Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi sisend riigi eelarve strateegia 2025-2028 protsessi

Regionaalministri xx.xx.xxxx käskkiri nr x Lisa x





BIOMAJANDUSE PROGRAMM
2025–2028

















Sisukord
Sisukord 2
PROGRAMM 3
1. Programmi üldinfo 3
2. Sissejuhatus. 3
3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava 4
4. Hetkeolukorra lühianalüüs 6
Ringbiomajandus 6
Põllumajanduskeskkond 7
Põllumajandus ja toiduainetööstus 8
Kalandus 10
5. Olulised tegevused/sekkumised 12
6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused 13
6.1. Programmi tegevus – põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine 13
6.2 Programm tegevus – ringbiomajanduse arendamine 17
6.3 Programmi tegevus – põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmine 19
6.4 Programmi tegevus – noorte põllumajandusettevõtjate tegevuse arendamine 22
6.5 Programmi tegevus – turukorraldus ja kaubanduspoliitika rakendamine 23
6.6 Programmi tegevus – ühistegevuse ja koostöö arendamine 26
6.7 Programmi tegevus – Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse tugevdamine 28
6.8 Programmi tegevus – kutselise kalapüügi korraldamine 30
6.9 Programmi tegevus – vee-elusressursside töötlemine ja turustamine 32
6.10 Programmi tegevus – vesiviljeluse arendamine 34
6.11 Programmi tegevus – kalavarude haldamine ja kaitse 36
7. Programmi juhtimiskorraldus 37
LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus 38
LISA 2. Teenuste rahastamiskava 40


PROGRAMM
Programmi koostaja ja vastutaja
Biomajanduse asekantsler, põllumajanduspoliitika osakond, põllumajanduskeskkonnapoliitika osakond ja kalanduspoliitika osakond
Programmi eelnõu valmimise aeg
01.06.2024
Vormi sisu kasutamise selgitus
Vormis toodud info on sisendiks riigi eelarvestrateegia (RES) ja riigieelarve seaduse (RE) protsessi koostamisele. Programmi eelnõu kohandatakse RES-ist ja RE-st lähtuvalt. Programmi kinnitab minister käskkirjaga.

1. Programmi üldinfo
Tulemusvaldkond
Põllumajandus ja kalandus
Tulemusvaldkonna eesmärk
Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised
Valdkonna arengukava
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
Valdkonna visioon
Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada
Programmi nimi
Biomajanduse programm 2025―2028
Programmi eesmärk
Tark ja kestlik põllumajandus, kalandus ja toidutootmine
Programmi periood
2025–2028
Peavastutaja (ministeerium)
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)
Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS), Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Maaelu Teadmuskeskus (METK)
2. Sissejuhatus
Biomajanduse programm viib ellu „Põllumajanduse ja kalanduse arengukava aastani 2030“ (PõKa) eesmärki: „Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised.“ Programmis kajastuvad tegevused võimaldavad põllumajanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse valdkondades bioressurssi efektiivsemalt ning kestlikumalt kasutada ja väärindada, võttes arvesse biomajanduse arengusuundi, säästva arengu ja keskkonnaalaseid eesmärke ning leida kohti valdkondade vaheliseks koostööks.

Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tegevusi rahastatakse ELi finantsperioodil 2023-2027 Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD).
Kalandussektori arenguks vajalikke tegevusi rahastatakse ELi finantsperioodil 2021-2027 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) vahenditest. Mitmesuguseid harrastuskalapüügi tugevdamise meetmeid ja kalanduse teadlikkuse tõstmise tegevusi rahastatakse ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. Lõhelistele rändeteede avamist kalanduslikult olulistele jõgedele rajatud paisudel on rahastatud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest.
Seosed arengustrateegiaga „Eesti 2035“:
Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas on seatud üheks arenguvajaduseks julgeolek ja turvalisus ning peetud oluliseks tagada julgeolek igas olukorras ja parandada kriisideks valmisolekut. Programmi tegevused panustavad sellesse, et toidujulgeolek oleks Eestis tagatud.
Biomajandus panustab strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava muutusesse, millega soovitakse suurendada Eesti majandusele oluliste valdkondade võimekust. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium on peavastutaja kestliku ringbiomajanduse (sh sinimajanduse) arendamisel.
Strateegia „Eesti 2035“ kohaselt on elupaikade hoidmine ja taastamine, liigirikkuse suurendamine ning muldade kaitse piisavalt ulatuslikul territooriumil tähtis nii elurikkuse säilitamisel kui ka kliimamuutuste puhverdamisel ja nendega kohanemisel. Mida rohkem on toimivaid ja elurikkaid ökosüsteeme (sh veekeskkonnas), seda paremini oleme varustatud inimese eksistentsiks vajalikuga ning suudame taluda keskkonna saastatust ja kohaneda kliimamuutustega.
Muudatused:
Biomajanduse programm käsitleb endise Põllumajandus, toit ja maaelu teemasid, kuid ümberkorralduste ja struktuurimuudatustega liikusid välja toiduohutuse, taimetervise ja mahepõllumajanduse teemad (toiduohutuse programm), maakasutuse ja maaparandusega seotud teemad (maa ja ruumiloome programm) ning maaelu arengu teemad (regionaalarengu programm). Kuna põllumajandustootmine tähendab ühtlasi maakasutust, kajastatakse programmis endiselt põllumajandusmaa kestliku kasutamisega seotud teemasid. Programmi lisandus kestliku kalanduse valdkond koos programmi tegevustega, mis varem moodustasid eraldi kalanduse ühisprogrammi Kliimaministeeriumiga.
3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava
Programmi eesmärk: Tark ja kestlik põllumajandus, kalandus ja toidutootmine .

Tabel 1: Programmi mõõdikud

Mõõdik
Tegelik (2023)
Sihttase 
(2025)
Sihttase 
(2026)
Sihttase 
(2027)
Sihttase 
(2028)
Kasutuses oleva põllumajandusmaa pindala, ha
987 785
990 000
990 000
990 000
990 000
Keskkonnasõbralikult majandatava maa osakaal, %*
91,1
90
90
90
90
Kogu tarneahela loodava lisandväärtuse osatähtsus kogu ettevõtlussektori lisandväärtuses, %
6,8 (2022)
7,2
7,2
7,2
7,2
Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade osakaal kogu eesti päritolu kaupade ekspordis, %
13
13
13
14
14
Kasvuhoonegaaside (KHG) heide põllumajandustoodangu väärtuse kohta
2,42
(2022)
Madalam kui 2,5 t CO2 ekv/tuh EUR
Madalam kui 2,5 t CO2 ekv/tuh EUR
Madalam kui 2,5 t CO2 ekv/tuh EUR
Madalam kui 2,5 t CO2 ekv/tuh EUR
Heas seisus kalavarude arv
42%
45%
45%
50%
60%
Eesti kalandussektori esmatootmise kogu väärtus (mln €)
77,7
82,2
83,9
85,1
96,7
* Kõigi ökokavade ja keskkonnatoetuste ning püsirohumaa pindala ühekordselt suhtena põllumajandusmaasse, ei lange alla sihttaset

Tabel 2. programmi eelarve


Eelarve
Eelarve prognoos

2025
2026
2027
2028
Programmi kulud kokku
360 486 846
327 218 595
302 022 739
302 021 525
Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine
62 882 222
60 134 249
62 125 265
62 125 131
Ringbiomajanduse arendamine
7 706 479
11 303 204
348 369
348 369
Põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmine
128 254 413
91 992 685
78 580 409
78 580 275
Noorte põllumajandusettevõtjate tegevuse arendamine
11 683 540
10 018 787
10 019 251
10 019 251
Turukorraldus ja kaubanduspoliitika rakendamine

119 161 169
120 165 010
118 442 247
118 442 112
Ühistegevuse ja koostöö arendamine

1 627 138
1 418 024
1 418 134
1 418 134
Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse tugevdamine

3 689 340
4 347 506
4 047 852
4 047 852
Kutselise kalapüügi korraldamine

10 361 534
10 367 842
10 718 517
10 718 247
Vee-elusressursside töötlemine ja turustamine

6 875 764
8 998 940
7 199 433
7 199 163
Vesiviljeluse arendamine

2 865 260
2 970 585
3 170 915
3 170 645
Kalavarude haldamine ja kaitse

5 379 988
5 501 762
5 952 346
5 952 346

Programmi teenuste hinnas sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse amortisatsioonikulu selleks, et kanda investeering kuluks soetatava põhivara kasuliku eluea jooksul. Põhivara kulum kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel mitterahalistes kuludes. Eelarve maksumus on ilma käibemaksuta.
Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele või ettevõtetele suunatavad toetused või teenuskohtade ülalpidamine) ja kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majanduskulud). Investeeringute eelarvet kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel.
4. Hetkeolukorra lühianalüüs
Ringbiomajandus
Eesti on bioressurssidega hästi varustatud, kuid kitsaskohaks on madal lisandväärtus ning suur osatähtsus toorme (nt töötlemata või vähetöödeldud teravili, toorpiim, puit) ekspordil. Eestis annavad biomajandusega seotud sektorid ja tegevusalad ligikaudu 13% majanduse lisandväärtusest ning 17% ekspordist, lisandväärtus töötaja kohta on olnud aga ligikaudu 30% allpool ELi keskmist. Kui jõukamate Euroopa riikide biomajanduses on olulisel kohal kapitali- ja tehnoloogiamahukad tegevusalad (mh farmaatsia- ja keemiatööstus), siis Eesti biomajandus on olnud väga tooraine (metsa/puidu, põllumajanduse/toidu) keskne – neis väärtusahelates luuakse 90% Eesti biomajanduse lisandväärtusest.
Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi koordineerimisel ja koostöös Kliimaministeeriumi, teadlaste, ettevõtjate, avaliku sektori ja Eesti Maaülikooliga valmis 2023. aastal ringbiomajanduse teekaart, mis määratleb Eesti ringbiomajanduse arengu peamised tegevussuunad ja arenguks vajalikud tegevused. See on ühtlasi aluseks piirkondlike ringbiomajanduse teekaartide koostamisele, mis lähtuvad kohalikest bioressurssidest, kogukondade ja omavalitsuste vajadustest ja võimalustest. Piirkondlike ringbiomajanduse teekaartide loomiseks koostas Tallinna Ülikool metoodilise raami ja 2024. aastal viiakse Eesti Maaülikooli juhtimisel lõpule piirkondlike ringbiomajanduse teekaartide koostamine kahes Eesti piirkonnas.
Bioressursside, sh kõrval­saaduste ja jääkide väärindamiseks ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsioonivõimekuse kasvatamiseks on taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) käivitatud investeeringutoetus kogueelarvega 28,8 mln eurot. Lisaks oli RRF REPowerEU raames 2024. aasta I poolaastal käivitamisel investeeringutoetus biometaani tootmise suurendamiseks (eelarve ca 20 mln eurot). Vastavalt RRFi reeglitele on rahastus ette nähtud vaid kuni 2026. aasta keskpaigani ning vastavate tegevuste edasiseks toetamiseks rahastus puudub. Kõrvalsaaduste ja jääkide väärindamise investeeringuteks on ette valmistamisel ÜPP strateegiakava aastateks 2021–2027 sekkumine, mille piiratud eelarve võimaldab toetust anda vaid väga väikeses mahus.
Põllumajanduskeskkond
Põllumajandustootmine põhineb loodusressursside kasutusel, mistõttu on oluline tagada nende hea seisund. Hoitud ja hooldatud põllumajandusmaastikud ning elurikkus on osa Eesti identiteedist.
Eesti põllumuldade seisund on üldiselt hea, põllumajandustootjad on enamasti kasutusele võtnud mitmekesised külvikorrad ning üha enam rakendavad ka mullasõbralikke harimispraktikaid. Senisest enam tuleb tähelepanu pöörata turvasmuldade harimise vähendamisele, mulla positiivse süsinikubilansi tagamisele ning taastava põllumajanduse praktikate viljelemisele, millele aitavad toetusmeetmete kõrval kaasa eelkõige asjakohased uuringud ning teadmussiirde tegevused.
Jätkuvalt on probleemiks põhjavee kohatine saastumine nitraatidega ning osade järvede ja rannikumere eutrofeerumine. Põllumajandusest pärit lämmastik ja fosfor moodustavad Eesti siseveekogudesse jõudvast lämmastikukoormusest ligikaudu poole ja fosforikoormusest umbes kolmandiku. Põllumajanduse negatiivset mõju pinna- ja põhjaveele saab vähendada keskkonnahoidlike majandamisviisidega.
Põllumajandusmaastikus toetavad kõige enam elurikkuse ja kliimaeesmärke pärandniidud. Nende pindala kaitstavatel aladel on 60 000 hektarit. Keskkonnasekkumiste abil hooldatakse sellest üle poole. Senisest enam tähelepanu vajavad ka muud rohumaad, mis on liigirikkad ja kus on säilinud looduslik taimestik. Väljapool kaitsealasid asuvate pärandniitude ja teiste liigirikaste niitude säilitamise toetamiseks on 2024. aastal alustatud nende alade inventeerimisega. Kui põllumajandusmaastike kimalasenäitajad on olnud stabiilsed, siis liigirikkust iseloomustav põllulindude indeksi trend on langev. Peamistes põllumajanduspiirkondades on elurikkust ja mitmekesisust suurendavate liigirikaste rohumaade, sopistunud servaalade ja maastikuelementide hulk liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad oluliselt elurikkust ning ümbritsevate loodusalade sidusust.
Põllumajanduskeskkonna hea seisundi säilimisel ja parendamisel mängivad olulist rolli seadusandluse tõhus rakendamine, vabatahtlikud keskkonnameetmed, kohalikke olusid arvesse võtvad teadusuuringud ja teadmussiire ning põllumeeste kasvanud keskkonnateadlikkus. Riigi roll on siin liigirikkuse ja elukeskkonna kaitsemeetmete rakendamine ning põllumajandustootjate innustamine veelgi keskkonnasõbralikumale tootmisele. Aitame kaasa KHG heite ohjamisele, kliimamuutuste mõju vähendamisele ja kliimamuutustega kohanemisele, õhukvaliteedi hea seisundi tagamisele ning mulla, vee, maastikulise mitmekesisuse ja elurikkuse hea seisukorra säilimisele ja parandamisele.
Põllumajandus mõjutab mitmeti ka maakasutust, meie loodusressursse, maastikke ja elurikkust, olles ise nende kasutajana neist sõltuv. Samuti mõjutab põllumajandus kliimat ja vastupidi – on kliimamuutustest otseselt mõjutatud.
Põllumajanduse KHG heide moodustas 2022. aastal KHG koguheitest 11%. Kui arvestada kogu kestliku toidusüsteemi heidet, kuhu alla kuuluvad lisaks KHG heite inventuuri põllumajanduse osa all raporteeritud heitele ka kütuste kasutamisest ja maakasutuse muutusest tulenev heide, oli 2022. aastal heide 2515 kt CO2ekv. Põllumajandussektori kasvuhoonegaaside heite vähendamist ei ole hetkel Eestis õiguslikult reguleeritud, vastav eesmärk on väljatöötamisel kliimakindla majanduse seadusega. Üheks mõõdikuks põllumajanduse tulemuslikkuse hindamisel on kasvuhoonegaaside heide põllumajandustoodangu väärtuse kohta, mis on olnud madalam kui 2,5 t CO2 ekv/tuh EUR.
Kestliku toidusüsteemi KHG heite vähendamiseks on vaja rakendada täiendavaid kliimameetmeid ja teha investeeringuid, kuna prognoosid näitavad, et olemasolevate meetmetega ei ole võimalik KHG heite vähendamist saavutada.
Põllumajandus ja toiduainetööstus
Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus tagavad toiduga kindlustatuse ja annavad olulise panuse Eesti majandusse, eksporti ja tööhõivesse. Nimetatud sektorid annavad ~3% Eestis loodud lisandväärtusest ja nendes töötab ~4% hõivatutest. Maapiirkonna elanikest töötab eeltoodud valdkondades 15 tuhat hõivatut, ehk 9% maapiirkonna hõivatutest.
Uute ettevõtjate sisenemist põllumajandusse takistab põllumajandusmaa piiratus, suur kapitalivajadus ja majanduslik ebakindlus. Paremad väljavaated on köögivilja-, puuvilja- ja marjakasvatuses, kus saab tegevust alustada ka väiksemal põllumajandusmaa pinnal, kuid ka seda tüüpi ettevõtete kapitalimahukus on suur. Tööjõuvajaduse seire uuringu OSKA1 andmetel prognoositakse, et nii põllumajanduses kui ka toiduainetööstuses väheneb järgneva kümnendi jooksul hõive ning seda ennekõike lihtsamate tööde tegijate arvelt, keda võiks tulevikus üha enam asendada tehnoloogia. Spetsialistide puhul prognoositakse mõningast tööhõive kasvu. Valdkonna hõivet ja tööjõuvajadust mõjutab oluliselt tööjõu vananemine, samas on tööjõupuudust suudetud leevendada välistööjõu abil. Tööjõu voolavus on murekoht ennekõike liht- ja oskustööliste seas ning seda mõjutavad nii madal palgatase kui ka töötingimused. Ettevõtete poolt tehtavad investeeringud on üheks hõivet vähendavaks teguriks, mis üheltpoolt vähendavad nõudlust tööjõu järele, aga samas toovad ka muudatusi töö sisusse.
Eestis on 978 364 ha põllumajandusmaad, mis on koondunud suurematesse ettevõtetesse (umbes 80% põllumajandusmaast on 20% ettevõtete kasutuses), kuid seal kõrval tegutseb ka palju väikseid põllumajandusettevõtteid. Tööjõu tootlikkus on nii põllumajanduses kui ka toidutööstuses aastatega oluliselt suurenenud, kuid jääb siiski veel ELi keskmisest madalamaks (põllumajanduses ~10% ja toiduainetööstustes ~30% madalam EL keskmisest).
Põllumajanduse majandusarvestuse esialgsetel andmetel2 vähenes 2023. a põllumajanduse majandusharu toodangu koguväärtus 2022. aastaga võrreldes ligikaudu 20%. Koos toetustega (ehk alushindades) oli väärtus 1,30 miljardit eurot. Suurima osatähtsuse kogutoodangu väärtusest moodustasid piimatoodang (29%) ja teraviljatoodang (17%). Toiduainetööstuse kogutoodangu väärtus aga suurenes, kuid see peegeldab eeskätt toodangu kallinemist, sest toodangu kogumaht samal ajal vähenes (-5%). Kiire hinnatõus pärssis tarbija ostujõudu, mis tõi kaasa nõudluse vähenemise. Suurima osa Eesti toiduainetööstuste toodangust annavad jätkuvalt piima- (23%) ja lihatööstus (17%).
Põllumajandussektori kogutoodangu väärtus ei ole alates 2015. aastast katnud ära sektori kogukulusid ja lisandväärtus ning ettevõtjatulu on moodustunud läbi toetuste. 2023. aastaks prognoositud ettevõtja tulu langus -134 mln eurot ei ole peale Eesti liitumist EL-iga nii madal olnud. Turult saadav tulu koos sissetuleku- ja keskkonnatoetustega (v.a investeeringutoetused) ei katnud eelmisel aastal ära põllumajandustoodangu tootmiseks tehtud kulusid. Sellel on mitmed põhjused:
• ebasoodsad ilmastikutingimused (põud, hiline öökülm, liigsed sademed koristusperioodil);
• intressimäärade tõus, mis tõi kaasa laenuraha kallinemise,
• kõrgete hindadega ostetud sisendid 2023. a saagiks,
• taimekasvatussaaduste hindade langus,
• EL ühise põllumajanduspoliitika uue programmperioodi rakendumine ja olulised muudatused toetuste ümbersuunamisel suurematelt ettevõtjatelt väikestele ja noortele ettevõtjatele.
Põllumajandussektori üheks suurimaks murekohaks on riskidest tulenev jätkuv ebakindlus. See omakorda vähendab soovi teha vajalikke investeeringuid nii ressursitõhususe tõstmiseks kui ka keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmiseks. Põllumajandusettevõtete majanduslik toimetulek ehk kulude vähendamine ja tulude suurendamine on oluline kriteerium, et roheülemine saaks toimuda. Ainult majanduslikult kestlikud ja konkurentsivõimelised ettevõtted on suutelised investeerima uutesse tehnoloogiatesse ja neid rakendama. Sellega saame tagada ka kestliku toidutootmise ja toiduga kindlustatuse. Toiduainetööstuse probleemiks on eelkõige mastaabiefekti võimaldavate ettevõtete puudumine, väikesed tootmismahud ning vähene võimekus iseseisvaks tootearenduseks ja innovatsiooniks.
Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 2023. aastal oli hinnanguliselt 1,5 mld eurot, vähenes aastaga 3,7%. Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas 74,0% ekspordist. Kogu Eesti päritolu kaupade ekspordist moodustab Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport ~13% ja see osakaal suurenes 2 protsendipunkti võrra ehk põllumajanduse ja toidutööstuste panus Eesti eksporti kasvas ka majanduslanguse tingimustes.
Ligi kolmandiku ekspordist moodustab tooraine väljavedu. Tooraine hinnad maailmaturul on muutumises ja sõltudes tooraine hindadest ei pruugi ekspordikäibe kasv olla stabiilne. Vene-Ukraina sõja, välisnõudluse nõrgenemise ja peamiste kaubanduspartnerite majanduste ebakindluse tõttu on ka Eesti majanduse lähiaja väljavaade endiselt ebakindel ning kasvuootus ekspordile madal. Kaubavahetust mõjutavad ka lähiturgude majandusarengud ja rahapoliitilised otsused inflatsiooni kontrolli alla saamiseks. Ekspordi seisukohalt on Eesti toidusektori lähiaastate suurimaks väljakutseks uute turustusvõimaluste leidmine väärindatud toodetele, mis aitaks maandada hindade volatiilsusest tulenevaid riske ja ebakindlust tooraine ekspordil ning tugevdada Eesti ettevõtete positsiooni välisturgudel.
Selleks, et tagada ettevõtetele müügiedendusalane tugi ning tarbijate teadlikkuse tõus kestlikust toidutootmisest, rakendatakse visioonidokumendi Eesti toit 2022-2025 raames erinevaid teavitus- ja müügiedendustegevusi. 2022. aasta lõpus viis Eesti Konjunktuuriinstituut läbi uuringu3, mille tulemustest nähtus, et 61% vastajate hinnangul on nad toidupoes viimase aasta jooksul ostnud valdavalt kodumaist kaupa. Alates 2013. aastast on sama näitaja püsinud stabiilselt vahemikus 74–77% (2020. aastal 74%). Niisiis on koduturul toimunud suurim kodumaise toidukauba eelistamise langus viimase 10 aasta jooksul. Seetõttu näeme vajadust panustada senisest rohkem turuarendustoetuse kaudu nii riigisisestesse teavitustegevustesse, mis võimaldavad panustada sektori mainekujundusse ja tarbijate teadlikkuse kasvu kui ka jätkata rahvusvahelistel messidel ettevõtete ühisstendide toetamist.
2016. aastal oli turuarendustoetuse eelarve 900 000 eurot. Sellest ajast alates on toetuse eelarve pidevalt vähenenud, 2022. aastast alates on turuarendustoetuse eelarve olnud 400 000 eurot. Piiratud eelarve tingimustes ei ole olnud võimalik toetada Eesti turule suunatud teavituskampaaniaid, turu-uuringuid ega Eestis toimuvate messide korraldamist või neil osalemist. Viimasel kolmel aastal on toetatud vaid välisriikides toimuvatel messidel osalemise korraldamist, messide külastamist ning välisriigis turundusürituste korraldamist. Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet silmas pidades oli kriitilise tähtsusega toetada tegevusi, mille eesmärk on ekspordi toetamiseks väliskontaktide edendamine. Selleks, et säilitada kohaliku toidu eelistamise tase, on vajalik suurendada turuarendustoetuse eelarvet.
Kalandus
Majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise kalandussektori areng sõltub suuresti kalavaru seisundist ning piiratud ressursi tingimustes tehtud otsustest selle varu kasutamisel ja haldamisel. Lisaks tuleb leida võimalused, kuidas kalakasvatamisel kasutada maa- ja veeressurssi võimalikult efektiivselt. Kalapüük, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine, vesiviljelus ― need valdkonnad peavad põhinema konkurentsivõimet, sissetulekuid, lisandväärtust ja teadmisi suurendaval majandamisel, mis on samaaegselt keskkonnahoidlik ja sünergiaid loov.
Tööjõu vananemine, erialaspetsialistide ja oskustööjõu nappus ning kalandussektori vähene atraktiivsus noorte silmis vajab sektori kestlikkuse tagamisel terviklikku käsitlust. Sektori atraktiivsuse tõstmiseks on vaja jätkata valdkonnast positiivse kuvandi loomist kõigis kalamajanduslikes valdkondades ning selle saavutamiseks tuleb tõhustada koostööd teadus- ja haridusasutuste, sektori ettevõtete ning administratsiooni vahel.
Eesti kutselise kalapüügi sektor jaguneb ranna- ja siseveekogude püügiks, Läänemere traalpüügiks ning kaugpüügiks. 2023. aasta alguse seisuga tegutseb sektoris 1524 püügiloa omanikku ning 2304 kalurit. Piiratud kalavaru tingimustes tagab oskusteabe ja traditsioonide kestmise, konkurentsivõime püsimise ning ettevõtjate tehtud investeeringute järjepidevuse ajaloolisel püügiõigusel põhinev kalapüügivõimaluste jaotussüsteem.
Peamised väljakutsed püügisektoris on seotud püügikoormuse vähendamise ja sissetulekute tõstmisega, kuivõrd majanduslikult olulistest kalavarudest on praegu heas seisus alla poole. Kalavarude looduslikuks taastumiseks tuleb taastada kalade elupaiku ja kudealasid ning tagada nende säilimine. Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse veekogudesse kalade noorjärke. Kalavarude hea seisundi saavutamiseks on vaja vähendada püügikoormust nende kalavarude kasutamisel, mis ei ole heas seisundis (eelkõige ahven ja koha). Samuti on vaja ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid. Jätkuvalt on vajalik teha jõupingutusi ebaseadusliku kalapüügi ohjamiseks, püütud kala tagasiheite lõpetamiseks ning soovimatut kaaspüüki vähendavate püügimeetodite ja püügivahendite kasutuselevõtuks.
Ranna ja siseveekogude kalapüügi- ja vesiviljelussektori konkurentsivõime ja tulusus on madal, mis muuhulgas tuleneb ebapiisavast ühistegevusest toodangu väärindamisel ja turustamisel ning on tingitud ka kalapüügi hooajalisusest. Seetõttu on vaja tähelepanu pöörata ranna- ja siseveekogude kalurite tegevuste mitmekesistamisele ja sissetulekute tõstmisele. Säästva sinimajanduse kasvu toetab kestliku kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja vee-elusressursside väärindamise kõrval ka jõukate rannikukogukondade areng.
Vee-eluressursside töötlemist iseloomustab vähene tootearendus. See tähendab ühelt poolt seda, et tooted on tagasihoidliku lisandväärtusega, kuid teisest küljest on senini vähe tähelepanu pööratud nende ressursside töötlemisele, mille potentsiaal on kasutamata või vähe kasutatud ja mille väärindamine ei suurenda survet keskkonnale ning on vastavuses elurikkuse, kliimaneutraalsuse ja ringmajanduse eesmärkidega. Kalandussektori ettevõtete investeeringute soodustamiseks tuleb toetada keskkonnasõbralike ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu, soosides ressursside tõhusamat kasutust. Kalatöötlemis- ja vesiviljelussektoris tegutsevatele mikro- ja väikeettevõtjatele, kellel on madal omafinantseeringuvõime, ning väikeste ja keskmiste suurustega ettevõttetele (VKE-dele), kellel on raske saada pikaajalisi laene, võimaldatakse turutõrgete leevendamiseks ligipääsu laenurahale. Töötlemissektori konkurentsivõime tõstmiseks, sh lisandväärtuse kasvatamiseks, on vaja toetada vee-elusressursside tootearendust ja uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste koostöö ning Eesti teadlaste rahvusvahelises teaduskoostöös osalemise kaudu.
Vaatamata faktile, et Eestis püütakse aastas ligikaudu 74 000 tonni kala ja kasvatatakse veel lisaks 800 tonni , ei ole riigis kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimine suur. Aastas tarbitakse keskmiselt umbes 17 kg kalatooteid elaniku kohta, mis on tunduvalt alla Euroopa keskmise – Euroopas on see näitaja 23,2 kg inimese kohta. Kalatarbimise suurendamiseks Eesti leibkondades on plaanis jätkata üleriigilise kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tutvustamise ja teavitamise kampaaniaga, mis pööraks tähelepanu kalatoodete tarbimise olulisusele kõikides vanusegruppides ja aitaks kaasa Eesti kalatoodete väärindamisele ning turustamisele.
Eestis tegutseb kaheksa kalanduspiirkonna tegevusrühma (Joonis 1). Kalapüük on alati olnud tähtsal kohal ning mitmed asundused on tekkinud just kalapüügiga tegelemise toetusel. Kalanduspiirkondade moodustamisega on rannakalanduses välja kujunenud tugev kalurite tuumik, kes saab kalapüügist märkimisväärset tulu.







