(EIS) algatatud kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Riigilõivuseaduse muutmise eelnõu Esitame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Andmekaitse Inspektsioonile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudile, Audiitorkogule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Korteriühistute Liidule, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le. Palume Teil esitada oma kooskõlastus ja arvamused hiljemalt 15 tööpäeva jooksul kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Timpson Minister Lisad: /*Lisaadressaadid: Riigikohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Viru Maakohus Tartu Halduskohus Tallinna Halduskohus Tartu Ringkonnakohus Tallinna Ringkonnakohus MTÜ Eesti Kohtunike Ühing Õiguskantsleri Kantselei Eesti Advokatuur Riigiprokuratuur Registrite ja Infosüsteemide Keskus Andmekaitse Inspektsioon Tartu Ülikooli õigusteaduskond Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

Meie 06.06.2024 nr 8-1/4712-1

Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut Audiitorkogu Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Korteriühistute Liit Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Marilin Reintamm 680 3116 [email protected]

Riigilõivuseadus

Lisa 2

(muudetud sõnastuses)

Riigilõivumäärad kinnistusraamatu toimingute tegemise eest (eurodes)

Tehinguväärtus kuni Riigilõivu täismäär

100 5

500 7

1 000 10

2 000 15

3 500 20

6 000 30

7 500 35

10 000 50

12 500 65

15 000 80

17 500 100

20 000 115

25 000 130

40 000 150

55 000 175

70 000 190

90 000 220

120 000 250

150 000 275

175 000 300

200 000 350

250 000 400

300 000 450

350 000 500

400 000 600

450 000 700

500 000 800

600 000 900

700 000 1 000

800 000 1 200

900 000 1 400

1 000 000 1 600

Tehinguväärtuse puhul üle 1 000 000 euro on riigilõivu täismäär 0,16 protsenti

tehinguväärtuse summast, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot.“

1

EELNÕU

03.06.2024

Riigilõivuseaduse muutmise seadus

§ 1. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 62 lõikes 1 asendatakse arv „20“ arvuga „50“;

2) paragrahvi 62 lõikes 2 asendatakse arv „200“ arvuga „250“ ning arv „265“ arvuga „350“;

3) paragrahvi 62 lõikes 3 asendatakse arv „25“ arvuga „100“;

4) paragrahvi 62 lõikes 4 asendatakse arv „200“ arvuga „500“;

5) paragrahvi 63 lõigetes 1 ja 3 asendatakse arv „10“ arvuga „50“;

6) paragrahvi 63 lõikes 2 asendatakse arv „25“ arvuga „75“;

7) paragrahvi 64 lõikes 1 asendatakse arv „20“ arvuga „100“;

8) paragrahvi 64 lõikes 2 asendatakse arv „180“ arvuga „250“;

9) paragrahvi 64 lõigetes 3 ja 4 asendatakse arv „35“ arvuga „350“;

10) paragrahvi 66 lõikes 1 asendatakse arv „30“ arvuga „100“;

11) paragrahvi 66 lõikes 2 asendatakse arv „80“ arvuga „100“;

12) paragrahvi 66 lõikes 21 asendatakse arv „200“ arvuga „500“;

13) paragrahvi 66 lõikes 3 ja § 67 lõikes 1 asendatakse arv „10“ arvuga „100“;

14) paragrahvi 67 lõikes 11 asendatakse arv „200“ arvuga „500“;

15) paragrahvi 67 lõikes 2 asendatakse arv „10“ arvuga „50“;

16) paragrahvis 68 asendatakse arv „10“ arvuga „30“;

17) paragrahvi 681 lõikes 1 asendatakse arv „30“ arvuga „150“;

18) paragrahvi 681 lõikes 2 asendatakse arv „10“ arvuga „50“;

2

19) paragrahvi 70 lõigetes 1, 2 ja 3 asendatakse arv „32“ arvuga „100“ ning arv „2560“ arvuga

„4000“;

20) paragrahvi 70 lõikes 4 asendatakse arv „10“ arvuga „50“;

21) paragrahvi 70 lõikes 5 asendatakse arv „32“ arvuga „50“;

22) paragrahvi 72 lõike 1 punktis 1, lõike 2 punktis 1, lõike 4 punktis 1, lõikes 5 ja lõike 7

punktis 1 asendatakse arv „130“ arvuga „200“;

23) paragrahvi 72 lõike 1 punktis 2, lõike 2 punktis 2, lõike 4 punktis 2 ja lõike 7 punktis 2

asendatakse arv „32“ arvuga „50“;

24) paragrahvi 72 lõikes 3, lõike 8 punktis 2 ja lõikes 11 asendatakse arv „16“ arvuga „30“;

25) paragrahvi 72 lõike 8 punktis 1 ja lõikes 9 asendatakse arv „64“ arvuga „100“;

26) paragrahvi 77 lõikes 31 asendatakse arv „18“ arvuga „30“;

27) paragrahvi 77 lõikes 6 asendatakse arv „7“ arvuga „30“;

