Riigieelarvelise toetuse leping (Eesti NATO Ühing)

TAOTLUS

Toetust taotleva organisatsiooni nimi: Eesti NATO Ühing (MTÜ)

Registrikood: 80141973

Toetuse taotleja postiaadress: Valge 13, Tallinn 11415 Eesti

Kontaktisik (toetuse taotlemisel): Krista Mulenok

Telefon: +372 5118080

E-post: [email protected]

Taotleja-poolne lepingu allkirjastaja: Krista Mulenok, Eesti NATO Ühingu juhatuse esimees

Allkirjastaja telefon: +372 5118080

Allkirjastaja e-post: [email protected]

Taotleja-poolne lepingu täitmise kontaktisik: Krista Mulenok

Kontaktisiku telefon: +372 5118080

Kontaktisiku e-post: [email protected]

Taotleja arveldusarve number ja pank: EE811010220016888015 SEB pank

Toetuse kasutamise eesmärk ja tegevuste loetelu, milleks toetust taotletakse:

Eesti NATO Ühing koostöös Riigivanem August Rei Sihtasutusega plaanib korraldada 5.-

6. oktoobril 2024. aastal noortekonverentsi „Koolimeedia 2.0: Infokogukonnad ja

suunamudijad tõejärgsel ajastul“.

On öeldud, et elame tõejärgsel ajastul. Levivad libauudised, infooperatsioonid ja

vandenõuteooriad. Suuri, ühiskonda liitvaid lugusid leidub üha harvem, kuna inimeste

meediatarbimine on fragmenteerunud ja kapseldunud oma kõlakodadesse. Samas bioloogilise

olendina on inimeste jaoks kuuluvustunne jätkuvalt sama oluline nagu sajand tagasi eestlaste

poliitilise ärkamise ajal, kui koonduti üliõpilasseltsidesse, lauluseltsidesse ja õpilaste

salaühingutesse.

Koolimeedial on Eestis üsna pikk ajalugu – algul olid koolilehed, siis kooliraadio, siis

internetifoorumid, portaalid, sotsiaalmeediagrupid jne. Reeglina pole need kunagi olnud vaid

ülevalt alla kommunikatsioonikanalid, vaid koondanud ja pakkunud eneseväljendust aktiivsetele

ja ärksatele noortele. Seeläbi on vormunud tulevased liidrid – nii mõnedki on leidnud endas

ajakirjaniku, kirjaniku või poliitiku.

Ootame konverentsile gümnaasiumi ja bakalaureuse taseme õppurid, kes osalevad oma

kooli/ülikooli meediakanalite haldamises ja sisuloomises (koolileht, kooliraadio, infoportaalid,

foorumid ja suhtlusvõrgustikud sotsiaalmeedias). Kokku ootame kuni 55 osalejat (lisaks

esinejad).

Selleks, et tagada võimalus kõigil sobilikel noortel osaleda, sõltumata nende sotsiaalsest või

regionaalsest päritolust, katavad korraldajad kõigi osalejate konverentsi maksumuse, toitlustuse,

ööbimise ja transpordikulud.

Konverentsil esinevad Eesti avaliku sektori strateegilise kommunikatsiooni tipp-spetsialistid,

ajakirjandusväljaannete esindajad, meediakoolitajad ja populaarsed suunamudijad.

Programm saab paika ja kooskõlastatakse rahastajatega hiljemalt septembris 2024.a.

• Eesti NATO Ühingul on aktiivne üldhariduskoolide õpetajate ja õpilaste võrgustik, lisaks

head koostööpartnerid Tallinna Ülikoolis, Sisekaitseakadeemias ja Kaitseväe

Akadeemias. Viime pidevalt koolides läbi NATO-t ja elanikkonnakaitset tutvustavaid

külalistunde ning oleme üle 10 aasta korraldanud ajaloo-, ühiskonnaõpetuse- ning

2 (3)

riigikaitseõpetajatele täiendkoolitusi, sh valeinfo, hübriidohtude, infosõja ja

meediakirjaoskuse teemal.

• Riigivanem August Rei Sihtasutus viib läbi kodanikuhariduse alaseid programme koos

ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatega, sh. korraldab igakevadist koolinoorte

esseekonkurssi.

Eelarve projekt kululiikide kaupa (võib olla eraldi lehel): vt LISA 1.