Joonis 1. Kalanduspiirkonna tegevusrühmad


Seoses püügi hooajalisusega on siiski enamikul ranna- ja siseveekogude kutselistel kaluritel vajadus leida täiendavaid sissetulekuallikaid, sest hooajaline püügitegevus ei anna piisavalt tulu ega sissetulekut terveks aastaks. Ranna- ja siseveekogude kalurite vähene investeeringusuutlikkus vähendab oluliselt nende võimalusi võtta kasutusele uusi keskkonnasäästlikke ja väiksema kasvuhoonegaaside emissiooniga energiaallikaid ning seista vastu kliimamuutustest tulenevatele ohtudele.
Kalanduspoliitika sotsiaalmajanduslike eesmärkide saavutamiseks on oluline edendada püüki nii ranna- kui ka siseveekogudes nii, et püügitegevusest sõltuvad kogukonnad jõuaksid rahuldava elatustasemeni ja nende investeerimissuutlikkus kasvab. Vee-elusressursside väärindamine ja otseturustamise jätkuv toetamine loob võimalused lühikeste tarneahelate tekkeks ning soodustab väikeste, kuid kvaliteetsete koguste turustamist otse tarbijale. Kalanduspiirkondade ja kestliku sinimajanduse arengu soodustamiseks on vajalik koostöö jätkumine sektorite esindajate ja teadlaste vahel ning algatusrühmade töö koordineerimine riigisiseselt ja rahvusvahelisel tasandil.
5. Olulised tegevused/sekkumised
Olulised tegevused 2025-2028 eesmärkide täitmiseks:
• Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti Strateegiakava sekkumiste edukas rakendamine ja vajadusel nende ajakohastamine, et ettevõtjad saaksid väljakutsetele paremini vastata, sh liidetakse alates 2025. aastast liidetakse tingimuslikkuse süsteemi ka tööohutuse, töökeskkonna ja töötervishoiu valdkond, perspektiiv on ka kohustusliku e-põlluraamatu kasutuselevõtu laiendamine kõikidele tootjatele. Sekkumised panustavad targa ja kestliku põllumajandustootmise ja toidutöötlemise saavutamise ja toidujulgeoleku suurendamise eesmärki. Investeeringud on osalt kaetud ka Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahenditest.
• Jätkatakse mullastikukaardi uuendamist ja erinevate agroökoloogiliste praktikate mõju uurimist, tõhustatakse põllumuldade seisundi seiret, mullaanalüüside tegemise võimekust ja teadmussiirde tegevusi.
• Eesti toidu tutvustamise ja müügiedenduse visioonidokumendi „Eesti toit 2022-2025“ tegevuste rakendamine, mis panustavad kohaliku toidu kuvandisse, tarbijate teadlikkuse tõstmisse, kohaliku toidutootmise väärtustamisele, toidutootjate konkurentsivõime tõstmisesse.
• Konkurentsivõime tõstmiseks on plaanis erinevaid tegevusi. Leitakse võimalusi ja jätkatakse tegevusi uute eksporditurgude avamiseks ning avatuna hoidmiseks. Müügivõimekuse suurendamiseks ja ettevõtetele paremate võimaluste loomiseks ja välisriigi messidel osalemiseks on vajalik rakendada turuarendustoetust ning teadmussiirde programmi. Konkurentsivõime tõstmisele aitab kaasa ka erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustus, mida laiendatakse põllumajandustöödeks kasutatavatele veoautodele ja mida plaanitakse rakendada 2025. aastast.
• Piisava rahastuse tagamine koolikava rakendamiseks, mille kaudu panustatakse laste toitumusharjumuste kujundamisse läbi puu- ja köögivilja ning piima ja piimatoodete pakkumise ning haridusmeetmete toetamise.
• Jätkatakse Eesti roheülemineku teekaardi tegevuste neljas põllumajandus- ja toidusektoris valdkonnas (piima-, liha-, teravilja- ja aiandussektoris) rakendamist ja Eesti ringbiomajanduse teekaardi (2023–2027) tegevuste ja piirkondlike ringbiomajanduse teekaartide tegevuste rakendamisega.
• Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamiseks kavandatakse liigse püügikoormusega piirkondades vähendada kasutatavate püügivahendite arvu ning ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid (alammõõdu korrigeerimine, ajalis-ruumilised piirangud, selektiivset püüki toetavad meetmed).
• EMKVFi rakenduskava sekkumiste edukas rakendamine ja vajadusel nende ajakohastamine, et ettevõtjad saaksid väljakutsetele paremini vastata. Lähiaastatel avanevad mitmed meetmed investeeringute tegemiseks. Rakenduskava elluviimiseks on aastateks 2024-2029 koos riigipoolse kaasfinantseerimisega kasutada 139 miljonit eurot.
• Kutselise kalapüügi elektroonilisele andmete edastamisele registri ja rakenduste (PERK, ERS) arendamine.
Meetmed, programmi tegevused ja teenused
Meetmete kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused
6.1. Programmi tegevus – põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine
Eesmärk
Põllumajandustootmisega seotud väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamisest tuleneva negatiivse keskkonnamõju vähendamine ning põllumajandusmaa elurikkuse ja maastike mitmekesisuse säilimise tagamine.
Mõõdik
Tegelik tase
Sihttase
1.
2023
2025
2026
2027
2028
Püsirohumaade osakaal kogu põllumajandusmaast, %
27.67
28.75
28.75
28.75
28.75

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused
Väljakutsed:
Põllumajanduse intensiivistumise tagajärjel on kasvamas surve mulla ja vee heale seisukorrale. Kasvuteel on põllumajandussektori kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heide ning taimekaitsevahendite ning lämmastikku ja fosforit sisaldavate mineraalväetiste kasutamine.
Sõnnikumajanduses on probleemiks kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heidet vähendavate praktikate vähene rakendamine.
Peamistes põllumajanduspiirkondades on elurikkust ja mitmekesisust suurendavaid maastikuelemente liiga vähe ning suured, üksteise kõrval asetsevad maastikuelementideta põllualad vähendavad oluliselt elurikkust ja ümbritsevate loodusalade sidusust.
Põllumajanduskeskkonnas toimuvate muutuste tuvastamiseks ning vajalike meetmete kujundamiseks tehakse uuringuid ja hinnatakse keskkonnaseisundit, ent seirevõimekus ei ole sageli piisav teadmuspõhiste otsuste tegemiseks.
Eesti põllumuldade peamised probleemid on orgaanilise aine vähenemine, tihenemine, kuivendussüsteemide amortiseerumine ja sellega seotud põllumajandusmaa kasutusvõimaluste vähenemine, muldade kurnamine ja muldade hapestumine, aga ka mulla ehitistega (rajatised, hooned) katmine, mis viib põllumullad põllumajanduslikust kasutusest välja muuks kasutuseks (hinnanguliselt 1000 hektarit aastas).
Eestis on muldade (sh orgaanilise süsiniku varu säilimist soodustavate) põllumajandus­praktikate rakendamine ja levik ebapiisav.
Tegevused:
Eesti põllumuldade hea seisundi tagamiseks jätkatakse mullasõbralike majandamispraktikate toetamist, täiendatakse põllumuldade seisundi seiret, jätkatakse praktikate mõju kindlaks tegevate uuringute läbiviimist, tõhustatakse teadmussiirde tegevusi ja mullaanalüüside tegemise võimekust ning toetatakse põllumajandusettevõtjaid muldade ja muldi mõjutavate tegurite tundmaõppimisel.
Koostöös Kliimaministeeriumiga valmistutakse EL mullaseire direktiivi ülevõtmiseks, sh mullaseaduse väljatöötamiseks ja mullaseire raamistiku uuendamiseks.
Koostöös Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuriga viiakse ellu uurimisprogramm „Maa- ja mullakasutuse juhtimissüsteem mullastiku teenuste efektiivseks ja jätkusuutlikuks kasutamiseks, elurikkuse kaitseks ja kliimamõju vähendamiseks“, sh tegeletakse mullastikukaardi uuendamise ning erinevate maakasutus- ja mullastikutüüpide orgaanilise süsiniku sidumise võime ja riigispetsiifiliste KHG eriheitetegurite kindlakstegemisega.
Viiakse läbi riigisiseseid tegevusi, mis toetavad Euroopa Horisondi mullakokkuleppe missiooni eesmärki
Keskkonnahoiu täiendavaks tagamiseks soodustatakse põllumajanduses keskkonnasäästlike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist, sh ka toetuste abiga. Täiendava keskkonnahoiu tegevusi toetab Euroopa Liidu ja Eesti keskkonnaga seotud õigusloome, toimiv järelevalve süsteem, arenev seire- ja hindamisvõimekus, teadmiste levik ning toetuste rakendamine. Suur roll on digiteenuste arengul, mis muuhulgas aitab pidada põlluraamatut ja koostada toitainete bilansse ning annab väetamis- ja taimekaitsealaseid soovitusi ning. Need tegevused on seotud ka ÜPP strateegiakava 2023-2027 sekkumiste nõuetega.
Pea kogu põllumajandusmaa on seotud tingimuslikkuse süsteemiga, mis kehtib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kõigile pindala- ja loomatoetuste taotlejatele. Süsteemi eesmärk on tagada, et toetusi saaksid täies mahus need taotlejad, kes järgivad peamisi põllumajandusega seotud nõudeid. Süsteem koosnebki nõuetest ja nende kontrollisüsteemist, mis peab finantskorrektsioonide vältimiseks olema kooskõlas ELi reeglitega. Nõuete rikkumisel vähendatakse kõigi pindala- ja loomatoetuste summat. Tingimuslikkuse süsteem laienes 2023. aastast oluliselt, kui mitmed seni toetatud nõuded sellega liideti. Üheks neist on püsirohumaade säilitamise nõue, mille üle peetakse arvet riigi tasemel läbi tingimuslikkuse süsteemi ja seda mõõdetakse jooksva aasta suhtarvuga võrrelduna võrdlussuhtarvuga. Püsirohumaade osakaal on ka esmane programmi tegevuse mõõdik. See iseloomustab põllumajandusmaa kasutamisekstensiivsust. Pärast põlluraamatu andmete kogunemist (eeldatavalt mõne aasta pärast) on võimalik hinnata ka põllumajanduse keskkonnasuundumusi spetsiifilisemalt.
2025. aasta 1. jaanuarist liidetakse tingimuslikkuse süsteemi ka töökeskkonnaga seotud nõuded4. Sotsiaalse tingimuslikkuse rakendamise eesmärgiks on tõsta taotlejate teadlikkust tööõiguse nõuetest ja kaitsta põllumajandussektoris hõivatud töötjate huve.
Lisaks õigusaktide ja tingimuslikkuse nõuetele rakendatakse põllumajanduses kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu parendamiseks ÜPP Strateegiakavaüheaastaseid ökokavasid ja viieaastase kohustusega põllumajanduskeskkonnatoetusi. Põllumajanduskeskkonna toetused on kitsamalt suunatud mulla- ja veekeskkonna, õhukvaliteedi, elurikkuse ja maastikulise mitmekesisuse hoidmisele ning kliimamuutuse leevendamisele. Ökokavad on enamasti laiemad keskkonnatoetused, mille nõudeid ja keskkonnapraktikaid sobivad suuremale hulgale põllumajandustootjatele.
Paralleelselt 2023. aastast rakendunud ÜPP strateegiakava 2023‒2027 keskkonnategevustega jätkatakse ka eelmise perioodi pikaajaliste kohustustega. Programmiperioodil 2023‒2027 on seniseid keskkonnameetmeid tõhustatud ning lisandunud on mitmeid uusi põllumajanduskeskkonna toetusi. Rakendatakse ka tõhustatud kontrollisüsteemi, kus suurem fookus on erinevatel digivõimalustel, nagu näiteks kaugseire. ÜPP strateegiakava sisaldab lisaks ÜPP II samba maaelu arengukava toetustele ka I samba otsetoetusi, sh kliima- ja keskkonnakavasid. Olulisemat mõju avaldavad keskkonnatoetused ja -tegevused on järgmised:
Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse kasutamine avaldab mõju viljavaheldusele, mullaproovide võtmisele, sertifitseeritud seemne kasutamisele ning glüfosaadi ja muude taimekaitsevahendite kasutamise piiramisele. Eraldi lisameetmed on välja töötatud aianduskultuuride keskkonnasõbralikuks kasvatamiseks, vahekultuuride kasvatamiseks, happeliste muldade neutraliseerimiseks jms. Alates 2024. aastal on võimalik vahekultuuride kasvatamise lisategevuse elluviimise eest toetust saada. Vahekultuuride kasvatamisel on oluline roll nii mulla seisukohalt kui ka on vahekultuurid hea valik mitmekesistamaks külvikorda.
Mulla- ja veekaitse toetus aitab kaasa erodeeritud- ja turvasmuldade säästlikule kasutamisele, muldade degradatsiooni vähenemisele ja muldades orgaanilise süsiniku talletamisele maa pikaajalise rohumaana hoidmise kaudu. Pinna- ja põhjavee kaitsele suunatud täiendavad tegevused aitavad kaasa veekeskkonna seisundi parandamisele.
Liikide ja elupaikade säilimise tagamiseks ning ekstensiivse põllumajanduse soodustamiseks rakendatakse Eestis juba alates 2001. aastast pärandniidu hooldamise toetust. Pärandniitude kõrval pööratakse senisest enam tähelepanu ka muudele kõrge loodusväärtusega rohumaadele. REM tellimusel viib Pärandniitude Kaitse Ühing läbi püsirohumaade inventuure 27 000 ha-l. Inventeeritud ja väärtuslikuks püsirohumaaks hinnatud maale saame hakata maksta väärtuslike püsirohumaa säilitamise toetust. Vastav toetusmeede rakendus 2024. aastast.
Põllumajanduse veekaitsemeetmed on nii Läänemere tegevuskavas, nitraaditundliku ala tegevuskavas kui ka veemajanduskavades. Enamik vajalikest meetmetest viiakse ellu ÜPP strateegiakava sekkumiste abil. Lisaks on väljatöötamisel regionaalministri määrus taimetoitainete bilansiarvestuse õiguslikuks regulatsiooniks. Plaanis on uuendada määrust sõnniku arvestuslike näitajate kohta, kaasajastatud andmete saamiseks on sõlmitud leping EMÜga.
REM osaleb ametliku partnerina mitmes rahvusvahelises projektis. Viimastel aastatel on alanud kaks 10-aastast LIFE integreeritud projekti – veemajanduse ja -poliitika teemaline (CleanEST) ning looduskaitse, metsanduse ja agroökosüsteemide teemaline (ForEst&FarmLand/Elurikas Eesti). Mõlemad projektid tegelevad põllumajanduse ja põllumajandusmeetmete keskkonnamõju uurimisega ning aitavad välja töötada senisest tõhusamaid põllumajanduskeskkonna sekkumisi, lisaks töötatakse välja tolmeldajate tegevuskava, testitakse meetmeid põllulindude kaitseks jmt.
REM osaleb EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Euroopa horisont partnerluses Biodiversa+ (Biomitmekesisuse päästmine elu tagamiseks Maal) ning rahastab riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte bioloogilise mitmekesisuse valdkonnas.
Koolituste, infopäevade ja infomaterjalidega suurendatakse põllumajandustootjate teadlikkust ökosüsteemiteenustest, keskkonda säästvatest põllumajanduspraktikatest ja kliimariskidest.
Keskkonnameetmete seirega uuritakse muuhulgas põllumajanduse mõju mullale, veele ja elurikkusele.
Veeseaduse alusel on põlluraamatu pidamine igale põllumajandusega tegelevale isikule kohustuslik, kuid selle pidamise vorm ja viis on isiku enda valida. See ei võimalda riigil teha neil andmetel põhinevaid otsuseid või teadlastel ära kasutada potentsiaali pakkumaks põllumajandussektorile näiteks roheülemineku või parema majandamisega seotud lahendusi.
1. aprillil avati PRIA digitaalne e-põlluraamat põllumeestele tutvumiseks ja testimiseks. Alates 15. juulist 2024. aasta on kõigil keskkonnasõbraliku majandamise toetust taotlejail kohustus pidada e-põlluraamatu kas PRIA e-teenuse keskkonnas või mõnes muud eratarkvaras. Alates 1. jaanuarist 2025 on plaanis rakendada taimetoiteelementide bilansi kohustust ka keskkonnasõbraliku majandamise toetusskeemis. Järk-järgult liigutakse selles suunas, et andmed oleksid riigile kättesaadavad ja kasutatavad nii statistikas, teadustöödes kui ka põllumajandus- ja keskkonnapoliitika kujundamisel.
2023. aastal valmis süsiniku jalajälje hindamise tööriist põllumajandusettevõtetele. 2024. aastal plaanitakse läbi viia hindamised põllumajandusettevõtetes, et tööriista testida ning kaardistada ettevõtete süsiniku jalajälge.
Kehtestada nõuded, mis tagavad põllumajandusmaa ja mullastiku kaitse
Töötada välja asjakohane infosüsteem põllumajandusmaa ja mullastiku kaitseks.
Tõsta põllumajandusmaa omanike ja maakasutusega seotud huvigruppide teadlikkust mullastikust kui taastumatust loodusressursist, toiduga varustamiskindlusest sh toidujulgeolekust ja vajadusest rakendada põllumajandusmaa kaitseks asjakohaseid kaitsemeetmeid
Oodatav tulemus:
Tegevuse mitmed meetmed on seotud EL ÜPP strateegiakava rakendamisega, seega on peamised eesmärgid ja mõõdikud määratud just seal. Näiteks, et põllumajandusmaad majandatakse jätkuvalt keskkonnahoidlikke praktikaid rakendades, millest annab märku erinevate täiendavate keskkonnameetmete pindalaline või loomade arvu sihttaseme saavutamine. Lisaks ei lange püsirohumaa suhtarv põllumajandusmaasse alla seatus sihttaset, mis muuhulgas näitab ka mitmete strateegiakava sekkumiste mõju maakasutusele.
E-põlluraamatu kasutamise laienemine ja rakendamine tagab selle, et põllumajandusmaa ja põllumuldade kohta on olemas kvaliteetsed andmed maakasutusega seotud otsuste tegemiseks.
6.2 Programm tegevus – ringbiomajanduse arendamine
Eesmärk
Ringbiomajanduse põhimõtete suurem kasutuselevõtt
Mõõdik
Tegelik tase
Sihttase
2.
20235
2025
2026
2027
2028
Tootmiskadu esmatootmises6 (t)
90 909
väheneb7
väheneb
väheneb
väheneb

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused
Väljakutsed:
Ringmajanduse põhimõtted pole biomajanduse sektorites seni laialt levinud ning tekkivaid kõrvalsaadusi ja jääke väärindatakse vähe või tehakse seda madala majandusliku lisandväärtusega.
Kohaliku taastuva bioloogilist päritolu tooraine vähene väärindamine ning biomassi piiratud töötlemisvõimekus, eriti lisandväärtuse kasvatamise perspektiivikamates arengusuundades (biomassi keemiline väärindamine, tööstuslik biotehnoloogia jmt). Biomassi hajutatus ja sellega seotud väikesed toormekogused eeldavad aga koostööd ning sageli ka väiksema mastaabiga lahendusi, mistõttu on vajalik senisest enam panustada ringbiomajanduse lisandväärtuse kasvu toetavate uudsete algatuste ja koostöövormide (nt klastrid, ühistulised ärimudelid, tööstussümbioos, rahvusvaheline koostöö jms) teket, mis ühtlasi toetavad ka ettevõtete ekspordivõimet ning välisinvesteeringuid ringbiomajandusse.
Lisandväärtuse kasvatamine ja ringbiomajanduslike ärimudelite kasutuselevõtt põhineb teadus-arendus- ja innovatsioonitegevusel. Uute tehnoloogiate laiemaks kasutuselevõtuks ei ole aga piisavalt investeeritud katse- ja piloteerimise ning tehnoloogia skaleerimise võimaluste loomisse.
Bioloogilist päritolu jäägid, jäätmed ja kõrvalsaadused, eriti põllumajandusest pärinev sõnnik, leiavad suhteliselt tagasihoidlikku kasutust biogaasi ja -metaanitootmisel, mis pakub lahendust nii lokaalse energia tootmisel kui aitab vähendada põllumajandusega seotud kasvuhoonegaaside ja õhusaasteainete heidet. Tekkiv kääritusjääk ehk digestaat on ringmajanduslikult väärtuslik materjal, mida oleks võimalik kasutada sünteetiliste mineraalväetiste asendajana.
Ringbiomajanduse valdkonna statistikas on andmelüngad, puudub tervikpilt tekkivatest bioloogilist päritolu kõrvalsaadustest ning nende tekkekohtadest ja kogustest. Süsteemne ülevaade kõrvalsaadustest ning muust kasutamata või vähekasutatud bioressursist võimaldaks neid võrreldes praegusega oluliselt paremini väärindada, planeerida muu hulgas teadus- ja arendustegevust, logistilisi- ja töötlemislahendusi ning toetusmeetmeid.
Tegevused:
Toetame investeeringuid bioressursside töötlemisvõimekuse suurendamiseks ning bioloogilist päritolu jääkide, jäätmete ja kõrvalsaaduste väärindamiseks.
Rakendame ringbiomajanduse teekaarti, mille peamised tegevussuunad on seotud lisandväärtuse kasvatamise, kestliku ressursikasutuse ja elurikkuse hoidmise, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni, ettevõtluskeskkonna ning hariduse, oskuste ja teadlikkusega.
Anname põllumajandus-, metsandus-, kalandus-, vesiviljelus- ja toiduainetööstuse ettevõtetele ning teadus- ja arendusasutustele Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahenditest toetust, et investeerida tootmistehnoloogia uuendamisse, tootearendusse ja bioressursside väärindamisse.
Toetame ettevõtete ja TA-asutuste rahvusvahelistes partnerlustes, võrgustikes ja konsortsiumites osalemist ringbiomajanduse teemaliste ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamisvõimaluste (Euroopa Horisont, Interreg jt) kasutamiseks.

