Rakendusuuringu „Uudse rahastamisvahendi väljatöötamine ettevõtete innovatsioonimahukate investeeringute toetamiseks“ korraldamine

1

Lisa 1

Rakendusuuring „Uudse rahastamisvahendi väljatöötamine ettevõtete innovatsioonimahukate

investeeringute toetamiseks“

TEHNILINE KIRJELDUS

1. Töövõtulepingu ese

Töövõtulepingu esemeks on rakendusuuring „Uudse rahastamisvahendi väljatöötamine

ettevõtete innovatsioonimahukate investeeringute toetamiseks“ (edaspidi Töö).

2. Töö taustainfo, eesmärk ja töö teostamisse kaasatavad asutused

2.1. Töö taustainfo

Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035

(edaspidi TAIE) näeb ühe tegevussuunana ette toetava ettevõtluskeskkonna loomist, sh

kasvatades ettevõtete kõrgema lisandväärtuse loomise ja ekspordi võimekust. Ühe tegevusena

nähakse ka ettevõtete finantseerimisvõimaluste parandamist, sh tõmbekeskustest eemal

asuvates piirkondades (p 3.1). Samuti tuuakse arengukavas välja teadus- ja tehnoloogiamahuka

ettevõtluse arendamist, ettevõtluse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmist, kõrgema

lisandväärtuse loomist ning tehnoloogia- ja arendusmahukaid (välis-)investeeringuid. Antud

juhul on käesolev uuring üheks aluseks selgitamaks, mida ja kuidas soodustada/parandada

kapitali kättesaadavust, selleks et toetada eelnevalt nimetatud riiklikke prioriteete. Eelneva

põhjal arendada välja Eestis uudne rahastamisvahend, mis saaks olema hüppelauaks uudsete ja

innovaatiliste lahenduste finantseerimiseks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) on seadnud Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutusele (edaspidi EIS) omanikuootused kolmikpöörde elluviimiseks, mille

keskseks kohaks on ettevõtjate innovaatiliste ja teadmusmahukate projektide toetamine:

 Rohepööre. Rohepöörde väljakutsete ja võimaluste tutvustamine huvirühmadele,

pakkudes nõustamist ja platvorme võimaluste teostamiseks. Rahastuse pakkumine koos

erasektoriga eri kapitaliinstrumentide ja -allikate (riigieelarve, EL fondid, kapitaliturg,

pangad, rahvusvahelised arengupangad) kaudu.

 Digipööre. Ettevõtete nõustamine tootmis- ja tegevusprotsesside digitaliseerimiseks

ning selleks rahastuse pakkumine koos erasektoriga eri kapitaliinstrumentide ja -allikate

(riigieelarve, EL fondid, kapitaliturg, pangad, rahvusvahelised arengupangad) kaudu.

 Innovatsioonipööre. Uute, innovaatiliste ja teadmusmahukate lahenduste

kasutuselevõtu ja tehnoloogilise innovatsiooni toetamine ettevõtetes, sh ülikoolide ja

ettevõtete koostöö toetamine läbi rakendusuuringute ja koostöö teadus- ja

arendusorganisatsioonide rahvusvahelise võrgustikuga. Iduettevõtluse ökosüsteemi

arengu toetamine ja investeeringute hoogustamine.

2

Kuigi EIS koos tütarettevõtte AS SmartCap’iga leevendab täna laenude/käenduste ja

omakapitaliinvesteeringute kaudu mitmeid kapitali kättesaadavusega seotud turutõrkeid

(viimati kaardistatud 2021. aastal Ernst & Young (edaspidi EY) poolt läbi viidud „Kapitali

kättesaadavuse turutõrke uuring kasvurahastuse ja suuremahuliste finantstehingute puhul“)

VKE-de seas, siis tänases olukorras puudub sobiv instrument innovaatiliste lahenduste

finantseerimiseks.

2021. aastal EY poolt läbi viidud uuring tõi välja suurprojektide finantseerimisel kolm kõige

kriitilisemat takistust:

 Suurimaks takistuseks suuremahulise kapitali kaasamisel on ettevõtjate ja

finantseerijate hinnangul piisava tagatise puudus, seda eriti tõmbekeskusest väljaspool.

Kapitali pakkujad näevad riski ka rahavoo prognoosimatuses (nt uue tehnoloogia

kasutuselevõtu puhul), mis kombineerituna omakapitali ebapiisavusega võib saada

takistuseks vajaliku rahastuse saamisel.

 Välise osapoole omakapitaliinvesteeringu kaasamisel on takistusteks selle pakkujate

ebasobivad tingimused (nt osalust puudutav, väljumise tingimused, nõutud marginaal)

ning investorite piiratud valik. Ettevõtjad on toonud välja välisinvestorite soovi näha, et

riik toetab konkreetset suurinvesteeringut oma territooriumil ning on samuti valmis

riske jagama.

 Finantsasutuste hinnangul on suuremahuliste tehingute rahastamisel peamiseks

takistuseks kõrge riskitase, mida soovitakse jagada. Uute projektide puhul on kõige

keerulisem just käivitamisfaas ning riigi sekkumine on põhjendatud käivitamisfaasi

läbimiseks, mil turg pole valmis piisavas mahus finantseeringut pakkuma.

Kuivõrd suurprojektid/kasvuinvesteeringud on Eesti majanduse konkurentsivõime tõstmiseks

igati olulised, siis ka Eesti Pangaliit on välja toonud, et EIS-iga koostöös tuleks leida meetmed,

mis kindlustaks enamate suuremahuliste projektide finantseerimise kohalike turuosaliste poolt.

Kirjeldatud investeeringute toimumist on osaliselt samuti pärssinud COVID-19 pandeemia

mõjud, Ukraina sõda ja ka energiakriis. Samas Eesti majandusele tervikuna ja samuti ka

regionaalsest arengust lähtuvalt iga taoline investeering on oluline, mistõttu tuleks kindlustada,

et ükski mõistliku riski-tulu suhtega projekt ei jääks puuduva finantseerimise tõttu tegemata.

Kõige mõjusamalt võiks toimida lahendus, kus EIS-i kaudu oleks võimalik kombineerida

kommertspanga finantseerimist EIS-i käendusega ja vajadusel ka näiteks SmartCap’i

omakapitaliinvesteeringuga (erafondivalitseja kaudu või ka otseinvesteeringuna). Samas ehk

on põhjendatud pakkuda sarnaselt tööstuslaenu või regionaallaenu kõrvale täiendav

finantstoode näiteks ettevõtte kasvu- või innovatsiooni toetamiseks.

2.2. Töö eesmärk

Käesoleva rakendusuuringu eesmärk on töötada välja uudne rahastamisvahend (-vahendid),

mille läbi luua ettevõtetele võimalus teadusmahukate arenduste kiiremaks ellukutsumiseks

olukorras, kus pangad ei ole veel valmis tehnoloogia uudsuse tõttu täiel määral investeeringut

finantseerima.

3

Uute finantseerimisvahendite väljatöötamisel tuleb arvestada, et need vastaksid Eesti eripärale

ja vajadustele ning looksid uudseid võimalusi innovaatiliste ja tehnoloogiamahukate projektide

rahastamiseks.

Rakendusuuringu käigus vajavad lahendamist järgmised uurimisülesanded:

- Ülesanne 1: tuvastada ja mõista väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE-de)

ning suurettevõtete erinevaid vajadusi ja väljakutseid kapitali kaasamisel, eriti teadus-

ja tehnoloogiamahukates sektorites. Tuvastada ettevõtete vajadustest ja kitsaskohtadest

lähtuvalt kohaliku turu rahastamisvahendite puudujäägid, kitsakohad, võimalikud

turutõrked kapitali kaasamisel innovatiivsete ja tehnoloogiamahukate projektide

finantseerimisel. Pöörata tähelepanu rohepöördega seotud investeeringutele, kus täna

vajalikud tehnoloogiad on alles arendusfaasis ning juurdepääs rahastusele ja

innovatsiooniks vajalikule taristule on keeruline1.