28) paragrahvi 79 lõigetes 1 ja 3 asendatakse arv „6“ arvuga „10“ ning arv „52“ arvuga „100“;

29) paragrahvi 79 lõikes 2 asendatakse arv „23“ arvuga „50“;

30) paragrahvi 80 lõikes 3 asendatakse arv „7“ arvuga „20“;

31) seaduse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn „…“ … 2024. a

Lisa 2. Riigilõivumäärad kinnistusraamatu toimingute tegemise eest (eurodes)

Algatab Vabariigi Valitsus

„…“ ……………. 2024. a

1

Riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga korrastatakse kohtu registritoimingute riigilõivumäärasid selliselt, et need oleksid

põhjendatud, vastaksid senisest enam toimingutega seotud kuludele ja seeläbi riigilõivuseaduse

§ 4 lõikele 1.

Eelnõuga tõstetakse äriregistri, mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri,

kommertspandiregistri, laevakinnistusraamatu ning kinnistusraamatu toimingute

riigilõivumäärasid.

Eelnõuga lisatakse kinnistusraamatu toimingute riigilõivude arvutamise aluseks võetavad uued

tehinguväärtused, muudetakse kehtivate tehinguväärtuste vahemikke ja riigilõivu suuruseid.

See muudatus lihtsustab tehinguväärtusele vastava riigilõivu määramist.

Eelnõuga kehtestatavad riigilõivumäärad katavad Tartu Maakohtu registriosakonna suurenevad

tegevuskulud.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika osakonna

kohtute talituse nõunik Marilin Reintamm (tel 680 3108, e-post [email protected]).

Eelnõu aitas välja töötada töörühm koosseisus Riigikohtu direktor Üllar Kaljumäe ja kinnistus-

ja registriosakonna kohtudirektor Hans Moks.

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse

talituse toimetaja Merike Koppel (e-post [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse riigilõivuseaduse redaktsiooni RT I, 30.04.2024, 10.

2. Seaduse eesmärk

Registriosakonna toimingute lõivumäärade tõstmine on vajalik, et ajakohastada toimingutega

seotud riigilõive ja et eelnõuga kehtestatavad riigilõivumäärad kataksid registriosakonna

suurenevad tegevuskulud. Äriregistrisse kantud ettevõtjate arv on aastatega kasvanud, mistõttu

on suurenenud ka infosüsteemide haldamise kulud.

Eestis on ettevõtte asutamine võrreldes ülejäänud maailmaga väga lihtne, kuid kandeavaldusi

esitatakse puudustega ning avalduste kontrollimine ja puuduste kõrvaldamine suurendab

oluliselt osakonna töökoormust.

Õigusemõistmise toimimisse peaksid andma suurema panuse vaidluste lahendamisest huvitatud

ja puudutatud isikud.1

1 V. Kõve 20.05.2021 ettekanne Riigikogu 2021. aasta kevadistungjärgul „Ülevaade kohtukorralduse,

õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta“

2

Registritoimingutelt riigilõivu maksmise kohustus on kehtestatud, et vältida suurt hulka

põhjendamatuid avaldusi ning katta menetluskulusid mõistlikul määral riigieelarvesse

laekuvatest riigilõivudest. Samuti on eesmärk hoida kokku maksumaksja raha. Arvestades

muutunud majandusnäitajaid, on riigilõivumäärade mõistlikus ulatuses tõstmisega võimalik

tagada menetlusökonoomiat, ohustamata isikute ettevõtlusvabadust. Kohtutoimingute

riigilõivumäärad viiakse rohkem kooskõlla kulupõhisuse põhimõttega.

Eestis on juurdepääs õigusemõistmisele tagatud, seega on võimalik kaaluda ka riigilõivude

muutmise sotsiaal- ja majanduslikke aspekte.

Seetõttu on riigilõivumäärade kujundamisel lähtutud lisaks kulupõhimõttele ka

ekvivalendipõhimõttest ja maksejõulisuse põhimõttest.2 Kohtusse (sh selle osakondadesse)

esitatud avalduste ja kaebuste läbivaatamise eest ettenähtud riigilõivumäärasid kehtestades on

aluseks võetud avalduste ja kaebuste menetlemisega või toimingute tegemisega seotud otsesed

ja kaudsed kulud (tööjõukulud, majandamiskulud, postikulud, registrikulu). Taotluse esitamise

eest nähakse ette riigilõivumäär, et endiselt katta taotluse läbivaatamisega seotud kulud ning

tagada menetluse kiirus. Kooskõlas ekvivalendipõhimõttega on arvestatud toiminguga saadava

hüve tähendust isiku jaoks ning selle ulatust.3

Registriosakonda pöördumise eest riigilõivu kehtestamisega on riigil vaid osaliselt võimalik

hüvitada õigusemõistmise ja registri pidamisega seotud kulud. Lähtudes täielikult kulupõhisuse

põhimõttest, peaksid registritoimingute eest kehtestatavad riigilõivud katma kõik kohtu otsesed

kulud, kuid selleks tuleks seniseid riigilõivumäärasid tõsta palju rohkem. Registritoimingute

lõivumäära üleliigne tõstmine võib kaasa tuua olukorra, kus ettevõtete asutamine ning registris

kannete tegemine muutuks ülearu kulukaks ning seeläbi piirataks ettevõtlusvabadust.

