Vastus nõudekirjale

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Maris Ruus

[email protected]

Teie 14.05.2024 nr Meie 10.06.2024 nr 2.3-8/24/1366-2

Vastus nõudekirjale

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles avaldasite soovi, et Andmekaitse

Inspektsioon hindaks muuhulgas Tori valla kaamerate kasutamise korda.

Selgitame, et märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamist reguleerib märgukirjale ja

selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (edaspidi MSVS).

MSVS §-st 3 tulenevalt on Andmekaitse Inspektsioonil kohustus anda õigusalaseid selgitusi

inspektsiooni tegevuse aluseks olevate õigusaktide ja asutuse pädevuse kohta.

Õigusalaste selgituste andmine ei tähenda õigusabi andmist. Õigusalaste selgituste andmisega on

tegemist siis, kui selgitatakse mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi, konkreetse lõike,

konkreetse punkti sisu ja tähendust. Õigusabiga on tegemist siis, kui antakse mingite

konkreetsete eluliste asjaolude osas õiguslik hinnang. Inspektsioon ei osuta õigusabi. Kuna Teie

kiri ei ole selgitustaotlus, siis sellele hetkel me vastata ei saa. Kuna inspektsioonile ei ole teada

asutuse tegelikud andmetöötlusprotsessid, ei saa ka seetõttu inspektsioon hinnata, kas kord

tegelikule andmetöötlusele vastab.

Küll aga saame anda üldiseid selgitusi kaamerate kasutamise reeglite kohta.

Nimelt, igasugune isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas ka isiku kaameratega jälgimine ja

pildi salvestamine, on isikuandmete töötlemine. Isikuandmeteks loetakse igasugust teavet

tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta (isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artikkel

4 punkt 1). Andmetöötlejal on seejuures kohustus järgida IKÜM artiklis 5 sätestatud põhimõtteid,

sh lõiget 1 punkti a, mille kohaselt peab andmetöötlus olema seaduslik, õiglane ja isikule

läbipaistev.

Reeglina tohib isikuandmeid kaamerate kasutamisega töödelda seadusest tulenevatel alustel

(näiteks õigustatud huvi alusel või kui kaamerate kasutamise kohustus tuleb eriseadusest, vt IKÜM

artikkel 6 punktid c ja f).

Õigustatud huvi alus võimaldab konkreetsete tingimuste täitmisel kasutada kaameraid nii

turvakaalutlustel kui ka sisekorraeeskirjade jälgimiseks/kontrollimiseks (kindlasti peavad olema

täidetud seadusest tulenevad tingimused, vastasel juhul on isikuandmete töötlemine õigusvastane).

Õigustatud huvi isikuandmete töötlemise alusena saab kasutada üksnes siis, kui andmetöötleja on

teostanud viidatud isikute (jalakäijad ning teised vaatevälja jäävad isikud) kaalumise ning jõudnud

järelduseni, et kaamerate kasutamine ei riiva ülemääraselt puudutatud isikute huvisid. Ehk huvide

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET

2 (3)

kaalumisest peaks selgelt tulenema, milleks on üldse vajalik jälgimist. Soovitame tutvuda

õigustatud huvi juhendiga, mis on olemas inspektsiooni kodulehel siin.

Lisaks on andmetöötlus õiglane vaid juhul, kui arvestatakse andmesubjektide andmete töötlemisel

viimaste õiguspäraste ootustega privaatsuse kaitse osas. Üldreegel on, et jälgimisseadmestiku

kasutamine ei tohi ülemääraselt kahjustada selle vaatevälja jäävate isikute õigustatud huve.

