Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 40 |
Registreeritud | 10.06.2024 |
Sünkroonitud | 11.06.2024 |
Liik | Käskkiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja tema valitsemisala töö korraldamine |
Sari | 1-2 Ministri käskkirjad |
Toimik | 1-2/2024 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Anni Lehari (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Digiarengu valdkond) |
Originaal | Ava uues aknas |
KÄSKKIRI
10.06.2024 nr 40
Digiühiskonna 2023. a tulemusaruanne
Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 vastu võetud määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve
eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord
ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ alusel kinnitan digiühiskonna
tulemusvaldkonna 2023. aasta tulemusaruande, mis on esitatud käskkirja lisana.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Riisalo
majandus- ja infotehnoloogiaminister
DIGIÜHISKONNA 2023. a tulemusaruanne
Koostatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis
31.05.2024
2
Sisukord
Tulemusvaldkonna üldinfo ..................................................................................................... 3
Tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikud .......................................................................... 4
Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine ................................................................. 6
Tulemusvaldkonna olukorra analüüs ..................................................................................... 7
Programmi üldinfo ................................................................................................................10
Programmi meetmete ja tegevuste mõõdikud .......................................................................10
Programmi olukorra analüüs.................................................................................................12
Programmi tegevuste täitmise analüüs .................................................................................12
Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ......................................16
LISA 1 Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse .........20
LISA 2. Panus riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisesse ...23
3
Tulemusvaldkonna üldinfo
Tulemusvaldkonna eesmärk: Digiriigis on tagatud parim kogemus, Eestis on ülikiire internet
kõigile soovijatele kättesaadav ning meie küberruum turvaline ja usaldusväärne.
Tulemusvaldkond on enim seotud üleriigilise strateegia „Eesti 2035“ sihtidega: „Eesti
majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eesti on uuendusmeelne,
usaldusväärne ja inimesekeskne riik“.
Tulemusvaldkond
Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid (valdkonna arengukavad, poliitika põhialused
jms)
Programm sh vastutavad ministeeriumid
Digiühiskond Eesti digiühiskond 2030
Digiühiskonna programm, vastutaja Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (MKM)
Valdkondlik arengukava „Eesti digiühiskond 2030“ kinnitati Vabariigi Valitsuses 23.12.2021
ning kogu valdkonnas on koostatud üks programm. Tulemusvaldkonna nimetus oli varasemalt
infoühiskond ning see on ajakohastatud uue arengukava nimetusele vastavaks.
Programm on jaotatud kolmeks meetmeks vastavalt arengukava alaeesmärkide jaotusele:
digiriik (e-teenustega rahulolu),
küberturvalisus (küberruumi turvalisus ja usaldusväärsus) ja
ühenduvus (ülikiire, usaldusväärse ja taskukohase sideühenduse kättesaadavus).
Vabariigi Valitsuse seaduse 01.07.2023 jõustunud redaktsiooniga liikus postside valdkond
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse ning alates 2024. aastast on see
regionaalpoliitika programmis.
Tulemusvaldkonnaga seotud programmid ja tulemusaruanded leiab majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt1.
1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehekülg: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve
4
Tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikud
Digiühiskonna tulemusvaldkonnas on koostatud üks programm ning selle tõttu
tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikud ühtivad.
Tabel 1. Tulemusvaldkonna ja ühtlasi programmi mõõdikud
Tulemusvaldkonna mõõdikud
Tegelik Sihttase
2021 2022 2023 2023 2024 Arengukava sihttase 2030
Avalike digiteenustega
rahulolu
Allikas: Teenuste kataloog, MKM
69% 80% 83% 82% 83% 90%*
Turvariski vältimise kaalutlustel avaliku
sektori või teenusepakkujaga
elektroonilisest suhtlemisest
hoidunute osakaal
Allikas: Statistikaamet
- 4,7% 8,5% -** 4,5% <4%***
Eesti kodumajapidamiste
ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus
liituda vähemalt 100 Mbit/s
internetiühendusega, mida saab
suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s.
Allikas: TTJA
73,4%**** 74,6% 80% 62%***** 77% 100%
* Tegemist on strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava riigivalitsemise muutuse „Eesti on edasipürgiv ja demokraatlik riik“ mõõdikuga. ** 2023. aasta sihttaset ei seatud, kuna mõõdik oli väljatöötamisel, vt selgitust ka tekstis´. *** Vaata selgitust tekstis, tegemist on sihttaseme pöördväärtusega. **** Metoodika muutusest tulenevalt korrigeeritud väärtus võrreldes programmis esitatuga (oli 58%). ***** 2023-2026 programmis vana metoodika järgi esitatud sihttase.
Digiriigi mõõdiku “avalike digiteenustega rahulolu” sisend võetakse teenuste kataloogist,
kuhu asutused esitavad oma teenuste loetelud koos rahulolunäitajatega. 2022. ja 2023. aastal
on tehtud põhjalikke korrastustöid ja ühtlustatud teenuste mõõtmise aluseid, mistõttu ei ole
alates 2022. aastast mõõdiku tegelikud väärtused võrreldavad eelmiste aastatega. Sihttaseme
arvutamisel on arvestatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile esitatud asutuste
andmeid, osad asutused alles alustavad teenuste rahulolu hindamist.
Praegune küberturvalisuse mõõdik “turvariski kaalutlusel avaliku sektori või
teenusepakkujaga elektroonilisest suhtlemises hoidunute osakaal” on olnud varasemalt
5
kasutusel, kuid seda ei kasutatud programmi perioodide 2022–2025 ja 2023–2026
planeerimisel, sest plaaniti luua uus mõõdik. Seetõttu ei ole kajastatud 2021. aasta tegelikku
ega 2023. aasta sihttaset. Programmi perioodi 2024–2027 kavandades leiti, et olemasolevas
arengukavas seatud mõõdik on piisav küberturvalisuse hindamiseks ning see võeti uuesti
kasutusele. Mõõdikut on erinevates dokumentides kasutatud erinevas sõnastuses
(digiühiskonna arengukavas on kasutatud mõõdikut näitamaks usaldust, kus üle 96% kasutab
elektroonilisi kanaleid ning programmi tasandi mõõdik on sõnastatud hoidumisena ehk sihttase
on alla 4%). Sisuliselt on tegemist sama mõõdikuga.
Ühenduvuse mõõdikut “Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus
liituda vähemalt 100 Mbits internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1
Gbit/s”, on korrigeeritud. Varasemalt mõõdeti kaetust internetiühendusega, mis on kiirusega
100 Mbit/s ja on suurendatav kiiruseni 1 Gbit/s. Nüüd kasutatakse väga suure
läbilaskevõimega võrke (VHCN), millega liitumisvõimalust mõõdetakse ka uues Euroopa Liidu
digieesmärke seadvas strateegias Digital Decade2 ning mõõdik hõlmab võrke, kus
internetiühenduse kiirus on minimaalselt 1Gbit/s. Sellest tulenevalt oli kinnitatud programmis
aastateks 2023–2026 internetiühenduse nii tegelikud väärtused kui sihttasemed olulisemalt
madalamad kui täna. Ühenduvuse tagamine on järjepidevalt suurenenud tänu
lairibavõrkudesse tehtud erainvesteeringute kui ka riigiabi toetusmeetmete elluviimise
tulemusel. Aastatel 2021–2023 viidi ellu kõige mahukamad riigiabi toetusmeetmed.
2 Euroopa digikümnendi mõõdikud: https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019- 2024/europe-fit-digital-age/europes-digital-decade-digital-targets-2030_en
6
Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine
Kuna tulemusvaldkonnas koostatakse vaid üks programm, siis programmi eelarve ja selle
täitmine on võrdne terve tulemusvaldkonna eelarve ja selle täitmisega.
