Kiri

Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941

Teie 28.05.2024 nr 1.1-10.1/2484-1

Rahandusministeerium

[email protected] Meie 11.06.2024 nr 1-12/664-2

Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu kooskõlastamine

Kultuuriministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Aastatel 2022–2029

Šveitsi - Eesti koostööprogrammi toetuse kasutamise tingimused ja kord“ märkustega.

1) Oleme varasemalt teinud ettepaneku pealkirjastada eelnõu „Šveitsi-Eesti

koostööprogrammi 2022-2029 toetuse kasutamise tingimused ja kord“. Kooskõlastamisele

saadetud eelnõu pealkirja sõnastus, mida kasutatakse ka läbivalt erinevates eelnõu

paragrahvides koostööprogrammi nimena, rõhutab viidatud aastatel toetuse kasutamist.

Aastad tähistavad teise programmi perioodi, mitte toetuse kasutamist. Toetust pole sellest

programmist veel sisutegevusteks kasutama hakatud.

2) Teeme ettepaneku vahetada eelnõu § 1 lõikes 1 ära sõnade „kasutamise, väljamaksmise“

järjekord, sest kõigepealt makstakse välja ja siis alles kasutatakse.

3) Teeme ettepaneku kasutada eelnõu § 2 lõikes 1 sõnastust „edaspidi RTK või riiklik

koordineerimisüksus“, sest praeguses sõnastuses tuleks edaspidi kasutada lühendit „RTK“,

aga seda ei ole eelnõus tehtud.

4) Eelnõu § 2 lõike 2 punkti 11 kohaselt teeb riiklik koordineerimisüksus ettekirjutuse

kohustuse või nõude täitmata jätmise või puudustega täitmise korral ja annab selle

täitmiseks uue tähtaja. Palume seletuskirjas selgitada, mis on sellise ettekirjutuse eesmärk

ja õiguslik tagajärg, kui puudust ei kõrvaldata. Seletuskiri erinevate ülesannete sisu ega

eesmärki üldse ei täpsusta. Kui õiguslikuks tagajärjeks on finantskorrektsioon, siis see on

punktiga 10 kaetud. Kas sellise ettekirjutuse tegemise menetlus on oma sisult erinev

vastavusmenetlusest, mis eelneb finantskorrektsioonile?

5) Eelnõu § 3 lõike 3 punktis 7 tuleks viidata lõikele 4. Lisaks juhime tähelepanu, et viidatud

punktis on kirjas, et programmioperaator kooskõlastab programmikomponendi

operaatoriga käskkirja või lepingu. Tegelikkuses kooskõlastab programmikomponendi

operaator nimetatud dokumendid programmioperaatoriga ja see on sätestatud eelnõu § 3

lõike 4 punktis 6 ning eelnõu § 7 lõikes 1.

6) Teeme ettepaneku viidata eelnõu § 3 lõike 4 punktis 3, kus kasutatakse esmakordselt

terminit „elluviija“, § 5 lõikele 1, kus elluviija defineeritakse.

7) Eelnõu § 3 lõike 4 punkti 5 puhul palume seletuskirjas täpsustada, mida on mõeldud

eelarverea alamridade all. Eelarves on kolm tasandit ja pole üheselt selge, millist neist

silmas peetakse.

8) Eelnõu § 3 lõike 4 punktis 6 tuleks viidata lõikele 4. Samuti ei ole mainitud, et

kooskõlastada on vaja ka Rahandusministeeriumiga. Teeme ettepaneku sõnastada säte

järgnevalt: "kooskõlastab toetusmeetmes „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“

Rahandusministeeriumi, programmioperaatori ja riikliku koordineerimisüksusega § 6

lõikes 4 nimetatud käskkirja või lepingu;".

9) Juhime tähelepanu, et eelnõu § 3 lõiked 4 ja 5 reguleerivad mõlemad programmi

komponendi ülesandeid. Teeme ettepaneku need lõiked kokku panna.

10) Eelnõu § 3 lõige 7 sätestab, et programmioperaatoril ja programmikomponendi operaatoril

on õigus valida Šveitsi toetusmeetme partner ning sõlmida temaga partnerlusleping.

Nimetatud säte on ainus säte, kus kasutatakse terminit „Šveitsi toetusmeetme partner“ ja

antakse napp regulatsioon. Seletuskiri täpsustab, et Šveitsi toetusmeetme partnerile ei

kohaldata §-s 5 nimetatut. Šveitsi toetusmeetme partner nimetatakse toetusmeetme

lepingus ja toetusmeetme rakendamise lepingus.

