse läbi truubi Juhani maaüksusel (k/ü 94901:007:1642) paikneva

kraaviga kustkohast liigub vesi edasi Tamme tn 10 a (k/ü 94901:007:1849) ja Nupu tn 4 (k/ü

28301:001:0138) piiril olevasse kaevu ja sealt edasi Rehepapi tee sademeveekollektorisse või

imbub kraavidest viivitusega pinnasesse.

Parkla ja muu võimaliku õlireostusega platside rajamisel tuleb sademevee puhastamiseks

kasutada I-klassi liiva- ja õlipüüdureid. Suublasse juhitav sademevesi peab vastama

keskkonnaministri 08.11.2019 määruses nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-,

sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

18

hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ sätestatud sademevee

saasteainesisalduse piirväärtustele. Sademe- ja drenaaživee juhtimine

reoveekanalisatsioonitorustikku on keelatud.

14.3 Elektrivarustus ja välisvalgustus

Elektrivarustuse planeerimisel on aluseks võetud Elektrilevi OÜ poolt 23.11.2022 väljastatud

tehnilised tingimused nr 432407. Planeeringuala elektrivarustus on ette nähtud Leetsi: (Veeriku)

alajaamast. Toide on planeeritud sealt mööda 15/0.4 kV maakaableid liitumiskilpideni.

Planeeritavate hoonete elektriga varustamiseks on kavandatud kruntide piiridele 0.4 kV

liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud ühe- ja kahekohalistena. Liitumiskilbid

peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritoide liitumiskilbist objektini nähakse ette

maakaabliga. Kogu elektrivõrgu väljaehitamine peab toimuma vastavalt Elektrilevi OÜ

liitumistingimustele ning tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana.

Transpordimaale POS 14 on planeeritud perspektiivsete 15/0,4 kV maakaablite koridor.

Krundisisene elektrivarustuse ja välisvalgustuse lahendus antakse edasise projekteerimise

käigus. Valgustid (näiteks parklas asuvad prožektorid) ei tohi olla suunatud nii, et need

pimestaks liiklejaid) ja ei tohi olla häirivad ümbritsevate elamute suunas. Vältida tuleb

valgusreostuse tekitamist.

Tänavavalgustus on planeeritud transpordimaa kruntidele POS 13 ja POS 14. Krundile POS 15

planeeritud tänavavalgustus on perspektiivne.

14.4 Soojavarustus

Planeeringuala ei kuulu kaugküttepiirkonda. Perspektiivselt kaugkütte piirkonna laienemisel

kaaluda liitumist kaugküttega. Hoonete soojavarustus on planeeritud lahendada lokaalküttena.

Lubatud on taastuvenergia kasutamine ning kõik lokaalse kütmise viisid ja kütused (maaküte,

õhk-vesi küttesüsteem jne), mille kasutamine on keskkonnanormidega kooskõlas. Keelatud on

keskkonda saastavate raskeõlide ja kivisöe kasutamine. Detailplaneeringu lahenduses

maakütte projekteerimist ja rajamist ette ei nähta, kuid see pole keelatud. Päikesepaneelide

paigaldamine on lubatud, soovitavalt hoone konstruktsiooni osana, maapealsed raamid on

keelatud. Päikesepaneelide kasutamisel peab olema tagatud, et need ei häiriks liiklust.

14.5 Gaasivarustus

Lähtuvalt Raadimõisa Gaas OÜ poolt 22.02.2023 väljastatud tehnilistest lähteandmetest on

võimalik gaasivarustuse tagamiseks liituda Tamme tänaval oleva gaasitoruga (B-kategooria,

läbimõõt De110). Gaasi peatorustik on planeeritud transpordimaale POS 14, igale kinnistule on

ette nähtud peatorustikust eraldi väljavõte. Lisaks on planeeritud pikendada gaasi

peatorustikku Tõrvandi teel, et tagada ka kruntide POS 1 ja POS 2 gaasivarustus. Arvestada, et

võimalik maksimaalne võimsus on 100-145 m³/h. Krundisisene gaasivarustuse lahendus

antakse edasise projekteerimise käigus.