Registriosakonna toimingute riigilõive tõsteti viimati 1. jaanuaril 2022, seda tehti 2020. aasta

võrdlusandmete põhise analüüsi tulemusena.4 Kuigi ka eelmise uute riigilõivumäärade

kehtestamisega püüti muuta need kulupõhiseks, ei osutunud see paraku võimalikuks järgmistel

põhjustel.

Esiteks tõusis aastatel 2020–2023 tarbijahinnaindeks 36,4%.8 Ajavahemikul 2020. aasta I

kvartalist kuni 2024. aasta I kvartalini tõusis tarbijahinnaindeks 38,7%. Et uued riigilõivud on

plaanitud kehtestada alates 1. jaanuarist 2025 ja prognoositav tarbijahinnaindeksi muutus on

43–45%, on riigilõive muutes sellest ka üldjuhul lähtutud. Seega selleks, et 2025. aastal oleks

tagatud 2020. aasta andmete põhjal kindlaks määratud kulupõhisus, tuleks kõiki riigilõive

suurendada vähemalt 43%.

Teiseks, 2022. aastal toimunud riigilõivude muutmisega ei saavutatud siiski kõikide sarnase

töömahuga toimingute puhul kulupõhisust (nt äriregistri kanded). Äriregistrisse kantud

https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/%C3%B5igusalased%20materjalid/avalikud%20esinemised

/Ettekanne_Riigikogu_2021.pdf 2 Kulupõhimõtte kohaselt peab riigilõivumäär katma vähemalt toimingu tegemisega seotud otsesed kulud.

Ekvivalendipõhimõtte kohaselt kehtestatakse riigilõivumäär lähtudes toiminguga saadava eelise või ka hüve

tähendusest isiku jaoks ja selle ulatusest. Maksejõulisuse põhimõtte kohaselt võivad riigilõivud olla kantud

mõjutuseesmärgist suunata isikute käitumist. 3 L. Lehis, „Maksu mõistest Eesti õiguskorras“, Juridica 1998/9. 4 2022. aastal korrigeeriti osaliselt neid riigilõive, mis olid korrigeerimata alates 2006. aastast, kuid valdavalt

aastatel 2016–2018 korrigeeritud riigilõive. Aastatel 2016–2020 suurenes tarbijahinnaindeks 8,9 % ja 2018–2020

vaid 1,8%.

3

ettevõtjate arv on aastatega kasvanud, mistõttu on suurenenud ka infosüsteemide haldamise

kulud.

Kolmandaks, 2022.a ei muudetud riigilõivumäärasid kinnistusraamatu, kommertspandiregistri

ja laevakinnistusraamatu kannete tegemise eest. Ka nende toimingute riigilõivud vajavad

korrigeerimist vastavalt tarbijahinnaindeksi ja registrite ülalpidamise kulude suurenemisele.

01.05.2023.a jõustunud kohtute seaduse muudatusega tõusis kohtunikuabi palk (KS § 122 lg

1). Kohtunikuabi palk on senise 50% asemel edaspidi 65% kohtuniku ametipalgast. Kui

registriosakonna eelarve oli 2022. aastal 3 135 501 eurot, siis 2024 aasta eelarve on juba

4 674 398 eurot. Kulu registrite pidamiseks on suurenenud 1 538 897 eurot aastas.

Registrite- ja infosüsteemide Keskusel kulub 2024. aastal äriregistri toimimise tagamiseks

2 297 366 eurot ja kinnistusraamatu pidamiseks 1 748 774 eurot. 2023 aastal olid vastavad

kulud 1 660 693 eurot ja 1 467 012. Kulu on suurenenud aastaga 918 435 eurot.

Lisaks korrigeeritakse valikuliselt neid riigilõive, millega püütakse panna registritoimingute

taotlejaid ratsionaalsemalt käituma Need on riigilõivud, mida tuleb tasuda juriidilise isiku

ennistamise eest tegevuse jätkamiseks, kui juriidiline isik on registrist kustutatud majandusaasta

aruande esitamata jätmise või kontaktisiku puudumise tõttu.

2.1. Eelnõu menetluskäik

Kooskõlas HÕNTE5 § 1 lõike 2 punktidega 1 ja 5 ei eelnenud eelnõule väljatöötamiskavatsust.

Riigilõivuseaduse muudatused on seotud iga-aastase riigieelarve seaduse eelnõuga.

Seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne olulist õiguslikku muudatust või muud

olulist mõju.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Riigilõivuseaduse muutmine

Eelnõu § 1, millega muudetakse RLS-i, koosneb 31 punktist.

Eelnõu § 1 punktidega 1–30 asendatakse kehtiv riigilõivumäär uue lõivumääraga.

