ENMAK vastuskiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Kliimaministeerium

[email protected]

Energiamajanduse arengukava

aastani 2035 keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande

esitamine seisukohtade küsimiseks

Austatud härra Uiga

Esitame Rahandusministeeriumi kommentaarid Energiamajanduse arengukava aastani 2035

ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande osas.

1. Vastavalt 2021.a. sügisel kinnitatud Taastekavale, tuleb KLIMil esitada 2025.a.

lõpuks Euroopa Komisjonile(EK) energiamajanduse arengukava, mis sisaldab

meetmeid, mis on seotud põlevkivi kasutamise järkjärgulise lõpetamisega elektri

tootmiseks 2035. aastal ja põlevkiviõli tootmiseks 2040. aastaks. Samuti sihte

elektrienergia tootmisvõimsuse asendamiseks taastuvenergia tootmisvõimsusega.

Oluline on hakata arengukava koostamise varases faasis EKga konsulteerima, et

tagada Taastekava raames sõlmitud kokkuleppe täitmine selliselt, et Eestit ei

ähvardaks Taasterahastu väljamaksete vähendamine.

2. Õiglase ülemineku fondist (ÕÜF) finantseeritakse meetmeid, mis aitavad leevendada

Ida-Virumaal põlevkivi energeetilisest kasutamisest väljumisel tekkivaid

sotsiaalmajanduslike tagajärgi. ÕÜF kava koostamisel lähtuti varasematest

kokkuleppetest, sh et põlevkivielektri tootmisest väljutakse aastal 2035 ning põlevkivi

energeetilisest kasutamisest tervikuna - 2040 a. Praegune ENMAK'i eelnõu neid

tähtaegu selgesõnaliselt välja ei too ning jääb suhteliselt ambivalentseks põlevkivi

energeetilisest kasutamisest väljumise osas. Samuti, ENMAK'i peame esitama

Euroopa Komisjonile (EK) ka EL'i struktuurfondide rakenduskava eeltingimuste

raames. Seega, ÕÜF kavas, SF rakenduskavas ning ENMAK'is sisalduvate sõnumite

vahel peab olema kooskõla. Vastasel juhul võib tekkida vajadus EK'le selgituste

andmiseks või hullemal juhul oht väljamaksete pausile panekuks. Seega, ideaalis võiks

ENMAK selgelt osundada 2035 ja 2040 tähtaegadele. Kui ENMAK'i protsessis aga

selgub, et varasemalt ÕÜF kontekstis öelduga tekib vastuolu, siis tuleb seda aegsasti

kommunikeerida ning EK'ga läbi rääkida.

Teie 29.04.2024 nr 21-1/24/1181-3

Meie 10.06.2024 nr 1.1-11/2026-2

2

3. Eelnõu lk 32 viimases lõigus selgitatakse, et hetkel on juhitavate võimsuste piisavus

tagatud läbi omaniku ootuste seadmise Eesti Energia AS-le. Leiame, et selline

lähenemine on põhimõtteliselt vale: see ei ole omandineutraalne, läbipaistev ega

garanteeri varustuskindlust, kuna omaniku ootus ei ole ettevõttele vahetult õiguslikult

siduv. Riigivara seadus sätestab, et omaniku ootus on aluseks ettevõtte strateegia

kujundamisel, kuid strateegilised eesmärgid ei ole ettevõttele rangelt võttes

kohustuseks (erinevalt õigusaktidest või põhikirjast tulenevad nõuded) vaid sihid,

mille poole püüelda. Lisaks puudub riigil või süsteemioperaatoril

sanktsioonimehhanism ootuste mittetäitmise puhuks.

4. Vedelkütuste tootmine on eelnõust välja viidud. Seni on oma vedelkütuste tootmist

loetud energiajulgeoleku osaks, energiajulgeolek on ka eelnõu üks peamiseid sihte,

kuid seda ilma vedelkütusteta. Jääb arusaamatuks, milline on riigi strateegiline kava

seoses vedelkütuste tootmisega, kuna ENMAK 2035 vedelkütuste tootmist enam ei

kata. Vedelkütuste tootmise kohta on märgitud, et see on arengukavast välja võetud,

kuid jääb selgusetuks, kas kütuste tootmine liidetakse mõnda teise arengukavasse ja

millal. Vaid vedelkütuste kohta laiemalt (eeldatavasti kasutus ja kättesaadavus aga

mitte tootmine) on viide, et see kaetakse transpordi arengukavaga, mis aga kinnitati

2021. a lõpus 15 aastaks ning lähiajal ilmselt uuendamisele ei kuulu.

5. ENMAK eelnõus on kolmel korral viidatud riigiabi loa vajadusele, sh lk 39

kirjutatakse riigiabi loa muutmisest 2024. aastal (taastuvelektri spetsiifiliste

vähempakkumiste jaoks). Märgime, et vajalik on siiski Euroopa Komisjonilt uue

riigiabi loa taotlemine, s.o riigiabi teatise esitamine. Lisaks juhime tähelepanu, et

eelnõus on nimetatud mitmeid kavandatavaid toetusmeetmeid või maksuerisusi, mis

võivad kvalifitseeruda riigiabiks. Seepärast on vajalik juba meetmete kavandamisel

analüüsida ka võimalikku riigiabi ning seda, milliste riigiabi reeglite alusel saab abi

anda.