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

19

14.6 Sidevarustus

Sidevarustuse planeerimisel on aluseks võetud Telia Eesti AS poolt 28.11.2022 väljastatud

telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 37462075. Ridaelamute POS 1-6 ja

üksikelamute POS 7-10 ühendamine sidevõrguga on planeeritud sidekaevust TVI-23 4-avalise

multitoruga kuni planeeritud sidekaevudeni (KKS2 PL), millest tehakse igale krundile eraldi

hargnemised 2-avaliste multitorudega. Vajadusel paigaldada sidekaeve juurde. Iga ridaelamu

tehnoruumi tuleb paigaldada 2-avaline multitoru. Juhul kui ühine tehnoruum puudub, siis tuleb

igale boksile rajada eraldi multitoru. Üksikelamutele tuleb samuti paigaldada 2-avaline

multitoru. Igasse ridaelamu boksi peab jõudma optiline kaabel. Bokside ja eramajade

sisevõrgud ehitada vähemalt CAT5E kaabliga. Kasutada 1/32 splitterit ning magistraalkaablina

kasutada 48 kiulist singlemode optilist kaablit ja majadesse paigaldada 24 kiulised optilised

kaablid. Kogu rajatav sidekanal peab olema elektriliselt tuvastatav.

POS 11 sidevarustus lahendatakse ettevõttesisese võrguga, uut liitumist ei planeerita.

Krundisisesed sidekaablid ja -torustikud lahendatakse edasise projekteerimise käigus.

15 Haljastuse ja heakorra põhimõtted

Kogu planeeringualal esineb kõrghaljastust. Planeeritaval alal on kõrghaljastus suures osas

isetekkeline ja eriti väärtuslikku haljastust ei ole. Enamasti on tegu kaskede ja natuke vähemal

määral remmelgatega, rohkem on veel pajusid ja viirpuid. Alal esineb üksikuid väiksemaid

pihlakaid, õunapuid, kuuski, mände. Tõrvandi tee ääres on mõned väikesed tammed. Üksikuid

liike võib esineda rohkem.

Väärtuslikuma ja vähemväärtuslikuma haljastuse eristamiseks on soovitatav tellida

dendroloogiline hinnang. Kuna ala on kasutuses discgolfi pargina, siis suur osa alast on

niidetud. Kambja valla üldplaneeringu kohaselt tuleb käesolevas planeeringus olevas ulatuses

elamuühikute planeerimisel ette näha planeeringualast ca 10% suurune haljasala. Käesolevas

planeeringus on see üldmaa krunt POS 12.

Üldmaal, elamumaadel ja krundi POS 11 põhjaosas tuleb võimalikult suur osa olemasolevast

haljastusest säilitada. Puid tohib likvideerida hoonestusala ulatuses, selle vahetus ümbruses

Fotod 1-2. Näiteid planeeringualal olevast haljastusest

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

20

ning juurdepääsuteede, tehnorajatiste, parkimiskohtade vms rajatiste püstitamiseks ja muldvalli

rajamiseks. Lubatud on ka ebatervete isendite likvideerimine. Ehitustööde ajal tuleb kasutusele

võtta olemasolevate säilitavate puude kaitsemeetmed.

Muutmaks elamumaa piirkond visuaalselt esteetilisemaks ja eraldamaks seda paremini

tootmismaast, tuleb rajada mitmetasandiline looduslik puhver. Esimeseks tasandiks sobib

haljastatud muldvall, mille peale on omakorda rajatud mitmerindeline haljastus. Haljastuses

kaaluda nii heitlehiste kui ka igihaljaste taimede kasutamist. Enne muldvalli ja haljastuse

rajamist tuleb koostada vastav projekt ja kooskõlastada see Kambja Vallavalitsusega.

Uushaljastust võib rajada kogu planeeringuala piires. Müralevikut ja õhusaastet aitab

leevendada mitmerindeline haljastus, sh okaspuude kasutamine. Tootmishoone piirdeaiale

võib kasvama panna ka ronitaimi, et visuaalset häiringut vähendada. Uushaljastuse

kavandamisel arvestada tehnovõrkude kaitsevööndite ulatusega, taimede istutusvahedega

ning teede ristumiskohtades nähtavusega. Soovitavalt kõrghaljastust mitte planeerida hoonele

lähemale kui 5 m. Elamukruntide haljastuse täpsemal planeerimisel on soovituslik koostada

eraldi haljastusprojekt.

