Pöördumine

Tartu Ülikooli Rektor

Haridus- ja teadusministeerium

Sotsiaalministeerium

03.06.2024

PÖÖRDUMINE proviisoriõppe õppekohtade arvu suurendamiseks

Teeme ettepaneku suurendada Tartu Ülikooli proviisoriõppes olevate õppekohtade arvu

praeguselt 36-lt 48-le õppekohale alltoodud põhjustel.

Ravimiameti 2022. a apteegistatistikast nähtub, et 477 Eestis tegevusluba omavas üldapteegis

oli 889 proviisori ja 749 farmatseudi töökohta, millest olid vastavalt täidetud 730 ja 608

ametikohta. Haiglaapteekides oli töökohti 79 proviisorile ja 32 farmatseudile, millest olid

täidetud 73 ja 29. 2022. aastal Terviseametis registreeritud erialaspetsialistidest 52,7 %

proviisoritest ja 43,4% farmatseutidest on üle 50-aastased.

Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA 2017. a raportist lähtuvalt oli juba 2015. a

valdkonda esindavate ekspertide hinnanguil Eestis puudu 100–150 farmatseuti ja proviisorit.

Kuna proviisorite absoluutarv on jäänud samaks, kuid üldapteekide arv on kasvanud, on

tööjõupuudus veelgi suurenenud. Apteegisektorile lisaks on ravimiteaduse spetsialiste tarvis

erinevates riigiasutustes, ravimite hulgimüügifirmades, ravimiuuringute ja ravimite

tootmisega tegelevates ettevõtetes. Just biotehnoloogia valdkonna ettevõtete kiire areng, mis

kahtlemata tulevikus veel enam Eestis hoogustub tekitab ka lisavajaduse proviisorite kui

ravimite arendamise ja tootmise spetsialistide järele.

Farmaatsiaharidust pakutakse täna kahes kõrgkoolis: Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lõpetavad

pärast kolmeaastast õpet farmatseudid ja Tartu Ülikooli viieaastase integreeritud bakalaureuse-

ja magistrikava läbinuna proviisorid. OSKA raporti kohaselt on oluliseks tööjõu

ettevalmistusega seotud probleemkohaks ebapiisav ravimispetsialistide koolituspakkumine.

Haridussüsteem suudab pakkuda arvestuslikult 56% soovitud arvust proviisoritest, mis võib

olla ühelt poolt seotud vähese vastuvõetute arvuga, kuid teisalt ka madala eduka lõpetamise

määraga. Raportis soovitatud integreeritud 5-aastase proviisoriõppe ümberstruktureerimisega

3+2 õppekaval baseeruvaks õppeks on TÜ farmaatsia instituudis juba alustatud.

Proviisoriõppes on esmakursuslaste õppekohtade arv olnud pikki aastaid 36 kohta aastas.

Arvestades olemasoleva tööjõupuudusega apteegisektoris ja täiendava tööjõuvajadusega

teistes farmaatsiasektori osades ning lähtuvalt õppekava muutusest tulevikus 3+2

ravimiteaduse bakalaureuse- ja magistriõppeks, on meie kui sektori esindajate hinnangul

põhjendatud vajadus täiendavateks õppekohtadeks.

Seetõttu teeme ettepaneku suurendada Tartu Ülikooli proviisoriõppes olevate õppekohtade

arvu praeguselt 36-lt 48-le.

Lugupidamisega

Eesti Farmaatsia Selts

Pöördumist on digiallkirjastatult toetanud ka teised farmaatsia eriala organisatsioonid:

Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts

Eesti Proviisorapteekide Liit

Eesti Apteekrite Liit

Eesti Haiglaapteekrite Selts

Eesti Ravimihulgimüüjate Liit

Ravimitootjate Liit

Tartu Ülikooli Rektor

Haridus- ja teadusministeerium

Sotsiaalministeerium

03.06.2024

PÖÖRDUMINE proviisoriõppe õppekohtade arvu suurendamiseks

Teeme ettepaneku suurendada Tartu Ülikooli proviisoriõppes olevate õppekohtade arvu

praeguselt 36-lt 48-le õppekohale alltoodud põhjustel.

Ravimiameti 2022. a apteegistatistikast nähtub, et 477 Eestis tegevusluba omavas üldapteegis

oli 889 proviisori ja 749 farmatseudi töökohta, millest olid vastavalt täidetud 730 ja 608

ametikohta. Haiglaapteekides oli töökohti 79 proviisorile ja 32 farmatseudile, millest olid

täidetud 73 ja 29. 2022. aastal Terviseametis registreeritud erialaspetsialistidest 52,7 %

proviisoritest ja 43,4% farmatseutidest on üle 50-aastased.

Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA 2017. a raportist lähtuvalt oli juba 2015. a

valdkonda esindavate ekspertide hinnanguil Eestis puudu 100–150 farmatseuti ja proviisorit.

Kuna proviisorite absoluutarv on jäänud samaks, kuid üldapteekide arv on kasvanud, on

tööjõupuudus veelgi suurenenud. Apteegisektorile lisaks on ravimiteaduse spetsialiste tarvis

erinevates riigiasutustes, ravimite hulgimüügifirmades, ravimiuuringute ja ravimite

tootmisega tegelevates ettevõtetes. Just biotehnoloogia valdkonna ettevõtete kiire areng, mis

kahtlemata tulevikus veel enam Eestis hoogustub tekitab ka lisavajaduse proviisorite kui

ravimite arendamise ja tootmise spetsialistide järele.

Farmaatsiaharidust pakutakse täna kahes kõrgkoolis: Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli lõpetavad

pärast kolmeaastast õpet farmatseudid ja Tartu Ülikooli viieaastase integreeritud bakalaureuse-

ja magistrikava läbinuna proviisorid. OSKA raporti kohaselt on oluliseks tööjõu

ettevalmistusega seotud probleemkohaks ebapiisav ravimispetsialistide koolituspakkumine.

Haridussüsteem suudab pakkuda arvestuslikult 56% soovitud arvust proviisoritest, mis võib

olla ühelt poolt seotud vähese vastuvõetute arvuga, kuid teisalt ka madala eduka lõpetamise

määraga. Raportis soovitatud integreeritud 5-aastase proviisoriõppe ümberstruktureerimisega

3+2 õppekaval baseeruvaks õppeks on TÜ farmaatsia instituudis juba alustatud.

Proviisoriõppes on esmakursuslaste õppekohtade arv olnud pikki aastaid 36 kohta aastas.

Arvestades olemasoleva tööjõupuudusega apteegisektoris ja täiendava tööjõuvajadusega

teistes farmaatsiasektori osades ning lähtuvalt õppekava muutusest tulevikus 3+2

ravimiteaduse bakalaureuse- ja magistriõppeks, on meie kui sektori esindajate hinnangul

põhjendatud vajadus täiendavateks õppekohtadeks.

Seetõttu teeme ettepaneku suurendada Tartu Ülikooli proviisoriõppes olevate õppekohtade

arvu praeguselt 36-lt 48-le.

Lugupidamisega

Eesti Farmaatsia Selts

Pöördumist on digiallkirjastatult toetanud ka teised farmaatsia eriala organisatsioonid:

Eesti Akadeemiline Farmaatsia Selts

Eesti Proviisorapteekide Liit

Eesti Apteekrite Liit

Eesti Haiglaapteekrite Selts

Eesti Ravimihulgimüüjate Liit

Ravimitootjate Liit