Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused

MÄÄRUS

03.03.2023 nr 13

Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Kohaldamisala (1) Määrus kehtestatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ prioriteedi „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“ meetme nr 21.2.1.1. „Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond“ sekkumise „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ eesmärkide elluviimiseks. (2) Tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ programmi „Ehitus“ meetme „Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond“ programmi tegevuse „Eluasemepoliitika“ toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ning panustavad Riigikogu 12. mai 2021. a otsusega heaks kiidetud Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi EE2035) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ alasihi „Elukeskkond on kvaliteetne“ saavutamisse. EE2035 aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamisele kaasa aitamist tasakaalustatud regionaalset arengut, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel läbi järgmiste näitajate: 1) elukeskkonnaga rahulolu; 2) ligipääsetavuse näitaja; 3) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides, koos maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse ehk LULUCF sektoriga. (3) Määruse alusel toetuse taotlemisele, taotleja kohta esitatud nõuetele, taotluse menetlemisele ja rahuldamisele, taotluse rahuldamise otsuse muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele, kulude abikõlblikkusele, projektide valikukriteeriumide ja -metoodika ning ostumenetluse osas, toetuse maksetaotluse menetlemisele ja maksmisele, tagasinõudmisele, aruandlusele, toetuse saaja kohustuste osas ja kõigele muule määruses toodule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses toodud erisustega. (4) Määruse alusel taotletakse toetust, esitatakse toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid ning taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise ja finantskorrektsiooni otsus toimetatakse kätte ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 nimetatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). Kui e-toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitatakse dokument elektrooniliselt taotleja või toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. § 2. Toetuse andmise eesmärgid, väljund- ja tulemusnäitajad (1) Toetuse andmise eesmärgid on: 1) korterelamute energiatõhususe ja parema sisekliima saavutamine; 2) korterelamute ohutuse tagamine; 3) taastuvenergia kasutuselevõtu soodustamine; 4) energiasõltuvuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine. (2) Toetuse andmine panustab järgmiste meetmete nimekirjas sätestatud väljundnäitajate saavutamisse: 1) suurema energiatõhususega eluruumid; 2) parendatud korterelamutes asuvate eluruumide arv. (3) Toetuse andmine panustab järgmiste meetmete nimekirjas sätestatud tulemusnäitajate saavutamisse: 1) hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused; 2) primaarenergia aastane tarbimine. § 3. Rakendusüksus ja –asutus (1) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. (2) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. § 4. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) ekspertiis – tegevus, mille käigus kontrollitakse ehitusprojekti kui tervikut või ehitusprojekti osa koosmõjus ehitusprojekti kui tervikuga ja ehitusprojekti vastavust põhiprojektile kehtestatud nõuetele ning määruse nõuetele; 2) energiakasutus – soojus- või elektrienergia kasutus vaadeldavas korterelamus; 3) energiamärgis – ehitusseadustiku § 66 alusel kehtestatud nõuetele vastav märgis, mis annab infot projekteeritava või olemasoleva hoone projekteeritud energiavajaduse või tegeliku energiatarbimise kohta; 4) energiatõhususarv – arvutuslik summaarne tarnitud energiate kaalutud erikasutus hoone tüüpilisel kasutusel, millest arvatakse maha summaarne eksporditud energiate erikasutus; 5) „Euroopa uus Bauhaus“ – algatus, mille eesmärk on hõlbustada terviklikke, koostööl põhinevaid ja valdkondadevahelisi ühiskondlikke muutusi kolmes mõõtmes, milleks on ruumikogemuse esteetiline kvaliteet, ruumilahenduse kestlikkus ja kliimakindlus ning elanike kaasamine ruumiloomeprotsessi; 6) korterelamu – enne 2000. aastat kasutusse võetud elamu, milles on kolm või enam korteriomandit, kui § 6 lõikest 3 ei tulene teisiti; 7) lokaalne taastuvenergia – ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele vastav energia, mida kasutatakse eelkõige hoone toimimiseks või kasutamiseks; 8) mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis – ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud nõuetele vastav olemasoleva hoone energiamärgis; 9) projekt – toetuse ja vajadusel omafinantseeringuga teostatav määruse nõuetele vastav rekonstrueerimiseks vajalik tehnilise konsultandi teenuse osutamine, ehitusprojekti koostamine, rekonstrueerimistööd ja omanikujärelevalve, millega kaasnevate kulude hüvitamiseks toetust taotletakse ja kasutatakse;

10) põhiprojekt – korterelamu rekonstrueerimiseks vajalik ehitusprojekt, mis on koostatud vastavalt ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel kehtestatud nõuetele, standardi EVS 932 või samaväärsetele nõuetele ja määruse nõuetele ning mille arhitektuuri osa koostaja peab omama vähemalt volitatud arhitekti kutse 7. taset; 11) rekonstrueerimine – ehitusseadustiku § 4 lõike 3 punktide 1–3 kohane hoone põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide ümberehitamine, mille tulemusena suureneb hoone energiatõhusus ja paraneb sisekliima; 12) rekonstrueerimistööd – paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1–19 nimetatud tööd; 13) renoveerimislaen – korterelamu rekonstrueerimisele ja energiasäästu saavutamisele suunatud krediidi- või finantseerimisasutuse või ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku tagamise seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud sihtasutuse väljastatav laen; 14) sisekliima tagamine – energia kasutamine ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks ning valgustamiseks vastavalt hoone tüüpilisele kasutusele. § 5. Vaide esitamine (1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtule kaebuse esitamist vaie vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31. (2) Vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsusele esitatud vaide, mille lahendab rakendusasutus. (3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt.

2. peatükk Toetatavad tegevused, toetusega saavutatavad tulemused, kulude abikõlblikkus ja toetuse

osakaal ning tehnilise konsultandi kaasamine

§ 6. Toetatavad tegevused (1) Toetatavad tegevused on: 1) fassaadi rekonstrueerimine ja soojustamine ning sellega seotud tehases eelnevalt valmistatud elementide (edaspidi eeltoodetud elemendid) projekteerimine, valmistamine ja paigaldamine, ning nendega kaasnevad tööd; 2) rõdude ja lodžade rekonstrueerimine ja asendamine, rõdu ehitamine, klaasi paigaldamine ning nendega kaasnevad tööd; 3) katuse ja katuslae rekonstrueerimine ja soojustamine ning sellega seotud eeltoodetud elementide projekteerimine, valmistamine ja paigaldamine, ning nendega kaasnevad tööd; 4) akende ning välis- ja tuletõkkeuste vahetamine või renoveerimine ning nendega kaasnevad tööd; 5) keldri rekonstrueerimine ja soojustamine ning nendega kaasnevad tööd; 6) vundamendi rekonstrueerimine ja soojustamine ning nendega kaasnevad tööd; 7) küttesüsteemi asendamine, rekonstrueerimine ja tasakaalustamine, soojussõlme asendamine, küttesüsteemi tasakaalustamise protokolli koostamine ning nendega kaasnevad tööd; 8) vee- ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamine, asendamine või rekonstrueerimine, sealhulgas sadevee immutamiseks, kasutuselevõtuks või äravoolu viibe tekitamiseks vajalike süsteemide rajamine ja rekonstrueerimine, ning nendega kaasnevad tööd; 9) soojustagastusega ventilatsioonisüsteemi ehitamine või ventilatsioonisüsteemi rekonstrueerimine, ventilatsioonisüsteemi mõõdistamise protokolli koostamine ning nendega kaasnevad tööd; 10) jahutussüsteemi ehitamine või jahutusseadme integreerimine tsentraalsesse ventilatsioonisüsteemi; 11) lokaalse taastuvenergia kasutamiseks vajalike seadmete soetamine ja paigaldamine ja sellega kaasnevad tööd; 12) lifti juhtimissüsteemi ja ajami osaline või täielik rekonstrueerimine või lifti asendamine ning nendega kaasnevad tööd; 13) üldkasutatavatel pindadel asuva elektrisüsteemi asendamine või rekonstrueerimine, sealhulgas ehitusseadustiku tähenduses elektriauto laadimistaristu paigaldamine ja soojussõlme välisele elektritoitele ümberlülitamise võimaluse loomine, ning nendega kaasnevad tööd; 14) üldkasutatavate pindade ja korterite akende soojustuse tasapinda paigaldamine ning kütte-,

ventilatsiooni-, vee- ja kanalisatsioonisüsteemi väljaehitamisest tuleneva siseviimistluse taastamine; 15) hoonesse sisse- ja väljapääsu tagamiseks panduse ehitamine või paigaldamine, tuulekoja rekonstrueerimine, käsipuude paigaldamine, invatõstuki paigaldamine ning standardile EVS-EN 81–70 või samaväärsetele nõuetele vastava lifti ehitamine ja nendega kaasnevad tööd; 16) hoone kaugküttevõrguga liitumise tasu ja liitumisega kaasnevad tööd kinnistu piirides; 17) jäätmemaja ehitamine või rekonstrueerimine või süvakogumismahuti soetamine ja paigaldamine; 18) rattaparkla ehitamine või rekonstrueerimine; 19) energia varustuskindluse ja tuleohutuse tagamiseks vajalike seadmete soetamine ja paigaldamine ning sellega seotud tööd; 20) punktides 1–19 nimetatud tööde teostamiseks vajaliku ehitusprojekti koostamine, ehitusprojekti aluseks oleva ehitusuuringu ja ehitise auditi tegemine; 21) tehnilise konsultandi teenuse kasutamine vastavalt § 9 lõikele 1; 22) omanikujärelevalve teostamine. (2) Üksiku toetatava tegevusena on lubatud: 1) gaasi-, elektri- või ahiküttel korterelamu küttesüsteemis kütteseadme asendamine lokaalset taastuvenergiat kasutava kütteseadmega; 2) korterelamu ühendamine kaugküttevõrguga. (3) Lõikes 2 nimetatud tegevusele toetuse andmisel ei kohaldata § 4 punktis 6 sätestatud ajalist piirangut korterelamu kasutusse võtmisele. (4) Toetust ei anta projektile, mille raames on rekonstrueerimistöödega alustatud enne toetuse taotluse rakendusüksusele esitamist. (5) Toetatavad tegevused panustavad kliimakindluse tagamisse ning on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile. Toetatavad tegevused järgivad kehtestatud keskkonnaalaseid õigusakte. (6) Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa uue Bauhausi põhimõtetega. § 7. Abikõlblikud kulud (1) Abikõlblikud kulud on § 2 lõigetes 2 ja 3 nimetatud väljund- ja tulemusnäitajate saavutamiseks ja taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad määruse tingimustele. (2) Abikõlblikud on projekteerimis- ja ehitustööde kulud, kui nimetatud tööd on teostanud kutseseaduse alusel määratud asjakohasel kutsestandardil või muu õigusakti nõuetel kutse- või pädevustunnistusega isik. (3) Omanikujärelevalve teostamise kulud on abikõlblikud, kui omanikujärelevalvet teostab ehitusseadustiku §-s 23 sätestatud pädev isik. (4) Tehnilise konsultandi teenuse kulu on abikõlblik, kui taotleja on sõlminud lepingu §-s 8 sätestatud nõuetele vastava tehnilise konsultandiga või ettevõtjaga, kelle kaudu osutab tehniline konsultant teenust ja teenust osutatakse §-s 9 sätestatud nõuete kohaselt. (5) Lõikes 4 sätestatud nõudeid ei kohaldata tehnilise konsultandi teenuse kulule: 1) kui vastav leping on sõlmitud enne käesoleva määruse jõustumist; 2) paragrahvi 6 lõikes 2 sätestatud juhul; 3) kui taotleja ei saanud temast sõltumatutel põhjustel ühtegi tehnilise konsultandi teenuse hinnapakkumust. (6) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 14 nimetatud kulu on abikõlblik kuni 15 protsendi ulatuses

rekonstrueerimistööde kogumaksumusest. (7) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 17 ja 18 nimetatud kulu on abikõlblik, kui rekonstrueerimistööd teostatakse vastavalt § 14 lõikes 1 või § 15 lõikes 1 sätestatule. (8) Abikõlblik on kaugküttevõrguga liitumise tasu. § 8. Nõuded tehnilisele konsultandile (1) Tehnilise konsultandina käsitletakse isikut, kes on pädev kõikides järgmistes valdkondades: 1) käesoleva toetuse andmise tingimused; 2) e-toetuse keskkonna kasutamine; 3) ehitisregistri kasutamine; 4) toetuse saaja ostumenetluse läbiviimine riigihangete registris; 5) korteriühistu juhtimise põhialused. (2) Lisaks lõikes 1 sätestatud nõuetele peab tehniline konsultant vastama vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) vähemalt kolmeaastane kogemus korteriühistu juhatuse liikmena; 2) vastavalt Vabariigi Valitsuse 11. juuli 2019. a määruse nr 62 „Kõrgharidusstandard” lisale 3 „Õppekavarühmade ja õppekavagruppide vastavustabel ning õppekavagruppides antavate kraadide nimetuste loetelu” kraad tehnika, tootmise ja ehituse õppevaldkonda kuuluvas õppekavarühmas; 3) ehitiste energiatõhususe kutseala energiaaudiitori kutse 6. tase; 4) ehitiste energiatõhususe kutseala diplomeeritud energiatõhususe spetsialisti kutse 7. tase; 5) ehitiste energiatõhususe kutseala volitatud energiatõhususe spetsialisti kutse 8. tase; 6) kinnisvarateenuste kutseala korteriühistu juhi kutse 4. tase; 7) kinnisvarateenuste kutseala kinnisvarahalduri kutse 4. või 5. tase; 8) kinnisvarateenuste kutseala kinnisvara haldusjuhi kutse 6. tase; 9) ehitusjuhi kutse, tase 6; 10) ehitusinseneri kutse, tase 6; 11) diplomeeritud ehitusinseneri kutse, tase 7; 12) volitatud ehitusinseneri kutse, tase 8; 13) kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 6; 14) diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 7; 15) volitatud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinsener, tase 8. (3) Tehniline konsultant peab enda vastavust käesolevas paragrahvis sätestatud nõuetele tõendama tehnilise konsultandi teenuse hinnapakkumuse esitamisel. (4) Tehniline konsultant peab olema teenuse osutamisel sõltumatu. Tal ei tohi olla majanduslikke huvisid ettevõtjate suhtes, kellelt võetakse projekteerimiseks ja rekonstrueerimistöödeks pakkumusi ning kes teostavad nimetatud töid ja kellelt võetakse pakkumusi omanikujärelevalve teostamiseks, välja arvatud kui omanikujärelevalvet teostava ettevõtja juures tegutseb tehniline konsultant ehitusseadustiku § 21 lõike 1 punktis 1 nimetatud isikuna. (5) Tehniline konsultant ei tohi kuuluda taotlejast ja toetuse saajast korteriühistu valitsejana tegutseva juriidilise isiku juhtorganisse, olla selle korteriühistu valitsejast juriidilise isikuga lepingulises suhtes ega nimetatud korteriühistu valitseja määratud majahaldur. § 9. Tehnilise konsultandi ülesanded (1) Tehnilise konsultandi ülesandeks on koostöös taotleja ja toetuse saajaga hoone rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamise ja asjakohaste tööde ja teenuste hankimise korraldamine ning rekonstrueerimistööde koordineerimine. Tehniline konsultant peab olema kaasatud vähemalt projekteerimise ostumenetluse ettevalmistusse kuni vastava menetluse lõpuni ning ehitusprojekti koostamise koordineerimisse, välja arvatud kui ehitusprojekt on tellitud enne määruse jõustumist, ja rekonstrueerimistööde ostumenetluse ettevalmistusse kuni vastava ostumenetluse lõpuni.

(2) Tehniline konsultant võib sama projekti raames teostada omanikujärelevalvet, kui ta on § 7 lõikes 3 nimetatud pädev isik ning omanikujärelevalve ja tehnilise konsultandi teenuse pakkumus on võetud ühise pakkumusena. § 10. Abikõlbmatud kulud Abikõlblik ei ole: 1) hoone laiendamisega seotud tööde kulu, välja arvatud lifti, rõdu, varikatuse, jäätmemaja või rattaparkla lisamine; 2) paragrahvi 34 punkti 3 kohase ekspertiisi tegemise kulu; 3) gaasiküttel ja teistel fossiilsetel kütustel töötava kütteseadme paigaldamise kulu. § 11. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Projekti abikõlblikkuse periood algab lõikes 4 nimetatud kulu tekkimisest ja lõpeb hiljemalt 24 kuu möödumisel taotluse rahuldamise otsuse jõustumisest. (2) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist üks kord 12 kuu võrra, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud erakorralised asjaolud. Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamisel võib ületada lõikes 1 sätestatud tähtaega. (3) Projekti abikõlblikkuse periood peab jääma ajavahemikku 1. jaanuarist 2021. a kuni 31. detsembrini 2027. a. (4) Enne taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäeva on abikõlblik § 6 lõike 1 punktides 20 ja 21 sätestatud tegevuste elluviimise kulu. Kui tehniline konsultant teostab ka omanikujärelevalvet, on omanikujärelevalve teostamise kulu abikõlblik taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste alguse kuupäevast. (5) Paragrahvi 6 lõike 1 punktides 1–19 ja 22 sätestatud tegevuse elluviimise kulu, mis on tehtud enne taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste alguse kuupäeva, on abikõlblik juhul, kui tegevuse elluviimiseks vajalike kohustuste täitmine taotleja poolt on seatud sõltuvusse taotluse rahuldamise otsuse kehtima hakkamisest. § 12. Toetuse osakaal (1) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta on: 1) Tallinnas ja Tartu linnas asustusüksusena asuva korterelamu, välja arvatud § 15 lõikes 3 nimetatud korterelamu, rekonstrueerimisel 30 protsenti; 2) punktis 1 nimetatud asustusüksusega külgnevate valdade asustusüksustes, kus taotluse esitamisele eelneva aasta kinnisvara turuväärtus on Maa-ameti tehingute andmebaasi andmetel kõrgem kui 500 eurot ruutmeeter ja Ilmatsalu alevikus, Märja alevikus, Haapsalu linnas, Keila linnas, Kohila alevis, Kuressaare linnas, Maardu linnas, Otepää linnas, Paikuse alevis, Pärnu linnas, Rakvere linnas, Rapla linnas, Sauga alevikus, Uuemõisa alevikus ning Viljandi linnas asustusüksusena asuva korterelamu, välja arvatud § 15 lõikes 3 nimetatud korterelamu, rekonstrueerimisel 40 protsenti; 3) punktides 1 ja 2 nimetamata asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel 50 protsenti; 4) punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva § 15 lõikes 3 nimetatud korterelamu rekonstrueerimisel 40 protsenti; 5) punktis 1 nimetamata asustusüksuses asuva § 15 lõikes 3 nimetatud korterelamu rekonstrueerimisel 50 protsenti; 6) korterelamu rekonstrueerimisel eeltoodetud elementide kasutamisega 50 protsenti; 7) punktis 1 nimetatud asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 40 protsenti; 8) punktis 1 nimetamata asustusüksuses asuva korterelamu rekonstrueerimisel lifti ehitamisel 50 protsenti. (2) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta on:

1) lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud asustusüksuses asuva kuni 18 korteriga korterelamu rekonstrueerimisel nimetatud punktides toodud osakaalust kümme protsenti kõrgem; 2) paragrahvi 6 lõikes 2 sätestatud juhul lõike 1 punktides 1–3 sätestatud korterelamu asukoha asustusüksuse toetuse osakaal. § 13. Toetuse osakaalu erisus (1) Toetuse maksimaalne osakaal rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest projekti kohta § 15 lõikes 1 nimetatud juhul on § 12 lõike 1 punktides 2–5 nimetatud korterelamu rekonstrueerimise osakaalust kümme protsenti madalam. Paragrahvi 15 lõikes 1 nimetatud juhul ei saa toetust taotleda § 12 lõike 1 punktis 1 nimetatud korterelamu rekonstrueerimiseks. (2) Toetuse osakaal on 50 protsenti järgmistest abikõlblikest kuludest: 1) ehitusprojekti koostamise kulu; 2) tehnilise konsultandi teenuse kasutamise kulu, kui lõikest 3 ei tulene teisiti; 3) omanikujärelevalve osutamise kulu. (3) Toetuse osakaal tehnilise konsultandi teenuse kasutamise abikõlblikust kulust on § 28 lõikes 2 sätestatud juhul lõikes 2 sätestatud osakaalust 10 protsenti kõrgem. § 14. Toetusega saavutatav tulemus (1) Rekonstrueerimistööde teostamisel peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena tagama kõigi järgmiste nõuete täitmise: 1) saavutama rekonstrueerimistööde tulemusena vähemalt energiatõhususarvu klassi C (energiatõhususarv ETA ≤150 kWh/(m²*a)); 2) rekonstrueerima keskküttesüsteemi vähemalt korteripõhiselt reguleeritavana ja paigaldama radiaatoritele piirajatega varustatud termostaatventiilid, mis võimaldavad reguleerida ruumi temperatuuri vahemikus 18–23 kraadi Celsiuse skaala järgi; 3) eemaldama korterites asuvad ruumiõhust sõltuvad loomuliku tõmbega korstnalõõriga ühendatud gaasiveesoojendid või gaasikatlad, välja arvatud kinnise põlemiskambriga ruumiõhust sõltumatud gaasiveesoojendid või gaasikatlad; 4) soojustama ja rekonstrueerima välisseinad täies mahus soojusläbivuse tasemega U≤0,20 W/(m²*K), kusjuures välisseina soojusläbivuse nõue ei kohaldu välisseina osadele, kuhu ei ole tehnilistel põhjusel mõistlik vajaliku paksusega soojustust paigaldada; 5) vahetama kõik projekti alustamise hetkeks amortiseerunud aknad akende vastu, mille avatäite kompleksne soojusläbivuse tase paigaldatuna on U≤1,10 W/(m²*K); 6) paigaldama kõik aknad soojustuse tasapinda või lisasoojustama aknapaled; 7) akende soojustuse tasapinda paigaldamise või aknapalede lisasoojustamise tulemusena peab välisseina ja akna liitekoha arvutuslik keskmine joonsoojusläbivus olema ≤0,05 W/(m*K); 8) soojustama ja rekonstrueerima katuse soojusläbivuse tasemega U≤0,12 W/(m²*K); 9) paigaldama soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, mis teenindab kõiki korterite ruume või soojuspumbaga soojustagastusega väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi, mis tagab võrdväärse sisekliima ja on varustatud välisõhu eelsoojendamise ja filtreerimise seadmetega nagu värske õhu radiaatorid; 10) ventilatsiooniseadme paigaldamisel peab paigaldatava ventilatsiooniseadme soojustagastuse temperatuuri suhtarv olema ehitusprojekti kohaste õhuvooluhulkade korral vähemalt 70 protsenti; 11) kui ventilatsiooniseadme soojustagastuseks kasutatakse vahesoojuskandjat, peab soojustagastuse temperatuuri suhtarv olema ehitusprojekti kohaste õhuvooluhulkade korral vähemalt 50 protsenti; 12) tagama, et soojussõlmes on vastavate soojustarbijate olemasolul ruumide kütteks, sooja vee valmistamiseks ja ventilatsiooniõhu kütteks kasutatav energia eraldi mõõdetav; 13) tagama, et soojuspumba kasutamisel on soojuspumba tarbitav elekter ja soojuspumba toodetav soojusenergia eraldi arvestitega mõõdetav; 14) sissepuhke välisõhuvooluhulgad vähemalt 10 l/s magamis- ja elutubades müratasemel mitte üle 25 dB(A); 15) väljatõmbe õhuvooluhulgad 1-toaliste korterite WC-s ja pesuruumis kokku vähemalt 10 l/s ja köögis 6 l/s, 2-toaliste korterite WC-s ja pesuruumis kokku vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s, 3- ja enamatoaliste korterite WC-s vähemalt 10 l/s, pesuruumis vähemalt 15 l/s ja köögis 8 l/s; 16) sissepuhke-väljatõmbe ventilatsiooniseadmetel peab olema järelküttekalorifeer, mis

võimaldab tagada sissepuhketemperatuuri 18 kraadi Celsiuse skaala järgi; 17) kaugküttega korterelamus looma soojussõlme välisele elektritoitele ümberlülitamise võimaluse. (2) Kui ventilatsioonisüsteemi projekteerimisel, ehitamisel või mõõdistamisel selgub, et mõne ruumi väljatõmbe õhuvooluhulka ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel täita, loetakse lõike 1 punktis 15 toodud väljatõmbe õhuvooluhulkade nõue täidetuks kogu korteri õhuvahetuskordsuse 0,5 1/h saavutamisega. (3) Lõikes 2 toodud erisus kohaldub kuni 20 protsendile korterelamu korteritest. (4) Paragrahvis kasutatakse järgmisi tähiseid: 1) a – aasta; 2) dB(A) – A-korrigeeritud helirõhutase detsibellides; 3) h – tund; 4) K – kelvin; 5) kWh – kilovatt-tund; 6) l – liiter; 7) W – vatt; 8) m – meeter; 9) m² – ruutmeeter; 10) s – sekund. § 15. Toetusega saavutatava tulemuse erisus (1) Kui projekti elluviimise tulemusena ei tagata § 14 lõike 1 punktides 1, 6, 7 või 9 nimetatud nõudeid, peab toetuse saaja projekti elluviimise tulemusena saavutama vähemalt energiatõhususarvu klassi D (energiatõhususarv ETA ≤180 kWh/(m²*a)). (2) Paragrahvi 6 lõikes 2 sätestatud rekonstrueerimistööde tegemisel tagatakse vähemalt vastava toetatava tegevusega seotud § 14 lõikes 1 sätestatud nõuete täitmine. (3) Toetuse taotlemisel üld- või detailplaneeringu alusel miljööväärtuslikule hoonestusalale jääva, väärtusliku üksikobjektina määratletud, kultuurimälestiseks tunnistatud, muinsuskaitsealal asuva või UNESCO maailmapärandi nimekirja kantud alal asuva korterelamu rekonstrueerimisel kehtivad järgmised erisused: 1) aknad jäetakse uute vastu vahetamata, kui kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet ei ole andnud luba akende vahetamiseks; 2) fassaad jäetakse nõutud soojusläbivuse tasemest vähem soojustatuks või soojustamata, kui kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet on keelanud välisseinte lisasoojustamise kultuuriväärtuse või miljööväärtuse kaitse kaalutlustel; 3) muu hoone olemust või välisilmet oluliselt muutev toetatav tegevus jäetakse tegemata, kui kohaliku omavalitsuse üksus või Muinsuskaitseamet ei ole andnud töö tegemiseks luba kultuuriväärtuse või miljööväärtuse kaitse kaalutlustel. (4) Lõikes 3 nimetatud juhtudel ei kohaldata § 14 lõike 1 punktis 1 ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud energiatõhususarvu klassi nõuet. Toetuse saamiseks peab rekonstrueerimistööde elluviimisel hoone energiatõhususarvu väärtus olema vähemalt ühe energiatõhususarvu klassi võrra kõrgem kui taotlusega esitatava mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise väärtus. (5) Kaugküttevõrguga ühendamata korterelamu või kaugküttega, mis töötab ainult kütteperioodil, ühendatud korterelamu, kus sooja tarbevett valmistatakse lokaalselt elektriboileritega, rekonstrueerimisel saavutatakse rekonstrueerimistööde elluviimisel §-s 12 sätestatud osakaaluga toetuse saamiseks energiatõhususarv, mis vastab vähemalt energiatõhususarvu klassile D ja § 13 lõikes 1 sätestatud osakaaluga toetuse saamiseks energiatõhususarv, mis vastab vähemalt energiatõhususarvu klassile E. Nimetatud erisus ei laiene kaugküttevõrguga ühendamata korterelamule, mis rekonstrueerimise käigus ühendatakse kaugküttevõrguga. (6) Tõhusa kaugküttevõrguga, mis töötab aasta läbi, ühendatud korterelamu rekonstrueerimisel on

väljatõmbeõhu soojuspumba kasutamine lubatud viie või enama korrusega korterelamutes. § 16. Eelnevalt teostatud rekonstrueerimistööde arvestamine Paragrahvi 14 lõikes 1 ja § 15 lõikes 1 sätestatud tulemuse saavutamisel arvestatakse varasemalt teostatud rekonstrueerimistöid järgmiselt: 1) välisseina ja katuse soojusläbivusele seatud nõuete täitmiseks juba teostatud välisseinte ja katuse lisasoojustamise tööde ümbertegemine ei ole kohustuslik ja soojusläbivuse taseme nõue tagatakse taotluses märgitud välisseinte ja katuse soojustamise tööde ulatuses; 2) paragrahvi 14 lõike 1 punktides 6 ja 7 toodud nõue ei kohaldu, kui välisseinad on eelnevalt soojustatud; 3) kui keskküttesüsteem on eelnevalt rekonstrueeritud korteripõhiselt reguleeritavaks, ei pea radiaatoritele eelnevalt paigaldatud termostaatventiile välja vahetama temperatuuri piiranguga termostaatventiilide vastu. § 17. Omafinantseering Omafinantseering peab katma projekti abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetusest ei hüvitata. Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse saaja omafinantseering ei ole nõutav.

3. peatükk Toetuse taotlemine, taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded

§ 18. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse jooksvalt. (2) Taotluste vastuvõtmise alguskuupäevast ja kalendriaasta projektide rahastamise eelarvest teavitab rakendusüksus oma kodulehel ja üleriigilise levikuga päevalehes vähemalt 30 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtu algust. (3) Kui esitatud taotluste maht ületab kalendriaasta projektide rahastamise eelarve, peatab või lõpetab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja teatab peatamisest või lõpetamisest oma kodulehel. Taotluse rahuldamise otsused tehakse kalendriaasta projektide rahastamise eelarve mahus. § 19. Nõuded taotlejale (1) Taotleja peab olema korteriühistu. (2) Ühes korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt 80 protsenti peavad olema füüsiliste isikute omandis. § 20. Taotleja kohustused Taotleja on lisaks ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatule kohustatud: 1) tõendama rakendusüksuse nõudmisel projekti omafinantseeringu ja abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkust; 2) kaasama projekteerimise tellimisse ja rekonstrueerimistööde planeerimisse tehnilise konsultandi vastavalt §-s 9 sätestatule, kui projekteerimine ja tehnilise konsultandi teenus tellitakse enne taotluse rakendusüksusele esitamist; 3) võtma projekteerimise, ehitusuuringu, ehitise auditi ja tehnilise konsultandi teenuse tellimisel pakkumused vastavalt §-s 28 sätestatule, kui projekteerimine ja tehnilise konsultandi teenus tellitakse enne taotluse rakendusüksusele esitamist. § 21. Nõuded taotlusele Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõigetes 1 ja 2 sätestatule järgmiseid andmeid ja dokumente:

1) taotleja nimi, aadress ja e-posti aadress; 2) taotleja kontaktisik, tema telefoninumber ja e-posti aadress; 3) korterelamu ehitisregistri kood; 4) projekti eesmärk, kavandatavate toetatavate tegevuste kirjeldus ja tegevuste elluviimise koht; 5) toetatavate tegevuste orienteeruv ajakava ja toetuse maksmise orienteeruv ajakava; 6) taotletav toetuse osakaal; 7) teave taotluses nimetatud projekti kuludele riigieelarve või muu avaliku sektori toetusest või muust välistoetusest või teisest projektist toetuse taotlemise ja saamise kohta; 8) kinnitus, et toetuse saaja on nõus haldusaktide, dokumentide ja teabe kättetoimetamisega elektrooniliselt; 9) paragrahvis 12 ja § 13 lõikes 1 nimetatud osakaaluga toetuse taotlemisel hoone mõõdetud energiakasutuse andmetel põhinev energiamärgis, mis on koostatud mitte varem kui 3. mail 2013. a; 10) korteriühistu juhatuse kinnitatud põhiprojekt ja §-s 12 ja § 13 lõikes 1 nimetatud osakaaluga toetuse taotlemisel energiatõhususe tõendamise energiaarvutus rakendusüksuse kinnitatud vormil või simulatsioonarvutusena ehitusseadustikust tuleneva ehitusprojekti koostamise kohustuse korral, välja arvatud juhul, kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega kooskõlas § 28 lõikega 3; 11) põhiprojekti koostanud ettevõtja ehitusseadustiku § 25 kohane majandustegevusteade või kinnitus ettevõtja ning tema vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku õigussuhte osas; 12) punktis 10 sätestatud erisuse kasutamisel kinnitus, et projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega ja projekteerimise lähteülesanne rakendusüksuse kinnitatud vormil; 13) üldkoosoleku otsuse protokoll, milles on fikseeritud rekonstrueerimistööde teostamise otsus, rekonstrueerimistööde ja kaasnevate teenuste kirjeldus, vajadusel renoveerimislaenu võtmise otsus projekti elluviimiseks ja laenu võimalik maksimaalne summa; 14) tehnilise konsultandi teenuse tellimisel võetud hinnapakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud leping; 15) juhul, kui taotleja ei saanud temast sõltumatutel põhjustel ühtegi tehnilise konsultandi teenuse hinnapakkumust, esitama teabe kellelt ja mis ajal pakkumust küsiti; 16) korteriühistu liikmete nimekiri seisuga, mis ei ole varasem kui 30 kalendripäeva enne taotluse rakendusüksusele esitamist; 17) paragrahvi 20 punktis 3 nimetatud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud leping tagamaks rakendusüksusele võimaluse hinnata projekti kuluefektiivsust; 18) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 16 nimetatud tegevuse korral kaugküttepiirkonna võrguettevõtja väljastatud liitumise tehnilised tingimused ja liitumispakkumus; 19) kinnitus, et projektiga järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43), artiklis 17 nimetatud „ ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet; 20) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõiguseid; 21) paragrahvi 30 lõikes 1 sätestatud juhul taotletava kindlasummalise makse suurus ja makse aluseks olevate kulude eelarve.

4. peatükk Taotluse menetlemine

§ 22. Taotluse menetlemine (1) Taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. (2) Rakendusüksus korraldab vajadusel põhiprojekti ja energiaarvutuste esmase ekspertiisi tegemise 30 tööpäeva jooksul taotluse registreerimisest. Ekspertiisi ei tehta § 15 lõikes 2 sätestatud juhul. (3) Rakendusüksusel on õigus teha taotlejale ettepanek taotlust muuta, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik kalendriaasta projektide rahastamise eelarve mahu tõttu või kui taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, kulusid ja projektiga saavutatavaid tulemusi või mõju toetuse andmise eesmärkide, väljund- ja tulemusnäitajate saavutamisse või kui muudatuste vajalikkust näeb ette põhiprojektile

tehtud ekspertiis. (4) Taotluse menetlemise tähtaeg on 60 tööpäeva taotluse rakendusüksuses registreerimisest. Menetlemise tähtaja kulgemine peatub põhiprojekti ja energiaarvutuste ekspertiisi tegemise ajaks. (5) Ühendmääruse § 6 lõikes 2 sätestatud juhul pikendab rakendusüksus taotluse menetlemise tähtaega kuni 30 tööpäeva võrra. § 23. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui on täidetud kõik määruses taotlusele ja taotlejale esitatud nõuded. § 24. Projektide valikukriteeriumid ja -metoodika ning taotluse rahuldamine Taotlus rahuldatakse, kui taotleja ja taotlus on tunnistatud nõuetele vastavaks ning taotluses kirjeldatud projekt vastab kõigile järgmistele valikukriteeriumitele: 1) projekt on kooskõlas valdkondlike arengukavadega, omab mõju rakenduskava erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele ning arvestab Euroopa uue Bauhausi põhimõtetega; 2) projekt on põhjendatud; 3) projekt on kuluefektiivne; 4) taotleja on tõendanud suutlikkust projekti ellu viia; 5) projekt on kooskõlas EE2035 aluspõhimõtete ja sihtidega. § 25. Taotluse osaline ja kõrvaltingimusega rahuldamine (1) Taotluse osalisel rahuldamisel võib taotleja nõusolekul vähendada toetuse summat ning muuta toetatavaid tegevusi, kui omafinantseeringu tagamine ei ole taotluses esitatud eelarve mahus võimalik. (2) Taotluse rahuldamise otsus tehakse kõrvaltingimusega, sätestades toetuse saaja õiguse taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetusele järgmiste tingimuste saabumisel: 1) toetuse saaja on võtnud rekonstrueerimistöödele või rekonstrueerimis- ja projekteerimistöödele pakkumused vastavalt §-le 28; 2) toetuse saaja on saanud renoveerimislaenu võtmise vajadusel renoveerimislaenu positiivse otsuse; 3) toetuse saaja on esitanud rakendusüksusele põhiprojekti, kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega. (3) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse kõrvaltingimuse täitmiseks 12-kuune tähtaeg arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. Tähtaega on rakendusüksusel võimalik pikendada üks kord kuni kuue kuu võrra põhjendatud juhul toetuse saaja avalduse alusel tingimusel, et projekti elluviimisel saavutatakse nõutav tulemus ja ei ületata taotluse rahuldamise otsuses sätestatud projekti tegevuste lõppemise tähtpäeva. (4) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal tekib toetuse saajal õigus toetuse maksetele pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist ja rakendusüksusele vastava kinnituse esitamist koos toetatavate tegevuste kulueelarvega, mille detailsus vastab standardi EVS 885 või samaväärsete nõuete ülesehitusele. (5) Kõrvaltingimuse täitmise kohta vormistab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse juurde kirjaliku kinnituse. (6) Kui lõike 2 punktis 1 sätestatud rekonstrueerimistööde pakkumuste alusel on toetatavate tegevuste eelarve suurenenud, teeb rakendusüksus lõikes 5 sätestatud kirjalikule kinnitusele lisaks taotluse rahuldamise otsuse muutmise. (7) Paragrahvi 30 lõikes 1 sätestatud juhul märgitakse taotluse rahuldamise otsuses ka kindlasummalise makse suurus.

§ 26. Taotluse rahuldamata jätmine Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab kalendriaasta projektide rahastamise eelarve vaba jäägi, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. § 27. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine (1) Toetuse summat võib suurendada, kui rekonstrueerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel osutub eduka pakkumuse maksumus suuremaks kui taotluse rahuldamise otsuses sätestatud eeldatav maksumus ja kalendriaasta projektide rahastamise eelarve võimaldab toetuse summa suurendamist. Toetuse summat ei suurendata § 30 lõikes 1 sätestatud juhul. (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta kuni toetuse kogusumma väljamaksmiseni. (3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus mõjutab oluliselt projekti oodatavaid tulemusi ja mõju või nende vastavust toetuse andmise eesmärkidele. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 30 tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse saamisest arvates. (5) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. § 28. Rekonstrueerimistööde ja teenuste hankimine (1) Toetuse saaja lähtub ostumenetluse läbiviimisel määruse lisast. (2) Kaks või enam toetuse saajat võivad korraldada rekonstrueerimistööde ja projekteerimise ostumenetluse ühiselt. Nimetatud juhul peab hinnapakkumusest tulenema tööde või teenuste kogukulu korterelamu kohta. Iga toetuse saaja sõlmib lepingu eduka pakkujaga eraldi. (3) Toetuse saaja ostumenetlus võib hõlmata rekonstrueerimistöid koos projekteerimisega. (4) Toetuse saaja peab rekonstrueerimistööde teostajaga sõlmitava lepingu täitmiseks ette nägema mõistliku tähtaja. (5) Toetuse saaja ost, mille maksumus on ühendmääruse § 11 lõikes 5 sätestatud maksumusest väiksem, peab vastama järgmistele nõuetele: 1) omanikujärelevalve ja tehnilise konsultandi teenuse tellimisel kasutatakse hindamiskriteeriumite seadmisel ja ostu läbiviimisel rakendusüksuse kodulehel avaldatud vorme ja tingimusi; 2) kui omanikujärelevalve ja tehnilise konsultandi teenuse pakkumused võetakse ühise pakkumusena, peab mõlema teenuse maksumus olema pakkumuses eraldi välja toodud; 3) kui pakkumuste võtjal ei ole temast sõltumatutel põhjustel võimalik saada kahte pakkumust, esitatakse sellekohane põhjendus ja võimalusel pakkumuse tegemisest loobumise teated rakendusüksusele.

5. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja aruannete esitamine

§ 29. Toetuse maksmise tingimused (1) Maksetaotluse menetlemisel ja toetuse maksmisel lähtutakse määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (2) Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1. (3) Toetuse saaja võib maksetaotluse esitada üks kord kalendrikuu jooksul.

(4) Toetuse makse ei või olla väiksem kui kümme protsenti projekti abikõlblikest kuludest. (5) Kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel kasutatakse eeltoodetud elemente, võib toetuse saaja toetuse maksmist taotleda kuni neljas osas. (6) Toetuse saajal on õigus lõikes 5 sätestatud juhul esitada: 1) esimene maksetaotlus, kui vastu on võetud korterelamu rekonstrueerimiseks vajalik ehitusprojekt või vähemalt viis protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust; 2) teine maksetaotlus, kui vastu on võetud vähemalt 30 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust; 3) kolmas maksetaotlus, kui vastu on võetud vähemalt 90 protsenti rekonstrueerimistööde kogumahust; 4) lõppmakse taotlus, mis vastab vähemalt viiele protsendile rekonstrueerimistööde kogumaksumusest, kui vastu on võetud kõik rekonstrueerimistööd. (7) Toetuse makse tehakse makse aluseks olevate abikõlblike kulude tekkimist tõendavate dokumentide alusel. (8) Lõppmakse taotlus esitatakse hiljemalt 31. detsembril 2027. a. § 30. Toetuse maksmise erisus (1) Kui projekti kogueelarve on 200 000 eurot või vähem, toetatakse projekti lihtsustatud kulude arvestuse alusel vastavalt ühendmääruse § 20 lõike 1 punktile 1. (2) Kindlasummaline makse tehakse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse summa suuruses vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 2. § 31. Maksetaotluse lisadokumendid (1) Maksetaotlusele või osalise makse puhul lõppmakse taotlusele peab olema lisatud: 1) üldtunnustatud metoodika kohane ventilatsioonisüsteemi õhuvooluhulkade mõõdistamise protokoll, milles esitatakse iga mõõtepunkti projekteeritud ja mõõdetud õhuvooluhulk ja nende erinevus protsentides; 2) üldtunnustatud metoodika kohane tehnosüsteemide müra mõõdistamise protokoll, milles esitatakse vähemalt soojussõlmele kõige lähemal asuva korteri ja ventilatsiooniseadmele kõige lähemal asuva korteri tehnosüsteemide müratase; 3) küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll, mis esitatakse ka juhul, kui keskküttesüsteem oli eelnevalt rekonstrueeritud ja rekonstrueerimistoetuse raames teostatud töödega küttesüsteemi ei uuendatud; 4) gaasiseadme olemasolul korteris gaasipaigaldise auditi protokoll; 5) omanikujärelevalve teenuse tellimisel võetud pakkumused koos pakkumuskutsega ja eduka pakkujaga sõlmitud leping; 6) asjakohasel juhul kinnitus, et abikõlblik kulu on tekkinud ja sellest on omafinantseeringu ulatuses makstud; 7) fotod rekonstrueeritud korterelamust ja tehnosüsteemidest; 8) kulude tekkimist tõendavate dokumentide koopiad. (2) Kulude tekkimist tõendavad dokumendid on: 1) esitatud arve; 2) arve tasumist kinnitav maksekorraldus, konto- või krediitkaardi väljavõte; 3) töö üleandmise-vastuvõtmise akt ja ehitus- või töövõtuleping. (3) Lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentide esitamise nõue ei kohaldu § 6 lõikes 2 nimetatud toetatava tegevuse toetuse saajale. (4) Lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentide esitamise nõue ei kohaldu § 30 lõikes 1 sätestatud toetuse maksmisel.