Tabel 2. Digiühiskonna tulemusvaldkonna 2023. aasta eelarve ja täitmine, kulud tuhandetes
eurodes.
Tulemusvaldkond Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmine (%)
Digiühiskond -124 077 -111 830 -90 794 81,2%
Eelarve kasutamises esines võrreldes kavandatuga suuri kõrvalekaldeid. Digiühiskonna
programmi lõplik eelarve oli võrreldes esialgsega 12,2 mln euro võrra väiksem. Suurimateks
mõjutajateks olid välistoetusteks planeeritud eelarve vähenemine 50,6 mln võrra ning teisalt
kogueelarve suurenemine tulenevalt 2022. aastal kasutamata jäänud piirmääraga vahendite
ülekandmisest (15,4 mln eurot), Vabariigi Valitsuse reservidest täiendavate vahendite
eraldamisest (13,5 mln eurot) ning 2023. aasta riigieelarve seaduse muudatusest (2,5 mln
eurot, sh teistelt valitsemisaladelt anti RITi eelarvesse 0,6 mln eurot, RIA eelarvesse 1,3 mln,
TTJA-le 0,1 mln ja MKM sai VäM-lt TDSi korraldamiseks täiendavad 0,25 mln ja
ministeeriumite töö ümberkorraldamisest tulenevalt tugiteenuste kulude ümberjagamisest
suurenes programmi eelarve 0,26 mln eurot). Majandustegevusest laekunud tulu arvelt tehtud
kulude eelarve kasvas algselt planeerituga võrreldes 6,6 mln eurot (sh RIT 5,7 mln ja RIA 0,9
mln) ning RIA kodumaiste toetuste eelarve 0,2 mln eurot.
Lõplikust eelarvest täideti Digiühiskonna programmis 81 protsenti. Peamised kõrvalekalded
protsendiliselt esinesid küberturvalisuse meetme tegevustes „Riikliku küberturvalisuse
juhtimine ja koordineerimine“ (täitmine 62,8%) ja „Suundumuste, riskide ja mõjude
analüüsivõime arendamine“ (täitmine 49,9%). Suurimad summad, mida üle kantakse on
programmi tegevused „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ (7,6 mln eurot). Peamiste põhjustena
võib välja tuua suure tööjõu voolavuse, mille tõttu ei suudetud kõiki planeeritud tegevusi
õigeaegselt täita, samuti hangetest tulevevad viivitused, kus kohustused on võetud ent
väljamaksed toimuvad ajalise viitega etapiviisiliselt. Täpsemad ülekandmiste põhjused on
kirjeldatud peatükis „Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine“.
2023. a programmi eelarvest kantakse 2024. aastasse eeldatavalt üle 12,8 mln eurot, millest
2 mln on VV reservist saadud täiendavad vahendid IT vajaku kompenseerimiseks, 2,5 mln
2023. aasta IKT jaotamata vahendid ja 500 tuhat Riigimajade IKT seadmed. 0,8 mln eurot
kantakse üle, et rahastada viimase miili kogukonna meedet ning 0,6 mln eurot kasutab RIKS
satelliitside seadmete soetamiseks. Ülekantavaid vahendeid planeeritakse kasutada samal
eesmärgil, milleks need on eraldatud.
7
Tulemusvaldkonna olukorra analüüs Digiühiskonna programmi tegevused on horisontaalse mõjuga ja panustavad mitmetesse
pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegilisse sihtidesse, aga enim panustatakse
sihtidesse „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eesti on
uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“.
Programm panustab Eesti 2035 tegevuskava teemakimpu „Majandus ja kliima“ läbi uute
tehnoloogiate kasutuselevõtu soodustamise, digiteenuste, digipädevuste arendamise,
ettevõtjate ja riigi koostöö suurendamise ja kiire interneti kättesaadavuse parandamise ning
teemakimpu „Riigivalitsemine“ läbi andmemajanduse arendamise, digiidentiteedi arendamise,
sidevõrkude turvalisuse ja varustuskindluse ning küberturvalisuse tagamise ja riigiasutuste
tugitegevuste konsolideerimise. Täpsemad seosed Eesti 2035 tegevuskavaga on toodud
lisas 2.
Digiühiskonna tulemusvaldkonna arengud
Digiriigi edu mõõdetakse tulemusvaldkonnas läbi avalike digiteenuste rahulolu. Teenustega
rahulolu on 2023. aastal 83 protsenti, mis on juba iseenesest kõrge, kuid eesmärk on läbi
erinevate tegevuste rahulolu veelgi suurendada. Avalike teenuste kasutamise lihtsustamiseks
jõudsid 2022. aasta lõpus inimesteni esimesed elusündmusteenused: lapse saamise
infoteenus ja abiellumine. 2023. aastal lisandus kolm sündmusteenust, mis on seotud
elusündmustega lähedase surm, kaitseväekohustus ja Eestis kohanemine. Loodud
elusündmusteenused on kasutajate poolt hästi vastu võetud, sh üle poole (53 protsenti ehk
umbes 6800) abiellumisavaldustest esitati Rahvastikuregistri portaalis. 2023. aastal on lapse
saamise sündmusteenuse infoteenust külastatud 70 911 korda. Sündmusteenuste eesmärk
on pakkuda teenuseid kasutajale üheainsa sujuva teenusena, võimalusel ennetavalt ja
maksimaalselt ühe klõpsuga. Lisaks elusündmusteenustele tegeleb riik ettevõtluskeskkonna
programmi raames ka ärisündmusteenuste arendamisega, et digiteenuste kasutamine muuta
sama lihtsaks ka Eesti ettevõtjatele.
Jätkati oluliste konsolideerimistegevustega riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
keskusesse. Ehitati välja riigiülese arvutitöökoha uus lahendus ja alustaristu ning konsolideeriti
rea asutuste arvutitöökoha teenused. 2023. aastal alustati avaliku pilvestrateegia
väljatöötamist ja turuplatsi kontseptsiooni ellu rakendamisega. Samuti alustati
andmesaatkonna riistvaraplatvormi uuendamise ja riigipilve Euroopa õla loomise tegevustega.
Kasvas kriisi- ja hukukindlus, loodi 24/7 kriisijuhi võimekus ja viidi läbi 3 suuremat õppust.
Küberturvalisuse mõõdiku järgi on inimeste usaldus avalike e-teenuste vastu eelmise
aastaga võrreldes langenud, kuid on jätkuvalt kõrge (91,5 protsenti). Suurimateks usalduse
mõjutajateks võib pidada üldist muutunud julgeolekuolukorda maailmas, andmelekke
intsidente ning küberrünnete aktiviseerumist Eesti taristu ja veebiteenuste vastu. Kuna
kasutajad muutuvad küberturvalisusega seotud ohtude ja riskide suhtes järjest teadlikumaks
ja ettevaatlikumaks, on ka mõningane usaldamatus ootuspärane. Positiivseks võib siiski
pidada järjepidevat usalduse hoidmist üle 90 protsendi ning seda, et julgeolekuolukorra
muutustest ja küberrünnetest hoolimata toimisid Eesti e-teenused tõsisemate häireteta ja
parandati ka üldist toimepidevust. 2023. aastal toimunud lisarahastusvoorust saadud
vahendite toel keskenduti eelkõige küberturvalisuse tagamiseks baasvajaduste katmisele, sh
dubleerivate asukohtade rajamisele, taakvarast tulenevate ohtude vähendamisele,
8
monitooringu parendamisele ja turvatestimise võimekuse loomisele, mille tulemuste põhjal
saab infosüsteemide turvalisust suurendada.
