Konkurentsiseaduse muutmise eelnõu (grupierandid) esitamine Vabariigi Valitsusele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei [email protected] Rahukohtu 3 15161, Tallinn Konkurentsiseaduse muutmise eelnõu (grupierandid) esitamine Vabariigi Valitsusele Justiitsministeerium esitab Vabariigi Valitsuse istungile konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Timpson Minister Lisad: 1) Eelnõu; 2) Seletuskiri; 3) Seletuskirja lisa 1 – justiitsministri määruse „Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu grupierandite määrused, mida rakendatakse konkurentsiseaduse § 6 lõike 1 kohaldamisel“ kavand; 4) Seletuskirja lisa 2 – kooskõlastustabel. Natalia Mäekivi 58806031 [email protected]

Meie 11.06.2024 nr 8-1/4776-1

EELNÕU

07.06.2024

Konkurentsiseaduse muutmise seadus

Konkurentsiseaduse § 7 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse § 6 lõike 1 kohaldamisel rakendatakse vajalike muudatustega Euroopa

Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu määrusi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike

3 kohaldamise kohta teatavat liiki kokkuleppe, tegevuse või otsuse suhtes (edaspidi Euroopa Liidu

grupierand), isegi kui asjaomane kokkulepe, tegevus või otsus ei mõjuta liikmesriikide vahelist

kaubandust.

(2) Nimekirja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Euroopa Liidu grupieranditest ning

vajalikest muudatustest kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud Euroopa Liidu grupieranditele võib Vabariigi

Valitsus kehtestada teatud liiki konkurentsi kahjustava või kahjustada võiva kokkuleppe

sõlmimiseks, kooskõlastatud tegevuseks või otsuse vastuvõtmiseks riigisisese grupierandi

määruse, milles nähakse ette grupierandi kohaldamise tähtaeg ning vajaduse korral:

1) kokkuleppe, tegevuse või otsuse liigi nimetus, mille suhtes grupierand kohaldub;

2) piirangud või tingimused, mis sellises kokkuleppes, tegevuses või otsuses ei tohi sisalduda;

3) tingimused, mis peavad sellises kokkuleppes, tegevuses või otsuses sisalduma;

4) piirangud ja tingimused, mis võivad sellises kokkuleppes, tegevuses või otsuses sisalduda;

5) muud tingimused, millele kokkulepe, tegevus või otsus peab vastama.“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „.....“....................2024. a

Algatab Vabariigi Valitsus

„.....“.......................2024. a

allkirjastatud digitaalselt

1

Konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja

Lisa 2

11.06.2024

Konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastustabel

1. Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjon

Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid

1 Eelnõu seletuskirja lisaks oleva justiitsministri

määruse punktiga 1 soovitakse grupierandi

kehtivusalasse lülitada ainult sellised ettevõtjate

ühenduse ja selle üksikliikme vahel sõlmitud

kokkulepped, kus ühenduse ühegi liikme ega temaga

seotud ettevõtja aastane kogukäive ei ületa 3,2 miljonit

eurot (selliselt sätestatakse erisus Euroopa Komisjoni

määrusest nr 2022/720). Konkurentsiõiguse komisjoni

hinnangul on siiski põhjendatud lähtuda määruses nr

2022/720 sätestatud 50 miljoni euro suurusest

piirmäärast:

- 3,2 miljoni euro suurune käibekünnis välistab

praktikas grupierandi kohaldamise asjaomastele

kokkulepetele. On eluliselt kaheldav, kas antud

tingimustele vastavaid ühendusi praktikas Eestis

leidub (allakirjutanutele ei ole selliseid teada).

Potentsiaalselt rakendamatu sätte õiguskorda

kirjutamiseks puuduvad mõistlikud põhjused.

- Korrektne on eelnõu seletuskirjas toodud viide (lk

10), et varasemad nn riigisisesed vertikaalsete

grupierandite määrused on sätestanud sama 3,2 miljoni

Osaliselt arvestatud Justiitsministeeriumi hinnangul ei ole vertikaalsete

kokkulepete grupierandi riigisisese käibe künnise

kaotamine Eesti turu puhul mõistlik ega põhjendatud.

Küll, aga, võib pärast seaduse vastuvõtmist tõsta

määrusega seni kehtinud riigisisese käibe künnise 3,2

miljonilt 10 miljoni euroni.

Vastavad arvutused ja põhjendused on lisatud

seletuskirja (lk 10-11).

2

euro suuruse lävendi. Samas, viidatud 3,2 miljoni euro

suurune künnis sätestati esmaselt Vabariigi Valitsuse

27. mai 2010. a määrusega nr 60. Seega on

käibekünnis olnud muutumatu juba 13 aastat. Asjaolu,

et 3,2 miljoni euro suurust käibekünnist peeti 2010.

aastal mõistlikuks, ei tähenda, et see ka käesoleva

eelnõu vastuvõtmise ajal oleks mõistlik, pigem

vastupidi. Antud aja jooksul on aset leidnud olulised

makromajanduslikud ja regulatiivsed arengud ning

kasvanud on võimalike antud erandist mõjutatud

ettevõtjate käibed. Antud aja jooksul on oluliselt

suurenenud Eesti majanduse integreeritus ühisturuga.

Eelnõu seletuskirja kohaselt põhjendab erisust asjaolu,

et Eesti turg ei ole oma suuruselt Euroopa Liidu

ühisturuga võrreldav. Tegemist ei ole lõpuni

asjakohase kaalutlusega. Nimetatud sätte alusel

arvestatakse ettevõtja kogukäivet, mitte ettevõtja

käivet Eestis. Selliselt ei ole korrektne kõrvutada Eesti

ja ühisturu suurusi. Ka on küsitav Eesti ja ühisturu

vastandamine, kuna Eesti ettevõtjad konkureerivad

tegelikkuses laiemal turul kui pelgalt Eesti ning

ühisturg ja Eesti siseturg (kuivõrd sellest saab rääkida

ELi õiguse kehtivust arvestades) ei ole vastanduvad

nähtused. Veelgi enam, ka Euroopa Liidu tasandil ei

ole käibekünnist mingil viisil seostatud ühisturu

suurusega. Selle asemel on Euroopa Komisjoni poolt

viidatud künnis tuletatud VKE määratlusest ühenduse

õiguses (vt vertikaalsete konkurentsipiirangute suunis,

joonealune märkus 60). Teadaolevalt ei rakendata

3

riigisiseselt teistsugust VKE määratlust kui ELi

õiguses.

- Lõppastmes tekitab viidatud piirang potentsiaalselt

asjatut õiguslikku ebaselgust. Eluliselt on kaheldav,

kas viidatud 3,2 miljoni euro suuruse käibepiirmäära

tõttu on üldse võimalik vertikaalset grupierandit

ettevõtjate ühenduse ja selle liikmete vahelistes

lepingutes kasutada. Samas võib suurem käibepiirmäär

Euroopa Komisjoni määrusele alluvatel juhtudel siiski

võimaldada grupierandi rakendamist. Kuna nn

riigisisese ja ELi tasandi kokkulepete eristamine võib

praktikas olla vaieldav, siis tuleks ilma kaaluka

põhjuseta sellise erandi sisse toomist vältida. Erisuse

rakendamine tähendaks praktikas, et pigem hoidutakse

ELi grupierandile tuginemast juhtumitel, kus

riigisisene piirmäär on ületatud (kuigi selleks oleks

olemas õigus ELi normide alusel).

2 Konkurentsiõiguse komisjon leiab, et kaaluda võiks,

kas kavandatava KonkS § 7 lg 2 sõnastus on selge selle

osas, et määrust kehtestav minister omab õigust

erisuste kaalumiseks ja välja töötamiseks. Sõnastusest

võib hetkel jääda mulje, et ministril on pelgalt

formaalne kehtestav roll. Sisulisemas osas, eelnõust ei

nähtu otseselt, millised muudatused saavad olla

„vajalikud“ ehk millistest kaalutlustest peaks minister

muudatuste kehtestamisel lähtuma. Arusaadavalt

laienevad määruse eelnõude koostamise protsessile

madalamad kaasamise nõuded kui seaduseelnõude

koostamise protsessile. Seega võiks vähemalt eelnõu

seletuskirjas eraldi rõhutada, et riigisiseste erisuste

Osaliselt arvestatud Juhime tähelepanu, et ka ministri määruse puhul

kehtivad kaasamise nõuded.

Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) §

65 lg 1 p 7 kohaselt on VV ja ministri määruse eelnõu

seletuskirja osaks mh info eelnõu kooskõlastamise,

huvirühmade kaasamise ja avaliku konsultatsiooni

kohta (nagu ka seaduseelnõude puhul kohustuseks on).

VV reglemendi § 4 kohaselt teeb ministri otsustatava

või VV-le esitatava küsimuse ettevalmistaja aegsasti

koostööd ministeeriumide ja Riigikantseleiga ning

vajaduse korral teiste asjaomaste avalik-õiguslike

4

tegemise protsessi kaasatakse huvirühmad. Eesti ei

peaks põhjalikult kaaluma ainult oma seisukohti ELi

grupierandite koostamisel (vt eelnõu seletuskirja lk 4),

vaid põhjalikult tuleks läbi kaaluda ka see, kas ja

millised muudatused on vajalik ELi grupierandites

teha riigisiseselt.

institutsioonide ja üleriigilise kohaliku omavalitsuse

üksuste liiduga. Sama paragrahv sätestab, et eelnõu või

muu küsimuse ettevalmistamisse kaasatakse

asjassepuutuvad huvirühmad vastavalt kaasamise heale

tavale, mille kinnitab Vabariigi Valitsus. Kaasamise

hea tava avaldatakse Vabariigi Valitsuse veebilehel.

Viidatud kaasamise hea tava on leitav siit:

https://riigikantselei.ee/kaasamise-hea-tava ning selle

punkti 1.4. kohaselt kohaldatakse kaasamist nii

Riigikogu, Vabariigi Valitsuse kui ka ministri tasandil

antava õigusakti või otsustatava küsimuse

ettevalmistamise käigus.

Kaasamise hea tava punkti 1.3. kohaselt rakendatakse

kaasamist selliste poliitikaalgatuste väljatöötamisel,

millel on arvestatav mõju huvirühmadele või mis

mõjutavad kogu ühiskonda. Juhindutakse põhimõttest,

et mida suurema mõjuga on otsus, seda suurem peaks

olema osalemisvõimalus. Kaasamise vajalikkus ja

ulatus otsustatakse mõjude hindamise käigus ning

kaasamine viiakse läbi hinnanguliselt olulise mõjuga

või olulist huvi äratava eelnõu ettevalmistamise käigus.

Eelduslikult mõjutavad konkurentsiõiguslikud

grupierandid arvestavalt ettevõtjaid ja nende esindajaid.

Kuigi Justiitsministeeriumi kohustus kaasata

huvirühmasid mistahes õigusakti või selle muudatuse

väljatöötamisprotsessi tuleneb seega õigusaktidest ja

5

kaasamise heast tavast, on seletuskirja täiendatud ning

ettevõtjate jt huvirühmade kaasamist on eraldi

rõhutatud ka seletuskirjas.

3 Seletuskirjast ei nähtu, millistel kaalutlustel on

määruse kehtestamise volitus antud justiitsministrile.

