Vastus selgitustaotlusele

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Riina Õunas

[email protected]

Teie 07.05.2024 nr 1.7-10/24/7806-1 Meie 06.06.2024 nr 2.3-8/24/1312-2

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Transpordiameti pöördumise, milles küsitakse AKI

arvamust seoses juhtimisõiguse ja juhiloa kehtivuse avaliku päringu täiendamistega

Transpordiameti e-teeninduse veebilehel. Pöördumisele lisatud dokumendist nimetusega

„ANDMEKAITSEALANE MÕJUHINNANG – JUHTIMISÕIGUSE JA JUHILOA

KEHTIVUSE AVALIK PÄRING“ tulenevalt soovitakse lisaks praegusele päringu vastusele

edaspidi kuvada ka isikule omistatud ja isiku kehtiva juhiloaga seotud juhtimisõiguse

kategooriad, juhtimisõiguse kategooria kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev ning juhiloa ja

kategooria eritingimus(ed).

Selgitan, et liiklusregistri andmetele juurdepääsu võimaldamise ulatust ja juurdepääsupiiranguid

reguleerib liiklusseaduse (LS) § 184, mille lõike 3 punkti 5 kohaselt ei ole tervisetõendi ja

eksamitega seonduvad andmed avalikud. LS § 101 lõike 7 kohaselt võib tervisekontrolli teostaja

määrata vajaduse korral juhtimisõiguse eritingimuse, lähtudes mootorsõidukijuhi ja

juhtimisõiguse taotleja terviseseisundist. Juhtimisõiguse eritingimus on terviseseisundist lähtuv

mootorsõiduki juhtimise lubamine määratud erinõude või piiranguga. Ehk juhtimisõiguse

eritingimuse näol on tegemist terviseandmetega, mis on isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)

artikli 9 lõike 1 järgi eriliigilised isikuandmed.

LS § 184 lõige 11 näeb küll ette, et käesoleva paragrahvi lõikes 10 nimetatud taotluse esitamise

korral on avalikud ka käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 2–4 sätestatud liiklusregistri

andmed, aga see erand ei puuduta LS § 184 lõike 3 punktis 5 nimetatud andmeid. LS 184 lõige

11 ja lõike 3 punkt 5 ütlevad üheselt, et tervisetõendiga seotud andmed ei ole avalikud. Sellest

tulenevalt on selge seadusandja soov säilitada tervisetõendi ja eksamitega seonduvate andmete

juurdepääsupiirangut ka Transpordiameti veebilehe kaudu esitatava päringu juhul.

Transpordiameti veebilehe kaudu elektroonilise taotluse esitamise võimaldamisega täidetakse

avalikes huvides olev ülesanne, seega nimetatud isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks on

IKÜM artikli 6 lõike 1 punktist e ja lõike 3 punktist b tulenevalt vastutava töötleja suhtes

kohaldatav liikmesriigi õigus ehk antud juhul liiklusseadus.

Kuna liiklusseaduse kohaselt on terviseandemete näol tegemist juurdepääsupiiranguga

andmetega, puudub AKI hinnangul hetkel Transpordiametil volitusnorm ja seega õigus laiendada

avalike isikuandmete koosseisu, seda enam, et tegemist on eriliigiliste (tervisega seotud)

isikuandmetega. Nimetatud muudatus tuleks teha seaduse tasandil, põhjendades muudatuste

2 (3)

vajadust ja eesmärki eelnõu seletuskirjas ning integreerides seletuskirja ka andmekaitse

mõjuhinnang.

Mõjuhinnangut puudutavalt selgitan, et IKÜM artikli 36 lõike 1 kohaselt konsulteerib vastutav

töötleja enne isikuandmete töötlemist järelevalveasutusega, kui artikli 35 kohasest

andmekaitsealasest mõjuhinnangust nähtub, et isikuandmete töötlemise tulemusena tekiks

vastutava töötleja poolt ohu leevendamiseks võetavate meetmete puudumise korral suur oht.