Taotletav summa: 14 000 EUR

Omafinantseeringu summa: -

Kaasfinantseeringu summa: taotlemisel

Toetuse kasutamise eeldatav tulemus:

Aset on leidnud koolimeedia teemaline praktiline kahepäevane konverents 55 noorele, mis toimus

nädalavahetusel, koos ööbimisega. Kokku oli kutsutud Eesti Vabariigi erinevate õppeasutuste

sisemeedias sisuloomisse panustavad noored. Pakkusime neile vajalikke praktilisi oskusi koos

laiema maailmapildi nägemise ja eneseanalüüsiga. Kuidas leida tasakaal odava populaarsuse ja

igava korrektsuse vahel!? Kuidas ühendada ajalooline autoriteet ja nooruslik loomingulisus!?

Kajastasime konverentsil ka usuvabadust ja -eneseväljendust nung sellega kaasnevat vastutust.

LISA

Lisa 1. Konverentsi eelarve

Käesolevaga kinnitan, et:

1. esitatud andmed on õiged;

2. taotlejal ei ole maksuvõlga riiklike ja kohalike maksude osas või see on ajatatud ning maksed

on tasutud kokkulepitud ajakava järgi;

3. taotlejal ei ole majandusaasta aruande esitamise võlga;

4. taotleja ei ole rikkunud Siseministeeriumiga varem sõlmitud riigieelarvelise toetuse

lepingut;

5. taotleja on nõuetekohaselt täitnud Euroopa Liidust või muudest vahenditest toetuse

eraldajaga varem sõlmitud toetuse lepinguid ja tal ei ole tagasimaksete võlga;

6. taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust;

7. taotleja juhtorgani liiget ei ole karistatud majandusalase, ametialase, varavastase, avaliku

korra, riigi julgeoleku või avaliku usalduse vastase süüteo eest või kui teda on karistatud, siis

on ta karistusandmed karistusregistrist kustutatud.

Taotluse esitaja (või volitatud esindaja) nimi:

Krista Mulenok, Eesti NATO Ühingu juhatuse esimees

Kuupäev: 24.04.2023

Allkiri: (allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)

LISA 1. KONVERENTSI EELARVE

Taotleme ministeeriumilt „Koolimeedia 2.0: Infokogukonnad ja suunamudijad tõejärgsel

ajastul“ konverentsiga seotud kulude katmist, et tagada võimalus kõigil sobilikel noortel

osaleda, sõltumata nende sotsiaalsest või regionaalsest päritolust:

Kulu nimetus Summa*

Majutus ja toitlustus 6 592 €

Transpordikulude kompensatsioon 1 000 €

Konverentsiteenus 1 021 €

Õhtune programm 1 000 €

Filmimine, sotsiaalmeediakajastus 800 €

Esinemistasud 1 000 €

Meened 587 €

EATA projektijuhtimine, töö sihtgrupiga ja osalejate leidmine 2 000 €

KOKKU 14 000 €

*Summad on esitatud koos käibemaksuga.

Lõplik eelarve selgub peale kõigi pakkumiste kogumist. Eelarve ridade suurus võib muutuda

praktikas kuni 20%, kuid eelarve kulud kokku ei ületa eelarvetabelis esitatut.

Kaasfinantseerijad:

Taotleme lisarahastust ka Eesti NATO Ühingu koostööpartneritelt – Ameerika Ühendriikide

Suursaatkonnalt ja Kaitseministeeriumilt. Lisanduvad vahendid plaanime kulutada tegevustele,

mis eeltoodud eelarvesse ei mahtunud – õhtuse programmi üllatusesineja, välismaine tuntud

esineja jms.

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU NR {VIIT}

ERITINGIMUSED

07.06.2024

Eesti Vabariik Siseministeeriumi kaudu, keda esindab siseministri 15. veebruari 2016. a käskkirja nr 1-3/36 „Volituse andmine osakonnajuhatajatele riigieelarvelise toetuse kasutamise

lepingute allkirjastamiseks“ alusel kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakonna juhataja Martin Tulit (edaspidi toetuse andja),

ja Mittetulundusühing Eesti NATO Ühing, keda esindab põhikirja alusel Krista Mulenok (edaspidi toetuse saaja), keda nimetatakse lepingus ka eraldi pool ja koos pooled,

