Kiri

SISUKORD

SISUKORD ........................................................................................................................................................ 1

ARUANDE SISU KOKKUVÕTE……………………………………………………………………………3

1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EESMÄRK .................................................................................. 5

1.1. KAVANDATUD TEGEVUSE EESMÄRK JA OBJEKT ................................................................................ 5

2. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS .................................................................................. 6

2.1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSI OSALISED ........................................................................ 6 2.2. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMINE JA PÜSTITATUD ÜLESANDED ....................................... 6 2.3. AVALIKKUSE KAASAMINE KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE PROTSESSI ........................................... 7

2.3.1. KMH programmi avalikustamisest .............................................................................................. 7 2.3.2. KMH aruande avalikustamisest .................................................................................................. 7

2.4. HINDAMISEL KASUTATUD UURINGUD, PROJEKTID, EKSPERTARVAMUSED. ........................................ 7

3. PROJEKTI TEOSTAMISE ASUKOHA JA MÕJUALA ISELOOMUSTUS ..................................... 9

3.1. MÕJUALA ASUKOHA KIRJELDUS ....................................................................................................... 9 3.2. HÜDROMETEOROLOOGILISED TINGIMUSED ..................................................................................... 10 3.3. ALA GEOLOOGILINE EHITUS ............................................................................................................ 14 3.4. SAASTEAINETE SISALDUS AMMUTATAVAS PINNASES ...................................................................... 16 3.5. MEREPÕHJAELUSTIK, KALASTIK ..................................................................................................... 17 3.6. SOTSIAALMAJANDUSLIK KESKKOND ............................................................................................... 18 3.7. KOKKUVÕTE MÕJUALA KESKKONNASEISUNDI HINDAMISEL KASUTATUD MATERJALIDEST ............. 18

4. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS .............................. 20

4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED JA NENDE HINDAMISE METOODIKA..... 20 4.2. PROJEKTLAHENDUSEGA VALITUD TEHNOLOOGIA JA KASUTATAVA TEHNIKA KIRJELDUS ................ 20 4.3. AMMUTATAVA MATERJALI MAHT JA OMADUSED, SELLE VÕIMALIK KASUTUS ................................ 22

5. REKONSTRUEERIMIS- JA SÜVENDUSTÖÖDE EELDATAV KESKKONNAMÕJU SADAMA

AKVATOORIUMIS JA KAADAMISKOHAS ............................................................................................ 24

5.1. HINNANG SÜVENDAMISE JA KAADAMISE KÄIGUS TEKKIVA HELJUMI LEVIKULE .............................. 24 5.2. UUTE LAINEMURDJATE MÕJU LAINETUSELE JA HOOVUSTELE ......................................................... 26 5.3. MÕJU PÕHJATAIMESTIKULE, PÕHJALOOMASTIKULE, KALASTIKULE ................................................ 27 5.4. EHITUS- JA SÜVENDUSTÖÖDEGA KAASNEV MÜRA ........................................................................... 28 5.5. MÕJU PIIRKONNA ELANIKELE JA NAABERSADAMATELE .................................................................. 29 5.6. KORDUSTÖÖDE VAJADUSE HINNANG .............................................................................................. 29 5.7. KESKKONNARISKI ANALÜÜS (SH PÄRAST TÖÖDE LÕPPU) ................................................................ 30 5.8. OLULISE KESKKONNAMÕJU HINNANG ............................................................................................. 30

6. NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISE VÕI LEEVENDAMISE VÕIMALUSED ...... 32

7. LOODUSVARADE KASUTAMISE OTSTARBEKUS, KAVANDATAVA TEGEVUSE

VASTAVUS SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETELE, KESKKONNASEIRE VAJADUS .................. 33

7.1. LOODUSVARDE KASUTAMISE OTSTARBEKUS JA VASTAVUS SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETELE ...... 33 7.2. KESKKONNASEIRE VAJADUS ........................................................................................................... 33

8. VASTAVUS ARENGUKAVADELE, KOHALIKELE PLANEERINGUTELE JA KESKKONNA-

ALASTELE ÕIGUSAKTIDELE................................................................................................................... 34

8.1. MIINISADAMA VASTAVUS PLANEERINGUTELE JA ARENGUKAVALE ................................................. 34 8.2. VASTAVUS ÕIGUSAKTIDELE JA PIIRIÜLESE KESKKONNAMÕJU HINNANG ......................................... 35

2

9. ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS ............................................................................................................ 36

10. ÜLEVAADE KMH PROGRAMMI JA ARUANDE AVALIKUSTAMISE TULEMUSTEST ........ 38

11. KOKKUVÕTE ......................................................................................................................................... 39

12. KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU ........................................................................................ 40

13. LISAD ....................................................................................................................................................... 41

LISA 1. DOKUMENDID

Lisa 1.1. Kaitseministeeriumi volikiri 03.04.2006 nr 11/0604 OÜ E-Konsult juhatuse esimehele

Lembit Linnupõllule esindamise õiguse kohta kõigis KMH alastes toimingutes.

Lisa 1.2. Vee erikasutuse iseloomustus

Lisa 1.3. Keskkonnaministeeriumi kiri 27.01.2006 nr 11-17/1223 KMH algatamiseks

Lisa 1.4. KMH programmi avalikustamise teated Ametlikes Teadaannetes ja Postimehes

Lisa 1.5. Keskkonnaministeeriumi kiri 12.05.2006 nr 13-3-1/4578-4 KMH programmi

täiendamiseks

Lisa 1.6. KMH programmi avaliku arutelu protokoll ja osavõtjate nimekiri

Lisa 1.7. KMH programm

Lisa 1.8. Keskkonnaministeeriumi kiri 21.06.2006 nr 13-3-1/4578-6 KMH programmi

heakskiitmiseks

Lisa 1.9. KMH aruande avalikustamise teated Ametlikes Teadaannetes ja Postimehes

Lisa 1.10. KMH aruande avaliku arutelu protokoll ja osavõtjate nimekiri

Lisa 1.11. Keskkonnaministeeriumi kiri 26.07.2006 nr 13-3-1/8151-3 aruande täiendamiseks

Lisa 1.12. Tallinna Keskkonnaameti kiri 28.07.2006 nr 6.1-4.1/1751

Lisa 1.13. E-Konsult OÜ vastus 14.08.2006 nr 65 Keskkonnaministeeriumile

Lisa 1.14. E-Konsult OÜ vastus 14.08.2006 nr 64 Tallinna Keskkonnaametile

Lisa 1.15. Keskkonnaministeeriumi kiri 17.10.2006 nr 13-3-3/21081-17 aruande

täiendamiseks

Lisa 1.16. E-Konsult OÜ vastus 25.10 .2006 nr 831 Keskkonnaministeeriumile

LISA 2. MIINISADAMA LAINEMURDJAD. GEOTEHNIKA ARUANNE.

IPT Projektjuhtimine OÜ TÖÖ NR.05-07-0521, TALLINN 2005

LISA 3. JOONISED

Joonis 1. Olulised lainekõrgused Tallinna lahel

Joonis 2. Olulised lainekõrgused Mereväe õppekeskuse vahetus läheduses

Joonis 3. Hoovuste skeem Mereväebaasi akvatooriumis

Joonis 4. Sissesõidukanali pikiteljel erinevates puuraukudes määratud pinnase

osakeste läbimõõdud ja lõimiskõverad

Joonis 5. Uhtumise – settimise tasakaal Mereväebaasi ees

Joonis 6. Lainemurdjate asendiplaan M 1:500

3

Aruande sisu kokkuvõte

Käesoleva keskkonnamõju hindamise objektiks on Kaitseministeeriumi Väljaõppe- ja

administratiivüksuse Mereväebaasi sadama (edaspidi Miinisadama) lainemurdjate

rekonstrueerimine, 7. kai pikendamine koos läänepoolse merevärava sulgemisega (tekib

uus kai 7A) ning idavärava ja idapoolse sissesõidutee süvendamine. Töö on

edasiarenduseks OÜ EstKonsult tööle nr A469 (Väljaõppe- ja administratiivüksus

Mereväebaas kaide renoveerimisprojekt) tehtud keskkonnamõjude hindamisele (OÜ E-

Konsult töö E1007).

Miinisadama kaid ja sadama akvatooriumi lainetuse otsese mõju eest kaitsvad lainemurdjad

on pikki aastaid olnud avariilises seisukorras, eriti halvas seisukorras peale nende veepealse

osa demonteerimist Vene vägede poolt 1990-ndate aastate esimesel poolel. Otsust

lainemurdjate remontimiseks ei suudetud teha aastaid. Asjatundjate hinnangul ei paku

purustatud lainemurdjad sadamale kaitset lainetuse eest ja põhjustavad kaide kiiret

lagunemist. 1

Asjatundjate hinnang on olnud õige, sest Miinisadama kaide tehniline seisukord on ka

käesoleval ajal, mil on alustatud kaide renoveerimist, kohati lausa avariiohtlik.

Olemasolevate kaide renoveerimisprojektile lisaks on Kaitseministeerium järgmise etapina

alustanud lainemurdjate rekonstrueerimise projekti. Ehitustegevuse eesmärgiks on taastada

Miinisadama lainemurdjad nii, et oleks tagatud laevade ohutu seismine sadamas ja

liiklemine sadama piirkonnas.

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tööprojekt on

koostatud Mereväebaasi poolt esitatud lähteülesande alusel.

Vastavalt lähteülesandele sisaldab tööprojekti allpool loetletud operatsioone:

1. 7.kai pikendamine samas laiuses keskmise lainemurdja lõpuni ja läänevärava sulgemine

2. 7. kai Tallinna lahe poolse nõlva (lainemurdja) pikendamine ja tugimüüri ehitamine

3. Pollarite ja vendrite paigaldamine kai lõpuni

4. Kommunikatsioonid kail: tulepaakide kaldatoide ja kaivalgustus

5. Tulepaakide ümbertõstmine idaväravale, 7A kai otsa lähedale masti paigaldamine

tuulesukale ja signaallippudele

6. Idavärava suurendamine laiusega minimaalselt 50 m ja sügavusega 8,0 m

7. Parempoolse lainemurdja rekonstrueerimine

8. Vajaliku sügavusega (8,0 m) laevatee süvendamine.

Seoses 7. kai pikendamise ja läänepoolse merevärava sulgemisega võetakse kasutusele

idapoolne merevärav, mis tingib idavärava laiendamist ja sissesõidutee süvendamist.

Süvendustööd toimuvad ainult nimetatud objektide rekonstrueerimiseks vajalikus mahus,

mis arvutuste alusel on maksimaalselt 49200 m 3 . Süvendusprojekti mahtu ei kuulu

süvendustööde tegemine Miinisadama kaidega ja lainemurdjaga ümbritsetud sisebasseinis.

Süvendustööd toimuvad I (muda), III (savimöll) ja IV (moreen) kategooria pinnastes.

Enamus ammutatud materjalist kaadatakse Paljassaare lahes asuvasse pinnasepuiste koha.

Suuremateraline ammutatav pinnas ja lammutamise käigus saadav mineraalne materjal

kasutatakse võimalusel kai ja lainemurdja ehitamisel tagasitäitena.

1 Riigikontroll. Investeeringute planeerimine ja eelarvestamine Kaitseministeeriumi valitsemisalas.

Peaprokuröri otsus nr 12-7/004, 19.10.2001

4

Vastuseks Kaitseministeeriumi taotlusele süvendustöödeks vee erikasutusloa saamiseks

(vastavalt Veeseaduse § 8 lõige 2 punktile 6) algatas Keskkonnaministeerium

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõige 1 punkti 17

alusel keskkonnamõju hindamise. Seaduse kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus

mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit ja merepõhja tahkete ainete

uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit. Sama seaduse kohaselt viidi läbi kogu

keskkonnamõju hindamise protseduur kaasaarvatud programmi ja aruande avalikud

arutelud.

Käesoleva projekti keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel oli aluseks Keskkonna-

ministeeriumi poolt heaks kiidetud KMH programm.

Keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse kohaselt tehti hindamise käigus rida

uuringuid: saasteainete sisaldus ammutatavas pinnases; kaadamiskoha valik; heljumi

transport süvendus- ja kaadamiskohas; lainemurdjate rekonstrueerimise mõju hoovustele ja

lainetusele, mille põhjal anti hinnang tegevuse mõjule põhjaelustikule, kalastikule,

linnustikule ja piirkonna elanikkonnale. Projekti teostamise alternatiividest valiti ekspertide

hinnangute alusel kõige vähem keskkonda mõjutav variant. Hinnati kordussüvendamise ja

seireprogrammi väljatöötamise vajadust.

Töö lõpptulemused on kokkuvõetud alljärgnevas.

Keskkonnamõju hindajate seisukoht on, et Miinisadama kaide renoveerimise jätkamine,

lainemurdjate rekonstrueerimine ja laevatee süvendamine mõjutavad keskkonda, kuid

oskuslikul tegutsemisel ja leevendavaid soovituse arvestades on mõju ebaoluline või

ajutine. Tähelepanu väärivad põhiliselt kaks probleemi: reostuskomponentide sisaldus

põhjasetetes ja süvendamisel vabaneva heljumi kandumine Tallinna lahte. Kõik muud

mõjud ei ole keskkonnale ohtlikud.

 Raskemetallide keskmine sisaldus uuritud proovides oli madalam vastava metalli

sihtarvust pinnases ja naftaproduktide sisaldus madalam piirarvust elutsoonis. Seega on

tegemist praktiliselt puhaste setetega, mille kaadamine merre on lubatav.

 Süvendustööde ja kaadamise mõju merevee kvaliteedile ja mereelustikule on oluline

töötsooniga vahetult piirnevatel aladel, kuid see mõju on ajutine. Olukord taastub

süvendustööde lõppedes. Kumulatiivseid mõjusid ei esine.

 Lainetuse ja hoovuse modelleerimine on näidanud, et projekti järgi renoveeritud

lainemurdjast väljaspool jääb olukord praktiliselt muutumatuks: oluline lainekõrgus ca

0,5 m ja hoovuse kiirus piki lainemurdjat 0,2 m/s. Miinisadama sisebasseinis paraneb

olukord tunduvalt - enamike kaide ääres lainetust praktiliselt ei teki.

 Setete liikumise seisukohalt näitab teostatud modelleerimine, et hoolimata sellest, et nii

sadama ees, kui eriti sadama sees on tegemist peeneteralise fraktsiooniga, on tuule poolt

genereeritud lainetuse ja selle tagajärjel tekkiva hoovuse mõju minimaalne.

Sissesõidukanali ja sissesõiduava läheduses tekib suhteline tasakaal, mille juures põhja

muutused on piirides ±0,0005 m/ööpäevas. Seega pole oodata süvendatud

sissesõidukanali täis uhtumist isegi pikema ajavahemiku jooksul.

Kogu tegevus Miinisadama rekonstrueerimisel on üles ehitatud säästva arengu põhimõttele

– minimaalselt kahjustada keskkonda ja maksimaalselt kasutada süvendamisel ja

lammutamisel tekkivaid ressursse.

5

1. Keskkonnamõju hindamise eesmärk

1.1. Kavandatud tegevuse eesmärk ja objekt

Kavandatud projekti üldine eesmärk on viia lõpuni Miinisadama rekonstrueerimine

vastavalt kaasaja ohutu laevaliikluse nõuetele – seega peatada lainemurdjate edasine

lagunemine ning tagada laevade ohutu seismine sadamas ja liiklemine väravas. Töö

objektiks on lisaks lainemurdjate rekonstrueerimisele 7. kai pikendamine koos läänepoolse

merevärava sulgemisega ning idavärava laiendamine ja sissesõidutee süvendamine.

Vastavalt Mereväebaasist saadud andmetele on laevad, mis hakkavad projekteeritava uue

7A kai ääres silduma tonnaažiga 5600 brt. Lainemurdjate asendiskeemi vt joonisel 6 lisas 3.

Keskkonnamõju hindamine hõlmab kompleksselt süvendustööde, ammutatud pinnase

kaadamise ja rekonstrueeritud lainemurdja keskkonnamõjusid.

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tööprojekt on

koostatud Mereväebaasi poolt esitatud lähteülesande alusel.

Vastavalt lähteülesandele on tööprojekti mahus projekteeritud:

1. 7. kai pikendamine keskmise lainemurdja lõpuni ja läänevärava sulgemine;

2. 7. kai Tallinna lahe poolse nõlva (lainemurdja) pikendamine ja tugimüüri ehitamine;

3. Pollarite ja vendrite paigaldamine kai lõpuni;

4. Kommunikatsioonid kail: tulepaakide kaldatoide ja kaivalgustus;

5. Tulepaakide ümbertõstmine idaväravale, 7A kai otsa lähedale masti paigaldamine

tuulesukale ja signaallippudele;

6. Idavärava laius minimaalselt 50 m ja sügavus 8,0 m;

7. Parempoolse lainemurdja rekonstrueerimine;

8. Vajaliku sügavusega (8,0 m) laevatee (380 x 50 m) süvendamine.

7A kailiini pikendamine toimub analoogselt kogu kailiini rekonstrueerimisel kasutatud

metoodika alusel. Kaielementide alune ehituskaevik rajatakse kõrvaldades L-kujuliste

elementide taldmike alt valdavalt liivase muda ja moreeni, kohati murenenud sinisavi.

Sadamabasseini poolt ehituskaevikust eemaldatava pinnase maht on 16100 m 3 .

Lainemurdjate renoveerimiseks eemaldatakse ehituskaevikutest ca 9500 m 3 pinnast.

Miinisadama idavärava ja sissesõidukanali süvendustööde arvutuslik kogumaht on

23600 m 3 . Tegemist on arvutuslike geomeetriliste mahtudega lähtudes süvendatava ala

põhjakontuurist, süvendussügavusest (8.0 m abs) ja süvendi nõlvade kallete suhtest.

Süvendustööd toimuvad I (muda), III (savimöll) ja IV (moreen) kategooria pinnastes ja

enamus ammutatud materjalist kaadatakse Paljassaare lahes asuvasse ametlikult kinnitatud

pinnasepuiste koha. Moreen kasutatakse võimalusel kai ehitamisel tagasitäitena.

Maksimaalne süvendustööde maht on 49 200 m 3 ja toimub ainult nimetatud objektide

rekonstrueerimiseks vajalikus mahus. Süvendusprojekti mahtu ei kuulu süvendustööde

tegemine Miinisadama kaidega ja lainemurdjaga ümbritsetud sadama sisebasseinis.

Lainemurdjate renoveerimistööde alustamiseks vajaliku vee erikasutusloa vormistamiseks

on vaja hinnata kavandatavate ehitus- ja süvendustöödega ning kaadamisega kaasnevat

keskkonnamõju ja tegevuse mõjuala, sest ehitustegevus toimub meres ja süvendatava

pinnase maht on üle 10 000 m 3 . Samuti tuleb hinnata projekti vastavust

keskkonnakaitselisele seadusandlusele, planeeringutele ning anda soovitus negatiivse

keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks.

6

2. Keskkonnamõju hindamise protsess

2.1. Keskkonnamõju hindamise protsessi osalised

Arendaja: EV Kaitseministeerium, Sakala tn 1, 15094 Tallinn,

kontaktisik infrastruktuuri osakonna nõunik Nele Loorents tel. 7170129,

faks:7170 001, e-mail: [email protected]

Otsustaja: Keskkonnaministeerium, Narva mnt.7A, 15172 Tallinn

kontaktisik keskkonnakorralduse ja tehnoloogiaosakonna spetsialist Irma

Pakkonen, tel: 6262 974, faks: 6262 801, e-mail: [email protected]

Töö koostaja: OÜ E-Konsult, Laki 12-A501, 10621 Tallinn,

kontaktisik juhatuse esimees Lembit Linnupõld*, tel 6563203, faks 6563199,

e-mail: [email protected]

Käesoleva keskkonnamõju hindamisel osalesid OÜ E-Konsult töötajad:

Lembit Linnupõld – ehitusinsener (tegevuslitsents KMH0010);

Karin Juhat – keemik (tegevuslitsents KMH0012);

Laur Linnupõld – keskkonnamõju hindaja (tegevuslitsents KMH0117);

Aide Kaar – keskkonnaspetsialist.

* Kaitseministeerium volitas oma volikirjaga 3.04.2006 nr 11/0604 OÜ E-Konsult juhatuse

esimehe Lembit Linnupõllu esindama Kaitseministeeriumit kõigis keskkonnamõju

hindamise kehtestamisega seotud toimingutes (lisa 1.1).

Tööst võtsid veel osa:

OÜ IPT Projektijuhtimine – Ehitusgeoloogiline uuring;

OÜ Corson – Hüdrodünaamilised arvutused ja modelleerimine.

2.2. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja püstitatud ülesanded

Lähtudes Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise lähteülesandest ja Veeseaduse § 8

lõige 2 punktist 6 esitas Kaitseministeerium Keskkonnaministeeriumile vee erikasutusloa

saamiseks taotlus koos vee erikasutuse kirjeldusega (lisa 1.2). Vastuseks loa taotlusele

algatas Keskkonnaministeerium oma kirjaga nr 11-17/1223 27.01.2006.a. (lisa 1.3)

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RT I 2005, 15, 87) §6

lõige 1 punkti 17 alusel keskkonnamõju hindamise, lugedes kavandatava tegevuse olulise

keskkonnamõjuga tegevuseks.

Töö käigus tuleb hinnata keskkonnamõju järgmistele aspektidele:

- saasteainete sisaldus ammutatavas pinnases ning kaadamiskoha valik;

- heljumi transpordi hinnang;

- tegevuse mõju põhjaelustikule, kalastikule, linnustikule;

- mõju piirkonna elanikkonnale;

- projekti teostamise alternatiivide ja 0-variandi võrdlev analüüs;

- kordustööde vajaduse hinnang;

- vajadusel seireprogrammi väljatöötamine.

7

2.3. Avalikkuse kaasamine keskkonnamõjude hindamise protsessi

2.3.1. KMH programmi avalikustamisest

Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimisseaduse § 16 kehtestatud

korrale kuuluvad avalikustamisele nii keskkonnamõju hindamise programm kui

keskkonnamõju hindamise aruanne.

KMH programm esitati avalikustamiseks 10. aprilli 2006 ja avalikustamisest teatati

Ametlikes Teadaannetes 5. mail ning Postimehes 10. mail (Lisa 1.4). Programmiga oli

võimalik tutvuda Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonnas,

OÜ-s E-Konsult ja Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel. Ettepanekuid, vastuväiteid ja

küsimusi KMH programmi kohta sai esitada kuni 24. maini. Avalikustamise käigus esitas

kirjalikult ettepanekuid KMH programmi täiendamiseks ainult Keskkonnaministeerium

(lisa 1.5), rohkem täiendusi ja märkusi programmi kohta ei laekunud.

KMH programmi avalik arutelu toimus Tallinnas 26. mail kl 10.00 AS E-Konsult ruumes.

Koosolekul osalesid arendaja ja keskkonnamõju hindajad. Koosoleku protokoll ja

osavõtjate nimekiri on lisas 1.6.

Keskkonnaministeeriumi ettepanekuid arvestades täiendati programmi. Täiendatud KMH

programmi (lisa 1.7) heakskiitmisest teatas Keskkonnaministeerium oma kirjaga

21.06.2006.a. nr 13-3-1/4576-6 (lisa 1.8).

2.3.2. KMH aruande avalikustamisest

KMH aruande avalikustamisest teatati Ametlikes Teadaannetes ja Postimehes 12. juulil

(Lisa 1.9). Aruandega oli võimalik tutvuda Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse

ja -tehnoloogia osakonnas, OÜ-s E-Konsult ja Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel.

Ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KMH programmi kohta sai esitada kuni 31. juulini.

KMH aruande avalik arutelu toimus Tallinnas 2. augustil kl 10.00 AS E-Konsult ruumes.

Koosolekul osalesid arendaja ja keskkonnamõju hindajaja projekteerija. Koosoleku

protokoll ja osavõtjate nimekiri on lisas 1.10.

Avalikustamise käigus esitasid kirjalikult küsimusi ja tegid ettepanekuid KMH aruande

täiendamiseks Keskkonnaministeerium (vt lisa 1.11) ja Tallinna Keskkonnaamet (vt lisa

1.12). Vastused Keskkonnaministeeriumi ja Tallinna Keskkonnaameti kirjalikele

ettepanekutele on toodud vastavalt lisades 1.13 ja 1.14. Tehtud ettepanekuid arvestati

aruande täiendamisel. Korrigeeritud KMH aruanne on esitatud Keskkonnaministeeriumile

heakskiitmiseks.

2.4. Hindamisel kasutatud uuringud, projektid, ekspertarvamused.

1. Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimine. Tööprojekt I

köide. Seletuskiri, asendiplaan ja süvendustööd. OÜ EstKONSULT töö nr A569,

2006;

2. Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimine. Tööprojekt II

köide. Ehituskonstruktsioonid. OÜ EstKONSULT töö nr A569, 2006;

3. Topo-geodeetilised uurimistööd. REIB OÜ töö nr TT-1354, 2004;

4. Miinisadama kaide rekonstrueerimine. Geotehnika aruanne. IPT Projektjuhtimine

OÜ töö nr.04-11-0436, 2004;

8

5. Miinisadama lainemurdjad. Geotehnika aruanne. IPT Projektjuhtimine OÜ töö

nr.05-07-0521, Tallinn 2005;

6. Reostuskomponentide sisaldus Miinisadama akvatooriumi põhjasetetes. OÜ

Altakon Grupp töö nr 4/2005, 2005;

7. Väljaõppe- ja administratiivüksus. Ehitusaegse lainetuse ja sette transpordi

matemaatiline modelleerimine. OÜ CORSON töö nr 0505, Tallinn 2005.

8. Väljaõppe ja struktuuriüksuse mereväebaas. Uue lainemurdja ja sissesõidukanali

matemaatiline modelleerimine. OÜ CORSON töö nr 0519, Tallinn 2005.

9

3. Projekti teostamise asukoha ja mõjuala iseloomustus

3.1. Mõjuala asukoha kirjeldus

Lainemurdjate ala. Eesti Kaitseväe Väljaõppe- ja administratiivüksuse Mereväebaas

(edaspidi Miinisadam) pindalaga 100678 m 2

asub Tallinna lahe lääneosas. Tema koosseisu

kuuluvad kinnistu Põhja-Tallinna linnaosas, aadressil Tööstuse 54a ja Miinisadama

akvatoorium (tabel 3.1).

Tabel 3.1. Miinisadama akvatooriumi koordinaadid 2

Nr. Tallinna kohalik Lambert-Est 97 WGS-84

X (m) Y (m) X (m) Y (m) Pikkus, B º ` N Laius, L º ` E

1 58167,14 65054,35 6591481,32 540928,78 59 27,548 24 43,304

2 58222,20 65092,30 6591536,36 540966,67 59 27,577 24 43,345

3 58320,51 65160,06 6591634,66 541034,44 59 27,630 24 43,418

4 58416,77 65406,91 6591730,90 541281,30 59 27,680 24 43,680

5 58164,90 65798,13 6591479,00 541673,50 59 27,542 24 44,092

6 57685,85 65540,46 6590999,97 541414,83 59 27,286 24 43,813

7 57445,85 65411,20 6590759,98 541285,56 59 27,157 24 43,673

8 57443,90 65413,79 6590758,03 541288,15 59 27,156 24 43,676

Miinisadam on mere poolt kaitstud muuli ja lainemurdjatega. Sadama kahest väravast

lainemurdjate vahel ja avast Miinisadama ja Peetri sadam piiril on praegu laevaliikluseks

kasutusel läänepoolne värav, mis on tähistatud tulepaakidega. Idapoolne värav ja

sissesõidukanal, mis on täitunud pinnase ja prahiga, praegu kasutusel ei ole. Samuti ei

kasutata kõige idapoolsemat ava, kust toimub põhiline veevahetus Tallinna lahe ja

Miinisadama sisebasseini vahel. 3

Kavandatav lainemurdjate rekonstrueerimine muudab sadama liikluskorraldust. Seoses

vajadusega pikendada seitsmendat kaid ehitatakse kinni Miinisadama läänevärav ja

olemasoleva läänepoolse lainemurdja arvel ehitatav kai 7A pikeneb kuni kasutamata

seisnud idaväravani. Kaide 7 ja 7A ühendatud merepoolne külg ehitatakse lainemurdjaks.

Laevaliikluseks avatakse idavärav, süvendataks sealne sissesõidutee ja rekonstrueeritakse

idapoolne lainemurdja. Süvendusprojekti mõjuala hõlmab sissesõidukanalit ja ca 20

meetrise ala mõlemal pool lainemurdjaid.

Kaadamisala. Teine mõjutatud ala, kuhu kaadatakse põhjast eemaldatav tagasitäitena

mittekasutatav süvendusmaterjal, on Veeteede Ameti poolt kinnitatud ja merekaardile

kantud pinnasepuiste koht Paljassaare lahes, mille koordinaadid on: 59°28,68'N, 24°38,85'E

59°29,18'N, 24°39,86'E

59°28,70'N, 24°39,86'E

59°28,44'N, 24°39,31'E

See on lähim kaadamisala, mille kaugus süvendusalast on ca 12 km, pindala ~643 000 m 2

ning vee sügavus 8-18 m. Kui jagada kaadatav 50 000 m 3 sellele alale saab kihi paksuseks

2 Miinisadama akvatooriumi piiride kooskõlastamine. Tallinna Linnavolikogu otsus nr 107, 27.05.2004;

3 Eesti Lootsiraamat, Veeteede Amet 2003

10

vaid 8 cm. Arvestades setete suhteliselt väikest kogust ja suuri sügavusi ei ole sellise

koguse setete paigutamine sellele kaadamisalale probleem.

Kavandatud kaadamiskohta Paljassaare lahes on selleks otstarbeks kasutatud juba

aastakümneid. Tavaliselt on siia toodud vähem või rohkem reostunud Tallinna ja selle

lähipiirkonna sadamate akvatooriumite süvendusmaterjali. Senine kasutamise kogemus ei

viita kaadatud materjali kandumisele Tallinna lahte ja sellest tingitud ebasoovitavate

mõjude ilmnemisele.

3.2. Hüdrometeoroloogilised tingimused

Üldjuhul kujundab piirkonna ilmaolusid aluspinnases ja selle kohal asuvas atmosfääris

neelduv päikesekiirguse hulk. Eesti rannikul komplitseerib olukorda atmosfääri ringlus, sest

siin puutuvad kokku mandrilised ja merelised õhumassid. Selle tõttu on Eesti ilmastik

soojem ja niiskem kui sellisel geograafilisel laiusel keskmiselt, aga samuti väga muutlik ja

raskesti prognoositav.

Ilmaolude aastast kulgu vaadeldavas piirkonnas saab kõige paremini hinnata lähima EMHI

Naissaare rannikuilmajaama paljude aastate kuu keskmiste andmete põhjal (tabel 3.2).

Tabel 3.2. Kuu keskmised klimaatilised näitajad Naissaare ilmajaamas aastatel 1961-1990.

Näitaja I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII

Õhutemperatuur (ºC) -3,8 -4,9 -1,8 2,4 7,4 13,3 16,4 15,9 12,2 7,6 2,7 -0,8

Tuule kiirus (m/s) 6,2 5,1 4,7 4,5 4,1 4,2 4,1 4,8 5,6 6,2 6,5 6,7

Õhuniiskus (%) 85 83 82 81 81 80 82 82 82 82 85 85

Udupäevade arv 3 4 5 6 5 2 2 2 2 2 2 2

Pilvisus (pallides) 7,9 7,3 6,2 6,1 5,3 5,0 5,5 5,9 6,5 7,1 8,0 8,5

Sademed (mm) 36 25 27 31 31 39 58 69 72 62 59 49

Kõige külmema kuu, veebruari 30 aasta keskmine õhutemperatuur on Naissaare

rannikujaama andmetel -4,9ºC, kõige soojem kuu on juuli (16,4ºC).

Tuuled. Soome lahel puhuvate mõõdukate ja tugevate tuulte seas valitsevad SW ja W

tuuled, kevadel ja suvel esineb arvestatava sagedusega ka NE tuuli. Tugevaid ja mõõdukaid

SE tuuli on väga harva. Tuulte kiirus on suurem sügisel ja talvel, mil tsüklonaalne tegevus

on aktiivsem ja õhurõhu muutused Islandi madalrõhuala ja Siberi kõrgrõhuala vahel on

suured. Sel ajal on Naissaarel mõõdetud puhanguid kiirusega kuni 40 m/s. Naissaarel

ajavahemikus 1945-1985 hüdromeetria jaamas mõõdetud tuulte esinemise statistika 4 põhjal

vastab tuule kiirus 15 m/s esinemissagedusele 1 kord 1 aasta jooksul. Samas näitab seal

mõõdetud tuule tugevuse analüüs, et tuule kiirus vahemikus 14-20 m/s esineb üldse 0,49%

ulatuses kõikidest juhtumitest ning peamiselt on nende esinemise võimalus perioodil

aprillist kuni juulini.

Mereline ja pehme ilmastik tingib märgatava veeauru sisalduse õhus aastaringselt.

Augustist märtsini on suhteline õhuniiskus rannikul üle 80%. Mais, juunis on pisut kuivem.

Suhteliselt kõrge õhuniiskuse ja maismaa ning merevee temperatuuride erinevuse tõttu

esineb ranniku ja rannikumere kohal küllalt tihti udu põhjustades nähtavust alla 1 km. Ühe

udujuhu kestuseks on keskmiselt 4…5 tundi, harva mitu päeva.

4 Existing Information on the Hydrographic Conditions for the Ports of Tallinn, Corson Consulting Work No

004, Tallinn July 2000.

11

Pilvisus oleneb eelkõige veeauru ringlusest atmosfääris. Taevas on üldjuhul pilves

madalrõhkkonna ja pilvitu kõrgrõhkkonna mõjul. Tava-aastal on Eesti rannikul ~160

lauspilvepäeva ja ainult ~30 pilvitu taevaga päeva.

Paljuaastane keskmine sademete hulk Eesti rannikul on 550…650 mm. Sajupäevi on aastas

100…120. Sajusemad kuud on august ja september, sajuvaesemad veebruar ja märts.

Novembrist aprillini esinevad sademed valdavalt lumena.

Vee liikumist Eesti merealal kujundavad eelkõige Läänemere kui terviku hüdroloogilised

protsessid, samal ajal on määravad kohalikud mõjud, eelkõige temperatuur ja tuul,

põhjamood, rannajoone iseloom ning vee juurdevool maismaalt.

Lainetus. Nõrga ja mõõduka tuulega on lainekõrgus nii Soome lahe avaosal kui suuremates

lahtedes võrdlemisi ühtlane. Nõrga tuulega (kuni 5 m/s) jääb lainekõrgus alla 0,5 m. Tuul

kiirusega 6…8 m/s tekitab lainetuse kuni 1m ja tuul kiirusega 9…11 m/s lainetuse kuni 1,5

m. Tugevama tuulega kõigub lainekõrgus erinevatel merealadel märgatavalt olenevalt tuule

suunast, kestvusest ja tugevusest ning saavutab suurima kõrguse umbes 6…8 tunniga.

Soome lahes põhjustab suuremaid laineid edelatuul, siin on tormilainetusel kalduvus jälgida

lahe telge ka siis, kui tuul puhub lahe telje suhtes 30…40° nurga all.

Tallinna lahel võivad tekitada olulisi laineid läänetuuled ja eriti loodetuuled, millele

Tallinna laht on täielikult avatud. Eriti tugevate loode tormide puhul ületab oluline

lainekõrgus Tallinna lahe keskosas igal aastal 2 m ning võib ületada 4 m. Võrreldes Soome

lahe avaosaga ning Tallinna lahega piirnevate aladega on Tallinna lahe lainerežiim pigem

mahe. Oluline lainekõrgus ületab 0,5-0,75 m lahes ainult 10 % tõenäosusega ning 1,0-1,5 m

1% tõenäosusega.

Miinisadama suue on hästi kaitstud põhja ja läänekaarte tuultest põhjustatud lainetuse eest,

seevastu on sadama lainemurdjates olevad avad täiesti avatud kirde suunaliste tuulte poolt

genereeritud lainetusele.

Miinisadama lainetuse matemaatilise modelleerimise tulemused on saadud kasutades

arvutuslikku NE tuult kiirusega 15 m/s. See tähendab, et modelleerimise aluseks on võetud

tuule tugevus, mis vastab Miinisadama jaoks ekstreemsele olukorrale. Nagu näha lisas 3

esitatud jooniselt 1, kus on haaratud praktiliselt kogu Tallinna laht, pöörduvad sellel juhul

lained ümber Viimsi poolsaare. Tänu madalale veele Viimsi poolsaare ja Aegna saare vahel

toimub siin lainete murdumine ja lainekõrgus ei ulatu üle 0,3 m. Põhiosa suurema

amplituudiga lainetest tuleb Tallinna lahte sisse Aegna ja Naissaare vaheliselt alalt,

kusjuures Naissaare idakalda lähedal oluline lainekõrgus on 1,7 m, mis sisuliselt annab

selles olukorras üksiklainete kõrguseks arvestades vaadeldavas piirkonnas rakenduvat

JONSWAP lainespektrit 1,7x1,7≈2,90 m. Miinisadama piirkonda jõudva olulise

lainekõrguse väärtuseks on aga 0,4-0,5 m, mille puhul üksiklainete väärtuseks saame 1,7x

0,4(0,5)=0,68(0,85) m.

Jooniselt 2 lisas 3, mis kirjeldab lainetuse olukorda miinisadama akvatooriumis ja selle

vahetus läheduses pärast lainemurdjate rekonstrueerimist, selgub, et olulise lainekõrguse

väärtused akvatooriumi avaosas on suurusega 0,48-0,51 m. Nagu esitatud jooniselt näha

tekib sisebasseinis NE tuulte korral lainemurdja taha peaaegu sümmeetriline madala

lainetusega tsoon. Jooniselt on ka näha et Miinisadama kaide 2 ja 3 piirkonnas võib tekkida

0,31-0,37 m kõrgune laine, mujal jääb laine oluliselt madalamaks.

Hoovused. Hoovuste peamine liikumapanev jõud on tuul. Läänemeres on välja kujunenud

üldringluse, kus Soome lahte siseneb Läänemere avaosa vesi piki Eesti rannikut ja liigub

itta, seguneb põhjaranniku jõgede ja Neeva mageda veega ning voolab välja piki Soome

rannikut läände. Hoovuse liikumise kiirus on 6…9 cm/s. Üldringlus on taustaks

12

tugevamatel kuid lühiajalistele tuulehoovustele, mille kiirus keskmise tugevusega tuule

puhul võib olla 15…17 cm/s ja tormide puhul kuni 50 cm/s.

Tallinna lahe hoovuste skeem on tugevalt mõjutatud tuulest ja Soome lahe üldisest

tsirkulatsioonist. Tuule mõjul on ülemises 5-10 m paksuses veekihis hoovus pööratud tuule

suunast 45° paremale. Samuti on ülemises veekihis hoovuste kiirused mõnevõrra suuremad

kui sügavamates kihtides. Mõõdukate tuulte korral (<10 m/s) jääb hoovuse kiirus alla 10

cm/s, tugeva tuule korral (16 m/s) kasvavad hoovuse kiirused oluliselt. Tuulte korral alla 10

m/s ei ületa hoovuste kiirused sügavamates kihtides 5 cm/s. Suvisel perioodil veemassi

tugeva vertikaalse kihistumise korral on hoovuse struktuur mitmekihiline. Tallina laht on

vaba vee läbivooluga laht. Soome lahe üldise tsirkulatsiooni tõttu toimub ülemises veekihis

kellaosuti sunaline voolamine läbi Tallinna lahe, nii et Naissaare ja Aegna saare vahelt

toimub sisevool lahte ning Naissaare ja mandri vahelt voolab vesi Tallinna lahest välja.

Sügavamates kihtides on voolamine vastupidine. Tallina lahe lõunaosas formeerub üldiselt

lokaalne hoovuste skeem ning hoovuste kiirused on selles piirkonnas väikesed.

Tallinna lahe lõunaosas on tuule tekitatud hoovused suunatud lääne poole kirde-, ida-,

kagu- ja lõunatuule korral. Edela-, lääne-, loode- ja põhjasuunaline tuul tekitab idasuunalise

hoovuse. Põhja- ja lõunasuunalise tuule korral on Tallinna sadama piirkonna lähedased

hoovused nõrgad.

OÜ Corson on matemaatiliselt modelleeritud eelpool esitatud lainetusele vastavad hoovuste

väljad Miinisadama akvatooriumis. Nagu joonisel 3 lisas 3 toodud tulemustest selgub, tekib

Miinisadama akvatooriumis kellaosuti pöörlemise suunaline hoovuste tsirkulatsioon

keskpunktiga peaaegu akvatooriumi keskel. Hoovuse sissevool toimub enamikus

lainemurdja idapoolse ava Peetri sadama ees oleva lainemurdja sisekülje kaudu.

Väljavool sadama akvatooriumist toimub samuti kahe idapoolsema ava kaudu. Hoovuse

põhimass voolab välja Tallinna lahte kõige idapoolsema ava kaudu. Sissevoolava hoovuse

kiirus on piirides 0,09-0,2 m/s, väljavooluavades jaguneb veemass kahe ava vahel ja

kiirused on väiksemad: keskmises avas kuni 0,07 m/s, ülemises kõige idapoolsemas

lainemurdja avas 0,08 m/s. Nagu näitavad joonisel kujutatud hoovuse kiiruste samajooned

ja hoovuste kiirust ning suunda iseloomustavad vektorid ei ületa kogu sadama

akvatooriumis kiiruste väljas arvutatud suurused 0,15 m/s.

Seevastu sadama akvatooriumist väljaspool liigub piki Miinisadama lainemurdjat kellaosuti

liikumisele vastassuunas tunduvalt suurema kiirusega hoovus, kus vastavalt joonisel

esitatud vektorite skaalale on hoovuse kiirus kuni 0,2 m/s. See akvatooriumi tsirkulatsiooni

suhtes vastassuunas pöörlev mass on teguriks mis haarab kaasa akvatooriumist välja

voolava vee massi ja kannab selle Tallinna lahte.

Merevee tase. Maailmamere veetaseme kõikumised on põhjustatud Maa ja teiste

taevakehade gravitatsiooniväljade koosmõjust. Läänemeres kui tüüpilises sisemeres on

loodete mõju veetaseme muutusele tühine. Meretaseme muutlikkus Eesti rannikul on

põhjustatud tuule suunast, kiirusest, kestvusest, õhurõhu muutustest, veevahetusest läbi

Taani väinade, jõgede sissevoolust. Kuna kõiki nimetatud tegureid iseloomustab

aastaaegade vaheldumisest tingitud muutlikkus, siis on ka kuu keskmistes veeseisudes

võimalik jälgida aastaajalist muutlikkust. Merevee kõrgseis on tavaliselt septembrist

oktoobrini ja detsembris, madalseis märtsist maini ja novembris.

Tabelis 3.3 on toodud merevee taseme kõikumised mõnedes Eesti rannikumere

vaatluspunktides. Tugeva tuule korral võib veetase tõusta väga kiiresti, kuid tuule raugedes

sama kiiresti langeda.

13

Tabel 3.3. Merevee taseme kõikumine Eesti rannikumeres

Koht Vaatluste

aeg

Kõrgeim veeseis

(cm), regist. kuupäev

Madalaim veeseis

(cm), regist. kuupäev

Kõikumine

(cm)

Narva-Jõesuu 1899-1995 202; 23.09.1924 -141; 09.01.1914 343

Kunda 1949-1996 157; 06.01.1975 -110; 10.03.1972 267

Tallinn 1899-2002 129; 16.11.2001 -95; 09.12.1959 224

Dirhami 1954-1995 148; 18.10.1967 -95; 09.12.1959 243

Pärnu 1923-2002 253; 18.10.1967 -122; 14.10.1976 375

Sõrve 1950-1993 111; 27.01.1990 -87; 10.12.1959 198

Veetaseme kõrgus Tallinna lahes jääb kõige sagedamini (33%) vahemikku -9…+10 cm

Kroonlinna nulli suhtes. Veetaseme kõrgseisud tulenevad Soome lahe üldisest kõrgest

veeseisust. Soome lahes aga tekib kõrge veeseis W ja SW kaarte tuultega. Aastatel 1981-

1994 aastatel fikseeritud >100 cm veetaseme seisud on toimunud just nendest ilmakaartest

puhuvate tugevate tuultega. Lokaalselt võib Tallinna lahe veetase võrreldes Soome lahe

avaosaga olla kõrgem ka NW tuultega, kuid selle eelduseks on ikkagi varasemad W või SW

tuuled.

Aastate 1981-1994 andmete põhjal on maksimaalse ja minimaalse veetaseme vahe Tallinna

lahes 199 cm. Maksimaalne veetase on eelpool mainitud aastatel Tallinna lahes olnud 125

cm (11. jaanuar 1991) ja minimaalne -74 cm (26. märts 1984). Veetaseme sesoonset käiku

kuu keskmiste veetasemete põhjal iseloomustab madalaim kuukeskmine veetase mais -19

cm ja kõrgeim jaanuaris 19 cm (Joonis 3.1).

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

Kuu

Joonis 3.1. Tallinna lahe keskmised, minimaalsed ja maksimaalsed veetasemed kuude

kaupa aastatel 1981-1994.

Veetaseme tõus >100 cm Kroonlinna nulli suhtes on Tallinna lahes suhteliselt harva esinev

sündmus. Aastatel 1981-1994 fikseeriti >100 cm veetaset vaid neljal juhul kümnest

tuhandest. Oluline on märkida, et ülaltoodud aastatel aprillist oktoobrini veetase üle 100 cm

ei tõusnud. Kõrgeima veetaseme rekord fikseeriti Tallinna lahes 2005. aasta 9. jaanuari ööl,

kui veetase ulatus 152 cm üle Kroonlinna nulli.

Jääolud. Pidevaid jäävaatlusi on Eesti rannikul tehtud üle 100 aasta, sadamate

logiraamatute sissekandeid arvestades aeg-ajalt juba 500 aastat. Paraku on iga aasta jääolud

ainulaadsed ja seetõttu ei võimalda keskmine arvandmestik ennustada tulevasi jääolusid

kuigi täpselt. Kuigi viimasel aastakümnel on püsiv merejää muutunud suhteliselt

14

harvaesinevaks, tuleb siiski sellega arvestada. Aastas täheldatakse jääd Tallinna ja Muuga

lahes keskmiselt 70…75 päeva jooksul. Kinnisjää moodustub seal tavaliselt veebruari

keskel või lõpus. Püsiva jääkatte paksus on tavaliselt 25…35 cm. 30% talvedest ei teki

Põhjaranniku lahtedele üldse kinnisjääd.

Rannaprotsessid. See on kalda ning kaldalähedase merepõhja muutus looduslike –ja

antropogeensete jõudude tulemusena. Looduslikest jõududest põhjustavad intensiivsemaid

rannaprotsesse Tallina lahes tuulelained. Tallinna laht on avatud loode-, põhja- ja

kirdetuultele ja nende mõjul tekkivale lainetusele. Tormilained võivad kuni 5 m sügavusel

tekitada arvestatavat setete transporti. Suurem setete transport võib esineda lainete

murdumistsoonis – murduvad lained tekitavad turbulentsi ning ühtlasi ka suuremaid vee

kiirusi, mis hajutavad nii peeneteralisi setteid kui ka orgaanilisi setteid.

Kuigi kaadatud materjali tõttu põhjasetete paksus suureneb ning tugeva lainetuse mõjul

tõmmatakse setted hõljuvasse olekusse ja kantakse hoovustega laiali, on see siiski liiga

väike kogus, et mõjutada rannaprotsesside kulgemist.

Antropogeensetest faktoritest mõjutab rannaprotsesse enim kiirlaevaliiklus. Kiirlaevade

käigulainete kõrgeimate komponentide kõrgused ületavad sageli 1 m ning nende perioodid

on vahemikus 10-15 s. Sellised lained, milliseid looduslikes tingimustes Tallinna lahel ei

esine, põhjustavad ebaharilikult tugevaid põhjalähedasi hoovuseid sügavustes 5-20 m.

Kiirlaevaliiklus on seega kujunemas lahe ökosüsteemi uueks võtmeteguriks, mis võib

oluliselt modifitseerida nii rannaprotsesside kulgu ja hüdrodünaamiliste väljade kujunemist

kui ka vee-elustiku elukvaliteeti.

3.3. Ala geoloogiline ehitus

Ala geoloogilise ehituse selgitamiseks ja pinnaseomaduste määramiseks koostas uuringu

IPT Projektijuhtimine OÜ (vt lisa 2). Välitööd antud töö jaoks tehti 2005. a augustis.

Uuritud ala jääb aluspõhjaliste alamkambriumi sinisavi ja aleuroliitide avamusalale. Nendel

lasub liustikutekkeline moreen, sellel savi, savimöll, liiv ja muda. Mere sügavus uuritud

alal on 5,5…7,8 m, muulide vaheline laevakanal on süvendatud (DP3 asukohas).

Puuriti 10 puurauku (vibropuurimismeetodil) ja tehti 10 löökpenetratsioonikatset

agregaadiga IGT-500 selleks kohandatud parvaluselt. Puurimise käigus võeti põhjasetetest

proovid laboriuuringuteks.

Pinnaseomaduste määramiseks võeti 18 proovi pinnase veesisalduse määramiseks, 9 proovi

0plastsuspiiride määramiseks, 11 proovi lõimise määramiseks ja keskkonna seisundi

hindamiseks 6 proovi saasteainete sisalduse määramiseks. Geotehnilised proovid teimiti

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Geotehnikalaboris ja Eesti Geoloogiakeskuse laboris.

Teimide metoodika ja tulemused on toodud IPT Projektijuhtimine OÜ uuringu aruandes

(Lisad 1…5).

Maksimaalne uurimissügavus oli 13,4 m mere 0-tasemelt, 7,4 m mere põhjast. Uuringu-

punktide absoluutkõrgused määrati mereveetaseme järgi ja arvutati ümber 0-tasemele.

Merevee tase uuringutööde ajal oli +0,2…+0,3 m, Miinisadama veemõõdulatilt igapäevaste

vaatlustega (Kroonlinna 0 = 132 latil).

Keskkonna seisundi hindamiseks võeti 6 proovi põhjasetetest 0,0-0,2 m sügavuselt

naftaproduktide ja HELCOM metallide (CD, Cu, Zn, Pb, Hg). Analüüsid teostati Eesti

Geoloogiakeskuse laboris. Analüüside metoodika ja tulemused on toodud IPT

Projektijuhtimine OÜ uuringu aruandes (Lisa 6).

15

Uuringupunktide koordinaadid määrati GPS Magellan SportTrackMAP abil L-Est 97

süsteemis ja arvutati ümber Tallinna kohalikeks koordinaatideks.

Uuringupunktide ja lõigete asukohad on näidatud Joonisel 1, koordinaadid on toodud

Tabelis 1. Läbilõiked geotehnilistest kihtidest on toodud Joonistel 2.1..2.4. (Kõik lisas 2.)

Geotehnilised kihid, mille kirjeldused on antud allpool, eraldati välja puurimisandmete ja

löökpenetreerimiskatsete tulemuste järgi.

Kiht 1 (MUDA) Kiht koosneb liivasest või savisest mudast (suure orgaanilise aine

sisaldusega pinnas) ja moodustab enamus alast põhjakihi. Lõimisanalüüsi järgi on pinnase

nimetus vähe plastne rohke liivaga möllsavi ja vähe plastne liivaga savi.

Löökpenetratsiooni-katsete teostamisel vajusid vardad mudast läbi. Muda paksus on

0,2…1,4 m.

Kiht 2 (SAVIMÖLL) Kiht esineb uuringuala merepoolses osas ja koosneb hallikaspruunist

kuni hallikasmustast voolavast savimöllist. Lõimisanalüüsi järgi on pinnase nimetus

väheplastne rohke liivaga savimöll, vähe plastne liivaga jäme savimöll ja väheplastne rohke

liivaga jäme savimöll. Löökpenetratsioonikatsete teostamisel vajusid vardad savimöllist

läbi. Kihi paksus on kuni 1,45 m.

Kiht 3 (PEENLIIV) Kiht levib uuringuala idapoolses osas. Kiht koosneb kesktihedast kuni

tihedast, kohati savisest hallist peeneteralisest liivast. Löökpenetratsiooniga määratud

keskmine korrigeeritud löökide arv 20 cm liiva läbimiseks N20 = 6. Keskmine statistiline

dünaamiline eritakistus Pd = 5 MPa. Kihi paksus on kuni 1,3 m.

Kiht 4 (SAVI) Savi levib moreeni peal läätsede ja vahekihtidena liiva, savimölli või muda

all. Kiht koosneb voolavast hallist savist. Lõimisanalüüsi järgi on pinnase nimetus väga

plastne liivaga savi. Löökpenetratsioonikatsete teostamisel vajusid vardad savist läbi. Kihi

paksus on kuni 3,3 m.

Kihid 5 (MOREEN) Kiht koosneb peamiselt aluspõhjalisest materjalist, rohekashallist

plastsest kuni kõvast liivasest möllsavist, sisaldab aleuroliidi tükke, jämepurru sisaldus on

5…15%. Lõimisanalüüsi järgi on pinnase nimetus väheplastne rohke liivaga möllsavi.

Löökpenetratsiooniga määratud keskmine korrigeeritud löökide arv 20 cm moreeni

läbimiseks N20 = 4. Keskmine statistiline dünaamiline eritakistus Pd = 3 MPa. Kihi läbitud

paksus on 0,4…1,6 m.

Kihid 6 (MURENENUD SINISAVI) Aluspõhja ülemise osa moodustab kõva, aleuroliidi

vahekihtidega murenenud sinisavi. Lõimisanalüüsi järgi on pinnase nimetus keskplastne

möllsavi ja väheplastne rohke liivaga möllsavi. Löökpenetratsiooniga määratud keskmine

korrigeeritud löökide arv 20 cm murenenud sinisavi läbimiseks N20 = 11. Keskmine

statistiline dünaamiline eritakistus Pd = 10 MPa. Löökpenetratsiooni katsete järgi on

sinisavi murenenud osa paksus kuni 4,6 m, kiht puudub ala äärmises loodeosas,

süvendatud alal.

Kihid 7 (SINISAVI) Alumiseks uuritud kihiks on sinisavi. Löökpenetratsiooniga määratud

keskmine korrigeeritud löökide arv 20 cm sinisavi läbimiseks N20 = 35. Keskmine

statistiline dünaamiline eritakistus Pd = 32 MPa. Kihti läbiti löökpenetratsiooni katsetega

kuni 1,8 m.

Süvendus- ja laadimistööde kategooriad vastavalt normile „Vremennõi preiskurant na

dnoglubnitelnõje rabotõ“ (Minstroi 1973) ning pinnaste normsuurused normile EPN-ENV

7.1 vastavalt on toodud alljärgnevas tabelis.

16

Tabel 3.4. Süvendus- ja laadimistööde kategooriad ja pinnaste normsuurused 5

Kihi nr. 1 2 3 4 5 6 7

Nimetus MUDA SAVI-

MÖLL

PEEN-

LIIV SAVI MOREEN

MUREN.

SINISAVI

SINI-

SAVI

Süvendustööde kategooria I / II III II III IV / V VI / VII VII

Laadimistööde kategooria 1 1 2 1 1 / 3 2 / 3 3

Füüsikalised omadused

Mahukaal

(veeküllastunud) SAT kN/m

3 19,8 20 15,5 20,6 21,0 21

Kuivmahukaal d kN/m 3 16,0 8,9 17,2 17,8

Poorsustegur e 0,64 0,65 2,01 0,54 0,49

Looduslik veesisaldus wN % 24,0 73,6 20,1 18,1

Voolavuspiir wL % 24,8 64,9 33,0 36,2

Plastsuspiir wP % 19,3 31,6 17,6 19,8

Ülddeformatsiooni

moodul Eo MPa 5 15 10 30 60

Geotehnilistes uuringutes soovitatakse kai rajamisel kasutada gravitatsioonilist

konstruktsiooni, kusjuures taldmiku alt tuleb eemaldada nõrgad kihid. Looduslikud

tingimused kai ehitamiseks ja lainemurdjate rekonstrueerimiseks on suhteliselt head.

L-kujuliste elementide paigaldussügavusel lasub sinisavi, murenenud sinisavi ja moreeni

kiht. Uuringute tulemuste alusel on mõlemad pinnased piisava kandevõimega kai esiseina

konstruktsiooni vundeerimiseks ja lainemurdjate nõlva kujundamiseks.

3.4. Saasteainete sisaldus ammutatavas pinnases

Keskkonna seisundi hindamiseks võeti 2005. a augustis tehtud välitöödel põhjasetetest 0,0-

0,2 m sügavuselt 6 proovi naftaproduktide ning HELCOM metallide (Cd, Hg, Cu, Pb, Zn)

ja As määramiseks.

Proovid analüüsiti OÜ Eesti Geoloogiakeskuse laboratooriumis EAK poolt akrediteeritud

analüüsimeetodeid kasutades (registreerimisnumber L093). Analüüside metoodika ja

tulemused on toodud Lisas 6.

Analüüsi tulemusel saadud raskemetallide ja naftaproduktide sisaldused põhjasetetes on

toodud tabelis 3.5. Tulemusi on võrreldud keskkonnaministri 2. aprilli 2004. a. määruses nr

12 „Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid“ toodud piirnormidega, mis

on kehtestatud Kemikaaliseaduse § 12 alusel ja kehtivad ka põhjasetetele.

Tabelis kasutatud piirnormide tähendused on järgmised:

Sihtarv on ohtliku aine sisaldus pinnases, millega võrdse või väiksema väärtuse puhul on

pinnase seisund hea ehk inimesele ja keskkonnale ohutu.

5 Pinnaste nimetuste ja süvendus- ja laadimistööde kategooriate määramisel on aluseks võetud IPT

Projektijuhtimine OÜ poolt 2005 aastal tehtud Miinisadama geotehnika aruanne (töö nr 05-07-0521).

17

Piirarv on ohtliku aine sisaldus pinnases, millest suurema väärtuse puhul on pinnas

reostunud ning inimese tervisele ja keskkonnale ohtlik. Kui ohtliku aine sisaldus pinnases

on sihtarvu ja piirarvu vahel siis loetakse pinnase seisund rahuldavaks. Eristatakse piirarvu

elutsoonis ja tööstustsoonis.

Vastavalt Vabariigi valitsuse 24. jaanuari 1995.a. määrusele nr 36 „Katastriüksuse

sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine“ loetakse tööstustsooni

kuuluvaks nii transpordimaa kui riigikaitsemaa ja seega ka militaarse sadama ala. Sellest

tulenevalt ei tohi reostuskomponentide sisaldus põhjasetetes ületada piirarvu tööstustsoonis.

Tabel 3.5. Reostuskomponentide sisaldus (mg/kg) Miinisadama akvatooriumi setetes.

Proov Cd Hg Cu Pb Zn As Naftaproduktid

PA1 <1,0 0,440 69,5 82,9 139 3,0 255

PA6 <1,0 0,369 35,9 44,8 59,5 6,8 200

PA7 <1,0 0,279 44,1 96,2 121 3,2 155

PA8 <1,0 0,228 35,2 60,0 55,1 3,3 205

PA9 <1,0 0,169 20,0 54,3 44,5 2,9 85

PA10 <1,0 0,152 27,6 27,6 60,4 3,7 155

Keskmine <1,0 0,273 38,7 61,0 79,9 3,8 176

Sihtarv 1,00 0,50 100 50,00 200 20 100

Piirarv

elutsoonis 5,00 2,00 150 300,00 500 30 500

Piirarv

tööstustsoonis 20,00 10,00 500 600,00 1500 50 5000

Nagu tulemustest selgub jääb analüüsitud metallide kaadmiumi (Cd), elavhõbeda (Hg),

vase (Cu), tsingi (Zn) ja arseeni (As) sisaldus pinnases madalamaks vastava metalli

sihtarvust pinnases. Plii (Pb) sisaldus pinnases jääb kahes proovis alla sihtarvust pinnases ja

neljas proovis on plii sisaldus kõrgem sihtarvust pinnases kuid madalam piirarvust

elutsoonis.

Naftaproduktide sisaldus pinnases on 85…255 mg/kg. Ühes proovis on naftaproduktide

sisaldus väiksem sihtarvust pinnases, viies proovis kõrgem sihtarvust pinnases kuid

madalam piirarvust elutsoonis.