Muudetav säte

Kehtiv

riigilõiv

(eurodes)

Eelnõuga

kavandatav

riigilõiv

(eurodes)

Muudatuse sisu

RLS § 62 lg 1 20 50

Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või

usaldusühingu äriregistrisse kandmise eest

tasutav riigilõiv suureneb 150%.

RLS § 62 lg 2 200

265

250

350

Osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu või

välismaa äriühingu filiaali äriregistrisse

kandmise eest tasutav riigilõiv suureneb 25%,

5 VV määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“, https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228

4

kiirmenetluse kandeavalduse alusel registrisse

kandmise eest tasutav riigilõiv suureneb 32%.

RLS § 62 lg 3 25 100 Hooneühistu registrisse kandmise eest tasutav

riigilõiv suureneb 300%.

RLS § 62 lg 4 200 500

Juriidilise isiku registrisse ennistamise eest

tegevuse jätkamiseks, kui juriidiline isik on

registrist kustutatud äriregistri seaduse § 61

või 62 alusel, tasutav riigilõiv suureneb 150%.

RLS § 63 lg 1 10 50

Füüsilisest isikust ettevõtja, täisühingu või

usaldusühingu kohta äriregistrisse kantud

andmete muutmise või täiendamise eest tasutav

riigilõiv suureneb 400%.

RLS § 63 lg 2 25 75

Osaühingu, aktsiaseltsi, tulundusühistu või

välismaa äriühingu filiaali kohta äriregistrisse

muudatuse kandmise eest tasutav riigilõiv

suureneb 200%.

RLS § 63 lg 3 10 50

Hooneühistu kohta registrisse kantud andmete

muutmise või täiendamise eest tasutav riigilõiv

suureneb 400%.

RLS § 64 lg 1 20 100

Äriühingu täis- või usaldusühinguks

ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest

tasutav riigilõiv suureneb 400%.

RLS § 64 lg 2 180 250 Äriühingu osaühinguks või aktsiaseltsiks

ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest

tasutav riigilõiv suureneb 39%

RLS § 64 lg 3 35 350

Euroopa äriühingu aktsiaseltsiks või aktsiaseltsi

Euroopa äriühinguks ümberkujundamise

äriregistrisse kandmise eest tasutav riigilõiv

suureneb 900%.

RLS § 64 lg 4 35 350

Euroopa ühistu tulundusühistuks või

tulundusühistu Euroopa ühistuks

ümberkujundamise äriregistrisse kandmise eest

tasutav riigilõiv suureneb 900%.

RLS § 66 lg 1 30 100 Mittetulundusühingu, ametiühingu ja erakonna

registrisse kandmise eest tasutav riigilõiv

suureneb 233%.

RLS § 66 lg 2 80 100 Sihtasutuse registrisse kandmise eest tasutav

riigilõiv suureneb 25%.

RLS § 66 lg 21 200 500

Mittetulundusühingu, ametiühingu, erakonna

või sihtasutuse registrisse ennistamise eest

tegevuse jätkamiseks, kui juriidiline isik on

registrist kustutatud äriregistri seaduse § 61

või 62 alusel, tasutav riigilõiv suureneb 150%.

RLS § 66 lg 3 10 50 Mittetulundusühingu, ametiühingu, erakonna

või sihtasutuse kohta registrisse kantud

5

andmete muutmise või täiendamise eest tasutav

riigilõiv suureneb 400%.

RLS § 67 lg 1 10 100 Usulise ühenduse registrisse kandmise eest

tasutav riigilõiv suureneb 900%.

RLS § 67 lg 11 200 500

Usulise ühenduse registrisse ennistamise eest

tegevuse jätkamiseks, kui usuline ühendus on

registrist kustutatud äriregistri seaduse § 61

või 62 alusel, tasutav riigilõiv suureneb 150%.

RLS § 67 lg 2 10 50 Usulise ühenduse kohta registrisse kantud

andmete muutmise või täiendamise eest tasutav

riigilõiv suureneb 400%.

RLS § 68 10 30 Korteriühistu kohta registrisse kantud andmete

muutmise või täiendamise eest tasutav riigilõiv

suureneb 200%.

RLS § 681 lg 1 30 150 Maaparandusühistu registrisse kandmise eest

tasutav riigilõiv suureneb 400%.

RLS § 681 lg 11 200 500

Maaparandusühistu registrisse ennistamise eest

tegevuse jätkamiseks, kui maaparandusühistu

on registrist kustutatud äriregistri seaduse § 61

või 62 alusel, tasutav riigilõiv suureneb 150%.

RLS § 681 lg 2 10 50 Maaparandusühistu kohta registrisse kantud

andmete muutmise või täiendamise eest tasutav

riigilõiv suureneb 400%.

RLS § 70 lg 1 32

2560

100

4000

Kommertspandi kande tegemise eest

kommertspandiregistrisse tasutav minimaalne

riigilõiv suureneb 212% ja maksimaalne 56%.

RLS § 70 lg 2 32

2560

100

4000

Pandisumma suurendamise registrisse kandmise

eest tasutav minimaalne riigilõiv suureneb

212% ja maksimaalne 56%.