lähtudes toetuse saaja 29. aprillil 2024. a esitatud taotlusest ja siseministr i

3. juuni 2024. a. käskkirjast nr 1-3/54 ning võttes arvesse Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 alameesmärgi 4.3 „Kindel sisejulgeolek“ ning „Sidus Eesti 2030“ eesmärgi „Eesti on sidus ja kaasav ühiskond“ ja selle programmi „Kogukondlik Eesti“ eesmärgi „Eesti on

inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega

kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda“ ning poolte ühise huvi tutvustada noortele riigikaitse ja julgeoleku, sh sisejulgeoleku seoseid ja mõjusid ning tuua noortele selgemalt välja NATO tegutsemise põhimõtteid ja rolli Eesti riigi ja noorte jaoks ja

suurendada noorte teadlikkust ja teadmisi osalusvõimalustest, leppisid kokku järgmises.

1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb eri- ja üldtingimustest. 1.2. Lepingu üldtingimused on kehtestatud siseministri 14. juuli 2021. a käskkirjaga nr 1-3/71

„Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ (edaspidi üldtingimused). 1.3. Lepingu sõlmimisega kinnitab toetuse saaja, et juhindub lisaks eritingimustele ka

üldtingimustest ja need on talle arusaadavad. 2. Toetuse eesmärk ja oodatav tulemus on:

2.1. noortel, kes osalevad oma kooli või ülikooli meediakanalite haldamises ja sisuloomises on paremad teadmised ja praktilised oskused laiema maailmapildi nägemiseks ning

eneseanalüüsiks; usu- ja eneseväljenduseks ning sellega kaasneva vastutuse mõistmiseks; 2.2. noortel on parem arusaam riigikaitse ja julgeoleku, sh sisejulgeoleku seostest ja mõjudest; 2.3. noored mõistavad paremini NATO tegutsemise põhimõtteid ja rolli Eesti riigi ja noorte

jaoks; 2.4. suurenenud on noorte teadlikkus ja teadmised ühiskonnaelus kaasarääkimise ja osalemise

võimalustest; 2.5. konverentsil on lisaks ettekannetele tagatud ka osalejate kaasamine lepingu punktides 2.1-

2.5 nimetatud sisuteemade arutellu;

2.4. lisas 1 nimetatud tegevused on ellu viidud ja nende oodatav mõju saavutatud.

3. Toetuse suurus, rekvisiidid ja tähtaeg 3.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale 2024. aasta riigieelarve seaduse §-s 1 sätestatud

programmis „Kogukondlik Eesti“ programmi tegevuses „Kogukondliku arengu

toetamine“ eelarvekontolt 45 (SAP projektikood S10-K-SYNDMUS) toetuse

riigieelarvest (edaspidi toetus) summas 14 000 (neliteist tuhat) eurot. 3.2. Toetuse andja kannab toetuse saaja arvelduskontole EE811010220016888015 punktis 3.1

nimetatud summa hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast seda, kui pooled on lepingu allkirjastanud.

3.3. Lepingu raames tehtavad kulud on abikõlblikud alates 1. juunist 2024. a.

3.4. Punktis 2 nimetatud eesmärgid peavad olema ellu viidud hiljemalt 31. oktoobriks 2024. a.

4. Aruannete koostamine ja esitamine

4.1. Toetuse saaja kohustub esitama hiljemalt 14. novembriks 2024. a. lisa 2 „Toetuse kasutamise tegevus- ja finantsaruande vorm“ kohase toetuse kasutamise tegevus- ja

finantsaruande.

5. Poolte kontaktisikud

5.1. Toetuse andja kontaktisik lepingu täitmisel on Minna Harjo, kodakondsuspoliitika ja kodanikuühiskonna osakonna nõunik, telefon 612 5203, e-post

[email protected]. 5.2. Toetuse andja kontaktisik on lepingus määratud aruannete ja tegevuse tulemuslikkuse

hindamisega seotud õiguste ja kohustuste vahetu teostaja. 5.3. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisel on Krista Mulenok, telefon 5118 080, e-post

[email protected].

6. Lepingu dokumendid

6.1. Lepingu lahutamatud dokumendid on:

6.1.1. Lisa 1. Eesti NATO Ühing (MTÜ) Taotlus. 6.1.2. Lisa 2. Toetuse kasutamise tegevus- ja finantsaruande vorm.

6.2. Lepingudokumentide tähtsuse järjekord on järgmine: 6.2.1. Eritingimused 6.2.2. Taotlus

6.2.3. Toetuse kasutamise tegevus- ja finantsaruanne 6.2.4. Üldtingimused

6.3. Vastuolude korral lähtutakse dokumendist, mis on esimene. 6.4. Toetuse saaja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud lepingu osad, milles esitatud info

on avaliku teabe seaduse kohaselt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks.