Viidi läbi ministeeriumite, põhiseaduslike institutsioonide ja suuremate kohalike omavalitsuste
küpsustaseme kaardistus, mis aitas analüüsida küberturbe hetkeolukorda, tuues välja
võimelüngad, mida adresseerida uuendatavas küberturvalisuse strateegias, hinnates
omakorda edasisi arengusuundi ning ressursivajadusi. Võrreldes 2022. aasta küpsusmudeli
hindamisega, saab välja tuua paranenud küberturbealase teadlikkuse organisatsioonides,
turvalise tarkvara tellimise ja taakvara osakaalu vähendamise.
Euroopa Liidu üleselt on hiljuti välja töötatud küberturvalisuse indeks3, mis mõõdab
küberturvalisust neljast aspektist lähtuvalt: seadusandlus, kübervõimed, investeerimine ja
erinevate sektorite võimekus intsidentide lahendamisel. Selle järgi oli 2023. aastal Eesti
küberturvalisuse indeks Euroopa Liidu keskmisest kõrgem.
Ühenduvuse parandamine on pidevas tõusutrendis ja nõuab pidevaid tegevusi. 2023. aasta
lõpuks on 80 protsendil Eesti ettevõtetest ja kodumajapidamistest võimalus liituda väga suure
läbilaskevõimega võrkudega. Seda toetas 2023. aastal läbiviidud 5G sageduskonkurss 26
GHz sagedusalas, millega ühtlasi on kõik kolm Eesti Euroopa Liidu üleselt harmoniseeritud 5G
sagedusala mobiilsideoperaatoritele kasutada andnud. 2023. aastal jõudis lõpule ka 2017. a
alanud juurdepääsuvõrkude rajamise toetusmeede4, mida viis ellu Enefit Connect. 2023. aasta
jooksul sai liitumisvõimaluse valguskaabelvõrguga üle 17 000 aadressi (kokku oli projekti maht
40 016 aadressi üle Eesti).
Digiühiskonna tulemusvaldkonna läbivad väljakutsed
Digimuutuste rakendamine avalikus sektoris:
- Digimuutuste kvaliteetne läbiviimine kogu avalikus sektoris ja
- Stabiilse rahastusmudeli leidmine, et võimaldada pikaajalist investeerimist ning
tehnoloogiliste lahenduste pidevat arengut ja hooldust.
Andmehalduse parandamine avaliku sektori organisatsioonides:
- Kokkulepitud eesmärkide ja vastutuste määratlemiseks andmetega seotud
toimimismudelite väljatöötamine avaliku sektori asutustes;
- Andmepõhiste otsuste tegemiseks ja kliendikesksemate teenuste pakkumiseks
teenusepõhise ja kliendikeskse juhtimise juurutamine;
- Nii era kui ka avaliku sektori käes olevate andmete laialdasema kasutamise
võimaldamine.
Tehniliste lahenduste taaskasutamine:
- Tehniliste lahenduste, sealhulgas komponentide ja API (Application Programming
Interface) teenuste, taaskasutus suurendamine riigis;
- Sarnaste teenuste arendamise ja haldamise ühtlustamine, et vähendada dubleerimist
ja tõhustada ressursside kasutamist;
Tulevikukindlate teenuste väljatöötamine:
- Tulevikukindlate teenuste, sh mobiilipõhise platvormi ja elektroonilise identiteedi
arendamine;
3 The European Union Agency for Cybersecurity European Union cyber security index 4 Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve ameti kodulehekülg: https://ttja.ee/lairiba-esimene-etapp-alates-2017
9
- Lisaks keskendumine AI-põhiste ja keskkonnasäästlike lahenduste juurutamisele, et
tagada digiriigi pidev areng ja kohanemisvõime tulevaste tehnoloogiate ja nõuetega.
Küberturvalisuse tagamine:
- IKT taristu ja infosüsteemide vastupidavuse, toimekindluse ja kriisikindluse tõstmine
laiemas riigikaitse kontekstis;
- Püsiva lisarahastuse tagamine riigi kesksete küberturbevõimete arendamiseks ja
küberturvalisuse parandamiseks;
- Kriitilise infrastruktuuri ja riigiside turvalisuse suurendamine, et tagada riigi ja
elanikkonna jaoks oluliste teenuste toimepidevus.
10
Programmi üldinfo
Programmi nimi Digiühiskonna programm
Programmi eesmärk Avalike teenustega rahulolu tõus, ülikiire interneti parem kättesaadavus ja küberkaitstud Eesti.
Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi täpsusega)
Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik
Programmi periood 2023-2026
Peavastutaja (ministeerium) Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM)
Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)
Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA)
Kaasvastutaja ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul)
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (REM), Kliimaministeerium (KLIM) ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT)
Programmi meetmete ja tegevuste mõõdikud
Kuna tulemusvaldkonnas on koostatud üks programm, siis programmi ja tulemusvaldkonna mõõdikud on samad.
Tabel 3. Digiühiskonna programmi, meetmete ja programmi tegevuste mõõdikud
Programmi mõõdikud
Tegelik Sihttase
2021 2022 2023 2023 2024
Avalike digiteenustega rahulolu* Allikas: Teenuste kataloog, MKM
69% 80% 83% 82% 83%
Turvariski vältimise kaalutlustel avaliku sektori või teenusepakkujaga elektroonilisest suhtlemisest hoidunute osakaal.** Allikas: Statistikaamet
- 4,7% 8,5% - 4,5%
Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s Allikas: TTJA
73,4% 74,6% 80% 76% 77%
Meede 1 Eesmärk
Digiriik Tagada parim digiriigi kogemus
Elusündmusteenuste arv Allikas: MKM
0 2 5 5 8
11
Programmi tegevus 1.1 Eesmärk
Digiriigi arenguhüpped Uued lahendused on aktiivselt kasutusele võetud
Elusündmusteenuste arv (sihttase, ehk siis teenuste arv kokku selleks aastaks) Allikas: MKM
0 2 5 5 8
Programmi tegevus 1.2 Eesmärk
Digiriigi alusbaasi kindlustamine Seni loodu kvaliteet on hoitud kõrgel tasemel ja ajakohasena
Toetatud riigiasutuste või nende poolt hallatavate asutuste arv, kelle digiteenuseid, - tooteid ja - protsesse toetatakse Allikas: MKM
-*** 2 3 3 4
Meede 2 Eesmärk
Küberturvalisus Eesti küberruum on turvaline ja usaldusväärne
Turvariski vältimise kaalutlustel avaliku sektori või teenusepakkujaga elektroonilisest suhtlemisest hoidunute osakaal Allikas: Statistikaamet
- 4,7% 8,5% - 4,5%
Programmi tegevus 2.1 Eesmärk
Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine Küberturvalisuse riiklik juhtimine, korraldamine ja koordinatsioon
on ajakohane ja adekvaatne
Programmi tegevuse mõõdik Küberturvalisuse tagamise ja arendamise tegevused on kvaliteetselt ellu viidud Allikas: MKM
Jah Jah Ei**** Jah Jah
Programmi tegevus 2.2 Eesmärk
Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine Mõistame tehnoloogia arengut ja oskame küberriskidega toime
tulla
Teostatud analüüside arv aastas Allikas: MKM
-*** 2 3 4 4
Programmi tegevus 2.3 Eesmärk
Küberturvalisuse tagamine Suurem küberturbe tagamise võimekus
Asjakohased küberturbe meetmed on rakendatud Allikas: MKM Mõõdik on
välja- töötamisel
E-ITS on
kehtes- tatud
E-ITS on uuendatud
E-ITS sobivuse kontroll
küberturvali- suse
tagamise mõõdikuna
Paranenu d
võrreldes eelmise aastaga
Meede 3 Eesmärk
Ühenduvus Eestis on asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne
ja taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada uudseid digiteenuseid
Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s. Allikas: TTJA
73,4% 74,6% 80% 76% 77%
Programmi tegevus 3.1 Eesmärk
Õigusruumi tagamine
12
Õigusruum on ajakohane ja vastab ühiskonna vajadustele ja ootustele
Ajakohastatud õigusaktide arv Allikas: MKM
6 4 2 2 2
Programmi tegevus 3.2 Eesmärk
Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine Turutõrkepiirkondades on loodud liitumise võimalus väga suure
läbilaskevõimega juurdepääsuvõrguga
Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s. Allikas: TTJA
73,4% 74,6% 80% 76% 77%
Programmi tegevus 3.3 Eesmärk
5G taristu ja teenuste arendamine Eesti peamised transpordikoridorid on kaetud katkematu 5G leviga
5G transpordikoridorid e arv***** Allikas: MKM
0 0 0 0 1
* Mõõdiku metoodika on aastate jooksul muutunud, seega pole 2022. ja 2023. a tulemus võrreldavad. ** Programmis esitati mõõdikuks küberturvalisuse turvalisus ja usaldusväärsus, mille mõõdik planeeriti välja töötada 2022. aastal. Seetõttu on mõõdikut uuendatud ning esitatud algtase (2022. aasta kohta), kuid sihttasemed ei ole esitatud. Tegemist ei ole täiesti uue mõõdikuga, seda on viimati mõõdetud 2019. aastal (tulemus 3,1%). ***Mõõdik on uus (sai loodud uue arengukava raames, seega tulemust veel ei olnud) **** Seoses ressursi puudusega on tegevuskava koostatud, kuid elluviimist jätkatakse 2024 *****Esimene 5G transpordikoridor on plaanitud valmis saada 2025. aastaks.