3.5. Merepõhjaelustik, kalastik

TÜ Eesti Mereinstituut on riikliku mereseire raames teostanud ka Tallinna ümbruse lahtede

mereelustiku seiret, kuid proovivõtupunktid on Miinisadamast küllalt kaugel ning ajaliselt

lünklikud 6 , et nende kaudu võiks iseloomustada piirkonnas olevat mereelustikku. Ka

konkreetselt Miinisadama mereelustiku kohta andmed puuduvad.

Kuna tegemist on kaitseväe sadama akvatooriumiga, kus laevade liikumine põhjustab

pidevalt veemasside ja põhjasetete liikumist, siis peaksid elutingimused nii

põhjataimestikule kui –loomastikule olema üsna ebasoodsad. Kuid kohalike asjaarmastajate

kalameeste andmetel käivad kalad sadamabasseinis toitumas. Ametikäigul Miinisadamasse

oli võimalus näha õngemeeste väljapüütud siigu. Siig on põhjatoiduline kala, seega saab

6 www.seiremonitor.ee

18

järeldada, et hoolimata naftaproduktidest on sadamabasseinis merepõhjaelustik olemas. Ka

kalandusspetsialistide andmetel on Soome lahe lõunarannik ja ka sealsed sadamad kaladele

põhiliselt toitumispiirkond, harvem kudemiskoht.

Kalamajanduslikku tähtsust militaarsadamal olla ei saa. Miinisadamas kavandatud

süvendustööd on nii väiksemastaabilised (50 000 m 3 ), et soodsate ilmastikutingimuste

juures planeeritud sadamatööd praktiliselt ei avalda mõju Tallinna lahe kalastikule.

3.6. Sotsiaalmajanduslik keskkond

Miinisadam, mis paikneb Kopli poolsaarest idapool asuvate sadamate reas (naabriteks

Hundipea sadam ja Peetri sadam), on juba algselt välja ehitatud sõjasadamaks ja sobib

sellesse funktsiooni ka praegu. Miinisadam kuulub Kaitseministeeriumile ja seda kasutab

Väljaõppe ja administratiivüksuse Mereväebaas. Merevägi koosneb Mereväestaabist,

mereväebaasist (Miinisadam) ja miinitõrjeeskaadrist. Kõik Mereväe rajatised, kaasa arvatud

staap ja sidekeskus, asuvad Tallinna Miinisadamas. Baasis toimub ka ajateenijate väljaõpe.

Mereväe põhiülesanded on:

 Eesti Vabariigi territoriaalvete ja rannakaitse;

 kinnistada läbi väljaõppe mereväelaste kaitsetahet ja kaitsevalmidust;

 miinitõrjevõimekuse arendamine, osavõtt rahvusvahelistest formatsioonidest ja

Balti miinitõrjeeskaadri (BALTRON) tegevusest;

 teostada mereseiret, osaleda merepääste- ja otsinguoperatsioonides;

 osaleda õppustel ja operatsioonidel koos NATO ja teiste partneritega.

Naabruses asuvat Hundipea sadamat kasutavad hüdrograafia-, poi- ja lootsilaevad ning

jäämurdja, kail asuvad meremärkide hooldus- ja remonditöökojad. Idapoolses Peetri

sadamas toimub laevade remont, laevade punkerdamine, veoste töötlemine, olmeprügi,

fekaal- ja pilsivee vastuvõtt.

Miinisadam kui riigikaitseline sadam on elamutest eemal asuv, teiste väikeste sadamatega

piirnev sadamaalaga, mis ei tegele kaubandusliku meresõiduga, mistõttu puudub vajadus

olemasoleva infrastruktuuri (tänavate, raudtee) laiendamiseks. Kõik planeeritud süvendus-

ja rekonstrueerimistööd jäävad sadama territooriumi ja akvatooriumi piiridesse ja ka

toimuva tegevuse keskkonnamõju ei ulatu maismaal kaugemale krundi piiridest.

3.7. Kokkuvõte mõjuala keskkonnaseisundi hindamisel kasutatud

materjalidest

Miinisadama keskkonnaseisundit on aastate jooksul korduvalt inspekteeritud ja tehtud

ettekirjutiste täitmine on olukorda märgatavalt parandanud. Sellest hoolimata on

Miinisadam kantud numbri 14 all riiklikku jääkreostuskollete nimekirja, seda põhiliselt

kunagise maismaa pinnasereostuse alusel, kus saasteaineteks peamiselt naftasaadused,

aromaatsed ja polüaromaatsed süsivesinikud (PAH), polükloreeritud bifenüülid (PCB),

raskemetallid, pilsivesi, ballastvesi.

Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel reostatud pinnase ja põhjavee

piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis ohustab ümbruskonna

elanike tervist ja elusloodust. Jääkreostuskollete andmebaasis on andmeid üle 300

jääkreostusobjekti kohta. 2004. aasta aruandes järjestati 75 riikliku kategooria

jääkreostuskollet nende ohtlikkuse alusel pingeritta – ohtlikumad on nimekirja eesotsas.

Keskkonnaministeeriumi poolt on tänaseks tellitud kolm olulist projekti, mis annavad

19

ülevaate jääkreostusobjektide seisukorra kohta ning milles tehakse ettepanekud vajalike

meetmete kohaldamiseks.

Miinisadam ehk Mereväebaas on üks väheseid endise NSV Liidu sõjaväeobjekte, kus ei ole

tehtud kompleksset kahjude hindamist. Kaitseministeeriumi tellimisel on Eesti

keskkonnafirmad (AS EcoPro, AS Maves) teinud osalisi kahjude hindamisi, kuid seoses

rahaliste vahendite vähesusega ei ole kompleksset keskkonnauuringut õnnestunud läbi viia.

Peamisteks ohuallikateks on Miinisadamas peetud enam kui 10 aastat tagasi suletud

katlamaja ja mahuteid, mis ehitati juba enne I maailmasõda, ning akvatooriumisetteid. Enne

lahkumist uputasid Vene Föderatsiooni relvajõud Tallinna Miinisadamas 13 laeva, neist 12

õnnestus välja tõsta aastatel 1994–1995. Alused olid kõrgendatud keskkonna-ohtlikkusega,

sest neist lekkis välja õliprodukte.

Koostöös Rootsiga on proovitud leida lahendusi ka Tallinna Miinisadama keskkonna-

uuringuteks. 7 Ühiselt uuriti PCB, PAH ja õlireostust sadama maismaa osal. Kõik tulemused

jäid alla tööstustsooni piirarvu 8 , mis kinnitab kunagise reostuse looduslikku

transformeerumist.

1993. aastal Eesti Ehituse TUI poolt Miinisadamas teostatud looduskeskkonnale tekitatud

kahju inventariseerimisel leiti, et enamiku selgitatud reostusega objektide puhul on tegemist

üldise saastatusega ja nende keskkonnaohtlikkus suhteliselt väike ja saasteobjektid ise

võrdlemisi kergesti likvideeritavad. Suurimaks reostuseks tuleb lugeda 1992. aasta

septembris Miinisadamaga piirneval Eesti Raudtee territooriumil toimunud raudtee-

tsisternvaguni ümberminekut, mille tulemusena kuni 20 t kütust voolas Miinisadama

territooriumile ja sattus osaliselt sadama akvatooriumi. Avarii tagajärjed olid nähtavad ka

aasta hiljem. Viidatakse uputatud laevade keskkonnaohule. 9

1994. aastal viis inventariseerimise läbi AS Ecoman. Töö käigus tuvastati 12 uputatud

laeva. Uputatud laevade piirkonnas fikseeriti ülenormatiivne naftajäätmete sisaldus

merevees ja täheldati radioaktiivse kiirguse taseme tõusu võrreldes foonilisega.

Raskemetallide sisaldus merepõhja pinnases ei ületa Tallinna muldades määratud samade

näitajate maksimaalseid väärtusi, valdavalt on lähedased keskmistele väärtustele. Sadama

põhi on tugevasti risustatud kaablite, juhtmete ja metallesemetega, mitmesuguste ehitus- ja

olmejäätmetega. Muuhulgas avastati kolm miinikesta ning kiirlaskekahuri laskemoona.

Kaide veealune osa ning sadama merepõhi fikseeriti filmilindile. 10

Erinevates hinnangutes antud soovitused on käesolevaks ajaks enamasti täidetud ja

põhilised reostusohu allikad nii territooriumilt kui akvatooriumist kõrvaldatud.

OÜ Corson uurimistööd nr 0505 (2005.a.) ja 0519 (2005.a.), kus Taani Hüdroloogia

Instituudi (DHI) poolt loodud matemaatilist mudelit MIKE21 on kirjeldatud lainetuse,

hoovuste ja kaevetöödel tekkiva setteaine levikut Miinisadama akvatooriumis.

7 Andres Rekker, Eesti kaitsestruktuuride osalemine rahvusvahelistes keskkonnakaitseuuringutes,

Keskkonnatehnika 6, 2003

8 Environmental Situation at Tallinn Naval Base. Resume from investigation during 2003 (draft 16 feb 2004)

9 Tallinna Miinisadamas paikneva endise NSV Liidu sõjaväeosa poolt Eesti Vabariigi looduskeskkonnale

tekitatud kahju inventariseerimine. Eesti Ehituse TUI, Tallinn 1993

10 Tallinna lahe Miinisadama ökoloogilis-majanduslik inventariseerimine. AS Ecoman, Tallinn 1994

20

4. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide kirjeldus

4.1. Kavandatava tegevuse alternatiivsed võimalused ja nende hindamise

metoodika

Koos vee erikasutusloa taotlusega esitati Keskkonnaministeeriumile vee erikasutuse

iseloomustus, milles antakse ülevaade kavandatavast projektist, planeeritavate tööde

iseloomust ja ajalisest planeeringust, süvendustööde mahtudest. Vee erikasutuse

iseloomustus on lisatud antud aruandele lisas 1.2.

Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programmi

koostamisel oli kavas alternatiivseid lahendusi vaadelda projektlahenduse, kasutatava

süvendustehnoloogia ja põhjasetete kasutamisel. Hilisemas töö käigus selgus, et alternatiiv,

mille puhul kavatseti kasutada pinnasepumpa ei ole realiseeritav, sest raskete savipinnaste

väljaimemine pole võimalik. Seetõttu jäävad hindamiseks ainult 2 alternatiivi.

Alternatiiv 1 – rekonstrueeritakse lainemurdjad, suletakse läänevärav, ehitatakse välja kai

7A ja liikluseks süvendatakse idavärav ja faarvaater, süvendamisel

kasutatakse ujuvalusel ühekopalist ekskavaatorit;

Alternatiiv 2 – olemasolevat olukorda ei muudeta, nn 0-variant.

Põhjasetete kasutamisel on küllalt kulukale setete kaadamisele alternatiiviks sobiva

settematerjali kasutamine nii kai kui lainemurdjate ehitamisel tagasitäitena. Tagasitäitena

sobib kasutada ammutatavat moreeni, mille kogus on ca 7500 m 3 ja osaliselt livasegust

savi, mille kogus võiks olla ca 2500 m 3 . Seega sobib tagasitäitena kasutada ca 20%

ammutatavast pinnasest.

Kuna süvendamine ja lainemurdate ning kai ehitus toimuvad paralleelselt, siis praktiliselt

kogu taaskasutamiseks sobiv materjal paigaldatakse tagasitäiteks kas kohe peale

ammutamist või ladustatakse hilisemaks kasutamiseks ka praegu kasutusel olevale

ladustusplatsile kail nr 1.

KMH protsessis võib kasutada erinevate meetodite kombinatsiooni ja erinevaid

lähenemisviise, sõltuvalt sellest, millise hindamisstaadiumiga või -objektiga on tegemist.

Antud juhul kasutati alternatiivide valikul ekspertide kogemust, lainetuse, hoovuste ja

setete liikumise modelleerimisel saadud tulemusi ja arendaja soovi. Alternatiivide

hindamise tulemused on toodud peatükis 9.

4.2. Projektlahendusega valitud tehnoloogia ja kasutatava tehnika

kirjeldus

7A kailiini pikendamine toimub analoogselt kogu kailiini rekonstrueerimisel kasutatud

metoodika alusel (ka kai ääre kõrgus ja kai laius on analoogsed kaile nr 7).

Kaikonstruktsioonid rajatakse raudbetoonist nn. “L-elementidest”. Kaielementide alune

ehituskaevik rajatakse kõrvaldades L-kujuliste elementide taldmike alt valdavalt liivase

muda ja moreeni, kohati murenenud sinisavi. Sadamabasseini poolt ehituskaevikust

eemaldatava pinnase maht on 17600 m 3 . Projekti kohaselt on stabiilse nõlva kalle on 1:3.

Raudbetoonist L-elemendid paigaldatakse eelnevalt süvendatud ja tasandatud

aluspinnasele. Kai konstruktsioonilahendus on gravitatsioonitüüpi, kaielementide püstuvus

tagatakse täite omakaaluga.

21

Kai nr. 7 ja 7A merepoolsele küljele rajatakse tugimüür kõrgusega merepinnast +4.000 m,

mis koos kindlustatud nõlvaga moodustab lainemurdja. Müüri merepoolne nõlv kaetakse

kahekordse paekividest filterkihiga ja see omakorda graniitrahnudest kindlustuskihiga, mis

peab merepõhjas ulatuma kandva murenenud sinisavi kihini. Kai sõidetava osa laius on 28

m, millele on kavandatud asfaltbetoonkate. Katendi kalle on 1,5% kai serva suunas, et

juhtida sadeveed üle kai serva sadamabasseini.

Rekonstrueeritava lainemurdja nõlv sadamabasseini pool on kaldega 1:1,5, mere pool 1:2.

Kai ja lainemurdjate tehnilised parameetrid on:

 kai 7A pindala: 5726 m 2

 kai 7A pikkus: 216,1 m

 kai ääre kõrgus 2,5 m

 idavärava laius: 50 m

 idavärava süvis: 8,0 m

 lainemurdja pikkus: 174.9 m

Ehituskaevikute ja faarvaatri süvendamisel kasutatakse pöördkoppa ujuvalusel, mis sobib

nii konsolideerunud muda ja ka kõvade pinnaste süvendamiseks. Takistuseks ei ole ka

pehmete pinnaste hulgas olevad kivid ja praht, mille saab ekskavaatoriga pinnale tõsta.

Mitmekopalise süvendaja kasutamist takistab savipinnaste suur osakaal süvendatava mahu

hulgas. Tavaliselt hooldussüvendamisel kasutatav muda ja liivpinnase süvendamiseks

mõeldud pinnasepumpa ei ole otstarbekas kasutada Miinisadamas esinevate savipinnaste

tõttu. Savipinnased ei ole nidususe tõttu pumbatavad, pealmise mudakihi pumpamist

segavad idaväravas kivid ja muulide ääres praht. Ka tekitab hüdropump oluliselt rohkem

heljumit kui ühekopaline ekskavaator. Kaielementide, suuremate kivirahnude ja vette

varisenud ehitusjäätmete eemaldamiseks kasutatakse ujuvkraanat. Ammutatud pinnas

veetakse pinnasepuistealale lahtikäiva põhjaga pargasel.

Süvendus teostatakse selliselt, et garanteeritud sügavuseks sadama sissesõidukanalis ja

idaväravas oleks -8.0 m abs. Projekteeritava 7A kai ja lainemurdja otsa sissesõidukanali

poolne osa 5 m laiuselt süvistatakse sügavuseni -8.2 m abs. Sulundseinaelementide esine

ala kaetakse pärast süvendustööde lõppu erosioonikaitse plaatidega või erosioonikaitse

monoliitbetooniga 5 m laiusel alal kogu idavärava pikkuses. Idavärava sügavus pärast

erosioonikaitsebetooni paigaldamist peab olema garanteeritud -8.0 m abs.

Kaielementide tagune ala täidetakse paemurruga või liivpinnasega, lainemurdja nõlvade

täiteks on paemurd. Paekivitäite maksimaalne mõõde on 600 mm. Vaheldumisi

paekivitäitega saab kasutada ära süvendatud pinnast, vähendamaks kaadamispaika veetava

pinnase mahtu. Ülejäänud täitemahuna võib kasutada paekivi või liivpinnast. Süvendatud

pinnast võib kasutada tagasitäitena juhul, kui elementide tagust täidetakse paekivitäitega.

Paekivitäidet kasutades on võimalik konstruktsioonide mõõtmeid vähendada.

Olemasolev läänepoolne merevärav suletakse kaielementidega. Kaielementide tagune

täidetakse liivpinnasega ja paekivitäitega (ka ammutatud pinnasega). Merepoolne osa täitest

kaetakse paekivitäitega, millel on paekividest filterkiht ja graniitkividest kindlustuskiht.

Täitepinnase väljauhtumise takistamiseks moodustatakse filter, mille kihtide fraktsioonid

suurenevad mere poole. Läänevärava pinnasega täitmise suund valitakse selliselt, et

mudakiht ei jääks täite alla.

Kai katendi plaadid demonteeritakse ja plaatide alused tühimikud täidetakse pinnasega.

Enne katendite tegemist tuleb vastavalt eriosade projektidele rajada tehnovõrgud,

paigaldada side- ja elektrikaablikambrid, kaablite kanalid, vee-ja kanalisatsioonitorustikud

ja -kaevud, samuti tuletõrjevee kaevud.

22

Idavärava juures olemasolevate lainemurdjate pealisehitus lammutatakse, et oleks võimalik

paigaldada sulundseina ankurdavaid terastõmbe. Pealisehitus lammutatakse kuni

kõrgusmärgini +1.000. Tulepaakide tornide vundamentide juures lammutatakse pealisehitus

kõrgusmärgini +0.300. Kaide 7 ja 7A merepoolses servas olev raudbetoonist tugimüür

lammutatakse kõrgusmärgini +1.700. Kai 7 merepoolsel küljel olev ja nõlva sisse jääv

laevavrakk täidetakse paemurruga, vajadusel tuleb vraki pealmine osa lammutada.

Lammutamise käigus saadavat mineraalset materjali võib kasutada täiteainena, purustades

materjali eelnevalt suuruseni 600 mm.

Keskkonnanõuded ehitajatele:

 Tööde teostamise ajal tuleb välistada negatiivne mõju keskkonnale, mis ületab

seadusandluses ja normdokumentides määratud taseme.

 Põhja süvendus, veealused tehnilised tööd, pinnase transport ja ladustamine

veealustesse kaadamiskohtadesse tuleb teha vastavalt keskkonnakaitse organite

ettekirjutustele.

 Välistada tuleb veekeskkonna – veealuse ja veepealse territooriumi ning õhu

saastamine.

4.3. Ammutatava materjali maht ja omadused, selle võimalik kasutus

Süvendatava pinnase maksimaalne teoreetiliselt võimalik maht on 49 200 m 3 .

Süvendusmahtude jaotus erinevate objektide vahel on toodud järgnevas tabelis.

Tabel 4.1. Süvendusmahtude jaotus objektidel

Objekt Süvendatava

ala pikkus (m)

Praegune

sügavus (m)

Projektikohane

sügavus (m)

Süvendatava

pinnase maht (m 3 )

Kai nr 7A ehituskaevik 220 6 - 8 8,0 16100

Lainemurdjate

ehituskaevikud

basseini sees 175 5,5 – 6,5 8,0 1500

mere pool 375 6,5 – 7,5 8,0 8000

Laevatee ja idavärav 380 6,5 – 8,0 8,0 23600

Kokku: 49200

Tegemist on arvutusliku geomeetrilise mahuga, kus arvestatakse süvendatava ala

põhjakontuuri, süvendussügavust ja süvendi nõlvade kallet. Süvendustöö tegeliku mahu

määramiseks tuleb vahetult enne süvendust (mitte enam kui 10 päeva) teostada sügavuste

kontrollmõõdistus, mis saab aluseks süvendustööde tegeliku mahu määramisel.

Süvendustöid idavärava vahel tohib alustada pärast projekteeritava kai nr 7A ja lainemurdja

rekonstrueerimistööde lõpetamist.

Geoloogilised tingimused Miinisadama akvatooriumi süvendustöödeks on muutuvad.

Laevade sissesõidukanali süvendustöödel jäävad süvendussügavusele ca 15% muda ja

küllalt kõvad savipinnased, mis kohati vajavad eelnevat kobestamist. Samas esineb

idavärava piirkonnas vajadus süvistada kuni poole meetri ulatuses moreeni pealmist kihti.

Sissesõidukanali pikiteljel erinevates puuraukudes määratud pinnase osakeste läbimõõdud

ja lõimiskõverad on toodud joonisel 4 lisas 3.

Akvatooriumi varjulisemates osades on settinud peeneteralisem materjal. Laevatee

kanalites ja vee intensiivsema liikumise piirkonnas on tegemist jämedateralisemate

23

setetega. Põhjasetete pealmist aleuriidi ja peliidi kihti võib, aga ei soovitata kasutada

ehituse käigus täitematerjalina, küll aga sobib selleks ammutatav moreen.

Tabel 4.2. Miinisadama sisebasseini lõimise analüüsi tulemused 11

.

Proov

Sõela ava läbimõõt, mm

10 5 2,5 1,25 0,63 0,315 0,16 0,05 <0,05

M2 0,00 0,10 0,00 0,10 0,34 0,39 0,57 9,17 89,33

M3 0,00 0,10 0,12 0,35 1,18 3,73 7,33 22,10 65,09

M4 0,00 0,14 0,00 0,07 0,22 0,40 0,67 9,38 89,12

M5 0,00 1,78 0,23 0,44 0,93 2,35 3,25 16,49 74,53

M6 0,00 0,12 0,10 0,05 0,30 0,26 1,10 10,67 87,40

M1 0,00 0,04 0,98 0,78 1,11 1,90 3,20 6,09 85,90

M8 0,00 0,00 0,10 0,19 1,04 1,78 2,70 4,89 89,30

M7 0,00 0,00 0,34 0,50 0,89 2,03 2,41 5,38 88,45

Idapoolse merevärava alal ja sissesõidukanalis võib esineda laevavrakke ja metallirisu,

samuti on võimalik rahnude esinemine lainemurdjate otste läheduses. Meremõõdukeskus

OÜ hüdrograafilises uuringus (töö nr 2M5143/M5020) on esitatud süvendatavale alale

jäävate rahnude ja objektide koordinaadid.

Laadimis- ja süvendustööde kategooriad on toodud tabelis 3.4 (lk 16)

Loodusvaradest leiab kasutamist killustik kaielementide betoonis ja kai alusena, paekivi

tükid ja liiv ning süvendamisel ammutatud pinnas kaitaguse ruumi täiteks.

Vaheldumisi paekivitäitega, mille maksimaalne mõõde on 600 mm ja paekivitäite tühikute

täiteks saab ära kasutada süvendatud pinnast. Ülejäänud osas võib täitena kasutada

jämepurdseid paekarjääri jäätmeid, tükeldatud lammutusjääke, liiva. Taaskasutamist

leidvad ja purustamisele kuuluvad materjalid ladustatakse Tellija poolt selleks ettenähtud ja

juba kasutusolevale platsile Kail nr 1.

Tööde kestuseks faarvaatri süvendamisel on arvestatud üks kuu, Kai nr 7 ja lainemurdja

ehitamiseks kuus kuud. Faarvaatri süvendamisel vabaneb heljum igal ekskavaatori tõstel,

umbes 30 korda tunnis. Kai ja lainemurdjate süvendamisel sõltub ekskavaatori töö

ehituselementide paigaldamisest. Kaadamisel vabaneb heljum praami põhja avamisel.

Seega sõltub kaadamise sagedus praamide mahutavusest.

11 Reostuskomponentide sisaldus Miinisadama akvatooriumi põhjasetetes. OÜ Altakon töö nr 4/2005, 2005

24

5. Rekonstrueerimis- ja süvendustööde eeldatav keskkonnamõju sadama

akvatooriumis ja kaadamiskohas

5.1. Hinnang süvendamise ja kaadamise käigus tekkiva heljumi levikule

Süvendus- ja kaadamistöödega kaasnev kõige olulisem keskkonnamõju on vee kvaliteedi

halvenemine põhjasetete liigutamisel vabaneva heljumi toimel. Vee kvaliteeti mõjutab

süvendamisel ja kaadamisel heljum, mille põhilised tekitajad on:

 süvendusmehhanismi kopast ülevooluga veepinnale sattunud osakesed;

 veopargase settebasseini tühjendamine põhja avamisel;

 madalas mereosas laeva sõukruvi poolt tekitatud turbulents.

Varasemad süvendustööd (Paldiski Lõunasadamas, Sillamäe sadamas, Muuga sadamas) ja

süvendustööde järgne seire on näidanud, et kui looduslikus olekus on heljumi hulk vees

kuni 10 mg/l, siis süvendamisel suureneb heljumi sisaldus 4 kuni 5 korda, kuid peale

süvendamise lõppu langeb heljumi sisaldus kiiresti ja looduslik foon taastub umbes ühe

nädala jooksul.

Heljumi moodustavad peamiselt peenetaralise liiva (osakeste suurus 0,100 kuni 0,050 mm),

aleuriidi (osakeste suurus 0,050 kuni 0,002 mm) ja peliidi (osakeste suurus väiksem kui

0,002 mm) osakesed. Heljumis esinevad liiva osakesed settivad kaevandamise piirkonnas.

Peenfraktsioonilised aleuriidi ja peliidi osakesed kanduvad sõltuvalt hoovustest ja

lainetusest kaugemale ja settivad seal. Hinnanguliselt ei ole süvendamise ja kaadamisega

kaasnev heljumi levik suurem laevade poolt sadama ekspluatatsioonis tekitatavast heljumi

liikumisest.

Miinisadama süvenduse maksimaalne kogumaht on kuni 50 000 m³, sellest ca 18 000 m³

sisebasseinis (ehituskaevikud) ja ca 32 000 m³ akvatooriumi välisosas (faarvaatri, idavärava

ja merepoolsete ehituskaevikute süvendamine). Põhilised faarvaatri süvendustööd tehakse

ühe kopaga umbes kuu aja jooksul, seega vette paisatav heljumi hulk on suhtelisest väike.

Heljumi levimine lahes sõltub tuultest ja hoovustest. Raskem fraktsioon levib üle väiksema

mereala, peenefraktsiooniline heljum levib kaugemale.

TTÜ Meresüsteemide Instituudi mudelarvutused Tallinna Vanasadama süvendamisel

näitavad 12

, et teoreetiliselt võib mõõdukate läänetuulte korral (tugevate tuultega

süvendamist ei toimu, nõrga tuule korral on heljum praktiliselt paigal) heljum jõuda Pirita

ranna piirkonda. Kirde-, põhja- ja loode- ning lõuna- ja edelatuule korral on heljumi levik

piiratud jäädes peamiselt sadama akvatooriumi lähedale. Ida- ja kagutuultest tekitatud

hoovuste korral kantakse heljum sadamast lääne suunas.

Vanasadamast ca 2,5 km lääne pool asuva Miinisadama faarvaatri süvendamisel tekkiv

peaaegu poole väiksem heljumi kogus vaevalt Piritani jõuab. Süvendustööde lõppedes

looduslik heljumi foon taastub.

OÜ Corson uurimuses 13

on matemaatiliselt modelleeritud Miinisadama sisebasseinis

süvendustööde settetranspordi protsesse sadama seisukohalt ekstremaalses olukorras, kui

mõjutava kirdetuule kiiruseks on 15 m/s ja laine sisebasseinis on kõige suurem.

12 Tallinna Vanasadama süvendustööde KMH aruanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut, Tallinn 2006;

13 Väljaõppe- ja administratiivüksus. Ehitusaegne lainetuse ja sette transpordi matemaatilinemodelleerimine.

OÜ Corson töö nr 0505, Tallinn 2005.

25

Süvendusmehhanismi kopast veepinnale sattunud osakesele mõjub kahesuunaline

liikumine: horisontaalne tingituna hoovuse kiirusest ja roteeruv tingituna raskusjõust ja

lainetusega kaasnevast orbitaalkiirusest. Viimase mõjul erinevatel ajamomentidel

horisontaalkiirus kas väheneb või suureneb.

Üldistades nii Corson OÜ kui TTÜ Meresüsteemide Instituudi 14

, TÜ Mereinstituudi 15

, AS

Tallmac 16

erinevate tööde tulemusi ning võttes arvesse praktika kogemusi võib öelda, et

tegelikkuses jõuavad vabaneva heljumi kergemad fraktsioonid (raskematest rääkimata)

hoovuse suunas paari kilomeetri kaugusele. Juhul, kui tegemist on väga tugeva hoovusega,

siis ka kaugemale. Käesolevas töös vaadeldavas piirkonnas väga tugevaid hoovusi ei esine.

Arvutused, mis on tehtud ekstremaalsetele tingimustele, näitavad, et Tallinna lahe vette

sattuvad pinnase osakesed osaliselt ka sisebasseini süvendamisel. Seda põhjustab

Miinisadama akvatooriumi hoovuste iseloom, kus tekib kellaosuti pöörlemise suunaline

hoovuste tsirkulatsioon keskpunktiga peaaegu akvatooriumi keskel. Hoovuse sissevool

toimub põhiliselt lainemurdja idapoolse ava Peetri sadama poolselt välisküljelt, sama ava

kaudu toimub ka enamasti väljavool Tallinna lahte. Seevastu sadamabasseinist väljaspool

liigub piki Miinisadama lainemurdjat kellaosuti liikumisele vastassuunas tunduvalt suurema

kiirusega hoovus, kus vastavalt joonisel 3 (lisas 3) esitatud vektorite skaalale on hoovuse

kiirus kuni 0,2 m/s. See akvatooriumi tsirkulatsiooni suhtes vastassuunas pöörlev mass on

teguriks mis haarab kaasa akvatooriumist välja voolava vee massi koos heljumiga ja võib

seda kanda Tallinna lahte.

Antud tööpuhul võib eeldada, et laevatee süvendamisel jõuab heljum hoovuse suunas kuni

kolme kilomeetri, kaadamisel kuni kahe kilomeetri ja sisebasseinis ainult poole kilomeetri

kaugusele.

Paljasaare pinnasepuisteala asub süvendustööde piirkonnast ca 12 kilomeetri kaugusel

Tallinna lahe suhteliselt avatud osas, mistõttu on seal lokaalne hoovuste süsteem otseselt

seotud kogu lahe tsirkulatsiooniga. TTÜ Meresüsteemide Instituudi mudelarvutused

näitavad, et välja arvatud ida- ja läänetuulte korral tekib kaadamispiirkonnas suletud

tsirkulatsioon, mis hoiab hõljumit kaadamispiirkonna tsoonis. Kaadamiskoha lähistel on

üheks kriitilisemaks piirkonnaks Kopli laht, seda nii ökoloogiliselt kui ka sotsiaal-

majanduslikult (Stroomi rand). Mudelarvutused näitavad, et kõige intensiivsemalt võib

hõljum kanduda kaadamispiirkonnast Kopli lahte idatuulte korral.

Süvendatud materjali veoks kasutatakse alt avanevat praami. Säästliku transpordi

seisukohalt on Paljasaare pinnasepuisteala parim valik kuna asub võimalikest

kaadamiskohtadest (Aksi) süvendusalale kõige lähemal.

Põhjasetted on suhteliselt puhtad ja nende kaadamine Veeteede Ameti poolt

kinnitatud ja merekaardile kantud pinnasepuiste kohta Paljassaare lahes on lubatav.

Pikka aega kasutamisel olnud pinnasepuisteala senine kasutamise kogemus ei viita

kaadatud materjali kandumisele Tallinna lahte ja sellest tingitud ebasoovitavate

mõjude ilmnemisele.

Kumulatiivseid mõjusid ei esine.

14 Muuga sadama merekeskkonna seire aastatel 2001-2003. Aruanne. TTU Meresüsteemide Instituut. Tallinn 2003;

15 Sillamäe jäätmehoidla lõppkatte kaevandamine Narva lahes. Merepõhjaelustik, kalastik ja kalapüük. KMH

aruanne. TÜ Mereinstituut. Tallinn 2003;

16 Saaremaa sadama rajamise keskkonnamõju hindamine. Aruanna. AS TALLMAC, Tallinn 2003

26

5.2. Uute lainemurdjate mõju lainetusele ja hoovustele

Joonis 2 lisas3 kirjeldab lainetuse olukorda Miinisadama akvatooriumis ja selle vahetus

läheduses pärast lainemurdjate rekonstrueerimist.

Matemaatilisel modelleerimisel on kasutatud arvutiprogrammi MIKE21 mooduleid NSW

(Near Shore Wind Wave), HD (Hydrodynamic) ja ST (Sand Transport). Modelleerimise

aluseks on tuule statistilised andmed, mille on Miinisadama jaoks töödelnud Corson OÜ

(tööd nr 0502, 2005.a. ja nr 0505, 2005.a.). Vastavalt analüüsi tulemustele on käesolevas

töös aluseks valitud NE suunast puhuv tuul tugevusega 15 m/s. Niisuguse tuule suuna valik

on põhjendatud sellega, et risti lainemurdjaga murduvad lained tekitavad piki lainemurdjat

suurimad hoovuse kiirused, mis aga omakorda määravad võimalikud maksimaalsed

settetranspordi situatsioonid Mereväebaasi lainemurdja jalamil ja sissesõidukanali nõlvadel.

Lainetuse modelleerimisel on kasutatud kaheastmelist modelleerimist:

1. Suure arvutusvõrgu sammuga 10x30 m NE suunast alates Soome lõunarannikust;

2. Naissaare ja Aegna saarte vahelt Tallinna lahte sisse jooksvat lainetust väiksema

arvutivõrgu sammuga 4x12 m mooduli NSW abil laineväljade arvutamisel ja 4x4 m

sammuga moodulite HD ja ST abil hoovuste ning settetranspordi väljade

modelleerimisel. Seejuures on esimese astme arvutuste tulemusena leitud lainetuse

parameetrid Tallinna lahte sisenemisel võetud arvesse teise astme arvutuste

algtingimustena.

Arvutuste tulemusena on esitatud kaks teisele astmele vastavat arvutustulemust:

1. Tallinna lahes vastavalt eelpoolnimetatud algtingimustel tekkiva olulise

lainekõrguse (Hmo) väli (joonis 1 lisas 3);

2. Miinisadama lähimas ümbruses tekkiva olulise lainekõrguse (Hmo) väli (joonis 2

lisas 3), mille alusel on teostatud järgnev hoovustevälja modelleerimine.

Vastavalt joonisel 2 lisas 3 esitatud modelleerimise tulemustele tekib lainemurdja vahetus

ümbruses lainetuseväli, mille oluline lainekõrgus on vahemikus 0,48-0,51 m, kusjuures

viimane väärtus vastab ka Miinisadama akvatooriumisse sissesõidu avas tekkivale olulisele

lainekõrgusele. Nagu esitatud jooniselt näha tekib sisebasseinis NE tuulte korral

lainemurdja taha peaaegu sümmeetriline madala lainetusega tsoon. Samuti on

modelleerimise tulemustest näha, et ühe senise lainemurdjas oleva ava sulgemine on

oluliselt parandanud lainetuse olukorda sadama sees asuvate kaide ääres, kus enamike kaide

ääres oluline lainekõrgus ei ületa 0,24 m. Ka siis, kui üksiklaine amplituud lainemurdja ees

Tallinna lahel on kuni 0,9 m on Miinisadama akvatooriumi sees enamike kaide ääres

lainekõrgus alla 0,45 m.

Seega võrreldes uue projektlahenduse tulemusel tekkivat lainetust praeguse olukorraga, kus

Miinisadamas on lainemurdjas kaks sissesõiduava ja lahtine nurk Peetri sadama pool, siis

väljaspool lainemurdjat jääb olukord praktiliselt samaks ja olulise lainekõrguse väärtustes

suuri muudatusi ei ole. Küll aga mõjutab läänepoolse sissesõiduava sulgemine olukorda

Miinisadama sisebasseinis: sadamas tekib uue lahenduse tulemusena ala, kus lainetus

praktiliselt igasuguse tuule suuna korral kas puudub või on sedavõrd väikese amplituudiga,

et see ei tekita sildunud alustele mingisuguseid probleeme. Ainult idapoolse sissesõiduava

vastasküljel kaide 2 ja 3 piirkonnas ulatuvad olulise lainekõrguse väärtused kuni 0,4

meetrini, mille puhul üksiklaine amplituud võib tõusta 0,7 meetrini.

Seoses Tallinna lahe rannajoone liigendusega Paljassaare poolsaare idaküljel (Hundipea,

Miini-, Peetri, Lennusadam) tekib siin NE tuulega ümber Viimsi poolsaare Tallinna lahte

jooksva lainetusega terve rida hoovuse pööristsoone. Osa nendest tsoonidest on näha ka

27

joonisel 3 lisas 3 esitatud hoovuse modelleerimise tulemusi kujutaval skeemil. Siit selgub

ka, et Mereväebaasi sadama lainemurdja ees kujuneb välja selgelt orienteeritud hoovus.

Hoovus on suunatud praktiliselt risti üle kavandatud sissesõidu kanali ja kiiruse väärtused

selles on enamasti vahemikus 0,1-0,2 m/s. Hoolimata sellest, et lainemurdja sissesõiduavas

ulatub oluline lainekõrgus 0,5 meetrini on siin hoovuse seisukohalt surnud tsoon, milles

kiirused langevad vahemikku 0,09-0,05 m/s.

Miinisadama akvatooriumi sees tekib projektis esitatud lahenduse korral kellaosuti

liikumise suunaline hoovus, mille kiirus on äärmiselt madal: 0,02-0,08 m/s. Hoovus

suundub akvatooriumisse sisse pinnahoovusena Peetri sadamaga külgnevast avast ja sisse

voolanud vee mass väljub põhjahoovusena Tallinna lahte sama ava kaudu.

Lainemurdja rekonstrueerimisega kaasnev Läänepoolse värava sulgemine vähendab

sisebasseinis oluliselt lainetuse mõju ja vähesel määral muudab seal hoovuse kulgemist.

Väljaspool lainemurdjaid ei muutu midagi, ei hoovused ega lainetus.

5.3. Mõju põhjataimestikule, põhjaloomastikule, kalastikule

Põhjataimestik. Üldjuhul põhjasetete ammutamisega kaasneda võiv eutrofeerumine

avaldab nii positiivset kui ka negatiivset mõju põhjataimestikule ja –loomastikule.

Suurenenud toitainete kontsentratsioon stimuleerib taimede primaarproduktsiooni, tänu

millele halveneb vee läbipaistvus ning seda vähem jõuab vajalikku valgust veekogu

põhjani. Valguse läbitungimisvõime vähenemine tingib põhjataimestiku leviku alumise

sügavuspiiri vähenemise.

Positiivset mõju avaldab aga eutrofeerumine mõnedele põhjaloomastiku gruppidele. Tänu

suurele pelaagilisele produktsioonile tekib intensiivsem sedimenteerumine. Mis omakorda

avaldab positiivset mõju filtreerijatele ja detrivooridele toidubaasi suurenemise näol.

Sügavamad põhjataimestiku kooslused võivad asenduda filtreerija Mytilus edulis

kooslusega. Järjest suurenev sedimentatsioon võib aga pärssivalt mõjuda ka neile, kuna

filtreerimisaparaat võib ummistuda. Samuti võib tekkida hapnikupuudus põhjalähedastes

veekihtides.

Eutrofeerumisest tingitud rannikutsoonile iseloomulikud muutused on järgmised:

 primaarproduktsiooni suurenemine

 vetikate õitsemise suurenemine

 klorofüll a kontsentratsiooni suurenemine vees

 orgaanilise aine kogunemine põhja

 makrobentilise biomassi suurenemine ülevalpool halokliini

 hapnikudefitsiidi kasv põhjas

 vee läbipaistvuse vähenemine

 põisadru alumise sügavuspiiri tõus

 makrobentilise biomassi vähenemine allpool halokliini.

Põhjaloomastik. Madalaveelistel merealadel mõjutavad põhjaloomastiku arengut

peamiselt järgmised ökoloogilised tegurid:

 setete koosseis

 põhjataimestiku esinemine, taimestiku liigiline koosseis

 orgaanilise aine hulk vees ja setetes

 piirkonna hüdroloogia (temperatuuri-, soolsuse- ja hapnikurežiim põhjalähedases

vees, domineerivad hoovused, lainetuse mõju).

28

Põhjaloomastiku kooslused reageerivad selgelt ükskõik millise ülalnimetatud teguri

muutustele. Ammutustööde käigus toimuvad muutused piirkonna setete koosseisus ja eriti

merepõhja morfoloogias, vähemal määral ka põhjataimestiku kooslustes. Suureneb

orgaanilise aine sisaldus vees. Põhjaloomastik reageerib keskkonnatingimuste muutustele

järgnevalt:

 Süvendustööde piirkonnas valdav osa (praktiliselt kõik) põhjaloomastikust hävib

(tõstetakse setetega välja). Põhjafauna taastumine kestab kaks kuni kolm aastat.

 Töödega paisatakse vette põhjasetteid, mis võivad levivad hoovustega basseinist

välja (valdavalt kirdesse)

 Hõljumi kergem fraktsioon on toiduobjektiks põhjafaunale. Toitumistingimuste

paranemise tõttu kasvab lähipiirkonnas filtreerijate (toituvad vees olevast

hõljumist) ning detritofaagide (toituvad setetes ja setetel olevast orgaanilisest

ainest) arvukus ja biomass. Miinisadamast kirdes võib pärast süvendustöid tõusta

filtreerija tõruvähi ja detritofaagi balti lamekarbi arvukus ja biomass. Eriti

massiliselt võib areneda tõruvähi populatsioon.

 Muutused koosluste struktuuris toovad kaasa lühiajalise bioloogilise tasakaalu

kadumise. 2-3 aastat pärast süvendustöid loomastiku arvukus ja biomass langevad

Tallinna lahe rannikuvetes olevale tasemele.

Kalastik. Teoreetiliselt võib sadamate arendamisega seotud süvendustööde mõju

kalastikule olla mitmesugune ja sõltub põhiliselt süvendustööde mahust. Tööde käigus võib

toimuda kalade, kalamarja ja –larvide otsene füüsiline vigastumine ja hukkumine, kalade

elu- ja kudemispaikade hävimine. Vette sattunud heljumi tõttu võib väheneda

põhjataimestik, mis paljudele kalaliikidele on peamiseks kudesubstraadiks. Heljumi

kontsentratsiooni tõusuga vees võib heljum settida kalamarjale takistades marja varustamist

hapnikuga või muutes teda raskemaks, mistõttu kalamari langeb põhja ja hukkub.

Süvendustööd võivad mõjutada ka kalade toidubaasi. Mõju avaldub ühtede kalaliikide

toiduobjektide hävimises, aga teiste toiduobjektide massilises levikus, mistõttu võib

toimuda muutumine kalastiku liigilises koosseisus.

Kuigi Miinisadamas kavandatud süvendustööd on nii väiksemastaabilised (50 000 m 3 ) ja

läheduses ei ole teada suuri kudemiskohti, on kindlasti väiksemaid kudemiskohti, mistõttu

tuleb vältida süvendustöid kalade kudemise perioodil 15. aprillist juuni lõpuni.

Linnustik. Piirkonnas ei ole lindude pesitsusalasid. Küll aga ei lase seal toituvad luiged,

pardid, kajakad end süvendustöödest häirida, pigem loodavad toidulaua rikastumist.

Põhjasetete ammutamise ja kaadamise tegelik mõju, arvestades tööde väikest mahtu,

on nii põhjataimestikule kui –loomastikule talutav, kalastikule ja linnustikule

olematu.

5.4. Ehitus- ja süvendustöödega kaasnev müra

Mürafooni suurendab ajutiselt (ühe aasta jooksul) sadamas toimuv süvendus- ja ehitustööde

tegemine. Müraallikad võib tinglikult jagada kaheks: ehitustöödel ja süvendamisel

kasutatavad mehhanismid ning lammutus- ja ehitusmaterjale transportivad veovahendid.

Sotsiaalministri määrus "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" sätestab ka, kui kõrge võib

olla teeäärne müratase. Eristada tuleks piir- ja taotlustaset. Taotlustase võetakse aluseks

uute elurajoonide planeerimisel ja maantee-ehitusel. Juba olemasoleva liiklustrassi äärsete

elamute ja segaalade jaoks on kehtestatud liiklusmüra piirtasemeks elamu teepoolsel küljel

päevasel ajal 65dB ja öisel ajal 60dB. Vastavalt määrusele ei tohi ehitustööde müra

29

ekvivalenttase ületada segaaladel öösel 50dB ja maksimaalne müratase öösel ei tohi ületada

ekvivalenttaset enam kui 10dB(A) võrra. Kui liiklusmüra ületab hoone välisküljel piirtaset,

tuleb leida võimalusi müra vähendamiseks või leevendamiseks.

Mürataset on võimalik nii mõõta kui ka arvutada. Arvutamise kahjuks räägib vastavate

metoodikate paljusus ja mõneti erinevad tulemused. Näiteks kehtivad Eestis kasutatava

arvutusmeetodi tulemused ainult 7,5 meetri kaugusel äärmise sõiduraja servast ning 1,5

meetri kõrgusel sõidutee pinnast. Mõõtmise puudus on see, et tulemus saadakse mingi

ajahetke kohta, mis ei pruugi tegelikkust piisavalt kirjeldada. Mõõtmismetoodika õige

valikuga saab seda vältida. Parim tulemus saadakse, kui mürataset nii mõõdetakse kui

arvutatakse.

Miinisadama lainemurdjate renoveerimisel toimuvad süvendamis- ja ehitustöödel tekkiv

müra ei tohiks olla probleemiks Mereväebaasi lähima elurajooni elanikele, sest elamud

paiknevad töötsoonist piisavalt kaugel (umbes 1000…1200 m töötsoonist lõuna pool).

Üldjuhul toimuvad tööd päevasel ajal. Küll võib aga müra häirida baasi territooriumil

paiknevate kursantide öörahu, kui tööde kiiremaks läbiviimiseks võib tekkida vajadus

töötada ööpäevaringselt. Öisel ajal peab vältima müra tekitavaid töid nagu olemasolevate

lainemurdjate betoonseinte lammutamine, ehitusmaterjalide vedu läbi linna.

Tööstuse tänava elanikke võib häirida lisanduv transport niigi raskevedudega koormatud

tänaval. Ekspertide arvutuste alusel lisandub päevas senisele liiklushulgale vaid 5 reisi

(edasi-tagasi 10 sõitu), mis ei tohiks päevast mürataset selles piirkonnas oluliselt

suurendada, öösel aga vedusid ei toimu.

5.5. Mõju piirkonna elanikele ja naabersadamatele

Miinisadama kaide renoveerimine ja süvendustööd ei põhjusta ebamugavusi lähima

elurajooni elanikele ega naabersadamate – Hundipea ja Peetri - tegavusele. Tööde

läbiviimine ei too endaga kaasa olulisi muudatusi lähipiirkonna liikluskorralduses. Tööstuse

tänava elanikke häiriv lisanduv transport ei tohiks ekspertide arvates niigi raskevedudega

koormatud tänaval päevast mürataset oluliselt suurendada.

Kavandatav tegevus sadama lähima ümbruse elanikke ei mõjuta, nende tervist, vara

või elukeskkonda ei kahjusta.

5.6. Kordustööde vajaduse hinnang

Settetranspordi modelleerimisel olid aluseks piki sissesõidukanali telge IPT

Projektijuhtimise OÜ geodeetilise uuringu tulemused ja muud olemasolevad andmed

Tallinna lahe selle piirkonna merepõhja pinnaste omaduste kohta. Mere põhjas on tegemist

muda ja savimölli kihtidega, mille lõimiskõverad näitavad, et selles piirkonnas mere põhja

materjal koosneb praktiliselt peeneteralistest setetest. Sissesõidukanali süvendamisega

paljastuvad nõlvadel savi ja moreenkihid. Teostatud modelleerimise tulemusena leitud

maksimaalsete lainekõrguste ja hoovuste kiiruse korral toimub üle 7 m sügavusega vees

vähese intensiivsusega settetransport ca ±0,0005 m/ööpäevas. Et selliseid ekstremaalse

tuule päevi esineb Mereväebaasi sadama suudmealal harva, võib eeldada, et süvendatud

sissesõidukanali täis uhtumist ei toimu.

Mereväebaasi siseakvatooriumis, nagu juba eelnevalt on kirjeldatud, on hoovuse kiirus

madal. Seetõttu puudub siin lainetuse või hoovuse tagajärjel võimalik põhja kõrguse

muutumine. Erandiks on lainemurdja ava ja idapoolne Peetri sadamaga piirnev ava, mille

kaudu toimub veevahetus Miinisadama akvatooriumis. Siin ulatub sette liikumine samale

30

tasemele kui sissesõidukanali lähistel ±0,0005 m/ööpäevas. Kuid siingi on settaine ümber

paiknemine väikese tõenäosusega.

Kordussüvendamise vajadust ei ole oodata isegi pikema ajavahemiku jooksul.

5.7. Keskkonnariski analüüs (sh pärast tööde lõppu)

Keskkonnamõju hindajad on lähtudes püstitatud eesmärkidest analüüsinud Miinisadam uue

kailiini rajamisel ja lainemurdjate rekonstrueerimisel tekkivaid võimalikke

keskkonnaohtusid ja arvestades ekspertide arvamuste ja soovitustega leidnud, et

kavandatud projektide elluviimine mõjutab keskkonda ajutiselt, ainult ehitus- ja

süvendustööde ajal. Umbes aasta jooksul merekeskkonna endine olukord taastub. Tööde

tulemusena paranevad oluliselt laevade kai ääres seismise tingimused suure lainetuse

korral. Samuti paranevad navigatsiooni tingimused laevade sadamasse sisse- ja väljasõidul.

Eeldades sadamabasseinis võimalike lõhkekehade olemasolu, tuleb süvendustöödel

kasutada eriettevalmistuse saanud töötajaid ja piirata baasi töötajate viibimist töötsoonis.

Kõrvaliste isikute pääs sõjasadamasse on niigi välistatud.

Kõigi rekonstrueerimistöödel kasutatavate konstruktsioonide keskkonnaklassid on valitud

sõltuvalt materjalist ja selle kasutuskohast vastavalt keskkonda mittekahjustavatele

normidele. Ilmastikuoludele allutatud betoon- ja raudbetoon-konstruktsioonid – klass XC4

+ XS2/XS3 + XF4, vees ja pritsmete tsoonis paiknevad mittesissebetoneeritavad teras-

konstruktsioonid – klass C4, vastavalt normidele ISO/FDIS 12944-2 ja ENV 206. Kai ja

lainemurdjate konstruktsioonide kavandatud kasutusiga on vähemalt 50 aastat.

Ehitustööde järgselt mõjutab keskkonda ainult laevade liikumine sadama akvatooriumis.

Avariilise kütuselekke korral käitutakse sadama eeskirjas ettenähtud käsuliinide alusel.

5.8. Olulise keskkonnamõju hinnang

Kõige olulisem keskkonnamõju süvendustöödel on vette sattuva heljumi mõju vee-

elustikule. Miinisadama lainemurdjate renoveerimisel on süvendustööde ja kaadamise mõju

merevee kvaliteedile märgatav vahetult piirnevatel aladel. Kuna süvendusmaht ning seega

ka päevas vette sattuda võiv heljumi kogus on väike, on heljumi sisalduse suurenemine

ebaoluline ning ei avalda arvestatavat mõju põhjaelustikule ega kalastikule. Negatiivne

mõju on ajutine ja looduslik heljumi foon taastub ligikaudu ühe nädala jooksul peale

süvendustööde lõppemist.

Tabelis 5.1 on toodud üldistus nii Corson OÜ kui TÜ Mereinstituudi, TTÜ Meresüsteemide

Instituudi, AS Tallmac tööde aruannetes (uuringud, seired, keskkonnamõju hinnangud)

sisalduva info ning praktikas kogetu alusel. Tegelikkuses jõuavad süvendamisel vabanevad

heljumi kergemad fraktsioonid (raskematest rääkimata) hoovuse suunas paari kilomeetri

kaugusele.

Tabel 5.1. Süvendustöödest tingitud heljumi tekkimise tõenäosus, ulatus, kestus

Mõju

Heljumi levik

süvendamise ajal

akvatooriumi avaosas

Heljumi levik

süvendamise ajal

sisebasseinis

Heljumi levik

kaadamiskohal

Negatiivne

mõju

kalastikule

Tõenäosus esineb esineb esineb väike tõenäosus

Kestus kuni 1 kuu jooksul kuni 6 kuu

jooksul

kuni 6 kuu

jooksul

ühel kudemis-

perioodil

Pöörduvus ei ole pöörduv ei ole pöörduv ei ole pöörduv ei ole pöörduv

31

Ulatus max 3 km hoovuse

suunas

max 0,5 km

basseinist väljuva

hoovuse suunas

max 1 km

hoovuse suunas

mõjualal

koelmud

puuduvad

Toime ebaoluline ebaoluline ebaoluline ebaoluline

Sagedus tsükliline, sagedus ca

30 korda tunnis

tsükliline,

sagedus sõltub

ehituselementide

paigaldamisest

tsükliline,

sagedus sõltub

kasutatavate

praamide

mahutavusest

tsükliline

Tähtsus ebaoluline ebaoluline ebaoluline ebaoluline

32

6. Negatiivse keskkonnamõju vältimise või leevendamise võimalused

Nagu iga ehitusega, kaasneb ka Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise ja laevatee

süvendamisega nii positiivne (lainetuse poolt kaitstum, ohutum ja visuaalselt ilusam sadam)

kui negatiivne (ehitusaegne müra ja heljumi liikumine mereelustiku elukeskkonnas) mõju.

Kai nr 7A ja lainemurdjate rekonstrueerimisega kaasnev positiivne mõju avaldub:

 läänepoolse sissesõiduava sulgemise tulemusel tekib sadamas ala, kus lainetus

praktiliselt igasuguse tuule suuna korral kas puudub või on sedavõrd väikese

amplituudiga, et see ei tekita sildunud alustele mingisuguseid probleeme;

 praegused avariilised, keskkonnale ja laevaliiklusele ohtlikud kaid ja lainemurdjad

asendatakse kõigile normidele vastavate kommunikatsioonidega kaasaegsete

sadamaehitistega;

 väheneb veelgi jääkreostuskolde nr 14 reostuspotentsiaal.

Süvendus- ja ehitustööde aegne negatiivne keskkonnamõju avaldub:

 olemaoleva põhjaelustiku hävitamises süvendustööde ja puisteala piirkonnas - mõju

kestab aasta, siis hakkab endine olukord taastuma;

 süvendamisel vabaneva heljumi levikul akvatooriumi piiridest välja - mõju on

ajutine (algne seisund taastub umbes nädalaga) ja arvestades süvendusmaterjali

väikest mahtu – ebaoluline;

 ehitus- ja süvendustöödel kasutatava tehnika müra levikus lähimatele elamutele -

mõju on ajutine ja ebaoluline.

Negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks soovitame:

 Vähendamaks heljumi levikut tööpiirkonnast kaugemale Tallinna lahte tuleb

süvendustöid teha võimalikult vaikse ilmaga või tuultega, mis ei kanna veemasse

akvatooriumist välja vaid soosivad heljumi kiiret settimist (kirde-, põhja- ja loode-

ning lõuna- ja edelatuule korral on heljumi levik piiratud jäädes peamiselt sadama

akvatooriumi lähedale). Põhiline on jälgida heljumi liikumist, sest tuule tugevus

üksinda ei määra heljumi levikut, olulised on tekkiva hoovuse suund ja tugevus.

Tuule tugevus määrab ära süvendusvahendite kasutamise ohutuse. Tuule kiirus 10

m/s akvatooriumi avaosas on piir, millest suurema tuulega süvendus- ja

kaadamistöid pole mereohutuse seisukohalt võimalik teha. Sisebasseinis on selliseks

tuule piirkiiruseks 15 m/s. Süvendajatel on täpsed eeskirjad kasutatava tehnika

merekindluse kohta ja anemomeetrid tuule tugevuse mõõtmiseks.

 Kalastiku kaitse seisukohast ei ole soovitav süvendustöid teha enamuse kalade

kudemisajal mai algusest juuni lõpuni.

 Ehitustööde ajal tuleb tagada kehtiva keskkonnaalase seadusandluse täitmine,

vältida merepõhja reostamist ehitusprahiga ning jälgida ehitusmehhanismide

tehnilist korrasolekut, et ära hoida võimalikke lekkeid. Selline nõue on esitatud ka

tehnilises projektis.

 Ehitusaegse lammutus-, ehitus- ja süvendustööde tegemise ajal peab ehitustööde

läbiviija vältima sadama naabruses asuvatel elamualadel normatiivse mürataseme

ületamist ning vältima öisel ajal materjalide vedusid ja mürarikkaid lammutustöid.

33

7. Loodusvarade kasutamise otstarbekus, kavandatava tegevuse vastavus

säästva arengu põhimõtetele, keskkonnaseire vajadus

7.1. Loodusvarde kasutamise otstarbekus ja vastavus säästva arengu

põhimõtetele

Vastavalt Säästva arengu seadusele (RT I 1995, 31, 384; 1997, 48, 772; 1999, 29, 398; 2000, 54,

348; 2005,15, 87) tuleb kõigis toiminguis lähtuda looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku

kasutamise printsiibist st tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud

ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades.

Loodusvaradest leiab kasutamist killustik kaielementide betoonis ja kai alusena, paekivi tükid ja liiv

ning süvendatud pinnas kaitaguse ruumi täiteks, lainemurdja nõlvade täiteks on paemurd.

Paekivitäite maksimaalne mõõde on 600 mm. Vaheldumisi paekivitäitega saab kasutada ära

süvendatud pinnast, vähendamaks kaadamispaika veetava pinnase mahtu. Ülejäänud täitemahuna

võib kasutada paekivi või liivpinnast.

Idavärava ja tulepaakide tornide vundamentide juures lammutatakse olemasolevate

lainemurdjate pealisehitus. Samuti lammutatakse osaliselt kaide 7 ja 7A merepoolses

servas olev raudbetoonist tugimüür. Lammutamise käigus saadavat mineraalset materjali

tuleks kasutada täiteainena, purustades materjali eelnevalt suuruseni 600 mm.

Taaskasutamist leidvad materjalid ladustatakse Tellija poolt selleks ettenähtud platsile.

Juhul kui lammutustööde käigus leitakse reostunud pinnast või muu reostusallikas tuleb

reostuse ulatus fikseerida ja vajadusel läbi viia eriuuringud. Reostust käideldakse vastavalt

keskkonnaministri 24.04.2004. aasta määrusele nr. 27 ja Tallinna Jäätmehoolduseeskirjas

esitatud korrale ja tingimustele.

Kogu tegevus Miinisadama rekonstrueerimisel on üles ehitatud säästva arengu põhimõttele

– minimaalselt kahjustada keskkonda ja maksimaalselt kasutada süvendamisel ja

lammutamisel tekkivaid ressursse.

7.2. Keskkonnaseire vajadus

Praegu toimub Miinisadama kailiinide rekonstrueerimine, mille ajal jälgitakse vastavalt

kaide renoveerimise seireprogrammile heljumi sisaldust vees ja raskemetallide ning

naftaproduktide sisaldust põhjasetetes järgmistes punktides (Lambert-Est 97):

Punkt X (m) Y (m)

1 6591200 541450

2 6591300 541350

3 6591400 541170

4 6591500 541000

Lainemurdjate ehitamisel pinnasetöödega kaasneva heljumi leviku jälgimine toimub

ehitusjärelvalve käigus iga päev. Süvendamine peatatakse, kui täheldatakse märgatavat

heljumi kandumist sadama akvatooriumist välja.

Peale kailiinide ehitustööde lõppemist on soovitav jätkata heljumi leviku seiret

ülalnimetatud punktides kuni kõigi süvendamisega seotud tööde lõppemiseni

Miinisadamas. Praktiliselt nädala jooksul peale süvendustööde lõppemist on kogu liikvele

läinud heljum settinud või eemale kantud. Kuna setete reostusproovide tulemused vastavad

normidele võib loobuda ka raskemetallide ja naftaproduktide seirest.

Mereelustik saab šokist üle ja algab taastumisprotsess.

34

8. Vastavus arengukavadele, kohalikele planeeringutele ja keskkonna-

alastele õigusaktidele

8.1. Miinisadama vastavus planeeringutele ja arengukavale

Tallinna üldplaneering 2000, mis on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu poolt

11.01.2001 sätestab, et kõige olulisemaks arenduspiirkonnaks kujuneb lähiaastatel

linnakeskuse laiendamine endistele sadamaaladele, millega teostatakse tallinlaste ammune

unistus – avada linn merele. Üldplaneering on lähtealuseks täpsema käsitlusega linnaosade

üldplaneeringute ja väiksemate linnaalade – asumite, kvartalite, kruntidetele

detailplaneeringutel.