7. Lepingu kehtivus

7.1. Leping jõustub, kui sellele on alla kirjutanud mõlemad pooled, ja kehtib kuni pooled on lepingukohustused nõuetekohaselt täitnud.

7.2. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

8. Erisätted

8.1. Toetuse saaja kohustub toetuse kasutamise ajavahemikul koostatud infomaterjal ide l (veebilehtedel, trükistel, esitlusmaterjalidel jts) ning elluviidavate tegevuste esitlemise l kasutama Siseministeeriumi logo või viidet „Projekti/tegevust rahastab Siseministeerium “.

Enne infomaterjalide trükkimist või avalikustamist on toetuse saaja kohustatud Siseministeeriumi logo kasutuskohad ja kujunduse kooskõlastama toetuse andja

kontaktisikuga. 9. Poolte allkirjad ja rekvisiidid:

Toetuse andja

(allkirjastatud digitaalsel)

Toetuse saaja

(allkirjastatud digitaalselt)

Martin Tulit

Siseministeerium Pikk 61, 15065 Tallinn

tel 612 5008 e-post [email protected]

ak EE891010220034796011, SEB viitenumber 2800045849 saaja Rahandusministeerium

Krista Mulenok

Eesti NATO Ühing reg.kood 80141973

Valge 13, 11415 Tallinn telefon 5118 080

e-post [email protected] ak EE811010220016888015, SEB saaja Eesti NATO Ühing

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Riigieelarvelise toetuse lepingu eri- ja üldtingimuste (edaspidi ühiselt leping) eesmärk on

reguleerida Siseministeeriumi (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise isiku (edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid.

1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid, toetuse saaja taotlus ning leping ja selle lisad.

1.3. Toetuse saaja kinnitab, et on teavitanud toetuse andjat enne lepingu sõlmimist, kui sama

riigieelarvelise toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks on riigieelarvelist toetust juba saadud.

1.4. Toetuse andja ja toetuse saaja, ühiselt nimetatud kui pooled, kinnitavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu normatiivakti sätet ega ühtegi endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud

kohustust.

2. Lepingu ese

Lepingu ese on lepingu eritingimustes nimetatud eesmärgi toetamiseks toetuse saajale rahaliste vahendite eraldamine (edaspidi toetus).

3. Poolte õigused ja kohustused

3.1. Toetuse saajal on õigus:

3.1.1. kasutada toetust lepingus ja selle lisades nimetatud eesmärgil; 3.1.2. saada toetuse andjalt vajaduse korral kirjalikke juhiseid, kuidas toetust kasutada.

3.2. Toetuse saajal on kohustus: 3.2.1. kasutada toetust lepingus määratud kulude katmisel eesmärgipäraselt ja

säästlikult ning vastavuses lepingu ja selle lisadega;

3.2.2. kasutada toetust avalikes huvides ja mitte tulu teenimiseks; 3.2.3. järgida toetuse kasutamisel riigihangete seaduse nõudeid;

3.2.4. kasutada toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses. Toetuse saaja on teadlik, et selle nõude täitmata jätmisel võib olla tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lg 1 mõttes, ja

ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada; 3.2.5. pidada eraldi arvestust toetusest tehtavate kulutuste kohta raamatupidamise

seaduse nõuete kohaselt; 3.2.6. esitada õigeks ajaks lepingus nimetatud aruanded; 3.2.7. tagastada lepingus määratud toetuse kasutamise ajavahemikul kasutamata jäänud

toetuse või selle osa toetuse andjale 10 tööpäeva jooksul finantsaruande kinnitamisest arvates. Kui toetusest jääb kasutamata vähem kui 7 eurot, siis

kasutamata jäävat osa ei tagastata; 3.2.8. tagastada toetus punktide 5 ja 10.3 kohaselt; 3.2.9. võimaldada toetuse andjal või tema määratud isikul ja Rahandusministeeriumil

kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust ja esitatud aruannete õigsust; 3.2.10. vastata toetuse andja arupärimistele lepingu täitmise kohta ja esitada vajalikud

dokumendid tutvumiseks 10 tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates; 3.2.11. teavitada toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või

mis võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist;

3.2.12. teavitada toetuse andjat viivitamata toetuse kasutamise vajaduse muudatusest, kui toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingus määratust, ja teha toetuse

andjale ettepanek lepingut muuta.

