OTSUS

Sihtasutus Kutsekoda 07.06.2024 nr 11.4-35/24/585 [email protected]

Mustamäe tee 16

Tallinn

10617, Harju maakond

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood 70007340, edaspidi RTK, rakendusüksus, keskne hankija)

teeb meetme 21.4.6.2, ”Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ raames otsuse Sihtasutuse

Kutsekoda (edaspidi toetuse saaja või hankija) elluviidava tegevuse „Kutsesüsteemi reform“ (nr

2021-2027.4.06.23-0001; edaspidi projekt) osas.

Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja ei ole projektiga seotud riigihanke nr 259127 „OSKA

uuringute veebirakendus“ läbiviimisel järginud riigihangete seaduses1 (edaspidi RHS) sätestatud

nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus rikkumistega seotud kulude osas finantskorrektsiooni

ning loeb mitteabikõlblikuks kuluks 14 653,51 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS ) § 28, Vabariigi Valitsuse

12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ÜM2022) § 34 lg 1 punkt 2, § 35 lg 1, § 36, § 37 lg 4, Vabariigi Valitsuse

01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude

abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja

kord“ (edaspidi ÜM2014) § 22⁷, haridus- ja teadusministri 16.11.2022 käskkiri nr 1.1-2/22/314

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevusele „Kutsesüsteemi reform“ (edaspidi TAT)

punkt 13, samuti antud projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD) ja toetuse saajaga

peetud kirjavahetus.

TAT punkt 11.1 sätestab, et elluviijale kohalduvad lisaks käskkirjas sätestatule ÜM2022 § -s 11

sätestatud kohustused, mille lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete

seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Sihtasutus Kutsekoda on avaliku sektori

hankija RHS § 5 lg 2 p 4 tähenduses ja on kohustatud seega läbi viima riigihanke, järgides RHSis

sätestatud korda.

1 Kuni 23.02.2023 kehtinud redaktsioon.

1. Riigihanke nr 259127 raamlepingus kehtestatud tööde vastuvõtmise ja maksetingimusi

on muudetud pakkujale soodsamaks

Toetuse saaja Sihtasutus Kutsekoda viis keskse hankija2 RTK korraldamisel läbi riigihanke nr

259127 „OSKA uuringute veebirakendus“ ühe pakkujaga raamlepingu sõlmimiseks. Tegemist oli

avatud hankemenetlusega, hanketeade avaldati 23.01.2023, pakkumuste esitamise tähtaeg oli

06.02.2023. Nimetatud tähtajaks esitati neli pakkumust (sh 2 ühispakkumust). Hankija tunnistas

edukaks Disainiosakond OÜ ja Platvorm OÜ ühispakkumuse ning sõlmis ühispakkujaga

Disainiosakond OÜ-ga 12.04.2023 raamlepingu nr 13-1/7 (edaspidi raamleping) eeldatava

kogumaksumusega 60 000 eurot (KM-ta).

Rakendusüksus tuvastas riigihanke nr 259127 (edaspidi riigihange) õiguspärase läbiviimise

kontrollimisel järgmise puuduse:

 toetuse saaja on raamlepingus sätestatud I etapi tööde teostamiseks sõlmitud tööde

vastuvõtmise ja tasumise tingimusi muutnud.

1.1 Rikkumise asjaolud

Riigihanke nr 259127 tehnilise kirjelduse kohaselt on hanke esemeks teostada Sihtasutuse

Kutsekoda OSKA programmi kodulehel uuringute alamlehe https://oska.kutsekoda.ee/uuring/

tarkvara arendus-, hooldus- ja sisestustöid nelja aasta jooksul alates lepingu sõlmimisest. Tarkvara

arenduse esimeseks etapiks on vastavalt uuele lahendusele esitatud tehnilistele nõuetele

uuringuaruannete sisestamise keskkonna loomine valmimistähtajaga kolm kuud raamlepingu

sõlmimisest, eeldatava maksumusega 38 000 eurot. Edasised sisestus, arendus- ja hooldustööd

teostatakse raamleping alusel, kas hankelepingute või tellimustena.

Riigihanke alusdokumentide (edaspidi RHAD) koosseisu kuuluvas raamlepingu projektis ja

sõlmitud raamlepingus on sätestatud järgmised tingimused:

- punkt 2.2. „Tööd antakse üle järgmiselt: esimese etapi tulemus antakse üle 3 kuud peale

esimese hankelepingu sõlmimist. Edasised sisestus-, arendus- ja hooldustööde tähtajad ja

tööde teostamine lepitakse poolte vahel kokku eraldi, hankelepingute või tellimuste alusel.

