Lõppdokument

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Heigo Lomp

AS Stik-Elekter

[email protected]

Teie 06.06.2024

Meie 07.06.2024 nr 7.1-2/24/9985-2

Riigiteede nr 45 ja 22251 kaitsevööndis

teevalgustuse projekteerimise nõuded

Olete taotlenud Transpordiametilt nõuded JJT valgustuse (edaspidi teevalgustus)

projekteerimiseks riigiteede nr 45 km 4,62-6,10 ja nr 22251 km 0,00-3,57 kaitsevööndis ja osaliselt

riigitee alusel maaüksusel /kinnistul.

Tutvudes rajatiste paigutusega riigitee suhtes ja võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja

majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa

„Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid), esitab Transpordiamet nõuded projekti

koostamiseks:

1. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema MTR registreering elektriprojektide

koostamiseks, elektrialane kehtiv pädevustunnistus ja teevalgustuse projekteerimise kogemus. 2. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja

Transpordiameti juhenditest ( www.mnt.ee rubriigis “Juhendid“). 3. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule: 3.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102

kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“

3.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 10 m laiuses. Mõõdistada ala piki riigiteed ja vajadusel ristuvad teed vähemalt 30 m projekteeritava valgustuse asukohast mõlemas suunas. Mõõdistusala peab olema piisav projekti koostamiseks ja kontrollimiseks.

3.3. Plaanile kanda olemasolevad liikluskorraldusvahendid ning valgustuspunktid, mis puutuvad valgustustehnilises mõistes otseselt kokku projekteeritava piirkonnaga.

3.4. Alusplaanil tuua välja valgustustrassi läheduses olevate puude võra ulatus. 3.5. Digitaalsed joonised peavad olema teostatud L-EST 97 koordinaatsüsteemis. 3.6. Joonised vormistada mõõtkavas 1:500. 3.7. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta. 4. Selgitada välja ning arvestada varemoostatud ja koostamisel olevate tee- ja

valgustusprojektidega. 5. Projekti seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning

teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi. Projekti seletavas osas kirjeldada projekteeritud valgustuse paigutust riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km).

6. Arvestada riigitee liikluskorralduse, liiklussageduse ja teiste vajalike näitajatega, mis on avalikult kättesaadavad riiklikus teeregistris https://teeregister.riik.ee.

2 (3)

7. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201- 1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik.

8. Valida konkreetsesse asukohta sobivad valgustid ja lahendada mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi.

9. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi. Riigiteedel lähtuda vaba ruumi laiuse määramisel Normide tabelist 2.17. JJT ja tänavatel määrata vaba ruum vastavalt EVS 843 joonistele 5.2-5.5 ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes, vm olulistel põhjustel, ei ole võimalik tagada teega külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed (liiklusmärgid, piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid).

10. Valgustusprojekti koostamisel peab arvestama konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamisega ja võimalusel liiklusohutuse parandamisega tuginedes Normide ptk 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus.

11. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus).

12. Valgustamisel tuleb vältida sõiduteel liiklejate pimestamist vm häirivat ja eksitavat mõju. 13. Koostatud JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm

väärtused. Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale sõiduteele langeda heledust rohkem kui: Lm=0,04 cd/m² 50-70 km/h alas ja Lm=0,03 cd/m² 90 km/h alas. Kui sõiduteele lubatavat maksimaalseid heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja sõidutee valgustamine teevalgustusega või kombineeritult.

14. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks, et sõiduteele ei jõua JJT valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m² kohta ning esitada valgustuse mõõtmise protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015.

15. Projektis esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga. Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus: 15.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud

vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee ja vajadusel eraldusriba, külgnevad jalgteed, vm valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi);

15.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli pikkus.

16. Asendiplaani joonisele märkida: 16.1. Valgustusklassi number (näiteks M5); 16.2. Iga valgusti juurde: valgusti number, võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus; 16.3. Valgustusmastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast (m).

17. Projektis käsitleda riigitee muldesse ja riigitee alusele maale valgustuse toitekaablite paigaldamine (asukoht, sügavus, töökirjeldus, tehnovõrgu paigaldamise tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos riigiteega sh katete taastamise lahendus).

18. Maakaablite ristumine riigiteega projekteerida tee ja selle koosseisu kuuluvate rajatiste ulatuses kinnisel meetodil kaitsehülsis.

19. Vajadusel koostada tehnovõrkude ümberehituste või kaitsmise projektid. Tehnovõrkude projekteerimisel lähtuda valdaja esitatud tehnilistest tingimustest ja Normide ptk 8 Tehnovõrgud nõutust ning Transpordiameti juhendist „Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel“.

20. Vajadusel näha ette tööde maa-alal puude ja võsa likvideerimine ning okste kärpimine (sh vajalike kooskõlastuste taotlemine).

21. Projektis näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad, muldkeha, kraavid, liikluskorraldusvahendid vms) taastamine või korrastamine.