Rakendusuuringu käigus tuleb selgelt eristada, millist laadi investeeringutega on

tegemist:

 Kas tegu on tehnoloogiaarendusega: Selgitada välja, millises ulatuses ja millist tüüpi

kapitali on vaja ettevõtte sisese tehnoloogiaarenduse läbiviimiseks ja mis on

peamised takistused kapitali kaasamisel. See hõlmab teadus- ja arendustegevust

(TA), mis keskendub uute tehnoloogiate väljatöötamisele või olemasolevate

parendamisele.

 Innovatsiooniga seotud takistused olemasoleva tehnoloogia ülevõtmisel: Tuvastada,

millised on peamised takistused ja vajadused ettevõtetel olemasoleva tehnoloogia

ülevõtmisel, mis on seotud innovatsiooniga. See sisaldab uute tehnoloogiliste

lahenduste integreerimist ettevõtte tegevusse või tootmisprotsessidesse.

 Taristuinvesteeringud tehnoloogia baasil tootmise alustamisel või laiendamisel:

Milliseid investeeringuid on vaja tehnoloogia baasil tootmise alustamiseks või

laiendamiseks, pöörates erilist tähelepanu taristuinvesteeringutele. See hõlmab nii

uute tootmisliinide loomist kui ka olemasolevate laiendamist, kasutades

innovatiivseid tehnoloogiaid.

- Ülesanne 2: Analüüsida olemasolevaid alternatiivseid lahendusi Euroopa Liidu

liikmesriikide võimalike innovatsiooni või uutel tehnoloogiate põhinevate

finantseerimismeetmete kaardistuse näol.

- Ülesanne 3: Töötada välja Eesti majanduskeskkonnale sobivad potentsiaalsed uued

tooted ja lahendused innovatsiooni finantseerimiseks ja erainvesteeringute mõju

suurendamiseks ning valideerida nende lahenduste tõhusust sihtrühmadega.

- Ülesanne 4: Pakkuda poliitikakujundajale valideeritud lahendustest lähtuvalt välja

praktilised soovitused, kuidas Eesti turul vastavat uut rahastusinstrumenti pakkuda koos

konkreetse, eelnevalt Eesti turu kontekstis valideeritud rahastamisskeemi lahendusega.

Rakendusuuringu tulemusel valmib Eesti turule sobilikuim rahastusinstrumendi lahendus/ed ja

selle sekundeerivad teaduspõhiselt koostatud soovitused, ettepanekud ja ekspertarvamused,

1 Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis (Rohepöörde trendid ja stsenaariumid Eestis - Arenguseire Keskus

4

mille kaudu saab Eesti ettevõtete innovaatilisi lahendusi finantseerida. Rakendusuuringu

raames kirjeldatakse, millisel tasemel paiknevad pakutavad lahendused Eesti

innovatsioonitrepil2. Uuringu laiem kasusaajate ring on kogu Eesti ettevõtjad k.a

katuseorganisatsioonid ning finantsasutused.

Töö (rakendusuuring) teostamisel tuleb järgida teadus- ja arendustegevuse põhitingimusi

ja kriteeriume3:

2.2.1. Uudsus – rakendusuuringu raames luuakse uus finantseerimispõhine lahendus ettevõtete

innovaatiliste lahenduste toetamiseks. Täna selline lahendus Eestis puudub ning teiste

riikide kogemuse ülevõtmine ei tagaks Eesti majanduskeskkonna ja siinsete ettevõtete

vajaduste ning väljakutsetega arvestamist.

2.2.2. Loomingulisus – rakendusuuring peab olema läbiviidud olemasolevatele teadmistele

toetudes, aga peab sisaldama ka uusi käsitlusi ja ideid, mis aitaks välja töötada uudset,

Eesti konteksti arvestavat finantsinstrumenti.

2.2.3. Ettemääramatu tulemus – rakendusuuringu lõpptulemust ette ei ole täpselt teada, parim

võimalik mudel innovatsiooni toetava(-te) rahastusinstrumendi(-tide) pakkumiseks

kujuneb rakendusuuringu raames. Rakendusuuringu I etapis toimub mudeli valideerimine

ehk testitakse praktilist rakendatavust ja tõhusust koostöös sidusrühmaga. Käesolevalt

puudub teadmine, milline lahendus on Eesti kontekstis parim ning milline lahendus

sobiks kõige paremini just suuremahuliste ning innovaatiliste projektide riskide

jagamisel.

2.2.4. Süstemaatilisus, st tegevus toimub vastavalt koostatud plaanile. Rakendusuuring peab

olema süsteemselt tegevuste ja etappidena läbi mõeldud ja planeeritud ja

dokumenteeritud, mis võimaldab tegevuste iteratiivsust ja korratavust. Loodav lahendus

on turul täiesti uudne, mistõttu kaasatakse teaduskraadiga valdkonnaeksperte, kes aitavad

jõuda põhjaliku teadusliku rakendusuuringuga parimate tulemusteni ning aitavad

valideerida metoodikat kõige sobivamal viisil.

2.2.5. Ülekantavus ja korratavus – rakendusuuringu käigus loodud mudelid ja lahendused

peavad olema vabalt kättesaadavad ja kasutatavad rakendamise või kordamise eesmärgil

teiste valdkondade raames ning, et uuest teadmisest saadav kasu oleks maksimaalne.

Rakendusuuringu tulemuste avaldamine võib toimuda nt teadusvaldkonda puudutavates

erialakirjanduses või/ja teaduskonverentside raames.

2.2.6. Rakendusuuringu ülesanded:

Tellitava rakendusuuringu neli uurimisülesannet on jagatud kaheks etapiks järgmiselt:

2 Eesti innovatsioonitrepp: https://employers.ee/innovatsioonitrepp-kiirendab-ettevotete-arengut/

3 Kättesaadavad: Frascati käsiraamat. Teadusuuringuid ja eksperimentaalarendust käsitlevate andmete kogumise ja esitamise suunised“ (2015), 2. peatükk „Teadus- ja arendustegevust kirjeldavad mõisted ja määratlused“, https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2016/11/FrascatiManual2015_2ptk.pd

5

Töö I etapp – erinevate liikmesriikide innovatsiooni või uute tehnoloogiate

finantseerimisskeemide kaardistus ja kohaliku turu-uuringu läbiviimine

(uurimisülesanded 1 ja 2). Selle põhjal Eesti turule võimaliku innovatsiooni- või

kasvulaenu lahenduse välja pakkumine ning valideerimine (uurimisküsimus 3).

Töö II etapp – Töö I etapi väljundist tulenevalt praktiliste ja konkreetsete lahenduste

pakkumine Eesti kapitaliturul esinevate kitsaskohtade lahendamiseks ja võimaluste

kasutamiseks (uurimisülesanne 4) koos riigile sobiva rahastamisskeemi lahenduse välja

pakkumisega.

3. Töö tegevused ja oodatav tulem

Uuringu tulemusena on välja selgitatud Eesti ettevõtete rahastusvajadused ja turutõrked

innovaatiliste/tehnoloogiamahukate projektide finantseerimisel ning pakutud välja uudne

rahastamisinstrument innovaatiliste lahenduste finantseerimiseks. Tulemused annavad

ülevaate, milliste probleemidega on Eesti ettevõtted kokku puutunud ning kas või kuidas need

on lahenenud. Täpsustub vajadus riigi sekkumise järele – milliseid sihtrühmasid ja milliste

instrumentidega on riigil kõige mõistlikum toetada, et ettevõtete finantseerimisvõimalusi

parandada ning kasvatada seeläbi ettevõtete kõrgema lisandväärtuse loomise ja ekspordi

võimekust koos konkreetsete ettepanekutega innovatsiooni finantseerimise pakkumisel koos

riigiabireeglite soovitustega. Uuringu raames on eeldatud, et kaitsetööstuse eripära on samuti

arvesse võetud.