Täitja esitab tellijale arve peale esimest etappi ning sisestus-, arendus- ja hooldustööde

eelnenud arveldusperioodi eest.“;

- punkt 2.3. „Täitja esitab arve tellijale e-arvena pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise

akti (edaspidi akt) mõlemapoolset allkirjastamist.“;

- punkt 4.1. „Tööd antakse üle hankelepingus või tellimuses sätestatud tähtajal. Tööde

üleandmise all mõistetakse tööde üleandmist täitjate poolt tellijale akti (lisa 2) alusel.

Nimetatud akti vormistab täitja 5 tööpäeva jooksul pärast tööde teostamist ja edastavad e-

posti teel digitaalselt allkirjastatult vahetult enne tööde üleandmist tellija kontaktisiku e-

posti aadressile ja tellija allkirjastab selle vahetult pärast tööde vastuvõtmist ning tagastab

need täitjate kontaktisiku e-posti aadressile.“;

- Punkt 4.4 „Akti esitamisele järgnevast tööpäevast arvates on tellijal 10 tööpäeva aega

2 RTK on vabatahtlikuks keskseks hankijaks valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste

riigihangete korraldamisel. Asutuse eest RTK poolt korraldatavate riigihangete ulatus ja tingimused

fikseeritakse asutuse ja RTK vahel sõlmitavates kokkulepetes.

tööde ülevaatamiseks. Nimetatud tööpäevade sisse jääb vähemalt 3 tagasiside vooru

puuduste kõrvaldamiseks või täienduste tegemiseks. Tellijal on õigus vajadusel nimetatud

perioodi pikendada 1 korra maksimaalselt eelmainitud aja võrra, teavitades sellest enne

tähtpäeva saabumist täitjat 3 tööpäeva ette.“.

RHADi koosseisu kuuluva hankelepingu projekti punkti 2 „Lepingu maksumus, maksetingimused

ja tööde üleandmine“ kohaselt lepitakse hankelepingu punktis 2.1 kokku lepingu eeldatav

kogumaksumus/maksimaalne kogumaksumus ja töötundide maksumused.

Toetuse saaja ja töövõtja on 11.04.2023 sõlmitud hankelepingu punktis 2.1 kokku leppinud, et I

etapi tööd (38 000 eurot) teostatakse kolmes etapis, millede maksumused on 5250 eurot, 11 500

eurot ja 21 250 eurot. Hankelepingu punkti 2.3 kohaselt antakse tööd üle vastava etapi täitmisel

tööde üleandmise- ja vastuvõtmise aktiga (edaspidi ka akt). Hankelepingu lisa 1 „Tellitavad tööd“

punkti 3 kohaselt antakse iga etapi tööd üle tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktiga vastavalt

raamlepingu nr 13-1/7 punktis 4 sätestatud tingimustele.

Kuigi RHADi koosseisu kuuluva raamlepingu ja hankelepingu projekt nägi ette tarkvara arenduse

esimese etapi tööde teostamist ühe etapina, mille eest tasumine toimub peale tööde üleandmist –

ja vastuvõtmist, on I etapi tööd teostatud kolmes etapis järgmiste Disainiosakond OÜ esitatud

aktide kogusummas 38 000 eurot alusel:

- akt nr 1, 22.05.2023 summas 5250 eurot (tasutud 25.05.2023 arve nr 2300026 alusel

01.06.2023);

- akt nr 2, 20.07.2023 summas 11 500 eurot (tasutud 19.07.2023 arve nr 2300036 alusel

02.08.2023);

- akt nr 3, 16.08.2023 summas 21 250 eurot (tasutud arve nr 22300039 alusel 30.08.2023).

Lähtuvalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja on hankelepingu sõlmimisel

muutnud raamlepingus sätestatud I etapi tööde teostamise ja tasumise tingimusi, kuna

raamlepingus sätestatud I etapi tööd on jaotatud kolmeks osaks, millede eest tasuti peale iga osa

tööde üleandmist-vastuvõtmist. Kuna hankelepingut ei ole sõlmitud raamlepingus sätestatud

tingimuste kohaselt, siis ei ole toetuse saaja järginud RHS § 3 punkt 1 ja 2, § 30 lõiget 1 ning §

123 lõiget 1.

