Kiri

EELNÕU

2023

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

… juuni 2023. a nr

Päevakorra punkt nr

Ülevaade Eesti seisukohast Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendi eelnõude hääletusel

Euroopa Liidu nõukogus

1. Võtta vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 201 lõikele 3 teadmiseks majandus- ja

infotehnoloogiaministri esitatud põhjendus seoses Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendi

eelnõude osas erapooletuks jäämise kohta 7. juuni 2023. a. Euroopa Liidu Alaliste

Esindajate Komitee istungil. Põhjuseks on vastuolud nõukogus saavutatud kokkuleppe ja

26. jaanuaril 2023 Vabariigi Valitsuse istungil ning 6. veebruaril 2023 Riigikogu

majanduskomisjonis ja 10. veebruaril 2023 Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis

kinnitatud Eesti seisukohtade vahel.

2. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra

seaduse § 1524 lõikele 3 esitatud põhjendus Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile.

Kaja Kallas

Peaminister Taimar Peterkop

Riigisekretär

1

SELETUSKIRI

Ülevaade Eesti seisukohast Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendi eelnõude hääletusel

Euroopa Liidu nõukogus

Seletuskiri annab ülevaate Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendi eelnõu kohta, mis kiideti

heaks Euroopa Liidu Alaliste Esindajate Komitee 7. juuni 2023. aasta istungil.

SISSEJUHATUS

Euroopa Komisjon esitas Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendi eelnõude paketi

19. septembril 2022. a ning Eesti seisukohad selle paketi kohta kinnitati 26. jaanuaril 2023

Vabariigi Valitsuse istungil ning 6. veebruaril 2023. a Riigikogu majanduskomisjonis ja

10. veebruaril 2023. a Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis. Seniste läbirääkimiste

tulemusena kinnitas Euroopa Liidu Alaliste Esindajate Komitee kokkuleppe

läbirääkimismandaadiks Euroopa Parlamendiga 7. juuni 2023. a istungil.

Käesolevaga esitatakse vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §201 lõikele 3 ja Riigikogu kodu-

ja töökorra seaduse § 1524 lõikele 3 Vabariigi Valitsusele ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade

komisjonile põhjendus selle kohta, miks Eesti jäi hääletamisest kõrvale, kui liikmesriigid

leppisid kokku läbirääkimismandaadis Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendi eelnõude

suhtes, et alustada kolmepoolseid läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga..

Hoolimata Eesti jõupingutustest kogu läbirääkimisperioodi vältel ei õnnestunud siiski

saavutada kahjuks tulemust, mis arvestaks piisavalt Eesti huvidega ning vastaks eelpoolviidatud

Eesti seisukohtadele nende algatuste kohta. Seetõttu ei soovinud Eesti sellele mandaadile oma

heakskiitu anda. Euroopa Liidu asjade menetlemise juhised näevad ette, et kui Eesti soovib

mitte toetada nõukogus EL eelnõu suhtes saavutatavat kokkulepet, tuleb selleks esitada

Valitsusele esitatakse arutamiseks ja otsustamiseks Eesti seisukohad. Käesoleval juhul ei olnud

see ajalistel põhjustel võimalik, mistõttu esitatakse nüüd asjade käigust ülevaade Valitsusele

tagantjärele.

Eeskätt ei saanud Eesti toetada – tulenevalt kehtivatest Vabariigi Valitsuse seisukohtadest -

toetada kohustuslikke ulatuslikke Euroopa Komisjoni teabenõudeid ettevõtjatele seoses

tarneahelate monitoorimisega, kuna kohustus koos trahvidega on ettevõtjate jaoks siiski liiga

koormav. Eesti oleks valmis olnud kaaluma kohustuslikke teabenõudeid juhul, kui Euroopa

Komisjon oleks teabekogumise korraldanud paindlikumalt, kaasates sellesse ka liikmesriigid.

Eesti ei saanud rahul olla ka sellega, et eelnõust on jäetud välja seal algselt sees olnud kriiside

ajal siseturu lahti hoidmiseks loodud mehhanism, mis kohustaks liikmesriike nende võetud

siseturgu piiravatest meetmetest teavitama. Positiivsena võib siiski ära märkida selle, et Eestil

õnnestus saavutada, et eelnõuga ei teki Euroopa Komisjonil õigust panna liikmesriikidele

kohustusi seoses strateegiliste varudega.

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakonna piiriüleste

teenuste nõunik Svetlana Štšur ([email protected], 715 5822); ettevõtlus- ja

tarbimiskeskkonna osakonna välismajanduse valdkonnajuht Gertrud Luhaoja-Sobak

([email protected], 625 6440); ja EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik

Evelin Tõnisson ([email protected], 625 6353). Valdkonna eest vastutav asekantsler

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on Sandra Särav ([email protected], 639

7617).

