Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / info@just.ee / www.just.ee
Registrikood 70000898
Kaimo Räppo
BJORK LEGAL
kr@bjork.legal
Vastus selgitustaotlusele
Lugupeetud Kaimo Räppo
Pöördusite Justiitsministeeriumi poole küsimusega, kas kohtutäituritel on pangakonto arestimisel
kohustus rakendada elatusmiinimumi automaatselt või peab iga võlgnik seda TMS-i järgi ise taotlema.
Vastuseks Teie kirjale selgitame alljärgnevat.
Sissetuleku arestimist täitemenetluses reguleerib TMS § 130 jj. Sissetuleku arestimisele kehtivad
piirangud, mille põhiline eesmärk on tagada võlgnikule täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema
ülalpeetavate äraelamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Piiranguid on kahte liiki: lihtsalt
võlgnikule kasutamiseks jääv mittearestitav osa (TMS § 132) ja nn sotsiaaltoetused (TMS § 131).
Arestimise üldreegel on sätestatud TMS § 132 lg-s 1, mille kohaselt peab võlgnikule igas kuus kätte
jääma miinimumpalk (2024. a 820 eurot). Samas on sellele põhimõttele loodud rida erandeid. Näiteks
näeb TMS § 132 lg 1² ette, et kui sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või
eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate
täitemenetluste arvust arestida ühes kuus kuni 20% sissetulekust, mis ei ole suurem kui
TMS § 132 lg-s 1 nimetatud sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud
arvestuslik elatusmiinimum. Erandeid leiab ka kohtupraktikast. Eeltoodu tähendab, et miinimumpalga
suurune arestivaba miinimum ei ole võlgnikule alati garanteeritud ning täpne arestivaba summa sõltub
võlgniku sissetulekute suurusest, allikast, otstarbest, ülalpeetavate olemasolust jmt.
TMS § 133 lg 1 kohaselt märgib kohtutäitur sissetuleku arestimisaktis, et arestimisele ei kuulu
igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete
põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta arestimisele mittekuuluva summa. Sama põhimõte laieneb ka
võlgniku pangakontole laekuva sissetuleku arestimisele. Kohtupraktikas on selgitatud, et võlgnikule ja
ka tema ülalpeetavatele tuleb tagada miinimumkaitse ning eluks elementaarselt vajalik (mh toit, küte
jne) või selle ostmiseks vajalik raha nii olukorras, kus ta saab TMS § 130 jj kohast sissetulekut, kui ka
olukorras, kus talle laekuvad üksnes muud (ühekordsed) summad (vt Riigikohtu lahend 2-16-12972,
p 23). Seejuures peab igal juhul arvestama võlgniku ülalpeetavatega, kelle kohta saab kohtutäitur
koguda andmeid rahvastikuregistrist ka omal algatusel.
Palga alammäära suurune summa (ülalpeetavate korral lisandub ka iga ülalpeetava kohta arvestatav
mittearestitav summa) säilitatakse võlgnikule üks kord igas kuus. Selleks, et määrata konkreetne
arestimisele kuuluv summa kuus, tuleb kohtutäituril välja selgitada kõik võlgniku sissetulekud selles
kuus kokku. Võlgniku sissetulekust lähtuvalt otsustab kohtutäitur, kui suur summa sissetulekust kuulub
arestimisele, tagades võlgnikule seaduse kohaselt mittearestitav miinimum.
Samas tuleb arvestada, et kohtutäituril puuduvad täitemenetluse alustamisel andmed võlgniku
sissetulekute (sh selliste sissetulekute kohta, mida seadus ei luba arestida) ja muude laekumiste kohta
pangakontol. See teave tuleb võlgnikul endal elatusmiinimumi võimaldamiseks õigeks ajaks
kohtutäiturile esitada. Seega peab ka võlgnik ise täitemenetluses aktiivne olema ning teavitama
kohtutäiturit oma sissetulekutest (sh mittearestitavatest sissetulekutest), ülalpeetavatest ja millise
pangakonto kaudu võlgnik soovib arestivaba summat kasutada.
Sissetuleku või pangakonto arestiga seotud probleemse olukorra lahendamiseks on seadusandja
kehtestanud kindla käitumisjuhise. Kui kohtutäitur on arestinud võlgniku rahalised vahendid
Teie 13.05.2024
Meie 11.06.2024 nr 15-1/4162-2