3.1. Uurimisülesanne 1 (I etapp): Teiste riikide innovatsiooni toetavate

rahastusinstrumentide lahenduste kaardistus. Võimalik metoodika: dokumendianalüüs

ja kvantitatiivse ning kvalitatiivse andmeanalüüsi kombineerimine.

3.1.1. Millised on teiste riikide kogemused eelarvelt mahukate ja innovaatiliste

suurtehingute finantseerimise soodustamisel? Eesmärk on vähemalt viie riigi

lahendused ära kaardistada, nt eelistatult Saksamaa (KfW), Austria (Austria

Wirtschaftsservice Gesellschaft mbH), Holland (Netherlands Enterprise Agency),

Prantsusmaa (Bpifrance) ja Soome (Business Finland, Finnvera) näitel ning mujal

asjakohastes riikides.

3.1.2. Mis nõuded on esitatud ettevõtjale ning investeeringule ja kuidas on seatud

erinevate rahastamisvahendite puhul innovatsiooni tingimused.

3.1.3. Kuidas on teiste riikide teenuste sihtgrupid/fookused leitud?

3.1.4. Kas esineb lisanõudeid või välistusi? Näiteks on innovatsiooni rahastamisel

välistatud teatud sektorid.

3.1.5. Millised on näited võimalikest toodetest ja struktuurist erinevate riiklike

finantstoodete kombineerimisel. Kas leidub tooteid, kus on toetus kombineeritud

laenuga või näiteks on kasutusel lahendus, mille raames asendatakse teatud juhul

laen toetusega?

3.1.6. Kas investeeringute puhul, mis näiteks panustavad lisaks kliimaeesmärkide

täimisesse, ressursisäästu või ringmajanduse tegevustesse, esineb laenu saamisel

täiendavaid soodustavaid tingimusi?

6

3.1.7. Kuidas on korraldatud pakutavate rahastamisvahendite riigiabireeglid?

3.1.8. Kas laenu finantseerimiseks või riski maandamiseks pakutakse ka lisaks käendust

ja millistel tingimustel?

3.1.9. Kuidas on lahendatud vastava finantsasutuse poolt pakutavate rahastamisvahendite

riskide maandamine? Kas vastavate rahastamisvahendite puhul on kasutusel ka

riski jagamisel vastava riigi poolt pakutavat garantiid või mõnda muud lahendust?

Kui jah, siis mis tingimustel?

3.1.10. Kas pakutavate toodete puhul kasutatakse riski jagamiseks mõnda

edasikindlustamise võimalust näiteks läbi Euroopa Investeerimispanga (edaspidi

EIB) või Euroopa Investeerimisfondi (edaspidi EIF).

3.1.11. Kas toodete puhul on lubatud ka kombineerimine teiste Euroopa Liidu

toetusmeetmega ja millistel tingimustel?

3.1.12. Kas teistes riikides on innovatsiooni toetavate rahastusinstrumentide näol tegu

isetasuvate või kulumeetmetega?

3.1.13. Kuidas täpsemalt on lahendatud konsultatsiooniteenus finantseeringu saamisel

ettevõtjatele?

3.2. Uurimisülesanne 2 (I etapp): Eesti turutõrkeanalüüs. Võimalik metoodika: uuringu

läbiviimine, dokumendianalüüs ja kvantitatiivse ning kvalitatiivse andmeanalüüsi

kombineerimine. Turutõrke uuringus on kasutatud ka küsimuste koostamisel eelneva

ehk uurimisülesande I tulemit.

3.2.1. Millistes sihtrühmades/sektorites esinevad turutõrked ettevõtete kasvu- ja

suuremahuliste projektide finantseerimisel?

3.2.2. Mis eesmärkide täitmiseks on ettevõtetel kasvuraha ebapiisavalt saadaval –

ekspordivõimekuse suurendamine, toote- ja teenuse innovatsioon,

digitaliseerimine, energiasääst, ehk investeeringud taastuvenergiasse, toote- ja

teenuse väärtusahelas üles liikumine, kohaliku ressursi väärindamine, uute toodete

ja teenuste turule toomine ning portfelli mitmekesistamine, ühinemise ja

omandamise tehingud.

3.2.3. Millistes sektorites4 on põhjendatud riigi sekkumine kapitaliturul ja millistes ei ole

põhjendatud, et majanduslik mõju ja võimendus oleks suurim?

3.2.4. Millised on ettevõtete takistused ja väljakutsed innovatsioonimahukate või uudse

tehnoloogiaga projektide rahakaasamiste puhul?

3.2.5. Kas innovatsioonimahukate või uudse tehnoloogiaga projektide finantseerimisel on

seatud pangandussektorile seadusandlikud piirangud?

3.2.6. Mis puudused (nt tehnoloogiarisk, puudulik äriplaan, tagatise, omafinantseeringu

puudumine jne) iseloomustavad pankade poolt pooleli jäetud suurtehinguid?

3.2.7. Nõudluse hindamine, hinnanguliselt mitu innovaatilist projekti jääb aastas

rahastamata või liigub Eestist väljapoole ilma riigi sekkumiseta?

4 Või ka alternatiivsed karakteristikud nagu nt ekspordi potentsiaal, regionaalne või sotsiaalmajanduslik mõju vms

7

3.3. Uurimisülesanne 3 (I etapp): Teiste riikide kogemuse ja turutõrkeanalüüsist selgunud

tulemuste põhjal koostatud ning valideeritud hüpotees võimalikest

rahastamisvahenditest koos riigiabianalüüsiga. Võimalik metoodika:

dokumendianalüüs, intervjuud ja/või fookusgrupid ja kvantitatiivse ning kvalitatiivse

andmeanalüüsi kombineerimine.

3.3.1. Innovatsiooni toetava rahastusinstrumendi mudeli väljatöötamine:

Töötatakse välja konkreetne mudel või mudelid, mis on sobivad Eesti

ettevõtluskeskkonda silmas pidades. Toetudes eelnevalt teostatud turutõrke

uuringul ja teiste riikide kogemustel.

3.3.2. Riigiabi ja regulatiivse sobivuse analüüs: Hinnatakse mudelite ühilduvust

kehtivate seadusandlike ja regulatiivsete nõuetega, sealhulgas riigiabi reeglitega,

et tagada nende seaduslikkus ja rakendatavus.

3.3.3. Mõju hindamine: Analüüsitakse, kuidas väljapakutud mudelid mõjutavad Eesti

majandust laiemalt, sealhulgas nende potentsiaali soodustada innovatsiooni ja

ettevõtluse arengut.

3.3.4. Nõustamisteenuste ja täiendavate toetusmeetmete väljatöötamine: Pakutakse

välja lisameetmeid, nagu nõustamisteenused ja koolitusprogrammid, et toetada

ettevõtjaid võimalike uute rahastusinstrumentide võimaluste maksimaalsel

ärakasutamisel.

3.3.5. Mudeli valideerimine: Testitakse väljatöötatud mudeli(te) praktilist

rakendatavust ja tõhusust koostöös sihtrühmadega, nagu ettevõtjad, finantseerijad

ja poliitikakujundajad (v.t punkt 7). Valideerimisprotsess hõlmab tagasiside

kogumist ja mudeli kohandamist vastavalt sellele.

3.3.6. Pilootprojektide kavandamine: Planeeritakse ja viiakse läbi pilootkaasus, et

testida mudelite praktilist rakendust reaalses majanduskeskkonnas koos

sidusrühmadega.

3.3.7. Sidusrühmade kaasamine ja koostöö: Tagatakse pidev suhtlus ja koostöö

erinevate sidusrühmadega kogu uuringu vältel, et tagada lahenduste asjakohasus

ja tõhusus (v.t punkt 7).

Uurimisülesande nr. 3 eesmärk on tagada, et väljatöötatud rahastamismudel(id) oleksid

praktilised, tõhusad ja kohandatud Eesti majanduskeskkonna vajadustele, pakkudes kindlat

alust ettevõtete innovatsiooni ja kasvu toetamiseks.