Ringbiomajanduse kui uue majandusmudeli käsitluse ja põhimõtete leviku ning kommunikatsiooni korraldamine.
Uuringu „Bioloogilist päritolu kõrvalsaaduste ja tootmiskadude andmekogumise metoodika väljatöötamine“ tulemuste põhjal ringbiomajandusega seotud mõistete (jäätmed, sh biolagunevad jäätmed, kõrvalsaadused) ja nendega seotud nõuete ajakohastamine õigusaktides ning biomassi ja kõrvalsaaduste andmete kättesaadavuse parandamine.

Oodatav(ad) tulemus(ed): Suureneb ringmajanduse põhimõtete kasutuselevõtt ja kohaliku taastuva bioloogilist päritolu ressursside, sh kõrvalsaaduste ja jääkide töötlemisvõimekus ning väärindamine, millega väheneb tootmiskadu esmatootmises.

6.3 Programmi tegevus – põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmine
Eesmärk
Tagada põllumajandusettevõtjatele sissetulekute stabiilsus, tõhustada riskijuhtimist ja tõsta Eesti põllumajandusettevõtete ja toidutööstuste konkurentsivõimet nii sise- kui välisturul.
Mõõdik
Tegelik tase
Sihttase
3.
2023
2025
2026
2027
2028
Põllumajandussektori netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta (kolme aasta liikuv keskmine, FADN)
37 131 (2022)
28 991
29 716
30 205
30 452
Toiduainetööstuste netolisandväärtus töötaja kohta
34 041
37 300
38 200
38 900
38 900
Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi väärtuse kasv võrdluses algtasemega (2018)8, %
72
16
19
21
24


Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused

Väljakutsed:
Põllumajandustootjate väljakutseks on Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisesse panustamine, mis aitab leevendada kliimamuutusi ja nendega kohaneda, säästes energiat, edendades loodusvarade nagu vesi, muld ja õhk tõhusat majandamist. Oluline on, et ressursitõhusus, mis aitab kaasa keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisele, parandab samal ajal põllumajandustootjate majanduslikku tulemuslikkust ja tagab ettevõtete majandusliku kestlikkuse ja lisandväärtuse säilimise. Alates 2015. aastast on põllumajandussektori ettevõtjatulu ilma sissetulekutoetusteta negatiivne, 2023. a ka koos sissetulekutoetustega on ettevõtjatulu negatiivne (-134 mln eurot), mis tekitab suurt ebakindlust tuleviku osas, lükkab edasi vajalike investeeringute tegemist ja viib osade ettevõtete tegevuse lõpetamiseni.
Kuigi põllumajanduse majandusharu toodangu väärtus on Euroopa Liiduga liitumisest alates kahekordistunud, jääb toodangu väärtus hektari kohta oluliselt madalamaks ELi keskmisest, kuna peamiselt toodetakse väiksema lisandväärtusega toodangut. Ka lisandväärtus faktorhinnas hõivatu kohta, mis on oluliselt suurenenud, jääb alla ELi keskmise taseme
Eesti põllumajandussektori struktuur on duaalne ehk põllumajandusmaa on koondunud suurematesse ettevõtetesse, samas tegutseb nende kõrval ka palju väikseid põllumajandusettevõtteid. Tootlikkuse kasvu on soodustanud eelkõige põllumajandusettevõtete suurenemine ja suured, tehnoloogiliselt tõhusad, ressursimahukad ja uuenduslikud põllumajandusettevõtted. Samas jäävad brutoinvesteeringud kasutuses oleva maa hektari kohta alla ELi keskmist taset.
Tugev konkurents nii sise- kui ka välisturul sunnib tööstuseid tootma efektiivsemalt ning klientide järjest kasvavad vajadused ja kvaliteedinõuded nõuavad ettevõtetelt uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, paindlikkust, tootlikkust ning innovaatilisust. Vaatamata tööviljakuse kasvule pole seni Eestis toiduainetööstuste investeeringute tase olnud piisav tootlikkuse kasvuks EL riikide keskmisele tasemele, kuid aasta-aastalt vahe väheneb.
Eesti toidukaupade väliskaubanduse struktuuri põhjal ei ole Eesti toiduainetööstused maailmaturul kohanenud nii kiiresti kui põllumajandussektor. Toidutööstuse probleemiks on mastaabiefekti võimaldavate ettevõtete puudumine, millest tulenevad väiksed tootmismahud ning madal konkurentsivõime. Samuti kaasneb sellega madal võimekus iseseisvaks tootearendus- ja innovatsioonitegevuseks.
Riskijuhtimise tähtsus põllumajandussektoris on suurenenud koos põllumajandustootmise suurema turule orienteeritusega. Ebakindlus põllumajandustoodete ja -tootmissisendite hindades ja sissetulekutes avaldab mõju põllumajandustootjate tootmisotsustele ja tootlikkust suurendavate investeeringute tegemisele. Põllumajandus- ja toidutootmise konkurentsivõimeliseks arenguks on vajalik sissetulekute stabiilsus, mida mõjutab oluliselt põllumajandussektori avatus riskidele, mis võivad olla nii ettevõttesised kui ka -välised ning tekitada suuri nõudluse ja pakkumise tasakaalu muutumisi, hindade ja põllumajandusturgude volatiilsust. Järjest suuremat mõju avaldavad kliimamuutused koos sellest tingitud ebasoodsate ilmastikutingimuste ning taime- ja loomahaiguste levikuga, mis põhjustavad ka tootmispotentsiaali hävimist.
Tegevused:
Põllumajandustootjate konkurentsivõime tõstmiseks, sissetulekute stabiilsuse tagamiseks on vajalik rakendada erinevaid EL eelarvest makstavaid toetusmeetmeid (sh põhisissetulekutoetus, tootmiskohustusega seotud toetused, kindlustustoetust), mis vähendavad tootjate sissetulekute kõikumist turu- ja tootmisriskide puhul.
Põllumajandustootjate konkurentsivõime tõstmiseks on oluline jätkata ka erimärgistatud diislikütuse aktsiisisoodustusega.
Mesindussektori arengu toetamiseks rakendatakse mesilasperede toetust ja mesindussektori sekkumisi eesmärgiga parendada mesinike teadmisi ja oskusi, soodustada investeeringuid, monitoorida paremini haigusi ning kahjureid, tõhustada koostööd teadusasutustega ja tõsta tarbijate teadlikkust.
Investeeringusekkumiste kaudu tõhustatakse põllumajandustootmise moderniseerimist ja uute tehnoloogiate kasutusele võtmist (väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetus), soodustatakse põllumajandustootmises ressursitõhusust, vähendatakse põllumajandustootmisest tulenevat keskkonnamõju, jäätmete ja heitmete teket ning suurendatakse loomade heaolu ja bioohutust (Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud).
Toiduainetööstustele suunatud investeeringusekkumised aitavad tõsta toiduainetööstuse ettevõtete majanduslikku võimekust ja konkurentsivõimet ning toetavad keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamist.
Põllumajandustootjal on võimalik taotleda riiklikku põllumajandustootja asendamise toetust.
Riskijuhtimisele on vajalik pöörata suuremat tähelepanu põllumajandusettevõtete igapäevases juhtimises, seejuures on oluline põllumajandustootjate nõustamine ja koolitus läbi AKISe.
Eesti põllu- ja maamajandusliku teadmussiirde ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) tõhus rakendamine, mille peaeesmärk on põllu- ja maamajandussektori lisandväärtuse tõstmine ning innovatsioonivõimekuse suurendamine.
EL ÜPP Eesti strateegiakava, riiklike sekkumiste jm muude meetmete rakendamine võttes arvesse roheülemineku teekaardi tegevusi neljas põllumajandus- ja toidusektori valdkonnas – piima-, liha-, teravilja- ja aiandussektoris.
Kuna põllumajandussektori lisandväärtus ilma toetusteta on olnud alates 2015. aastast negatiivne, siis on vajalik teha põhjalikum uuring lisandväärtuse vähenemise põhjustest ja selle suurendamise võtmekriteeriumitest.
REM osaleb EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Euroopa horisont partnerluses Agroökoloogia (Põllumajanduse kiirendatud üleminek: agroökoloogia eluslaborid ja teadustaristud) ning rahastab riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte agroökoloogia põhimõtete rakendamise valdkonnas ja alates 2024. aasta teisest poolest partnerluses FutureFoodS (Ohutud ja kestlikud toidusüsteemid), rahastab riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte söömisharjumuste, toidu töötlemise ja tarnimise ümberkujundamise jm teemadel.
Oodatav tulemus: Tegevuste tulemusena suureneb põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjate teadlikkus kestlikust tootmisest, suureneb ettevõtete konkurentsivõime ja läbi selle ka toidusektori eksport ja toidu varustuskindlus.
6.4 Programmi tegevus – noorte põllumajandusettevõtjate tegevuse arendamine
Eesmärk
Tõsta noorte põllumajandustootjate osakaalu põllumajandussektoris.
Mõõdik
Tegelik tase
Sihttase
4.
2023
2025
2026
2027
2028
Noorte (kuni 40-aastaste) juhtide osatähtsus põllumajanduslikes majapidamistes, %
21
21
21
21
21

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused
Väljakutsed:
Arvestades väljakujunenud põllumajandussektori struktuuri, on uute ettevõtjate sisenemine sektorisse raskendatud nii põllumajandusmaa piiratuse kui ka tootmise alustamiseks vajaliku suhteliselt suure kapitalinõudluse tõttu.
Tegevused:
Noorte põllumajandustootjate osakaalu suurendamiseks ja põlvkondade vahetuse toetamiseks rakendatakse põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetust ning täiendavat sissetulekutoetust noortele põllumajandustootjatele. Mõlema sekkumise eesmärk on hõlbustada põllumajandustootjatel tegevusega alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning suurendada kaasaegsete teadmistega ja kogemustega põllumajandustootjate arvu põllumajandussektoris. Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus saavad taotleda noored ettevõtjad (kuni 40 aastased isikud), kes esmakordselt alustavad põllumajandusliku tegevusega äriplaanis kirjeldatud tegevuste elluviimiseks. Täiendava sissetulekutoetuse noortele põllumajandustootjatele raames toetatakse noorte põllumajandustootjate sissetulekuid, andes seeläbi täiendavaid vahendeid põllumajandusliku tegevusega tegelemiseks.
Täiendavalt pakutakse noortele esmakordselt põllumajandustootmisega alustavatele ettevõtjatele inkubatsiooniprogrammis osalemise võimalus, mille eesmärk on toetada põllumajandusliku tegevusega alustava noore põllumajandustootja baasteadmiste ja oskuste suurendamist. Programm rakendus 2024. aastast.
Oodatav tulemus : Plaanitavate tegevuste tulemusena suureneb alla 40-aastaste juhtide osatähtsus põllumajanduslikes majapidamistes ning tagatud on põllumajandus- ja toidutootjate järelkasv. Koos noorte ettevõtjatega suureneb ka sektori innovatsiooni tase.

6.5 Programmi tegevus – turukorraldus ja kaubanduspoliitika rakendamine
Eesmärk
Rakendada meetmed põllumajanduse turgude ja tarneahela tasakaalustamiseks ning läbipaistvuse suurendamiseks
Mõõdik
Tegelik tase
Sihttase
5.
2023
2025
2026
2027
2028
Turud on stabiilsed – rakendatud erakorraliste ja turule sekkumiste meetmete arv
2
0
0
0
0

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused
Väljakutsed:
Ebakindlused nii põllumajanduse tootmissisendite kui ka põllumajandustoodete turgudel tulenevalt erinevates teguritest, sh välisnõudluse nõrgenemisest, ebasoodsatest ilmastikutingimustest, geopoliitilistest sündmustest, Venemaa agressiooni jätkumisest Ukrainas, mõjutavad kaubandust ja survestada hindasid.
Kuigi EL annab ulatuslikku teavet põllumajandustoodete tootja- ja tarbijahindade kohta, on vähem kättesaadav teave, mis käsitleb hindu toiduainete tarneahela vaheetappides. Teabe esitamine hindade kohta vaheetappides suurendab turu tõhusust, aidates teha paremaid äriotsuseid ja suurendada usaldust sidusrühmade vahel tarneahela igas etapis. Juurdepääs turu arengut käsitlevale teabele on oluline ka selleks, et võimaldada toiduainetootjatel turul tõhusalt konkureerida.
Toidutarneahela lülidel on erinev turujõud, esineb ebaausaid kauplemistavasid ja turutõrgete mõju jaotub ahela lülide vahel ebaühtlaselt. Jaekaubandus on kontsentreerunud ning omab võrreldes põllumajandustootjate ja töötlejatega oluliselt tugevamat turupositsiooni, riskid kantakse üle nõrgema positsiooniga lülile.
Ebaausate kaubandustavade tõkestamine toidutarneahela osapoolte vahel. Toidutarneahel on ülekaalukalt olulisim kanal, mille kaudu jõuavad toidukaubad tootjalt tarbijani. Ettevõtjate arv ja suurus on toidutarneahela eri etappides erinev, kuid kõik tarneahela ettevõtjad on ühtemoodi olulised, et tarbijani jõuaks mitmekesine ja kvaliteetne toit. Seega on väga oluline, et kaubanduspartnerid ei kasutaks võtteid ega suruks peale lepingulisi suhteid, mis kalduvad oluliselt kõrvale heast äritavast, on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõtetega. 2021. aasta
1. novembril jõustus põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus (PTEKS), mille eesmärk on korrastada ettevõtjate vahelisi kaubandussuhteid toidu teekonnal tootja juurest poeletile. Seaduses on sätestatud ebaausate kaubandustavadena tehingud ja teod, mis on seotud maksetähtaegade, tarnete ja müügitingimustega ning mis on põllumajandustoodete ja toidu tarneahelas ostja ja müüa vahel keelatud.
Raadamisvabade kaupade tarneahelat toetava riikliku süsteemi väljatöötamisse panustamine koostöös Kliimaministeeriumiga ja selle ressursitõhus rakendamine nii riigi kui tarneahelas osalejate vaates.
Koolikava meetme rahastamine selle tõhusaks rakendamiseks on olnud ebapiisav, samas panustab see meede laste toitumisharjumuse kujundamisse ja selle kaudu pakutakse piima, piimatooteid ning puu- ja köögivilju ning rakendatakse kaasnevaid haridusmeetmeid.
Tegevused:
Ebaausate kaubandustavade kasutamist ning nende tõkestamiseks kehtestatud põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seaduse (PTEKS) rakendamise mõju ja tulemuslikkust analüüsime 2025. aasta 31. detsembriks.
Turukorraldusmeetmete rakendamine ja vajadusel muutmine. Turukorraldusmeetmed aitavad stabiliseerida põllumajandusturgu, vältida turukriiside eskaleerumist, suurendada nõudlust ja aidata ELi põllumajandussektoritel turumuutustega paremini kohaneda.
Teatud põllumajandustoodete kokkuostuhindade langemise korral tasemele, mis ei ole jätkusuutlik, kasutatakse sekkumiskokkuostu ja eraladustamist. Nende meetmete kasutamine vähendab ajutiselt ülepakkumise mõju ja stabiliseerib seeläbi turgu. Erakorralised meetmed kasutatakse juhul, kui on tekkinud kriis või kriisioht ning on vaja konkreetselt tegutseda, et hoida ära hindade järsku langust ja/või leevendada selle tagajärgi. Need meetmed võimaldavad tegutseda järgmistel juhtudel: ajal, mil turgudel valitseb suur tasakaalustamatus; inimeste, loomade või taimede tervisele tekkinud ohust põhjustatud tarbijate usalduse kaotuse puhul; konkreetse probleemi puhul.
Põllumajandustoodete kvaliteedi parandamiseks, tarbijate kaitsmiseks ning standardite ühtsuse tagamiseks on kehtestatud puu- ja köögivilja, oliiviõli, linnuliha ja kanamuna sektoris turustusstandardid. Veise-, sea- ja lambarümpade kvaliteediklassidesse määramine loob aluse hindade EL üleseks võrdlemiseks. Lisaks turustusstandarditele rakendatakse piima- ja piimatoodete ning veise- ja vasikaliha sektorites erimõisteid ja müüginimetusi.
Euroopa Liidu päritoluga kaupade eelistamise tagamiseks ning imporditariifide rakendamiseks kasutatakse impordilitsentside ja ekspordilitsentside, sertifikaatide ja tagatiste süsteemi. Tariifikvoodid võimaldavad importida eelnevalt kindlaksmääratud tootekoguse madalamate imporditollimaksu määradega kui tavaliselt selle toote puhul kohaldatav tollimaksumäär.
Kõigile toiduainete tarneahelas osalejatele on oluline info turul toimuva kohta, mistõttu on oluline tagada turu läbipaistvus. Eestis kogub turuinfot ja edastab seda Euroopa Komisjonile METK. See annab turul osalejatele võimaluse teha teadlikke äriotsuseid, tagades seeläbi põllumajandusturgude nõuetekohase toimimise. Teiseks eesmärgiks on jälgida põllumajandusturgude arengut ja teha õigeaegselt kindlaks võimalikud turuhäired, võimaldades komisjonil võtta vajaduse korral viivitamata asjakohaseid ELi turumeetmeid.
Koolikava toetuse osas analüüsida kohaliku toidu eelistamise võimalusi ning välja töötada kaasnevate haridusmeetmete toetuse muudatused.
Eesti toiduainete tarneahela vaheetappides hinnakujunemise jälgimiseks ja turu läbipaistvuse suurendamiseks on oluline jätkata uuringuga Eesti põllumajandussaaduste turgu enam iseloomustavate toidukaupade hinna kujunemise ja tootja ning töötleja positsiooni kohta tarneahelas.
Valmistume ELAN (Electronic System for DG AGRI Non-Customs Formalities) moodulite kasutuselevõtmiseks valitsemisalas, millega kaasneb lähiaastatel tõenäoline vajadus IT arendusteks. ELAN moodulid on osa Euroopa komisjoni loodavast IT süsteemist, mis saab katma põllumajandustoodete impordi- ja ekspordilitsentse ning rahvusvahelises kaubanduses kasutatavaid vastavusdokumente (nt turustamisstandarditele vastavussertifikaat). Muudatused tagavad automaatse infovahetuse ning seeläbi vähendavad halduskoormust nii ettevõtetele kui ka pädevatele asutustele.
Oodatav tulemus: Turukorraldusmeetmete rakendamisega, mis loovad eelduse turu tasakaalustamiseks, ja ebaausate kaubandustavade kasutamise vähenemisega suureneb tarneahela tasakaal, mis tagab tarneahela osalistele õiglase sissetuleku ja tarbijale kvaliteetse ja mitmekesise toidu.

6.6 Programmi tegevus – ühistegevuse ja koostöö arendamine
Eesmärk
Suurendada põllumajandusettevõtjate sissetulekut läbi koostöö arendamise toidusektoris ning nende positsiooni tugevdamise väärtuseahelas.
Mõõdik
Tegelik tase
Sihttase
6.
2023
2025
2026
2027
2028
Kvaliteedikavadega liitunud tootjate arv
79
84
95
100
105
Põllumajanduslike majapidamiste kuulumine põllumajandusühistutesse, %
15
16
17
18

20
Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arv
6
8
9
10
11
Tunnustatud tootjaorganisatsioonide turustatud toodangu väärtus kogu põllumajandustoodangu väärtusest, %
10
13
16
19
23

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused
Väljakutsed:
Eesti toidusektor tegutseb Euroopa Liidu siseturu osana, seega mõjutavad põllumajandussaaduste hindu otseselt ELi siseturuhinnad ning ELi väliskaubanduspoliitika. Samas on turutõrgete korral Eestis kokkuostuhindade langus järsem kui ELis keskmiselt ehk raskused võimenduvad kiiremini. Selle põhjuseks on toidutarneahela tasakaalustamatus ja vähene koostöö ahela lülide vahel, mis vähendab põllumajandustootjate sissetulekuid.
Kaubavooge vaadates iseloomustab Eesti toidusektorit suhteliselt vähene sidusus. See tähendab, et ka suurematele sektoritele (teravili, liha ja piim) on iseloomulik tooraine eksport, ehkki samas kasutab valdkonna töötlev tööstus sisseveetavat toorainet.
Tarneahelad on pikad (otseturundust ning avaliku sektoriga seotud toitlustuses toimiva tarneahela sidususust on vähe (koolid ja koolieelsed lasteasutused, vanglad, kaitsevägi jne)).
Kui Euroopa Liidus on põllumajandusühistute keskmine turuosa 40%, siis Eestis on ühistegevus eri sektorites väga erineval arengutasemel. Eestis on kõige tugevam koostöö piimasektoris. Üle poole toodetud piimast ostavad kokku piimatootjate ühistud ning ühistutele kuuluvad piimatööstused. Arvuliselt tegutseb enim ühistuid teraviljasektoris, kuid ühistud on killustunud ning turujõud pigem madal (erandina paar suuremat ühistut). Ülejäänud sektorites on ühistegevus nõrk: tegutsevad vaid üksikud ühistud, esineb usaldamatust koostööpartnerite vahel ning puudub valmisolek investeerida ühistu arendamisse.
Takistuseks on põllumajandustootjate vähene usaldus ühistegevuse vastu, ühistegevus­kompetentsi puudumine, ühistute võimetus kaasata kapitali ning puudujäägid ühistute juhtimisstruktuuris.

Tegevused:
Põllumajandustootjate positsiooni tugevdamiseks toidutarneahelas arendatakse ühistegevust ja koostööd järgmiste sekkumise abil:
• tootjaorganisatsioonide tunnustamine ja tunnustatud tootjaorganisatsiooni ja tunnustatud tootjaorganisatsioonide liidu arendamise toetus
• ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (sh suurprojektide elluviimine)
• lühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetus
• Kvaliteedikava arendamise toetus
Oodatav tulemus: Tegevuste tulemusena suureneb põllumajandustootjate arv, kes on koondunud ühistutesse ja ka ühistute kaudu turustatud toodangu väärtus. Läbi kvaliteedikavade arendamise, suureneb kvaliteedikava liitunud tootjate arv ja suureneb kvaliteedikava raames toodetud toodangu kogus. Need tegevused aitavad kaasa tootjate positsiooni parandamisele tarneahelas ja ettevõtjate sissetulekute suurenemisele.