§ 32. Maksetaotluse menetluse peatamine ja toetuse maksmisest keeldumine Rakendusüksus võib jätta toetuse osaliselt või täies ulatuses välja maksmata, kui toetuse saaja ei ole maksetaotluse esitamise hetkeks esitanud põhiprojekti muutmisel selle vastavust kinnitavat ekspertiisi. § 33. Aruannete esitamise tähtajad ja kord (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta lõpparuande vastavalt taotluse rahuldamise otsuses märgitule koos lõppmakse taotlusega. (2) Projekti lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt: 1) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele ning panus § 21 punktides 19 ja 20 sätestatud põhimõtete edendamisse ja EE2035 aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamisse; 2) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev. (3) Toetuse saaja on järelaruandena kohustatud esitama projekti elluviimisele järgneva kalendriaasta mõõdetud energiakasutuse andmetel põhineva energiamärgise rakendusüksuse sätestatud viisil hiljemalt kuu möödudes asjakohase kalendriaasta lõppemisest.

6. peatükk Toetuse saaja kohustused

§ 34. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja on kohustatud: 1) kooskõlastama ehitusprojekti rakendusüksusega enne rekonstrueerimistöödega alustamist, kui projekteerimine tellitakse koos rekonstrueerimistöödega; 2) kooskõlastama ehitusprojekti muudatuse rakendusüksusega enne vastavate rekonstrueerimistööde tegemist; 3) põhiprojekti muutmisel esitama rakendusüksusele ekspertiisi, mis tõendab muudetud põhiprojekti ja vastavalt muudetud põhiprojektile teostatud energiaarvutuse vastavust toetuse saamiseks vajalike rekonstrueerimistööde mahule, kvaliteedile ja energiatõhususele; 4) kestusnõude tagamiseks sõlmima rekonstrueerimistööde teostajaga lepingu, mille kohaselt annab tööde teostaja rekonstrueerimistöödele garantii vähemalt viieks aastaks tööde üleandmise- vastuvõtmise kuupäevast arvates; 5) kestusnõude tagamiseks sõlmima tehnosüsteemide regulaarse hooldusjuhise täitmise tagamiseks hoolduslepingud kehtivusega vähemalt viis aastat tööde üleandmise-vastuvõtmise kuupäevast arvates; 6) täitma teavitamisnõudeid vastavalt ühendmäärusele ja Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele; 7) järgima ühissätete määruse artikli 65 lõikes 1 sätestatud kestuse nõuet.

7. peatükk

Finantskorrektsioonid

§ 35. Finantskorrektsiooni tegemine ja toetuse tagasi maksmine

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus makstakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–

30 ja ühendmääruse §-des 34–37 sätestatule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Sikkut

majandus- ja taristuminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

Lisa Toetuse saaja ostumenetluse tingimused

majandus- ja taristuministri 03.03.2023 määrus nr 13

„Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“

Lisa

TOETUSE SAAJA OSTUMENETLUSE TINGIMUSED 1. Üldnõuded toetuse saaja ostumenetluse läbiviimiseks elektroonilises riigihangete registris 1.1. Toetuse saaja kasutab ostu korraldamisel üksnes rakendusüksuse kodulehel avaldatud dokumentide vorme ja käesolevaid tingimusi. 1.2. Pakkumuse esitamise tähtaeg on vähemalt 14 kalendripäeva ostu elektroonilises riigihangete registris (edaspidi register) avalikustamisest arvates. Kui ostu käigus on vajalik ostu alusdokumente muuta, määrab toetuse saaja uue pakkumuste esitamise tähtaja, mis on vähemalt kümme kalendripäeva uuendatud dokumentide avaldamisest arvates. Pakkumuste esitamise tähtaega ei pikendata juhul, kui dokumentides on tehtud üksnes vormiline või selgitav muudatus, mis ei saa mõjutada juba esitatud pakkumuste sisu. 1.3. Ostu käigus esitatud selgitustaotlusele peab toetuse saaja vastama riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 46 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. Vastus peab olema kättesaadav kõigile huvitatud ettevõtjatele. Toetuse saajal on võimalik vastata ainult selgitustaotluse esitajale juhul, kui on selge, et vastuses sisalduv informatsioon ei tekita ühtegi eelist vastuse saajale. Selgitustaotlusele vastamisel lähtutakse RHS § 46 lõikes 3 sätestatust. 1.4. Pakkujal on lubatud kvalifitseerimisnõuetele vastavust tõendada ka teise isiku vahenditele tuginedes lähtudes RHS §-s 103 sätestatust. Sellisel juhul peab koos pakkumusega olema esitatud teise isiku nõusolek oma vahenditele tuginemiseks ning selgitus, millises osas vastav isik lepingu täitmises osaleb. 1.5. Kui pakkuja soovib oma meeskonna pädevuse tõendamiseks kasutada isikuid, kes ei ole pakkuja töötajad, esitatakse pakkumusega iga füüsilise isiku kirjalik kinnitus, millest nähtub nõusolek enda kaasamiseks ning lepingu täitmisel pakkuja meeskonna liikmena osalemiseks. 1.6. Toetuse saajal on õigus pärast pakkumuse edukaks tunnistamist kõrvaldada edukas pakkumus ning tunnistada edukaks esialgsel hindamisel leitud järjestuselt teine pakkumus uut ostumenetlust korraldamata juhul, kui esialgse edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud isik soovib võtta omafinantseeringuks renoveerimislaenu ning laenuandja ei nõustu projekti elluviimiseks renoveerimislaenu väljastama. Nimetatud juhul teeb toetuse saaja pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse muutmise otsuse, milles märgitakse, mis kuupäeval on kõrvaldamise aluseks olev asjaolu teatavaks saanud. Toetuse saaja peab tagama, et laenu andmisest keeldumine on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 1.7. Punktis 1.6. nimetatud otsusest teavitatakse ostus vastavaks tunnistatud pakkumuste esitajaid RHS § 47 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul. 1.8. Ostus on lubatud esitada ühine pakkumus vastavalt RHS § 7 lõigetes 4–6, § 103 lõikes 4 ja § 110 lõikes 4 sätestatule. 1.9. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega võib pidada läbirääkimisi üksnes ostu hinna osas, kui algselt ettenähtud tööde maht või sisu muutub ja selleks esineb põhjendatud alus. Läbirääkimisi peetakse pakkumuste kohandamise funktsiooni teel ning tagatakse, et pakkumust saavad samaaegselt kohandada kõik pakkujad, kes on kvalifitseerunud ja kelle pakkumused on vastavaks tunnistatud ning kelle puhul ei esine kõrvaldamise aluseid. Pakkumuse kohandamiseks peab kõigil pakkujatel olema vähemalt viis tööpäeva. Juhul, kui pakkumuse maksumuses esineb ilmne arvutusviga, on toetuse saajal õigus lubada pakkujal viga parandada koheselt. 1.10. Toetuse saaja avaldab ostumenetluse väljakuulutamisel ehitustööde ajakava vormi, mille peavad koos pakkumusega esitama kõik pakkujad. Ehitustööde ajakava täitmisel lähtutakse

hanketeates sätestatud ehitustööde maksimaalsest lõpptähtajast, mille toetuse saaja on kohustatud igakordselt märkima. 2. Kohustuslikud kõrvaldamise alused 2.1. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja: 2.1.1. RHS § 95 lõike 4 punktis 3 sätestatud alusel ja lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul; 2.1.2. kellel on RHS § 95 lõike 1 punkti 4 kohane maksu või makse võlg, välja arvatud punktis 2.2. sätestatud nõude täitmisel. 2.2. Punktis 2.1.2. nimetatud juhul esitab pakkuja vastavad digitempliga tõendid, mis on väljastatud kuni kaks nädalat enne pakkumuste esitamise tähtpäeva. Juhul, kui esitatakse ühine pakkumus, esitatakse vastavad tõendid iga ühispakkuja kohta. Toetuse saajal on õigus anda enne ostumenetlusest kõrvaldamist pakkujale võimalus võla tasumiseks või ajatamiseks. Isikut ei kõrvaldata ostust, kui ta on kümne kalendripäeva jooksul vastava teate saamisest arvates võla tasunud või ajatanud. 2.3. Ostumenetlusest kõrvaldatakse pakkuja, kes on jätnud pakkumuses esitamata vähemalt ühe järgmistest dokumentidest või kelle esitatud dokumentides kajastub tema mittevastavus järgmistele nõuetele: 2.3.1. pakkuja kinnitus, et tema ja kõigi ühispakkujate suhtes puuduvad RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 sätestatud alused, arvestades RHS § 95 lõikes 2 sätestatut; 2.3.2. Maksu- ja Tolliameti tõendid enda ja kõigi ühispakkujate ning pakkumuses näidatud alltöövõtjate kohta, mis tõendavad, et ühegi nimetatud isiku töötajate keskmine töötasu ei ole võrdlusperioodi jooksul olnud väiksem kui 70 protsenti sama ajavahemiku keskmisest töötasust lepingu esemele vastavas valdkonnas; 2.3.3. välismaise pakkuja asukohariigi punktis 2.3.2. nimetatud pädeva asutuse samaväärsed tõendid. 3. Kohustuslikud kvalifitseerimise tingimused 3.1. Pakkuja esitab kuni kolme ostuteate avaldamisele eelneva aasta netokäive. Nõude seadmisel peab arvestama, et aastane käibenõue ei või olla suurem, kui sõlmitava lepingu kahekordne eeldatav maksumus. 3.2. Pakkuja peab olema RHS § 101 lõike 1 punktis 1 sätestatud tähtaja jooksul teostanud vähemalt ühe pakkumuses esitatuga samaväärse ehitustöö maksumusega määras, mis on vähemalt sõlmitava lepingu ühekordne eeldatav maksumus. 3.3. Pakkuja meeskonnas peavad olema järgmised pädevad või välismaise pakkuja puhul samaväärse pädevusega isikud, kelle tehnilise ja kutsealase pädevuse kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimiseks võib toetuse saaja nõuda järgmiste andmete esitamist: 3.3.1. projektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete ehitusele, valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele või diplomeeritud ehitusinseneri kutse, tase 7 juhul, kui hoone on kõrgem kui 45 meetrit; 3.3.2. objektijuht, kellel on vähemalt ehitusinseneri kutse, tase 6 spetsialiseerumisega hoonete ehitusele valitava kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega üldehituslikule ehitamisele; 3.3.3. ventilatsiooni- ja küttesüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutse, tase 6 kompetentsidega ehitustegevuse juhtimine küttesesüsteemide ehitamisel ja ehitustegevuse juhtimine ventilatsioonisüsteemide ehitamisel või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega sisekliima tagamise süsteemide ehitamisele või diplomeeritud kütte-, ventilatsiooni- ja jahutuseinseneri kutse, tase 7 juhul, kui hoone köetav pind on suurem, kui 10 000 m2; 3.3.4. veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide spetsialist, kellel on vähemalt veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri kutse, tase 6 kompetentsiga ehitustegevuse juhtimine või ehitusjuhi kutse, tase 6, spetsialiseerumisega hoonesisese või selle juurde kuuluva veevarustuse ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisele või diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinseneri kutse, tase 7 juhul, kui hoone köetav pind on suurem, kui 10 000 m2; 3.3.5. elektritööde teostamisel isik, kellel on vähemalt B-klassi pädevustunnistus või elektriinseneri kutse tarbija elektripaigaldiste alal, tase 6. 3.4. Pakkuja peab olema esitanud majandustegevuse registris tegevusalal „Ehitamine“ majandustegevusteate tegevusala liikidega: üldehituslik ehitamine, sisekliima

tagamise süsteem, hoonesisene või selle juurde kuuluv veevarustuse või kanalisatsioonisüsteem. 3.5. Elektritööde teostamisel peab pakkuja olema esitanud majandustegevuse registris majandustegevusteade tegevusalal „Elektritööd“ tegevusala liigiga elektripaigaldise ehitamine, sealhulgas paigaldamine. 3.6. Punktides 3.4. ja 3.5. sätestatud majandustegevuse registri registreeringu nõuet ei kohaldata välismaisele pakkujale. Asjakohasel juhul tõendab pakkuja oma pädevust RHS § 101 lõigetes 3 ja 7 sätestatud korras. 3.7. Pakkujal peab olema esitatud pakkumuse esitamisele eelneva kalendriaasta, mille majandusaasta aruande esitamise kohustus on saabunud, kohta majandusaasta aruanne. Kui majandusaasta aruannet esitatud ei ole, kõrvaldatakse pakkuja edasisest menetlusest, välja arvatud juhul, kui majandusaasta aruande esitamata jätmiseks esineb õigusaktides toodud alus. 3.8. Pakkuja peab olema täitnud õigusaktidest tuleneva maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse. Kinnitus maksudeklaratsioonide nõuetekohase esitamise kohta loetakse täidetuks pakkumuse esitamisega. Toetuse saaja kontrollib maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse täitmist avalikest andmebaasidest. Kui nähtub, et pakkuja ei ole täitnud maksudeklaratsioonide esitamise kohustust, kuulub pakkuja edasisest menetlusest kõrvaldamisele, välja arvatud juhul, kui maksudeklaratsioonide esitamata jätmiseks on õigusaktides toodud alus. 3.9. Kui sõlmitava lepingu eeldatav maksumus on 1 000 000 eurot või enam, peab pakkujal olema ehitustööde tegevusvaldkonnas rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS- EN ISO 9001 standardis, ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 14001 standardis, või samaväärsetes dokumentides sätestatud tingimustele. 3.10. Ehitusaegse tagatise andmine. Pakkuja kinnitab pakkumuses, et hiljemalt ehituslepingu sõlmimise kuupäevaks annab ta toetuse saajale krediidi- või finantseerimisasutuse kinnitatud ehitusaegse tagatise viie protsendi ulatuses ehituslepingu maksumusest. Kui pakkuja nimetatud kuupäevaks vastavat tagatist ei anna, ei sõlmi toetuse saaja pakkujaga lepingut ning tunnistab vastavasisulise otsusega edukaks paremusjärjestuses järgmise pakkuja. Kui ostumenetluses esitati vaid üks pakkumus, on toetuse saajal õigus anda enne uue ostumenetluse läbiviimist pakkujale täiendav, kuni ühe kalendrikuu pikkune tähtaeg, ehitusaegse tagatise esitamiseks. Ehitusaegne tagatis peab kehtima kogu ehitusperioodi vältel. Ehitusaegse tagatisena loetakse aktsepteeritavaks ka vastava rahasumma deponeerimine toetuse saaja arvelduskontole või deponeerimine notari kontole, tingimusel et õigustatud isikuks on kogu ehitusperioodi vältel toetuse saaja. 4. Täiendavalt lubatud kvalifitseerimise tingimused 4.1. Kui sõlmitava lepingu eeldatav maksumus on alla 1 000 000 euro, peab pakkujal olema rakendatud punktis 3.9. nimetatud kvaliteedijuhtimissüsteem ja keskkonnajuhtimissüsteem. 4.2. Pakkuja peab esitama pakkumuse tagatise RHS § 90 lõikes 1 sätestatud osakaalus. 4.3. Punktis 5.4. nimetatud tootja peab olema RHS § 101 lõike 1 punktis 1 sätestatud tähtaja jooksul tootnud vähemalt kolmele ostu objektiks oleva korterelamuga samaväärsele olemasolevale või uuele hoonele eeltoodetud elemendid ning peab omama viimasel kolmel järjestikusel kalendriaastal enne ostumenetluse teate avaldamist netokäivet summas, mis on vähemalt kahekordne ostu objektiks oleva korterelamu eeldatav rekonstrueerimise maksumus. 5. Vastavustingimused Pakkumus tunnistatakse vastavaks kõigi järgmiste vastavustingimuste täitmisel: 5.1. esitatud on pakkumuse kogumaksumus vastavalt ostu alusdokumentides sätestatule; 5.2. kui pakkumuses sisaldub ärisaladus, märgib pakkuja, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist; 5.3. pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi ostu alusdokumentides sätestatud tingimuste täitmist; 5.4. kui toetuse saaja korterelamu rekonstrueerimisel on ehitusprojektis nähtud ette eeltoodetud elementide kasutamine, esitatakse elementide tootjaga sõlmitud leping või tootja hinnapakkumus; 5.5. ühise pakkumuse esitamise korral ühispakkujate volikiri. 6. Hindamiskriteeriumid 6.1. Pakkumuse maksumus – vähemalt 90 protsenti. Maksumuse hindamine ja kõrgeima punktisumma saava pakkuja väljaselgitamine toimub järgmise metoodika alusel - madalaima maksumusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte; teised pakkumused saavad punkte

proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: „madalaim pakkumuse maksumus“ / „hinnatava pakkumuse maksumus“ * osakaal. 6.2. Töökorralduskava – kuni kümme protsenti. Kõrgeima punktisumma saava pakkuja väljaselgitamine toimub järgmise metoodika alusel - hindepunktid summeeritakse; suurima punktisumma saanud pakkumus saab kümme punkti, teised proportsionaalselt vähem arvestades valemit: „pakkumuse summeeritud punktisumma“ / „kõrgeima pakkumuse punktisummaga“ * kümnega. 6.3.Töökorralduskava osad (võib esitada ühe dokumendina või iga alajaotuse eraldi dokumendina): 6.3.1. Tööde korraldamise ajagraafik. Toetuse saaja tagab, et ostumenetlust välja kuulutades sisalduks ostuteates ehituslepingu maksimaalne pikkus kalendrikuudes. Pakkujad kirjeldavad ajagraafikus, millises ajakavas toimub tööde teostamine, arvestades, et planeeritud lõpptähtaeg ei saa olla pikem kui ostuteates märgitud maksimaalne kalendrikuude arv. Toetuse saaja hindab ajagraafiku läbimõeldust ning teostatavust, lähtudes asjaolust et ajagraafikus sisalduv lõpptähtaeg on pakkumuse edukaks tunnistamisel osapooltele siduv. Hindepunkte antakse järgmiselt: 10 punkti – ajagraafik on läbi mõeldud ja loogiline, arvestab objekti eripäradega; 5 punkti – ajagraafik ei arvesta kõiki korterelamuga seotud asjaolusid; 0 punkti – ajagraafik on esitamata või selles esineb olulisi puudusi. 6.3.2. Tööde korralduse plaan. Käesolevas alajaotuses kirjeldatakse, kuidas on tagatud tööde kvaliteetne ja ohutu teostamine korterelamus, kus igapäevaselt elanikud sees elavad. Hindepunkte antakse järgmiselt: 10 punkti – tööde korralduse plaan on läbi mõeldud, olulised tegevused on planeeritud ja loogilised; 5 punkti – tööde korraldus ei ole täielikult läbi mõeldud, arvestamata on oluliste asjaoludega, mis tekitavad toetuse saajas kahtluse, et korterelamut kus igapäevaselt sees elatakse, ei ole võimalik sihtotstarbele vastavalt kasutada; 0 punkti – tööde korralduse plaan on esitamata või selles esineb olulisi puudusi, mis tekitavad toetuse saajas põhjendatud kahtluse tööde ohutus teostamises või muudes asjaoludes, mis ei võimalda korterelamute võimalikult turvaliselt ja eesmärgile vastavalt kasutada. 6.3.3. Keskkonnaaspektide arvestamine. Käesolevas alajaotuses kirjeldatakse, kuidas on materjalide, seadmete ja töövõtete valikul arvestatud keskkonnaaspekte, sealhulgas keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid. Hindepunkte antakse järgnevatest põhimõtetest lähtudes: 10 punkti – keskkonnaaspektid on läbi mõeldud, olulised tegevused on planeeritud ja loogilised, pakkuja arvestab keskkonnasäästlikkuse vajadust; 5 punkti – keskkonnaaspektid ei ole täielikult läbi mõeldud, arvestamata on oluliste asjaoludega; 0 punkti – keskkonnaaspektid on esitamata või puudulikult esitatud. 6.3.4. Garantii. Käesolevas alajaotuses kirjeldatakse garantiimeetmeid ja -korda, sealhulgas asjaolusid, kuidas planeeritakse toimida ehitustööde järgse garantiijuhtumi korral. Hindepunkte antakse järgnevatest põhimõtetest lähtudes: 10 punkti – garantii korraldus on läbi mõeldud, olulised tegevused on planeeritud ja loogilised; 5 punkti – garantii korraldus ei ole täielikult läbi mõeldud, arvestamata on oluliste asjaoludega; 0 punkti – garantii korraldus on esitamata või selles esineb olulisi puudusi. 6.4. Töökorralduskava hindamiseks moodustab toetuse saaja hindamiskomisjoni, kuhu kuulub minimaalselt kaks liiget (üks liige peab olema korteriühistu juhatuse liige ja teine tehniline konsultant). Hindamistulemuste kohta koostatakse protokoll, mille allkirjastavad kõik hindamiskomisjoni liikmed. Protokoll esitatakse rakendusüksusele, pakkujaid teavitatakse hindamistulemustest registri kaudu. Toetuse saaja tagab hindamistulemuste teatavakstegemisel ehitustööde korraldamise kava hindamistulemustes sisalduda võiva ärisaladuse kaitse - hindamistulemused koos igale pakkujale antud hindepunktide summaga tehakse pakkujatele teatavaks tema soovil ainult tema pakkumust puudutavas osas. Toetuse saaja teavitab iga pakkujat hindamistulemustest ja sisulistest põhjendustest läbi registri teabevahetuse konkreetse pakkujaga.

1

27.02.2023

Majandus- ja taristuministri määruse

„Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2

alusel.

Määrusega kehtestatakse perioodi 2021–2027 korterelamute energiatõhususe toetuse andmise

tingimused ja kord eesmärgiga soodustada korterelamute energiatõhusaks rekonstrueerimist,

taastuvenergia kasutuselevõttu ja seeläbi olemasoleva elamufondi kaasajastamist.

Toetus panustab tegevuspõhise riigieelarve ehituse programmi tegevusse „Eluasemepoliitika“.

Toetust rahastatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide majanduskasvu ja tööhõive

investeeringute eesmärgi rakenduskava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–

2027” (edaspidi rakenduskava) vahenditest.

Energiahinnad on viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud ja oluliselt tõstnud leibkondade

eluasemekulusid ja mõjutanud nende toimetulekut. Toetatavate tegevustega on võimalik

oluliselt vähendada korterelamute energiasõltuvust, maandada hinnašokkide riski ja

suurendada taastuvenergia osakaalu tarbitavast koguenergiast. Elamumajandussektori

energiatarve on üle 40% kogu Eesti energia lõpptarbimisest, mistõttu on energia kokkuhoiu

potentsiaal eluhoonetes märkimisväärne.

Toetusega rahastatakse nii korterelamute terviklikku rekonstrueerimist kui üksiku tegevusena

gaasi-, ahi- või elektriküttel korterelamu küttesüsteemis kütteseadme asendamist taastuvaid

energiaallikaid kasutava kütteseadmega või nende korterelamute ühendamist

kaugküttevõrguga. Toetatavate tegevuste raames võimaldatakse korterelamu

energiatõhustamist ning soodustatakse taastuvenergia kasutuselevõttu.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja koostasid ning keeletoimetuse tegid Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Kaie Kunst (tel: 625

6366, e-post: [email protected]), elamumajanduse valdkonna juht Veronika Valk-Siska

(tel: 625 6335, e-post: [email protected]), Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse

eluaseme- ja energiatõhususe osakonna juht Triin Reinsalu (tel: 667 4100, e-post

[email protected]), õigusosakonna peajurist Ingrid Ajangu, välisvahendite juht Annelii

Ausmees ja hoonete energiatõhususe projektijuht Kalle Kuusk. Õiguslikke ettepanekuid tegid

eelnõule Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Anne-Ly

Normak (teenistussuhe lõppenud) ja õigusnõunik Gerly Lootus (e-post:

[email protected]).

2

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 7 peatükist ja 35 paragrahvist.

Paragrahviga 1 kehtestatakse määruse kohaldamisala.

Määrus kehtestatakse rakenduskava poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti“ prioriteedi

„Rohelisem Eesti“ erieesmärgi „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside

heitkoguste vähendamine“ meetme nr 21.2.1.1. „Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond“

sekkumise „Korterelamute rekonstrueerimise toetamine“ ja strateegia „Eesti 2035“ sihi

„Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ näitajate

„Elukeskkonna rahulolu“, „Ligipääsetavuse näitaja” ja „Kasvuhoonegaaside netoheide CO2

ekvivalenttonnides (seahulgas LULUCF sektor) eesmärkide elluviimiseks. Toetust

rahastatakse rakenduskava vahenditest.

Toetuse andmisele kohaldatakse lisaks käesolevale määrusele Vabariigi Valitsuse 12. mai

2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teave ja

dokumendid esitatakse üldjuhul registri e-toetuse keskkonna kaudu.

Eelnõus ei reguleerita nõudeid, kus ei nähta ette erisust nõuetest, mida kehtestatakse

ühendmäärusega.

Lõikes 2 viidatud strateegia „Eesti 2035“ sihi „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja

kvaliteetne elukeskkond“ alasiht „Elukeskkond on kvaliteetne“ joondub Euroopa uue

Bauhausi põhimõtetega. Euroopa uue Bauhausi (Komisjoni teatis COM(2021) 573) algatuse

kohaselt ei saa käsitleda ehitatud keskkonna säästlikkuse aspekte eraldiseisvalt, vaid neid

tuleb vaadata terviklikult üheskoos muude majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste

aspektidega. Teatis nimetab, et olemasolevate hoonete korduskasutamist, nende kasutusea

pikendamist ja ümberehitamist tuleks eelistada uute hoonete ehitamisele kui vähegi võimalik.

EL Nõukogu järeldused 20211 juhivad tähelepanu elukeskkonna tervikkäsitluse vajalikkusele

ja annavad soovitusi kvaliteedipõhimõtete järgimiseks ruumiloomes.

Vastavalt riigihalduse ministri 2. aprilli 2019. a käskkirjaga nr 1.1-4/56 moodustatud

ruumiloome töörühma ettepanekutele tuleks ruumiotsuste kavandamisel läbivalt arvestada

kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetega, mis on sõnastatud töörühma lõpparuande osana koos

elluviimiskavaga. Need põhimõtted on kooskõlas rahvusvahelise hea tavaga ning arvestavad

ruumikvaliteedi eesmärke tervikuna2.

„Eesti 2035“ seab sihiks, et elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste

vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini

põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja

mugavus. Kasutusel on uuenduslikud tehnoloogiad ja looduslähedased lahendused, […]

Elukeskkond on kvaliteetne ja seda planeeritakse pärandit ja looduse elurikkust hoidvalt.

1 https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-14534-2021-INIT/en/pdf, kättesaadav seisuga 19.01.2023 2 https://kul.ee/kunstid-ja-loomemajandus/arhitektuur > kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted, kättesaadav seisuga

19.01.2023

3

Strateegia sõnastab, et väärtusliku elukeskkonna lahutamatu osa on nii isiklik kui ka avalik

ruum. Eestis suureneb väljaspool keskusi asustamata ning halvas seisukorras eluruumide hulk

(sh on avariilises või halvas seisukorras kolmandik Eesti ehituspärandist). Sellegipoolest on

ligi 91% leibkondadest eluruumide seisundiga rahul (2008. aastal oli vastav näitaja alla 80%).

Ülevaade „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisest (2022) toob välja, et elamute ja

mitteelamute energiatarve oli nii 2019. kui ka 2020. aastal 16,5 teravatt-tundi ehk kaks

teravatt-tundi enam kui 2035. aastaks seatud eesmärk. Eesmärgi saavutamiseks on vaja jätkata

(elu)hoonete energiatõhususe parandamise toetusmeetmetega.

Toetuse andmise tingimuste kohaselt on projekteerimisse kaasatud vastava pädevusega

projekteerija, sh arhitekt, kellel on tõendatud kompetentsid, teadmised ja oskused nii „Eesti

2035“ sihtide kui ka Euroopa uue Bauhausi põhimõtetega arvestamiseks. Toetatavate

projektide kavandamisse ja teostamisse on kaasatud pädevad isikud, kellel on vastav erialane

väljaõpe. Ehitus- või põhiprojekti koostamisse on kaasatud arhitektuurivaldkonnas pädev isik.

„Volitatud arhitekt, tase 7“ kutsestandard sõnastab, et vastava kutsetasemega arhitekti töö

eesmärgiks on ühendada kunstilised, tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud lahendused

tasakaalustatud ruumiliseks terviklahenduseks, mis hõlmab välisruumi, ehitiste arhitektuuri ja

hoonete siseruumi lahendusi ning on projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva säästva

ja tervikliku elukeskkonna loomise aluseks. Arhitekti kutset omav isik on võimeline mõistma

ja vahendama üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise

planeerimise, arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja

väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Oma töös lähtub arhitekt avalikust huvist

ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Seega on taotlusega esitatava projekti

puhul tagatud kooskõla nii „Eesti 2035“ strateegia kui ka Euroopa uue Bauhausi sihtidega.

Paragrahvis 2 kehtestatakse toetuse andmise eesmärgid ja väljund- ja tulemusnäitajad.

Toetus panustab korteriomanike võimekusse investeerida tegevustesse, mis soodustavad

hoonete energiatõhusust ja lokaalse taastuvenergia kasutuselevõttu.

Korterelamute rekonstrueerimine vähendab primaarenergia tarbimist ja kasvuhoonegaaside

heitkoguseid. Olemasolevate korterelamute energiatarbimisest moodustab peamise osa

ruumide kütteks kuluv energia. Korterelamu tervikliku rekonstrueerimisega väheneb

kütteenergia vajadus ca 50%, seega väheneb pärast hoonete rekonstrueerimist ka

soojusenergia tootmine, mis panustab energiasõltuvuse vähendamise eesmärki.

Väljund- ja tulemusnäitaja on kooskõlas rakenduskavaga ja toetatavad tegevused panustavad

rakenduskavas fikseeritud näitajate saavutamisse.

Väljundnäitaja „Suurema energiatõhususega eluruumid“ sihtväärtuseks aastaks 2029 on

rakenduskava kohaselt 32 000; vahe-eesmärgiks aastaks 2024 13 800.

Väljundnäitaja „Parendatud korterelamutes asuvate eluruumide arv“ kohaldub eelnõu § 6

lõikes 2 sätestatud tegevusele. Kuna viidatud tegevust hõlmavale projektile ei kohaldu

ÜSS2021_2027 § 4 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse kinnitatud meetmete nimekirjas

(edaspidi meetmete nimekiri) sätestatud väljundnäitaja „Suurema energiatõhususega

eluruumid“ ning iga toetuse andmise tingimuste õigusakti alusel rahastatud projekt peab

olema seotud asjakohase väljundnäitajaga, siis viidatud tegevusele on kohaldatav

eelnimetatud indikaator.

4

Küttesüsteemi asendamise või rekonstrueerimise kui üksiku tegevuse lubatavuse korral on

sisuliselt tegemist korterelamu rekonstrueerimise toetamisega. Küttesüsteemi parendamine on

käsitletav nii hoone kui terviku kui selle osade kui eluruumide kvaliteedi parendamisena.

Parendamine panustab energiakindluse suurenemisse ja hindade stabiilsusse. Hoone

kaugküttega liitumine vähendab hoone energiatarbimisest põhjustatud CO2 heidet ja

suurendab varustuskindlust. Parendamise käigus vähenevad ühtlasi eluruumide omanike

küttekulud. Arvesse võetakse parendatud korterelamutes asuvate eluruumide arvu vastavalt

perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas sätestatule.

Tulemusnäitaja „Primaarenergia aastane tarbimine“ sihtväärtuseks aastaks 2029 on

rakenduskava kohaselt 2 964 500 MWh/aastas ja näitajal „Hinnangulised kasvuhoonegaaside

heitkogused“ 2 138 230 000 tonni CO2 ekv/a. Viimatimainitu kohaldub samuti § 6 lõikes 2

sätestatud tegevusele. Primaarenergia aastane tarbimine väheneb eeldatavasti 122 000

MWh/aastas ning hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused vähenevad eeldatavasti

16 500 tonni CO2 ekv/a. Tulemusnäitajate andmed (näitaja absoluutväärtus enne ja pärast

projekti elluviimist) lisab e-toetuse keskkonda rakendusüksus, tuginedes toetuse saaja poolt

järelaruandena esitatavale energiamärgisele.

Paragrahviga 3 kehtestatakse rakendusüksus ja -asutus.

Rakendusüksus vastavalt meetmete nimekirjale on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

(edaspidi EIS), kellel on taotluste menetlemise, väljamaksete tegemise ja järelevalve

teostamise kogemus ja kompetentsus ning meetme rakendusasutus on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium.

Paragrahvis 4 defineeritakse olulisemad määruse rakendamist hõlbustavad asjakohased

terminid. Muu hulgas on defineeritud „ekspertiisi“ mõiste, mis määruses sätestatud erisuse

kohaselt ei kohaldu nõudena üksikute toetatavate tegevuste elluviimisele.

„Korterelamu“ definitsiooni kohaselt on toetus suunatud üldjuhul enne 2000. aastat kasutusse

võetud, st ehitisregistris kajastub hoonele antud kasutusluba või ehitise esmase kasutuselevõtu

aasta, ja kasutusel olevatele korterelamutele, milles on moodustatud korteriühistu. Toetuse

andmise üldine eesmärk on panustada energiakasutuse vähendamisse. Korterelamud on

toetuse sihtrühm, kuna korterelamute energiatarve on oluliselt suurem kui nt väikeelamutel

ning läbi selle on eesmärkide saavutamine kõige tõenäolisem.

2000. aasta piirang on seotud sellega, et suurem osa korterelamutest on kasutusele võetud

enne 2000. aastat ning vastavalt hoonete rekonstrueerimise pikaajalisele strateegiale3 on peale

2000. aastat ehitatud hooned varasemaga võrreldes energiatõhusamad.

„Lokaalseks taastuvenergiaks“ loetakse hoones, kinnistul või hoone lähiümbruses päikese-,

vee-, pinnase- või tuuleenergiast toodetud energiat, mida kasutatakse eelkõige hoone

toimimiseks või kasutamiseks.

„Põhiprojekti“ definitsiooni kohaselt peab selle arhitektuuri osa koostaja omama vähemalt

volitatud arhitekti kutse 7. taset. Nimetatud nõude välja toomisega on üheselt ja selgelt

arusaadav, et toetuse andmise tingimustega on tagatud toetatavate tegevuste kooskõla

3 Renoveerimislaine | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee), kättesaadav seisuga 19.01.2023

5

Euroopa uue Bauhausi asjakohaste põhimõtetega. Ehitusprojektid, mis on koostatud enne

käesoleva määruse jõustumist ja milles ei ole viidet Euroopa uue Bauhausi alljärgnevatele

põhimõtetele, on rakendusüksusel õigus toetuse saajale tagastada täiendamiseks vastava

volitatud arhitekti, kes omab 7. taseme kutset, kaasabil. Selleks on rakendusüksusel õigus

määrata toetuse määruses toodud tähtaegu järgides puuduste kõrvaldamise tähtaeg või

määrata ehitusprojekti terviklikum täiendamine peale ehitusprojekti ekspertiisi tulemuste

teadasaamist. Ehitusprojektis toodud Euroopa uue Bauhausi asjakohaste põhimõtetega

arvestamine loetakse piisavaks kui eelnimetatud kutset omav isik on kinnitanud

ehitusprojektis või selle lisadokumentides (sh kaaskirjas) ehitusprojekti kooskõla Euroopa uue

Bauhausi põhimõtetele.

Euroopa uue Bauhausi nn kompass kirjeldab kolme parameetrit: kaunis (beautiful), kaasav

(together) ja kestlik (sustainable). Kompassis on iga parameetri kohta kirjeldatud 3

ambitsioonitaset (I on miinimum, III on kõige ambitsioonikam). Selle järgi on toetuse

andmise tingimuste kohane toetusele kvalifitseeruv projekt eelduslikult vähemalt:

1. kaunis – tase I, kuna „Volitatud arhitekt, tase 7“ kutset omav projekteerija järgib Euroopa

uue Bauhausi põhimõtteid;

2. kaasav – tase I, kuna taotlemisprotsess on üles ehitatud koduomanike kaasatusele ja nende

kõigi energiakulude edasisele vähendamisele, mis toetab eluaseme kättesaadavust kõigile;

3. kestlik – tase I, kuna renoveerimislaine projektide näol on tegemist energiasäästule,

süsiniku jalajälje vähendamisele, keskkonnasõbralikkusele, kliimakindlusele jne suunatud

tegevustega.

Toetuse andmise tingimustes on Euroopa uue Bauhausi põhimõtted sisustatud vastavalt

Euroopa Komisjoni juhistele, mis sisalduvad kompassis kui otseselt rakendatavas

töövahendis.

Toetuse andmise tingimuste kohaselt on projekteerimisse kaasatud vastava pädevusega

projekteerija, sh arhitekt, kellel on tõendatud kompetentsid, teadmised ja oskused Euroopa

uue Bauhausi põhimõtetega arvestamiseks. Toetatavate projektide kavandamisse ja

teostamisse on kaasatud pädevad isikud, kellel on vastav erialane väljaõpe.

Euroopa uue Bauhausi põhimõtete järgimine vastavalt Kutsekoja kehtestatud kutsestandardi

"Volitatud arhitekt, tase 7“ kutsekirjeldusele.

Kutsestandard sõnastab, et arhitekti töö eesmärgiks on ühendada kunstilised, tehnoloogilised,

tehnilised ja majanduslikud lahendused tasakaalustatud ruumiliseks terviklahenduseks, mis

hõlmab välisruumi, ehitiste arhitektuuri ja hoonete siseruumi lahendusi ning on

projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva säästva ja tervikliku elukeskkonna loomise

aluseks. Arhitekti kutset omav isik on võimeline mõistma ja vahendama üksikisikute,

ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses ruumilise planeerimise, arhitektuurse

projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku

tasakaalu hoidmisega. Oma töös lähtub arhitekt avalikust huvist ning heast planeerimis-,

projekteerimis- ja ehitustavast.

Vastavalt kutsestandardile4 on „Volitatud arhitekt, tase 7“ tippspetsialist ja tunnustatud

loovisik, kes koostab ja juhib iseseisvalt ja omal vastutusel ruumilisi planeeringuid ja

ehitusprojektide arhitektuuri osa ning hindab ehitatud keskkonda. „Volitatud arhitekt, tase 7“

4 Kutsestandardid: Volitatud arhitekt, tase 7 - Kutseregister, kättesaadav seisuga 21.02.2023

6

puhul tõendatakse kõik kutsespetsiifilised (B.2.1 – B.2.6) ja kutset läbivad (B.2.7)

kompetentsid. Kohustuslikud kompetentsid hõlmavad nii ruumilist planeerimist kui ka

arhitektuur-ehituslikku poolt:

B.2.1 Planeeringu koostamine erinevates planeeringu liikides;

B.2.2 Ehitusprojektide arhitektuuri osa, sh välis- ja siseruumi terviklahenduse koostamine

selle kõigis staadiumites;

B.2.3 Ehitusprojekti arhitektuuri osa, planeeringu ruumilise lahenduse ja ehitatud keskkonna

hindamine;

B.2.4 Ruumiliste otsuste koordineerimine ja ettevalmistamine avalikus sektoris;

B.2.5 Planeeringute koostamise juhtimine;

B.2.6 Ehitusprojektide koostamise juhtimine.

Arhitekti kutseoskused hõlmavad ruumilise planeerimise ja ehitusprojektide koostamist,

sealhulgas miljööalade ja ehitismälestistega seonduvat ning ehitusprojektide arhitektuurse osa

ekspertiiside ja ruumilahenduste auditite tegemist, seda ka funktsionaalselt keerukuselt

nõudlikele ning avalikkuse kõrgendatud tähelepanu all olevatele ehitistele ja planeeringutele.

Sätestatud on nõuded projekteerimistööde tellimisele. Ehitusprojektile esitatavad nõuded on

kooskõlas ehitusseadustiku (edaspidi EhS) regulatsiooniga, sh eelviidatud arhitekti kaasamise

nõue ehitusprojekti arhitektuurse osa koostamisel. Projekteerija on kohustatud kooskõlastama

ehitusprojekti korteriühistu juhatusega. Seega on olemas piisav ja selge regulatsioon tagamaks

Euroopa uue Bauhausi soovituslike põhimõtete järgimise ja nendega arvestamise läbi

eelkirjeldatule, sh EhSile ja selle rakendusaktidele vastava ehitusprojekti olemasolu.

Eelnimetatule vastav ehitusprojekt on toetatava projekti elluviimise alusdokument, mille

alusel toimub korterelamu toetuse määrusele vastav rekonstrueerimine.

Paragrahvis 5 reguleeritakse vaide esitamist. Vaide, mis esitatakse EISi otsuse või toimingu

peale, lahendab toetuse andmise tingimuste kohaselt üldjuhul EIS.

Kui vaie on esitatud taotluse osalise või kõrvaltingimusega rahuldamise (§ 25) või

rahuldamata jätmise (§ 26) otsuse peale, tegeleb vaide lahendamisega rakendusasutus.

Kohustuslik vaidemenetlus täidab õiguspoliitilisi eesmärke nagu õiguskaitsefunktsioon,

halduse enesekontroll ning halduskohtute töökoormuse vähendamine. Kohustuslik

vaidemenetlus on mõistlik, sest aastate 2017–2020 vaiete statistika alusel on kohustuslik

vaidemenetlus võimaldanud nii haldusorganil tehtud vigu parandada kui ka selgitada

kaebajatele täiendavalt otsustamisel tähtsust omavaid asjaolusid, mis omakorda on

vähendanud halduskohtute töökoormust. Vaidemenetluses erimeelsuste lahendamine hoiab

üldiselt kokku nii menetlusosaliste aega ning kohtuvaidlustele kuluvaid rahalisi vahendeid,

arvestades, kui pikaajaliseks võib vahel kujuneda vaidlus kohtus. Ehk siis rakendusüksuse

otsustega seotud vaide rakendusasutuse tasandile viimine panustab õiguskaitsefunktsiooni ja

halduse enesekontrolli, sh toimib tagasisidemehhanismina poliitikakujundajale.

Rakendusasutuses lahendab vaide osakond, mille põhiülesandeks on Euroopa Liidu

struktuurivahendite strateegiat käsitlevate osade väljatöötamise koordineerimine.

Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaidemenetlusega seotud

teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt.

Paragrahvis 6 kehtestatakse toetatavad tegevused.

7

Lõikes 1 on nimetatud toetatavad tegevused. Toetatavad on tegevused, mille vajadus on

selgunud projekteerimise käigus. Lisaks on toetatavad tööde teostamisega seonduvad

vajalikud tegevused nagu ehitusprojekti koostamine, ehitusuuringu ja ehitise auditi, sh

ligipääsetavuse auditi, tegemine, tehnilise konsultandi teenuse kasutamine ja

omanikujärelevalve teostamine.

Täitmaks energiapoliitika eesmärke, on vaja leida viise rekonstrueerimise mahtude ja tempo

tõstmiseks. Tehaseline eeltootmine, st tehases eelnevalt valmistatud elementide paigaldamine,

on selleks hea viis. Tuginedes majandus- ja taristuministri 24.08.2020. a määruse nr 51

„Korterelamu elemendipõhise rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“

(edaspidi määrus nr 51) kui asjakohase pilootprojekti kogemustele peavad välisseina

elemendid olema tehases koostatud: kandekonstruktsioon, soojustus ja põhimahus elemendi

välisviimistlus on teostatud tehases. 2/3 fassaadi pinnast peab olema tehases lõplikult

viimistletud. Välisseina element peab olema vähemalt korterelamu ühe korruse kõrgune ja

aknad paigaldatakse välisseina elementi tehases. Juhul, kui ka katuse rekonstrueerimiseks

kasutatakse eeltoodetud elemente, siis peavad elemendid vähemalt kandekonstruktsiooni ja

soojustuskihi osas olema tehases koostatud. Katusekatte paigalduse võib teha ka

ehitusobjektil. Kaasnevate eesmärkidena nähakse siinkohal ka ettevõtjate toetamist, aga see

toetus on kaudne, st pigem tugi ja põhjus tootmise automatiseerimiseks ja ekspordiartikli

väljatöötamiseks. Oluline on, et hoone fassaadi ja/või katuse rekonstrueerimine toimub

sellisel juhul terviklikult, efektiivselt ja koduomanike jaoks võimalikult kiiresti ning häirib

vähemal määral igapäevaelu.

Vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ehitamisel toetatakse sademevee kogumissüsteemi

paigaldamist vähendamaks sademevee kanalisatsiooni juhitava sajuvee hulka.

Kogumissüsteemi paigaldamisel on võimalik sajuvett taaskasutada hoone veevajaduse

katmiseks nt tualettruumides või pesumasinates.

Toetatavad tegevused hõlmavad lokaalse taastuvenergia tootmisseadmete, elektrienergia

tarbimiskoormuse juhtimisseadmete ja lokaalse taastuvenergia energiatoodangut salvestavate

seadmete ostmist, paigaldamist ja kaasnevaid töid.

Toetatav on muu hulgas trepikodade varikatuste vahetamine, rõdude ja rõduplaatide kinnituste

parandamine ning rõdu ja lodža projektijärgne klaasimine. Energiakulude vähendamisele

aitavad kaasa liftide juhtimissüsteemi ja hoone elektrisüsteemi kaasajastamine.

Toetatakse elektriautode laadimistaristu paigaldamist. EhS § 651 lõike 1 kohaselt käsitletakse

elektriauto laadimistaristuna juhtmetaristut või laadimispunkti või kombinatsiooni

juhtmetaristust ja laadimispunktist.

Hoone elektrisüsteemi rekonstrueerimisel tuleb ühtlasi tagada soojussõlme ümberlülitamise

võimalus välisele elektritoitele. Juhul kui elekter läheb ära, aga kaugkütte tsirkulatsioon

toimib, saaks nt elektrigeneraatoriga ka korterelamu soojusvahetit töös hoida ja kaugkütte

soojust korterelamusse jagada.

Toetatavad on ka tegevused, mis otseselt ei panusta energiatõhususe saavutamisesse, kuid

mida tehakse elamu energiatõhususe parendamise käigus ja mis on kooskõlas EhSga ning mis

oluliselt panustavad elamu ohutusse, energiakulude kokkuhoidmisesse või ligipääsetavuse

parandamisesse. Ligipääsetavuse parandamise all mõistetakse muu hulgas üldkasutatavate

sissepääsude juurde panduse ehitamist, sissepääsude ja tuulekodade ligipääsetavuse

8

parandamist, käsipuude lisamist, invatõstukite paigaldamist, invanõuetele vastava lifti

ehitamist ning nendega kaasnevaid töid, mille teostamine on otstarbekas viia ellu samaaegselt

tervikliku rekonstrueerimisega. Eesmärgi elluviimist toetab ÜRO Puuetega inimeste õiguste

konventsiooni artikkel 9, mille kohaselt võtavad osalisriigid tarvitusele asjakohaseid

meetmeid muuhulgas eluasemete ligipääsetavuse tagamiseks. Ligipääsetavuse parandamisega

seotud tegevuste puhul on toetatavad tööde teostamisega seonduvad vajalikud tegevused nagu

ehitise ligipääsetavuse auditi tegemine või tehnilise konsultandi teenuse kasutamine. Kui

nimetatud tegevust toetatakse mõnest muust toetusmeetmest, ei ole toetuse eraldamine

põhjendatud. Võimaliku topeltfinantseerimise välistamiseks on taotleja kohustatud edastama teabe

projekti tegevustele teisest meetmest toetuse saamise kohta.

Toetatavate tegevustena käsitletakse üldjuhul EhS § 4 lõikes 3 sätestatud ümberehitamist ehk

rekonstrueerimist. Samas, tulenevalt toetuse andmise eesmärkidest, on teatud juhul võimalik ka

laiendamine lõike 2 tähenduses. Sellisena võib olla käsitletav punkti 15 kohane lifti ehitamine nt

juhul, kui lift paigaldatakse hoone fassaadile.

Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse erisus, mille kohaselt gaasi-, elektri- või ahiküttel korterelamu

küttesüsteemi asendamine või rekonstrueerimine ja lokaalküttel korterelamu liitmine

kaugküttevõrguga üksiku toetatava tegevusena on toetatav üleriigiliselt, koostoimes eelnõu

§ 12 lõike 2 punktiga 2, ja ajalise piiranguta hoone kasutuselevõtu aastale. Erisuse sätestamist

toetab lisaks majanduslikele ja energeetikaalastele põhjustele Vabariigi Valitsuse

tegevusprogramm 2022–-2023, mille punkti 4.9. kohaselt tuleb soodustada gaasikütte

vahetamist taastuvenergia lahenduste vastu.

Lõike 4 kohaselt tuleb rekonstrueerimistööd teha projekti elluviimisperioodil vastavalt eelnõu

§-le 11. Ei toetata projekti, mis on enne toetuse taotluse esitamist ellu viidud või milles

toodud rekonstrueerimistöödega on alustatud, ehk kui projekti toetatavad tegevused on juba

tehtud, sõltumata sellest, kas kulud on tasutud – sellisel juhul on tõendatud taotleja võimekus

viia projekt ellu omavahendite arvel, mistõttu puudub vajadus toetuseks.

Lõike 5 kohaselt panustavad toetatavad tegevused kliimakindluse tagamisse ja ei kahjusta

oluliselt keskkonna- ja kliimaeesmärke vaid toetavad eesmärkide saavutamist.

Meetmele rakendub horisontaalse põhimõttena vastavuse tagamine „ei kahjusta oluliselt“

põhimõttele. Korterelamute energiatõhususe suurendamise meetme puhul võib järeldada, et

meede ei põhjusta olulist kahju keskkonna- ja kliimaeesmärkidele. Selleks, et tegevus vastaks

„ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele, ei tohi toetatav meede kahjustada järgmisi

keskkonnaeesmärke:

1) kliimamuutuste leevendamine: olemasolevate eluruumide energiatõhususe parandamine

panustab kliimamuutuste alaste eesmärkide saavutamisse. Toetuse andmise eesmärgiks on

energiatõhususe suurendamine ning seeläbi CO2 vähendamine. Sellele aitab kaasa

energiatõhususega seotud tööde teostamine nagu nt soojustamine, soojustagastusega

ventilatsiooni paigaldamine, taastuvenergia kasutamise soodustamine ning küttesüsteemi

asendamine säästvama lahenduse vastu. Eelistatud alternatiiviks on taastuvenergial põhinevad

küttesüsteemid.

2) kliimamuutustega kohanemine: olemasolevate eluruumide renoveerimisel paraneb

sisekliima ning soojuspumpade kasutuselevõtt võimaldab paremini kohaneda ekstreemsemate

temperatuuri kõikumistega.

3) vee- ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse: meetmest toetavad tegevused ei tekita

olulist kahju kestlikule veekasutusele.

9

4) ringmajandus, sh jäätmetekke vältimine ja jäätmete ringlussevõtt: olemasolevate

eluruumide renoveerimisel tekib jäätmeid, mille käitlemise korral tuleb lähtuda jäätmeseaduse

üldistest nõuetest ning kohaliku omavalitsuse üksuse jäätmehoolduseeskirjast, mis täpsustab

piirkondlikult jäätmekäitluse tingimusi. Lähtuvalt lepingulisest suhtest ehitustööde teostajaga,

saab üldiselt jäätmevaldajaks ehitaja, kelle tegevuse käigus jäätmed tekivad ning kellel on

tulenevalt jäätmeseadusest kohustus käidelda tema valduses olevaid jäätmeid vastavalt

kehtestatud nõuetele või anda need käitlemiseks üle selleks õigust omavale isikule. Kohalike

omavalitsuste üksustes on loodud jäätmejaamad, kus on olemas võimalused ohtlike jäätmete

ning liigiti kogutud ehitus- ja lammutusjäätmete üleandmiseks ja edasisse käitlusesse

suunamiseks. Samuti võib piirkondades olla ehitus- ja lammutusjäätmete käitlejaid, kes

tegelevad jäätmete ringlussevõtu ning taaskasutusega. Kohalike omavalitsuse üksuste eeskiri

kohustab üldiselt ehitusobjektidel tekkivaid jäätmeid omadustest lähtuvalt liigiti kohapeal

koguma ning käitlema. Seeläbi on võimalik ka suunata tekkivaid jäätmeid ringlusse ning

taaskasutusse. Ehitusjäätmeid üleandev isik peab olema veendunud, et vastuvõtjal on

keskkonnaluba ning et jäätmed antakse üle jäätmekäitlejale, kel on võimekus jäätmeid

ringlusse suunata või taaskasutada.

5) saastuse vältimine ja tõrje: ehitustööde käigus võib tekkida mõningaid

keskkonnahäiringuid, nagu müra või tolmu levik, mille mõju on ajutine ja lokaalne. Selle

vähendamiseks rakendab ehitaja vastavaid meetmeid, mis on osa tavapärasest praktikast.

Materjalide kvaliteedi ja keskkonnaohutuse seisukohalt ei tohi kasutada asbesti sisaldavaid

materjale, mille kasutamise piirangud on reguleeritud REACH-määruse kaudu ning millest

tulenevalt Eestis turule lastavad materjalid ei sisalda asbesti. Ehitustoodetele esitatavad

nõuded tulenevad EHSst, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 305/2011 ja

toote nõuetele vastavuse seadusest ning selle alusel kehtestatud õigusaktist. Ehitamise

asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt tuleb tagada kõigi kohalduvate nõuetega arvestamine ja

nõuetekohase tulemuse saavutamine. Ehitusmaterjalide tootjatel on kohustus järgida

tooteohutusele kehtestatud õigusakte, mille kaudu on arvestatud ka keskkonna- ja

tervisemõjude vähendamisega. Ehitustööde teostaja dokumenteerib ehitustööd ning

ehitustööde käigus kasutatavad materjalid.

6) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine: kui ehitustöid alustades on tuvastatud, et

objektil võib olla linnupesi, siis ehitustööde läbiviimisel tuleb järgida looduskaitseseadusest

tulenevaid nõudeid lindude kaitseks, millega välditakse olulise häiringu tekkimist. Meede on

suunatud olemasolevatele hoonetele ning ei hõlma bioloogilise mitmekesisuse seisukohast

tundlikel aladel paiknevaid hooneid.

Meetme puhul ei ole otstarbekas lähtuvalt sihtrühmast rakendada projekti ehk taotluse põhist

kliimakindluse hindamist, kuna see toob kaasa täiendava kulu, halduskoormuse ja taotluste

esitamisega võivad tekkida viivitused kliimakindluse hindamise teenuse tellimiseks. Selle

asemel on eelnõus selgitatud kliimamuutustega kohanemise riske ja võimalusi nende

vähendamiseks, kuivõrd toetatavateks tegevusteks on ühetaolised ehk korterelamu

rekonstrueerimisega seotud tööd. Meetme tegevus panustab kliimamuutuste leevendamisse ja

kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisse sajaprotsendiliselt, kuna käsitleb hoonete

terviklikku rekonstrueerimist. Tegemist on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes

kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi CPR) lisa 1 tabeli

1 sekkumisvaldkonnaga 042 „Olemasolevate eluruumide energiatõhususe parandamine,

näidisprojektid ja toetusmeetmed, mis on kooskõlas energiatõhususe kriteeriumidega“, mille

10

koefitsient kliimamuutuste alaste eesmärkide saavutamiseks antava toetuse arvutamiseks on

100%.

Taristu kliimakindluse tagamiseks on Euroopa Komisjon kehtestanud 16.09.2021 tehnilised

suunised aastateks 2021–20275. Tehnilistes suunistes on selgitatud, mis on taristu ning mida

kliimakindluse hindamine hõlmab.

Kliimakindluse tagamine tähendab kliimamuutuste leevendamist ehk kasvuhoonegaaside

heite vähendamist ning kliimamuutustega kohanemist. Kliimakindluse tagamine on

defineeritud kui protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele

pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale

seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on

kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga.

Kliimamuutustele vastupanuvõimelised hooned on hooned, mida rekonstrueeritakse nii, et

need oleksid olenevalt olukorrast vastupidavad temperatuuri, tuule, vee ja tahke massiga

seotud akuutsetele ning kroonilistele kliimaohtudele6.

Lõplik lahenduste valik jääb siiski projekteerijale kui pädevale spetsialistile. Samas tuleb

tõdeda, et asjakohased lahendused on alles kujunemas ja arendamisel ning võimalik on

meetme esimeses etapis rakendada olemasolevaid tehnilisi lahendusi. See on ühtlasi

kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, et kasutatakse parimat kättesaadavat

alternatiivi.

Korterelamute rekonstrueerimise kliimakindluse tagamine

Hoonete rekonstrueerimine on oluline tegevus kliimaneutraalsuse saavutamisel. Aastaks 2050

kliimaneutraalsuse saavutamise võimaluste uuringu7 üks peamisi soovitus on kiirendada

investeeringuid energiatõhususse nii hoonete, transpordi kui ka tööstuse osas, kuna need

meetmed toovad mitte üksnes kasvuhoonegaaside heite vähendamist, vaid ka rahalist säästu.

Struktuurivahenditest rahastatud meetmete mõju uuringu8 tulemused näitavad, et suurimat

energiasäästu on andnud ettevõtete ressursitõhususe tegevused, korterelamute renoveerimine

ja kaugküttetorustike renoveerimine.

Taristu kliimakindluse tagamise eesmärk on arvestada korterelamute rekonstrueerimisel

võimalike pikaajaliste kliimamõjudega. Kliimakindluse tagamise hindamise aluseks on

Euroopa Komisjoni teatis9 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks

2021–2027”. Kliimakindluse tagamise peamisteks tegevusteks on kliimamuutuste

leevendamine (olemasoleva hoonefondi CO2- jalajälje vähendamine) ja kliimamuutustega

5 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XC0916(03), kättesaadav seisuga 19.01.2023 6 http://trea.ee/cams/guidelines-for-climate-proofing-ee-projects/, kättesaadav seisuga 19.01.2023 7https://www.sei.org/publications/eesti-kliimaambitsiooni-tostmise-voimaluste-analuus/.Stockholmi

Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus. 2019, kättesaadav seisuga 19.01.2023 8 https://rtk.ee/hindamine/2014-20-21 Tepsli OÜ, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskus. 2021,

kättesaadav seisuga 19.01.2023 9 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=OJ:C:2021:373:FULL&from=EN Euroopa

Komisjoni teatis 2021/C 373/01, kättesaadav seisuga 19.01.2023

11

kohanemine (elamute rekonstrueerimise kontekstis siis peamiselt rekonstrueerimisel

kasutatavad tehnilised lahendused, mis maandavad kliimariski).

Kliimamuutuste leevendamine

Korterelamute rekonstrueerimise meetmega toetatakse korterelamute terviklikku

rekonstrueerimist, millega saavutatakse hoonete energiakasutuse oluline vähenemine. Toetuse

taotlemisel on kohustuslik teostada järgnevad tööd:

 fassaadi rekonstrueerimine ja soojustamine;

 katuse ja katuslae rekonstrueerimine;

 seni vahetamata akende vahetamine;

 keskküttesüsteemi olemasolul küttesüsteemi rekonstrueerimine ja tasakaalustamine;

 ventilatsioonisüsteemi (peamiselt paigaldatakse soojustagastusega süsteeme)

ehitamine.

Lisaks kohustuslikele tegevustele on toetatavad ka muud energiasäästu meetmed. Näitena:

 päikesepaneelide paigaldus elektri tootmiseks;

 päikesekollektorite paigaldus sooja vee tootmiseks;

 kanalisatsiooni soojustagastussüsteemide paigaldus.

Rekonstrueerimisega saavutatud energiasäästu ja CO2 heite vähenemise arvutused tehakse

energiamärgiste alusel. Energiamärgise väljastavad vastavat kutsepädevust omavad isikud läbi

Ehitisregistri.

Enne rekonstrueerimist olukorra mõõdetud energiakasutusel põhinev märgis esitatakse koos

toetuse taotlusega. Märgisel oleva kaugkütte, kütuste (maagaas, pellet, kütteõli jms) ja elektri

kasutuse alusel arvutatakse korterelamu CO2 heite kogus enne rekonstrueerimist.

Taotleja esitab rekonstrueerimistööde lõppemisele järgneva täisaasta kohta mõõdetud

energiakasutuse andmetel põhineva märgise, mille alusel leitakse saavutatud CO2 heite

vähenemine: enne rekonstrueerimist olukorra mõõdetud energiakasutuse kohane CO2 heite

kogus – peale rekonstrueerimist olukorra mõõdetud energiakasutuse kohane CO2 heite kogus.

Arvutusnäide kaugküttega hoonele:

 Elektri kasutus (kWh/a) / 1000 (teisendus kWh →MWh) x elektri eriheite tegur

(tCO2/MWh) = elektri kasutusest tulenev heide (tCO2/a)

 Kaugkütte kasutus (kWh/a) / 1000 (teisendus kWh →MWh) x kaugkütte eriheite tegur

(tCO2/MWh) = kaugkütte kasutusest tulenev heide (tCO2/a)

 Kokku hoone energiakasutusest tulenev CO2 heite kogus (tCO2/a) = elektri kasutusest

tulenev heide (tCO2/a) + kaugkütte kasutusest tulenev heide (tCO2/a)

Aastatel 2016-2020 rekonstrueeritud ja tööde lõpetamisele järgneva kalendriaasta kohta

energiamärgise esitanud 365 korterelamu andmete alusel on rekonstrueerimisega saavutatav

12

keskmine soojusenergia sääst 52%. Elektrienergia kasutus on suurenenud 3% (peamiselt

ventilatsioonisüsteemide energiatarve).

Tabel 1. Toetusega rekonstrueeritud korterelamute energiakasutuse ja CO2 heite muutus

Köetav pind,

m2

Soojusenergia

vähenemine, MWh/a

Elektrienergia

suurenemine, MWh/a

CO2 heite vähenemine,

t/a

807 000 65 400 1100 7300

Ühe hoone kohta

2200 180 3 20

CO2 heite vähenemise arvutustes kasutatud energiakandjate eriheite tegurid:

 elekter 0,68 tCO2/MWh

 kaugküte 0,12 tCO2/MWh

 maagaas 0,202 tCO2/MWh

 kütteõli 0,28 tCO2/MWh

 puitkütused (pellet, halupuit) 0 tCO2/MWh

Kliimamuutustega kohanemine

„Eesti taristu ja energiasektori kliimamuutustega kohanemise strateegia“10 toob välja, et

peamised hooneid mõjutavad riskid on kliimamuutuste tulemusel tormide sagenemine (tuul ja

sademed), mereveetaseme tõus (rannikualade üleujutused) ja temperatuuritõus (kuumalained).

Üleujutused

Üleujutusega seotud riskide hindamine11 prognoosib, et 21. sajandi lõpuks võib Eesti

läänerannikul asenduda pikaajaline suhteline meretaseme languse trend sel sajandil

kliimamuutuste tõttu tõusutrendiga, mis võib tähendada keskmise meretaseme tõusu Eesti

rannikutel erinevate stsenaariumite korral kas 20−40 cm või kuni 40−60 cm.

Siseveekogude puhul kliimamuutuste suundumus lubab eeldada, et jõgede lumesulaveest

põhjustatud üleujutused pigem vähenevad, kuid kevadised lumesulaveest põhjustatud jõgede

üleujutused võivad asenduda sügiseste suurtest vihmahoogudest põhjustatud üleujutustega.

Üleujutusohupiirkonna kaardid on nähtaval Maa-ameti geoportaali üleujutuste

kaardirakenduses12.

10 https://www.sei.org/projects-and-tools/projects/eesti-taristu-ja-energiasektori-kliimamuutustega-kohanemise-

riikliku-strateegia-koostamine-enfra/ SA Säästva Eesti Instituut, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna

Keskus, Eesti Maaülikooli Tehnikainstituut ja Balti Keskkonnafoorum. 2015, kättesaadav seisuga 19.01.2023 11 Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusohuga seotud riskipiirkonna kaardid | Keskkonnaministeerium (envir.ee),

kättesaadav seisuga 19.01.2023 12 X-GIS 2.0 [yua] (maaamet.ee), kättesaadav seisuga 19.01.2023

13

Eestis on määratud 16 olulist riskipiirkonda:

 Pärnu linn;

 Võiste alevik;

 Häädemeeste alevik;

 Virtsu alevik;

 Kuresaare linn ja Nasva alevik;

 Kärdla linn;

 Haapsalu linn;

 Tallinna linn (Haabersti, Põhja-Tallinn, Kesklinn ja Pirita);

 Kiisa alevik ja Maidla küla;

 Maardu linn;

 Paide linn;

 Sindi linn;

 Raasiku alevik;

 Tartu linn;

 Aardlapalu küla,

 Võru linn.

Mere või siseveekogude veetaseme tõusust tulenev üleujutuse risk sõltub hoone asukohast.

Uute hoonete ehitamisel on üleujutuse riske võimalik arvesse võtta. Olemasolevate hoonete

rekonstrueerimisel on hoone asukoht määratud ja üleujutuse riskipiirkonda kuulumist

mõjutada ei saa.

Tormide sagenemine

Tormide sagenemisega on peamiselt seotud suurenenud sademete koguse ja tuulekiiruse

kasvust tingitud riskid. Sadevee süsteemide projekteerimise ja tuulekoormusega arvestamise

nõuded on sätestatud standardites:

 EVS 846 Hoone kanalisatsioon ja EVS 848 Väliskanalisatsioonivõrk.

 EVS-EN 1991-1-4:2005/A1:2010+A1:2010/NA:2010 Eurokoodeks 1:

Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-4: Üldkoormused. Tuulekoormus.

Kliimamuutusi arvestavad lahendused jõuavad rekonstrueerimise tehnilistesse lahendustesse

läbi projekteerimisnormide muudatuste.

Suurenenud sademete hulgast tingitud lokaalse üleujutuse mõjude vähendamine eeldab hoone

ja piirkonna taseme samaaegset planeerimist. Korterelamud asuvad peamiselt tiheasustusega

piirkondades, kus ainult ühe kinnistu piires ei ole sageli võimalik sadevee ärajuhtimist

korraldada.

14

Teadusarendusprogramm LIFE IP BuildEST13 tegeleb kliimatingimuste kohanemise

lahenduste väljatöötamisega rekonstrueerimisele. Projekti tulemused on aluseks

projekteerimisstandardite ja eeskirjade muutmisel. Projekti tööplaani kohaselt peaksid

uuendatud kliimakindluse tagamise lahendused jõudma regulatsioonidesse aastal 2026.

Kuumalainete sagenemine

Aasta keskmine temperatuuri tõus võib positiivse mõjuna tuua kaasa mõningase

kütmisvajaduse languse talveperioodil, kuid negatiivse mõjuna võib suureneda suvine

jahutamisvajadus. Suurem suvine temperatuurtõus esineb linnade niinimetatud soojussaarte

piirkondades. Soojussaare risk on kõrgem tehnogeensete pindadega piirkondades (tumedad

lamekatused, asfaltpinnad), seal hulgas eristuvad väiksemas roheluses asuvad korruselamute

piirkonnad, kus soojussaare efekt on märkimisväärselt tugevam kui kõrghaljastusega

eramajade piirkondades14.

2014. aastal avaldatud uuringus15 mõõdeti suvist ruumitemperatuuri uutes ja vanemates

korterelamutes. Kokku enam, kui sajas korteris. Tulemused näitasid, et vanades

korterelamutes suvise ruumitemperatuuri nõuete ületamist ei esinenud. Uutes korterelamutes

ei täitnud suvise ruumitemperatuuri nõudeid 14% mõõdetud korteritest. Samadel väliskliima

tingimustel oli uute korterelamute korterite sisetempartuur keskmiselt 1 oC kõrgem, kui

vanemate korterelamute korterites. Üheks põhjuseks, miks uutes korterelamutes suvel

ruumitemperatuur liiga kõrgele tõuseb, on suured varjestamata aknapinnad. Vanemates

korterelamutes on aknad väiksemad ja ruumidesse jõuab vähem päikesekiirgust.

Hoonete energiatõhususe miinimumnõuete16 alusel tuleb uue hoone püstitamisel või

olemasoleva hoone olulisel rekonstrueerimisel tõendada vastavust suvise ruumitemperatuuri

nõuetele. Eluhoonete suvise ruumitemperatuuri nõue loetakse täidetuks, kui ruumitemperatuur

ei ületa piirtemperatuuri 27°C rohkem kui 150 °Ch (kraadtundi) ajavahemikul 1. juunist

31. augustini. Ruumitemperatuuri tunnipõhised väärtused leitakse hoone dünaamilise

simulatsiooni teel spetsiaalse arvutustarkvara abil.

Näitena on arvutatud renoveeritud (välisseinad ja katuslagi soojustatud, aknad vahetatud ja

mehaaniline sissepuhke-väljatõmbe ventilatsioonisüsteem soojustagastusega) vanema viie

korruselise raudbetoonkorterelamu (tüüpprojekt 1-464) suvise ruumitemperatuuri

kestvuskõver. Arvutuse aluseks on viiekorruselise korterelamu viiendal korrusel ja

lõunapoolses küljel olev kahetoaline korter. Korteril ei ole läbi maja tuulutamise võimalust ja

ülemise korteri rõdu varjestust.

13 Teadusarendusprogramm LIFE IP BuildEST – hooandja hoonete renoveerimisele | Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee), kättesaadav seisuga 19.01.2023 14 Tallinn on täis linnaruumi eluohtlikult kuumaks kütvaid soojussaari. Kus need asuvad ja miks nad ohtlikud

on? - Rohegeenius, kättesaadav seisuga 19.01.2023 15 Summer Thermal Comfort in New and Old Apartment Buildings. Mikk Maivel, Jarek Kurnitski, Targo

Kalamees. 2014, ETIS, kättesaadav seisuga 19.01.2023 16 https://www.riigiteataja.ee/akt/113122018014?leiaKehtiv, kättesaadav seisuga 19.01.2023

15

Eluhoonetel on võimalik arvestada avatavate akende tuulutusega. Mudelis on arvestatud, et

elutoa rõduuks ja väiksem osa magamistoa aknast on tuulutuseks avatav. Tuulutuseks on

arvestatud 10% avatava osa pinnast. Klaaspaketi päikeseläbivusteguriks (g) on 0,6.

Joonis 1. Arvutusmudeli hoone vaade ja korteri plaan (parem).

Joonis 2. Arvutusmudeli korteri plaan.

Hoonete energiatõhususe arvutusmetoodika17 alusel teostatud arvutuse tulemus on elutoas 67

°Ch (kraadtundi) ja magamistoas 71 °Ch. Elamute suvise ruumitemperatuuri nõue (< 150

°Ch) on täidetud mõlema ruumi puhul.

17 https://www.riigiteataja.ee/akt/107072020012, kättesaadav seisuga 19.01.2023

16

Joonis 3. Temperatuuri kestvuskõver elutuba. Ruumitemperatuur ei ületa piirtemperatuuri

27°C lubatust rohkem.

Joonis 4. Temperatuuri kestvuskõver magamistuba. Ruumitemperatuur ei ületa

piirtemperatuuri 27°C lubatust rohkem.

Energiaarvutused (sh suvise ruumitemperatuuri arvutused) teostatakse energiaarvutuse

baasaasta alusel. Energiaarvutuse baasaasta sisekliima- ja energiaarvutuseks koostatud

väliskliima andmete kogum, mis põhineb üle-eestilistel kliimaandmetel ajavahemikus 1970–

2000 ja on koostatud vastavalt standardile EVS-EN ISO 15927–4:2005. Hetkel kehtiv

energiaarvutuste baasaasta ei võta arvesse viimase 20 aasta jooksul toimunud kliimamuutusi.

Kliimamuutusi arvestav uuendatud energiaarvutuste baasaasta on planeeritud kasutusele võtta

hoonete energiatõhususe regulatsiooni uuendamisega aastal 2024.

Eelnevalt toodud arvutusmudeliga on võimalikest tehnilistest lahendustest näitena analüüsitud

päikesekaitse klaaside kasutust ( päikeseläbivustegur g-0,4) ja ventilatsiooni sissepuhkeõhu

17

jahutamist (sissepuhkeõhu temperatuur 16 oC). Eluruumide akende klaaspakettide

päikeseläbivustegurit (g) ei ole soovitatav valida alla 0,4, et tagada piisav loomuliku valgus

eluruumides.

Eluhoonetes on kõige mõistlikum esimese lahendusena kasutada passiivseid lahendusi:

akende varjestus või päikesekaitse klaasid. Eluhoonete õhuvooluhulgad on ainult

ventilatsiooniga jahutamiseks liiga väikesed. Päikesekaitse klaaside kasutamine alandab

ruumitemperatuuri rohkem kui ventilatsiooni sissepuhkeõhu jahutamine. Suurusjärkudes on

näitena arvutatud kahetoalise korteri ventilatsiooni sissepuhkeõhu jahutusvõimsus olenevalt

arvutusvariandist kuni 10 korda väiksem, kui päikesekiirgusest tulenev soojuskoormus. Seega

ainult sissepuhkeõhu jahutamisega ülekuumenemise probleemi ei lahenda. Esmase

lahendusena tuleb kasutada passiivseid lahendusi, mis vähendavad ruumidesse jõudvat

päikesekiirgust.

Joonis 5. Elutoa temperatuuri kestvuskõverad erinevate meetmete korral.

Suvise ruumitemperatuuri arvutamise ja päikesekaitse meetme kohta on Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutuse kodulehel juhend18, mis aitab projekteerijat suvise ruumide

ülekuumenemise analüüside koostamisel ja sobilike lahenduste valikul.

Jahutusvajadus on hoone põhine ja erineb ka ühe hoone lõikes. Lõuna fassaadil asuva korteri

jahutusvajadus on suurem, kui põhjafassaadil asuva korteri jahutusvajadus. Seega kõiki

rekonstrueeritavaid hooneid hõlmavat jahutussüsteemide paigalduse nõuet ei ole mõistlik

rakendada. Jahutusvajadust tuleb kriitiliste korterite või ruumide alusel eraldi hinnata.

18 Microsoft Word - Suvise ruumitemperatuuri kontrollarvutuse juhend_final.docx (kredex.ee). Suvise

ruumitemperatuuri kontoroolarvutuse juhend. Tallinna Tehnikaülikool. 2018, kättesaadav seisuga 19.01.2023

18

Kuna passiivsed (varjestused, päikesekaitse klaasid jms) ja aktiivsed (jahutusseadmed)

jahutuse lahendused saavad tõenäoliselt edaspidi ka eluhoonete rekonstrueerimisel

kasutatavate tehniliste lahenduste osaks , on korterelamute rekonstrueerimistoetuse toetatavate

tööde hulka lisatud jahutussüsteemi rajamine. Toetatakse tsentraalseid jahutussüsteeme

(näiteks ventilatsiooni sissepuhkeõhu jahutamist). Külmaainet sisaldavad jahutussüsteemid

peavad vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 517/2014 fluoritud

kasvuhoonegaaside kohta esitatud nõuetele. Ühe korteri põhiseid õhk-õhk soojuspumbal

põhinevaid jahutusseadmeid ei toetata vältimaks hoone arhitektuurse välisilme kahjustamist ja

müraprobleeme.

Kompenseerimaks jahutussüsteemide elektrienergia kasutust tuleks koos jahutussüsteemiga

paigaldada ka päikesepaneelid elektri tootmiseks. Kuna jahutust on vaja päikesepaistelisel

päeval, siis on võimalik kohapeal toodetud elektrit kasutada hoone jahutussüsteemides nii, et

võrgust ostetava elektri kogus jahutussüsteemide lisamisega ei suurene.

Kliimamuutustega kohanemise tehniliste lahenduste kasutuselevõtt hoonete

rekonstrueerimisel

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus on projekti LIFE IP BuildEst partner. Eelnevate

rekonstrueerimise toetusmeetmete andmete alusel analüüsitakse seni eluhoonete

rekonstrueerimisel kasutatud tehniliste lahenduste toimivust. Projekti arendustöö tulemusena

töötatakse välja tõendatud toimivusega rekonstrueerimislahendusi ja uuendatakse tehnilisi

juhendeid, mille alusel saab vajadusel toetusmeetme tingimustes muudatusi teha.

Lõikes 6 sätestatu kohaselt on toetuse andmise tingimustega tagatud toetatavate tegevuste

kooskõla Euroopa uue Bauhausi asjakohaste põhimõtetega.

Toetuse andmise tingimuste kohane toetusele kvalifitseeruv projekt on olemuslikult ja

eelduslikult vähemalt:

1. kaunis – tase I, kuna „Volitatud arhitekt, tase 7“ kutset omav projekteerija järgib Euroopa

uue Bauhausi põhimõtteid ja reeglina pareneb rekonstrueerimise tulemusena ehitise välisilme;

2. kaasav – tase I, kuna taotlemisprotsess on üles ehitatud koduomanike kaasatusele (tegevuse

aluseks on korteriühistu üldkoosoleku enamusel tuginev otsus) ja nende kõigi küttekulude

edasisele vähendamisele, mis toetab läbi elamute säilimise ja ohutuse eluasemete

kättesaadavust kõigile;

3. kestlik – tase I, kuna renoveerimislaine projektide näol on tegemist energiatõhususele,

süsiniku jalajälje vähendamisele, keskkonnasõbralikkusele, kliimakindlusele jne suunatud

tegevustega.

Euroopa uue Bauhausi soovituslike põhimõtete järgimise ja nendega arvestamise tagab EhSile

ja selle rakendusaktidele vastava ehitusprojekti olemasolu (vt selgitust ka §-s 24).

Eelnimetatule vastav ehitusprojekt on toetatava projekti elluviimise alusdokument, mille

alusel toimub korterelamu toetuse määrusele vastav rekonstrueerimine.

19

Euroopa uue Bauhausi kohaselt ei saa käsitleda ehitatud keskkonna säästlikkuse aspekte

eraldiseisvalt vaid neid tuleb vaadata terviklikult üheskoos muude majanduslike, sotsiaalsete

ja kultuuriliste aspektidega. Rõhutatakse, et olemasolevate hoonete korduskasutamist, nende

kasutusea pikendamist ja ümberehitamist tuleks eelistada uute hoonete ehitamisele kui vähegi

võimalik. Seega oleme seisukohal, et korterelamute rekonstrueerimise toetamine panustab

otseselt algatuse tüvipõhimõttesse ning kõik vastavad projektid on automaatselt Euroopa uue

Bauhausi põhimõtetega kooskõlas vähemalt alakategooriate ambitsiooni 1. tasandil.

Põhimõtete arvestamise järgimist tagatakse täiendavalt „Volitatud arhitekt, tase 7“

kohustusliku kaasamisnõude sätestamisega.

Paragrahvis 7 kehtestatakse abikõlblikud kulud.

Lõigetes 1 ja 2 kehtestatakse kulu abikõlblikuna määratlemise üldpõhimõte vastavalt

ühendmääruses sätestatule.

Kulude abikõlblikkust hinnatakse toetuse taotlemisel kavandatud projekti tegevuste pinnalt,

mis on omakorda aluseks toetuse summa ja abikõlbliku eelarve määramisel. Tegelike kulude

alusel toetuse makse saamiseks tuleb tõendada kulude põhjendatust, tekkimist ja maksmist.

Kulu on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste

saavutamiseks ning see tekib toetatavate tegevuste käigus. Kulu on sobiv, kui see soodustab

projekti tulemuste saavutamist. Kulu on vajalik, kui projekti tulemust ei ole võimalik

saavutada muu kuluga. Kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet

kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel.

Kulu abikõlblikuks lugemiseks peab projekteerimise ja ehitamise teostajaks olema ettevõtja,

kes on pädev vastava teenuse osutamiseks. EhS § 24 kohaselt võib ettevõtja ja pädev isik

ehitusalal majandustegevuse korras pakkuda oma teenuseid ning tegutseda, kui ettevõtja

vastutusel ja heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendab haridusel ja töökogemusel

põhinev kutseseaduse kohane kutse või muu õigusakti kohane pädevustunnistus. Nõue

kohaldub ehitusloakohustusliku ehitise korral. Eluhoone ümberehitamine ja käesoleva

määruse kohaselt rekonstrueerimine ehitusloakohustuslik ei ole, samas tulenevalt riikliku

toetuse eraldamisest ja toetuse eesmärkidest on oluline, et rekonstrueerimine viiakse läbi

pädevate isikute poolt ja parimate praktikate kohaselt.

Lõikes 3 kehtestatakse EhSi kohased tingimused omanikujärelevalve teostamise abikõlblikuks

lugemiseks. EhS § 24 lõike 2 punkt 3 kohustab omanikujärelevalve tegemisel ettevõtja pädeva

isiku kvalifikatsiooni tõendama.

Lõike 4 kohaselt on tehnilise konsultandi teenus abikõlblik, kui taotleja on sõlminud lepingu

isikuga, kes vastab kehtestatud nõuetele.

Taotleja peab arvestama, et määruses toodud kohustuste täitmiseks, sealjuures tehnilise

konsultandi teenuse kulu abikõlblikuks arvamisel, tuleb kontrollida tehnilise konsultandi

pädevus- ja kutsenõuetele vastavust.

Lõikes 5 reguleeritakse muuhulgas olukorda, kui tehnilise konsultandi teenust kasutatakse

ning vastav leping sõlmitakse enne määruse jõustumist. Nimetatud juhul piirangut tehnilise

konsultandi teenuse kulu hüvitamisele ei rakendata. Võimalik toetuse taotleja ei tea ega peagi

teadma käesoleva määrusega tehnilisele konsultandile täiendavate pädevusnõuete seadmisest.

20

Tehniline konsultant tegutseb taotlejaga sõlmitava lepingu alusel, kus sätestatakse täpsemalt

tehnilise konsultandi ülesanded ja vastutus. Toetuse määrus näeb ette, millistesse tegevustesse

peab lepinguline konsultant olema alati kaasatud. Lepingu võib sõlmida nii füüsilise isikuga

kui ka ettevõtjaga, kelle kaudu tehniline konsultant teenust osutab. Taotlejaga lepingulises

suhtes olevate tehniliste konsultantide arvu ei piirata, samuti on lubatud tehnilist konsultanti

vahetada.

Tehnilise konsultandi kaasamise nõue ei ole absoluutne. Nõue ei kohaldu juhul, kui teenust ei

pakuta, st juhul, kui ei ole võimalik saada ühtegi pakkumust. Möönduse ajendiks on praktikas

tõusetunud probleemid tehnilise konsultandi kättesaadavuse osas, mis pidurdavad või

aeglustavad rekonstrueerimise läbiviimist suurematest keskustest eemal asuvates

korterelamutes. Samuti ei ole tehnilise konsultandi kaasamise kohustust rekonstrueerimisel,

mis viiakse läbi üksikute valitud vajalike töödena.

Lõike 6 kohaselt on siseviimistluse taastamisega seotud kulu, nt peale akende vahetamist või

kütte- ja ventilatsioonisüsteemi väljaehitamist vajalikud viimistluse taastamise tööde kulu,

abikõlblik kuni 15% ulatuses rekonstrueerimistööde kogumaksumusest.

Lõike 7 kohaselt on jäätmemaja ja rattaparkla ehitamine või rekonstrueerimine toetatav vaid

juhul, kui taotleja projekt hõlmab lisaks hoone energiasäästule suunatud tööde tegemist.

Ainult nimetatud tööde tegemisele suunatud projekt ei ole toetatav ja kulud abikõlblikud.

Lõike 8 kohaselt on korterelamu liitmisel kaugküttevõrguga abikõlblik ka võrgu liitumistasu.

Paragrahvis 8 sätestatakse nõuded tehnilise konsultandile. Tehniline konsultant on isik, kes

pakub korteriühistule nõustavat teenust projekti elluviimisel, misläbi paraneb nii projektide

ettevalmistamise tase kui ka lõppresultaat. Tehnilise konsultandi teenuse kasutamine ei ole

nõutav üksikute tööde põhise rekonstrueerimise korral. Nimetatud juhul teostab toetuse saaja

valikuliselt lihtsamaid töid, mille elluviimise juhtimine peaks olema toetuse saajale endale

jõukohane.

Lõigetes 1–3 kehtestatakse pädevusnõuded ja nende tõendamise viis ning kutsenõuded

isikule, kellel on õigus osutada tehnilise konsultandi teenust. Abikõlbliku tehnilise

konsultandina saab tegutseda üksnes selline isik, kes on pädev korterelamu energiatõhusaks

rekonstrueerimise nii tehnilistel kui organisatoorsetel teemadel, samuti tunneb toetuse

andmise tingimusi ja korda ning üldisel tasemel korteriühistu tegutsemise põhimõtteid.

Tehniline konsultant peab oma kvalifikatsiooni tõendama vastava teenuse hinnapakkumuse

esitamisel asjakohase tunnistuse vms dokumendiga.

Lõigetes 4 ja 5 kehtestatakse tehnilise konsultandi sõltumatuse põhimõte. Tehnilise

konsultandi sõltumatus tuleks sätestada tema ja taotleja vahel sõlmitavas lepingus ning samuti

kontrollib sõltumatust esitatud pakkumiste põhjal EIS. Tehnilise konsultandi sõltumatuse

põhimõtet ei rikuta, kui tehnilise konsultandina tegutseb nt korteriühistu juht. Eeldatavalt on

nimetatud isik pädev korterelamu majandamise ja ühistu juhtimise alal ning tegutseb

korteriomanike huvides.

Paragrahvis 9 kehtestatakse tehnilise konsultandi ülesanded. Eesmärgiks on koostöös

taotlejaga hoone rekonstrueerimisprojekti läbiviimine. On otstarbekas, tulenevalt projekti

läbiviimise spetsiifilisusest, mastaapsusest ja olulisusest, et tehnilise konsultandiga sõlmitud

21

leping kehtiks vähemalt projekteerimise ettevalmistustöödest rekonstrueerimistööde

elluviimiseni.

Paragrahvis 10 kehtestatakse abikõlbmatud kulud.

Lisaks ühendmääruses kehtestatud kuludele on abikõlbmatu korterelamu laiendamise kulu,

v.a lifti, rõdu, varikatuse, jäätmemaja või rattaparkla paigaldamise kulu. Toetuse saamine ei

saa olla seotud ärilise eesmärgiga projektiga ning hoone mahtu muutvad tööd tuleb teha

eraldiseisvalt, st antud tegevusi ei saa ellu viia projekti elluviimisperioodil. Suure

tõenäosusega on ka korterelamutes, kus lisapinda ehitatakse ja see müüakse, võimalik saadud

tuludest hoone rekonstrueerida ning toetus ei pruugi olla vajalik. Samuti puudub EISl

võimalus tekkinud kulusid selgelt eristada juhul, kui pööningu- või soklikorruse

väljaehitamine teostatakse nt ventilatsiooni- või kütteseadmete paigaldamise käigus. EhS § 4

lõike 2 kohaselt on laiendamine ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist

sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega.

Toetus ei ole mõeldud kinnisvaraarenduste toetamiseks. Arendustegevused tuleb teostada

toetusega teostatavast rekonstrueerimisest eraldiseisvalt, sest tööde teostamise puhul on väga

keeruline tagada, et toetust ei kasutata kinnisvara arenduseks. Ka siinkohal on toetusmeetme

väljatöötamisel vajalik arvestada, et kõigile toetuse taotlejatele oleks võimalikult võrdse

kohtlemise tagamiseks, loodud üheselt selged tingimused, mis on lubatav ja mis mitte. Tuleb

arvestada, et kuna töid teostab üldjuhul sama ettevõte, siis on üsna lihtne näidata

rekonstrueerimise kulu tegelikust suuremana ja laienemise kulu tegelikust väiksemana, mis

võib seada aga ohtu kogu struktuurivahenditest toetatava projekti abikõlblikkuse. Lisaks on

mittevähetähtis asjaolu, et vahendite piiratuse olukorras ei pruugi tulu teenivate projektide

puhul olla riigi toetus hoone korrastamisel vajalik.

Abikõlbmatu on põhiprojekti korduva ekspertiisi tegemise kulu. Juhul, kui

rekonstrueerimisprotsessi käigus soovib toetuse saaja põhiprojekti muuta, tuleb asjakohane

ekspertiis tellida ja selle eest tasuda toetuse saajal.