Kaaluda võiks määruse kehtestamise volituse andmist

Vabariigi Valitsusele ja/ või lisada seletuskirja

põhjendus määruse kehtestamise volituse andmiseks

Vabariigi Valitsuse asemel justiitsministrile.

- Grupierandid on seni kehtestatud Vabariigi Valitsuse

määrusega. Kavandatava KonkS § 7 lg 3 kohaselt

võidakse ka edaspidi kehtestada riigisiseseid

grupierandeid Vabariigi Valitsuse määrusega (lisaks

KonkS § 7 lg-s 1 nimetatud grupieranditele).

Põhimõtteliselt ei peaks olema erisusi ELi tasandi

määruste riigisisesel rakendamisel ja iseseisvate

grupierandite välja töötamisel. Mõlemal juhul leiab

põhimõtteliselt aset erisuste kehtestamine KonkS §-st

4. Ühel juhul kehtestatakse grupierandid lihtsalt

viiteliselt. Puudub põhimõtteline põhjus nende

olukordade eristamiseks.

Lisaks, nimekirja ja vajalike erisuste kehtestamine

Vabariigi Valitsuse määrusega tagaks laiapõhjalisema

arutelu selle üle, kas ja millised erisused on riigisiseselt

vajalikud. Seetõttu oleks komisjoni hinnangul

mõistlikum otsustusõiguse jätmine endiselt Vabariigi

Valitsusele.

Mittearvestatud Volitus määruse kehtestamiseks on eelnõuga antud

justiitsministrile eelkõige lähtudes eelnõu ühest üldisest

eesmärgist – vähendada bürokraatiat ja

halduskoormust.

Kinnitame, et mahuka kaasamise praktika on

Justiitsministeeriumis ka ministri määruste

väljatöötamisel täiesti olemas ja konkurentsiõiguse

valdkonnas ei ole plaanis seda kuidagi vähendada.

Asjaomaste huvirühmadega konsulteeritakse ka

edaspidi olenemata sellest, millise tasandi õigusakti

väljatöötamisega on tegu.

Palun vt viiteid õigusaktidele ja kaasamise heale tavale

kooskõlastustabeli punktis 2.

6

4 Seletuskirjas on eksitav ja vajaks muutmist järgmine

tekst (lk 9): „Kui ettevõtja leiab, et kokkuleppe

sõlmimisega kaasnevad konkurentsi soodustavad

tingimused kaaluvad üles kokkuleppeosaliste turujõu

või kokkuleppes sisalduvate teatud tingimuste

negatiivsed tagajärjed, peab ta teavitama sellest

kokkuleppest Konkurentsiametit, kes siis otsustab, kas

kokkuleppele võib kohaldada KonkS §-st 6 tulenevat

individuaalset luba. Tegemist on praegu kehtiva

õigusega, mida eelnõuga ei muudeta.“ Viidatud

tekstist jääb mulje, nagu ettevõtjal oleks kohustus

teavitada Konkurentsiametit, kui esinevad KonkS § 6

lg-s 1 sätestatud tingimused, st justkui KonkS § 6 lg 1

vastasel juhul ei kohaldu. Kehtivast õigusest ei ole

sellist ettevõtja kohustust võimalik välja lugeda.

KonkS § 6 lg-st 2 tuleneb vaid ettevõtja

tõendamiskoormus, st vaidluse korral on ettevõtja

kohustus tõendada KonkS § 6 lg-st 1 tulenevate

tingimuste täidetust, kui ettevõtja väidab, et KonkS §-

s 4 kirjeldatud keelatud kokkulepe, tegevus või otsus

on KonkS § 6 lg-s 1 sätestatud erandi tõttu siiski

õiguspärane.

Arvestatud Sõnastus on mitmetitõlgendamise vältimise huvides

seletuskirjas muudetud.

5 Määruse kavandis on ebakorrektne viide

volitusnormile: KonkS § 7 lg 3 asemel peaks olema

viide KonkS § 7 lg-le 2.

Arvestatud Viide volitusnormile on määruse kavandis parandatud.

6 Rakendussätteid tuleks täiendada lõikega, mille

kohaselt kehtivad 31.12.2023 seisuga KonkS § 7 lg 1

alusel kehtestatud määrused kuni 01.01.2024 jõustuva

KonkS § 7 lg 2 alusel kehtestatava määruse

jõustumiseni. See välistaks õigusvaakumi olukorra,

Teadmiseks võetud Rakendussätteid ei saa enam täiendada, sest kaks Eestis

varasemalt kehtinud horisontaalsete kokkulepete

grupierandit on jõudnud vahepeal ära aeguda.

7

mis võiks tekkida, kui uue määruse vastuvõtmine

peaks mis tahes põhjusel viibima.

7 Täiendavalt võiks koos plaanitud muudatustega

kaaluda KonkS § 5 muutmist viisil, et see vastaks

Komisjoni teatisele vähetähtsate kokkulepete kohta,

mis ei piira märgatavalt konkurentsi Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 101 lg 1 kohaselt (de

minimis). Hetkel välistab KonkS § 5 lg 1 kõikide

KonkS § 4 lg 1 p-des 1–3 loetletud piirangute lugemise

vähese tähtsusega kokkulepeteks. Samas ELi

konkurentsiõiguses võivad mitmed KonkS § 4 lg 1 p-

des 1–3 loetletud piirangud olla vähese tähtsusega.

Tagamaks ühtset õiguskorda võiks KonkS § 5 lg 1 olla

sõnastatud: „Käesoleva seaduse § 4 lõikes 1 sätestatut

ei kohaldata vähese tähtsusega kokkuleppele,

tegevusele ja otsusele“. Samuti, tuleks lisada lõige 5,

mille sisu sarnaneks viidatud de minimis teatise

punktile 13, ja täpsustada, millised raskekujulised

piirangud ei saa olla vähese tähtsusega - eelkõige

piirangud, mis on kartellid või nimetatud

raskekujuliste piirangutena mõnes grupierandis

(selline täpsustus ei tohiks automaatselt välistada

KonkS § 4 lg 1 mõnes alapunktis kirjeldatud tüüpi

piirangu lugemist vähese tähtsusega piiranguks, sest

KonkS § 4 lg 1 alapunktid on väga abstraktsed ja

hõlmavad lisaks kartellidele ja grupierandites loetletud

raskekujulistele piirangutele ka leebemaid piiranguid).

Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjoni

19.02.2024 esitatud täiendav arvamus:

Mittearvestatud Justiitsministeerium on kaalunud KonkS §-i 5 muutmist

Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjoni soovitud

viisil. Lõpliku lahenduse leidmiseks pöördusime

Euroopa konkurentsivõrgustiku (ECN network) poole,

et saada teada, kas ja mismoodi on vähese tähtsusega

kokkulepped reguleeritud teiste liikmesriikide

riigisiseses konkurentsiõiguses.

Esitatud päringu raames saadud vastused näitasid, et

ühine liikmesriikide praktika selles valdkonnas puudub.

Mõnedes riikides on vähese tähtsusega kokkulepped

reguleeritud nagu Eestiski seaduse tasemel, kuid

mõnedes riikides on nad reguleeritud hoopis

sekundaarse õiguse või isegi konkurentsiasutuse

halduseeskirja tasemel (kus konkurentsiasutusele on

antud diskretsioon, kuid mitte kohustus lugeda teatud

tingimustele vastavat konkurentsi kahjustavat

kokkulepet de minimis kokkuleppeks). Igal juhul ei

järgita kaugeltki mitte kõigis liikmesriikides komisjoni

de minimis teatise sõnastusi.

Siinkohal tuleb arvestada, et erinevalt grupierandite

määrustest, mis on vähemalt piiriüleste

konkurentsiõiguse rikkumiste puhul kõigile

liikmesriikidele otsekohaldavad, on komisjoni de

minimis teatise puhul tegemist nn soft law’ga, mis ei ole

liikmesriikidele õiguslikult siduv.

8

Palume veelkord kaaluda ettepanekut seonduvalt nn de

minimis kokkulepetega. Palusime kaaluda KonkS § 5

muutmist viisil, et säte vastaks Komisjoni teatisele

vähetähtsate kokkulepete kohta, mis ei piira

märgatavalt konkurentsi Euroopa Liidu toimimise

lepingu artikli 101 lg 1 kohaselt (de minimis).

Olete toonud välja, et (i) mitte kõigis

liikmesriikides ei järgita komisjoni de minimis teatise

sõnastusi ja (ii) de minimis teatise puhul on tegemist

nn soft law’ga, mis ei ole õiguslikult siduv.

Konkurentsiõiguse komisjon ei vaidle antud

asjaoludele vastu, kuid antud muudatust võiks Eesti

seaduses siiski kaaluda.

Konkurentsiõiguse komisjoni hinnangul on

muudatus vajalik mitmel põhjusel. Esiteks kannaks see

õiguskindluse ja ühtse õiguskorra tagamise eesmärki,

mida rõhutab ka eelnõu seletuskiri. Vähetähtsate

kokkulepete erinev regulatsioon riigisisesel ja ELi

tasandil tekitab olemuslikult segadust. Ka

õiguspoliitiliselt ei ole selged erisuse tekitamise

põhjused. Teiseks, kokkulepped, mis riigisisese

vähetähtsa kokkuleppe mõiste alla ei mahu (samas ELi

mõiste alla mahuks), ei põhjusta praktikas enamikel

juhtudel konkurentsiprobleeme (antud kokkulepetel ei

ole märgatavat konkurentsi kahjustavat tagajärge, mis

välja arvatud nn eesmärgirikkumiste korral välistab

kokkulepete keelatuse). Samas, kuna ei ole võimalik

tugineda KonkS §-ile 5 või suunisele, säilib ettevõtjale

Oleme Advokatuuri täiendavaid märkusi teadmiseks

võtnud, kuid anname teada, et praegu õiguspoliitilist

otsust vähese tähtsusega kokkuleppeid puudutavat sätet

muuta ei ole. Justiitsministeerium ei välista, aga, selle

küsimuse juurde tagasi tulemist juhul, kui ELi ja Eesti

regulatsioonide erinevused põhjustavad ettevõtjatele

tulevikus praktilisi probleeme.

9

põhjendamatu õiguslik ebakindlus. Tegemist on asjatu

halduskoormusega, mille seadmisel paistab puuduvat

üldisem eesmärk. Kolmandaks ei ole õige

kooskõlastustabelis esitatud Justiitsministeeriumi

arusaam, et Eestis praegu kehtiv de minimis

regulatsioon ei ole põhjustanud ettevõtjatele praktilisi

probleeme. Konkurentsiamet on KonkS § 5 lg-t 1

tõlgendanud nii, et viite puudumine KonkS § 4 lg 1 p-

dele 1-3 tähendab, et KonkS § 4 lg 1 p-des 1-3 loetletud

piirangud on konkurentsi kahjustava eesmärgiga

piirangud, mis on automaatselt keelatud. Sellest

tõlgendusest kantuna luges Konkurentsiamet näiteks

keelatuks kõik kaubanduskeskuste üürilepingutes

sisalduvad eksklusiivsuskokkulepped, välja arvatud

juhul, kui pooled tõendavad KonkS § 6 lg-s 1

sätestatud individuaalerandi tingimuste.