RLS § 70 lg 3 32

2560

100

4000

Pandisumma vähendamise registrisse kandmise

eest tasutav minimaalne riigilõiv suureneb

212% ja maksimaalne 56%.

RLS § 70 lg 4 10 50 Kommertspandi kustutamise eest tasutav

riigilõiv suureneb 400%.

RLS § 70 lg 5 32 50 Muude kommertspandi andmete muutmise või

täiendamise eest tasutav riigilõiv suureneb 56%.

RLS § 72 lg 1 p

1 130 200

Esmakordse laevakinnistusraamatusse

kandmise eest koos merelaevatunnistuse või

siseveelaevatunnistuse väljastamisega tasutav

riigilõiv merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi

puhul suureneb 54%.

RLS § 72 lg 1 p

2 32 50

Esmakordse laevakinnistusraamatusse

kandmise eest koos merelaevatunnistuse või

6

siseveelaevatunnistuse väljastamise riigilõiv

siseveolaeva puhul suureneb 56%.

RLS § 72 lg 2 p

1

130

200

Uue omaniku või kaasomaniku

laevakinnistusraamatusse kandmise eest tasutav

riigilõiv merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi

puhul suureneb 54%.

RLS § 72 lg 2 p

2

32 50

Uue omaniku või kaasomaniku

laevakinnistusraamatusse kandmise eest tasutav

riigilõiv siseveelaeva puhul suureneb 56%.

RLS § 72 lg 3 16 30 Laeva identifitseerivate tunnuste, tehniliste ja

päritoluandmete muutmise kannete ning

lipuõiguslike märgete tegemise eest tasutav

riigilõiv suureneb 88%.

RLS § 72 lg 4 p

1

130 200

Hüpoteegi seadmise kande tegemise eest tasutav

riigilõiv merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi

puhul suureneb 54%.

RLS § 72 lg 4 p

2

32 50

Hüpoteegi seadmise kande tegemise eest tasutav

riigilõiv siseveelaeva puhul suureneb 56%.

RLS § 72 lg 5 130 200 Ühishüpoteegi seadmise eest üheaegselt

siseveelaevale ja merelaevale või teisaldatavale

ujuvvahendile tasutav riigilõiv suureneb 54%.

RLS § 72 lg 7 p

1

130 200

Kasutusvalduse seadmise kande eest tasutav

riigilõiv merelaeva ja teisaldatava ujuvvahendi

puhul suureneb 54%.

RLS § 72 lg 7 p

2

32 50

Kasutusvalduse seadmise kande eest tasutav

riigilõiv siseveelaeva puhul suureneb 56%.

RLS § 72 lg 8 p

1

64 100 Hüpoteegi ja kasutusvalduse kannete muutmise

ja kustutamise eest ning hüpoteegi ja

kasutusvaldusega seotud märgete tegemise ja

muutmise eest tasutav riigilõiv merelaeva ja

teisaldatava ujuvvahendi puhul suureneb 50%.

RLS § 72 lg 8 p

2

16 30 Hüpoteegi ja kasutusvalduse kannete muutmise

ja kustutamise eest ning hüpoteegi ja

kasutusvaldusega seotud märgete tegemise ja

muutmise eest tasutav riigilõiv siseveelaeva

puhul suureneb 88%.

RLS § 72 lg 9 64 100 Üheaegselt siseveelaevale ja merelaevale või

teisaldatavale ujuvvahendile seatud

ühishüpoteegi muutmise või kustutamise ning

ühishüpoteegiga seotud märgete muutmise või

kustutamise eest tasutav riigilõiv suureneb 50%.

RLS § 72 lg 11 16 30 Muude kannete ja märgete tegemise eest

tasutav riigilõiv suureneb 88%.

RLS § 77 lg 31 18 30

Piiratud asjaõiguse uue omaniku kande tegemise

eest pandikirjade tagatisvara moodustamiseks

loovutatud nõude tagatise üleandmisel tasutav

riigilõiv suureneb 67%.

RLS § 77 lg 6 7 30 Ühishüpoteegi kohta tehtud kande kustutamise

eest mõne kaasvastutava kinnistu registriosas

7

ilma hüpoteegisummat muutmata tasutav

riigilõiv suureneb 329%.

RLS § 79 lg 1 6

52

10

100

Üüri- või rendilepingu märke kandmise eest

kinnistusraamatusse tasutav minimaalne

riigilõiv suureneb 67% ja maksimaalne 92%.

RLS § 79 lg 2 23 50 Tähtajatu üüri- või rendilepingu märke

kandmise eest kinnistusraamatusse tasutav

riigilõiv suureneb 117%

RLS § 79 lg 3 6

52

10

100

Kinnistusraamatusse kantud üüri- või

rendilepingu tähtaja pikendamisel pikendamise

kande eest tasutav minimaalne riigilõiv

suureneb 67% ja maksimaalne 92%

RLS § 80 lg 3 7 20

Kinnistu jagamisel tasutav riigilõiv lisaks selle

paragrahvi lõikes 1 sätestatud määrale iga

jagamisega kaasneva uue registriosa avamise

eest alates kolmandast uuest registriosast

suureneb 200%.