Abikõlbmatu on samuti fossiilsetel kütustel kütteseadme paigaldamise kulu. Toetatavad ei ole

nii gaasiküttel kui vedelkütustel (nt põlevkiviõli) põhinevad kütteseadmed võimaldamaks üle

minekut taastuvenergiale ning toetamaks kliimaneutraalsuse saavutamist.

Paragrahv 11 sätestab projekti abikõlblikkuse perioodi.

Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik ja selle

igakordne kestus sõltub ehitusprojekti koostamisest, ehitusprojekti aluseks oleva

ehitusuuringu ja ehitise auditi tegemisest ja tehnilise konsultandi kaasamisest tuleneva kulu

tekkimise hetkest. Nimetatud kulu on abikõlblik enne taotluse esitamise kuupäeva.

Projekti abikõlblikkuse perioodi võib pikendada, kui projekti elluviimisel on ilmnenud toetuse

saajast sõltumatud erakorralised asjaolud ja tingimusel, et projekti tegevused lõpetatakse

hiljemalt 31. detsembril 2027. aastal.

Taotlejal on lubatud võtta kohustusi toetatavate tegevuste elluviimiseks ainult juhul, kui

lepitakse kokku, et taotlejale muutuvad kohustused siduvaks alates taotluse rahuldamise

otsuse kehtima hakkamisest. Nimetatu võimaldab taotlejal sõlmida kokkuleppeid,

hõlbustamaks toetatavate tegevuste elluviimist. Ehk pooled sõlmivad lepingu, aga tööde

22

alustamise tähtajaks on lepingusse märgitud toetuse eraldamise otsuses sätestatud projekti

tegevuste alguse tähtpäev. Leping on olemas enne ja kohustused seega justkui võetud enne

taotlust, aga lepingus on reguleeritud teisiti. Sätestatav erisus kohalduks rekonstrueerimise

puhul kus tehakse riigihangete registri välised pakkumusmenetlused ja kõrvaltingimusi ei

seata.

Paragrahvidega 12 ja 13 kehtestatakse toetuse osakaal.

Paragrahvi 12 lõike 1 kohaselt on korterelamu terviklahendusena rekonstrueerimise

teostamise korral toetuse maksimaalne osakaal 50% rekonstrueerimistööde abikõlblikest

kuludest suunatud piirkondadele, kus turg pigem ei toimi või toimib selgelt halvemini kui

maakonnakeskustes. Sellega antakse toetusele selge regionaalne mõju, milline ootus on nii

korteriühistutel kui ka nt tehnilistel konsultantidel, kes igapäevaselt just korterelamute

rekonstrueerimise turul tegutsevad. 40% osakaal on kõrgema turuväärtusega linnades ja

tõmbekeskustes ning suurte keskuste lähialadel. Tallinnas ja Tartu linnas asuva elamu puhul

on vastav osakaal 30%. Kui korterelamu näol on tegemist ehitisega, millele on kehtestatud

piirangud, nt muinsuskaitse eritingimused, mis võivad oluliselt tõsta rekonstrueerimise

maksumust, on toetuse osakaal Tallinnas ja Tartu linnas 40% ja teistes piirkondades 50%.

Miljööväärtuslikus piirkonnas, muinsuskaitsealal asuvatel ja/või kultuurimälestiseks

tunnistatud korterelamutel on suhteliselt suuremad takistused ka rekonstrueerimistööde

rahastamisel ehituslike ja muinsuskaitseliste piirangute tõttu.

Lisaks on toetuse maksimaalne osakaal kõrgem teatud toetatavate tegevuste teostamisel -

eeltoodetud elementide kasutamisel ja ligipääsetava lifti ehitamisel. Nimetatud tegevused ei

toeta energiatõhususe eesmärki, kuid on olulised hoone kasutatavuse ehk ligipääsetavuse

tagamise ja rekonstrueerimise efektiivsema ja innovatiivsema läbiviimise seisukohalt. Samas

peame vajalikuks esile tuua, et 50%-ne toetuse osakaal eeltoodetud elementide kasutamisel on

kavandatud olema ajutise iseloomuga innovatiivsete tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtu

soodustamiseks.

Lõike 2 punktis 1 sätestatakse konkreetsetele piirkondadele erisus, mille kohaselt juhul, kui

hoones on 18 korterit või vähem, on hoone terviklikul rekonstrueerimisel toetuse osakaal 10%

kõrgem ehk vastavalt siis 40% ja 50%. Ühest küljest on erisuse eesmärk suunata väikeste

korterelamute elanikke oma hoonet rekonstrueerima. Alla 18 korteriga elamute

rekonstrueerimine on väga erandlik, kuna selle suhteline maksumus on väikestel elamutel

kõrge. Teisalt on eesmärgiks mitte suurendada toetuse maksimaalset osakaalu

rekonstrueerimistööde abikõlblikest kuludest üle 50%. Väikese arvuga korteritega

korterelamute renoveerimise hind ruutmeetri kohta on kõrgem. Eesti väikeasulate uuringu

järgi võiks väikeasulate hoonete või nende kompleksi arhitektuurse ja ruumiloova tähtsuse

arvestamine olla üks kriteerium rekonstrueerimistoetuste määramisel asulate elujõulisuse

tagamiseks.

Punkti 2 kohaselt on gaasi-, elektri- või ahiküttel korterelamu küttesüsteemi asendamine või

rekonstrueerimine ja korterelamu liitmine kaugküttevõrguga toetatava tegevusena toetatav

üleriigiliselt ning toetuse osakaal sõltub hoone asukohajärgsele asustusüksusele sätestatud

toetuse maksimaalsest osakaalust.

Paragrahvi 13 lõike 1 kohaselt on korterelamu väiksemamahulise rekonstrueerimise

teostamisel toetuse maksimaalne osakaal 30% või 40% rekonstrueerimistööde abikõlblikest

kuludest. Selle osakaaluga toetust ei saa taotleda, kui elamu asub Tallinnas ja Tartu linnas.

23

Siin on jällegi erisus juhul, kui Tallinnas ja Tartu linnas paiknev elamu on tunnistatud

ehitismälestiseks või paikneb miljööväärtuslikul alal, kuna kehtestatud piirangutest tulenevalt

ei pruugi olla võimalik teostada rekonstrueerimistöid, nt välispiirete soojustamine või ahikütte

ja elektriboilerite asendamine, mahus, mis on vajalik suurema osakaaluga toetuse saamiseks.

Oluline on suunata maapiirkonna korterelamuid enam kalkuleerima ning hindama

soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi vajalikkust.

Soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteem vajab pärast paigaldamist

pidevat hooldust, mille pakkumine tõmbekeskustes väljas ei pruugi olla ei soodne ega vastata

ka ajaliselt korteriühistu ootustele. Sellest tulenevalt on mõistlik hoida toetuse osakaalude

vahe maksimaalse toetuse puhul tõmbekeskustest väljas pigem minimaalne, et mitte

julgustada maju tegema nende seisukohalt mitteoptimaalseid investeeringuid.

Toetuste osakaalude määramise põhimõte on, et suuremad ja terviklikud rekonstrueerimistööd

tagavad suurema energiasäästu ja seega on vastav toetuse osakaal suurem. Tallinna ja Tartu

linna erisus põhineb eelkõige majanduslikul kaalutlusel. Vastavalt Maa-Ameti 2021. aasta

andmetele on kinnisvaratehingute aktiivsuselt Tartumaa Harjumaa järel teisel kohal. Harju

maakonnas toimus 2021. aastal 53% kõikidest korterite ostu-müügitehingutest.

Tehinguaktiivsuselt järgnes Tartu maakond 14%. Kõrgeim mediaanhind oli Harju maakonnas

ligi 2100 eurot ruutmeetri kohta. Seega võib eeldada, et sealsete elanike

investeerimisvõimekus rekonstrueerimise projektidesse on suurim ning eeldatakse ka

valmisolekut ette võtta terviklikumat rekonstrueerimist, mis on pikas perspektiivis tasuvam ja

täidab ka paremini toetuse eesmärke. Harjumaa ja Tartumaa korteriühistutel on ühtlasi parem

ligipääs krediidi- või finantseerimisasutuse laenudele kui teistel piirkondadel.

Lõigete 2 ja 3 kohaselt kehtestatakse 50% ja 60% toetuse osakaalu suhtes toetatavad

tegevused. Nendeks on rekonstrueerimistöödeks vajalike ehitusprojektide koostamine ning

rekonstrueerimistöödega seotud tehnilise konsultandi ja omanikujärelevalve teenuse

osutamine. Toetust osakaaluga 50 või 60 protsenti antakse nimetatud töödele ainult juhul, kui

rekonstrueerimistööd on nõuetekohaselt ellu viidud. See tähendab, et nimetatud tööd ei ole

eraldiseisvana abikõlblikud ning toetuse maksmine sõltub rekonstrueerimistööde

elluviimisest. Kõrgem toetusmäär on mõeldud selleks, et toetuse taotleja panustaks rohkem

rekonstrueerimistööde planeerimisse ja järelevalvesse. Lisaks, kui tehniline konsultant

nõustab korraga mitut korteriühistut, kes otsustavad tellida rekonstrueerimistööd ühiselt, on

ka konsultandi tegevus mõistlikult eeldades ajamahukam ning seega toetatakse tehnilise

konsultandi teenust sellisel juhul 60% toetusmääraga. Tõhusam planeerimine ja järelevalve

aitab tagada toetuse eesmärkide saavutamist, samuti on toetuse saajate poolt ühiselt

elluviidavate rekonstrueerimistööde tellimise puhul võimalik eeldada soodsamaid ehitushindu

korterelamu kohta.

Paragrahvidega 14 ja 15 kehtestatakse tehnilised tingimused erineva osakaaluga toetuste

saamiseks.

Toetuse, osakaaluga 30 ja 40 protsenti, eesmärk on saavutada energiamärgise klass D.

Korterelamute rekonstrueerimise kulutõhususe arvutused19 näitasid, et väiksemate

(netopindala alla 1000 m2) korterelamute korral on rekonstrueerimise kulutõhususe tase

energiamärgise klass D (energiatõhususarv ≤ 180 kWh/(m2a). Sama uuringu raames

19 Cost effectiveness of energy performance improvements in Estonian brick apartment buildings. Energy and

Buildings 77 (2014) 313–322. Kalle Kuusk, Targo Kalamees, Mikk Maivel.

http://dx.doi.org/10.1016/j.enbuild.2014.03.026, kättesaadav seisuga 19.01.2023

24

analüüsitud korterelamute keskmine kaalutud energia erikasutus oli 263 kWh/(m2a), mis

vastab energiamärgise klassile F. Võttes selle korterelamute olemasoleva energiatarbimise

baastasemeks, siis 30%/40% osakaaluga toetusega rekonstrueerimine energiamärgise klass D

energiatõhususe nõuetele vastavaks annab ruumide küttenergia säästu ca 50% ja tarnitud

energia (soojusenergia + elekter) säästu ca 35%.

30% ja 40% ja 50% osakaaluga toetus seab eesmärgiks saavutada korterelamu olulise

rekonstrueerimise energiatõhususe tase ehk siis energiatõhususarvu klass C. Nii Eesti

energiamajanduse arengukava 2030 koostamise käigus tehtud arvutused20 kui ka

korterelamute rekonstrueerimise kuluoptimaalsuse arvutused näitasid, et korterelamute puhul

on 20 aasta pikkuse arvutusperioodi korral kulutõhusa rekonstrueerimise tase energiamärgise

klass C. Võttes korterelamute olemasoleva energiatarbimise baastasemeks eelnevalt toodud

väärtused, siis 30%/40%/50% osakaaluga toetusega rekonstrueerimine energiamärgise klass C

energiatõhususe nõuetele vastavaks annab ruumide küttenergia säästu ca 65% ja tarnitud

energia (soojusenergia + elekter) säästu ca 50%.

Elanike ohutuse tagamiseks tuleb korteritest eemaldada lahtise põlemiskambriga

gaasiseadmed, mis võtavad põlemiseks vajaliku õhu korterist ja suunavad heitgaasid

loomuliku tõmbega korstnasse. Eemaldamise kohustus ei puuduta kinnise põlemiskambriga

gaasiseadmeid, mis võtavad põlemisõhu välisõhust ja suunavad põlemisjäägid läbi heitgaaside

toru välisõhku. Korterites asuvaid ahjusid, pliite jms ei ole kohustuslik välja vahetada.

Toetusmäärade 30% ja 40% ning 30% ja 40% ja 50% juures on sätestatud välispiirete

soojusläbivuse miinimumnõuded, mis abistavad projekteerijaid sobivate lahenduste leidmisel

ja aitavad tagada toetuse tingimustes sätestatud energiatõhususe nõuete saavutamist.

Eelnõus sätestatakse akende rekonstrueerimise korral nõue akende vahetamiseks kaasaegsete

energiatõhusate kolmekordse klaaspaketiga akende vastu, mille avatäite kompleksne

soojusläbivuse tase paigaldatuna on U≤1,10 W/(m²·K). Paigaldatava akna soojusläbivus on

toodud tooteinfol ja ehitusprojektis. Tuleb arvestada, et paljudel terviklikult rekonstrueerimata

korterelamutel on tehtud teatud töid, mille tulemusena parandati hoone seisukorda ja vastava

hooneosa kohta energiatõhusust. Eriti aktuaalne on see olukord akende puhul, sest akende

tehniline eluiga on teistest ehitise osadest reeglina lühem ja 30-70 aastat tagasi

massehitusperioodil ehitatud korterelamutel on paljude korterite aknad juba vahetatud. Sellest

tulenevalt ei ole käesoleva toetusega akende vahetamine nõutav juhul, kui need on varem

vahetatud. Vahetada tuleb hoone ehitusajast ees olevad puitraamiga aknad, mis ei ole

õhutihedad. Info taotluse esitamise eelselt vahetatud akende ja vahetatavate akende kohta

näidatakse koos taotlusega esitatavas ehitusprojektis.

Korterites peab olema pidev ventilatsioon, mis peab olema korraldatud nii, et sissepuhke (või

sissevõetav õhk) tuuakse puhta õhuga ruumidesse (magamis- ja elutoad) ning väljatõmbed

peavad toimuma mustema õhuga ruumidest (köögid, vannitoad ja WC-d). Eraldi sissepuhke ja

väljatõmbe õhuvooluhulkade sätestamisega rõhutakse, et lisaks eluruumide õhuvahetusele on

korterites väga oluline väljatõmme niisketest ruumidest, mis muu hulgas väldib niiskus- ja

hallitusprobleemide tekkimise võimaluse.

20 Eesti energiamajanduse arengukava ENMAKi uuendamise hoonete energiasäästupotentsiaali uuring.

Hoonefondi energiatõhususe parandamine – energiasääst, ühikmaksumused ja mahud, TTÜ, Tallinn 2013.

https://energiatalgud.ee/sites/default/files/images_sala/5/51/ENMAK_2030._Hoonete_energias%C3%A4%C3%

A4stupotentsiaali_uuring.pdf, kättesaadav seisuga 19.01.2023

25

Pideva ventilatsiooni nõudega rõhutatakse seda, et nõutud energiatõhususarv tuleb saavutada

pidevalt antud õhuvooluhulkadel töötava ventilatsiooniga. Sellega ei välistata ventilatsiooni

juhtimisautomaatika kasutamist, kuid seda ei tohi võtta arvesse energiatõhususarvu

tõendamisel. Nõue lähtub sellest, et pidev ventilatsioon on kõige lihtsam ja töökindlam

lahendus, ning kui soovitakse välja ehitada ventilatsiooni juhtimisautomaatika, siis sellega

saavutatakse täiendav energiasääst, mida antud määrus ei reguleeri.

Korterelamu ventilatsiooni vajadus sõltub peamiselt mustema õhuga ruumide saasteainete

nagu niiskus ja lõhnad eemaldamiseks vajalikust väljatõmbe õhuvooluhulgast. Sissepuhke

õhuvooluhulgad arvutatakse vastavalt väljatõmbe õhuvooluhulkadele, nii et õhuvooluhulgad

oleksid tasakaalus ja sissepuhe ei oleks väiksem kui 10 l/s toa kohta. Praktiliselt tähendab see

seda, et ühe- kuni kolmetoaliste eluruumide puhul on määrav väljatõmbe vooluhulk ja alates

neljatoalistest saab määravaks sissepuhke õhuvooluhulk.

Tagamaks energiatõhusate ventilatsioonilahenduste kasutamist on sätestatud minimaalsed

soojustagastuse temperatuuri suhtarvud, mis peavad olema tagatud ehitusprojekti kohaste

õhuvooluhulkadega.

Kuna olemasolevate korterelamute tehniline seisukord on erinev ja võib tekkida olukord, kus

korterelamu üksikutes korterites ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik täita kõikides

ruumides väljatõmbe õhuvooluhulgale esitatud nõudeid, siis on võimalus täita nõue kogu

korteri õhuvahetuskorduse 0,5 1/h saavutamisega. Objektiivseteks põhjusteks loetakse nt

olukorda, kus korteril puudub vajalik arv ventilatsioonišahte või olemasoleva

ventilatsioonišahti ristlõike pindala ei ole väljatõmbe õhuvooluhulga tagamiseks piisav. Kui nt

köögist ei ole võimalik tagada toetuse andmise tingimustes sätestatud väljatõmbe

õhuvooluhulka, siis tuleb köögis puudu jääv väljatõmbeõhu vooluhulk tagada, kas WC või

pesuruumi väljatõmbega, nii et korteri õhuvahetuskordsus oleks vähemalt 0,5 1/h.

Õhuvahetuskordsuse 0,5 1/h saavutamise nõue kui erisus kohaldub kuni 20% korterelamu

korteritest.

Ventilatsiooni nõuete tõendamisel kõigil toetustasemetel lähtutakse Eesti korterelamutele

kohandatud nõuetest, mis on detailselt välja toodud õhuvooluhulkadena ja muude tehniliste

nõuetena eraldi punktides. Minimaalsete õhuvooluhulkade tagamist pideva ventilatsiooniga,

ning elanikke mitte häirival müratasemel nõutakse, kuna nende põhinõuetega tagatakse

sisekliima ning müratase, mis võimaldab ventilatsioonisüsteemi kasutada ehk tagada

sisekliimat ka reaalselt ekspluatatsioonis.

Kõrgema osakaaluga toetusmäära puhul eeldatakse ventilatsioonisüsteemilt väga head

energiatõhusust ja samuti kõrgel tasemel sisekliima kvaliteeti ning töökindlust. Selle tõttu on

nõutud, et korterelamusse ehitatakse välja soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe

ventilatsioonisüsteem, mis teenindab kõiki korterite ruume või mehaaniline väljatõmbe

ventilatsioonisüsteem koos soojuspumba soojustagastusega. Soojustagastusega sissepuhke ja

väljatõmbe ventilatsioonisüsteem võib olla kas tsentraalsete ventilatsiooniseadmetega nt

hoone katusel või korteripõhiste ventilatsiooniseadmetega, sõltuvalt sellest, milline lahendus

konkreetsesse hoonesse paremini sobib. „teenindab kõiki korterite ruume“ viitab

ventilatsiooni üldpõhimõttele, et puhast sissepuhkeõhku vajatakse eluruumides ning

väljatõmbed peavad paiknema mustema õhuga ruumides, ning vahepeal peab õhk voolama ka

läbi koridoride ja muude võimalike ruumide, kus ei ole ei sissepuhet ega väljatõmmet. Tuleb

rõhutada, et „teenindab kõiki korterite ruume“ ei tähenda, et samas ruumis oleks nii sissepuhe

kui väljatõmme, vaid seda lahendust tuleb elamute puhul vältida, kuna eluruumi

26

sissepuhkeõhuga saab edukalt ventileerida ka koridorid ning mustema õhuga ruumid, kus

paiknevad väljatõmbed.

Soojustagastusega sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi puhul on lisanõue, et

sissepuhkeõhu temperatuuri 18 oC tagamiseks on seadmel järelküttekalorifeer. Sissepuhkeõhu

temperatuur tagatakse järelküttekalorifeeri, mitte eelkütteküttekalorifeeriga. Selle tõttu on

oluline kasutada külma kliimasse sobivaid ventilatsiooniseadmeid, mis sulatavad

soojustagastit perioodiliselt või piiravad soojustagasti võimsust ning on varustatud vastava

automaatikaga.

Mehaanilise väljatõmbe ventilatsioonisüsteemi koos soojuspumbaga soojustagastusega

kasutamisel on nõue paigaldada värske õhu radiaatorid, mille puhul sissevõetav õhk

filtreeritakse ja soojendatakse selle voolamisel läbi radiaatori.

Paragrahvi 15 lõikes 2 kehtestatakse võimalus viia läbi rekonstrueerimine väiksemas mahus,

st rekonstrueerimistöid valikuliselt ja üksikuna. Mööndus on suunatud hoonetele, mis on

lokaalküttel. See on eelkõige tehnosüsteemide rekonstrueerimist toetav hoonete energiakulude

optimeerimisele suunatud lahendus, mis on võrreldes tervikrekonstrueerimisega rahaliselt

soodsam, energiaturgude olukorda arvestades põhjendatud ja võiks olla ka elanike jaoks

vastuvõetav.

Paragrahvi 15 lõigetega 3–6 kehtestatakse korterelamu asukohast või olemusest tulenevad

erisused.

Lõigete 3 ja 4 kohaselt on ehitismälestiseks oleva või miljööväärtuslikuks tunnistatud

korterelamu rekonstrueerimisnõuetes erisused. Sellistel korterelamutel võib kohaliku

omavalitsuse üksuse seatud piirangute korral jätta aknad vahetamata, kuid tuleb need siiski

vajadusel nõutava energiatõhususarvu klassi tagamiseks renoveerida või tagada nõutav tase

muude rekonstrueerimistöödega. Samuti võib korterelamu fassaad või nt katus olla nõutud

soojusläbivuse tasemest vähem soojustatud või soojustamata. Energiatõhususe nõuete

alandamise põhjuseks on, et miljööväärtuslike puitkorterelamute energiatõhususe tase on

kehvem, kui nt suurpaneelkorterelamutel ja telliskorterelamutel ning ühtlasi pärandi

algupärase ilme säilitamine. Miljööväärtuslike puitkorterelamute rekonstrueerimise uuringus21

analüüsitud puitkorterelamute keskmine kaalutud energia erikasutus oli 313 kWh/(m2a), mis

vastab energiamärgise klassile G, kuid esines ka puitkorterelamuid, mille kaalutud energia

erikasutus oli suurem kui 400 kWh/(m2a). Taoliste korterelamute korral annab ka

energiatõhususarvu väärtuse tõstmine ühe klassi võrra märgatavat energiasäästu.

Lõike 5 kohaselt on rekonstrueerimise erisused kaugküttevõrguga mitteühendatud või

kaugküttega, mis töötab ainult kütteperioodil, ühendatud korterelamule. Energiatõhususe

nõuete ühe klassi võrra alandamise põhjuseks on see, et elektri primaarenergia kaalumisteguri

2,0 tõttu on elektriboileriga lokaalselt sooja tarbevett valmistava korterelamu korral mõistlike

investeeringutega keeruline täita energiamärgise klassi C ja D energiatõhususe nõudeid. Kuna

nõuded piirete soojusläbivusele ja ventilatsiooni õhuvooluhulkadele ei muutu, siis

kütteenergia sääst saavutatakse samas mahus, mis ilma erisusteta korterelamutes. Erisus on

mõeldud ainult korterelamutele, mis ei ole ühendatud kaugkütte võrguga või mis on

ühendatud kaugkütte võrguga, mis töötab ainult kütteperioodil. Erisus ei kehti

21 Analysis of energy economic renovation for historic wooden apartment buildings in cold climates. Applied

Energy 115 (2014) 540–548. Endrik Arumägi, Targo Kalamees.

http://dx.doi.org/10.1016/j.apenergy.2013.10.041, kättesaadav seisuga 19.01.2023

27

korterelamutele, mis rekonstrueerimise käigus ühendatakse kaugküttevõrguga, kus kaugküte

on aastaringselt tagatud.

Lõike 6 kohaselt ei ole väljatõmbeõhu soojuspumba kasutamine lubatud korterelamutes, mis

on ühendatud tõhusa kaugkütte võrguga ja millel on neli või vähem korrust. Erisus on

kehtestatud vältimaks korterelamu soojusvarustuses keskkonnasõbraliku kaugkütte asemel

elektrienergia kasutamist. Tõhusa kaugkütte CO2 eriheite tegur on 0,039 tCO2/MWh22. Elektri

CO2 eriheite tegur on 0,69 tCO2/MWh. Tõhusa kaugküttevõrguga ühendatud korterelamu

puhul ei ole soojusenergia vähenemisest saavutatav CO2 heitme vähenemine piisav, et

kompenseerida soojuspumba poolt kasutatava elektri suurenemisest põhjustatud CO2 heitme

suurenemist. Nelja korrusega määratud korruste piirang on sisse seatud kuna madalamate

korterelamute puhul on võimalik soojustagastusega ventilatsioonisüsteem välja ehitada

kasutades tsentraalset sissepuhke ja väljatõmbe ventilatsiooniseadet ja fassaadile soojustuse

alla paigaldatud ventilatsioonitorustikku. Viie või enama korrustega hoonete puhul ei ole

fassaadil piisavalt ruumi, et kõikide korterite ventilatsioonitorustik fassaadile ära mahutada.

Kõrgemate korterelamute puhul ei ole ventilatsiooni soojustagastuseks väljatõmbeõhu

soojuspumbale hetkel veel kulutõhusat alternatiivi.

Tõhus on kaugküttevõrk, mis vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2012/27/EL,

25. oktoober 2012, milles käsitletakse energiatõhusust (ELT L 315, 14.11.2012, lk 1), Artikli

2 punktis 41 sätestatud tingimustele.

Paragrahvis 16 kehtestatakse täpsustavad tingimused energiatõhusust mõjutavate eelnevalt, st

enne taotluse esitamist, teostatud tööde arvestamisele hoone energiatõhususarvu arvutamisel.

Paragrahvi 17 kohaselt peab taotlejal olema üldjuhul projekti elluviimiseks vajalik piisav

omafinantseering. Omafinantseeringu osaks ei loeta teisi siseriiklikke või välistoetusi.

Rakendusüksuse väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse korral loetakse, et toetuse saaja

omafinantseering on null ehk konkreetne renoveerimislaen ei lähe toetuse osas toetuse saaja

omafinantseeringu arvestusse kuna omafinantseeringu komponent sellisel juhul puudub.

Kui toetuse saaja saab määruse alusel toetust ja soovib toetatava projekti elluviimiseks saada

laenu, mis oleks tagatav struktuurivahenditega, ei kohaldu omafinantseeringu nõue. Toetuse

saaja katab investeerimisvajaku laenuga, seega ei oleks võimalik näidata projektis

omafinantseeringut, mida tagatakse rahastamisvahendiga teises struktuurivahendite skeemis.

Kuluartiklid hoitakse lahus. Meetmete nimekirjas on tehtud rahastamisvahendi osas

muudatus, mille kohaselt on EL osakaal 100%.

Rahastamisvahendi põhistamine on tagatud sõltumatu hindamisega (CPR art 58 lg 3,

arvestades ex-ante pt. 2.4 ja 2.5 toodud ettepankuid investeerimisstrateegia elluviimiseks) ja

selles osas toimub põhistamine rahastamisvahendi rakendamise lepingus. Ex-ante loob

võimalusi ja selles on välja toodud „capital rebate“-tüüpi lahendus, samuti laenukäenduse

toode jne, mis ei pruugi realiseeruda läbi konkreetse sekkumise. Seega hetkel lähtutakse

käesolevatest toetuse andmise tingimustest ja väljatöötatud lahendusest.

22 Hoonete kuluoptimaalsete energiatõhususe miinimumtasemete analüüs. Jarek Kurnitski, Eduard Latõsov.

Energiakandjate kaalumistegurid. 2017

28

Paragrahvis 18 reguleeritakse toetuse taotlemist.

Lõike 1 kohaselt toimub taotlemine jooksvalt. Varasemas samalaadses toetusmeetmes

(Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 04.04.2019 määrus nr 24 „Korterelamute

rekonstrueerimise toetuse andmise tingimused ja kord“) kasutatud voorupõhise taotlemise,

mille puhul NUTS 3 regioonidele olid eraldi eelarved, kogemus näitas, et voorupõhine

lähenemine ei ole korterelamute rekonstrueerimisel parim lahendus. Korterelamute

rekonstrueerimisturu toimimine seotakse voorude tähtaegadega, mis vähendab aastas

rekonstrueeritavate hoonete arvu, kuna uusi rekonstrueerimisi saab alustada ainult pärast

vooru lõppu. Olukord, kus kõik voorus osalevad korterelamud on korraga samas staadiumis

(taotlus, projekti ekspertiis, ehitusost, ehitus) tõstab ka rekonstrueerimistööde maksumust, sest

kõik voorus osalevad korteriühistud teevad ostu samal ajal. Rekonstrueerimisturu toimimiseks

on parem jooksev taotlemine, mille puhul on toetust taotlevad korteriühistud erinevates

protsessi etappides ning tegevused hajuvad aastate lõikes. NUTS 3 piirkondade põhise

lähenemine tekitas ka olukorra, kus piirkondadele ettenähtud eelarved ei täitunud ning

lõpptulemusena oli vajalik vahendid teiste piirkondade vahel ära jaotada, mis tekitas

rakendusüksusele lisakoormuse ning turul pigem segadust.

Teatud piirkondadele vahendite broneerimine ei taga nendes piirkondades taotluste esitamist,

probleemiks on vähene taotluste arv, mitte asjaolu, et need piirkonnad esitavad taotlusi, kuid

ei saa toetust, sest neile ei jagu vahendeid. Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis on pigem

probleemiks vähene teadlikkus, halb ligipääsetavus kapitalile ning vähene kogemus riiklike

toetuste taotlemisel ja sellest tulenev teatud umbusk ja kartlikkus. Vähene teadlikkus on

ennekõike seotud asjaoluga, et madala kinnisvara turuväärtusega piirkondades ei olnud

võimalik varasemalt laenu saada ning seega ei olnud võimalik tasuda toetusest üle jäävat

investeeringu maksumust ja seega ei ole nendesse piirkondadesse ka eraldi teavitust sihitud.

Nüüdseks pakub rakendusüksus ka renoveerimislaenu ning on loonud vähese

rekonstrueerimise aktiivsusega piirkondadesse nii tehniliste ekspertide tellimise võimaluse,

arendanud üldist nõustamisteenust läbi maakondlike arenduskeskuste, omab enda

kontaktpunkti Ida-Virumaal ning on oluliselt suurendanud muid teavitustegevusi. See võiks

kogumis muuta ka nimetatud piirkondade ühistud aktiivsemaks selliselt, et tekiks ka vastav

kogemus, mida omakorda nimetatud piirkondades jagada. Kuna probleem ei ole vahendite

puuduses vaid taotluste mitte esitamises, siis on tegevused suunatud ühistute teadlikkuse

tõstmisele, samuti on tagatud kapitalile ligipääs. Rakendamisel on erinevad meetmed, mis on

suunatud nende piirkondade konkreetsete tõrgete lahendamisele: riiklik renoveerimislaen ja

laialdane nõustamisvõrgustik.

Lisaks on turuosalised ka ise kinnitanud, et selline eelarvejaotus on ebavajalik ning pigem on

mõistlik suunata enam vahendeid esmatasandi nõustamisse, et toetust oskaksid taotleda ka

administratiivselt vähemvõimekamad ühistud.

Lõigete 2 ja 3 kohaselt on EISil kohustus teavitada üleriigilise levikuga päevalehes ja oma

kodulehel taotluste vastuvõtmisega alustamise kuupäevast ja rahastamise eelarvest. Juhul, kui

esitatud taotluste maht ületab rahastamise eelarve, informeerib EIS oma kodulehel taotluste

vastuvõtmise peatamisest või lõpetamisest. Kalendriaasta projektide rahastamise eelarve

kavandatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja EISi kokkuleppel.

Paragrahviga 19 kehtestatakse nõuded taotlejale.

29

Taotleja peab vastama ühendmääruses sätestatud taotlejale esitatavatele nõuetele. Nõuete

alusel tuvastatakse sisuliselt, kas taotlejal on olemas projekti elluviimiseks vajalik haldus-,

finants- ja toimimissuutlikkus taotluses kirjeldatud tegevuste tegemiseks ja projekti tulemuste

saavutamiseks.

Ühendmääruse § 3 lõikes 2 sätestatud asjakohaseid nõudeid kontrollitakse taotluse

menetlemisel. Punktide 3, 5 ja 7 kohased nõuded antud toetusele ei kohaldu. Taotlejaks on

korteriühistu ja korteriühistu on mittetulundusühing.

Lõike 1 kohaselt on taotlejaks korteriühistu.

Lõike 2 kohaselt peab korterelamu korteriomanditest enamus olema füüsiliste isikute

omandis. Füüsilised isikud võivad kuuluda ühte perekonda, piiranguid ühisele omandile või

ettevõtjale ei sätestata. Eesmärgiks ei ole ärieesmärkidele suunatud projektide toetamine.

Korterelamu ei peaks olema ühegi juriidilise isiku ettevõtluse objekt vaid isikute elumaja.

Eluaseme valdkonna toetused on mõeldud füüsilistest isikutest elanike elamistingimuste

parandamiseks, mitte ettevõtlustoetusteks. Eluasemevaldkonna toetusmeetmete

väljatöötamisel arvestatakse, et toetus ei oleks käsitletav ärilisele eesmärgile suunatud

tegevuste toetamisega. 80% füüsilistest isikutest omanike nõue täidab varasemate meetmete

kogemuste põhjal muuhulgas tingimuse, et toetuse abil rekonstrueeritud korterelamu ei muutu

tulu teenivaks projektiks, millele võivad hakata kohalduma riigiabiga seotud reeglid, sh

korterelamus ärilisi eesmärke täitvate ettevõtjatele abi andmise tingimused. Võib juhtuda, et

erinevates korterelamutes võib nõuet, et 80% korteriomanditest peab olema füüsiliste isikute

omandis, olla keeruline täita, sealjuures ei ole kõik korterelamud, kus vastav nõue täidetud ei

ole, automaatselt aktiivse ärilise tegevusega tegelevad korterelamud. Siiski, võrdse kohtlemise

eesmärgil tuleb tagada ühtne määr, millega saavad arvestada kõik toetuse taotlejad oma

võimaluste kaalumisel.

Sätestatud piirang on seotud riigiabi andmise reeglitega. Abi andmise küsimus võib kaudselt

kerkida juhul, kui juriidilisele isikule kuulub korter rekonstrueeritavas hoones. Asjakohane

riigiabi teatis meetmes juriidilistele isikutele abi andmise võimalikkuse osas on ette

valmistamisel, seniks on sätte kavandamisel lähtutud sarnastes meetmetes varem kehtinud

põhimõttest.

Senistes sarnastes meetmetes riigiabi või vähese tähtsusega abi ei ole antud, ka käesolevas

meetmes abi andmist ei kavandata. Korteriühistu taotlejana/toetuse saajana ei ole üldist

majandushuvi pakkuva teenuse osutaja.

Paragrahviga 20 kehtestatakse taotleja kohustused.

Eelkõige peab taotleja ise tõendama enda vastavust toetuse andmise tingimuste määruses

nõutud tingimustele. Taotluses on oluline kirjeldada projektiga seonduvat võimalikult selgelt

ja täpselt. Samuti tuleb taotlejal EISi nõudmisel anda täiendavat teavet, sest taotluse menetleja

peab veenduma, et taotleja ja taotluses esitatud teave vastavad toetuse andmise tingimustele.

Taotleja peab võimaldama taotluse menetlejal kontrollida taotluses nimetatud asjaolusid ka

taotleja juures või kavandatava tegevuse rakendamise asukohas. Kui projekt, mille

elluviimiseks toetust taotletakse, hõlmab ka mittetoetatavaid tegevusi ning projekti tervikuna

valmimine on vajalik taotluses nimetatud tulemuste saavutamiseks, siis tuleb tõendada ka

mittetoetatavate tegevuste elluviimise suutlikkust. Täiendavate selgituste või tõendite

30

nõudmise vajadus võib tekkida siis, kui ei ole võimalik esmapilgul hinnata, kas projekt on

taotlejale jõukohane.

Kui peale taotluse esitamist taotluses esitatud andmed muutuvad või ilmnevad uued asjaolud,

mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist, peab taotleja sellest taotluse menetlejat

esimesel võimalusel teavitama.

Punkti 1 kohaselt peab taotlejal olema tööde teostamiseks osas, mida ei kata toetus, piisav

omafinantseering.

Punktid 2 ja 3 täpsustavad taotleja kohustuslikke toiminguid.

Paragrahviga 21 kehtestatakse üksikasjalikud nõuded taotlusele.

Taotlus peab olema esitatud e-toetuse keskkonna kaudu koos nõutud dokumentidega ning

taotleja või tema esindusõigusliku isiku poolt allkirjastatuna. Taotlus tuleb esitada tähtaegselt.

Taotlus jäetakse vastu võtmata, kui see ei ole esitatud ettenähtud ajaks. Lisaks peab taotluses

esitatud teave olema asjakohane, ammendav ja õige. Taotleja peab tagama esitatud teabe

vastavuse tegelikkusele ja selle õigsuse. Kui ilmneb, et taotleja on esitanud teadlikult

valeandmeid, siis jäetakse taotlus rahuldamata, kuna nõue esitada õiged andmed ei ole

täidetud. Kui taotleja on eksinud ja tegemist on puudustega taotluses, antakse enne otsuse

tegemist taotlejale võimalus puudused kõrvaldada.

Taotlusest peab selguma, et toetust taotletakse kooskõlas toetuse andmise tingimuste

määruses nimetatud eesmärkidega ja toetatavateks tegevusteks ning projekt panustab nõutud

näitajatesse, sh Eesti 2035 näitajatesse, millega jälgitakse panust horisontaalsete põhimõtete

edendamisse. Projektis toetatavate tegevuste tegemine ja abikõlblike kulud tekkimine peab

jääma lubatud abikõlblikkuse perioodi. Taotletav toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest

kuludest peab jääma sätestatu piiresse.

Loetletud on andmed ja dokumendid, mis tuleb taotluses esitada. Eelkõige peab toetuse

taotleja kinnitama, et ta on teadlik toetuse saamisega seotud kohustustest. Toetuse saamine on

tingimuslik ja eelkõige lasub toetuse saajal koormus tõendada toetuse saamisega seotud

kohustuste täitmist, seega on vajalik, et taotleja on toetuse taotlemisel nendega juba tutvunud.

Punkti 9 kohane energiamärgis tuleb koostada vastavalt kehtivale hoonete energiatõhususe

arvutamise metoodikale. Mõõdetud energiatarbimisel põhinev energiamärgis kehtib küll

kümme aastat, kuid kuna arvutamise metoodika muutus oluliselt seoses majandus- ja

kommunikatsiooniministri 23. aprilli 2013.a määruse nr 30 „Energiamärgise vorm ja

väljaandmise kord“ jõustumisega 3. mail 2013. a, on toetuse eesmärkide ja tulemuste

saavutamisel oluline võimalikult võrreldavate andmete olemasolu.

Punkti 13 kohaselt tuleb esitada üldkoosoleku protokoll, milles on fikseeritud kõik planeeritud

tööd ja kaasnevad teenused koos kirjeldusega, laenu võtmise vajaduse korral sellekohane

otsus koos laenu võimaliku maksimaalse summaga.

Punkti 19 kohaselt peab taotleja kinnitama, et toetavad tegevused ei kahjusta oluliselt

keskkonna- ja kliimaeesmärke.

31

Paragrahviga 22 kehtestatakse taotluse menetlemise kord. Taotluste menetlejaks on EIS,

kellel on asjakohaste tegevuste elluviimiseks vajalik pädevus, kogemus ja väljatöötatud

protseduurid ning selles ja järgnevates paragrahvides (§-d 23–27) kehtestatav menetlemise

kord tuleneb muuhulgas haldusmenetluse seaduses sätestatud haldusmenetluse korrast.

Taotleja ja taotluse nõuetele vastavust kontrollitakse, kui ei esine taotluse läbi vaatamata

jätmise alust. Kui vastavuse kontrollimisel selgub, et taotluses esitatud teave ei ole siiski

piisav või mõni nõue ei ole täidetud, antakse taotlejale võimalus puuduse kõrvaldamiseks, sh

lisateabe esitamiseks ja määratakse selleks 30-tööpäevane tähtaeg (lõige 5). Nõude täitmiseks

täiendava tähtaja andmine sõltub nõude olemusest ja võimalusest seda mõistliku täiendava

tähtaja jooksul täita. Kui taotleja kõrvaldab puuduse ettenähtud tähtaja jooksul, loetakse nõue

täidetuks. Kui puuduste kõrvaldamise raames esitatud lisateave ei anna ikkagi alust lugeda

nõuet täidetuks, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Samuti võib EIS teha ettepaneku

täiendada või muuta taotluses kajastatut või projektiga seonduvat. Projekti muutmine selle

ettepaneku alusel on käsitletav projektis esineva puuduse kõrvaldamisena. Ettepanek taotluses

EISi nimetatud asjaolude muutmiseks ja/või lisateabe esitamiseks võidakse teha, kui taotluses

kajastatud tegevused, eeldatavad kulud, väljamakse eeldused, eelarve või taotletav toetuse

summa ei ole põhjendatud või muul põhjendatud juhul (lõige 3). Nt juhul, kui projekti

tegevused on liiga ebamäärased või need pole taotletavas mahus sobivad, vajalikud või

piisavalt tõhusad ning kui taotluses nimetatud asjaolu muutmise tulemusel on projekti mõju

põhjendatum. Kui taotleja ei ole nõus projekti tegevusi või nende ulatust, eelarvet või

taotletava toetuse summat muutma ja kokkulepet ei saavutata, jäetakse taotlus rahuldamata

või võimalusel tehakse taotluse osalise rahuldamise otsus. Kui taotleja muudab taotlust

vastavalt ettepanekule ja esitab nõutud teabe või dokumendid, jätkatakse taotluse

menetlemisega ning tehakse taotluse rahuldamise otsus. Taotluses puuduse kõrvaldamise

ajaks menetlustähtaja kulgemine peatub, samuti ekspertiisi tegemise ajaks (lõige 4).

Paragrahvi 23 kohaselt tunnistatakse taotlus ja taotleja nõuetele vastavaks, kui on täidetud

kõik määruses taotlusele ja taotlejale esitatud nõuded.

Paragrahvis 24 kirjeldatakse toetusmeetmes toetatavate projektide hindamist, seirekomisjonis

kinnitatud valikukriteeriumeid ja -metoodikat. Toetusvooru avanemisel toimub jooksev

taotlemine kuni taotlusvooru rahastamiseks ettenähtud rahaliste vahendite ammendumiseni.

Toetuse taotlusi ei järjestata pingeritta ning toetatavate projektide spetsiifikat (korterelamute

rekonstrueerimine) arvestades puudub põhjendatud alus anda toetuse taotlustes kirjeldatud

projektidele eristavaid hindepunkte. Eeltoodust tulenevalt toimub toetuse taotluste esitamine

jooksva taotlemise raames, kus igas taotluses kirjeldatud projekti hindamise imperatiivseks

lävendiks on fakt, kas toetuse määruses sätestatud nõuded taotlusele ja taotlejale on täidetud

ja projekt vastab kõnelauses paragrahvis nimetatud valikukriteeriumitele. Toetuse taotlus

kuulub seega rahuldamisele üksnes juhul, kui täidetud on kõik toetuse taotlusele ja taotlejale

esitatud nõuded ja rakendusüksus on veendunud, et toetuse taotluses kajastatud projekt vastab

lõikes 2 sätestatud valikukriteeriumitele ehk toetuse taotleja on projekti rahastamiseks

vajaliku lävendi täitnud.