Selline lähenemine oli selges vastuolus Euroopa Kohtu

tõlgendusega asjas C-345/14, kuid Konkurentsiamet

keeldus oma seisukohta muutmast. Kuni

Konkurentsiameti uue kodulehe valmimiseni

detsembris 2023 oli ameti kodulehel Konkurentsiameti

ametliku seisukohana kättesaadav Eesti Kaupmeeste

Liidule antud arvamus kaubanduskeskuste

üürilepingutes sisalduvate eksklusiivsuskokkulepete

keelatuse kohta.

2. Kultuuriministeerium

Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid

10

1 Terminikasutus – kas on mõeldav, et seaduses,

seletuskirjas jne kasutatakse lühendina sõnu Euroopa

Liidu konkurentsi grupierand? Et oleks selge, et alati

on juttu konkurentsi grupierandist. Kui juttu on ELi

grupierandist, siis üldjuhul saadakse aru, et tegemist

on ELi riigiabi grupierandiga.

Osaliselt arvestatud Kuna tegemist on konkurentsiseaduse (KonkS) 2.

peatüki muudatustega, siis kasutatakse lühendi

Euroopa Liidu grupierand ainult selle peatüki raames ja

segadust ei tohiks tekkida. Riigiabi ja selles valdkonnas

kehtivad grupierandid on käsitletud KonkS-i 6.

peatükis. Arvestades, et ka riigiabi on osa

konkurentsiõigusest, siis Justiitsministeeriumi

hinnangul tooks lühendi Euroopa Liidu konkurentsi

grupierand kasutamine kaasa vastupidi rohkem

segadust, kui selgust.

Küll on selguse huvides seletuskirja lisatud täiendav

märkus, et eelnõuga pakutav lahendus puudutab ainult

nn antitrust (konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid

puudutava) valdkonna grupierandeid ja ei mõjuta

konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatud riigiabi, kus

kehtivad eelnõus mittekäsitletud riigiabi valdkonna

grupierandid.

2 Seletuskirjas on toodud, et mõistlik on lubada

võimalust, et ELi konkurentsi grupierandeid võiks

rakendada ka Eesti siseriigi konkurentsiõigusele.

Samas ei ole seaduses endas kirjas võimalus, vaid

imperatiivne kohustus, et „(1) Käesoleva seaduse § 6

lõike 1 kohaldamisel rakendatakse …“ Küsin igaks

juhuks, et kas saab 100% kindel olla, et me tahame

alati, et ELi tehtav erand kohalduks ka siseriigi

õigusele, s.t et tulevikus kindlasti ei teki ELi algatust,

mis pole siseriigi konkurentsiõiguse jaoks sobiv. Või

võiks jätta võimaluse, mis lubaks nt erandlikult mõne

üksiku teatud valdkonna või regulatsiooni erisuse?

Selgitatud Vastavalt eelnõukohasele § 7 lõike 2 teisele lausele

„nimekirja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

Euroopa Liidu grupieranditest ning vajalikest

muudatustest kehtestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.“.

Antud säte välistab ELi grupierandite Eesti õigusesse

n-ö automaatse ülevõtmise ning jätab seadusandjale

võimaluse vaadata ELi tasandil kehtestatavad määrused

eelnevalt üle ning kinnitada rakendusaktiga nimekirja

neist ELi grupieranditest, mis hakkavad kohalduma ka

riigisiseses õiguses. Samuti annab säte võimaluse teha

ELi grupierandite tekstides vajadusel muudatusi,

lähtudes Eesti õiguskorra või turu eripäradest.

11

Seega ei teki Eestile eelnõu tagajärjel kohustust iga ELi

grupierandit Eesti õigusesse ilmtingimata üle võtma.

3. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid

1 Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tänab

Justiitsministeeriumit võimaluse eest avaldada

arvamust seoses konkurentsiseaduse muutmise

seaduse eelnõuga. Oleme eelnõuga tutvunud, kuid meil

ei ole hetkel täiendavaid kommentaare ja ettepanekuid

eelnõu kohta.

Teadmiseks võetud

4. Patendiamet

Jrk nr Ettepaneku/märkuse sisu Arvestatud/mittearvestatud Kommentaarid

1 Esitasite Patendiametile arvamuse avaldamiseks

konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille

eesmärk on hakata kohaldama Euroopa Komisjoni ja

Euroopa Liidu Nõukogu grupierandi määruseid ka

riigisiseses konkurentsiõigus. Patendiamet on

eelnõuga tutvunud ning annab teada, et Patendiametil

pole eelnõule ettepanekuid.

Teadmiseks võetud

Konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

Justiitsministri määrus „Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu

Nõukogu grupierandite määrused, mida rakendatakse

konkurentsiseaduse § 6 lõike 1 kohaldamisel“

Määrus kehtestatakse konkurentsiseaduse § 7 lõike 2 alusel.

Konkurentsiseaduse § 6 lõike 1 kohaldamisel rakendatakse alljärgnevaid Euroopa Komisjoni

ja Euroopa Liidu Nõukogu määruseid:

1) Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2022/720 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike

3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes,

mille artikli 2 lõiget 2 kohaldatakse muudetud kujul järgmises sõnastuses:

„Lõikes 1 sätestatud erandit kohaldatakse vertikaalsete kokkulepete suhtes, mis on sõlmitud

ettevõtjate ühenduse ja üksikliikme vahel, või sellise ühenduse ja üksiktarnija vahel, ainult

juhul, kui kõik ühenduse liikmed on kaupade jaemüüjad ja kui ühenduse ühegi liikme ega

temaga seotud ettevõtja aastane kogukäive ei ületa 10 miljonit eurot. Käesolevat määrust

kohaldatakse selliste ühenduste sõlmitud vertikaalsete kokkulepete suhtes, ilma et see piiraks

aluslepingu artikli 101 kohaldamist sellise ühenduse liikmete vahel sõlmitud horisontaalsete

kokkulepete või ühenduse otsuste suhtes.“;

2) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 316/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101

lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki tehnosiirde kokkulepete suhtes;

3) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 2023/1066 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101

lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki teadus- ja arenduskokkuleppe liikide suhtes;

4) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 2023/1067 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101

lõike 3 kohaldamise kohta teatud spetsialiseerumiskokkulepete liikide suhtes;

5) Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 461/2010 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101

lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse

suhtes mootorsõidukisektoris;

6) Euroopa Liidu Nõukogu määrus (EÜ) nr 169/2009 konkurentsieeskirjade rakendamiskorra

kohta raudtee-, maantee- ja siseveetranspordis.

Madis Timpson

Minister

Tõnis Saar

Kantsler

1

07.06.2024

Konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Grupierandi määrustega vabastatakse konkurentsiõiguses teatavad ettevõtjatevaheliste

kokkulepete, otsuste ja kooskõlastatud tegevuse (edaspidi kokkulepped) kategooriad üldisest

keelust sõlmida konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid. Grupierandid aitavad ka järjekindlamalt

rakendada ELi konkurentsieeskirju.

Eelnõuga luuakse lahendus, mis võimaldab ka riigisisese konkurentsiõiguse kohaldamisel

rakendada Euroopa Liidu (edaspidi EL) õiguses kehtivaid grupierandi määrusi.

Eesmärk on tagada ELi grupierandite eesmärgipärane ülevõtmine ning ühtlustada riigisisese

konkurentsiõiguse ja ELi konkurentsiõiguse kohaldamine.

Võrreldes kehtiva riigisisese konkurentsiõigusega, mida iseloomustab ELi grupierandite

riigisisesesse õigusesse ümberkirjutamine, võimaldab eelnõukohane muutmisseadus kohaldada

ELi konkurentsijärelevalve valdkonnas kehtivaid grupierandeid Eesti õiguses ka siis, kui

asjaomasel ettevõtjatevahelisel kokkuleppel ei ole mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele.

Pakutav lahendus võimaldab tagada õiguskindluse ja tõhusa konkurentsijärelevalve, vähendades

samal ajal haldus- ja bürokraatlikku koormust. Samuti aitab see hoida kokku ettevõtjate

õigusnõustamisega seotud kulusid.

Lahendus puudutab nn antitrust (täpsemalt, konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid puudutava)

valdkonna grupierandeid ja ei mõjuta konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatud riigiabi, kus kehtib

eelnõus mittekäsitletud riigiabi valdkonna grupierand.1

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna intellektuaalse

omandi ja konkurentsiõiguse talituse nõunik Natalia Mäekivi (58806031;

[email protected]). Eelnõu mõjuanalüüsi on koostanud õiguspoliitika osakonna õigusloome

korralduse talituse nõunik Joel Kook ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt

toimetanud Justiitsministeeriumi õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja

Mari Koik ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne

olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju, vastavalt hea õigusloome ja normitehnika

eeskirja2 (edaspidi HÕNTE) § 1 lõike 2 punktile 5.

1 Konkurentsiseaduse § 342. Grupierandiga hõlmatud riigiabi. 2 Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri, RT I, 29.12.2011, 228.

2

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu on seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.

Eelnõuga muudetakse konkurentsiseaduse redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 28.09.2023, 7

(KonkS).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärgiks on tagada ELi grupierandite kohaldatavus ka neile KonkSi alusel konkurentsi

kahjustavatele kokkulepetele, millel ei ole mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele, et

vähendada haldus- ja bürokraatlikku koormust ning hoida kokku ettevõtjate õigusnõustamisega

seotud kulusid.

Konkurentsijärelevalves kehtivad Eestis sarnaselt teiste ELi liikmesriikidega teineteise kõrval kaks

suures osas kattuvat materiaalõiguse normistikku. Nendeks on Euroopa Liidu toimimise lepingust3

(edaspidi ELTL) tulenev liiduülene ja liikmesriikides vahetult kohalduv normistik (ELTL artiklid

101 ja 102 ning ELi määrused) ning KonkSist tulenev ja seega üksnes riigisiseselt kohalduv

normistik (KonkS 2. ja 4. ptk ning Vabariigi Valitsuse määrused). Samaaegselt peavad need

normististikud kehtima seetõttu, et neil on erinev kohaldamisala. Selleks et kokkuleppele või

tegevusele saaks kohaldada ELi konkurentsiõigust, peab sellel olema „Euroopa element“ ehk mõju

liikmesriikidevahelisele kaubandusele. Kui potentsiaalset piiriülest mõju ei esine, kuuluvad

kohaldamisele KonkS ja riigisiseselt kehtestatud grupierandid.

ELTL artikli 101 lõige 1 sätestab, et siseturuga on kokkusobimatud ja keelatud kõik sellised

ettevõtjatevahelised kokkulepped, ettevõtjate ühenduste otsused ja kooskõlastatud tegevus, mis

võivad mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust ning mille eesmärgiks või tagajärjeks on

takistada, piirata või kahjustada konkurentsi siseturu piires. Järgnevad punktid esitavad näitliku

loetelu sellistest kokkulepetest, tegevustest ja otsustest. Samas, nende kokkulepete suhtes, mis

toovad piisavat kasu tarbijatele ning ühiskonnale tervikuna, et kaaluda üles konkurentsivastane

mõju, ei kohaldata seda keeldu ELTL artikli 101 lõike 3 alusel. Samasugused põhimõtted on

sätestatud ka KonkS §-des 4 ja 6 (ehk sisuliselt on ELTL sätted KonkSi ümber kirjutatud).