Teenuse I etapi väljundiks on eestikeelne vahearuanne, mis kajastab kõiki uurimistöö

eelnevate uurimisülesannete etappe s.h uute finantsinstrumentide mudeldamist ja

valideerimist.

Vahearuanne sisaldab:

 Detailset kirjeldust: Ülevaadet teiste riikide praktikast, läbiviidu turutõrke tulemuste

analüüsi ning kirjeldust väljatöötatud mudelitest ja finantsinstrumentidest, sealhulgas

kirjeldades nende struktuuri, eesmärke ja eeldatavat mõju.

 Analüütilisi tulemusi: Analüüsitud on tulemused, mis käsitlevad mudelite ja

finantsinstrumentide efektiivsust, sobivust ja rakendatavust Eesti kontekstis.

8

 Visuaalsed materjale: Aruannet täiendavad kommenteeritud ja analüüsitud joonised,

graafikud ja tabelid, mis aitavad paremini mõista keerukaid mudeleid ja nende mõju.

 Sidusrühmade tagasisidet: Aruandes käsitletakse ka sidusrühmade tagasisidet ja

nende vaatenurki, mis on kogutud nii mudeli valideerimise kui ka pilootprojektide

käigus.

3.4. Uurimisülesanne 4 (II etapp): Riigi roll ja võimalused soodustada Eesti ettevõtete

kapitali kättesaadavust innovatsioonimahukate projektide finantseerimisel. Võimalik

metoodika: fookusgrupi arutelud ettevõtjate, kaasatud EIS-i toetusmeetmetest abi

saanud ettevõtted nagu näiteks rakendusuuringu programmi, arenguprogrammi, Ida-

Viru ehk Õiglase Ülemineku Fondi toetuse saajad jne, EIS-i välisinvesteeringute

keskus, Eesti Pangaliiduga, Eesti Riski- ja Erakapitali Assotsiatsiooniga ning vajadusel

teiste ettevõtete esindusorganisatsioonidega (v.t punkt 7).

Antud uurimisülesanne keskendub uurimisülesandes 1, 2 ja 3 tuvastatud erisustele ning

analüüsib nii nende põhjuseid kui ka omavahelisi seoseid ja toob välja potentsiaalsed

võimalused innovatsiooni toetava(-te) rahastusinstrumendi(-tide) võimalikuks

pakkumiseks. Tuginedes eelnevalt välja selgitatud informatsioonile võrdlusgrupis ning

teiste Euroopa Liidu liikmesriikide parimatele praktikatele.

3.4.1. Koostatud analüüs milliseid rahastamisvahendeid võiks Eestis innovatsiooni

finantseerimisel kaaluda ning miks?

3.4.2. Koostatud analüüs, millist edasikindlustamise või riski jagamise lahendust

vastavate rahastamisvahendite puhul võiks kasutada.

3.4.3. Eelneva põhjal koostatud riigi seisukohalt innovatsiooni toetava(-te)

rahastusinstrumendi(-tide) toote/toodete rahastamisskeem koos õigusliku

analüüsiga. Sisaldades ettepanekuid, mida tuleb antud skeemi rakendamiseks

„Ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduses“ (edaspidi ETS) ja

vastava seadusega seotud määruste raames lisada või muuta.

3.4.4. Milline võiks ja peaks olema riigi roll varasemalt tuvastatud turutõrgete

lahendamisel, sh eri majandustsüklites?

3.4.5. Uute riiklike rahastamisvahendite rakendamise võimendava mõju ja lisandväärtuse

hindamine potentsiaalsete kasusaajate põhjal.

3.5. Teenuse II etapi väljundiks on järgmised töötulemused:

3.5.1. Eestikeelne kirjalik lõpparuanne, mis hõlmab kõiki ülalnimetatud

küsimusi mõlemast teenuse etapist, väljatöötatud toodete kirjeldust ning

mida saadavad kommenteeritud joonised, graafikud ja tabelid. Lõpparuandes

käsitletavate küsimuste ring võib olla ka laiem, kui see osutub vajalikuks töö

teostamise käigus ning on otseselt seotud püstitatud eesmärkidega.

3.5.2. Rakendusuuringu lõpparuande põhjal eesti- ning ingliskeelse

uuringutulemusi tutvustav lühendatud Powerpoint ettekanne ning

uuringutulemuste 1-leheküljepikkuse kokkuvõtte eesti ja inglise keeles.

9

3.5.3. Infoseminar uuringu tulemuste tutvustamiseks, pakkudes osalejatele

võimalust saada ülevaade uuringu tulemustest ja peamistest järeldustest.

4. Nõuded pakkuja meeskonnale:

4.1. Pakkuja peab hanke objektiks oleva uuringu tegevuste läbiviimiseks moodustama

teadusvõimekuse ja -kogemusega ekspertidest koosneva meeskonna, milles on

esindatud läbiviimise pädevused ja eelnevad kogemused. Finantsanalüütiku raames on

eeldatud, et kaasatakse väliseksperti.

4.2. Meeskonda peavad kuuluma liikmed, kellest igaüks eraldi peab vastama vastavale

liikmele sätestatud nõuetele ning kelle pädevused kokku peavad katma uuringu

olulisemateks ülesanneteks vajalikud oskused vähemalt järgmiselt:

4.2.1. Projektijuht:

4.2.1.1. Peab olema hanke algamisele (hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku

saatmise kuupäev) eelneva viimase 60 kuu jooksul projektijuhtimise kogemust, mille

jooksul on juhtinud vähemalt 3 uuringu läbiviimist projektijuhi rollis, mis hõlmas ka

uuringu metoodika loomist. Projektijuht on tellijale esmaseks kontaktiks ning ta

vastutab projekti sujuva läbiviimise, koordineerimise ja tellijaga teabevahetuse eest

(esitada vastav kogemus CVs);

Metoodik:

4.2.1.2. Peab omama hanke algamisele (hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku

saatmise kuupäev) eelneva viimase 60 kuu jooksul vähemalt 24 kuud töökogemust

metoodikuna, mille jooksul on teinud töid metoodikuna vähemalt 3 (kolmes) teadus-

ja arendusuuringus5, mille üheks uurimisülesandeks on/oli metoodika väljatöötamine,

ning on olnud otseselt seotud metoodika väljatöötamisega vastavates uuringutes

(uuringud peavad olema lõppenud nimetatud referentsperioodil või olema kestnud

pakkumuse esitamise hetkeks vähemalt 6 kuud);

4.2.2. Finantsanalüütik (välisekspert)

4.2.2.1. Välisekspert peab omama hanke algamisele (hankija poolt pakkumuse esitamise

ettepaneku saatmise kuupäev) eelneva viimase 60 kuu jooksul vähemalt 24 kuud

töökogemust finantsanalüütikuna, mille jooksul on teinud töid vähemalt 3 (kolmes)

projektis, mille sisuks on majandus ja/või maksualased analüüsid (projektid peavad

olema lõppenud nimetatud referentsperioodil või olema kestnud pakkumuse esitamise

hetkeks vähemalt 6 kuud);.

4.2.3. Majandusanalüütik:

4.2.3.1. Peab omama hanke algamisele (hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku

saatmise kuupäev) eelneva viimase 60 kuu jooksul vähemalt 24 kuud töökogemust

majandusanalüütikuna, mille jooksul on teinud töid vähemalt 3 (kolmes) teadus- ja

5 Teadus- ja arendustegevus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse mõistes.

10

arendusuuringus6, mille sisuks on majandus ja/või maksualased analüüsid (uuringud

peavad olema lõppenud nimetatud referentsperioodil või olema kestnud pakkumuse

esitamise hetkeks vähemalt 6 kuud);.

4.2.4. Jurist:

4.2.4.1. Peab olema hanke algamisele (hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku

saatmise kuupäev) eelneva viimase 60 kuu jooksul omandanud vähemalt 24 kuud

töökogemust õiguseksperdina, mille jooksul on teinud töid õigus- ja riigiabianalüüsi

koostamisel.

