2 (3)
Dokumendi Eesti majanduspoliitika põhimõtted 8. peatükk käsitleb valdkonda ressursid ja
taristu. Ühe eesmärgina on toodud järgnev:
„Suurem taastuvenergiatootmise ambitsioon. Konkurentsivõimelise hinnaga taastuvenergia
tootmine aastaks 2030 mahus vähemalt 120% tänasest tarbimisest.“
Leiame, et seatud sihttase taastuvenergia suurendamise osas ei ole piisavalt ambitsioonikas ning
ei arvesta majandusarengu suundadega. Teatavasti on tulevikku suunatud ja energiat
väärindavad ettevõtlussuunad ka energiamahukad. Seejuures on üha enam eksportivate
tööstuste Eestisse meelitamise eelduseks taastuvenergiale ligipääs. Täna moodustab Eestis
tarbitavast elektrist taastuvelekter vaid vähem kui 40 protsenti, kuid tarbimise kasvuga peame
oluliselt suurendama ka taastuvelektri tootmise ambitsioone – meie hinnangul tuleb tänast
taastuvenergia mahtu vähemalt viiekordistada.
Kättesaadava hinnaga rohelise energia olemasolu on tähtis eeldus Eestis tegutsevate le
ettevõtetele ekspordivõimekuse kasvatamiseks kui ka võimalikele välisinvestoritele. Piisavas
mahus puhta energia kättesaadavuse tagamisega on võimalik Eesti majandusse tuua miljard ite
eurode väärtuses investeeringuid ja luua ca 3000 hästitasustatud uut töökohta
energiaintensiivses tööstuses.
Täiendavalt annab taastuvatest kohapealsetest allikatest toodetud energia ka olulise panuse
energiajulgeoleku tagamisse – mida vähem oleme sõltuvuses välismaalt siia toovast toormest,
seda kindlamini peame vastu võimalikele (ka pahatahtlikele) välistele mõjutajatele.
Dokumendi Eestimajanduspoliitika alused 9. peatükk käsitleb meetmeid, kuidas olla
vastutustundlik ettevõtja. Sellega seoses teeme ettepaneku täiendada tegevusi veel ühe kõigi
töötajate investeerimist soosiva punktiga:
„Inimestele luua võimalus oma tööandja abiga tulevikuks raha koguda ja investeerida“
Valdav osa inimesi Eestis ei tegele järjepidevalt raha kogumise ja selle investeerimisega
tulevikuks. Kuigi viimasel ajal on see osakaal mõnevõrra tõusnud, pole see siiski kindlast i
piisav, et tagada rahaline turvatunne ja head rahaharjumused enamusele elanikkonnast.
Tööandja kaudu ühise kogumis- ja investeerimisvõimaluse loomine võimaldaks inimeste l
rahaliselt paremini hakkama saada ning tööandjatel oma töötajaid motiveer ida ja hoida.
Meie hinnangul on põhiprobleem, miks inimesed nii vähe investeerivad, et riik ei soosi ega
motiveeri kesk-pikaajalist investeerimist piisavalt. Riigi poolt on küll astutud maksuõiguslikke
samme, kuid meie hinnangul aitavad need sammud siiski eelkõige teadlikumat, aktiivsemat ja
jõukamat osa ühiskonnast. Inimesed, kes kasutavad näiteks III samba ning investeerimiskonto
maksueeliseid on pigem see osa ühiskonnast, kes nii-ehk-naa tegeleks investeerimisega ja teeb
seda maksuteadlikuna lihtsalt natukene parematel tingimustel.
Passiivsemat, vähemteadlikumat ja keskmise/madalama sissetulekuga osa ühiskonnast on vaja
investeerimisotsusele kallutada ja neid võimalusi tutvustada aktiivemalt ühiskonnasisese lt,
teiste osaliste poolt, ehk mitte jätma neid omapäi. Kõige mõistlikum on selleks motiveer ida
tööandjaid, et tööandjatel tekiks motivatsioon tuua töötajaid pikaajalise investeerimise juurde.
Üheks selliseks võimaluseks oleks vabastada tööandjate poolt töötajate heaks tehtud kesk-
/pikaajalised investeeringud sotsiaalmaksust. Loomulikult peame siin ühiselt kokku leppima nii
võimaliku piirmäära kui ka täpsemad tingimused. Samas peaks olema ka arusaadav, et tegemist
ei ole töötaja kohustusliku osalemisega, vaid see peabki lõpuks jääma ka töötaja otsuseks, kas
vastavalt sellist võimalust kasutada soovib.