Eelnõu § 1 punktiga 31 muudetakse riigilõivuseaduse lisa 2 „Riigilõivumäärad

kinnistusraamatu toimingute tegemise eest (eurodes)“ ja kehtestatakse see uues sõnastuses.

Lisas 2 suurendatakse enamikku kinnistusraamatu toimingute tegemise eest ettenähtud

riigilõivumäärasid. Eelnõuga lisatakse kinnistusraamatu toimingute riigilõivude arvutamise

aluseks võetavad uued tehinguväärtused, muudetakse kehtivate tehinguväärtuste vahemikke ja

riigilõivu suuruseid.

Kehtiva seaduse järgi on näiteks 7670 – 20 460 euro suuruse väärtusega tehingute puhul 11

riigilõivumäära. Riigilõivud tõusevad 1–2 euro võrra. Eelnõu järgi on tehinguväärtuste

vahemikus 7500 – 20 000 eurot vaid 6 erinevat riigilõivumäära. See muudatus lihtsustab

tehinguväärtusele vastava riigilõivu kindlaksmääramist, tasumist ja kontrollimist.

Tehinguväärtus kuni Riigilõivu uus

täismäär

Suurenemine

100 5

66–191%

500 7

1000 10

2000 15

3500 20

6000 30

7500 35

10 000 50

110–233%

12 500 65

15 000 80

17 500 100

20 000 115

25 000 130

40 000 150

55 000 175

70 000 190

8

90 000 220

120 000 250

85–(-6)%

150 000 275

175 000 300

200 000 350

250 000 400

300 000 450

350 000 500

400 000 600

450 000 700

500 000 800

600 000 900

700 000 1000

800 000 1200

900 000 1400

1 000 000 1600

Üle 1 000 000 euro väärtusega tehingute puhul on riigilõivu täismäär 0,16 protsenti

tehinguväärtusest, kuid mitte rohkem kui 6000 eurot (maksimummäär suureneb 134%).

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Kavandatavad muudatused ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Riigilõivuseaduse muudatuste rakendamine toob kaasa sotsiaalse mõju ja mõju riigiasutustele

HÕNTE § 466 tähenduses.

6.1 Mõju kohtumenetluses osalevatele isikutele

Kohtumenetluses osalevateks isikuteks on juriidilised ja füüsilised isikud, kes esitavad avaldusi

registritoimingute tegemiseks. 31.05.2024.a seisuga on äriregistris registreeritud 342 750

juriidilist isikut. Kinnistusraamatus avati 2023. aastal 14 931 registriosa, äriregistrisse kanti

uusi juriidilisi isikuid 25 986.

Riigilõivude tõstmine avaldab vähest negatiivset mõju üksnes isikutele, kes on kohustatud

tasuma riigilõivu registriosakonna toimingutelt. 2023. aastal tehti Tartu Maakohtu

registriosakonnas kuus keskmiselt 8200–8300 riigilõivuga maksustatud tehingut, mida oli 10%

rohkem kui 2022. aastal. Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas tehti 2023. aastal kuus keskmiselt

7000–7100 riigilõivuga maksustatud tehingut, mida oli 13% vähem kui 2022. aastal.

6 VV määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“, https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228

9

Muudatusega ei kehtestata uut lõivustatud toimingut ning kavandatav muudatus ei too

registriosakonda pöördujatele kaasa suurt rahalist mõju, kuna lõivumäära tõus vastab

majandusnäitajate muutustele ja ei ole seetõttu ülemäära suur. Registrikannete tegemiseks

esitavad juriidilised isikud avaldusi ja tasuvad riigilõivu pigem harva, vajaduspõhiselt.

Juriidiliste isikute jaoks ei ole lõivumäära tõus ülemäärane, arvestades viimastel aastatel

muutunud majandusnäitajaid. Lõivu tõstmine mõjutab registriosakonda pöördujaid enim

registrisse kandmise ning ümberkujundamise toiminguid tehes, kuna nende toimingute eest

tasutav registrilõiv on suurim. Juriidilise isiku registrisse kandmise ning hilisemate registrisse

kantud andmete muutmise või täiendamise avalduste esitamise otsus peab edaspidi olema

rohkem läbimõeldud.

Riigilõivumäärade tõstmise eesmärk on muuta registriosakonda pöördujate käitumist, et

avalduste esitamise otsus oleks rohkem kaalutletud, kuid muudatustega ei ole ette näha

kohanemisraskusi. Registriosakonda pöördumine on regulaarne, kuid mitte igapäevane.

Eelöeldule tuginedes on mõju avaldumise sagedus väike või keskmine ja ebasoovitavate

mõjude risk pigem väike.