4.3. Vähemalt ühel alapunktides 4 nimetatud meeskonnaliikmel peab olema vähemalt

magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon ning kes on avaldanud vähemalt 3

(kolm) kõrgetasemelist publikatsiooni (mis vastavad klassifikatsioonile 1.1, 1.2, 2.1 või

3.1) (esitada vastav kogemus CVs).

4.4. Pakkuja esitab pakkumuses punkti 4 alapunktides nimetatud pädevuste ja kogemusega

kasutatavate meeskonnaliikmete nimekirja koos projektimeeskonna liikmete CV-dega,

milles on selgelt ja üheselt tuvastatavad tingimustele vastavuse hindamiseks vajalikud

andmed. CV-de esitamisega pakkuja ühtlasi kinnitab, et vastavad meeskonnaliikmed on

andnud nõusoleku töö teostamisel osalema.

4.5. Üks isik võib täita maksimaalselt kahte rolli (nt projektijuht-metoodik), kuid sellisel

juhul peab antud isik täitma igale antud rollile esitatud nõudeid.

4.6. Juhul, kui pakkuja nimetab meeskonna koosseisu täiendavaid liikmeid, keda pole

nõutud või kellele pole seatud tingimusi (nt assistent), siis nende meeskonnaliikmete

osas nõuetele vastavust ei kontrollita.

5. Nõuded töö teostamisele

Hangitavate tööde teostamise tähtaeg on 7 (seitse) kuud arvates hankelepingu sõlmimisele

järgnevast tööpäevast. Pakkujal peab olema valmisolek alustada hankelepingujärgsete tööde

teostamisega hankelepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast arvates ja nimetatud tingimusega

tuleb Pakkujatel pakkumust, s.h projektiplaani, esitades arvestada. Lõpparuande maht ei tohi

ületada 50 lehekülge, mille hulka ei loeta kirjanduse loetelu, lisasid jms.

6. Tulemuse rakendamine

Töötulemid on mõeldud kasutamiseks Hankijale ning Hankijaga seotud huvigruppidele (nt

avaliku sektori asutused, ettevõtjad ning pangandussektor). Uuringu tulemusi kasutatakse

„Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“

alusel uute rahastamisvahendite ehk (i) laenude, (ii) käenduste ja (iii)

omakapitaliinvesteeringute rakendamiseks.

6 Teadus- ja arendustegevus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse mõistes.

11

Töötulemite ning uuringu käigus kogutud informatsiooni intellektuaalomandi õigused

kuuluvad Hankijale. Hankijal on õigus tööd avalikustada Hankija veebilehel ja muudes

infokanalites, ilma et sellega kahjustataks või piirataks rakendusuuringu koostaja õigusi.

7. Töö teostamisse kaasatavad asutused

Töö teostamisse tuleb vähemalt kaasata:

7.1.1. EIS-i välisinvesteeringute keskus, ettevõtete käenduste ja laenude osakond, toetuste

üksus, Startup ökosüsteemi osakond, rakendusuuringute keskus.

7.1.2. AS SmartCap

7.1.3. Eesti Pangaliit

7.1.4. Eesti Riski- ja Erakapitali Assotsiatsiooniga

7.1.5. Eesti Kaitsetööstuse Liit

7.1.6. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

7.1.7. Eesti Keemiatööstuse Liit

7.1.8. Eesti Plastitööstuse Liit

7.1.9. Eesti Elektroonikatööstuse Liit

7.1.10. Eesti Masinatööstuse Liit

7.1.11. Eesti Toiduainetööstuse Liit

7.1.12. Eesti Meretööstuse Liit

7.1.13. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

7.1.14. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ

7.1.15. Asutajate Selts

7.1.16. Eesti Puitmajaliit ning vajadusel teiste ettevõtete esindusorganisatsioonidega

8. Töö tuleb teostada 2 (kahes) etapis järgmiselt:

8.1. I etapi Tulem antakse üle pärast selle teostamist edukaks tunnistatud pakkumuses

esitatud ajagraafikust tulenevatel tähtajal. Koos I etapi Tulemiga esitab Pakkuja

lepingu lisale 3 vastava digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti. II etapi

Tulemi esitab Töövõtja Tellijaga sõlmitud lepingu punktis 2.2 sätestatud tähtajaks.

Koos II etapi Tulemiga esitab Töövõtja lepingu lisale 3 vastava digitaalselt

allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti. I etapp peab valmis saama hiljemalt 5

(viie) kuu pärast lepingu sõlmimist.

8.2. Pakkuja esitatud pakkumuses on kirjas, millised Töö tegevused kuuluvad I ja II etappi.

Pakkuja esitatud Töö tegevuste ja maksumuse etappideks jaotamise alused peavad

olema põhjendatud (põhjendatust arvestatakse ka pakkumuse hindamisel). Pakkuja

peab pakkumuse koostamisel ning tegevuste jagamisel I ja II etappi arvestama, et I

etapi täitmise eest tasub Hankija 50% kogusummast ja II etapi eest 50% kogusummast.

I etapis teostatud Töö tegevused moodustavad I etapi Tulemi ja II etapis teostatud Töö

tegevused moodustavad II etapi Tulemi.

12

8.3. Enne I etapi tulemuste vastuvõtmist ja selle eest tasumist peab MKMi juhtrühm

kinnitama, et need tulemused vastavad tehnilisele kirjeldusele, nagu on määratletud

lepingu punktides 2.4 ja 2.5 ning uuringu läbiviimise dokumendi lisas 1 toodud

tehnilistes kirjeldustes punktides 3.1, 3.2 ja 3.3.

8.4. II etapi tulemusel on koostatud rakendusuuring, mis on kinnitatud MKMi juhtrühma

poolt ja vastab oma sisult lisas 1 toodud tehnilise kirjelduse punktile 3.

8.5. II etapp lõpeb lõpparuande esitamisega. Enne lõppraporti esitamist esitatakse vähemalt

kaks nädalat enne lõpptähtaega lõppraporti mustand kooskõlastamiseks. Lõppraporti

vastuvõtmisel allkirjastab Tellija vastava akti ja Töövõtjale tasutakse ülejäänud 50%

töö kogumaksumusest. II etapp peab valmis saama 7 (seitsme) kuu jooksul lepingu

sõlmimisest.

8.6. Punktis 3.5.3 nimetatud infoseminar tuleb läbi viia hiljemalt 30 päeva pärast

lõppraporti vastuvõtmisest. Täpsem päev lepitakse poolte vahel kokku.

8.7. Töö teostamise algusajaks on hiljemalt 7 (seitse) päeva pärast lepingu sõlmimist.

9. Pakkuja Töö juhtimine

9.1. Töö teostamisel tagab Pakkuja ülesannete tähtaegse valmimise vastavalt

lepingutingimustele. Pakkuja ülesanne on Töö teostamise ja selle tulemite tagamine

ning võimalike riskide maandamismeetmete planeerimine ja rakendamine vastavalt

töövõtulepingule. Pakkuja projektijuht korraldab projektirühmade üld-, teemapõhiseid

ja erakorralisi koosolekuid: valmistab ette päevakava ja vajalikud töömaterjalid

koostöös ja kooskõlastatuna Tellija projektijuhiga, juhib koosolekuid, korraldab

protokollimise ja juhtrühmas juhtrühma liikmete vastuvõetud otsuste täitmise.

10. Projektiplaan ja ajakava

10.1. Pakkuja esitab pakkumuses projektiplaani ja ajakava näiteks Gantti

diagrammina või muu samaväärse vahendiga näitlikustatult, mis sisaldab muuhulgas

tööde teostamist tutvustavat ülevaadet, tulemeid, riskide haldamise meetmeid, mille

koostamisel tuleb lähtuda allpool toodud tingimustest ja tehnilisest kirjeldusest.