Tallinna üldplaneeringus 2000 on öeldud, et Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi

riigikaitselised sadamad on otstarbekas koondada ühte tsooni Kopli poolsaare lõunakaldal,

praeguse Bekkeri sadama ja osaliselt Vene-Balti sadama alale. See võimaldab tulevikus

võtta Miinisadama kasutusele väikelaevade reisisadamana.

Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering, mis algatati Tallinna

Linnavolikogu otsusega nr 410, 20.12.2001. a. ja kehtestati 9.12.2004, on selle linnaosa

täpsema käsitlusega üldplaneering. Planeeringus on läbi viidud sadamate ja sadamakohtade

tsoneerimine juhtfunktsioonide järgi. Eesmärgiks on suunata arendustegevust sadamaaladel

vastavuses nimetatud üldplaneeringuga.

Juhindudes sadamate ja sadamakohtade asendist, praegusest kasutusest, väljaarendatusest,

navigatsioonilistest ja transpordilogistilistest eripäradest ning perspektiivsetest kasutus-

võimalustest ja otstarbekusest, on täpsemalt kirjeldatud .planeeritava piirkonna sadamaid ja

sadamakohti ning nende arendusvõimalusi. Selles on öeldud, et Miinisadam on kasutusel

riigikaitselise sadamana. Kaitseministeerium sadama veeala laiendust ei planeeri.

Kavandatakse olemasolevate kaitseehitiste ja sildumisehitiste rekonstrueerimistöid, sadama

basseini idavärava sulgemist ning läänevärava laiendamist ja kaitset kirdesuunalise

lainetuse eest. Lisaks olemasolevatele sildumisehitistele planeeritakse ujuvate

sildumisehitiste kasutamist. Sadama rekonstrueerimiskava ei näe ette sadama ala läbiva

raudtee kasutamist Miinisadamast kagupoole jäävate sadamate varustamiseks.

Kaitseministeeriumi arengukava järgi loetakse Merebaasi sadamat Kaitseministeeriumi

arengut soodustavaks teguriks, sest seal baseerub kogu Eesti Vabariigi mereväe laevastik ja

võetakse vastu NATO ja teiste kaitsesuunitlusega organisatsioonide laevu. Arengut

takistavateks teguriteks on aga sadama amortiseerunud infrastruktuur ja sadama

mahajäämus kaasaegsele militaarsadamale esitatavatest nõuetest.

Merebaasi sadama rekonstrueerimisprojektiga kavandatav tegevus on seega vastavuses

arengukavaga, sest rekonstrueerimisprojektiga kavandatava tegevuse põhieesmärgiks on

sadama kaasaja nõuetele (sh keskkonnanõuetele) vastavusse viimine.

Kaitseministeeriumi poolt on algatamisjärgus kinnistu detailplaneering, millega

lahendatakse kinnistu edasise hoonestamise, amortiseerunud hoonete lammutamise ja

heakorrastamisega seotud probleemid väljaspool käesolevat projekteerimisala.

Miinisadamas toimuvad ja kavandatavad rekonstrueerimistööd on vastavuses

Tallinna sadamate ala üldplaneeringuga ja Kaitseministeeriumi arengukavaga.

35

8.2. Vastavus õigusaktidele ja piiriülese keskkonnamõju hinnang

Taotlus vee erikasutusloa saamiseks on esitatud Keskkonnaministeeriumile vastavalt

Veeseaduse (RT I 1994, 40, 655 ja selle redaktsioonid) § 8 lõike 2 punktile 6 – toimub

veekogu süvendamine või veekogu põhja pinnase paigaldamine. Kavandatavate

süvendustööde käigus ammutatakse merest ca 49 000 m 3 pinnast, mis enamuses kaadatakse

kinnitatud pinnasepuiste kohta Paljassaare lahes.

Keskkonnamõju hindamise algatas Keskkonnaministeerium arendaja poolt esitatud

tegevusloa taotluse alusel vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (RT I 2005, 15, 87), sest kavandatud tegevus on

kantud ülalnimetatud seaduse §6 lõikes 1 toodud loetelusse (punkt 17: mere süvendamine

alates pinnase mahust 10 000 m 3 , merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust

10 000 m 3 ).

Pinnase reostushinnang on antud lähtudes keskkonnaministri määrusest nr 12,

02.04.2004.a. Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid

(RTL 2004, 40, 662) ja Vabariigi valitsuse määrustest nr 44, 21.08.2001 Veekeskkonnale

ohtlike ainete nimistud 1 ja 2 (RTL 2001, 104 1434) ning nr 36, 24.01.1995.a.

Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine. Viimase

järgi loetakse tööstustsooni kuuluvaks nii transpordimaa kui riigikaitsemaa ja seega ka

militaarse sadama ala. Sellest tulenevalt ei tohi reostuskomponentide sisaldus pinnases

(põhjasetetes) ületada piirarvu tööstustsoonis. Kuna määratud reostuskomponentide

sisaldus põhjasetetest võetud proovides jäi valdavalt väiksemaks isegi piirarvust elutsoonis

(vt ptk 3.4), siis ei ole ka vastunäidustusi sobiva süvendusmaterjali kasutamiseks ehitatava

kailiini ja rekonstrueeritava lainemurdja tagasitäiteks.

Piiriülese keskkonnamõju hindamist ja teavitamist Eesti Vabariigis reguleerivad

alljärgnevad dokumendid:

- Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon (Helsingi konventsioon),

vastu võetud 19.04.1995. a. ja Helsingi Komisjoni soovitus nr. 17/3,

Informatsioonist ja konsultatsioonidest uute rajatiste ehitamisel, mis võivad

mõjutada Läänemere seisundit;

- Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioon, vastu võetud 15.11.2000.a.

- Eesti ja Soome valitsuste vahel sõlmitud kokkulepe piiriülese keskkonnamõju

hindamise kohta (RT II, 2002, 16, 70) allkirjastatud 21.02.2002.a.

Eesti keskkonnastrateegia ega Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni

ratifitseerimise seadus ei anna kahjuks keskkonnaseisundi hindamiseks selgeid ja

mõõdetavaid eesmärkkriteeriume (sihtväärtusi), seetõttu ei ole võimalik analüüsida ka

nende konkreetset täitmist.

Kavandatavate tööde maht laevasõidutee süvendamisel ning lainemurdjate ja uue kai

rajamisel ei tekita piiriülest keskkonnamõju ei ehitustööde ajal ega ka sadama edasisel

kasutamisel. Praktiliselt ainus tegevus, mis võib ulatuda üle sadama akvatooriumi piiri

(kuid mitte üle riigipiiri) on mudelarvutustega prognoositud ehitusaegne heljumi levik.

Heljumi levik on seda laialdasem, mida tugevam on tuul, kuid suurema kui 15 m/s puhuva

tuule korral vastavalt ohutusnõuetele süvendustööd lõpetatakse.

36

9. Alternatiivide võrdlus

Välja pakutud alternatiivide (vt pt 4.1) hindamisel olid aluseks ekspertide kogemustel

põhinevad arvamused ja mudelarvutuse tulemused. Kõik eksperdid andsid hinnangu

erinevatele mõjudele intervallskaalas +3 kuni –3. Negatiivse mõju puhul anti hinnang

miinus väärtustes, positiivse mõju puhul pluss väärtustes ja 0 näitas mõju puudumist. (vt

Tabel 9.1.)

Alternatiiv 1.

 süvendamisel kasutatakse ühekopalist ekskavaatorit seega heljumi teke väiksem ja

mõjud mereelustukule lühiajalised (vaid süvendustööde ajal) ja väikese ulatusega;

 süvendatud pinnast kasutatakse osaliselt tagasitäiteks;

 lääne värava sulgemine lõpetab suurte lainte pääsu sadamabasseini;

 kai 7A arvelt suureneb sadama võimalus suuremate laevade vastuvõtuks.

Alternatiiv 2(0 variant).

 süvendamist ei toimu ja ei ole negatiivset mõju mereelustikule;

 lainemurdja kordategemisest loobumine viib lagunenud lainemurdja purunemiseni

ja sadamabasseinis settinud kogu muda väljakandumisele Tallinna lahte.

Tabel 9.1. Kokkuvõte eksperthinnangutest alternatiividele

Mõjud Alternatiiv 1 Alternatiiv 2

Heljumi teke ja liikumine süvendamisel -2 0

Heljumi teke ja liikumine kaadamiskohal -2 0

Heljumi mõju põhjataimestikule -1 0

Heljumi mõju põhjaloomastikule -1 0

Heljumi mõju kalastikule 0 0

Heljumi mõju linnustikule 0 0

Pinnase osaline kasutamine tagasitäieks 3 0

Mõju sadama ohutusele 3 -3

Sotsiaal-majanduslikud mõjud 3 -3

KOKKU 0 -6

Alternatiiv 1 on eelistatum keskkonna (kopaga süvendamisel tekib vähem heljumit, osa

pinnasest kasutatav tagasitäitena) ja sadama ohutuse (suur laine ei ulatu sadamabasseini)

kui ka majanduslikust (lisanduv kai 7A võimaldab suuremate laevade vastuvõttu)

seisukohast. Esimene variant vastas ka tellija soovile ja projektlahenduses käsitletakse

esimest lahendusvarianti.

Alternatiiv 2 (0 variant), kas peale kailiinide rekonstrueerimistööde lõpetamist jätkata

lainemurdjate rekonstrueerimisega või jätta seis endiseks, kahtlusi ei tekitanud. Sadama kui

terviku seisukohast ei ole tööde lõpetamine praeguses faasis enam otstarbekas.

Renoveeritud kaidega sadam jääb purustatud lainemurdjate tõttu tormide meelevalda, mis

on ohtlik laevadele ja mõjub halvasti Eesti mereväe prestiižile. Seega valik, kas peale

kailiinide rekonstrueerimistööde lõpetamist, jätkata lainemurdjate rekonstrueerimisega või

ei, langeb lainemurdjate rekonstrueerimise kasuks.

37

Esialgselt programmi koostamise käigus välja pakutud alternatiiv pinnasepumba

kasutamiseks süvendustöödel osutus kaide rekonstrueerimistöödel saadud kogemustele

tuginedes mittekasutatavaks.

Tavaliselt hooldussüvendamisel kasutatav muda ja liivpinnase süvendamiseks mõeldud

pinnasepumpa ei ole otstarbekas kasutada Miinisadamas esinevate savipinnaste tõttu.

Savipinnased ei ole nidususe tõttu pumbatavad, pealmise mudakihi pumpamist segavad

idaväravas kivid ja muulide ääres praht. Ka tekitab hüdropump oluliselt rohkem heljumit

kui ühekopaline ekskavaator. Seetõttu on ainsaks variandiks pöördkopp ujuvalusel, mis

sobib nii konsolideerunud muda ja ka kõvade pinnaste süvendamiseks. Takistuseks ei ole

ka pehmete pinnaste hulgas olevad kivid ja praht, mille saab ekskavaatoriga pinnale tõsta.

Mitmekopalise süvendaja kasutamist takistab savipinnaste suur osakaal süvendatava mahu

hulgas.

Küllalt kulukale põhjasetete kaadamisele on alternatiiviks setete osaline (põhiliselt

moreeni) kasutamine kai ja lainemurdjate ehitamisel tagasitäitena. Nii keskkonna-

kaitselisest kui majanduslikust seisukohast on see kõige ökonoomsem lahendus süvendatud

pinnase käitlemiseks, sest puudub vajadus süvendatava pinnase ümber laadimiseks.

38

10. Ülevaade KMH programmi ja aruande avalikustamise tulemustest

KMH programmi ja aruande avalikustamisest teatati Ametlikes Teadaannetes ja

Postimehes. Avaliku väljapaneku ajal oli nii programmi kui aruandega võimalik tutvuda

Keskkonna-ministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonnas, OÜ-s E-

Konsult ja Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel. KMH programmi avalik arutelu

toimus 26. mail ja KMH aruande avalik arutelu 2. augustil k.a. AS E-Konsult ruumes.

Üldsus ega kohalikud elanikud ei ilmutanud huvi Miinisadamas kavandatavate tööde vastu.

Programmi ja aruande avalikust arutelust võtsid osa vaid projektiga seotud isikud.

Arutelude protokollid ja osavõtjate nimekirjad on toodud aruande lisas.

Kirjalik ettepanek KMH programmi täiendamiseks (vt lisa 1.5) laekus ainult Keskkonna-

ministeeriumilt, mida ka programmi täiendamisel arvestati. Korrigeeritud KMH programmi

heakskiitmisest teatas Keskkonnaministeerium oma kirjaga 21.06.2006. (Lisa 1.8).

Kirjalikult esitasid küsimusi ja tegid ettepanekuid KMH aruande täiendamiseks

Keskkonnaministeerium (vt lisa 1.11) ja Tallinna Keskkonnaamet (vt lisa 1.12). Vastused

Keskkonnaministeeriumi ja Tallinna Keskkonnaameti kirjalikele ettepanekutele on toodud

vastavalt lisades 1.13 ja 1.14. Pärast aruande täiendamist tehtud ettepanekuid esitas

Keskkonnaministeerium täiendavaid küsimusi ja ettepanekuid (kiri lisas 1.15), millele

vastati (kiri lisas 1.16) ja täiendati aruannet veel kord. Korrigeeritud KMH aruanne on

esitatud Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks.

39

11. Kokkuvõte

Keskkonnamõju hindajate seisukoht on, et Miinisadama kaide renoveerimise jätkamine,

lainemurdjate rekonstrueerimine ja laevatee süvendamine mõjutavad keskkonda, kuid

oskuslikul tegutsemisel ja leevendavaid soovituse arvestades on mõju ebaoluline või

ajutine. Tähelepanu väärivad põhiliselt kaks probleemi: reostuskomponentide sisaldus

põhjasetetes ja süvendamisel vabaneva heljumi kandumine Tallinna lahte. Kõik muud

mõjud ei ole keskkonnale ohtlikud.

 Raskemetallide keskmine sisaldus uuritud proovides oli madalam vastava metalli

sihtarvust pinnases ja naftaproduktide sisaldus madalam piirarvust elutsoonis. Seega on

tegemist praktiliselt puhaste setetega, mille kaadamine merre on lubatav.

 Süvendustööde ja kaadamise mõju merevee kvaliteedile ja mereelustikule on oluline

töötsooniga vahetult piirnevatel aladel, kuid see mõju on ajutine. Olukord taastub

süvendustööde lõppedes. Kumulatiivseid mõjusid ei esine.

 Lainetuse ja hoovuse modelleerimine on näidanud, et projekti järgi renoveeritud

lainemurdjast väljaspool jääb olukord praktiliselt muutumatuks: oluline lainekõrgus ca

0,5 m ja hoovuse kiirus piki lainemurdjat 0,2 m/s. Miinisadama sisebasseinis paraneb

olukord tunduvalt - enamike kaide ääres lainetust praktiliselt ei teki.

 Setete liikumise seisukohalt näitab teostatud modelleerimine, et hoolimata sellest, et nii

sadama ees, kui eriti sadama sees on tegemist peeneteralise fraktsiooniga, on tuule poolt

genereeritud lainetuse ja selle tagajärjel tekkiva hoovuse mõju minimaalne.

Sissesõidukanali ja sissesõiduava läheduses tekib suhteline tasakaal, mille juures põhja

muutused on piirides ±0,0005 m/ööpäevas. Seega pole oodata süvendatud

sissesõidukanali täis uhtumist isegi pikema ajavahemiku jooksul.

Kogu tegevus Miinisadama rekonstrueerimisel on üles ehitatud säästva arengu põhimõttele

– minimaalselt kahjustada keskkonda ja maksimaalselt kasutada süvendamisel ja

lammutamisel tekkivaid ressursse.

Kokkuvõttes võib öelda, et Miinisadama lainemurdja renoveerimine ei kujuta keskkonnale

märkimisväärset ohtu.

40

12. Kasutatud materjalide loetelu

1. Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimine. Tööprojekt I

köide. Seletuskiri, asendiplaan ja süvendustööd. OÜ EstKONSULT töö nr A569,

2006;

2. Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimine. Tööprojekt II

köide. Ehituskonstruktsioonid. OÜ EstKONSULT töö nr A569, 2006;

3. Miinisadama kaide profiiluuring ja allveeülevaatus. Tuukritööde OÜ aruanne, 2004;

4. Topo-geodeetilised uurimistööd. REIB OÜ töö nr TT-1354, 2004;

5. Miinisadama kaide rekonstrueerimine. Geotehnika aruanne. IPT Projektjuhtimine

OÜ töö nr.04-11-0436, 2004;

6. Miinisadama lainemurdjad. Geotehnika aruanne. IPT Projektjuhtimine OÜ töö

nr.05-07-0521, Tallinn 2005;

7. Reostuskomponentide sisaldus Miinisadama akvatooriumi põhjasetetes. OÜ

Altakon Grupp töö nr 4/2005, 2005;

8. Tallinna Vanasadama süvendustööde KMH aruanne. TTÜ Meresüsteemide

Instituut, Tallinn 2006.

9. Saaremaa sadama rajamise keskkonnamõju hindamine. Aruanne. AS TALLMAC,

Tallinn 2003.

10. Väljaõppe- ja administratiivüksus. Ehitusaegse lainetuse ja sette transpordi

matemaatiline modelleerimine. OÜ CORSON töö nr 0505, Tallinn 2005.

11. Väljaõppe ja struktuuriüksuse mereväebaas. Uue lainemurdja ja sissesõidukanali

matemaatiline modelleerimine. OÜ CORSON töö nr 0519, Tallinn 2005.

12. Riigikontroll. Investeeringute planeerimine ja eelarvestamine Kaitseministeeriumi

valitsemisalas. Peaprokuröri otsus nr 12-7/004, 19.10.2001

13. Miinisadama akvatooriumi piiride kooskõlastamine. Tallinna Linnavolikogu otsus

nr 107, 27.05.2004;

14. Eesti Lootsiraamat, Veeteede Amet 2003

15. Existing Information on the Hydrographic Conditions for the Ports of Tallinn,

Corson Consulting Work No 004, Tallinn July 2000.

16. www.seiremonitor.ee

17. Andres Rekker, Eesti kaitsestruktuuride osalemine rahvusvahelistes

keskkonnakaitseuuringutes, Keskkonnatehnika 6, 2003

18. Environmental Situation at Tallinn Naval Base. Resume from investigation during

2003 (draft 16 feb 2004)

19. Tallinna Miinisadamas paikneva endise NSV Liidu sõjaväeosa poolt Eesti

Vabariigi looduskeskkonnale tekitatud kahju inventariseerimine. Eesti Ehituse TUI,

Tallinn 1993

20. Tallinna lahe Miinisadama ökoloogilis-majanduslik inventariseerimine. AS

Ecoman, Tallinn 1994

41

13. Lisad

LISA 1. DOKUMENDID

Lisa 1.1. Kaitseministeeriumi volikiri 03.04.2006 nr 11/0604 OÜ E-Konsult

juhatuse esimehele Lembit Linnupõllule esindamise õiguse kohta

kõigis KMH alastes toimingutes.

Lisa 1.2. Vee erikasutuse iseloomustus

Lisa 1.3. Keskkonnaministeeriumi kiri 27.01.2006 nr 11-17/1223 KMH

algatamiseks

Lisa 1.4. KMH programmi avalikustamise teated Ametlikes Teadaannetes ja

Postimehes

Lisa 1.5. Keskkonnaministeeriumi kiri 12.05.2006 nr 13-3-1/4578-4 KMH

programmi täiendamiseks

Lisa 1.6. KMH programmi avaliku arutelu protokoll ja osavõtjate nimekiri

Lisa 1.7. KMH programm

Lisa 1.8. Keskkonnaministeeriumi kiri 21.06.2006 nr 13-3-1/4578-6 KMH

programmi heakskiitmiseks

Lisa 1.9. KMH aruande avalikustamise teated Ametlikes Teadaannetes ja

Postimehes

Lisa 1.10. KMH aruande avaliku arutelu protokoll ja osavõtjate nimekiri

Lisa 1.11. Keskkonnaministeeriumi kiri 26.07.2006 nr 13-3-1/8151-3 aruande

täiendamiseks

Lisa 1.12. Tallinna Keskkonnaameti kiri 28.07.2006 nr 6.1-4.1/1751

Lisa 1.13. E-Konsult OÜ vastus 14.08.2006 nr 65 Keskkonnaministeeriumile

Lisa 1.14. E-Konsult OÜ vastus 14.08.2006 nr 64 Tallinna Keskkonnaametile

Lisa 1.15. Keskkonnaministeeriumi kiri 17.10.2006 nr 13-3-3/21081-17 aruande

täiendamiseks

Lisa 1.16. E-Konsult OÜ vastus 25.10 .2006 nr 831 Keskkonnaministeeriumile

LISA 2. MIINISADAMA LAINEMURDJAD. GEOTEHNIKA ARUANNE.

IPT Projektjuhtimine OÜ TÖÖ NR.05-07-0521, TALLINN 2005

LISA 3. JOONISED

Joonis 1. Olulised lainekõrgused Tallinna lahel

Joonis 2. Olulised lainekõrgused Mereväe õppekeskuse vahetus läheduses

Joonis 3. Hoovuste skeem Mereväebaasi akvatooriumis

Joonis 4. Sissesõidukanali pikiteljel erinevates puuraukudes määratud pinnase

osakeste läbimõõdud ja lõimiskõverad

Joonis 5. Uhtumise – settimise tasakaal Mereväebaasi ees

Joonis 6. Lainemurdjate asendiplaan M 1:500

Registreeritud Äriregistris nr.10225846

Laki tn.12-A501 10621 Tallinn

Tel. 655 0038, faks 656 3199

E-Mail: [email protected]

Töö nr. E1040

Tellija: EV Kaitseministeerium

MIINISADAMA AKVATOORIUMIS ASUVATE LAINEMURDJATE

REKONSTRUEERIMISPROJEKTI KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

ARUANNE

Juhatuse esimees Lembit Linnupõld

Tallinn 2007

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate

rekonstrueerimise tegevustele

keskkonnamõju

hindamise eelhindamine

Tallinn

2024

Nimetus Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele

keskkonnamõju hindamise eelhindamine

Versioon Esitamiseks

Töö nr 24KK12

Aeg Mai 2024

Tellija Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Kontaktisik Diane Salimaa, tel: +372 5917 4499, e-post: [email protected].

KMH eelhinnangu

koostaja

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ)

Reg nr 10705517

Aadress: Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn

Telefon: +372 611 7690

E-post: [email protected]

Autorid

Kadri Kipper-Klaas, MSc

Lea Jalukse, MSc

Teele Kaljurand, MSc

Johanna Pauline Peeba, MSc

KMH eelhinnangu

vastutav koostaja

Toomas Pallo, MSc, KMH litsents nr KMH0090

Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna.

Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning

selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda.

Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui

viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende algallikale.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3/30

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................ 4

2. KAVANDATAV TEGEVUS .................................................................................................................... 5

2.1 Lainemurdja- kai olemasolev olukord ........................................................................................... 5 2.2 Kavandatav tegevus ...................................................................................................................... 6

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNA KIRJELDUS ................................................................................... 8

3.1 Asukoht ......................................................................................................................................... 8 3.2 Ala geoloogiline ehitus .................................................................................................................. 9 3.3 Hüdrometeoroloogilised tingimused ............................................................................................ 9 3.4 Pinna- ja põhjavesi, mereelustik .................................................................................................11

Pinnavesi ...........................................................................................................................................11 Põhjavesi ...........................................................................................................................................12 Merepõhjaelustik ja kalad .................................................................................................................12

3.5 Kaitstavad loodusobjektid, taimestik ja loomastik, kultuuriväärtused ......................................13 3.6 Välisõhk ja müra .........................................................................................................................15 3.7 Sotsiaalmajanduslik keskkond ....................................................................................................16

4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .............. 17

4.1 Riigikaitse arengukava 2017-2026 .....................................................................................................17 4.2 Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2021-2024 ................................................................17 4.3 Tallinna arengustrateegia 2035 .........................................................................................................18 4.4 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ....................................................................................................18 4.5 Eesti mereala planeering ...................................................................................................................18 4.6 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ................................................................19 4.7 Kaitseministeeriumi valitsemisala keskkonna- ja kliimapoliitika .......................................................19 4.8 Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering .................................................................20

5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD VÕIMALIKUD OLULISED KESKKONNAMÕJUD ................................... 21

5.1 Mõju heljumi levikust, mõju lainetusele ja hoovustele ..............................................................21 Heljumi levik ......................................................................................................................................21 Lainetus ja hoovused .........................................................................................................................22

5.2 Mõju põhjataimestikule, põhjaloomastikule ja kalastikule ...............................................................23 Põhjataimestik ...................................................................................................................................23 Põhjaloomastik ..................................................................................................................................23 Kalastik ..............................................................................................................................................23 Linnustik ............................................................................................................................................23

5.3 Mõju pinnaveele ................................................................................................................................24 5.4 Mõju välisõhu kvaliteedile, müra ja vibratsiooni tasemele ...............................................................24 5.5 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale ja kultuuripärandile ........................................................25 5.6 Tegevuse energiakasutus ja mõju kliimale ........................................................................................25 5.7 Avariiolukorrad ..................................................................................................................................26 5.8 Tegevusega kaasneva mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju .........................................................................................................................................27

6. EELHINNANGU JÄRELDUS ................................................................................................................ 28

7. KASUTATUD MATERJALID ................................................................................................................ 29

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

4/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

1. SISSEJUHATUS

Käesolev keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnang on koostatud kavandatavale tegevusele - Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele.

Varasemalt on läbi viidud kavandatava tegevuse KMH (heaks kiidetud Keskkonnaministeeriumi

28.03.2007 kirjaga nr 13-3-3/2108-19).1 Tegevusele väljastati ka vee erikasutusluba, mis käesoleva

aruande koostamise ajal ei ole enam kehtiv. Tegevust ellu viidud ei ole.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt on KMH

kohustuslik, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.2 Keskkonnamõju on

oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas

pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara (KeHJS § 22).

Planeeritav tegevus liigitub olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille puhul on KMH kohustuslik – mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 m3.

KeHJS § 11 lg 6 kohaselt jätab otsustaja keskkonnamõju hindamise algatamata, kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, kuid kui eelhinnangust selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet.

KMH eelhinnangu koostamisel on tuginetud projekti seletuskirjale ning kliendilt ja avalikest

andmebaasidest saadud informatsioonile. Eelhinnangu koostamise käigus ei teostatud uuringuid, mis

väljuvad eelhindamise raamidest. Eelhinnangu käigus ei hinnata alternatiive. Eelhinnangu koostajaks on

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (ELLE) OÜ.

Käesoleva eelhinnangu eesmärk on anda otsustajale vajalikku infot kavandatava tegevusega kaasneda

võivast olulisest keskkonnamõjust ja selle tekkimise tõenäosusest, mis võiks tingida täiemahulise

keskkonnamõju hindamise uuesti algatamise.

Eelhinnangu aruandes esitatud teave on keskkonnaeksperdi hinnangul piisav selleks, et võimaldada

otsustajal teha otsus KMH vajalikkuse osas. Otsustajal võib olla, lisaks eelhindamise aruandes toodule,

siiski täiendavat informatsiooni ja kaalutlusaluseid, mille põhjal otsus langetada, mistõttu tuleb

käesolevat aruannet käsitleda kui ühte, kuid mitte tingimata ainsat, abivahendit vastavas

kaalutlusprotsessis.

KMH eelhinnangu koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 kehtestatud

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.3

1 OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn.

2 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/116112010013?leiaKehtiv (redaktsiooni jõustumine: 16.07.2023)

3 Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded. https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003?leiaKehtiv (redaktsiooni jõustumine: 22.12.2023)

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5/30

2. KAVANDATAV TEGEVUS

Kavandatava tegevuse kirjeldamisel on kasutatud Miinisadama rekonstrueerimise projekti seletuskirja4 ja

arendaja selgitusi.

2.1 Lainemurdja- kai olemasolev olukord5

Lainemurdja-kai moodustab Miinisadama põhjapoolse kaitsemuuli. Muul on kolmes osas kahe sissepääsuga akvatooriumisse. Olemasolevad ehitised on kivitäitega kärgkastidest, betoonmassiivist, looduskivist ja läänepoolses osas ka katteplaatidest. Kai ja lainemurdjad on väga suurte kahjustustega, lainemurdjate merepoolsete külgede pealisehitused ja ka kärgkastid on lagunenud. Keskmisel lainemurdjal on pealisehituse massiivid ja kärgkastidest välja valgunud materjal mitmekümne meetri ulatuses, mistõttu lainemurdja ei kaitse sadamat tormi ajal lainete eest (Joonis 1).

Joonis 1. Miinisadamas asuvad kahjustunud lainemurdja-kaid (allikas: Maa-ameti kaardirakendus)

4 EstKONSULT. 2024. Miiisadama lainemurdja rekonstrueerimise ehitusprojekt. Töö nr 24001.

5 EstKONSULT. 2024. Miiisadama lainemurdja rekonstrueerimise ehitusprojekt. Töö nr 24001.

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

6/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

2.2 Kavandatav tegevus

Kavandatava tegevuse eesmärk on lõpuni viia Miinisadama rekonstrueerimine vastavalt kaasaja ohutu

laevaliikluse nõuetele – peatada olemasolevate lainemurdjate edasine lagunemine ning tagada laevade

ohutu seismine sadamas, liiklemine akvatooriumis ja väravas.

Kavandatavaks tegevuseks on Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimine, mis hõlmab endas järgmisi

tegevusi (mitteajalises järjestuses)6:

• Kai 7 pikendamine keskmise lainemurdja lõpuni (tekib uus kai 7A) ja läänevärava sulgemine.

• Kaide 7 ja 7A Tallinna lahe poolse nõlva väljaehitamine lainemurdjaks.

• Kaide 7 ja 7A akvatooriumi poolse külje rajamine sulundseina elementidest ja sulundseina taguse

täitmine. KMH koostati projektlahendusele, mille järgi kavandati kaide 7 ja 7A akvatooriumi

poolse külje ehitusel kasutada raudbetoonist „L-elemente“. Tänaseks on valminud uus

projektlahendus, kus see on asendatud sulundseina elementidega. Sulundseina toestuseks

kinnitatakse see merepõhja injekteeritavate ankrutega. Eelhinnangu koostamisel on kasutatud

uue lahenduse eskiislahendust koos vajalike mahuarvutustega.

• Parempoolse lainemurdja rekonstrueerimine, mille Tallinna lahe poolne nõlv ehitatakse sarnaselt

kaide 7 ja 7A puhul lainemurdjaks ning akvatooriumi poolse nõlva väljaehitamine.

• Idavärava suurendamine laiusega 70 m ja sügavusega 8,0 m.

• Vajaliku sügavusega (8,0 m) laevatee (380x50 m) süvendamine.

• Kogu mahus süvendatud pinnase kaadamine.

Kavandatava tegevuse elluviimiseks on vajalik vee erikasutusloa ja ehitusloa taotlemine.

Vee erikasutusega seotud mahud on järgnevad7:

• nõlvakindlustuskivide lukukraavi süvendamine mahus 5100 m3;

• kaide 7 ja 7a esise süvendamine akvatooriumis 6500 m3;

• sadamasse pääsuks uue faarvaatri süvendamine mahus 23 600 m3.

Kokku on uue projektlahenduse puhul süvendatava materjali maht 35 200 m3. Varasema KMH

koostamisel oli arvestatud maksimaalseks süvendustööde mahuks 49 200 m3. Seega jääb kavandatav

tegevus alla varasemalt KMH8 käigus hinnatavate tööde mahule.

Lainemurdja rekonstrueerimisel vette paigaldatavate paetäite maht on 37 500 m3 ja graniitkivide maht

on 18 400 m3. Varasem KMH koostati tehnilisele lahendusele, kus uputavate tahete ainete maht oli

järgnev:

• graniitkivid 41 600 m3;

• paekivitäide 53 900 m3;

• liivtäide 42 800 m3;

6 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. 2024. Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhinnangu koostamine. Tehniline kirjeldus.

7 EstKONSULT. 2024. Miiisadama lainemurdja rekonstrueerimise ehitusprojekt. Töö nr 24001.

8 OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn.

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7/30

• betoon 3000 m3.

Seega saab järeldada, et kavandatava tegevuse mahud on väiksemad kui varasemas KMH-s hinnatud

mahud.

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

8/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNA KIRJELDUS

Kavandatava tegevuse piirkonnas ei ole toimunud arenguid, muutusi või tegevusi, mis võiksid eelnevalt teostatud KMH aruandes esitatud hinnanguid oluliselt muuta. Alljärgnevalt on antud ülevaade kavandatava tegevuse piirkonna keskkonnaelementidest.

3.1 Asukoht

Kavandatava tegevuse asukohaks on Miinisadam, mis asub Harjumaal Tallinna linnas Põhja-Tallinna linnaosas. Tegemist on 100% riigikaitsemaa sihtotstarbega kinnistuga (78401:101:5683), Miinisadama tn 3 // 4. Katastriüksuse pindala on 114 455 m2. Miinisadama koosseisu kuulub ka sadama akvatoorium. Ala piirneb läänest Hundipea sadamaga, põhjast Tallinna lahega, idast Noblessneri sadamaga, lõunast raudtee ning Staapli tn 8 ja 10, Kalaranna tn 42 ja Tööstuse tänav 52b kruntidega.

Miinisadama akvatooriumi koordinaadid on toodud järgnevas tabelis (Tabel 1):

Tabel 1. Miinisadama akvatooriumi koordinaadid

Nr. Lambert-Est 97

X (m) Y (m)

1. 6591481,32 540928,78

2. 6591536,36 540966,67

3. 6591634,66 541034,44

4. 6591730,90 541281,30

5. 6591479,00 541673,50

6. 6590999,97 541414,83

7. 6590759,98 541285,56

8. 6590758,03 541288,15

Lisaks sadamaalale on mõjutatavaks alaks ka piirkond, kuhu kaadatakse põhjast eemaldatav süvendusmaterjal. Selleks alaks on Transpordiameti (varasemas KMH-s kui Veeteede Amet) poolt kinnitatud pinnasepuiste koht Paljassaare lahes, mille pindala on 66.364 ha ja koordinaadid on järgnevad:

• 6594483,38; 537651,24

• 6593574,09; 537660,08

• 6593086,55; 537155,44

• 6593546,80; 536697,21

See on lähim pinnasepuisteala, mille kaugus on süvendusalast ca 12 km kaugusel. Vee sügavus on pinnasepuistealal 10-13,5 m. KMH-s hinnati pinnasepuistealale setete kaadamise puhul tekkiva settekihi

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9/30

paksuseks ca 8 cm. Kuna kavandatav tegevus toimub väiksemas mahus kui KMH raames hinnatud tegevus, siis on ka settekihi paksus pinnasepuistealal väiksem (hinnanguliselt ca 5-5,5 cm).

3.2 Ala geoloogiline ehitus

Miinisadam asub põhjarannikul klindieelsel Limneamere terrassil. Pinnakatte paksus on 0,7–3,1 m, ulatudes tehnorajatiste süvendites kuni 5,5 meetrini.

Territooriumi pindmise 0,2–4,0+ m paksuse kihi moodustab täitepinnas, mis koosneb valdavalt mullasest killustikuga segunenud liivsavist, kus kohati on ehitusprahti ja räbu. Mere ääres koosneb täitepinnas ka kruusast, liivast ja killustikust. Looduslik pinnas koosneb valdavalt liivsavist, kus on kohati õhukesi liiva vahekihte ning mosaiikse levikuga erineva terasuurusega (kesk- kuni kruusliiv) liivadest.

Pinnaste savika iseloomu tõttu siin pinnakattesetetes põhjaveekihti (maapinnalähedast) välja kujunenud ei ole. Vett sisaldavad mosaiikse levikuga liivad, kohati ka täitepinnase liivakam-kruusakam (s.h killustik) osa.

Miinisadama akvatoorium jääb aluspõhjaliste alamkambriumi sinisavi ja aleuroliitide avamusalale. Seal lasub liustikutekkeline moreen, sellel savi, savimöll, liiv ja muda. Mere sügavus akvatooriumis on 5,5-7,5 m.

Miinisadama akvatooriumi põhjasetetest võeti proovid 2005. aasta augustis tehtud välitöödel9 0,0-0,2 m sügavuselt 6 proovi naftaproduktide ning HELCOM metallide (Cd, Hg, Cu, Pb, Zn) ja As määramiseks. Proovide tulemustest selgus, et analüüsitud metallide kaadmiumi (Cd), elavhõbeda (Hg), vase (Cu), tsingi (Zn), ja arseeni (As) sisaldus pinnases madalamaks vastava metalli sihtarvust pinnases. Plii (Pb) sisaldus pinnases jääb kahes proovis alla sihtarvust pinnases ja neljas proovis oli sisaldus kõrgem sihtarvust pinnases, kuid madalam kui elutsoonis.

Naftaproduktide sisaldus pinnases oli 85 kuni 255 mg/kg. Ühes proovis oli naftaproduktide sisaldus väiksem sihtarvust pinnases, viies proovis kõrgem sihtarvust pinnases kuid madalam piirarvust elutsoonist.

3.3 Hüdrometeoroloogilised tingimused

Soome lahel puhuvate mõõdukate ja tugevate tuulte seas valitsevad SW ja W tuuled, kevadel ja suvel esineb arvestava sagedusega ka NE tuuli. Tugevaid ja mõõdukaid SE tuuli on väga harva.10 Soome lahe lõunaranniku lahed on varjatud lõunakaarest puhuvate tormide poolt tekitatud lainete eest, mida esineb Läänemerel kõige sagedamini (edelatuuled). Sellest tulenevalt on Tallinna lahe lainekliima pigem tagasihoidlik ning keskmine lainekõrgus selles piirkonnas suhteliselt madal. Tallinna laht on avatud põhjaloode suunale, kust ca 50 aasta jooksul võivad saabuda väga tugevad tormid. Suveperioodil, on tõenäosusega 50,6% lainekõrgus lahel alla 0,5 m.11

Tuulega kuni 7 m/s kujuneb Tallinna lahes välja laineväli, mille oluliseks lainekõrguseks on kuni 0,5 m. Mõõduka tuulega areneb lokaalne lainekõrgus maksimaalselt 0,6 meetrini. Pikemat aega 8-10 m/s puhuvate tuulte puhul tekib üldjuhul segalainetus (esineb nii kohaliku tuule poolt tekitatud laineid kui ka

9 OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn.

10 OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn.

11 OÜ Lainemudel. 2020. Lennusadama lainetuse simulatsioonid.

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

10/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

ummiklaineid) ning sellisel juhul varieerub lainekõrgus 0,7-1 m vahel. Tugeva tuulega, 11-13 m/s, suureneb lainekõrgus 1-2 meetrini. Lääne- ja loodetuule keskmise kiiruse 15 m/s korral võib lainekõrgus juba ulatuda 1,5 meetrini. Olulise lainekõrguse aastased maksimumid Tallinna lahe siseosas ulatuvad ligikaudu 2 meetrini, ekstreemsetes põhjaloode- ja läänetormides võib tekkida lainetus olulise lainekõrgusega 3-3,5 m.12

Miinisadama akvatooriumi suue on hästi kaitstud põhja- ja läänekaare tuultest põhjustatud lainetuse eest, seevastu on sadama lainemurdjates olevad avad täiesti avatud kirdesuunaliste tuulte poolt tekitatud lainetusele.13 Lisaks on keskmisel lainemurdjal suured kahjustused, mistõttu lainemurdja ei kaitse sadamat tormi ajal lainete eest.

Miinisadama akvatooriumi lainekliima on pigem rahulik, jäädes enamik ajast alla 0,5 meetri. Joonis 2 on toodud 2022-2024. aasta lainekõrgused Miinisadamas.

Joonis 2. Lainekõrgused Miinisadamas 2 aasta jooksul (ajavahemikul 14. märts 2022-14.märts 2024). Väljavõte Meretaseme infosüsteemist14

Rannaprotsessid (kalda ning kaldalähedase merepõhja muutus) toimuvad antropogeensete ja looduslike jõudude tulemusena. Looduslikeks jõududeks on Tallinna lahes tuulelained. Tallinna laht on avatud loode-, põhja-, ja kirdetuultele ning nende mõjul tekkivale lainetusele. Tormilained võivad kuni 5 m sügavusel tekitada arvestatavat setete transporti. Suurem setete transport võib esineda lainete murdumisstsoonis – murduvad lained tekitavad turbulentsi ning ühtlasi ka suuremaid vee kiirusi, mis hajutavad nii peeneteralisi setteid kui ka orgaanilisi setteid. Kuigi kaadatud materjali tõttu põhjasetete paksus kaadamisalal suureneb ning tugeva lainetuse mõjul tõmmatakse setted eeldatavasti merepõhjast

12 OÜ Lainemudel. 2020. Lennusadama lainetuse simulatsioonid.

13 OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn.

14Tallinna Tehnikaülikool. Meretaseme infosüsteem http://on-line.msi.ttu.ee/miinisadam/ (vaadatud 18.03.2024)

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11/30

üles (hõljuvasse olekusse) ja kantakse hoovustega laiali, siis on see siiski liiga väike kogus, et mõjutada rannaprotsesside kulgemist.

Antropogeensetest faktoritest saab rannaprotsesside suurima mõjutajana välja tuua kiirlaevaliikluse. Miinisadama piirkonda jõuavad Tallinna lahel sõitvate laevade lained veidi teisest suunast kui tuule poolt tekitatud tormilained. Lisaks on nende lainete dünaamika teistsugune (laine periood ja kõrgus). Laevade poolt tekitatud lainetuse iseloom sõltub eelkõige vee sügavusest ning laevaliikumiskiirusest, kuid samuti ka sellest, milline on laeva koormatus ja liikumissuund. Kiirlaevade kõrgeimate komponentide kõrgused ületavad sageli 1 m ning nende perioodid on vahemikus 10-15 s. Selliseid lained looduslikes tingimustes Tallinna lahel ei esine ning nad põhjustavad ebaharilikult tugevaid põhjalähedasi hoovuseid sügavustes 5- 20 m.15

2012. aastal lähikonnas läbi viidud lainetuse uuring16 leidis, et Noblessneri sadama suudmes oli 80% kõrgeimate lainete väli 1,16 m ja Noblessneri akvatooriumis 0,45 m. Seega säilitasid laevade poolt tekitatud lained ca 40% oma kõrgusest sadama suudmes. Tüüpiline kõrgeimate laevalainete periood oli 7 s, mis on pikem kui tavaliste tuulelainete perioodid Tallinna lahel.

2017. aasta suvel mõõtis Tallinna Tehnikaülikooli Lainetuse dünaamika uurimisgrupp Lennusadama kai D läänetipus kiirlaevalaineid. Mõõtmise tulemused näitasid, et sel ajal sõitnud Viking FSTR tekitas päevas kaks kuni kolm korda kõrgeid ja väga pikki laineid (kõrgus kuni 1,7 m, laineperiood ~10 s). Ainus teadaolev juhtum instrumentaalse mõõtmise ajaloos, kui nii pikkade perioodidega kõrged lained jõudsid looduslikel tingimustel Talllinna lahele, oli 2005. a jaanuaritormi ajal. 2020. aasta lainetuse uuringu tulemustest selgus, et Noblessneri sadama akvatooriumile avaldub suurem kiirlaevalainetuse mõju kui Lennusadamale, kuna Lennusadama akvatooriumisse levivad lained difraktsiooniga, mitte ei tule otse peale.17 Seega võib eeldada, et ka Miinisadama akvatooriumini võivad jõuda kiirlaevalained.

3.4 Pinna- ja põhjavesi, mereelustik

Pinnavesi

Miinisadama territoorium on põhjast ja kirdest piiritletud Tallinna lahega, mis kuulub ühtlasi ka Muuga- Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveekogumi (EE_5) koosseisu. Veekogum hõlmab Tallinna, Kakumäe, Kopli, Paljassaare, Muuga ja Ihasalu lahte. Veekogumi koondseisund18 oli 2022. aasta seisuga halb. Halva seisundi põhjuseks on halb keemiline seisund, üle piirnormi on Hg (elavhõbe) ja PBDE (polübroomitud difenüüleetrid) kalas ning TBT (tributüültina) settes. Ökoloogiline seisund on hinnatud kesiseks üldlämmastiku ja läbipaistvuse näitajate järgi. Eesmärgile saavutada veekogumi hea seisund 2027. aastaks, on veemajanduskavas määratud erand, kuna meetmete rakendamine on veninud tehnilistel põhjustel ja ebaproportsionaalse kulukuse tõttu.

Miinisadamale ei ole väljastatud veeluba, kuigi see on nõutav19 sademevee juhtimiseks suublasse sadamaehitiste maalt.

15 OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn.

16 Männikus, R., Soomere, T., Torsvik, T. 2012. Optimizing breakwater configuration for vessel wakes and wind waves. IEEE/OES Baltic 2012 International Symposium : May 8-11, 2012, Klaipeda, Lithuania, Proceedings. IEEE, 1−8.

17 OÜ Lainemudel. 2020. Lennusadama lainetuse simulatsioonid.

18 Keskkonnaportaal. Veekogumite seisundiinfo 2022. https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo (vaadatud 06.11.2023) 19 Veeseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023102?leiaKehtiv

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

12/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Maa-ameti üleujutusalade kaardirakenduse kohaselt jääb Miinisadama läänepoolne kai väga väikse tõenäosusega toimuva üleujutusohuga alale (üleujutuse esinemistõenäosus on 1x1000 aasta jooksul.20

Põhjavesi

Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi on esimene põhjaveekiht Miinisadama territooriumil nõrgalt kaitstud kuni kaitstud21.

Miinisadama territooriumil esineb reostus pinnases ja maapinnalähedases põhjaveekihis. Reostust käsitletakse jääkreostusena22. Miinisadama territooriumil on läbi viidud mitmeid reostuse uuringuid ja likvideerimistöid. Olemasolevate andmete põhjal ei ole põhjust oletada, et jääkreostust esineks süvendatavas pinnases (või üldse akvatooriumis).

Merepõhjaelustik ja kalad

Üldiselt on Tallinna lahel mereökosüsteemi olukord halb, sest igal aastal satub Tallinna lahte sadevee- ja veepuhastusjaama kollektoritest, Pirita jõe vooluga ja õhust kümneid tonne aineid, mis avaldavad olulist mõju mereökosüsteemi kvaliteedile.

Tallinna lahe rannikumere seisundi hinnangust23 selgus, et veetaimestikku esineb Paljassaare piirkonna vees 11 m sügavusel (niitjas punavetikas ja niitjas pruunvetikas). Biomassi dominantliigid on Balanus improvisus ja Mytilus trossulus. Need põhjaloomad toituvad orgaanilisest hõljumist vees. Piirkonna põhjaelustikku iseloomustavad liigid, kelle tundlikkus orgaanilise hõljumi suhtes on keskmine või kõrge. Paljassaare piirkonnast on leitud 17 taksonit põhjaloomastikku.

Madalaveelistes merealades on põhilisteks mereelustikku mõjutavateks teguriteks setete koosseis,

hapnikurežiim põhjalähedastes veekihtides, põhjataimestiku esinemine või puudumine, põhjataimestiku liigiline koosseis, temperatuur, soolsus ning orgaanilise hõljumi hulk vees.

Kaladest võib esineda Paljassaare piirkonnas aastavanust või vanemat lesta, kellele hõljumi rohke levik vees olulist mõju ei avalda. Kui arvestada Paljassaare piirkonnas saastumisega, on lõhi esinemine vähetõenäoline. Arvatakse, et siia esinemine Paljassaare poolsaare lähistel merevetes on võimalik, tänu meresiia marja inkubeerimisele.24

Miinisadama akvatooriumis toimub laevade liikumine, mis põhjustab pidevalt veemasside ja põhjasetete liikumist, seetõttu võib eeldada, et elutingimused nii põhjaloomastikule kui ka -taimestikule on üsna ebasoodsad. 2007. aastal koostatud KMH aruandes on toodud välja, et kohalikud kalamehed on püüdnud Miinisadamas siiga, seega saab eeldada, et põhjatoidulise kala olemasolu tähendab piirkonnas merepõhjaelustiku esinemist. Soome lahe lõunarannikut ja sadamad on kaladele põhiliselt toitumispiirkonnaks, harvemal juhul kudemiskohaks.25 Eesti mereala planeeringu kaardirakenduses26 on toodud Miinisadama piirkond välja kui potentsiaalne koelmuala/kalastiku jaoks tundlik ala (Joonis 3).

20 Maa-ameti kaardirakendus. Üleujutusalad. https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/yua (04.04.2024 seisuga)

21 Maa-ameti geoloogia kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia400k (vaadatud 21.03.2024) 22 Keskkonnaportaal. Jääkreostusobjektid. https://register.keskkonnaportaal.ee/register/point/6590735/540890 (vaadatud 24.03.2024)

23 T. Paalme, Tallinna lahe rannikumere seisundi hinnang bioloogiliste indikaatorite alusel, 2012 24 A. Järvik, Merepõhjaelustik ja kalastik mõjupiirkonnas ning võimalikud mõjud neile, 2010

25 OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn.

26 Eesti mereala planeering. https://mereala.hendrikson.ee/kaardirakendus.html

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13/30

Joonis 3. Miinisadam on potentsiaalne koelmuala/kalastiku jaoks tundlik ala (väljavõte Eesti mereala planeeringust)

3.5 Kaitstavad loodusobjektid, taimestik ja loomastik, kultuuriväärtused

Miinisadam asub linnakeskkonnas. Vastavalt EELIS andmebaasile, ei jää Miinisadama territooriumile ega selle vahetusse lähedusse looduskaitseväärtusi ega kaitsealasid. Lähimaks kaitstavaks alaks on Kalamaja kalmistupark, mis asub Miinisadama territooriumist ca 250 m kaugusel kagu suunas.

Miinisadam asub Läänemere kaldal (looduskaitse seaduse mõistes rannal), millele on looduskaitseseadusega kehtestatud 200 m laiune ranna piiranguvöönd ja 50 m laiune ranna ehituskeeluvöönd. Looduskaitseseadus kehtestab erisused (§ 38 lg 5 p 6) planeeringuga riigikaitse, piirivalve ja päästeasutuse ehitistele, seega ehituskeeld Miinisadamale ei laiene.

Miinisadamast linnulennult umbes 2 km kaugusel algab Paljassaare hoiuala (KLO2000168), mis kuulub ka Natura2000 linnualasse (RAH0000095). Hoiuala kaitse-eesmärgiks on EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaika kaitstakse, on: luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), soorüdi ehk soorisla (Calidris alpina), kõvernokk-rüdi ehk kõvernokk-risla (Calidris ferruginea), värbrüdi ehk värbrisla (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-luik (Cygnus olor), punaselg-õgija (Lanius collurio), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

14/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

paradisaea), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja suur kuldtiib (Lycaena dispar).27

Linnuala kaitse-eesmärgiks on kaitsta erinevate linnuliikide elupaiku28. Paljassaare poolsaarel on mitmete kaitsealuste liikide leiukohti.

2009. aastal on tehtud ettepanek Paljassaare looduskaitseala loomisele olemasoleva Paljassaare hoiuala laiendamisega. Kavandatava kaitseala kaitseväärtuste kohta pole läbi viidud ekspertiisi, seega pole praeguses olukorras võimalik hinnata kavandatava tegevuse mõju uue kaitseala kaitseväärtustele. Osaliselt kattub kavandatav kaitseala kaadamisala kirdeosaga (Joonis 4).

Joonis 4. Projekteeritav Paljassaare looduskaitseala ja kaadamisala (väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest)

Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu saab mõju Paljassaare poolsaare liikidele ja elupaikadele välistada.

Kultuuriväärtustest29 on Miinisadama territooriumil Miinisadama ladu (mälestise reg nr 28773), Miinisadama aku- ja torpeedokoda (mälestise reg nr 28774) ja Miinisadama katlamaja koos korstnaga (mälestise reg nr 28775), mis on võetud arvele kultuurimälestisena. Seetõttu on kehtestatud alale ka kinnismälestise kaitsevöönd, mis katab territooriumi lõunaosa (Joonis 5).

27EELIS (Eesti looduse infosüsteemi) infoleht (vaadatud 01.05.2024)

28 Paljassaare linnuala. Keskkonnaportaal https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953135 (vaadatud 25.03.24)

29 Kultuurimälestiste registerhttps://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument (vaadatud 12.03.2024)

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15/30

Joonis 5. Miinisadamas asuvad kultuurimälestised ja nende kaitsevööndid (allikas: Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus)

Kavandatav tegevus toimub eelkõige sadama akvatooriumis, kus ei asu ühtegi kultuurimälestist ega pärandkultuuriobjekti (sh ka kaitsevööndit).

3.6 Välisõhk ja müra

Piirkonnas on KOTKAS heiteallikate registri30 järgi mitmeid välisõhu heiteallikaid - Alexela tankla mahutid ja politsei hoone gaasikatlad alast lõunas Tööstuse tn ääres ning AS Green Marine ja JL Capital OÜ naftasaaduste mahutid alast läänes. Territooriumil asub paikse heiteallika registreeringuga Mereväebaasi katlamaja.

Välisõhu kvaliteeti oluliselt mõjutavaks allikaks Tallinnas on ka transport.

Tallinna mürakaardi31 andmetel on summaarne öine müratase kasarmuhoonete juures 50-54 dB, öine liiklusmüra tase jääb alla 45 dB ha, kuid tööstusmüra tase on 50-54 dB. Päevasel ajal on summaarne müratase kasarmuhoone juures 50-54 dB, liiklusmüra jääb alla 45 dB ja tööstusmüra 50-54 dB.

Miinisadama läänepoolne serv jääb suurõnnetuse ohuga ohtliku käitist tootva ettevõtte Nord Terminals AS ohualasse (ohuala raadius 423 m)32.

30 KOTKAS heiteallikate register https://kotkas.envir.ee/registry/index?represented_id= (vaadatud 09.11.2023) 31 ELLE OÜ, 2022. Tallinna linna strateegilise mürakaardi ajakohastamine. (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/myrakaart)

32 Maa-Ameti geoportal. Ohtlikud käitised, veevarustus, veeohutus. (vaadatud 12.03.2024)

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

16/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

3.7 Sotsiaalmajanduslik keskkond

Miinisadam on Eesti mereväe kodusadamaks. Miinisadamas paiknevad Mereväe koosseisus olevad alaliselt tegutsevad väeüksused ehk divisjonid ja kool. Sadam on võimeline vastu võtma ka NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused. Miinisadamas on kontoripinnad, töökojad, laopinnad, kasarmud, toitlustuskeskus ning katlamaja.

Miinisadama naabersadamateks on Hundipea sadam ja Noblessneri sadam.

Noblessneri sadamas33 teenindatakse era veesõidukeid kogumahutavusega 500 kuni 7500 (välja arvatud). Sadamasse võib silduda veesõiduk suurima pikkusega kuni 30 m, laiusega kuni 9 m ja suurima süvisega 4 m. Noblessneri sadamas asub 6 statsionaarset kaid ja 8 ujuvkaid. Noblessneri sadamalinnakuga34 on seotud ka kaubandus – läheduses asuvad söögi-joogikohad, poed ja erinevad teenusepakkujad.

Miinisadamast põhjapool asuv Hundipea sadam35 osutab sadamateenuseid vaid riigihaldusülesannetega veesõidukitele. Sadamas on üheksa statsionaarset kaid ja üks ujuvkai. Sadamasse võib silduda laev pikku- sega kuni 130 m, laiusega kuni 30 m ja süvisega kuni 8 m (teenindatakse veesõidukeid kogumahutavuse- ga 7500 ja suurem). Sadam on navigatsiooniks avatud aastaringselt.36 Sadamaalal asuvad veel Riigilaevas- tiku peakontor, navigatsioonimärkide hooldus ja remondibaas. Hundipea sadama osa territooriumist on aiaga suletud.

Miinisadam kui riigikaitseline sadam, ei tegele kaubandusliku meresõiduga, seetõttu puudub ka vajadus kavandatava tegevuse käigus olemasoleva infrastruktuuri (tänavate) laiendamiseks. Kõik planeeritavad süvendus- ja rekonstrueerimistööd jäävad sadama territooriumi ja akvatooriumi piiridesse.

33Sadamaregister. Noblessneri sadam. https://www.sadamaregister.ee/sadam/353 (vaadatud 22.03.2024) 34 Noblessneri sadamalinnak https://noblessner.ee/noblessnerist/noblessneri-lugu/#/ (vaadatud 13.03.2024) 35Hundipea sadam https://www.riigilaevastik.ee/sadamad (vaadatud 13.03.2024) 36 Sadamaregister. Hundipea sadam. https://www.sadamaregister.ee/sadam/158 (vaadatud 22.03.2024)

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17/30

4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS MUUDE ASJAKOHASTE

STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Käesolevas peatükis on toodud kavandatava tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega.

4.1 Riigikaitse arengukava 2017-202637

Julgeolupoliitika alustest lähtuvalt on Eesti julgeolekupoliitika siht ennetada ja tõkestada ohte ning vajaduse korral neile kiiresti ja paindlikult reageerida. Julgeolekupoliitika aluste kohaselt kaitseb Eesti end igal juhul ja kui tahes ülekaaluka vastase vastu. Eesti riigikaitse on oma olemuselt laiapindne ning jaguneb mitmeks tegevussuunaks, seejuures arvestatakse riigi erinevate tegevusvaldkondadega. Arengukava elluviimise ajal arendatakse riigikaitse tegevussuundades mittesõjalisi ja sõjalisi võimeid ning lähtutakse põhimõttest, et loodavad võimed peavad ohustsenaariumite terviklikuks lahendamiseks moodustama omavahelise võimete kogumi.

Arengukava alusel on üheks arengutegevuseks järgnev:

• Tsiviilsektori toetuse korraldamiseks nähakse ette tegevusi, et võtta vastu liitlasi maa, mere ja õhu kaudu, arendada välja mobilisatsiooni ja tsiviiltoetuse infosüsteem ning tagada lepete olemasolu toetamaks asutuste tegevusi.

Lisaks on mereväel tagatud miinijahtimise suutlikkus ja valmisolek panustada NATO või Euroopa Liidu operatsioonidesse.

Riigikaitse arengukavas on viidatud ka Eesti merenduspoliitika 2012-2020 arengukavale. Merenduspoliitika arengukava nimetab prioriteedina merenduse ohutuse ja turvalisuse ning samuti merenduse korralduse ja seadusandliku baasi tõhustamise. Riigikaitse vaatest on oluline merenduse valdkonna ohutuse ja turvalisuse arendamine, et tagada nii Eesti üksuste liikumise kui ka liitlaste vastuvõtmise võimalikkus.

Kavandatav tegevus on kooskõlas riigikaitse arengukavaga aastateks 2017-2026.

4.2 Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2021-202438

Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava (KMAK) 2021-2024 kirjeldab sõjalise riigikaitse arengueesmärke ja nende saavutamiseks kuluvaid ressursse. Arengukava koostamisel on lähtutud riigikaitse arengukavast 2017-2026. Arengukava raames teostatakse miinisadamas uuendusi, nimelt rajatakse Miinisadamasse staabi-, õppe-, meditsiini-, tuukri-, ladustus- ja tehnika remondi funktsioonide jaoks uus taristu. Lisaks sõjalise kaitse arendamisel näeb arengukava ette toetusi Eesti kaitsetööstussektorile.

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevus on kooskõlas Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavaga aastateks 2021-2024.

37 Riigikantselei. 2017. Riigikaitse arengukava 2017-2026.

38 Kaitseministeerium. Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2021-2024

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

18/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

4.3 Tallinna arengustrateegia 2035

Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“ on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 17.12.2020 määrusega nr 2639.

Tallinna arengustrateegias on kindlaks määratud kuus strateegilist sihti ja nende saavutamiseks vajalikud tegevusvaldkonnad. Üheks strateegiliseks sihiks on „Sõbralik linnaruum“, milles on toodud välja järgnev: „Tallinn on tuntud sadamalinn, millel on eri funktsioonidega sadamate võrgustik“.

Miinisadam ei ole avalik sadam ega mõjuta seega Tallinna arengustrateegias ette nähtud eesmärke.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Tallinna arengustrateegias „Tallinn 2035“ toodud strateegiliste sihtidega.