22. Seletuskirjas märkida, et enne ehituse algust tuleb koostada riigitee ehitusaegse liikluskorralduse projekt ja kooskõlastada Transpordiametiga.

23. Projekt kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja ametkondadega. 24. Valmis projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn,

kooskõlastused – pdf või ddoc) esitada Transpordiametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99 lg 3 alusel kooskõlastamiseks e-posti aadressil [email protected].

3 (3)

25. Tehnovõrgu omanikul tuleb vajadusel sõlmida Transpordiametiga leping riigitee maaüksusele kasutusõiguse saamiseks. Kasutusõiguse ala kohta luua ruumikuju Maakatastri piiratud asjaõiguste infosüsteemi (PARI) kaudu aadressil https://pari.kataster.ee ning esitada taotluses ruumikuju tunnus PARI ID number koos aktiivse jagamislingiga. Vastav taotlus esitada Transpordiametile aadressil [email protected]. Kokkuleppe taotluse vorm asub www.transpordiamet.ee –Teehoid – Tee-ehituse juhendid – Riigimaade kasutus – tehnovõrgud – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.

Palume arvestada, et kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) tellimisel ehitatud teevalgustus jääb

KOV omandiks ja hooldamisele sõltumata paigaldise asukohast riigitee suhtes. Projektiga

kavandatud teevalgustuse projekteerimise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud

kannab KOV.

Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad 2 aastat allkirjastamise kuupäevast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Uibo

peaspetsialist

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa: Tehnilised tingimused Lohkva-Luunja olemasoleva jalgratta ja -jalgtee valgustuse

projekteerimiseks.pdf

Peeter Uibo

5159766, [email protected]

Tehnilised tingimused Lohkva-Luunja olemasoleva jalgratta ja -jalgtee valgustuse

projekteerimiseks

1. Eesmärk

Eesmärgiks on koostada põhiprojekti staadiumis jalgratta ja -jalgtee valgustuse projekt koos

maksumuse kalkulatsiooniga ning teostada muud seonduvad vajalikud tööd (s.h. ehr-i

toimingud).

2. Tee asukoht ja olemasolev olukord

Projekteeritav jalg- ja jalgrattatee valgustus asub Tartu maakonnas Luunja vallas Lohkva ja

Põvvatu külas ning Luunja alevikus.

Asukohaskeem: punane joon- projekteeritav valgustuse lõik

Projekteeritavas lõigus asub olemasolev jalgratta ja -jalgtee, millel puudub valgustus.

3. Lähteülesanne

Koostada põhiprojekti staadiumis jalgratta ja -jalgtee valgustuse projekt riigitee nr 45 Tartu-

Räpina-Värska, riigitee 22251 Põvvatu-Luunja tee äärde (Lohkva ringristmikust kuni

bussipeatuseni „Luunja kool“) lõigus riigitee nr 45 Tartu-Räpina-Värska (km 4,62-6,10) kuni

riigitee 22251 Põvvatu-Luunja tee (km 0-3,57). Projekteerida nn „tark valgustus“

liikumisanduritega.

4. Valgustite valik

Jalgratta ja -jalgteede valgustid projekteerida maakaabelliinil, kuumtsingitud metallmastidel

LED valgustitega.

5. Töövõtja ülesanded

5.1 Tehniliste tingimuste (sh. Transpordiamet, Elektrilevi OÜ), lubade ja teiste vajalike

lähtedokumentide hankimine.

5.2 Teostada vajalikud uuringud sh. geodeetiline mõõdistamine ja geodeetilise alusplaani

koostamine;

5.3 Ehitusprojekti staadium põhiprojekt. Projektdokumentatsioon peab sisaldama kõiki

projektiosasid, mis on vajalikud tellija eesmärgi realiseerimiseks või kaasnevad nendega.

Projekteerimisel arvestada optimaalsete ja energiasäästlike lahendustega ning nõuetele

vastav materjal taaskasutada.

5.4 Ehitusprojekt koostada Eesti Vabariigis kehtivate normide ja seaduste alusel.

5.5 Projekt peab olema koostatud ehitusseadustikus ettenähtud pädeva isiku poolt ning

majandustegevuse registris registreeritud projekteerimise õigust omava ettevõtja poolt.

5.6 Projekt vormistada kaasajastatud, kuid mitte vanemal kui üks aasta, topo-geodeetilisel

alusplaanil ning vastavuses Majandus- ja taristuministri määrusele 14.04.2016 nr 34

„Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“.

5.7 Projekt peab vastama Majandus- ja taristuministri määrusele 17.07.2015 nr 97 „Nõuded

ehitusprojektile“. Ehitusloa ja kasutusloa taotlused tuleb esitada läbi ehitisregistri

elektroonilise menetluskeskkonna.

5.8 Projekt peab sisaldama detailset ehitustööde mahutabelit, mis hõlmab endas kõiki

töömahtusid sh täitedokumentatsiooni, elektriohutusalast ja valgusalast nõuetekohasuse-

ja kontrolli-dokumentatsiooni. Projekteerija peab koostama põhiprojektist tulenevalt

detailse ehitustööde kululoendi koos ehitustööde füüsiliste mahtude määramisega.