6.7 Programmi tegevus – Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse tugevdamine
Eesmärk
Tugevdada Eesti toidu positiivset kuvandit ja rakendada müügiedendustegevusi, mis suurendavad Eesti põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjate konkurentsivõimet nii sise- kui välisturul.
Mõõdik
Tegelik tase
Sihttase
7.
2022
2025
2026
2027
2028
Osatähtsus Eesti tarbijatest, kes eelistavad osta kodumaist toidukaupa , %*
61
75
75
75
75
* Uuring viiakse läbi üle aasta, järgmine uuring kavas 2024. aasta lõpus

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused
Väljakutsed:
Kohaliku toidu eelistamine on viimase kümnendi madalaimas seisus. Tarbijateni on vaja viia info kestlikust toidutootmisest ja sellega seotud väljakutsetest. Nii põllumajanduse, toidutööstuse kui ka HoReCa sektori hea käekäigu ja kindlustunde tagamiseks on oluline, et tarbija hindaks vastutustundlikult toodetud toitu ning ettevõtjate panust, mistõttu tuleb tegeleda teadlikult ja eesmärgistatult toidusektori kuvandiloome ja teavitustegevustega.
Nii kohalikku kui eksporditurge silmas pidades tuleb pöörata tähelepanu toidukultuuri edendamisele ja toidupärandi säilitamisele. Toidukultuur hõlmab riigile või piirkonnale iseloomulikke toite ja jooke, nende valmistamist ja pakkumist ning kohaliku tooraine väärindamist. Toidukultuuri kujundajad on lisaks toidutootjatele ka toidupakkujad koos teenindussektoriga, mis on toidupakkumise lahutamatu komponent
Välisturgudel on väljakutseks leida turustusvõimalusi kõrgema lisandväärtusega toodetele, mis aitaksid maandada tooraine ekspordil hindade volatiilsusest tulenevaid riske ja ebakindlust ning tugevdada Eesti ettevõtete positsiooni välisturgudel. Eesti toidukaupade väliskaubandust iseloomustab negatiivne kaubandusbilanss, välisriikidesse väärindamiseks minevate kaupade suur osatähtsus ekspordis ja tugev orienteeritus lähiturgudele. Kaubandusdefitsiit on suurim valmistoodete puhul.
Kaubamärgiga tarbijatoodete ekspordi eripära on see, et erinevalt toorainest ja vahetoodetest, on valmistoodete turundusse vaja üldjuhul rohkem investeerida. Lõpptarbijatele mõeldud kaubad nõuavad keerukamaid turule sisenemise strateegiaid. Tugeva konkurentsi tingimustes ja geograafiliselt ning kultuuriliselt kaugetel sihtturgudel valmistoodetega läbilöömise eelduseks on toidusektori eksportööride tugev müügivõimekus. Eesti ettevõtete tagasihoidlik müügi- ja turunduskompetents on uutele turgudele sisenemist pärssiva tegurina välja toodud ka erinevates analüüsides.
Tegevused:
Visioonidokument „Eesti toit 2022-2025“ kujundab Eesti toidu tutvustamise ja müügiedendustegevuste suunad nii siseturul kui välisriikides, keskendudes tarbijate toidualase, sh toiduohutuse, keskkonnasäästlikkuse ning kestliku toidutootmise alase teadlikkuse suurendamisele, kohaliku toidutootmise väärtustamisele, toidutootjate konkurentsivõime ja jätkusuutlikkuse tagamisele ning toidukultuuri populariseerimisele laiemalt. Dokumendi alusel viiakse läbi erinevaid teavitustegevusi, mille eesmärk on selgitada tarbijatele kestliku toidusüsteemi kontseptsiooni ning toetada sektori ettevõtete müügiedendustegevusi välisturgudel, samuti tõsta tarbijate teadlikkust tarbimisotsuste tegemisel ning kujundada kohaliku toidu mainet läbi erinevate ürituste. Kohaliku toidukultuuri väärtustamisse panustavad mitmed projektid nagu avatud talude päev, avatud kalasadamate päev, Eesti toidupiirkonna valimine ja Eesti toidu kuu korraldamine.
Ettevõtete müügi- ja turunduskompetentside tõstmiseks jätkatakse läbi AKISe 2023. aastal lõppenud toidusektori müügivõime arendamise tegevusvaldkonna teadmussiirde pikaajalist programmi. Programmi eesmärgiks on põllumajandustootjate ja töötlejate turundus- ja ekspordialaste kompetentside tõstmine ning koostöövõimaluste arendamine erinevate infopäevade, konverentside, täiendkoolituste, õppereiside ja ettevõtete juhendamiste abil.
Ettevõtete müügi- ja turundustegevuste toetamiseks on kavandatud turuarendustoetus, mis võimaldab toetust taotleda ettevõtete ühisstendide korraldamiseks rahvusvahelistel messidel, välismesside külastamiseks ning turundusürituste korraldamiseks.
Ka koduturul tuleb põllumajandustootjatel konkurentsivõime tõstmiseks keskenduda senisest enam toodete kvaliteedile ja selle esile toomisele. Kvaliteedikavades osalemine võimaldab toidutootjatel saada toodangu eest kõrgemat hinda ja seetõttu on kvaliteedikavade arendamisel oluline roll tootjate positsiooni parandamisel tarneahelas. Alates 2016. aastast saab Eesti maaelu arengukavast taotleda toidukvaliteedikava raames toodetud tootest teavitamise ja toote müügi edendamise toetust, millega jätkatakse ka uuel ÜPP rahastusperioodil. Toetuse abil on võimalik tõsta tarbijate teadlikkust nii koduturul kui välisturgudel.
Visioonidokument „Eesti toit 2022―2025“ seab koduturul fookusesse tarbija, et
Tarbijate seas on oluliseks sihtgrupiks lapsed ja noored, kellest kujuneb uus põlvkond teadlikke tarbijaid. Planeeritud on mitmed haridusliku sisuga tegevused, mida haridusasutustes läbi viiakse.
Tõhusa koostöö ja infovahetuse eesmärgil on ellu kutsutud Eesti toidu sise- ja välistegevuste ümarlauad.
Oodatav tulemus: Põllumajanduse ja toidusektori müügivõimekusse panustavate tegevuste abil suureneb Eesti põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjate konkurentsivõime nii sise- kui välisturul, st kvaliteedikavade raames toodetud toodete ja lõpptarbijale suunatud toodete müük suureneb, mida näitab ka kohalikku toitu eelistavate tarbijate hulga kasv.

6.8 Programmi tegevus – kutselise kalapüügi korraldamine
Eesmärk
Elujõuline ja konkurentsivõimelise kutselise kalapüügisektori tagamine.
Mõõdik
Tegelik tase
Sihttase
8.
2023
2025
2026
2027
2028
Kutselise kalapüügi kogupüügi ja koguväärtuse suhe
1,06
1,15
1,2
1,25
1,3
Rannapüügi kalapüügiloa omanike aastasaagi mediaan
0,45
0,6
0,8
1
1,2
Lühiajaline majanduslik tõhusus rannapüügis (kuni 10m laevade puhul)
0,59*
1
1,2
1,4
2
* 2023. aasta andmed avaldatakse novembris kalanduse riikliku andmekogumisprogrammi raames.



Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused
Väljakutsed:
Kalavarud vähenevad ning majandusliku elujõulisuse saavutamiseks tuleb väiksema püügikoguse eest saada rohkem tulu. See tähendab ühelt poolt, et jätkuv nõudlus peab suurendama kala esmakokkuostu hindasid ning teisalt peab saaki väärindama, et tõsta püütud saagi tulusust.
Mere rannaalade kalanduses on püügiga tegelevate isikute arv väga suur. Sektoris tegutseb 1200 kalapüügiloa omanikku ja 1900 loale kantud kalurit. Kuna kalavarud vähenevad ja seega vähenevad ka püüda lubatud püügikogused, on püügist saadav keskmine tulu ühe isiku kohta madal: keskmiselt püüab rannakalur aastas 11,7 t kala ning teenib keskmiselt 7400 eurot aastas. Rannapüügisektori lühiajaline majanduslik tõhusus ehk tasakaal selle vahel, kui suured on kaluri igapäevased majandustegevusega seotud kulud ja püügitegevusest saadav tulu, näitab tegelikkuses sektori suutmatust jätkata igapäevast kalapüüki kulutõhusalt. Samuti on sektori koosseisus palju neid kalureid, kellele kutseline kalapüük ei ole peamine majandustegevus, millega teenida elatist ja anda sisend piirkonna eluvõimelisuse tugevdamisele. Seega on rannapüügil jätkuvalt suurim väljakutse see, kuidas leida tasakaal kutselise kalapüügiga tegelejate ja kasutada oleva kalavaru vahel sektori konkurentsivõime saavutamiseks.
Kalapüük nagu iga teine majandusharu peab olema arenemisvõimeline ja sektori majandamiseks peab kasutusele võtma tarku tehnoloogilisi jm lahendusi nii püügitegevuse vahendites (püügivahendid ja nende selektiivsus, hea varustusega ökonoomsed ja keskkonnasõbraliku kütusega laevad, lossimiskohtade multifunktsionaalne infrastruktuur) kui ka püügitegevuse aruandluses. Täpsed ja operatiivsed andmed võimaldavad täpsemat kvoodijälgimist ning annavad ka püüdjale endale adekvaatse tagasiside oma püügitegevusest ja selle majandamisest. Alakasutatud on elektrooniliste lahenduste potentsiaal kutselise ranna- ja siseveekogude kalapüügi kohta andmete esitamises ja nende analüüsimises, kus olemasolevate e-lahenduste kasutamine on ei ole aktiivne. Samuti on sisuliselt välja arendamata vajalikud e-teenused kutselistele kaluritele (elektrooniline kalapüügilubade menetlemine, püügistatistika moodul, müügifoorum jne).
Tegevused:
Kutseline kalapüük on majandussektor, mille elujõulisus ja kestlikkus sõltub suuresti vähenevate kalavarude tingimustes selle varu ratsionaalsest kasutusest. See tähendab, et kui ressurssi napib, peab ka kasutajate arv olema sellega tasakaalus. Riigisiseselt tuleb analüüsida sektori majanduslikku olukorda ja leida võimalused sektoris toimijate arvu optimeerimiseks eesmärgiga suurendada kutselise kalapüügisektori tulusust. See tähendab nii vastavate püügikorralduslike abinõude (näiteks individuaalsed lubatud saagid) rakendamist kui ka püügivõimaluste jaotuse mudelite ümberdisainimist. Kutselise kalapüügiga tegelevate ettevõtjate majandusnäitajate parandamiseks tuleb toetada ka püütud saagi väärindamist ja otseturustamist.
Kalapüügiga kaasnevate kulutuste vähendamiseks toetame investeeringuid kalalaevade energiatõhususe suurendamiseks. Kalasadamate ja lossimiskohtade väljaarendamise toetamisega loome eeldused selleks, et maale toodav kala oleks kvaliteetne ning mitut eesmärki täitvad ehk multifunktsionaalsed kalasadamad teeniksid tagasi vähemalt osa ülalpidamisega seonduvatest kuludest. Väikesemahulisel ranna- ja sisevete kalapüügil tuleb enam keskenduda selliste passiivpüüniste kasutuselevõtmise toetamisele, mis tagavad liigilise mitmekesisuse säilimise rannikumeres ja siseveekogudes (näiteks hülgekindlad püünised rannikumeres ja selektiivsed püünised siseveekogudel), samuti tuleb toetada hülgepeletite kasutuselevõtmist rannapüügil.
Sektoris vajalike muutuste esilekutsumiseks on vajalik avatud ja pidev dialoog sektori esindajatega ning koolitustegevused. See aitab saavutada ühiselt jagatud teadmist, et mikrolahendustega ei ole täna enam võimalik eesmärke saavutada, vaid vajalikud on korralduslikud meetmed, mille mõju kutselise püügi kui majandussektori eluvõimelisuse säilimisele oleksid tõhusamad. Pidev suhtlus sektoriga aitab muutuste esilekutsumiseks suurendada ka sektori enesereguleerimise võimet, et muutusi juhtida ka sektorisiseselt. Tuleks üle vaadata ja kaardistada tänased rutiinid ministeeriumi-sektori formaalse ja mitteformaalse dialoogi pidamisel ning vajadusel välja pakkuda asjakohasemad formaadid ja need institutsionaliseerida. Kalapüügisektori ettevõtete omavahelise parema koostöö tagamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks tuleb jätkata teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega Kalanduse Teabekeskuse kalapüügi teadmussiirde suunal.
Kavandame 1. juuli 2024. a üleminekut üksnes elektroonilisele andmeesitusele ranna- ja siseveekogude kalapüügil, samuti kala esmamüükide, ülevõtmiste ja transpordi vormistamisel. Kutselistele kaluritele on loodud rakendus, mille kaudu võimaldada operatiivselt kalapüügiga seotud andmete esitamist tegevuse toimumisel ja seda kõikides püügi segmentides (traal- ja kaugpüük, ranna- ja siseveekogude püük). Nii jõuab ka kutselise kalapüügi aruandlusesse tänapäevane käsitlus, mil paberdokumentidega esitatavaid andmeid ei pea andmesisestaja abiga registrisse sisestama. Paanis on elektrooniliste andmete kaudu arendada välja statistikamoodul, millega pakkuda andmete esitajatele ehk kaluritele ülevaateid ja andmeid püügitegevuse kohta. Samuti on plaanis välja arendada kutselise kalapüügi sektori elektroonilised teenused, et pakkuda sektori ettevõtjatele nende majandustegevuse haldamiseks ühtset keskkonda.
Oodatav tulemus: Poliitika kujundamise ja elluviimisega ning sektoris toimuva pideva analüüsimisega loome paremad tingimused elujõulise ja konkurentsivõimelise kutselise kalapüügi sektori arenguks, mis põhineb loodusliku kalavaru säästlikul kasutamisel ning arvestab saada oleva varu ja selle kasutajate tasakaalu. Teadlike otsustega loodame suurendada sektoris toimijate kasumlikkust ehk tõsta rannapüügis lühiajalist majanduslikku tõhusust ning kalurite keskmise aastasaagi mediaani, mis tähendab, et keskmise aastasaagid muutuvad võrdsemaks ja liiguvad kasvu suunas.

6.9 Programmi tegevus – vee-elusressursside töötlemine ja turustamine
Eesmärk
Kalandus- ja vesiviljelussektori kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure ekspordipotentsiaaliga toodang.
Mõõdik
Tegelik tase
Sihttase
9.
2023
2025
2026
2027
2028
Eesti päritolu eksporditavate toodete koguväärtus, €
152 959 888
160 000 000
165 000 000
167 000 000
169 000 000
Kalandustoodete tarbimine Eestis, (kg inimese kohta)
17,5
18
19
19
19,5

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused
Väljakutsed:
Tootmissisendite kallinemine on avaldanud suurt mõju kogu sektorile, tõstes kulutusi nii tootmises, töötlemises kui ka kasvatuses, mõjutades seega kalatoodete hinda jaekettides. Inimesed tunnetavad toiduainete hindade muutusi poes käies vahetumalt ja reageerivad hinnatõusule kala-ja kalatoodete asemel odavamate alternatiivsete tootegruppide ostmisega.
Kuna Eestis püütakse kala üle kolme korra rohkem, kui siin ära tarbitakse, siis sõltub tänase kalapüügisektori majanduslik kestlikkus paljuski ekspordist. Oluliste turgude äralangemine võib vähendada sektori tulusust. Näiteks vähenes kilu- ja räimepüügisektori tulusus, kui Venemaa turule kehtestati ekspordipiirangud.
Pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas kasvas 2022. aastal oluliselt elektrienergiatoodete hind.
vajadus toodete mitmekesistamise ja tootearenduse järele
Tööjõu vananemine, erialaspetsialistide ning oskustööjõu nappus ja kalatöötlemise valdkonna vähene atraktiivsus noorte silmis vajab sektori kestlikkuse tagamisel terviklikku käsitlust.
Sektoris tegutsevatel mikro- ja väikeettevõtjatel on olnud madal omafinantseeringuvõime, samuti on raskendatud VKE-de ligipääs pikaajalistele laenudele.
Tegevused:
Bioloogilise ressursi säästlikust kasutamisest lähtudes soodustame keskkonnahoidlikku töötlemist ning tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist kohalike ning seni kasutamata vee-elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsema kasutamise kaudu, liikudes seejuures väärtusahelat pidi kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise poole. Olulind roll on siin ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste koostöö tulemusel väljatöötatavatel vee-elusressursside väärindamise uuenduslikel tehnoloogilistel lahendustel.
Ühtlasi toetame Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös ERA-NET Cofund BlueBio’s ja ERA-NET Cofund Blue Economy’s rakendusuuringute programmi kaudu.
Kvaliteetse ja kõrge lisandväärtusega kala- ja vesiviljelustoodangu pakkumine ning sellega käsikäes kulgev tarbijateadlikkuse kasv loovad eeldused toodete tarbimise suurendamiseks. Riigisisese kalatarbimise tõstmiseks algatasime 2021. aasta alguses teavituskampaania kalatoodete tarbimise propageerimiseks, mis kestis 2023. aasta märtsini ning plaanime sellele jätkutegevusi 2026. aastal.
Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja väärindamise etappides toetame taastuvenergeetika kasutuselevõttu ettevõtetes, mis võimaldab lisaks keskkonnahoidlikule tootmisele hoida ära energiakandjate hinnatõusust tulenevaid mõjusid lõpptoodete hindadele.
Selleks soodustame valdkonnast positiivse kuvandi loomist ning tõhusamat koostööd teadus- ja haridusasutuste, ettevõtete ja administratsiooni vahel, sh õppekavade kaasajastamisel, täiendusõppe korraldamisel ning vajalike erialaspetsialistide koolitamisel.
Võimaldame ettevõtjate investeeringute soodustamiseks ligipääsu laenurahale.
Jätkuva kalapüügi- ja vesiviljelustoodete nõudluse rahuldamiseks maailmas ja Eesti kalatoodetega isevarustatuse kõrge taseme juures soodustame kvaliteetse ja kõrge lisandväärtuse ning suure ekspordipotentsiaaliga toodete tootmist. Ühe teenusena aitame kaasa uute turgude leidmisele ja vähendame võimalikke riske peamistel sihtturgudel.
Oodatav tulemus: Poliitika kujundamise ja rakendamisega loome tingimused majanduslikult elujõulisema ja konkurentsivõimelisema kalandustoodete töötlemissektori arenguks, pöörates enim tähelepanu lisandväärtuse kasvule tootearenduse kaudu ja kaasates selle saavutamiseks senisest enam teaduspotentsiaali.
Eesti päritolu eksporditavate toodete koguväärtus ja kalatöötlemise lisandväärtus sektoris töötaja kohta kasvavad. Kalatoodete tarbimine elaniku kohta ulatub 19kg-ni aastas.
6.10 Programmi tegevus – vesiviljeluse arendamine
Eesmärk
Elujõulise ja konkurentsivõimelise vesiviljelussektori tagamine.
Mõõdik
Tegelik tase
Sihttase
10.
2023
2025
2026
2027
2028
Vesiviljelussektori toodang kokku, tonni
918
1400
1600
1700
3500
Merevesiviljeluse toodang, tonni
200
300
900
1000
2800

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused
Väljakutsed:
Tähelepanu tuleb pöörata tootlikkuse tõstmisele, uute liikide kasvatusele, toodangu mahu ja lisandväärtuse kasvule.
Vesiviljeluse tasakaalustatud arengu soodustamiseks tuleb senisest enam teha koostööd ministeeriumide ja nende valitsemisalade asutuste vahel, sh merevesiviljeluse arendamisel, sest prognoositavat toodangu kasvu saame oodata merevesiviljeluse arvelt. Ühtlasi tuleb merevesiviljeluse arendamisel arvestada Läänemere keskkonnaseisundiga ning merealade planeerimisest ja keskkonnahoiust lähtudes luua võimalusi koostoimeliste lahenduste tekkeks.
Sektoris tegutsevatel ettevõtjatel on madal omafinantseeringuvõime. Samuti on olnud finantsvahendid sihtgrupile raskesti kättesaadavad.
Eesti vesiviljelussektori suur killustatus ja huvide lahknevus väikese toodangumahuga toodete ja tootmisviiside vahel pärsib tõhusat koostöövõimet nii erialaliitude vahel kui ka tootjaorganisatsioonis.
Tegevused:
Toetame keskkonna- ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu, soosides ressursside efektiivsemat kasutust. Aitame EMKVFi vahendite vesiviljelusse suunamisega kaasa tootmismahtude kasvule edendades merevesiviljeluse arengut ning muudame tootmise tõhusamaks ja mitmekesisemaks.
Selleks, et tagada ettevõtjatele merevesiviljeluse arendamisel investeerimiskindlus, loome süsteemi, kus merevesiviljeluseks sobivatel aladel korraldab lubade andmise riigiasutus, kes paneb need load ettevõtjate vahel enampakkumisele. Sellega loome merevesiviljelusega alustavatele ettevõtjatele võimaluse tootmistegevusega koheselt alustada ning vähendame ettevõtjatele hoonestuslubade taotlemiseks kuluvat aega.
Soodustatakse valdkonna teadus- ja arendustegevust. Teadmispõhisema poliitika kujundamisele aitab kaasa osalemine mitmesugustes rahvusvahelistes teaduskoostöö võrgustikes, nagu näiteks JPI Oceans, SCAR-Fish ja raamprogrammi „Euroopa horisont“ missioonivaldkonna „Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed“ töörühm. Ühtlasi toetame Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös ERA-NET Cofund BlueBio’s ja ERA-NET Cofund Blue Economy’s rakendusuuringute programmi kaudu.
Vesiviljelussektori ettevõtete omavahelise koostöö soodustamiseks ja konkurentsivõime parandamiseks jätkame teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega, mis toimub läbi sektori ja teadus-arendusasutuste teadmussiirde.
Ettevõtjate investeeringute soodustamiseks võimaldame ligipääsu laenurahale.
Ühistegevuse soodustamine sektori säilimise ja konkurentsivõime tagamiseks.
Toetame tootearenduse ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist investeeringute ning teadus- ja arendustegevuse soodustamise kaudu.
REM osaleb EL teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi Euroopa horisont partnerluses „Kestlik sinimajandus“ ning rahastab riikidevahelise teaduskoostöö raames tipptasemel teadusprojekte sinimajanduse rohelise arengu valdkonnas.
Oodatav tulemus: Poliitika kujundamise ja rakendamisega loome tingimused majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise vesiviljeluse arenguks. Vesiviljelusettevõtete müügitulu kasvab ning vesiviljelussektori toodang suureneb.
6.11 Programmi tegevus – kalavarude haldamine ja kaitse
Eesmärk
Kalavarude püügitingimused ja ‑võimalused on aja- ja asjakohased, kalavarud on kestlikult majandatud ja harrastuspüük on arendatud.
Mõõdik
Tegelik tase
Sihttase
11.
2023
2025
2026
2027
2028
Kalade rändetakistuste avamine lõheliste jõgedel (tk)
125
135
140
145
150
Majanduslik mõju (sots-maj mõju EUR) 1 harrastaja kohta aastas*
400
400
410
415
420
* tulemus selgub harrastusuuringust mida tehakse üle aasta

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused
Väljakutsed:
Rohkem tähelepanu tuleb pöörata püügikoormuse ja kalavarude vastavusse viimisele aga ka röövloomade nagu kormoranide ohjamisele, sest kalavarud on kesises seisus ning kalavarusid mõjutavad mõlemad tegurid pea võrdselt, mistõttu vaid ühte neist käsitledes on pea võimatu kalavarude seisu parandada.
Rannakalanduse tulemuslikkust mõjutab tugevalt ka hallhülge poolt tekitatud kahjustuste tõus viimase 15 aasta vältel nii püünistele kui ka saagile.
Harrastuskalapüügi korralduses tuleb tagada optimaalne püügikorraldus ning väljapüük, mis tagaks tulemusliku saagi võimalikult paljudele harrastuspüüdjatele.
Kalade kudealade parandamine ja rändeteede avamine parandamaks looduslike kalade paljunemisvõimalusi ja seeläbi tõstab püügiks sobivate kalade hulka veekogudes.
Tegevused:
Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamiseks on liigse püügikoormusega piirkondades vaja oluliselt vähendada lubatud püügivahendite arvu ning ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid (alammõõdu korrigeerimine, ajalis-ruumilised piirangud, selektiivset püüki toetavad meetmed).
Lõheliste rändeteede probleemi lahendamiseks avatakse kalanduse seisukohalt olulistele jõgedele rajatud paisudel ja ummistunud jõgede suudmetes kaladele läbipääsud kudealadele. Lisaks taastatakse elupaiku ning koelmuid, et tagada varude parem looduslik taastumine. Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse veekogudesse kalade noorjärke, arvestades seejuures vajadusega säilitada looduses geneetiline mitmekesisus.
2022. aastal alustati ettevalmistusi eksperimentaalse uuringu „Tuulikute müra mõju olulisus räime rändele Eesti rannikumeres“ teostamiseks.
Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks täiendatakse järelevalve elektroonilise kontrollimise võimalusi.
Harrastuskalapüügi edendamiseks ajakohastatakse püügikorraldust tagamaks ladusama osalemise ning suurema saagi võimalikult paljudele püüdjatele. Jätkatakse harrastuskalastuse infrastruktuuri arendamist eesmärgiga tagada parem ligipääs kalapüügile.
Toetatakse harrastuspüügiks vajalike taristute rajamist, mis aitab tõsta teenuse kvaliteeti ja populaarsust ning vähendab keskkonnakasutusest tingitud mõjusid loodusele.