10.2. Pakkuja esitab töö tegevuste läbiviimise detailse ja loogilise ülesehitusega

kirjelduse (s.o töö teostamise projektiplaan ja ajakava), mis peab vastama vähemalt

järgmistele tingimustele:

10.2.1. Pakkuja esitab teostatava Töö kirjelduse ning selgitab arusaama

rakendusuuringu eesmärgist, mis põhjalikult, selgelt ja struktureeritult

kajastab seatud eesmärkide saavutamiseni ja töövõtulepingu tingimustele

vastavate tulemiteni viivat protsessi, pakkuja visiooni koostööst Tellijaga.

Kõik kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt seotud. Pakkuja

kirjeldab detailselt Töö edukat teostamist toetavaid tegevusi. Pakkuja

esitatud pakkumuses on kirjas, millised Töö tegevused kuuluvad I ja II

etappi. Töö tegevused jaotatakse kaheks selgelt eristatavaks etapiks. Iga

13

etapi juures peab tegevuste lõikes kirjeldama pakkuja ja Hankija rolli ning

tooma välja tegevuste lõikes töömahu (tundides) igas etapis.

10.2.2. Pakkuja selgitab projektiplaanis töövõtulepingu täitmisel kasutatavate

spetsialistide tööjaotust ja koormust (tundides). Pakkuja kirjeldab

projektimeeskonda. Pakkuja kirjeldab meeskonda hanketingimustes

kirjeldatud I ja II etapi tulemi saavutamiseks ning projektiplaani

elluviimiseks läbi rollide ja vastutuse isikulise jaotuse, kus on välja toodud

ka I etapi ja II etapi Tulemi realiseerimise peavastutaja ja kaasvastutajad.

10.2.3. Projektiplaanis peab pakkuja välja tooma, millist sisendinfot on vastava

Töö etapi teostamisel vaja ning millised on I etapi Tulemi ja II etapi Tulemi

saavutamiseks koostatavad dokumendid ja tulemid. Lisaks tuleb esitada Töö

käigu ja Töö I ja II etapi tulemi dokumenteerimise põhimõtted.

10.2.4. Töö projektiplaan ja läbiviimise ajakava peab olema realistlik ning

sisaldama tegevuste jaotust nädalate kaupa. Töö ajakavas on arvestatud

teostatud Töö Tellijale esitamise tähtpäevadega. Ajakava peab sisaldama

varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade

ja meeskonna puhkustega.

10.2.5. Pakkuja kirjeldab pakkuja projektijuhtimise, kvaliteedijuhtimise ja

riskide haldamise meetmeid ning põhjendab nende mõju eesmärkide

saavutamisele. Riskide maandamise võimalused ja halduse ettepanekud

peavad olema esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja

põhjendatult.

10.3. Esitatud töö teostamise projektiplaan ja ajakava on aluseks pakkumuse

hindamisel vastavalt pakkumuste hindamismetoodika dokumendis toodud punktile

2.1.2.

11. Pakkumise sisu

11.1. Pakkuja esitab pakkumuses vähemalt:

11.1.1. Pakkumuse maksumuse (töö teostamise kogumaksumus eurodes ilma

käibemaksuta. Juhul, kui Pakkuja on käibemaksukohuslane, lisada märge

käibemaksu lisandumise kohta).

11.1.2. Tööd teostavate isikute CV-d, millest nähtub meeskonna vastavus

tehnilises kirjelduses toodud nõuetele ja võimaldab hankijal seatud

tingimuste täitmist kontrollida.

11.2. Esialgne visioon rakendusuuringu ülesande lahendamisest, mis sisaldab

vähemalt:

11.2.1. arusaama rakendusuuringu eesmärgist ja uurimisküsimustest ning

visiooni stsenaariumide koostamisest;

14

11.2.2. rakendusuuringu teostamise aja- ja tegevuskava;

11.2.3. rakendusuuringu projektijuhtimise kirjeldust;

11.2.4. rakendusuuringu teostamisega seotud riske ja nende

maandamismeetmeid.

11.3. Punktides 11.1 ja 11.2 esitatud andmete alusel toimub pakkumuste hindamine

vastavalt hindamismetoodikas toodule.

11.4. Pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 kalendripäeva pakkumuste esitamise

tähtpäevast arvates.

Lisa 2

Rakendusuuring „Uudse rahastamisvahendi väljatöötamine ettevõtete

innovatsioonimahukate investeeringute toetamiseks“ hindamismetoodika ja eduka

pakkumuse valimine

1. Üldised põhimõtted

1.1. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi lähtuvalt hindamismetoodikas

esitatud hindamiskriteeriumitest 100-väärtuspunkti süsteemis. Kui pakkumus ei vasta

hankija poolt käesoleva pakkumuse esitamise ettepanekus ja lähteülesande kirjelduses

esitatud tingimustele, siis pakkumus lükatakse tagasi ja pakkumust ei hinnata.

1.2. Hankija lükkab pakkumuse tagasi ka juhul, kui pakkuja on esitanud hanke eeldatavat

maksumust ületava, 0 või negatiivse väärtusega maksumuse.

1.3. Hankekomisjoni hindamiskriteeriumitele antud punktid summeeritakse. Hankekomisjon

annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse

vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine.

1.4. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus

hindamiskriteeriumide alusel vastavalt hindamismetoodikas kirjeldatule, mille

väärtuspunktide summa kokku on suurim.

1.5. Hankija ei tunnista edukaks pakkumust, mis on punktide 2.1.2 või 2.1.3 alusel saanud

hindamisel 5 punkti. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma.

1.6. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai

rohkem punkte hindamiskriteeriumi „Koostatava metoodika kirjeldus“ eest (vt p 2.1.3).

Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse edukas pakkuja liisu

heitmise teel. Liisu heitmise juhise, ajakava ja muu täpsema info saadab hankija

pakkujatele e-kirja teel.

2. Hindamismetoodika kirjeldus

2.1. Pakkumuse hindamine viiakse läbi 3 hindamiskriteeriumi alusel, milleks on:

2.1.1. Pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta (osakaal 20%):

Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse pakkumusele, mille pakkumuses esitatud käibemaksuta

töö kogumaksumus on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi

järgi:

„väärtuspunktid“ = „kõige odavama pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta” ÷

„hinnatava pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta” × 20.

Saadud tulemus ümardatakse kuni teise komakohani.

2.1.2. Töö teostamise projektiplaan ja ajakava (osakaal 30%):

“Väärtuspunktid” = “hinnatava pakkumuse projektiplaani ning ajakava eest antud

hindamispunktid” ÷ “kõrgeimad projektiplaani ning ajakava eest antud hindamispunktid” × 30.

Hankija hindab pakkumuse koosseisus esitatud arusaama uuringu eesmärgist, projektiplaani ja

ajakava vastavust lähteülesande kirjeldusele, detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust,

uuringuprojekti juhtimist, meeskonna tööjaotust, kvaliteedijuhtimise põhimõtteid ja riskide

maandamist vastavalt järgmisele skaalale:

2.1.2.1. komisjon saab anda maksimaalselt 30 hindamispunkti:

30 hindamispunkti – 30 punkti antakse, kui:

2.1.2.1.1. Pakkuja on väga hästi aru saanud ja lahti selgitanud töövõtulepingu objekti olemuse

ja ülesandepüstituse.

2.1.2.1.2. Projektiplaan ja ajakava vastab täies ulatuses uuringu läbiviimise alusdokumentides

esitatud tingimustele ja lähteülesandele. Uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud

tegevused on loogilises järjestuses, omavahelises seoses ja kooskõlas uuringu

lähteülesande kirjeldusega. Tööd on jaotatud uuringu läbiviimiseks sobiva kestusega

etappideks, etapi tööde mahuhinnangud on realistlikud, arvestades etapi tulemite

mahtu. Projektiplaani osas on tegemist põhjaliku ja realistliku projektiplaani etappide

kirjeldusega, mis võimaldab realiseerida töövõtulepingu objekti läheülesande

kirjelduses püstitatud eesmärgid tähtaegselt. Esitatust nähtub selgelt, kuidas uuringu

läbiviimise alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning

eesmärkidele plaanitakse realiseerida.