4.4 Üleriigiline planeering Eesti 2030+40

Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” on strateegiline dokument, mille eesmärk on otstarbeka ruumikasutuse saavutamine Eesti kui terviku mastaabis. Üleriigiline planeering koostatakse kogu riigi territooriumi kohta. Selles määratletakse riigi kestliku ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. Planeeringu mõte on seada keskkonna eripäradest lähtuvad ruumilised alused asustuse, liikuvuse, üleriigilise tehnilise taristu ja regionaalarengu kujundamiseks.

Ühe planeeringu suundumusena on välja toodud järgnev: Eesti on avatud merele. Riigi rahvusvahelise konkurentsivõime üheks põhiteguriks olev reisi-, kauba- ja väikesadamate võrgustik toimib tegusalt ning on muu taristuga hästi ühendatud. Tõhus ja kestlik merealade kasutamine on riigile oluline. Sobivate planeeringute abil on saavutatud mõistlik tasakaal vaba aja kasutuse, turismi, veekogude kaitse, riigikaitse ja majandustegevuste vahel.

Kavandatav tegevus toetab eelmainitud eesmärki.

4.5 Eesti mereala planeering41

Mereala ruumiline planeerimine on vahend merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks, et tagada nii mereressursside kasutamisest saadav majanduslik kasu kui ka mere ja rannikuala väärtus sotsiaalselt ja kultuuriliselt olulise alana. Mereala planeerimisel peetakse iga tegevuse kavandamisel silmas, et mistahes inimtegevuse aluseks on merekeskkonna hea seisundi saavutamine ja säilitamine.

Mereala planeerimise eesmärk on panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning edendada meremajandust. Planeeringuga määrati kindlaks, millistes piirkondades ja millistel tingimustel saab merealal tegevusi ellu viia. Mereala planeeringu koostamise käigus käsitleti merealal juba toimuvate ja alles kavandatavate tegevuste koosmõju. Samuti hinnati nendega kaasnevat mõju merekeskkonnale ja majandusele ning tegevuste sotsiaalset ja kultuurilist mõju.

Riigikaitse huvidega arvestamine on vajalik riigi kaitsevõime tagamiseks.

39 Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4291/2202/0009/17122020_m26_Lisa.pdf 40 Siseministeerium. 2012. Üleriigiline planeering Eesti 2030+ 41 Rahandusministeerium, Hendrikson & Ko, 2021. Eesti mereala planeering.

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19/30

Kavandatav tegevus ei lähe vastuollu Eesti mereala planeeringuga.

4.6 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 203042

Arengudokumendis „Kliimamuutustega kohanemise arengukava 2030“ esitatakse tegevusraamistik, mille alusel saab vähendada Eesti riigi haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes. Kliimamuutuste tõttu suureneb nii maismaa kui ka merealade temperatuur ning muutub sademete hulk ja jaotus, mis toob omakorda kaasa keskmise meretaseme tõusu kogu maailmas, rannikuerosiooni ohu ning raskemad ilmastikuga seotud loodusõnnetused.

Kuigi Eesti pole kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu riikides, võib ka meil prognooside alusel 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi:

• temperatuuri tõus;

• sademete hulga suurenemine;

• merepinna tõus,

• tormide sagenemine.

Transpordiga seotud taristu kujutab endast nii maanteede ja tänavate võrku, raudteevõrku, sildu, sadamaid kui ka lennuvälju. Kliima muutudes aastani 2100 on ette näha olulisi muutusi transporditaristu korrashoiu ja hoolduse vajaduses. Samuti on ette näha mõningaid kliimast tulenevaid olusid, mis võivad transporditaristut kahjustada. Samuti on merepinnatõusu ja sagenevate tormide tõttu haavatavad Eesti väikesadamad.

Kavandatav tegevus on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030.

4.7 Kaitseministeeriumi valitsemisala keskkonna- ja kliimapoliitika43

Kaitseministeeriumi valitsemisala keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärk on arvestada loodushoiuga ning toetada riiklikke kliimaeesmärke vähendades oma süsinikuheidet ja jooksvaid kulusid. Keskkonna- ja kliimapoliitika dokument kirjeldab seda, kuidas Kaitseministeeriumi valitsemisala panustab riigi keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisse ja milliseid jätkuvaid või uusi meetmeid rakendab, et vähendada või hüvitada sõjalise kaitse korraldamise ja ettevalmistamise negatiivset keskkonnamõju.

Kaitseministeeriumi valitsemisala missioon on ära hoida Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end väliste ohtude eest kaitsta. Keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkidega arvestatakse ulatuses, mis ei lähe vastuollu riigikaitse korraldamise vajadustega.

Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumitel on ka nõukogudeaegseid jääkreostusalasid, mis on kaardistatud ning kuhu tegevuste planeerimisel arvestatakse kaasnevate kohustustega.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Kaitseministeeriumi valitsemisala keskkonna- ja kliimapoliitikaga.

42 Keskkonnaministeerium. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030.

43 Kaitseministeeriumi valitsemisala keskkonna- ja kliimapoliitika, 2021

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

20/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

4.8 Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering44

Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering hõlmab ca 20 km pikkuse mereäärse ala Tallinna linnas. Planeeritava ala pindala on kokku ca 500 ha ja selle planeeringu peamiseks eesmärgiks on Tallinna sidestamine merega ja Tallinna linna maine taastamine.

Üldplaneeringus on toodud järgnev: Miinisadam on kasutusel riigikaitselise sadamana. Sadama veeala laiendust Kaitseministeerium ei planeeri. Kavandatakse olemasolevate kaitseehitiste ja sildumisehitiste rekonstrueerimistöid, sadama basseini idavärava ning läänevärava laiendamis- ning sulgemistöid ja kaitset kirdesuunaliste lainetuse eest. Lisaks olemasolevatele sildumisehitistele planeeritakse ujuvate sildumisehitiste kasutamist. Sadama rekonstrueerimiskava ei näe ette sadama territooriumi läbiva raudtee kasutamist Miinisadamast kagupoole jäävate sadamate varustamiseks.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringuga.

44 Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering. 2004. https://www.tallinn.ee/et/ruumiloome/paljassaare-ja- russalka-vahelise-ranna-ala-uldplaneering-kehtestatud (vaadatud 12.03.2024)

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 21/30

5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD VÕIMALIKUD

OLULISED KESKKONNAMÕJUD

Võimaliku olulise keskkonnamõju esinemise hindamise aluseks on võetud KeHJS45 § 61, selle alusel vastu võetud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 346 ning keskkonnamõju hindamist ja eelhinnangute koostamist puudutavad juhendid. Järgnevad alapeatükid kirjeldavad kavandatava tegevuse mõju erinevatele keskkonnaelementidele neid mõjutava keskkonnakasutuse kaudu.

Tegevusest tulenevateks mõjudeks on heljumi leviku ja lainetusega seotud mõjud, mis tekivad süvendamis- kui ka kasutamisaegse tegevusega. Järgnevalt on keskkonnamõjudele antud hinnang valdkondade kaupa ning ühtlasi on kirjeldatud süvendamisaegse ning lainemurdjate hilisema kasutamisega seotud keskkonnakasutust ja selle tagajärgi.

5.1 Mõju heljumi levikust, mõju lainetusele ja hoovustele

Käesolevas peatükis on lühidalt toodud KMH-s käsitletud mõjud ja modelleerimise tulemused47.

Heljumi levik

Süvendus- ja kaadamistöödega kaasnev kõige olulisem keskkonnamõju on vee kvaliteedi halvenemine põhjasetete liigutamisel vabaneva heljumi toimel. Vee kvaliteeti mõjutab süvendamisel ja kaadamisel heljum, mille põhilised tekitajad on:

• süvendusmehhanismi kopast ülevooluga veepinnale sattunud osakesed;

• veopargase pinnasepuistealale tühjendamine põhja avamisel;

• tahkete ainete uputamine lainemurdjate ehitamisel (paetäide ja graniitkivid);

• madalas mereosas laeva sõukruvi poolt tekitatud turbulents.

Miinisadama süvenduse maksimaalne maht on kuni 35 200 m3, see jaguneb järgnevalt:

• nõlvakindlustuskivide lukukraavi süvendamine mahus 5100 m3;

• kaide 7 ja 7a esise süvendamine akvatooriumis 6500 m3;

• sadamasse pääsuks uue faarvaatri süvendamine mahus 23 600 m3.

Põhilised süvendustööd tehakse võimalikult lühikese aja jooksul, seega vette paisatav heljumi hulk on suhteliselt väike. Heljumi levimine lahes sõltub tuultest ja hoovustest. Raskem fraktsioon heljumist levib üle väiksema mereala, jäädes üsna süvendamiskoha lähedale, kuid peenefraktsiooniline heljum levib kaugemale (kuni paari kilomeetri kaugusele hoovuse suunas).

KMH-s hinnati, et laevatee süvendamisel jõuab heljum hoovuse suunas kuni kolme kilomeetri, kaadamisel kuni kahe kilomeetri ja sisebasseinis ainult poole kilomeetri kaugusele. Kuna võrreldes KMH-s hinnatule on süvendamise maht vähenenud, siis võib eeldada, et sette levik on sellevõrra väiksemahulisem. Kavandatava tegevuse käigus uputatakse lainemurdjate ehitusel merre paetäidet ja

45 Keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 46 Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ 47 OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn.

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

22/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

graniitkive, võrreldes varasema tehnilise lahendusega ei kasutata täitematerjalina liiva. Materjali uputamisel merepõhja ei ole süvendamisega võrreldes erinevaid mõjusid ja materjalide uputamist kasutatakse rekonstrueerimise käigus suures osas selleks, et olemasoleva lainemurdja lagunendud osi asendada. Uputatavad materjalid ei sisalda peenefraktsioonilisi osi, mis võiksid põhjustada heljumisisalduse suurenemist. Küll võib uputamisel teatud määral lisanduda heljumit merepõhjast, see ei ole siiski võrreldav süvendamistööde-aegse hulgaga ja eeldatavasti olulist mõju ei avalda.

Paljassaare pinnasepuisteala asub süvendustöödest ca 12 km kaugusel Tallinna lahe avatud osas. Kogu süvendatav sete viiakse pinnasepuistealale, kuna see ei ole tehnoloogiliselt sobilik materjal, mida saaks kasutada ehitustöödel (süvendatud materjal uhutakse kai täitest aja jooksul välja ning selle tõttu tekivad kai pealisehituses vajumid). Süvendatud materjali veoks kasutatakse alt avanevat praami. TTÜ Meresüsteemide Instituudi mudelarvutused näitavad, et välja arvatud ida- ja läänetuule korral tekib kaadamispiirkonnas suletud tsirkulatsioon, mis hoiab hõljumit kaadamispiirkonna tsoonis. Kõige intensiivsemalt võib heljum kanduda kaadamispiirkonnast Kopli lahte idatuulte korral.48

2015. aastal esitas HELCOM juhtnöörid süvendatavate setete kasutamiseks. Seda juhendit uuendati 2020. aasta märtsis (HELCOM, 202049). Juhendi peatükk 7 ütleb, et süvendatav sete tuleks jätta võimalikult süsteemi sisse, esmajärjekorras peaks kaaluma süvendatava sette jätmist võimalikult lähedale süvendamise kohale, nii et see hakkaks toetama piirkonna ökosüsteemide, randade ja infrastruktuuri rajatiste püsivust. Paljassaare pinnasepuisteala on Miinisadamale lähim kaadamisala.

Lainetus ja hoovused

KMH käigus viidi läbi kavandatava tegevuse mõju hindamiseks lainetuse modelleerimine50. Selle tulemustest selgus, et Miinisadama akvatooriumis sees tekib kellaosuti liikumise suunaline hoovus, mille kiirus on äärmiselt madal: 0,02-0,08 m/s. Hoovus suundub akvatooriumisse sisse pinnahoovusena Noblessneri sadamaga külgnevast avast ja sisse voolanud mass väljub põhjahoovusena Tallinna lahte sama ava kaudu. Lainemurdjate rekonstrueerimisega kaasnev Läänepoolse värava sulgemine vähendab sisebasseinis oluliselt lainetuse mõju ja vähesel määral muudab seal hoovuste kulgemist. Väljaspool lainemurdjaid ei muutu hoovused ega lainetus.

Veevahetuse muutuste kirjeldamiseks telliti eksperthinnang51: „Miinisadama lainemurdja rekonstrueerimise eelsete basseini veevahetust tagavate avade (2 väravat) ristlõigete pindala on keskmise meretaseme juures kokku ca 50 x 7,25 + 45 x 6,5 = 650 m2. Peale läänevärava sulgemist ning idavärava laiendamist ja süvendamist on ava (1 värav) ristlõike pindala ca 70 x 8,0 = 560 m2. Basseini veevooluavade ristlõike pindala muutub 560 / 650 = 0,86 korda, ehk siis väheneb 14% võrra. Lääneväravast loobumisega ei kaasne veevahetust tagava(te) ava(de) ristlõike pindala oluline vähenemine. Nii enne lainemurdja rekonstrueerimist kui ka peale seda kaasneb meretaseme tõusuga veetaseme tõus basseinis kuni tasemete ühtlustumiseni ja vastupidi. Näitena, meretaseme tõusu 0,5 m korral lisandub basseini ca 155 000 m3 vett ning meretaseme languse 0,5 m korral lahkub basseinist samapalju vett. Selline kogus vett moodustab ca 7% basseni kogumahust (ca 2 250 000 m3) keskmise meretaseme juures - see on nii enne lainemurdja rekonstrueerimist kui ka peale seda. Lääneväravast loobumisega ning idavärava laiendamisega ja süvendamisega ei kaasne olulist muutust basseini veevahetuses. Siinjuures, idavärav peab olema veevoolule alati avatud.“

48 OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn.

49 Helcom, 2020. HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea and HELCOM Reporting Format for Management of Dredged Materials at Sea. HELCOM 41-2020.

50 OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn.

51 Raig, A., 2024. Arvamus Miinisadama basseini veevahetuse muutumise kohta

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 23/30

Kavandatava tegevuse tulemusel heljumi sisaldus ja levik suureneb ehitusaegselt. Süvendamisel tekkiv heljum ja vee erikasutustööde teostamine võib mõjutada kalu kudeperioodil ja põhjaelustikku (vt ka ptk 5.2). Tegemist on ajutise negatiivse mõjuga, mis lõpeb ehitustöödega. Kasutamisaegne mõju heljumi levikule puudub.

2007. aastal koostatud KMH-s on toodud meetmed, kuidas vähendada negatiivset mõju heljumi levikule. Peamiseks meetmeks on süvendus- ja ehitustöid teostada vaikse ilmaga ning sel juhul saab lugeda heljumi mõju lokaalseks. Samuti on lokaalse ja ajutise mõjuga (ehitusaegne) tahkete ainete (paetäide ja graniitkivid) uputamisega kaasnev heljum.

Varasemas KMH-s viidati kiirlaevalainetusele kui ühele lainekliima kujundajale Tallinna lahel. Käesoleva aruande kirjutamise ajaks ei ole hoolimata algatustest teadaolevalt laevade kiirust Tallinna lahel reguleeritud, seega võib eeldada, et olukord ei ole käesolevaks ajaks oluliselt muutunud. Kavandatav tegevus omab positiivset mõju Miinisadama tormikindlusele (kaitse nii kiirlaevalainete kui ka tormilainete eest).

5.2 Mõju põhjataimestikule, põhjaloomastikule ja kalastikule52

Põhjataimestik

Põhjasetete ammutamisel kaasneda võiv eutrofeerumine võib avaldada nii positiivset kui negatiivset mõju põhjataimestikule ja -loomastikule. Suurenenud toitainete sisaldus soodustab taimede kasvamist, kuid selle tagajärjel halveneb vee läbipaistvus ning vähem valgust jõuab veekogu põhjani. Valguse vähenemine tähendab ka põhjataimestiku vähenemist sügavamas piirkonnas.

Põhjaloomastik

Põhjaloomastikule tähendab intensiivsem setete kuhjumine suurenenud toidubaasi, kuid samas ka ohtu hapnikupuuduseks. Põhjaloomastiku kooslused reageerivad süvendustööde käigus toimuvatele muutustele (setete koosseisu, merepõhja morfoloogia muutus, orgaanilise aine sisaldus vees suureneb). Süvendustööde piirkonnas valdav osa põhjaloomastikust hävib, põhifauna taastumine võtab eeldatavalt aega kuni 3 aastat. Süvendustöödega võivad setted levida hoovusega basseinist välja, valdavalt kirdesse. Miinisadamast kirdes võib tõusta tänu toidubaasi tõusule ka põhjaelustiku arvukus (nt tõruvähk või balti lamekarp).

Kalastik

Sadamatööde käigus (süvendamine, ehitamine) võib toimuda kalade, kalamarja ja -larvide füüsiline vigastumine või hukkumine, kalade kude- ja elupaikade hävimine. Vette sattunud heljumi tõttu võib väheneda ka põhjataimestik, mida kalad kasutavad kudesubstraadina. Kalamarjale settinud heljum vähendab marja hapnikuga varustamist või muudab ta raskemaks ning mari langeb veepõhja ja hukkub. Lisaks võivad muutused toidubaasis tuua muutusi kalade liigilises koosseisus. Kuna piirkond on potentsiaalne kudepiirkond, tuleb vältida süvendustöid kalade kudeperioodil.

Linnustik

Kavandatav tegevus ei jää teadaolevalt lindude pesitsusalale. Süvendustööde käigus võib toimuda ajutiselt toidubaasi rikastumine.

52 OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn.

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

24/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Kavandatav kaadamisala asub Paljassaare poolsaarest läänes (Joonis 4). Kaadamisala on olnud pikka aega kasutusel, kuid võib tulevikus osaliselt jääda (hinnanguliselt vähem kui 1/3 kaadamisalast) laiendatava Paljassaare hoiuala alla (projekteeritav Paljassaare looduskaitseala). Kavandatava kaitseala kaitseväärtuste osas ei ole teostatud ekspertiisi. Eeldatavasti laiendatakse hoiuala olemasolevate kaitseväärtustega ja neile ei ole mõju võrreldes eelneva KMH-ga muutunud. Vajadusel on võimalik kaadamisel vältida kavandatavale looduskaitsealale jäävat kirdepoolset osa kaadamisalast.

Ehitusaegsed mõjud (süvendustööd ja kai rekonstrueerimiseks vajalike materjalide uputamine) on merepõhjaelustikule eeldatavalt negatiivsed. Arvestades asjaolu, et kavandatav tegevus on ühekordne, on tegemist ajutise mõjuga.

5.3 Mõju pinnaveele

Kavandatava tegevuse mõju pinnaveele tuleneb eelkõige pinnase süvendamisel ning kaadamisel merekeskkonda eralduvast heljumist. Lisaks eralduvad setete liigutamisel merekeskkonda võimalikud setete koostises olevad saasteained ja orgaanika. Neid mõjusid on pikemalt käsitletud ptk 3.2.

Heljumit lisandub merekeskkonda nii süvendamisega sadamas kui ka kaadamisega merre. Setetes sisalduvate saasteainete kohta on tehtud uuring 2005. aastal.53 Proovides määrati raskmetalle ja naftaproduktide kontsentratsioonid. Sisaldused jäid enamasti alla vastavate sihtväärtuste või elamumaale kehtestatud piirarvu, seega antud settematerjali teisaldamine pinnasepuistealale keskkonnale ohtu ei kujuta (2005. aasta tulemuste põhjal). HELCOM süvendamise ja kaadamise juhend rõhutab, et pinnaseproovid ei tohiks olla vanemad, kui 5 aastat, kui tegemist on pinnasega, mille reostatus ei ole välistatud.54 Käesoleval juhul ei ole viimase 5 aasta jooksul setteanalüüse teostatud. Enne kaadamistöid tuleb settematerjalist võtta täiendavad setteproovid vastavalt HELCOM juhendile, kuna veekogumi seire viitab ohtlike ainete sisaldusele piirkonna setetes. Lisaks on tegu pikaajaliselt militaarkasutuses olnud alaga ning ka naabruses on tänapäevani naftasaaduste laadimisega tegelevaid sadamaid, nii et reostuse riski ei saa täielikult välistada.

Mõju pinnaveele on ehitusaegne, pärast kavandatava tegevuse elluviimist ei ole mõju pinnaveele ette näha.

5.4 Mõju välisõhu kvaliteedile, müra ja vibratsiooni tasemele

Müra- ja vibratsioonitaseme suurenemist on ette näha süvendus- ja ehitustööde käigus - ehitustöödel ja süvendamisel kasutatav tehnika ning lammutus- ja ehitusmaterjale transportivad veovahendid. Veovahendite kasutamisega suureneb ka ajutiselt heide välisõhku.

Miinisadamas tehtavad süvendamis- ja ehitustööd teostatakse eeldatavalt päevasel ajal. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 (vastu võetud 16.12.2016) lisas 1 toodud normtaset55. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Öisel ajal peab vältima mürarikkaid töid (lammutustööd, ehitusmaterjalide vedu läbi linna).

53 OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn.

54 HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea, 2020. https://helcom.fi/wpcontent/uploads/2016/11/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf

55 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1270/5202/0002/KKM_m29_lisa1.pdf#

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 25/30

Ehitusaegne sagedam transpordiliiklus on ajutine mõju. Pikaajalist ehk kasutusaegset negatiivset mõju ei ole ette näha.

5.5 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale ja kultuuripärandile

Sotsiaalsele keskkonnale võib kavandatav tegevus negatiivset mõju avaldada eelkõige ehitusaegse kasvava liiklussagedusega, mille tõttu võib suureneda müratase ning mõningal määral tahkete osakeste eraldumine teedelt. Liiklussageduse tõus on seotud eelkõige raskeliiklusega (ehitusmaterjalide vedu). Mürataseme tõusu on ette näha ka ehitustöödega seotud tehnikast (süvendus- ja rekonstrueerimistöid teostav tehnika). Eelmainitud mõjud on ajutise iseloomuga.

Hilisemas kasutusetapis ei ole liiklussageduse kasvu ette näha.

Rekonstrueerimisetapis läbi viidavad ehitustööd hakkavad mõjutama eelkõige lähimate kinnistute omanikke. Tööde käigus tuleb kinni pidada kõigist kehtivatest ehituseeskirjadest ja –nõuetest, samuti headest tavadest. Kinni pidades kõigist eeskirjadest ja nõuetest ei ole reaalset ohtu inimestele ette näha, pigem on tegu ajutiste häiringute ja ebamugavustega.

Kultuuriväärtustest on Miinisadama territooriumil Miinisadama ladu, Miinisadama aku- ja torpeedokoda ja Miinisadama katlamaja koos korstnaga, mis on võetud arvele kultuurimälestisena. Seetõttu jääb Miinisadama territooriumile ka kinnismälestise kaitsevöönd, mis katab territooriumi lõunaosa (Joonis 5). Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud nii ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd kui ka kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine. Alast väljapoole ida suunas jäävad Noblessneri laevatehase kultuuriväärtusega hooned koos kaitsevööndiga. Kavandatav tegevus ei toimu otseselt kultuuriväärtuslike objektide alal, kuid lainemurdjate rekonstrueerimise käigus tuleb jälgida, et kavandatava tegevuse käigus ei kahjustataks kinnismälestisi.

Inimeste varale kavandatav tegevus eeldatavalt negatiivset mõju ei avalda. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale, sh inimeste tervisele on väheoluline. Positiivse aspektina saab välja tuua, et lainemurdja-kai rekonstrueerimine tagab edaspidi Miinisadama tormikindluse ja stabiilsema lainekliima akvatooriumis. Väiksem lainetus Miinisadama akvatooriumis tähendab väiksemaid kahjustusi kai nr 3 asukohas olevale nõlvale, mille taga asub kultuuriväärtusega hoone H01, seega on kavandataval tegevusel pikaajaline positiivne mõju Miinisadama varale ja mälestistele.

5.6 Tegevuse energiakasutus ja mõju kliimale

Kavandatav tegevus ei ole energiamahukas. Energiakulud on seotud süvendamisel ja kaadamisel kasutatava tehnikaga ja ehitusmaterjalide (sh lammutusjääkide) transpordiga. Energiakasutus viiakse miinimumini kasutades töödeks sobivaimat tehnikat.

Peamised ressursid, mida kai rekonstrueerimise käigus kasutatakse on järgnevad:

• paetäide (maht on 37 500 m3);

• graniitkivid (maht on 18 400 m3);

• raudbetoon.

Kavandatava tegevuse käigus kasutatakse materjale säästlikult.

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

26/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt Eestis kehtivatele õigusaktidele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

Kavandatava tegevuse käigus kasutatakse transpordivahendeid ehitus- ja lammutusmaterjalide veoks. Nende kasutamisega paratamatult kaasneb heide õhku. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, on ehitusetapis õhku paisatavate saasteainete mõju kliimale ajutine ja väheoluline.

Arvestades, et kai rekonstrueerimise järgselt ei ole näha laevaliikluse tihenemist, ei kaasne ka kai kasutusetapis õhku paistavate saasteainete osakaalus märgatavaid muutusi. Võrreldes olemasoleva olukorraga on mõju kliimale väheoluline.

5.7 Avariiolukorrad

Kavandatava tegevuse käigus võivad toimuda järgnevad avariiolukorrad:

• meresõiduga ning merel töötamisega (süvendamisega) seotud avariiolukorrad – töötajate ohtu sattumine merel;

• meresõiduga seotud avariiolukorrad – võimalik laevade kokkupõrge (reostus);

• äärmuslikud ilmaolud võivad põhjustada probleeme süvendus- või ehitustöödel.

Avariiolukordade hindamisel on eeldatud, et tegevuste läbiviimisel järgitakse häid tavasid ning asjakohaseid õigusakte.

Sadamas teostatavate ehitustöödega seotud avariiolukordade tagajärjeks võib olla suur majanduslik kahju või koguni inimeste hukkumine. Seda saab vältida heade juhtimistavadega. Süvendustöid teostav personal ja tööde juht peab omama vastavat pädevust meresõiduks ja järgima sellega seotud reegleid ja häid tavasid. Ohutusvahendite ning meresõidukite korrashoidu tuleb jälgida ja nende hooldus dokumenteerida.

Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline õlireostuse tekkimine ja seeläbi ümbritseva keskkonna kahjustamine. Kui tekib olukord, kus tuvastatakse süvendamise käigus naftasaaduste või muu reostuse tekkimine, tuleb töö kohe katkestada ning operatiivselt reostus likvideerida.

Süvendamis- ja kaadamistööde läbiviimise eelduseks on sobilikud ilmastikuolud. Ilmaolude korral, mis võiksid kahjustada töölaeva või ohustada töötajaid, sadamast ei väljuta.

Lisaks eelnevale on sadama toimimisel oluline ka kemikaaliohutus ja liiklusohutus. Kemikaaliohutus puudutab muuhulgas süvendamiseks kasutatavate aluste käigushoidmiseks vajaliku kütuse hoiustamist ja tankimist. Kemikaalide nõuetekohasel hoiustamisel siiski olulist mõju keskkonnale ette näha ei ole.

Asjakohaste meetmete ja hea merepraktika järgimisel (nt Meresõiduohutuse seadus56, COLREG57) pole avariiolukordadega kaasnevad mõjud eeldatavasti olulised. Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

56 Meresõiduohutuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023048?leiaKehtiv (04.12.2023)

57 Convention on the International Regulations for Preventing Collisions at Sea. https://www.imo.org/en/About/Conventions/Pages/COLREG.aspx (04.12.2023)

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 27/30

5.8 Tegevusega kaasneva mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju

Kavandatava tegevusega kaasnevad häiringud on lühiajalised ning lõppevad kai rekonstrueerimistöödega. Ehitus- ja süvendustegevusega kaasnevad mõjud võivad kumuleeruda teiste samas piirkonnas toimuvate samalaadsete tegevustega. Kuna kavandatava tegevuse täpne ajakava (ligikaudu 1,5 aastat) ei ole käesoleva töö kirjutamise ajaks teada, ei saa mõju olulisust hinnata.

Projekti elluviimisega ei kaasne piiriülest mõju.

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

28/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

6. EELHINNANGU JÄRELDUS

Käesolev aruanne on koostatud KMH eelhinnangu andmiseks Miinisadamas asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega ega Eesti Vabariigis kehtivate keskkonnaalaste õigusaktidega. Tegevuse eesmärgiks on Miinisadama tormikindluse tõstmine ja sellega seoses mh kaitse kliimamuutuste tagajärgede vastu.

KMH eelhindamise eesmärgiks oli anda otsustajale informatsiooni kaasnevatest keskkonnamõjudest ning nende leevendamise võimalustest ning keskkonnamõju hindamise vajadusest. Aruandes esitatud teave peaks olema piisav otsuste tegemiseks ning võimalikke keskkonnamõjude mõistmiseks. Otsuse tegemisel võib otsustaja kasutada ka muid allikaid ega pruugi jõuda käesolevas aruandes tooduga samale järeldusele. Iga sellise aruandega kaasneb teatud määramatus andmete piiratuse, nende interpreteerimise jms tõttu.

Kavandatava tegevuse peamisteks negatiivseteks mõjudeks on ehitus-, süvendamis- ja kaadamistööde käigus vette paisatav heljum. 2007. aastal koostatud KMH-s ei hinnatud merre paigutavate tahkete materjalide mõju heljumi levikule, kuid see mõju on ehitusaegne ja ei erine oluliselt süvendus- ja kaadamistööde käigus levivast heljumist, mille mõjusid on 2007. aastal teostatud KMHs asjakohaselt hinnatud.

Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud on peamiselt lokaalse iseloomuga ning nende ennetamiseks ja vältimiseks on olemas hõlpsalt rakendatavad meetmed. 2007. aasta KMH-s toodi välja negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks järgnevad meetmed (need on ka aruande koostamise ajahetkel asjakohased):

• Vähendamaks heljumi levikut tööpiirkonnast kaugemale, tuleb töid teha võimalikult vaikse ilmaga, mis soosib heljumi kiiret settimist (kirde-, põhja- ja loode- ning lõuna- ja edelatuule korral on heljumi levik piiratud, jäädes peamiselt sadama akvatooriumi piirkonda). Tööde tegemisel on oluline jälgida heljumi liikumist (kui on näha märgatavat heljumi kandumist sadama akvatooriumist välja, siis tööd peatatakse, sest seda mõjutavad veel lisaks tuule kiirusele ka hoovuse suund ja tugevus. Lisaks määrab tuule tugevus ära ka süvendusvahendite kasutamise ohutuse. Tuule kiirus 10 m/s akvatooriumi avaosas on piir, millest suurema tuulega ei ole mereohutuse seisukohalt võimalik süvendus- ja kaadamistöid teha. Sisebasseinis on selliseks tuule piirkiiruseks 15 m/s.

• Selleks, et vähendada võimalikku mõju kalastikule, ei ole soovitav teha süvendustöid kalade kudemisajal (et vältida kalade, marja ja noorjärkude hukkumist).

• Ehitustöödel tuleb järgida kehtivaid õigusakte, vältida merepõhja reostamist ehitusprahiga, jälgida ehitusmehhanismide tehnilist korrasolekut, et hoida ära võimalikke lekkeid.

• Ehitusaegse lammutus-, ehitus- ja süvendustööde tegemise ajal peab ehitustööde läbiviija vältima sadama naabruses asuvatel elamualadel normatiivse mürataseme ületamist ning vältima öisel ajal materjalide vedusid ja mürarikkaid lammutustöid.

Keskkonnaeksperdi hinnangul puudub vajadus antud tegevuse kavatsuse puhul keskkonnamõju hindamise algatamiseks. 2007. aastal koostatud KMH on piisavalt informatiivne ja käesoleva eelhinnangu koostamise ajal asjakohane.

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 29/30

7. KASUTATUD MATERJALID

1. A. Järvik. Merepõhjaelustik ja kalastik mõjupiirkonnas ning võimalikud mõjud neile, 2010

2. Convention on the International Regulations for Preventing Collisions at Sea. https://www.imo.org/en/About/Conventions/Pages/COLREG.aspx

3. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded. https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003?leiaKehtiv 4. Eesti mereala planeering. https://mereala.hendrikson.ee/kaardirakendus.html

5. ELLE OÜ, 2022. Tallinna linna strateegilise mürakaardi ajakohastamine. (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/myrakaart)

6. EstKONSULT. 2024. Miiisadama lainemurdja rekonstrueerimise ehitusprojekt. Töö nr 24001.

7. Helcom, 2020. HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea and HELCOM Reporting Format for Management of Dredged Materials at Sea. HELCOM 41-2020.

8. Hundipea sadam https://www.riigilaevastik.ee/sadamad 9. Kaitseministeerium. Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2021-2024 10. Kaitseministeeriumi valitsemisala keskkonna- ja kliimapoliitika, 2021

11. Keskkonnaministeerium. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030.

12. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/116112010013?leiaKehtiv

13. Keskkonnaportaal. Jääkreostusobjektid. https://register.keskkonnaportaal.ee/register/point/6590735/540890

14. Keskkonnaportaal. Veekogumite seisundiinfo 2022. https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo

15. KOTKAS heiteallikate register https://kotkas.envir.ee/registry/index?represented_id= (vaadatud 09.11.2023)

16. Kultuurimälestiste registerhttps://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument 17. Maa-ameti geoloogia kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia400k 18. Maa-ameti kaardirakendus. Üleujutusalad. https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/yua

(04.04.2024 seisuga)

19. Männikus, R., Soomere, T., Torsvik, T. 2012. Optimizing breakwater configuration for vessel wakes and wind waves. IEEE/OES Baltic 2012 International Symposium : May 8-11, 2012, Klaipeda, Lithuania, Proceedings. IEEE, 1−8.

20. Meresõiduohutuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023048?leiaKehtiv

21. Noblessneri sadamalinnak https://noblessner.ee/noblessnerist/noblessneri-lugu/#/ 22. OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn.

23. OÜ Lainemudel. 2020. Lennusadama lainetuse simulatsioonid.

24. Paljassaare hoiuala. Keskkonnaportaal https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected- nature-object/7355071

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

30/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

25. Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering. 2004. https://www.tallinn.ee/et/ruumiloome/paljassaare-ja-russalka-vahelise-ranna-ala- uldplaneering-kehtestatud

26. Paljassaare linnuala. Keskkonnaportaal https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953135

27. Raig, A., 2024. Arvamus Miinisadama basseini veevahetuse muutumise kohta

28. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. 2024. Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhinnangu koostamine. Tehniline kirjeldus.

29. Riigikantselei. 2017. Riigikaitse arengukava 2017-2026.

30. Sadamaregister. Hundipea sadam. https://www.sadamaregister.ee/sadam/158

31. Sadamaregister. Noblessneri sadam. https://www.sadamaregister.ee/sadam/353 32. T. Paalme, Tallinna lahe rannikumere seisundi hinnang bioloogiliste indikaatorite alusel, 2012 33. Tallinna Tehnikaülikool. Meretaseme infosüsteem http://on-line.msi.ttu.ee/miinisadam/ 34. Veeseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023102?leiaKehtiv

SISUKORD

SISUKORD ........................................................................................................................................................ 1

ARUANDE SISU KOKKUVÕTE……………………………………………………………………………3

1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EESMÄRK .................................................................................. 5

1.1. KAVANDATUD TEGEVUSE EESMÄRK JA OBJEKT ................................................................................ 5

2. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS .................................................................................. 6

2.1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSI OSALISED ........................................................................ 6 2.2. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMINE JA PÜSTITATUD ÜLESANDED ....................................... 6 2.3. AVALIKKUSE KAASAMINE KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE PROTSESSI ........................................... 7

2.3.1. KMH programmi avalikustamisest .............................................................................................. 7 2.3.2. KMH aruande avalikustamisest .................................................................................................. 7

2.4. HINDAMISEL KASUTATUD UURINGUD, PROJEKTID, EKSPERTARVAMUSED. ........................................ 7

3. PROJEKTI TEOSTAMISE ASUKOHA JA MÕJUALA ISELOOMUSTUS ..................................... 9

3.1. MÕJUALA ASUKOHA KIRJELDUS ....................................................................................................... 9 3.2. HÜDROMETEOROLOOGILISED TINGIMUSED ..................................................................................... 10 3.3. ALA GEOLOOGILINE EHITUS ............................................................................................................ 14 3.4. SAASTEAINETE SISALDUS AMMUTATAVAS PINNASES ...................................................................... 16 3.5. MEREPÕHJAELUSTIK, KALASTIK ..................................................................................................... 17 3.6. SOTSIAALMAJANDUSLIK KESKKOND ............................................................................................... 18 3.7. KOKKUVÕTE MÕJUALA KESKKONNASEISUNDI HINDAMISEL KASUTATUD MATERJALIDEST ............. 18

4. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS .............................. 20

4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED JA NENDE HINDAMISE METOODIKA..... 20 4.2. PROJEKTLAHENDUSEGA VALITUD TEHNOLOOGIA JA KASUTATAVA TEHNIKA KIRJELDUS ................ 20 4.3. AMMUTATAVA MATERJALI MAHT JA OMADUSED, SELLE VÕIMALIK KASUTUS ................................ 22

5. REKONSTRUEERIMIS- JA SÜVENDUSTÖÖDE EELDATAV KESKKONNAMÕJU SADAMA

AKVATOORIUMIS JA KAADAMISKOHAS ............................................................................................ 24

5.1. HINNANG SÜVENDAMISE JA KAADAMISE KÄIGUS TEKKIVA HELJUMI LEVIKULE .............................. 24 5.2. UUTE LAINEMURDJATE MÕJU LAINETUSELE JA HOOVUSTELE ......................................................... 26 5.3. MÕJU PÕHJATAIMESTIKULE, PÕHJALOOMASTIKULE, KALASTIKULE ................................................ 27 5.4. EHITUS- JA SÜVENDUSTÖÖDEGA KAASNEV MÜRA ........................................................................... 28 5.5. MÕJU PIIRKONNA ELANIKELE JA NAABERSADAMATELE .................................................................. 29 5.6. KORDUSTÖÖDE VAJADUSE HINNANG .............................................................................................. 29 5.7. KESKKONNARISKI ANALÜÜS (SH PÄRAST TÖÖDE LÕPPU) ................................................................ 30 5.8. OLULISE KESKKONNAMÕJU HINNANG ............................................................................................. 30

6. NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISE VÕI LEEVENDAMISE VÕIMALUSED ...... 32

7. LOODUSVARADE KASUTAMISE OTSTARBEKUS, KAVANDATAVA TEGEVUSE

VASTAVUS SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETELE, KESKKONNASEIRE VAJADUS .................. 33

7.1. LOODUSVARDE KASUTAMISE OTSTARBEKUS JA VASTAVUS SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETELE ...... 33 7.2. KESKKONNASEIRE VAJADUS ........................................................................................................... 33

8. VASTAVUS ARENGUKAVADELE, KOHALIKELE PLANEERINGUTELE JA KESKKONNA-

ALASTELE ÕIGUSAKTIDELE................................................................................................................... 34

8.1. MIINISADAMA VASTAVUS PLANEERINGUTELE JA ARENGUKAVALE ................................................. 34 8.2. VASTAVUS ÕIGUSAKTIDELE JA PIIRIÜLESE KESKKONNAMÕJU HINNANG ......................................... 35

2

9. ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS ............................................................................................................ 36

10. ÜLEVAADE KMH PROGRAMMI JA ARUANDE AVALIKUSTAMISE TULEMUSTEST ........ 38

11. KOKKUVÕTE ......................................................................................................................................... 39

12. KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU ........................................................................................ 40

13. LISAD ....................................................................................................................................................... 41

LISA 1. DOKUMENDID

Lisa 1.1. Kaitseministeeriumi volikiri 03.04.2006 nr 11/0604 OÜ E-Konsult juhatuse esimehele

Lembit Linnupõllule esindamise õiguse kohta kõigis KMH alastes toimingutes.

Lisa 1.2. Vee erikasutuse iseloomustus

Lisa 1.3. Keskkonnaministeeriumi kiri 27.01.2006 nr 11-17/1223 KMH algatamiseks

Lisa 1.4. KMH programmi avalikustamise teated Ametlikes Teadaannetes ja Postimehes

Lisa 1.5. Keskkonnaministeeriumi kiri 12.05.2006 nr 13-3-1/4578-4 KMH programmi

täiendamiseks

Lisa 1.6. KMH programmi avaliku arutelu protokoll ja osavõtjate nimekiri

Lisa 1.7. KMH programm

Lisa 1.8. Keskkonnaministeeriumi kiri 21.06.2006 nr 13-3-1/4578-6 KMH programmi

heakskiitmiseks

Lisa 1.9. KMH aruande avalikustamise teated Ametlikes Teadaannetes ja Postimehes

Lisa 1.10. KMH aruande avaliku arutelu protokoll ja osavõtjate nimekiri

Lisa 1.11. Keskkonnaministeeriumi kiri 26.07.2006 nr 13-3-1/8151-3 aruande täiendamiseks

Lisa 1.12. Tallinna Keskkonnaameti kiri 28.07.2006 nr 6.1-4.1/1751

Lisa 1.13. E-Konsult OÜ vastus 14.08.2006 nr 65 Keskkonnaministeeriumile

Lisa 1.14. E-Konsult OÜ vastus 14.08.2006 nr 64 Tallinna Keskkonnaametile

Lisa 1.15. Keskkonnaministeeriumi kiri 17.10.2006 nr 13-3-3/21081-17 aruande

täiendamiseks

Lisa 1.16. E-Konsult OÜ vastus 25.10 .2006 nr 831 Keskkonnaministeeriumile

LISA 2. MIINISADAMA LAINEMURDJAD. GEOTEHNIKA ARUANNE.

IPT Projektjuhtimine OÜ TÖÖ NR.05-07-0521, TALLINN 2005

LISA 3. JOONISED

Joonis 1. Olulised lainekõrgused Tallinna lahel

Joonis 2. Olulised lainekõrgused Mereväe õppekeskuse vahetus läheduses

Joonis 3. Hoovuste skeem Mereväebaasi akvatooriumis

Joonis 4. Sissesõidukanali pikiteljel erinevates puuraukudes määratud pinnase

osakeste läbimõõdud ja lõimiskõverad

Joonis 5. Uhtumise – settimise tasakaal Mereväebaasi ees

Joonis 6. Lainemurdjate asendiplaan M 1:500

3

Aruande sisu kokkuvõte

Käesoleva keskkonnamõju hindamise objektiks on Kaitseministeeriumi Väljaõppe- ja

administratiivüksuse Mereväebaasi sadama (edaspidi Miinisadama) lainemurdjate

rekonstrueerimine, 7. kai pikendamine koos läänepoolse merevärava sulgemisega (tekib

uus kai 7A) ning idavärava ja idapoolse sissesõidutee süvendamine. Töö on

edasiarenduseks OÜ EstKonsult tööle nr A469 (Väljaõppe- ja administratiivüksus

Mereväebaas kaide renoveerimisprojekt) tehtud keskkonnamõjude hindamisele (OÜ E-

Konsult töö E1007).

Miinisadama kaid ja sadama akvatooriumi lainetuse otsese mõju eest kaitsvad lainemurdjad

on pikki aastaid olnud avariilises seisukorras, eriti halvas seisukorras peale nende veepealse

osa demonteerimist Vene vägede poolt 1990-ndate aastate esimesel poolel. Otsust

lainemurdjate remontimiseks ei suudetud teha aastaid. Asjatundjate hinnangul ei paku

purustatud lainemurdjad sadamale kaitset lainetuse eest ja põhjustavad kaide kiiret

lagunemist. 1

Asjatundjate hinnang on olnud õige, sest Miinisadama kaide tehniline seisukord on ka

käesoleval ajal, mil on alustatud kaide renoveerimist, kohati lausa avariiohtlik.

Olemasolevate kaide renoveerimisprojektile lisaks on Kaitseministeerium järgmise etapina

alustanud lainemurdjate rekonstrueerimise projekti. Ehitustegevuse eesmärgiks on taastada

Miinisadama lainemurdjad nii, et oleks tagatud laevade ohutu seismine sadamas ja

liiklemine sadama piirkonnas.

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tööprojekt on

koostatud Mereväebaasi poolt esitatud lähteülesande alusel.

Vastavalt lähteülesandele sisaldab tööprojekti allpool loetletud operatsioone:

1. 7.kai pikendamine samas laiuses keskmise lainemurdja lõpuni ja läänevärava sulgemine

2. 7. kai Tallinna lahe poolse nõlva (lainemurdja) pikendamine ja tugimüüri ehitamine

3. Pollarite ja vendrite paigaldamine kai lõpuni

4. Kommunikatsioonid kail: tulepaakide kaldatoide ja kaivalgustus

5. Tulepaakide ümbertõstmine idaväravale, 7A kai otsa lähedale masti paigaldamine

tuulesukale ja signaallippudele

6. Idavärava suurendamine laiusega minimaalselt 50 m ja sügavusega 8,0 m

7. Parempoolse lainemurdja rekonstrueerimine

8. Vajaliku sügavusega (8,0 m) laevatee süvendamine.

Seoses 7. kai pikendamise ja läänepoolse merevärava sulgemisega võetakse kasutusele

idapoolne merevärav, mis tingib idavärava laiendamist ja sissesõidutee süvendamist.

Süvendustööd toimuvad ainult nimetatud objektide rekonstrueerimiseks vajalikus mahus,

mis arvutuste alusel on maksimaalselt 49200 m 3 . Süvendusprojekti mahtu ei kuulu

süvendustööde tegemine Miinisadama kaidega ja lainemurdjaga ümbritsetud sisebasseinis.

Süvendustööd toimuvad I (muda), III (savimöll) ja IV (moreen) kategooria pinnastes.

Enamus ammutatud materjalist kaadatakse Paljassaare lahes asuvasse pinnasepuiste koha.

Suuremateraline ammutatav pinnas ja lammutamise käigus saadav mineraalne materjal

kasutatakse võimalusel kai ja lainemurdja ehitamisel tagasitäitena.

1 Riigikontroll. Investeeringute planeerimine ja eelarvestamine Kaitseministeeriumi valitsemisalas.

Peaprokuröri otsus nr 12-7/004, 19.10.2001

4

Vastuseks Kaitseministeeriumi taotlusele süvendustöödeks vee erikasutusloa saamiseks

(vastavalt Veeseaduse § 8 lõige 2 punktile 6) algatas Keskkonnaministeerium

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõige 1 punkti 17

alusel keskkonnamõju hindamise. Seaduse kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus

mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit ja merepõhja tahkete ainete

uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit. Sama seaduse kohaselt viidi läbi kogu

keskkonnamõju hindamise protseduur kaasaarvatud programmi ja aruande avalikud

arutelud.

Käesoleva projekti keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel oli aluseks Keskkonna-

ministeeriumi poolt heaks kiidetud KMH programm.

Keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse kohaselt tehti hindamise käigus rida

uuringuid: saasteainete sisaldus ammutatavas pinnases; kaadamiskoha valik; heljumi

transport süvendus- ja kaadamiskohas; lainemurdjate rekonstrueerimise mõju hoovustele ja

lainetusele, mille põhjal anti hinnang tegevuse mõjule põhjaelustikule, kalastikule,

linnustikule ja piirkonna elanikkonnale. Projekti teostamise alternatiividest valiti ekspertide

hinnangute alusel kõige vähem keskkonda mõjutav variant. Hinnati kordussüvendamise ja

seireprogrammi väljatöötamise vajadust.

Töö lõpptulemused on kokkuvõetud alljärgnevas.

Keskkonnamõju hindajate seisukoht on, et Miinisadama kaide renoveerimise jätkamine,

lainemurdjate rekonstrueerimine ja laevatee süvendamine mõjutavad keskkonda, kuid

oskuslikul tegutsemisel ja leevendavaid soovituse arvestades on mõju ebaoluline või

ajutine. Tähelepanu väärivad põhiliselt kaks probleemi: reostuskomponentide sisaldus

põhjasetetes ja süvendamisel vabaneva heljumi kandumine Tallinna lahte. Kõik muud

mõjud ei ole keskkonnale ohtlikud.

 Raskemetallide keskmine sisaldus uuritud proovides oli madalam vastava metalli

sihtarvust pinnases ja naftaproduktide sisaldus madalam piirarvust elutsoonis. Seega on

tegemist praktiliselt puhaste setetega, mille kaadamine merre on lubatav.

 Süvendustööde ja kaadamise mõju merevee kvaliteedile ja mereelustikule on oluline

töötsooniga vahetult piirnevatel aladel, kuid see mõju on ajutine. Olukord taastub

süvendustööde lõppedes. Kumulatiivseid mõjusid ei esine.

 Lainetuse ja hoovuse modelleerimine on näidanud, et projekti järgi renoveeritud

lainemurdjast väljaspool jääb olukord praktiliselt muutumatuks: oluline lainekõrgus ca

0,5 m ja hoovuse kiirus piki lainemurdjat 0,2 m/s. Miinisadama sisebasseinis paraneb

olukord tunduvalt - enamike kaide ääres lainetust praktiliselt ei teki.

 Setete liikumise seisukohalt näitab teostatud modelleerimine, et hoolimata sellest, et nii

sadama ees, kui eriti sadama sees on tegemist peeneteralise fraktsiooniga, on tuule poolt

genereeritud lainetuse ja selle tagajärjel tekkiva hoovuse mõju minimaalne.

Sissesõidukanali ja sissesõiduava läheduses tekib suhteline tasakaal, mille juures põhja

muutused on piirides ±0,0005 m/ööpäevas. Seega pole oodata süvendatud

sissesõidukanali täis uhtumist isegi pikema ajavahemiku jooksul.

Kogu tegevus Miinisadama rekonstrueerimisel on üles ehitatud säästva arengu põhimõttele

– minimaalselt kahjustada keskkonda ja maksimaalselt kasutada süvendamisel ja

lammutamisel tekkivaid ressursse.

5

1. Keskkonnamõju hindamise eesmärk

1.1. Kavandatud tegevuse eesmärk ja objekt

Kavandatud projekti üldine eesmärk on viia lõpuni Miinisadama rekonstrueerimine

vastavalt kaasaja ohutu laevaliikluse nõuetele – seega peatada lainemurdjate edasine

lagunemine ning tagada laevade ohutu seismine sadamas ja liiklemine väravas. Töö

objektiks on lisaks lainemurdjate rekonstrueerimisele 7. kai pikendamine koos läänepoolse

merevärava sulgemisega ning idavärava laiendamine ja sissesõidutee süvendamine.

Vastavalt Mereväebaasist saadud andmetele on laevad, mis hakkavad projekteeritava uue

7A kai ääres silduma tonnaažiga 5600 brt. Lainemurdjate asendiskeemi vt joonisel 6 lisas 3.

Keskkonnamõju hindamine hõlmab kompleksselt süvendustööde, ammutatud pinnase

kaadamise ja rekonstrueeritud lainemurdja keskkonnamõjusid.

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tööprojekt on

koostatud Mereväebaasi poolt esitatud lähteülesande alusel.

Vastavalt lähteülesandele on tööprojekti mahus projekteeritud:

1. 7. kai pikendamine keskmise lainemurdja lõpuni ja läänevärava sulgemine;

2. 7. kai Tallinna lahe poolse nõlva (lainemurdja) pikendamine ja tugimüüri ehitamine;

3. Pollarite ja vendrite paigaldamine kai lõpuni;

4. Kommunikatsioonid kail: tulepaakide kaldatoide ja kaivalgustus;

5. Tulepaakide ümbertõstmine idaväravale, 7A kai otsa lähedale masti paigaldamine

tuulesukale ja signaallippudele;

6. Idavärava laius minimaalselt 50 m ja sügavus 8,0 m;

7. Parempoolse lainemurdja rekonstrueerimine;

8. Vajaliku sügavusega (8,0 m) laevatee (380 x 50 m) süvendamine.

7A kailiini pikendamine toimub analoogselt kogu kailiini rekonstrueerimisel kasutatud

metoodika alusel. Kaielementide alune ehituskaevik rajatakse kõrvaldades L-kujuliste

elementide taldmike alt valdavalt liivase muda ja moreeni, kohati murenenud sinisavi.

Sadamabasseini poolt ehituskaevikust eemaldatava pinnase maht on 16100 m 3 .

Lainemurdjate renoveerimiseks eemaldatakse ehituskaevikutest ca 9500 m 3 pinnast.

Miinisadama idavärava ja sissesõidukanali süvendustööde arvutuslik kogumaht on

23600 m 3 . Tegemist on arvutuslike geomeetriliste mahtudega lähtudes süvendatava ala

põhjakontuurist, süvendussügavusest (8.0 m abs) ja süvendi nõlvade kallete suhtest.

Süvendustööd toimuvad I (muda), III (savimöll) ja IV (moreen) kategooria pinnastes ja

enamus ammutatud materjalist kaadatakse Paljassaare lahes asuvasse ametlikult kinnitatud

pinnasepuiste koha. Moreen kasutatakse võimalusel kai ehitamisel tagasitäitena.

Maksimaalne süvendustööde maht on 49 200 m 3 ja toimub ainult nimetatud objektide

rekonstrueerimiseks vajalikus mahus. Süvendusprojekti mahtu ei kuulu süvendustööde

tegemine Miinisadama kaidega ja lainemurdjaga ümbritsetud sadama sisebasseinis.

Lainemurdjate renoveerimistööde alustamiseks vajaliku vee erikasutusloa vormistamiseks

on vaja hinnata kavandatavate ehitus- ja süvendustöödega ning kaadamisega kaasnevat

keskkonnamõju ja tegevuse mõjuala, sest ehitustegevus toimub meres ja süvendatava

pinnase maht on üle 10 000 m 3 . Samuti tuleb hinnata projekti vastavust

keskkonnakaitselisele seadusandlusele, planeeringutele ning anda soovitus negatiivse

keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks.

6

2. Keskkonnamõju hindamise protsess

2.1. Keskkonnamõju hindamise protsessi osalised

Arendaja: EV Kaitseministeerium, Sakala tn 1, 15094 Tallinn,

kontaktisik infrastruktuuri osakonna nõunik Nele Loorents tel. 7170129,

faks:7170 001, e-mail: [email protected]

Otsustaja: Keskkonnaministeerium, Narva mnt.7A, 15172 Tallinn

kontaktisik keskkonnakorralduse ja tehnoloogiaosakonna spetsialist Irma

Pakkonen, tel: 6262 974, faks: 6262 801, e-mail: [email protected]

Töö koostaja: OÜ E-Konsult, Laki 12-A501, 10621 Tallinn,

kontaktisik juhatuse esimees Lembit Linnupõld*, tel 6563203, faks 6563199,

e-mail: [email protected]

Käesoleva keskkonnamõju hindamisel osalesid OÜ E-Konsult töötajad:

Lembit Linnupõld – ehitusinsener (tegevuslitsents KMH0010);

Karin Juhat – keemik (tegevuslitsents KMH0012);

Laur Linnupõld – keskkonnamõju hindaja (tegevuslitsents KMH0117);

Aide Kaar – keskkonnaspetsialist.

* Kaitseministeerium volitas oma volikirjaga 3.04.2006 nr 11/0604 OÜ E-Konsult juhatuse

esimehe Lembit Linnupõllu esindama Kaitseministeeriumit kõigis keskkonnamõju

hindamise kehtestamisega seotud toimingutes (lisa 1.1).

Tööst võtsid veel osa:

OÜ IPT Projektijuhtimine – Ehitusgeoloogiline uuring;

OÜ Corson – Hüdrodünaamilised arvutused ja modelleerimine.

2.2. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja püstitatud ülesanded

Lähtudes Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise lähteülesandest ja Veeseaduse § 8

lõige 2 punktist 6 esitas Kaitseministeerium Keskkonnaministeeriumile vee erikasutusloa

saamiseks taotlus koos vee erikasutuse kirjeldusega (lisa 1.2). Vastuseks loa taotlusele

algatas Keskkonnaministeerium oma kirjaga nr 11-17/1223 27.01.2006.a. (lisa 1.3)

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RT I 2005, 15, 87) §6

lõige 1 punkti 17 alusel keskkonnamõju hindamise, lugedes kavandatava tegevuse olulise

keskkonnamõjuga tegevuseks.

Töö käigus tuleb hinnata keskkonnamõju järgmistele aspektidele:

- saasteainete sisaldus ammutatavas pinnases ning kaadamiskoha valik;

- heljumi transpordi hinnang;

- tegevuse mõju põhjaelustikule, kalastikule, linnustikule;

- mõju piirkonna elanikkonnale;

- projekti teostamise alternatiivide ja 0-variandi võrdlev analüüs;

- kordustööde vajaduse hinnang;

- vajadusel seireprogrammi väljatöötamine.

7

2.3. Avalikkuse kaasamine keskkonnamõjude hindamise protsessi

2.3.1. KMH programmi avalikustamisest

Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimisseaduse § 16 kehtestatud

korrale kuuluvad avalikustamisele nii keskkonnamõju hindamise programm kui

keskkonnamõju hindamise aruanne.

KMH programm esitati avalikustamiseks 10. aprilli 2006 ja avalikustamisest teatati

Ametlikes Teadaannetes 5. mail ning Postimehes 10. mail (Lisa 1.4). Programmiga oli

võimalik tutvuda Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonnas,

OÜ-s E-Konsult ja Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel. Ettepanekuid, vastuväiteid ja

küsimusi KMH programmi kohta sai esitada kuni 24. maini. Avalikustamise käigus esitas

kirjalikult ettepanekuid KMH programmi täiendamiseks ainult Keskkonnaministeerium

(lisa 1.5), rohkem täiendusi ja märkusi programmi kohta ei laekunud.

KMH programmi avalik arutelu toimus Tallinnas 26. mail kl 10.00 AS E-Konsult ruumes.

Koosolekul osalesid arendaja ja keskkonnamõju hindajad. Koosoleku protokoll ja

osavõtjate nimekiri on lisas 1.6.

Keskkonnaministeeriumi ettepanekuid arvestades täiendati programmi. Täiendatud KMH

programmi (lisa 1.7) heakskiitmisest teatas Keskkonnaministeerium oma kirjaga

21.06.2006.a. nr 13-3-1/4576-6 (lisa 1.8).

2.3.2. KMH aruande avalikustamisest

KMH aruande avalikustamisest teatati Ametlikes Teadaannetes ja Postimehes 12. juulil

(Lisa 1.9). Aruandega oli võimalik tutvuda Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse

ja -tehnoloogia osakonnas, OÜ-s E-Konsult ja Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel.

Ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KMH programmi kohta sai esitada kuni 31. juulini.

KMH aruande avalik arutelu toimus Tallinnas 2. augustil kl 10.00 AS E-Konsult ruumes.

Koosolekul osalesid arendaja ja keskkonnamõju hindajaja projekteerija. Koosoleku

protokoll ja osavõtjate nimekiri on lisas 1.10.

Avalikustamise käigus esitasid kirjalikult küsimusi ja tegid ettepanekuid KMH aruande

täiendamiseks Keskkonnaministeerium (vt lisa 1.11) ja Tallinna Keskkonnaamet (vt lisa

1.12). Vastused Keskkonnaministeeriumi ja Tallinna Keskkonnaameti kirjalikele

ettepanekutele on toodud vastavalt lisades 1.13 ja 1.14. Tehtud ettepanekuid arvestati

aruande täiendamisel. Korrigeeritud KMH aruanne on esitatud Keskkonnaministeeriumile

heakskiitmiseks.

2.4. Hindamisel kasutatud uuringud, projektid, ekspertarvamused.

1. Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimine. Tööprojekt I

köide. Seletuskiri, asendiplaan ja süvendustööd. OÜ EstKONSULT töö nr A569,

2006;

2. Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimine. Tööprojekt II

köide. Ehituskonstruktsioonid. OÜ EstKONSULT töö nr A569, 2006;

3. Topo-geodeetilised uurimistööd. REIB OÜ töö nr TT-1354, 2004;

4. Miinisadama kaide rekonstrueerimine. Geotehnika aruanne. IPT Projektjuhtimine

OÜ töö nr.04-11-0436, 2004;

8

5. Miinisadama lainemurdjad. Geotehnika aruanne. IPT Projektjuhtimine OÜ töö

nr.05-07-0521, Tallinn 2005;

6. Reostuskomponentide sisaldus Miinisadama akvatooriumi põhjasetetes. OÜ

Altakon Grupp töö nr 4/2005, 2005;

7. Väljaõppe- ja administratiivüksus. Ehitusaegse lainetuse ja sette transpordi

matemaatiline modelleerimine. OÜ CORSON töö nr 0505, Tallinn 2005.

8. Väljaõppe ja struktuuriüksuse mereväebaas. Uue lainemurdja ja sissesõidukanali

matemaatiline modelleerimine. OÜ CORSON töö nr 0519, Tallinn 2005.