2

EUROOPA LIIDU HÄDAOLUKORRA INSTRUMENDI PAKETI SISU

EL hädaolukorra instrumendi pakett sisaldab järgmisi algatusi:

 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega luuakse ühtse turu hädaolukorra

mehhanism ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2679/98

 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) 2016/424,

(EL) 2016/425, (EL) 2016/426, (EL) 2019/1009 ja (EL) nr 305/2011

vastavushindamise, ühtsete kirjelduste vastuvõtmise ja turujärelevalve hädaolukorra

menetluste osas, mis on tingitud ühtse turu hädaolukorrast

 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2000/14/EÜ,

2006/42/EÜ, 2010/35/EL, 2013/29/EL, 2014/28/EL, 2014/29/EL, 2014/30/EL,

2014/31/EL, 2014/32/EL, 2014/33/EL, 2014/34/EL, 2014/35/EL, 2014/53/EL ja

2014/68/EL vastavushindamise, ühtsete kirjelduste vastuvõtmise ja turujärelevalve

hädaolukorra menetluste osas, mis on tingitud ühtse turu hädaolukorrast

Ühtse turu hädaolukorra mehhanismi paketi eesmärk on tugevdada Euroopa Liidu (edaspidi

EL) ühtse turu toimimist ja tagada inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumine tulevastes

kriisides. Selleks luuakse EL ühtse turu kriisijuhtimise arhitektuur: tekib mehhanism ühtse turu

jälgimiseks, erinevate riskitasemete kindlakstegemiseks ja reageerimise koordineerimiseks

(alatine, valvsus- ja hädaolukorrarežiim). Raamistik võimaldab Euroopa Komisjonil (edaspidi

komisjon) ja liikmesriikidel luua koordineerimis- ja teabevahetusvõrgustik. Kui tuvastatakse

oht ühtsele turule, aktiveeritakse valvsusrežiim. Lõppastmes võidakse kriisi korral, kui on

laiaulatuslik mõju ühtsele turule, aktiveerida hädaolukorrarežiim.

Eesti kehtiv õigus ja eeldatav mõju

Nüüdseks on eelnõust eemaldatud peamised sätted, mis oleksid kaasa aidanud siseturu avatuna

hoidmisele kriisiolukorras: nimelt EL liikmesriikide kohustus teavitada piiravate meetmete

võtmisest komisjoni ja liikmesriike ja komisjoni õigus teha otsuseid koos palvega, et liikmesriik

tühistaks ebakohase meetme. Hetkeseisuga on eelnõu rõhuasetus liikunud EL siseturu avatuna

hoidmiselt tööstuskoordinatsioonile. Nimelt luuakse eelnõuga mehhanismid, mis võimaldavad

komisjonil pärida ettevõtjatelt ulatuslikku informatsiooni muu hulgas nende tootmisvõimekuse

ja laovarude kohta nii ELis kui kolmandates riikides. Peame arvestama ka sellise

infopärimisega kaasnevate julgeolekuriskidega, kuivõrd meie strateegiliselt olulisi reserve

ladustavad ettevõtted, ja info varude kohta peab olema kaitstud.

Teabenõuded

Tõenäoliselt peitub kõige suurem negatiivne mõju majandusele paketis sisalduvates

tarneahelate toimepidevusega seotud mehhanismides, mis võivad tõsiselt häirida ühtse turu

toimimist ja vähendada EL ettevõtete konkurentsivõimet. Näiteks teabenõudele vastamata

jätmise või komisjoni hinnangul ebapiisava või hilinenud vastuse korral võib komisjon

ettevõttele määrata trahvi kuni 100 000 euro ulatuses. Muu hulgas peaksid ettevõtjad andma

komisjonile informatsiooni tootmisvõimekuse ja laovarude kohta ELis ja kolmandates riikides,

olemasolevate lepingute kohta ja esitama oma ettevõtte järgneva kolme kuu tootmiskava.

Küsimustele vastamise tähtaeg ei või kompromissteksti kohaselt olla enam kui 20 tööpäeva.

Ettevõtted võivad soovida teabenõudele vastamata jätta, sest ei ole veendunud, et detailne info,

mille nad komisjoni nõudele vastates avaldaksid, on kaitstud ja töödeldud sellisel moel, et see

ei vähenda nende konkurentsivõimet. Trahv võidakse määrata ka siis, kui ettevõte ei põhjenda

komisjoni hinnangul ammendavalt kohustuse täitmata jätmist. 99% ELi ettevõtetest on VKEd,

kellele võib selles suurusjärgus trahv mõjuda sedavõrd halvasti, et nad ei suuda oma tegevusega

3

jätkata. Ühtlasi võivad need nõuded tekitada ka halduskoormust ettevõttetele, et nõudeid

asjakohaselt täita.