Äri- ja tootmismaa krundi minimaalne haljastuse protsent on 10%. Sellest vähemalt 5% peab

olema kõrghaljastus. Põhijoonisel on näidatud orienteeruv haljasala asukoht. Planeeringuga

luuakse 30 m laiune haljastatud puhverala, mis täidab nii haljastuse, avaliku ruumi kui ka

puhvri eesmärki äri- ja tootmismaa visuaalseks eraldamiseks elamukruntidest.

Krundi piiramiseks äri- ja tootmismaal on lubatud rajada kõrgusega kuni 2,1 m läbipaistvaid

metallpiirdeid. Elamukruntide piiramiseks on lubatud rajada kõrgusega 1,2-1,5 m puitaedasid

või läbipaistvaid metallpiirdeid. Piirdeaia rajamine krundi piirile pole lubatud kruntide POS 1-6

Tõrvandi tee poolsel küljel, kus piirdega on lubatud ümbritseda vaid ridaelamute õueala. Piire

peab sobituma hoone arhitektuuri ja ümbritseva keskkonnaga ning järgima ümbruses juba

välja kujunenud tavasid. Lubatud on ka hekkide rajamine või piirdeaia ja hekkide omavaheline

kombineerimine. Piirdeaed või hekid ei tohi varjata teede ristumiskohas liiklejate nähtavust ega

paikneda nähtavuskolmnurkades. Avausteta müüride ja plankaedade rajamine on keelatud.

Väravad ei tohi avaneda üle tänavajoone. Põhijoonisel on antud soovituslik piirdeaedade

paiknemine.

Planeeringuala heakorra tagamisel tuleb järgida Ülenurme Vallavolikogu 22.05.2007 määruses

nr 13 „Ülenurme valla heakorraeeskiri“ sätestatud nõudeid.

16 Vertikaalplaneerimise põhimõtted

Planeeringualal maapinna olulist tõstmist ette ei nähta. Vajadusel on lubatud reljeefi

korrigeerida nt hoone all ja ümbruses, juurdepääsuteedel ja parkimisaladel. Lubatud on krundi

POS 12 reljeefi muutmine muldvalli rajamiseks. Põhjendatud juhul ja kooskõlas kohaliku

omavalitsusega on lubatud eeltoodust erinevad lahendused. Krundi täitmist eraldi ette ei nähta.

Tasandus ja koorimistöödel väljatulevat pinnast võib kasutada krundi haljasala kujundamisel.

Vajadusel tuleb täitepinnas ära vedada.

Vertikaalplaneerimine täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. Selleks tuleks koostada

vastavasisuline projekt. Seejuures tuleb tagada sademevee äravool hoonest eemale ja tagada,

et sadevesi ei voolaks naaberkruntidele ulatuses, mis takistaks nende kruntide sihtotstarbelist

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

21

kasutamist. Sademeveed osaliselt immutada haljasaladel ja osaliselt suunata kraavidesse.

17 Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu

põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda

eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH). Lisaks vastavalt

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusele nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2 kohaselt tuleb

eelhinnang anda, kui arendatakse muuhulgas elurajooni.

Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seadus" § 6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise

keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,

pinnase, õhusaastatust, jäätmeteket, müra, vibratsiooni või valgus-, soojus-, kiirgus- ja

lõhnareostust. Kavandatud tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju ning ei põhjusta

keskkonnas pöördumatuid muudatusi. Samuti ei sea see ohtu inimese tervist, heaolu,

kultuuripärandit ja vara.

Ruumi Grupp OÜ koostas KSH eelhinnangu planeeringu algsele lähteülesandele, kus oli

planeeritud suurem tootmishoone (ehitisealuse pinnaga 20 000 m 2

, kõrgusega 18 m), sh

tsinkimistehas. KSH eelhinnangu seiskohast oluline keskkonnamõju puudus. Praegu on

potentsiaalset keskkonda mõjutavat tegevust planeeritud vähem (ehitisealune pind 12 000 m 2

,

kõrgus 14 m). Seetõttu käesoleva planeeringu raames KSH-d ei algata. Kavandatava tegevuse

elluviimine toob endaga kaasa keskkonna- ja maastiku muutuse ning inimtegevuse mõju

suurenemise. Kavandatava tegevuse elluviimine suurendab vähesel määral liikluskoormust

planeeringualal ja naabruses paiknevatel teedel, seda eelkõige uute elamute kavandamise

tõttu. Teatav negatiivne lühiajaline mõju võib esineda ka ehitustegevuse käigus (nt mõju

pinnasele ja taimestikule, ehitusjäätmete teke, vibratsioon, müra, tolm, jäätmed jms).