IKÜM artikli 36 lõige 5 sätestab võimaluse olenemata lõikest 1 liikmesriigi õigusega ette näha,

et vastutavad töötlejad peavad konsulteerima järelevalveasutustega ja saama neilt eelneva loa,

kui vastutav töötleja kavatseb töödelda isikuandmeid vastutava töötleja poolt avalikes huvides

täidetava ülesande raames, mis hõlmab sellist isikuandmete töötlemist seoses sotsiaalkaitse ja

rahvatervisega. Seega ei ole iseenesest Transpordiametil kohustust konsulteerida AKI-ga, kuid

olukorras, kus on tekkinud kahtlused kasutusele võetavate meetmete õiguspärasuses või eraelu

riive ulatuses, on selline eelnev konsulteerimine siiski igati tervitatav.

Kuivõrd eespool jõudsime järeldusele, et sellise muudatuse ellu kutsumiseks vajaks

Transpordiamet selget seadusest tulenevat volitusnormi, selgitame järgnevat.

IKÜM artikli 35 lõike 10 kohaselt juhul, kui isikuandmete töötlemise õiguslik alus tuleneb

õigusaktist ning andmekaitsealane mõjuhinnang on kõnealuse õigusliku aluse vastuvõtmise

raames läbiviidud üldise mõjuhinnangu osana (nt seletuskirjas eelnõu tasandil) juba tehtud, siis

artikli 35 lõikeid 1–7 ei kohaldata, välja arvatud juhul, kui liikmesriigid peavad vajalikuks

korraldada selline hindamine enne isikuandmete töötlemise toimingute tegemist. Seega tuleks

andmekaitsealane mõjuhinnang lisada eelnõu seletuskirja, millega töötatakse välja vastav

seadusemuudatus.

Rõhutan, et IKÜM artikli 35 lõike 7 kohaselt peab mõjuhinnang hõlmama vähemalt kavandatud

isikuandmete töötlemise toimingute ja töötlemise eesmärkide, sealhulgas asjakohasel juhul

vastutava töötleja õigustatud huvi süstemaatilist kirjeldust, isikuandmete töötlemise toimingute

vajalikkuse ja proportsionaalsuse hindamist eesmärkide suhtes, andmesubjektide õigusi ja

vabadusi puudutavate ohtude hinnangut ning ohtude käsitlemiseks kavandatud meetmeid,

sealhulgas tagatisi, turvameetmeid ja mehhanisme isikuandmete kaitse tagamiseks ja käesoleva

määruse järgimise tõendamiseks, võttes arvesse andmesubjektide ja teiste asjaomaste isikute

õigusi ja õigustatud huve.

AKI-le esitatud mõjuhinnang ei anna piisavat ülevaadet eeltoodud teabest, sh ebaselgeks jääb

muudatuste eesmärk ja vajadus. Mõjuhinnangus toodud selgitus, et täiustatud avaliku päringu

kasutamine vähendab Transpordiameti halduskoormust juhtimisõiguse ja juhiloa kehtivuse

päringutele vastamisel pole piisav põhjendus (nt pole toodud praegu tehtavate vastavasisuliste

päringute arv). Muu hulgas ei ole hinnatud andmesubjekti õigusi, pole analüüsitud, kas valitud

meede on proportsionaalne andmesubjekti õiguste riivet arvestades.

Mõjuhinnangus toodud võimalike päringute tegijate hulgas on ka need, kelle juurdepääs

liiklusregistri andmetele reguleeritud eraldi seaduse tasandil, nt välisriigi asutused (vt LS § 184

lg 61). Seega jääb arusaamatuks, miks nendele on viidatud tavapäringu andmete laiendamise

eesmärgipärasuse põhjendamisel. Ühtlasi tuleb märkida, et ka isikuandmete veebilehel

kajastamine on isikuandmete töötlemistoiming, mille puhul tuleb täita IKÜM artiklist 5

tulenevaid nõudeid.

Ülaltoodut kokku võttes selgitan, et veebilehe päringuga saadavate andmete ulatuse

laiendamiseks, kui seaduse muudatuse vajaduse analüüsimisel jõutakse arvamusele, et see on

tõesti vajalik, eesmärgipärane ja proportsionaalne meede, peaks algatama seaduse muutmise

11

3 (3)

protsessi, mille käigus saaks AKI kujundada põhjalikuma seisukoha taotletavata muudatuse osas

eelnõule arvamuse avaldamise korras.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Irina Meldjuk

jurist

peadirektori volitusel