Oodatav tulemus: Poliitika kujundamise ja rakendamisega tagame kalavarude hea seisundi, seejuures võimaldades nii kutselist kui harrastuspüüki. Tagada püüdjatele arusaadav reeglistik ning reeglite üle järelevalve.
7. Programmi juhtimiskorraldus
Biomajanduse programmi juhib biomajanduse asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine. Valdkonna eest vastutav minister kinnitab programmi pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus. Iga lõppenud aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks tulemusvaldkonna „Põllumajandus ja kalandus“ tulemusaruandesse.
Programm panustab Põllumajanduse ja kalanduse arengukava 2030 kahte alaeesmärki. Programm viib ellu arengukava „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ 1., 5., 8. ja 9. tegevussuundade eesmärke.

Programmi elluviimise seisukohalt on suure kaaluga ka Rohelepe koos selle strateegiatega "Talust taldrikule" ja „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) uue finantsperioodi planeerimine ja käivitumine. Nende protsesside käigus tuleb tagada kooskõla ja loogiline sidusus programmi, "Talust taldrikule" strateegia, „Euroopa Liidu elurikkuse strateegia aastani 2030“ ning ÜPP järgmise finantsperioodi eesmärkide ja tegevuste vahel.

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus
Programmi tegevus – põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine
Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ReM), PRIA ja METK oma teenuste kaudu. Põllumajandustootmisega seotud negatiivse keskkonnamõju vähendamine, elurikkuse säilimine ja maastiku mitmekesisus tagatakse ReM põllumajanduskeskkonna poliitika kujundamisega. METK panustab valdkonda teadustegevustega, analüüsides maakasutuse keskkonnamõju, viies läbi põllumajanduskeskkonna seiret ja teostades maakasutuse ning muldade laborianalüüse. PRIA kaudu on võimalik taotleda põllumajanduskeskkonna toetusi (sh näiteks püsirohumaade säilitamise toetus, pärandniidu hooldamise toetus ja erinevad ÜPP kliima-ja keskkonnakava toetused).
Programmi tegevus – ringbiomajanduse arendamine
Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitab saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kes tegeleb ringbiomajanduse põhimõtete laialdasemaks levikuks vajaliku poliitika kujundamisega ja maksab bioressursside väärindamise toetust.
Programmi tegevus – põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmine
Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ReM), PRIA ja METK oma teenuste kaudu. Põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime tõstmiseks ja innovatsiooni toetamiseks kujundatakse poliitikat ReMis. METKi kaudu on võimalik taotleda konsulendi kutsetunnistust. Konsulendi töö on anda kliendile põllu-, metsa- ja muud maamajanduse alast nõu. METK panustab valdkonda ka teadustegevustega läbi innovatsiooni ja teadmussiirde võrgustikukoostöö ja erinevate uuringute. Näiteks viiakse läbi maamajanduslikke uuringuid. Samuti on METKi hallata põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN) ja vajalike andmete edastamine Euroopa Komisjonile. PRIA kaudu makstakse toetusi põllumajandus- ja toidusektorile, mida rahastatakse ÜPP vahenditest. Näiteks on võimalik taotleda loomade ja taimede kasvatamisega seotud toetusi ja investeeringutoetusi.
Programmi tegevus – noorte põllumajandusettevõtjate tegevuse arendamine
Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, kes tegeleb noorte põllumajandustootjate toetamiseks vajaliku poliitika kujundamisega, et kindlustada sektori kestvus ja vajalik põlvkondade vahetus, ja PRIA, kelle kaudu on võimalik taotleda noore põllumajandustootja, noortaluniku ja alustava noore põllumajandusettevõtja toetusi ning noorte põllumajandustootjate täiendavat sissetulekutoetust.
Programmi tegevus – turukorraldus ja kaubanduspoliitika rakendamine
Programmi tegevuse tulemusi aitavad saavutada Regionaal-ja Põllumajandusministeerium, PRIA ja PTA. ReM kujundab poliitikat, et tagada põllumajanduse turgude ja tarneahela tasakaal ning suurendada tarneahela läbipaistvust. PRIA maksab sektori toetamiseks turukorraldustoetusi, sh näiteks erakorralist toetust põllumajandussektorile seoses põllumajandustootjate elujõulisust ohustava majandusliku kahjuga, riskijuhtimistoetust, kindlustustoetust, põhilist sissetulekutoetust jätkusuutlikkuseks ja täiendavat ümberjaotatavat sissetulekutoetust. Samuti on võimalik PRIA kaudu taotleda sekkumiskokkuostu toetust. PTA tegeleb alkoholiregistri pidamise ja selle järelevalve teostamisega.
Programmi tegevus – ühistegevuse ja koostöö arendamine
Programmi tegevuse tulemusi aitavad läbi teenuste saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, PRIA ja PTA. Toidusektori koostöö arendamiseks ja nende positsiooni tugevdamiseks väärtusahelas kujundab poliitikat ReM. Turukorralduse järelevalvet teostab PTA. PRIA kaudu makstakse ühistegevuse ja koostöö arendamiseks vajalikke toetusi (kvaliteedikavade toetus, tarneahela toetus, tootjarühmade toetus), tunnustatakse tootjaorganisatsioone ja tootjaorganisatsioonide liitu,
Programmi tegevus – Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse edendamine
Programmi tegevuse tulemusi aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, PTA ja PRIA. Eesti toidu müügiedendustegevuste suurendamiseks vajalikku poliitikat kujundab ReM, mis aitab suurendada ka Eesti põllumajandus- ja toidusektori ettevõtjate konkurentsivõimet nii sise- kui välisturul. PTA tegeleb uute eksportturgude avamisega ja PRIA maksab müügivõimekuse edendamiseks vajalikke toetusi (näiteks turuarendustoetus, toodete edendamise toetus, toidu ekspordivõimaluste edendamise toetus).
Programmi tegevus – kutselise kalapüügi korraldamine
Programmi tegevuse tulemusi aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, PTA ja PRIA. Elujõulise ja konkurentsivõimelise kutselise kalapüügisektori tagamiseks vajalikku poliitikat kujundab ReM. PTA tegeleb kutselise kalapüügi korraldusega, sh kutselise kalapüügi lubade väljastamise, kalalaevade riikliku registri haldamise ja kalapüügiga seonduvate andmete arvestusega. PRIA kaudu on võimalik taotleda kutselise kalapüügi toetusi, näiteks innovatsioonitoetused, püügivahendite parendamise toetus, investeeringutoetused (kalalaevad, kalasadamad) ja kalanduspiirkondade arendamise toetused (tegevuskulud ja koostöö).
Programmi tegevus – vee-elusressursside töötlemine ja turustamine
Programmi tegevuse tulemusi aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja PRIA. Majanduslikult elujõulisema ja konkurentsivõimelisema kalandustoodete töötlemissektori arenguks vajalikku poliitikat kujundab ReM, võimaldades ühtlasi ligipääsu laenurahale. PRIA toetab kalandussektorit läbi erinevate toetuste andmise, mida rahastatakse suures osas EMKVFi vahenditest (nt ladustamisabi, rannapüügilaeva energiatõhusustoetus, kalalaeva energiatõhusus jpm). Samuti pakub PRIA kriisiabi, erinevaid uuringutoetusi ja innovatsioonitoetusi, mis aitavad edendada vee-elusressursside töötlemise sektorit.
Programmi tegevus – vesiviljeluse arendamine
Programmi tegevuse tulemusi aitavad saavutad Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja PRIA. Elujõulise ja konkurentsivõimelise vesiviljelussektori arenguks vajalikku poliitikat kujundab ReM., võimaldades ühtlasi ligipääsu ka laenurahale. PRIA panustab vesiviljelussektori arengusse läbi erinevate toetuste andmise, mida rahastatakse suures osas EMKVFi vahenditest (nt vesiviljelussektori innovatsioonitoetused, tootmisega seotud investeeringutoetused, vesiviljeluse energiatõhususe toetus jpm). Samuti pakub PRIA teadmussiirde toetust ja riiklike vesiviljelusuuringute toetust.
Programmi tegevus – kalavarude haldamine ja kaitseProgrammi tegevuse tulemusi aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ja PRIA. Kestlikuks kalavarude majandamiseks ja harrastuspüügi arendamiseks vajalikku poliitikat kujundab ReM. PRIA kaudu on võimalik taotleda kalanduse kontrolli ja järelevalve toetust, riiklike keskkonna-alaste uuringute toetust, kalanduse kontrolli ja järelevalve toetust ning samuti kalade kudemistingimuste parendamise toetust, et tagada kalavarude kestlikkus.
LISA 2. Teenuste rahastamiskava
Programmi teenuste rahastamiskava
Eelarve

2025
2026
2027
2028
Biomajanduse programmi kulud
360 486 846
327 218 595
302 022 739
302 021 525
Biomajanduse meede
360 486 846
327 218 595
302 022 739
302 021 525
Eesti toidu kuvandi ja müügivõimekuse edendamine programmi tegevus
3 689 340
4 347 506
4 047 852
4 047 852
Eksporditurgude avamine teenus
63 576
63 576
63 576
63 576
Ekspordivõimekuse ja Eesti toidu kuvandi poliitika kujundamine teenus
711 568
725 165
725 398
725 398
Müügivõimekuse edendamise toetuste andmine teenus
2 914 196
3 558 765
3 258 878
3 258 878
Kalavarude haldamine ja kaitse programmi tegevus
5 379 988
5 501 762
5 952 346
5 952 346
Kalanduspoliitika kujundamine ja rakendamine teenus
543 916
524 854
525 230
525 230
Kalavarude kaitse toetuse andmine teenus
4 836 072
4 976 908
5 427 115
5 427 115
Kutselise kalapüügi korraldamine programmi tegevus
10 361 534
10 367 842
10 718 517
10 718 247
EMKF tehnilise abi toetus teenus
92 017
93 955
93 987
93 987
Kutselise kalapüügi korraldus teenus
966 990
966 990
966 990
966 990
Kutselise kalapüügi poliitika kujundamine teenus
747 482
766 930
767 231
766 961
Kutselise kalapüügi toetuste andmine teenus
8 555 045
8 539 968
8 890 309
8 890 309
Noorte põllumajandusettevõtjate tegevuse arendamine programmi tegevus
11 683 540
10 018 787
10 019 251
10 019 251
Noorte põllumajandusettevõtjate toetuste andmine teenus
11 445 532
9 772 272
9 772 676
9 772 676
Põlvkondade vahetuse poliitika kujundamine teenus
238 008
246 515
246 576
246 576
Põllumajandus- ja toidusektori konkurentsivõime arendamine programmi tegevus
128 254 413
91 992 685
78 580 409
78 580 275
Innovatsiooni ja teadmussiirde võrgustikutöö teenus
166 781
166 781
166 781
166 781
Kattetulu arvestused taime- ja loomakasvatuses teenus
59 224
59 224
59 224
59 224
Konsulendi kutsetunnistuse taotlemine teenus
39 317
39 317
39 317
39 317
Maamajanduslike uuringute läbiviimine teenus
216 431
216 431
216 431
216 431
Põllumajandus- ja toidusektori arengu toetuste andmine teenus
112 189 135
84 549 004
76 412 013
76 412 013
Põllumajandus-ja toidusektori konkurentsivõime poliitika kujundamine teenus
15 280 281
6 658 683
1 383 398
1 383 264
Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaas (FADN) teenus
291 524
291 524
291 524
291 524
Teadus ja innovatsioon teenus
11 720
11 720
11 720
11 720
Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine programmi tegevus
62 882 222
60 134 249
62 125 265
62 125 131
Mulla laboratoorsed analüüsid-maakasutus teenus
754 489
754 489
754 489
754 489
Põllumajanduskeskkonna hindamine ja seire teenus
499 711
499 711
499 711
499 711
Põllumajanduskeskkonna poliitika kujundamine teenus
2 256 780
1 369 558
1 369 997
1 369 862
Põllumajanduskeskkonna toetuste andmine teenus
58 979 629
57 152 878
59 143 456
59 143 456
Põllumuldade uuringud ja seire teenus
391 613
357 613
357 613
357 613
Ringbiomajanduse arendamine programmi tegevus
7 706 479
11 303 204
348 369
348 369
Ringbiomajanduse poliitika kujundamine teenus
114 007
117 692
36 262
36 262
Ringbiomajanduse toetuse andmine teenus
7 592 472
11 185 513
312 107
312 107
Turukorraldus ja kaubanduspoliitika rakendamine programmi tegevus
119 161 169
120 165 010
118 442 247
118 442 112
Alkoholiregistri pidamine ja järelevalve teenus
338 785
338 785
338 785
338 785
Turukorraldus ja kaubanduspoliitika kujundamine teenus
744 506
758 353
758 733
758 598
Turukorralduse toetuste andmine teenus
118 077 877
119 067 872
117 344 728
117 344 728
Ühistegevuse ja koostöö arendamine programmi tegevus
1 627 138
1 418 024
1 418 134
1 418 134
Turukorralduse järelevalve teenus
554 205
554 205
554 205
554 205
Ühistegevuse ja koostöö poliitika kujundamine teenus
374 645
382 964
383 009
383 009
Ühistegevuse ja koostöö toetuste andmine teenus
698 287
480 854
480 920
480 920
Vee-elusressursside töötlemine ja turustamine programmi tegevus
6 875 764
8 998 940
7 199 433
7 199 163
Finantsinstrument (investeerimislaen) teenus
15 680
15 763
15 770
15 770
Kala töötlemise poliitika kujundamine teenus
583 922
598 102
598 318
598 048
Vee-elusressursside töötlemise toetuste andmine teenus
6 276 163
8 385 075
6 585 344
6 585 344
Vesiviljeluse arendamine programmi tegevus
2 865 260
2 970 585
3 170 915
3 170 645
Finantsinstrument (investeerimislaen) teenus
8 192
8 276
8 283
8 283
Vesiviljeluse poliitika kujundamine teenus
469 894
481 717
481 898
481 628
Vesiviljeluse toetuste andmine teenus
2 387 174
2 480 592
2 680 734
2 680 734

 Regionaalministri xx.xx.xxxx käskkiri nr x Lisa x





Maa ja ruumiloome programm
2025–2028

















Sisukord

Sisukord 2
1. Programmi üldinfo 3
2. Sissejuhatus. 3
3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava 5
4. Hetkeolukorra lühianalüüs 6
5. Olulised tegevused/sekkumised 11
6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused 13
6.1. Programmi tegevus – Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine 13
6.2 Programmi tegevus – Maakasutuse ja maatoimingute korraldamine 18
6.3 Programmi tegevus – Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine 22
6.4 Programmi tegevus – Maaparanduse poliitika kujundamine ja korraldamine 24
7. Programmi juhtimiskorraldus 27
LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus 27
LISA 2. Teenuste rahastamiskava 28







Programmi koostaja ja vastutaja
Maa ja ruumiloome asekantsler, maapoliitika ja riigivara osakond, ruumilise planeerimise osakond
Programmi eelnõu valmimise aeg
01.06.2024
Vormi sisu kasutamise selgitus
Vormis toodud info on sisendiks riigi eelarvestrateegia (RES) ja riigieelarve seaduse (RE) protsessi koostamisele. Programmi eelnõu kohandatakse RES-ist ja RE-st lähtuvalt. Programmi kinnitab minister käskkirjaga.

1. Programmi üldinfo
Tulemusvaldkond
Elukeskkond, liikuvus ja merendus

Tulemusvaldkonna eesmärk

Valdkonna arengukava/
Eesti 2035, Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030, Üleriigiline planeering (edaspidi ÜRP) 2035 (ÜRP 2050)
Programmi nimi
Maa ja ruumiloome programm 2025―2028
Programmi eesmärk
Kõikjal Eestis on kvaliteene ja konkurentsivõimeline elu- ja ettevõtluskeskkond ning kestlik maakasutus koos kvaliteetsete ja kättesaadavate teenustega.
Programmi periood
4 aastat (2025–2028)
Peavastutaja (ministeerium)
Regionaal- ja põllumajandusministeerium
Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)
Maa- ja Ruumiamet (edaspidi MaRu)
2. Sissejuhatus.
Programmis kajastuvad tegevused, mis aitavad kaasa tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ eesmärkide saavutamisele.
Maa ja ruumiloome programm koosneb neljast programmi tegevusest: ruumlise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine, maakasutuse ja maatoimingute korraldamine, ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine ning maaparanduse poliitika kujundamine ja korraldamine.
Seosed:
• Eesti pikaajaline strateegiaga „Eesti 2035“;
• Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027;
• Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“;
• „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“;
• Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2023–2027 (edaspidi ÜPP SK).
Perioodi 2022–2027 veemajanduskavad ja programmi tegevus „ruumiline planeerimine“ panustab peamiselt riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegilise sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ valdkonnas vajalike muutuste saavutamisse. Ruumiline planeerimine on seotud lisaks tulemusvaldkonnale elukeskkond, liikuvus ja merendus ka kõigi teiste tulemusvaldkondade ning riigi arengut suunavate arengukavadega, mille ruumiliseks väljundiks on üleriigiline planeering. Planeeringu koostamine on ainus võimalus kaaluda erinevate valdkondade ruumilisi vajadusi kindlas asukohas ja vastastikuses koosmõjus. Erinevate valdkondade vajaduste terviklik ruumiline lahendamine näitab ka võimalusi ruumilise lahenduse sünergiaks. Koostamisel olev üleriigiline planeering „Eesti 2050“ seab omakorda sihid kõikide uute valdkondlike arengukavade ja riigi pikaajalise arengustrateegia koostamiseks.
Programmi tegevus „maakasutus ja maatoimingud“ on seotud ruumilise planeerimise programmi tegevusega, sest maakasutust korraldatakse ruumilise planeerimise ja maatoimingute koosmõjus. Maa on piiratud ressurss, mille väärtus ajas kasvab, seetõttu kasvavad ka konkurents maale ning nõudmised maa omandi ja kasutusega seotud infole. Maa on vajalik erinevate valdkonnapoliitikatega seotud eesmärkide elluviimiseks. Ühiskonnas muutuvatele vajadustele kiireks reageerimiseks on vaja järjest paindlikumaid maakasutuse suunamise ja ümberkorraldamise võtteid. Maaressurssi, sh riigi maareservi on vaja hoida ja hallata heaperemehelikult, mh täites omanikukohustusi, suunates seda käibesse ja väärtustades lähtuvalt planeeringujärgsest parimast kasutusest. Programmi tegevus aitab kaasa „Eesti 2035“ strateegilise sihi „Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes“ täitmisele.
Programmi tegevus „ruumiandmete tagamine“ on tihedalt seotud tulemusvaldkonnaga „digiühiskond“ , sest hõlmab asukohaga seotud andmete kogumist, hoidmist, töötlemist ja jagamist ning ruumindmete taristu riiklikku koordineerimist. Ruumiandmed on andmed, mis otseselt või kaudselt osutavad konkreetsele asukohale või geograafilisele alale, sealhulgas andmekogudes hallatavad andmed, mis kirjeldavad ruumiobjektide asukohta, omadusi ja kuju geograafilises ruumis. Teenuseid saab luua ja andmeid otsuste tegemiseks kasutada, kui andmed on ajakohased ning kogutud ühtsel korrastatud viisil. Asjakohased, ajakohased, usaldusväärsed ja kvaliteetsed e‑teenustega kasutajasõbralikult kättesaadavad ruumiandmed on seotud ühiskonna kõigi eluvaldkondadega ning toetavad Eesti keskkonna, julgeoleku, turvalisuse, pärandi, kultuuri jm hoidmist ning riigi, selle erinevate piirkondade ja ettevõtete konkurentsivõimet parandamist.
Kvaliteetset elukeskkonda mõjutab ka säästliku maakasutuse eesmärgil vajaliku kestlikku taristu põllumajandus-ja metsandustaristu arendamine ja haldamine. Samuti säästlik metsandus ja seda eesmärki ergutavad tegevused aitavad kaasa kvaliteetse elukeskkonna loomisele. Programmi tegevus „maaparanduse poliitika kujundamine ja korraldamine“ hõlmab maaparanduspoliitka kujundamist ja maaparanduse korraldamist, samuti Euroopa Liidu maaparanduse- ja metsandustoetuste andmist ja korraldamist. Programmi tegevusega keskendutakse jätkusuutliku maaparanduse ehitustegevuse ja säästlikule maaparandushoiule, et tagada põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline kasutamine. Programmi metsandustoetused panustavad metsamaa sihipärasse kasutusse, kliimamuutuste leevendamisse ja nendega kohanemisse, säästvasse energiasse ning elurikkuse kaitsesse. Programmi tegevusega luuakse eeldused tõhusaks maaparanduse ehitustegevuseks, säästlikuks maaparandushoiuks ja kestlikuks metsamajanduseks, et tagada Eesti põllumajandus-ja metsandussektori konkurentsivõime ja majanduskasv ning väljakujunenud maastiku säilimine. Maaparanduse valdkonna tegevused panustavad „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (edaspidi PõKa) alaeesmärgi „Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud keskkond“ saavutamisse. Täpsemalt panustab valdkond PõKa tegevussuuna 4 „Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses“ eesmärgi „Põllumajandusmaa võimaldab mitmekesist põllumajandustootmist“ eesmärgi täitmisesse. Selle eesmärgi kohaselt tuleb põllumajanduslikus kasutuses hoida vähemalt üks miljon hektarit põllumajandusmaad. 62% kasutuses olevate põllumajandusmaade viljelusväärtus sõltub veevarusid reguleerivatest maaparandussüsteemide tehnilisest seisundist sh riigi poolt korras hoitavatest ühiseesvooludest.
Muudatused:
Maa ja ruumiloome programm on uus programm, kuhu on koondatud tegevused, mis olid varasemalt põllumajandus, toit ja maaelu programmis (maaparandus ja osaliselt maakasutus) ning regionaalarengu programmis (ruumiline planeerimine, ruumiandmete tagamine ning maakasutus ja maatoimingud).
3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava
Programmi eesmärk:
Kõikjal Eestis on kvaliteetne ja konkurentsivõimeline elu- ja ettevõtluskeskkond ning kestlik maakasutus koos kvaliteetsete ja kättesaadavate teenustega.
Programmi mõõdikud:
Mõõdik
Tegelik (2023)
Sihttase 
(2025)
Sihttase (2026)
Sihttase (2027)
Sihttase 
(2028)
Elukeskkonnaga rahulolu
73,5%
74%
75%
75%
76%

Programmi tegevus
Eelarve
Eelarve prognoos

2024
2025
2026
2027
2028
Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine

3 480 228
3 496 123
3 497 468
3 497 469
Maakasutuse ja maatoimingute korraldamine