Ehitustegevuse käigus tuleb kinni pidada headest tavadest ja kõikidest kehtestatud

keskkonnakaitselistest nõuetest, ette näha piisavad leevendusmeetmed ning arvestada, et

ehitustegevustest lähtuvad mõjud ei ületaks lubatud piirnorme. Tuleb järgida, et hoone ja

tehnovõrkude rajamise käigus oleks mõjutatud võimalikult väike maa-ala ning vältida reostuste

tekkimist. Tekkivad ehitusjäätmed tuleb nõuetekohaselt sorteerida ja teisaldada.

Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud on peamiselt lühiajalised,

lokaalsed ja leevendatavad. Kavandatud tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju. Samuti ei

sea see ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ja vara. Võimalike tekkivate negatiivsete

mõjude vähendamiseks tuleb kasutusele võtta vastavad leevendusmeetmed.

Planeeringuala asub nõrgalt kaitstud põhjaveega ala piirkonnas, mis tähendab, et tegemist on

kõrge reostusohtlikkusega alaga. Seetõttu on reovesi kavandatud juhtida ühiskanalisatsiooni,

et saasteained ei jõuaks põhjavette. Parklasse kogunev vesi tuleb enne

sademeveekanalisatsiooni suunamist puhastada õlipüüduriga.

Majandustegevusest tekkivaid jäätmeid tuleb käsitleda olmejäätmetest eraldi. Tekkivad

jäätmed tuleb üle anda jäätmeluba omavatele ettevõtetele ning tagada vaba juurdepääs

konteineritele.

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

22

Elamute jäätmekäitlus lahendada vastavalt kehtivatele normatiividele ning seadusandlusele.

Jäätmed tuleb koguda vastavatesse prügikonteineritesse. Rakendama peab jäätmete

sorteerimist vastavalt Keskkonnaministri 03.06.2022 määrusele nr 28 „Olmejäätmete liigiti

kogumise ja sortimise nõuded ja kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“. Jäätmete

äravedu korraldatakse vastavalt Kambja valla jäätmehoolduseeskirjale (määrus nr 5,

19.04.2011).

18 Ehitistevahelised kujad ja tuleohutusnõuded

Planeeritud hoonestusaladele ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja

hoonetevaheliste kujadega, lähtudes siseministri 30. märtsi 2017. a määrusest nr 17 „Ehitisele

esitatavad tuleohutusnõuded“. Minimaalne hoonetevaheline kuja peab elamutel olema 8 m.

Ühe krundi piires võib lugeda üheks hooneks hoonetekompleksi kui sellised hooned on samast

tuleohutusklassist. Juhul, kui abihoonete vahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku

piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.

Ehitise tuleohutusest lähtuvalt on planeeritavad tootmishooned VI kasutusviisiga ja ridaelamud

ning üksikelamud I kasutusviisiga hooned. Hoonete minimaalne tulepüsivusklass on vastavalt

hoonete kasutusviisile, korruselisusele ja töötajate arvule määratud äri-ja tootmishoonetele TP2

ja eluhoonetele TP3. Ehitiste täpsed tulepüsivusklassid määratakse edasise projekteerimise

käigus.

Päästemeeskonnale tuleb tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks

juurdepääs ettenähtud päästetehnikaga, arvestades EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa

7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ toodud nõudeid.

19 Servituutide vajaduse määramine

Kehtivad servituudid on esitatud tabelis 9 ning on näidatud joonistel 2, 4 ja 5.

Tabel 9. Olemasolevad servituudid

Teeniv kinnisasi Valitsev isik/kinnisasi Servituudi sisu

Jaani

(k/ü 94901:007:1641)

Leetsi

(k/ü 94901:007:1640)

Elektrivõrgu valdaja

Isiklik kasutusõigus elektripaigaldise

(maakaabelliini) ehitamiseks, omamiseks ja

majandamiseks.