Punkti 1 kohase projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava

erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide saavutamisele ning Euroopa uue Bauhausi

põhimõtetega arvestamise kui valikukriteeriumi hindamisel lähtub rakendusüksus järgnevast:

1) projekt peab panustama sisekliima tagamisse. Vastavat asjaolu hindab rakendusüksus

taotluse lisadokumendina esitatud põhiprojekti kontrolli käigus. Antud kriteerium panustab

lisaks eluruumi tervisliku sisekliima tagamisele ja energiatõhususe edendamisele ning

32

kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele otseselt tervisekaitsesse, panustades seeläbi ka

Rahvastiku Tervise Arengukava 2020-2030 eesmärkidesse ja Eesti 2035 sihti „Eestis on kõigi

vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“. Projekt hinnatakse nõudele

vastavaks, kui ehitusprojektis on kajastatud kütte, ventilatsiooni, jahutuse ja soojusvarustuse

ning energiatõhususe osa vastavalt toetuse andmise tingimustega ettenähtud tulemusele. Kui

ehitusprojekt tellitakse koos rekonstrueerimistöödega, hinnatakse viidatud asjaolusid

rakendusüksuse kinnitatud vormil esitatud projekteerimise lähteülesande pinnalt. Samuti tuleb

toetuse saamise õiguse tekkimiseks esitada nõuetekohane põhiprojekt rakendusüksusele

vastavalt § 25 lõike 3 punktis 3 sätestatule;

2) projekti elluviimisel peab toetuse saaja järgima asjakohaseid kohalduvaid keskkonnaalaseid

õigusakte ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse

kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT

L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet. Ehkki

toetuse saajaks on korteriühistu, ja toetatavaks tegevuseks korterelamu rekonstrueerimine,

millest tulenevalt viivad ehitustegevust läbi vastavad spetsialistid (ehitusettevõtjad), kelle

toetuse saaja määruses sätestatud ostumenetluse raames on kohustatud leidma, saab

rakendusüksus vastavale nõudele vastavust kontrollida taotlejapoolse kinnituse olemasolu

teel. Vastav kinnitus peab määruse § 21 punkti 19 alusel sisalduma toetuse taotluses.

3) toetuse andmise tingimuste kohaselt on projekteerimisse kaasatud vastava pädevusega

projekteerija, sh arhitekt, kellel on tõendatud kompetentsid, teadmised ja oskused nii „Eesti

2035“ sihtide kui ka Euroopa uue Bauhausi põhimõtetega arvestamiseks. Toetatavate

projektide kavandamisse ja teostamisse on kaasatud pädevad isikud, kellel on vastav erialane

väljaõpe. Ehitus- või põhiprojekti koostamisse on kaasatud arhitektuurivaldkonnas pädev isik.

„Volitatud arhitekt, tase 7“ kutsestandard sõnastab, et vastava kutsetasemega arhitekti töö

eesmärgiks on ühendada kunstilised, tehnoloogilised, tehnilised ja majanduslikud lahendused

tasakaalustatud ruumiliseks terviklahenduseks, mis hõlmab välisruumi, ehitiste arhitektuuri ja

hoonete siseruumi lahendusi ning on projekteerimise ja ehitamise tulemusel valmiva säästva

ja tervikliku elukeskkonna loomise aluseks. Arhitekti kutset omav isik on ka võimeline

mõistma ja vahendama üksikisikute, ühiskondlike gruppide ja ametiasutuste vajadusi seoses

ruumilise planeerimise, arhitektuurse projekteerimise, ehitamise, arhitektuuripärandi

säilitamise ja väärtustamise ning loodusliku tasakaalu hoidmisega. Oma töös lähtub arhitekt

avalikust huvist ning heast planeerimis-, projekteerimis- ja ehitustavast. Seega on taotlusega

esitatava projekti puhul tagatud kooskõla nii „Eesti 2035“ strateegia kui ka Euroopa uue

Bauhausi sihtidega. Euroopa uue Bauhausi põhimõtete rakendamise hindamisel on

abivahendina kasutatav Davosi süsteemi rakendamiseks välja töötatud tööleht23. Projekt

hinnatakse nõudele vastavaks, kui ehitusprojekti arhitektuuri osa koostaja on vähemalt

„Volitatud arhitekt, tase 7“ kutset omav isik ja ehitusprojektis (nt seletuskirjas) on

asjakohaselt selgitatud Euroopa uue Bauhausi sihtidega arvestamist, mis puudutab inimeste

erivajadusi (sh ligipääsetavus ja universaalse disaini põhimõtete rakendamine);

4) projekt ei tohi riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud põhiõiguseid.

Vastavasisulist asjaolu kontrollib rakendusüksus toetuse määruse § 21 punkti 20 alusel toetuse

taotlusest. Taotleja on vastavasisulise kinnituse andmisega taotlusel sellega seotud ning

rakendusüksusel on igal ajal, s.o ka peale toetuse taotluse rahuldamist õigus vastavat nõude

täitmist kontrollida.

Punkti 2 kohase projekti põhjendatuse kui valikukriteeriumi hindamisel lähtub rakendusüksus

asjaolust, kas taotluses ja selle lisadokumentides kajastatud projekt vastab EhS § 4 lõike 3

punktides 1–3 toodud hoone põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide ümberehitamise, mille

23 tööleht, kättesaadav seisuga 27.2.2023

33

tulemusena suureneb hoone energiatõhusus ja paraneb sisekliima, põhimõttele. Vastavat

asjaolu hindab rakendusüksus kogumis nii taotluse lisadokumendiks oleva ehitusprojekti,

toetuse taotluses kajastatud toetatavate tegevuste kui toetuse saaja poolt taotlusega koos

esitatud hinnapakkumuste alusel. Rakendusüksus loeb projekti põhjendatuks juhul, kui

ehitusprojekt vastab eelnimetatud EhSi sättes toodud tegevustele, millest tulenevalt on

võimalik lugeda tegevus rekonstrueerimiseks ning toetuse taotluses kajastatud andmed ja

taotlusega koos esitatud hinnapakkumised võimaldavad asuda põhjendatud seisukohale, et

toetatavaid tegevusi teostatakse kogumis.

Punkti 3 kohase projekti kuluefektiivsuse kui valikukriteeriumi hindamisel lähtub

rakendusüksus toetuse taotluse lisaks olevates hinnapakkumistes ja taotluses kajastatud

eelarvekalkulatsioonides toodust. Toetuse saaja ei esita taotlusega koos ehitustööde

hinnapakkumusi, kuna toetuse saaja ostu läbiviimine ehitustööde tellimiseks toimub

elektroonilises riigihangete registris peale toetuse taotluse kõrvaltingimusega rahuldamist.

Küll aga on toetuse saaja kohustatud märkima toetuse taotluses ka ehitustööde eeldatava

maksumuse, millele rakendusüksus saab hinnangu andmisel tugineda. Ehitustööde eeldatava

maksumuse märgib toetuse taotleja taotlusele, lähtudes korteriühistu üldkoosolekul

otsustatust, vastav korteriühistu üldkoosoleku protokoll on vastavalt toetuse määruse § 21

punktile 13 toetuse taotluse lisadokument. Rakendusüksus loeb projekti kuluefektiivseks

juhul, kui taotlusega koos esitatud hinnapakkumused on nõuetekohaselt võetud (taotleja on

võtnud määrusele vastavalt võrdlevad hinnapakkumused ja taganud seeläbi konkurentsi) ning

taotluses kajastatud ehitustööde eeldatav maksumus ei ole rakendusüksuse praktikale

tuginedes mõistlikult eeldades turuhinnast kõrgem. Kui tegemist on keerukama arhitektuurse

lahendusega või miljööväärtusliku hoonega, on rakendusüksusel õigus lugeda kõnealusele

valikukriteeriumile vastavaks ka selline projekt, mille puhul ei ole keskmist turuhinda

võimalik üheselt tuvastada.

Punkti 4 kohast taotleja suutlikkust projekti ellu viia hindab rakendusüksus läbi tehnilise

konsultandi kaasamise. Taotleja peab vastavalt toetuse määruse § 9 lõikele 1 tagama, et

tehniline konsultant oleks kaasatud vähemalt projekteerimise ostumenetluse ettevalmistusse

kuni vastava menetluse lõpuni ning ehitusprojekti koostamise koordineerimisse, välja arvatud

juhul, kui ehitusprojekt on tellitud enne määruse jõustumist, ja rekonstrueerimistööde

ostumenetluse ettevalmistusse kuni vastava menetluse lõpuni. Tehnilise konsultandi

hinnapakkumused ja eduka pakkujaga sõlmitud leping tuleb vastavalt toetuse määruses

toodule lisada toetuse taotluse lisadokumendiks, millest tulenevalt on rakendusüksusel

võimalik anda hinnang kas taotleja on läbi tehnilise konsultandi kui projekti elluviimises

läbivalt osaleva pädeva isiku kaasamise võimeline piisavalt suutlikult projekti ellu viima.

Rakendusüksus loeb taotleja suutlikuks projekti ellu viima juhul, kui taotleja on taganud

tehnilise konsultandiga sõlmitavas lepingus tehnilise konsultandi kaasamise vähemalt

projekteerimise ostumenetluse ettevalmistusse kuni vastava menetluse lõpuni ning

ehitusprojekti koostamise koordineerimisse, välja arvatud juhul, kui ehitusprojekt on tellitud

enne määruse jõustumist, ja rekonstrueerimistööde ostumenetluse ettevalmistusse kuni

vastava menetluse lõpuni. Käesolevas punktis toodud valikukriteeriumit ei kohaldata

rakendusüksuse poolt juhul, kui määruses esineb erisus, millest tulenevalt ei ole taotleja

kohustatud toetatava projekti elluviimisel tehnilist konsultanti kaasama.

Punkti 5 kohase projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja

sihtidega kui valikukriteeriumi hindamisel lähtub rakendusüksus järgnevast. Toetuse

taotlusega koos esitatud põhiprojekt peab olema koostatud vastavuses kehtivate õigusaktidega

ning selle alusel peab olema võimalik korterelamu rekonstrueerimine, arvestades et

34

rekonstrueerimisena käsitletakse EhS § 4 lõike 3 punktides 1–3 toodud hoone

põhikonstruktsioonide ja tehnosüsteemide ümberehitamist, mille tulemusena suureneb hoone

energiatõhusus ja paraneb sisekliima. Kui põhiprojekti alusel on võimalik korterelamu

rekonstrueerimine, loeb rakendusüksus käesoleva valikukriteeriumi täidetuks, kuna määrusele

vastav korterelamu rekonstrueerimine tagab ühtlasi määruse § 1 punktis 2 toodud strateegia

„Eesti 2035“ sihi „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ alasihile

„Elukeskkond on kvaliteetne“ vastavuse. Ühtlasi tagab korterelamu rekonstrueerimine

eelmises lauses toodud alasihiga seotud mõõdikutele „Elukeskkonnaga rahulolu“,

“Kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides (sh LULUCF sektor) ja

“Ligipääsetavuse näitaja” vastavuse, mille raames edendatakse eesmärkide ja sihttasemete

saavutamiseks regionaalset tasakaalustatust, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi,

ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel.

Toetuse taotluste rahastamiseks ettenähtud eelarve ammendumisel teeb rakendusüksus toetuse

taotluse rahuldamata jätmise otsused, olenemata asjaolust, kas toetuse taotlus või taotleja

vastavad taotlejale ja toetuse taotlusele sätestatud nõuetele ja projekt vastab sätestatud

valikukriteeriumitele. Rakendusüksusel on toetuse taotluste rahastamiseks ettenähtud eelarve

ammendumisel õigus teha toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus, ilma taotleja ja taotluse

nõuetele vastavust sisuliselt kontrollimata ega projekti valikukriteeriumeid hindamata.

Paragrahviga 25 kehtestatakse taotluse rahuldamise või osalise rahuldamise tingimused ja

kord. Regulatsioon tuleneb otseselt ühendmääruse asjakohastest sätetest.

Taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse saamine on tingimuslik.

Lõigetes 2 ja 3 on sätestatud nõutavad tingimused ja nende täitmise tähtaeg.

Lõigete 4–6 kohaselt vormistatakse nõuetekohase kõrvaltingimuse saabumisel sellekohane

kirjalik kinnitus taotluse rahuldamise otsuse juurde, millega loetakse taotluse rahuldamise

otsuses sätestatud toetuse saamise õigus tekkinuks. Juhul, kui on vajalik ka toetuse summa

muutmine, vormistatakse vastav taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsus, millega loetakse

ühtlasi ka kõrvaltingimuse nõuetekohase saabumise suhtes kinnitus antuks. Taotluse

rahuldamise otsuse muutmine on tingimuslik, seda tehakse kui kalendriaasta projektide

rahastamise eelarve võimaldab toetuse summa suurendamist.

Lõike 1 kohaselt võib taotluse osaliselt rahuldada, kui taotluste rahuldamiseks kavandatud või

taotleja enda eelarve ei võimalda taotletud toetuse summat täielikult katta. Sellisel juhul

pakutakse taotlejale võimalus kaaluda, kas ta on nõus ka väiksema toetuse summaga projekti

ellu viima. Taotluse osalise rahuldamise ettepanek võib olla ajendatud ka asjaolust, et mõnda

asjaolu, nt toetuse summat, projekti tegevusi ja tulemusi ei peeta vajalikuks toetada taotluses

nimetatud ulatuses või kujul. Taotluse osalise rahuldamise otsus tehakse taotlejaga eelnevalt

kooskõlastatult, see tähendab, et enne vastava otsuse tegemist antakse taotlejale võimalus

esitada oma seisukohad.

Paragrahvi 26 kohaselt jäetakse taotlus rahuldamata vastavalt ühendmääruse asjakohastele

sätetele.

Paragrahviga 27 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks

tunnistamise tingimused ja kord kooskõlas ühendmääruse asjakohaste nõuetega.

35

Taotluse rahuldamise otsust on võimalik muuta nii EISi kui ka toetuse saaja algatusel.

Lõike 1 kohaselt on EISil õigus taotluse rahuldamise otsuse muutmisel suurendada toetuse

summat rekonstrueerimistööde ja omanikujärelevalve teenuse tellimisel eduka pakkumuse

maksumuse suurenemise võrra võrreldes nende eeldatud maksumusega. Sarnastes meetmetes

läbiviidud toetuse saajate ostude põhjal on selge, et tööde eeldatav maksumus võib jääda

oluliselt alla eduka pakkumuse maksumust. See omakorda pärsib osalemise aktiivsust ning

toetuse lubatud maksimaalse osakaalu kohaldamist.

Samas on toetuse summa suurendamine võimalik tingimuslikult, st juhul, kui toetuse eelarve

seda ei võimalda, puudub alus summa suurendamiseks.

Lõike 2 kohaselt saab taotluse rahuldamise otsust muuta selle kehtivuse ajal. Peale toetuse

viimase osa väljamakset ei ole võimalik enam taotluse rahuldamise otsust muuta. See ei

mõjuta toetuse saaja projektijärgseid kohustusi säilitada dokumente ja esitada aruandeid.

Taotluse rahuldamise otsuse muutmisel peab projektis kavandatu jääma kooskõlla toetuse

andmise tingimuste määrusega vastavalt lõigetele 3–5. EIS peab kavandatut hindama ning

kontrollima muudatuse asjakohasust sätestatud nõuetele. EIS hindab, kas muutunud

asjaoludega projekti on võimalik toetada taotluse rahuldamise otsuses sätestatud määral. EIS

võib keelduda otsuse muutmisest, kui muutunud asjaolude tõttu ei ole projekt kooskõlas

toetuse andmise tingimustega või sama mõjus.

Paragrahvis 28 reguleeritakse rekonstrueerimistööde ja teenuste hankimist kooskõlas

ühendmääruse asjakohaste sätetega.

Lõike 1 kohaselt on toetuse saajal kohustus lähtuda riigihangete registris ostumenetluse

läbiviimisel määruse lisas „Toetuse saaja ostumenetluse tingimused” kehtestatud tingimustest.

Toetuse saaja ostude juhised järgivad RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise

üldpõhimõtteid. Korteriühistud ei ole hankijad RHS-i tähenduses – neile ei kohaldu RHS-s

toodud erisätted ehitustööde riigihangete läbiviimiseks ning toetuse saajatest korteriühistud ei

korralda riigihankeid RHS-i tähenduses, sealjuures ei kohaldu neile RHS muul viisil kui

toetuse määruses, selle lisas ning nende aluseks olevates õigusaktides sätestatud. Kuigi

korteriühistu ei ole riigihankekohustuslane, tuleb tal rekonstrueerimistööde läbiviimisel

järgida RHS §-s 3 sätestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid, sh ostu läbipaistvus ja

kontrollitavus, võrdne kohtlemine ning vältida konkurentsi kahjustavat huvide konflikti.

Korteriühistul tuleb asjakohased tegevused läbi viia riigihangete registri vastavas keskkonnas.

Määruse lisa sisustab ostumenetlusele kohalduvad nõuded RHS § 3 vaates.

Kogu ostuga seotud teabevahetus toetuse saaja ja ettevõtja vahel, sh ostu alusdokumentide

kättesaadavaks tegemine ning pakkumuse, taotluse ja selgituste esitamine, toimub

elektrooniliselt.

Lisa punkti 1.4. kohast teise isiku vahenditele tuginemist käsitletakse sarnaselt RHS §-ga 103.

Lisa punkti 1.6. kohaselt on toetuse saajal õigus peale pakkumuse edukaks tunnistamist

kõrvaldada vastav edukas pakkumus ostust ning võtta järjekorras järgmine edukas pakkuja

ilma uut ostu korraldamata juhul, kui laenuandja ei nõustu algselt edukaks osutunud ettevõtja

projektis osalemisega seonduvalt omafinantseeringuks vajalikku laenu väljastama.

36

Korteriühistute korterelamute renoveerimine on osaliselt finantseeritav EISi poolt

eraldatavatest avalikest vahenditest toetusena ning ülejäänud osa tuleb korteriühistul tagada

omafinantseeringuna (üldjuhul laenuna), mille saamine võib sõltuda laenuandja hinnangust

ehitusettevõtte võimekusele või muudest kaalutlustest, mida ei ole võimalik ostus ette näha.

Käesolevas punktis nimetatud juhul tuleb toetuse saajal teha vastav kirjalik otsus esialgse

edukaks tunnistamise otsuse muutmiseks. Otsuse muutmise otsuses ei tooda detailselt välja

muid laenust keeldumise asjaolusid, vaid viidatakse asjaolule, et otsuse muutmise otsuse on

tinginud projekti elluviimiseks vajaliku omafinantseeringu tagamise vajadus. Toetuse saaja

peab tagama, et vastavast laenuandja tagasisidest on olemas ka vähemalt kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis jälg, nt keeldumist tõendav e-kiri, mille toetuse saaja peab

olema valmis esitama ka EISile(nt hiljemalt kõrvaltingimuste täitmise tõendamisel). Ilma

vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis laenuandja tagasisideta kui tõendita

laenu andmisest keeldumisest ei ole lubatav edukat pakkujat käesolevas punktis nimetatud

asjaoludel muuta.

Lisa punkti 1.8. kohaselt võivad ettevõtjad esitada pakkumuse ühiselt. Sellisel juhul

nimetatakse lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks volitatud esindaja;

spetsiaalse juriidilise isiku moodustamist või muus õiguslikus vormis ühinemist toetuse saaja

nõuda ei saa. Ühispakkujad võivad oma majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja

kutsealase pädevuse tõendamiseks tugineda teiste ühispakkujate vahenditele vastavalt lisa

punktile 1.4. Kõik ühise pakkumuse esitanud pakkujad vastutavad lepingu täitmise eest kogu

lepingu perioodi jooksul solidaarselt.

Lisa punktis 1.9. nimetatud pakkumuste kohandamise funktsioon on riigihangete registri

vastav tehniline funktsioon läbirääkimiste pidamiseks. Läbirääkimisi saab pidada üksnes

hinna üle, kui esialgselt pakutud hind on toetuse saaja jaoks liiga kõrge. Kõik kvalifitseerunud

ja vastavaks tunnistatud pakkujad peavad saama ühesuguse teabe pakkumuse kohendamise

osas hinna vähendamiseks koos selgete juhistega, millised tööd on võimalik pakkumuse

maksumusest eemaldada ja seeläbi uuendatud hinnaga pakkumus esitada. Kogu teabevahetus

peab toimuma riigihangete registris.

Lisa punkti 1.10. kohane ehitustööde detailne ajakava tuleb esitada EISi poolt toetuse saajale

ettenähtud ning toetuse saaja poolt ostus avaldatud vormil ning selle esitamise eesmärk on

tagada mõistliku tähtajaga ehituslepingud. Praktikas on ilmnenud, et toetuse saajad seavad

ehitustöödele ka ise märkimisväärselt lühikesed tähtajad, samuti pakuvad neid tööde

teostajad, ent tegelikult ei ole võimalik sedavõrd lühikese tähtajaga töid teostada ja seega

toetatavaid tegevusi ellu viia. Toetuse saajad on kohustatud ostuteates avaldama ehitustööde

maksimaalse tähtaja ning pakkujad, kes esitavad eelnimetatud tähtajast lähtuva detailse

ajakava, on ajakavas märgitud lõpptähtajaga lepingu täitmisel seotud. Ehituslepingute

muutmine eelnimetatud tähtaja pikendamiseks on lubatav üksnes põhjendatud juhul, kui

selleks esinevad osapooltest sõltumatud asjaolud.

Lisa punktis 2 sätestatud kohustuslikud kõrvaldamise alused sisestatakse elektroonilises

riigihangete registris ostu ette valmistades vastavasse kõrvaldamise aluste alajaotusesse

punktide kaupa ja muid kõrvaldamise aluseid ei kasutata.

Kohustuslike kõrvaldamise aluste sätestamisel on lähtutud toetuse saaja ostu eripärast.

Toetuse saaja ei ole hankija RHS-i mõistes vaid teostab oma ostu riigihangete registri

vahendusel arvestades RHS-i regulatsiooni käesolevas määruses sätestatud ulatuses. RHS-i,

sh ehitustööde tellimise, regulatsiooni järgimise kohustus toetuse saajal puudub. Samuti

37

puudub toetuse saajal õigus ja pädevus kontrollida kõiki RHS §-s 95 sätestatud nõudeid. Lisa

punkti 2.1.1. kohaselt kõrvaldatakse ostust pakkuja, kes on pankrotis või likvideerimisel, kelle

suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus, kelle äritegevus on peatatud või kes

on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt juhul, kui ost

teostatakse kolme aasta jooksul eelnimetatud teo toimepanemisest või aluse esinemisest

arvates, st viide RHS § 95 lõikele 5 ei tähenda, et rakenduks sama paragrahvi lõige 4

tervikuna. Tuleb arvestada, et tegemist on korteriühistutega, kes käesolevate tingimuste alusel

korterelamule rekonstrueerimistööde tegijat otsivad.

Ülalnimetatud toetuse saaja ostu eripärast tulenevalt ei ole RHS-i regulatsiooni valikuline

järgimine vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Riigihankekohustuslase ja -

mittekohustuslase võrdne kohtlemine ei olegi siin kohane; ostutingimuste määruse lisana

kehtestamine tagab jätkuvalt toetuse saajate võrdse kohtlemise.

Kõrvaldamise aluseid kohaldatakse reeglina pakkujale endale. Nõuete kohaldamine

alltöövõtjatele ei esine RHS-s absoluutsena ka riigihankekohustuslastele. Käesoleval juhul on

peetud piisavaks, põhjendatuks ja kontrollitavaks kohaldada toetuse saajale vaid lisa punktis

2.3.2. sätestatud nõuet.

Lisa punkt 2.2. näeb ette võimaluse pakkujal oma usaldusväärsus taastada ja lisa punkti 2.1.2.

kohane maksu või makse võlg tasuda või ajatada. RHS §-s 97 sätestatud võimalustest on

käesoleva tingimustega lubatud heastamine vaid maksu või makse võla puhul. RHS § 95 lõike

1 punktides 1–3 ja 5 sätestatud aluste puudumise kohta esitab pakkuja kinnituse ehk lisa

punkti 1.1. vormikohase karistusregistri väljavõtte. Nõuete sätestamisel on lähtutud

korteriühistu kui toetuse saaja ostu korraldaja pädevusest ja võimekusest tõendeid ja nende

piisavust hinnata.

Kõrvaldamise aluse puudumist, sh maksejõuetuse ja likvideerimismenetluse andmeid

kontrollitakse toetuse saaja poolt avalikest registritest, pakkumuse esitamisega loetakse antuks

pakkuja kinnitus, et tema suhtes ei ole vastavaid menetlusi alustatud. Juhul, kui esitatakse

ühine pakkumus, tuleb vastavad tõendid maksu ja maksete võlgnevuste puudumise kohta

esitada iga ühispakkuja kohta. Toetuse saajal on õigus anda enne toetuse saaja ostust

kõrvaldamist pakkujale võimalus võla tasumiseks või ajatamiseks. Isikut ei kõrvaldata toetuse

saaja ostust, kui ta on kümne kalendripäeva jooksul vastava teate saamisest arvates võla

tasunud või ajatanud. Juhul, kui pakkuja suhtes on algatatud maksejõuetus või

likvideerimismenetlus, annab toetuse saajal pakkujale kümne kalendripäevase tähtaja

tõendamaks, et maksejõuetusmenetlus lõppeb ilma pankrotti välja kuulutamata või ettevõtet ei

likvideerita. Juhul, kui pakkuja ei pea võimalikuks asjakohase tõendi esitamist, kuulub

pakkuja edasisest menetlusest kõrvaldamisele.

Juhul, kui punkti 2.3.2. alusel esitatud Maksu- ja Tolliameti tõendist selgub, et alltöövõtjal

(või ka pakkujatel endil) ei ole vastav töötasu maksmise nõue täidetud, ei ole lubatav peale

pakkumuse esitamise tähtaega vastavat isikut, sh alltöövõtjat, enam vahetada. Kõnealuses

punktis toodud nõudele mittevastavuse korral kuulub pakkumus edasisest menetlusest

kõrvaldamisele. Töötasu nõuet kontrollitakse konkreetse Maksu- ja Tolliameti tõendi alusel;

selle esitavad pakkujad (vastav juhis24).

24 https://www.emta.ee/ariklient/registreerimine-ettevotlus/paringud-toendid/toendite-taotlemine#keskmise-

tootasu-toend, kättesaadav seisuga 19.01.2023

38

Lisa punktis 3 sätestatud kohustuslikud kvalifitseerimise tingimused sisestatakse riigihangete

registris ostu ette valmistades vastavasse alajaotusesse. Kõiki punkti 3 alapunktides nimetatud

tingimusi tuleb toetuse saaja ostus alati koos kasutada. Lisaks on toetuse saajal võimalik

valida täiendavaid kvalifitseerimise tingimusi punktis 4 sätestatute hulgast. Muid

kvalifitseerimise tingimusi toetuse saaja ostus ei kasutata.

Korterelamute rekonstrueerimist rahastatakse avalikest vahenditest, seega on oluline

nõuetekohase ja eesmärgile vastava tulemuse saavutamiseks sätestada tingimused, mis

tagavad pädeva rekonstrueerimistööde teostaja.

Lisa punkti 3.1. kohast pakkuja käivet võib küsida kuni kolme viimase majandusaasta kohta,

st võib küsida ka ühe või kahe majandusaasta kohta, kuid käivet peab alati küsima. Nõude

seadmisel peab arvestama, et aastane käibenõue ei või olla suurem, kui sõlmitava lepingu

kahekordne eeldatav maksumus. Pakkuja käivet on võimalik kontrollida äriregistrist võttes

välja vastava majandusaasta aruande. Juhul, kui pakkuja majandusaasta aruanne ei ole

äriregistris kättesaadav, tuleb pakkujal tõendada oma käivet muus kirjalikus vormis, esitades

ka õigusaktidest tuleneva ja pakkujast sõltumatu põhjuse, millest tulenevalt ei ole

majandusaasta aruanne äriregistris avaldatud.

Lisa punkti 3.2. kohaseks samaväärseks ehitustööks loetakse ostu objektiks oleva hoonega

võrdse või suurema suletud netopinnaga sisekliima tagamisega hoone (korterelamu, büroo,

kool, lasteaed jms) või hoonete kompleksi ehitustööde või rekonstrueerimistööde teostamist

peatöövõtjana, mille puhul on teostatud kogu hoone mahus mh vähemalt järgnevad

ehitustööd: hoone kande- ja välispiirete ehitamine või rekonstrueerimine, avatäidete

paigaldamine või rekonstrueerimine, uue soojustagastusega sundventilatsiooni rajamine,

küttesüsteemi rajamine või rekonstrueerimine.

Nõuda võib ühe ehitustöö lepingu maksumust maksimaalselt selles määras, mis on toetuse

saaja enda sõlmitava lepingu ühekordne eeldatav maksumus.

Lisa punktis 3.3. sätestatakse pädevusnõuded pakkuja meeskonnale. Juhul kui ettevõtja ei

suuda iseseisvalt täita kvalifitseerimise tingimusi, on tal õigus tugineda teise isiku (nt

ühispakkuja) näitajatele vastavalt lisa punktile 1.5., sel juhul tuleb esitada selle isiku, kelle

näitajatele tuginetakse, allkirjastatud kinnitus, et ta osaleb vastavas osas lepingu täitmises.

Meeskonnaliikmete pädevuse kontrolli on võimalik teha ka Kutsekoja kodulehel ning

majandustegevuse registrist. Rekonstrueerimistööde elluviimiseks vajalike pädevate isikute

arv on toetuse saaja otsustada olenevalt teostatavate rekonstrueerimistööde mahust.

Minimaalselt on vaja kahte isikut: üldehituse vastutav spetsialist ja eritööde (küte ja

ventilatsioon) vastutav spetsialist. Pädevuse olemasolul võib üks ja sama isik täita ka mitut

rolli.

Majandustegevuse registri registreeringu nõue tuleneb asjaolust, et toetuse saajad

finantseerivad rekonstrueerimistöid reeglina läbi krediidi- või finantseerimisasutuse, kes

vastava nõude renoveerimislaenu väljastamise eeldusena kehtestanud on.

Lisa punktis 3.9. sätestatud samaväärseks dokumendiks loetakse sõltumatu audiitorbüroo või

akrediteeritud sertifitseerija kinnitust selle kohta, et pakkuja ettevõttes on ehitustööde

tegevusvaldkonnas rakendatud kvaliteedijuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO

9001 standardis ja keskkonnajuhtimissüsteem, mis vastab vähemalt EVS-EN ISO 14001

standardis, või samaväärsetes dokumentides sätestatud tingimustele. Nimetatud nõude

39

sätestamisel tuleb arvestada, et akrediteeritud juhtimissertifikaate uuendatakse ajas, sh

lisandub turule ettevõtjaid, kes neid omavad.

Juhul, kui toetuse saaja ostu maht (olenevalt rekonstrueerimistööde mahust) on väike, võiks

toetuse saaja täiendavalt kaaluda vastava kriteeriumi kasutamise vajadust (punkt 4.1.) kuna

mõistlikult võib eeldada, et antud tingimuse sätestamisel võib selline ost pakkujate puuduva

huvi tõttu ebaõnnestuda. Tingimus on nähtud toetuse saajatele ette kui võimalus, kuid seda ei

ole kohustuslik väikesemahulise ostu korral kasutada.

ISO sertifikaatide olemasolu annab täiendava kindluse ehitustööde teostaja võimekusest

tagada kvaliteetne teenus. Nõudele vastavust kinnitab pakkuja asjakohasel juhul pakkumuse

koosseisus.

Lisa punktis 4.2. sätestatakse pakkumuse tagatise küsimise võimalus. Tagatis esitatakse

krediidi- või finantseerimisasutuse või kindlustusandja garantiina või rahasumma

deponeerimisena toetuse saaja arvelduskontole vastavalt ostu alusdokumentides sätestatule

mitte suuremas summas kui 1% lepingu eeldatavast maksumusest. Pakkumuse tagatist tuleb

nõuda kõikidelt pakkujatelt ühesuguses summas.

Lisa punkti 4.3. kohaseks samaväärseks hooneks loetakse ostu objektiks oleva hoonega

võrdset või suurema suletud netopinnaga sisekliima tagamisega hoonet, mille

rekonstrueerimisel või püstitamisel on kasutatud eeltoodetud elemente.

Lisa punktis 6 on sätestatud hindamiskriteeriume võib toetuse saaja omavahel kombineerida,

kuid seda eeldusel, et ühegi hindamiskriteeriumi suhteline osakaal ei ületa toodud määra, v.a

pakkumuse maksumuse hindamiskriteerium, kuna viimane võib olla ka ainus

hindamiskriteerium, andes 100% punktisummast.

Hindepunktid summeeritakse. Suurima punktisumma saanud pakkumus saab 10 punkti, teised

proportsionaalselt vähem arvestades valemit pakkumuse summeeritud punktisumma jagatud

kõrgeima pakkumuse punktisummaga korrutatud kümnega . Näide:

Iga alajaotuse eest saab pakkuja 10 punkti ehk vastavalt 10+10+10+10+10+10+10+10 punkti

on 80 punkti, mis teiseneb, arvestades et kriteerium on 10% 10 punktiks (riigihangete register

arvutab selle automaatselt kui punktid sisse kanda hindamise alajaotuses). Teine pakkumus

saab nt järgnevad punktid: 10+10+5+5+10+10+5+10 punkti on 65 punkti. Arvutuskäik: 65

jagatud 80 korrutatud 10 on vastavalt 8 punkti (ilma komakohtadeta).

Lõike 2 kohaselt on meetme raames lubatud ühise ostumenetluse läbiviimine. Eelnimetatud

juhul korraldavad korteriühistud ühise rekonstrueerimistööde ostu (volitades ühe enda hulgast

riigihangete registris vastavat protseduuri toetuse saaja ostuna läbi viima), lähtudes üksnes

eelnimetatud, toetuse määruse lisas toodud kõrvaldamise alustest, kvalifitseerimise- ja

vastavustingimustest ja hindamiskriteeriumitest. Pakkumusest peab olema üheselt tuletatav

iga korterelamu rekonstrueerimistööde maksumus, samuti esitatakse ühise ostu korral kõigi

korterelamute kohta määruse lisa punktis 1.10 nimetatud ehitustööde ajakava. Edukas

pakkumus on nimetatud juhul pakkumus, milles toodud korterelamute summeeritud

maksumus on madalaim.

Lõike 3 kohaselt on meetme raames lubatud ehitus- ja projekteerimisostu läbiviimine. Ostu

läbiviimisel lähtutakse määruse lisas kehtestatud tingimustest.

40

Ühisostu ja ehitus- ja projekteerimisostu lubamine meetme raames võimaldab eeldatavalt

toetuse saajatel asjakohaseid kulusid optimeerida ja suurematel ehitusettevõtjatel

rekonstrueerimisturule siseneda.

Lõikes 4 sätestatakse sõnaselgelt põhimõte, mille kohaselt rekonstrueerimistööde teostajaga

sõlmitava lepingu täitmiseks tuleb anda mõistlik tähtaeg. Säte annab aluse EISile kontrollida,

kas lepingu täitmise tähtaja määramisega on kaldutud kõrvale RHS § 3 põhimõtetest ehk kas

tegemist võib olla suunatud ostuga läbi ebamõistlikult lühikese tähtaja andmise. Sarnaste

meetmete praktikas on ette tulnud juhtumeid, kus tervikliku rekonstrueerimise tööde

teostamiseks on kokku lepitud nt 3- või 5-kuune tähtaeg. See ei ole tööde mahtu arvestades

eluliselt reaalselt täidetav kokkulepe.

Lõikes 5 reguleeritakse riigihangete registri väliselt rekonstrueerimistööde ja teenuste

hankimist.

Kui ostu eeldatav abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on 60 000 eurost väiksem, ei ole

toetuse saajal riigihangete registri kasutamise kohustust. Sellisel juhul tuleb toetuse saajal

tagada, et hinnapäringud ja saadud pakkumused on tehtud vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ning kogu ostumenetlust puudutav teabevahetus on säilitatud

dokumentide säilitamistähtaja lõpuni. Pakkumuse esitamise ettepanek tuleb esitada

võimalikult paljudele, arvestades võimalike pakkujate rohkust, kuid vähemalt kahele, välja

arvatud juhul kui kavandatava ostu turul ei ole samas valdkonnas ettevõtjate paljusust. Mitme

nõuetekohase võrreldava pakkumuse saamise puhul kohaldatakse teatud ostumenetluse

rikkumiste korral soodsamat finantskorrektsiooni määra.

Sätestatud lisatingimuste kohaselt tuleb ostumenetluse läbiviimisel kasutada EISi kodulehel

sätestatud vorme ja tingimusi. Nõude eesmärgiks on tagada ostude tegemisel juhindumine

ühtlastest halduse- ja finantsjuhtimise põhimõtetest. Sealjuures on oluline, et kulutused

oleksid soodsad ehk kulutõhusad, pakkujaid koheldakse võrdselt ja mittediskrimineerivalt

ning ostumenetlus on läbipaistev.

Paragrahvidega 29–32 kehtestatakse toetuse maksmise üld ja -eritingimused, sh maksetaotluse

menetluse peatamise ja toetuse maksmisest keeldumise kord. Regulatsioon on vastavuses

ühendmääruse asjakohaste sätetega.

Regulatsioon võimaldab toetuse makse tegemist otse müüjale või töövõtjale, sh alltöövõtjale.

Kui toetuse saaja on abikõlbliku kulu omafinantseeringu ulatuses juba tasunud, peab müüja

või töövõtja, kelle arve suhtes ülekanne tehakse, olema andnud kinnituse, et ta on teadlik, et

arve tasub osaliselt EIS. Toetuse ülekanne otse müüjale või töövõtjale ei tähenda toetuse saaja

kohustuste üleminekut EISile ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude

loovutanud müüjale või töövõtjale. Väljamakse võib teha müüjale ja toetuse saajale üksnes

tingimusel, kui EIS suudab teha väljamakse märgitud tähtajaks. Seega EIS peab hindama, kas

ta jõuab väljamakse teha arve või lepingulise rahalise kohustuse tasumise tähtajaks. Kui EISil

tekib selles kahtlusi, siis peab ta toetuse saajat sellest teavitama.

Paragrahvi 29 lõigete 3 ja 4 kohaselt makstakse toetust kuni kümne maksena. Investeeringu

suurust ja ettevõtja rahavoogude sujuvust arvestades on põhjendatud sätestada mitme

maksetaotluse esitamise võimalus. Osalise makse taotluse esitamine on toetuse saaja õigus,

mitte kohustus ning selle esitamise vajadus tuleneb eelkõige rekonstrueerimistööde teostajaga

41

sõlmitud lepingust. Toetuse saaja võib esitada ka vaid ühe osalise makse taotluse või ainult

lõppmakse taotluse.

Samuti sätestatakse toetuse osaliste maksete minimaalne suurus ehk osaline makse ei või olla

väiksem kui 10% projekti abikõlblikest kuludest. Sätte eesmärgiks on eelkõige liigse

halduskoormuse, kus EIS peab tegelema väikeste väljamaksetega, vältimine.

Lõigete 5 ja 6 kohaselt on toetuse saajal, kelle projekt hõlmab eeltoodetud elementide

rekonstrueerimisel kasutamist, õigus esitada esimene maksetaotlus, kui akteeritud on

ehitusprojekt või vähemalt 5%, teine maksetaotlus, kui akteeritud on vähemalt 30% ja kolmas

maksetaotlus, kui akteeritud on vähemalt 90% rekonstrueerimistööde kogumahust

arvestusega, et lõppmakse on vähemalt 5% rekonstrueerimistööde kogumaksumusest.

Maksetaotlusele lisatakse dokumendid, mis tehtut tõendavad. Osalise makse taotluse

esitamine on toetuse saaja õigus, mitte kohustus ning selle esitamise vajadus tuleneb eelkõige

rekonstrueerimistööde teostajaga sõlmitud lepingust. Lõppmakse osakaalu arvestades võib

toetuse saaja esitada vaid ühe osalise makse taotluse, kui akteeritud on nt 95%

rekonstrueerimistööde mahust, või ainult lõppmakse taotluse.

Regulatsioon on üle võetud määrusest nr 51 kui end praktikas õigustanud maksete tegemise

kord elemendipõhises hoonete rekonstrueerimises.

Lõike 7 kohaselt lisatakse maksetaotlusele dokumendid, mis tehtud kulusid tõendavad.

Lõikes 8 sätestatakse lõppmakse taotluse esitamise lõpptähtaeg. Tähtaja määramisel on

lähtutud ühendmääruse § 26 lõikes 1 sätestatud toetuse maksmise lõpptähtajast (31.03.2030.

a).

Paragrahvi 30 sätestatakse toetuse maksmise eritingimused ehk toetuse maksmise tingimused

lihtsustatud kulude arvestuse alusel. Kuni 200 000-eurose projekti kogukulude korral

määratakse kindlasummalise makse toetuse saaja poolt taotluses esitatud kulude eelarve ja

taotluse rahuldamise otsuse alusel. Kavandatavaid kulusid ja nende maksumust hindab

rakendusüksus enne taotluse suhtes otsuse tegemist, arvestades kulu abikõlblikkuse

üldtingimusi, sh kulud peavad olema põhjendatud. Lihtsustatud kulude alusel abikõlblike

kulude määratlemisel ja toetuse määramisel jälgitakse, kas kavandatud kulude eelarve on

optimaalne, mis võib hõlmata võrreldavate hinnapäringute või pakkumuste alusel eelarve

asjakohasuse hindamist. Kui kindlasummalise makse suuruse aluseks olevad eeldatavad

abikõlblikud kulud või nende eelarve või taotletav toetuse summa ei ole põhjendatud, teeb

rakendusüksus taotluse või projekti muutmise ettepaneku. Kui taotleja ei muuda taotlust, teeb

rakendusüksus sõltuvalt asjaoludest taotluse osalise rahuldamise otsuse, määrates otsuses

kindlasummalise makse suuruses, mis on tema arvates asjakohane, või jätab taotluse

rahuldamata.

Paragrahvi 31 kohaselt tuleb lisaks asjakohastele arvetele, kinnitustele ja aktidele lisada

maksetaotlusele standardi EVS-EN 12599 metoodikale või samaväärsele metoodikale vastav

ventilatsioonisüsteemide õhuvooluhulkade mõõdistamise protokoll, standardi EVS-EN ISO

16032 metoodikale või samaväärsele metoodikale vastav tehnosüsteemide mürataseme

mõõdistamise protokoll ning küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll, samuti gaasipaigaldise

audit. Nimetatud mõõdistusprotokollide ja auditit teostaval ettevõttel peab olema vastava

tegevuse akrediteering.

42

Küttesüsteem tuleb tasakaalustada ja küttesüsteemi tasakaalustamise protokoll tuleb esitada ka

juhul, kui keskküttesüsteem oli eelnevalt rekonstrueeritud ja rekonstrueerimistoetuse raames

teostatud töödega küttesüsteemi ei uuendatud. Rõhust sõltumatute radiaatorventiilide

(dünaamiliste ventiilide) kasutamisel tuleb küttesüsteemi tasakaalustuse protokollis välja tuua

soojussõlmest kaugeimate ventiilide vajaliku vabarõhu olemasolu.

Toetus makstakse välja pärast maksmise aluseks olevate tingimuste ja kohustuste täitmise

kontrollimist. Toetus makstakse välja tekkinud ja tasutud kulude alusel. EIS kontrollib

maksetaotluse aluseks olevate kulude vastavust abikõlblikkuse tingimustele, sh toetuse saaja

kohustuste täitmist, nõutud teabe ja dokumentide alusel. Vajadusel viib EIS läbi paikvaatluse.

Paragrahvi 32 kohaselt võib EIS lisaks ühendmääruse asjakohastele sätetele jätta toetuse

osaliselt või täielikult välja maksmata, kui toetuse saaja on jätnud esitamata ekspertiisi.