6.2. Mõju registriosakonna, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Kinnistus- ja registriosakonna kooseisus oli 2023. aastal 99 teenistujat, kellest 51 olid

kohtunikuabid. Eelarve kogumaht oli 4,09 miljonit eurot, millest personalikulu 3,84 miljonit

eurot. Riigituludesse tasuti 2023. aastal äriregistri ja kinnistusraamatu toimingute eest riigilõive

ning trahve kokku 17,3 miljonit eurot.

Äriregistrisse kantud ettevõtjate arv on aastatega kasvanud, mistõttu on suurenenud ka

infosüsteemide haldamise kulud. Äriregistrisse kantud juriidiliste isikute arv kasvas 2023.

aastal 305 779-ni, st suurenes 2022. aastaga võrreldes 11 585 võrra. 2023. aastal kanti

äriregistrisse 25 986 uut juriidilist isikut, seega 6% enam kui 2022. aastal. Registriosakonnale

esitati 19 805 kandeavaldust rohkem kui eelnenud aastal, aga 2023. aastal kandeavalduste

põhjal koostatud määruste arv kahanes 2% võrreldes 2022. aastaga. Algatati 415 613

järelevalvemenetlust, s.o 851% enam kui eelnenud aastal – see kasv on seotud seaduste

muudatustega ja tehnilise arendusega.7 Kohtul tuli teha palju ümberõpet ning infosüsteemi

arenduste tõrgete tõttu ka palju lisatööd.

Majandusaasta aruande esitas 2023. aastal 260 428 aruandekohuslast (võrreldes 2022. aastaga

36 797 enam). Tähtaegselt esitati 2023. aastal 53% aruannetest, 2022. aastal 52% aruannetest.

Kinnistusraamatus avati 2023. aastal 14 931 registriosa, st 4336 võrra vähem kui 2022. aastal.

Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas menetleti 2023. aastal 95 270 kande- ja

kinnistamisavaldust, s.o 12% vähem kui eelnenud aastal. Võrreldes 2022. aastaga vähenes

2023. aastal nii kinnistamistoimingute kui ka kandemääruste arv 11%. Ametiülesannete korras

viidi lõpule 7997 menetlust. Ühe kohtunikuabi kohta menetleti 2023. aastal 3528 kande- ja

kinnistamisavaldust ning viidi ametiülesannete korras lõpule 296 menetlust. Aastal 2023

lühenes nii esmakinnistamiste kui ka tehinguga seotud avalduste keskmine menetlusaeg ühe

kalendripäeva võrra. Keskmine menetlusaeg kalendripäevades oli esmakinnistamiste puhul 38

kalendripäeva ning tehingutega seotud avalduste puhul 5 kalendripäeva.8

7 Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel. 8 Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel.

10

Riigilõivude tõstmisega ei kaasne kohtute osakondadele kohanemisraskusi, kuna avaldusi ja

kaebuseid esitatakse ning nende läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu ka praegu.

Tehinguväärtuse piirmäärade vahemike ja riigilõivude muutmine lihtsustab kohtunikuabide

tööd riigilõivu tasumise kontrollimisel.

Riigilõivude korrigeerimise, ennekõike aga registritoimingute kasutajate senisest

ratsionaalsemale käitumisele suunamisega eeldatakse riigilõivude tasumiskordade üldarvu

vähenemist, registritoimingute puhul 5–15%. Sellega kaasnev positiivne lisamõju on registrite

töötajate töökoormuse optimaalsemaks muutumine.

6.3 Muudatuste koondmõju ettevõtjate ja/või kodanike halduskoormusele

Planeeritavad muudatused füüsiliste ja juriidiliste isikute senist halduskoormust teadaolevalt ei

mõjuta.

7. Seaduse rakendamisega seotud kohtute, riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ja tulud

Võimalikud tulud

2023. aastal tehti Tartu Maakohtu registriosakonnas kuus keskmiselt 8200–8300 riigilõivuga

maksustatud tehingut, mida oli 10% rohkem kui 2022. aastal. 2023. aastal tasutud keskmine

riigilõiv oli 132 eurot, mis oli 2022. aasta keskmisega võrreldes 3% väiksem. Veidi üle poole

(55%) kõikidest tehingutest moodustasid tehingud, mille riigilõiv oli alla 150 euro, kuid selliste

riigilõivude tulu moodustas üksnes 10% kogutulust. 150–264 euro suuruse riigilõivumääraga

maksustatud tehingute osakaal kõikidest tehingutest oli peaaegu 4% ja selliste riigilõivude tulu

moodustas 5% kogutulust. 265 euro suuruse riigilõivumääraga tehingud moodustasid kõikidest

tehingutest 41% ja neist saadud tulu 83% kogutulust. Üle 265 euro suuruse riigilõivumääraga

tehingute osa kõikidest tehingutest oli väga väike (0,2%), kogutuludest moodustas selliste

lõivude tulu samuti väga väikese osa (0,2%).

Võrreldes 2022. aastaga muutus 2023. aastal kõige rohkem nende tehingute arv, mille riigilõiv

oli 150–264 eurot (46% langus) ja üle 266 euro (30% langus). Kuni 149 euro suuruse

riigilõivuga tehingute arv ja 265 euro suuruse riigilõivuga tehingute arv suurenesid 15%.