Teatud valdkondades on Euroopa seadusandja pidanud võimalikuks ELTL artikli 101 lõike 3

raames anda lisaks välja nn grupierandite määrusi (edaspidi grupierandid). Nendes kirjeldatakse

teatud kokkuleppeid liikide kaupa ning sätestatakse selgemalt, millistel tingimustel kokkulepped

ELTL artikli 101 lõike 1 keelu alt pääsevad. Grupierandid on üks enim kasutatavaid ELi

konkurentsiõiguse töövahendeid. Grupieranditega on hõlmatud suur hulk kaubandustegevuses

laialt levinud lepingutüüpe, millel hoolimata konkurentsi kahjustavate sätete olemasolust on

positiivne mõju tarbijatele ja majandusele. Tänu grupieranditele ei tule kokkuleppeosalistel igal

üksikjuhul analüüsida, kas kokkuleppe suhtes kehtib ELTL artikli 101 lõikes 3 või KonkS §-s 6

sätestatud n-ö individuaalne erand. Grupierandid põhinevad enesehindamise süsteemil, seega

juhul, kui kokkulepe vastab grupierandis kehtestatud tingimustele, ei ole vaja Konkurentsiametit

sellest teavitada.

3 Euroopa Liidu lepingu ja Euroopa Liidu toimimise lepingu konsolideeritud versioonid, 2012/C 326/01.

3

Grupierandid peavad vastama kahele nõudele, nimelt tagama konkurentsi tõhusa kaitse ja andma

ettevõtjatele piisava õiguskindluse.

Kuigi grupierandid on Euroopa Liidu mõiste, toimub nende kohaldamine suures osas liikmesriikide

tasandil. Siiamaani on Eesti võtnud ELi grupierandid peaaegu samas sõnastuses üle ja muutnud

need sel viisil oma õiguse osaks. Seda seetõttu, et seadusandja ei ole näinud vajadust luua riigisisest

majanduskeskkonda paremini kaitsvaid täpsustusi. Niimoodi kohalduvad Vabariigi Valitsuse

määrustega kehtestatud grupierandid ka pelgalt riigisisese mõjuga kokkulepetele.

Põhiline probleem ELi ja Eesti grupierandite normistiku paralleelsel rakendamisel on aga see, et

nende õigusaktide ülesehitus, struktuur ja sõnastus võivad erineda, millega kaasnevad

tõlgendamisprobleemid. Sellised tõlgendamisprobleemid toovad omakorda kaasa õiguskindluse ja

läbipaistvusega seotud riske, eriti ettevõtjatevaheliste kokkulepete puhul, mille puhul on kahtlus,

kas tuleks kohaldada riigisisest või ELi grupierandit. Kuna grupierandite kohaldamine põhineb

enesehindamise süsteemil, siis on oluline tagada, et grupierandid oleksid selged, ajakohased ja

praktikas vahetult kohaldatavad, et ettevõtjad saaksid hinnata, kas nende tegevused kätkevad endas

konkurentsiõiguse rikkumise ohtu.

ELi tasandil vaadatakse grupierandeid ühiskonnas ja majanduses toimunud muutuste kontekstis

regulaarselt üle, võttes arvesse kiiresti arenevaid uusi tööstusharusid, ärimudeleid ning ka erinevaid

üldisemaid majanduslikke ja ühiskondlikke eesmärke. Näiteks on grupierandite hiljutistel

ülevaatamistel võetud arvesse digiturgude arenguid ja kestlikkusega seotud eesmärke. Seetõttu on

kõigil grupieranditel ka kindel kehtivusaeg. Kui see tähtaeg läheneb, toimub grupierandi

hindamine, mille raames otsustab Euroopa Komisjon, kas grupierand tuleks kaotada, kas seda

tuleks pikendada muutmata kujul või kas see tuleks vaadata üle ning teha vajalikud muudatused.

Euroopa Komisjon panustab grupierandite ülevaatamise protsessi märkimisväärseid ressursse ning

valmistab määrused ette läbipaistvalt, tõendite alusel ning kodanike ja huvirühmade seisukohti

arvesse võttes. Protsess ise on jagatud mitmeks etapiks. Neist esimene on hindamisetapp, mille

jooksul kogutakse tõendeid kehtiva grupierandi toimimise kohta, sealhulgas avaliku

konsultatsiooni kaudu. Avaliku konsultatsiooni raames on võimalus anda Euroopa Komisjonile

tagasisidet oma kogemusest mõne grupierandi rakendamisel ning sellega kaasnenud võimalikest

probleemidest ja murekohtadest, samuti pakkuda soovi korral välja, milliseid konkreetseid

muudatusi oleks grupierandi uuendamisel vaja teha. Osaleda saavad kõik võimalikud huvigrupid,

sh riigiasutused, ettevõtjad ja nende ühendused ja esindajad ning kodanikuühiskonna

organisatsioonid. Sellele järgneb mõju hindamise etapp, mille eesmärk on analüüsida

hindamisetapi jooksul kogutud teavet ning mille põhjal otsustatakse, kuidas grupierandiga edasi

toimetada. Kolmandas etapis avaldab Euroopa Komisjon uuendatud grupierandi kavandatud teksti,

et saada enne selle jõustumist huvigruppidelt täiendavaid märkusi.

Viimati võttis Euroopa Komisjon vastu ümbertöötatud määrused horisontaalsete teadus- ja

arenduskokkulepete ning spetsialiseerumiskokkulepete grupierandi kohta, samuti muudetud

horisontaalsed suunised. Uued horisontaalsete kokkulepete grupierandi määrused jõustusid 1. juulil

2023, suunised - 21. juulil 2023.4 Samuti toimus 17. aprilli 2023 ja 24. juuli 2023 vahel avalik

4 https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/EN/TXT/?uri=uriserv%3AOJ.C_.2023.259.01.0001.01.ENG&toc=OJ%3AC%3A2023%3A259%3ATOC

4

konsultatsioon tehnosiirde kokkuleppeid käsitleva ELi grupierandi hindamiseks, mis kaotab

kehtivuse 30. aprillil 2026.5

Eelnõukohase lahenduse abil soovitakse saavutada olukorda, kus lisaks ELi tasandil toimuvale

grupierandite ülevaatamise protsessile ei peaks seda veel kord läbi tegema riigi tasandil, sest Eestil

on võimalus nii liikmesriigina ministeeriumide kaudu kui ka huvigruppide abil ELi protsessis

algusest lõpuni kaasa lüüa. Seda saab teha ettevalmistavast etapist kuni uute grupierandite

ettepanekute esitamise ning olemasolevate grupierandite toimimise hindamiseni. Kindlasti paneb

eelnõuga pakutav lahendus Eesti riigile senisest veelgi suurema vastutuse seista ELi tasandil

toimuvate grupierandite ettepanekute läbirääkimistel võimalikult hästi Eesti riigi huvide eest ning

tagada järjepidev ja tõhus kommunikatsioon riigi ja huvigruppide vahel. Eesti seisukohtade

kujundamisel ELi õiguslike algatuste suhtes juhindutakse eelkõige Vabariigi Valitsuse

reglemendist, HÕNTE sätetest, kaasamise heast tavast ning Euroopa Liidu asjade menetlemise

juhistest. Kõik ministeeriumid teevad jätkuvalt tööd, et kaasamise süsteemi parandada ja tõhustada

ning läbipaistvamalt korraldada, otsitakse täiendavaid parema teavitamise ja kaasamise võimalusi,

et muuta Eesti seisukohtade kujundamise protsessi huvigruppide jaoks lihtsamaks.

ELi grupierandite riigisisesesse õigusesse ümberkirjutamise asendamine võimalusega neile

grupieranditele otse viidata hoiaks kokku nii riigi kui ka huvigruppide ressursse ning võimaldaks

hakata ELi grupierandeid riigis efektiivselt rakendama ilma täiendava viivituseta, st ilma ELi

grupierandite Eesti õigusesse ümberkirjutamisest tingitud ajakuluta.

Antud lahendus aitab lihtsustada puhtalt ELi õigusele tuginevat õigusloomet ning vähendada

bürokraatiat. Samuti vähendab see ettevõtjate koormust ning õigusnõustamise ja

vastavuskontrolliga seotud võimalikke kulusid (st riigisiseste ja ELi grupierandite võrdlemise ning

võimalike õiguslünkade kaardistamise vajadus langeb ära). Samal ajal on riigil jätkuvalt võimalik

teostada tulemuslikku turu- ja konkurentsijärelevalvet kooskõlas Eesti ja ELi õigusaktide nõuetega.

Praegu kehtivad ELi tasandil alljärgnevad grupierandid. Grupierandite teksti ümberkirjutamine ei

ole otstarbekas, kuid toome välja nende põhieesmärgid.

 Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2022/720, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101

lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud

tegevuse suhtes (edaspidi vertikaalsete kokkulepete grupierand).

Vertikaalsete kokkulepete grupierand puudutab kokkuleppeid ettevõtjate vahel, kes

tegutsevad tootmise või turustamise erinevatel tasanditel (nt tootja ja edasimüüja) ehk

kokkuleppeid mittekonkurentide vahel. Arvatakse, et sellised kokkulepped on oma

olemuselt vähem konkurentsi kahjustavad kui horisontaalsed kokkulepped konkurentide

vahel. Tänu paremale kooskõlastamisele osalevate ettevõtjate vahel võivad teatavat liiki

vertikaalsed kokkulepped suurendada majanduslikku tasuvust tootmis- või

turustamisahelas. Eelkõige võivad need aidata vähendada kokkuleppeosaliste tehingu- ja

turustamiskulusid ning tagada optimaalse müügi- ja investeeringute taseme6, mis omakorda

on kasulik tarbijatele ja majandusele. Grupierand kohaldub tingimusel, et iga kokkuleppe

5 https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/13636-Tehnosiirde-kokkuleppeid-

kasitlevate-ELi-konkurentsieeskirjade-hindamine_et 6 Euroopa Komisjoni määrus (EL) 2022/720, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta

teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, põhjenduspunktid 6 ja 7.

5

osalise osa asjaomasel turul ei ole suurem kui 30% ning et kokkulepe ei sisalda grupierandis

täpsustatud konkurentsi kahjustavaid piiranguid.

Vertikaalsete kokkulepete grupierandi rakendamisel on suureks abiks Euroopa Komisjoni

teatis suunistega vertikaalpiirangute kohta.7

 Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 316/2014, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101

lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki tehnosiirde kokkulepete suhtes (edaspidi

tehnosiirde grupierand).

Tehnosiirde kokkulepped on kokkulepped, millega üks pool annab teisele poolele loa

kasutada kaupade või teenuste tootmiseks teatavaid tööstusomandiõigusi (nt patendid,

disainilahenduse õigused, tarkvara autoriõigused ja oskusteave). Sellised kokkulepped

suurendavad tavaliselt majanduslikku tasuvust ning toetavad konkurentsi, kuna vähendavad

kattuvat uurimis- ja arendustegevust, stimuleerivad esialgset uurimis- ja arendustegevust,

hoogustavad uuendusi, hõlbustavad uurimis- ja arendustegevuse tulemuste levikut ning

tekitavad konkurentsi tooteturul.8 Grupierand kohaldub tingimusel, et kokkuleppeosaliste

ühine turuosa asjaomasel turul ei ole suurem kui 20% konkurentide puhul ning 30%

mittekonkurentide puhul; ning et kokkulepe ei sisalda grupierandis täpsustatud konkurentsi

kahjustavaid piiranguid.