Rekonstrueerimistöid tuleb teostada ehitusprojekti alusel, mille vastavus põhiprojektile

kehtestatud nõuetele on kontrollitud ja tõendatud.

Paragrahviga 33 kehtestatakse toetuse kasutamise aruande esitamise tähtaeg ja aruande sisu.

Lõike 3 kohaselt peab toetuse saaja kalendriaasta möödudes pärast projekti lõppemist tellima

vastava kalendriaasta mõõdetud tarbimisandmete baasil koostatud energiamärgise ja esitama

selle hiljemalt ühe kuu möödudes antud kalendriaasta lõppemisest.

Paragrahviga 34 kehtestatakse toetuse saaja kohustused.

Punkti 1 kohaselt juhul, kui ehitusprojekti ei esitata taotluse lisadokumendina ehitusprojekti ja

rekonstrueerimistööde hilisema koos hankimise tõttu, tuleb see esitada EISile

kooskõlastamiseks enne rekonstrueerimistöödega alustamist.

Rakendusüksuse ülesandeks on muuhulgas toetuse andmise või mitteandmise otsustamine, sh

toetuse maksmise eelduste täidetuse kontrollimine.

Punkti 2 kohaselt tuleb juhul, kui ehitusprojektis tehakse muudatusi, mille puhul muudatuse

ulatusest, iseloomust või mahust tulenevalt ei pea esitama uut ehitusteatist, kooskõlastada

vastavad muudatused EISiga enne tööde teostamist.

Punktide 4 ja 5 kohaselt peab rekonstrueerimistööde läbiviijaga sõlmitav leping sätestama

tööde garantii tähtajaks viis aastat. Lisaks garantiile tuleb tehnosüsteemide hooldamiseks

sõlmida hooldusleping vähemalt viieks aastaks pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise

kuupäeva. Nõude täitmise eest vastutab taotleja ning EISil on õigus paikvaatluse teostamisel

kontrollida vastavate lepingute kehtivust.

Punktis 7 sätestatakse projekti kestusnõue. Kestusnõue tähendab sisuliselt, et toetuse abil

rekonstrueeritud korterelamut peab 5 aastat pärast projekti lõppmakset säilitama ja kasutama

sihipäraselt. Kestusnõude tagamise kohustus peab olema arusaadav taotlejale juba taotlemisel,

samuti see, kuidas selle nõude täitmist hinnatakse (toetuse saaja kohustuste täitmise kontrolli

kaudu), tõendamaks suutlikkust hoida projekti tulemusi sihipäraselt töös. Viie aasta pikkune

kestuse nõue on meie hinnangul antud suurema ja kestvama investeeringu puhul igati

asjakohane.

Paragrahvis 35 sätestatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemised alused.

43

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas CPRi, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2020/852,

millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust

(EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) ja määrusega (EL) 2021/1058, mis

käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk

60–93).

4. Määruse mõjud

Enne 2000. aastat ehitatud korterelamud moodustavad 2/3 elamufondist ning vajavad oma

seisukorra tõttu investeeringuid rekonstrueerimiseks ja energiatõhusamaks muutmiseks.

Elamute rekonstrueerimise toetamisega saab riik oluliselt kaasa aidata komplekssele

renoveerimistegevusele ning elamufondi jätkusuutlikkuse ja energiatõhususe kasvule. Oluline

on, et lisaks piirete rekonstrueerimisele uuendatakse ka hoone tehnosüsteemid, tagades

parema tulemuse tervisliku ja energiatõhusa elukeskkonna loomisel ning pikendades oluliselt

elamute eluiga.

Rekonstrueerimise toetamine on oluline eluasemefondi ülalpidamise kulude vähendamise

seisukohast, samuti aitab kaasa keskkonnahoidliku eluviisi propageerimisele. Koos

energiatõhususe kasvuga väheneb kodumajapidamiste energiatarbimine ning sellest tulenev

negatiivne keskkonnamõju.

Toetuse saamise üks eeltingimusi on energiasäästu tagamine rekonstrueeritavates hoonetes,

mistõttu on toetuse andmise tegevustel ka väga otsene mõju kasvuhoonegaaside heitkoguste

vähendamisele. Mida suurem on rekonstrueerimisprojekti põhjal energiasäästupotentsiaal

ning mida ambitsioonikam tervikliku rekonstrueerimise projekt ette võetakse, seda suurem

on ka projekti võimalik toetuse määr.

Vastavalt Eesti energiamajanduse arengukava ettevalmistuse raames tehtud hoonete

energiapotentsiaali uuringule on Eesti hoonete tehniline energiasäästupotentsiaal 80%

hoonefondi praegusest energiakasutusest. Seejuures on soojusenergia tehniline

säästupotentsiaal ülisuur – 9,3 TWh/a ning elektrienergia säästupotentsiaal on pea

nullilähedane – 0,2 TWh/a. Hoonete tehniline energiasäästupotentsiaal ca 10 TWh/a

moodustab pea kolmandiku summaarsest energia lõpptarbimisest (33–34 TWh/a) Eestis.

Lokaalse taastuvenergia tootmisseadme kasutamine toob kaasa toetuse saaja püsikulude

alanemise kuna päikesest toodetud elektri eest, mida ise ära tarbitakse, ei pea maksma

võrgutasusid, aktsiisi ega käibemaksu.

Elamute tervikliku rekonstrueerimise näol on tegemist suurima kokkuhoiu potentsiaaliga

energiakasutuse vähendamisel. Ilmselt mitte ükski EL riik ei suudaks saavutada

kliimapoliitika strateegilisi eesmärke ilma elamute rekonstrueerimise toetamiseta ja sellega

kaasnevalt hoonefondi energiakasutust langustrendi pööramiseta. Elamufondi

rekonstrueerimisega on võimalik vähendada hoonete kütteenergia vajadust kuni 50% ja

saavutada sellega imporditavate fossiilkütuste mahu vähenemine ja CO2 emissiooni

vähenemine, samuti elukeskkonna kvaliteedi parendamine kui ka eluasemefondi

ülalpidamiskulude vähendamine.

44

Kuna korterelamute rekonstrueerimise toetust on võimalik taotleda kõikides Eesti

piirkondades, siis on kõikidel Eesti korterelamutes elavatel elanikel võrdsed võimalused

oma eluasemepindade seisukorra parendamiseks. See tagab ka erinevate piirkondade

kestliku ja ühtlase arengu. Toetuse osakaalu diferentseerimisel parema ja halvema

konjunktuuriga piirkondades on positiivne mõju ühtlase regionaalse arengu tagamisel.

Aastatel 2010–2017 korterelamute rekonstrueerimistoetuse meetmes oli üle Eesti ühtlane

toetuse osakaal. Meetme tulemuste uuringu („Korterelamute renoveerimistoetuste meetme

arendus“ Tartu Regiooni Energiaagentuur. 2018) peamine järeldus oli, et toetus jagunes

piirkonniti ebaühtlaselt. Suurem osa toetustest kasutati Tallinnas ja Tartus. Tasakaalustatud

regionaalse arengu parema tagamise lahendusena pakuti toetuste diferentseerimist

piirkondade kinnisvaraväärtuse alusel. Sellest tulenevalt rakendati alates 2019. aasta

toetusmeetmest toetuse määra piirkondlikku diferentseerimist: kõrgeima kinnisvara

väärtusega piirkondades (Tallinn ja Tartu) toetus 30%, teistes keskustes 40% ja madala

kinnisvara väärtusega piirkondades 50%. Ka Eesti Inimarengu Aruanne on välja toonud, et

eluasemeturu olukord väikelinnades ja pealinnas on erinev. Väikelinnade ja maapiirkondade

eluasemete olukord on kehvem.

Harjumaal (sh Tallinn) ja Tartumaal (sh Tartu linn) on võrreldes teiste regioonidega arvuliselt

rohkem korterelamuid. Seega Harju- ja Tartumaa suurem taotlejate arv on põhjendatud tulem.

Erandina ei ole Ida-Virumaa taotlejate arv vastanud maakonna korterelamute hulka

arvestavale proportsioonile.

2015-2017

2019-2020

Harjumaa (v.a Tallinn) 56 14%

Harjumaa (v.a Tallinn) 37 13%

Tallinn 68 17%

Tallinn 29 10%

Tartumaa (v.a Tartu) 25 6%

Tartumaa (v.a Tartu) 19 7%

Tartu 68 17%

Tartu 35 12%

Lääne-Virumaa 63 16%

Lääne-Virumaa 51 18%

Viljandimaa 25 6%

Viljandimaa 24 9%

Valgamaa 15 4%

Valgamaa 7 2%

Raplamaa 16 4%

Raplamaa 16 6%

Pärnumaa 14 4%

Pärnumaa 17 6%

Saaremaa 10 3%

Saaremaa 10 4%

Põlvamaa 11 3%

Põlvamaa 13 5%

Jõgevamaa 6 2%

Jõgevamaa 10 4%

Võrumaa 6 2%

Võrumaa 5 2%

Läänemaa 5 1%

Läänemaa 0 0%

Järvamaa 4 1%

Järvamaa 4 1%

Ida-Virumaa 2 1%

Ida-Virumaa 1 0%

Hiiumaa 0 0%

Hiiumaa 3 1%

394

281

Perioodil 2017–2020 eraldas KredEx kokku 405 toetust, mille keskmine suurus on ca 289

000 eurot. Kõige rohkem on toetust saanud Harjumaa, Tartumaa ja Lääne-Virumaa

korteriühistud, kuid Lääne-Virumaa eristub teistest maakondadest selle poolest, et seal sai

toetust 4,9% kõikidest äriregistris registreeritud korteriühistutest, mis on Eesti kõrgeim

näitaja, ning teistes maakondades ei ületa see number 2,9%. Peale regionaalset toetusmäära

45

diferentseerimist 2019. aastal on Tallinna ja Tartu taotlejate osakaal toetusmeetmes

vähenenud.

08.02.2018. a valitsuskabineti nõupidamisel tehtud protokollilise otsusega on valdkonna eest

vastutavale ministrile tehtud ülesandeks uute elamumajanduse toetusmeetmete

väljatöötamise ning olemasolevate meetmete muutmise käigus näha ette lahendused, mis

arvestavad Eesti eri piirkondade eluasemeturu olukorda ja erisusi, et soodustada

elamumajanduse toetuste jõudmist kõikidesse Eesti piirkondadesse.

Kui pikaajaliseks eesmärgiks on kogu hoonefondi energiatõhusaks rekonstrueerimine või

sellele võimalikult lähedane tulemus, siis peab see toimuma võimalikult laiapõhjaliselt ja

ühtlaselt üle riigi, mida on võimalik saavutada vaid toetusmeetmete kujundamisel

turutõrgetega arvestades ja rekonstrueerimiste elluviimise võimekuslünki tasakaalustades.

Seejuures on oluline, et kui rekonstrueerimistöid viiakse ellu regionaalselt ebaühtlaselt, on

sellel mitmeid negatiivseid tagajärgi, sh vähene nõuetekohaselt rekonstrueeritud hoonete

hulk ja üldine hoonete kehv seisukord väljaspool suuri linnapiirkondi tingib hoonete

statistilises tehinguhindade võrdluses piirkondade vaheliste hinnaerinevuste suurenemise,

mis omakorda hoiab all elamute väärtust (sh tagatisväärtust) võrreldes suurte

linnapiirkondadega, ning rekonstrueerimisest, sh toetuse arvelt saadav vara väärtuse kasv

realiseerub enim juba niigi kõrgema kinnisvarahinnaga piirkondades, suurendades

piirkondlikke erinevusi omanike netovara väärtuses veelgi.

Väga madala kinnisvara väärtusega piirkondades, kus tervikliku rekonstrueerimise

korteriühistu poolne rahastamine on ka 50% toetuse puhul keeruline, oleme 2023. aastal

planeerimas täiendavat meedet, kus toetuse abil on võimalik teostada ka osalist

rekonstrueerimist, mille puhul tehakse üksikuid töid (katuse vahetus ja soojustamine,

fassaadi soojustamine, küttesüsteemi vahetus jms), lisaks on ressursse suunatud ja ka

edaspidi suunatakse regioonides täiendavate teavitus- ja nõustamistegevuste läbiviimisse.

Eelkõige jälgitakse täiendavate meetmetega koosmõjus rekonstrueerimistoetuste

taotlemisaktiivsust ja jagunemist Ida-Virumaa puhul, kuhu seni on

rekonstrueerimistoetustest jõudnud ebaproportsionaalselt väike osa. Tulemusi võetakse

arvesse toetusmeetme tingimuste muutmisel ja täiendavate tugimeetmete mõju

analüüsimisel.

Korterelamute rekonstrueerimise toetus ei mõjuta oluliselt elanike võrdseid võimalusi ega

soodusta mõnd korterelamus elavat elanikugruppi oluliselt võrreldes teistega. Mõju on

olemas, kui rekonstrueerimistööde elluviimisel parandatakse ka elamute ligipääsetavust. See

loob puuetega inimestele soodsamad tingimused hoonetesse ligipääsemisel.

Toetust antakse lähtudes korteriühistu nõuetele ja eeltingimuste täitmise vastavusest,

korteriühistu elanike sooline, vanuseline jms kuuluvus ei mõjuta otse korteriühistu kui

taotleja ja toetuse saaja tingimustele vastamist. Toetuse andmise tingimused laienevad

kõikidele taotlejatele ühetaoliselt.

Rahastatavad tegevused on kooskõlas EL põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja

puuetega inimeste konventsiooni väärtustega.

Riiklikku toetust ei saa käsitleda pelgalt eelarvelise kuluna. Riigi poolt vaadatuna on see

parim võimalik investeering tulevikku, kuna seeläbi on võimalik kujundada põlvkondadele

46

parem ning kvaliteetsem elukeskkond. Kaudselt aitab see parandada sotsiaal-majanduslikku

keskkonda ja suunata töö- ja elukohavalikuid.

Määruse rakendamisega ei kaasne olulist mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele,

sotsiaalvaldkonnale ega riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste korraldusele.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid lisakulusid ega -tulusid ega täiendavaid

tegevusi kohaliku omavalitsuse üksustele ega riigile.

Meetme rahastamiseks on ette nähtud ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest perioodiks

2021–2027 EL toetust 330,9 mln eurot. Euroopa Liidu toetuse osakaal on 40% ja toetusele

lisandub toetuse saaja omafinantseering. 2023. aastaks kavandatav Euroopa Liidu toetuse

eelarve on kuni 80 mln eurot, millele lisandub riiklik kaasfinantseering 0 eurot ning toetuse

saaja omafinantseering.

Meede on olemuselt suuresti isetasuv, st toetusteks eraldatavad vahendid laekuvad

maksutuluna riigieelarvesse kas samal või järgmisel eelarveaastal pärast toetusmeetmes otsuse

tegemist (seejuures toetuse väljamaksed toimuvad peale tööde teostamist ehk sisuliselt

samaaegselt maksutulude laekumisega).

Erasektori tulud koosnevad energiasäästust ja kinnisvara väärtuse tõusust.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja huvigruppide kaasamine ning avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi vahendusel teistkordselt Rahandusministeeriumile,

Keskkonnaministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele

kooskõlastamiseks.

Eelnõu kooskõlastati märkustega. Nendega arvestamine või arvestamata jätmise põhjendus on

lisatud märkuste ja ettepanekute tabelisse.

Eelnõu esitati esimest korda 2.11.2022. a. eelnõude infosüsteemi vahendusel

Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile,

Sotsiaalministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele kooskõlastamiseks ning Eesti

Korteriühistute Liidule, Eesti Omanike Keskliidule, Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidule,

Eesti Kinnisvarafirmade Liidule, Eesti Ehitusettevõtjate Liidule, Eesti

Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule, Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendusele

ja Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingule arvamuse avaldamiseks.

Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus eelnõu ei

kooskõlastanud.

47

Oma arvamuse esitasid Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Korteriühistute Liit, Eesti

Omanike Keskliit, Pronksi 4 KÜ ja Tallinna linn.

Sotsiaalministeerium esitas oma märkused eelnõu mitteametliku kooskõlastamise käigus

2023. aasta jaanuaris.

Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud tihedas koostöös Rahandusministeeriumi ja Riigi

Tugiteenuste Keskusega. Esitatud märkused ja ettepanekud ning nendega arvestamine või

arvestamata jätmise põhjendus on seletuskirja lisas.

Lisa: Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute tabel.

48

Majandus- ja taristuministri määruse

„Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused“ eelnõu seletuskiri

Lisa

Arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute tabel

Märkuste ja

ettepanekute esitaja Märkuste ja ettepanekute sisu Arvestatud või

arvestamata jätmise

põhjendus

Riigi Tugiteenuste

Keskus

1. Ühendmääruse § 41 lg 1 punkti 2

kohaselt tuleb toetuse andmise tingimuste

määruses sätestada muuhulgas toetuse

andmise eesmärk.

Selgitus: toetuse

andmise eesmärgid

sätestatud eelnõu § 2

lõikes 1.

2. Ühendmääruse § 41 lg 1 punkti 14

kohaselt tuleb toetuse andmise tingimuste

määruses sätestada nõuded taotlusele.

Palun eelnõud viimati nimetatu osas

täiendada ja sätte sõnastamisel lisada

muuhulgas viide ühendmääruse §-le 3.

Arvestatud osaliselt.

Selgitus: viide

ühendmääruse

kohaldamisele § 1

lõikes 3.

3. Eesti rakenduskavas on viidatud

Bauhausile käesoleva meetme kontekstis:

Seetõttu on oluline energiatõhususe

eesmärgi kõrval arvestada ka „Uue

Euroopa Bauhausi“ väärtusi, et

korterelamute rekonstrueerimisega

parandada ligipääsu tänapäevastele ja

kohalikele oludele vastavatele

eluasemetele. Kuidas on arvestatud

käesoleval meetmel Bauhausi väärtustega

(eeskätt terviklik rekonstrueerimine)?

Arvestatud

4. Keskkonnahoidlikud kriteeriumid: EL-i

keskkonnahoidlike kriteeriumidena on

välja töötamisel hoonetele mõeldud

kriteeriumid. See pole kohustuslik

rakendada, kuna praegu ei ole dokumenti

kinnitatud ning EL-i välja töötatud

kriteeriumide rakendamine on ka

vabatahtlik, kuid nimetatud aruanded

pakuvad välja tehnilisi kriteeriume

millega arvestada:

https://susproc.jrc.ec.europa.eu/product-

bureau//product-groups/408/home.

Tehniline raport on kättesaadav

dokumentide alt. Samuti on Eesti

rakenduskavas viidatud, et julgustatakse

kasutama keskkonnahoidlike hangete

kriteeriume.

Arvestatud

5. Taristuinvesteeringutel peab olema

tagatud kliimakindlus. Selleks peaksid

Arvestatud

49

olema läbiviidud kas kliimakindluse

analüüs vastavalt metoodikale (ei sobi

praegusele sihtrühmale, kuna oleks

metoodiliselt keeruline rakendada) või siis

on toetuse andmise tingimustes seatud

vastavuskriteeriumid, mille järgimisel

saab tagada, et ehituslahendused oleksid

kliimakindlad (eesmärgiks vähendada

CO2 ning kliimamuutuste

kohanemislahendused on läbi mõeldud).

Võimalike kriteeriumidena, mis

arvestavad kliimakindlust, on kehtestatud

ka taksonoomia määruse alusel tehnilised

sõelumiskriteeriumid (kliimaeesmärkide

lõikes), sh olemasolevate hoonete

renoveerimiseks, millele vastamisel

loetakse tegevus kestlikuks ning

kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“

kriteeriumiga.

6. Eelnõu § 1 lg 3 toodud määruse

kokkulepitud lühendnimi on

ühendmäärus. Palun korrigeerida läbivalt.

Arvestatud

7. Eelnõu § 2 lg 2 p 2 on viidatud, et

määrus (ettepanek sõnastada meede)

peaks panustama süsihappegaasi

vähendamisse. Kas selle näitaja eelduseks

on koguste arvestamine? Kuidas seda

tulemusnäitajat on plaanitud tõendada?

Selgitus: nii toetuse

taotluses kui toetuse

kasutamise

järelaruandena

esitatakse

energiamärgis, mis

kajastab hoone

energiakasutust.

8. Eelnõu § 4 p 12 mõiste

renoveerimislaen juures on viide

ettevõtluse toetamise ja laenude riikliku

tagamise seaduse § 51 lõikele 1.

Nimetatud säte reguleerib omakapitali

investeeringutest, aga renoveerimislaenu

näol ei ole tegemist omakapitali

investeeringuga (sama seaduse § 3 p 4

kohaselt on omakapitali investeeringud

investeeringud äriühingu omakapitali

investeerimisfondi kaudu). Palun viide üle

vaadata ja korrigeerida.

Selgitus: viide

korrektne – viidatakse

sättes nimetatud

sihtasutusele.

9. Eelnõu § 5 lg 1 palun muuta, kuna

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 31 lg 1

kohaselt on vaidemenetlus kohustuslik.

Arvestatud

10. Eelnõu § 7 lg 1 punktide 20 ja 21

kohaselt on toetatavaks tegevuseks

tehnilise konsultandi kasutamine vastavalt

Selgitus: viide § 10

lõikele 1 tähendab just

vastupidist, kulu on

50

§ 10 lõikele 1 ja omanikujärelevalve

teostamine. Kas eeltoodu tähendab, et

toetust võib taotleda ka ainult

omanikujärelevalve või tehnilise

konsultandi kasutamiseks või on tegemist

abikõlblike kuludega? Vajadusel palun

parandada.

toetatav, kui tehniline

konsultant osutab

teenust, st juhib

rekonstrueerimisprotse

ssi (§ 7 lg 4).

11. Eelnõu § 8 lg 1 puudu on viide

ühendmäärusele . Palun lisada pärast sõna

„määruse“ tekstiosa "ja mis vastavad

ühendmääruse §-des 15 ja 16 sätestatud".

Normitehniliselt samale õigusaktile

viitamisel ei kasutata sõna „käesoleva“.

Selgitus: viide

ühendmääruse

kohaldamisele § 1

lõikes 3.

12. Eelnõu § 11 palun ümber

sõnastada: "Abikõlblikud ei ole lisaks ÜM

§ 17 toodud abikõlbmatutele kuludele

järgmised kulud: ...".

Sama

13. Eelnõu § 18 lg 2 kohaselt ei ole

rakendusüksuse väljastatud

renoveerimislaenu ja toetuse korral

omafinantseering nõutav, samas toetuse

osakaalude (§ 13) ja toetuse osakaalu

erisuste (§ 14) all ei ole näha, et oleks

välja toodud võimalust omafinantseeringu

nõudest vabanemiseks. Soovitame ka § 13

või 14 välja tuua, millisel juhul ei ole

omafinantseering nõutav ja/või on

võimalik omafinantseeringut katta EISi

renoveerimislaenuga (nt viidata

rahastamisvahendite eelhindamise

analüüsist selgunud sihtgruppidele).

Arvestatud

14. Eelnõu § 21 palun lisada viide

ühendmääruse § 2 lõikele 3.

Arvestatud

15. Eelnõu § 22 palun lisada viide

ühendmääruse § 4.

Arvestatud

16. Eelnõu § 22 p 19 tuleks sõnastada

lähtuvalt sihtrühmast (ühistud) lihtsamaks:

keskkonnastandardite ja prioriteetide

asemel peaks olema vastavus

keskkonnaalastele õigusaktidele (nt KOV-

i jäätmehoolduseeskirju). Lisaks

soovitame viidata, et antakse kinnitus selle

kohta, et tegevuse elluviimisel järgitakse

„ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet

keskkonnaeesmärkide saavutamiseks.

Arvestatud

17. Palun kaaluda eelnõu § 23 lõike 3

ümbersõnastamist ja menetlustähtaja säte

lisada taotluste menetluse aega sätestava

lõike juurde. Sätte võib sõnastada

järgnevalt „taotluse menetlemise aega

Arvestatud

51

võib põhjendatud juhtudel pikendada

ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud

juhul kuni 20 tööpäeva“.

18. Palun taotleja ja taotluse nõuetele

vastavus eraldi paragrahvina sätestada.

Taotluse ja taotleja nõuetele vastavaks

tunnistamise üldine korraldus on

sätestatud ühendmääruse §-is 6.

Arvestatud

19. Palun täpsustada eelnõu § 23 lõike 5

mõtet. Taotleja ja taotlus tunnistatakse

nõuetele vastavaks ainult siis, kui ta täidab

kõik asjakohased ühendmääruse ja toetuse

andmise tingimuste määruse nõuded.

Muul juhul jäetaksegi taotlus ja taotleja

nõuetele vastavaks tunnistamata. Eraldi

mittevastavuse kriteeriume ei ole vaja

sätestada.

Arvestatud

20. Palun eelnõu viia kooskõlla

seirekomisjoni kinnitatud projektide

üldiste valikukriteeriumite ja -

metoodikaga. Seirekomisjoni kinnitatud

projektide üldise valikumetoodika

kohaselt tuleb jooksval taotlemisel hinnata

projekte üldiste valikukriteeriumide lõikes

või koondina sätestatud lävendile

vastavusena.

Arvestatud

Regulatsioon

valminud

mitteametliku

kooskõlastamise

käigus

21. Eelnõu § 25 pealkiri on taotluse

rahuldamine või osaline rahuldamine.

Palun eelnõu pealkiri ja sisu omavahelisse

kooskõlla viia. Palun eelnõu § 25

täiendada ja lisada, millisel juhul taotlus

rahuldatakse.

Arvestatud

22. Palun täpsustada eelnõu § 25 lg 2

sõnastust. Hetkel ei ole võimalik aru

saada, kas tegemist on kõrvaltingimustega

või nõuetega toetuse saajale. Juhime

tähelepanu sellele, et kõrvaltingimusega

taotluse rahuldamise otsus tehakse siis,

kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse

tegemiseks vajalik eeldus saabub või

täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses

märgitud tähtaja jooksul ja

kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik.

Vajadusel tuleb korrigeerida ka §-i 25

pealkirja ja lisada sinna taotluse

kõrvaltingimusega rahuldamine või

sätestada see üldse eraldi paragrahvis.

Selgitus: taotlus

rahuldataksegi

kõrvaltingimusega.

Muu variant puudub.

Pealkirja korrigeeritud

23. Palun eelnõus sätestada ka taotluse

rahuldamata jätmise ja taotluse

rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise

Arvestatud

52

alused. Lisada kindlasti viited ka

ühendmääruse asjakohastele sätetele.

24. Eelnõu § 26 lõikes 3 palun üle vaadata

ühendmääruse viide, peaks olema viidatud

§ 12 lõikes 2 nimetatud asjaoludele.

Vajadusel palun korrigeerida.

Selgitus: viide

ühendmääruse

kohaldamisele § 1

lõikes 3.

25. Eelnõu § 28 on puudu viited

ühendmäärusele. Lõikes 1 palun lisada

viide ÜM §-le 24.

Selgitus: viide

ühendmääruse

kohaldamisele § 1

lõikes 3.

26. Eelnõu § 28 alusel esitatakse

lõppmakse taotlus hiljemalt 31.12.2029. §

12 alusel on projekti abikõlblik periood

kuni 31.12.2027. Kas lõppmakse taotluse

esitamiseks 2-aastane periood on vajalik

või piisab § 29 dokumentide koostamiseks

lühemast ajast, et oleks võimalik projektid

varem lõpetada? Toetust saab maksta kuni

31.03.2030. Palun kontrollida ja vajadusel

korrigeerida .

Arvestatud

27. Eelnõu § 28 lg 2 palun lisada viide

ÜM § 27 lõike 1 punktile 1.

Arvestatud

28. Eelnõu § 28 lg 2 kohaselt makstakse

toetus välja tegelike kulude puhul. Eelnõu

§ 18 lg 1 kohaselt: "Paragrahvi 16 lõikes 2

sätestatud juhul on toetuse maksimaalne

summa 200 000 eurot korterelamu kohta".

Eeltoodu viitab sellele, et meetmes võib

esineda ka projekte, mille kogumaksumus

on alla 200 000 euro. Seega eeltoodud

põhjustel tuleb antud meetmes alla 200

000 euro kogumaksumusega projektide

korral kasutada lihtsustatud kulusid.

Lihtsustatud kulude kasutamine on

kohustuslik ERFist, ESF+ist ja ÕÜFist

rahastatavatele projektidele, kui tegevuse

kogumaksumus on kuni 200 000 eurot.

Kui selliseid projekte meetmes ei esine

ehk sätestatakse piir projektide

minimaalsele maksumusele, siis ÜM § 18

lg 1 toodu ei kohaldu.

Lihtsustatud kulude kasutamiseks on

erinevaid võimalusi, mida on tutvustatud

mitmetel koolitustel ja seminaridel, samuti

olemas vajalikud materjalid SF

Ekstranetis Juhendite all. Juhendis on

toodud erinevate võimaluste plussid ja

miinused, mis aitavad konkreetse meetme

eesmärki ja toetuse saaja

võimalusi/vajadusi silmas pidades valida

Arvestatud

53

sobivaim lahendus. Võime pakkuda siin

näiteks eelarveprojekti alusel

kindlasummalise makse kasutamist alla

200 000 euro kogumaksumusega

projektidele, kuid kindlasti peaks meetme

määruse looja kaaluma selle võimaluse

plusse ja miinuseid otsustamaks, kas see

võib olla siin sobiv lahendus.

29. Eelnõu § 30 palun lisada viide ÜM §-

le 33.

Selgitus: viide

ühendmääruse

kohaldamisele § 1

lõikes 3.

30. Eelnõu § 31 lõike 1 alusel esitab

toetuse saaja rakendusüksusele

lõpparuande 30 tööpäeva jooksul pärast

toetuse lõppmakse saamist.

Ühendmääruse § 26 alusel tehakse

lõppmakse pärast toetuse saamisega

seotud tingimuste ja kohustuste täitmise

kontrollimist. Palun vaadata üle, kas

lõpparuande esitamise tähtaeg peale

lõppmakse saamist on eksitus. Palun

vaadata üle, kas § 31 lõikes 2 punktides 1

ja 2 toodud andmed on lõpparuandes

vajalikud või on need SFOS-st

kättesaadavad või mõeldakse siin muid

andmeid, siis palun täpsustada.

Arvestatud

31. Eelnõu § 31 lg 2 p 4 palun kustutada

sõna "allkiri", kuna e-toetuses aruandeid ei

allkirjastata.

Arvestatud

32. Eelnõu § 32 palun täiendada ja lisada

viide ühendmääruse §-dele 10 ja 11,

muuhulgas tuleb sätestada kestusnõude

kohalduvus.

Selgitus: viide

ühendmääruse

kohaldamisele § 1

lõikes 3.

33. Juhime eelnõu koostaja tähelepanu

sellele, et konkurentsiseaduse kohaselt

tuleks õigusaktis sätestada teatud

tingimused juhuks, kui abikavas nähakse

ette riigiabi või VTA andmine. Juhis

"Vähese tähtsusega abi ja grupierandi

määruse alusel antava riigiabi andmise

üldpõhimõtted" on leitav

rahandusministeeriumi kodulehelt.

[Riigiabi materjalid |

Rahandusministeerium (fin.ee)

|https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-

osalused-kinnisvara/riigiabi/riigiabi-

materjalid?view_instance=0&current_pag

e=1].

Selgitus: meetme

raames RA/VTA ei

anta

34. Soovitame lisada eelnõusse viite "ühe Selgitus: meetme

54

ettevõtja" mõistele ja dokumentide

säilitamise nõudele ning seletuskirjas

selgitada, kuidas käituda olukorras, kui

raskustes ettevõtja on toetuse lõppsaajaks.

raames RA/VTA ei

anta

35. Eelnõu lisa punktist 1.11 ei ole

võimalik hetkel aru saada, mis moodi peab

toetuse saaja EL Nõukogu määruse

2022/576 artikliga 5k arvestama. Kuivõrd

määrus kohaldub vaid riigihangete

direktiivide reguleerimisalas olevatele

riigihangetele, siis alla rahvusvahelise

piirmäära riigihangete ja toetuse saaja

ostude puhul see ei kohaldu. Juhul, kui

mõeldud on, et konkreetse toetuse

andmise tingimuste toetuse saaja ei tohiks

Nõukogu määruse art 5k nimetatud

isikutega ostulepinguid sõlmida, siis

tuleks see selgelt välja tuua. Ka seletuskiri

ei ava nimetatud punkti täpsemalt.

Arvestatud

36. Vajab täpsustamist, millised on

võimalused välismaiste pakkujate

spetsialistidele pädevuse tõendamisel

eelnõu lisa punktis 3.3 nimetatud

nõuetele? Punktides 3.4 ja 3.5 nimetatud

tingimuste puhul on selgitused olemas,

kuidas välismaiste pakkujate puhul

käituda.

Arvestatud

37. Palun eelnõu juurde lisada Euroopa

Liidu põhiõiguste harta ja Puuetega

inimeste konventsiooni nõuetega

arvestamise kontroll-leht.

Arvestatud

38. Rakenduskava DNSH analüüsis on

toodud välja järgmised ettepanekud

mõjude maandamiseks, mis peaksid olema

ka eelnõus § 15 (olemas küll selgitusena

SK-s DNSH juures):

- kasutatavad ehitusdetailid ja -materjalid

ei sisalda asbesti ega muid väga ohtlikke

aineid (siin on mõeldud SVHC aineid,

mille kasutus on kas piiratud või

keelustatud). Samuti peab olema tagatud

hea sisekliima.

- Kaugküttele ülemineku soodustamine

või muude taastuvenergial ja säästlikkuse

kriteeriumidega arvestavatele kütustele ja

kütteseadmetele üleminek

- Jäätmete osas tuleb järgida

jäätmehoolduseeskirja ning koguda

jäätmed liigiti. Lisaks tuleb ehitustööde

teostajal jäätmed üle anda

Arvestatud sisuliselt.

Hoonete

rekonstrueerimisele

kohaldub ehitusõigus,

mis on sätestatud EhSs

jm asjakohastes

õigusaktides.

Ehitustoodetele

esitatavad nõuded

tulenevad EhSst,

Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusest

(EL) nr 305/2011 ja

toote nõuetele

vastavuse seadusest

ning selle alusel

kehtestatud

õigusaktidest, nii riigi

kui kohaliku

55

jäätmekäitlejale, kes tegeleb taaskasutuse

või ringlussevõtuga. Jäätmete ladestamine

on lubatud vaid nende jäätmete lõikes,

millel muud käitlusalternatiivid puuduvad

(nt asbest). Kohustuslikku % ei peaks

määrama.

omavalitsuse

kehtestatutest.

Ehitamise

asjatundlikkuse

põhimõtte kohaselt

tuleb tagada kõigi

kohalduvate nõuetega

arvestamine ja

nõuetekohase

tulemuse saavutamine.

Ehitusmaterjalide

tootjatel on kohustus

järgida tooteohutusele

kehtestatud õigusakte,

mille kaudu on

arvestatud ka

keskkonna- ja

tervisemõjude

vähendamisega.

Ehitustööde teostaja

dokumenteerib

ehitustööd ning

ehitustööde käigus

kasutatavad

materjalid.

39. Soovitame eelnõu koostamisel järgida

SF ekstranetis leiduvat TAT määruse

näidist.

Arvestatud

Riigi Tugiteenuste

Keskus (II)

1. Eelnõu § 4 lg 6: soovitus on mõistes

sisustada, mis on taastuvenergia, sarnaselt

Ehitusseadustiku alusel kehtestatud

määruse nr 63 (Hoone energiatõhususe

miinimumnõuded) § 2 lõikes 7 toodud

mõistele. See parandab taotlejale

arusaadavust, mida loetakse

taastuvenergiaks.

Arvestamata jäetud.

Määruse eelnõu tekstis

ei taasesitata õigusakti

sätet, vaid viidatakse

sellele (HÕNTE § 59

lg 1)

2. Eelnõu § 6 lg 6: ettepanek ühtlustada

sõnastust Euroopa uue Bauhausi

põhimõtetele vastamiseks seirekomisjoni

kinnitatud valikukriteeriumidega

sarnaselt: võetakse arvesse Euroopa uue

Bauhausi väärtusi.

Arvestatud

3. Eelnõuga on täpsustatud 7.taseme

arhitekti kaasamise nõuet, mille abil on

võimalik rakendada Euroopa uue

Bauhausi põhimõtetega arvestamist

Soovitusena tuleks seletuskirjas viidata

materjalidele või koostada taotlusvooru

ajaks taotlejale ja projekteerijatele, sh

arhitektile eestikeelne suunis, mis selgitab

Selgitus: pädeva

projekteerija

kaasamise

kohustusega on

tagatud Euroopa uue

Bauhausi väärtuste ja

põhimõtetega

arvestamine.

56

lähemalt Euroopa uue Bauhausi

põhimõtteid. MKM-i poolt 22.02.2023

tehtud täiendavat ettepanekut seada § 20

lg 4 kaudu taotlejale kohustuseks järgida

Euroopa uue Bauhausi põhimõtet tuleks

lahendada meie ettepanekul läbi

sisulisemate nõuete ja abimaterjalide,

kuivõrd Euroopa uue Bauhausi

põhimõtetega arvestamise ulatus selgub

arhitekti ja tellija koostöö käigus.

4. Seletuskirjas täpsustada põhiprojekti ja

Euroopa uue Bauhausi mõistete sisu ning

selgitada Euroopa uue Bauhausi

põhimõtteid.

Arvestatud

5. Eelnõu § 6 lg 2 on toetatava tegevusena

lubatud gaasi- või elektriküttel

korterelamu küttesüsteemis kütteseadme

asendamine taastuvaid energiaallikaid

kasutava kütteseadmega või nimetatud

korterelamu ühendamine

kaugküttevõrguga. Ettepanek on lisada ka

asendatavaks kütteseadmeks ahiküttega

elamud. Selliseid korterelamuid, mis on

veel ahiküttel, on palju ning

tiheasustusalal on õhukvaliteedi

parandamiseks ja ka energiatõhususe

tõstmiseks vajalik ka toetada ahiküttel

olevate elamute üleminekut muudele

kütteallikatele.

Arvestatud

6. Ettepanek on seletuskirjas lisada viide

ka sellele, mida loetakse taastuvenergia

allikateks. Selleks tuleb lähtuda

elektrituruseaduse §-st 57.

Selgitus: pakutav viide

liiga lai, toetame

lokaalse

taastuvenergia

kasutuselevõttu.

Sõnastust parandatud,

„lokaalne

taastuvenergia“

mõistena eelnõus

toodud, seletuskirja

täiendatud.

7. Palume täpsustada elektriküttelt

ülemineku toetamist. Kuna taastuvateks

energiaallikateks on ka nt päikese või

tuuleenergia mõjul toodetud elekter, siis

kas toetust saab ka nt uuema ja tõhusama

soojuspumba (soojuspumpade)

väljavahetamiseks? Või on elektritoitel

kütteseade täiesti välistatud?

Selgitus: toetame

elektrilt üleminekut,

mitte elektrilt elektrile

minekut. Analüüsime

osalise

rekonstrueerimise

meetme raames.

8. Eelnõu § 10 punkt 3 tuleks täpsustada,

et abikõlbmatu on ka fossiilsetel kütustel,

Arvestatud

57

sealhulgas gaasiküttel kütteseadme

paigaldamise kulu. See tähendab, et ei ole

toetatavad ka vedelkütustel (nt

põlevkiviõli) põhinevad kütteseadmed

lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1058 artiklist 9.

9. Palun kaaluda eelnõu § 24 lõike 2

sõnastuse "Nõuetele vastavaks tunnistatud

taotlustes sisalduvaid projekte ei hinnata"

täpsustamist. Eelnõu kohaselt nõuetele

vastavaid taotlusi hindepunktide alusel ei

hinnata, küll aga hinnatakse lõikes 2

nimetatud valikukriteeriumitele seatud

lävendile vastavust.

Arvestatud

10. Eelnõu § 30 lg 3 ja 4 sätestavad

kindlasummalise makse maksmist mitmes

osas. Palun panna tähele, et ühte

kindlasummalist makset ei saa selliselt

mitmes osas SFOSis toetuse saajale välja

maksta. Sellised juhud tuleb sisestada

eraldi kindlasummaliste maksetena.

Veel palume eelnõus täpsustada sama

paragrahvi kohta: kui viimane etapp

neljast jääb toetuse saajal saavutamata,

kas siis tuleb eelnevad maksed tagasi

maksta või mitte. Ette kindlaks määratud

tulemuse saavutamine on kindlasummalise

makse eeldus.

Selgitus: KSM

puudutavad lõiked 1 ja

2. Paragrahvi

muudetud

õigusselguse

eesmärgil.

11. Seletuskirja kohaselt ei kohaldata

kuluefektiivsuse valikukriteeriumit

rakendusüksuse poolt juhul, kui määruses

esineb erisus, millest tulenevalt ei ole

taotleja kohustatud toetatava projekti

elluviimisel hinnapakkumusi esitama.

Juhime tähelepanu sellele, et

kuluefektiivsuse valikukriteeriumi

rakendamine on kohustuslik kõikide

projektide puhul, mistõttu ei saa esineda

juhtumeid, kus kuluefektiivsuse

valikukriteerium ei rakendu. Lisaks ei saa

seletuskirjaga taotluste menetlemisele

täiendavaid nõudeid kehtestada.

Seletuskirjas saab määruse eelnõus seatud

nõudeid põhjendada ja selgitada. Seega

palun eelnõu seletuskirja eeltoodu osas

muuta.

Arvestatud

12. Eelnõu § 22 lg 3 ja § 26 lg 2 viitavad

kalendriaasta projektide rahastamise

eelarvele. Samas ei selgu eelnõust, kellel

on õigus jagada meetme eelarve

Seletuskirja täiendatud

58

kalendriaastate vahel. Palun täiendada.

13. Eelnõu § 34 punktides 4-5 kohustused

on ajalises nihkes kestuse nõudega, sest

kestuse nõude tähtaeg hakkab kulgema

projekti lõppmaksest. Palun lisada

punktidesse 4 ja 5 näiteks „… arvestusega,

et projekti kestusnõue hakkab kehtima

lõppmaksest.“.

Arvestatud sisuliselt.

Lisatud uus

kestusnõue.

Rahandusministeeriu

m

1. Vastavalt ühendmääruses sätestatule (§

7, § 4 lõige 1 punkt 15), tuleb nii eelnõu

tekstis kui ka seletuskirjas konkreetselt

välja tuua, et projektide rahastamisel

lähtutakse seirekomisjonis kinnitatud

üldistest valikukriteeriumidest ja

metoodikast.

Et kõik toetatavad projektid oleksid

nõuetega kooskõlas, tuleb projektide

valimiseks rakendada seirekomisjonis

kinnitatud valikukriteeriumeid ja –

metoodikat. Kui käesolevas toetuse

andmise tingimustes (TAT) soovitakse

projektide rahastamisel rakendada

vastavushindamist, eeldab see

vastavusnõuete väljatöötamist viisil, et

need oleksid valikukriteeriumitega

kooskõlas. Kui lävendile vastavust

hinnatakse projekte hindepunkte andmata,

tuleb seda seletuskirjas selgitada.

Seirekomisjoni koosolekul kinnitatud

läbivad valikukriteeriumite ja

valikumetoodika dokumendid leiate ka

Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt.

Arvestatud

Regulatsioon

valminud

mitteametliku

kooskõlastamise

käigus

2. Toetusmeetmed peavad arvestama

Euroopa Liidu põhiõiguste hartat ning

võtma arvesse Puuetega inimeste õiguste

konventsiooni nõudeid. Selle

kinnitamiseks tuleb täita vastav kontroll-

leht ja esitada see toetuse andmise

tingimuste eelnõu seletuskirja lisana

ametlikult. Ühtlasi tuleb seletuskirjas

viidata, et rahastatavad tegevused on

kooskõlas EL põhiõiguste hartas

nimetatud põhiõigustega ja puuetega

inimeste konventsiooni väärtustega.

