2
EUROOPA LIIDU HÄDAOLUKORRA INSTRUMENDI PAKETI SISU
EL hädaolukorra instrumendi pakett sisaldab järgmisi algatusi:
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega luuakse ühtse turu hädaolukorra
mehhanism ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2679/98
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) 2016/424,
(EL) 2016/425, (EL) 2016/426, (EL) 2019/1009 ja (EL) nr 305/2011
vastavushindamise, ühtsete kirjelduste vastuvõtmise ja turujärelevalve hädaolukorra
menetluste osas, mis on tingitud ühtse turu hädaolukorrast
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2000/14/EÜ,
2006/42/EÜ, 2010/35/EL, 2013/29/EL, 2014/28/EL, 2014/29/EL, 2014/30/EL,
2014/31/EL, 2014/32/EL, 2014/33/EL, 2014/34/EL, 2014/35/EL, 2014/53/EL ja
2014/68/EL vastavushindamise, ühtsete kirjelduste vastuvõtmise ja turujärelevalve
hädaolukorra menetluste osas, mis on tingitud ühtse turu hädaolukorrast
Ühtse turu hädaolukorra mehhanismi paketi eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu (edaspidi
EL) ühtse turu toimimist ja tagada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine tulevastes
kriisides. Selleks luuakse EL ühtse turu kriisijuhtimise arhitektuur: tekib mehhanism ühtse turu
jälgimiseks, erinevate riskitasemete kindlakstegemiseks ja reageerimise koordineerimiseks
(alatine, valvsus- ja hädaolukorrarežiim). Raamistik võimaldab Euroopa Komisjonil (edaspidi
komisjon) ja liikmesriikidel luua koordineerimis- ja teabevahetusvõrgustik. Kui tuvastatakse
oht ühtsele turule, aktiveeritakse valvsusrežiim. Lõppastmes võidakse kriisi korral, kui on
laiaulatuslik mõju ühtsele turule, aktiveerida hädaolukorrarežiim.
Eesti kehtiv õigus ja eeldatav mõju
Nüüdseks on eelnõust eemaldatud peamised sätted, mis oleksid kaasa aidanud siseturu avatuna
hoidmisele kriisiolukorras: nimelt EL liikmesriikide kohustus teavitada piiravate meetmete
võtmisest komisjoni ja liikmesriike ja komisjoni õigus teha otsuseid koos palvega, et liikmesriik
tühistaks ebakohase meetme. Hetkeseisuga on eelnõu rõhuasetus liikunud EL siseturu avatuna
hoidmiselt tööstuskoordinatsioonile. Nimelt luuakse eelnõuga mehhanismid, mis võimaldavad
komisjonil pärida ettevõtjatelt ulatuslikku informatsiooni muu hulgas nende tootmisvõimekuse
ja laovarude kohta nii ELis kui kolmandates riikides. Peame arvestama ka sellise
infopärimisega kaasnevate julgeolekuriskidega, kuivõrd meie strateegiliselt olulisi reserve
ladustavad ettevõtted, ja info varude kohta peab olema kaitstud.
Teabenõuded
Tõenäoliselt peitub kõige suurem negatiivne mõju majandusele paketis sisalduvates
tarneahelate toimepidevusega seotud mehhanismides, mis võivad tõsiselt häirida ühtse turu
toimimist ja vähendada EL ettevõtete konkurentsivõimet. Näiteks teabenõudele vastamata
jätmise või komisjoni hinnangul ebapiisava või hilinenud vastuse korral võib komisjon
ettevõttele määrata trahvi kuni 100 000 euro ulatuses. Muu hulgas peaksid ettevõtjad andma
komisjonile informatsiooni tootmisvõimekuse ja laovarude kohta ELis ja kolmandates riikides,
olemasolevate lepingute kohta ja esitama oma ettevõtte järgneva kolme kuu tootmiskava.
Küsimustele vastamise tähtaeg ei või kompromissteksti kohaselt olla enam kui 20 tööpäeva.
Ettevõtted võivad soovida teabenõudele vastamata jätta, sest ei ole veendunud, et detailne info,
mille nad komisjoni nõudele vastates avaldaksid, on kaitstud ja töödeldud sellisel moel, et see
ei vähenda nende konkurentsivõimet. Trahv võidakse määrata ka siis, kui ettevõte ei põhjenda
komisjoni hinnangul ammendavalt kohustuse täitmata jätmist. 99% ELi ettevõtetest on VKEd,
kellele võib selles suurusjärgus trahv mõjuda sedavõrd halvasti, et nad ei suuda oma tegevusega