9

3. Projekti teostamise asukoha ja mõjuala iseloomustus

3.1. Mõjuala asukoha kirjeldus

Lainemurdjate ala. Eesti Kaitseväe Väljaõppe- ja administratiivüksuse Mereväebaas

(edaspidi Miinisadam) pindalaga 100678 m 2

asub Tallinna lahe lääneosas. Tema koosseisu

kuuluvad kinnistu Põhja-Tallinna linnaosas, aadressil Tööstuse 54a ja Miinisadama

akvatoorium (tabel 3.1).

Tabel 3.1. Miinisadama akvatooriumi koordinaadid 2

Nr. Tallinna kohalik Lambert-Est 97 WGS-84

X (m) Y (m) X (m) Y (m) Pikkus, B º ` N Laius, L º ` E

1 58167,14 65054,35 6591481,32 540928,78 59 27,548 24 43,304

2 58222,20 65092,30 6591536,36 540966,67 59 27,577 24 43,345

3 58320,51 65160,06 6591634,66 541034,44 59 27,630 24 43,418

4 58416,77 65406,91 6591730,90 541281,30 59 27,680 24 43,680

5 58164,90 65798,13 6591479,00 541673,50 59 27,542 24 44,092

6 57685,85 65540,46 6590999,97 541414,83 59 27,286 24 43,813

7 57445,85 65411,20 6590759,98 541285,56 59 27,157 24 43,673

8 57443,90 65413,79 6590758,03 541288,15 59 27,156 24 43,676

Miinisadam on mere poolt kaitstud muuli ja lainemurdjatega. Sadama kahest väravast

lainemurdjate vahel ja avast Miinisadama ja Peetri sadam piiril on praegu laevaliikluseks

kasutusel läänepoolne värav, mis on tähistatud tulepaakidega. Idapoolne värav ja

sissesõidukanal, mis on täitunud pinnase ja prahiga, praegu kasutusel ei ole. Samuti ei

kasutata kõige idapoolsemat ava, kust toimub põhiline veevahetus Tallinna lahe ja

Miinisadama sisebasseini vahel. 3

Kavandatav lainemurdjate rekonstrueerimine muudab sadama liikluskorraldust. Seoses

vajadusega pikendada seitsmendat kaid ehitatakse kinni Miinisadama läänevärav ja

olemasoleva läänepoolse lainemurdja arvel ehitatav kai 7A pikeneb kuni kasutamata

seisnud idaväravani. Kaide 7 ja 7A ühendatud merepoolne külg ehitatakse lainemurdjaks.

Laevaliikluseks avatakse idavärav, süvendataks sealne sissesõidutee ja rekonstrueeritakse

idapoolne lainemurdja. Süvendusprojekti mõjuala hõlmab sissesõidukanalit ja ca 20

meetrise ala mõlemal pool lainemurdjaid.

Kaadamisala. Teine mõjutatud ala, kuhu kaadatakse põhjast eemaldatav tagasitäitena

mittekasutatav süvendusmaterjal, on Veeteede Ameti poolt kinnitatud ja merekaardile

kantud pinnasepuiste koht Paljassaare lahes, mille koordinaadid on: 59°28,68'N, 24°38,85'E

59°29,18'N, 24°39,86'E

59°28,70'N, 24°39,86'E

59°28,44'N, 24°39,31'E

See on lähim kaadamisala, mille kaugus süvendusalast on ca 12 km, pindala ~643 000 m 2

ning vee sügavus 8-18 m. Kui jagada kaadatav 50 000 m 3 sellele alale saab kihi paksuseks

2 Miinisadama akvatooriumi piiride kooskõlastamine. Tallinna Linnavolikogu otsus nr 107, 27.05.2004;

3 Eesti Lootsiraamat, Veeteede Amet 2003

10

vaid 8 cm. Arvestades setete suhteliselt väikest kogust ja suuri sügavusi ei ole sellise

koguse setete paigutamine sellele kaadamisalale probleem.

Kavandatud kaadamiskohta Paljassaare lahes on selleks otstarbeks kasutatud juba

aastakümneid. Tavaliselt on siia toodud vähem või rohkem reostunud Tallinna ja selle

lähipiirkonna sadamate akvatooriumite süvendusmaterjali. Senine kasutamise kogemus ei

viita kaadatud materjali kandumisele Tallinna lahte ja sellest tingitud ebasoovitavate

mõjude ilmnemisele.

3.2. Hüdrometeoroloogilised tingimused

Üldjuhul kujundab piirkonna ilmaolusid aluspinnases ja selle kohal asuvas atmosfääris

neelduv päikesekiirguse hulk. Eesti rannikul komplitseerib olukorda atmosfääri ringlus, sest

siin puutuvad kokku mandrilised ja merelised õhumassid. Selle tõttu on Eesti ilmastik

soojem ja niiskem kui sellisel geograafilisel laiusel keskmiselt, aga samuti väga muutlik ja

raskesti prognoositav.

Ilmaolude aastast kulgu vaadeldavas piirkonnas saab kõige paremini hinnata lähima EMHI

Naissaare rannikuilmajaama paljude aastate kuu keskmiste andmete põhjal (tabel 3.2).

Tabel 3.2. Kuu keskmised klimaatilised näitajad Naissaare ilmajaamas aastatel 1961-1990.

Näitaja I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII

Õhutemperatuur (ºC) -3,8 -4,9 -1,8 2,4 7,4 13,3 16,4 15,9 12,2 7,6 2,7 -0,8

Tuule kiirus (m/s) 6,2 5,1 4,7 4,5 4,1 4,2 4,1 4,8 5,6 6,2 6,5 6,7

Õhuniiskus (%) 85 83 82 81 81 80 82 82 82 82 85 85

Udupäevade arv 3 4 5 6 5 2 2 2 2 2 2 2

Pilvisus (pallides) 7,9 7,3 6,2 6,1 5,3 5,0 5,5 5,9 6,5 7,1 8,0 8,5

Sademed (mm) 36 25 27 31 31 39 58 69 72 62 59 49

Kõige külmema kuu, veebruari 30 aasta keskmine õhutemperatuur on Naissaare

rannikujaama andmetel -4,9ºC, kõige soojem kuu on juuli (16,4ºC).

Tuuled. Soome lahel puhuvate mõõdukate ja tugevate tuulte seas valitsevad SW ja W

tuuled, kevadel ja suvel esineb arvestatava sagedusega ka NE tuuli. Tugevaid ja mõõdukaid

SE tuuli on väga harva. Tuulte kiirus on suurem sügisel ja talvel, mil tsüklonaalne tegevus

on aktiivsem ja õhurõhu muutused Islandi madalrõhuala ja Siberi kõrgrõhuala vahel on

suured. Sel ajal on Naissaarel mõõdetud puhanguid kiirusega kuni 40 m/s. Naissaarel

ajavahemikus 1945-1985 hüdromeetria jaamas mõõdetud tuulte esinemise statistika 4 põhjal

vastab tuule kiirus 15 m/s esinemissagedusele 1 kord 1 aasta jooksul. Samas näitab seal

mõõdetud tuule tugevuse analüüs, et tuule kiirus vahemikus 14-20 m/s esineb üldse 0,49%

ulatuses kõikidest juhtumitest ning peamiselt on nende esinemise võimalus perioodil

aprillist kuni juulini.

Mereline ja pehme ilmastik tingib märgatava veeauru sisalduse õhus aastaringselt.

Augustist märtsini on suhteline õhuniiskus rannikul üle 80%. Mais, juunis on pisut kuivem.

Suhteliselt kõrge õhuniiskuse ja maismaa ning merevee temperatuuride erinevuse tõttu

esineb ranniku ja rannikumere kohal küllalt tihti udu põhjustades nähtavust alla 1 km. Ühe

udujuhu kestuseks on keskmiselt 4…5 tundi, harva mitu päeva.

4 Existing Information on the Hydrographic Conditions for the Ports of Tallinn, Corson Consulting Work No

004, Tallinn July 2000.

11

Pilvisus oleneb eelkõige veeauru ringlusest atmosfääris. Taevas on üldjuhul pilves

madalrõhkkonna ja pilvitu kõrgrõhkkonna mõjul. Tava-aastal on Eesti rannikul ~160

lauspilvepäeva ja ainult ~30 pilvitu taevaga päeva.

Paljuaastane keskmine sademete hulk Eesti rannikul on 550…650 mm. Sajupäevi on aastas

100…120. Sajusemad kuud on august ja september, sajuvaesemad veebruar ja märts.

Novembrist aprillini esinevad sademed valdavalt lumena.

Vee liikumist Eesti merealal kujundavad eelkõige Läänemere kui terviku hüdroloogilised

protsessid, samal ajal on määravad kohalikud mõjud, eelkõige temperatuur ja tuul,

põhjamood, rannajoone iseloom ning vee juurdevool maismaalt.

Lainetus. Nõrga ja mõõduka tuulega on lainekõrgus nii Soome lahe avaosal kui suuremates

lahtedes võrdlemisi ühtlane. Nõrga tuulega (kuni 5 m/s) jääb lainekõrgus alla 0,5 m. Tuul

kiirusega 6…8 m/s tekitab lainetuse kuni 1m ja tuul kiirusega 9…11 m/s lainetuse kuni 1,5

m. Tugevama tuulega kõigub lainekõrgus erinevatel merealadel märgatavalt olenevalt tuule

suunast, kestvusest ja tugevusest ning saavutab suurima kõrguse umbes 6…8 tunniga.

Soome lahes põhjustab suuremaid laineid edelatuul, siin on tormilainetusel kalduvus jälgida

lahe telge ka siis, kui tuul puhub lahe telje suhtes 30…40° nurga all.

Tallinna lahel võivad tekitada olulisi laineid läänetuuled ja eriti loodetuuled, millele

Tallinna laht on täielikult avatud. Eriti tugevate loode tormide puhul ületab oluline

lainekõrgus Tallinna lahe keskosas igal aastal 2 m ning võib ületada 4 m. Võrreldes Soome

lahe avaosaga ning Tallinna lahega piirnevate aladega on Tallinna lahe lainerežiim pigem

mahe. Oluline lainekõrgus ületab 0,5-0,75 m lahes ainult 10 % tõenäosusega ning 1,0-1,5 m

1% tõenäosusega.

Miinisadama suue on hästi kaitstud põhja ja läänekaarte tuultest põhjustatud lainetuse eest,

seevastu on sadama lainemurdjates olevad avad täiesti avatud kirde suunaliste tuulte poolt

genereeritud lainetusele.

Miinisadama lainetuse matemaatilise modelleerimise tulemused on saadud kasutades

arvutuslikku NE tuult kiirusega 15 m/s. See tähendab, et modelleerimise aluseks on võetud

tuule tugevus, mis vastab Miinisadama jaoks ekstreemsele olukorrale. Nagu näha lisas 3

esitatud jooniselt 1, kus on haaratud praktiliselt kogu Tallinna laht, pöörduvad sellel juhul

lained ümber Viimsi poolsaare. Tänu madalale veele Viimsi poolsaare ja Aegna saare vahel

toimub siin lainete murdumine ja lainekõrgus ei ulatu üle 0,3 m. Põhiosa suurema

amplituudiga lainetest tuleb Tallinna lahte sisse Aegna ja Naissaare vaheliselt alalt,

kusjuures Naissaare idakalda lähedal oluline lainekõrgus on 1,7 m, mis sisuliselt annab

selles olukorras üksiklainete kõrguseks arvestades vaadeldavas piirkonnas rakenduvat

JONSWAP lainespektrit 1,7x1,7≈2,90 m. Miinisadama piirkonda jõudva olulise

lainekõrguse väärtuseks on aga 0,4-0,5 m, mille puhul üksiklainete väärtuseks saame 1,7x

0,4(0,5)=0,68(0,85) m.

Jooniselt 2 lisas 3, mis kirjeldab lainetuse olukorda miinisadama akvatooriumis ja selle

vahetus läheduses pärast lainemurdjate rekonstrueerimist, selgub, et olulise lainekõrguse

väärtused akvatooriumi avaosas on suurusega 0,48-0,51 m. Nagu esitatud jooniselt näha

tekib sisebasseinis NE tuulte korral lainemurdja taha peaaegu sümmeetriline madala

lainetusega tsoon. Jooniselt on ka näha et Miinisadama kaide 2 ja 3 piirkonnas võib tekkida

0,31-0,37 m kõrgune laine, mujal jääb laine oluliselt madalamaks.

Hoovused. Hoovuste peamine liikumapanev jõud on tuul. Läänemeres on välja kujunenud

üldringluse, kus Soome lahte siseneb Läänemere avaosa vesi piki Eesti rannikut ja liigub

itta, seguneb põhjaranniku jõgede ja Neeva mageda veega ning voolab välja piki Soome

rannikut läände. Hoovuse liikumise kiirus on 6…9 cm/s. Üldringlus on taustaks

12

tugevamatel kuid lühiajalistele tuulehoovustele, mille kiirus keskmise tugevusega tuule

puhul võib olla 15…17 cm/s ja tormide puhul kuni 50 cm/s.

Tallinna lahe hoovuste skeem on tugevalt mõjutatud tuulest ja Soome lahe üldisest

tsirkulatsioonist. Tuule mõjul on ülemises 5-10 m paksuses veekihis hoovus pööratud tuule

suunast 45° paremale. Samuti on ülemises veekihis hoovuste kiirused mõnevõrra suuremad

kui sügavamates kihtides. Mõõdukate tuulte korral (<10 m/s) jääb hoovuse kiirus alla 10

cm/s, tugeva tuule korral (16 m/s) kasvavad hoovuse kiirused oluliselt. Tuulte korral alla 10

m/s ei ületa hoovuste kiirused sügavamates kihtides 5 cm/s. Suvisel perioodil veemassi

tugeva vertikaalse kihistumise korral on hoovuse struktuur mitmekihiline. Tallina laht on

vaba vee läbivooluga laht. Soome lahe üldise tsirkulatsiooni tõttu toimub ülemises veekihis

kellaosuti sunaline voolamine läbi Tallinna lahe, nii et Naissaare ja Aegna saare vahelt

toimub sisevool lahte ning Naissaare ja mandri vahelt voolab vesi Tallinna lahest välja.

Sügavamates kihtides on voolamine vastupidine. Tallina lahe lõunaosas formeerub üldiselt

lokaalne hoovuste skeem ning hoovuste kiirused on selles piirkonnas väikesed.

Tallinna lahe lõunaosas on tuule tekitatud hoovused suunatud lääne poole kirde-, ida-,

kagu- ja lõunatuule korral. Edela-, lääne-, loode- ja põhjasuunaline tuul tekitab idasuunalise

hoovuse. Põhja- ja lõunasuunalise tuule korral on Tallinna sadama piirkonna lähedased

hoovused nõrgad.

OÜ Corson on matemaatiliselt modelleeritud eelpool esitatud lainetusele vastavad hoovuste

väljad Miinisadama akvatooriumis. Nagu joonisel 3 lisas 3 toodud tulemustest selgub, tekib

Miinisadama akvatooriumis kellaosuti pöörlemise suunaline hoovuste tsirkulatsioon

keskpunktiga peaaegu akvatooriumi keskel. Hoovuse sissevool toimub enamikus

lainemurdja idapoolse ava Peetri sadama ees oleva lainemurdja sisekülje kaudu.

Väljavool sadama akvatooriumist toimub samuti kahe idapoolsema ava kaudu. Hoovuse

põhimass voolab välja Tallinna lahte kõige idapoolsema ava kaudu. Sissevoolava hoovuse

kiirus on piirides 0,09-0,2 m/s, väljavooluavades jaguneb veemass kahe ava vahel ja

kiirused on väiksemad: keskmises avas kuni 0,07 m/s, ülemises kõige idapoolsemas

lainemurdja avas 0,08 m/s. Nagu näitavad joonisel kujutatud hoovuse kiiruste samajooned

ja hoovuste kiirust ning suunda iseloomustavad vektorid ei ületa kogu sadama

akvatooriumis kiiruste väljas arvutatud suurused 0,15 m/s.

Seevastu sadama akvatooriumist väljaspool liigub piki Miinisadama lainemurdjat kellaosuti

liikumisele vastassuunas tunduvalt suurema kiirusega hoovus, kus vastavalt joonisel

esitatud vektorite skaalale on hoovuse kiirus kuni 0,2 m/s. See akvatooriumi tsirkulatsiooni

suhtes vastassuunas pöörlev mass on teguriks mis haarab kaasa akvatooriumist välja

voolava vee massi ja kannab selle Tallinna lahte.

Merevee tase. Maailmamere veetaseme kõikumised on põhjustatud Maa ja teiste

taevakehade gravitatsiooniväljade koosmõjust. Läänemeres kui tüüpilises sisemeres on

loodete mõju veetaseme muutusele tühine. Meretaseme muutlikkus Eesti rannikul on

põhjustatud tuule suunast, kiirusest, kestvusest, õhurõhu muutustest, veevahetusest läbi

Taani väinade, jõgede sissevoolust. Kuna kõiki nimetatud tegureid iseloomustab

aastaaegade vaheldumisest tingitud muutlikkus, siis on ka kuu keskmistes veeseisudes

võimalik jälgida aastaajalist muutlikkust. Merevee kõrgseis on tavaliselt septembrist

oktoobrini ja detsembris, madalseis märtsist maini ja novembris.

Tabelis 3.3 on toodud merevee taseme kõikumised mõnedes Eesti rannikumere

vaatluspunktides. Tugeva tuule korral võib veetase tõusta väga kiiresti, kuid tuule raugedes

sama kiiresti langeda.

13

Tabel 3.3. Merevee taseme kõikumine Eesti rannikumeres

Koht Vaatluste

aeg

Kõrgeim veeseis

(cm), regist. kuupäev

Madalaim veeseis

(cm), regist. kuupäev

Kõikumine

(cm)

Narva-Jõesuu 1899-1995 202; 23.09.1924 -141; 09.01.1914 343

Kunda 1949-1996 157; 06.01.1975 -110; 10.03.1972 267

Tallinn 1899-2002 129; 16.11.2001 -95; 09.12.1959 224

Dirhami 1954-1995 148; 18.10.1967 -95; 09.12.1959 243

Pärnu 1923-2002 253; 18.10.1967 -122; 14.10.1976 375

Sõrve 1950-1993 111; 27.01.1990 -87; 10.12.1959 198

Veetaseme kõrgus Tallinna lahes jääb kõige sagedamini (33%) vahemikku -9…+10 cm

Kroonlinna nulli suhtes. Veetaseme kõrgseisud tulenevad Soome lahe üldisest kõrgest

veeseisust. Soome lahes aga tekib kõrge veeseis W ja SW kaarte tuultega. Aastatel 1981-

1994 aastatel fikseeritud >100 cm veetaseme seisud on toimunud just nendest ilmakaartest

puhuvate tugevate tuultega. Lokaalselt võib Tallinna lahe veetase võrreldes Soome lahe

avaosaga olla kõrgem ka NW tuultega, kuid selle eelduseks on ikkagi varasemad W või SW

tuuled.

Aastate 1981-1994 andmete põhjal on maksimaalse ja minimaalse veetaseme vahe Tallinna

lahes 199 cm. Maksimaalne veetase on eelpool mainitud aastatel Tallinna lahes olnud 125

cm (11. jaanuar 1991) ja minimaalne -74 cm (26. märts 1984). Veetaseme sesoonset käiku

kuu keskmiste veetasemete põhjal iseloomustab madalaim kuukeskmine veetase mais -19

cm ja kõrgeim jaanuaris 19 cm (Joonis 3.1).

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

Kuu

Joonis 3.1. Tallinna lahe keskmised, minimaalsed ja maksimaalsed veetasemed kuude

kaupa aastatel 1981-1994.

Veetaseme tõus >100 cm Kroonlinna nulli suhtes on Tallinna lahes suhteliselt harva esinev

sündmus. Aastatel 1981-1994 fikseeriti >100 cm veetaset vaid neljal juhul kümnest

tuhandest. Oluline on märkida, et ülaltoodud aastatel aprillist oktoobrini veetase üle 100 cm

ei tõusnud. Kõrgeima veetaseme rekord fikseeriti Tallinna lahes 2005. aasta 9. jaanuari ööl,

kui veetase ulatus 152 cm üle Kroonlinna nulli.

Jääolud. Pidevaid jäävaatlusi on Eesti rannikul tehtud üle 100 aasta, sadamate

logiraamatute sissekandeid arvestades aeg-ajalt juba 500 aastat. Paraku on iga aasta jääolud

ainulaadsed ja seetõttu ei võimalda keskmine arvandmestik ennustada tulevasi jääolusid

kuigi täpselt. Kuigi viimasel aastakümnel on püsiv merejää muutunud suhteliselt

14

harvaesinevaks, tuleb siiski sellega arvestada. Aastas täheldatakse jääd Tallinna ja Muuga

lahes keskmiselt 70…75 päeva jooksul. Kinnisjää moodustub seal tavaliselt veebruari

keskel või lõpus. Püsiva jääkatte paksus on tavaliselt 25…35 cm. 30% talvedest ei teki

Põhjaranniku lahtedele üldse kinnisjääd.

Rannaprotsessid. See on kalda ning kaldalähedase merepõhja muutus looduslike –ja

antropogeensete jõudude tulemusena. Looduslikest jõududest põhjustavad intensiivsemaid

rannaprotsesse Tallina lahes tuulelained. Tallinna laht on avatud loode-, põhja- ja

kirdetuultele ja nende mõjul tekkivale lainetusele. Tormilained võivad kuni 5 m sügavusel

tekitada arvestatavat setete transporti. Suurem setete transport võib esineda lainete

murdumistsoonis – murduvad lained tekitavad turbulentsi ning ühtlasi ka suuremaid vee

kiirusi, mis hajutavad nii peeneteralisi setteid kui ka orgaanilisi setteid.

Kuigi kaadatud materjali tõttu põhjasetete paksus suureneb ning tugeva lainetuse mõjul

tõmmatakse setted hõljuvasse olekusse ja kantakse hoovustega laiali, on see siiski liiga

väike kogus, et mõjutada rannaprotsesside kulgemist.

Antropogeensetest faktoritest mõjutab rannaprotsesse enim kiirlaevaliiklus. Kiirlaevade

käigulainete kõrgeimate komponentide kõrgused ületavad sageli 1 m ning nende perioodid

on vahemikus 10-15 s. Sellised lained, milliseid looduslikes tingimustes Tallinna lahel ei

esine, põhjustavad ebaharilikult tugevaid põhjalähedasi hoovuseid sügavustes 5-20 m.

Kiirlaevaliiklus on seega kujunemas lahe ökosüsteemi uueks võtmeteguriks, mis võib

oluliselt modifitseerida nii rannaprotsesside kulgu ja hüdrodünaamiliste väljade kujunemist

kui ka vee-elustiku elukvaliteeti.

3.3. Ala geoloogiline ehitus

Ala geoloogilise ehituse selgitamiseks ja pinnaseomaduste määramiseks koostas uuringu

IPT Projektijuhtimine OÜ (vt lisa 2). Välitööd antud töö jaoks tehti 2005. a augustis.

Uuritud ala jääb aluspõhjaliste alamkambriumi sinisavi ja aleuroliitide avamusalale. Nendel

lasub liustikutekkeline moreen, sellel savi, savimöll, liiv ja muda. Mere sügavus uuritud

alal on 5,5…7,8 m, muulide vaheline laevakanal on süvendatud (DP3 asukohas).

Puuriti 10 puurauku (vibropuurimismeetodil) ja tehti 10 löökpenetratsioonikatset

agregaadiga IGT-500 selleks kohandatud parvaluselt. Puurimise käigus võeti põhjasetetest

proovid laboriuuringuteks.

Pinnaseomaduste määramiseks võeti 18 proovi pinnase veesisalduse määramiseks, 9 proovi

0plastsuspiiride määramiseks, 11 proovi lõimise määramiseks ja keskkonna seisundi

hindamiseks 6 proovi saasteainete sisalduse määramiseks. Geotehnilised proovid teimiti

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse Geotehnikalaboris ja Eesti Geoloogiakeskuse laboris.

Teimide metoodika ja tulemused on toodud IPT Projektijuhtimine OÜ uuringu aruandes

(Lisad 1…5).

Maksimaalne uurimissügavus oli 13,4 m mere 0-tasemelt, 7,4 m mere põhjast. Uuringu-

punktide absoluutkõrgused määrati mereveetaseme järgi ja arvutati ümber 0-tasemele.

Merevee tase uuringutööde ajal oli +0,2…+0,3 m, Miinisadama veemõõdulatilt igapäevaste

vaatlustega (Kroonlinna 0 = 132 latil).

Keskkonna seisundi hindamiseks võeti 6 proovi põhjasetetest 0,0-0,2 m sügavuselt

naftaproduktide ja HELCOM metallide (CD, Cu, Zn, Pb, Hg). Analüüsid teostati Eesti

Geoloogiakeskuse laboris. Analüüside metoodika ja tulemused on toodud IPT

Projektijuhtimine OÜ uuringu aruandes (Lisa 6).

15

Uuringupunktide koordinaadid määrati GPS Magellan SportTrackMAP abil L-Est 97

süsteemis ja arvutati ümber Tallinna kohalikeks koordinaatideks.

Uuringupunktide ja lõigete asukohad on näidatud Joonisel 1, koordinaadid on toodud

Tabelis 1. Läbilõiked geotehnilistest kihtidest on toodud Joonistel 2.1..2.4. (Kõik lisas 2.)

Geotehnilised kihid, mille kirjeldused on antud allpool, eraldati välja puurimisandmete ja

löökpenetreerimiskatsete tulemuste järgi.

Kiht 1 (MUDA) Kiht koosneb liivasest või savisest mudast (suure orgaanilise aine

sisaldusega pinnas) ja moodustab enamus alast põhjakihi. Lõimisanalüüsi järgi on pinnase

nimetus vähe plastne rohke liivaga möllsavi ja vähe plastne liivaga savi.

Löökpenetratsiooni-katsete teostamisel vajusid vardad mudast läbi. Muda paksus on

0,2…1,4 m.

Kiht 2 (SAVIMÖLL) Kiht esineb uuringuala merepoolses osas ja koosneb hallikaspruunist

kuni hallikasmustast voolavast savimöllist. Lõimisanalüüsi järgi on pinnase nimetus

väheplastne rohke liivaga savimöll, vähe plastne liivaga jäme savimöll ja väheplastne rohke

liivaga jäme savimöll. Löökpenetratsioonikatsete teostamisel vajusid vardad savimöllist

läbi. Kihi paksus on kuni 1,45 m.

Kiht 3 (PEENLIIV) Kiht levib uuringuala idapoolses osas. Kiht koosneb kesktihedast kuni

tihedast, kohati savisest hallist peeneteralisest liivast. Löökpenetratsiooniga määratud

keskmine korrigeeritud löökide arv 20 cm liiva läbimiseks N20 = 6. Keskmine statistiline

dünaamiline eritakistus Pd = 5 MPa. Kihi paksus on kuni 1,3 m.

Kiht 4 (SAVI) Savi levib moreeni peal läätsede ja vahekihtidena liiva, savimölli või muda

all. Kiht koosneb voolavast hallist savist. Lõimisanalüüsi järgi on pinnase nimetus väga

plastne liivaga savi. Löökpenetratsioonikatsete teostamisel vajusid vardad savist läbi. Kihi

paksus on kuni 3,3 m.

Kihid 5 (MOREEN) Kiht koosneb peamiselt aluspõhjalisest materjalist, rohekashallist

plastsest kuni kõvast liivasest möllsavist, sisaldab aleuroliidi tükke, jämepurru sisaldus on

5…15%. Lõimisanalüüsi järgi on pinnase nimetus väheplastne rohke liivaga möllsavi.

Löökpenetratsiooniga määratud keskmine korrigeeritud löökide arv 20 cm moreeni

läbimiseks N20 = 4. Keskmine statistiline dünaamiline eritakistus Pd = 3 MPa. Kihi läbitud

paksus on 0,4…1,6 m.

Kihid 6 (MURENENUD SINISAVI) Aluspõhja ülemise osa moodustab kõva, aleuroliidi

vahekihtidega murenenud sinisavi. Lõimisanalüüsi järgi on pinnase nimetus keskplastne

möllsavi ja väheplastne rohke liivaga möllsavi. Löökpenetratsiooniga määratud keskmine

korrigeeritud löökide arv 20 cm murenenud sinisavi läbimiseks N20 = 11. Keskmine

statistiline dünaamiline eritakistus Pd = 10 MPa. Löökpenetratsiooni katsete järgi on

sinisavi murenenud osa paksus kuni 4,6 m, kiht puudub ala äärmises loodeosas,

süvendatud alal.

Kihid 7 (SINISAVI) Alumiseks uuritud kihiks on sinisavi. Löökpenetratsiooniga määratud

keskmine korrigeeritud löökide arv 20 cm sinisavi läbimiseks N20 = 35. Keskmine

statistiline dünaamiline eritakistus Pd = 32 MPa. Kihti läbiti löökpenetratsiooni katsetega

kuni 1,8 m.

Süvendus- ja laadimistööde kategooriad vastavalt normile „Vremennõi preiskurant na

dnoglubnitelnõje rabotõ“ (Minstroi 1973) ning pinnaste normsuurused normile EPN-ENV

7.1 vastavalt on toodud alljärgnevas tabelis.

16

Tabel 3.4. Süvendus- ja laadimistööde kategooriad ja pinnaste normsuurused 5

Kihi nr. 1 2 3 4 5 6 7

Nimetus MUDA SAVI-

MÖLL

PEEN-

LIIV SAVI MOREEN

MUREN.

SINISAVI

SINI-

SAVI

Süvendustööde kategooria I / II III II III IV / V VI / VII VII

Laadimistööde kategooria 1 1 2 1 1 / 3 2 / 3 3

Füüsikalised omadused

Mahukaal

(veeküllastunud) SAT kN/m

3 19,8 20 15,5 20,6 21,0 21

Kuivmahukaal d kN/m 3 16,0 8,9 17,2 17,8

Poorsustegur e 0,64 0,65 2,01 0,54 0,49

Looduslik veesisaldus wN % 24,0 73,6 20,1 18,1

Voolavuspiir wL % 24,8 64,9 33,0 36,2

Plastsuspiir wP % 19,3 31,6 17,6 19,8

Ülddeformatsiooni

moodul Eo MPa 5 15 10 30 60

Geotehnilistes uuringutes soovitatakse kai rajamisel kasutada gravitatsioonilist

konstruktsiooni, kusjuures taldmiku alt tuleb eemaldada nõrgad kihid. Looduslikud

tingimused kai ehitamiseks ja lainemurdjate rekonstrueerimiseks on suhteliselt head.

L-kujuliste elementide paigaldussügavusel lasub sinisavi, murenenud sinisavi ja moreeni

kiht. Uuringute tulemuste alusel on mõlemad pinnased piisava kandevõimega kai esiseina

konstruktsiooni vundeerimiseks ja lainemurdjate nõlva kujundamiseks.

3.4. Saasteainete sisaldus ammutatavas pinnases

Keskkonna seisundi hindamiseks võeti 2005. a augustis tehtud välitöödel põhjasetetest 0,0-

0,2 m sügavuselt 6 proovi naftaproduktide ning HELCOM metallide (Cd, Hg, Cu, Pb, Zn)

ja As määramiseks.

Proovid analüüsiti OÜ Eesti Geoloogiakeskuse laboratooriumis EAK poolt akrediteeritud

analüüsimeetodeid kasutades (registreerimisnumber L093). Analüüside metoodika ja

tulemused on toodud Lisas 6.

Analüüsi tulemusel saadud raskemetallide ja naftaproduktide sisaldused põhjasetetes on

toodud tabelis 3.5. Tulemusi on võrreldud keskkonnaministri 2. aprilli 2004. a. määruses nr

12 „Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid“ toodud piirnormidega, mis

on kehtestatud Kemikaaliseaduse § 12 alusel ja kehtivad ka põhjasetetele.

Tabelis kasutatud piirnormide tähendused on järgmised:

Sihtarv on ohtliku aine sisaldus pinnases, millega võrdse või väiksema väärtuse puhul on

pinnase seisund hea ehk inimesele ja keskkonnale ohutu.

5 Pinnaste nimetuste ja süvendus- ja laadimistööde kategooriate määramisel on aluseks võetud IPT

Projektijuhtimine OÜ poolt 2005 aastal tehtud Miinisadama geotehnika aruanne (töö nr 05-07-0521).

17

Piirarv on ohtliku aine sisaldus pinnases, millest suurema väärtuse puhul on pinnas

reostunud ning inimese tervisele ja keskkonnale ohtlik. Kui ohtliku aine sisaldus pinnases

on sihtarvu ja piirarvu vahel siis loetakse pinnase seisund rahuldavaks. Eristatakse piirarvu

elutsoonis ja tööstustsoonis.

Vastavalt Vabariigi valitsuse 24. jaanuari 1995.a. määrusele nr 36 „Katastriüksuse

sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine“ loetakse tööstustsooni

kuuluvaks nii transpordimaa kui riigikaitsemaa ja seega ka militaarse sadama ala. Sellest

tulenevalt ei tohi reostuskomponentide sisaldus põhjasetetes ületada piirarvu tööstustsoonis.

Tabel 3.5. Reostuskomponentide sisaldus (mg/kg) Miinisadama akvatooriumi setetes.

Proov Cd Hg Cu Pb Zn As Naftaproduktid

PA1 <1,0 0,440 69,5 82,9 139 3,0 255

PA6 <1,0 0,369 35,9 44,8 59,5 6,8 200

PA7 <1,0 0,279 44,1 96,2 121 3,2 155

PA8 <1,0 0,228 35,2 60,0 55,1 3,3 205

PA9 <1,0 0,169 20,0 54,3 44,5 2,9 85

PA10 <1,0 0,152 27,6 27,6 60,4 3,7 155

Keskmine <1,0 0,273 38,7 61,0 79,9 3,8 176

Sihtarv 1,00 0,50 100 50,00 200 20 100

Piirarv

elutsoonis 5,00 2,00 150 300,00 500 30 500

Piirarv

tööstustsoonis 20,00 10,00 500 600,00 1500 50 5000

Nagu tulemustest selgub jääb analüüsitud metallide kaadmiumi (Cd), elavhõbeda (Hg),

vase (Cu), tsingi (Zn) ja arseeni (As) sisaldus pinnases madalamaks vastava metalli

sihtarvust pinnases. Plii (Pb) sisaldus pinnases jääb kahes proovis alla sihtarvust pinnases ja

neljas proovis on plii sisaldus kõrgem sihtarvust pinnases kuid madalam piirarvust

elutsoonis.

Naftaproduktide sisaldus pinnases on 85…255 mg/kg. Ühes proovis on naftaproduktide

sisaldus väiksem sihtarvust pinnases, viies proovis kõrgem sihtarvust pinnases kuid

madalam piirarvust elutsoonis.

3.5. Merepõhjaelustik, kalastik

TÜ Eesti Mereinstituut on riikliku mereseire raames teostanud ka Tallinna ümbruse lahtede

mereelustiku seiret, kuid proovivõtupunktid on Miinisadamast küllalt kaugel ning ajaliselt

lünklikud 6 , et nende kaudu võiks iseloomustada piirkonnas olevat mereelustikku. Ka

konkreetselt Miinisadama mereelustiku kohta andmed puuduvad.

Kuna tegemist on kaitseväe sadama akvatooriumiga, kus laevade liikumine põhjustab

pidevalt veemasside ja põhjasetete liikumist, siis peaksid elutingimused nii

põhjataimestikule kui –loomastikule olema üsna ebasoodsad. Kuid kohalike asjaarmastajate

kalameeste andmetel käivad kalad sadamabasseinis toitumas. Ametikäigul Miinisadamasse

oli võimalus näha õngemeeste väljapüütud siigu. Siig on põhjatoiduline kala, seega saab

6 www.seiremonitor.ee

18

järeldada, et hoolimata naftaproduktidest on sadamabasseinis merepõhjaelustik olemas. Ka

kalandusspetsialistide andmetel on Soome lahe lõunarannik ja ka sealsed sadamad kaladele

põhiliselt toitumispiirkond, harvem kudemiskoht.

Kalamajanduslikku tähtsust militaarsadamal olla ei saa. Miinisadamas kavandatud

süvendustööd on nii väiksemastaabilised (50 000 m 3 ), et soodsate ilmastikutingimuste

juures planeeritud sadamatööd praktiliselt ei avalda mõju Tallinna lahe kalastikule.

3.6. Sotsiaalmajanduslik keskkond

Miinisadam, mis paikneb Kopli poolsaarest idapool asuvate sadamate reas (naabriteks

Hundipea sadam ja Peetri sadam), on juba algselt välja ehitatud sõjasadamaks ja sobib

sellesse funktsiooni ka praegu. Miinisadam kuulub Kaitseministeeriumile ja seda kasutab

Väljaõppe ja administratiivüksuse Mereväebaas. Merevägi koosneb Mereväestaabist,

mereväebaasist (Miinisadam) ja miinitõrjeeskaadrist. Kõik Mereväe rajatised, kaasa arvatud

staap ja sidekeskus, asuvad Tallinna Miinisadamas. Baasis toimub ka ajateenijate väljaõpe.

Mereväe põhiülesanded on:

 Eesti Vabariigi territoriaalvete ja rannakaitse;

 kinnistada läbi väljaõppe mereväelaste kaitsetahet ja kaitsevalmidust;

 miinitõrjevõimekuse arendamine, osavõtt rahvusvahelistest formatsioonidest ja

Balti miinitõrjeeskaadri (BALTRON) tegevusest;

 teostada mereseiret, osaleda merepääste- ja otsinguoperatsioonides;

 osaleda õppustel ja operatsioonidel koos NATO ja teiste partneritega.

Naabruses asuvat Hundipea sadamat kasutavad hüdrograafia-, poi- ja lootsilaevad ning

jäämurdja, kail asuvad meremärkide hooldus- ja remonditöökojad. Idapoolses Peetri

sadamas toimub laevade remont, laevade punkerdamine, veoste töötlemine, olmeprügi,

fekaal- ja pilsivee vastuvõtt.

Miinisadam kui riigikaitseline sadam on elamutest eemal asuv, teiste väikeste sadamatega

piirnev sadamaalaga, mis ei tegele kaubandusliku meresõiduga, mistõttu puudub vajadus

olemasoleva infrastruktuuri (tänavate, raudtee) laiendamiseks. Kõik planeeritud süvendus-

ja rekonstrueerimistööd jäävad sadama territooriumi ja akvatooriumi piiridesse ja ka

toimuva tegevuse keskkonnamõju ei ulatu maismaal kaugemale krundi piiridest.

3.7. Kokkuvõte mõjuala keskkonnaseisundi hindamisel kasutatud

materjalidest

Miinisadama keskkonnaseisundit on aastate jooksul korduvalt inspekteeritud ja tehtud

ettekirjutiste täitmine on olukorda märgatavalt parandanud. Sellest hoolimata on

Miinisadam kantud numbri 14 all riiklikku jääkreostuskollete nimekirja, seda põhiliselt

kunagise maismaa pinnasereostuse alusel, kus saasteaineteks peamiselt naftasaadused,

aromaatsed ja polüaromaatsed süsivesinikud (PAH), polükloreeritud bifenüülid (PCB),

raskemetallid, pilsivesi, ballastvesi.

Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel reostatud pinnase ja põhjavee

piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis ohustab ümbruskonna

elanike tervist ja elusloodust. Jääkreostuskollete andmebaasis on andmeid üle 300

jääkreostusobjekti kohta. 2004. aasta aruandes järjestati 75 riikliku kategooria

jääkreostuskollet nende ohtlikkuse alusel pingeritta – ohtlikumad on nimekirja eesotsas.

Keskkonnaministeeriumi poolt on tänaseks tellitud kolm olulist projekti, mis annavad

19

ülevaate jääkreostusobjektide seisukorra kohta ning milles tehakse ettepanekud vajalike

meetmete kohaldamiseks.

Miinisadam ehk Mereväebaas on üks väheseid endise NSV Liidu sõjaväeobjekte, kus ei ole

tehtud kompleksset kahjude hindamist. Kaitseministeeriumi tellimisel on Eesti

keskkonnafirmad (AS EcoPro, AS Maves) teinud osalisi kahjude hindamisi, kuid seoses

rahaliste vahendite vähesusega ei ole kompleksset keskkonnauuringut õnnestunud läbi viia.

Peamisteks ohuallikateks on Miinisadamas peetud enam kui 10 aastat tagasi suletud

katlamaja ja mahuteid, mis ehitati juba enne I maailmasõda, ning akvatooriumisetteid. Enne

lahkumist uputasid Vene Föderatsiooni relvajõud Tallinna Miinisadamas 13 laeva, neist 12

õnnestus välja tõsta aastatel 1994–1995. Alused olid kõrgendatud keskkonna-ohtlikkusega,

sest neist lekkis välja õliprodukte.

Koostöös Rootsiga on proovitud leida lahendusi ka Tallinna Miinisadama keskkonna-

uuringuteks. 7 Ühiselt uuriti PCB, PAH ja õlireostust sadama maismaa osal. Kõik tulemused

jäid alla tööstustsooni piirarvu 8 , mis kinnitab kunagise reostuse looduslikku

transformeerumist.

1993. aastal Eesti Ehituse TUI poolt Miinisadamas teostatud looduskeskkonnale tekitatud

kahju inventariseerimisel leiti, et enamiku selgitatud reostusega objektide puhul on tegemist

üldise saastatusega ja nende keskkonnaohtlikkus suhteliselt väike ja saasteobjektid ise

võrdlemisi kergesti likvideeritavad. Suurimaks reostuseks tuleb lugeda 1992. aasta

septembris Miinisadamaga piirneval Eesti Raudtee territooriumil toimunud raudtee-

tsisternvaguni ümberminekut, mille tulemusena kuni 20 t kütust voolas Miinisadama

territooriumile ja sattus osaliselt sadama akvatooriumi. Avarii tagajärjed olid nähtavad ka

aasta hiljem. Viidatakse uputatud laevade keskkonnaohule. 9

1994. aastal viis inventariseerimise läbi AS Ecoman. Töö käigus tuvastati 12 uputatud

laeva. Uputatud laevade piirkonnas fikseeriti ülenormatiivne naftajäätmete sisaldus

merevees ja täheldati radioaktiivse kiirguse taseme tõusu võrreldes foonilisega.

Raskemetallide sisaldus merepõhja pinnases ei ületa Tallinna muldades määratud samade

näitajate maksimaalseid väärtusi, valdavalt on lähedased keskmistele väärtustele. Sadama

põhi on tugevasti risustatud kaablite, juhtmete ja metallesemetega, mitmesuguste ehitus- ja

olmejäätmetega. Muuhulgas avastati kolm miinikesta ning kiirlaskekahuri laskemoona.

Kaide veealune osa ning sadama merepõhi fikseeriti filmilindile. 10

Erinevates hinnangutes antud soovitused on käesolevaks ajaks enamasti täidetud ja

põhilised reostusohu allikad nii territooriumilt kui akvatooriumist kõrvaldatud.

OÜ Corson uurimistööd nr 0505 (2005.a.) ja 0519 (2005.a.), kus Taani Hüdroloogia

Instituudi (DHI) poolt loodud matemaatilist mudelit MIKE21 on kirjeldatud lainetuse,

hoovuste ja kaevetöödel tekkiva setteaine levikut Miinisadama akvatooriumis.

7 Andres Rekker, Eesti kaitsestruktuuride osalemine rahvusvahelistes keskkonnakaitseuuringutes,

Keskkonnatehnika 6, 2003

8 Environmental Situation at Tallinn Naval Base. Resume from investigation during 2003 (draft 16 feb 2004)

9 Tallinna Miinisadamas paikneva endise NSV Liidu sõjaväeosa poolt Eesti Vabariigi looduskeskkonnale

tekitatud kahju inventariseerimine. Eesti Ehituse TUI, Tallinn 1993

10 Tallinna lahe Miinisadama ökoloogilis-majanduslik inventariseerimine. AS Ecoman, Tallinn 1994

20

4. Kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide kirjeldus

4.1. Kavandatava tegevuse alternatiivsed võimalused ja nende hindamise

metoodika

Koos vee erikasutusloa taotlusega esitati Keskkonnaministeeriumile vee erikasutuse

iseloomustus, milles antakse ülevaade kavandatavast projektist, planeeritavate tööde

iseloomust ja ajalisest planeeringust, süvendustööde mahtudest. Vee erikasutuse

iseloomustus on lisatud antud aruandele lisas 1.2.

Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise keskkonnamõju hindamise programmi

koostamisel oli kavas alternatiivseid lahendusi vaadelda projektlahenduse, kasutatava

süvendustehnoloogia ja põhjasetete kasutamisel. Hilisemas töö käigus selgus, et alternatiiv,

mille puhul kavatseti kasutada pinnasepumpa ei ole realiseeritav, sest raskete savipinnaste

väljaimemine pole võimalik. Seetõttu jäävad hindamiseks ainult 2 alternatiivi.

Alternatiiv 1 – rekonstrueeritakse lainemurdjad, suletakse läänevärav, ehitatakse välja kai

7A ja liikluseks süvendatakse idavärav ja faarvaater, süvendamisel

kasutatakse ujuvalusel ühekopalist ekskavaatorit;

Alternatiiv 2 – olemasolevat olukorda ei muudeta, nn 0-variant.

Põhjasetete kasutamisel on küllalt kulukale setete kaadamisele alternatiiviks sobiva

settematerjali kasutamine nii kai kui lainemurdjate ehitamisel tagasitäitena. Tagasitäitena

sobib kasutada ammutatavat moreeni, mille kogus on ca 7500 m 3 ja osaliselt livasegust

savi, mille kogus võiks olla ca 2500 m 3 . Seega sobib tagasitäitena kasutada ca 20%

ammutatavast pinnasest.

Kuna süvendamine ja lainemurdate ning kai ehitus toimuvad paralleelselt, siis praktiliselt

kogu taaskasutamiseks sobiv materjal paigaldatakse tagasitäiteks kas kohe peale

ammutamist või ladustatakse hilisemaks kasutamiseks ka praegu kasutusel olevale

ladustusplatsile kail nr 1.

KMH protsessis võib kasutada erinevate meetodite kombinatsiooni ja erinevaid

lähenemisviise, sõltuvalt sellest, millise hindamisstaadiumiga või -objektiga on tegemist.

Antud juhul kasutati alternatiivide valikul ekspertide kogemust, lainetuse, hoovuste ja

setete liikumise modelleerimisel saadud tulemusi ja arendaja soovi. Alternatiivide

hindamise tulemused on toodud peatükis 9.

4.2. Projektlahendusega valitud tehnoloogia ja kasutatava tehnika

kirjeldus

7A kailiini pikendamine toimub analoogselt kogu kailiini rekonstrueerimisel kasutatud

metoodika alusel (ka kai ääre kõrgus ja kai laius on analoogsed kaile nr 7).

Kaikonstruktsioonid rajatakse raudbetoonist nn. “L-elementidest”. Kaielementide alune

ehituskaevik rajatakse kõrvaldades L-kujuliste elementide taldmike alt valdavalt liivase

muda ja moreeni, kohati murenenud sinisavi. Sadamabasseini poolt ehituskaevikust

eemaldatava pinnase maht on 17600 m 3 . Projekti kohaselt on stabiilse nõlva kalle on 1:3.

Raudbetoonist L-elemendid paigaldatakse eelnevalt süvendatud ja tasandatud

aluspinnasele. Kai konstruktsioonilahendus on gravitatsioonitüüpi, kaielementide püstuvus

tagatakse täite omakaaluga.

21

Kai nr. 7 ja 7A merepoolsele küljele rajatakse tugimüür kõrgusega merepinnast +4.000 m,

mis koos kindlustatud nõlvaga moodustab lainemurdja. Müüri merepoolne nõlv kaetakse

kahekordse paekividest filterkihiga ja see omakorda graniitrahnudest kindlustuskihiga, mis

peab merepõhjas ulatuma kandva murenenud sinisavi kihini. Kai sõidetava osa laius on 28

m, millele on kavandatud asfaltbetoonkate. Katendi kalle on 1,5% kai serva suunas, et

juhtida sadeveed üle kai serva sadamabasseini.

Rekonstrueeritava lainemurdja nõlv sadamabasseini pool on kaldega 1:1,5, mere pool 1:2.

Kai ja lainemurdjate tehnilised parameetrid on:

 kai 7A pindala: 5726 m 2

 kai 7A pikkus: 216,1 m

 kai ääre kõrgus 2,5 m

 idavärava laius: 50 m

 idavärava süvis: 8,0 m

 lainemurdja pikkus: 174.9 m

Ehituskaevikute ja faarvaatri süvendamisel kasutatakse pöördkoppa ujuvalusel, mis sobib

nii konsolideerunud muda ja ka kõvade pinnaste süvendamiseks. Takistuseks ei ole ka

pehmete pinnaste hulgas olevad kivid ja praht, mille saab ekskavaatoriga pinnale tõsta.

Mitmekopalise süvendaja kasutamist takistab savipinnaste suur osakaal süvendatava mahu

hulgas. Tavaliselt hooldussüvendamisel kasutatav muda ja liivpinnase süvendamiseks

mõeldud pinnasepumpa ei ole otstarbekas kasutada Miinisadamas esinevate savipinnaste

tõttu. Savipinnased ei ole nidususe tõttu pumbatavad, pealmise mudakihi pumpamist

segavad idaväravas kivid ja muulide ääres praht. Ka tekitab hüdropump oluliselt rohkem

heljumit kui ühekopaline ekskavaator. Kaielementide, suuremate kivirahnude ja vette

varisenud ehitusjäätmete eemaldamiseks kasutatakse ujuvkraanat. Ammutatud pinnas

veetakse pinnasepuistealale lahtikäiva põhjaga pargasel.

Süvendus teostatakse selliselt, et garanteeritud sügavuseks sadama sissesõidukanalis ja

idaväravas oleks -8.0 m abs. Projekteeritava 7A kai ja lainemurdja otsa sissesõidukanali

poolne osa 5 m laiuselt süvistatakse sügavuseni -8.2 m abs. Sulundseinaelementide esine

ala kaetakse pärast süvendustööde lõppu erosioonikaitse plaatidega või erosioonikaitse

monoliitbetooniga 5 m laiusel alal kogu idavärava pikkuses. Idavärava sügavus pärast

erosioonikaitsebetooni paigaldamist peab olema garanteeritud -8.0 m abs.

Kaielementide tagune ala täidetakse paemurruga või liivpinnasega, lainemurdja nõlvade

täiteks on paemurd. Paekivitäite maksimaalne mõõde on 600 mm. Vaheldumisi

paekivitäitega saab kasutada ära süvendatud pinnast, vähendamaks kaadamispaika veetava

pinnase mahtu. Ülejäänud täitemahuna võib kasutada paekivi või liivpinnast. Süvendatud

pinnast võib kasutada tagasitäitena juhul, kui elementide tagust täidetakse paekivitäitega.

Paekivitäidet kasutades on võimalik konstruktsioonide mõõtmeid vähendada.

Olemasolev läänepoolne merevärav suletakse kaielementidega. Kaielementide tagune

täidetakse liivpinnasega ja paekivitäitega (ka ammutatud pinnasega). Merepoolne osa täitest

kaetakse paekivitäitega, millel on paekividest filterkiht ja graniitkividest kindlustuskiht.

Täitepinnase väljauhtumise takistamiseks moodustatakse filter, mille kihtide fraktsioonid

suurenevad mere poole. Läänevärava pinnasega täitmise suund valitakse selliselt, et

mudakiht ei jääks täite alla.

Kai katendi plaadid demonteeritakse ja plaatide alused tühimikud täidetakse pinnasega.

Enne katendite tegemist tuleb vastavalt eriosade projektidele rajada tehnovõrgud,

paigaldada side- ja elektrikaablikambrid, kaablite kanalid, vee-ja kanalisatsioonitorustikud

ja -kaevud, samuti tuletõrjevee kaevud.

22

Idavärava juures olemasolevate lainemurdjate pealisehitus lammutatakse, et oleks võimalik

paigaldada sulundseina ankurdavaid terastõmbe. Pealisehitus lammutatakse kuni

kõrgusmärgini +1.000. Tulepaakide tornide vundamentide juures lammutatakse pealisehitus

kõrgusmärgini +0.300. Kaide 7 ja 7A merepoolses servas olev raudbetoonist tugimüür

lammutatakse kõrgusmärgini +1.700. Kai 7 merepoolsel küljel olev ja nõlva sisse jääv

laevavrakk täidetakse paemurruga, vajadusel tuleb vraki pealmine osa lammutada.

Lammutamise käigus saadavat mineraalset materjali võib kasutada täiteainena, purustades

materjali eelnevalt suuruseni 600 mm.

Keskkonnanõuded ehitajatele:

 Tööde teostamise ajal tuleb välistada negatiivne mõju keskkonnale, mis ületab

seadusandluses ja normdokumentides määratud taseme.

 Põhja süvendus, veealused tehnilised tööd, pinnase transport ja ladustamine

veealustesse kaadamiskohtadesse tuleb teha vastavalt keskkonnakaitse organite

ettekirjutustele.

 Välistada tuleb veekeskkonna – veealuse ja veepealse territooriumi ning õhu

saastamine.

4.3. Ammutatava materjali maht ja omadused, selle võimalik kasutus

Süvendatava pinnase maksimaalne teoreetiliselt võimalik maht on 49 200 m 3 .

Süvendusmahtude jaotus erinevate objektide vahel on toodud järgnevas tabelis.

Tabel 4.1. Süvendusmahtude jaotus objektidel

Objekt Süvendatava

ala pikkus (m)

Praegune

sügavus (m)

Projektikohane

sügavus (m)

Süvendatava

pinnase maht (m 3 )

Kai nr 7A ehituskaevik 220 6 - 8 8,0 16100

Lainemurdjate

ehituskaevikud

basseini sees 175 5,5 – 6,5 8,0 1500

mere pool 375 6,5 – 7,5 8,0 8000

Laevatee ja idavärav 380 6,5 – 8,0 8,0 23600

Kokku: 49200

Tegemist on arvutusliku geomeetrilise mahuga, kus arvestatakse süvendatava ala

põhjakontuuri, süvendussügavust ja süvendi nõlvade kallet. Süvendustöö tegeliku mahu

määramiseks tuleb vahetult enne süvendust (mitte enam kui 10 päeva) teostada sügavuste

kontrollmõõdistus, mis saab aluseks süvendustööde tegeliku mahu määramisel.

Süvendustöid idavärava vahel tohib alustada pärast projekteeritava kai nr 7A ja lainemurdja

rekonstrueerimistööde lõpetamist.

Geoloogilised tingimused Miinisadama akvatooriumi süvendustöödeks on muutuvad.

Laevade sissesõidukanali süvendustöödel jäävad süvendussügavusele ca 15% muda ja

küllalt kõvad savipinnased, mis kohati vajavad eelnevat kobestamist. Samas esineb

idavärava piirkonnas vajadus süvistada kuni poole meetri ulatuses moreeni pealmist kihti.

Sissesõidukanali pikiteljel erinevates puuraukudes määratud pinnase osakeste läbimõõdud

ja lõimiskõverad on toodud joonisel 4 lisas 3.

Akvatooriumi varjulisemates osades on settinud peeneteralisem materjal. Laevatee

kanalites ja vee intensiivsema liikumise piirkonnas on tegemist jämedateralisemate

23

setetega. Põhjasetete pealmist aleuriidi ja peliidi kihti võib, aga ei soovitata kasutada

ehituse käigus täitematerjalina, küll aga sobib selleks ammutatav moreen.

Tabel 4.2. Miinisadama sisebasseini lõimise analüüsi tulemused 11

.

Proov

Sõela ava läbimõõt, mm

10 5 2,5 1,25 0,63 0,315 0,16 0,05 <0,05

M2 0,00 0,10 0,00 0,10 0,34 0,39 0,57 9,17 89,33

M3 0,00 0,10 0,12 0,35 1,18 3,73 7,33 22,10 65,09

M4 0,00 0,14 0,00 0,07 0,22 0,40 0,67 9,38 89,12

M5 0,00 1,78 0,23 0,44 0,93 2,35 3,25 16,49 74,53

M6 0,00 0,12 0,10 0,05 0,30 0,26 1,10 10,67 87,40

M1 0,00 0,04 0,98 0,78 1,11 1,90 3,20 6,09 85,90

M8 0,00 0,00 0,10 0,19 1,04 1,78 2,70 4,89 89,30

M7 0,00 0,00 0,34 0,50 0,89 2,03 2,41 5,38 88,45

Idapoolse merevärava alal ja sissesõidukanalis võib esineda laevavrakke ja metallirisu,

samuti on võimalik rahnude esinemine lainemurdjate otste läheduses. Meremõõdukeskus

OÜ hüdrograafilises uuringus (töö nr 2M5143/M5020) on esitatud süvendatavale alale

jäävate rahnude ja objektide koordinaadid.

Laadimis- ja süvendustööde kategooriad on toodud tabelis 3.4 (lk 16)

Loodusvaradest leiab kasutamist killustik kaielementide betoonis ja kai alusena, paekivi

tükid ja liiv ning süvendamisel ammutatud pinnas kaitaguse ruumi täiteks.

Vaheldumisi paekivitäitega, mille maksimaalne mõõde on 600 mm ja paekivitäite tühikute

täiteks saab ära kasutada süvendatud pinnast. Ülejäänud osas võib täitena kasutada

jämepurdseid paekarjääri jäätmeid, tükeldatud lammutusjääke, liiva. Taaskasutamist

leidvad ja purustamisele kuuluvad materjalid ladustatakse Tellija poolt selleks ettenähtud ja

juba kasutusolevale platsile Kail nr 1.

Tööde kestuseks faarvaatri süvendamisel on arvestatud üks kuu, Kai nr 7 ja lainemurdja

ehitamiseks kuus kuud. Faarvaatri süvendamisel vabaneb heljum igal ekskavaatori tõstel,

umbes 30 korda tunnis. Kai ja lainemurdjate süvendamisel sõltub ekskavaatori töö

ehituselementide paigaldamisest. Kaadamisel vabaneb heljum praami põhja avamisel.

Seega sõltub kaadamise sagedus praamide mahutavusest.

11 Reostuskomponentide sisaldus Miinisadama akvatooriumi põhjasetetes. OÜ Altakon töö nr 4/2005, 2005

24

5. Rekonstrueerimis- ja süvendustööde eeldatav keskkonnamõju sadama

akvatooriumis ja kaadamiskohas

5.1. Hinnang süvendamise ja kaadamise käigus tekkiva heljumi levikule

Süvendus- ja kaadamistöödega kaasnev kõige olulisem keskkonnamõju on vee kvaliteedi

halvenemine põhjasetete liigutamisel vabaneva heljumi toimel. Vee kvaliteeti mõjutab

süvendamisel ja kaadamisel heljum, mille põhilised tekitajad on:

 süvendusmehhanismi kopast ülevooluga veepinnale sattunud osakesed;

 veopargase settebasseini tühjendamine põhja avamisel;

 madalas mereosas laeva sõukruvi poolt tekitatud turbulents.

Varasemad süvendustööd (Paldiski Lõunasadamas, Sillamäe sadamas, Muuga sadamas) ja

süvendustööde järgne seire on näidanud, et kui looduslikus olekus on heljumi hulk vees

kuni 10 mg/l, siis süvendamisel suureneb heljumi sisaldus 4 kuni 5 korda, kuid peale

süvendamise lõppu langeb heljumi sisaldus kiiresti ja looduslik foon taastub umbes ühe

nädala jooksul.

Heljumi moodustavad peamiselt peenetaralise liiva (osakeste suurus 0,100 kuni 0,050 mm),

aleuriidi (osakeste suurus 0,050 kuni 0,002 mm) ja peliidi (osakeste suurus väiksem kui

0,002 mm) osakesed. Heljumis esinevad liiva osakesed settivad kaevandamise piirkonnas.

Peenfraktsioonilised aleuriidi ja peliidi osakesed kanduvad sõltuvalt hoovustest ja

lainetusest kaugemale ja settivad seal. Hinnanguliselt ei ole süvendamise ja kaadamisega

kaasnev heljumi levik suurem laevade poolt sadama ekspluatatsioonis tekitatavast heljumi

liikumisest.

Miinisadama süvenduse maksimaalne kogumaht on kuni 50 000 m³, sellest ca 18 000 m³

sisebasseinis (ehituskaevikud) ja ca 32 000 m³ akvatooriumi välisosas (faarvaatri, idavärava

ja merepoolsete ehituskaevikute süvendamine). Põhilised faarvaatri süvendustööd tehakse

ühe kopaga umbes kuu aja jooksul, seega vette paisatav heljumi hulk on suhtelisest väike.