Jaani

(k/ü 94901:007:1641)

Leetsi

(k/ü 94901:007:1640)

Sidevõrgu valdaja

Isiklik kasutusõigus elektroonilise side võrgu

ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks,

kasutamiseks ja likvideerimiseks.

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

23

Teeniv kinnisasi Valitsev isik/kinnisasi Servituudi sisu

Jaani

(k/ü 94901:007:1641)

Veevõrgu valdaja

Isiklik kasutusõigus veetorustiku ehitamiseks,

omamiseks, kasutamiseks ja korrashoiuks.

Käesoleva detailplaneeringuga määratakse vajadus alljärgnevate servituutide seadmiseks

(tabel 10). Servituudid seatakse kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele.

Servituudialade ulatus määratakse tehnovõrkudele ja rajatistele neid ümbritseva kaitsevööndi

ulatuses. Servituudialad on näidatud planeeringu joonistel 4 ja 5.

Tabel 10. Servituutide seadmise vajadus

Teeniv kinnisasi Valitsev isik/kinnisasi Servituudi sisu

POS 1, POS 2, POS

11, POS 12

Sademevee-

kanalisatsioonivaldaja

Isiklik kasutusõigus. Sadeveetoru valdajal on

õigus rajada, hooldada ja kasutada läbi teeniva

kinnisasja kulgevat sadeveetoru.

POS 3, POS 4, POS

11, POS 12

Sademevee-

kanalisatsioonivaldaja

Isiklik kasutusõigus. Sadeveetoru valdajal on

õigus rajada, hooldada ja kasutada läbi teeniva

kinnisasja kulgevat sadeveetoru.

POS 5, POS 6

Sademevee-

kanalisatsioonivaldaja

Isiklik kasutusõigus. Sadeveetoru valdajal on

õigus rajada, hooldada ja kasutada läbi teeniva

kinnisasja kulgevat sadeveetoru.

Juhani maaüksus

(k/ü 94901:007:1642)

Sademevee-

kanalisatsioonivaldaja

Isiklik kasutusõigus. Sadeveetoru valdajal on

õigus rajada, hooldada ja kasutada läbi teeniva

kinnisasja kulgevat sadeveetoru.

Tõrvandi tee lõik 4

(k/ü 28301:001:1720)

POS 1-16/Kambja vald

Reaalservituut (teeservituut) või sundvalduse

seadmine avaliku juurdepääsu võimaldamiseks.

Tõrvandi tee lõik 6

(k/ü 94901:006:0096)

POS 1-16/Kambja vald

Reaalservituut (teeservituut) või sundvalduse

seadmine avaliku juurdepääsu võimaldamiseks.

POS 1 POS 2 Reaalservituut (teeservituut) kinnistu igakordse

omaniku kasuks juurdepääsu võimaldamiseks.

POS 2 POS 1 Reaalservituut (teeservituut) kinnistu igakordse

omaniku kasuks juurdepääsu võimaldamiseks.

POS 3 POS 4 Reaalservituut (teeservituut) kinnistu igakordse

omaniku kasuks juurdepääsu võimaldamiseks.

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

24

Teeniv kinnisasi Valitsev isik/kinnisasi Servituudi sisu

POS 4 POS 3

Reaalservituut (teeservituut) kinnistu igakordse

omaniku kasuks juurdepääsu võimaldamiseks.

POS 5 POS 6 Reaalservituut (teeservituut) kinnistu igakordse

omaniku kasuks juurdepääsu võimaldamiseks.

POS 6 POS 5 Reaalservituut (teeservituut) kinnistu igakordse

omaniku kasuks juurdepääsu võimaldamiseks.

Paju

(k/ü 94901:006:0182)

Veevõrgu valdaja

Isiklik kasutusõigus. Veevõrgu valdajal on õigus

rajada, hooldada ja kasutada läbi teeniva

kinnisasja kulgevat veetoru.

Ratasepa

(k/ü 94901:007:1843)

Kanalisatsioonivõrgu

valdaja

Isiklik kasutusõigus. Kanalisatsioonivõrgu valdajal

on õigus rajada, hooldada ja kasutada läbi

teeniva kinnisasja kulgevat kanalisatsioonitoru.

POS 5 Elektrivõrgu valdaja

Isiklik kasutusõigus elektripaigaldise (õhuliini)

ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks.