2.1.2.1.3. Pakkumuses kirjeldatakse üksikasjalikult uuringuprojekti juhtimist ja uuringu

juhtrühma tegevuse koordineerimist (uuringu juhtrühma moodustab Pakkuja

kooskõlastatult Tellijaga), sh koostööd Pakkuja ja Tellija vahel ning omavahelist

kommunikatsiooni, mis kõik kokku võimaldab uuringu vastavalt lepingutingimustele

valmis saada.

2.1.2.1.4. Ülesanded meeskonnas on jaotatud optimaalselt ning pakkumusest lähtub selgelt,

kuidas meeskonna liikmete oskused ja kogemused integreeritakse ühiselt töötamisse

uuringu eesmärgi saavutamiseks.

2.1.2.1.5. Pakkumuses on selgelt kirjeldatud uuringu kvaliteedijuhtimise põhimõtteid ning

kuidas neid rakendatakse projekti jooksul.

2.1.2.1.6. Riskide halduse ettepanekud on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult,

struktureeritult ja põhjendatult. Riskianalüüs on põhjalik, läbimõeldud ja ammendav,

hõlmab nii sisust (analüüsi teemast) kui teostamisprotseduuridest lähtuvaid riske,

hinnatud on erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on

vastutavad isikud. Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud, selgelt ja

arusaadavalt põhjendatud ning tagavad töö teostamise käigus tekkivate võimalike

probleemide lahendamise kvaliteetseks teostamiseks.

20 hindamispunkti – 20 punkti antakse, kui 1 kuni 2 komponenti 30 punkti kirjelduses nimetatud

komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt.

10 hindamispunkti – 10 punkti antakse, kui 3 kuni 4 komponenti 30 punkti kirjelduses nimetatud

komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt.

5 hindamispunkti – 5 punkti antakse, kui 5 või enam komponenti 30 punkti kirjelduses nimetatud

komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. Pakkumus on aimatavas seoses hanke

alusdokumendi kirjelduses toodud eesmärkide ja oodatava tulemusega ja/või pealiskaudselt

kirjeldatud, sisaldab suuremaid puudusi ja/või või vajab suuremaid kohandusi, et pakutud lahendus

täidaks seatud eesmärke.

2.1.3. Koostatava metoodika kirjeldus (osakaal 50%):

„Väärtuspunktid“ = “hinnatava pakkumuse koostatava metoodika kirjelduse eest antud

hindamispunktid” ÷ “kõrgeimad koostatava metoodika kirjelduse eest antud hindamispunktid” ×

50.

Hinnatakse uuringu eesmärgist lähtuva plaanitava kasutatava metoodika kirjeldust Eesti

ettevõtetele suunatud uue innovatsioonimahukate investeeringute toetamiseks rahastamisvahendi

arenduse seisukohast.

2.1.3.1. Komisjon saab anda maksimaalselt 50 hindamispunkti:

50 hindamispunkti – 50 punkti antakse, kui:

2.1.3.1.1. kasutatav metoodika (uuringu eesmärgist lähtuva pakkuja plaanitava kasutatava

metoodika kirjeldus ja põhjendatus valitud metoodika kasutamiseks) lähtub väga

selgelt ja hästi üldtunnustatud kaasaegsetest metodoloogilistest põhimõtetest.

Meetodid ja nendest tulenevad tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt

ning on suunatud uudse rahastamisvahendi arendamisele Eesti ettevõtete

teadusmahukate arenduste finantseerimiseks.

2.1.3.1.2. Selgitatakse kuidas kogutakse ja analüüsitakse andmeid Eesti ettevõtete vajaduste,

väljakutsete ning rahastamisvõimaluste kohta, eriti seoses tehnoloogiamahukate

arendustega. See sisaldab kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmekogumise

meetodite kasutamist, sealhulgas küsitlusi, intervjuusid ja juhtumiuuringuid.

2.1.3.1.3. Selgitatakse, kuidas arendatakse rahastamisvahendi mudelit ning valideerimise

protsessi, arvestades Eesti majanduskeskkonda ja tehnoloogiamahukate projektide

eripära.

2.1.3.1.4. kirjeldatakse, kuidas kaasatakse huvipooli mudeli arendamise protsessi ning kuidas

nende tagasisidet kasutatakse mudeli täiustamiseks.

2.1.3.1.5. Kirjeldatakse, kuidas testitakse mudelit, et hinnata selle praktilist toimivust ja teha

vajalikke kohandusi.

2.1.3.1.6. Valimi moodustamise vajadust on asjakohaselt hinnatud ja selle tegemise korral on

valimi suurus piisav ja selle moodustamise alused on selgelt põhjendatud.

2.1.3.1.7. Valitud riikide valik ja nende riikide praktikate analüüs on kirjeldatud põhjalikult

ning üksikasjalikult selgitatud riikide ja võrdlusmeetodite valikut. Analüüsitakse

vähemalt viie ELi riigi praktikaid.

2.1.3.1.8. Pakkumuses on selgitatud, kuidas valitud uurimismetoodika, andmeallikate ja

valimiga on võimalik täita püstitatud eesmärk parimal viisil.

2.1.3.1.9. Lisaks läheülesande kirjelduses nõutule on koos sisuliste ja selgelt arusaadavate

põhjendustega välja pakutud hankija poolt aktsepteerimist leidvaid lahendusi, mis

võimaldavad töö teostamise eesmärke efektiivsemalt saavutada.

35 hindamispunkti – 35 punkti antakse, kui 1 kuni 2 komponenti 50 punkti kirjelduses nimetatud

komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt.

20 hindamispunkti - 20 punkti antakse, kui 3 kuni 4 komponenti 50 punkti kirjelduses nimetatud

komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt.

5 hindamispunkti – 5 punkti antakse, kui 5 või enam komponenti 50 punkti kirjelduses nimetatud

komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. Metoodika on pealiskaudselt kirjeldatud,

seoseid ei ole loodud ning hankijal ei teki veendumust, et valitud metoodika aitab parimal

võimalikul viisil kaasa eesmärkide saavutamisele.

Lisa 3

TÖÖVÕTULEPINGU nr

ERITINGIMUSED

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-

Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

hankekorra alusel kantsler Ahti Kuningas (edaspidi tellija),

ja

XXX, registrikood …, asukoht …, mida esindab /juhatuse liige /volituse alusel … (edaspidi

töövõtja),

keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,

sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu

sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi.

1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja

üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib

prioriteetsem dokument.

2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg

2.1. Lepingu ese on rakendusuuringu „Uudse rahastamisvahendi väljatöötamine ettevõtete

innovatsioonimahukate investeeringute toetamiseks“ (edaspidi töö) teostamine, mida

töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele.

Tööülesande täpsem kirjeldus on sätestatud lepingu lisas 1.

2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud rakendusuuringu „Uudse rahastamisvahendi

väljatöötamine ettevõtete innovatsioonimahukate investeeringute toetamiseks“

tellimise tulemusena1 ning vastavalt rakendusuuringu korraldamise alusdokumentidele

ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele2.

2.3. Täitja teostab punktis 2.1 nimetatud Töö ja annab I etapi Tulemi Tellijale 5 (viie) kuu

pärast peale lepingu sõlmimist ja II etapi Tulemi Tellijale üle 7 (seitsme) kuu pärast

Lepingu allkirjastamist.

2.4. Täitja teostab punktis 2.1 Töö Tellijale üle etappide kaupa. I etapi Tulem (sh

vahearuande ja muu koostatud dokumentatsioon, vt lisaks Lisa 1 „Tehniline kirjeldus“

punkti 3) antakse üle pärast selle teostamist Pakkumuses esitatud ajagraafikust tuleneval

tähtajal hiljemalt 5. (viienda) kuu viimasel tööpäeval arvates lepingu sõlmimisest.