5.9 Projekteerimistööde mahtu kuulub ehitusmaksumuse prognoosi (taotluseelarve)

koostamine lähtuvalt ehitusmahtude detailsest loetelust. Ehitusmaksumuse prognoos peab

olema koostatud kompetentse isiku poolt, kelle tegevusalaks on ehituseelarvete

koostamine.

5.10 Ehitusloa taotlemise mahus põhiprojekt kooskõlastada kõigi puudutatud

ametkondadega (Maanteeamet, Päästeamet, Maa-Amet (vajadusel), Keskkonnaamet jne.),

trasside ja tehnovõrkude omanikega, mis jäävad või mille kaitsevööndid jäävad

projekteeritavale alale. Koostöö sisu peab kajastuma kooskõlastuste tabelis.

5.11 Ehitusloa taotluse esitamine on töövõtja kohustuseks, mis esitatakse koos

projektdokumentatsiooniga ehr kaudu.

6. Muud tingimused

6.1 Projekt peab olema koostatud sellises mahus ja sellise detailsusega, et oleks võimalik

ehitustööde riigihanke läbiviimine ja ehitushinna määramine ilma, et ehitustööde mahu ja

selle maksumuse määramiseks oleks vajadus hankida täiendavat informatsiooni, koostada

täiendavaid projektlahendusi ja läbi viia täiendavaid uuringuid.

6.2 Käesoleva hanke tulemusena koostatud projekti järgi peab olema võimalik määrata täpne

tööde maht ja ehituse maksumus.

6.3 Kõik projekti osad peavad sisaldama kirjalikku kinnitust, et projekt on koostatud vastavalt

projekteerimise lähteülesandele/tehnilisele kirjeldusele ning kehtivatele normidele ja

nõuetele. Kinnitusel peab olema kuupäev, vastutava isiku nimi ja allkiri.

6.4 Käesolevas lähteülesandes sätestamata tingimustes ja nõuetes juhindub Töövõtja

kehtivatest normidest, oma kogemustest ja professionaalsusest. Töövõtja ei saa tuua

ettekäändeks lähteülesande puudulikust, et õigustada projektdokumentatsiooni täielikult või

osaliselt lahendamata (puudulikult lahendatud või valesti lahendatud) küsimusi, millised

parima tulemuse saavutamiseks ja Töövõtja professionaalsusest lähtudes, oleksid pidanud

olema lahendatud. Mitmeti tõlgendatavad lahendused/formuleeringud/tööd kui nende kohta

ei ole esitatud hanke ajal täpsustavatavaid küsimusi, loetakse prioriteetseks Tellija

tõlgendus.

6.5 Kui ehitustööde käigus ilmneb projektis antud projektlahenduse ebapädevus ja/või nõuete

mittevastavus, kohustub Töövõtja projekteerima uue lahenduse oma kulul.

Projektlahenduse õigsuse ja vastavuse eest vastutab Töövõtja ning Tellija kooskõlastus ei

vähenda ega vabasta Töövõtjat vastutusest.

6.6 Töövõtja järgib töö teostamisel Tellija huvisid ja eesmärke. Projekteerimise käigus on

Tellijal õigus ehitusprojekti sisse viia vajalikud muudatused. Tehtavate ettepanekute sisu

lepitakse kokku eraldi ja vormistatakse kirjalikult.

6.7 Töövõtja kohustus on koheselt tööde teostamise ajal Tellijat teavitada, kui Tellija eesmärgid

lähevad vastuollu mõne seadusest tuleneva nõudega.

6.8 Juhul kui Tellija soovid ei ole otstarbekad või ei vasta kehtivatele õigusaktidele ja

normidele, kohustub Töövõtja andma Tellijale professionaalse selgituse ja hinnangu ning

leidma lahenduse, mis rahuldaks Tellija soove ja ei oleks vastuolus kehtivate normide ja

õigusaktidega.

7. Vormistusnõuded

7.1 Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid vormistada digitaalselt.

7.2 Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate:

7.2.1 Joonised peavad olema esitatud *.dwg formaadis ning .pdf formaadis;

7.2.2 Kõik joonised peavad olema salvestatud (layout) selliselt, et neid saab ilma

töötlemata vaadelda, trükkida, välja printida jne.

7.2.3 Tabelite failid vormistada .xls või .xlsx ning .pdf kujul;

7.2.4 Tekstifailid vormistada .doc või .docx ning .pdf kujul;

7.2.5 Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid;

7.2.6 Lisaks projekti failidele peavad olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi

kasutatud joonte liikide .shx failid;

7.2.7 Kõik vajalikud digitaalse joonise kihid (layer–id) peavad olema avatud;

7.2.8 Kululoendid koostada 2 eksemplaris (1 eksemplar tellijale ilma maksumusteta

ja 1 maksumustega).