Heljumi levimine lahes sõltub tuultest ja hoovustest. Raskem fraktsioon levib üle väiksema

mereala, peenefraktsiooniline heljum levib kaugemale.

TTÜ Meresüsteemide Instituudi mudelarvutused Tallinna Vanasadama süvendamisel

näitavad 12

, et teoreetiliselt võib mõõdukate läänetuulte korral (tugevate tuultega

süvendamist ei toimu, nõrga tuule korral on heljum praktiliselt paigal) heljum jõuda Pirita

ranna piirkonda. Kirde-, põhja- ja loode- ning lõuna- ja edelatuule korral on heljumi levik

piiratud jäädes peamiselt sadama akvatooriumi lähedale. Ida- ja kagutuultest tekitatud

hoovuste korral kantakse heljum sadamast lääne suunas.

Vanasadamast ca 2,5 km lääne pool asuva Miinisadama faarvaatri süvendamisel tekkiv

peaaegu poole väiksem heljumi kogus vaevalt Piritani jõuab. Süvendustööde lõppedes

looduslik heljumi foon taastub.

OÜ Corson uurimuses 13

on matemaatiliselt modelleeritud Miinisadama sisebasseinis

süvendustööde settetranspordi protsesse sadama seisukohalt ekstremaalses olukorras, kui

mõjutava kirdetuule kiiruseks on 15 m/s ja laine sisebasseinis on kõige suurem.

12 Tallinna Vanasadama süvendustööde KMH aruanne. TTÜ Meresüsteemide Instituut, Tallinn 2006;

13 Väljaõppe- ja administratiivüksus. Ehitusaegne lainetuse ja sette transpordi matemaatilinemodelleerimine.

OÜ Corson töö nr 0505, Tallinn 2005.

25

Süvendusmehhanismi kopast veepinnale sattunud osakesele mõjub kahesuunaline

liikumine: horisontaalne tingituna hoovuse kiirusest ja roteeruv tingituna raskusjõust ja

lainetusega kaasnevast orbitaalkiirusest. Viimase mõjul erinevatel ajamomentidel

horisontaalkiirus kas väheneb või suureneb.

Üldistades nii Corson OÜ kui TTÜ Meresüsteemide Instituudi 14

, TÜ Mereinstituudi 15

, AS

Tallmac 16

erinevate tööde tulemusi ning võttes arvesse praktika kogemusi võib öelda, et

tegelikkuses jõuavad vabaneva heljumi kergemad fraktsioonid (raskematest rääkimata)

hoovuse suunas paari kilomeetri kaugusele. Juhul, kui tegemist on väga tugeva hoovusega,

siis ka kaugemale. Käesolevas töös vaadeldavas piirkonnas väga tugevaid hoovusi ei esine.

Arvutused, mis on tehtud ekstremaalsetele tingimustele, näitavad, et Tallinna lahe vette

sattuvad pinnase osakesed osaliselt ka sisebasseini süvendamisel. Seda põhjustab

Miinisadama akvatooriumi hoovuste iseloom, kus tekib kellaosuti pöörlemise suunaline

hoovuste tsirkulatsioon keskpunktiga peaaegu akvatooriumi keskel. Hoovuse sissevool

toimub põhiliselt lainemurdja idapoolse ava Peetri sadama poolselt välisküljelt, sama ava

kaudu toimub ka enamasti väljavool Tallinna lahte. Seevastu sadamabasseinist väljaspool

liigub piki Miinisadama lainemurdjat kellaosuti liikumisele vastassuunas tunduvalt suurema

kiirusega hoovus, kus vastavalt joonisel 3 (lisas 3) esitatud vektorite skaalale on hoovuse

kiirus kuni 0,2 m/s. See akvatooriumi tsirkulatsiooni suhtes vastassuunas pöörlev mass on

teguriks mis haarab kaasa akvatooriumist välja voolava vee massi koos heljumiga ja võib

seda kanda Tallinna lahte.

Antud tööpuhul võib eeldada, et laevatee süvendamisel jõuab heljum hoovuse suunas kuni

kolme kilomeetri, kaadamisel kuni kahe kilomeetri ja sisebasseinis ainult poole kilomeetri

kaugusele.

Paljasaare pinnasepuisteala asub süvendustööde piirkonnast ca 12 kilomeetri kaugusel

Tallinna lahe suhteliselt avatud osas, mistõttu on seal lokaalne hoovuste süsteem otseselt

seotud kogu lahe tsirkulatsiooniga. TTÜ Meresüsteemide Instituudi mudelarvutused

näitavad, et välja arvatud ida- ja läänetuulte korral tekib kaadamispiirkonnas suletud

tsirkulatsioon, mis hoiab hõljumit kaadamispiirkonna tsoonis. Kaadamiskoha lähistel on

üheks kriitilisemaks piirkonnaks Kopli laht, seda nii ökoloogiliselt kui ka sotsiaal-

majanduslikult (Stroomi rand). Mudelarvutused näitavad, et kõige intensiivsemalt võib

hõljum kanduda kaadamispiirkonnast Kopli lahte idatuulte korral.

Süvendatud materjali veoks kasutatakse alt avanevat praami. Säästliku transpordi

seisukohalt on Paljasaare pinnasepuisteala parim valik kuna asub võimalikest

kaadamiskohtadest (Aksi) süvendusalale kõige lähemal.

Põhjasetted on suhteliselt puhtad ja nende kaadamine Veeteede Ameti poolt

kinnitatud ja merekaardile kantud pinnasepuiste kohta Paljassaare lahes on lubatav.

Pikka aega kasutamisel olnud pinnasepuisteala senine kasutamise kogemus ei viita

kaadatud materjali kandumisele Tallinna lahte ja sellest tingitud ebasoovitavate

mõjude ilmnemisele.

Kumulatiivseid mõjusid ei esine.

14 Muuga sadama merekeskkonna seire aastatel 2001-2003. Aruanne. TTU Meresüsteemide Instituut. Tallinn 2003;

15 Sillamäe jäätmehoidla lõppkatte kaevandamine Narva lahes. Merepõhjaelustik, kalastik ja kalapüük. KMH

aruanne. TÜ Mereinstituut. Tallinn 2003;

16 Saaremaa sadama rajamise keskkonnamõju hindamine. Aruanna. AS TALLMAC, Tallinn 2003

26

5.2. Uute lainemurdjate mõju lainetusele ja hoovustele

Joonis 2 lisas3 kirjeldab lainetuse olukorda Miinisadama akvatooriumis ja selle vahetus

läheduses pärast lainemurdjate rekonstrueerimist.

Matemaatilisel modelleerimisel on kasutatud arvutiprogrammi MIKE21 mooduleid NSW

(Near Shore Wind Wave), HD (Hydrodynamic) ja ST (Sand Transport). Modelleerimise

aluseks on tuule statistilised andmed, mille on Miinisadama jaoks töödelnud Corson OÜ

(tööd nr 0502, 2005.a. ja nr 0505, 2005.a.). Vastavalt analüüsi tulemustele on käesolevas

töös aluseks valitud NE suunast puhuv tuul tugevusega 15 m/s. Niisuguse tuule suuna valik

on põhjendatud sellega, et risti lainemurdjaga murduvad lained tekitavad piki lainemurdjat

suurimad hoovuse kiirused, mis aga omakorda määravad võimalikud maksimaalsed

settetranspordi situatsioonid Mereväebaasi lainemurdja jalamil ja sissesõidukanali nõlvadel.

Lainetuse modelleerimisel on kasutatud kaheastmelist modelleerimist:

1. Suure arvutusvõrgu sammuga 10x30 m NE suunast alates Soome lõunarannikust;

2. Naissaare ja Aegna saarte vahelt Tallinna lahte sisse jooksvat lainetust väiksema

arvutivõrgu sammuga 4x12 m mooduli NSW abil laineväljade arvutamisel ja 4x4 m

sammuga moodulite HD ja ST abil hoovuste ning settetranspordi väljade

modelleerimisel. Seejuures on esimese astme arvutuste tulemusena leitud lainetuse

parameetrid Tallinna lahte sisenemisel võetud arvesse teise astme arvutuste

algtingimustena.

Arvutuste tulemusena on esitatud kaks teisele astmele vastavat arvutustulemust:

1. Tallinna lahes vastavalt eelpoolnimetatud algtingimustel tekkiva olulise

lainekõrguse (Hmo) väli (joonis 1 lisas 3);

2. Miinisadama lähimas ümbruses tekkiva olulise lainekõrguse (Hmo) väli (joonis 2

lisas 3), mille alusel on teostatud järgnev hoovustevälja modelleerimine.

Vastavalt joonisel 2 lisas 3 esitatud modelleerimise tulemustele tekib lainemurdja vahetus

ümbruses lainetuseväli, mille oluline lainekõrgus on vahemikus 0,48-0,51 m, kusjuures

viimane väärtus vastab ka Miinisadama akvatooriumisse sissesõidu avas tekkivale olulisele

lainekõrgusele. Nagu esitatud jooniselt näha tekib sisebasseinis NE tuulte korral

lainemurdja taha peaaegu sümmeetriline madala lainetusega tsoon. Samuti on

modelleerimise tulemustest näha, et ühe senise lainemurdjas oleva ava sulgemine on

oluliselt parandanud lainetuse olukorda sadama sees asuvate kaide ääres, kus enamike kaide

ääres oluline lainekõrgus ei ületa 0,24 m. Ka siis, kui üksiklaine amplituud lainemurdja ees

Tallinna lahel on kuni 0,9 m on Miinisadama akvatooriumi sees enamike kaide ääres

lainekõrgus alla 0,45 m.

Seega võrreldes uue projektlahenduse tulemusel tekkivat lainetust praeguse olukorraga, kus

Miinisadamas on lainemurdjas kaks sissesõiduava ja lahtine nurk Peetri sadama pool, siis

väljaspool lainemurdjat jääb olukord praktiliselt samaks ja olulise lainekõrguse väärtustes

suuri muudatusi ei ole. Küll aga mõjutab läänepoolse sissesõiduava sulgemine olukorda

Miinisadama sisebasseinis: sadamas tekib uue lahenduse tulemusena ala, kus lainetus

praktiliselt igasuguse tuule suuna korral kas puudub või on sedavõrd väikese amplituudiga,

et see ei tekita sildunud alustele mingisuguseid probleeme. Ainult idapoolse sissesõiduava

vastasküljel kaide 2 ja 3 piirkonnas ulatuvad olulise lainekõrguse väärtused kuni 0,4

meetrini, mille puhul üksiklaine amplituud võib tõusta 0,7 meetrini.

Seoses Tallinna lahe rannajoone liigendusega Paljassaare poolsaare idaküljel (Hundipea,

Miini-, Peetri, Lennusadam) tekib siin NE tuulega ümber Viimsi poolsaare Tallinna lahte

jooksva lainetusega terve rida hoovuse pööristsoone. Osa nendest tsoonidest on näha ka

27

joonisel 3 lisas 3 esitatud hoovuse modelleerimise tulemusi kujutaval skeemil. Siit selgub

ka, et Mereväebaasi sadama lainemurdja ees kujuneb välja selgelt orienteeritud hoovus.

Hoovus on suunatud praktiliselt risti üle kavandatud sissesõidu kanali ja kiiruse väärtused

selles on enamasti vahemikus 0,1-0,2 m/s. Hoolimata sellest, et lainemurdja sissesõiduavas

ulatub oluline lainekõrgus 0,5 meetrini on siin hoovuse seisukohalt surnud tsoon, milles

kiirused langevad vahemikku 0,09-0,05 m/s.

Miinisadama akvatooriumi sees tekib projektis esitatud lahenduse korral kellaosuti

liikumise suunaline hoovus, mille kiirus on äärmiselt madal: 0,02-0,08 m/s. Hoovus

suundub akvatooriumisse sisse pinnahoovusena Peetri sadamaga külgnevast avast ja sisse

voolanud vee mass väljub põhjahoovusena Tallinna lahte sama ava kaudu.

Lainemurdja rekonstrueerimisega kaasnev Läänepoolse värava sulgemine vähendab

sisebasseinis oluliselt lainetuse mõju ja vähesel määral muudab seal hoovuse kulgemist.

Väljaspool lainemurdjaid ei muutu midagi, ei hoovused ega lainetus.

5.3. Mõju põhjataimestikule, põhjaloomastikule, kalastikule

Põhjataimestik. Üldjuhul põhjasetete ammutamisega kaasneda võiv eutrofeerumine

avaldab nii positiivset kui ka negatiivset mõju põhjataimestikule ja –loomastikule.

Suurenenud toitainete kontsentratsioon stimuleerib taimede primaarproduktsiooni, tänu

millele halveneb vee läbipaistvus ning seda vähem jõuab vajalikku valgust veekogu

põhjani. Valguse läbitungimisvõime vähenemine tingib põhjataimestiku leviku alumise

sügavuspiiri vähenemise.

Positiivset mõju avaldab aga eutrofeerumine mõnedele põhjaloomastiku gruppidele. Tänu

suurele pelaagilisele produktsioonile tekib intensiivsem sedimenteerumine. Mis omakorda

avaldab positiivset mõju filtreerijatele ja detrivooridele toidubaasi suurenemise näol.

Sügavamad põhjataimestiku kooslused võivad asenduda filtreerija Mytilus edulis

kooslusega. Järjest suurenev sedimentatsioon võib aga pärssivalt mõjuda ka neile, kuna

filtreerimisaparaat võib ummistuda. Samuti võib tekkida hapnikupuudus põhjalähedastes

veekihtides.

Eutrofeerumisest tingitud rannikutsoonile iseloomulikud muutused on järgmised:

 primaarproduktsiooni suurenemine

 vetikate õitsemise suurenemine

 klorofüll a kontsentratsiooni suurenemine vees

 orgaanilise aine kogunemine põhja

 makrobentilise biomassi suurenemine ülevalpool halokliini

 hapnikudefitsiidi kasv põhjas

 vee läbipaistvuse vähenemine

 põisadru alumise sügavuspiiri tõus

 makrobentilise biomassi vähenemine allpool halokliini.

Põhjaloomastik. Madalaveelistel merealadel mõjutavad põhjaloomastiku arengut

peamiselt järgmised ökoloogilised tegurid:

 setete koosseis

 põhjataimestiku esinemine, taimestiku liigiline koosseis

 orgaanilise aine hulk vees ja setetes

 piirkonna hüdroloogia (temperatuuri-, soolsuse- ja hapnikurežiim põhjalähedases

vees, domineerivad hoovused, lainetuse mõju).

28

Põhjaloomastiku kooslused reageerivad selgelt ükskõik millise ülalnimetatud teguri

muutustele. Ammutustööde käigus toimuvad muutused piirkonna setete koosseisus ja eriti

merepõhja morfoloogias, vähemal määral ka põhjataimestiku kooslustes. Suureneb

orgaanilise aine sisaldus vees. Põhjaloomastik reageerib keskkonnatingimuste muutustele

järgnevalt:

 Süvendustööde piirkonnas valdav osa (praktiliselt kõik) põhjaloomastikust hävib

(tõstetakse setetega välja). Põhjafauna taastumine kestab kaks kuni kolm aastat.

 Töödega paisatakse vette põhjasetteid, mis võivad levivad hoovustega basseinist

välja (valdavalt kirdesse)

 Hõljumi kergem fraktsioon on toiduobjektiks põhjafaunale. Toitumistingimuste

paranemise tõttu kasvab lähipiirkonnas filtreerijate (toituvad vees olevast

hõljumist) ning detritofaagide (toituvad setetes ja setetel olevast orgaanilisest

ainest) arvukus ja biomass. Miinisadamast kirdes võib pärast süvendustöid tõusta

filtreerija tõruvähi ja detritofaagi balti lamekarbi arvukus ja biomass. Eriti

massiliselt võib areneda tõruvähi populatsioon.

 Muutused koosluste struktuuris toovad kaasa lühiajalise bioloogilise tasakaalu

kadumise. 2-3 aastat pärast süvendustöid loomastiku arvukus ja biomass langevad

Tallinna lahe rannikuvetes olevale tasemele.

Kalastik. Teoreetiliselt võib sadamate arendamisega seotud süvendustööde mõju

kalastikule olla mitmesugune ja sõltub põhiliselt süvendustööde mahust. Tööde käigus võib

toimuda kalade, kalamarja ja –larvide otsene füüsiline vigastumine ja hukkumine, kalade

elu- ja kudemispaikade hävimine. Vette sattunud heljumi tõttu võib väheneda

põhjataimestik, mis paljudele kalaliikidele on peamiseks kudesubstraadiks. Heljumi

kontsentratsiooni tõusuga vees võib heljum settida kalamarjale takistades marja varustamist

hapnikuga või muutes teda raskemaks, mistõttu kalamari langeb põhja ja hukkub.

Süvendustööd võivad mõjutada ka kalade toidubaasi. Mõju avaldub ühtede kalaliikide

toiduobjektide hävimises, aga teiste toiduobjektide massilises levikus, mistõttu võib

toimuda muutumine kalastiku liigilises koosseisus.

Kuigi Miinisadamas kavandatud süvendustööd on nii väiksemastaabilised (50 000 m 3 ) ja

läheduses ei ole teada suuri kudemiskohti, on kindlasti väiksemaid kudemiskohti, mistõttu

tuleb vältida süvendustöid kalade kudemise perioodil 15. aprillist juuni lõpuni.

Linnustik. Piirkonnas ei ole lindude pesitsusalasid. Küll aga ei lase seal toituvad luiged,

pardid, kajakad end süvendustöödest häirida, pigem loodavad toidulaua rikastumist.

Põhjasetete ammutamise ja kaadamise tegelik mõju, arvestades tööde väikest mahtu,

on nii põhjataimestikule kui –loomastikule talutav, kalastikule ja linnustikule

olematu.

5.4. Ehitus- ja süvendustöödega kaasnev müra

Mürafooni suurendab ajutiselt (ühe aasta jooksul) sadamas toimuv süvendus- ja ehitustööde

tegemine. Müraallikad võib tinglikult jagada kaheks: ehitustöödel ja süvendamisel

kasutatavad mehhanismid ning lammutus- ja ehitusmaterjale transportivad veovahendid.

Sotsiaalministri määrus "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning

ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" sätestab ka, kui kõrge võib

olla teeäärne müratase. Eristada tuleks piir- ja taotlustaset. Taotlustase võetakse aluseks

uute elurajoonide planeerimisel ja maantee-ehitusel. Juba olemasoleva liiklustrassi äärsete

elamute ja segaalade jaoks on kehtestatud liiklusmüra piirtasemeks elamu teepoolsel küljel

päevasel ajal 65dB ja öisel ajal 60dB. Vastavalt määrusele ei tohi ehitustööde müra

29

ekvivalenttase ületada segaaladel öösel 50dB ja maksimaalne müratase öösel ei tohi ületada

ekvivalenttaset enam kui 10dB(A) võrra. Kui liiklusmüra ületab hoone välisküljel piirtaset,

tuleb leida võimalusi müra vähendamiseks või leevendamiseks.

Mürataset on võimalik nii mõõta kui ka arvutada. Arvutamise kahjuks räägib vastavate

metoodikate paljusus ja mõneti erinevad tulemused. Näiteks kehtivad Eestis kasutatava

arvutusmeetodi tulemused ainult 7,5 meetri kaugusel äärmise sõiduraja servast ning 1,5

meetri kõrgusel sõidutee pinnast. Mõõtmise puudus on see, et tulemus saadakse mingi

ajahetke kohta, mis ei pruugi tegelikkust piisavalt kirjeldada. Mõõtmismetoodika õige

valikuga saab seda vältida. Parim tulemus saadakse, kui mürataset nii mõõdetakse kui

arvutatakse.

Miinisadama lainemurdjate renoveerimisel toimuvad süvendamis- ja ehitustöödel tekkiv

müra ei tohiks olla probleemiks Mereväebaasi lähima elurajooni elanikele, sest elamud

paiknevad töötsoonist piisavalt kaugel (umbes 1000…1200 m töötsoonist lõuna pool).

Üldjuhul toimuvad tööd päevasel ajal. Küll võib aga müra häirida baasi territooriumil

paiknevate kursantide öörahu, kui tööde kiiremaks läbiviimiseks võib tekkida vajadus

töötada ööpäevaringselt. Öisel ajal peab vältima müra tekitavaid töid nagu olemasolevate

lainemurdjate betoonseinte lammutamine, ehitusmaterjalide vedu läbi linna.

Tööstuse tänava elanikke võib häirida lisanduv transport niigi raskevedudega koormatud

tänaval. Ekspertide arvutuste alusel lisandub päevas senisele liiklushulgale vaid 5 reisi

(edasi-tagasi 10 sõitu), mis ei tohiks päevast mürataset selles piirkonnas oluliselt

suurendada, öösel aga vedusid ei toimu.

5.5. Mõju piirkonna elanikele ja naabersadamatele

Miinisadama kaide renoveerimine ja süvendustööd ei põhjusta ebamugavusi lähima

elurajooni elanikele ega naabersadamate – Hundipea ja Peetri - tegavusele. Tööde

läbiviimine ei too endaga kaasa olulisi muudatusi lähipiirkonna liikluskorralduses. Tööstuse

tänava elanikke häiriv lisanduv transport ei tohiks ekspertide arvates niigi raskevedudega

koormatud tänaval päevast mürataset oluliselt suurendada.

Kavandatav tegevus sadama lähima ümbruse elanikke ei mõjuta, nende tervist, vara

või elukeskkonda ei kahjusta.

5.6. Kordustööde vajaduse hinnang

Settetranspordi modelleerimisel olid aluseks piki sissesõidukanali telge IPT

Projektijuhtimise OÜ geodeetilise uuringu tulemused ja muud olemasolevad andmed

Tallinna lahe selle piirkonna merepõhja pinnaste omaduste kohta. Mere põhjas on tegemist

muda ja savimölli kihtidega, mille lõimiskõverad näitavad, et selles piirkonnas mere põhja

materjal koosneb praktiliselt peeneteralistest setetest. Sissesõidukanali süvendamisega

paljastuvad nõlvadel savi ja moreenkihid. Teostatud modelleerimise tulemusena leitud

maksimaalsete lainekõrguste ja hoovuste kiiruse korral toimub üle 7 m sügavusega vees

vähese intensiivsusega settetransport ca ±0,0005 m/ööpäevas. Et selliseid ekstremaalse

tuule päevi esineb Mereväebaasi sadama suudmealal harva, võib eeldada, et süvendatud

sissesõidukanali täis uhtumist ei toimu.

Mereväebaasi siseakvatooriumis, nagu juba eelnevalt on kirjeldatud, on hoovuse kiirus

madal. Seetõttu puudub siin lainetuse või hoovuse tagajärjel võimalik põhja kõrguse

muutumine. Erandiks on lainemurdja ava ja idapoolne Peetri sadamaga piirnev ava, mille

kaudu toimub veevahetus Miinisadama akvatooriumis. Siin ulatub sette liikumine samale

30

tasemele kui sissesõidukanali lähistel ±0,0005 m/ööpäevas. Kuid siingi on settaine ümber

paiknemine väikese tõenäosusega.

Kordussüvendamise vajadust ei ole oodata isegi pikema ajavahemiku jooksul.

5.7. Keskkonnariski analüüs (sh pärast tööde lõppu)

Keskkonnamõju hindajad on lähtudes püstitatud eesmärkidest analüüsinud Miinisadam uue

kailiini rajamisel ja lainemurdjate rekonstrueerimisel tekkivaid võimalikke

keskkonnaohtusid ja arvestades ekspertide arvamuste ja soovitustega leidnud, et

kavandatud projektide elluviimine mõjutab keskkonda ajutiselt, ainult ehitus- ja

süvendustööde ajal. Umbes aasta jooksul merekeskkonna endine olukord taastub. Tööde

tulemusena paranevad oluliselt laevade kai ääres seismise tingimused suure lainetuse

korral. Samuti paranevad navigatsiooni tingimused laevade sadamasse sisse- ja väljasõidul.

Eeldades sadamabasseinis võimalike lõhkekehade olemasolu, tuleb süvendustöödel

kasutada eriettevalmistuse saanud töötajaid ja piirata baasi töötajate viibimist töötsoonis.

Kõrvaliste isikute pääs sõjasadamasse on niigi välistatud.

Kõigi rekonstrueerimistöödel kasutatavate konstruktsioonide keskkonnaklassid on valitud

sõltuvalt materjalist ja selle kasutuskohast vastavalt keskkonda mittekahjustavatele

normidele. Ilmastikuoludele allutatud betoon- ja raudbetoon-konstruktsioonid – klass XC4

+ XS2/XS3 + XF4, vees ja pritsmete tsoonis paiknevad mittesissebetoneeritavad teras-

konstruktsioonid – klass C4, vastavalt normidele ISO/FDIS 12944-2 ja ENV 206. Kai ja

lainemurdjate konstruktsioonide kavandatud kasutusiga on vähemalt 50 aastat.

Ehitustööde järgselt mõjutab keskkonda ainult laevade liikumine sadama akvatooriumis.

Avariilise kütuselekke korral käitutakse sadama eeskirjas ettenähtud käsuliinide alusel.

5.8. Olulise keskkonnamõju hinnang

Kõige olulisem keskkonnamõju süvendustöödel on vette sattuva heljumi mõju vee-

elustikule. Miinisadama lainemurdjate renoveerimisel on süvendustööde ja kaadamise mõju

merevee kvaliteedile märgatav vahetult piirnevatel aladel. Kuna süvendusmaht ning seega

ka päevas vette sattuda võiv heljumi kogus on väike, on heljumi sisalduse suurenemine

ebaoluline ning ei avalda arvestatavat mõju põhjaelustikule ega kalastikule. Negatiivne

mõju on ajutine ja looduslik heljumi foon taastub ligikaudu ühe nädala jooksul peale

süvendustööde lõppemist.

Tabelis 5.1 on toodud üldistus nii Corson OÜ kui TÜ Mereinstituudi, TTÜ Meresüsteemide

Instituudi, AS Tallmac tööde aruannetes (uuringud, seired, keskkonnamõju hinnangud)

sisalduva info ning praktikas kogetu alusel. Tegelikkuses jõuavad süvendamisel vabanevad

heljumi kergemad fraktsioonid (raskematest rääkimata) hoovuse suunas paari kilomeetri

kaugusele.

Tabel 5.1. Süvendustöödest tingitud heljumi tekkimise tõenäosus, ulatus, kestus

Mõju

Heljumi levik

süvendamise ajal

akvatooriumi avaosas

Heljumi levik

süvendamise ajal

sisebasseinis

Heljumi levik

kaadamiskohal

Negatiivne

mõju

kalastikule

Tõenäosus esineb esineb esineb väike tõenäosus

Kestus kuni 1 kuu jooksul kuni 6 kuu

jooksul

kuni 6 kuu

jooksul

ühel kudemis-

perioodil

Pöörduvus ei ole pöörduv ei ole pöörduv ei ole pöörduv ei ole pöörduv

31

Ulatus max 3 km hoovuse

suunas

max 0,5 km

basseinist väljuva

hoovuse suunas

max 1 km

hoovuse suunas

mõjualal

koelmud

puuduvad

Toime ebaoluline ebaoluline ebaoluline ebaoluline

Sagedus tsükliline, sagedus ca

30 korda tunnis

tsükliline,

sagedus sõltub

ehituselementide

paigaldamisest

tsükliline,

sagedus sõltub

kasutatavate

praamide

mahutavusest

tsükliline

Tähtsus ebaoluline ebaoluline ebaoluline ebaoluline

32

6. Negatiivse keskkonnamõju vältimise või leevendamise võimalused

Nagu iga ehitusega, kaasneb ka Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise ja laevatee

süvendamisega nii positiivne (lainetuse poolt kaitstum, ohutum ja visuaalselt ilusam sadam)

kui negatiivne (ehitusaegne müra ja heljumi liikumine mereelustiku elukeskkonnas) mõju.

Kai nr 7A ja lainemurdjate rekonstrueerimisega kaasnev positiivne mõju avaldub:

 läänepoolse sissesõiduava sulgemise tulemusel tekib sadamas ala, kus lainetus

praktiliselt igasuguse tuule suuna korral kas puudub või on sedavõrd väikese

amplituudiga, et see ei tekita sildunud alustele mingisuguseid probleeme;

 praegused avariilised, keskkonnale ja laevaliiklusele ohtlikud kaid ja lainemurdjad

asendatakse kõigile normidele vastavate kommunikatsioonidega kaasaegsete

sadamaehitistega;

 väheneb veelgi jääkreostuskolde nr 14 reostuspotentsiaal.

Süvendus- ja ehitustööde aegne negatiivne keskkonnamõju avaldub:

 olemaoleva põhjaelustiku hävitamises süvendustööde ja puisteala piirkonnas - mõju

kestab aasta, siis hakkab endine olukord taastuma;

 süvendamisel vabaneva heljumi levikul akvatooriumi piiridest välja - mõju on

ajutine (algne seisund taastub umbes nädalaga) ja arvestades süvendusmaterjali

väikest mahtu – ebaoluline;

 ehitus- ja süvendustöödel kasutatava tehnika müra levikus lähimatele elamutele -

mõju on ajutine ja ebaoluline.

Negatiivse keskkonnamõju leevendamiseks soovitame:

 Vähendamaks heljumi levikut tööpiirkonnast kaugemale Tallinna lahte tuleb

süvendustöid teha võimalikult vaikse ilmaga või tuultega, mis ei kanna veemasse

akvatooriumist välja vaid soosivad heljumi kiiret settimist (kirde-, põhja- ja loode-

ning lõuna- ja edelatuule korral on heljumi levik piiratud jäädes peamiselt sadama

akvatooriumi lähedale). Põhiline on jälgida heljumi liikumist, sest tuule tugevus

üksinda ei määra heljumi levikut, olulised on tekkiva hoovuse suund ja tugevus.

Tuule tugevus määrab ära süvendusvahendite kasutamise ohutuse. Tuule kiirus 10

m/s akvatooriumi avaosas on piir, millest suurema tuulega süvendus- ja

kaadamistöid pole mereohutuse seisukohalt võimalik teha. Sisebasseinis on selliseks

tuule piirkiiruseks 15 m/s. Süvendajatel on täpsed eeskirjad kasutatava tehnika

merekindluse kohta ja anemomeetrid tuule tugevuse mõõtmiseks.

 Kalastiku kaitse seisukohast ei ole soovitav süvendustöid teha enamuse kalade

kudemisajal mai algusest juuni lõpuni.

 Ehitustööde ajal tuleb tagada kehtiva keskkonnaalase seadusandluse täitmine,

vältida merepõhja reostamist ehitusprahiga ning jälgida ehitusmehhanismide

tehnilist korrasolekut, et ära hoida võimalikke lekkeid. Selline nõue on esitatud ka

tehnilises projektis.

 Ehitusaegse lammutus-, ehitus- ja süvendustööde tegemise ajal peab ehitustööde

läbiviija vältima sadama naabruses asuvatel elamualadel normatiivse mürataseme

ületamist ning vältima öisel ajal materjalide vedusid ja mürarikkaid lammutustöid.

33

7. Loodusvarade kasutamise otstarbekus, kavandatava tegevuse vastavus

säästva arengu põhimõtetele, keskkonnaseire vajadus

7.1. Loodusvarde kasutamise otstarbekus ja vastavus säästva arengu

põhimõtetele

Vastavalt Säästva arengu seadusele (RT I 1995, 31, 384; 1997, 48, 772; 1999, 29, 398; 2000, 54,

348; 2005,15, 87) tuleb kõigis toiminguis lähtuda looduskeskkonna ja loodusvarade säästliku

kasutamise printsiibist st tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud

ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades.

Loodusvaradest leiab kasutamist killustik kaielementide betoonis ja kai alusena, paekivi tükid ja liiv

ning süvendatud pinnas kaitaguse ruumi täiteks, lainemurdja nõlvade täiteks on paemurd.

Paekivitäite maksimaalne mõõde on 600 mm. Vaheldumisi paekivitäitega saab kasutada ära

süvendatud pinnast, vähendamaks kaadamispaika veetava pinnase mahtu. Ülejäänud täitemahuna

võib kasutada paekivi või liivpinnast.

Idavärava ja tulepaakide tornide vundamentide juures lammutatakse olemasolevate

lainemurdjate pealisehitus. Samuti lammutatakse osaliselt kaide 7 ja 7A merepoolses

servas olev raudbetoonist tugimüür. Lammutamise käigus saadavat mineraalset materjali

tuleks kasutada täiteainena, purustades materjali eelnevalt suuruseni 600 mm.

Taaskasutamist leidvad materjalid ladustatakse Tellija poolt selleks ettenähtud platsile.

Juhul kui lammutustööde käigus leitakse reostunud pinnast või muu reostusallikas tuleb

reostuse ulatus fikseerida ja vajadusel läbi viia eriuuringud. Reostust käideldakse vastavalt

keskkonnaministri 24.04.2004. aasta määrusele nr. 27 ja Tallinna Jäätmehoolduseeskirjas

esitatud korrale ja tingimustele.

Kogu tegevus Miinisadama rekonstrueerimisel on üles ehitatud säästva arengu põhimõttele

– minimaalselt kahjustada keskkonda ja maksimaalselt kasutada süvendamisel ja

lammutamisel tekkivaid ressursse.

7.2. Keskkonnaseire vajadus

Praegu toimub Miinisadama kailiinide rekonstrueerimine, mille ajal jälgitakse vastavalt

kaide renoveerimise seireprogrammile heljumi sisaldust vees ja raskemetallide ning

naftaproduktide sisaldust põhjasetetes järgmistes punktides (Lambert-Est 97):

Punkt X (m) Y (m)

1 6591200 541450

2 6591300 541350

3 6591400 541170

4 6591500 541000

Lainemurdjate ehitamisel pinnasetöödega kaasneva heljumi leviku jälgimine toimub

ehitusjärelvalve käigus iga päev. Süvendamine peatatakse, kui täheldatakse märgatavat

heljumi kandumist sadama akvatooriumist välja.

Peale kailiinide ehitustööde lõppemist on soovitav jätkata heljumi leviku seiret

ülalnimetatud punktides kuni kõigi süvendamisega seotud tööde lõppemiseni

Miinisadamas. Praktiliselt nädala jooksul peale süvendustööde lõppemist on kogu liikvele

läinud heljum settinud või eemale kantud. Kuna setete reostusproovide tulemused vastavad

normidele võib loobuda ka raskemetallide ja naftaproduktide seirest.

Mereelustik saab šokist üle ja algab taastumisprotsess.

34

8. Vastavus arengukavadele, kohalikele planeeringutele ja keskkonna-

alastele õigusaktidele

8.1. Miinisadama vastavus planeeringutele ja arengukavale

Tallinna üldplaneering 2000, mis on kehtestatud Tallinna Linnavolikogu poolt

11.01.2001 sätestab, et kõige olulisemaks arenduspiirkonnaks kujuneb lähiaastatel

linnakeskuse laiendamine endistele sadamaaladele, millega teostatakse tallinlaste ammune

unistus – avada linn merele. Üldplaneering on lähtealuseks täpsema käsitlusega linnaosade

üldplaneeringute ja väiksemate linnaalade – asumite, kvartalite, kruntidetele

detailplaneeringutel.

Tallinna üldplaneeringus 2000 on öeldud, et Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi

riigikaitselised sadamad on otstarbekas koondada ühte tsooni Kopli poolsaare lõunakaldal,

praeguse Bekkeri sadama ja osaliselt Vene-Balti sadama alale. See võimaldab tulevikus

võtta Miinisadama kasutusele väikelaevade reisisadamana.

Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering, mis algatati Tallinna

Linnavolikogu otsusega nr 410, 20.12.2001. a. ja kehtestati 9.12.2004, on selle linnaosa

täpsema käsitlusega üldplaneering. Planeeringus on läbi viidud sadamate ja sadamakohtade

tsoneerimine juhtfunktsioonide järgi. Eesmärgiks on suunata arendustegevust sadamaaladel

vastavuses nimetatud üldplaneeringuga.

Juhindudes sadamate ja sadamakohtade asendist, praegusest kasutusest, väljaarendatusest,

navigatsioonilistest ja transpordilogistilistest eripäradest ning perspektiivsetest kasutus-

võimalustest ja otstarbekusest, on täpsemalt kirjeldatud .planeeritava piirkonna sadamaid ja

sadamakohti ning nende arendusvõimalusi. Selles on öeldud, et Miinisadam on kasutusel

riigikaitselise sadamana. Kaitseministeerium sadama veeala laiendust ei planeeri.

Kavandatakse olemasolevate kaitseehitiste ja sildumisehitiste rekonstrueerimistöid, sadama

basseini idavärava sulgemist ning läänevärava laiendamist ja kaitset kirdesuunalise

lainetuse eest. Lisaks olemasolevatele sildumisehitistele planeeritakse ujuvate

sildumisehitiste kasutamist. Sadama rekonstrueerimiskava ei näe ette sadama ala läbiva

raudtee kasutamist Miinisadamast kagupoole jäävate sadamate varustamiseks.

Kaitseministeeriumi arengukava järgi loetakse Merebaasi sadamat Kaitseministeeriumi

arengut soodustavaks teguriks, sest seal baseerub kogu Eesti Vabariigi mereväe laevastik ja

võetakse vastu NATO ja teiste kaitsesuunitlusega organisatsioonide laevu. Arengut

takistavateks teguriteks on aga sadama amortiseerunud infrastruktuur ja sadama

mahajäämus kaasaegsele militaarsadamale esitatavatest nõuetest.

Merebaasi sadama rekonstrueerimisprojektiga kavandatav tegevus on seega vastavuses

arengukavaga, sest rekonstrueerimisprojektiga kavandatava tegevuse põhieesmärgiks on

sadama kaasaja nõuetele (sh keskkonnanõuetele) vastavusse viimine.

Kaitseministeeriumi poolt on algatamisjärgus kinnistu detailplaneering, millega

lahendatakse kinnistu edasise hoonestamise, amortiseerunud hoonete lammutamise ja

heakorrastamisega seotud probleemid väljaspool käesolevat projekteerimisala.

Miinisadamas toimuvad ja kavandatavad rekonstrueerimistööd on vastavuses

Tallinna sadamate ala üldplaneeringuga ja Kaitseministeeriumi arengukavaga.

35

8.2. Vastavus õigusaktidele ja piiriülese keskkonnamõju hinnang

Taotlus vee erikasutusloa saamiseks on esitatud Keskkonnaministeeriumile vastavalt

Veeseaduse (RT I 1994, 40, 655 ja selle redaktsioonid) § 8 lõike 2 punktile 6 – toimub

veekogu süvendamine või veekogu põhja pinnase paigaldamine. Kavandatavate

süvendustööde käigus ammutatakse merest ca 49 000 m 3 pinnast, mis enamuses kaadatakse

kinnitatud pinnasepuiste kohta Paljassaare lahes.

Keskkonnamõju hindamise algatas Keskkonnaministeerium arendaja poolt esitatud

tegevusloa taotluse alusel vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele (RT I 2005, 15, 87), sest kavandatud tegevus on

kantud ülalnimetatud seaduse §6 lõikes 1 toodud loetelusse (punkt 17: mere süvendamine

alates pinnase mahust 10 000 m 3 , merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust

10 000 m 3 ).

Pinnase reostushinnang on antud lähtudes keskkonnaministri määrusest nr 12,

02.04.2004.a. Pinnases ja põhjavees ohtlike ainete sisalduse piirnormid

(RTL 2004, 40, 662) ja Vabariigi valitsuse määrustest nr 44, 21.08.2001 Veekeskkonnale

ohtlike ainete nimistud 1 ja 2 (RTL 2001, 104 1434) ning nr 36, 24.01.1995.a.

Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise aluste kinnitamine. Viimase

järgi loetakse tööstustsooni kuuluvaks nii transpordimaa kui riigikaitsemaa ja seega ka

militaarse sadama ala. Sellest tulenevalt ei tohi reostuskomponentide sisaldus pinnases

(põhjasetetes) ületada piirarvu tööstustsoonis. Kuna määratud reostuskomponentide

sisaldus põhjasetetest võetud proovides jäi valdavalt väiksemaks isegi piirarvust elutsoonis

(vt ptk 3.4), siis ei ole ka vastunäidustusi sobiva süvendusmaterjali kasutamiseks ehitatava

kailiini ja rekonstrueeritava lainemurdja tagasitäiteks.

Piiriülese keskkonnamõju hindamist ja teavitamist Eesti Vabariigis reguleerivad

alljärgnevad dokumendid:

- Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon (Helsingi konventsioon),

vastu võetud 19.04.1995. a. ja Helsingi Komisjoni soovitus nr. 17/3,

Informatsioonist ja konsultatsioonidest uute rajatiste ehitamisel, mis võivad

mõjutada Läänemere seisundit;

- Piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsioon, vastu võetud 15.11.2000.a.

- Eesti ja Soome valitsuste vahel sõlmitud kokkulepe piiriülese keskkonnamõju

hindamise kohta (RT II, 2002, 16, 70) allkirjastatud 21.02.2002.a.

Eesti keskkonnastrateegia ega Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsiooni

ratifitseerimise seadus ei anna kahjuks keskkonnaseisundi hindamiseks selgeid ja

mõõdetavaid eesmärkkriteeriume (sihtväärtusi), seetõttu ei ole võimalik analüüsida ka

nende konkreetset täitmist.

Kavandatavate tööde maht laevasõidutee süvendamisel ning lainemurdjate ja uue kai

rajamisel ei tekita piiriülest keskkonnamõju ei ehitustööde ajal ega ka sadama edasisel

kasutamisel. Praktiliselt ainus tegevus, mis võib ulatuda üle sadama akvatooriumi piiri

(kuid mitte üle riigipiiri) on mudelarvutustega prognoositud ehitusaegne heljumi levik.

Heljumi levik on seda laialdasem, mida tugevam on tuul, kuid suurema kui 15 m/s puhuva

tuule korral vastavalt ohutusnõuetele süvendustööd lõpetatakse.

36

9. Alternatiivide võrdlus

Välja pakutud alternatiivide (vt pt 4.1) hindamisel olid aluseks ekspertide kogemustel

põhinevad arvamused ja mudelarvutuse tulemused. Kõik eksperdid andsid hinnangu

erinevatele mõjudele intervallskaalas +3 kuni –3. Negatiivse mõju puhul anti hinnang

miinus väärtustes, positiivse mõju puhul pluss väärtustes ja 0 näitas mõju puudumist. (vt

Tabel 9.1.)

Alternatiiv 1.

 süvendamisel kasutatakse ühekopalist ekskavaatorit seega heljumi teke väiksem ja

mõjud mereelustukule lühiajalised (vaid süvendustööde ajal) ja väikese ulatusega;

 süvendatud pinnast kasutatakse osaliselt tagasitäiteks;

 lääne värava sulgemine lõpetab suurte lainte pääsu sadamabasseini;

 kai 7A arvelt suureneb sadama võimalus suuremate laevade vastuvõtuks.

Alternatiiv 2(0 variant).

 süvendamist ei toimu ja ei ole negatiivset mõju mereelustikule;

 lainemurdja kordategemisest loobumine viib lagunenud lainemurdja purunemiseni

ja sadamabasseinis settinud kogu muda väljakandumisele Tallinna lahte.

Tabel 9.1. Kokkuvõte eksperthinnangutest alternatiividele

Mõjud Alternatiiv 1 Alternatiiv 2

Heljumi teke ja liikumine süvendamisel -2 0

Heljumi teke ja liikumine kaadamiskohal -2 0

Heljumi mõju põhjataimestikule -1 0

Heljumi mõju põhjaloomastikule -1 0

Heljumi mõju kalastikule 0 0

Heljumi mõju linnustikule 0 0

Pinnase osaline kasutamine tagasitäieks 3 0

Mõju sadama ohutusele 3 -3

Sotsiaal-majanduslikud mõjud 3 -3

KOKKU 0 -6

Alternatiiv 1 on eelistatum keskkonna (kopaga süvendamisel tekib vähem heljumit, osa

pinnasest kasutatav tagasitäitena) ja sadama ohutuse (suur laine ei ulatu sadamabasseini)

kui ka majanduslikust (lisanduv kai 7A võimaldab suuremate laevade vastuvõttu)

seisukohast. Esimene variant vastas ka tellija soovile ja projektlahenduses käsitletakse

esimest lahendusvarianti.

Alternatiiv 2 (0 variant), kas peale kailiinide rekonstrueerimistööde lõpetamist jätkata

lainemurdjate rekonstrueerimisega või jätta seis endiseks, kahtlusi ei tekitanud. Sadama kui

terviku seisukohast ei ole tööde lõpetamine praeguses faasis enam otstarbekas.

Renoveeritud kaidega sadam jääb purustatud lainemurdjate tõttu tormide meelevalda, mis

on ohtlik laevadele ja mõjub halvasti Eesti mereväe prestiižile. Seega valik, kas peale

kailiinide rekonstrueerimistööde lõpetamist, jätkata lainemurdjate rekonstrueerimisega või

ei, langeb lainemurdjate rekonstrueerimise kasuks.

37

Esialgselt programmi koostamise käigus välja pakutud alternatiiv pinnasepumba

kasutamiseks süvendustöödel osutus kaide rekonstrueerimistöödel saadud kogemustele

tuginedes mittekasutatavaks.

Tavaliselt hooldussüvendamisel kasutatav muda ja liivpinnase süvendamiseks mõeldud

pinnasepumpa ei ole otstarbekas kasutada Miinisadamas esinevate savipinnaste tõttu.

Savipinnased ei ole nidususe tõttu pumbatavad, pealmise mudakihi pumpamist segavad

idaväravas kivid ja muulide ääres praht. Ka tekitab hüdropump oluliselt rohkem heljumit

kui ühekopaline ekskavaator. Seetõttu on ainsaks variandiks pöördkopp ujuvalusel, mis

sobib nii konsolideerunud muda ja ka kõvade pinnaste süvendamiseks. Takistuseks ei ole

ka pehmete pinnaste hulgas olevad kivid ja praht, mille saab ekskavaatoriga pinnale tõsta.

Mitmekopalise süvendaja kasutamist takistab savipinnaste suur osakaal süvendatava mahu

hulgas.

Küllalt kulukale põhjasetete kaadamisele on alternatiiviks setete osaline (põhiliselt

moreeni) kasutamine kai ja lainemurdjate ehitamisel tagasitäitena. Nii keskkonna-

kaitselisest kui majanduslikust seisukohast on see kõige ökonoomsem lahendus süvendatud

pinnase käitlemiseks, sest puudub vajadus süvendatava pinnase ümber laadimiseks.

38

10. Ülevaade KMH programmi ja aruande avalikustamise tulemustest

KMH programmi ja aruande avalikustamisest teatati Ametlikes Teadaannetes ja

Postimehes. Avaliku väljapaneku ajal oli nii programmi kui aruandega võimalik tutvuda

Keskkonna-ministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonnas, OÜ-s E-

Konsult ja Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel. KMH programmi avalik arutelu

toimus 26. mail ja KMH aruande avalik arutelu 2. augustil k.a. AS E-Konsult ruumes.

Üldsus ega kohalikud elanikud ei ilmutanud huvi Miinisadamas kavandatavate tööde vastu.

Programmi ja aruande avalikust arutelust võtsid osa vaid projektiga seotud isikud.

Arutelude protokollid ja osavõtjate nimekirjad on toodud aruande lisas.

Kirjalik ettepanek KMH programmi täiendamiseks (vt lisa 1.5) laekus ainult Keskkonna-

ministeeriumilt, mida ka programmi täiendamisel arvestati. Korrigeeritud KMH programmi

heakskiitmisest teatas Keskkonnaministeerium oma kirjaga 21.06.2006. (Lisa 1.8).

Kirjalikult esitasid küsimusi ja tegid ettepanekuid KMH aruande täiendamiseks

Keskkonnaministeerium (vt lisa 1.11) ja Tallinna Keskkonnaamet (vt lisa 1.12). Vastused

Keskkonnaministeeriumi ja Tallinna Keskkonnaameti kirjalikele ettepanekutele on toodud

vastavalt lisades 1.13 ja 1.14. Pärast aruande täiendamist tehtud ettepanekuid esitas

Keskkonnaministeerium täiendavaid küsimusi ja ettepanekuid (kiri lisas 1.15), millele

vastati (kiri lisas 1.16) ja täiendati aruannet veel kord. Korrigeeritud KMH aruanne on

esitatud Keskkonnaministeeriumile heakskiitmiseks.

39

11. Kokkuvõte

Keskkonnamõju hindajate seisukoht on, et Miinisadama kaide renoveerimise jätkamine,

lainemurdjate rekonstrueerimine ja laevatee süvendamine mõjutavad keskkonda, kuid

oskuslikul tegutsemisel ja leevendavaid soovituse arvestades on mõju ebaoluline või

ajutine. Tähelepanu väärivad põhiliselt kaks probleemi: reostuskomponentide sisaldus

põhjasetetes ja süvendamisel vabaneva heljumi kandumine Tallinna lahte. Kõik muud

mõjud ei ole keskkonnale ohtlikud.

 Raskemetallide keskmine sisaldus uuritud proovides oli madalam vastava metalli

sihtarvust pinnases ja naftaproduktide sisaldus madalam piirarvust elutsoonis. Seega on

tegemist praktiliselt puhaste setetega, mille kaadamine merre on lubatav.

 Süvendustööde ja kaadamise mõju merevee kvaliteedile ja mereelustikule on oluline

töötsooniga vahetult piirnevatel aladel, kuid see mõju on ajutine. Olukord taastub

süvendustööde lõppedes. Kumulatiivseid mõjusid ei esine.

 Lainetuse ja hoovuse modelleerimine on näidanud, et projekti järgi renoveeritud

lainemurdjast väljaspool jääb olukord praktiliselt muutumatuks: oluline lainekõrgus ca

0,5 m ja hoovuse kiirus piki lainemurdjat 0,2 m/s. Miinisadama sisebasseinis paraneb

olukord tunduvalt - enamike kaide ääres lainetust praktiliselt ei teki.

 Setete liikumise seisukohalt näitab teostatud modelleerimine, et hoolimata sellest, et nii

sadama ees, kui eriti sadama sees on tegemist peeneteralise fraktsiooniga, on tuule poolt

genereeritud lainetuse ja selle tagajärjel tekkiva hoovuse mõju minimaalne.

Sissesõidukanali ja sissesõiduava läheduses tekib suhteline tasakaal, mille juures põhja

muutused on piirides ±0,0005 m/ööpäevas. Seega pole oodata süvendatud

sissesõidukanali täis uhtumist isegi pikema ajavahemiku jooksul.

Kogu tegevus Miinisadama rekonstrueerimisel on üles ehitatud säästva arengu põhimõttele

– minimaalselt kahjustada keskkonda ja maksimaalselt kasutada süvendamisel ja

lammutamisel tekkivaid ressursse.

Kokkuvõttes võib öelda, et Miinisadama lainemurdja renoveerimine ei kujuta keskkonnale

märkimisväärset ohtu.

40

12. Kasutatud materjalide loetelu

1. Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimine. Tööprojekt I

köide. Seletuskiri, asendiplaan ja süvendustööd. OÜ EstKONSULT töö nr A569,

2006;

2. Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimine. Tööprojekt II

köide. Ehituskonstruktsioonid. OÜ EstKONSULT töö nr A569, 2006;

3. Miinisadama kaide profiiluuring ja allveeülevaatus. Tuukritööde OÜ aruanne, 2004;

4. Topo-geodeetilised uurimistööd. REIB OÜ töö nr TT-1354, 2004;

5. Miinisadama kaide rekonstrueerimine. Geotehnika aruanne. IPT Projektjuhtimine

OÜ töö nr.04-11-0436, 2004;

6. Miinisadama lainemurdjad. Geotehnika aruanne. IPT Projektjuhtimine OÜ töö

nr.05-07-0521, Tallinn 2005;

7. Reostuskomponentide sisaldus Miinisadama akvatooriumi põhjasetetes. OÜ

Altakon Grupp töö nr 4/2005, 2005;

8. Tallinna Vanasadama süvendustööde KMH aruanne. TTÜ Meresüsteemide

Instituut, Tallinn 2006.

9. Saaremaa sadama rajamise keskkonnamõju hindamine. Aruanne. AS TALLMAC,

Tallinn 2003.

10. Väljaõppe- ja administratiivüksus. Ehitusaegse lainetuse ja sette transpordi

matemaatiline modelleerimine. OÜ CORSON töö nr 0505, Tallinn 2005.

11. Väljaõppe ja struktuuriüksuse mereväebaas. Uue lainemurdja ja sissesõidukanali

matemaatiline modelleerimine. OÜ CORSON töö nr 0519, Tallinn 2005.

12. Riigikontroll. Investeeringute planeerimine ja eelarvestamine Kaitseministeeriumi

valitsemisalas. Peaprokuröri otsus nr 12-7/004, 19.10.2001

13. Miinisadama akvatooriumi piiride kooskõlastamine. Tallinna Linnavolikogu otsus

nr 107, 27.05.2004;

14. Eesti Lootsiraamat, Veeteede Amet 2003

15. Existing Information on the Hydrographic Conditions for the Ports of Tallinn,

Corson Consulting Work No 004, Tallinn July 2000.

16. www.seiremonitor.ee

17. Andres Rekker, Eesti kaitsestruktuuride osalemine rahvusvahelistes

keskkonnakaitseuuringutes, Keskkonnatehnika 6, 2003

18. Environmental Situation at Tallinn Naval Base. Resume from investigation during

2003 (draft 16 feb 2004)

19. Tallinna Miinisadamas paikneva endise NSV Liidu sõjaväeosa poolt Eesti

Vabariigi looduskeskkonnale tekitatud kahju inventariseerimine. Eesti Ehituse TUI,

Tallinn 1993

20. Tallinna lahe Miinisadama ökoloogilis-majanduslik inventariseerimine. AS

Ecoman, Tallinn 1994

41

13. Lisad

LISA 1. DOKUMENDID

Lisa 1.1. Kaitseministeeriumi volikiri 03.04.2006 nr 11/0604 OÜ E-Konsult

juhatuse esimehele Lembit Linnupõllule esindamise õiguse kohta

kõigis KMH alastes toimingutes.

Lisa 1.2. Vee erikasutuse iseloomustus

Lisa 1.3. Keskkonnaministeeriumi kiri 27.01.2006 nr 11-17/1223 KMH

algatamiseks

Lisa 1.4. KMH programmi avalikustamise teated Ametlikes Teadaannetes ja

Postimehes

Lisa 1.5. Keskkonnaministeeriumi kiri 12.05.2006 nr 13-3-1/4578-4 KMH

programmi täiendamiseks

Lisa 1.6. KMH programmi avaliku arutelu protokoll ja osavõtjate nimekiri

Lisa 1.7. KMH programm

Lisa 1.8. Keskkonnaministeeriumi kiri 21.06.2006 nr 13-3-1/4578-6 KMH

programmi heakskiitmiseks

Lisa 1.9. KMH aruande avalikustamise teated Ametlikes Teadaannetes ja

Postimehes

Lisa 1.10. KMH aruande avaliku arutelu protokoll ja osavõtjate nimekiri

Lisa 1.11. Keskkonnaministeeriumi kiri 26.07.2006 nr 13-3-1/8151-3 aruande

täiendamiseks

Lisa 1.12. Tallinna Keskkonnaameti kiri 28.07.2006 nr 6.1-4.1/1751

Lisa 1.13. E-Konsult OÜ vastus 14.08.2006 nr 65 Keskkonnaministeeriumile

Lisa 1.14. E-Konsult OÜ vastus 14.08.2006 nr 64 Tallinna Keskkonnaametile

Lisa 1.15. Keskkonnaministeeriumi kiri 17.10.2006 nr 13-3-3/21081-17 aruande

täiendamiseks

Lisa 1.16. E-Konsult OÜ vastus 25.10 .2006 nr 831 Keskkonnaministeeriumile

LISA 2. MIINISADAMA LAINEMURDJAD. GEOTEHNIKA ARUANNE.

IPT Projektjuhtimine OÜ TÖÖ NR.05-07-0521, TALLINN 2005

LISA 3. JOONISED

Joonis 1. Olulised lainekõrgused Tallinna lahel

Joonis 2. Olulised lainekõrgused Mereväe õppekeskuse vahetus läheduses

Joonis 3. Hoovuste skeem Mereväebaasi akvatooriumis

Joonis 4. Sissesõidukanali pikiteljel erinevates puuraukudes määratud pinnase

osakeste läbimõõdud ja lõimiskõverad

Joonis 5. Uhtumise – settimise tasakaal Mereväebaasi ees

Joonis 6. Lainemurdjate asendiplaan M 1:500

Registreeritud Äriregistris nr.10225846

Laki tn.12-A501 10621 Tallinn

Tel. 655 0038, faks 656 3199

E-Mail: [email protected]

Töö nr. E1040

Tellija: EV Kaitseministeerium

MIINISADAMA AKVATOORIUMIS ASUVATE LAINEMURDJATE

REKONSTRUEERIMISPROJEKTI KESKKONNAMÕJU HINDAMINE

ARUANNE

Juhatuse esimees Lembit Linnupõld

Tallinn 2007

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate

rekonstrueerimise tegevustele

keskkonnamõju

hindamise eelhindamine

Tallinn

2024

Nimetus Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele

keskkonnamõju hindamise eelhindamine

Versioon Esitamiseks

Töö nr 24KK12

Aeg Mai 2024

Tellija Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus

Kontaktisik Diane Salimaa, tel: +372 5917 4499, e-post: [email protected].

KMH eelhinnangu

koostaja

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ)

Reg nr 10705517

Aadress: Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn

Telefon: +372 611 7690

E-post: [email protected]

Autorid

Kadri Kipper-Klaas, MSc

Lea Jalukse, MSc

Teele Kaljurand, MSc

Johanna Pauline Peeba, MSc

KMH eelhinnangu

vastutav koostaja

Toomas Pallo, MSc, KMH litsents nr KMH0090

Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna.

Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning

selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda.

Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui

viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende algallikale.

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3/30

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................................ 4

2. KAVANDATAV TEGEVUS .................................................................................................................... 5

2.1 Lainemurdja- kai olemasolev olukord ........................................................................................... 5 2.2 Kavandatav tegevus ...................................................................................................................... 6

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNA KIRJELDUS ................................................................................... 8

3.1 Asukoht ......................................................................................................................................... 8 3.2 Ala geoloogiline ehitus .................................................................................................................. 9 3.3 Hüdrometeoroloogilised tingimused ............................................................................................ 9 3.4 Pinna- ja põhjavesi, mereelustik .................................................................................................11

Pinnavesi ...........................................................................................................................................11 Põhjavesi ...........................................................................................................................................12 Merepõhjaelustik ja kalad .................................................................................................................12

3.5 Kaitstavad loodusobjektid, taimestik ja loomastik, kultuuriväärtused ......................................13 3.6 Välisõhk ja müra .........................................................................................................................15 3.7 Sotsiaalmajanduslik keskkond ....................................................................................................16

4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS MUUDE ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA .............. 17

4.1 Riigikaitse arengukava 2017-2026 .....................................................................................................17 4.2 Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2021-2024 ................................................................17 4.3 Tallinna arengustrateegia 2035 .........................................................................................................18 4.4 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ ....................................................................................................18 4.5 Eesti mereala planeering ...................................................................................................................18 4.6 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ................................................................19 4.7 Kaitseministeeriumi valitsemisala keskkonna- ja kliimapoliitika .......................................................19 4.8 Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering .................................................................20

5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD VÕIMALIKUD OLULISED KESKKONNAMÕJUD ................................... 21

5.1 Mõju heljumi levikust, mõju lainetusele ja hoovustele ..............................................................21 Heljumi levik ......................................................................................................................................21 Lainetus ja hoovused .........................................................................................................................22

5.2 Mõju põhjataimestikule, põhjaloomastikule ja kalastikule ...............................................................23 Põhjataimestik ...................................................................................................................................23 Põhjaloomastik ..................................................................................................................................23 Kalastik ..............................................................................................................................................23 Linnustik ............................................................................................................................................23

5.3 Mõju pinnaveele ................................................................................................................................24 5.4 Mõju välisõhu kvaliteedile, müra ja vibratsiooni tasemele ...............................................................24 5.5 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale ja kultuuripärandile ........................................................25 5.6 Tegevuse energiakasutus ja mõju kliimale ........................................................................................25 5.7 Avariiolukorrad ..................................................................................................................................26 5.8 Tegevusega kaasneva mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju .........................................................................................................................................27

6. EELHINNANGU JÄRELDUS ................................................................................................................ 28

7. KASUTATUD MATERJALID ................................................................................................................ 29

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

4/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

1. SISSEJUHATUS

Käesolev keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) eelhinnang on koostatud kavandatavale tegevusele - Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele.

