Arvamus eelnõule

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Riina Sikkut

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Teie 04.06.2024 nr 1.2-2/60-1 Meie 10.06.2024 nr 2.3-5/24/1559-2

Arvamus tervise infosüsteemi põhimääruse

muutmise eelnõule

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse

1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise eelnõu.

Meil on eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

1. Eelnõu § 1 punkt 2 järgi täiendatakse tervise infosüsteemi põhimäärus § 6 lõiget 5 punktiga

6, millega nähakse ette, et Tervisekassa edastab tervise infosüsteemi ravikindlustushüvitise

andmed, v.a andmed väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitise ja

piiriülese tervishoiuteenuse hüvitise kohta.

Eelnõu seletuskirja järgi hõlmab muudatus nii rahaliste kui ka mitterahaliste

ravikindlustushüvitiste andmete edastamist. Rahaliste ravikindlustushüvitiste osas

edastatakse infosüsteemi andmed ajutise töövõimetuse hüvitise kohta (st hüvitis haiguslehe

eest, hüvitis hoolduslehe eest ja hüvitis rasedale naisele seoses terviseseisundile vastava

töö andmisega või üleviimisega kergemale ametikohale).

Tervisekassa andmekogusse kantavate isiku ajutise töövõimetuse hüvitise andmed on

loetletud Tervisekassa andmekogu põhimääruse § 7 lõike 5 punktides 1–26. Selgusetuks

jääb, milliseid nimetatud punktides toodud andmeid hakatakse tervise infosüsteemi

edastama – kas edastatakse ainult § 7 lõike 5 punktis 25 nimetatud makstud ajutise

töövõimetuse hüvitise summa või ka muid andmeid.

Mitterahaliste ravikindlustushüvitiste osas edastatakse seletuskirja järgi tervise

infosüsteemi andmed tervishoiuteenuste hüvitise kohta (sh hambaraviteenuste hüvitise ja

hambaproteesihüvitise andmed) ja ravimi või meditsiiniseadmega seotud hüvitiste kohta

(sh ravimihüvitise, täiendava ravimihüvitise ja meditsiiniseadmehüvitise andmed). Ka

mitterahaliste ravikindlustushüvitiste puhul ei ole selge, milliseid andmeid tegelikult

hakkab Tervisekassa tervise infosüsteemi edastama.

Avaliku teabe seaduse § 435 lõike 1 järgi sätestatakse andmekogu põhimääruses muu

hulgas andmekogusse kogutavate andmete koosseis ja ka andmeandjad. Inspektsioon on

andmekogusid puudutavas juhendis selgitanud, et põhimäärus peab sisaldama ammendavat

loetelu andmekogusse kogutavatest andmetest, sh millised andmed on edastanud

andmeandjad. Antud juhul ei ole teada, milliseid andmeid Tervisekassa andmeandjana

andmekogusse edastab, mistõttu ei ole ka selge, milliseid andmeid andmekogusse seoses

2 (2)

hüvitistega koguma hakatakse.

Andmekogude kontekstis on Andmekaitse Inspektsiooni eesmärk alati püüelda selle poole,

et andmekogu reguleerivaid sätteid lugedes oleks lihtsalt, kiirelt ja üheselt võimalik aru

saada, miks ja kuhu mingeid andmeid kogutakse, milliseid andmeid kogutakse ning kellega

neid jagatakse. Just andmekogu põhimääruse eesmärk ongi luua siin selgust ja läbipaistvust

ning selles osas on eelnõul vajakajäämisi.

2. Lisaks peame vajalikuks juhtida tähelepanu sellele, et tervishoiuteenuste korraldamise

seaduse § 591 lõige 4 loetleb andmed, mida tervise infosüsteemis töödeldakse. Selle sätte

järgi on tervise infosüsteemis töödeldavateks andmeteks muu hulgas perearsti ja

ravikindlustuse andmed ning patsiendi raviprotsessi ja terviseseisundit kirjeldavad

andmed, kuid loetelust ei nähtu, et andmekogus töödeldavateks andmeteks oleks ka haigus-

ja hoolduslehe andmed või ravikindlustushüvitise andmed.

Inspektsioon on rõhutanud, et isikuandmete töötlemine on põhiõiguste ja -vabaduste riive,

sest mõjutab nii pere- ja eraelu puutumatust kui ka informatsioonilise eneseteostuse

vabadust. Põhiõiguste riivega on tegemist ka isikuandmete salvestamisel andmekogus.

Põhiseaduse § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega

ning põhiseaduse § 3 järgi teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas

olevate seaduste alusel. Selles viimases sättes väljendatud üldise reservatsiooni põhimõtte

järgi peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama

seadusandja. Samuti on Riigikohus rõhutanud, et intensiivse riive korral peab olulisuse

põhimõttest tulenevalt seadusandja otsustama lubatava haldustegevuse sisu, ulatuse ja

mahu. Seega, kui isikuandmete töötlemisel riivatakse inimese õigust privaatsusele, siis

peavad sellise riive alused ja ulatus tulema seadusest ning neid ei tohiks muuta madalama

taseme õigusaktiga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pille Lehis

peadirektor

Koostaja: Terje Enula

[email protected], telefon 627 4144