Tehnosiirde grupierandi rakendamisel on suureks abiks Euroopa Komisjoni teatis vastavate

suunistega.9

 Horisontaalsete kokkulepete grupierandid

Horisontaalsete suhete puhul on tegemist turu samal tasandil tegutsevate ettevõtjatega, kes

on omavahel konkurendid. See omakorda viitab otsesele konkurentsiolukorrale ning selline

kokkulepe tekitab olemuslikult suurema ohu piirata konkurentsi. Siiski ei saa päris iga

konkurentidevahelist koostööd pidada automaatselt kahjulikuks. Silmas tuleb pidada, et

tehnika ja teaduse areng nõuab ettevõtjatelt koostööd, et tuua turule uusi tooteid ning turuga

sammu pidada. Seetõttu võib mõnede kokkulepete puhul olla tegemist turule vajaliku ning

tarbijate jaoks kasuliku koostööga. Kokkuvõtvalt peaks horisontaalsete kokkulepete

grupierandi rakendamisel saavutatama olukord, kus konkurendid saaksid teha lühiajaliselt

koostööd, õiglaselt kasutada koostöös loodud vilju ning lõppastmes naaseksid normaalse

konkurentsi olukorda. Arvesse võetakse majanduslikke kriteeriume, nagu näiteks

turuosaliste turujõud, turustruktuur jne. Sisuliselt hinnatakse seda, milline on koostöö

eeldatav mõju turule.10 Hetkel kehtib ELi tasandil kaks horisontaalseid kokkuleppeid

puudutavat grupierandit. Nendeks on:

o Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 2023/1066, Euroopa Liidu toimimise lepingu

artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki teadus- ja arenduskokkuleppe

liikide suhtes (edaspidi teadus- ja arendustegevuse grupierand).

7 Euroopa Komisjoni teatis 2022/C 248/01, suunised vertikaalsete piirangute kohta. 8 Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 316/2014, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta

teatavat liiki tehnosiirde kokkulepete suhtes, põhjenduspunkt 4. 9 Euroopa Komisjoni teatis 2014/C 89/03, suunised Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 kohaldatavuse kohta

tehnosiirde kokkulepete suhtes. 10 K. H. Eichhorn, C. Ginter, Euroopa Liidu ja Eesti konkurentsiõigus, Juura 2007, lk 73.

6

Antud grupierandi eesmärk on soodustada teadus- ja arendustegevust ning kaitsta

samal ajal tõhusalt konkurentsi. Koostöö teadus- ja arendustegevuses ning

tulemuste kasutamises soodustab üldjuhul tehnika ja majanduse arengut, kui pooled

panustavad vastastikku koostöösse oskusteabe, varade ja tegevusega. Üldjuhul võib

eeldada, et tarbijad saavad teadus- ja arendustegevuse suurenenud mahust ja

tulemuslikkusest kasu uute või täiustatud toodete või teenuste väljatöötamise või

selliste toodete või teenuste kiirema kasutuselevõtmise näol või hindade langemise

näol uute või täiustatud tehnoloogiate või protsesside tulemusena.11 Grupierand

kohaldub tingimusel, et kokkuleppeosaliste ühine turuosa ei moodusta üle 25%

asjaomasest turust ning et kokkulepe ei sisalda grupierandis täpsustatud konkurentsi

kahjustavaid piiranguid.

o Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 2023/1067, Euroopa Liidu toimimise lepingu

artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatud spetsialiseerumiskokkulepete liikide

suhtes (edaspidi spetsialiseerumise grupierand).

Antud grupierand võib kohalduda kokkulepetele, mille alusel üks pool loobub

täielikult või osaliselt teatavate toodete valmistamisest või teatavate teenuste

ettevalmistamisest teise poole kasuks („ühepoolne spetsialiseerumine”),

kokkulepetele, mille alusel kõik pooled loobuvad täielikult või osaliselt teatavate

toodete valmistamisest või teatavate teenuste ettevalmistamisest teise poole kasuks

(„vastastikune spetsialiseerumine”), või ka kokkulepetele, mille alusel pooled

kohustuvad valmistama teatavaid tooteid või ette valmistama teatavaid teenuseid

ühiselt („ühistootmine”). Spetsialiseerumise kokkulepped aitavad üldiselt kaasa

kaupade tootmise ja turustamise edendamisele, kui pooled panustavad sellesse

vastastikku oma oskuste, vara või tegevusega, sest nii on neil võimalik keskenduda

teatavate konkreetsete toodete valmistamisele ja tegutseda seega tulemuslikumalt ja

tarnida neid tooteid odavamalt. Sama kehtib üldjuhul ka teenuste ettevalmistamist

käsitlevate spetsialiseerumiskokkulepete kohta. On tõenäoline, et tõhusa

konkurentsi korral saavad tarbijad osa sellest tulenevast kasust.12 Grupierand

kohaldub tingimusel, et kokkuleppeosaliste ühine turuosa ei moodusta üle 20%

asjaomasest turust ning et kokkulepe ei sisalda grupierandis täpsustatud konkurentsi

kahjustavaid piiranguid.

Horisontaalsete kokkulepete grupierandeid on täiendatud ka suunistega ELi toimimise lepingu

artikli 101 kohaldatavuse kohta horisontaalsete kokkulepete suhtes13 (edaspidi horisontaalsed

suunised). Nendes horisontaalsetes suunistes selgitatakse grupierandeid ning teadus- ja

arendustegevuse ja spetsialiseerumise kokkulepete individuaalset hindamist. Samuti sätestatakse

neis põhimõtted, mille alusel hinnata ELi toimimise lepingu artikli 101 alusel paljusid muid

horisontaalse koostöö vorme, nagu teabevahetus, tootmiskokkulepped, ühisostukokkulepped,

kauplemiskokkulepped ja standardimiskokkulepped.

11 Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1217/2010, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise

kohta teatavat liiki teadus- ja arenduskokkuleppe liikide suhtes, põhjenduspunktid 8–10. 12 Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 1218/2010, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise

kohta teatud spetsialiseerumiskokkulepete liikide suhtes, põhjenduspunkt 6. 13 Euroopa Komisjoni teatis nr 2011/C 11/01 „Suunised Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 kohaldatavuse

kohta horisontaalkoostöö kokkulepete suhtes“, uuendatud jõustumata suuniste tekst: https://competition-

policy.ec.europa.eu/system/files/2023-06/2023_revised_horizontal_guidelines_en_0.pdf

7

 Sektoripõhised grupierandid

Eespool toodud n-ö üldistest grupieranditest tuleb eristada sektoripõhiseid grupierandeid.

Nimelt mõnedes majandussektorites, mille puhul on põhjust arvata, et esineb teatud

asjaolusid, mis eristaksid kõnealust sektorit muudest majandusharudest ja nõuaksid

erinevate eeskirjade kohaldamist kui need, mis on sätestatud üldistes grupierandites, on

Euroopa Komisjon kehtestanud eraldi kitsaid valdkondi käsitlevaid grupierandeid.

Sektoripõhise grupierandi jaoks sobiva reguleerimisala kindlaksmääramiseks võetakse

arvesse konkurentsitingimusi asjaomases sektoris.

o Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 461/2010, Euroopa Liidu toimimise lepingu

artikli 101 lõike 3 kohaldamise kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja

kooskõlastatud tegevuse suhtes mootorsõidukisektoris (edaspidi mootorsõidukite

grupierand), mille kehtivusaja on viimati pikendatud Euroopa Komisjoni (EL)

määrusega nr 2023/822.

Grupierand kohaldub alates 1. juunist 2010 kuni 31. maini 2013 sõlmitud

vertikaalsete kokkulepete suhtes, mis käsitlevad tingimusi, mille alusel

kokkuleppeosalised võivad uusi mootorsõidukeid osta, müüa või edasi müüa. Kuna

hiljem leiti, et uute mootorsõidukite müügis ei paista olevat mingeid

märkimisväärseid konkurentsialaseid puudujääke, mis nõuaksid erinevate ja

rangemate eeskirjade kohaldamist, kohaldatakse alates 1. juunist 2013 uute

mootorsõidukite ostmise, müügi ja edasimüügiga seotud vertikaalsetele

kokkulepetele üldist vertikaalsete kokkulepete grupierandit (Euroopa Komisjoni

määrus (EL) 2022/720)14. Küll on mootorsõidukite grupierand jätkuvalt asjakohane

mootorsõidukite järelturul.

o Euroopa Liidu Nõukogu määrus (EÜ) nr 169/2009, konkurentsieeskirjade

rakendamiskorra kohta raudtee-, maantee- ja siseveetranspordis (edaspidi

transpordi grupierand).

Kuna konkurentsieeskirjad transpordi alal erinevad üldistest

konkurentsieeskirjadest, otsustas nõukogu kehtestada selle sektoripõhise

grupierandi, võttes arvesse transpordile omaseid tüüpilisi tunnusjooni. Grupierand

kohaldub teatavat liiki transpordialastele kokkulepetele, mille ainsaks eesmärgiks

või tagajärjeks on saavutada areng ja koostöö tehnika alal või parandada tootlikkust.

Grupierandiga on kehtestatud loetelu kokkulepetest, mille puhul see kehtib, ning

Euroopa Liidu Nõukogu võib Euroopa Komisjoni ettepanekul teha selles loetelus

muudatusi.15

Riigisiseses konkurentsiõiguses kehtib praegu üks Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud

grupierand:

 Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2023. a määrus nr 44 „Konkurentsi kahjustavate või

kahjustada võivate vertikaalsete kokkulepete sõlmimiseks loa andmine (grupierand)“.

14 Euroopa Komisjoni määrus (EÜ) nr 461/2010, Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise

kohta teatavat liiki vertikaalsete kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse suhtes mootorsõidukisektoris,

põhjenduspunkt 10. 15 Euroopa Liidu Nõukogu määrus (EÜ) nr 169/2009, konkurentsieeskirjade rakendamiskorra kohta raudtee-, maantee-

ja siseveetranspordis, põhjenduspunktid 4 ja 7.

8

Määrus toetub täielikult ELi vertikaalsete kokkulepete grupierandile, erinevad on vaid

õigusakti struktuur ja teatud määral keel. Ainus sisuline erinevus seisneb mõlema õigusakti

puhul §/artikli 2 lõikes 2 sisalduva käibe künnise suuruses. ELi grupierandis on selleks 50

miljonit eurot, Eesti grupierandis aga 3,2 miljonit eurot.16 Käesoleva eelnõuga tõstetakse

riigisisene käibe künnis 10 miljoni euroni (vt selgitust punktis 3.1 allpool).

Samuti tuleb märkida, et riigisisene vertikaalsete kokkulepete grupierand sisaldab lisaks

ELi mootorsõidukite grupierandist üle võetud sätteid ehk tegemist on sisuliselt kahe

grupierandiga, mis on paigutatud samasse õigusakti.

Kuni 31.12.2023 kehtis Eestis ka kaks horisontaalsete kokkulepete grupierandit:

o Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. aasta määrus nr 9 „Konkurentsi kahjustavate

või kahjustada võivate teadus- ja arenduskokkulepete sõlmimiseks loa andmine

(grupierand)“.