1 Erand RHS § 11 lg 1 p 19 alusel 2 Kooskõlas MKM hankekorra §-ga 12

2.5. II etapi Tulem (sh lõpparuanne, protokollid, memod, uuringutulemusi tutvustav

Powerpoint ettekanne, uuringutulemuste kokkuvõtte eesti ja inglise keeles (ja muu

koostatud dokumentatsioon) vastavalt Lisa 1 Tehniline kirjelduse punktile 3 Tellijale

üle hiljemalt 7. (seitsmenda) kuu viimasel tööpäeval arvates Lepingu allkirjastamisest.

2.6. Tellija vaatab töö üle viie tööpäeva jooksul arvates töö üleandmisest ja teatab töövõtjale,

kui töö ei vasta lepingutingimustele. Nimetatud tähtaja jooksul kirjaliku teate

mittesaatmisel loetakse lõppraport tellija poolt heakskiidetuks.

2.7. Töö loetakse vastuvõetuks, kui tellija on allkirjastanud sellekohase akti.

3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas … eurot,

millele lisandub käibemaks

3.1.1. I etappi täitmisel tasutakse 50% punktis 3.1 nimetatud summast

3.1.2. II etappi täitmisel tasutakse 50 % punktis 3.1 nimetatud summast

4. Poolte volitatud esindajad

1.1. Tellija volitatud esindaja Lepingu tingimuste täitmisel ja kontrollimisel ja vastuvõtmisel

on Andres Võrang, telefon 625 6390, e-post [email protected].

4.1. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on

…., telefon … , e-post … .

5. Lepingu lisad

5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:

Lisa 1. Rakendusuuringu läbiviimise alusdokumendid (sh tehniline kirjeldus);

Lisa 2. Töövõtja pakkumus.

Lisa 3. Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm

6. Muud sätted

6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil:

https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-

ministrid/hanketeated

6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik.

6.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt.

Tellija Töövõtja

______________________ _____________________

või /allkirjastatakse digitaalselt/ või /allkirjastatakse digitaalselt/

Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm) Lisa 3

Töö üleandmise-vastuvõtmise akt

Käesoleva töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud………… (edaspidi

Töövõtja) juhatuse liikme ……… poolt ja esitatud Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluse osakonna finantsinstrumentide eksperdile

(edaspidi Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle poolte vahel …..……2024. aastal

sõlmitud lepingu nr …. alusel osutatud töö alljärgnevalt:

1. ……………………………………………(üle antava(te) töö(d)e nimetus, detailne kirjeldus,

ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited lepingu punktidele vms).

2. Tellija on töö tulemustega tutvunud ning võtab vastu ja allkirjastab töö tulemused, millega

ühtlasi loetakse Töövõtja poolt üle antud töö vastuvõetuks.

Käesolev akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas lepingu punktiga 3 arve esitamiseks

summas …… (summa sõnades) eurot.

Käesolev akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt

mõlemale poolele.

Töövõtja Tellija

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt

KÄSKKIRI

15.02.2024 nr 6

Rakendusuuringu „Uudse rahastamisvahendi

väljatöötamine ettevõtete innovatsioonimahukate

investeeringute toetamiseks“ korraldamine,

komisjoni ja vastutava isiku nimetamine

Riigihangete seaduse § 11 lõike 1 punkti 19 alusel ja kooskõlas majandus- ja

infotehnoloogiaministri 28.11.2023 käskkirjaga nr 154 kinnitatud „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra“ §-ga 12:

1. Tellida rakendusuuring „Uudse rahastamisvahendi väljatöötamine ettevõtete

innovatsioonimahukate investeeringute toetamiseks“ (edaspidi rakendusuuring; CVP kood:

73200000-4).

1.1. Uuringu objektiks olev teadmuspõhiselt koostatud rakendusuuring koos selle põhjal

läbiviidud tulemuslikkuse hindamine ning valideeritud metoodika kirjeldusega ja koostatud

soovitustega on rakendusuuring teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 2 punkti 6

tähenduses. Uuringuga saadavat uut teadmist kasutatakse Eesti innovatsiooni ja

teadusarendusega seotud kapitalimahukate investeeringute toetamiseks ning teadlikuks

kujundamiseks, investeeringute suunamiseks ning turutõrgete ületamiseks, eriti silmas

pidades regionaalset vaadet ning tasakaalustatud arengut ja kapitali kättesaadavuse

parandamist. Uuring aitab luua selgust, milline on täna uudsete ja innovaatiliste

investeeringute peamised turutõrked, kuidas valdkonda teadmuspõhiselt toetada ning millised

on valdkonnaga seotud olulisemad väljakutsed ja võimalused. Käesoleva rakendusuuringu

tulemuste avaldamine saab toimuda teadusvaldkonda puudutavates eriala-ajakirjanduses või

teaduskonverentside raames ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi

MKM) kodulehel. Seega omab uuring laiemalt mõju innovatsiooni ja teaduse edendamisele.

1.2. Tellitav rakendusuuring vastab riigihangete seaduses kehtestatud erandi tunnustele, kuna

teenusest saadav kasu on laiem kui üksnes hankija enda tegevuse läbiviimiseks, see on uudne

ning selle tulemused on ülekantavad Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse tegevuste

arendamiseks, mille läbi saavad kasu kõik Eesti ettevõtjad, kes planeerivad võtta kasutusele

uudset tehnoloogiat.

1.3. Rakendusuuringu tulemusi rakendatakse TAIE arengukavas toodud eesmärkide täitmiseks,

kus ühe tegevussuunana nähakse ette toetava ettevõtluskeskkonna loomist, sh kasvatades

ettevõtete kõrgema lisandväärtuse loomise ja ekspordi võimekust. Ühe tegevusena nähakse

ka ettevõtete finantseerimisvõimaluste parandamist, sh tõmbekeskustest eemal asuvates

piirkondades (TAIE arengukava p 3.11). Samuti tuuakse arengukavas välja teadus- ja

1 „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035“ lk 20

(https://taie.ee/media/406/download).

2

tehnoloogiamahuka ettevõtluse arendamist, ettevõtluse rahvusvahelise konkurentsivõime

tõstmist, kõrgema lisandväärtuse loomist ning tehnoloogia- ja arendusmahukaid (välis-

)investeeringuid. Antud juhul on käesolev rakendusuuring üheks aluseks selgitamaks, mida ja

kuidas soodustada/parandada kapitali kättesaadavust, selleks et toetada eelnevalt nimetatud

riiklikke prioriteete. Eelneva põhjal arendada välja Eestis uudne rahastamisvahend, mis saaks

olema hüppelauaks uudsete ja innovaatiliste lahenduste finantseerimiseks.

2. Kinnitan rakendusuuringu läbiviimise alusdokumendid, milleks on lähteülesanne (lisa 1) ja

pakkumuste hindamismetoodika (lisa 2) ja lepingu projekt (lisa 3).

3. Nimetan rakendusuuringu tellimise eest vastutavaks isikuks MKMi ettevõtluse osakonna

(edaspidi EVO) finantsinstrumentide eksperdi Andres Võrang’u.

3.1. Projektikoordinaatoriks kinnitan MKMi praktikandi Arina Zimina.

4. Moodustan komisjoni rakendusuuringu tellimise korraldamiseks, sealhulgas esitatud

pakkumuste hindamiseks, eduka pakkumuse väljaselgitamiseks, teostatud rakendusuuringu

vastuvõtmiseks ja hinnangu andmiseks, järgmises koosseisus:

4.1. Komisjoni esimees Andres Võrang – MKMi EVO finantsinstrumentide ekspert.

Komisjoni liikmed:

4.2. Kaarel Aus – Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse ettevõtete käenduste ja laenude

osakonna juht, tema nõusolekul;

4.3. Mikk Vahtrus – MKMi arenduse ja innovatsiooni nõunik.

4.4. Kaie Nurmik – ettevõtluse osakonna ekspert.

5. Rakendusuuringut finantseeritakse MKMi vahenditest ja selle eeldatav maksumus

käibemaksuta on 55 000 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

strateegia ja teenuste juhtimise asekantsler

kantsleri ülesannetes