Programmi olukorra analüüs
Tulemusvaldkonnas on koostatud üks programm, mistõttu tulemusvaldkonna ja programmi
olukorra analüüsid kattuvad.
Programmi tegevuste täitmise analüüs
Digiriigi meede
Programmi tegevuse „Digiriigi järgmised arenguhüpped“ raames olid 2023. aastal
olulisemad tegevused:
TEENUSED:
Avalike teenuste kasutamise lihtsustamiseks jõudsid 2022. aasta detsembrikuus
inimesteni riigiportaali eesti.ee kaudu esimeste elusündmusteenuste esmased
versioonid, 2023. aastal lisandus kolm sündmusteenust, mis on seotud
elusündmustega: lähedase surm, kaitseväekohustus ja Eestis kohanemine. Loodud
elusündmusteenused on kasutajate poolt hästi vastu võetud. Abiellumise infoteenuse
külastatavus eesti.ee platvormil: 2023. aasta jooksul külastati infoteenust 75 505 korda
(eesti, inglise ja venekeelset kokku), mis teeb keskmiselt ligi 6300 külastust kuus. Üle
poole (53% ehk u 6 800) abiellumisavaldustest esitati Rahvastikuregistri portaalis. E-
teenusega rahulolu ehk soovitusindeks on 87%. 2023. aastal on lapse saamise
sündmusteenuse infoteenust külastatud 70 911 korda.
Selleks, et tulevikus paremini avalikke teenuseid juhtida, loodi 2023. aastal riigi
infosüsteemi ametisse personaalriigi osakond, mis koondab masinõppe ja
keeletehnoloogia, riikliku mobiilirakenduse, riigiportaali ning sündmusteenuste
valdkonnad. Personaalriigi osakonna loomise eesmärk on koondada ühe katuse alla
13
kodanikele ja ettevõtjatele mõeldud personaalsete e-teenuste loomine ning nende
pakkumine eelistatuimas keskkonnas.
ANDMED JA TEHISINTELLEKT:
Inimkesksema andmete kasutamise toetamiseks töötati välja inimkeskse
andmekorralduse kontseptsioon.
Viidi läbi privaatsuskaitse tehnoloogiate analüüs ja loodi selle pinnalt rakenduskava,
võimaldamaks andmeid privaatsust säilitavalt töödelda.
Alustati tulevikukindla andmemajanduse teadus-arenduse projektiga, tagamaks
võimaldamaks laiemat, sh. privaatsustagavat, andmetöötlust nii era- ja avaliku sektori
vahel kui ka erasektori siseselt.
Alustati Eesti andmemajanduse turuväärtuse hindamise metoodika loomisega.
Jätkati õigusliku aluse loomisega nõusolekuteenuse kasutuselevõtuks.
Nõusolekuteenust kasutati 2023. aastal enam kui 500 000 korral jagamaks riigi käes
olevaid andmeid inimese nõusolekul erasektoriga. Alustati andmete tegevuskava
2024-2025 koostamist.
Tehisintellekti laialdasema kasutuselevõtu toetamiseks pakuti kratitoe portfelli
enam kui 30 erinevale avaliku sektori organisatsioonile.
Riigi üleseks valdkonna koordineerimiseks ja toetamiseks hakati koostama
tehisintellekti tegevuskava 2024-2026.
Jätkati Bürokrati baasplatvormi edasi arendamist, rakendamist ja teenuste
pakkumist.
Prioriteetse suunana panustati generatiivse tehisintellekti kasutuselevõttu avalikus
sektoris, sh. toetati asutustes katseprojektide läbiviimist.
Panustati keeletehnoloogia valdkonda, näiteks tõlkevärava, õigekirjakorrektori ja
spelleri loomisesse.
Lisaks alustati valdkonna pikaajalisemate eesmärkide seadmiseks andmete ja
tehisintellekti valge raamatu koostamist.
ROHEDIGI:
Rohelise digiriigi arendamise raames oli planeeritud luua 2023. aastal tegevuskava,
kuid see lükkus 2024. aastasse.
Programmi tegevuse „Suunad, mis võimaldavad arenguhüpet ja tagavad digiriigi
kestlikkuse“ raames olid 2023. aastal olulisemad tegevused:
DIGIMUUTUSED:
Alustati avaliku sektori digimuutuste protsessiga, mille käigus:
o juurutatakse riigiüleseid kesksed teenuseid, mis pakuvad tööriistu
valdkondlike avalike teenuste osutamiseks, arendamiseks ning kvaliteedi
tõstmiseks (nt ühtsed tehnoloogia-platvormid ja komponendid, koolitused,
nõustamisvormid, juhised, standardid, ühistegevused (värbamine, hanked),
rahastusmudel ja muud jõustavad meetmed jne).
o hinnatakse ja arendatakse digiarengu vaates valitsemisalade strateegilist
ja ärilist olukorda, seal hulgas on fookuses teenuste juhtimine, andmehaldus,
tehnoloogia, küberturvalisus, oskused, üldine juhtimisvõimekus ning kestlikkus.
Valitsemisalade kasutuses on riigiülesed kesksed teenused ning vajadusel
14
saab valdkonna digipöörde edendamist võimestada Euroopa Liidu
struktuurfondi vahenditega. Viimase puhul tuleb arvestada valdkonna
jätkusuutiku rahastamise eesmärki (sh tulevikus hakkamasaamist ilma
välisvahenditeta).
o juurutatakse riigiülese arengu seiramiseks ning kvaliteedijuhtimiseks
standardid ning mõõtmismetoodika. Metoodika hindab teenuste juhtimise,
andmehalduse, tehnoloogia, küberturvalisuse, oskuste, üldise võimekuse ja
juhtimise ning kestlikkuse kvaliteedi kriteeriume. Mõõtmise tulemusena
tagatakse protsessi läbipaistvus ning süsteemne juhtide teavitamine, et vältida
riskantsete või väärtust mitte loovate tegevuste elluviimist ning vajadusel tehes
ettepanekuid suuna muutmiseks.
2023. aastal kinnitati digimuutuste elluviimise käskkirjad ja alustati tegevustega, sh on
toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks partneriks ka Eesti
linnade- ja valdade liit, kes panustab keskselt kohalike omavalitsuste digivõimekuse
arendamisesse.