1.2 Toetuse saaja selgitused

Toetuse saaja 30.11.2023 esitatud selgituse kohaselt täiendavad raamlepingu punkti 2.2 sätteid

raamlepingu punktid 4.1 ja 4.4, millele vastavust järgiti tööde üleandmisel ja vastuvõtmisel.

Rakendusüksuse küsimusele, kuidas kujunesid hankelepingu punkti 2 sisu ja maksumused, vastas

toetuse saaja järgmist: „Hankelepingu punkti 2 sisu ja maksumused oli fikseeritud

hanketingimustes, RL ja pakkumuses. Tööd teostati kolme kuu jooksul, mille eest esitati kokku arve

summale 38 000 eurot.“.

Toetuse saaja 06.12.2023 esitatud selgituse kohaselt peeti hankelepingu sõlmimiseks läbirääkimisi

tööde alametappide ja nende maksumuste kokku leppimiseks.

Toetuse saaja viitas 08.01.2024 esitatud täiendavas selgituses raamlepingu punktile 4.1, selgitades

järgmist: „Lähtusime sellest, et hankelepingus on võimalik tööde üleandmiseks ja aktiga

vastuvõtmiseks sätestada ka mitu tähtaega. Hankelepingus on sätestatud I etapi alaetappide

tähtajad ja sisu. Samas on kinni peetud ka raamlepingus sätestatud I etapi tööde lõplikust tähtajast

ning fikseeritud kogumaksumusest. Meie hinnangul ei ole tööde vastuvõtmise tükeldamisega

tekitatud ei sisulist ega finantskahju.“.

1.3 Rakendusüksuse seisukoht ja õiguslik põhjendus

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja selgitused käesoleva rikkumise asjaolusid ega

järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

Vastavalt RHS §-le 3 on hankija kohustatud järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh

peab hankija tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse ja kohtlema kõiki isikuid võrdselt

ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud oleks riigihanke eesmärgi suhtes

proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. RHS § 3 punktis 1 kirjeldatud läbipaistvuse ja

kontrollitavuse põhimõtte eesmärk on, et riigihankest huvitatud ettevõtjad teaksid täpselt hanke

tingimusi, et menetlus ise oleks läbipaistev ja kontrollitav toetuse andjate ning pädevate asutuste

poolt. RHS § 3 punktis 2 sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõte tähendab seda, et toetuse

saaja ei tohi luua ühelegi võimalikule pakkujale soodsamat olukorda.

RHS § 30 lg 1 kohaselt lähtutakse raamlepingul põhinevate hankelepingute sõlmimisel

raamlepingu tingimustest ja käesolevas paragrahvis sätestatud korrast, raamlepingu tingimusi

oluliselt muutmata. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu alusel

sõlmitakse hankeleping raamlepingus sätestatud tingimuste kohaselt.

Tulenevalt RHS § 29 lõikest 1 kohaldatakse raamlepingule hankelepingu sätteid, kui RHSis ei ole

sätestatud teisiti. Seega on raamlepingu muutmine lubatud vaid RHS § 123 lg 1 punktides 1-7

sätestatud alustel. Rakendusüksuse hinnangul ei ole antud muudatuse suhtes asjakohased RHS §

123 lg 1 p-des 1-6 sätestatud hankelepingu muutmise alused, seega hindab rakendusüksus, kas

eespool kirjeldatudraamlepingu muutmisele saab kohaldada RHS § 123 lg 1 punkti 7.

Hankelepingu muudatust saab pidada mitteoluliseks RHS § 123 lg 1 punkti 7 tähenduses üksnes

siis, kui muudatus ei vasta ühelegi RHS § 123 lõikes 2 sätestatud alusele. RHS § 123 lg 2 p-de 1

ja 2 kohaselt on muudatus oluline, kui sellega muudetakse hankelepingu üldist olemust

märkimisväärselt, eeskätt kui muudatustega lisatakse tingimus, mis laiendanuks võimalike

riigihankes osalejate või vastavaks tunnistamisele kuuluvate pakkumuste hulka, kui riigihanke

alusdokumendid oleks sellist tingimust sisaldanud või kui muudatus tingib hankelepingust

tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutmise pakkuja kasuks hankelepingus sätestamata

viisil.

