11
kogu riigilõivu tulust. Veidi üle kolmandiku tehingute riigilõiv (35%) jäi vahemikku 25–149
eurot, millest laekunud tulu moodustas 20% kogutulust. Kõige suurem osa(30%) kogutulust
laekus 150–399 euro suurustest riigilõivudest, millega seotud tehingute osakaal oli 15%
kõikidest kinnistusosakonna tehingutest. Tehingud, mille riigilõivumäär oli 400–999 eurot,
moodustasid tehingute koguarvust veidi alla 4% ja nendest saadud tulu moodustas veidi alla
viiendiku (18%) kogu riigilõivutulust. Kõige väiksem oli nende tehingute osakaal (1%), mille
riigilõivumäär oli 1000 eurot või suurem. Sellistest riigilõivudest laekunud tulu moodustas
peaaegu 3% kogutulust.
Võrreldes 2022. aastaga vähenesid tehingud suhteliselt ühtlaselt. Kõige rohkem vähenesid
tehingud, mille riigilõiv oli vahemikus 600–999 eurot (25%).
Kinnistuosakonna riigilõivude tulude prognoosimisel on eeldatud, et tehingute arv on 15%
väiksem kui 2023. aastal. Plaanitud riigilõivude tõusuga suurenevad proportsionaalselt kõige
enam (4–97 eurot, senise lõivumääraga võrreldes 1,2–3,2 korda) riigilõivud, mille kehtiv määr
on kuni 149 eurot. Selle tulemusena suureneb prognoositav aastane tulu sellistest riigilõivudest
3,2–3,3 mln eurot. Senise 150–599 euro suuruse määraga riigilõivud tõusevad keskmiselt 38%,
mis suurendab prognoositavat aastast riigilõivutulu 0,8–0,9 mln euro võrra. Suure tõenäosusega
riigilõivutulu väheneb (kuni 0,2 mln eurot), vaatamata riigilõivumäära mõningasele tõusule
nende tehingute puhul, mille senine riigilõivumäär on 600 eurot või suurem. Võttes arvesse ka
riigilõivude tagastust, suureneb kokkuvõttes prognoositav kinnistusosakonna tehingute eest
aastas laekuv riigilõivutulu 3,9–4,0 mln eurot.
Ebasoovitavate mõjude risk on riigiasutuste jaoks väike ning kokkuvõtvalt on muudatuse mõju
kohtute töökorraldusele väike, kuid samas positiivne.
Võimalikud kulud. Eelnõuga ei kaasne riigile otseseid kulusid.
Riigilõivumäärade muutmise tulemusena on 2024. aasta järgne prognoositav riigilõivutulude
kasv kokku 7,6 mln eurot aastas. Kokkuvõtvalt ei kaasne muudatusega olulisi majanduslikke
mõjusid.
8. Rakendusaktid
Seadusemuudatuse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi ega muuta olemasolevaid
rakendusakte.
10. Seaduse jõustumine
Seaduse jõustumisajaks nähakse ette 2025. aasta 1. jaanuar. Eelnõuga plaanitavad muudatused
ei ole sedavõrd olulised, et vajaksid pikemat aega muudatustega kohanemiseks.
11. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks
Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri
Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele,
Andmekaitse Inspektsioonile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Kohtutäiturite ja
Pankrotihaldurite Kojale, Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudile, Audiitorkogule,
Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Korteriühistute Liidule, Eesti Suurettevõtjate