Juhime tähelepanu, et seletuskiri ei ole õigustloov. Seega regulatsioon, kus ja kuidas

viidatud partner nimetatakse ning millised reeglid temale kohalduvad või ei kohaldu (või

vähemasti viide õigusaktile, kus see regulatsioon kirjas on), tuleb nimetada eelnõus. Eelnõu

seletuskirja sissejuhatavas osas on öeldud, et siseriikliku korralduse õiguslik raamistik

nähakse ette käesoleva määrusega. Hetkel puudub eelnõust vastav regulatsioon. Selge ei

ole ka see, et kui eelnõu § 5 neile ei kohaldu, millised kohalduvad? Kas näiteks eelnõu § 6

lõike 4 alusel saab ka selle partneri käskkirjaga määrata ning kas eelnõu §-s 8 toodud

abikõlblikkuse reeglid ja eelnõu §-s 9 toodud kohustused on ka talle siduvad? Palume

eelnõud täiendada.

11) Eelnõu § 6 lõike 5 punktide 5 ja 6 osas palume seletuskirjas selgitada, kas ja mille poolest

antud punktides toodud perioodid erinevad.

12) Juhime tähelepanu, et eelnõu § 9 lõike 6 punktis 4 kasutatakse esmakordselt terminit

„toetuse saaja“. Eelnevates paragrahvides on kasutatakse mõisteid „elluviija“ ja „kulu

tegija“. Palume termineid ühtlustada, sest ka partnerid peavad ostumenetlust järgima kui

nad on kulude tegijad. Lisaks kasutatakse seletuskirjas „partnerriigi“ mõistet, mida eelnõus

ei kasutata kordagi.

13) Eelnõu § 9 lõike 8 puhul palume vaadata üle RHS-ist kopeeritud regulatsioon, sest eelnõus

on kirjas punkte, mis ei ole asjakohased. HÕNTE § 28 kohaselt eelnõus ei taasesitata muu

seaduse ega sama eelnõu teist sätet, vaid viidatakse sellele. Soovitame kaaluda võimalust

viidata RHS-i kohalduvatele sätetele.

14) Eelnõu § 9 lõike 9 puhul palume täpsustada, et kes esitab hangete läbiviimisel Šveitsi

toetuste büroole teavet ja dokumente kooskõlas Šveitsi regulatsiooni artikliga 7.2.

15) Eelnõu § 10 lõikes 1 on trükiviga "vähemaltkord".

16) Eelnõu § 11 lõige 4 sätestab, et kui Šveitsi regulatsiooni artikli 4.15 punkti 3 kohaselt on

kokku lepitud, võib soetatud, ehitatud, renoveeritud või ümberehitatud ehitisi müüa, välja

üürida ja hüpoteegiga koormata viie aasta jooksul pärast toetusmeetme lõppemist“.

Piirang, mis lubab viie aasta jooksul peale toetusmeetme lõppemist vara müüa, üürida või

koormata, ei ole kohane. Hetkel on piirangu sisu selline, et näiteks kümme aastat peale

toetusmeetme lõppemist on vara müük, üür ja koormamine keelatud. Ilmselt on olnud soov

kehtestada piirang, et esimesel viiel aastal peale toetusmeetme lõppemist ei tohi vara müüa,

üürida ja koormata ning pärast seda perioodi on see lubatud. Lisaks oleme varasemalt

juhtinud tähelepanu, et vara võõrandamise keeld võib olla põhiõiguste riive. HÕNTE

kohaselt kui põhiseadus või mõni välisleping, millele Eesti on alla kirjutanud, seondub

eelnõu regulatsiooniga ehk sellesse kavandatakse norme, mille puhul riivatakse mõnda

põhiõigust, mõne institutsiooni autonoomiat vms, siis tuleb regulatsiooni kooskõla

põhiseadusega ja lepinguga analüüsida ning seletuskirjas näidata, milliste põhiseaduse ja

lepingu sätetega kooskõla on uuritud ning kas ja kuidas on eelnõu põhiseaduse ja lepinguga

kooskõlas. Selline analüüs on seletuskirjast puudu.

17) Eelnõu § 11 lõige 6 näeb ette kohustuse teavitustegevuste tegemisel lähtuda Šveitsi

regulatsiooni peatükist 13. Regulatsioon sätestab nii riikliku koordineerimisüksuse kui ka

programmioperaatori kohustused teavitamisel. Eelnõu § 5 lõike 4 punkti 3 alusel on

pandud teavitamiskohustus ka elluviijale. Palume eelnõus täpsustada, millest elluviija peab

teavitamisel lähtuma.

18) Eelnõu § 13 lõikes 2 on viide poolik.

19) Oleme seda juba ka eelnevates punktides rõhutanud, et eelnõu seletuskiri ei põhjenda

eelnõu põhiseisukohti, vaid pigem kordab valikuliselt eelnõus toodud regulatsiooni.

Palume seletuskirja täiendada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

minister

Kadri Kilvet [email protected]

Margit Tilk [email protected]

Olga Gnezdovski [email protected]