Eelkirjeldatud säte (RHS § 123 lg 2 p 1) baseerub hankedirektiivi 2014/24/EL artikli 72 lg 4

punktil a, mille järgi käsitatakse muudatust igal juhul olulisena, kui muudatusega lisatakse

tingimusi, mis oleksid võimaldanud osaleda ka muudel kui algselt välja valitud pakkujatel või

aktsepteerida muid kui algselt aktsepteeritud pakkumusi või mis oleksid hankemenetlusse

kaasanud täiendavaid osalejaid, kui neid oleks rakendatud algses hankemenetluses. Kohtuasjas nr

C-454/06 on Euroopa Kohus asunud seisukohale, et menetluse läbipaistvuse ja pakkujate võrdse

kohtlemise tagamiseks tuleb kehtiva riigihankelepingu klauslite muutmist pidada uue

riigihankelepingu sõlmiseks juhul, kui need muudatused on algse riigihankelepingu tingimustest

oluliselt erinevad ja kui neist ilmneb poolte soov pidada uusi läbirääkimisi hankelepingu oluliste

tingimuste osas.

Tuginedes esitatud dokumentidele ja toetuse saaja selgitustele on rakendusüksuse hinnangul

raamlepingus ette nähtud tarkvara arenduse I etapi tööde teostamise vastuvõtu ja tasumise

tingimusi hankelepingu sõlmimisel oluliselt muudetud. Vastavalt riigihanke alusdokumentides ja

raamlepingus märgitule pidi hankija I etapi tööd vastu võtma ja tasuma tehtud tööde eest peale I

etapi tööde akti allkirjastamist esitatud arve alusel. Tegelikult toimus tööde üleandmine-

vastuvõtmine ning tööde eest tasumine kolmes osas.

Rakendusüksus rõhutab, et tööde teostamise- ja maksetingimused on olulised raamlepingu

tingimused, kuivõrd hanke finantseerimise tingimused avaldavad reeglina otsest mõju pakkujate

ringile ning pakkumuste maksumustele. Pakkujad peavad kaaluma antud ajaperioodiks võetud

kohustusi, erinevaid riske ja veenduma oma võimekuses olla seotud pakkumusega raamlepingu

lõppemiseni. Riigihanke nr 259127 puhul olid kõik pakkujad pakkumuste tegemise hetkel võrdses

olukorras, lähtudes pakkumuse koostamisel teadmisest, et I etapi tööd teostatakse ühes osas ja

nende eest tasutakse raamlepingu p-s 2.3 ja 4 sätestatud tingimusel ja kõikide tööde

kogumaksumuses. Nimetatud tingimuse seadmine tõi pakkujatele kaasa suurema

finantskoormuse, mis võis seada piirangud ettevõtete hankes osalemisele. Kuivõrd tarkvara

arenduse esimese etapi maksumus 38 000 eurot on 63,33% raamlepingu eeldatavast

kogumaksumusest, siis rakendusüksuse hinnangul tõi hilisem hankelepingu tööde teostamise ja

maksetingimuste muutmine edukale pakkujale kaasa finantskoormuse olulise vähenemise. Kui

hankija oleks esialgsetes raam- ja hankelepingu tingimustes kehtestanud teistsuguse I etapi

arendustööde teostamise ja tasumise, siis oleks saanud hankes osaleda pakkujad, kellele sobinuks

arveid esitada väiksemas mahus (iga I etapi arendustööd osa kohta eraldi) kui kogu I etapi tööde

kogumaksumuses, mis omakorda tähendab töötasu ajaliselt kiiremat tasumist töövõtjale.

Käesoleval juhul ei ole teada, millised oleksid olnud pakkujad, pakkumuste maksumused ning

milline pakkuja oleks valitud edukaks, kui hankija oleks hankemenetluse käigus seadnud

tingimuseks, et I etapi arendustööd teostatakse ja tasutakse kolmes osas. Seega võis esineda

olukord, et hankest huvitatud ettevõtjate jaoks olid sätestatud I etapi tööde teostamise ja

maksetingimused just põhjuseks, miks nad loobusid pakkumuse esitamisest, ka olenemata

asjaolust, et I etapi tööde maksimaalne hind oli fikseeritud. Rakendusüksus selgitab, et pakkujate

arv iseenesest ei pruugi mõjutada pakkumuste maksumust odavnemise suunas, kuid pole samas

võimalik täielikult välistada võimalust, et pakkuja, kes leebemate I etapi tööde ja maksetingimuste

korral oleks olnud huvitatud hankes osalemisest, oleks teinud ka parima pakkumise, mistõttu oleks

olnud tagatud ka rahaliste vahendite säästlikum kasutamine.