KESKSELT OSUTATUD IT-ALUSTEENUSED:
Jätkati Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT) oluliste
konsolideerimistegevustega. Ehitati välja riigiülese arvutitöökoha uus lahendus ja
alustaristu ning konsolideeriti rea asutuste arvutitöökoha teenus.
TULEVIKUKINDLAD DIGIRIIGI PLATVORMID:
Riigipilve 1.0 platvormi kasutus kasvas kaks korda võrreldes konsortsiumilt ülevõtmise
hetkega. Töötati välja Riigipilv 2.0 arhitektuur ja alustati arendustegevustega.
Alustati avaliku pilvestrateegia väljatöötamist ja turuplatsi kontseptsiooni ellu
rakendamisega.
Alustati andmesaatkonna riistvaraplatvormi uuendamise ja riigipilve Euroopa õla
loomise tegevustega.
Kasvas kriisi- ja hukukindlus, loodi 24/7 kriisijuhi võimekus ja viidi läbi 3 suuremat
õppust.
DIGIOSKUSED:
Avaliku sektori digimuutuste planeerimise ja elluviimise ühe eelduse – piisavate
digioskuste olemasolu – toetamiseks tehti 2023. aasta lõpuks Digiriigi Akadeemia e-
õppeplatvormil kättesaadavaks 20 digiriigi toimimist ja arendamist tutvustavat
lühikursust. Kahe aasta jooksul on riigitöötajatele ning laiemalt kogu avalikkusele
suunatud e-õppekeskkonnas osalenud lühikursustel üle 8 000 inimese. Keskkonna
kujundamiseks riigitöötajate keskseks õppeplatvormiks avati Digiriigi Akadeemia
kursuste majutamiseks ja kasutamiseks ka teistele riigiasutustele – aastalõpu seisuga
on keskkonnaga liitunud 4 riigiasutust.
2023. aasta lõpus alustati tegevuskava loomisega kolmes valdkonnas: asutustele
keskse toe pakkumine digikompetentside arendamisel, tegevused riigi kui IT-tööandja
positsiooni tugevdamiseks ning Digiriigi Akadeemia kui keskse platvormi arendamine.
Tegevuskava koostamisele eelnevalt viidi läbi rahvusvaheline analüüs teiste riikide
koolitussekkumiste ning heade praktikate ülekandmisvõimaluste tuvastamiseks.
2023. aasta lõpuks viidi lõpule ESF projekt „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ –
perioodil 2015-2023 koolitati kokku üle 40 erineva koolitusprogrammi raames 12 700
15
inimest (neist 1 082, sh 458 riigitöötajat osales koolitustel 2023. aastal). Kesksete
digimuutuste planeerimist ja elluviimist toetavate koolituste pakkumisega avaliku
sektori juhtidele ning spetsialistidele jätkatakse ka 2024.-2025. aastatel.
Küberturvalisuse meetme raames keskenduti 2023. aasta jooksul baasvõimekuse
kasvatamisele, et küberturvalisuse riiklik juhtimine, korraldamine ja koordinatsioon oleks
ajakohane ja tõhus. Olulisemad tegevused olid:
2023. aastal toimunud lisarahastusvoorus keskenduti eelkõige küberturvalisuse
baasvajaduste katmisele, sh dubleerivate asukohtade rajamisele, taakvarast
tulenevate ohtude vähendamisele, monitooringu parendamisele ja turvatestimise
võimekuse loomisele, mille tulemuste põhjal saab infosüsteemide turvalisust
suurendada.
Viidi läbi ministeeriumite, põhiseaduslike institutsioonide ja suuremate KOV-de
küpsustaseme kaardistus, mis aitas analüüsida küberturbe hetkeolukorda tuues
välja võimelüngad. Neid saab adresseerida uuendatavas küberturvalisuse strateegias,
hinnates omakorda edasisi arengusuundi ning ressursivajadusi. Võrreldes 2022. aasta
küpsusmudeli hindamisega, on paranenud küberturbealane teadlikkus
organisatsioonides, turvalise tarkvara tellimine ja taakvara osakaalu vähendamine.
Augustis kinnitati küberintsidentide registri määrus, mille eesmärk on pidada
küberintsidentide üle arvestust ning analüüsida küberintsidente nende lahendamiseks,
ohuteadete edastamiseks ja järelevalvetoimingute tegemiseks.
Töötati välja määrus pilvteenuste kasutamiseks „Võrgu- ja infosüsteemi
turvameetmete nõuded ja nende kohaldamise ulatus pilvteenuse kasutamisel“, mille
eesmärk on luua ühtsed põhimõtted, mida avalik sektor peab järgima, kui ta soovib
avaliku ülesande täitmisel tekkinud avaliku teabe töötlemiseks võtta kasutusele
pilvteenuse. Määrus toob esile eeldused, nõuded ja riskide halduse vajaduse enne
avaliku teabe töötlemise alustamist või selle pilveteenuses töötlemise jooksul.
Pilvteenuse kasutamine avalikus sektoris on tehnoloogia arenguid, avalike teenuste
jätkusuutlikkust ja e-riigi arendamist silmas pidades vältimatu.
Ühtse küberturvalisuse taseme saavutamiseks Euroopa liidus (NIS2 direktiiv) alustati
direktiivi nõuete ülevõtmist. NIS 2 rakendub 2024. aasta oktoobris ja sellega
laiendab infoturbe nõuetele vastama pidavate organisatsioonide arvu märkimisväärselt
kogu Euroopas, sealhulgas Eestis. KÜTS-st tulenevalt nõutakse KÜTSi subjektidelt
turbemeetmete rakendamise ja küberintsidentidest teada andmise.
Pidevalt tegeletakse:
o Järelevalve võimekuse kasvatamisega infoturbe rakendamise tõhustamiseks;
o Eesti elanike teadlikkuse suurendamisega küberhügieenist (sh läbi
avalikkusele suunatud teavituskampaaniate);
o Teadusasutustega ja küberturvalisusettevõtetega, sh idufirmadega, koostöö
tõhustamise, et suurendada küberteadlikkust, valmisolekut tulevikuohtudeks
ning toetada küberspetsialistide järelkasvu.
o Riigivõrgu kasutuse laiendamisega ning turvalisuse taseme tõstmisega,
uuendades olemasolevaid kaitsemeetmeid (Cloudflare, Anycast) ja lisades
uusi.
Ühenduvuse meetme raames olid 2023. aastal olulisemad tegevused:
16
Avaldati Eesti lairiba plaan 2030. Dokument loodi koostöös sideettevõtjate, erinevate
riigiasutuste ja kogukondadega ning see tutvustab hetkeseisu ja Eesti plaane, kuidas
edendada sidetaristu ehitamist ning ülikiire interneti jõudmist turutõrke piirkondadesse
2030. aastani.
Juurdepääsuvõrkude osas jõudis 2023. aastal lõpule 2019. a alanud lairiba
juurdepääsuvõrkude rajamise toetusmeede, mida viis ellu Enefit Connect. 2023. aasta
jooksul sai liitumisvõimaluse valguskaabelvõrguga üle 17 tuhande aadressi (kokku oli
projekti maht 40 016 aadressi üle Eesti).
5G kasutusele võtmise soodustamiseks anti sideettevõtjate käsutusse kõik ELis
harmoniseeritud sagedusvahemikud. 5G osas on kõige olulisemaks eesmärgiks teede
infrastruktuuri digitaliseerimine ja tagada piisava läbilaskevõimega ning katkematu
levialaga andmeside tagamine, seda eelkõige suure liikluskoormusega
transpordikoridoridel. 5G eeliste kasutamiseks on vaja tihedamalt asetsevat
baastaristut, et tagada teenuse vajalik kvaliteet kuna 5G seadmete leviala on väiksem
kui 4G seadmetel. Sidemastide ehitamine on kulukas ning sideettevõtjatel puuduvad
täna võimalused ja motivatsioon investeeringuid täies mahus teha. Eelpool nimetatud
eesmärgi saavutamiseks on tegeletud vastava toetusmeetme väljatöötamisega.