Isikuandmeid peab koguma ja töötlema ainult selgelt kindlaksmääratud ja õiguspärastel

eesmärkidel. See tähendab, et kaamerate kasutamiseks peab olema paika pandud konkreetne

põhjus (kas turvakaalutlused, sisekorraeeskirjade jälgimine/kontrollimine või muuks). Kaameraid

saab ja peab kasutama vastavalt vajadusele – need peaksid oleme suunatud konkreetselt

määratletud probleemi lahendamisele. Isikuandmeid tohib koguda ja töödelda ainult selgelt

kindlaksmääratud ja õiguspärastel eesmärkidel ning neid ei tohi hiljem töödelda viisil, mis on

püstitatud eesmärkidega vastuolus. Seega, kui kaamera on paigaldatud vara kaitseks, siis ei saa

kaamerasalvestust kasutada teistel eesmärkidel.

Kaamerate kasutamise üks tähtsamatest nõuetest on isikute selge teavitamine nii õiguslikust

alusest kui ka täpsematest eesmärkidest, sh võimaldamine tutvuda kõigi asjakohaste

dokumentidega. See tähendab, et koostatud peavad olema andmekaitsetingimused.

Andmekaitsetingimused on seotud läbipaistvuse põhimõttega, mis eeldab seda, et isikuandmete

töötlemisega seotud teave ja sõnumid on lihtsalt kättesaadavad (näiteks veebilehel vms),

arusaadavad ning selgelt ja lihtsalt sõnastatud. Siit tuleneb kohustus inimesi jälgimisest teavitada.

Täpsemalt reguleerivad seda IKÜM artiklid 12 – 142. Rõhutame, et isikud peavad saama aru

eelnimetatud punktide sisust.

Videovalve puhul tuleks kõige olulisem teave esitada teavitussildil: töötlemise eesmärk,

õiguslik alus, vastutava töötleja nimi ja kontaktandmed ning info, kus saab tutvuda

andmekaitsetingimustega3. Andmekaitse Inspektsioon on loonud kaamera kasutamisest

teavitamise sildi genereerija, mis aitab luua nõuetekohase sildi. Kaamerate teavitussildid peavad

sisaldama 4 kohustuslikku andmevälja. Üks neist peab olema viide pikemalt loetavatele

tingimustele, mis võivad olla osa üldistest andmekaitsetingimustest. Teavitussildid peavad olema

nähtaval kohal.

Sealjuures peab andmetöötleja tagama, et ta suudab tuvastada, kes on salvestisi vaadanud (logid,

vaatamiste kohta peetav dokument/raamat), et tuvastada, et ei oleks toimunud alusetuid vaatamisi.

Valvekaamerate kasutamist on inspektsioon selgitanud ka kaamerate kasutamise juhendi 6.

peatükis4. Veel saab lugeda videovalve kohta https://www.aki.ee/rahvusvaheline/kohtupraktika-ja-

suunised/videoseadmed.

Kokkuvõtteks: peab andmetöötlejal olema dokumenteeritud a) õigustatud huvi hindamine, b)

kaamerate kasutamise tingimusi ja kindlaid eesmärke tutvustavad andmekaitsetingimused, ning c)

paigaldatud korrektsed teavitussildid.

Kaameraga salvestajale on oluline teada, et andmesubjektidel on igal ajal õigus pöörduda

andmetöötleja poole (näiteks enda kohta salvestise saamise nõudega). Andmetöötlejal on kohustus

vastata kuu jooksul (sh vajadusel kohustus edastada andmesubjektile tema kohta kogutud

isikuandmed). Kui andmetöötleja ei vasta isikule kuu jooksul või isik ei ole vastusega rahul, siis

on andmesubjektil õigus pöörduda muuhulgas Andmekaitse Inspektsiooni poole, kes viib

vajadusel läbi menetluse.

2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32016R0679 3 https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf, lk 31-32 4 https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/kaamerate_juhend_10.11.2021.pdf

3 (3)

Kuna Andmekaitse Inspektsioon ei osuta õigusabiteenuseid, siis soovitame vajadusel otsida abi

õigusnõustajatelt (advokaadid, juristid), kes saavad konkreetseid asjaolusid kaaludes Teid

ammendavalt nõustada.

Loodan, et selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Liina Kroonberg

jurist-konsultant

peadirektori volitusel