3.3. Toetuse andjal on õigus: 3.3.1. kontrollida igal ajal toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist;

3.3.2. nõuda toetus tagasi punktide 5 ja 10.3 kohaselt; 3.3.3. kohaldada lepingus ette nähtud sanktsioone, kui toetuse saaja ei täida

lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt;

3.3.4. esitada kirjalikke soovitusi toetuse eesmärgipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3.3.5. saada lepingukohustuste täitmiseks toetuse saajalt infot toetuse kasutamisest ja

tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada lisaks lepingus ette nähtud aruannetele arupärimisi toetuse kasutamise kohta;

3.3.6. kontrollida toetuse kasutamist toetuse kasutamisega seotud asukohas kohapeal.

3.4. Toetuse andjal on kohustus: 3.4.1. maksta toetuse saajale toetust lepingus määratud korras;

3.4.2. teha lepingu raames järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle; 3.4.3. hinnata toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist.

4. Aruannete koostamine ja esitamine

4.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama finantsaruande, toetuse kasutamise tegevus- ja

tulemusaruande ning vajaduse korral teisi lepingus ette nähtud aruandeid. Toetuse kasutamise finantsaruanne peab andma ülevaate tegevuskuludest, sh kululiikidest kalkulatsiooni ja tegelikkuse järgi. Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruandes peab

olema ülevaade elluviidud tegevustest ja nende olulisematest tulemustest ning kirjeldatud, kas tegevuste elluviimisel esines kõrvalekaldeid, ja kui esines, siis millise id.

4.2. Toetuse andja kontaktisik annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu

hiljemalt 10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. 4.3. Kui aruandes ei ole piisavalt infot lepingus nimetatud tegevuste kohta, nõuab toetuse

andja kontaktisik toetuse saajalt aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist. Toetuse saajal tuleb puudused kõrvaldada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul.

4.4. Kui toetuse andja kontaktisikul on põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja ei ole esitanud

aruandes kõiki nõutud andmeid või on aruandes esitanud eksitavat infot, võib kokku kutsuda poolte kontaktisikute koosoleku. Koosolekul on toetuse saaja kohustatud andma

aru vajaliku info mitteesitamise või eksitava info esitamise kohta või lükkama ümber toetuse andja kontaktisiku kahtlused andmete õigsuse ja täielikkuse või kogu vajaliku info mitteesitamise kohta.

4.5. Kui toetuse andja kontaktisik ei kiida aruannet heaks, täiendab või parandab toetuse saaja aruannet ja esitab selle toetuse andjale uuesti hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Toetuse

andja kontaktisik annab täiendatud või parandatud aruandele hinnangu hiljemalt 10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. Kui lepingus on toetuse väljamakse seotud aruande heakskiitmisega, on toetuse andjal õigus kuni aruande heakskiitmiseni

toetuse väljamakse tegemine peatada. 4.6. Toetuse saaja esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude

paikapidavust ja toetuse lepingukohast kasutamist on igal ajal õigus kontrollida toetuse andjal või tema määratud isikul või Rahandusministeeriumil.

5. Poolte vastutus 5.1. Toetuse andjal on õigus nõuda tagasi kogu toetus, kui selgub, et toetuse saaja ei kasutanud

toetust lepingus ette nähtud tegevuseks, jättis lepingukohustuse täitmata või esitas toetuse saamiseks valeandmeid.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetus tagasi osas, mida toetuse saaja ei ole kasutanud

lepingus ette nähtud tegevusteks. 5.3. Toetuse täielikul või osalisel tagasinõudmise korral on toetuse saaja kohustatud nõutud

summa määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei tagastata, võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt maksetähtpäevale järgnevast

kalendripäevast viivist 0,2% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.