Määrus toetus täielikult ELi teadus- ja arendustegevuse grupierandile, erinevad on

vaid õigusakti struktuur ja keel.

o Vabariigi Valitsuse 30. detsembri 2010. aasta määrus nr 197 „Konkurentsi

kahjustavate või kahjustada võivate spetsialiseerumiskokkulepete sõlmimiseks loa

andmine (grupierand)“.

Määrus toetus täielikult ELi spetsialiseerumise grupierandile, erinevad on vaid

õigusakti struktuur ja keel.

Eelnõu vastuvõtmise tagajärjel hakkavad Eestis taas kehtima horisontaalsete kokkulepete

grupierandid, vertikaalsete kokkulepete grupierand ning lisaks kaks grupierandit, nimelt

tehnosiirde grupierand ja transpordi grupierand, mida seni ei olnud Eesti õigusesse üle võetud.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Eelnõu sisu

Eelnõuga sõnastatakse uuesti KonkS § 7.

Paragrahvi 7 lõikega 1 kehtestatakse õiguslik alus ELi grupierandite kohaldamiseks riigisiseses

konkurentsiõiguses isegi siis, kui asjaomane konkurentsi kahjustav kokkulepe ei mõjuta

liikmesriikidevahelist kaubandust.

16 ELi vertikaalsete kokkulepete grupierandi artikli 2 lõige 2: „Lõikes 1 sätestatud erandit kohaldatakse vertikaalsete

kokkulepete suhtes, mis on sõlmitud ettevõtjate ühenduse ja üksikliikme vahel, või sellise ühenduse ja üksiktarnija

vahel, ainult juhul, kui kõik ühenduse liikmed on kaupade jaemüüjad ja kui ühenduse ühegi liikme ega temaga

seotud ettevõtja aastane kogukäive ei ületa 50 miljonit eurot. Käesolevat määrust kohaldatakse selliste ühenduste

sõlmitud vertikaalsete kokkulepete suhtes, ilma et see piiraks aluslepingu artikli 101 kohaldamist sellise ühenduse

liikmete vahel sõlmitud horisontaalsete kokkulepete või ühenduse otsuste suhtes.“

Eesti vertikaalsete kokkulepete grupierandi § 2 lõige 2: „Grupierand kohaldub jaemüüjatest ettevõtjate ühenduse ja

selle liikmete või jaemüüjatest ettevõtjate ühenduse ja selle tarnijate vahel sõlmitud vertikaalsetele kokkulepetele, kui

kõik ühenduse liikmed on toodete jaemüüjad ja ühenduse ühegi liikme ega temaga valitseva mõju kaudu seotud

ettevõtja eelnenud majandusaasta müüdud kaupade müügitulu kokku ei ületa 3,2 miljonit eurot.“

9

Kokkulepped, mis ei ole grupierandiga hõlmatud, võivad olla siiski KonkS §-i 6 alusel lubatavad,

kuid neile ei laiene automaatselt grupierandi režiim.

Samas, kui kokkulepe kuulub grupierandi kohaldamisalasse, võib Konkurentsiamet mõnel

konkreetsel juhul ning teatud tingimustel siiski grupierandi tühistada või jätta selle kohaldamata,

kui konkreetse kokkuleppe või tegevuse mõju ei ole kooskõlas KonkS §-s 6 sätestatud

nõuetega. Selle tulemusena ei ole asjaomane kokkulepe grupierandiga kaitstud ja seda saab KonkS

§ 4 alusel kontrollida. Sellised Euroopa Komisjoniga analoogsed Konkurentsiameti õigused

tulenevad otse ELi grupieranditest.17

Kavandatav § 7 lõige 2 välistab ELi grupierandite Eesti õigusesse n-ö automaatse ülevõtmise ning

jätab võimaluse vaadata ELi tasandil kehtestatavad määrused eelnevalt üle ning kinnitada ministri

määrusega nimekirja neist ELi grupieranditest, mis hakkavad kohalduma ka riigisiseses õiguses.

Samuti annab säte võimaluse teha ELi grupierandite tekstides vajadusel muudatusi, lähtudes Eesti

õiguskorra või turu eripäradest. Näiteks on pärast eelnõu vastuvõtmist vaja muuta vertikaalsete

kokkulepete grupierandi artikli 2 lõikes 2 toodud ettevõtja aastase kogukäibe suurust ning

kehtestada määrusega riigisisese konkurentsiõiguse jaoks madalam käibe künnis:

„2. Lõikes 1 sätestatud erandit kohaldatakse vertikaalsete kokkulepete suhtes, mis on sõlmitud

ettevõtjate ühenduse ja üksikliikme vahel, või sellise ühenduse ja üksiktarnija vahel, ainult juhul,

kui kõik ühenduse liikmed on kaupade jaemüüjad ja kui ühenduse ühegi liikme ega temaga seotud

ettevõtja aastane kogukäive ei ületa 10 miljonit eurot. Käesolevat määrust kohaldatakse selliste

ühenduste sõlmitud vertikaalsete kokkulepete suhtes, ilma et see piiraks aluslepingu artikli 101

kohaldamist sellise ühenduse liikmete vahel sõlmitud horisontaalsete kokkulepete või ühenduse

otsuste suhtes.“

ELi vertikaalsete kokkulepete grupierandi järgi on asjaomaseks käibe künniseks 50 miljonit eurot.

Samas on ELi grupierandist madalam siseriiklik käibe künnis kehtinud Eestis ka siiamaani

vertikaalseid kokkuleppeid reguleerivas Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2023. a määruses nr 44 ning

17 Nt vertikaalsete kokkulepete grupierandi artikkel 6 sätestab:

(6) Komisjon võib käesoleva määruse kohase erandi tühistada määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 29 lõike 1 alusel, kui

ta leiab, et mõnel konkreetsel juhul toob vertikaalne kokkulepe, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse

artiklis 2 sätestatud erandit, siiski kaasa asutamislepingu artikli 101 lõike 3 nõuetega kokkusobimatuid tagajärgi.

Selline mõju võib tekkida näiteks juhul, kui asjaomane veebipõhiste vahendusteenuste pakkumise turg on väga

kontsentreeritud ja selliste teenuste pakkujate vahelist konkurentsi piirab kumulatiivne mõju, mis tuleneb sarnaste

kokkulepete paralleelsetest võrgustikest, mis piiravad veebipõhiste vahendusteenuste ostjate võimalusi

lõppkasutajatele kaupu või teenuseid oma otsestes müügikanalites soodsamatel tingimustel pakkuda, müüa või edasi

müüa.

Sama artikli lõike 7 kohaselt on samasugune õigus antud liikmesriigi konkurentsiasutusele.

Teadus- ja arendustegevuse grupierandi põhjenduspunktid 19 ja 20 sätestavad:

(19) Komisjon võib tühistada käesoleva määruse kohased erandid nõukogu 16. detsembri 2003. aasta määruse (EÜ)

nr 1/2003 (asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta) artikli 29 lõike 1

alusel, kui ta leiab, et mõnel konkreetsel juhul toovad kokkulepped, mille suhtes kohaldatakse käesolevas määruses

sätestatud erandit, siiski kaasa lepingu artikli 101 lõikega 3 kokkusobimatuid tagajärgi. (20) Kui teatav kokkulepe, mille suhtes kohaldatakse käesoleva määruse kohast erandit, avaldab siiski teatava

liikmesriigi territooriumil või osal sellest mõju, mis ei sobi kokku lepingu artikli 101 lõikega 3, võib selle liikmesriigi

konkurentsiasutus vastavalt määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 29 lõikele 2 tühistada käesoleva määrusega ette nähtud

erandi liikmesriigi territooriumil või osal sellest, kui on tegemist selgepiirilise geograafilise turuga. Samasuguse

eesmärgiga sätted on olemas ka teistes ELi grupierandites.

10

enne seda (kuni 31.05.2022) kehtinud Vabariigi Valitsuse 27. mai 2010. a määruses nr 60.

Mõlemas määruses oli riigisiseseks käibe künniseks määratud 3,2 miljonit eurot.

Riigisisene käibe künnis on Eestis jätkuvalt vajalik järgmistel põhjustel.

Vastavalt Euroopa Komisjoni vertikaalseid piiranguid käsitlevatele suuniste punktile 69 ja

joonealusele märkusele 6018, põhineb ELi vertikaalsete kokkulepete grupierandi artiklis 2(2)

sätestatud käibe künnis 50 miljonit eurot Euroopa Komisjoni soovituse 2003/361/EÜ19 lisa artiklis

2 sätestatud väiksete ja keskmise suuruse ettevõtjate (edaspidi VKEd) käibe piirmääral.

Aastatel 2022 ja 2023 oli VKEde osakaal ELis 51,8% kogu lisandväärtusest.20 Vastavalt

Statistikaameti andmetele, oli VKEde osakaal Eestis 2022. aastal, aga, 81% kogu lisandväärtusest.

Eurostati andmetel andsid mikro- ja väikeettevõtted ELis kõige suurema osa lisandväärtusest

mittefinantsettevõtete majanduses Maltal (55,8% mikro- ja väikeettevõtete kogulisandväärtusest),

Küprosel (52,9%) ja Eestis (52,6%). Keskmise suurusega ettevõtted andsid kõige suurema osa

lisandväärtusest Eestis (26,0% keskmise suurusega ettevõtete loodud kogulisandväärtusest), Lätis

ja Leedus (mõlemad 25.1%).21

Nende andmete põhjal selgub, et võrreldes teiste ELi riikidega moodustavad VKEd Eestis olulise

majandusjõu. See omakorda tähendab, et ELi vertikaalse grupierandi artikli 2 lõikes 2 sätestatud

50-miljonise käibe künnise kohaldamine tooks kaasa antud grupierandi Eestis

ebaproportsionaalselt laialdase kohaldamise. Samas tagamaks, et asjaomasest grupierandist saaks

kasu proportsionaalselt sama suur osa Eesti ettevõtjatest kui ELis üldiselt, on põhjendatud seni

kehtinud riigisisese käibe künnise tõstmine 3,2 miljonist 10 miljoni euroni.

Antud künnis kujutab endast käibe ülempiiri, mis võimaldab ettevõtjal kvalifitseeruda

väikeettevõtjaks vastavalt Euroopa Komisjoni soovituse 2003/361/EÜ lisa artikli 2 lõikele 2, seega

aitab tagada, et asjaomast grupierandit kohaldatakse Eestis õiglaselt ainult mikro- ja

väikeettevõtetele. Statistikaameti andmetel moodustavad mikro- ja väikeettevõtted 57% Eesti

kogulisandväärtusest, lähenedes seega eespool viidatud 51,8% ELi üldisele tasemele. Seega tagab

uus riigisisene käibe künnis proportsionaalsuse võrdluses ELi ühisturuga, kuna mõjutatud ELi ja

Eesti ettevõtete ja majanduse osakaal on ligikaudu võrdne.

Kavandatav § 7 lõige 3 annab Vabariigi Valitsusele võimaluse kehtestada vajadusel lisaks ELi

grupieranditele ka riigisisesed grupierandid. ELi konkurentsiõigus ei takista liikmesriike

kehtestamast oma riigi tasandil grupierandeid. Siiamaani ei ole selliste grupierandite järele Eestis

vajadust tuntud ega ole neid ka teiste riikide praktikas väga laialdaselt kasutatud, kuid mõnes

liikmesriigis sellised grupierandid siiski eksisteerivad.