Varasemalt on läbi viidud kavandatava tegevuse KMH (heaks kiidetud Keskkonnaministeeriumi

28.03.2007 kirjaga nr 13-3-3/2108-19).1 Tegevusele väljastati ka vee erikasutusluba, mis käesoleva

aruande koostamise ajal ei ole enam kehtiv. Tegevust ellu viidud ei ole.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt on KMH

kohustuslik, kui kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.2 Keskkonnamõju on

oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas

pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara (KeHJS § 22).

Planeeritav tegevus liigitub olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille puhul on KMH kohustuslik – mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 m3.

KeHJS § 11 lg 6 kohaselt jätab otsustaja keskkonnamõju hindamise algatamata, kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline keskkonnamõju, kuid kui eelhinnangust selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba keskkonnamõju hindamise või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet.

KMH eelhinnangu koostamisel on tuginetud projekti seletuskirjale ning kliendilt ja avalikest

andmebaasidest saadud informatsioonile. Eelhinnangu koostamise käigus ei teostatud uuringuid, mis

väljuvad eelhindamise raamidest. Eelhinnangu käigus ei hinnata alternatiive. Eelhinnangu koostajaks on

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment (ELLE) OÜ.

Käesoleva eelhinnangu eesmärk on anda otsustajale vajalikku infot kavandatava tegevusega kaasneda

võivast olulisest keskkonnamõjust ja selle tekkimise tõenäosusest, mis võiks tingida täiemahulise

keskkonnamõju hindamise uuesti algatamise.

Eelhinnangu aruandes esitatud teave on keskkonnaeksperdi hinnangul piisav selleks, et võimaldada

otsustajal teha otsus KMH vajalikkuse osas. Otsustajal võib olla, lisaks eelhindamise aruandes toodule,

siiski täiendavat informatsiooni ja kaalutlusaluseid, mille põhjal otsus langetada, mistõttu tuleb

käesolevat aruannet käsitleda kui ühte, kuid mitte tingimata ainsat, abivahendit vastavas

kaalutlusprotsessis.

KMH eelhinnangu koostamisel on lähtutud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 kehtestatud

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.3

1 OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn.

2 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/116112010013?leiaKehtiv (redaktsiooni jõustumine: 16.07.2023)

3 Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded. https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003?leiaKehtiv (redaktsiooni jõustumine: 22.12.2023)

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5/30

2. KAVANDATAV TEGEVUS

Kavandatava tegevuse kirjeldamisel on kasutatud Miinisadama rekonstrueerimise projekti seletuskirja4 ja

arendaja selgitusi.

2.1 Lainemurdja- kai olemasolev olukord5

Lainemurdja-kai moodustab Miinisadama põhjapoolse kaitsemuuli. Muul on kolmes osas kahe sissepääsuga akvatooriumisse. Olemasolevad ehitised on kivitäitega kärgkastidest, betoonmassiivist, looduskivist ja läänepoolses osas ka katteplaatidest. Kai ja lainemurdjad on väga suurte kahjustustega, lainemurdjate merepoolsete külgede pealisehitused ja ka kärgkastid on lagunenud. Keskmisel lainemurdjal on pealisehituse massiivid ja kärgkastidest välja valgunud materjal mitmekümne meetri ulatuses, mistõttu lainemurdja ei kaitse sadamat tormi ajal lainete eest (Joonis 1).

Joonis 1. Miinisadamas asuvad kahjustunud lainemurdja-kaid (allikas: Maa-ameti kaardirakendus)

4 EstKONSULT. 2024. Miiisadama lainemurdja rekonstrueerimise ehitusprojekt. Töö nr 24001.

5 EstKONSULT. 2024. Miiisadama lainemurdja rekonstrueerimise ehitusprojekt. Töö nr 24001.

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

6/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

2.2 Kavandatav tegevus

Kavandatava tegevuse eesmärk on lõpuni viia Miinisadama rekonstrueerimine vastavalt kaasaja ohutu

laevaliikluse nõuetele – peatada olemasolevate lainemurdjate edasine lagunemine ning tagada laevade

ohutu seismine sadamas, liiklemine akvatooriumis ja väravas.

Kavandatavaks tegevuseks on Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimine, mis hõlmab endas järgmisi

tegevusi (mitteajalises järjestuses)6:

• Kai 7 pikendamine keskmise lainemurdja lõpuni (tekib uus kai 7A) ja läänevärava sulgemine.

• Kaide 7 ja 7A Tallinna lahe poolse nõlva väljaehitamine lainemurdjaks.

• Kaide 7 ja 7A akvatooriumi poolse külje rajamine sulundseina elementidest ja sulundseina taguse

täitmine. KMH koostati projektlahendusele, mille järgi kavandati kaide 7 ja 7A akvatooriumi

poolse külje ehitusel kasutada raudbetoonist „L-elemente“. Tänaseks on valminud uus

projektlahendus, kus see on asendatud sulundseina elementidega. Sulundseina toestuseks

kinnitatakse see merepõhja injekteeritavate ankrutega. Eelhinnangu koostamisel on kasutatud

uue lahenduse eskiislahendust koos vajalike mahuarvutustega.

• Parempoolse lainemurdja rekonstrueerimine, mille Tallinna lahe poolne nõlv ehitatakse sarnaselt

kaide 7 ja 7A puhul lainemurdjaks ning akvatooriumi poolse nõlva väljaehitamine.

• Idavärava suurendamine laiusega 70 m ja sügavusega 8,0 m.

• Vajaliku sügavusega (8,0 m) laevatee (380x50 m) süvendamine.

• Kogu mahus süvendatud pinnase kaadamine.

Kavandatava tegevuse elluviimiseks on vajalik vee erikasutusloa ja ehitusloa taotlemine.

Vee erikasutusega seotud mahud on järgnevad7:

• nõlvakindlustuskivide lukukraavi süvendamine mahus 5100 m3;

• kaide 7 ja 7a esise süvendamine akvatooriumis 6500 m3;

• sadamasse pääsuks uue faarvaatri süvendamine mahus 23 600 m3.

Kokku on uue projektlahenduse puhul süvendatava materjali maht 35 200 m3. Varasema KMH

koostamisel oli arvestatud maksimaalseks süvendustööde mahuks 49 200 m3. Seega jääb kavandatav

tegevus alla varasemalt KMH8 käigus hinnatavate tööde mahule.

Lainemurdja rekonstrueerimisel vette paigaldatavate paetäite maht on 37 500 m3 ja graniitkivide maht

on 18 400 m3. Varasem KMH koostati tehnilisele lahendusele, kus uputavate tahete ainete maht oli

järgnev:

• graniitkivid 41 600 m3;

• paekivitäide 53 900 m3;

• liivtäide 42 800 m3;

6 Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. 2024. Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhinnangu koostamine. Tehniline kirjeldus.

7 EstKONSULT. 2024. Miiisadama lainemurdja rekonstrueerimise ehitusprojekt. Töö nr 24001.

8 OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn.

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7/30

• betoon 3000 m3.

Seega saab järeldada, et kavandatava tegevuse mahud on väiksemad kui varasemas KMH-s hinnatud

mahud.

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

8/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNA KIRJELDUS

Kavandatava tegevuse piirkonnas ei ole toimunud arenguid, muutusi või tegevusi, mis võiksid eelnevalt teostatud KMH aruandes esitatud hinnanguid oluliselt muuta. Alljärgnevalt on antud ülevaade kavandatava tegevuse piirkonna keskkonnaelementidest.

3.1 Asukoht

Kavandatava tegevuse asukohaks on Miinisadam, mis asub Harjumaal Tallinna linnas Põhja-Tallinna linnaosas. Tegemist on 100% riigikaitsemaa sihtotstarbega kinnistuga (78401:101:5683), Miinisadama tn 3 // 4. Katastriüksuse pindala on 114 455 m2. Miinisadama koosseisu kuulub ka sadama akvatoorium. Ala piirneb läänest Hundipea sadamaga, põhjast Tallinna lahega, idast Noblessneri sadamaga, lõunast raudtee ning Staapli tn 8 ja 10, Kalaranna tn 42 ja Tööstuse tänav 52b kruntidega.

Miinisadama akvatooriumi koordinaadid on toodud järgnevas tabelis (Tabel 1):

Tabel 1. Miinisadama akvatooriumi koordinaadid

Nr. Lambert-Est 97

X (m) Y (m)

1. 6591481,32 540928,78

2. 6591536,36 540966,67

3. 6591634,66 541034,44

4. 6591730,90 541281,30

5. 6591479,00 541673,50

6. 6590999,97 541414,83

7. 6590759,98 541285,56

8. 6590758,03 541288,15

Lisaks sadamaalale on mõjutatavaks alaks ka piirkond, kuhu kaadatakse põhjast eemaldatav süvendusmaterjal. Selleks alaks on Transpordiameti (varasemas KMH-s kui Veeteede Amet) poolt kinnitatud pinnasepuiste koht Paljassaare lahes, mille pindala on 66.364 ha ja koordinaadid on järgnevad:

• 6594483,38; 537651,24

• 6593574,09; 537660,08

• 6593086,55; 537155,44

• 6593546,80; 536697,21

See on lähim pinnasepuisteala, mille kaugus on süvendusalast ca 12 km kaugusel. Vee sügavus on pinnasepuistealal 10-13,5 m. KMH-s hinnati pinnasepuistealale setete kaadamise puhul tekkiva settekihi

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9/30

paksuseks ca 8 cm. Kuna kavandatav tegevus toimub väiksemas mahus kui KMH raames hinnatud tegevus, siis on ka settekihi paksus pinnasepuistealal väiksem (hinnanguliselt ca 5-5,5 cm).

3.2 Ala geoloogiline ehitus

Miinisadam asub põhjarannikul klindieelsel Limneamere terrassil. Pinnakatte paksus on 0,7–3,1 m, ulatudes tehnorajatiste süvendites kuni 5,5 meetrini.

Territooriumi pindmise 0,2–4,0+ m paksuse kihi moodustab täitepinnas, mis koosneb valdavalt mullasest killustikuga segunenud liivsavist, kus kohati on ehitusprahti ja räbu. Mere ääres koosneb täitepinnas ka kruusast, liivast ja killustikust. Looduslik pinnas koosneb valdavalt liivsavist, kus on kohati õhukesi liiva vahekihte ning mosaiikse levikuga erineva terasuurusega (kesk- kuni kruusliiv) liivadest.

Pinnaste savika iseloomu tõttu siin pinnakattesetetes põhjaveekihti (maapinnalähedast) välja kujunenud ei ole. Vett sisaldavad mosaiikse levikuga liivad, kohati ka täitepinnase liivakam-kruusakam (s.h killustik) osa.

Miinisadama akvatoorium jääb aluspõhjaliste alamkambriumi sinisavi ja aleuroliitide avamusalale. Seal lasub liustikutekkeline moreen, sellel savi, savimöll, liiv ja muda. Mere sügavus akvatooriumis on 5,5-7,5 m.

Miinisadama akvatooriumi põhjasetetest võeti proovid 2005. aasta augustis tehtud välitöödel9 0,0-0,2 m sügavuselt 6 proovi naftaproduktide ning HELCOM metallide (Cd, Hg, Cu, Pb, Zn) ja As määramiseks. Proovide tulemustest selgus, et analüüsitud metallide kaadmiumi (Cd), elavhõbeda (Hg), vase (Cu), tsingi (Zn), ja arseeni (As) sisaldus pinnases madalamaks vastava metalli sihtarvust pinnases. Plii (Pb) sisaldus pinnases jääb kahes proovis alla sihtarvust pinnases ja neljas proovis oli sisaldus kõrgem sihtarvust pinnases, kuid madalam kui elutsoonis.

Naftaproduktide sisaldus pinnases oli 85 kuni 255 mg/kg. Ühes proovis oli naftaproduktide sisaldus väiksem sihtarvust pinnases, viies proovis kõrgem sihtarvust pinnases kuid madalam piirarvust elutsoonist.

3.3 Hüdrometeoroloogilised tingimused

Soome lahel puhuvate mõõdukate ja tugevate tuulte seas valitsevad SW ja W tuuled, kevadel ja suvel esineb arvestava sagedusega ka NE tuuli. Tugevaid ja mõõdukaid SE tuuli on väga harva.10 Soome lahe lõunaranniku lahed on varjatud lõunakaarest puhuvate tormide poolt tekitatud lainete eest, mida esineb Läänemerel kõige sagedamini (edelatuuled). Sellest tulenevalt on Tallinna lahe lainekliima pigem tagasihoidlik ning keskmine lainekõrgus selles piirkonnas suhteliselt madal. Tallinna laht on avatud põhjaloode suunale, kust ca 50 aasta jooksul võivad saabuda väga tugevad tormid. Suveperioodil, on tõenäosusega 50,6% lainekõrgus lahel alla 0,5 m.11

Tuulega kuni 7 m/s kujuneb Tallinna lahes välja laineväli, mille oluliseks lainekõrguseks on kuni 0,5 m. Mõõduka tuulega areneb lokaalne lainekõrgus maksimaalselt 0,6 meetrini. Pikemat aega 8-10 m/s puhuvate tuulte puhul tekib üldjuhul segalainetus (esineb nii kohaliku tuule poolt tekitatud laineid kui ka

9 OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn.

10 OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn.

11 OÜ Lainemudel. 2020. Lennusadama lainetuse simulatsioonid.

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

10/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

ummiklaineid) ning sellisel juhul varieerub lainekõrgus 0,7-1 m vahel. Tugeva tuulega, 11-13 m/s, suureneb lainekõrgus 1-2 meetrini. Lääne- ja loodetuule keskmise kiiruse 15 m/s korral võib lainekõrgus juba ulatuda 1,5 meetrini. Olulise lainekõrguse aastased maksimumid Tallinna lahe siseosas ulatuvad ligikaudu 2 meetrini, ekstreemsetes põhjaloode- ja läänetormides võib tekkida lainetus olulise lainekõrgusega 3-3,5 m.12

Miinisadama akvatooriumi suue on hästi kaitstud põhja- ja läänekaare tuultest põhjustatud lainetuse eest, seevastu on sadama lainemurdjates olevad avad täiesti avatud kirdesuunaliste tuulte poolt tekitatud lainetusele.13 Lisaks on keskmisel lainemurdjal suured kahjustused, mistõttu lainemurdja ei kaitse sadamat tormi ajal lainete eest.

Miinisadama akvatooriumi lainekliima on pigem rahulik, jäädes enamik ajast alla 0,5 meetri. Joonis 2 on toodud 2022-2024. aasta lainekõrgused Miinisadamas.

Joonis 2. Lainekõrgused Miinisadamas 2 aasta jooksul (ajavahemikul 14. märts 2022-14.märts 2024). Väljavõte Meretaseme infosüsteemist14

Rannaprotsessid (kalda ning kaldalähedase merepõhja muutus) toimuvad antropogeensete ja looduslike jõudude tulemusena. Looduslikeks jõududeks on Tallinna lahes tuulelained. Tallinna laht on avatud loode-, põhja-, ja kirdetuultele ning nende mõjul tekkivale lainetusele. Tormilained võivad kuni 5 m sügavusel tekitada arvestatavat setete transporti. Suurem setete transport võib esineda lainete murdumisstsoonis – murduvad lained tekitavad turbulentsi ning ühtlasi ka suuremaid vee kiirusi, mis hajutavad nii peeneteralisi setteid kui ka orgaanilisi setteid. Kuigi kaadatud materjali tõttu põhjasetete paksus kaadamisalal suureneb ning tugeva lainetuse mõjul tõmmatakse setted eeldatavasti merepõhjast

12 OÜ Lainemudel. 2020. Lennusadama lainetuse simulatsioonid.

13 OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn.

14Tallinna Tehnikaülikool. Meretaseme infosüsteem http://on-line.msi.ttu.ee/miinisadam/ (vaadatud 18.03.2024)

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11/30

üles (hõljuvasse olekusse) ja kantakse hoovustega laiali, siis on see siiski liiga väike kogus, et mõjutada rannaprotsesside kulgemist.

Antropogeensetest faktoritest saab rannaprotsesside suurima mõjutajana välja tuua kiirlaevaliikluse. Miinisadama piirkonda jõuavad Tallinna lahel sõitvate laevade lained veidi teisest suunast kui tuule poolt tekitatud tormilained. Lisaks on nende lainete dünaamika teistsugune (laine periood ja kõrgus). Laevade poolt tekitatud lainetuse iseloom sõltub eelkõige vee sügavusest ning laevaliikumiskiirusest, kuid samuti ka sellest, milline on laeva koormatus ja liikumissuund. Kiirlaevade kõrgeimate komponentide kõrgused ületavad sageli 1 m ning nende perioodid on vahemikus 10-15 s. Selliseid lained looduslikes tingimustes Tallinna lahel ei esine ning nad põhjustavad ebaharilikult tugevaid põhjalähedasi hoovuseid sügavustes 5- 20 m.15

2012. aastal lähikonnas läbi viidud lainetuse uuring16 leidis, et Noblessneri sadama suudmes oli 80% kõrgeimate lainete väli 1,16 m ja Noblessneri akvatooriumis 0,45 m. Seega säilitasid laevade poolt tekitatud lained ca 40% oma kõrgusest sadama suudmes. Tüüpiline kõrgeimate laevalainete periood oli 7 s, mis on pikem kui tavaliste tuulelainete perioodid Tallinna lahel.

2017. aasta suvel mõõtis Tallinna Tehnikaülikooli Lainetuse dünaamika uurimisgrupp Lennusadama kai D läänetipus kiirlaevalaineid. Mõõtmise tulemused näitasid, et sel ajal sõitnud Viking FSTR tekitas päevas kaks kuni kolm korda kõrgeid ja väga pikki laineid (kõrgus kuni 1,7 m, laineperiood ~10 s). Ainus teadaolev juhtum instrumentaalse mõõtmise ajaloos, kui nii pikkade perioodidega kõrged lained jõudsid looduslikel tingimustel Talllinna lahele, oli 2005. a jaanuaritormi ajal. 2020. aasta lainetuse uuringu tulemustest selgus, et Noblessneri sadama akvatooriumile avaldub suurem kiirlaevalainetuse mõju kui Lennusadamale, kuna Lennusadama akvatooriumisse levivad lained difraktsiooniga, mitte ei tule otse peale.17 Seega võib eeldada, et ka Miinisadama akvatooriumini võivad jõuda kiirlaevalained.

3.4 Pinna- ja põhjavesi, mereelustik

Pinnavesi

Miinisadama territoorium on põhjast ja kirdest piiritletud Tallinna lahega, mis kuulub ühtlasi ka Muuga- Tallinna-Kakumäe lahe rannikuveekogumi (EE_5) koosseisu. Veekogum hõlmab Tallinna, Kakumäe, Kopli, Paljassaare, Muuga ja Ihasalu lahte. Veekogumi koondseisund18 oli 2022. aasta seisuga halb. Halva seisundi põhjuseks on halb keemiline seisund, üle piirnormi on Hg (elavhõbe) ja PBDE (polübroomitud difenüüleetrid) kalas ning TBT (tributüültina) settes. Ökoloogiline seisund on hinnatud kesiseks üldlämmastiku ja läbipaistvuse näitajate järgi. Eesmärgile saavutada veekogumi hea seisund 2027. aastaks, on veemajanduskavas määratud erand, kuna meetmete rakendamine on veninud tehnilistel põhjustel ja ebaproportsionaalse kulukuse tõttu.

Miinisadamale ei ole väljastatud veeluba, kuigi see on nõutav19 sademevee juhtimiseks suublasse sadamaehitiste maalt.

15 OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn.

16 Männikus, R., Soomere, T., Torsvik, T. 2012. Optimizing breakwater configuration for vessel wakes and wind waves. IEEE/OES Baltic 2012 International Symposium : May 8-11, 2012, Klaipeda, Lithuania, Proceedings. IEEE, 1−8.

17 OÜ Lainemudel. 2020. Lennusadama lainetuse simulatsioonid.

18 Keskkonnaportaal. Veekogumite seisundiinfo 2022. https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo (vaadatud 06.11.2023) 19 Veeseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023102?leiaKehtiv

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

12/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Maa-ameti üleujutusalade kaardirakenduse kohaselt jääb Miinisadama läänepoolne kai väga väikse tõenäosusega toimuva üleujutusohuga alale (üleujutuse esinemistõenäosus on 1x1000 aasta jooksul.20

Põhjavesi

Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse järgi on esimene põhjaveekiht Miinisadama territooriumil nõrgalt kaitstud kuni kaitstud21.

Miinisadama territooriumil esineb reostus pinnases ja maapinnalähedases põhjaveekihis. Reostust käsitletakse jääkreostusena22. Miinisadama territooriumil on läbi viidud mitmeid reostuse uuringuid ja likvideerimistöid. Olemasolevate andmete põhjal ei ole põhjust oletada, et jääkreostust esineks süvendatavas pinnases (või üldse akvatooriumis).

Merepõhjaelustik ja kalad

Üldiselt on Tallinna lahel mereökosüsteemi olukord halb, sest igal aastal satub Tallinna lahte sadevee- ja veepuhastusjaama kollektoritest, Pirita jõe vooluga ja õhust kümneid tonne aineid, mis avaldavad olulist mõju mereökosüsteemi kvaliteedile.

Tallinna lahe rannikumere seisundi hinnangust23 selgus, et veetaimestikku esineb Paljassaare piirkonna vees 11 m sügavusel (niitjas punavetikas ja niitjas pruunvetikas). Biomassi dominantliigid on Balanus improvisus ja Mytilus trossulus. Need põhjaloomad toituvad orgaanilisest hõljumist vees. Piirkonna põhjaelustikku iseloomustavad liigid, kelle tundlikkus orgaanilise hõljumi suhtes on keskmine või kõrge. Paljassaare piirkonnast on leitud 17 taksonit põhjaloomastikku.

Madalaveelistes merealades on põhilisteks mereelustikku mõjutavateks teguriteks setete koosseis,

hapnikurežiim põhjalähedastes veekihtides, põhjataimestiku esinemine või puudumine, põhjataimestiku liigiline koosseis, temperatuur, soolsus ning orgaanilise hõljumi hulk vees.

Kaladest võib esineda Paljassaare piirkonnas aastavanust või vanemat lesta, kellele hõljumi rohke levik vees olulist mõju ei avalda. Kui arvestada Paljassaare piirkonnas saastumisega, on lõhi esinemine vähetõenäoline. Arvatakse, et siia esinemine Paljassaare poolsaare lähistel merevetes on võimalik, tänu meresiia marja inkubeerimisele.24

Miinisadama akvatooriumis toimub laevade liikumine, mis põhjustab pidevalt veemasside ja põhjasetete liikumist, seetõttu võib eeldada, et elutingimused nii põhjaloomastikule kui ka -taimestikule on üsna ebasoodsad. 2007. aastal koostatud KMH aruandes on toodud välja, et kohalikud kalamehed on püüdnud Miinisadamas siiga, seega saab eeldada, et põhjatoidulise kala olemasolu tähendab piirkonnas merepõhjaelustiku esinemist. Soome lahe lõunarannikut ja sadamad on kaladele põhiliselt toitumispiirkonnaks, harvemal juhul kudemiskohaks.25 Eesti mereala planeeringu kaardirakenduses26 on toodud Miinisadama piirkond välja kui potentsiaalne koelmuala/kalastiku jaoks tundlik ala (Joonis 3).

20 Maa-ameti kaardirakendus. Üleujutusalad. https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/yua (04.04.2024 seisuga)

21 Maa-ameti geoloogia kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia400k (vaadatud 21.03.2024) 22 Keskkonnaportaal. Jääkreostusobjektid. https://register.keskkonnaportaal.ee/register/point/6590735/540890 (vaadatud 24.03.2024)

23 T. Paalme, Tallinna lahe rannikumere seisundi hinnang bioloogiliste indikaatorite alusel, 2012 24 A. Järvik, Merepõhjaelustik ja kalastik mõjupiirkonnas ning võimalikud mõjud neile, 2010

25 OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn.

26 Eesti mereala planeering. https://mereala.hendrikson.ee/kaardirakendus.html

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13/30

Joonis 3. Miinisadam on potentsiaalne koelmuala/kalastiku jaoks tundlik ala (väljavõte Eesti mereala planeeringust)

3.5 Kaitstavad loodusobjektid, taimestik ja loomastik, kultuuriväärtused

Miinisadam asub linnakeskkonnas. Vastavalt EELIS andmebaasile, ei jää Miinisadama territooriumile ega selle vahetusse lähedusse looduskaitseväärtusi ega kaitsealasid. Lähimaks kaitstavaks alaks on Kalamaja kalmistupark, mis asub Miinisadama territooriumist ca 250 m kaugusel kagu suunas.

Miinisadam asub Läänemere kaldal (looduskaitse seaduse mõistes rannal), millele on looduskaitseseadusega kehtestatud 200 m laiune ranna piiranguvöönd ja 50 m laiune ranna ehituskeeluvöönd. Looduskaitseseadus kehtestab erisused (§ 38 lg 5 p 6) planeeringuga riigikaitse, piirivalve ja päästeasutuse ehitistele, seega ehituskeeld Miinisadamale ei laiene.

Miinisadamast linnulennult umbes 2 km kaugusel algab Paljassaare hoiuala (KLO2000168), mis kuulub ka Natura2000 linnualasse (RAH0000095). Hoiuala kaitse-eesmärgiks on EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liigi elupaikade kaitse. Linnuliigid, kelle elupaika kaitstakse, on: luitsnokk-part (Anas clypeata), piilpart (Anas crecca), rägapart (Anas querquedula), rääkspart (Anas strepera), tuttvart (Aythya fuligula), hüüp (Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), soorüdi ehk soorisla (Calidris alpina), kõvernokk-rüdi ehk kõvernokk-risla (Calidris ferruginea), värbrüdi ehk värbrisla (Calidris temminckii), väiketüll (Charadrius dubius), liivatüll (Charadrius hiaticula), roo-loorkull (Circus aeruginosus), aul (Clangula hyemalis), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), kühmnokk-luik (Cygnus olor), punaselg-õgija (Lanius collurio), jääkoskel (Mergus merganser), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), täpikhuik (Porzana porzana), rooruik (Rallus aquaticus), hahk (Somateria mollissima), jõgitiir (Sterna hirundo), randtiir (Sterna

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

14/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

paradisaea), tumetilder (Tringa erythropus), mudatilder (Tringa glareola), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja suur kuldtiib (Lycaena dispar).27

Linnuala kaitse-eesmärgiks on kaitsta erinevate linnuliikide elupaiku28. Paljassaare poolsaarel on mitmete kaitsealuste liikide leiukohti.

2009. aastal on tehtud ettepanek Paljassaare looduskaitseala loomisele olemasoleva Paljassaare hoiuala laiendamisega. Kavandatava kaitseala kaitseväärtuste kohta pole läbi viidud ekspertiisi, seega pole praeguses olukorras võimalik hinnata kavandatava tegevuse mõju uue kaitseala kaitseväärtustele. Osaliselt kattub kavandatav kaitseala kaadamisala kirdeosaga (Joonis 4).

Joonis 4. Projekteeritav Paljassaare looduskaitseala ja kaadamisala (väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest)

Arvestades tegevuse iseloomu ja mahtu saab mõju Paljassaare poolsaare liikidele ja elupaikadele välistada.

Kultuuriväärtustest29 on Miinisadama territooriumil Miinisadama ladu (mälestise reg nr 28773), Miinisadama aku- ja torpeedokoda (mälestise reg nr 28774) ja Miinisadama katlamaja koos korstnaga (mälestise reg nr 28775), mis on võetud arvele kultuurimälestisena. Seetõttu on kehtestatud alale ka kinnismälestise kaitsevöönd, mis katab territooriumi lõunaosa (Joonis 5).

27EELIS (Eesti looduse infosüsteemi) infoleht (vaadatud 01.05.2024)

28 Paljassaare linnuala. Keskkonnaportaal https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953135 (vaadatud 25.03.24)

29 Kultuurimälestiste registerhttps://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument (vaadatud 12.03.2024)

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15/30

Joonis 5. Miinisadamas asuvad kultuurimälestised ja nende kaitsevööndid (allikas: Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus)

Kavandatav tegevus toimub eelkõige sadama akvatooriumis, kus ei asu ühtegi kultuurimälestist ega pärandkultuuriobjekti (sh ka kaitsevööndit).

3.6 Välisõhk ja müra

Piirkonnas on KOTKAS heiteallikate registri30 järgi mitmeid välisõhu heiteallikaid - Alexela tankla mahutid ja politsei hoone gaasikatlad alast lõunas Tööstuse tn ääres ning AS Green Marine ja JL Capital OÜ naftasaaduste mahutid alast läänes. Territooriumil asub paikse heiteallika registreeringuga Mereväebaasi katlamaja.

Välisõhu kvaliteeti oluliselt mõjutavaks allikaks Tallinnas on ka transport.

Tallinna mürakaardi31 andmetel on summaarne öine müratase kasarmuhoonete juures 50-54 dB, öine liiklusmüra tase jääb alla 45 dB ha, kuid tööstusmüra tase on 50-54 dB. Päevasel ajal on summaarne müratase kasarmuhoone juures 50-54 dB, liiklusmüra jääb alla 45 dB ja tööstusmüra 50-54 dB.

Miinisadama läänepoolne serv jääb suurõnnetuse ohuga ohtliku käitist tootva ettevõtte Nord Terminals AS ohualasse (ohuala raadius 423 m)32.

30 KOTKAS heiteallikate register https://kotkas.envir.ee/registry/index?represented_id= (vaadatud 09.11.2023) 31 ELLE OÜ, 2022. Tallinna linna strateegilise mürakaardi ajakohastamine. (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/myrakaart)

32 Maa-Ameti geoportal. Ohtlikud käitised, veevarustus, veeohutus. (vaadatud 12.03.2024)

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

16/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

3.7 Sotsiaalmajanduslik keskkond

Miinisadam on Eesti mereväe kodusadamaks. Miinisadamas paiknevad Mereväe koosseisus olevad alaliselt tegutsevad väeüksused ehk divisjonid ja kool. Sadam on võimeline vastu võtma ka NATO ja teiste liitlasriikide sõjalaevu ning tagama vajalikud sadamateenused. Miinisadamas on kontoripinnad, töökojad, laopinnad, kasarmud, toitlustuskeskus ning katlamaja.

Miinisadama naabersadamateks on Hundipea sadam ja Noblessneri sadam.

Noblessneri sadamas33 teenindatakse era veesõidukeid kogumahutavusega 500 kuni 7500 (välja arvatud). Sadamasse võib silduda veesõiduk suurima pikkusega kuni 30 m, laiusega kuni 9 m ja suurima süvisega 4 m. Noblessneri sadamas asub 6 statsionaarset kaid ja 8 ujuvkaid. Noblessneri sadamalinnakuga34 on seotud ka kaubandus – läheduses asuvad söögi-joogikohad, poed ja erinevad teenusepakkujad.

Miinisadamast põhjapool asuv Hundipea sadam35 osutab sadamateenuseid vaid riigihaldusülesannetega veesõidukitele. Sadamas on üheksa statsionaarset kaid ja üks ujuvkai. Sadamasse võib silduda laev pikku- sega kuni 130 m, laiusega kuni 30 m ja süvisega kuni 8 m (teenindatakse veesõidukeid kogumahutavuse- ga 7500 ja suurem). Sadam on navigatsiooniks avatud aastaringselt.36 Sadamaalal asuvad veel Riigilaevas- tiku peakontor, navigatsioonimärkide hooldus ja remondibaas. Hundipea sadama osa territooriumist on aiaga suletud.

Miinisadam kui riigikaitseline sadam, ei tegele kaubandusliku meresõiduga, seetõttu puudub ka vajadus kavandatava tegevuse käigus olemasoleva infrastruktuuri (tänavate) laiendamiseks. Kõik planeeritavad süvendus- ja rekonstrueerimistööd jäävad sadama territooriumi ja akvatooriumi piiridesse.

33Sadamaregister. Noblessneri sadam. https://www.sadamaregister.ee/sadam/353 (vaadatud 22.03.2024) 34 Noblessneri sadamalinnak https://noblessner.ee/noblessnerist/noblessneri-lugu/#/ (vaadatud 13.03.2024) 35Hundipea sadam https://www.riigilaevastik.ee/sadamad (vaadatud 13.03.2024) 36 Sadamaregister. Hundipea sadam. https://www.sadamaregister.ee/sadam/158 (vaadatud 22.03.2024)

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17/30

4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS MUUDE ASJAKOHASTE

STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

Käesolevas peatükis on toodud kavandatava tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega.

4.1 Riigikaitse arengukava 2017-202637

Julgeolupoliitika alustest lähtuvalt on Eesti julgeolekupoliitika siht ennetada ja tõkestada ohte ning vajaduse korral neile kiiresti ja paindlikult reageerida. Julgeolekupoliitika aluste kohaselt kaitseb Eesti end igal juhul ja kui tahes ülekaaluka vastase vastu. Eesti riigikaitse on oma olemuselt laiapindne ning jaguneb mitmeks tegevussuunaks, seejuures arvestatakse riigi erinevate tegevusvaldkondadega. Arengukava elluviimise ajal arendatakse riigikaitse tegevussuundades mittesõjalisi ja sõjalisi võimeid ning lähtutakse põhimõttest, et loodavad võimed peavad ohustsenaariumite terviklikuks lahendamiseks moodustama omavahelise võimete kogumi.

Arengukava alusel on üheks arengutegevuseks järgnev:

• Tsiviilsektori toetuse korraldamiseks nähakse ette tegevusi, et võtta vastu liitlasi maa, mere ja õhu kaudu, arendada välja mobilisatsiooni ja tsiviiltoetuse infosüsteem ning tagada lepete olemasolu toetamaks asutuste tegevusi.

Lisaks on mereväel tagatud miinijahtimise suutlikkus ja valmisolek panustada NATO või Euroopa Liidu operatsioonidesse.

Riigikaitse arengukavas on viidatud ka Eesti merenduspoliitika 2012-2020 arengukavale. Merenduspoliitika arengukava nimetab prioriteedina merenduse ohutuse ja turvalisuse ning samuti merenduse korralduse ja seadusandliku baasi tõhustamise. Riigikaitse vaatest on oluline merenduse valdkonna ohutuse ja turvalisuse arendamine, et tagada nii Eesti üksuste liikumise kui ka liitlaste vastuvõtmise võimalikkus.

Kavandatav tegevus on kooskõlas riigikaitse arengukavaga aastateks 2017-2026.

4.2 Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2021-202438

Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava (KMAK) 2021-2024 kirjeldab sõjalise riigikaitse arengueesmärke ja nende saavutamiseks kuluvaid ressursse. Arengukava koostamisel on lähtutud riigikaitse arengukavast 2017-2026. Arengukava raames teostatakse miinisadamas uuendusi, nimelt rajatakse Miinisadamasse staabi-, õppe-, meditsiini-, tuukri-, ladustus- ja tehnika remondi funktsioonide jaoks uus taristu. Lisaks sõjalise kaitse arendamisel näeb arengukava ette toetusi Eesti kaitsetööstussektorile.

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevus on kooskõlas Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukavaga aastateks 2021-2024.

37 Riigikantselei. 2017. Riigikaitse arengukava 2017-2026.

38 Kaitseministeerium. Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2021-2024

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

18/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

4.3 Tallinna arengustrateegia 2035

Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“ on vastu võetud Tallinna Linnavolikogu 17.12.2020 määrusega nr 2639.

Tallinna arengustrateegias on kindlaks määratud kuus strateegilist sihti ja nende saavutamiseks vajalikud tegevusvaldkonnad. Üheks strateegiliseks sihiks on „Sõbralik linnaruum“, milles on toodud välja järgnev: „Tallinn on tuntud sadamalinn, millel on eri funktsioonidega sadamate võrgustik“.

Miinisadam ei ole avalik sadam ega mõjuta seega Tallinna arengustrateegias ette nähtud eesmärke.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Tallinna arengustrateegias „Tallinn 2035“ toodud strateegiliste sihtidega.

4.4 Üleriigiline planeering Eesti 2030+40

Üleriigiline planeering „Eesti 2030+” on strateegiline dokument, mille eesmärk on otstarbeka ruumikasutuse saavutamine Eesti kui terviku mastaabis. Üleriigiline planeering koostatakse kogu riigi territooriumi kohta. Selles määratletakse riigi kestliku ja tasakaalustatud ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. Planeeringu mõte on seada keskkonna eripäradest lähtuvad ruumilised alused asustuse, liikuvuse, üleriigilise tehnilise taristu ja regionaalarengu kujundamiseks.

Ühe planeeringu suundumusena on välja toodud järgnev: Eesti on avatud merele. Riigi rahvusvahelise konkurentsivõime üheks põhiteguriks olev reisi-, kauba- ja väikesadamate võrgustik toimib tegusalt ning on muu taristuga hästi ühendatud. Tõhus ja kestlik merealade kasutamine on riigile oluline. Sobivate planeeringute abil on saavutatud mõistlik tasakaal vaba aja kasutuse, turismi, veekogude kaitse, riigikaitse ja majandustegevuste vahel.

Kavandatav tegevus toetab eelmainitud eesmärki.

4.5 Eesti mereala planeering41

Mereala ruumiline planeerimine on vahend merekasutuse pikaajaliseks kavandamiseks, et tagada nii mereressursside kasutamisest saadav majanduslik kasu kui ka mere ja rannikuala väärtus sotsiaalselt ja kultuuriliselt olulise alana. Mereala planeerimisel peetakse iga tegevuse kavandamisel silmas, et mistahes inimtegevuse aluseks on merekeskkonna hea seisundi saavutamine ja säilitamine.

Mereala planeerimise eesmärk on panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning edendada meremajandust. Planeeringuga määrati kindlaks, millistes piirkondades ja millistel tingimustel saab merealal tegevusi ellu viia. Mereala planeeringu koostamise käigus käsitleti merealal juba toimuvate ja alles kavandatavate tegevuste koosmõju. Samuti hinnati nendega kaasnevat mõju merekeskkonnale ja majandusele ning tegevuste sotsiaalset ja kultuurilist mõju.

Riigikaitse huvidega arvestamine on vajalik riigi kaitsevõime tagamiseks.

39 Tallinna arengustrateegia „Tallinn 2035“. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4291/2202/0009/17122020_m26_Lisa.pdf 40 Siseministeerium. 2012. Üleriigiline planeering Eesti 2030+ 41 Rahandusministeerium, Hendrikson & Ko, 2021. Eesti mereala planeering.

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19/30

Kavandatav tegevus ei lähe vastuollu Eesti mereala planeeringuga.

4.6 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 203042

Arengudokumendis „Kliimamuutustega kohanemise arengukava 2030“ esitatakse tegevusraamistik, mille alusel saab vähendada Eesti riigi haavatavust kliimamuutuste mõju suhtes. Kliimamuutuste tõttu suureneb nii maismaa kui ka merealade temperatuur ning muutub sademete hulk ja jaotus, mis toob omakorda kaasa keskmise meretaseme tõusu kogu maailmas, rannikuerosiooni ohu ning raskemad ilmastikuga seotud loodusõnnetused.

Kuigi Eesti pole kliimamuutused nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu riikides, võib ka meil prognooside alusel 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi:

• temperatuuri tõus;

• sademete hulga suurenemine;

• merepinna tõus,

• tormide sagenemine.

Transpordiga seotud taristu kujutab endast nii maanteede ja tänavate võrku, raudteevõrku, sildu, sadamaid kui ka lennuvälju. Kliima muutudes aastani 2100 on ette näha olulisi muutusi transporditaristu korrashoiu ja hoolduse vajaduses. Samuti on ette näha mõningaid kliimast tulenevaid olusid, mis võivad transporditaristut kahjustada. Samuti on merepinnatõusu ja sagenevate tormide tõttu haavatavad Eesti väikesadamad.

Kavandatav tegevus on kooskõlas kliimamuutustega kohanemise arengukavaga aastani 2030.

4.7 Kaitseministeeriumi valitsemisala keskkonna- ja kliimapoliitika43

Kaitseministeeriumi valitsemisala keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärk on arvestada loodushoiuga ning toetada riiklikke kliimaeesmärke vähendades oma süsinikuheidet ja jooksvaid kulusid. Keskkonna- ja kliimapoliitika dokument kirjeldab seda, kuidas Kaitseministeeriumi valitsemisala panustab riigi keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamisse ja milliseid jätkuvaid või uusi meetmeid rakendab, et vähendada või hüvitada sõjalise kaitse korraldamise ja ettevalmistamise negatiivset keskkonnamõju.

Kaitseministeeriumi valitsemisala missioon on ära hoida Eesti vastu suunatud rünnakud ja tagada, et Eesti suudab end väliste ohtude eest kaitsta. Keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkidega arvestatakse ulatuses, mis ei lähe vastuollu riigikaitse korraldamise vajadustega.

Kaitseministeeriumi valitsemisala territooriumitel on ka nõukogudeaegseid jääkreostusalasid, mis on kaardistatud ning kuhu tegevuste planeerimisel arvestatakse kaasnevate kohustustega.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Kaitseministeeriumi valitsemisala keskkonna- ja kliimapoliitikaga.

42 Keskkonnaministeerium. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030.

43 Kaitseministeeriumi valitsemisala keskkonna- ja kliimapoliitika, 2021

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

20/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

4.8 Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering44

Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering hõlmab ca 20 km pikkuse mereäärse ala Tallinna linnas. Planeeritava ala pindala on kokku ca 500 ha ja selle planeeringu peamiseks eesmärgiks on Tallinna sidestamine merega ja Tallinna linna maine taastamine.

Üldplaneeringus on toodud järgnev: Miinisadam on kasutusel riigikaitselise sadamana. Sadama veeala laiendust Kaitseministeerium ei planeeri. Kavandatakse olemasolevate kaitseehitiste ja sildumisehitiste rekonstrueerimistöid, sadama basseini idavärava ning läänevärava laiendamis- ning sulgemistöid ja kaitset kirdesuunaliste lainetuse eest. Lisaks olemasolevatele sildumisehitistele planeeritakse ujuvate sildumisehitiste kasutamist. Sadama rekonstrueerimiskava ei näe ette sadama territooriumi läbiva raudtee kasutamist Miinisadamast kagupoole jäävate sadamate varustamiseks.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneeringuga.

44 Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering. 2004. https://www.tallinn.ee/et/ruumiloome/paljassaare-ja- russalka-vahelise-ranna-ala-uldplaneering-kehtestatud (vaadatud 12.03.2024)

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 21/30

5. KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEVAD VÕIMALIKUD

OLULISED KESKKONNAMÕJUD

Võimaliku olulise keskkonnamõju esinemise hindamise aluseks on võetud KeHJS45 § 61, selle alusel vastu võetud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 346 ning keskkonnamõju hindamist ja eelhinnangute koostamist puudutavad juhendid. Järgnevad alapeatükid kirjeldavad kavandatava tegevuse mõju erinevatele keskkonnaelementidele neid mõjutava keskkonnakasutuse kaudu.

Tegevusest tulenevateks mõjudeks on heljumi leviku ja lainetusega seotud mõjud, mis tekivad süvendamis- kui ka kasutamisaegse tegevusega. Järgnevalt on keskkonnamõjudele antud hinnang valdkondade kaupa ning ühtlasi on kirjeldatud süvendamisaegse ning lainemurdjate hilisema kasutamisega seotud keskkonnakasutust ja selle tagajärgi.

5.1 Mõju heljumi levikust, mõju lainetusele ja hoovustele

Käesolevas peatükis on lühidalt toodud KMH-s käsitletud mõjud ja modelleerimise tulemused47.

Heljumi levik

Süvendus- ja kaadamistöödega kaasnev kõige olulisem keskkonnamõju on vee kvaliteedi halvenemine põhjasetete liigutamisel vabaneva heljumi toimel. Vee kvaliteeti mõjutab süvendamisel ja kaadamisel heljum, mille põhilised tekitajad on:

• süvendusmehhanismi kopast ülevooluga veepinnale sattunud osakesed;

• veopargase pinnasepuistealale tühjendamine põhja avamisel;

• tahkete ainete uputamine lainemurdjate ehitamisel (paetäide ja graniitkivid);

• madalas mereosas laeva sõukruvi poolt tekitatud turbulents.

Miinisadama süvenduse maksimaalne maht on kuni 35 200 m3, see jaguneb järgnevalt:

• nõlvakindlustuskivide lukukraavi süvendamine mahus 5100 m3;

• kaide 7 ja 7a esise süvendamine akvatooriumis 6500 m3;

• sadamasse pääsuks uue faarvaatri süvendamine mahus 23 600 m3.

Põhilised süvendustööd tehakse võimalikult lühikese aja jooksul, seega vette paisatav heljumi hulk on suhteliselt väike. Heljumi levimine lahes sõltub tuultest ja hoovustest. Raskem fraktsioon heljumist levib üle väiksema mereala, jäädes üsna süvendamiskoha lähedale, kuid peenefraktsiooniline heljum levib kaugemale (kuni paari kilomeetri kaugusele hoovuse suunas).

KMH-s hinnati, et laevatee süvendamisel jõuab heljum hoovuse suunas kuni kolme kilomeetri, kaadamisel kuni kahe kilomeetri ja sisebasseinis ainult poole kilomeetri kaugusele. Kuna võrreldes KMH-s hinnatule on süvendamise maht vähenenud, siis võib eeldada, et sette levik on sellevõrra väiksemahulisem. Kavandatava tegevuse käigus uputatakse lainemurdjate ehitusel merre paetäidet ja

45 Keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 46 Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ 47 OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn.

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

22/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

graniitkive, võrreldes varasema tehnilise lahendusega ei kasutata täitematerjalina liiva. Materjali uputamisel merepõhja ei ole süvendamisega võrreldes erinevaid mõjusid ja materjalide uputamist kasutatakse rekonstrueerimise käigus suures osas selleks, et olemasoleva lainemurdja lagunendud osi asendada. Uputatavad materjalid ei sisalda peenefraktsioonilisi osi, mis võiksid põhjustada heljumisisalduse suurenemist. Küll võib uputamisel teatud määral lisanduda heljumit merepõhjast, see ei ole siiski võrreldav süvendamistööde-aegse hulgaga ja eeldatavasti olulist mõju ei avalda.

Paljassaare pinnasepuisteala asub süvendustöödest ca 12 km kaugusel Tallinna lahe avatud osas. Kogu süvendatav sete viiakse pinnasepuistealale, kuna see ei ole tehnoloogiliselt sobilik materjal, mida saaks kasutada ehitustöödel (süvendatud materjal uhutakse kai täitest aja jooksul välja ning selle tõttu tekivad kai pealisehituses vajumid). Süvendatud materjali veoks kasutatakse alt avanevat praami. TTÜ Meresüsteemide Instituudi mudelarvutused näitavad, et välja arvatud ida- ja läänetuule korral tekib kaadamispiirkonnas suletud tsirkulatsioon, mis hoiab hõljumit kaadamispiirkonna tsoonis. Kõige intensiivsemalt võib heljum kanduda kaadamispiirkonnast Kopli lahte idatuulte korral.48

2015. aastal esitas HELCOM juhtnöörid süvendatavate setete kasutamiseks. Seda juhendit uuendati 2020. aasta märtsis (HELCOM, 202049). Juhendi peatükk 7 ütleb, et süvendatav sete tuleks jätta võimalikult süsteemi sisse, esmajärjekorras peaks kaaluma süvendatava sette jätmist võimalikult lähedale süvendamise kohale, nii et see hakkaks toetama piirkonna ökosüsteemide, randade ja infrastruktuuri rajatiste püsivust. Paljassaare pinnasepuisteala on Miinisadamale lähim kaadamisala.

Lainetus ja hoovused

KMH käigus viidi läbi kavandatava tegevuse mõju hindamiseks lainetuse modelleerimine50. Selle tulemustest selgus, et Miinisadama akvatooriumis sees tekib kellaosuti liikumise suunaline hoovus, mille kiirus on äärmiselt madal: 0,02-0,08 m/s. Hoovus suundub akvatooriumisse sisse pinnahoovusena Noblessneri sadamaga külgnevast avast ja sisse voolanud mass väljub põhjahoovusena Tallinna lahte sama ava kaudu. Lainemurdjate rekonstrueerimisega kaasnev Läänepoolse värava sulgemine vähendab sisebasseinis oluliselt lainetuse mõju ja vähesel määral muudab seal hoovuste kulgemist. Väljaspool lainemurdjaid ei muutu hoovused ega lainetus.

Veevahetuse muutuste kirjeldamiseks telliti eksperthinnang51: „Miinisadama lainemurdja rekonstrueerimise eelsete basseini veevahetust tagavate avade (2 väravat) ristlõigete pindala on keskmise meretaseme juures kokku ca 50 x 7,25 + 45 x 6,5 = 650 m2. Peale läänevärava sulgemist ning idavärava laiendamist ja süvendamist on ava (1 värav) ristlõike pindala ca 70 x 8,0 = 560 m2. Basseini veevooluavade ristlõike pindala muutub 560 / 650 = 0,86 korda, ehk siis väheneb 14% võrra. Lääneväravast loobumisega ei kaasne veevahetust tagava(te) ava(de) ristlõike pindala oluline vähenemine. Nii enne lainemurdja rekonstrueerimist kui ka peale seda kaasneb meretaseme tõusuga veetaseme tõus basseinis kuni tasemete ühtlustumiseni ja vastupidi. Näitena, meretaseme tõusu 0,5 m korral lisandub basseini ca 155 000 m3 vett ning meretaseme languse 0,5 m korral lahkub basseinist samapalju vett. Selline kogus vett moodustab ca 7% basseni kogumahust (ca 2 250 000 m3) keskmise meretaseme juures - see on nii enne lainemurdja rekonstrueerimist kui ka peale seda. Lääneväravast loobumisega ning idavärava laiendamisega ja süvendamisega ei kaasne olulist muutust basseini veevahetuses. Siinjuures, idavärav peab olema veevoolule alati avatud.“

48 OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn.

49 Helcom, 2020. HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea and HELCOM Reporting Format for Management of Dredged Materials at Sea. HELCOM 41-2020.

50 OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn.

51 Raig, A., 2024. Arvamus Miinisadama basseini veevahetuse muutumise kohta

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 23/30

Kavandatava tegevuse tulemusel heljumi sisaldus ja levik suureneb ehitusaegselt. Süvendamisel tekkiv heljum ja vee erikasutustööde teostamine võib mõjutada kalu kudeperioodil ja põhjaelustikku (vt ka ptk 5.2). Tegemist on ajutise negatiivse mõjuga, mis lõpeb ehitustöödega. Kasutamisaegne mõju heljumi levikule puudub.

2007. aastal koostatud KMH-s on toodud meetmed, kuidas vähendada negatiivset mõju heljumi levikule. Peamiseks meetmeks on süvendus- ja ehitustöid teostada vaikse ilmaga ning sel juhul saab lugeda heljumi mõju lokaalseks. Samuti on lokaalse ja ajutise mõjuga (ehitusaegne) tahkete ainete (paetäide ja graniitkivid) uputamisega kaasnev heljum.

Varasemas KMH-s viidati kiirlaevalainetusele kui ühele lainekliima kujundajale Tallinna lahel. Käesoleva aruande kirjutamise ajaks ei ole hoolimata algatustest teadaolevalt laevade kiirust Tallinna lahel reguleeritud, seega võib eeldada, et olukord ei ole käesolevaks ajaks oluliselt muutunud. Kavandatav tegevus omab positiivset mõju Miinisadama tormikindlusele (kaitse nii kiirlaevalainete kui ka tormilainete eest).

5.2 Mõju põhjataimestikule, põhjaloomastikule ja kalastikule52

Põhjataimestik

Põhjasetete ammutamisel kaasneda võiv eutrofeerumine võib avaldada nii positiivset kui negatiivset mõju põhjataimestikule ja -loomastikule. Suurenenud toitainete sisaldus soodustab taimede kasvamist, kuid selle tagajärjel halveneb vee läbipaistvus ning vähem valgust jõuab veekogu põhjani. Valguse vähenemine tähendab ka põhjataimestiku vähenemist sügavamas piirkonnas.

Põhjaloomastik

Põhjaloomastikule tähendab intensiivsem setete kuhjumine suurenenud toidubaasi, kuid samas ka ohtu hapnikupuuduseks. Põhjaloomastiku kooslused reageerivad süvendustööde käigus toimuvatele muutustele (setete koosseisu, merepõhja morfoloogia muutus, orgaanilise aine sisaldus vees suureneb). Süvendustööde piirkonnas valdav osa põhjaloomastikust hävib, põhifauna taastumine võtab eeldatavalt aega kuni 3 aastat. Süvendustöödega võivad setted levida hoovusega basseinist välja, valdavalt kirdesse. Miinisadamast kirdes võib tõusta tänu toidubaasi tõusule ka põhjaelustiku arvukus (nt tõruvähk või balti lamekarp).

Kalastik

Sadamatööde käigus (süvendamine, ehitamine) võib toimuda kalade, kalamarja ja -larvide füüsiline vigastumine või hukkumine, kalade kude- ja elupaikade hävimine. Vette sattunud heljumi tõttu võib väheneda ka põhjataimestik, mida kalad kasutavad kudesubstraadina. Kalamarjale settinud heljum vähendab marja hapnikuga varustamist või muudab ta raskemaks ning mari langeb veepõhja ja hukkub. Lisaks võivad muutused toidubaasis tuua muutusi kalade liigilises koosseisus. Kuna piirkond on potentsiaalne kudepiirkond, tuleb vältida süvendustöid kalade kudeperioodil.

Linnustik

Kavandatav tegevus ei jää teadaolevalt lindude pesitsusalale. Süvendustööde käigus võib toimuda ajutiselt toidubaasi rikastumine.

52 OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn.

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

24/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Kavandatav kaadamisala asub Paljassaare poolsaarest läänes (Joonis 4). Kaadamisala on olnud pikka aega kasutusel, kuid võib tulevikus osaliselt jääda (hinnanguliselt vähem kui 1/3 kaadamisalast) laiendatava Paljassaare hoiuala alla (projekteeritav Paljassaare looduskaitseala). Kavandatava kaitseala kaitseväärtuste osas ei ole teostatud ekspertiisi. Eeldatavasti laiendatakse hoiuala olemasolevate kaitseväärtustega ja neile ei ole mõju võrreldes eelneva KMH-ga muutunud. Vajadusel on võimalik kaadamisel vältida kavandatavale looduskaitsealale jäävat kirdepoolset osa kaadamisalast.

Ehitusaegsed mõjud (süvendustööd ja kai rekonstrueerimiseks vajalike materjalide uputamine) on merepõhjaelustikule eeldatavalt negatiivsed. Arvestades asjaolu, et kavandatav tegevus on ühekordne, on tegemist ajutise mõjuga.

5.3 Mõju pinnaveele

Kavandatava tegevuse mõju pinnaveele tuleneb eelkõige pinnase süvendamisel ning kaadamisel merekeskkonda eralduvast heljumist. Lisaks eralduvad setete liigutamisel merekeskkonda võimalikud setete koostises olevad saasteained ja orgaanika. Neid mõjusid on pikemalt käsitletud ptk 3.2.

Heljumit lisandub merekeskkonda nii süvendamisega sadamas kui ka kaadamisega merre. Setetes sisalduvate saasteainete kohta on tehtud uuring 2005. aastal.53 Proovides määrati raskmetalle ja naftaproduktide kontsentratsioonid. Sisaldused jäid enamasti alla vastavate sihtväärtuste või elamumaale kehtestatud piirarvu, seega antud settematerjali teisaldamine pinnasepuistealale keskkonnale ohtu ei kujuta (2005. aasta tulemuste põhjal). HELCOM süvendamise ja kaadamise juhend rõhutab, et pinnaseproovid ei tohiks olla vanemad, kui 5 aastat, kui tegemist on pinnasega, mille reostatus ei ole välistatud.54 Käesoleval juhul ei ole viimase 5 aasta jooksul setteanalüüse teostatud. Enne kaadamistöid tuleb settematerjalist võtta täiendavad setteproovid vastavalt HELCOM juhendile, kuna veekogumi seire viitab ohtlike ainete sisaldusele piirkonna setetes. Lisaks on tegu pikaajaliselt militaarkasutuses olnud alaga ning ka naabruses on tänapäevani naftasaaduste laadimisega tegelevaid sadamaid, nii et reostuse riski ei saa täielikult välistada.

Mõju pinnaveele on ehitusaegne, pärast kavandatava tegevuse elluviimist ei ole mõju pinnaveele ette näha.

5.4 Mõju välisõhu kvaliteedile, müra ja vibratsiooni tasemele

Müra- ja vibratsioonitaseme suurenemist on ette näha süvendus- ja ehitustööde käigus - ehitustöödel ja süvendamisel kasutatav tehnika ning lammutus- ja ehitusmaterjale transportivad veovahendid. Veovahendite kasutamisega suureneb ka ajutiselt heide välisõhku.

Miinisadamas tehtavad süvendamis- ja ehitustööd teostatakse eeldatavalt päevasel ajal. Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00 ületada keskkonnaministri määruse nr 71 (vastu võetud 16.12.2016) lisas 1 toodud normtaset55. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd teha tööpäevadel kella 07.00-19.00. Öisel ajal peab vältima mürarikkaid töid (lammutustööd, ehitusmaterjalide vedu läbi linna).

53 OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn.

54 HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea, 2020. https://helcom.fi/wpcontent/uploads/2016/11/HELCOM-Guidelines-for-Management-of-Dredged-Material-at-Sea.pdf

55 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1270/5202/0002/KKM_m29_lisa1.pdf#

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 25/30

Ehitusaegne sagedam transpordiliiklus on ajutine mõju. Pikaajalist ehk kasutusaegset negatiivset mõju ei ole ette näha.

5.5 Mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale ja kultuuripärandile

Sotsiaalsele keskkonnale võib kavandatav tegevus negatiivset mõju avaldada eelkõige ehitusaegse kasvava liiklussagedusega, mille tõttu võib suureneda müratase ning mõningal määral tahkete osakeste eraldumine teedelt. Liiklussageduse tõus on seotud eelkõige raskeliiklusega (ehitusmaterjalide vedu). Mürataseme tõusu on ette näha ka ehitustöödega seotud tehnikast (süvendus- ja rekonstrueerimistöid teostav tehnika). Eelmainitud mõjud on ajutise iseloomuga.

Hilisemas kasutusetapis ei ole liiklussageduse kasvu ette näha.

Rekonstrueerimisetapis läbi viidavad ehitustööd hakkavad mõjutama eelkõige lähimate kinnistute omanikke. Tööde käigus tuleb kinni pidada kõigist kehtivatest ehituseeskirjadest ja –nõuetest, samuti headest tavadest. Kinni pidades kõigist eeskirjadest ja nõuetest ei ole reaalset ohtu inimestele ette näha, pigem on tegu ajutiste häiringute ja ebamugavustega.

Kultuuriväärtustest on Miinisadama territooriumil Miinisadama ladu, Miinisadama aku- ja torpeedokoda ja Miinisadama katlamaja koos korstnaga, mis on võetud arvele kultuurimälestisena. Seetõttu jääb Miinisadama territooriumile ka kinnismälestise kaitsevöönd, mis katab territooriumi lõunaosa (Joonis 5). Muinsuskaitseameti kirjaliku loata on kinnismälestise kaitsevööndis keelatud nii ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd kui ka kinnismälestise vaadeldavuse sulgemine. Alast väljapoole ida suunas jäävad Noblessneri laevatehase kultuuriväärtusega hooned koos kaitsevööndiga. Kavandatav tegevus ei toimu otseselt kultuuriväärtuslike objektide alal, kuid lainemurdjate rekonstrueerimise käigus tuleb jälgida, et kavandatava tegevuse käigus ei kahjustataks kinnismälestisi.

Inimeste varale kavandatav tegevus eeldatavalt negatiivset mõju ei avalda. Negatiivne mõju sotsiaalsele keskkonnale, sh inimeste tervisele on väheoluline. Positiivse aspektina saab välja tuua, et lainemurdja-kai rekonstrueerimine tagab edaspidi Miinisadama tormikindluse ja stabiilsema lainekliima akvatooriumis. Väiksem lainetus Miinisadama akvatooriumis tähendab väiksemaid kahjustusi kai nr 3 asukohas olevale nõlvale, mille taga asub kultuuriväärtusega hoone H01, seega on kavandataval tegevusel pikaajaline positiivne mõju Miinisadama varale ja mälestistele.