Meetme väljatöötamise protsess jätkub 2024. a.
2023. aasta aprillis jõustus majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse muudatus,
millega kehtestati uued universaalse postiteenuse hinnad.
Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine
Tabel 4. Digiühiskonna programmi 2023. aasta eelarve ja selle täitmine, kulud tuhandetes
eurodes
Digiühiskonna programm Esialgne eelarve
Lõplik eelarve Täitmine Täitmine (%)
Kulud -124 077 -110 787 -89 834 81,1%
Digiriigi arenguhüpped Esialgne eelarve
Lõplik eelarve Täitmine Täitmine (%)
Kulud -3 224 -5 880 -4 994 84,9%
Digiriigi alusbaasi kindlustamine Esialgne eelarve
Lõplik eelarve Täitmine Täitmine (%)
Kulud -88 970 -72 631 -57 207 78,8%
Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine
Esialgne eelarve
Lõplik eelarve Täitmine Täitmine (%)
Kulud -866 -2 014 -1 264 62,8%
Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine
Esialgne eelarve
Lõplik eelarve Täitmine Täitmine (%)
Kulud -412 -588 -293 49,9%
Küberturvalisuse tagamine Esialgne eelarve
Lõplik eelarve Täitmine Täitmine (%)
Kulud -9 406 -12 810 -11 086 86,5%
17
Õigusruumi tagamine Esialgne eelarve
Lõplik eelarve Täitmine Täitmine (%)
Kulud -10 892 -17 374 -15 468 89,0%
Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine
Esialgne eelarve
Lõplik eelarve Täitmine Täitmine (%)
Kulud -10 149 -360 -335 92,9%
5G taristu ja teenuste arendamine Esialgne eelarve
Lõplik eelarve Täitmine Täitmine (%)
Kulud -157 -173 -147 84,9%
Eelarve kasutamises esines võrreldes kavandatuga suuri kõrvalekaldeid. Lõplikust eelarvest
täideti Digiühiskonna programmis 81 protsenti. Eelarve on alatäidetud kõigis programmi
tegevustes, kuid protsendiliselt suurimad kõrvalekalded esinesid küberturvalisuse meetme
tegevustes „Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine“ (täitmine 49,6%) ja
„Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine“ (täitmine 62,8%) ning samuti digiriigi
meetme programmi tegevuse eelarves „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ (78,8%). Viimane on
ühtlasi suurima eelarvega programmi tegevus ning siin kantakse järgmisesse aastasse üle ka
mahult enim vahendeid (7,6 mln eurot).
Programmi tegevuse „Digiriigi arenguhüpped“ lõplik eelarve kujunes 2,6 mln euro võrra
esialgsest suuremaks, sest IT vajaku kompenseerimiseks eraldati Vabariigi Valitsuse (VV)
sihtotstarbelisest reservist valitsemisalale kokku 2,1 mln eurot ning riigieelarve seaduse
muudatusega lisandus 0,4 mln RIA tegevuskuludesse. Kasutamata jäägist moodustavad 0,3
mln MKM-i ja 0,6 mln RIA tegevuskulud, mis kantakse samaks otstarbeks 2024. aastasse üle.
Programmi tegevuse „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ lõplik eelarve oli 16,3 mln euro võrra
algselt planeeritust väiksem. Eelarve kujunemine:
2022. aastal kasutamata jäänud eelarve jääke toodi üle 6,3 mln;
2024. aasta riigieelarve seaduse muudatusega lisandus 2,2 mln;
VV reservist saadi täiendavaid vahendeid 9,4 mln eurot (sh MKM-ile 1,9 mln, RIA-le
3,5 mln ja RIT-ile 4 mln);
välisvahendite eelarve vähenes algsega (56,4 mln eurot) võrreldes 41,1 mln, selle
peamisteks põhjusteks olid avalike teenuste ja riigivalitsemise digilahenduste
toetusmeetme (6,8 mln), eraisikute sündmusteenuste arendamise (1,7 mln),
digilahendused erasektoris (1 mln) ning olemasolevate ja uute infosüsteemide nutika
arendamise (28,2 mln) eelarvete vähenemine;
majandustegevusest laekunud tulu arvelt tehtud kulude eelarve kasvas algselt
planeerituga võrreldes 6,6 mln eurot (sh RIT 5,7 mln ja RIA 0,9 mln);
RIA kodumaiste toetuse eelarve kasvas 0,2 mln eurot.
Tegevuse eelarvest kasutati ära 57,2 mln eurot, sellest piirmääraga vahendeid 35,4 mln,
välistoetusi koos riikliku kaasfinantseeringuga 9,2 mln ja majandustegevusest laekunud tulu
arvelt tehti kulusid 3,0 mln euro ulatuses. Välisvahendite kasutamine oli oodatust madalam,
seoses toetusmeetmete avamine viibimisega. Meetmed avati alles 2023. aasta teises pooles.
Kokku kantakse programmi tegevuse „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ piirmääraga vahendite
eelarvest 2024. aastasse üle 7,6 mln eurot, millest 2,3 mln moodustavad MKM-i, 3,9 mln RIT-
i ja 1,4 mln RIA tegevuskulud. Jäägid tekkisid tingituna hangete ebaõnnestumisest, tegevuste
edasilükkumisest ja personalikulude kokkuhoiust. Ülekantavate vahendite hulgas on ka 3,0
18
mln eurot 2023. aasta lõpus VV reservist saadud vahendeid, mille kasutamist jätkatakse 2024.
aastal. Välistoetuste jääki summas 6,2 mln eurot ja majandustegevusest laekunud tulu jääki
summas 5,0 mln kasutatakse edasi 2024. aastal.
Programmi tegevuse „Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine“ lõplik eelarve oli
2, 0 mln eurot, mis oli 1,1 mln suurem, kui esialgu kavandatud:
2022. aastal kasutamata jäänud eelarve jääke toodi üle 1,0 mln;
VV reservist saadi MKM-ile täiendavaid vahendeid 0,1 mln eurot.
Eelarvest kasutati ära 1,3 mln eurot, sellest piirmääraga vahendeid 1,1 mln, välistoetusi 0,2
mln. Järgmisesse aastasse kantakse üle piirmääraga vahendeid kokku 0,4 mln eurot, millest
0,2 mln moodustavad MKM-i tööjõu- ja majandamiskulud. Jäägi peamine tekkepõhjus on
ülisuur teenistujate liikumine riikliku küberturvalisuse osakonnas (vabatahtlik tööjõu voolavus
osakonnas oli 2023. aastal 68%). See toob kaasa viivitusi ja edasilükkumisi paljude tegevuste
ning projektide elluviimises ja seeläbi ka rahaliste vahendite kasutamises. Veel kantakse üle
0,1 mln VV reservist MKM-ile 2023. aasta detsembris eraldatud IT vajaku kompenseerimise
vahendeid eesmärgiga katta Küberjulgeoleku Nõukoguga seotud kulusid. Ka jätkatakse 2024.
aastal digiriigi baasteenuste ümberkorraldamise tegevustega pilvetaristusse, välistoetuse jääk
seal oli 0,3 mln eurot.
Programmi tegevuse „Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine“ lõplik
eelarve oli 0,6 mln eurot, mis oli 0,2 mln võrra suurem tingituna 2022. aastal kasutamata
jäänud eelarve ülekandmisest. Ära kasutati eelarvest 0,3 mln eurot ja 2024. aastasse kantakse
üle samuti 0,3 mln eurot, mis koosneb peamiselt RIA tegevuskuludest. Jääk tekkis asutusel
2023. aastal kokku hoitud tööjõukulude arvelt ja neid planeeritakse kasutada 2024. aastal
lisanduvate ametikohtade tööjõukulude, ületundide ja tulemustasude fondi katteks.