5.4. Pooled on teadlikud, et lepingukohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohase l täitmisel vastutavad nad teise poole ees lepingus ja õigusaktides sätestatud ulatuses. Teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool

30 kalendripäeva jooksul nõude esitamisest arvates. 5.5. Kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on toetuse

andjal õigus: 5.5.1. nõuda leppetrahvi kuni 10% toetusest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse

andja õigust nõuda toetuse saajalt ka kahju hüvitamist. Toetuse saaja kohustub

leppetrahvi tasuma 10 tööpäeva jooksul, arvates toetuse andja kirjaliku nõude kättesaamisest;

5.5.2. teha toetuse saajale hoiatus ja ettepanek lepingu rikkumine mõistliku aja jooksul lõpetada. Kui toetuse saaja ei lõpeta toetuse andja määratud aja jooksul lepingu rikkumist või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus

lepingust taganeda või leping üles öelda, teatades sellest toetuse saajale kirjalikult, ja nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist osaliselt või täies mahus. Lepingus t

taganemine või ülesütlemine ei välista leppetrahvi kohaldamist.

6. Toetuse kasutamise tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid

6.1. Lepingu eesmärgi täitmise tulemuslikkuse hindamisel arvestatakse järgmist: 6.1.1. lepingus määratud eesmärk on kavandatud ulatuses saavutatud; 6.1.2. lepingus määratud tegevus on ellu viidud lepingus ettenähtud tingimustel ja

korras; 6.1.3. toetuse andjal ei ole pretensioone lepingu täitmise ega aruannete kohta.

7. Vääramatu jõud

7.1. Pooled käsitavad vääramatu jõuna võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid.

7.2. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt või täielikult, kui seda takistavad vääramatu jõuna käsitatavad asjaolud, kusjuures pooled

on kohustatud rakendama meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ning tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine.

7.3. Pool, kelle tegevust lepingujärgsete kohustuste täitmisel takistavad vääramatu jõu

põhjustatud asjaolud, on kohustatud sellest kohe teisele poolele teatama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

7.4. Vääramatu jõuna käsitatavate asjaolude esinemist tõendab pool, kes vääramatu jõu esinemisele viitab.

7.5. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingukohustuste täitmine takistatud enam kui

90 päeva järjest, võivad pooled lepingust taganeda või lepingu üles öelda. Lepingust taganemise korral toimub lepingu alusel üleantu tagasitäitmine.

8. Lepinguga seotud teated

8.1. Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, ning teadete sisu ja nende edastamisega ei kaasne teisele poolele õiguslikke

tagajärgi. 8.2. Lepinguga seotud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teateid võivad esitada ka

poolte kontaktisikud.

8.3. Pooled on kohustatud teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu kontaktisiku, kontaktandmete, pangarekvisiitide või muude andmete muutumisest.

Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte andmed kehtivad ja nende kohaselt edastatud teated on pooled kätte saanud.

8.4. Pooled vastutavad teisele poolele edastatud lepingu täitmist puudutavate andmete õigsuse eest.

9. Lepingu muutmine 9.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel.

9.2. Kõik lepingumuudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.

9.3. Kui mõlemad pooled on nõus lepingut muutma, vormistatakse lepingumuuda tus kirjalikult lepingu lisana. Vastasel korral on lepingumuudatused tühised.

9.4. Tegevust, mis on tehtud lepingus määratud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole

vormistatud lepingu muutmist, ei rahastata toetuse arvelt.

10. Lepingu lõpetamine

10.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud

dokumendid. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu lõpetamisega, vormistatakse lep ingu lõpetamine kirjalikult.

10.2. Poolel on õigus lepingust taganeda või leping üles öelda sellest teisele poolele kirjalikult 14 kalendripäeva ette teatades järgmistel juhtudel: 10.2.1. teine pool on lepingukohustusi oluliselt rikkunud;

10.2.2. lepingukohustuste täitmise võimatuse korral punktis 7 sätestatu järgi. 10.3. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on toetuse saaja kohustatud 10 tööpäeva jooksul

tagastama toetuse andjale toetuse selle osa, mida lepingu lõpetamise seisuga ei ole

kasutatud.

11. Lõppsätted

11.1. Pooled kohustuvad võtma meetmeid, et lahendada lepinguvaidlused läbirääkimiste teel, mitte kahjustades seejuures teise poole lepingust tulenevaid ja seaduslikke huve. Kui

kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused Eesti seaduste kohaselt.

11.2. Kui mõni lepingusäte on vastuolus Eesti õigusaktidega, ei mõjuta see teiste lepingusäte te kehtivust.