Näiteks Madalmaades kehtib praegu kaks riigisisest grupierandit: kaubanduskeskustele mõeldud

grupierand ning grupierand jaemüüjate vaheliste kokkulepete kohta. Prantsusmaa on kehtestanud

18 Vt viide 7. 19 Commission Recommendation of 6 May 2003 concerning the definition of micro, small and medium-sized

enterprises (Text with EEA relevance) (teatatud nr C(2003) 1422), Euroopa Liidu Teataja L 124 , 20/05/2003 lk

0036 – 0041. 20 European Commission Annual Report on European SMEs, kättesaadav: https://single-market-

economy.ec.europa.eu/document/download/b7d8f71f-4784-4537-8ecf-

7f4b53d5fe24_en?filename=Annual%20Report%20on%20European%20SMEs%202023_FINAL.pdf 21 Eurostat: EU small and medium-sized enterprises: an overview, kättesaadav:

https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-eurostat-news/-/edn-20220627-1

11

kaks riiklikku grupierandit, mõlemad põllumajandussektoris. Belgias on olemas kõnesoleva

eelnõuga sarnane õiguslik alus riiklike grupierandite kehtestamiseks, kuid seni ei ole seda alust

ühtegi korda kasutatud.

Riigisiseste grupierandite kehtestamise võimalus on oluline tagamaks, et lisaks ELi grupieranditele

arvestatakse ka Eesti turu vajadustega, mis võivad ajas muutuda. Näiteks võib tekkida vajadus

toetada mõne konkreetse sektori ettevõtjaid, andes neile võimaluse sõlmida omavahel

kokkuleppeid, mis on küll vastuolus KonkSis sätestatud keeluga, kuid millel samas on ülekaalukas

positiivne mõju majanduse arengule, nt need toovad turule uusi tooteid, toetavad innovatsiooni või

muid ühiskonnale kasulikke eesmärke ning peaksid seega olema teatud tingimustel lubatud.

Kavandatavas § 7 lõikes 3 nähakse ette ka volitusnormi ulatus ning loetletakse tingimused, millele

peaks riigisisene grupierand sellise erandi loomise korral vastama. Tegemist on sisuliselt seni

kehtinud KonkS § 7 lõike 2 sätte sõnastusega.

3.2. Teiste riikide võrdlev analüüs

Eelnõuga pakutav lahendus on juba pikka aega olnud kasutusel sellistes ELi riikides nagu

Saksamaa22, Belgia23, Itaalia24, Madalmaad25 ja Hispaania26. Nende riikide seadused sisaldavad

viiteid ELi grupieranditele, mis kohalduvad automaatselt riigisiseses konkurentsiõiguses ka siis,

kui asjaomasel juhtumil ei ole mõju liikmesriikidevahelisele kaubandusele.

Saksamaa konkurentsiseadus sätestab: „ettevõtjate vahelised kokkulepped, ettevõtjate

ühenduste otsused ja ettevõtjate kooskõlastatud tegevus, mis aitavad parandada kaupade tootmist

või levitamist või edendada tehnilist või majanduslikku progressi, võimaldades samal ajal

tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglase osa, ning millega ei

1. kehtestata asjassepuutuvatele ettevõtjatele piiranguid, mis ei ole nimetatud eesmärkide

saavutamiseks hädavajalikud; ega

2. anta sellistele ettevõtjatele võimalust kõrvaldada konkurentsi kõnesolevate toodete olulise osa

suhtes,

vabastatakse 1. jaos sätestatud keelust (konkurentsi piiravate kokkulepete keeld).“

Sätte lõikega 2 kehtestatakse, et „lõike 1 kohaldamisel kohaldatakse mutatis mutandis nõukogu või

Euroopa Komisjoni määrusi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 lõike 3 kohaldamise

kohta teatavat liiki kokkulepete, ettevõtjate ühenduste otsuste ja kooskõlastatud tegevuse suhtes

22 Saksamaa konkurentsiseaduse 1. osa 1. peatüki 2. jagu, kättesaadav: https://www.gesetze-im-

internet.de/gwb/index.html 23 Belgia majandusõiguse seadustiku 1. peatüki artikkel IV.3, kättesaadav:

http://www.ejustice.just.fgov.be/eli/loi/2013/02/28/2013A11134/justel#LNK0058 24 Itaalia konkurentsi ja ausa kaubanduse seaduse 1. jagu, inglise keeles kättesaadav:

https://www.uaipit.com/en/documents-record?/299/competition-and-fair-trading-act 25 Madalmaade konkurentsil põhineva kaubanduse seaduse artikkel 12, inglise keeles kättesaadav:

http://www.dutchcivillaw.com/legislation/competitionact.htm 26 Hispaania konkurentsiseaduse 15/2007 artikkel 1.4, inglise keeles kättesaadav:

https://www.cnmc.es/file/64176/download

12

(grupierandi määrused). See kehtib ka juhul, kui neis nimetatud kokkulepped, otsused ja tegevus

ei mõjuta Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kaubandust.“

Belgia majandusõiguse seadustiku kohaselt „artikkel IV.3. artikli IV.1 §-s 1 sätestatud keeldu

(konkurentsi piiravate kokkulepete keeld) ei kohaldata kokkulepete, ettevõtjate ühenduste otsuste

ja kooskõlastatud tegevuse suhtes, mille suhtes on Euroopa Liidu Nõukogu määruse või Euroopa

Komisjoni määruse või otsusega tunnistatud kohaldatavaks ELi toimimise lepingu artikli 101 lõige

3.

Artikli IV.1 §-s 1 sätestatud keeldu ei kohaldata kokkulepete, ettevõtjate ühenduste otsuste ja

kooskõlastatud tegevuse suhtes, mis ei mõjuta liikmesriikidevahelist kaubandust või mis ei piira,

takista ega moonuta konkurentsi siseturul ning mis oleks olnud esimeses lõigus nimetatud määruse

kaitse all, kui need oleksid mõjutanud sellist kaubandust või piiranud, takistanud või kahjustanud

konkurentsi.“

3.3. Eelnõu kooskõla põhiseadusega

Arvestades, et grupierandid ei ole oma olemuselt põhiõigusi riivavad õigusaktid, vaid nende puhul

on, vastupidi, tegemist eranditega üldisest KonkSist ja ELTList tulenevast keelust, siis ei ole eelnõu

põhiseaduspärasuse analüüs vajalik.

Samas on asjakohane kaaluda, kas pakutav lahendus on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusest

(edaspidi PS) tuleneva seadusereservatsiooni põhimõttega.

PS § 3 lg 1 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate

seaduste alusel (seadusereservatsiooni põhimõte). Mõistagi ei saa iga otsust ja toimingut seadustes

üksikasjalikult kirjeldada. Seetõttu on Riigikohus seadusereservatsiooni põhimõtet käsitledes

selgitanud, et kuigi teatud intensiivsusega põhiõiguste piiranguid saab kehtestada üksnes

seadusega, ei ole see põhimõte absoluutne. Põhiseaduse mõttest ja sättest tuleneb, et vähem

intensiivseid põhiõiguste piiranguid võib kehtestada täpse, selge ja piirangu intensiivsusega

vastavuses oleva volitusnormi alusel määrusega.27 Siiski tuleb arvestada, et mõeldakse eelkõige

Eesti riigiorganite väljaantavaid riigisiseseid õigusakte.

ELi õigusaktidele viitamise lahendust on Eesti õiguses varemgi kasutatud. Ka KonkSis on seda

tehtud riigiabi valdkonda puudutavates sätetes.28

27 Riigikohtu 03.12.2007 otsus nr 3-3-1-41-06, punkt 22. 28 Näiteks võib tuua ka teisi seadusi, nt maagaasiseadus, RT I, 02.05.2024, 7, § 16.

Süsteemihalduri kohustused

[...] 21) täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009, maagaasi ülekandevõrkudele

juurdepääsu tingimuste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1775/2005 (ELT L 211,

14.08.2009, lk 36–54), ülekandevõrgu haldurile sätestatud nõudeid võimsuse jaotamise põhimõtete, ülekoormuse

juhtimise reeglite, tasakaalustuseeskirjade, võimsustega kauplemise, läbipaistvusnõuete ja andmete säilitamise kohta;

[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

22) tagab ülekandevõrgule juurdepääsu kolmandatele isikutele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr

715/2009 ülekandevõrgu haldurile sätestatud nõuete kohaselt;

[RT I, 28.06.2012, 2 - jõust. 08.07.2012]

23) täidab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1938 ülekandevõrgu haldurile sätestatud nõudeid;

[RT I, 09.08.2022, 1 - jõust. 19.08.2022]

13

KonkS § 33 lõige 2 sätestab: „vähese tähtsusega abiks loetakse komisjoni määruse (EL) nr

1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist

vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), artiklis 3 ja komisjoni määruse (EL)

nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist

majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes

(ELT L 114, 26.04.2012, lk 8–13) artiklis 2 nimetatud abi.“

Ehk siis seaduses endas ei defineerita vähese tähtsusega riigiabi, vaid seadus sisaldab otse viidet

Euroopa Komisjoni määrusele, mis sellist definitsiooni ja vastavaid selgitusi juba sisaldab.

Sarnaselt sätestatakse KonkS § 342 lõikes 1, mis puudutab grupierandiga hõlmatud riigiabi:

„grupierandiga hõlmatud riigiabiks loetakse nõukogu määruse (EL) nr 2015/1588, milles

käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate

horisontaalse riigiabi liikide suhtes (kodifitseeritud tekst) (ELT L 248, 24.09.2015, lk 1–8),

artiklis 1 nimetatud abi, mille kohta Euroopa Komisjon on kehtestanud vastava grupierandi

määruse.“

Eelnõuga pakutav lahendus ei ole seega iseenesest sugugi uus, sest ELi õigusaktidele viitamist on

Eesti õiguses kasutatud ka varem. Erinevus seisneb selles, et asjaomastest ELi õigusaktidest

kehtestatakse eraldi nimekiri. Seda tehakse valdkonna eest vastutatava ehk justiitsministri

määrusega.

Eelnõuga pakutava lahenduse puhul on seega tegemist n-ö hübriidlahendusega, kus ühest küljest

muutuvad ELi grupierandid riigisiseses konkurentsiõiguses sisuliselt vahetult kohaldatavaks, kuid

teisest küljest on riigisiseselt siiski jäetud võimalus need grupierandid eelnevalt üle vaadata ning

anda ministri määrusega kinnitus, et need grupierandid on Eesti õiguskorrale tõepoolest sobivad ja

vajalikud.29 Teised samasisulist lahendust kasutavad riigid (Saksamaa, Belgia, Itaalia, Madalmaad

ja Hispaania) ei ole sellist võimalust oma seadustes ette näinud, vaid ELi grupierandid hakkavad

seal kehtima ilma täiendavate rakendusaktideta alates sellest hetkest, kui nad ELi tasandil

jõustuvad. Saksamaa konkurentsiseaduse näitel lubab uue KonkSi sätte sõnastus samuti teha ELi

grupieranditesse vajadusel muudatusi ehk grupierandite tekstid kohalduvad Eesti õiguses mutatis

mutandis. Ministri määruse puhul on seega tegemist n-ö riigi tahteaktiga, ilma milleta ei saa

Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu määrustes sätestatud õigused ja kohustused riigi

sees automaatselt kohalduda, vaid need vaadatakse üle, kinnitatakse ja neis tehakse soovi korral

vajalikud muudatused. Samuti on seadusse jäetud võimalus kehtestada vajadusel ka riigisiseseid

grupierandeid. Viimast on omakorda võimalik teha Vabariigi Valitsuse määrusega.