6. ENMAK 2035 eelnõu tabelis 8.1 on toodud juhitava võimsuse kulu (tabeli 1. rida).

Tabelist ei selgu, kas perioodi 2025-2030 kulude hulka on arvestatud ka Eesti Energia

poolt kaetav kulu, mis riigile väljendub väiksemas dividendis? Oluline on arvesse

võtta, et juba praegu toob 1000 MW juhitava võimsuse tagamine riigile kulu, mis Eesti

Energia hinnangul võib olla ka kuni 40 miljonit eurot aastas. Viidatud tabelireal on

rahastusallikaks märgitud võrgutasu, kuid täna Eesti Energia AS-i poolt kaetavat kulu

ei rahastata ei võrgutasust, riigieelarvest ega Eleringi poolt, selle katab Eesti Energia

omavahendite arvelt.

7. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandes on keskkonnaeesmärkidega

võrdluse ühe olulise alusena korduvalt viidatud Keskkonnavaldkonna arengukava

2030 eelnõule (KEVAD) seisuga 04.08.2023. Samas ei ole praeguseks teada, kas

KEVADe (töörühmade ja partnerite osalusel) protsessis valminud eelnõu on kavas

strateegilise arengukavana heaks kiita või ei, seega ei ole ka teada, kuivõrd asjakohane

on selles eelnõus määratletud sihttasemete kasutamine KSH protsessis võrdlusalusena.

Selle küsimuse lahendus ei sõltu KSH läbiviijast, vaid Kliimaministeeriumist, ent

lahendus tuleks otsustada ja selle alusel vajadusel KSH tulemusi uuendada (ning

vajadusel pakkuda välja leevendusmeetmed) enne ENMAK eelnõu heakskiitmiseks

esitamist.

8. KSH P 8.5 „Mõju kultuuripärandile“: juhime tähelepanu, et lisaks aruandes viidatud

korterelamute energiatõhususe toetusmeetmele panustatakse riigieelarve toel

kultuuriväärtuslike hoonete energiatõhususe parandamisse ka kultuuriväärtusega

3

avaliku sektori hoonete energiatõhususe toetusmeetmest (selle tingimused on leitavad

rahandusministri määruses https://www.riigiteataja.ee/akt/125042024004 ).

9. P 11 „Leevendavad meetmed“: alapunktis 1 tehakse ettepanek viia KOV tasandil

tehtavates planeeringute tuule-energia tootmisvõimaluste kavandamise kõrval läbi

üleriigiline tuuleenergeetika planeering: milline on konkreetsem ettepanek sellise

üleriigilise planeeringu tulemuste arvestamiseks ja edasiseks tegevuseks

planeeringudokumentide kooskõlla viimisel, ehituslubade andmisel jt seotud

protsessides potentsiaalselt tekkivas olukorras, kus üleriigilise planeeringu tulemusel

tehtav asukohavalik võib erineda selleks ajaks juba valminud KOV-de planeeringutes

tehtud asukohavalikutest? Kaaluda võiks ettepanekut arvestada ENMAK 2035 sihte ja

nende saavutamiseks pakutavaid meetmeid üleriigilise planeeringu Eesti 2050

koostamisel.

10. P 11 alapunktis 3 tehakse ettepanek püstitatud ja püstitatavate taastuvenergia

tootmisvõimsuste üle arve pidamiseks ning selle tulemusel püstitatud võimsuste

omanikega koostöös jäätmekäitluse lahendamiseks tootmisseadmete eluea lõpus.

Peame otstarbekaks arvestada ettepanekut käimasolevas ringmajanduse

arengudokumentide koostamise ja elluviimise (sh asjakohase õigusraamistiku

uuendamise) protsessis.

11. P 11 alapunktis 5 viidatakse võimalusele, et põlevkivielektrijaamad jäävad alles ja

müüvad teatud vahemikel elektrit välisriikidesse, ent seejuures ei ole arvestatud

võimalusega põlevkivielektrijaamade teatud perioodil käigushoidmiseks

elektritootmise (juhitava) reservvõimsuse tagamiseks. Teeme ettepaneku uuendada

KSH aruannet seda võimalikku arengut arvestades.

12. P 11 alapunktis 5 on Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamise sihttasemena 2030.

aastaks viidatud -24%, ent ei ole arvestatud selle sihttaseme kehtimisega nn EL

jõupingutuste jagamise määruse sektorile, millest energeetika on suuresti väljaspool -

EL heitkogustega kauplemise süsteemi sektoris, millele kehtib heitkoguste

vähendamise 2030.a sihttase -62%.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Saks

kantsler

Pille-Liis Milvere 5885 1455

[email protected]