Samuti leiab rakendusüksus, et kui hankija aktsepteeris tööde vastuvõtmise ja maksetingimuste

muutmist (võimaldades raamlepingus sätestatud I etapi töö teostada kolmes osas), tingis see

muudatus ka raamlepingust tuleneva lepinguliste kohustuste vahekorra muutmise Disainiosakond

OÜ kasuks raamlepingus sätestamata viisil RHS § 123 lg 2 punkti 2 tähenduses. Raamlepingu

poolte tegevuse tulemusena on raamlepingus sätestatud I etapi tööde vastuvõtmine ja tasumine

toimunud kolmes osas, mistõttu sai Disainiosakond OÜ hankijalt olulise eelise teiste riigihankes

osalemisest huvitatud ettevõtjate ees, kellel puudus võimekus raamlepingut esialgsetel tingimustel

täita, saades tööde eest tasu peale kõigi hankelepingus sätestatud I etapi tööde tegemist, kuid kes

oleksid olnud võimelised hankelepingut täitma, kui neil oleks olnud võimalus saada tasu iga

arendustöö osa eest eraldi.

Toetuse saaja on riigihankest huvitatud ettevõtjaid ebavõrdselt kohelnud ja asetanud

Disainiosakond OÜ soodsamasse olukorda, kuna toetuse saaja võimaldas raamlepingus sätestatud

I etapi arendustööde eest maksta kolmes osas ehk riigihanke alusdokumentides kehtestatud

esialgsetest tingimustest soodsamalt. Kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus

rõhutanud, et võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt

kinni pidada just hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija on enda poolt kehtestatud

hanketingimustega seotud ega saa asuda kõnealuseid tingimusi menetluse hilisemas etapis pärast

pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist õigusvastaselt muutma või laiendama.

Euroopa Kohus on leidnud kohtuasjas nr C-549/14, et võrdse kohtlemise põhimõte ning

läbipaistvuse kohustus ei luba, et pärast riigihankelepingu sõlmimist teevad hankija ja pakkuja

lepingu tingimustes muudatusi, mille tingimused on oluliselt erinevad esialgses lepingus

sätestatust3. Samuti on Euroopa Kohus asunud kohtuasjas nr C-454/06 seisukohale, et menetluse

läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks tuleb kehtiva riigihankelepingu klauslite

muutmist pidada uue riigihankelepingu sõlmiseks juhul, kui need muudatused on algse

riigihankelepingu tingimustest oluliselt erinevad ja kui neist ilmneb poolte soov pidada uusi

läbirääkimisi lepingu oluliste tingimuste osas. Riigihankelepingu kehtivuse ajal tehtud muudatust

võib pidada oluliseks juhul, kui muudatusega tuuakse lepingusse tingimusi, mida ei olnud seatud

algse hankemenetluse ajal ja mis oleks juhul, kui nad oleksid olnud seatud esialgses

hankemenetluses, võimaldanud osaleda hankemenetluses ka teistel kui esialgu vastuvõetavaks

tunnistatud pakkujatel või oleksid võimaldanud tunnistada edukaks mõne teise pakkumuse kui see,

mis esialgu välja valiti.4

Lähtuvalt eeltoodust on rakendusüksus seisukohal, et toetuse saaja ei ole järginud RHS § 3

punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, § 30 lõikes 1 sätestatud

tingimust ning RHS § 123 lg 1 punkti 7. Seega on toetuse saaja rikkunud talle TAT punktis 11.1

ja ÜM2022 § 11 lõikes 1 pandud kohustust järgida hangete korraldamisel RHS-is sätestatud

nõudeid.

1.4 Rikkumisele kohalduv finantskorrektsiooni määr 25%

ÜM2022 § 34 lg 1 punkti 2 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse

saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. ÜM2022 § 36 alusel kohaldatakse hankemenetluse rikkumise korral ÜM2014 §-e

22–228.

ÜM2014 § 227 lg 1 kohaselt kohaldatakse hankelepingu väärtusele 25-protsendilist

finantskorrektsiooni määra, kui hankelepingu või raamlepingu muutmise korral ei ole järgitud

RHS § 123 lõiget 1.