Tõrvandi tee lõik 4

(k/ü 28301:001:1720)

Elektrivõrgu valdaja

Isiklik kasutusõigus elektripaigaldise (elektrikaabli)

ehitamiseks, omamiseks ja majandamiseks.

Tõrvandi tee lõik 4

(k/ü 28301:001:1720)

Sidevõrgu valdaja

Isiklik kasutusõigus. Sidevõrgu valdajal on õigus

rajada, hooldada ja kasutada läbi teeniva

kinnisasja kulgevat veetoru.

Tõrvandi tee lõik 4

(k/ü 28301:001:1720)

Veevõrgu valdaja

Isiklik kasutusõigus. Veevõrgu valdajal on õigus

rajada, hooldada ja kasutada läbi teeniva

kinnisasja kulgevat veetoru.

Tõrvandi tee lõik 4

(k/ü 28301:001:1720)

Kanalisatsioonivõrgu

valdaja

Isiklik kasutusõigus. Kanalisatsioonivõrgu valdajal

on õigus rajada, hooldada ja kasutada läbi

teeniva kinnisasja kulgevat kanalisatsioonitoru.

Tõrvandi tee lõik 4

(k/ü 28301:001:1720)

Gaasivõrgu valdaja

Isiklik kasutusõigus. Gaasivõrgu valdajal on õigus

rajada, hooldada ja kasutada läbi teeniva

kinnisasja kulgevat kanalisatsioonitoru.

20 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi

kitsendused ning nende ulatus

Planeeringualal piiravad tegevust muud seadustest tulenevad kitsendused, mis on loetletud

alljärgnevalt:

 tegevuspiirangud tänava kaitsevööndis, mis on kooskõlas ehitusseadustikuga;

 tegevuspiirangud elektri kaabelliinide kaitsevööndis, mis on kooskõlas määruses

„Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele

esitatavad nõuded“ sätestatuga;

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

25

 tegevuspiirangud ühisvee- ja kanalisatsioonitrasside kaitsevööndites, mis on kooskõlas

seaduses „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus“ sätestatuga;

 tegevuspiirangud gaasitorustiku kaitsevööndis, mis on kooskõlas määruses „Ehitise

kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele

esitatavad nõuded“ sätestatuga;

 tegevuspiirangud sidekommunikatsiooni kaitsevööndis, mis on kooskõlas määruses

„Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele

esitatavad nõuded“ sätestatuga.

21 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused

Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmisel on lähtutud standardist

„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine.” EVS

809-1:2002. Kuritegevuse riske vähendavad meetmed on:

 tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja valgustatus, varjuliste alade

vältimine;

 konkreetsed ja selgelt eristuvad juurdepääsud piirkonnale;

 tagumiste juurdepääsude vältimine krundile ja hoonetele;

 laoplatsid ja elamukrundid eraldada piirdeaedadega;

 korrashoid, sh üldmaa korrashoid ja selge kujundus;

 tänavavalgustus, kõnniteed, suunaviidad tekitavad turvatunde;

 vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine;

 süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine.

 vastupidavate ehitusmaterjalide, ukse- ja aknaraamide, lukkude jms kasutamine

vähendab sissemurdmiste riski;

22 Planeeringu rakendamine

Planeering rakendub vastavalt Eesti Vabariigi seadustele ja õigusaktidele. Detailplaneering on

pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi koostatavatele ehituslikele projektidele.

Kohalik omavalitsus võib anda välja planeeringus toodud nõudeid täpsustavaid

projekteerimistingimusi.

Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele

projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja

kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes.

Arendaja kohustus on teostada esmalt detailplaneeringukohased maakorralduslikud

toimingud. Arendaja tagab detailplaneeringuga kavandatava ehitusõiguse realiseerimiseks

vajalike avalikult kasutatavate teede ja nendega seotud rajatiste (sh sõidutee, kõnnitee,

välisvalgustus, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised) väljaehitamise ja sellega

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

26

seotud kulutuste kandmise detailplaneeringus ja vastavasisulises lepingus sätestatud viisil,

mahus ja ulatuses. Vastavasisuline leping sõlmitakse Kambja valla ja arendaja vahel enne

detailplaneeringu kehtestamist. Tehnovõrkude rajamine toimub vastavalt arendaja ja

võrguvaldajate kokkulepetele ning servituudilepingud sõlmitakse arendaja, võrguvaldajate ja

kinnistuomanike kokkulepetele tuginedes. Planeeritud ehitusõigus realiseeritakse krundivaldaja

poolt. Planeeringu elluviimisega ei kaasne Kambja vallale kohustust detailplaneeringukohaste

rajatiste väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks.