Ettepanek valitsuse otsuseks:

1. Võtta vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 201 lõikele 3 teadmiseks majandus- ja

infotehnoloogiaministri esitatud põhjendus seoses Euroopa Liidu hädaolukorra

instrumendi eelnõude osas erapooletuks jäämise kohta 7. juuni 2023. a. Euroopa Liidu

Alaliste Esindajate Komitee istungil. Põhjuseks on vastuolud nõukogus saavutatud

kokkuleppe ja 26. jaanuaril 2023 Vabariigi Valitsuse istungil ning 6. veebruaril 2023

Riigikogu majanduskomisjonis ja 10. veebruaril 2023 Riigikogu Euroopa Liidu asjade

komisjonis kinnitatud Eesti seisukohtade vahel.

Põhjendus:

Eesti pidas 2023. aastal Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendi eelnõu kohta kinnitatud

seisukohtade kohaselt oluliseks ELi hädaolukorra instrumendi eelnõude eesmärki ja toetas

seetõttu meetmete võtmist selleks, et tagada ELi ühtse turu toimimine kriisides, tagades

inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumise.

Läbirääkimiste käigus seisime selle eest, et uue algatusega ei loodaks kohustuslikke

infonõudeid ettevõtjatele hädaolukorras. Kuigi eesistujariik Rootsi oli teinud jõupingutusi

menetlusse kaitsemeetmete lisamiseks, leidsime, et teksti jäänud komisjoni infopäringutele

vastamise kohustus koos trahvidega on ettevõtjate jaoks siiski liiga koormav. Ühtse turu

hädaolukorras peavad ettevõtted kiiresti kohanema muutunud majanduskeskkonnaga ja me ei

tohiks nende konkurentsivõimet keerulisel ajal ohtu seada. Eesti kogemuse kohaselt on

ettevõtted avatud ja huvitatud vabatahtlikust teabe jagamisest ja ka keerulisel ajal valmis oma

tooteid ja teenuseid pakkuma vastavalt vajadusele. Seetõttu hindame, et tähtaegade ja

trahvimäärade seadmine komisjoni päringutele vastamisel toob ettevõtetele põhjendamatu

halduskoormuse, mis vähendab nende ajaressursse tegeleda hädaolukorras näiteks oma

tootmisliini ümberkujundamisega tootmisvõimekuse tõstmiseks.

Kuigi me ei ole rahul suunaga, milles eelnõu on liikunud, oleme rahul sellega, et eesistuja

arvestas Eesti riiklike strateegilisi varusid puudutava ettepanekuga Alaliste Esindajate Komitee

kompromisstekstis. Ettepaneku kohaselt jäävad riiklike strateegiliste dokumentidega hõlmatud

julgeolekuvarud ja varumiskohustus eelnõust välja. Eesti enda varustuskindluse tagamiseks

moodustatud riiklikud varud (Eesti tervishoiuvaru, toiduvaru, vedelkütusevaru jne) on

hädaolukorras toimetulekuks esmatähtsad, et tagada riigi toimimine ja elanike esmatasandi

vajaduste täitmine ning laiemalt riigi püsimajäämine ja julgeolek. Peame oluliseks, et sedalaadi

varude planeerimine ja kasutamine jääks iga liikmesriigi pädevusse.

Kuna ülalpool toodud tingimused ei osutunud läbirääkimistel lõpuni täidetuks, siis Eesti pidi

eelnõu kokkuleppe hääletamisel Alaliste Esindajate Komitee istungil 7. juunil 2023. a jääma

erapooletuks. Leiame, et läbirääkimistel saavutatud kompromiss ei arvestanud piisavalt Eesti

huvidega, sellepärast, et Eesti ei saa kriisi ajal toetada kohustuslikke teabenõudeid ettevõtjatele,

kuna kohustus koos trahvidega on ettevõtjate jaoks liiga koormav ja võib vähendada Eesti (ja

EL) ettevõtete ja majanduse konkurentsivõimet.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

[email protected]

Stenbocki maja Rahukohtu 3

15161, Tallinn

13.06.2023 nr 24.1-1/2023/3204-1

Ülevaade Eesti seisukohast Euroopa Liidu

hädaolukorra instrumendi eelnõude hääletusel

Euroopa Liidu nõukogus

Esitame ülevaate Euroopa Liidu Alaliste Esindajate Komitee 7. juuni 2023. aasta istungist

(Euroopa Liidu hädaolukorra instrumendi eelnõude kohta) Vabariigi Valitsuse istungile.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: 1) seletuskiri Vabariigi Valitsuse otsuse juurde „Ülevaade Euroopa Liidu Alaliste

Esindajate Komitee 7. juuni 2023. aasta istungist (Euroopa Liidu hädaolukorra

instrumendi eelnõude kohta)“;

2) protokolliline otsus.

Evelin Tõnisson

625 6353 [email protected]