Võrdsuspoliitika ja keskkonna valdkonna

teemaliste Harta artiklite korral (21-26 ja

37) peab kontroll-lehel olema ristviide

toetuse andmise tingimustele või

seletuskirjale, kus analüüs Eesti

pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“

Arvestatud

59

aluspõhimõtete ja sihtidega puutumuse

olemasolu kohta katab sama temaatikat,

mis omakorda võivad tingida täiendavaid

nõudeid projektide vastavushindamiseks.

Vajaduse korral tuleb kehtestada

täiendava erinõuded taotlejatele.

Ametlikult esitatud eelnõuga Põhiõiguste

harta ja puuetega inimeste õiguste

konventsiooni kontroll-lehte kaasas

polnud. Hiljem meili teel saadetud

kontroll-lehel artiklite 21-26 ning 37

juures puudusid konkreetsed viited

määruse ja seletuskirja punktidele, kust

oleks näha, kas ja kuidas analüüsi

tulemustega on arvestatud. Nt puuduvad

viited, kust leida infot selle kohta, kas on

puutumus ligipääsetavusega, kas on vaja

ning kui on, siis mida tehakse puuetega

inimeste integreerimiseks. Keskkonna

puhul viide nt §-le, kus on kirjas, et

DNSH põhjal ohtu ei ole ja kui DNSH

analüüsist jäi tähelepanekuid, siis millises

§ ja lõikes on ette nähtud vajalikud

maandamismeetmed, kriteeriumid, millele

projekt peab vastama (kliimakindluse

nõue vms) – st on vaja lisada viiteid,

kuidas keskkonnakaalutlustega on TATis

arvestatud, mis keskkonnakaitse meetmed

on planeeritud.

3. Eesti pikaajalise arengustrateegia Eesti

2035 aluspõhimõtete ja sihtidega kooskõla

ei ole analüüsitud. Eelnõus on küll välja

toodud siht „Eestis on kõigi vajadusi

arvestav, turvaline ja kvaliteetne

elukeskkond“ ja mõõdik „Elukeskkonna

rahulolu“, kuid seletuskirjas vastav

analüüs puudub. Näitaja „Elukeskkonnaga

rahulolu“ on seotud regionaalarengu kui

horisontaalse põhimõttega, aga tuginedes

Sotsiaalministeeriumi eelhinnangule ja ka

Uue Euroopa Bauhausi väärtustele on

puutumus lisaks ligipääsetavusega. Iga

puutumust omava horisontaalse põhimõtte

kohta tuleb esitada vähemalt üks Eesti

2035 näitaja, seega palume kindlasti lisada

„Ligipääsetavuse näitaja“. Sobiva näitaja

valimine ning võimalike vajalike

täiendavate tingimuste seadmine

projektivalikul ja vastavushindamisel

tuleb läbi rääkida horisontaalsete

Arvestatud

60

põhimõtete rakendamise eest vastutavate

ministeeriumitega (Sooline

võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused,

ligipääsetavus – Sotsiaalministeerium;

Tasakaalustatud regionaalne areng –

Rahandusministeeriumi regionaalarengu

osakond; Keskkond ja kliima –

Keskkonnaministeerium). Ligipääsetavus

on ühtlasi seotud Euroopa Liidu

põhiõiguste harta artikliga 26 ning

Puuetega inimeste õiguste konventsiooni

artikliga 9, mistõttu tuleb ligipääsetavuse

tagamine kindlustada läbivalt tegevuste

kavandamisel ning see peab kajastuma nii

toetuse andmise tingimustes, seletuskirjas

kui Hartaga kooskõla tagamise kontroll-

lehel. Ametlikuks kooskõlastamiseks

saadetud eelnõus on näha, et asjaomaste

ministeeriumitega läbiräägitud ei olnud.

Lisaks juhime tähelepanu, et seletuskirjas

mõjude analüüsil olete lähtunud perioodi

2014–2020 läbivatest teemadest. 2021–

2027 perioodil tuleb mõjude analüüsis

luua seosed Eesti 2035 aluspõhimõte ja

sihtidega seotud horisontaalsete

põhimõtetega, milleks on sooline

võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused,

ligipääsetavus, keskkond/kliima ja

regionaalareng. (Praeguses analüüsis on

uuritud nt mõju infoühiskonnale ja

riigivalitsemise, mis vastavalt Vabariigi

Valitsuse määrusele „Valdkonna

arengukava ja programmi koostamise,

elluviimise, aruandluse, hindamise ja

muutmise kord“ § 11 lõikele 3 kehtivad

üksnes rakendusperioodile 2014–2020 ja

perioodil 2021–2027 enam horisontaalsete

põhimõtete hulka ei kuulu).

Analüüsi tegemisel palume tugineda

toetuse andmise tingimuste koostamise

juhendmaterjalide juures olevale strateegia

Eesti 2035 sihtide ja horisontaalsete

põhimõtete seoste maatriksile. Analüüsi

koostamisel tuleb konsulteerida vastava

valdkonna ministeeriumiga (toodud ülal).

Lisaks on seirekomisjonis kinnitatud

valikumetoodika dokumendis nõue, mis

tugineb ÜSS2021-2027 § 7 lõikele 3 ning

ühendmääruse § 48, et

hindamiskriteeriumid- ja metoodika

61

kooskõlastatakse sõltumata

rakendusskeemist Rahandusministeeriumi,

korraldusasutuse ja rakendusasutusega,

kes nõustab oma vastutusvaldkonnas

Riigikogu poolt riigi pikaajalises

arengustrateegias „Eesti 2035“ kinnitatud

strateegilistesse sihtidesse ja

põhimõtetesse panustamist.

Rahandusministeeriumile saadetud

ametlikus kooskõlastusringis

Sotsiaalministeeriumit polnud.

Palume puuduolevad Eesti 2035 näitajad

eelnõusse lisada ja seletuskirjas mõjude

analüüsi vastavalt täiendada. Ühtlasi

palume jälgida näitajate täpset sõnastust,

et tagada kooskõla õigusaktide ja

andmebaasidega.

4. Valikukriteeriumite kohaselt peavad

projektid olema kooskõlas valdkondlike

arengukavadega. Seoseid teiste

valdkondlike arengukavadega on eelnõus

toodud minimaalselt. Eelnõu seletuskirjast

ei selgu, kas ja kuidas kavandatav meede

täidab valdkonna strateegilisi eesmärke

laiemalt.

Arvestatud

5. Ühtekuuluvuspoliitika fondide toel

elukeskkonda ja hoonetesse suunatud

investeeringud peavad arvestama Uue

Euroopa Bauhausi väärtusi. Vastav nõue

on üks seirekomisjoni otsusega kinnitatud

läbivatest projektivaliku kriteeriumidest.

Hoonete energiatõhususe investeeringutel

on Uue Euroopa Bauhausiga otsene seos

ning sellele on viidatud ka rakenduskavas.

Esitatud eelnõust ega seletuskirjast ei

selgu, kuidas Uue Euroopa Bauhausi

nõuetega arvestatakse.

Arvestatud

6. Eelarve vastavust meetmete

nimekirjaga on keeruline hinnata. Eelnõu

seletuskirjas on viide, et ,,Meetme

rahastamiseks on ette nähtud

ühtekuuluvuspoliitika fondide vahenditest

perioodiks 2021–2027 366 mln eurot.’’

Vastavalt Vabariigi Valitsuse kinnitatud

meetmete nimekirjale on toetuse osakaal

330,9 mln eurot (millele on lubatud lisada

omafinantseeringuna vähemalt 496,35 mln

eurot). Palume EL toetuse summa

korrigeerida. Samuti palume täpsustada,

kas eelnõuga kaetakse ära mõlemad

Arvestatud

62

meetmete nimekirja sekkumised.

7. Eelnõu §18 lg 2 ütleb „Rakendusüksuse

väljastatud renoveerimislaenu ja toetuse

korral loetakse, et toetuse saaja

omafinantseering ei ole nõutav.“ Eelnõu

seletuskirjas ei ole seda puntki pikemalt

lahti kirjutatud. Kui omafinantseering

samale projektile kaetakse muu meetme

laenu abil, siis tuleb sellekohane info välja

tuua. Seletuskirjas palume selgitada,

kuidas plaanitakse käesoleva TATi toetust

ja sellega haakuva finantsinstrumendi

eelnõud omavahel kombineerida ning mis

tingimustel omafinantseering teisest

meetmest laenuga kaetakse. Kui

finantsinstrumenti pakkuva eelnõu

üksikasjad on alles väljatöötamisel, siis

lisada hinnanguline arvestus, mis ulatuses

see käesoleva meetme täitmist mõjutab.

Finantsinstrumendi eelnõuga seoste

esitamisel palun tugineda „Perioodi 2021–

2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest

kavandatavate rahastamisvahendite

eelhindamise“ leidudele kuivõrd EL

määruse 2021/1060 artikkel 58 punktid 2

ja 3 näevad ette, et rahastamisvahendeid

on võimalik kasutada eelhindamisega

kinnitatud turutõrke olemasolul ning

programmimakseid rahastamisvahendisse

enne ei tehta kui eelhindamine on

lõppenud.

Vastavalt meetmete nimekirjale on EL

toetuse osakaal 40% ja omafinantseering

60%. Kui teatud osa projektide

omafinantseeringust kaetakse teisest

meetmest antava laenu abil, tekib

küsimus, kas meetmes EK-le lubatud

omafinantseeringu summa kogu perioodi

peale ikka täitub.

Arvestatud

8. Eelnõu § 1 lõikes 1 on korterelamute

rekonstrueerimise toetamine ja

korterelamute etapipõhise

rekonstrueerimise toetamine madala

kinnisvara väärtusega piirkondades

nimetatud koos üheks sekkumiseks.

Rakenduskava koostamisel planeeriti neid

kahe sekkumisena. Kahele sekkumisele

kohanduvad aga erinevad näitajad, st kui

soovitakse TATis käsitleda sekkumisi

koos, siis tuleb sellele eelnõu alguses

Selgitus: jääb 1

sekkumine

63

konkreetselt viidata ja seletuskirjas

näitajate vaates sekkumisi eristada.

9. Eelnõu § 2 lõikest 2 on puudu

rakenduskava väljundnäitaja "Suurema

energiatõhususega eluruumid". Palume

lisada.

Arvestatud

10. Palume eristada eelnõus väljund- ja

tulemusnäitajad ning viia näitajate

nimetused vastavusse rakenduskava ja

meetmete nimekirjaga. Selguse eesmärgil

teeme ettepaneku esitada väljundnäitajad

(„Suurema energiatõhususega eluruumid“

ja „Parendatud korterelamutes asuvate

eluruumide arv“) ning tulemusnäitajad

(„Hinnangulised kasvuhoonegaaside

heitkogused“ ja „Primaarenergia aastane

tarbimine“) eraldi lõigetes. Palume eelnõu

seletuskirjas täpsustada, millised näitajad

kummalegi sekkumisele kohalduvad.

Selgitus: jääb 1

sekkumine

11. Eelnõu §-s 22 puudub viide

näitajatele. Vastavalt ühendmääruse § 4 lg

1 punktile 5 peab taotlus muuhulgas

sisaldama ka näitajate infot, s.h toetuse

andmise tingimuste määruse kohaseid

väljund- ja tulemusnäitajad ning Eesti

2035 näitajad.

Arvestatud

12. Eelnõu § 31 lg 2 palume lisada nõue

kajastada lõpparuandes väljundnäitajate

saavutatud väärtusi. Samuti peab

lõpparuanne sisaldama hinnangut selle

kohta, kuidas projekt panustas Eesti 2035

sihtide ja eesmärkide ning asjakohaste

näitajate täitmisesse.

Arvestatud

13. Projekti järelaruandes tuleb esitada

info tulemusnäitajate saavutatud väärtuste

kohta vastavalt kokku lepitud näitajate

metoodikale. Rakenduskava koostamise

ajal kokkulepitu kohaselt kohaldub

tulemusnäitaja „Primaarenergia aastane

tarbimine“ mõlemale sekkumisele. Eelnõu

§ 31 lg 3 kohaselt kohaldub aga

järelaruande kohustus vaid § 13 ja § 14

lõikes 1 nimetatud osakaaluga toetuse

saajale. Eelnõust ega seletuskirjast ei

selgu, miks järelaruandluse nõue ei

kohaldu kõigile projektidele. Kui see on

põhjendatud ning projektiga ei kaasne

muutust kasvuhoonegaaside heitkoguste

vähenemisse või primaarenergia säästu,

siis palume seda selgitada.

Arvestatud

64

14. Näitajate metoodikas esitatud infole

tuginedes hakkab tulemusnäitajate

arvutusi tegema rakendusüksus ning lisab

vastava info e-toetusesse. Teeme

ettepaneku ka toetuse andmise tingimustes

või vähemalt seletuskirjas

tulemusnäitajate andmete analüüsimise

kohustus RÜ ülesandena ära kirjeldada.

Juhin ühtlasi tähelepanu, et mõlema

tulemusnäitaja puhul on vajalik juba

taotlusesse märkida näitaja algtase

projekti eelselt. Võrreldes eelmise

perioodiga on metoodika mõnevõrra

muutunud, enam ei raporteerida mitte

vähenemist vaid näitaja absoluutväärtusi

enne ja pärast projekti.

Arvestatud

15. Palume eelnõu seletuskirja lisada info

toetatavate projektide oodatavate

sihttasemete kohta, st kui palju suurema

energiatõhususega eluruume ning

parendatud korterelamutes asuvaid

eluruume peaks toetuse andmise tulemusel

lisanduma, samuti andmed oodatava

kasvuhoonegaaside heitkoguste ning

primaarenergia säästu kohta. Vastav info

aitab paremini mõista eelnõu oodatavaid

tulemusi. Nagu juba eelpool mainitud, siis

palume ühtlasi seletuskirjas avada,

millisele sekkumisele millised näitajad

kohalduvad, millal ja kes (kas toetuse

saaja või rakendusüksus) ning millistele

andmetele tuginedes neid mõõdab. Samuti

palume eelnõu seletuskirja lisada viide

perioodi 2021– 2027 näitajate

metoodikale.

Arvestatud

16. Eelnõu §-i 6 järgi võidakse toetuse

saajale anda vähese tähtsusega abi nii

VTA määruse kui ka üldist majandushuvi

pakkuvate teenuste VTA määruse alusel.

Eelnõu §-i 20 järgi võib toetust taotleda

korteriühistu, mis koondab korterelamuid,

milles asuvatest korteriomanditest

vähemalt 80 protsenti peavad olema

füüsiliste isikute omandis.

Ei näe kuidas korteriühistu võiks olla

üldist majandushuvi pakkuva teenuse

osutaja. Seletuskirjas ei ole selle kohta

midagi kirjutatud. Majandustegevuse

seadustiku üldosa seaduse § 5 lg 3

kohaselt on üldist majandushuvi pakkuva

Arvestatud

65

teenuse osutaja elutähtsat teenust osutav

ettevõtja ja seaduses sätestatud juhul ka

muu ettevõtja, kes osutab riigi või

kohaliku omavalitsuse valdava enamiku

elanike kasutatavat teenust, sealhulgas

gaasi-, elektri-, soojusenergia-, vee- ja

kanalisatsiooni-, jäätmekäitlus-,

ühistranspordi-, posti- ja sideteenust ning

muud samalaadset teenust. Palume

selgitada või muuta §-i 6.

Samuti tuleb eelnõule lisada:

- välistused, sh loetelu mitteabikõlblikest

sektoritest (võib viitega vähese tähtsusega

abi määrusele)

- ühe ettevõtja mõiste (võib ka viitega

vastavale artiklile)

- abi andmisega seotud dokumentide

säilitamise nõue (abi andjal, 10 aastat

viimase abi andmisest ehk otsuse

tegemisest).

17. Eelnõu § 1 lg 2 sõnastus „Toetust

antakse strateegia „Eesti 2035“ sihi

„Eestis on kõigi vajadusi arvestav,

turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“

näitaja „Elukeskkonna rahulolu“

eesmärkide saavutamiseks.“ tuleks

asendada sõnastusega „Toetust antakse

strateegia „Eesti 2035“ sihi „Kõigi

vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne

elukeskkond“ alasihi „Elukeskkond on

kvaliteetne“ näitaja „Elukeskkonnaga

rahul või pigem rahul olevate elanike

osatähtsus“ eesmärkide saavutamiseks

regionaalset tasakaalustatust toetaval

moel.“

Arvestatud

18. Palun vaadata üle § 14 lg 2 sõnastus. §

14 „Toetuse osakaalu erisus“ lg 2 sätestab,

et väljaspool § 13 lõike 1 punktides 1 ja 2

nimetamata asustusüksuse

maakonnakeskusi ja Ida-Viru maakonnas

asuva korterelamu rekonstrueerimisel võib

rekonstrueerimistöid teostada mahus, mis

ei võimalda § 15 lõikes 1 või § 16 lõikes 1

kehtestatud nõuete täitmist ja sellisel juhul

on toetuse maksimaalne osakaal 30

protsenti rekonstrueerimistööde

abikõlblikest kuludest projekti kohta.

Kas saame õigesti aru, et sellisel juhul ei

või rekonstrueerimistöid teostada mahus,

mis ei võimalda § 15 lõikes 1 või § 16

Arvestatud

66

lõikes 1 kehtestatud nõuete täitmist

näiteks Valga linnas, kuna § 13 lõike 1

punktis 2 on nimetatud Otepää linn? Kuna

sama käsitlust aluseks võttes oleks sellises

(vähendatud) mahus rekonstrueerimistöid

võimalik teha näiteks Võru linnas ja Põlva

linnas, siis palun vaadake üle, kas § 14 lg

2 sõnastus on korrektne ja piisavalt

arusaadav ning kas sellest tulenev erisus

Valga linnale on võrreldes näiteks Võru ja

Põlva linnaga põhjendatud.

19. Seletuskirjas puudub analüüs ja

ülevaade samalaadsete toetusmeetmete

elluviimise senisest tulemusest toetuste

regionaalse jagunemise vaates, seetõttu ei

ole võimalik anda hinnangut valitud

regionaalarengut toetavate sekkumiste

piisavuse ja mõju kohta.

Eelkõige ei selgu:

• kuidas on varasemalt sarnaste meetmete

toetus piirkonniti jaotunud? Seletuskirjas

on välja on toodud, et Kogu EISi

korterelamute rekonstrueerimistoetuste

perioodi jooksul on madala või väga

madala kinnisvara väärtusega piirkonnad

haaranud vaid 10% toetuste koguarvust.

Palume lisada seletuskirjale ülevaade

analoogsete toetusmeetmete senise

kogemuse kohta toetuste jagunemisel

regionaalselt (nt maakondade või mõne

jagunemist paremini näitlikustava

territoriaalse jaotise kaupa) ja erinevate

kinnisvara väärtuse gruppide kaupa,

millele ülaltoodud lõik viitab;

• kui jaotus on olnud väga ebaühtlane või

ebaproportsionaalne võrreldes vajadusega,

siis mis on olnud selle põhjused (nt

taotlejate erinev võimekus, teatud

piirkondade taotlejaid eelisseisundisse

seadvad tingimused, puudujäägid

teavituses ja nõustamises, piirkondlike

infovõrgustike nõrkus, vähem varasemaid

positiivseid kogemusi vmt. ja kuidas

kavandatava meetmega varem selgunud

kitsaskohti kõrvaldatakse, sh kas

toetusmäära diferentseerimine tagab

piisava mõju toetuste regionaalselt

ühtlasemaks jaotumiseks;

• kas esineb risk või kui esineb, siis kuidas

on selline risk maandatud, et kavandatava

Arvestatud

67

jooksva taotlemise korral on eelis KÜdel,

kelle füüsiline asukoht on piirkonnas, kus

kinnisvara väärtuse hindamine, vajalike

laenu taotlemise otsuste vastuvõtmine jms.

võib olla ajaliselt kiirem, kuna riskid mida

kaaluda on tulenevalt kinnisvara

suuremast väärtusest on väiksemad? Kas

oletuslikult pikem ettevalmistusaja

vajadus nõrgema konjuktuuriga

piirkondades võib arvestades jooksvaks

aastaks kavandatud rahalist toetuse mahtu

tingida sellistes piirkondades asuvate KÜ-

de väiksema tõenäosuse jooksva

taotlemise korral toetust saada?;

• millistel põhjustel on loobutud varem

samalaadses toetusmeetmes (Ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 04.04.2019

määrus nr 24 „Korterelamute

rekonstrueerimise toetuse andmise

tingimused ja kord“) kasutatud

voorupõhisest toetuse andmise

põhimõttest, mille puhul NUTS 3

regioonidele oli otsustatud piiratud ajaks

eraldi osa kogu vooru eelarvest?;

• Palume selguse huvides täiendada

eelnõu seletuskirja mõjude peatükki

informatsiooniga teiste tänaseks teada

olevate Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi poolt

kavandatavate meetmete kohta, mis

aitavad kaasa rekonstrueerimise

kiirendamisele madalama

kinnisvaraväärtusega piirkondades.;

• Soovitame näha ette täiendavad

teavitustegevused toetusmeetme avamisest

ja toetusskeemi tingimuste muudatustest

piirkondades, kus toetusmeetme senine

kasutamine on olnud keskmisest madalam.

Rahandusministeeriu

m (II)

1. Juhime tähelepanu, et Eesti 2035

aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide

saavutamist ei mõõdeta, vaid iga TATiga

panustatakse selleks sobiliku sihi

saavutamisse. Seega tuleb määruse §-s 1

olev tekstiosa „Nimetatud aluspõhimõtete

hoidmist ja sihi saavutamist mõõdetakse

regionaalset tasakaalustatust,

ligipääsetavust ning keskkonna- ja

kliimaeesmärke toetaval moel.“ asendada

järgnevaga: „Eesti 2035 aluspõhimõtete

hoidmist ja sihtide saavutamisele kaasa

Arvestatud

68

aitamist tasakaalustatud regionaalset

arengut, ligipääsetavust, keskkonna- ja

kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse

toetuse andmisel läbi järgmiste näitajate:

…“.

2. Eelnõu §-i 24 tuleb lisada viide, et

projektide valimiseks kasutatavad

valikukriteeriumid ja metoodika vastavad

määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldiste tingimuste“ §-le 7.

Selgitus: viide

ühendmääruse

kohaldamisele § 1

lõikes 3.

3. Seletuskirjas tuleb määruse eelnõu §-s

24 loetletud valikukriteeriume selgitav

tekst eelnõus oleva numeratsiooni alusel

liigendada. Samuti tuleb seletuskirjas iga

määruse eelnõus välja toodud kriteeriumi

puhul eraldi lahti kirjutada, kuidas

nimetatud kriteeriumi täitmist hinnatakse.

Kui kriteeriumiks on projekti kooskõla

valdkondlike arengukavadega, mõju

rakenduskava erieesmärgi ja

toetusmeetme eesmärkide saavutamisele,

siis tuleb seletuskirja lisada nimekiri

valdkondlikest arengukavadest, ning

samuti üheselt ja arusaadavalt kirjeldada,

kuidas hinnatakse mõju rakenduskava

erieesmärgi ja toetusmeetme eesmärkide

saavutamisele. Seletuskiri peab olema

sõnastatud nii, et toetuse taotlejal on

võimalik iga valikukriteeriumi puhul

üheselt mõistetavalt aru saada, millistel

juhtudel hinnatakse valikukriteerium

täidetuks.

Arvestatud

4. Määruse eelnõu § 2 lõigetes 2 ja 3 on

sätestatud meetmete nimekirja väljund- ja

tulemusnäitajad, millesse toetuse andmine

panustab. Kõigi eelnõus esitatud näitajate

näol on tegemist Euroopa

Regionaalarengu Fondi ja

Ühtekuuluvusfondi määruse nr (EL)

2021/1058 Lisas I sätestatud ühiste

näitajatega, mille metoodikad on Euroopa

Komisjoni poolt kirjeldatud ja kõigile

liikmesriikidele kohustuslikud. Võttes

arvesse näitajate metoodikaid ning

rakenduskava koostamise ajal Majandus ja

Kommunikatsiooniministeeriumi esitatud

infot, siis eelnõu § 2 lõigetes 2 ja 3

Arvestatud

69

nimetatud näitajad on asjakohased vaid

korterelamute rekonstrueerimise

projektides. Nende mõõtmisel tuginetakse

energiamärgistele, mis esitatakse eelnõu §

33 lg 3 kohaselt järelaruandena. Eelnõu §

6 lõike 2 alusel on määruse alusel

võimalik rahastada ka projekte, mille abil

toetatakse vaid gaasi- või elektriküttel

korterelamu küttesüsteemis kütteseadme

asendamist taastuvaid energiaallikaid

kasutava kütteseadmega või nende

korterelamute ühendamist

kaugküttevõrguga.

Rahandusministeeriumi hinnangul

sellisele projektidele § 2 lõigetes 2 ja 3

sätestatud näitajad ei kohaldu ning tekib

olukord, kus toetatud projekt ei panusta

ühessegi toetuse andmise tingimuste

määruse ega Vabariigi Valitsuse poolt

kinnitatud meetmete nimekirja näitajasse.

Seega ei ole Rahandusministeeriumi

hinnangul võimalik TATi rakendamisel

täita määruse „Perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldiste tingimused“ §-s 8

lõikes 4 punktis 8 esitatud nõuet, mille

kohaselt peab taotluse rahuldamise otsuses

sisalduma toetuse andmise tingimuste

määruses nõutud väljundnäitaja,

tulemusnäitaja, muu projekti spetsiifiline

näitaja koos mõõtühikute ja sihttasemega

ning riigi pikaajalises arengustrateegias

kinnitatud näitaja.

Seetõttu tuleb Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumil uuesti

analüüsida eelnõus sätestatud näitajate

kohalduvust kõigis TATi alusel

toetatavates projektides ning täiendada

määruse eelnõud sobiva meetmete

nimekirja väljundnäitajaga. Kui meetmete

nimekirjast ei ole võimalik sobilikku

väljundnäitajat leida, siis tuleb eelnõusse

lisada uus väljundnäitaja ja esitada

Rahandusministeeriumile ettepanek

meetmete nimekirja muudatuseks.

5. Eelnõu seletuskirjas lk 3 on märgitud

„Tulemusnäitaja „Primaarenergia aastane

tarbimine“ sihtväärtuseks aastaks 2029 on

Arvestatud

70

rakenduskava kohaselt 2 964 500

MWh/aastas (sisaldab ka üldkasutatavate

hoonete, ärihoonete jm tarbimist) ja

näitajal „Hinnangulised

kasvuhoonegaaside heitkogused“ 2 168

000 tonni CO2 ekv/a.“ Viimase puhul on

ekslikult viidatud rakenduskava

algtasemele. Sulgudes olev täiendus tuleb

kustutada, sest rakenduskavas on

kasutatud primaarenergia tarbimise

näitajat vaid korterelamute

rekonstrueerimise sekkumistes (sh nii

tervik- kui etapipõhine

rekonstrueerimine). Seega tuleb nimetatud

kaks lauset sõnastada järgmiselt:

„Tulemusnäitaja „Primaarenergia aastane

tarbimine“ sihtväärtuseks aastaks 2029 on

rakenduskava kohaselt 2 964 500

MWh/aastas ja näitajal „Hinnangulised

kasvuhoonegaaside heitkogused“ 2 138

230 000 tonni CO2 ekv/a. Primaarenergia

aastane tarbimine väheneb eeldatavasti

122 000 MWh/aastas ning hinnangulised

kasvuhoonegaaside heitkogused

vähenevad eeldatavasti 16 500 tonni CO2

ekv/a“.

6. Seletuskirja peatükis 4 määruse mõjusid

kirjeldavat lõiku „Harjumaal (sh Tallinn)

ja Tartumaal (sh Tartu linn) on võrreldes

teiste regioonidega arvuliselt rohkem

korterelamuid. Seega Harju- ja Tartumaa

suurem taotlejate arv on põhjendatud

tulem.“ tuleb täiendada järgneva lausega:

„Erandina ei ole Ida-Virumaa taotlejate

arv vastanud maakonna korterelamute

hulka arvestavale proportsioonile.“

Arvestatud

7. Seletuskirja sama peatüki lõiku „Väga

madala kinnisvara väärtusega

piirkondades, kus tervikliku

rekonstrueerimise korteriühistu poolne

rahastamine on ka 50% toetuse puhul

keeruline, oleme 2023. aastal planeerimas

täiendavat meedet, kus toetuse abil on

võimalik teostada ka osalist

rekonstrueerimist, mille puhul tehakse

üksikuid töid (katuse vahetus ja

soojustamine, fassaadi soojustamine,

küttesüsteemi vahetus jms), lisaks on

ressursse suunatud ja ka edaspidi

suunatakse regioonides täiendavate

Arvestatud

71

teavitus- ja nõustamistegevuste

läbiviimisse.“ tuleb lisada alljärgnev

täiendus: „Eelkõige jälgitakse täiendavate

meetmetega koosmõjus

rekonstrueerimistoetuste

taotlemisaktiivsust ja jagunemist Ida-

Virumaa puhul, kuhu seni on

rekonstrueerimistoetustest jõudnud

ebaproportsionaalselt väike osa. Tulemusi

võetakse arvesse toetusmeetme tingimuste

muutmisel ja täiendavate tugimeetmete

mõju analüüsimisel“.

8. Seletuskirja paragrahvi 28 lõike 2 teises

lauses tuleb asendada sõna „hange“

sõnaga „riigihange“ sobivas käändes ja

vormis.

Arvestatud

9. Seletuskirja paragrahvi 28 lõike 2

kolmas lause tuleb sõnastada järgnevalt:

„Kuigi korteriühistu ei ole

riigihankekohuslane, tuleb tal

rekonstrueerimistööde läbiviimisel järgida

RHS §-s 3 sätestatud riigihangete

korraldamise üldpõhimõtteid, sh ostu

läbipaistvus ja kontrollitavus, võrdne

kohtlemine, vältida konkurentsi

kahjustavat huvide konflikti.

Korteriühistul tuleb asjakohased

tegevused läbi viia riigihangete registri

vastavas keskkonnas.“

Arvestatud

10. Seletuskirjas lisa 1 käsitleva punkti

2.2. teise lõigu kolmandas lauses tuleb

sõna „hankemenetlus“ asendada sõnadega

„toetuse saaja ost“ sobivas käändes ja

vormis.

Arvestatud

11. Seletuskirjas lisa 1 käsitleva punkti

2.2. teise lõigu neljandas lauses tuleb sõna

„hange“ asendada sõnadega „toetuse saaja

ost“ sobivas käändes ja vormis.

Arvestatud

12. Lisa „Toetuse saaja ostumenetluse

tingimused“ punkt 2.1.1. tuleb sõnastada

järgnevalt: „2.1.1. RHS § 95 lõike 4

punktis 3 sätestatud alusel ja lõikes 5

sätestatud tähtaja jooksul;“

Arvestatud

13. Seletuskirja sissejuhatavas osas tuleb

välja tuua, millisesse tegevuspõhise

riigieelarve programmi tegevus(te)sse

antud toetus panustab.

Arvestatud

Keskkonnaministeeri

um

1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1060 (nn ühissätete

määruse) artikli 73 kohaselt tuleb tagada

Arvestatud

72

selliste taristuinvesteeringute

kliimakindluse, mille eeldatav kestvus on

vähemalt viis aastat. Eelnõu tekstist ega

seletuskirjast ei selgu, kuidas selle

nõudega arvestatakse. Palume selles osas

eelnõu ja seletuskiri täiendada ning esitada

eelnõu uuesti kooskõlastamiseks.

2. Kuna toetus andmise üks eesmärkidest

on kasvuhoonegaaside heitkoguste

vähendamine, siis panustavad toetatavad

tegevused „Eesti 2035“ mõõdikusse

„kasvuhoonegaaside netoheide CO2

ekvivalenttonnides (sh LULUCF sektor)“.

Palume see näitaja eelnõusse lisada.

Arvestatud

3. Lisaks teeme ettepaneku lisada

toetatavatesse tegevustesse (§ 7) sadevee

immutamiseks, kasutuselevõtuks või

äravoolu viibe tekitamiseks vajalike

süsteemide rajamine ja rekonstrueerimine

ning nendega kaasnevad tööd. Tegevus

vähendab hoone negatiivset

keskkonnamõju, sest väheneb koormus

asula sadeveesüsteemidele.

Sadeveesüsteemide hüdraulilise koormuse

vähendamine ja ajaline hajutamine on

oluline intensiivsete vihmavalingute ja

lumikatte sulamise puhul. Sadevee

äravoolu süsteemide kriitilise vooluhulga

ületamist tuleb vältida, et ennetada

tänavate ja parklate üleujutusi. Sadevee

imbsüsteemid vähendavad ka vee hoonete

keldritesse tungimise riski ning

leevendavad põuariske. Siinjuures juhime

tähelepanu, et antud tegevuse

toetatavatesse tegevustesse lisamisega ei

tohiks tekitada võimalust autoparklate

laiendamiseks ja rajamiseks.

Arvestatud

4. Nii seletuskirjas kui määruses palume

olemasolev tekst „Lõike 5 kohaselt

panustavad toetatavad tegevused

kliimakindluse suurendamisse ning /../“

asendada järgmisega: „Lõike 5 kohaselt

on toetatavate tegevuste puhul

kliimakindlus tagatud ning /../“. Palume

teha see muudatus läbivalt, kus on

kliimakindlusele ja „ei kahjusta oluliselt“

põhimõttele viidatud.

Arvestatud

Eesti Linnade ja

Valdade Liit

1. Palume määruses täpsustada, kas

kaugküttega liitumisel on abikõlblikud

ehitustööd kuni kinnistu(krundi) piirini

Arvestatud

Eelnõu § 6 lg 1 p 16

73

või kuni soojussõlmeni ning kas toetatakse

ka liitumistasu maksmisel.

2. Antud punktis ei selgu, mida täpsemalt

mõeldakse „prügimaja“ all. Minimaalselt

peaks nn prügimajja saama viia lisaks

segaolmejäätmetele pakendijäätmeid ja

komposti ning muid kogutavaid jäätmeid.

Sellest tulenevalt võiks sõna „prügimaja“

asemel kasutada sõna „Prügi- või

jäätmemaja“. Lisaks teeme ettepaneku

lisada rahastamisvõimalus ka oluliselt

efektiivsemate ja esteetilisemate

süvamahutite soetamiseks ja

paigaldamiseks, seda eriti suuremates

linnades ja linnalistes asulates.

Arvestatud

Samas p 17

3. Palume täpsustada, kas rattaparkla all

tuleb mõista parkimisplatsi või toetatakse

ka turvalist välisseintega rattamaja

(näiteks hoone laiendus)

ehitamist/paigaldamist

Selgitus: rattaparklana

on käsitletav nii

varjualusega kui

selleta rattahoidja,

rattamaja või muu

asjakohane ehitis.

4. Palume täpsustada, millised tegevused

on tõlgendatavad rekonstrueerimistööde

alustamisena. Kas nendeks töödeks

määruse mõistes on ka mittetoetatavad

tegevused, sh näiteks korterelamu

kaasomandi suurendamisega seonduvad

tegevused (pööningukorruse

väljaehitamine jms).

Selgitus:

rekonstrueerimistööde

sisu avatud § 4 punktis

12.

5. Teeme ettepaneku seletuskirja

täiendada, lisades nõuded juhatuse

liikmete koolituse osas. Leiame, et vastav

juhatuse liige võiks olla eelnevalt läbinud

nõuetele vastava korterühistu juhatuse

liikme baas- või täiendkoolituse.

Selgitus: koolituse

sisustamine ja

koolituse läbiviija

pädevuse või

töökogemuse tagamine

korteriühistu juhtimise

valdkonnas on

tehnilise konsultandi

koolitaja pädevuses.

6. Eelnõu § 11 punkti 1 kohaselt ei ole

abikõlblikuks kuluks hoone laiendamisega

seotud tööde kulu, välja arvatud lifti, rõdu

või varikatuse lisamine. Tallinna linn on

väljendanud arvamuse, et praktikas on

eelnimetatud viis sageli ainuvõimalik

lahendus näiteks Tallinna kesklinnas või

miljööväärtuslikes piirkondades asuvate

korterelamute omanikele renoveerimiseks

vajaliku rahastuse saamiseks. Üsna sageli

ei ole aga uute korteriomandite müümisel

saadavad rahalised summad sellises

Arvestamata jäetud.

Toetus ei ole mõeldud

kinnisvaraarenduste

toetamiseks.

Arendustegevused

tuleb teostada

toetusega teostatavast

rekonstrueerimisest

eraldiseisvalt, sest

tööde teostamise puhul

on väga keeruline

tagada, et toetust ei

74

suurusjärgus, mis võimaldavad

korterelamu terviklikku renoveerimist

ilma täiendavate vahendite kaasamiseta

(eelkõige pangalaen). Majanduslikult on

mõistetav, et KredEx ei pea vajalikuks

rahastada korterelamu kaasomanike

varalise kapitali suurendamist. Samas aga

olukorras, kus korteriühistul on

majanduslikult mõistlik soov kõikide

tööde samaaegseks tegemiseks, on

KredExil võimalik täiendavalt nõuda

korteriühistult ümberehituseks vajalike

tööde tegemiseks vajaliku rahalise

omakapitali olemasolu, eesmärgiga

välistada toetuse rahaliste vahendite arvelt

kaasomandi laiendamisega kaasnevate

ehitustööde rahastamist.

kasutata kinnisvara

arenduseks. Ka

siinkohal on

toetusmeetme

väljatöötamisel vajalik

arvestada, et kõigile

toetuse taotlejatele

oleks võimalikult

võrdse kohtlemise

tagamiseks, loodud

üheselt selged

tingimused, mis on

lubatav ja mis mitte.

Tuleb arvestada, et

kuna töid teostab

üldjuhul sama

ettevõte, siis on üsna

lihtne näidata

rekonstrueerimise kulu

tegelikust suuremana

ja laienemise kulu

tegelikust väiksemana,

mis võib seada aga

ohtu kogu

struktuurivahenditest

toetatava projekti

abikõlblikkuse. Lisaks

on mittevähetähtis

asjaolu, et vahendite

piiratuse olukorras ei

pruugi tulu teenivate

projektide puhul olla

riigi toetus hoone

korrastamisel vajalik.

7. Ei ole kohane eristada toetuse

maksmisel toetuse suurust lähtuvalt elamu

asukohast. Korterelamu renoveerimisega

seonduvate ehitustööde ja

ehitusmaterjalide maksumus ehk siis

kulude suurusjärk on üsna sarnane üle

Eesti. Toetuse teine eesmärk on toetada

renoveerimise toetamisega

kasvuhoonegaaside heitkoguse

vähendamist. Vaieldamatult on linnad

asumitena suured kasvuhoonegaaside

tekitajad, mistõttu ei ole ka elamu

asukohajärgne eristamine toetuse

määramisel otstarbekas ega toetuse

eesmärki hinnates asjakohane. Eeltoodule

tuginedes teeme ettepaneku võrdsustada

Arvestamata jäetud.

Meetme eesmärk on

suunata riigi abi

ennekõike turutõrke

piirkondadesse.

75

Tallinna ja Tartu linnas asustusüksusena

asuvad korterelamud punktis 2 esitatud

tingimustega ehk 40 protsendi määraga.

8. Eelnõu paragrahv 18 lõike 1 kohaselt

on paragrahv 16 lõikes 2 sätestatud juhul

toetuse maksimaalne summa 200 000

eurot korterelamu kohta. Täpsustamist

vajab, kas ülejäänud juhtudel (kui § 15 lg-

s 1 sätestatud nõuded on täidetud) ei ole

toetuse maksimaalset summat määratud?

Teeme ettepaneku kaaluda toetuse

summale piirmäär määramist lähtudes

planeeritavast ja saavutatavast

energiaklassist arvestusega, et

minimaalselt tuleb saavutada C

energiaklass.

Selgitus: toetuse

piirsummat ei

kehtestata.

9. Teeme ettepaneku kaaluda eelnõu § 20

lõike 2 muutmist selliselt, et toetuse

saamine sõltub mitte sellest, kas

korteriomanikuks on juriidiline või

füüsiline isik, vaid korterelamu aluse

katastriüksuse sihtotstarbest.

Selgitus: sätestatud

piirang on seotud

riigiabi andmise

reeglitega. Abi

andmise küsimus võib

kaudselt kerkida juhul,

kui juriidilisele isikule

kuulub korter

rekonstrueeritavas

hoones. Asjakohane

riigiabi teatis meetmes

juriidilistele isikutele

abi andmise

võimalikkuse osas on

ette valmistamisel,

seniks on sätte

kavandamisel lähtutud

sarnastes meetmetes

varem kehtinud

põhimõttest.

10. Lähtudes ohutuse eesmärgist on

eelnõus ainsa toetatava tegevusena

märgitud tuleohutusega seonduv

tuletõkkeuste vahetamine (§ 7 lg 1 p 4).

Samas on päevakorda tõusnud ka

tsiviilkaitseliste varjendite vajaduse

küsimused. Toetusest rahastatakse keldrite

renoveerimist ja soojustamist, mis

hädaolukorra tingimustes võiksid toimida

ka elanikele tsiviilkaitse varjenditeks.

Keldrite renoveerimisel või prügimaja

rajamisel võiksid olla toetatavad ka need

tegevused, mis on seotud selle

ehitamisega tsiviilkaitse ehitiseks, tagades

Selgitus: olemasoleva

sõnastusega hõlmatud.

76

sõltumatu vee- ja elektrivarustuse ning

kanalisatsiooni varustatuse varjendis,

samuti hoone kandekonstruktsioonide

tugevdamine hoone varingu korral.

Eesti korteriühistute

Liit

1. Loobuda määruse eelnõus toodud 100%

hinna osakaalust ja rakendada määruse

eelmises redaktsioonis ja praktikas

kinnitust leidnud põhimõtteid. Vajadusel

töötada välja kvalifitseerimise ja

kvaliteedinõuete täiendavad põhimõtted.

Arvestatud

2. Rakendada 50% toetust üle Eesti. Arvestamata jäetud.

Meetme eesmärk on

suunata riigi abi

ennekõike turutõrke

piirkondadesse.

Samuti ei ole 50%

toetusega võimalik

täita rahastusallikaga

seotud näitajaid.

3. Asendada sõnad 3 korteriomandit

sõnadega 2 korteriomandit. Kehtiv

seadusandlus võimaldab korteriühistu luua

alates kahest korteriomandist. Jääb

arusaamatuks miks piiratakse väikeste

korteriühistute võimalust toetust taotleda .

Arvestamata jäetud.

Meetme sihtgrupp on

korterelamud. Ühe ja

kahe korteriga elamute

rekonstrueerimiseks

on võimalik toetust

taotleda väikeelamute

energiatõhususe

suurendamise

meetmest.

4. Kui äriühingutele kuulub suurem osa

kui 20 %, siis selle osa mis läheb üle 80%

finantseerib äriühing või juhul kui

äriühingute kuuluva omandi protsent osa

on suurem kui 20% siis väheneb

proportsionaalset toetuse protsent, aga

korteriühistu kvalifitseeruks

toetusmeetmesse.

Arvestamata jäetud.

Eluaseme valdkonna

toetused on mõeldud

füüsilistest isikutest

elanike

elamistingimuste

parandamiseks, mitte

ettevõtlustoetusteks.

Eluasemevaldkonna

toetusmeetmete

väljatöötamisel peame

arvestama, et toetus ei

oleks käsitletav

ärilisele eesmärgile

suunatud tegevuste

toetamisega. 80%

füüsilistest isikutest

omanike nõue täidab

varasemate meetmete

kogemuste põhjal

muuhulgas tingimuse,

77

et toetuse abil

rekonstrueeritud

korterelamu ei muutu

tulu teenivaks

projektiks, millele

võivad hakata

kohalduma riigiabiga

seotud reeglid, sh

korterelamus ärilisi

eesmärke täitvate

ettevõtjatele abi

andmise tingimused.