Programmi tegevuse „Küberturvalisuse tagamine“ eelarve koosneb peamiselt RIA
tegevuskuludest ning lõplik eelarve oli 3,4 mln euro võrra algselt planeeritust suurem. Eelarve
kujunemine:
2022. aastal kasutamata jäänud eelarve jääke toodi üle 2,0 mln;
2024. aasta riigieelarve seaduse muudatusega vähenemine 0,4 mln;
VV reservist saadi täiendavaid vahendeid RIA jaoks 1,6 mln eurot;
välisvahendite eelarve suurenes algsega võrreldes 0,2 mln, mis tuleneb RIA
välisprojektist „Cyber Resilience for Development“.
Eelarvet täideti 11,1 mln euro ulatuses, sellest 7,7 mln piirmääraga vahenditest, 2,1 mln
välistoetustest ja 1,3 mln oli RIA põhivarade kulum. Järgmisesse eelarveaastasse viiakse üle
1,8 mln RIA tegevuskulusid, mis moodustuvad litsentside eest tehtud ettemaksete
periodiseeritud kuludest, mis kajastuvad tekkepõhiselt eelarve täitmisena litsentside kehtimise
aastal ning vahenditest RIA 3- küberreservi 2024. aasta tegevuste katmiseks.
Programmi tegevuse „Õigusruumi tagamine“ lõplik eelarve oli 6,5 mln euro võrra algselt
planeeritust suurem. Eelarve kujunemine:
2022. aastal kasutamata jäänud eelarvet toodi üle 6,0 mln;
VV reservist saadi täiendavaid vahendeid TTJA-le 0,2 mln eurot;
välisvahendite eelarve suurenes algsega võrreldes 0,1 mln, mis tulenes TTJA projektist
„Viimase miili netiühenduse rakenduskulu“.
19
Programmi tegevuse eelarvest kasutati kokku ära 15,5 mln eurot, sh piirmääraga vahenditest
15,1 mln, välistoetustest 0,1 mln ja TTJA põhivarade kulum oli 0,3 mln.
Programmi tegevuse piirmääraga eelarve ülekantav jääk on 1,7 mln eurot, mille moodustavad
0,5 mln euro ulatuses MKM-i ja 1,2 mln euro ulatuses TTJA tegevuskulude jäägid. MKM-i jääk
sisaldab side-ettevõtjatele makstavat sidevõrgule juurdepääsu tagamiseks vajalike
investeeringute hüvitamise toetust. TTJA eelarve jäägist moodustab viimase miili kogukonna
meetme investeeringutoetus 0,8 mln eurot. Jääk on toetuse andmise otsustega 100% kaetud,
tegevused viiakse ellu 2024. aastal. 0,4 mln jäi TTJA-l kasutamata tegevuskulude eelarvest,
sest 2023. aastal oli asutuses tööjõu vabatahtlik voolavus 17% (lahkus 24 töötajat), luhtus 13
värbamiskonkurssi ning 8 töötajat lahkus katseajal, mistõttu tuli korraldada uued konkursid.
Programmi tegevuse „Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine“ lõplik eelarve oli 9,8 mln euro
võrra algselt planeeritust väiksem ja see tulenes välistoetusest rahastatavast projektist „Väga
suure läbilaskevõimega lairibavõrkude ehitamine“.
20
LISA 1 Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse
Digiühiskonna programmi tegevused on horisontaalse mõjuga ja panustavad mitmetesse
pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegilisse sihtidesse, aga enim panustatakse
sihtidesse „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eesti on
uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“.
Programm panustab Eesti 2035 tegevuskava teemakimpu „Majandus ja kliima“ läbi uute
tehnoloogiate kasutuselevõtu soodustamise, digiteenuste, digipädevuste arendamise,
ettevõtjate ja riigi koostöö suurendamise ja kiire interneti kättesaadavuse parandamise ning
teemakimpu „Riigivalitsemine“ läbi andmemajanduse arendamise, digiidentiteedi arendamise,
sidevõrkude turvalisuse ja varustuskindluse ning küberturvalisuse tagamise ja riigiasutuste
tugitegevuste konsolideerimise.
Digiühiskonna tulemusvaldkonna arengud
Digiriigi edu mõõdetakse tulemusvaldkonnas läbi avalike digiteenuste rahulolu. Teenustega
rahulolu on 2023. aastal 83 protsenti, mis on juba iseenesest kõrge, kuid eesmärk on läbi
erinevate tegevuste rahulolu veelgi suurendada. Avalike teenuste kasutamise lihtsustamiseks
jõudsid 2022. aasta lõpus inimesteni esimesed elusündmusteenused: lapse saamise
infoteenus ja abiellumine. 2023. aastal lisandus kolm sündmusteenust, mis on seotud
elusündmustega lähedase surm, kaitseväekohustus ja Eestis kohanemine. Loodud
elusündmusteenused on kasutajate poolt hästi vastu võetud, sh üle poole (53 protsenti ehk
umbes 6800) abiellumisavaldustest esitati Rahvastikuregistri portaalis. 2023. aastal on lapse
saamise sündmusteenuse infoteenust külastatud 70 911 korda. Sündmusteenuste eesmärk
on pakkuda teenuseid kasutajale üheainsa sujuva teenusena, võimalusel ennetavalt ja
maksimaalselt ühe klõpsuga. Lisaks elusündmusteenustele tegeleb riik ettevõtluskeskkonna
programmi raames ka ärisündmusteenuste arendamisega, et digiteenuste kasutamine muuta
sama lihtsaks ka Eesti ettevõtjatele.
Jätkati oluliste konsolideerimistegevustega riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
keskusesse. Ehitati välja riigiülese arvutitöökoha uus lahendus ja alustaristu ning konsolideeriti
rea asutuste arvutitöökoha teenused. 2023. aastal alustati avaliku pilvestrateegia
väljatöötamist ja turuplatsi kontseptsiooni ellu rakendamisega. Samuti alustati
andmesaatkonna riistvaraplatvormi uuendamise ja riigipilve Euroopa õla loomise tegevustega.
Kasvas kriisi- ja hukukindlus, loodi 24/7 kriisijuhi võimekus ja viidi läbi 3 suuremat õppust.
Küberturvalisuse mõõdiku järgi on inimeste usaldus avalike e-teenuste vastu eelmise
aastaga võrreldes langenud, kuid on jätkuvalt kõrge (91,5 protsenti). Suurimateks usalduse
mõjutajateks võib pidada üldist muutunud julgeolekuolukorda maailmas, andmelekke
intsidente ning küberrünnete aktiviseerumist Eesti taristu ja veebiteenuste vastu. Kuna
kasutajad muutuvad küberturvalisusega seotud ohtude ja riskide suhtes järjest teadlikumaks
ja ettevaatlikumaks, on ka mõningane usaldamatus ootuspärane. Positiivseks võib siiski
pidada järjepidevat usalduse hoidmist üle 90 protsendi ning seda, et julgeolekuolukorra
muutustest ja küberrünnetest hoolimata toimisid Eesti e-teenused tõsisemate häireteta ja
parandati ka üldist toimepidevust. 2023. aastal toimunud lisarahastusvoorust saadud
vahendite toel keskenduti eelkõige küberturvalisuse tagamiseks baasvajaduste katmisele, sh
dubleerivate asukohtade rajamisele, taakvarast tulenevate ohtude vähendamisele,
21
monitooringu parendamisele ja turvatestimise võimekuse loomisele, mille tulemuste põhjal
saab infosüsteemide turvalisust suurendada.