PSi kommentaaride kohaselt ei välista seadusereservatsiooni põhimõte võimalust ja õigluse ning

mõistlikkuse tagamiseks sageli ka vajadust anda õiguse rakendajale õigusaktide koostamisel

kaalutlusruum ehk võimalus valida erinevatest lahendustest konkreetse juhtumi asjaoludel

sobivaim.30 Kõnesolev lahendus oli valitud eesmärgiga tagada, et konkurentsijärelevalve

24) teeb koostööd Euroopa maagaasi ülekandesüsteemi haldurite võrgustiku raames piirkondlikul ja Euroopa Liidu

tasandil maagaasituru tõhusaks toimimiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 715/2009 sätestatud

nõuete kohaselt; [...].

29 Siinkohal tuleks märkida, et siiamaani ei ole ELi grupierandite Eesti õigusesse ülevõtmisel taolisi reservatsioone

tekkinud, et mõni säte ei oleks Eesti õiguskorda sobinud, vaid ELi ja Eesti grupierandite tekstid on olnud suhteliselt

identsed. 30 Eesti Vabariigi Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, 2020,ISBN 978-9985-870-51-8, § 3 para 1.

14

valdkonnas kehtivad grupierandid oleksid selged ja üheselt mõistetavad ning põhjustaksid

võimalikult vähe vaidlusi. Varasem praktika ning huvigruppidelt ELi grupierandite Eesti õigusesse

ülevõtmise käigus saadud tagasiside on aga näidanud, et parim viis selle eesmärgi saavutamiseks

on ELi grupierandite kohaldatavus riigisiseses konkurentsiõiguses, vältides võimalikke ELi ja Eesti

grupierandite eelkõige vormilistest erinevustest tulenevaid tõlgendamisprobleeme.

Eeltoodust lähtudes on eelnõuga pakutav lahendus kooskõlas PSist tuleneva seadusereservatsiooni

põhimõttega.

4. Seaduse mõjud

Seaduseelnõuga kavandatavad muudatused avaldavad mõju eelkõige majandusele ja

riigivalitsemisele. Eeldada võib ka kaudset mõju välismajanduskeskkonnale ja innovatsioonile,

kuna selgem ja ühtne reeglistik võiks soodustada Eesti ettevõtjate tihedamat koostööd mh ka

välisriikide ettevõtjatega. Siiski pole võimalik ennustada, kas muudatuste tulemusena selliste

kokkulepete arv võiks võrreldes praegusega kasvada, kuigi eelnõu muudatuste järel hakkaksid

riigis kehtima lisaks ka tehnosiirde grupierand ja transpordi grupierand, mida seni ei ole Eesti

õigusesse üle võetud. Muudatustega luuakse ühtne tõlgendus ELi grupierandite rakendamisele nii

piiriüleselt kui ka riigisiseselt, mis peaks vähendama nii riigi kui ka ettevõtjate ajakulu ja muid

võimalikke lisakulusid, nagu nt teemaga seotud õigusnõustamise kulud – nt ei pea ettevõtja enam

hindama, kas erandi rakendamisel tuleb arvesse võtta ka mõju liikmesriikidevahelisele

kaubandusele. Ometi tuleb tõdeda, et ka seni on praktikas rakendatud valdavalt siiski ELi

määrustega kehtestatud grupierandeid. Eelnõukohaste muudatustega luuakse eraldi võimalus

riigisiseste grupierandite kehtestamiseks. Eelnõuga ei mõjutata praegust konkurentsiolukorda.

4.1. Mõju majandusele: mõju halduskoormusele

Sihtrühm: Eesti ettevõtjad (2021. a seisuga tegutses Eestis 127 357 ettevõtjat31).

Kuigi potentsiaalselt on sihtrühmaks kõik Eesti ettevõtjad, võib eeldada, et grupierandi võimalust

kasutab siiski vaid väike hulk kõigist Eesti ettevõtjatest. Kuna grupierandile vastavust hindab

ettevõtja ise, puuduvad riigil koondandmed selle kohta, kui palju on selliseid kokkuleppeid mingil

ajahetkel sõlmitud või kui palju neid aktiivses kasutuses on või isegi kui paljud neist täidavad kõiki

kohustuslikke eranditele ette nähtud tingimusi. Lähtudes ettevõtjate kontaktidest riigiga (nõu

küsimine, kaebustega pöördumine), aga ka mitmete advokaadibüroode teenuste nimekirjas

olevatest vastava valdkonna õigusnõustamise teenustest, võib eeldada siiski piisavat vajadust

taoliste kokkulepete sõlmimise järele. Muudatuse mõju avaldumise sagedus on seotud ettevõtjate

vajadusega selliseid kokkuleppeid sõlmida, mis arvestades nende iseloomu, on ettevõtjate jaoks

pigem siiski harva esinev ja juhuslik sündmus. Samas on erandi rakendamisel mõju regulaarne,

kuna ettevõtja peab igal ajal olema veendunud, et kokkulepe ja selle alusel toimuv tegevus vastab

erandiga kehtestatud tingimustele ja piirangutele. Mõju ulatus ehk sihtrühma muudatustega

kohanemise vajadus on siiski väike, kuna sisuliselt on ka praegu saanud ELi õigusest tulenevaid

grupierandeid rakendada ehk vastavaid kokkuleppeid sõlmida ning seda on valdava osa

grupierandite puhul ka tehtud. Isegi siis, kui rakendataks riigisisesel regulatsioonil põhinevaid

grupierandeid, mis tuginevad suuresti ELi grupieranditele, ei ole lõpptulemuses vahet olnud, kuna

nõuded ja tingimused on üsna samasugused. Muudatustest tulenevad ebasoovitavad mõjud

31 Statistikaameti andmed: https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/majandus/ettevotete-majandusnaitajad

15

ettevõtjatele puuduvad, kuna pigem kaasnevad muudatustega mõningane halduskoormuse

vähenemine ning võimalik õigusnõustamise kulude kokkuhoid.

4.2. Mõju riigivalitsemisele

Sihtrühm: Konkurentsiamet, Justiitsministeerium

Konkurentsiameti konkurentsiteenistuses töötab 15 inimest32, Justiitsministeeriumis tegeleb

konkurentsiõigusega 1 inimene. Enamik ettevõtjate pöördumisi riigiasutuste poole on seotud

õigusliku tõlgendamise vajadusega. Siiski ei pöörduta neis küsimustes riigi poole igapäevaselt,

samas pigem regulaarselt. Muudatused võivad aidata vähendada riigiasutuste vajadust ettevõtjaid

nõustada, kuna grupierandi reeglid peaksid osalistele muutuma üheselt mõistetavamaks. Samuti on

võimalik potentsiaalsete õiguslike vaidluste vähenemine. Ebasoovitavat mõju riigiasutustele ette

näha pole, pigem tekib riigil kiirem võimalus ELi grupierandite reeglite muudatustele reageerida

ning neid vastavalt vajadusele riigisiseselt mugandada.

5. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud

ja tulud

Riigile ei kaasne kavandatavate muudatustega kulusid ega tulusid. Võib eeldada, et mõnevõrra

väheneb vajadus ja ajakulu ettevõtjatele õigusnõu andmiseks või võimalike vaidluste

lahendamiseks. Muudatused ei too kaasa infotehnoloogilise arendustegevuse vajadust.

Muudatustel on kaudselt ettevõtjate majandustegevust soodustav mõju, mis võib tulevikus

väljenduda ka tugevamas majanduskeskkonnas ja sellega seotult suurenevas maksulaekumises.

6. Rakendusaktid

6.1. Uued rakendusaktid

Eelnõu seadusena vastuvõtmise korral tuleb kehtestada määrus konkurentsiseaduse § 7 lõike 2

alusel: justiitsministri määrus „Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu grupierandite

määrused, mida rakendatakse konkurentsiseaduse § 6 lõike 1 kohaldamisel“, mille kavand on

esitatud käesoleva seletuskirja lisana.

6.2. Kehtetuks muutuvad rakendusaktid

Seoses eelnõu seadusena vastuvõtmisega muutuvad volitusnormi (KonkS § 7 lg 1) kehtetuks

muutumise tulemusena kehtetuks järgmised rakendusaktid:

Vabariigi Valitsuse 27. aprilli 2023. a määrus nr 44 „Konkurentsi kahjustavate või kahjustada

võivate vertikaalsete kokkulepete sõlmimiseks loa andmine (grupierand)“;

7. Seaduse jõustumine

32 https://www.konkurentsiamet.ee/kontakt, andmed seisuga 03.06.2024.

16

Nii seadus kui ka asjaomane rakendusakt (määrus) jõustuvad üldises korras, hilisema jõustumisaja

määramine ei ole vajalik, sest nagu eespool selgitatud, ei too eelnõuga tehtavad muudatused kaasa

muudatusi tegelikus olukorras ning puudutatud isikutel puudub vajadus kohanduste tegemiseks.

Vertikaalseid kokkuleppeid puudutav rakendusakt (vt punkti 6.2 eespool) kehtib praeguse korra

kohaselt kuni 31.12.2034 ning käesolevas eelnõus ette nähtud korra jõustumisel saab seda

asendama kehtestatav uus regulatsioon.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon.

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning

arvamuse avaldamiseks Konkurentsiametile, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Kaubandus-

Tööstuskojale, Riigikohtule, Eesti Kohtunike Ühingule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu

Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Viru Maakohtule, Tartu Maakohtule,

Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Eesti Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjonile, Eesti

Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti

Kaupmeeste Liidule, Teenusmajanduse Kojale, Eesti E-kaubanduse Liidule, Eesti Otsemüügi

Assotsiatsioonile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Tööandjate

Keskliidule, Eesti Tarbijakaitse Liidule, Patendiametile, Patendivolinike Kojale.

Vastus saadi Advokatuuri konkurentsiõiguse komisjonilt, kes esitas omapoolseid märkusi; samuti

Riigikohtult, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojalt, Konkurentsiametilt ja Patendiametilt - kellel ei

olnud eelnõu kohta täiendavaid kommentaare ega ettepanekuid. Kultuuriministeerium esitas

eelnõu kohta kaks täpsustatavat küsimust/ettepanekut (vt kooskõlastustabel).

Kliimaministeerium edastas eelnõu lisaks teadmiseks ja arvamuse saamiseks järgmistele

osapooltele: Transpordiamet, Riigilaevastik, AS Eesti Liinirongid, Lennuliiklusteeninduse

Aktsiaselts, Aktsiaselts Eesti Loots, Aktsiaselts Nordic Aviation Group, AS Operail, aktsiaselts

Eesti Raudtee, aktsiaselts Saarte Liinid, aktsiaselts Tallinna Lennujaam, aktsiaselts Tallinna

Sadam, TS Laevad, OÜ AS Ökosil, osaühing Rail Baltic Estonia, Osaühing Transpordi Varahaldus

– kuid üksi neist ei soovinud eelnõule tagasisidet esitada.