Planeeringu elluviimise orienteeruvad etapid:

1. Planeeringujärgsete katastriüksuste moodustamine.

2. Vajalike servituutide seadmine.

3. Avalikult kasutatavate teede, tehnovõrkude ja rajatiste ehitamiseks tehniliste tingimuste

taotlemine, ehitusprojektide koostamine, kooskõlastamine ja ehituslubade taotlemine.

Ehituslubade väljastamine ja planeeritud teede, tehnovõrkude, rajatiste ehitamine ning

kasutusloa saamine.

4. Planeeringujärgsete hoonete ehitusprojektide koostamine, kooskõlastamine, ehituslubade

taotlemine ja väljastamine. Hoonete kasutuslubade taotlemine ja väljastamine.

Planeeringuga ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltel. Selleks tuleb tagada, et

kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkinnistute omanike õigusi või kitsendaks

naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi

omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku täitmise, mis nõuab, et ehitis ei

või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti

tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitisega seonduva heitvee,

suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või kasutamise

käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt.

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

27

B KOOKÕLASTUSTE JA KOOSTÖÖ KOKKUVÕTE

Detailplaneeringu koostamisel on tehtud koostööd riigiametite ja tehnovõrgu valdajatega.

Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte on toodud tabelis 11.

Tabel 11. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte

Koostöö

Jrk Ametiasutus/

kinnistu omanik

Kuupäev Nõusoleku asukoht Nimi ja ametinimi

1 Elektrilevi OÜ 22.08.2023 Eraldi lehtedel, lk Maie Erik, Elektrilevi OÜ volitatud

esindaja

Märkused: Kooskõlastatud tingimustel - Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.

2 Raadimõisa Gaas

OÜ

24.08.2023 Eraldi lehtedel, lk Toomas Ruusmaa, müügijuht

Märkused: -

3 Telia Eesti AS 28.08.2023 Eraldi lehtedel, lk Kaino Ütt-Ütti, Telia Eesti AS

volitatud esindaja

Märkused: Projekt kooskõlastatakse märkustega.

4 AS Tartu Veevärk 12.09.2023 Eraldi lehtedel, lk Peeter Pindma, arendusjuht

Märkused: Üle vaadatud 23ARE-3-DP-16.

5 Ratasepa mü omanik 19.09.2023 Eraldi lehtedel, lk Tambet Kibal, Tiina Pikk

Märkused: Olen nõus, et detailplaneeringuga nähakse ette kanalisatsioonitorustiku rajamine

Ratasepa maaüksuse lääne osasse kuni seal olemasoleva kanalisatsioonikaevuni vastavalt allolevale

skeemile ja planeeringu tehnovõrkude joonisele (joonis 5).

6 Paju mü omanik 10.10.2023 Eraldi lehtedel, lk Aiki Laaneots, Kadi Laaneots

Märkused: Olen nõus, et detailplaneeringuga nähakse ette veetorustiku rajamine Paju maaüksuse

ida osasse Tõrvandi tee äärde vastavalt allolevale skeemile ja planeeringu tehnovõrkude joonisele (joonis

5).

7 Tõrvandi tee lõik 4

mü omanik

15.04.2024 Eraldi lehtedel, lk Virgo Vutt, Airi Undrits

Märkused: Sisu on välja toodud servituutide seadmise lepingus.