Viidi läbi ministeeriumite, põhiseaduslike institutsioonide ja suuremate kohalike omavalitsuste
küpsustaseme kaardistus, mis aitas analüüsida küberturbe hetkeolukorda, tuues välja
võimelüngad, mida adresseerida uuendatavas küberturvalisuse strateegias, hinnates
omakorda edasisi arengusuundi ning ressursivajadusi. Võrreldes 2022. aasta küpsusmudeli
hindamisega, saab välja tuua paranenud küberturbealase teadlikkuse organisatsioonides,
turvalise tarkvara tellimise ja taakvara osakaalu vähendamise.
Euroopa Liidu üleselt on hiljuti välja töötatud küberturvalisuse indeks, mis mõõdab
küberturvalisust neljast aspektist lähtuvalt: seadusandlus, kübervõimed, investeerimine ja
erinevate sektorite võimekus intsidentide lahendamisel. Selle järgi oli 2023. aastal Eesti
küberturvalisuse indeks Euroopa Liidu keskmisest kõrgem.
Ühenduvuse parandamine on pidevas tõusutrendis ja nõuab pidevaid tegevusi. 2023. aasta
lõpuks on 80 protsendil Eesti ettevõtetest ja kodumajapidamistest võimalus liituda väga suure
läbilaskevõimega võrkudega. Seda toetas 2023. aastal läbiviidud 5G sageduskonkurss 26
GHz sagedusalas, millega ühtlasi on kõik kolm Eesti Euroopa Liidu üleselt harmoniseeritud 5G
sagedusala mobiilsideoperaatoritele kasutada andnud. 2023. aastal jõudis lõpule ka 2017. a
alanud juurdepääsuvõrkude rajamise toetusmeede, mida viis ellu Enefit Connect. 2023. aasta
jooksul sai liitumisvõimaluse valguskaabelvõrguga üle 17 000 aadressi (kokku oli projekti maht
40 016 aadressi üle Eesti).
Digiühiskonna tulemusvaldkonna läbivad väljakutsed
Digimuutuste rakendamine avalikus sektoris:
- Digimuutuste kvaliteetne läbiviimine kogu avalikus sektoris
- Stabiilse rahastusmudeli leidmine, et võimaldada pikaajalist investeerimist ning
tehnoloogiliste lahenduste pidevat arengut ja hooldust.
Andmehalduse parandamine avaliku sektori organisatsioonides:
- Kokkulepitud eesmärkide ja vastutuste määratlemiseks andmetega seotud
toimimismudelite väljatöötamine avaliku sektori asutustes;
- Andmepõhiste otsuste tegemiseks ja kliendikesksemate teenuste pakkumiseks
teenusepõhise ja kliendikeskse juhtimise juurutamine;
- Nii era kui ka avaliku sektori käes olevate andmete laialdasema kasutamise
võimaldamine.
Tehniliste lahenduste taaskasutamine:
- Tehniliste lahenduste, sealhulgas komponentide ja API (Application Programming
Interface) teenuste, taaskasutus suurendamine riigis;
- Sarnaste teenuste arendamise ja haldamise ühtlustamine, et vähendada dubleerimist
ja tõhustada ressursside kasutamist;
Tulevikukindlate teenuste väljatöötamine:
- Tulevikukindlate teenuste, sh mobiilipõhise platvormi ja elektroonilise identiteedi
arendamine;
- Lisaks keskendumine AI-põhiste ja keskkonnasäästlike lahenduste juurutamisele, et
tagada digiriigi pidev areng ja kohanemisvõime tulevaste tehnoloogiate ja nõuetega.
Küberturvalisuse tagamine:
22
- IKT taristu ja infosüsteemide vastupidavuse, toimekindluse ja kriisikindluse tõstmine
laiemas riigikaitse kontekstis;
- Püsiva lisarahastuse tagamine riigi kesksete küberturbevõimete arendamiseks ja
küberturvalisuse parandamiseks;
- Kriitilise infrastruktuuri ja riigiside turvalisuse suurendamine, et tagada riigi ja
elanikkonna jaoks oluliste teenuste toimepidevus.
23
LISA 2. Panus riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisesse
„Eesti 2035“ tegevuskavas toodud muutused 2023. aasta olulisemad tegevused
Majandus ja kliima
C. Kujundame paindliku ja
turvalise majanduskeskkon na, mis soodustab
uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi
Uute tehnoloogiate (nt kratid, isejuhtivad autod, droonid) ja ärimudelite (platvormi-, digi-, reaalajamajandus) kasutuselevõttu ning TAd soodustava õigusraamistiku kujundamine arvestades mh julgeolekuga seotud riskidega
Inimkeskse andmekorralduse kontseptsiooni väljatöötamine. Privaatsuskaitse tehnoloogiate analüüsi läbiviimine ja rakenduskava loomine. Tulevikukindla andmemajanduse teadus-arenduse projekti algatamine. Eesti andmemajanduse turuväärtuse hindamise metoodika loomisega alustamine. Kratitoe portfelli toetamine enam kui 30-le avaliku sektori asutusele.
Eesti kujundamine maailma üheks turvalise digimajanduse tõmbekeskuseks, kus on hea kasutada, luua ja pakkuda maailmale digiteenuseid (sh spetsialistide olemsolu tagamine, e-residentsuse programmi arendamine, piiriüleste e-teenuste arendamine ja interneti kättesaadavuse üle Eesti parandamine)
Kolm uut sündmusteenust: lähedase surm, kaitseväekohustus ja Eestis kohanemine. Ministeeriumite, põhiseaduslike institutsioonide ja suuremate KOV-de küpsustaseme kaardistus. Kinnitati küberintsidentide registri määrus. Töötati välja määrus pilvteenuste kasutamiseks. Lõppes juurdepääsuvõrkude rajamise toetusmeede, mille raames rajati valguskaabli ühendus ca 17 000 aadressile.
Riigivalitsemine
A. Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise
Riigiasutuste tugitegevuste keskne juhtimine ja tõhustamine digitaliseerimise ja konsolideerimise kaudu
Avaliku sektori IT teenuste konsolideerimine RIT-i jätkus. Ehitati välja riigiülese arvutitöökoha uus lahendus ja alustaristu ning konsolideeriti rea asutuste arvutitöökoha teenus.
Avaliku sektori tegevuste (sh teenuste) planeerimisel nii digi- kui ka rohepöörde põhimõtete arvestamine ning
Alustati digimuutuste elluviimist, sh allkirjastati toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks. Mh on partneriks ka ELVL, kes panustab keskselt kohalike
24
KOVides vastava kompetentsi suurendamine
omavalitsuste digivõimekuse arendamisesse. Viidi lõpuni projekti „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“, mille raames koolitati vahemikul 2014-2023 12 700 inimest.
B. Parandame riigi ja KOVi teenuste
kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle
vastutuse jaotumise
Platvormipõhise lähenemise arendamine andmete ja digilahenduste vallas
Avaliku pilvestrateegia loomise alustamine. Andmesaatkonna riistvaraplatvormi uuendamise algatamine. Kriisi- ja hukukindluse kasvatamiseks, loodi 24/7 kriisijuhi võimekus ja viidi läbi 3 suuremat õppust.
Tehistaibu ehk krattide ulatuslik kasutuselevõtt avalikus sektoris (sh õigusruumi kujundamine ja #bürokrati kontseptsiooni levitamine, säilitades inimesele otsustusõiguse ja valikuvabaduse ning tagades krattide usaldusväärsuse ja inimkesksuse)
Bürokrati baasplatvormi edasi arendamine rakendamine ja teenuste pakkumine. Andmete ja tehisintellekti valge raamatu koostamise algatamine.
Digiriigi arendamisel pideva katsetamise kultuuri ja korralduse arendamine koostöös erasektori ja vabakonnaga
Katseprojektide toetamine generatiivse tehisintellekti kasutuselevõtuks avalikus sektoris.