7 288 806
6 790 430
6 857 519
6 857 519
Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine

6 357 953
6 252 955
6 131 391
6 131 391
Maaparanduse poliitika kujundamine ja korraldamine

23 330 698
21 720 704
21 357 362
21 357 262
Programmi teenuste hinnas sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse amortisatsioonikulu selleks, et kanda investeering kuluks soetatava põhivara kasuliku eluea jooksul. Põhivara kulum kajastatakse programmi ja tegevuse tasemel mitterahalistes kuludes. Eelarve maksumus on ilma käibemaksuta.
Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele või ettevõtetele suunatavad toetused või teenuskohtade ülalpidamine) ja kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majanduskulud). Investeeringute eelarvet kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel.
4. Hetkeolukorra lühianalüüs
• 2023. a uuringust „Elukeskkonnaga rahulolu hindamise metoodika täiendusvõimalused ja andmete kasutamine säästva arengu suunamisel“ selgus, et Eesti elanike rahulolu oma elukoha elukeskkonnaga 100-punkti skaalal on 73,5. Võrdluses 2020. aasta tulemustega on Eesti inimeste rahulolu tõusnud. Ruumiloomes kasutatakse rahulolu hinnangut sisendina planeerimistegevusele. Elukeskkonnaga rahuolu peegeldab erinevaid valdkondi nagu looduskeskkonda, majanduskeskkonda, ehitatud keskkonda, kogukonda ja valitsemist.
• Ühiskonna püsitatud ruumilise arengu eesmärke ja kvaliteetset elukeskkonda ei ole üheski ühiskonnakorralduses võimalik saavutada ilma eri valdkondade panuseta. Praegu on koostamisel üleriigiline planeering „Eesti 2050“1, millega määratakse kogu riigi ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. Võrreldes kehtiva üleriigilise planeeringuga tuleb enam tähelepanu pöörata kliimamuutustele ja julgeoleku olukorrale. Ruumi kvaliteet sõltub siiski olulisel määral valdkondlikest otsustest, mis langetatakse sageli väljapool ruumilist planeerimist. Silmas tuleb pidada, et pelgalt planeeringu koostamisega ei ole võimalik lahendada kõiki eri valdkondades esinevaid probleeme ning eri valdkondadel peab olema valmisolek rakendada planeeringu koostamisel ilmnevat teavet ka valdkondlike otsuste tegemisel.
• Oluline on seegi, et planeerimissüsteem peab ühiskonnas toimuvate muutustega pidevalt kohanema. Selleks on arendamisel riiklik planeeringute menetlemise infosüsteem ning koostamisel planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu koostamisele eelnes ruumilise planeerimise rohelise raamatu2 koostamine, planeerimisseaduse järelhindamine3 ja väljatöötamiskavatsuse koostamine4. Taastuvenergeetika kiiremaks arendamiseks vajalikke seaduse muudatusi on tehtud ka väljaspool planeerimisseaduse üldist ülevaatamist.
• Ruumilise planeerimise valdkonna probleemkohad ja võimalikud lahendused on kirjeldatud 2019. aastal valminud ruumilise planeerimise rohelises raamatus5 ning 2021. aastal koostamisel olnud Vabariigi Valitsuse juures töötanud rohepoliitika ekspertrühma aruande ruumiplaneerimist käsitlevas osas6. Parenduste elluviimine toimub ruumilise planeerimise poliitika ja praktika suunamise kaudu ning vajalikke arendusprojekte ellu viies.
• Avalikes huvides maade omandamist viiakse läbi planeeringute elluviimiseks ning MaRu omandab maid Rail Balticu ja Eesti Raudtee projektides. Maade omandamisel on töömaht hüppeliselt kasvanud, sest ehitusprojektid on korraga valminud, samuti on läbiviidud ehitushankeid ning ajaline surve maade omandamiseks on suurenenud. Töös on arvestatav hulk keerukamaid menetlusi, seotult õigusküsimuste ja vaidlustega, peamiselt väärtuse määramise osas, mis võivad jõuda sundvõõrandamiseni. Ettevalmistamisel on maade omandamised rohetaristu projektide elluviimiseks. Omandamise protsessi on muutnud keerukamaks asjaolu, et omandamistega on tulnud alustada enne ehitusprojektide valmimist kui täpsed maavajadusel ei ole veel teada.
• Maakataster viidi 2022.–2024. aastal üle uuele maatoimingute platvormile. Katastri kui riigi põhiregistri eesmärgiks on registreerida kinnisasja piirid ja ruumiline ulatus, väärtus, looduslik seisund ja kasutamist kajastav informatsioon (sh kitsendused), Eesti haldus- ja asustusüksuste ulatus ning tagada selle informatsiooni kvaliteet, säilitamine ning avalikkusele kättesaadavus. Uuele maatoimingute platvormile üleminek tähendab, et seniselt maaüksuse põhiselt katastrilt minnakse üle punktipõhisele, mis loob olulised eeldused andmete täpsustamiseks.
• Katastriandmete kvaliteedi parandamine on olnud pidev ja saab olema jätkuv tegevus. Maareformi käigus kanti maad katastrisse kiiresti ja ebatäpsete kaardiandmete ning mõõdistusviiside alusel, seetõttu on katastriandmete kvaliteet ebaühtlane. Vaid veidi üle poole katastrisse kantud maaüksustest (51%) ja alla poole piiripunktide arvust (41%) on 2023. aasta lõpu seisuga nõuetekohases kvaliteedis ehk registreeritud riiklikus ristkoordinaatsüsteemis L-EST. Katastriandmed on aluseks, ehitus- ja planeerimisalasele tegevusele, maamaksu arvestusele jms, mistõttu ühiskonna ootus korrektsete piiriandmete järele on tõusvas trendis. Mida enam tehakse ühiskonnas andmepõhiseid otsuseid, seda kõrgemat kvaliteeti ka katastriandmetelt oodatakse. Üheks katastriandmete parandamise meetmeks on Eesti Topograafia Andmekogu (edaspidi ETAK) ja katastriandmete automaatne sidumine, mis muutus võimalikuks uuete maatoimingute platvormile üleminekul. Avaandmete kasutusvõimaluste laienemisega tõuseb maaomanike teadlikkus enda kinnisasjade kohta käivast informatsioonist, seetõttu on tõusvas trendis ka piiriandmete madalast kvaliteedist tulenev piirivaidluste kasv. Ühiskonnal on ootus, et kataster tegeleks senisest enam piiriandmete parandamismenetlustega. Katastriandmete kvaliteediga seotud kulude katteks on omandireformi fondist (edaspidi ORF) taotletud 1 057 760 eurot ning projektiga seotud arvutitarkvara soetamiseks on Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskusel vaja ORF‑ist 63 000 eurot.
• 2023. aasta veebruaris jõustusid maakatastriseaduse ja tõestamisseaduse muudatused piiratud asjaõiguste ruumiandmete kindlaks määramiseks. Seonduvalt lisandus 2024. aastal maatoimingute platvormile uue teenusena piiratud asjaõiguse ruumiandmete infosüsteem (edaspidi PARI), mis võimaldab piiratud asjaõiguse ja sundvalduse ruumiandmete ettevalmistamise enne notaritehingut. Piiratud asjaõiguste digitaliseerimise korraldamisega seotud kulude katteks on ORFist taotletud 782 880 eurot
• Vabariigi Valitsusele anti volitus riigi maareservi säilitamise põhimõtete ja maa maareservi arvamise korra kehtestamiseks. Volitusnormist lähtuvalt sisustatakse määruses kinnisasja reservi arvamise ja reservist välja arvamise kord ja säilitamise põhimõtted. Kuni 2023. aastani on maareservi jäetud maad analüüsitud vajaduspõhiselt enne müüki või kasutusse suunamist. 2023. aastal töötati välja analüüsi metoodika ja pilootprojektina analüüsiti 1040 kinnisasja. Kogu analüüsi viimine uutele alustele vajab õigusliku regulatsiooni muutmist ja infosüsteemi arendust. ORF-ist on taotletud lisarahastust 315 000 eurot maareservi analüüsi läbiviimisega seotud kulude katteks. Infotehnoloogiline arendus aitab lihtsustada riigivara haldmaist, lõpetada riigivara ja reformimata maa analüüsimine erinevates andmekogudes, vähendada andmete töötlemisel käsitööd ningi tagada riigi kinnisasjade kohta käivate andmete omavaheline võrreldavus.
• Maareform on suures osas läbiviidud, maareformi toiminguid on vaja teha 2023. aasta lõpu seisuga veel umbes 12 600 maaüksusel (ligikaudu 0,26% Eesti maismaa pindalast). Hinnanguliselt 14% neist maaüksustest jäetakse riigi omandisse või antakse munitsipaalomandisse, 21% erastatakse või seatakse maal asuva ehitise omaniku kasuks hoonestusõigus ja ligi 1% maaüksustest tuleb tagastada õigustatud subjektidele või seada korteriomandid. 50% reformimata maatükkidest moodustavad kinnisasjade vahele jäänud iseseisva kasutusvõimaluseta maad (n-ö ribad), mis on tekkinud erinevate maareformi vigade tõttu ja mis on otstarbekas liita mõne piirneva kinnisasjaga. Reformimata maaüksustest 14 % osas ei ole tulevane maaomanik teada. Menetluste arv ja liigid võivad muutuda seoses menetluste käigus ilmnevate asjaoludega, sh võib maaüksuste arv kasvada maaüksuste jagamisel. Paljudel juhtudel on maareformi tegevused peatunud õigustatud isikute tegevusetuse (nt lõpule viimata pärimismenetlus) või õigusega kooskõlas mitteolevate soovide tõttu või kohaliku omavalitsuse tegevusetuse tõttu maareformi eeltoimingute tegemisel. Maareformi alaste teadmistega ametnike hulk MaRu-s ja kohalikes omavalitsustes väheneb, see vähendab maareformi tempot ning suurendab MaRu koormust nõustamisel ja riigipoolsetes toimingutes. ORF-i kasutamise esmane ja peamine eesmärk on maa- ja omandireformi läbiviimine, seega on maareformi toimingute rahastus suures osas tulnud ORF-ist. Alates 2025. aastast on planeritud ORF-i vahenditest 1 700 344 €, millega tagatakse 14 töökoha rahastamine (lisaks on baaseelarvest rahastavad 14-16 töökohta), mis iga-aastaselt väheneb. Kuna maareformi läbiviimine on spetsiiline valdkond, siis lisarahastuse mitte saamisel väheneb oluliselt kompetents, toimingute läbiviimine hiljem on oluliselt ressursimahukam ja on vajalik muuta õigusakte, sest kõikide seaduses ettenähtud kohustuste täitmine ei ole võimalik.
• Maareformi käigus on jäetud ja jäetakse riigi omandisse maaüksusi, millel paikneb teadmata seisundis ja ebaselge õigusliku taustaga ehitisi, prügiladestus, ebaseaduslik maakasutus, või muu lahendamist vajav probleem. Sellised olukorrad vähendavad riigivara väärtust, takistavad nende kinnisasjade käibesse suunamist ja võivad olla elanikele ohtlikuks, nende lahendamine on ressursimahukas. Maareformi lõpetamise forsseerimisega selliste maaüksuste hulk kasvab. Aastateks 2022–2024 oli riigieelarvest selliste objektide likvideerimiseks ettenähtud lisarahastus 300 000 eurot aastas, tegevuse jätkamiseks vajab MaRu ka järgnevateks aastateks lisarahastust 300 000 eurot aastas. Lisaks on maareformist tulenevate ülesannete täitmisega seotud töötasu maksmiseks ja ehitiste likvideerimise tööde tellimiseks aastatel 2025–2029 taotletud ORF-ist lisarahastust 7 864 281,60 eurot. Maareformi kiirema lõpuleviimise eesmärgil tuleb riigi omandisse jätta maaüksusi, mis vajavad korrastamist. Lisaks on MaRu kohustus hallata maareformi käigus sõlmitud kasutusvalduse ja hoonestusõiguse lepinguid, mille maht iga aasta väheneb. Eelmine ORF-i rahastus lõppeb 2024. aasta lõpus ja ilma lisarahastuseta ei ole võimalik tegevustega vajalikus mahus jätkata. Ilma lisarahastusteta on MaRu võimekus eelarvega tasuda riigimaade maamaks ning teha ainult tavapäraseid hooldustöid, kuid puudub võimekus erakorralisteks haldus- ja hooldustegevusteks. Ülaltoodud prognoosid ei arvesta võimaliku maamaksu tõusuga, mis võib tekkida tulenevalt menetluses olevast maamaksu seaduse muudatusest.
• Maa väärtuse andmete ajakohastamiseks viis 2022. aastal Maa-ameti läbi maa korralise hindamise ning uued maksustamishinnad võeti kasutusele 01.01.2024 maa maksustamisel ja mitmete riigiga seotud kasutuslepingute kasutustasude hindamisel. Seaduse muudatuse tulemusena hakkavad korralised hindamised toimuma regulaarselt iga nelja aasta tagant, järgmine hindamine on 2026. aastal. 2022. aasta hindamine viidi läbi projektina, mille kulud kaeti ORF-ist. Korralise hindamise kvaliteetseks läbiviimiseks on vajalik, et see oleks rutiinprotsess ning selleks on vajalik suurendada MaRu baaseelarvet 200 000 euro võrra aastas.
• Ruumiandmete tagamiseks hõivatakse topograafilisi andmeid, hallatakse geodeetilisi, aadressi- ja kohanimeandmeid, analüüsitakse ja avalikustatakse ruumiandmeid.
• Viimastel aastatel on tehtud rida arendustegevusi valmistamaks ette ruumiinfo digipööret, mille eesmärk on kaasaegsete maa- ja ruumiandmete ja -teenuste tagamine kvaliteetse elukeskkonna ja regionaalarengu toetamiseks. Valminud on kaks laiapõhjalist ärianalüüsi: Geo3D ärianalüüs andmetootmise ja kuvamise üleviimiseks 2D-andmetelt 3D andmetele ning aadresside ja kohanimede süsteemi (edaspidi AKS) ärianalüüs viimaks uuele kvalitatiivsele tasemele asukoha- ja ligipääsu andmed. Jooksvalt täiendatakse ja arendatakse 3D prototüüpi, katsetatakse tehisintellekti (Artifical Intelligence, AI) kasutamist andmehõives ja analüüsis, arendatakse ja treenitakse andmehõive ja -analüüsi mudeleid. Ruumiinfo digipööre läbiviimise vajadus tuleneb kasvavast vajadusest reaalajas töödeldavate rikastatud ja ristkasutatavate ruumiandmete järele, et tuvastada inimeste liikumismustreid, keskkonda mõjutavaid tegevusi, ligipääsuvõimalusi ja teenuste kättesaadavust, hinnata ja ennetada kliimamuutuste mõjusid (nt üleujutuste riski), muuta linnu järjest nutikamateks. Selliste lahenduse olemasolu võimaldab ressursside jaotust optimeerida ja elukvaliteeti parandada. Ruumiinfo digipöörde läbiviimise rahaliseks vajaduseks on hinnatud perioodiks 2024–2029 kokku 45 miljonit eurot, sellest esimene etapp 3,08 miljonit eurot.
• Euroopa Liidu (edaspidi EL) toetuse toel julgustatakse erametsaomanikke tegema metsa hooldust ning tegelema metsakahjude ennetamise ja kahjustatud metsa taastamisega. Tootlikumad, elujõulisemad ja mitmekesisemad metsad leevendavad kliimamuutusi ja kohanevad muutustega ning paremast puidust saab valmistada enam pika elueaga puittooteid, hoides puidus talletatud süsinik atmosfäärist eemal. Elurikkuse aspekti arvestatakse varasemast enam. Parandatakse kvaliteetse ja erinevat liiki metsapuutaimede kättesaadavust. EL toetuse toel kompenseeritakse erametsamaa valdajatele looduskaitseliste piirangute järgimisest saamata jäänud tulu Natura 2000 alal. Samas tuleks tagada, et looduskaitseliste piirangute järgmise kompensatsioon oleks õiglane.
• Eesti kliimas tagatakse toidutootmine korras maaparandussüsteemide kaudu, mis suurendavad põllumuldade viljakust ja aitavad kohaneda kliimamuutustega, mille tulemusena tagatakse põllumajandussaaduste saagikus ja põllumajandustootjate sissetulekud. Valdav osa (62%) põllumajanduslikuks tootmiseks sobivast maast on mitukümmend aastat tagasi kuivendatud, kuid maaparandussüstemid vajavad pidevaid investeeringuid, et tagada põllumajandustootmise tootmis-ja kliimakindlus ning keskkonnakaitselised eesmärgid. EL maaparandustoetuste toel ergutatakse maaparandussüsteemide kaasjastamist ja leevendusmeetmete rakendamist. Toetuste eesmärkide edukaks saavutamise eelduseks on rakendusasutuste administreerimise võimekus.
• Maaparanduse valdkonna õigusraamistik on välja kujundatud ja seda ajakohastatakse lähtuvalt uuringute tulemusest (leevendusmeetmed kuivendusmõju vähendamiseks) või muudest vajadustest (nt halduskoormuse vähendamine seoses tehnoloogia arenguga). Näiteks järjest olulisemaks on muutunud ehitusprojektides keskkonnakaitselise osa sisukus sh mõjuala kirjeldus kaitstavatele loodusobjektidele, samuti juhitakse kooskõlastamistel keskkonna ja kliima teemadele enam tähelepanu. Järjepidevalt tõstetakse teadlikkust maaparandussüsteemide ehitamise ja hoiu mõjust ning jätkatakse rakendusuuringutega.
• Maaparandussüsteemide kogupinna suurenemine toimub täna rohkem kui 20 aasta vanuste metsakuivenduse arvele võtmise tõttu. Lihtsustatud korras enne 01.07.2003 ehitatud maaparandussüsteemi arvelevõtmine on võimaldatud 2026. aastani. Arvele võtmine on ootamatult kaasa toonud suurenenud töökasvu MaRu-le nii suuremahuliste kohapealsete ülevaatuste kui ka keskonnamõjude eelhinnagute tegemise tõttu, sest sageli arvelevõetavad maaparandussüsteemid kattuvad kaitstavate loodusobjektidega. Huvi maaparandussüsteemi arvele võtmise vastu on tekitanud erinevad EL algatused nagu looduse taastamise määrus, raadamise määrus ja ka KHG heite vähedamise ja elurikkuse eesmärgil rakendavad meetmed (nt uue maaparandussüsteemi ehitamisel metsamaal on vajalik maksta raadamistasu, see on hoogustanud vanade kraavile arvelevõtmise, et pääseda raadamistasust). Õigusaktide uuendamisel ja kliimaeesmärkide rakendamise väljatöötamisel tuleks senisest täpsemalt hinnata tegevuse mõjud kaasnevatele valdkondadele, et sellega ei kaasneks eelarveta ülesandeid rakendatajetele ja ohtu ei satuks maaparandustaotluste õigeaegne menetlus ja maaparandusseaduses sätestatud tähtaegade kinnipidamine.
• Maaparandusinfo kättesaadavus ja kasutajasõbralikuks tegemine eeldab pidevaid GIS tarkavara-ja infosüsteemide arendusi, ennekõike automatiseeritud infovahetust erinevate asutuste vahel (ETAK, keskkonnaregistri, metsaregistri jt asjakohaste andmekogude ja maaparandusüsteemide registri vahel).
5. Olulised tegevused/sekkumised
• Jätkatakse üleriigilise planeeringu Eesti 2050 koostamist, et määrata kindlaks Eesti ruumiline struktuur, ruumikasutus ning ajakohased ruumilise arengu põhimõtted, suunised ja suundumused aastani 2050. Töötatakse välja viisid riiklike strateegiliste ja ruumiliste arengueesmärkide tihedamaks sidumiseks nii strateegiate kui ka nende elluviimise tasandil.
• Moodustatakse Maa- ja Ruumiamet. (Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi (edaspidi VVTP) punkt 5.4.1). Ruumiloome valdkonna ümberkorraldamise eesmärgiks on moodustada amet, mis on asjatundlik partner nii Eesti inimestele, kohalikele omavalitsustele, ettevõtjatele kui ka teistele riigiasutustele ja seda ka rahvusvaheliselt. MaRu on maa- ja ruumivaldkonna kompetentsikeskus, kus on valdkonna terviklik juhtimine ja kujundamine. Ühendameti moodustamine toimub liites eeskätt maa ja ruumiloomega tegelevate asutuste funktsioonid, ühtlasi uuendades terviklikult struktuuri, identiteeti kui ka organisatsioonikultuuri.
• Jätkatakse ruumiandmete 3D digipöördega, et viia andmehõive ja kaarditooted vajalikul määral kolmemõõtmeliseks. See võimaldaks riiklikel registritel (aadressiandmete süsteem, maakataster, ehitisregister, planeeringute andmekogu jm) uutele 3D-mudelandmetele tuginedes paremini teenuseid osutada ning katta ühiskonna kasvavaid vajadusi kvaliteetsete ja tegelikkust adekvaatselt kujutavate ruumiandmete järele, sh võimaldada alusandmeid reaalaja digitaalkaksikutele.
• Arendatakse edasi kaugseire võimekust satelliidiandmete keskuse ESTHub baasil, et võimaldada erinevate kaugseirega kogutud andmete, sh kommertssatelliitide andmete ja ruumiandmete kooskasutust ja analüüsimist. Riigi kaugseire vajaduste koondumine ESTHubi kui kogukonna keskusesse.
• Ruumilise planeerimise valdkonna arenguks on oluline viia lõpuni planeerimisseaduse muutmise protsess ja jätkata planeeringute menetlemise infosüsteemi arendamist. Jätkatakse võimaluste väljatöötamist planeeringumenetluste lihtsustamiseks ja planeeringuandmete kättesaadavuse parendamiseks.
• Kehtestatakse riigi reservmaa säilitamise põhimõtted ja reservmaaks määramise kord, mis on eelduseks tervikliku ülevaate loomisele erinevatest avalikest huvidest ja vajadustest, säilitamist vajavatest maadest ja riigile mittevajalikest maadest, mida võib müüa või välja pakkuda vahetusmaana. Ülevaate loomist toetab infosüsteemi arendus.
• 2025. aastal valmistatakse ette ja 2026. aastal viiakse läbi järgmine maade korraline hindamine.
• Jätkatakse maakatastri andmete kvaliteedi parandamist ja katastri kaasajastamist. Uutele digitaalsele katastrilahendustele üleminek loob eeldused kiiremaks andmete parandamiseks. Vajalik on täiendada maatoimingute platvormi uute võimalustega: katastri kontrollmõõdistuste andmete haldamise võimalus, katastri piiriandmete parandamise menetlus kasutades kombineeritud maakorraldustoiminguid ja maareformi ribamenetlust; katastri piiriandmete sidumine ja automaatmenetluste lahendamine seoses Eesti topograafia andmekogus olevate maastikuobjektidega, andmevahetusteenused planeeringute ja ümberkruntimise süsteemiga, piiratud asjaõiguse ruumiandmete infosüsteemi täiendamine sundvalduse menetlusega tehnovõrgu omanikele
• Jätkatakse koostöös kohaliku omavalitsuse üksustega üldplaneeringutes keskmisest kõrgema mullaviljakusega põllumajandusmaade (väärtuslike põllumajandusmaade) määramise ja nende kaitse- ja kasutusingimuste seadmisega, tagatakse kõikides planeeringutes väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimustest kinnipidamine.
• Alustatakse ÜPP SK 2023–2027 maaparandustoetuste rakendamist, et maaparandussüsteemid oleksid kaasajastatud ning aitaksid kohaneda kliimamuutustega ja leevendada negatiivset keskkonnamõju looduskeskkonnale. Jätkatakse ÜPP SK 2023–2027 metsandustoetuste rakendamist, millega toetatakse tulevikupuistu kasvamist elurikkuse aspekti arvestavalt ja looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäänud tulu kompenseerimist metsaomanikele.
6. Programmi tegevused
6.1. Programmi tegevus – Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine
Meetmete kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid;  Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused
Eesmärk
Ruumiline planeerimine loob kõigil planeerimistasanditel eeldused erinevaid arenguvajadusi tasakaalustava, kvaliteetse ja säästliku ruumikasutuse tekkeks läbi avaliku protsessi.
Mõõdik
Tegelik tase
Sihttase
1.
2023
2025
2026
2027
2028
2015. aastal jõustunud planeerimisseaduse alusel kehtestatud üldplaneeringute arv (max 73)
20
56
73
73
73
Keskses planeeringute andmekogus digitaalselt kättesaadavate planeeringute osakaal
15%
50%
75%
80%
85%