Kooskõlastused

Jrk Ametiasutus/

kinnistu omanik

Kuupäev Nõusoleku asukoht Nimi ja ametinimi

1 Päästeamet

Märkused:

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

28

2 Keskkonnaamet

Märkused:

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

29

C JOONISED JA PLANEERINGUT ILLUSTREERIVAD

MATERJALID

Joonis 1. Situatsiooniskeem________________________________________________ M 1:10000

Joonis 2. Olemasolev olukord _______________________________________________ M 1:1000

Joonis 3. Kontakvööndi funktsionaalsed seosed _______________________________ M 1:2000

Joonis 4. Põhijoonis _______________________________________________________ M 1:1000

Joonis 5. Tehnovõrkude joonis ______________________________________________ M 1:1000

Joonis 6. Illustratsioon ________________________________________________________skeem

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

30

D LISAD

1. Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanek (30.09.2020)

2. Soinaste külas Jaani ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise (KSH) eelhinnang (16.12.2020)

3. Kambja Vallavalitsuse kiri nr 6-1/41-3 „Seisukoha küsimine Soinaste külas asuvate Jaani ja

Leetsi maaüksuste detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

mittealgatamise eelnõule“ (04.02.2021)

4. Põllumajandus- ja Toiduameti kiri nr 6.2-1/1297-1 „Seisukoht Soinaste külas asuvate Jaani

ja Leetsi maaüksuste detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise mittealgatamise eelnõule“ (10.02.2021)

5. Keskkonnaameti kiri nr 6-5/21/2499-2 „Seisukoht Jaani ja Leetsi detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse kohta“ (25.02.2021)

6. Leping nr 12-17/48 detailplaneeringu koostamise rahastamiseks ja Kambja valla tehnilise

taristu rajamise rahaliseks toetamiseks (19.08.2021)

7. Kambja Vallavolikogu otsus nr 159 „Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste

detailplaneeringu algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõjude

strateegilise hindamise mittealgatamine“ (21.09.2021)

8. Soinaste külas asuvate Jaani (kü tunnus 94901:007:1641) ja Leetsi (kü tunnus

94901:007:1640) maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu lähteülesanne (21.09.2021)

9. Detailplaneeringu koostamise algatamise teade Kambja valla veebilehel (21.09.2021)

10. Detailplaneeringu koostamise algatamise teade piirinaabritele (18.10.2021)

11. Detailplaneeringu koostamise algatamise teade Ametlikes Teadaannetes (18.10.2021)

12. Detailplaneeringu koostamise algatamise teade Postimehes (18.10.2021)

13. Detailplaneeringu koostamise algatamise teade Kambja Valla Sõnumites nr 9 (268)

(22.10.2021)

14. Planeeringuala lähipiirkonna elanike vaie (13.10.2021)

15. Planeeringuala lähipiirkonna elaniku vaie (15.10.2021)

16. Planeeringuala lähipiirkonna elaniku vaie (18.10.2021)

17. Detailplaneeringu eskiislahendust tutvustava arutelu teade (02.02.2022)

18. Seisukoht detailplaneeringu eskiislahendusele (14.02.2022)

19. Seisukoht detailplaneeringu eskiislahendusele nr 1/22 (14.02.2022)

20. Detailplaneeringu eskiislahenduse avaliku arutelu protokoll (15.02.2022)

21. AS Respo Haagised seisukohad arvamustele (24.03.2022)

22. Detailplaneeringu eskiislahenduse arutelu protokoll (12.05.2022)

23. Kambja Vallavalitsuse kiri nr 6-1/41-13 „Kambja Vallavalitsuse seisukoht esitatud

seisukohtadele“ (23.05.2022)

Soinaste külas asuvate Jaani ja Leetsi maaüksuste ja lähiala detailplaneering

31

24. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused 432407 (23.11.2022)

25. Telia Eesti AS tehnilised tingimused nr 37462075 (28.11.2022)

26. Raadimõisa Gaas OÜ tehnilised lähteandmed (22.02.2023)

27. AS Tartu Veevärk tehnilised tingimused nr 23ARE-2-DT-14 (16.05.2023)

28. Elektrilevi OÜ projekti kooskõlastus nr 6603816782 (22.08.2023)

29. Raadimõisa Gaas OÜ projekti kooskõlastus (24.08.2023)

30. Telia Eesti AS projekti kooskõlastus nr 38192852 (28.08.2023)

31. AS Tartu Veevärk AS projekti kooskõlastus nr 23ARE-3-DP-16 (12.09.2023)

32. Ratasepa maaüksuse omanike nõusolek (19.09.2023)

33. Paju maaüksuse omanike nõusolek (10.10.2023)

34. Tõrvandi tee lõik 4 servituutide seadmise leping (15.04.2024)