Mõistame, et

erinevates

korterelamutes võib

nõuet, et 80%

korteriomanditest peab

olema füüsiliste

isikute omandis, olla

keeruline täita,

sealjuures ei ole kõik

korterelamud, kus

vastav nõue täidetud ei

ole, automaatselt

aktiivse ärilise

tegevusega tegelevad

korterelamud. Siiski,

võrdse kohtlemise

eesmärgil tuleb tagada

ühtne määr, millega

saavad arvestada kõik

toetuse taotlejad oma

võimaluste kaalumisel.

5. Projekteerija/tehnilise konsultandi poolt

ekspertiisi esitatud põhiprojektil peab

olema viide projekti kinnitanud

korteriühistu üldkoosoleku

otsusele/juhatuse kinnitus (allkiri).

Praktikas on tulnud ette olukordi, kus

projekteerija on esitanud rakendusüksusele

projekti (seda tehnilise konsultandi

teadmisel) - mis ei olnud korteriühistu

üldkoosoleku ja juhatuse poolt kinnitatud.

Arvestatud

6. Lugeda abikõlbulikuks hoone mahtu

muutvad tööde teostamine samaaegselt

olemasoleva hoone terviklike

rekonstrueerimistöödega.

Arvestamata jäetud.

Toetus ei ole mõeldud

kinnisvaraarenduste

toetamiseks.

Arendustegevused

tuleb teostada

toetusega teostatavast

78

rekonstrueerimisest

eraldiseisvalt, sest

tööde teostamise puhul

on väga keeruline

tagada, et toetust ei

kasutata kinnisvara

arenduseks. Ka

siinkohal on

toetusmeetme

väljatöötamisel vajalik

arvestada, et kõigile

toetuse taotlejatele

oleks võimalikult

võrdse kohtlemise

tagamiseks, loodud

üheselt selged

tingimused, mis on

lubatav ja mis mitte.

Tuleb arvestada, et

kuna töid teostab

üldjuhul sama

ettevõte, siis on üsna

lihtne näidata

rekonstrueerimise kulu

tegelikust suuremana

ja laienemise kulu

tegelikust väiksemana,

mis võib seada aga

ohtu kogu

struktuurivahenditest

toetatava projekti

abikõlblikkuse. Lisaks

on mittevähetähtis

asjaolu, et vahendite

piiratuse olukorras ei

pruugi tulu teenivate

projektide puhul olla

riigi toetus hoone

korrastamisel vajalik.

7. Tervikliku rekonstrueerimisel

energiatõhususarvu klass C

arvutusmetoodika Eestis vajab

täpsustamist ja ülevaatamist ning

ühtlustamist Euroopa Liidu standarditega.

Selgitus: ei ole

käesoleva määruse

teema,

arvutusmetoodika on

kehtestatud EhSi

alusel eraldiseisva

õigusaktiga

8. Juhime liiduna tähelepanu, et

omanikujärelevalve ja tehnilise

konsultandi teenuse pakkumused tuleb

teha eraldi hangetena nii

Selgitus: kui

omanikujärelevalve ja

tehnilise konsultandi

teenuse pakkumused

79

omanikujärelevalve ja tehnilisele

konsultandi teenusele.

võetakse ühise

pakkumusena, peab

mõlema teenuse

maksumus olema

pakkumuses eraldi

välja toodud.

Eesti Omanike

Keskliit

1. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 4

punkti 5 selliselt, et korterelamuna ehk

toetuse objektina käsitletaks mitte üksnes

elamut, vaid ka hoonet, milles asuvad

eluruumina kasutusel olevad

korteriomandid.

Arvestamata jäetud.

Meetme objektiks on

elamud. Eluaseme

valdkonna toetused on

mõeldud füüsilistest

isikutest elanike

elamistingimuste

parandamiseks, mitte

ettevõtlustoetusteks.

Eluasemevaldkonna

toetusmeetmete

väljatöötamisel peame

arvestama, et toetus ei

oleks käsitletav

ärilisele eesmärgile

suunatud tegevuste

toetamisega. 80%

füüsilistest isikutest

omanike nõue täidab

varasemate meetmete

kogemuste põhjal

muuhulgas tingimuse,

et toetuse abil

rekonstrueeritud

korterelamu ei muutu

tulu teenivaks

projektiks, millele

võivad hakata

kohalduma riigiabiga

seotud reeglid, sh

korterelamus ärilisi

eesmärke täitvate

ettevõtjatele abi

andmise tingimused.

Mõistame, et

erinevates

korterelamutes võib

nõuet, et 80%

korteriomanditest peab

olema füüsiliste

isikute omandis, olla

keeruline täita,

sealjuures ei ole kõik

korterelamud, kus

80

vastav nõue täidetud ei

ole, automaatselt

aktiivse ärilise

tegevusega tegelevad

korterelamud. Siiski,

võrdse kohtlemise

eesmärgil tuleb tagada

ühtne määr, millega

saavad arvestada kõik

toetuse taotlejad oma

võimaluste kaalumisel.

2. Eelnõu § 15 lõike 1 kohaselt peab

toetuse saaja projekti elluviimise

tulemusena tagama kõigi § 15 lõikes 1

toodud nõuete täitmise. Samal ajal tuleb

eelnõu § 15 lõike 1 punkti 1 kohaselt

saavutada rekonstrueerimistööde

tulemusena vähemalt energiatõhususarvu

klass C (energiatõhususarv ETA ≤150

kWh/(m2*a)). On oluline rõhutada, et

energiatõhususarvu klass C on teatud

juhtudel võimalik saavutada ka ilma

selleta, et täidetud oleks kõik eelnõu § 15

lõikes 1 välja toodud nõuded. Teatud

olukordades ei pruugi olla kõigi eelnõu §

15 lõikes 1 toodud nõuete täitmine ka

võimalik.

Arvestamata jäetud.

Toetuse andmise

tingimuste kohaselt

tuleb eesmärk

saavutada sätestatud

nõuete täitmise kaudu.

Sätestatud nõuded

tagavad kontrollitava

tulemuse saavutamise.

3. Analoogne vastuolu, nagu on välja

toodud eelmises punktis §-i 15 osas, kehtib

ka eelnõu §-i 16 osas.

Arvestamata jäetud.

Toetuse andmise

tingimuste kohaselt

tuleb eesmärk

saavutada sätestatud

nõuete täitmise kaudu.

Sätestatud nõuded

tagavad kontrollitava

tulemuse saavutamise.

4. Eelnõu §-s 18 tuleks sätestada lisaks

maksimum piirmäärale ka minimaalne

toetusesumma eluruumi kohta. Näiteks

olukorras, kus hoones on 60% eluruume ja

40% mitteeluruume, tuleks tasutava

toetuse summa määrata selliselt, et toetus

hõlmaks üksnes eluruumide omanike poolt

tasutavat summat.

Selgitus: toetuse

piirsummat ei

kehtestata.

5. Eelnõu § 20 näeb ette, et toetust võib

taotleda korteriühistu. Eelnõu jätab aga

arvestamata, et kuni kahe korteriga

korteriühistu ei pea olema toimiv

korteriühistu. Eelnõuga luuakse eelis neile

hoonetele, kus tegutseb toimiv

Arvestamata jäetud.

Meetme sihtgrupp on

korterelamud. Ühe ja

kahe korteriga elamute

rekonstrueerimiseks

on võimalik toetust

81

korteriühistu. taotleda väikeelamute

energiatõhususe

suurendamise

meetmest.

Tallinn 1. Palume eelnõus täpsustada, kas

kaugküttega liitumisel on abikõlblikud

ehitustööd kuni kinnistu(krundi) piirini või

kuni soojussõlmeni ning kas toetatakse ka

liitumistasu maksmist.

Arvestatud

2. Ettepanek lisada rahastamisvõimalus ka

oluliselt efektiivsemate ja esteetilisemate

süvamahutite paigaldamiseks ja seda eriti

suuremates linnades.

Arvestatud

3. Palume täpsustada, kas tegemist on

grammatilise tõlgenduse tähenduse

mõistes jalgrataste parkimiseks rajatava

parkla ehk siis parkimisplatsiga või

toetatakse ka rattamaja

ehitamist/paigaldamist.

Selgitus: rattaparklana

on käsitletav nii

varjualusega kui

selleta rattahoidja,

rattamaja või muu

asjakohane ehitis.

4. Palume selgitada ja täpsustada, millised

tegevused on tõlgendatavad

rekonstrueerimistööde alustamisena. Kas

nendeks töödeks eelnõu mõistes on ka

mittetoetatavad tegevused, sh näiteks

korterelamu kaasomandi suurendamisega

seonduvad tegevused (pööningukorruse

väljaehitamine jms)?

Selgitus:

rekonstrueerimistööde

sisu avatud § 4 punktis

12.

5. Eelnõu § 11 kohaselt ei ole abikõlblik

hoone laiendamisega seotud tööde kulu,

välja arvatud lifti, rõdu või varikatuse

lisamine. Praktikas on eelnimetatud viis

sageli ainuvõimalik lahendus Tallinna

kesklinnas ja miljööväärtuslikes

piirkondades asuvate korterelamute

omanikele renoveerimiseks vajaliku

rahastuse saamiseks. Samal ajal ei ole

sageli lisanduvate korteriomandite

müümisel saadavad rahalised summad

sellises suurusjärgus, mis võimaldaksid

korterelamu terviklikku renoveerimist ilma

täiendavate vahendite kaasamiseta

(eelkõige pangalaen).

Arvestamata jäetud.

Toetus ei ole mõeldud

kinnisvaraarenduste

toetamiseks.

Arendustegevused

tuleb teostada

toetusega teostatavast

rekonstrueerimisest

eraldiseisvalt, sest

tööde teostamise puhul

on väga keeruline

tagada, et toetust ei

kasutata kinnisvara

arenduseks. Ka

siinkohal on

toetusmeetme

väljatöötamisel vajalik

arvestada, et kõigile

toetuse taotlejatele

oleks võimalikult

võrdse kohtlemise

tagamiseks, loodud

üheselt selged

82

tingimused, mis on

lubatav ja mis mitte.

Tuleb arvestada, et

kuna töid teostab

üldjuhul sama

ettevõte, siis on üsna

lihtne näidata

rekonstrueerimise kulu

tegelikust suuremana

ja laienemise kulu

tegelikust väiksemana,

mis võib seada aga

ohtu kogu

struktuurivahenditest

toetatava projekti

abikõlblikkuse. Lisaks

on mittevähetähtis

asjaolu, et vahendite

piiratuse olukorras ei

pruugi tulu teenivate

projektide puhul olla

riigi toetus hoone

korrastamisel vajalik.

6. Ei ole mõistlik ega kohane eristada

toetuse maksmisel toetuse suurust

lähtuvalt elamu asukohast.

Selgitus: meetme

eesmärk on suunata

riigi abi ennekõike

turutõrke

piirkondadesse.

7. Tallinna linn teeb ettepanku kaaluda

alternatiivselt eelnõu § 20 lõike 2

muutmist selliselt, et toetuse saamine

sõltub mitte korteriomandite omanike

struktuurist, vaid korterelamu aluse

maatüki sihtotstarbest.

Selgitus: sätestatud

piirang on seotud

riigiabi andmise

reeglitega. Abi

andmise küsimus võib

kaudselt kerkida juhul,

kui juriidilisele isikule

kuulub korter

rekonstrueeritavas

hoones. Asjakohane

riigiabi teatis meetmes

juriidilistele isikutele

abi andmise

võimalikkuse osas on

ette valmistamisel,

seniks on sätte

kavandamisel lähtutud

sarnastes meetmetes

varem kehtinud

põhimõttest.

Pronksi 4 KÜ 1. Täiendada termini sisu allajoonitud

osaga. Põhiprojekt – korterelamu

Arvestamata jäetud.

Ehituskulude

83

rekonstrueerimiseks vajalik ehitusprojekt,

mis on koostatud vastavalt

ehitusseadustiku § 13 lõike 3 alusel

kehtestatud nõuetele, standardi EVS

932:2017, EVS 885-2005 või

samaväärsetele nõuetele ja käesoleva

määruse nõuetele.

liigitamise standard

annab ühtse vormi

ehituse

hinnapakkumuste

esitamiseks.

Põhiprojekti nõuetega

sidumiseks puudub

põhjendus.

2. Täiendada rekonstrueerimistoetuse

eelnõus toetatavate tööde loetelu

alljärgneva alapunktiga: x) hoone

üldkasutatavatel pindadel asuva

nõrkvoolusüsteemi (andmeside, seadmete

automaatika ats/turvasüsteemid)

asendamine või rekonstrueerimine ja

sellega kaasnevad tööd.

Selgitus: olemasoleva

sõnastusega on

hõlmatud hoone

üldpindadel asuvate

tugevvoolu ja

nõrkvoolu (andmeside,

turvasüsteemid jms

automaatika)

süsteemidega seotud

tööd vastava

välisvõrgu

liitumispunktist kuni

korterisiseste

jaotuskilpideni.

3. Ajakohastada selle töödeliigi sõnastust

alljärgnevalt:

17) jäätmekäitlustaristu (prügimaja,

jäätmete süvamahutid) ehitamine või

rekonstrueerimine.

Arvestatud

4. Mitte lubada samade toetatavate

tegevuste finantseerimist vaid erinevatest

riiklikul tasandil kehtestatud (EL

fondidega seotud) meetmetest. Kohalikul

tasandil pakutavate toetusmeetmete osas

jätta otsustusõigus kohalikele

omavalitsustele.

Selgitus: eelnõuga ei

piirata kuidagi

kohaliku omavalitsuse

autonoomiat.

5. Hoone mahtu muutvate, aga

mitteabikõlbulike tööde teostamine

samaaegselt olemasoleva hoone terviklike

rekonstrueerimistöödega on lubatud, kui

ehitusprojektis esitatud ehituskulude

liigitamise standardi EVS 885:2005

liigenduse alusel koostatud töömahtude

loendis on need tööd kui

mitteabikõlbulikud eraldi ja kontrollitavalt

välja toodud ning ehitustööde käigus tööde

vastuvõtmisel abikõlbulikud ja

mitteabikõlbulikud tööd standardi EVS

885:2005 liigenduse alusel eraldi ja

kontrollitavalt ka akteeritud.

Arvestamata jäetud.

Toetus ei ole mõeldud

kinnisvaraarenduste

toetamiseks.

Arendustegevused

tuleb teostada

toetusega teostatavast

rekonstrueerimisest

eraldiseisvalt, sest

tööde teostamise puhul

on väga keeruline

tagada, et toetust ei

kasutata kinnisvara

arenduseks. Ka

siinkohal on

toetusmeetme

84

väljatöötamisel vajalik

arvestada, et kõigile

toetuse taotlejatele

oleks võimalikult

võrdse kohtlemise

tagamiseks, loodud

üheselt selged

tingimused, mis on

lubatav ja mis mitte.

Tuleb arvestada, et

kuna töid teostab

üldjuhul sama

ettevõte, siis on üsna

lihtne näidata

rekonstrueerimise kulu

tegelikust suuremana

ja laienemise kulu

tegelikust väiksemana,

mis võib seada aga

ohtu kogu

struktuurivahenditest

toetatava projekti

abikõlblikkuse. Lisaks

on mittevähetähtis

asjaolu, et vahendite

piiratuse olukorras ei

pruugi tulu teenivate

projektide puhul olla

riigi toetus hoone

korrastamisel vajalik.

6. Loobuda tingimusest, mille kohaselt

toetuse osakaal sõltub kinnisvaratehingute

piirkondlikust aktiivsusest, vaid seada

toetuse osakaal vastavusse taotlusprojekti

terviklikkuse, kaasaegsuse ja

innovatiivsusega.

Selgitus: meetme

eesmärk on suunata

riigi abi ennekõike

turutõrke

piirkondadesse.

Rahastamisele

kuuluvad lävendit

ületavad projektid, st

määruse nõuete

täitmisel on tegemist

eesmärgikohase

projektiga.

7. Ühe korterelamu alusest maatükist

vähemalt (näiteks) 80 protsenti peab olema

ette nähtud sihtotstarbe järgi kasutatav

elamumaana või ühes korterelamus

asuvate eriomandite koguarvust vähemalt

(näiteks) 80 protsenti peavad

sihtotstarbeliselt olema kasutatavad

eluruumidena. Lisades täiendava

Selgitus: sätestatud

piirang on seotud

riigiabi andmise

reeglitega. Abi

andmise küsimus võib

kaudselt kerkida juhul,

kui juriidilisele isikule

kuulub korter

85

tingimuse, et ühes korterelamus

eluruumidena kasutatavatest eriomanditest

võib 1-le (ühele) füüsilisest või juriidilisest

isikust omanikule kuuluda mitte rohkem

kui (näiteks) 1 (üks) eluruumidena

kasutatav eluruum (elukorter).

rekonstrueeritavas

hoones. Asjakohane

riigiabi teatis meetmes

juriidilistele isikutele

abi andmise

võimalikkuse osas on

ette valmistamisel,

seniks on sätte

kavandamisel lähtutud

sarnastes meetmetes

varem kehtinud

põhimõttest.

8. Määruse eelnõu käesoleva versiooni

seletuskirjas taustainfona esitatud

analüüside kirjeldused ja

ehitustehnilised (teoreetilis-praktilised v

selgitavad) kirjeldused (vt nt käesoleva

seletuskirja lk 8), näited ja

soovitused, samuti ülevaated määruse

teemadega otseselt seotud uuringutest ja

analüüsidest oleks mõistlik

vormistada eraldiseisvateks lisadeks.

Arvestamata jäetud.

Eelnõu koostajate

hinnangul on mõistlik

ka valitud lähenemine.

Sotsiaalministeerium 1. Ettepanek muuta § 1 lg 2 sõnastust

järgmiselt: "Toetatavad tegevused

arvestavad Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060

artiklis 9 nimetatud horisontaalseid

põhimõtteid ning panustavad riigi

pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“

aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi

„Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja

kvaliteetne elukeskkond“ alasihi

„Elukeskkond on kvaliteetne“

saavutamisse.

Nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihi

saavutamist regionaalset tasakaalustatust,

ligipääsetavust ning keskkonna- ja

kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse

järgmiste EE2035 näitajatega:

„Elukeskkonnaga rahulolu“,

"Ligipääsetavuse näitaja”,

"Kasvuhoonegaaside netoheide CO2

ekvivalenttonnides (sh LULUCF sektor).

Arvestatud

2. Paragrahvi 6 lg 1 – Kuna selle punkti

eesmärk on rõhutada hoone

ligipääsetavuse parandamisega seotud töid,

siis võiks täpsustada, et lift peab olema

ligipääsetav puudega inimesele (vastab

standardi EVS-EN 81-70 või

samaväärsetele nõuetele). Samuti peaks

Arvestatud

86

toetatavate tegevuste all olema tuulekoja

ümberehitamine, kui see on seotud

ligipääsetavuse tagamisega. Ainult

trepimademete käsitlemine võib osutuda

liigseks piiranguks. Seetõttu võiks punkti

nr 15 sõnastada järgmiselt:

15) hoonesse sisse- ja väljapääsu

tagamiseks panduse ehitamine, tuulekoja

ligipääsetavuse parandamine, käsipuude

paigaldamine, invatõstuki paigaldamine ja

puudega inimesele ligipääsetava lifti

ehitamine ning nendega kaasnevad tööd.

3. Punkt 22 samas - kuna kaitsealuste

objektide puhul peab olema tagatud ka

muinsuskaitseline järelevalve, siis võiks

kaaluda sõnastuse täiendamist:

Omanikujärelevalve ning asjakohasel

juhul muinsuskaitselise järelevalve

teostamine.

Selgitus: EhS § 20

lõike 3 kohaselt

toimingute üle

järelevalve

tegemiseks, milleks

omanikujärelevalve

tegijal puuduvad

oskused või

teadmised, kaasatakse

pädev isik. Kaasatud

isiku tegevuse eest

vastutab teda kaasanud

isik. Seega

omanikujärelevalve

hõlmab ka

muinsuskaitselise

järelevalve

teostamist/teostajat.

4. Paragrahvi 15 lg 3 - õige oleks:

UNESCO maailmapärandi nimekirja

kantud alal paikneva korterelamu. Eestis

on selleks Tallinna vanalinn, mis kuulub

maailmapärandi nimekirja alates 1997.

aastast. Korterelamu ise ei saa kuuluda

maailmapärandi nimekirja.

Arvestatud

5. Samas - samadel kaalutlustel tuleks

lisada ka katuse soojustamine erisuste alla,

kuna mõned ajaloolised ja suurt

arhitektuuriväärtust omavad

katusekonstruktsioonid (näiteks Tallinna

vanalinnas) ei pruugi võimaldada

ümberehitustöid.

Arvestatud

6. Paragrahvi 33 lg 2 p 3 - palume lisada,

et lõpparuandes tuleb kajastada ka ellu

viidud tegevuste panust horisontaalsete

põhimõtete edendamisse. Pakume

sõnastuse:

"3) toetuse saaja hinnang projekti

Arvestatud

87

tulemuslikkusele ja elluviimisele, sh panus

horisontaalsete põhimõtete edendamisse;"

7. Lisa - kuna toetatavatel tegevustel on

puutumus ligipääsetavuse horisontaalse

põhimõttega, siis lähtudes üldistest

projekti valikukriteeriumitest tuleks

hinnata ka projekti vastavust

ligipääsetavuse nõuetele.

Palume lisada hindamiskriteerium

"Ligipääsetavuse aspektidega

arvestamine."

Pakume sõnastuse:

"6.3.4. Ligipääsetavuse aspektidega

arvestamine. Käesolevas alajaotuses

kirjeldatakse, milliseid tegevusi

ligipääsetavuse parendamiseks tehakse ja

kuidas tagatakse ligipääsetavuse nõuetele

vastavus".

Arvestamata jäetud.

Lisas sätestatakse

nõuded ehitustööde

ostule ja teostajale.

Rekonstrueeritakse

vastavalt

ehitusprojektile.

Nõuded

ehitusprojektile on

EhSi alusel

kehtestatud. Seega

projekteerija kirjeldab

vastavalt tellija soovile

(ligipääsetavust

tagavad tööd ei ole

tegevuste valikus

kohustuslikud), mil

viisil ligipääsetavuse

nõuetega arvestatakse.

8. Seletuskirjas palume võimaluse korral

täpsustada, mida saab käsitleda

ligipääsetavuse parandamisena käesoleva

määruse kontekstis (näiteks

üldkasutatavad sissepääsud, pandused,

trepid, käsipuud, liftid). Toetatav võiks

olla ligipääsetavuse valdkonda tundva

konsultandi kaasamine või ligipääsetavuse

auditi tellimine. Kuna määrus nr 28 ei

kehti elukondlikule kinnisvarale, siis

otseselt ei saa viidata Eesti õigusaktidest

tulenevatele nõuetele, küll aga näiteks

ÜRO Puuetega inimeste õiguste

konventsiooni artiklile 9, mille kohaselt

võtavad osalisriigid tarvitusele

asjakohaseid meetmeid muuhulgas

eluasemete ligipääsetavuse tagamiseks.

Seega võiks käesoleva lõigu esimese lause

asemel olla järgmine sõnastus:

"Toetatavad on ka tegevused, mis otseselt

ei panusta energiatõhususe

saavutamisesse, kuid mida tehakse elamu

energiatõhususe parendamise käigus ja mis

on kooskõlas EhSga ning mis oluliselt

panustavad elamu ohutusse, energiakulude

kokkuhoidmisesse või ligipääsetavuse

parandamisesse. Ligipääsetavuse

parandamise all mõistetakse

üldkasutatavate sissepääsude juurde

Arvestatud

88

panduse ehitamist, sissepääsude ja

tuulekodade ligipääsetavuse parandamist,

käsipuude lisamist, invatõstukite

paigaldamist, invanõuetele vastava lifti

ehitamist ning nendega kaasnevaid töid,

mille teostamine on mõistlik viia ellu

samaaegselt tervikliku

rekonstrueerimisega. Eesmärgi elluviimist

toetab ÜRO Puuetega inimeste õiguste

konventsiooni artikkel 9, mille kohaselt

võtavad osalisriigid tarvitusele

asjakohaseid meetmeid muuhulgas

eluasemete ligipääsetavuse tagamiseks.

Ligipääsetavuse parandamisega seotud

tegevuste puhul on toetatavad tööde

teostamisega seonduvad vajalikud

tegevused nagu ligipääsetavuse auditi

tegemine või konsultandi teenuse

kasutamine."

9. Seletuskiri lk 15 (§ 21) - Siia võiks

lisada selgituse, et nõutud näitajad

hõlmavad ka Eesti2035 näitajaid, millega

jälgitakse panust horisontaalsete

põhimõtete edendamisse.

Pakume sõnastuse: "Taotlusest peab

selguma, et toetust taotletakse kooskõlas

toetuse andmise tingimuste määruses

nimetatud eesmärkidega ja toetatavateks

tegevusteks ning projekt panustab nõutud

näitajatesse, sh Eesti 2035 näitajad,

millega jälgitakse panust horisontaalsete

põhimõtete edendamisse."

Arvestatud

10. Teeme ettepaneku muuta § 33 lõike 2

p 1 sõnastust järgmiselt:

„1) toetuse saaja hinnang projekti

tulemuslikkusele ja elluviimisele,

sealhulgas panus § 21 punktides 19 ja 20

sätestatud põhimõtete edendamisse ning

Eesti pikaajalise arengustrateegia

aluspõhimõtete ja sihtidega seotud

horisontaalsete põhimõtete edendamise

näitajatesse.“

Selgitus: § 21 punkt 20 sisaldab taotleja

kinnitust, et projekti elluviimisel ei riivata

Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud

põhiõiguseid. Strateegia „Eesti 2035“

sihtide ja aluspõhimõtetega seotud näitajad

on kirjeldatud § 1 lõikes 2.

Arvestatud

11. Sotsiaalministeeriumi hinnangul tuleb

ligipääsetavuse nõuetega arvestada

Arvestamata jäetud.

Ehitatakse

89

vähemalt järgmiste eelnõu paragrahvis 6

lõikes 1 kirjeldatud tegevuste elluviimisel:

1) punktis 2 „rõdude ja lodžade

rekonstrueerimine ja asendamine, klaasi

paigaldamine ning nendega kaasnevad

tööd“. Arvestada tuleks elementaarse

ligipääsetavusega rõdule ja lodžale (sobiv

ukseava laius, madal, tasandusega või

kaldtee abil kohandatav lävepakk jne);

2) punktis 4 „akende ning välis- ja

tuletõkkeuste vahetamine või

renoveerimine ning nendega kaasnevad

tööd“. Kergesti avanevad uksed

(rakendatav jõud kuni 25 N), sobiv

ukseava laius (välisuks min 900 mm),

madal lävepakk, käeulatuses paiknevad

aknakremoonid jne.

3) punktis 5 „keldri rekonstrueerimine

ja soojustamine ning nendega kaasnevad

tööd“. Tööde teostamisel keldris tuleb

jälgida, et arvestatud oleks ka

ligipääsetavuse nõuetega (sh piisav

valgustus, kergesti avanevad uksed, selged

tähistused, piisava laiusega liikumisteed,

madalad lävepakud jne).

4) punktis 12 „lifti juhtimissüsteemi ja

ajami osaline või täielik rekonstrueerimine

või lifti asendamine ning nendega

kaasnevad tööd“. Lifti asendamisel (või

näiteks juhtpaneeli väljavahetamisel) tuleb

arvestada ligipääsetavusega. Lift peaks

vastama standardile EVS-EN 81-70 või

samaväärsele.

5) punktis 13 „üldkasutatavatel

pindadel asuva elektrisüsteemi asendamine

või rekonstrueerimine, sealhulgas

ehitusseadustiku tähenduses elektriauto

laadimistaristu paigaldamine ja

soojussõlme välisele elektritoitele

ümberlülitamise võimaluse loomine, ning

nendega kaasnevad tööd“. Lülitid,

pistikupesad peavad asetsema

ligipääsetaval kõrgusel. Elektriauto

laadimistaristule peab olema ligipääs ka

invasõidukil.

6) punktis 15 „hoonesse sisse- ja

väljapääsu tagamiseks panduse ehitamine

või paigaldamine, tuulekoja

rekonstrueerimine, käsipuude

paigaldamine, invatõstuki paigaldamine

kohalduvale

ehitusõigusele

vastavalt.

Eluhoonetele

puuduvad kehtivas

õiguses

ligipääsetavuse

nõuded. Mööndusega

on ligipääsetavuse

nõudena käsitletav

liftide ehitamine

vähemalt

neljakorruselises

hoones. Eelnõu

kohaselt peab seega

ehitatav lift olema

ligipääsetav (§ 6 lg 1 p

15).

90

ning standardile EVS-EN 81-70 või

samaväärsetele nõuetele vastava lifti

ehitamine ja nendega kaasnevad tööd“.

Kõigil hoone sissepääsu, tuulekoja, lifti ja

ühiskondlike ruumide

rekonstrueerimistöödel on vaja arvestada

ligipääsetavusega (kui need sisalduvad

projekteerimismahus). Vajalikuks võib

osutuda tuulekoja suuremaks ehitamine

(uste vahe 1,5 meetrit), ukseavade

laiendamine, käsipuude paigaldamine

kahele kõrgusele, panduse väljaehitamine,

kui see muudab elamu ligipääsetavaks.

Lubatud ei ole sellised tööd, mille käigus

on võimalik parandada ligipääsetavust,

kuid seda ei ole tehtud.

7) punkti 17 „jäätmemaja ehitamine

või rekonstrueerimine või

süvakogumismahuti soetamine ja

paigaldamine“. Jäätmemaja peab olema

ligipääsetav erivajadusega inimestele.

Tehniline konsultant

Rivo Soo

1. Seletuskirjas, paragrahvis 6, lõikes 1 on

kirjeldatud „Katuse elemendid peavad

olema samuti tehases koostatud“.

Võimalusel muuta katuseelemendi

paigaldamise kohustus valikuliseks. Antud

põhjus seisneb selles, et pilootprojektis

seda tegevust ei käsitletud, kogemus

puudub ning näitena viilkatuse puhul, miks

vaja katus lammutada ning tehases

koostatud paneelidega uus ehitada.

Teine põhjus, miks ei soovitaks tehases

valmistatavaid paneele katusele

kohustusena paigaldada on erinevate

ettevõtete kasutamine ehitusobjektil.

Tehases toodetud paneelide paigaldajaid

on arvuliselt vähem. Kui aga jättes

katusesoojustuse paigaldamine

kolmandatele ettevõtetele on tulemus

konkurentsivõimelisem.

Arvestatud

2. Seletuskirjas, paragrahvides 14 ja 15 on

kirjeldatud ventilatsiooni vooluhulkade

tagamist köögilõõridest lausena “Kui nt

köögist ei ole võimalik tagada toetuse

andmise tingimustes sätestatud väljatõmbe

õhuvooluhulka, siis tuleb köögis puudu

jääv väljatõmbeõhu vooluhulk tagada, kas

WC või pesuruumi väljatõmbega, nii et

korteri õhuvahetuskordsus oleks vähemalt

0,5 1/h. Õhuvahetuskordsuse 0,5 1/h

Selgitus: viidatud

lause on toodud ühe

võimaliku näitena.

91

saavutamise nõue kui erisus kohaldub kuni

20% korterelamu korteritest“.

Paluks selgitusse juurde lisada vastupidine

olukord, kus WC või pesuruumist ei ole

võimalik lõõride puudumisel tagada

tingimustes sätestatud väljatõmbe

õhuvooluhulka.

3. Seletuskirjas, paragrahvis 29, lõigete 3–

5 kohaselt makstakse toetust kuni kümne

maksena.

Määruses § 29 lõige 3 on kirjas toetuse

väljamakse maksetaotluse saab esitada üks

kord kalendrikuu jooksul. Määruse

eelnõust tulenevalt soovitaksin tagasi

panna eelneva versiooni, kus toetust saab

välja küsida kolmel korral. Igakuuline

toetuse väljaküsimine toob kaasa suurema

töökoormuse tehnilistele konsultantidele,

KÜ juhatuse liikmetele Kredexi halduritele

ning Rahandusministeeriumile. Raha

saamine ei tohi muutuda ainsaks

eesmärgiks. Asja eesmärk on võimalikult

kiirest lõpetada ehitusobjekt.

Arvestamata jäetud.

Võimalus, mitte

kohustus. Konkreetselt

reguleeritav

ostus/lepingus.

4. Määruses § 29 lõige 4 Toetuse makse ei

või olla väiksem kui kümme protsenti

projekti abikõlblikest kuludest on

vastuolus seletuses toodud kohaselt

makstakse toetust kuni kümne maksena.

Näitena toetuse protsent on 50 protsenti

ning iga makse ei või väiksem olla, kui

10% on kokku maksimaalselt 5 makset.

Selgitus: toetuse

makse osakaal

arvestatakse toetuse

summast, mitte

osakaalust.

5. Seletuskirjas „Toetuse saaja võib esitada

ka vaid ühe osalise makse taotluse või

ainult lõppmakse taotluse“ soovitaks antud

lause kustutada kuna ühe osalise maksena

või lõppmaksena ei ole nõus ükski ehitaja

lepingusse minema või hankes osalema.

Seletuses tulenevat lauset saab kasutada

pahatahtlikult ehitajate vastu.

Arvestamata jäetud.

Tegemist praktilise

võimaluse, mitte

kohustusega.

6. Määruse eelnõus § 12 viitab § 15

toetusega saavutatava tulemuse erisuse

lõige 3-le, kus toetuse taotlemisel üld- või

detailplaneeringu alusel

miljööväärtuslikule hoonestusalale jääva,

väärtusliku üksikobjektina määratletud,

kultuurimälestiseks tunnistatud,

muinsuskaitsealal asuva või UNESCO

maailmapärandi nimekirja kantud alal

asuva korterelamu rekonstrueerimisel

kehtivad järgmised erisused on toetuse

Selgitus:

Muinsuskaitseametiga

kooskõlastatud

regulatsioon, sisuliselt

saab olla ka hõlmatud.

92

nimetatud korterelamu rekonstrueerimisel

40 protsenti.

Eestis on olemas kortermaju, mis on

ehitatud stalinistlikus stiilis ning ei asu

miljööväärtuslikul hoonestusalal ega ei ole

võetud UNESCO maailmapärandi

nimekirja jne. Antud maju peaks

soodustama samuti 40 protsendilise

toetusega.

7. Määruse eelnõus § 31 maksetaotluse

lisadokumendid nõuavad toetuse

väljamakseks vajalike dokumentide

esitamist lõikes 1–4 mõõdistuse protokolle

(müra, ventilatsioonisüsteemi

õhuvooluhulkade, küttesüsteemi

tasakaalustamise, gaasiseadme olemasolul

korteris). Määruse seletuses räägitakse

„toetatavad tegevused hõlmavad lokaalse

taastuvenergia tootmisseadmete,

elektrienergia tarbimiskoormuse

juhtimisseadmete ja lokaalse

taastuvenergia energiatoodangut

salvestavate seadmete ostmist,

paigaldamist ja kaasnevaid töid.“

„Toetatakse elektriautode laadimistaristu

paigaldamist“ lisaks „Hoone

elektrisüsteemi rekonstrueerimisel tuleb

ühtlasi tagada soojussõlme

ümberlülitamise võimalus välisele

elektritoitele“ Antud juhul tuleb toetuse

väljamakses nõuda ka lisaks juurde

elektriauditi esitamist. Elektriauditi

kohustus tuleneb seadusest. Miks ei võiks

seda küsida korrektsuse mõttes ka SA

Kredex. Kui elektriauditit tulevikus

väljamakseks ei küsita, on küsitav määruse

eelnõus tulenev § 31 lõige 2.

Arvestamata jäetud.

Eluruumi

elektriseadme puhul ei

ole elektripaigaldise

korraline audit

kohustuslik.

Balti Vara Ehitus OÜ

1. Ettepanek viidata katuseelementidele

kui võimalikule rekonstrueerimise

lahendusele, mis on toetatav, aga mis ei

ole kohustuslik saamaks 50%-line

rekonstrueerimise toetus.

Arvestatud

2. Ettepanek lisada abikõlbulike kulude

nimekirja ka veevarustuse ja

kanalisatsioonitorustiku väljaehitamisest

tuleneva siseviimistluse taastamine.

Arvestatud

3. Ettepanek lisada üksikute teotavate

tegevust hulka ka soojuspumpadega

lahenduste rajamine.

Arvestamata jäetud.

Ettepanek nõuab

täiendavat

analüüsimist, teeme

93

seda osalise

rekonstrueerimise

meetme väljatöötamise

käigus.

4. Ettepanek lisada abikõlbulike kulude

hulka ka projekteerimise eelsete

ekspertiiside, mõõdistuste ja auditite

tegemise kulud, eelnimetatud tegevused on

toetatavad 50% ulatuses.

Selleks et kokku panna pädev

lähteülesanne ja detailselt välja selgitada

maja seisukord, võib olla vajalik tellida

enne tööde hankimist ekspertiis,

mõõdistus, kaardistus jmt tegevused.

Käesolev määrus käsitleb aga

abikõlbulikuna vaid projekteerimise,

ehitamise, tehnilise konsultandi ja

omanikujärelevalve teenuseid.

Selgitus: toetatav on

ehitusprojekti

koostamine,

sealhulgas

ehitusprojekti aluseks

oleva ehitusuuringu ja

ehitise auditi tegemine

(§ 6 lg 1 p 20).

5. Ettepanek lisada määrusesse, et peale

käesoleva määruse kehtima hakkamist

tehtud hangetel võib TK sama projekti

raames teostada omanikujärelevalvet, kui

ta on § 7 lõikes 3 nimetatud pädev isik

ning omanikujärelevalve ja tehnilise

konsultandi teenuse pakkumus on võetud

ühise pakkumusena.

Selgitus: eelnõu § 9 lg

2 sätestab, et

tehniline konsultant

võib sama projekti

raames teostada

omanikujärelevalvet,

kui ta on § 7 lõikes 3

nimetatud pädev isik

ning

omanikujärelevalve ja

tehnilise konsultandi

teenuse pakkumus on

võetud ühise

pakkumusena.

6. Ettepanek sõnastada § 10. algus ringi

järgmiselt:

Abikõlblik ei ole lisaks ühendmääruse §-s

17 nimetatud kuludele:

1) hoone laiendamisega seotud tööde

kulu, välja arvatud lifti, rõdu, varikatuse,

prügimaja või rattaparkla lisamine.

Arvestatud

7. Ettepanek: kaaluda 40%-lise toetuse

piirkondlikul määramisel täpsemat

asustusüksuste nimekirja koostamist,

fikseeritud kinnisvara väärtuse piirmäära

olulist tõstmist või muid rohkem

reaalusele vastavate tingimuste seadmist.

Seega välja pakutud regulatsioon esitatud

väärtusvahemikus on täiesti ebavajalik ja

ka selle piirväärtuse tõstmine kaks korda ei

muuda midagi oluliselt. Regulatsiooni

toimivaks lahenduseks tuleks tellida vastav

Arvestamata jäetud.

Meetme ajaraam ei

võimalda hetkel

analüüsi tellimist.

94

analüüs.

8. Seletuskirjas on toodud põhjendus, et

tavapäraselt on elektrilise eelküttega

ventilatsiooniseade mõeldud soojema

kliimaga piirkondades kasutamiseks.

Samas aga tuuakse välja nõue, et

soojustagasti peab olema sulatusrežiimiga

ja automaatika peab võimaldama piirata

soojusvaheti võimsust. Seega ei ole

küsimus elektrilise eelkütte olemasolus

vaid järelekütte funktsioonides ja seega ei

tuleks välistada mitte eelkütte olemasolu

vaid rõhutada järelekütte vajalikkust.

Ettepanek sõnastada nõutud tehniline

piirang vajaliku funktsiooni olemasolu

kohta, mitte mittesoovitud funktsiooni

keelamise järgi.

Arvestatud

9. Ettepanek: Määruse tekstis peaks olema

selgitusena juures, et kohustuslikus vormis

peab olema tagatud soojussõlme

ümberlülitamise võimalus välisele

elektritoitele kohtades, kus hoone

soojusvarustus on võrgupõhine (nt gaas

või kaugküte). Antud nõue ei laiene

lokaalsetele lahendustele (nt

soojuspumbad, pelletikatlad vms).

Seletuskirjas on viidatud soojasõlme

väiksematele elektritarbijatele, aga osades

projektides on soojasõlme seadmeteks ka

soojuspumbad, pelletikatlad,

elektriboilerid jmt oluliselt võimsamad

seadmed.

Arvestatud

10. Ettepanek fikseerida konkreetsemalt

ära, et:

- Väljamakseid võib taotleda üks

kord kalendrikuu jooksul

- Ehituse väljamakseid võib taotleda

kuni viies osas, kusjuures väljamakse

summa ei tohi olla väiksem kui 10%

ehituse maksumusest, va viimane makse,

mis peab olema vähemalt 5% ehituse

maksumusest

- Projekteerimise toetust on õigus

taotleda koos esimese ehituse

väljamaksega

- TK ja OJV teenuse toetust on õigus

taotleda koos lõppmakse taotlusega.

Selgitus: 2. ettepanek

arvestamata jäetud.

Tegemist Eesti

Ehitusettevõtjate Liidu

ettepanekuga. Teised

ettepanekud on

eelnõus realiseeritud.

11. Ettepanek fikseerida EIS avaldatud

vormis minimaalne detailsuse aste, aga

mitte anda ette nt Exceli tabelit, lisa p

Arvestatud

95

1.10.

Kui ehitustööde ajakava vorm nt Excelis,

siis on see tagasiminek professionaalsete

projektijuhtimisprogrammide kasutamiselt,

mida saab kohandada ka detailsemaks

ehituse detailgraafikuks.

12. Ettepanek sõnastada lisa p 3.2.2

järgmiselt: objektijuht, kellel on vähemalt

tööjuht, tase 5 spetsialiseerumisega

üldehituslikule ehitamisele.

Kui ehitamisega ei kaasne ehitusloa

kohustust (st sellist kohustust ei tulene

ehitusseadustikust ning ehitusluba ei nõua

ka kohalik omavalitsus), ei ole ehitustööde

tegemiseks kutsekvalifikatsioon nõutav.

Tegevused, milleks on nõutav ehitusloa

olemasolu, on sätestatud ehitusseadustiku

lisas 1.

Olukord kus kutset andev liit lubab

ehitusloakohustuslikke tööde teostamist

tööjuht, tase 5 isikul ja inseneristaaži ei

arvestata ehitusteatise kohustuslike

ehitamise juhtimisel, ei ole põhjendatud

objektijuhilt nõuda 6 taseme inseneri või

ehitusjuhi kutset.

Arvestamata jäetud.

Kutsetasemete nõuete

seadmisel on

arvestatud Eesti

Ehitusettevõtjate Liidu

ettepanekuid.

Tööjuht, tase 5

kvalifikatsioon ei ole

piisav ehitustööde

iseseisvaks

juhtimiseks

korterelamutes, sest

Tööjuht, tase 5

pädevuspiirid

hõlmavad vaid

eramuid

(üksikelamuid) ning

CC1 tagajärgede klassi

jäävaid hooneid (nt

kuurid, suvilad,

põllumajandushooned

jm).

Keerukamate

objektide ehitamisel

on 5. taseme tööjuhil

õigus tegutseda ainult

vastaval tegevusalal

alltöövõtu korras

kõrgemat pädevust

(vähemalt EKR 6.

taseme kutset) omava

spetsialisti vastutusel.

13. Ettepanek lisada võimalikke tagatiste

hulka ka kindlustusseltside väljastatavad

garantiikirjad ja määrata ehitusaegse

tagatise suuruseks 5% ehituslepingu

maksumusest, lisa p 3.10.

Lisaks panga- või finantseerimisasutuse

garantiikirjale ning deponeerimisele, saab

kasutada ka kindlustusseltsi garantiikirja

tagamaks ehitustööde teostamist. Samuti

tuleb märkida, et kui ehitusaegse tagatise

andmise nõue on absoluutne, siis 10%-line

tagatis on ettevõtjatele liialt koormav ja

Arvestatud osaliselt.

ÜSS2021_2027

kindlustusseltsi

väljastatavat garantiid

ei reguleeri.

96

võib kahjustada konkurentsi.