5.6 Tegevuse energiakasutus ja mõju kliimale

Kavandatav tegevus ei ole energiamahukas. Energiakulud on seotud süvendamisel ja kaadamisel kasutatava tehnikaga ja ehitusmaterjalide (sh lammutusjääkide) transpordiga. Energiakasutus viiakse miinimumini kasutades töödeks sobivaimat tehnikat.

Peamised ressursid, mida kai rekonstrueerimise käigus kasutatakse on järgnevad:

• paetäide (maht on 37 500 m3);

• graniitkivid (maht on 18 400 m3);

• raudbetoon.

Kavandatava tegevuse käigus kasutatakse materjale säästlikult.

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

26/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt Eestis kehtivatele õigusaktidele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

Kavandatava tegevuse käigus kasutatakse transpordivahendeid ehitus- ja lammutusmaterjalide veoks. Nende kasutamisega paratamatult kaasneb heide õhku. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu, on ehitusetapis õhku paisatavate saasteainete mõju kliimale ajutine ja väheoluline.

Arvestades, et kai rekonstrueerimise järgselt ei ole näha laevaliikluse tihenemist, ei kaasne ka kai kasutusetapis õhku paistavate saasteainete osakaalus märgatavaid muutusi. Võrreldes olemasoleva olukorraga on mõju kliimale väheoluline.

5.7 Avariiolukorrad

Kavandatava tegevuse käigus võivad toimuda järgnevad avariiolukorrad:

• meresõiduga ning merel töötamisega (süvendamisega) seotud avariiolukorrad – töötajate ohtu sattumine merel;

• meresõiduga seotud avariiolukorrad – võimalik laevade kokkupõrge (reostus);

• äärmuslikud ilmaolud võivad põhjustada probleeme süvendus- või ehitustöödel.

Avariiolukordade hindamisel on eeldatud, et tegevuste läbiviimisel järgitakse häid tavasid ning asjakohaseid õigusakte.

Sadamas teostatavate ehitustöödega seotud avariiolukordade tagajärjeks võib olla suur majanduslik kahju või koguni inimeste hukkumine. Seda saab vältida heade juhtimistavadega. Süvendustöid teostav personal ja tööde juht peab omama vastavat pädevust meresõiduks ja järgima sellega seotud reegleid ja häid tavasid. Ohutusvahendite ning meresõidukite korrashoidu tuleb jälgida ja nende hooldus dokumenteerida.

Töökorras tehnika kasutamisel ei ole tõenäoline õlireostuse tekkimine ja seeläbi ümbritseva keskkonna kahjustamine. Kui tekib olukord, kus tuvastatakse süvendamise käigus naftasaaduste või muu reostuse tekkimine, tuleb töö kohe katkestada ning operatiivselt reostus likvideerida.

Süvendamis- ja kaadamistööde läbiviimise eelduseks on sobilikud ilmastikuolud. Ilmaolude korral, mis võiksid kahjustada töölaeva või ohustada töötajaid, sadamast ei väljuta.

Lisaks eelnevale on sadama toimimisel oluline ka kemikaaliohutus ja liiklusohutus. Kemikaaliohutus puudutab muuhulgas süvendamiseks kasutatavate aluste käigushoidmiseks vajaliku kütuse hoiustamist ja tankimist. Kemikaalide nõuetekohasel hoiustamisel siiski olulist mõju keskkonnale ette näha ei ole.

Asjakohaste meetmete ja hea merepraktika järgimisel (nt Meresõiduohutuse seadus56, COLREG57) pole avariiolukordadega kaasnevad mõjud eeldatavasti olulised. Tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.

56 Meresõiduohutuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023048?leiaKehtiv (04.12.2023)

57 Convention on the International Regulations for Preventing Collisions at Sea. https://www.imo.org/en/About/Conventions/Pages/COLREG.aspx (04.12.2023)

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 27/30

5.8 Tegevusega kaasneva mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju

Kavandatava tegevusega kaasnevad häiringud on lühiajalised ning lõppevad kai rekonstrueerimistöödega. Ehitus- ja süvendustegevusega kaasnevad mõjud võivad kumuleeruda teiste samas piirkonnas toimuvate samalaadsete tegevustega. Kuna kavandatava tegevuse täpne ajakava (ligikaudu 1,5 aastat) ei ole käesoleva töö kirjutamise ajaks teada, ei saa mõju olulisust hinnata.

Projekti elluviimisega ei kaasne piiriülest mõju.

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

28/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

6. EELHINNANGU JÄRELDUS

Käesolev aruanne on koostatud KMH eelhinnangu andmiseks Miinisadamas asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega ega Eesti Vabariigis kehtivate keskkonnaalaste õigusaktidega. Tegevuse eesmärgiks on Miinisadama tormikindluse tõstmine ja sellega seoses mh kaitse kliimamuutuste tagajärgede vastu.

KMH eelhindamise eesmärgiks oli anda otsustajale informatsiooni kaasnevatest keskkonnamõjudest ning nende leevendamise võimalustest ning keskkonnamõju hindamise vajadusest. Aruandes esitatud teave peaks olema piisav otsuste tegemiseks ning võimalikke keskkonnamõjude mõistmiseks. Otsuse tegemisel võib otsustaja kasutada ka muid allikaid ega pruugi jõuda käesolevas aruandes tooduga samale järeldusele. Iga sellise aruandega kaasneb teatud määramatus andmete piiratuse, nende interpreteerimise jms tõttu.

Kavandatava tegevuse peamisteks negatiivseteks mõjudeks on ehitus-, süvendamis- ja kaadamistööde käigus vette paisatav heljum. 2007. aastal koostatud KMH-s ei hinnatud merre paigutavate tahkete materjalide mõju heljumi levikule, kuid see mõju on ehitusaegne ja ei erine oluliselt süvendus- ja kaadamistööde käigus levivast heljumist, mille mõjusid on 2007. aastal teostatud KMHs asjakohaselt hinnatud.

Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad võimalikud keskkonnamõjud on peamiselt lokaalse iseloomuga ning nende ennetamiseks ja vältimiseks on olemas hõlpsalt rakendatavad meetmed. 2007. aasta KMH-s toodi välja negatiivse keskkonnamõju vähendamiseks järgnevad meetmed (need on ka aruande koostamise ajahetkel asjakohased):

• Vähendamaks heljumi levikut tööpiirkonnast kaugemale, tuleb töid teha võimalikult vaikse ilmaga, mis soosib heljumi kiiret settimist (kirde-, põhja- ja loode- ning lõuna- ja edelatuule korral on heljumi levik piiratud, jäädes peamiselt sadama akvatooriumi piirkonda). Tööde tegemisel on oluline jälgida heljumi liikumist (kui on näha märgatavat heljumi kandumist sadama akvatooriumist välja, siis tööd peatatakse, sest seda mõjutavad veel lisaks tuule kiirusele ka hoovuse suund ja tugevus. Lisaks määrab tuule tugevus ära ka süvendusvahendite kasutamise ohutuse. Tuule kiirus 10 m/s akvatooriumi avaosas on piir, millest suurema tuulega ei ole mereohutuse seisukohalt võimalik süvendus- ja kaadamistöid teha. Sisebasseinis on selliseks tuule piirkiiruseks 15 m/s.

• Selleks, et vähendada võimalikku mõju kalastikule, ei ole soovitav teha süvendustöid kalade kudemisajal (et vältida kalade, marja ja noorjärkude hukkumist).

• Ehitustöödel tuleb järgida kehtivaid õigusakte, vältida merepõhja reostamist ehitusprahiga, jälgida ehitusmehhanismide tehnilist korrasolekut, et hoida ära võimalikke lekkeid.

• Ehitusaegse lammutus-, ehitus- ja süvendustööde tegemise ajal peab ehitustööde läbiviija vältima sadama naabruses asuvatel elamualadel normatiivse mürataseme ületamist ning vältima öisel ajal materjalide vedusid ja mürarikkaid lammutustöid.

Keskkonnaeksperdi hinnangul puudub vajadus antud tegevuse kavatsuse puhul keskkonnamõju hindamise algatamiseks. 2007. aastal koostatud KMH on piisavalt informatiivne ja käesoleva eelhinnangu koostamise ajal asjakohane.

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 29/30

7. KASUTATUD MATERJALID

1. A. Järvik. Merepõhjaelustik ja kalastik mõjupiirkonnas ning võimalikud mõjud neile, 2010

2. Convention on the International Regulations for Preventing Collisions at Sea. https://www.imo.org/en/About/Conventions/Pages/COLREG.aspx

3. Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded. https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003?leiaKehtiv 4. Eesti mereala planeering. https://mereala.hendrikson.ee/kaardirakendus.html

5. ELLE OÜ, 2022. Tallinna linna strateegilise mürakaardi ajakohastamine. (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/myrakaart)

6. EstKONSULT. 2024. Miiisadama lainemurdja rekonstrueerimise ehitusprojekt. Töö nr 24001.

7. Helcom, 2020. HELCOM Guidelines for Management of Dredged Material at Sea and HELCOM Reporting Format for Management of Dredged Materials at Sea. HELCOM 41-2020.

8. Hundipea sadam https://www.riigilaevastik.ee/sadamad 9. Kaitseministeerium. Kaitseministeeriumi valitsemisala arengukava 2021-2024 10. Kaitseministeeriumi valitsemisala keskkonna- ja kliimapoliitika, 2021

11. Keskkonnaministeerium. Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030.

12. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/116112010013?leiaKehtiv

13. Keskkonnaportaal. Jääkreostusobjektid. https://register.keskkonnaportaal.ee/register/point/6590735/540890

14. Keskkonnaportaal. Veekogumite seisundiinfo 2022. https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite-seisundiinfo

15. KOTKAS heiteallikate register https://kotkas.envir.ee/registry/index?represented_id= (vaadatud 09.11.2023)

16. Kultuurimälestiste registerhttps://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument 17. Maa-ameti geoloogia kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/geoloogia400k 18. Maa-ameti kaardirakendus. Üleujutusalad. https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/yua

(04.04.2024 seisuga)

19. Männikus, R., Soomere, T., Torsvik, T. 2012. Optimizing breakwater configuration for vessel wakes and wind waves. IEEE/OES Baltic 2012 International Symposium : May 8-11, 2012, Klaipeda, Lithuania, Proceedings. IEEE, 1−8.

20. Meresõiduohutuse seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023048?leiaKehtiv

21. Noblessneri sadamalinnak https://noblessner.ee/noblessnerist/noblessneri-lugu/#/ 22. OÜ E-Konsult, 2007. Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise KMH. töö nr: E1040, Tallinn.

23. OÜ Lainemudel. 2020. Lennusadama lainetuse simulatsioonid.

24. Paljassaare hoiuala. Keskkonnaportaal https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected- nature-object/7355071

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhindamine

30/30 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ

25. Paljassaare ja Russalka vahelise ranna-ala üldplaneering. 2004. https://www.tallinn.ee/et/ruumiloome/paljassaare-ja-russalka-vahelise-ranna-ala- uldplaneering-kehtestatud

26. Paljassaare linnuala. Keskkonnaportaal https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953135

27. Raig, A., 2024. Arvamus Miinisadama basseini veevahetuse muutumise kohta

28. Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus. 2024. Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tegevustele keskkonnamõju hindamise eelhinnangu koostamine. Tehniline kirjeldus.

29. Riigikantselei. 2017. Riigikaitse arengukava 2017-2026.

30. Sadamaregister. Hundipea sadam. https://www.sadamaregister.ee/sadam/158

31. Sadamaregister. Noblessneri sadam. https://www.sadamaregister.ee/sadam/353 32. T. Paalme, Tallinna lahe rannikumere seisundi hinnang bioloogiliste indikaatorite alusel, 2012 33. Tallinna Tehnikaülikool. Meretaseme infosüsteem http://on-line.msi.ttu.ee/miinisadam/ 34. Veeseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023102?leiaKehtiv

Vastavalt nimekirjale Teie: 27.05.2024

Meie: 05.06.2024 nr 16-12/24-07491-002

Miinisadama rajatiste rekonstrueerimise ehitusloa keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlus nr 2411271/06269 Miinisadama kaide ja lainemurdja (rajatised AH1, AH2, AH3 ja AH4) rekonstrueerimiseks Harju maakonnas Tallinna linnas Põhja-Tallinna linnaosas Miinisadama tn 3 kinnistul (katastriüksus 78401:101:5683) ja avalikus veekogus. Kavandatava tegevuse eesmärk on lõpuni viia Miinisadama rekonstrueerimine vastavalt kaasaja ohutu laevaliikluse nõuetele – peatada olemasolevate lainemurdjate edasine lagunemine ning tagada laevade ohutu seismine sadamas, liiklemine akvatooriumis ja väravas.

Edastame käesolevaga asjaomastele asutustele keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõike 2² alusel seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Palume edastada oma seisukoht hiljemalt 14.06.2024 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas.

Ehitusloa taotlusega saab tutvuda ehitisregistris www.ehr.ee kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbrit 2411271/06269. Ehitusprojekt edastatakse menetlejatele eraldi ning toiming määratakse ka EHR-s.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Lisad: KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu KMH eelhinnang Menetlusosalised

Maarja Allmaa +372 667 2172 [email protected]

Vastavalt nimekirjale Teie: 27.05.2024

Meie: 05.06.2024 nr 16-12/24-07491-002

Miinisadama rajatiste rekonstrueerimise ehitusloa keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine seisukoha andmiseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlus nr 2411271/06269 Miinisadama kaide ja lainemurdja (rajatised AH1, AH2, AH3 ja AH4) rekonstrueerimiseks Harju maakonnas Tallinna linnas Põhja-Tallinna linnaosas Miinisadama tn 3 kinnistul (katastriüksus 78401:101:5683) ja avalikus veekogus. Kavandatava tegevuse eesmärk on lõpuni viia Miinisadama rekonstrueerimine vastavalt kaasaja ohutu laevaliikluse nõuetele – peatada olemasolevate lainemurdjate edasine lagunemine ning tagada laevade ohutu seismine sadamas, liiklemine akvatooriumis ja väravas.

Edastame käesolevaga asjaomastele asutustele keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõike 2² alusel seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Palume edastada oma seisukoht hiljemalt 14.06.2024 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas.

Ehitusloa taotlusega saab tutvuda ehitisregistris www.ehr.ee kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbrit 2411271/06269. Ehitusprojekt edastatakse menetlejatele eraldi ning toiming määratakse ka EHR-s.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Lisad: KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu KMH eelhinnang Menetlusosalised

Maarja Allmaa +372 667 2172 [email protected]

SISUKORD

SISUKORD ........................................................................................................................................................ 1

ARUANDE SISU KOKKUVÕTE……………………………………………………………………………3

1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EESMÄRK .................................................................................. 5

1.1. KAVANDATUD TEGEVUSE EESMÄRK JA OBJEKT ................................................................................ 5

2. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESS .................................................................................. 6

2.1. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROTSESSI OSALISED ........................................................................ 6 2.2. KESKKONNAMÕJU HINDAMISE ALGATAMINE JA PÜSTITATUD ÜLESANDED ....................................... 6 2.3. AVALIKKUSE KAASAMINE KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE PROTSESSI ........................................... 7

2.3.1. KMH programmi avalikustamisest .............................................................................................. 7 2.3.2. KMH aruande avalikustamisest .................................................................................................. 7

2.4. HINDAMISEL KASUTATUD UURINGUD, PROJEKTID, EKSPERTARVAMUSED. ........................................ 7

3. PROJEKTI TEOSTAMISE ASUKOHA JA MÕJUALA ISELOOMUSTUS ..................................... 9

3.1. MÕJUALA ASUKOHA KIRJELDUS ....................................................................................................... 9 3.2. HÜDROMETEOROLOOGILISED TINGIMUSED ..................................................................................... 10 3.3. ALA GEOLOOGILINE EHITUS ............................................................................................................ 14 3.4. SAASTEAINETE SISALDUS AMMUTATAVAS PINNASES ...................................................................... 16 3.5. MEREPÕHJAELUSTIK, KALASTIK ..................................................................................................... 17 3.6. SOTSIAALMAJANDUSLIK KESKKOND ............................................................................................... 18 3.7. KOKKUVÕTE MÕJUALA KESKKONNASEISUNDI HINDAMISEL KASUTATUD MATERJALIDEST ............. 18

4. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE ALTERNATIIVIDE KIRJELDUS .............................. 20

4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED JA NENDE HINDAMISE METOODIKA..... 20 4.2. PROJEKTLAHENDUSEGA VALITUD TEHNOLOOGIA JA KASUTATAVA TEHNIKA KIRJELDUS ................ 20 4.3. AMMUTATAVA MATERJALI MAHT JA OMADUSED, SELLE VÕIMALIK KASUTUS ................................ 22

5. REKONSTRUEERIMIS- JA SÜVENDUSTÖÖDE EELDATAV KESKKONNAMÕJU SADAMA

AKVATOORIUMIS JA KAADAMISKOHAS ............................................................................................ 24

5.1. HINNANG SÜVENDAMISE JA KAADAMISE KÄIGUS TEKKIVA HELJUMI LEVIKULE .............................. 24 5.2. UUTE LAINEMURDJATE MÕJU LAINETUSELE JA HOOVUSTELE ......................................................... 26 5.3. MÕJU PÕHJATAIMESTIKULE, PÕHJALOOMASTIKULE, KALASTIKULE ................................................ 27 5.4. EHITUS- JA SÜVENDUSTÖÖDEGA KAASNEV MÜRA ........................................................................... 28 5.5. MÕJU PIIRKONNA ELANIKELE JA NAABERSADAMATELE .................................................................. 29 5.6. KORDUSTÖÖDE VAJADUSE HINNANG .............................................................................................. 29 5.7. KESKKONNARISKI ANALÜÜS (SH PÄRAST TÖÖDE LÕPPU) ................................................................ 30 5.8. OLULISE KESKKONNAMÕJU HINNANG ............................................................................................. 30

6. NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISE VÕI LEEVENDAMISE VÕIMALUSED ...... 32

7. LOODUSVARADE KASUTAMISE OTSTARBEKUS, KAVANDATAVA TEGEVUSE

VASTAVUS SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETELE, KESKKONNASEIRE VAJADUS .................. 33

7.1. LOODUSVARDE KASUTAMISE OTSTARBEKUS JA VASTAVUS SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETELE ...... 33 7.2. KESKKONNASEIRE VAJADUS ........................................................................................................... 33

8. VASTAVUS ARENGUKAVADELE, KOHALIKELE PLANEERINGUTELE JA KESKKONNA-

ALASTELE ÕIGUSAKTIDELE................................................................................................................... 34

8.1. MIINISADAMA VASTAVUS PLANEERINGUTELE JA ARENGUKAVALE ................................................. 34 8.2. VASTAVUS ÕIGUSAKTIDELE JA PIIRIÜLESE KESKKONNAMÕJU HINNANG ......................................... 35

2

9. ALTERNATIIVIDE VÕRDLUS ............................................................................................................ 36

10. ÜLEVAADE KMH PROGRAMMI JA ARUANDE AVALIKUSTAMISE TULEMUSTEST ........ 38

11. KOKKUVÕTE ......................................................................................................................................... 39

12. KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU ........................................................................................ 40

13. LISAD ....................................................................................................................................................... 41

LISA 1. DOKUMENDID

Lisa 1.1. Kaitseministeeriumi volikiri 03.04.2006 nr 11/0604 OÜ E-Konsult juhatuse esimehele

Lembit Linnupõllule esindamise õiguse kohta kõigis KMH alastes toimingutes.

Lisa 1.2. Vee erikasutuse iseloomustus

Lisa 1.3. Keskkonnaministeeriumi kiri 27.01.2006 nr 11-17/1223 KMH algatamiseks

Lisa 1.4. KMH programmi avalikustamise teated Ametlikes Teadaannetes ja Postimehes

Lisa 1.5. Keskkonnaministeeriumi kiri 12.05.2006 nr 13-3-1/4578-4 KMH programmi

täiendamiseks

Lisa 1.6. KMH programmi avaliku arutelu protokoll ja osavõtjate nimekiri

Lisa 1.7. KMH programm

Lisa 1.8. Keskkonnaministeeriumi kiri 21.06.2006 nr 13-3-1/4578-6 KMH programmi

heakskiitmiseks

Lisa 1.9. KMH aruande avalikustamise teated Ametlikes Teadaannetes ja Postimehes

Lisa 1.10. KMH aruande avaliku arutelu protokoll ja osavõtjate nimekiri

Lisa 1.11. Keskkonnaministeeriumi kiri 26.07.2006 nr 13-3-1/8151-3 aruande täiendamiseks

Lisa 1.12. Tallinna Keskkonnaameti kiri 28.07.2006 nr 6.1-4.1/1751

Lisa 1.13. E-Konsult OÜ vastus 14.08.2006 nr 65 Keskkonnaministeeriumile

Lisa 1.14. E-Konsult OÜ vastus 14.08.2006 nr 64 Tallinna Keskkonnaametile

Lisa 1.15. Keskkonnaministeeriumi kiri 17.10.2006 nr 13-3-3/21081-17 aruande

täiendamiseks

Lisa 1.16. E-Konsult OÜ vastus 25.10 .2006 nr 831 Keskkonnaministeeriumile

LISA 2. MIINISADAMA LAINEMURDJAD. GEOTEHNIKA ARUANNE.

IPT Projektjuhtimine OÜ TÖÖ NR.05-07-0521, TALLINN 2005

LISA 3. JOONISED

Joonis 1. Olulised lainekõrgused Tallinna lahel

Joonis 2. Olulised lainekõrgused Mereväe õppekeskuse vahetus läheduses

Joonis 3. Hoovuste skeem Mereväebaasi akvatooriumis

Joonis 4. Sissesõidukanali pikiteljel erinevates puuraukudes määratud pinnase

osakeste läbimõõdud ja lõimiskõverad

Joonis 5. Uhtumise – settimise tasakaal Mereväebaasi ees

Joonis 6. Lainemurdjate asendiplaan M 1:500

3

Aruande sisu kokkuvõte

Käesoleva keskkonnamõju hindamise objektiks on Kaitseministeeriumi Väljaõppe- ja

administratiivüksuse Mereväebaasi sadama (edaspidi Miinisadama) lainemurdjate

rekonstrueerimine, 7. kai pikendamine koos läänepoolse merevärava sulgemisega (tekib

uus kai 7A) ning idavärava ja idapoolse sissesõidutee süvendamine. Töö on

edasiarenduseks OÜ EstKonsult tööle nr A469 (Väljaõppe- ja administratiivüksus

Mereväebaas kaide renoveerimisprojekt) tehtud keskkonnamõjude hindamisele (OÜ E-

Konsult töö E1007).

Miinisadama kaid ja sadama akvatooriumi lainetuse otsese mõju eest kaitsvad lainemurdjad

on pikki aastaid olnud avariilises seisukorras, eriti halvas seisukorras peale nende veepealse

osa demonteerimist Vene vägede poolt 1990-ndate aastate esimesel poolel. Otsust

lainemurdjate remontimiseks ei suudetud teha aastaid. Asjatundjate hinnangul ei paku

purustatud lainemurdjad sadamale kaitset lainetuse eest ja põhjustavad kaide kiiret

lagunemist. 1

Asjatundjate hinnang on olnud õige, sest Miinisadama kaide tehniline seisukord on ka

käesoleval ajal, mil on alustatud kaide renoveerimist, kohati lausa avariiohtlik.

Olemasolevate kaide renoveerimisprojektile lisaks on Kaitseministeerium järgmise etapina

alustanud lainemurdjate rekonstrueerimise projekti. Ehitustegevuse eesmärgiks on taastada

Miinisadama lainemurdjad nii, et oleks tagatud laevade ohutu seismine sadamas ja

liiklemine sadama piirkonnas.

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tööprojekt on

koostatud Mereväebaasi poolt esitatud lähteülesande alusel.

Vastavalt lähteülesandele sisaldab tööprojekti allpool loetletud operatsioone:

1. 7.kai pikendamine samas laiuses keskmise lainemurdja lõpuni ja läänevärava sulgemine

2. 7. kai Tallinna lahe poolse nõlva (lainemurdja) pikendamine ja tugimüüri ehitamine

3. Pollarite ja vendrite paigaldamine kai lõpuni

4. Kommunikatsioonid kail: tulepaakide kaldatoide ja kaivalgustus

5. Tulepaakide ümbertõstmine idaväravale, 7A kai otsa lähedale masti paigaldamine

tuulesukale ja signaallippudele

6. Idavärava suurendamine laiusega minimaalselt 50 m ja sügavusega 8,0 m

7. Parempoolse lainemurdja rekonstrueerimine

8. Vajaliku sügavusega (8,0 m) laevatee süvendamine.

Seoses 7. kai pikendamise ja läänepoolse merevärava sulgemisega võetakse kasutusele

idapoolne merevärav, mis tingib idavärava laiendamist ja sissesõidutee süvendamist.

Süvendustööd toimuvad ainult nimetatud objektide rekonstrueerimiseks vajalikus mahus,

mis arvutuste alusel on maksimaalselt 49200 m 3 . Süvendusprojekti mahtu ei kuulu

süvendustööde tegemine Miinisadama kaidega ja lainemurdjaga ümbritsetud sisebasseinis.

Süvendustööd toimuvad I (muda), III (savimöll) ja IV (moreen) kategooria pinnastes.

Enamus ammutatud materjalist kaadatakse Paljassaare lahes asuvasse pinnasepuiste koha.

Suuremateraline ammutatav pinnas ja lammutamise käigus saadav mineraalne materjal

kasutatakse võimalusel kai ja lainemurdja ehitamisel tagasitäitena.

1 Riigikontroll. Investeeringute planeerimine ja eelarvestamine Kaitseministeeriumi valitsemisalas.

Peaprokuröri otsus nr 12-7/004, 19.10.2001

4

Vastuseks Kaitseministeeriumi taotlusele süvendustöödeks vee erikasutusloa saamiseks

(vastavalt Veeseaduse § 8 lõige 2 punktile 6) algatas Keskkonnaministeerium

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõige 1 punkti 17

alusel keskkonnamõju hindamise. Seaduse kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus

mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit ja merepõhja tahkete ainete

uputamine alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit. Sama seaduse kohaselt viidi läbi kogu

keskkonnamõju hindamise protseduur kaasaarvatud programmi ja aruande avalikud

arutelud.

Käesoleva projekti keskkonnamõju hindamise aruande koostamisel oli aluseks Keskkonna-

ministeeriumi poolt heaks kiidetud KMH programm.

Keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse kohaselt tehti hindamise käigus rida

uuringuid: saasteainete sisaldus ammutatavas pinnases; kaadamiskoha valik; heljumi

transport süvendus- ja kaadamiskohas; lainemurdjate rekonstrueerimise mõju hoovustele ja

lainetusele, mille põhjal anti hinnang tegevuse mõjule põhjaelustikule, kalastikule,

linnustikule ja piirkonna elanikkonnale. Projekti teostamise alternatiividest valiti ekspertide

hinnangute alusel kõige vähem keskkonda mõjutav variant. Hinnati kordussüvendamise ja

seireprogrammi väljatöötamise vajadust.

Töö lõpptulemused on kokkuvõetud alljärgnevas.

Keskkonnamõju hindajate seisukoht on, et Miinisadama kaide renoveerimise jätkamine,

lainemurdjate rekonstrueerimine ja laevatee süvendamine mõjutavad keskkonda, kuid

oskuslikul tegutsemisel ja leevendavaid soovituse arvestades on mõju ebaoluline või

ajutine. Tähelepanu väärivad põhiliselt kaks probleemi: reostuskomponentide sisaldus

põhjasetetes ja süvendamisel vabaneva heljumi kandumine Tallinna lahte. Kõik muud

mõjud ei ole keskkonnale ohtlikud.

 Raskemetallide keskmine sisaldus uuritud proovides oli madalam vastava metalli

sihtarvust pinnases ja naftaproduktide sisaldus madalam piirarvust elutsoonis. Seega on

tegemist praktiliselt puhaste setetega, mille kaadamine merre on lubatav.

 Süvendustööde ja kaadamise mõju merevee kvaliteedile ja mereelustikule on oluline

töötsooniga vahetult piirnevatel aladel, kuid see mõju on ajutine. Olukord taastub

süvendustööde lõppedes. Kumulatiivseid mõjusid ei esine.

 Lainetuse ja hoovuse modelleerimine on näidanud, et projekti järgi renoveeritud

lainemurdjast väljaspool jääb olukord praktiliselt muutumatuks: oluline lainekõrgus ca

0,5 m ja hoovuse kiirus piki lainemurdjat 0,2 m/s. Miinisadama sisebasseinis paraneb

olukord tunduvalt - enamike kaide ääres lainetust praktiliselt ei teki.

 Setete liikumise seisukohalt näitab teostatud modelleerimine, et hoolimata sellest, et nii

sadama ees, kui eriti sadama sees on tegemist peeneteralise fraktsiooniga, on tuule poolt

genereeritud lainetuse ja selle tagajärjel tekkiva hoovuse mõju minimaalne.

Sissesõidukanali ja sissesõiduava läheduses tekib suhteline tasakaal, mille juures põhja

muutused on piirides ±0,0005 m/ööpäevas. Seega pole oodata süvendatud

sissesõidukanali täis uhtumist isegi pikema ajavahemiku jooksul.

Kogu tegevus Miinisadama rekonstrueerimisel on üles ehitatud säästva arengu põhimõttele

– minimaalselt kahjustada keskkonda ja maksimaalselt kasutada süvendamisel ja

lammutamisel tekkivaid ressursse.

5

1. Keskkonnamõju hindamise eesmärk

1.1. Kavandatud tegevuse eesmärk ja objekt

Kavandatud projekti üldine eesmärk on viia lõpuni Miinisadama rekonstrueerimine

vastavalt kaasaja ohutu laevaliikluse nõuetele – seega peatada lainemurdjate edasine

lagunemine ning tagada laevade ohutu seismine sadamas ja liiklemine väravas. Töö

objektiks on lisaks lainemurdjate rekonstrueerimisele 7. kai pikendamine koos läänepoolse

merevärava sulgemisega ning idavärava laiendamine ja sissesõidutee süvendamine.

Vastavalt Mereväebaasist saadud andmetele on laevad, mis hakkavad projekteeritava uue

7A kai ääres silduma tonnaažiga 5600 brt. Lainemurdjate asendiskeemi vt joonisel 6 lisas 3.

Keskkonnamõju hindamine hõlmab kompleksselt süvendustööde, ammutatud pinnase

kaadamise ja rekonstrueeritud lainemurdja keskkonnamõjusid.

Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimise tööprojekt on

koostatud Mereväebaasi poolt esitatud lähteülesande alusel.

Vastavalt lähteülesandele on tööprojekti mahus projekteeritud:

1. 7. kai pikendamine keskmise lainemurdja lõpuni ja läänevärava sulgemine;

2. 7. kai Tallinna lahe poolse nõlva (lainemurdja) pikendamine ja tugimüüri ehitamine;

3. Pollarite ja vendrite paigaldamine kai lõpuni;

4. Kommunikatsioonid kail: tulepaakide kaldatoide ja kaivalgustus;

5. Tulepaakide ümbertõstmine idaväravale, 7A kai otsa lähedale masti paigaldamine

tuulesukale ja signaallippudele;

6. Idavärava laius minimaalselt 50 m ja sügavus 8,0 m;

7. Parempoolse lainemurdja rekonstrueerimine;

8. Vajaliku sügavusega (8,0 m) laevatee (380 x 50 m) süvendamine.

7A kailiini pikendamine toimub analoogselt kogu kailiini rekonstrueerimisel kasutatud

metoodika alusel. Kaielementide alune ehituskaevik rajatakse kõrvaldades L-kujuliste

elementide taldmike alt valdavalt liivase muda ja moreeni, kohati murenenud sinisavi.

Sadamabasseini poolt ehituskaevikust eemaldatava pinnase maht on 16100 m 3 .

Lainemurdjate renoveerimiseks eemaldatakse ehituskaevikutest ca 9500 m 3 pinnast.

Miinisadama idavärava ja sissesõidukanali süvendustööde arvutuslik kogumaht on

23600 m 3 . Tegemist on arvutuslike geomeetriliste mahtudega lähtudes süvendatava ala

põhjakontuurist, süvendussügavusest (8.0 m abs) ja süvendi nõlvade kallete suhtest.

Süvendustööd toimuvad I (muda), III (savimöll) ja IV (moreen) kategooria pinnastes ja

enamus ammutatud materjalist kaadatakse Paljassaare lahes asuvasse ametlikult kinnitatud

pinnasepuiste koha. Moreen kasutatakse võimalusel kai ehitamisel tagasitäitena.

Maksimaalne süvendustööde maht on 49 200 m 3 ja toimub ainult nimetatud objektide

rekonstrueerimiseks vajalikus mahus. Süvendusprojekti mahtu ei kuulu süvendustööde

tegemine Miinisadama kaidega ja lainemurdjaga ümbritsetud sadama sisebasseinis.

Lainemurdjate renoveerimistööde alustamiseks vajaliku vee erikasutusloa vormistamiseks

on vaja hinnata kavandatavate ehitus- ja süvendustöödega ning kaadamisega kaasnevat

keskkonnamõju ja tegevuse mõjuala, sest ehitustegevus toimub meres ja süvendatava

pinnase maht on üle 10 000 m 3 . Samuti tuleb hinnata projekti vastavust

keskkonnakaitselisele seadusandlusele, planeeringutele ning anda soovitus negatiivse

keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks.

6

2. Keskkonnamõju hindamise protsess

2.1. Keskkonnamõju hindamise protsessi osalised

Arendaja: EV Kaitseministeerium, Sakala tn 1, 15094 Tallinn,

kontaktisik infrastruktuuri osakonna nõunik Nele Loorents tel. 7170129,

faks:7170 001, e-mail: [email protected]

Otsustaja: Keskkonnaministeerium, Narva mnt.7A, 15172 Tallinn

kontaktisik keskkonnakorralduse ja tehnoloogiaosakonna spetsialist Irma

Pakkonen, tel: 6262 974, faks: 6262 801, e-mail: [email protected]

Töö koostaja: OÜ E-Konsult, Laki 12-A501, 10621 Tallinn,

kontaktisik juhatuse esimees Lembit Linnupõld*, tel 6563203, faks 6563199,

e-mail: [email protected]

Käesoleva keskkonnamõju hindamisel osalesid OÜ E-Konsult töötajad:

Lembit Linnupõld – ehitusinsener (tegevuslitsents KMH0010);

Karin Juhat – keemik (tegevuslitsents KMH0012);

Laur Linnupõld – keskkonnamõju hindaja (tegevuslitsents KMH0117);

Aide Kaar – keskkonnaspetsialist.

* Kaitseministeerium volitas oma volikirjaga 3.04.2006 nr 11/0604 OÜ E-Konsult juhatuse

esimehe Lembit Linnupõllu esindama Kaitseministeeriumit kõigis keskkonnamõju

hindamise kehtestamisega seotud toimingutes (lisa 1.1).

Tööst võtsid veel osa:

OÜ IPT Projektijuhtimine – Ehitusgeoloogiline uuring;

OÜ Corson – Hüdrodünaamilised arvutused ja modelleerimine.

2.2. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja püstitatud ülesanded

Lähtudes Miinisadama lainemurdjate rekonstrueerimise lähteülesandest ja Veeseaduse § 8

lõige 2 punktist 6 esitas Kaitseministeerium Keskkonnaministeeriumile vee erikasutusloa

saamiseks taotlus koos vee erikasutuse kirjeldusega (lisa 1.2). Vastuseks loa taotlusele

algatas Keskkonnaministeerium oma kirjaga nr 11-17/1223 27.01.2006.a. (lisa 1.3)

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (RT I 2005, 15, 87) §6

lõige 1 punkti 17 alusel keskkonnamõju hindamise, lugedes kavandatava tegevuse olulise

keskkonnamõjuga tegevuseks.

Töö käigus tuleb hinnata keskkonnamõju järgmistele aspektidele:

- saasteainete sisaldus ammutatavas pinnases ning kaadamiskoha valik;

- heljumi transpordi hinnang;

- tegevuse mõju põhjaelustikule, kalastikule, linnustikule;

- mõju piirkonna elanikkonnale;

- projekti teostamise alternatiivide ja 0-variandi võrdlev analüüs;

- kordustööde vajaduse hinnang;

- vajadusel seireprogrammi väljatöötamine.

7

2.3. Avalikkuse kaasamine keskkonnamõjude hindamise protsessi

2.3.1. KMH programmi avalikustamisest

Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimisseaduse § 16 kehtestatud

korrale kuuluvad avalikustamisele nii keskkonnamõju hindamise programm kui

keskkonnamõju hindamise aruanne.

KMH programm esitati avalikustamiseks 10. aprilli 2006 ja avalikustamisest teatati

Ametlikes Teadaannetes 5. mail ning Postimehes 10. mail (Lisa 1.4). Programmiga oli

võimalik tutvuda Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse ja -tehnoloogia osakonnas,

OÜ-s E-Konsult ja Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel. Ettepanekuid, vastuväiteid ja

küsimusi KMH programmi kohta sai esitada kuni 24. maini. Avalikustamise käigus esitas

kirjalikult ettepanekuid KMH programmi täiendamiseks ainult Keskkonnaministeerium

(lisa 1.5), rohkem täiendusi ja märkusi programmi kohta ei laekunud.

KMH programmi avalik arutelu toimus Tallinnas 26. mail kl 10.00 AS E-Konsult ruumes.

Koosolekul osalesid arendaja ja keskkonnamõju hindajad. Koosoleku protokoll ja

osavõtjate nimekiri on lisas 1.6.

Keskkonnaministeeriumi ettepanekuid arvestades täiendati programmi. Täiendatud KMH

programmi (lisa 1.7) heakskiitmisest teatas Keskkonnaministeerium oma kirjaga

21.06.2006.a. nr 13-3-1/4576-6 (lisa 1.8).

2.3.2. KMH aruande avalikustamisest

KMH aruande avalikustamisest teatati Ametlikes Teadaannetes ja Postimehes 12. juulil

(Lisa 1.9). Aruandega oli võimalik tutvuda Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse

ja -tehnoloogia osakonnas, OÜ-s E-Konsult ja Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel.

Ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KMH programmi kohta sai esitada kuni 31. juulini.

KMH aruande avalik arutelu toimus Tallinnas 2. augustil kl 10.00 AS E-Konsult ruumes.

Koosolekul osalesid arendaja ja keskkonnamõju hindajaja projekteerija. Koosoleku

protokoll ja osavõtjate nimekiri on lisas 1.10.

Avalikustamise käigus esitasid kirjalikult küsimusi ja tegid ettepanekuid KMH aruande

täiendamiseks Keskkonnaministeerium (vt lisa 1.11) ja Tallinna Keskkonnaamet (vt lisa

1.12). Vastused Keskkonnaministeeriumi ja Tallinna Keskkonnaameti kirjalikele

ettepanekutele on toodud vastavalt lisades 1.13 ja 1.14. Tehtud ettepanekuid arvestati

aruande täiendamisel. Korrigeeritud KMH aruanne on esitatud Keskkonnaministeeriumile

heakskiitmiseks.

2.4. Hindamisel kasutatud uuringud, projektid, ekspertarvamused.

1. Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimine. Tööprojekt I

köide. Seletuskiri, asendiplaan ja süvendustööd. OÜ EstKONSULT töö nr A569,

2006;

2. Miinisadama akvatooriumis asuvate lainemurdjate rekonstrueerimine. Tööprojekt II

köide. Ehituskonstruktsioonid. OÜ EstKONSULT töö nr A569, 2006;

3. Topo-geodeetilised uurimistööd. REIB OÜ töö nr TT-1354, 2004;

4. Miinisadama kaide rekonstrueerimine. Geotehnika aruanne. IPT Projektjuhtimine

OÜ töö nr.04-11-0436, 2004;

8

5. Miinisadama lainemurdjad. Geotehnika aruanne. IPT Projektjuhtimine OÜ töö

nr.05-07-0521, Tallinn 2005;

6. Reostuskomponentide sisaldus Miinisadama akvatooriumi põhjasetetes. OÜ

Altakon Grupp töö nr 4/2005, 2005;

7. Väljaõppe- ja administratiivüksus. Ehitusaegse lainetuse ja sette transpordi

matemaatiline modelleerimine. OÜ CORSON töö nr 0505, Tallinn 2005.

8. Väljaõppe ja struktuuriüksuse mereväebaas. Uue lainemurdja ja sissesõidukanali

matemaatiline modelleerimine. OÜ CORSON töö nr 0519, Tallinn 2005.

9

3. Projekti teostamise asukoha ja mõjuala iseloomustus

3.1. Mõjuala asukoha kirjeldus

Lainemurdjate ala. Eesti Kaitseväe Väljaõppe- ja administratiivüksuse Mereväebaas

(edaspidi Miinisadam) pindalaga 100678 m 2

asub Tallinna lahe lääneosas. Tema koosseisu

kuuluvad kinnistu Põhja-Tallinna linnaosas, aadressil Tööstuse 54a ja Miinisadama

akvatoorium (tabel 3.1).

Tabel 3.1. Miinisadama akvatooriumi koordinaadid 2

Nr. Tallinna kohalik Lambert-Est 97 WGS-84

X (m) Y (m) X (m) Y (m) Pikkus, B º ` N Laius, L º ` E

1 58167,14 65054,35 6591481,32 540928,78 59 27,548 24 43,304

2 58222,20 65092,30 6591536,36 540966,67 59 27,577 24 43,345

3 58320,51 65160,06 6591634,66 541034,44 59 27,630 24 43,418

4 58416,77 65406,91 6591730,90 541281,30 59 27,680 24 43,680

5 58164,90 65798,13 6591479,00 541673,50 59 27,542 24 44,092

6 57685,85 65540,46 6590999,97 541414,83 59 27,286 24 43,813

7 57445,85 65411,20 6590759,98 541285,56 59 27,157 24 43,673

8 57443,90 65413,79 6590758,03 541288,15 59 27,156 24 43,676

Miinisadam on mere poolt kaitstud muuli ja lainemurdjatega. Sadama kahest väravast

lainemurdjate vahel ja avast Miinisadama ja Peetri sadam piiril on praegu laevaliikluseks

kasutusel läänepoolne värav, mis on tähistatud tulepaakidega. Idapoolne värav ja

sissesõidukanal, mis on täitunud pinnase ja prahiga, praegu kasutusel ei ole. Samuti ei

kasutata kõige idapoolsemat ava, kust toimub põhiline veevahetus Tallinna lahe ja

Miinisadama sisebasseini vahel. 3

Kavandatav lainemurdjate rekonstrueerimine muudab sadama liikluskorraldust. Seoses

vajadusega pikendada seitsmendat kaid ehitatakse kinni Miinisadama läänevärav ja

olemasoleva läänepoolse lainemurdja arvel ehitatav kai 7A pikeneb kuni kasutamata

seisnud idaväravani. Kaide 7 ja 7A ühendatud merepoolne külg ehitatakse lainemurdjaks.

Laevaliikluseks avatakse idavärav, süvendataks sealne sissesõidutee ja rekonstrueeritakse

idapoolne lainemurdja. Süvendusprojekti mõjuala hõlmab sissesõidukanalit ja ca 20

meetrise ala mõlemal pool lainemurdjaid.

Kaadamisala. Teine mõjutatud ala, kuhu kaadatakse põhjast eemaldatav tagasitäitena

mittekasutatav süvendusmaterjal, on Veeteede Ameti poolt kinnitatud ja merekaardile

kantud pinnasepuiste koht Paljassaare lahes, mille koordinaadid on: 59°28,68'N, 24°38,85'E

59°29,18'N, 24°39,86'E

59°28,70'N, 24°39,86'E

59°28,44'N, 24°39,31'E

See on lähim kaadamisala, mille kaugus süvendusalast on ca 12 km, pindala ~643 000 m 2

ning vee sügavus 8-18 m. Kui jagada kaadatav 50 000 m 3 sellele alale saab kihi paksuseks

2 Miinisadama akvatooriumi piiride kooskõlastamine. Tallinna Linnavolikogu otsus nr 107, 27.05.2004;

3 Eesti Lootsiraamat, Veeteede Amet 2003

10

vaid 8 cm. Arvestades setete suhteliselt väikest kogust ja suuri sügavusi ei ole sellise

koguse setete paigutamine sellele kaadamisalale probleem.

Kavandatud kaadamiskohta Paljassaare lahes on selleks otstarbeks kasutatud juba

aastakümneid. Tavaliselt on siia toodud vähem või rohkem reostunud Tallinna ja selle

lähipiirkonna sadamate akvatooriumite süvendusmaterjali. Senine kasutamise kogemus ei

viita kaadatud materjali kandumisele Tallinna lahte ja sellest tingitud ebasoovitavate

mõjude ilmnemisele.

3.2. Hüdrometeoroloogilised tingimused

Üldjuhul kujundab piirkonna ilmaolusid aluspinnases ja selle kohal asuvas atmosfääris

neelduv päikesekiirguse hulk. Eesti rannikul komplitseerib olukorda atmosfääri ringlus, sest

siin puutuvad kokku mandrilised ja merelised õhumassid. Selle tõttu on Eesti ilmastik

soojem ja niiskem kui sellisel geograafilisel laiusel keskmiselt, aga samuti väga muutlik ja

raskesti prognoositav.

Ilmaolude aastast kulgu vaadeldavas piirkonnas saab kõige paremini hinnata lähima EMHI

Naissaare rannikuilmajaama paljude aastate kuu keskmiste andmete põhjal (tabel 3.2).

Tabel 3.2. Kuu keskmised klimaatilised näitajad Naissaare ilmajaamas aastatel 1961-1990.

Näitaja I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII

Õhutemperatuur (ºC) -3,8 -4,9 -1,8 2,4 7,4 13,3 16,4 15,9 12,2 7,6 2,7 -0,8

Tuule kiirus (m/s) 6,2 5,1 4,7 4,5 4,1 4,2 4,1 4,8 5,6 6,2 6,5 6,7

Õhuniiskus (%) 85 83 82 81 81 80 82 82 82 82 85 85

Udupäevade arv 3 4 5 6 5 2 2 2 2 2 2 2

Pilvisus (pallides) 7,9 7,3 6,2 6,1 5,3 5,0 5,5 5,9 6,5 7,1 8,0 8,5

Sademed (mm) 36 25 27 31 31 39 58 69 72 62 59 49

Kõige külmema kuu, veebruari 30 aasta keskmine õhutemperatuur on Naissaare

rannikujaama andmetel -4,9ºC, kõige soojem kuu on juuli (16,4ºC).

Tuuled. Soome lahel puhuvate mõõdukate ja tugevate tuulte seas valitsevad SW ja W

tuuled, kevadel ja suvel esineb arvestatava sagedusega ka NE tuuli. Tugevaid ja mõõdukaid

SE tuuli on väga harva. Tuulte kiirus on suurem sügisel ja talvel, mil tsüklonaalne tegevus

on aktiivsem ja õhurõhu muutused Islandi madalrõhuala ja Siberi kõrgrõhuala vahel on

suured. Sel ajal on Naissaarel mõõdetud puhanguid kiirusega kuni 40 m/s. Naissaarel

ajavahemikus 1945-1985 hüdromeetria jaamas mõõdetud tuulte esinemise statistika 4 põhjal

vastab tuule kiirus 15 m/s esinemissagedusele 1 kord 1 aasta jooksul. Samas näitab seal

mõõdetud tuule tugevuse analüüs, et tuule kiirus vahemikus 14-20 m/s esineb üldse 0,49%

ulatuses kõikidest juhtumitest ning peamiselt on nende esinemise võimalus perioodil

aprillist kuni juulini.

Mereline ja pehme ilmastik tingib märgatava veeauru sisalduse õhus aastaringselt.

Augustist märtsini on suhteline õhuniiskus rannikul üle 80%. Mais, juunis on pisut kuivem.

Suhteliselt kõrge õhuniiskuse ja maismaa ning merevee temperatuuride erinevuse tõttu

esineb ranniku ja rannikumere kohal küllalt tihti udu põhjustades nähtavust alla 1 km. Ühe

udujuhu kestuseks on keskmiselt 4…5 tundi, harva mitu päeva.

4 Existing Information on the Hydrographic Conditions for the Ports of Tallinn, Corson Consulting Work No

004, Tallinn July 2000.

11

Pilvisus oleneb eelkõige veeauru ringlusest atmosfääris. Taevas on üldjuhul pilves

madalrõhkkonna ja pilvitu kõrgrõhkkonna mõjul. Tava-aastal on Eesti rannikul ~160

lauspilvepäeva ja ainult ~30 pilvitu taevaga päeva.

Paljuaastane keskmine sademete hulk Eesti rannikul on 550…650 mm. Sajupäevi on aastas

100…120. Sajusemad kuud on august ja september, sajuvaesemad veebruar ja märts.

Novembrist aprillini esinevad sademed valdavalt lumena.

Vee liikumist Eesti merealal kujundavad eelkõige Läänemere kui terviku hüdroloogilised

protsessid, samal ajal on määravad kohalikud mõjud, eelkõige temperatuur ja tuul,

põhjamood, rannajoone iseloom ning vee juurdevool maismaalt.

Lainetus. Nõrga ja mõõduka tuulega on lainekõrgus nii Soome lahe avaosal kui suuremates

lahtedes võrdlemisi ühtlane. Nõrga tuulega (kuni 5 m/s) jääb lainekõrgus alla 0,5 m. Tuul

kiirusega 6…8 m/s tekitab lainetuse kuni 1m ja tuul kiirusega 9…11 m/s lainetuse kuni 1,5

m. Tugevama tuulega kõigub lainekõrgus erinevatel merealadel märgatavalt olenevalt tuule

suunast, kestvusest ja tugevusest ning saavutab suurima kõrguse umbes 6…8 tunniga.

Soome lahes põhjustab suuremaid laineid edelatuul, siin on tormilainetusel kalduvus jälgida

lahe telge ka siis, kui tuul puhub lahe telje suhtes 30…40° nurga all.

Tallinna lahel võivad tekitada olulisi laineid läänetuuled ja eriti loodetuuled, millele

Tallinna laht on täielikult avatud. Eriti tugevate loode tormide puhul ületab oluline

lainekõrgus Tallinna lahe keskosas igal aastal 2 m ning võib ületada 4 m. Võrreldes Soome

lahe avaosaga ning Tallinna lahega piirnevate aladega on Tallinna lahe lainerežiim pigem

mahe. Oluline lainekõrgus ületab 0,5-0,75 m lahes ainult 10 % tõenäosusega ning 1,0-1,5 m

1% tõenäosusega.

Miinisadama suue on hästi kaitstud põhja ja läänekaarte tuultest põhjustatud lainetuse eest,

seevastu on sadama lainemurdjates olevad avad täiesti avatud kirde suunaliste tuulte poolt

genereeritud lainetusele.

Miinisadama lainetuse matemaatilise modelleerimise tulemused on saadud kasutades

arvutuslikku NE tuult kiirusega 15 m/s. See tähendab, et modelleerimise aluseks on võetud

tuule tugevus, mis vastab Miinisadama jaoks ekstreemsele olukorrale. Nagu näha lisas 3

esitatud jooniselt 1, kus on haaratud praktiliselt kogu Tallinna laht, pöörduvad sellel juhul

lained ümber Viimsi poolsaare. Tänu madalale veele Viimsi poolsaare ja Aegna saare vahel

toimub siin lainete murdumine ja lainekõrgus ei ulatu üle 0,3 m. Põhiosa suurema

amplituudiga lainetest tuleb Tallinna lahte sisse Aegna ja Naissaare vaheliselt alalt,

kusjuures Naissaare idakalda lähedal oluline lainekõrgus on 1,7 m, mis sisuliselt annab

selles olukorras üksiklainete kõrguseks arvestades vaadeldavas piirkonnas rakenduvat

JONSWAP lainespektrit 1,7x1,7≈2,90 m. Miinisadama piirkonda jõudva olulise

lainekõrguse väärtuseks on aga 0,4-0,5 m, mille puhul üksiklainete väärtuseks saame 1,7x

0,4(0,5)=0,68(0,85) m.

Jooniselt 2 lisas 3, mis kirjeldab lainetuse olukorda miinisadama akvatooriumis ja selle

vahetus läheduses pärast lainemurdjate rekonstrueerimist, selgub, et olulise lainekõrguse

väärtused akvatooriumi avaosas on suurusega 0,48-0,51 m. Nagu esitatud jooniselt näha

tekib sisebasseinis NE tuulte korral lainemurdja taha peaaegu sümmeetriline madala

lainetusega tsoon. Jooniselt on ka näha et Miinisadama kaide 2 ja 3 piirkonnas võib tekkida

0,31-0,37 m kõrgune laine, mujal jääb laine oluliselt madalamaks.

Hoovused. Hoovuste peamine liikumapanev jõud on tuul. Läänemeres on välja kujunenud

üldringluse, kus Soome lahte siseneb Läänemere avaosa vesi piki Eesti rannikut ja liigub

itta, seguneb põhjaranniku jõgede ja Neeva mageda veega ning voolab välja piki Soome

rannikut läände. Hoovuse liikumise kiirus on 6…9 cm/s. Üldringlus on taustaks

12

tugevamatel kuid lühiajalistele tuulehoovustele, mille kiirus keskmise tugevusega tuule

puhul võib olla 15…17 cm/s ja tormide puhul kuni 50 cm/s.

Tallinna lahe hoovuste skeem on tugevalt mõjutatud tuulest ja Soome lahe üldisest

tsirkulatsioonist. Tuule mõjul on ülemises 5-10 m paksuses veekihis hoovus pööratud tuule

suunast 45° paremale. Samuti on ülemises veekihis hoovuste kiirused mõnevõrra suuremad

kui sügavamates kihtides. Mõõdukate tuulte korral (<10 m/s) jääb hoovuse kiirus alla 10

cm/s, tugeva tuule korral (16 m/s) kasvavad hoovuse kiirused oluliselt. Tuulte korral alla 10

m/s ei ületa hoovuste kiirused sügavamates kihtides 5 cm/s. Suvisel perioodil veemassi

tugeva vertikaalse kihistumise korral on hoovuse struktuur mitmekihiline. Tallina laht on

vaba vee läbivooluga laht. Soome lahe üldise tsirkulatsiooni tõttu toimub ülemises veekihis

kellaosuti sunaline voolamine läbi Tallinna lahe, nii et Naissaare ja Aegna saare vahelt

toimub sisevool lahte ning Naissaare ja mandri vahelt voolab vesi Tallinna lahest välja.

Sügavamates kihtides on voolamine vastupidine. Tallina lahe lõunaosas formeerub üldiselt

lokaalne hoovuste skeem ning hoovuste kiirused on selles piirkonnas väikesed.

Tallinna lahe lõunaosas on tuule tekitatud hoovused suunatud lääne poole kirde-, ida-,

kagu- ja lõunatuule korral. Edela-, lääne-, loode- ja põhjasuunaline tuul tekitab idasuunalise

hoovuse. Põhja- ja lõunasuunalise tuule korral on Tallinna sadama piirkonna lähedased

hoovused nõrgad.

OÜ Corson on matemaatiliselt modelleeritud eelpool esitatud lainetusele vastavad hoovuste

väljad Miinisadama akvatooriumis. Nagu joonisel 3 lisas 3 toodud tulemustest selgub, tekib

Miinisadama akvatooriumis kellaosuti pöörlemise suunaline hoovuste tsirkulatsioon

keskpunktiga peaaegu akvatooriumi keskel. Hoovuse sissevool toimub enamikus

lainemurdja idapoolse ava Peetri sadama ees oleva lainemurdja sisekülje kaudu.

Väljavool sadama akvatooriumist toimub samuti kahe idapoolsema ava kaudu. Hoovuse

põhimass voolab välja Tallinna lahte kõige idapoolsema ava kaudu. Sissevoolava hoovuse

kiirus on piirides 0,09-0,2 m/s, väljavooluavades jaguneb veemass kahe ava vahel ja

kiirused on väiksemad: keskmises avas kuni 0,07 m/s, ülemises kõige idapoolsemas

lainemurdja avas 0,08 m/s. Nagu näitavad joonisel kujutatud hoovuse kiiruste samajooned

ja hoovuste kiirust ning suunda iseloomustavad vektorid ei ületa kogu sadama

akvatooriumis kiiruste väljas arvutatud suurused 0,15 m/s.

Seevastu sadama akvatooriumist väljaspool liigub piki Miinisadama lainemurdjat kellaosuti

liikumisele vastassuunas tunduvalt suurema kiirusega hoovus, kus vastavalt joonisel

esitatud vektorite skaalale on hoovuse kiirus kuni 0,2 m/s. See akvatooriumi tsirkulatsiooni

suhtes vastassuunas pöörlev mass on teguriks mis haarab kaasa akvatooriumist välja

voolava vee massi ja kannab selle Tallinna lahte.

Merevee tase. Maailmamere veetaseme kõikumised on põhjustatud Maa ja teiste

taevakehade gravitatsiooniväljade koosmõjust. Läänemeres kui tüüpilises sisemeres on

loodete mõju veetaseme muutusele tühine. Meretaseme muutlikkus Eesti rannikul on

põhjustatud tuule suunast, kiirusest, kestvusest, õhurõhu muutustest, veevahetusest läbi

Taani väinade, jõgede sissevoolust. Kuna kõiki nimetatud tegureid iseloomustab

aastaaegade vaheldumisest tingitud muutlikkus, siis on ka kuu keskmistes veeseisudes

võimalik jälgida aastaajalist muutlikkust. Merevee kõrgseis on tavaliselt septembrist

oktoobrini ja detsembris, madalseis märtsist maini ja novembris.

Tabelis 3.3 on toodud merevee taseme kõikumised mõnedes Eesti rannikumere

vaatluspunktides. Tugeva tuule korral võib veetase tõusta väga kiiresti, kuid tuule raugedes

sama kiiresti langeda.

13

Tabel 3.3. Merevee taseme kõikumine Eesti rannikumeres

Koht Vaatluste

aeg

Kõrgeim veeseis

(cm), regist. kuupäev

Madalaim veeseis

(cm), regist. kuupäev

Kõikumine

(cm)

Narva-Jõesuu 1899-1995 202; 23.09.1924 -141; 09.01.1914 343

Kunda 1949-1996 157; 06.01.1975 -110; 10.03.1972 267

Tallinn 1899-2002 129; 16.11.2001 -95; 09.12.1959 224

Dirhami 1954-1995 148; 18.10.1967 -95; 09.12.1959 243

Pärnu 1923-2002 253; 18.10.1967 -122; 14.10.1976 375

Sõrve 1950-1993 111; 27.01.1990 -87; 10.12.1959 198

Veetaseme kõrgus Tallinna lahes jääb kõige sagedamini (33%) vahemikku -9…+10 cm

Kroonlinna nulli suhtes. Veetaseme kõrgseisud tulenevad Soome lahe üldisest kõrgest

veeseisust. Soome lahes aga tekib kõrge veeseis W ja SW kaarte tuultega. Aastatel 1981-

1994 aastatel fikseeritud >100 cm veetaseme seisud on toimunud just nendest ilmakaartest

puhuvate tugevate tuultega. Lokaalselt võib Tallinna lahe veetase võrreldes Soome lahe

avaosaga olla kõrgem ka NW tuultega, kuid selle eelduseks on ikkagi varasemad W või SW

tuuled.

Aastate 1981-1994 andmete põhjal on maksimaalse ja minimaalse veetaseme vahe Tallinna

lahes 199 cm. Maksimaalne veetase on eelpool mainitud aastatel Tallinna lahes olnud 125

cm (11. jaanuar 1991) ja minimaalne -74 cm (26. märts 1984). Veetaseme sesoonset käiku

kuu keskmiste veetasemete põhjal iseloomustab madalaim kuukeskmine veetase mais -19

cm ja kõrgeim jaanuaris 19 cm (Joonis 3.1).

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12

Kuu

Joonis 3.1. Tallinna lahe keskmised, minimaalsed ja maksimaalsed veetasemed kuude

kaupa aastatel 1981-1994.

Veetaseme tõus >100 cm Kroonlinna nulli suhtes on Tallinna lahes suhteliselt harva esinev

sündmus. Aastatel 1981-1994 fikseeriti >100 cm veetaset vaid neljal juhul kümnest

tuhandest. Oluline on märkida, et ülaltoodud aastatel aprillist oktoobrini veetase üle 100 cm