Plaanitud riigilõivude tõstmisega suurenevad kõige enam need registriosakonna lõivud, mille

senine määr oli kuni 25 eurot (edaspidi kuni 100 eurot), tänu millele suureneb sellistest

riigilõivudest saadav aastatulu 2023. aastaga võrreldes 2,4–2,44 mln eurot. Aastase tulu

suurenemise prognoosimisel on arvestatud tehingute arvu vähenemisega kuni 5%. Senine 265

euro suurune riigilõivumäär suureneb 300 euroni, mille tulemusel suureneb prognoositav

aastane riigilõivutulu 0,66–0,67 mln eurot. Ülejäänud riigilõivude suurenemise prognoositav

mõju on aastasele tulule kokkuvõttes väike (0,16–0,17 mln eurot). Võttes arvesse ka

riigilõivumäära tõusust tingitud mõju riigilõivude tagastusele, on registriosakonna tehingutega

seotud aastase riigilõivutulu prognoositav kasv 2,5–2,6 mln eurot.

2023. aastal tehti Tartu Maakohtu kinnistusosakonnas kuus keskmiselt 7000–7100 riigilõivuga

maksustatud tehingut, mida oli 13% vähem kui 2022. aastal. 2023. aastal tasutud keskmine

riigilõiv oli 116 eurot ja see oli 2% väiksem kui 2022. aastal. Peaaegu pooled tehingutest (45%)

olid seotud kuni 24 euro suuruste riigilõivudega, millest saadud tulu moodustas aga vaid 4%

11

kogu riigilõivu tulust. Veidi üle kolmandiku tehingute riigilõiv (35%) jäi vahemikku 25–149

eurot, millest laekunud tulu moodustas 20% kogutulust. Kõige suurem osa(30%) kogutulust

laekus 150–399 euro suurustest riigilõivudest, millega seotud tehingute osakaal oli 15%

kõikidest kinnistusosakonna tehingutest. Tehingud, mille riigilõivumäär oli 400–999 eurot,

moodustasid tehingute koguarvust veidi alla 4% ja nendest saadud tulu moodustas veidi alla

viiendiku (18%) kogu riigilõivutulust. Kõige väiksem oli nende tehingute osakaal (1%), mille

riigilõivumäär oli 1000 eurot või suurem. Sellistest riigilõivudest laekunud tulu moodustas

peaaegu 3% kogutulust.

Võrreldes 2022. aastaga vähenesid tehingud suhteliselt ühtlaselt. Kõige rohkem vähenesid

tehingud, mille riigilõiv oli vahemikus 600–999 eurot (25%).

Kinnistuosakonna riigilõivude tulude prognoosimisel on eeldatud, et tehingute arv on 15%

väiksem kui 2023. aastal. Plaanitud riigilõivude tõusuga suurenevad proportsionaalselt kõige

enam (4–97 eurot, senise lõivumääraga võrreldes 1,2–3,2 korda) riigilõivud, mille kehtiv määr

on kuni 149 eurot. Selle tulemusena suureneb prognoositav aastane tulu sellistest riigilõivudest

3,2–3,3 mln eurot. Senise 150–599 euro suuruse määraga riigilõivud tõusevad keskmiselt 38%,

mis suurendab prognoositavat aastast riigilõivutulu 0,8–0,9 mln euro võrra. Suure tõenäosusega

riigilõivutulu väheneb (kuni 0,2 mln eurot), vaatamata riigilõivumäära mõningasele tõusule

nende tehingute puhul, mille senine riigilõivumäär on 600 eurot või suurem. Võttes arvesse ka

riigilõivude tagastust, suureneb kokkuvõttes prognoositav kinnistusosakonna tehingute eest

aastas laekuv riigilõivutulu 3,9–4,0 mln eurot.

Ebasoovitavate mõjude risk on riigiasutuste jaoks väike ning kokkuvõtvalt on muudatuse mõju

kohtute töökorraldusele väike, kuid samas positiivne.

Võimalikud kulud. Eelnõuga ei kaasne riigile otseseid kulusid.

Riigilõivumäärade muutmise tulemusena on 2024. aasta järgne prognoositav riigilõivutulude

kasv kokku 7,6 mln eurot aastas. Kokkuvõtvalt ei kaasne muudatusega olulisi majanduslikke

mõjusid.

8. Rakendusaktid

Seadusemuudatuse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta olemasolevaid

rakendusakte.

10. Seaduse jõustumine

Seaduse jõustumisajaks nähakse ette 2025. aasta 1. jaanuar. Eelnõuga plaanitavad muudatused

ei ole sedavõrd olulised, et vajaksid pikemat aega muudatustega kohanemiseks.

11. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks

Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri

Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele,

Andmekaitse Inspektsioonile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Kojale, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudile, Audiitorkogule,

Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Korteriühistute Liidule, Eesti Suurettevõtjate

12

Assotsiatsioonile, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile ning Ettevõtluse ja

Innovatsiooni SA-le.