Rakendusüksus on seisukohal, et raamlepingus ettenähtud I etapi tööde vastuvõtmise ja

maksetingimuste muutmine on vastuolus RHS § 123 lõikes 1 sätestatuga ja ei ole formaalne RHS-

i rikkumine. Toetuse saaja poolt talle pandud kohustuse eiramise tulemusena on tekkinud kahju,

kuid selle suurust ei ole võimalik hinnata, sest ei ole teada, milliseks oleks kujunenud hankes

osalevate pakkujate ring ning esitatud pakkumused, kui potentsiaalsed pakkujad oleksid teadnud,

3 EKo 07.09.2016, C-549/14, Finn Frogne, p 28 4 EKo 19.06.2008, C-454/06, Pressetext, p 34, 35

et tarkvara arenduse esimese etapi tööde hankelepingut saab täita raamlepingus ja riigihanke

alusdokumentides kehtestatud tingimustest soodsamatel tingimustel. Kuivõrd hanketingimused on

kõikidele huvilistele avatud ilma hanke juurde registreerumata, siis ei ole välistatud, et mõni

huvitatud isik jättis vaidlusaluse töö vastuvõtmise ja maksetingimuse tõttu hankes osalemata ja

ennast hanke juurde registreerimata. Seega esineb põhjendatud oht, et RHS § 123 lõike 1

rikkumine võis kaasa tuua rahalise mõju, sest hankija oleks võinud raamlepingu sõlmida teise

pakkujaga ja/või teise maksumusega pakkumuse alusel, kui ta oleks juba riigihanke

alusdokumentides sätestanud raamlepingus sätestatud tööde eest tasumise kolmes osas. Kuna

rakendusüksuse hinnangul on töövõtja saanud teiste potentsiaalsete pakkujate ees eelise, siis on

tegemist isikute ebavõrdse kohtlemisega RHS § 3 punkti 2 mõttes. Samuti ei ole toetuse saaja

tegutsenud hanke korraldamisel läbipaistvalt ja kontrollitavalt vastavalt RHS § 3 punktile 1, kuna

ei lähtunud enda kehtestatud hanketingimustest.

Rakendusüksus selgitab, et ÜM2014 seletuskirja kohaselt on ÜM2014 sätestatud

finantskorrektsiooni määradega juba kohustuse eiramise võimalikku mõju kaalutud. Lisaks

täiendab seletuskiri, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtuasjades nr C-743/18

ja C 406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

1.5 Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Hanke nr 259127 raames tekkinud kulusid on projekti tegevuse 2.2.1 „OSKA muud kulud“ raames

esitatud kokku abikõlblikus summas 58 614,04 eurot (KD-d nr 145, nr 186, nr 197, nr 276-277,

nr 304-307 ja nr 336).

Lähtuvalt otsuse punktist 1.4 loeb rakendusüksus hankega seotud kuludest mitteabikõlblikuks

tegevuse nr 2.2.1 osas 14 653,51 eurot (58 614,04*25%), millest toetus on 14 653,51 eurot.

ÜM2022 § 37 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust ning

omafinantseeringut vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile. ÜM2022 § 37

lõike 4 alusel vähendab rakendusasutus finantskorrektsiooni otsuse alusel toetuse andmise

tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Tulenevalt ÜSS § 13 lg 2 punktist 3 annab rakendusüksus enne finantskorrektsiooni otsuse

tegemist võimaluse toetuse saajal esitada oma seisukohad. Rakendusüksus edastas 07.05.2024

toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht antud

otsuse kohta hiljemalt 21.05.2024. Kuivõrd nimetatud tähtajaks toetuse saaja finantskorrektsiooni

eelnõule kommentaare ei esitanud, palus rakendusüksus toetuse saajal hiljemalt 31.05.2024 teada

anda oma seisukohast. Toetuse saaja kinnitas 31.05.2024, et neil puuduvad omapoolsed

kommentaarid.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Kutsesüsteemi reform“ raames mitteabikõlblikuks kuluks 14 653,51

eurot, millest toetus moodustab 100%;

2. vähendada riigihankega nr 259127 seotud KDde nr 145, nr 186, nr 197, nr 276-277, nr 304-

307 ja nr 336 abikõlblikke kulusid 25% võrra;

3. teha rakendusasutusele ettepanek vähendada projekti tegevuses 2.2.1 „OSKA muud kulud“

eelarvet summas 14 653,51 eurot;

4. vähendada järgnevates kuludokumentides käesoleva otsuse punkti 1 alusel hüvitamiseks

esitatud riigihankega nr 259127 seotud kulusid 25% võrra, millele vastavalt väheneb ka

projekti eelarve.

Otsuse peale on õigus esitada ÜSS § 31 lg 1, § 32 lg 3 ja haldusmenetluse seaduse § 75 kohaselt

vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest

teada saama.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Liivika Põder

663 2025

[email protected]