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused
Väljakutsed:
Ruumiplaneerimise volitused on piiratud ja ruumi kvaliteet sõltub oluliselt eri valdkondade otsustest, mis langetatakse väljaspool ruumilist planeerimist. Näiteks maksupoliitikast, transpordipoliitikast, keskkonnapoliitikast, regionaalpoliitikast, energeetikas tehtavatest otsustest ja seatavatest eesmärkidest. Suures osas määrab tegeliku ruumilise arengu üldine majandusareng, laiemad demograafilised suundumused, avaliku sektori ja erasektori koostöövõime ning kohalike omavalitsuste tugevus.
Eesti ruumilises ja strateegilises planeerimises tuleb valdkondade üleselt teadvustada teravnenud julgeoleku olukorra, kliimamuutuste, kahanemise ja (valg)linnastumise, sh tasakaalustamata tihendamisega seotud probleemide lahendamise vajadust. Rahvastikuprotsessid ja -prognoosid näitavad rahvaarvu jätkuvat kahanemist suures osas Eestis. Tagajärjeks on rahvastiku vananemine, väiksem maksutulu laekumine, piirkondlik ebavõrdsus maksutulude laekumisel, ebavõrdne teenuste pakkumine, laialivalgumisest tingitud suurem keskkonnakoormus ning suuremad teenuste osutamise ja taristu korrashoiuga seotud kulud kohalikele omavalitsustele elaniku kohta.
Viimastel aastatel on tõusnud esile suure mõjuga Eesti maa- ja ruumikasutusega seotud teemad ― nt kliima- ja keskkonnaeesmärkide rakendamine ruumiloomes, kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete juurutamine, asustusstruktuur ja pakutavad teenused, kahanemist kohandav planeerimine, elamumajanduse väljakutsed, suurte strateegiliste objektide asukohad jms. Jätkata tuleb uue Eesti keskse ruumilise arengu dokumendi – üleriigiline planeering „Eesti 2050“ koostamist. Eelmine, praegu kehtiv üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, koostati aastatel 2010–2012.
Kohalike omavalitsuste üldplaneeringute koostamine kaasaegsete ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määramiseks vajab jätkuvalt erinevate valitsusasutuste tihedat koostööd kohalike omavalitsustega. Uusi tänapäevaseid üldplaneeringuid või osaplaneeringuid koostab 2023. aasta seisuga 55 kohalikku omavalitsust, uued üldplaneeringud või omavalitsuse osaplaneeringud on kehtestanud 20 kohalikku omavalitsust. Üldplaneeringute koostamine kestab edasi ka pärast 2024. aastat. Seejuures tuleb tähelepanu pöörata maakonnaplaneeringus määratud riigi huvide kajastamisele kohalike omavalitsuste üldplaneeringutes ja strateegiliste probleemide lahendamisele ruumiplaneerimise lahendustega.
Vajalik on jätkata ruumilise planeerimise valdkonna digipöördega, et tõhustada ja lihtsustada planeeringute koostamist ja planeeringuandmete kasutamist. See eeldab muuhulgas ühtse andmemudeli väljatöötamist ja jõustamist nii riigi kui ka kohalike omavalitsuste planeeringutes, mis on valdkonna arenguhüppes üheks suuremaks väljakutseks.
Taastuvenergeetika ja kliimaeesmärkide täitmiseks tuleb toetada kohalikke omavalitsusi tuuleparkide planeerimisel ja julgustada kohalikke omavalitsusi kasutama riigi poolt pakutavat meedet7 planeerimisel tekkivate raskuste ületamisel.
Tegevused:
Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja rakendamine
Teenuse eesmärk on planeerimispraktika arendamine kohalikes omavalitsustes ja riigi tasandil.
Tegevused eesmärgi saavutamiseks on järgmised:
Planeerimisõiguse muudatuste ettevalmistamine, sh sotsiaalse taristu väljaehitamise kokkulepete ja tasu uuringu (2024)8 alusel vastava regulatsiooni loomine.
Maakasutuse juhtotstarvete ja krundi sihtotstarvete kaardistamine ja analüüs ühtse süsteemi loomiseks arvestades, sh katastriüksuse sihtotstarvete ja ehitise kasutamise otstarvetega.
Keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse raames riigi eriplaneeringute protsessi kiirendamine taastuvenergeetika projektide tõhusamaks menetlemiseks.
Ruumilise planeerimise protsessi parendamine lähtudes teenusdisaini põhimõtetest.
Kestliku arengu ja nutika kahanemise põhimõtetest lähtuva ruumilise planeerimise tagamiseks tuleb tiheda asustusega alasid tugevdada ning töötada välja kestliku ruumiplaneerimise ja maakasutuse põhimõtted nii linnalise kui hajali maalise asustuse osas.
Leida võimalusi kohalikes omavalitsustes planeeringuspetsialisti ja arhitekti positsiooni tugevdamiseks. Samuti leida lahendused pädevuse tagamiseks asutustes ja ametites, mis osalevad igapäevaselt planeeringumenetlustes, eriti enda valdkonna vajadustele tuginedes kooskõlastuse andjana.
Kujundada planeerimispraktikat selliselt, et kaasamine planeeringute koostamisel tagaks kõigile võimaluse oma seisukohtade esitamiseks ja seeläbi leitaks parimaid ruumilahendusi konkreetses asukohas.
Viia ellu arendustegevusi ja muudatusi ruumilise planeerimise rohelises raamatus välja toodud parendusvajaduste realiseerimiseks.
Rahvusvahelistes võrgustikes osalemine riikliku planeerimispraktika edendamiseks ja makroregionaalsete ruumiliste arenguvajaduste määratlemises osalemiseks, sh Eesti eesistumine Läänemere ruumilise planeerimise koostöövõrgustikus VASAB (2024–2025).
Planeeringumenetluste kiirendamine ja lihtsustamine digilahenduste abil:
Planeeringute keskse andmekogu juurutamine planeeringute kättesaadavuse tagamiseks (sh varem kehtestatud planeeringute tagantjärele digiteerimine).
Üleriigilise planeeringute menetluse infosüsteemi arendamine, et tagada tõhusam, kaasavam ja läbipaistvam planeeringute menetlemine (2024–2028).
Ruumilise planeerimise andmete uuring, mis on vajalik ehitise elukaarega seotud andmemudeli rakendamiseks ning PLANIS arendamiseks (2024–2025).
Ruumilise arengu seiremeetodite arendamine: maakasutusmuudatuste seireraamistiku välja töötamine, elukeskkonnaga rahulolu mõõtmise parem sidumine ruumilise planeerimise poliitika kujundamise ja rakendamisega.
Üleriigilise, maakonna-, eri- ja kohalike omavalitsuste planeeringute alane tegevus
Teenuse eesmärk on üleriigilise planeeringu, üleriigilise mereala planeeringu, maakonna- ja eriplaneeringute koostamine ja ajakohasena hoidmise korraldamine ning kohalike omavalitsuste planeeringute menetlemine ja heakskiit.
Tegevused eesmärgi saavutamiseks on järgmised:
Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ koostamine (2023–2026).
Üleriigilise planeeringu asustuse arengustsenaariumite koonduuring, mis on sisendiks üleriigilise planeeringu koostamisele.
Maakonnaplaneeringute (sealhulgas teemaplaneeringud) algatamine ja koostamine, vajadusel muutmine, kehtestatud maakonnaplaneeringute asjakohasuse hindamine, tegevuskavade täitmise seire ning vajadusel tegevuskavade uuendamine.
Pärnu maakonnas kogu jõe ulatuses maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu koostamine (2022―2024).
Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas (2020–2024).
Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu koostamine (2022―2025).
Rapla ja Pärnu maakondade maavarade teemaplaneeringu koostamine (2023―2026).
Kehtivate maakonnaplaneeringute planeerimisseaduse kohase ülevaatamise läbiviimine 2024–2025.
Eriplaneeringute koostamise algatamise ettevalmistamine, koostamise korraldamine, menetlustoimingute tegemine ja kehtestamiseks ettevalmistamine.
Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu koostamine (2022―2029).
Tallinna ringraudtee riigi eriplaneeringu asustuse ja liikuvuse uuring, mis on sisendiks ringraudtee planeerimisele ja planeeringu lähteseisukohtade täpsustamisele (2024–2025).
Tallinn ― Narva maantee Haljala―Kukruse lõigu 2+2 riigi eriplaneeringu koostamine (2022―2027).
Liivi lahe meretuulepargi elektriühenduse riigi eriplaneeringu koostamine (2022―2026).
Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu koostamine (2024–2026).
Kohalike omavalitsuste planeeringute (üld- ja detailplaneeringud) ja nende keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse õiguspärasuse kontroll, kohalike omavalitsuste planeerijate nõustamine, juhendamine ja koolitamine9,10, koostöös ülikoolidega valdkonna teadustööde levitamine ja tutvustamine.
Kestliku ja kvaliteetse ruumi planeerimise tööriistakasti prototüübi loomine (2023–2024), et välja töötada kestlikku ruumilist planeerimist toetavaid mõõdikuid ja praktilised ruumilises planeerimises kasutatavad töövahended ning testida loodavat tööriistakasti.
Keskkonnamõjude strateegilise hindamise, Natura mõjude hindamise ja asjakohaste mõjude hindamise koolitusprogrammi loomine ja läbiviimine (2024–2025).
Ruumiloome koolitusprogrammi loomine ja läbiviimine (2024–2025).
Oodatavad tulemused:
Ruumiplaneerimine läbi avaliku protsessi on eri arenguvajadusi tasakaalustav ning ruumikasutus kvaliteetne ning säästlik. Ruumilise planeerimise seadusruum ja praktika edendavad häid ruumiotsuseid, mis tagavad inimeste rahulolu elukeskkonnaga.
6.2 Programmi tegevus – Maakasutuse ja maatoimingute korraldamine
Eesmärk
Maakasutuse otsused ja nende rakendamiseks tehtavad maatoimingud viiakse ellu kooskõlas maakasutuspoliitika põhimõtetega. 
Mõõdik
Tegelik tase
Sihttase
2.
2023
2025
2026
2027
2028
Osakaal MaRu haldamisel olevatest maaüksustest, mille osas on maareservi analüüs teostatud, %11
74,06%
74,51%
75,85%
76,06%
76,39%
Osakaal rendile antud MaRu hallatavatest põllumajanduslikest maadest, %12
89,30%
90,01%
90,12%
90,16%
90,25%
Kinnisomandi piiriandmete kvaliteet, %13
41,4%
41,6%
41,7%
41,8%
41,9%

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused
Väljakutsed:
Liikuda selle poole, et saaks koostada maa ja ruumiloome valdkonna tervikliku arengukava ning sellest tulenevalt oleks võimalik ellu viia riiklikku kõiki valitsemisalasid katvat maakasutuspoliitikat.
Maa-ameti maakasutuse ja maatoimingute valdkonna integreerimine MaRu tegevustesse.
MaRu ressursside vastavusse viimine tegevuste tegelike vajadustega (seejuures keskendudes kriitiliste ja seadusest tulenevate kohustuste täitmisele), võttes arvesse ka seda, et omandreformi reservfondi rahastus (ORF) lõppeb 2024 aastaga.
Tervikliku ja detailse ülevaate loomine riigi maareservist, selle seisundist ja tulevikuvaatest.
Maareformi tegevuste lõpule viimine ja tööprotsesside ümberkorraldamine integreerides need teiste maatoimingute protsessidega.
Maakatastriandmete kvaliteedi parandamine, täiendamine ja kolmemõõtmeliseks viimine (enne 2024. aasta sõlmitud piiratud asjaõiguste ruumikujude digiteerimine).
Väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimuste piisavus ja tagamine.
Tegevused:
Riigi maakasutuspoliitika kujundamine
Kujundatakse riigi maakasutuspoliitika ja maakasutuse suundi üleriigilise planeeringu koostamisel ning töötatakse välja riigi maakasutuspoliitika põhimõtted.
Vaadatakse üle ja vajadusel täiendatakse olemasolevat õigusregulatsiooni eesmärgiga toetada riigi maakasutuspoliitika põhimõtete elluviimist, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse vaheliste maatoimingute muutmist lihtsamaks, kiiremaks ning läbipaistvamaks, andmekvaliteedi parandamist jms.
MaRu ressursside vastavusse viimine tegevuste tegelike vajadustega
Ülevaade tegevustest ja ressurssidest, ülevaade kahanevatest ja kasvavatest ülesannetest ning nende prioriteetidest ning sellest tulenevalt ümberkorralduste tegemine.
Pikajalise finants- ja strateegilise vaate tekitamine.
Riigimaade haldamine
Riigi reservmaa sisu, eesmärgid ja reservmaa kasutamise kord reguleeritakse õigusaktis üheselt ja selgelt. Luuakse reservmaa analüüsi toetav infotehnoloogiline keskkond, mis võimaldaks koondada andmed erinevatest andmekogudest ja parandaks oluliselt ülevaadet riigi maareservis olevate maaüksuste vajalikkusest, kasutusvõimalusest, väärtusest, korrashoiuvajadustest ja sellega seotud kuludest.
Riigivara portfellist tekib tervikvaade, riigimaaga seotud andmed on kergesti leitavad ning nendele tuginedes lepitakse kokku riigimaa kasutamise suunad.  Valmib maareservi detailne analüüs, mida hoitakse ajakohasena.
Tagatakse MaRu hallatavate maade heaperemehelik valitsemine ja korrashoid kuluefektiivselt vastavalt kokkulepitud reeglitele. Muuhulgas on olemas ülevaade lammutamist vajavatest objektidest, ebaseaduslikest riigimaa kasutusest, korrashoiukuludest jms.
Riigimaade võõrandamine (sh avaliku huvi väljaselgitamine) ja kasutamiseks andmine.
Koostatakse analüüs 2023. a muudetud riigivaraseaduse sätete rakendamisest KOV-dele riigimaa võõrandamisel (VVTP punkt 7.1.7).
Väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimused
Töötatakse välja õiguslik regulatsioon, mis toetab üldplaneeringutega määratud väärtuslike põllumajandusmaade kaitseks seatud tingimusi ja nende elluviimist.
Väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimustega arvestatakse kõikide planeeringute koostamisel ja elluviimisel.
Maakasutust käsitlevate otsustuste tegemisel ja asjakohaste dokumentide kooskõlastamise menetlestes kaalutakse erinevate maakasutusviiside vajalikkuse ja konkureerivate huvide vahel lähtudes eeldusest, et väärtuslik põllumajandusmaa ja selle mullastik on taastumatu loodusressurss.
Koostöös teiste ministeeriumidega töötatakse välja kinnisasja omandamise kitsendused, millega tagatakse põllumajandus- ja metsamaa omandamisel riigi julgeolekuga seotud põhimõtete rakendamine ning millega välditakse kinnisasjade koondumine kui võimalik oht jätkusuutlikule põllumajandus- ja regionaalarengule.
Maatoimingute läbiviimine
Riigimaadega tehtavad toimingud on eesmärgistatud, tagatud on efektiivsus ja otstarbekus. Riigivara võõrandamise ja kasutamiseks andmise põhimõtted on selged.
Riigi kui maaomaniku huvide kaitsmine ja esindamine planeerimise, projekteerimise ja ehituse menetlustes, servituutide seadmisel ning maakorraldustoimingutes.
Kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi vaheliste maatoimingute muutmine lihtsamaks, kiiremaks ja läbipaistvamaks.
Avalikes huvides maade omandamine
Riigi avaliku huviga taristuprojektide elluviimiseks kinnisasjade omandamise menetluste läbiviimine.
Rail Balticu projektiga seotud kinnisasjade omandamine.
Eesti Raudtee projektiga seotud kinnisasjade omandamine.
RePowerEU (taskukohase, kindla ja kestliku energiavarustuse) elluviimisel maaga seotud toimingud.
Kinnisvara hindamine ja analüüsimine
Kinnisvaratehingute andmebaasi pidamine, kinnisvaraturu analüüside tegemine ja avalikustamine.
Valmistatakse ette ja viiakse läbi 2026 aasta maa korraline hindamine. Vajadus on arendada edasi automaatseid hindamismudeleid, kuna maa hindamise metoodikas on kasutamata võimalusi, mis vajavad täiendavaid analüüse (näiteks tootmismaade ja taristute hindamine) ja masinloetavate andmete arendusi (planeeringute andmed ja tehinguregistri arendused).
Kinnisasja erakorralise hindamise korraldamine ja läbiviimine.
Kinnisasja ruumilise ja õigusliku ulatuse haldamine
Kinnisasja piiri, ruumiline ulatuse, maa väärtuse, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni kvaliteetne registreerimine maakatastris ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine.
Maatoimingute platvormi väljaarendamine.
Katastrimõõdistamise ja -kontrolli teostamine
Katastriandmete kvaliteedi tagamine kontrollmõõdistamise korraldamisega.
Katastriandmete kvaliteedi tagamine litsentseeritud maamõõtjate tegevuse järelevalve korraldamisega.
Maareform
Maareformi käigus omandisuhete seadusest tulenev ümberkujundundamine, sh läbi viia menetlusi reformimata maal asuvate ehitiste omanike kasuks, maa riigi omandisse jätmiseks või munitsipaalomandisse andmiseks.
Maareformi käigus tekkinud iseseivat kasutusvõimalust mitteomavate maatükkide omandiküsimuste lahendamine.
Oodatavad tulemused:
Riigi maakasutuspoliitika ja sellekohased dokumendid, sh õigusaktid, on ajakohased ning riigi seisukohad maareformi, maatoimingute ja maakasutuse küsimustes on antud. Riigi reservmaa sisu, eesmärgid ja reservmaa kasutamise kord on õigusaktis üheselt ja selgelt reguleeritud. Riigi maareserv on hallatud ja hooldatud ning tagatud on parim kasutus. Maaüksuste omandisuhe on seaduslikult ümberkujundatud. Maatoimingud on läbi viidud nõuetekohaselt. Kinnisomandi ulatust kirjeldavad andmed katastris on kvaliteetsed ja avaandmetena kättesaadavad. Katastrimõõdistamise ja –kontrolli toimingud on tähtaegselt läbi viidud. Maade väärtuse kohta oninfo olemas.

6.3 Programmi tegevus – Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine
Eesmärk
Kvaliteetsed ruumiandmed ja -teenused on igaühele kättesaadavad ja toetavad tarkade otsuste tegemist.
Mõõdik
Tegelik tase
Sihttase
3.
2023
2025
2026
2027
2028
Kuni 4.a vanuste topograafiliste andmete osakaal, %
80
80
80
80
80
Ruumiandmete kättesaadavus avaandmetena
45
55
59
62
65

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused
Väljakutsed:
Ruumiandmete tootmine ja ruumiandmeteenuste arendamine lähtub kasutajate vajadustest ja toimub kaasaegselt. Asja- ja ajakohaste ruumiandmete oskuslik kasutamine peab olema integreeritud igal tasandil otsustusprotsessidesse. Selleks on vajalik ruumiandmeteenuste välja arendamine kasutajate vajadustest lähtuvalt, kasutajate pidev koolitamine andmeid leidma ja kasutama ning kaasajastada ruumiandmete hõivamise süsteem, sh rakendada kolmemõõtmelised andmed ja teenused ning tehisintellekti lahendused (kratid).
Ruumiandmed kui avaandmed on koostoimelised ja lihtsalt leitavad. Nii INSPIRE direktiiviga nõutud, kui ka siseriiklike andmestike metaandmete koondamise koht on Eesti geoportaali ruumiandmete kataloog, mis vahetab andmeid Eesti avaandmete teabeväravaga. Selliselt on hästi leitavad nii riigiasutuste, kohalike omavalitsuste kui ka vabatahtlike teabevaldajate ruumiandmed. Väljakutseks on, et kõik INSPIRE direktiiviga kaetud ruumiandmete teabevaldajad on teadlikud direktiivi nõuetest ja arvestavad nendega andmete hõivel, haldamisel, töötlemisel ning andmekogude arendamisel.
Kesksete riiklike ruumiandmerakenduste arendamine. Riiklikud aluskaardid ja aadressiandmed lisatakse koosvõime raamistikku, et riiklike süsteemide arendajad kasutaks alati ajakohast ning kvaliteetset kaardiinfot. E-riigi koodivaramus avaldatakse taaskasutuse ning ühtse kasutajakogemuse eesmärgil kaardiakna kood. Väljakutseks on lisaks kahemõõtmelistele kaarditeenustele luua ka kolmemõõtmelised kaarditeenused ja kaardiakna teenused. Arvestades liikuvuse ja ligipääsetavuse nõudeid arendatakse huviobjektide (POI ― point of interest) kogumist ja otsingusüsteemidega integreerimist, luuakse kaarditeenuste juurde teekonnaarvutuse süsteem.
Paindliku analüütika platvormi aredamine. Platvorm, mis tagab keskse ligipääsu erinevatele kaugseire ja ruumiandmetele ning mida saab riigisektoris kasutada targa tellija või lõppkasutaja lahenduste väljaarendamiseks.
Tegevused:
Aeromõõdistamine ja laserskaneerimine
Aeromõõdistamise ja laserskaneerimise toimingute teostamine, et ruumiandmete lähteandmeteks olevad ortofotod ja lidarandmed saaksid vastavalt plaanile uuendatud.
RePowerEU raames seadmete uuendamine.
Baasruumiandmete tootmine
Topograafia andmekogu andmete ajakohastena hoidmine.
AI meetodite välja töötamine topograafia andmete tootmises.
RePowerEU taastuvenergeetika arendamise alusandmete koostamine.
Geodeetilise süsteemi haldamine
RePower raames ESTPOS võrgu uuendamine.
Riikliku GNSS satelliitandmete keskuse ESTPOS haldamine.
Geodeetiliste andmete ajakohasuse tagamine.
Ruumiandmete analüüsimine ja avalikustamine
Geo3D arenduste lõpuleviimine ja juurutamine.
2D ja 3D toodete ajakohastamine ja avaandme teenustena kättesaadavaks tegemine (sh API-d). Samuti 2D ja 3D ruumiandmete omavahelise ühilduvuse tagamine.
INSPIRE ruumiandmeteenuste asjakohasuse ja direktiivi nõuetele vastavuse tagamine.
Ruumianalüüside teostamine toetuste maksmiseks (KIK, PRIA jt toetused)
Kasutajate koolitamine asutuse ruumiandmete ja lahenduste tutvustamiseks.
Kaarditoodete stiiliraamatu välja töötamine.
ESTHubi kaugseire ja ruumiandmete kättesaadavuse tagamine ning väliste teenuste peegeldamiseks.
Taaskasutatavad protsessorid satelliidi andmete kasutamiseks.
Valdkondi ühendav ruumiinfo toimemudel.
Aadressi- ja kohanimeandmete haldamine
Aadressiandmete kohanimeandmete ja huvipunktiandmete kvaliteedi tagamine.
Aadressiotsingu teenuse (In-ADS) töökindluse tagamine.
AKS-i arendamine ja juurutamine, tagades riigi infosüsteemile jätkusuutliku tugiteenuse.
Oodatavad tulemused:
Kvaliteetsed ruumiandmed ja -teenused on kättesaadavad ja kasutuses nii avalikus kui erasektoris tarkade otsuste toetamiseks. Topograafilised andmed on valdavalt ajakohased (mitte vanemad kui 4 aastat). Ruumiandmete hulk, mis on kättesaadavad avaandmetena kasvab.
6.4 Programmi tegevus – Maaparanduse poliitika kujundamine ja korraldamine
Eesmärk
Maaparanduse valdkonna eesmärk on tagada põllumajandus- ja metsamaa sihtotstarbeline ja jätkusuutlik kasutamine maaparandussüsteemide toimimise sh riigi poolt korras hoitavate eesvoolude korrashoiu kaudu. Metsatoetuste eesmärk on ergutada metsaomanikke oma metsi säätslikult majandama ja tagada metsamaa sihtotstarbeline kasutus.
Mõõdik
Tegelik tase
Sihttase
4.
2023
2025
2026
2027
2028
Maaparandussüsteemide pind (ha)14
1 392 143
1 397 300
1 400 000
1 400 000
1 390 000
Maaparandussüsteemidega põllumajandusmaa osatähtsus toetusalusest põllumajandusmaast
62%
62%
62%
62%
62%
Teostusjoonised on avalikult kättesaadavad
0%
20%
30%
40%
50%
Toetuse abil säästvalt majandatud erametsamaade osakaal kogu erametsamaast15
5,64%
5,64%
5,64%
5,64%
5,64%


Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused
Väljakutsed:
PTA maaparanduse valdkonna tegevuste integreerimine MaRu tegevustesse.
Kuivendussüsteemide amortiseerumise tempo on kiirem, kui võimalused nende kaasajastamiseks (investeeringute nappus).
Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude ökoloogilise ja tehnilise seisundi tagamine muutuvates oludes (ilmastik, keskkonnapoliitika, piiratud ressursid) .
Puudub järjepidev seire ja ülevaade maaparandussüsteemide tehnilisest seisundist ja põllumajandusmaa kuivendusseisundist ning kuivendatud maatulundusmaa keskkonnamõju kohta.
Maaparandusalane info avalikult kättesaadavaks tegemine ja kaasaegsete geoinfosüsteemide lahenduste arendamine valdkonnas.
Maaomanike ja maakasutajate vähene teadlikkus maaparandusüsteemide olemasolust ja hoiutööde vajalikkusest, sh maaomanike koostöö olulisusest hoiutööde tegemisel.
Maaparandusalal aktiivselt tegutsevate ettevõtjate vähesus ja erialaste sh keskonnahoidlike maaparandusvõtete osas koolituste vähesus ja koolitajate huvi puudus.
Maaparanduse valdkonna ametnike motivatsiooni hoidmine valdkonnas töötamisel ja ametikoha atraktiivsuse tõstmine ja järelkasvu leidmine.
Lihtsustatud korras olemasolevate maaparandussüsteemide arvelevõtmise taotluste menetlemisega toimetulek, kuna nimetatud taotlusi on esitatud tavapärasest oluliselt enam.
Sagenev maaparandussüsteemide ehituslubade vaidlustamine.Tasakaalu leidmine erinevate huvigruppide vahel maaparandustegevuse elluviimisel.
Metsaomanike suunamine, et nad oma metsi säästlikumalt majandaksid ja teeksid elurikkusega arvestatavaid hooldusraieid.
Üleminek saamata jäänud tulu õiglasemale kompenseerimisele ÜPP SK sekkumisest elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades.
Tegevused:
Maaparanduspoliitika kujundamine ja rakendamine
MaRu-s maaparanduse valdkonna teenuste osutamine ja tagamine sh riskipõhine järelevalve planeerimine ja teostamine.
Maaparanduse valdkonna IT-süsteemide arenduste planeerimine, arendamine ja ühtlustamine loodavate MaRu infosüsteemidega.
Olemasolevate seni registrisse kandmata maaparandussüsteemide lihtsustatud korras arvelevõtmise lõpuleviimine.
Maaparandusõigusaktide ajakohastamine ja rakendamise koordieerimine: maaparandusseaduse muutmine ja maaparandusüssteemi projekteerimisnormides keskkonda käsitleva osa täpsustamine.
ÜPP SK 2023–2027 investeeringutoetuste rakendamine maaparandussüsteemide sh riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude korrashoiuks.
Riigi poolt korras hoitavatel eesvooludel vajaduspõhiste hoiutööde korraldamine, arvestades uuringute ja seire tulemustega ning teiste valdkondlike kavadega (veemajanduskavad, üleujutusohjamise kava, kliima muutuste kohanemise kava ja koelmualade programm jt).
Maaparandussüsteemide andmete digiteerimine maaparandussüsteemide teostusjooniste digitaliseerimine ja avalikustamine.
Maaparandusüsteemide olemasolust, nende hoiu vajadusest ja ühishoiu korraldamise võimalusest maaomanike teavitamine (teavitamiseks väljundite leidmine).
Uuringu, millega selgitatakse maaparandushoiutööde mõju ulatus vee-elustikule ja kaitsealadele, korraldamine.
Maaparandushoiukavade ja veemajanduskavade, üleujutuste ohjamise kava, merestrateegia meetmeprogrammide rakendamine, sh LIFE SIP WetEST projektis osalemine.
Maaparandusseire metoodika väljatöötamine ja seirega alustamine kliimamuutuste mõju tuvastamiseks kuivendatud põllumajandusmaade mullaveerežiimile vegetatsiooniperioodil ning kuivendatud maatulundusmaa, sh metsamaa kasutusest tuleneva keskkonnamõju tuvastamiseks.
Infopäevade korraldamine maaparandusüsteemi kasutajatele, projekteerijatele ja omanikujärelevalve tegijatele.
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika raames metsandustoetuste andmine
Erametsades looduskaitseseadusest tulenevate piirangute kompenseerimiseks antakse perioodil 2023–2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetust ja metsade kliimamuutustega kohanemiseks investeeringutoetust.
Oodatavad tulemused:
Rakendatud maaparandustoetused on aidanud muuta maaparandussüsteemid jätkusuutlikmaks ja keskkonnahoidlikumaks. Maaparanduse õigusaktid on ajakohastatud keskkonnakaitse, kliimaeesmärkide, bürokraatia vähenemise ja kliendisõbralikkuse seisukohalt. Maaparandusüsteemi ehitusotsused on põhjalikult ja piisavalt kaalutud ja maaparanduslikud tegevused on nõuetekohaselt elluviidud ja vastavad jätkusuutlikule maaparandussüsteemide korrastamisele. Maaparandussüsteemide omanikud on teadlikumad. Maaparandussüsteemide andmed on hõlpsamini kättesaadavad. Maaparanduses tegutsevad ettevõtjad on koolitatud. Maaparanduse valdkonna teenused on uues asutuses jätkuvalt toimivad ja lõimunud sarnaste valdkondadega. Euroopa Liidu metsandustoetused on rakendatud, suurenenud on metsade kestlik, metsa elurikkust arvestav ja tulemuslik kasutamine. Kliimamuutustega kohanemise kontekstis muutuvad metsad mitmeliigilisemaks, mis on vastupidavamad kliimamuutustele. Erametsaomanikele on toetusega õiglasemalt hüvitatud looduskaitselistest piirangutest saamata jäänud tulu.
7. Programmi juhtimiskorraldus
Maa ja ruumiloome programmi juhib maa- ja ruumiloome asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine. Valdkonna eest vastutav minister kinnitab programmi pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus. Iga lõppenud aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ tulemusaruandesse.
LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus
Programmi tegevus – Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine
Kvaliteetse ja säästliku ruumiplaneerimise eesmärkide saavutamiseks kujundab ReM ruumlise planeerimise poliitikat ja MaRu rakendab ruumilise planeerimise poliitikat.
Programmi tegevus – Maakasutuse ja maatoimingute korraldamine
Valdkonna eesmärkide saavutamiseks kujundab ReM riigi maakasutuspoliitikat. MaRu haldab riigimaid, viib läbi maatoimingud, tegeleb avalikes huvides maade omandamisega, kinnisvara hindamise ja analüüsimisega, teostab katastrimõõdistamist ja -kontrolli ja viib läbi maareformi.
Programmi tegevus – Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine
Valdkonna eesmärkide saavutamiseks teostab MaRu aeromõõdistamise ja laserskanneerimise toiminguid, et uuendada ruumiandmeid, toodab baasruumiandmeid ja hoiab topograafia andmekogu ajakohasena, haldab geodeetilisi andmeid ja süsteeme ning analüüsib ja avalikustab ruumiandmeid.
Programmi tegevus – maaparanduse poliitika kujundamine ja korraldamine
Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks ja jätkusuutliku metsa majandamiseks kujundab ReM maaparanduse poliitikat ja rakendab metsandustoetusi. MaRu tegeleb maaparandussüsteemide ehitamise loamenetlusega ja nende toimimise tagamisega, annab nõusolekuid ja kooskõlastusi ning esitab seisukohti, sh korraldab maaparandussüsteemi ehitamise ja kasutamisega seotud dokumentide, sh tõendusdokumentide taotlemist, samuti maaparandussüsteemide nõuetele vastavuse kontrolli ja järelevalvet ning korraldab hoiutöid riigi poolt korras hoitavatel eesvooludel. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kaudu toetatakse maaparandusega seotud taristu arendamist ja hoidu ning keskkonnakaitserajatiste ehitamist. Keskkonnainvesteeringute Keskuse ja PRIA kaudu toetatakse metsandustoetuse andmist.
LISA 2. Teenuste rahastamiskava
Programmi teenuste rahastamiskava
Eelarve

2025
2026
2027
2028
Maa ja ruumiloome programmi kulud
40 457 685
38 440 211
37 843 741
37 843 742
Maa ja ruumiloome meede
40 457 685
38 440 211
37 843 741
37 843 742
Maakasutuse ja maatoimingute korraldamine programmi tegevus
7 288 806
6 970 430
6 857 519
6 857 519
Avalikes huvides maade omandamine teenus
374 809
341 710
324 474
324 474
Katastrimõõdistamise ja -kontrolli teostamine teenus
677 079
645 500
631 893
631 893
Kinnisvara hindamine ja analüüsimine teenus
352 952
311 262
304 004
304 004
Maakasutuse poliitika kujundamine teenus
588 793
608 718
608 916
608 916
Maareform teenus
1 305 404
1 193 675
1 160 109
1 160 109
Maatoimingute läbiviimine teenus
807 672
780 983
765 561
765 561
Riigi maapoliitika kujundamine ja rakendamine teenus
494 331
497 755
498 045
498 045
Riigimaade haldamine teenus
2 687 766
2 590 825
2 564 517
2 564 517
Maaparanduse poliitika kujundamine ja rakendamine programmi tegevus
23 330 698
21 720 704
21 357 362
21 357 362
Maaparanduse järelevalve teenus
241 697
241 697
241 697
241 697
Maaparanduse kooskõlastused teenus
902 609
902 609
902 609
902 609
Maaparanduse poliitika kujundamine teenus
213 142
219 395
219 444
219 444
Maaparanduse toetuste andmine teenus
7 780 679
6 757 265
6 273 646
6 273 646
Maaparandussüsteemi ehitamine teenus
1 133 770
1 133 770
1 133 770
1 133 770
Maaparandussüsteemide toimimise tagamine teenus
4 579 797
4 579 797
4 579 797
4 579 797
Metsanduse toetuse andmine teenus
8 479 002
7 886 169
8 006 398
8 006 398
Ruumiandmete hõive, analüüsid ja kättesaadavaks tegemine programmi tegevus
6 357 953
6 252 955
6 131 391
6 131 391
Aadressi- ja kohanimeandmete haldamine teenus
412 647
433 330
426 072
426 072
Aeromõõdistamine ja laserskaneerimine teenus
624 098
675 201
667 036
667 036
Geodeetilise süsteemi haldamine teenus
400 059
366 365
357 293
357 293
Geoloogiliste andmete haldamine teenus
443 517
433 747
425 582
425 582
Kinnisasja ruumilise ja õigusliku ulatuse haldamine teenus
1 958 559
1 874 340
1 834 424
1 834 424
Ruumiandmete analüüsimine ja avalikustamine teenus
1 268 572
1 250 198
1 229 333
1 229 333
Topograafiliste andmete hõivamine teenus
1 250 502
1 219 774
1 191 651
1 191 651
Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine ja korraldamine teenus
3 480 228
3 496 123
3 497 468
3 497 469
Ruumilise planeerimise poliitika kujundamine teenus
3 480 228
3 496 123
3 497 468
3 497 469


Regionaalministri xx.xx.xxxx käskkiri nr x Lisa 1









REGIONAALARENGU
programm 2025–2028













Sisukord

Programm 3
1. Programmi üldinfo 3
2. Sissejuhatus 3
3.Programmi mõõdikud ja rahastamiskava 5
4. Hetkeolukorra analüüs 6
5. Olulised tegevused 8
6. Programmi tegevused 9
6.1 Programmi tegevus - Regionaal- ja maaelupoliitika kujundamine ja rakendamine 9
6.2 Programmi tegevus - Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine 15
7. Programmi juhtimiskorraldus 18
LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus 18
LISA 2. Teenuste rahastamiskava 19


Programm
Programmi koostaja ja vastutaja
Regionaalarengu asekantsler
Programmi eelnõu valmimise aeg
1.06.2024
Vormi sisu kasutamise selgitus
Vormis toodud info on sisendiks riigi eelarvestrateegia (RES) ja riigieelarve seaduse (RE) protsessi koostamisele. Programmi eelnõu kohandatakse RES-ist ja RE-st lähtuvalt. Programmi kinnitab minister käskkirjaga.
1. Programmi üldinfo
Tulemusvaldkond
Elukeskkond, liikuvus ja merendus

Tulemusvaldkonna eesmärk

Valdkonna arengukava/

Programmi nimi
Regionaalarengu programm
Programmi eesmärk
Inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed avalikud teenused ja meeldiv elukeskkond.
Programmi periood
4 aastat (2025–2028)
Peavastutaja (ministeerium)
Regionaal- ja põllumajandusministeerium
Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)
PRIA, METK
2. Sissejuhatus
Programmis kajastuvad tegevused, mis aitavad saavutada tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus" eesmärke regionaalarengu valdkonnas.
Regionaalarengu programm hõlmab:
1) kohaliku omavalitsuse poliitika kujundamist ja regionaalhalduse koordineerimist;
2) regionaal- ja maaelupoliitika kujundamist ja rakendamist.
Kohalike omavalitsuste poliitika ning regionaalareng on seotud lisaks tulemusvaldkonnale „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ ka tulemusvaldkonnaga „Põllumajandus ja kalandus“ ning kõigi teiste tulemusvaldkondade ja riigi arengut suunavate arengukavadega. Regionaalarengu programmi eesmärkide saavutamisele aitab kaasa muude programmide (transpordipoliitika, ettevõtluspoliitika jm) eesmärkide saavutamine. Regionaalarengu programm hõlmab Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala regionaalarengule ja kohaliku omavalitsustele suunatud meetmeid ja tegevusi. Regionaalarengu programmi abil tagatakse ka muude programmide regionaalselt tasakaalustatud elluviimine.
Regionaalarengu programm panustab peamiselt riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ „majandus ja kliima“, „ruum ja liikuvus“ ning „riigivalitsemine“ valdkonna vajalike muutuste saavutamisse.
Programmi alusdokumendid:
• Eesti pikaajaline strateegia “Eesti 2035”
• Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027;
• Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030;
• Eesti regionaalse arengu tegevuskava;
• Ühtekuuluvuspoliitika fondide partnerluslepe ja rakenduskava perioodiks 2021–2027 ning perioodi 2021–2027 Interreg programmide programmdokumendid;
• EL ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027
• Maakondade arengustrateegiad ning kohalike omavalitsuste arengukavad.


Joonis 2. Regionaalarengu programmi struktuur
Muudatused programmis:
Alates 2025. aastast kajastatakse maakasutuse ja maatoimingute ning ruumilise planeerimisega seotud teemad maa- ja ruumiloome programmis. Maa- ja ruumiloome valdkonnas toimuvad ümberkorraldused, mis muudavad valdkonna poliitikate planeerimise ja rakendamise terviklikuks.
3.Programmi eesmärk mõõdikud ja rahastamiskava
Programmi eesmärk:
Inimestel on kõikjal Eestis kättesaadavad tasuvad töökohad, kvaliteetsed avalikud teenused ja meeldiv elukeskkond.
Mõõdik
Tegelik
2023
Sihttase
2025
Sihttase
2026
Sihttase
2027
Sihttase
2028
Sihttase
2035
Harju maakonna elanike osakaal Eesti rahvaarvust, %, <=
46,7%
46,8%
46,8%
46,8%
46,8%
46,8%
Väljaspool Harju maakonda loodud SKP osakaal Eesti SKPst, %, >=
39,8% (2022)
40%
40%
40%
40%
40%
Kohaliku omavalitsuse institutsiooni usaldusväärsus elanike seas1, %, >
54,3%
55%
56%
57%
58%
65%
KOV teenustega rahulolu2, >
küsitlus üle aasta
61
62
62
63
66
Elukeskkonnaga rahulolu3, >
Küsitlus üle aasta
74
75
75
76
76
Maapiirkonna elanike, vanuses 20-64, tööhõive määr4 =>
80.5
80.7
80.8
80.9
81.2
82.5

Programmi tegevus
Eelarve
Eelarve prognoos

2024
2025
2026
2027
2028
Regionaal- ja maaelupoliitika kujundamine ja rakendamine

141 836 986
149 090 669
113 035 246
94 578 677
Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine

41 979 301
65 141 300
70 537 652
82 777 652
Programmi tegevuse „Regionaal- ja maaelupoliitika kujundamine ja rakendamine“ kulude eelarvest valdav osa antakse toetusteks regionaalsete erinevuste ühtlustamiseks ning maapiirkondade arendamiseks. Vastavalt regionaalse arengu tegevuskavale töötatakse selle nimel, et tagada kõigi piirkondade ühtlane areng, rakendades muuhulgas nende eripäradest tulenevat potentsiaali. Nendeks sihipärasteks tegevusteks ja paremaks regionaal- ja maaelupoliitika elluviimiseks eraldatakse nii siseriiklikke kui ka Euroopa Liidu toetusi. Lisainfot kodulehelt: https://agri.ee/regionaalareng-planeeringud/regionaalareng-ja-poliitika/regionaalpoliitika-kujundamine ja https://www.agri.ee/maaelu-pollumajandus-toiduturg/maaelu-maaettevotlus-maakasutus.
4. Hetkeolukorra analüüs
Arvestades Eesti territooriumi väiksust on Eesti-sisesed piirkondlikud erinevused ülejäänud ELi ja OECD riikidega võrdluses suured. Viimati, 2023. aastal valminud regionaalse arengu tegevuskava seire ülevaate põhjal on piirkondade vahelised erisused püsinud suured või jätkanud kasvutrendi eelkõige SKPs ja ettevõtlusarengu näitajates ning elanike sissetulekutes ja vaesuses. Suurem piirkondlik ebavõrdsus ilmneb ka mitmetes rahvatervise näitajates ning rahulolus kohalike omavalitsuste juhtimise ja arenguga. Piirkondlik areng on polariseerunud eriti selgepiiriliselt suuremate linnapiirkondade ning nendest kaugemale jäävate hõreasustusega maapiirkondade võrdluses. Väljaspool Harju maakonda loodud SKP osakaal Eesti SKP-s oli 2022. aastal 39,8%. Harju maakonna elanike osakaal Eesti rahvaarvust oli 2024. aastal 47%, mis on viimasel 5 aastal kasvanud keskeltläbi 0,3-0,5 %-punkti võrra aasta kohta. Siiski on viimastel aastatel olnud piirkonniti märgata üksikuid positiivseid arenguid ka väljaspool kahte suuremat linnapiirkonda, kus rahvastik on näiteks rände arvelt mõnel viimasel aastal kasvanud - nt Hiiu, Saare, Pärnu maakonnas ning ka mõnes maalises asustuspiirkonnas.
Eesti maapiirkondades elab praeguseks ligikaudu kolmandik Eesti elanikest ning hinnanguliselt tegutseb ka kolmandik ettevõtetest. Kui Eesti rahvaarv oli 2024. aastal 3,5% võrra suurem kui 4 aastat varem, siis maapiirkonna elanike arv on aastatel 2020-23 Statistikaameti andmetel 3448 inimese võrra kahanenud. Siiski on pärast 2022. aastat maapiirkondade rahvaarvus toimunud Statistikaameti andmetel nihe kasvu suunas. Rahvaarvu märkimisväärsem kasv on viimasel 4 aastal olnud jätkuvalt Harjumaal (+6,8%) ja Tartumaal (+7,3%), kus eelkõige kasvavad linnalähedased piirkonnad. Seevastu 5 maakonnas Kagu-Eestis, Jõgevamaal ja Lääne-Eesti saarmaakondades on rahvastik samal ajal kahanenud koguni üle 3%. 2023. aastal oli vanuses 20-64 maapiirkonna elanike tööhõivemäär 80,5%. Võrreldes eelmise aastaga kasvas tööhõivemäär 0,2 protsendipunkti. Nelja eelneva aasta võrdluses on kasv olnud üle 5 protsendipunkti võrra.
Üldise rahvastiku vananemise tõttu kestab ka olukord, kus tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv maapiirkonnas on tunduvalt suurem kui sinna sisenevate noorte arv. Kui linnalises asustuspiirkonnas 20–40-aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis maalises asustuspiirkonnas see selgelt kahaneb.
Haldusreformi eesmärk oli suuremate ja tugevamate omavalitsuste loomine. Haldusterritoriaalse reformi järel on järgmiseks oluliseks väljakutseks omavalitsuste otsustusõiguse suurendamine ja selleks riigilt kohalikule tasandile täiendavate ülesannete üleandmine ning seeläbi omavalitsuste tulubaasi suurendamine.
Haldusreformi elluviimisega on loodud eeldusi arenguhüppe saavutamiseks omavalitsuste võimekuses, teenused on kättesaadavad ja muutunud kvaliteetsemaks. Sellegi poolest on kohalike omavalitsuste võimekus ebaühtlane. Väiksemates omavalitsustes ei ole võimalik tagada kõiki vajalikke kompetentse piisaval tasemel. Omavalitsuste jätkuvaks tugevdamiseks ja teenuste osutamise võimekuse parandamiseks saab üheks meetmeks olla kohalike omavalitsuste edaspidine ühinemine, mis võiks olla vabatahtlik ja mida saaks toetada ühinemistoetuse taastamisega. Ühinemistoetuse taastamise eesmärk on soodustada KOVide võimekuse kasvu ja jätkuvat halduskorralduse ajakohastamist.
Näha on piirkondlike erinevusi omavalitsuse teenuste osutamises. Minuomavalitsuse veebilehe hindamise järgi jäävad väljaspool Harjumaad KOVide teenuste olukord nõrgemaks. KOV teenustega rahulolus on 2022.a hinnangute põhjal5 eri piirkondade kõrgeim rahulolu Harjumaal (keskmiselt 65,5 punkti 100-st) ja Tartumaal (62,3 punkti), samas sellest tunduvalt madalamaks jääb rahulolu Ida-Virumaal, Valga-, Põlva- ja Jõgevamaal (vahemikus 49–52 punkti). Sarnased piirkondlikud erinevused on ka rahulolus koduomavalitsuse juhtimise muutusega viimasel kolmel aastal, mille osas on inimesed kõige rahulolevamad Harju-, Võru- ja Lääne-Virumaal (51–59 punkti) ja kõige rahulolematumad Järva-, Ida-Viru-, Põlva-, Valga- ja Jõgevamaal (alla 40 punkti 100-st). Kohaliku omavalitsuse institutsiooni usaldusväärsus elanike seas 2021-2023. aasta keskmisena oli 54,33%, mis on alla Euroopa Liidu sama perioodi keskmise 55,67%. Kohalike omavalitsuste usaldus elanike seas on viimastel aastatel langenud. Perioodi 2018-2020 keskmine näitaja oli 59%.
Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia on OECD riikide seas kõige madalam. Finantsautonoomiat jaguneb tulu- ja kuluautonoomiaks. Tuluautonoomia näitab võimalusi ise makse ja tasusid kehtestada. Väga madal tuluautonoomia on oluline riskitegur KOVide eduka toimimise tagamisel. Peamiseks puuduseks on KOVide piiratud võimalus ressursse jaotada vastavalt kohapealsetele vajadustele ja olukorrale. Uuringute kohaselt töötavad KOVid kõige tõhusamalt siis, kui elanikud maksavad kohalike teenuste eest läbi kohalike maksude ja tasude. Tuluautonoomia suurendab avalikku vastutust pakutavate teenuse osas, kuna võimaldab leida tasakaalu avalike teenuste soovide ja selle eest makstavate maksude vahel. Tuluautonoomia parandamiseks on Riigikokku esitatud maamaksu seaduse muutmise eelnõu, mis suurendab hüppeliselt KOV autonoomiat maamaksu määramisel. Lisaks on plaanis laiendada KOV-de võimalusi kohalike makse kehtestada ning laiendada omavalitsuste õigusi haridusvaldkonna arvlemisel.
Kuluautonoomia näitab õigust oma eelarve vahendite kasutamise üle ise otsustada, sisuliselt mitte-sihtotstarbelisuste tulude osakaalu. 2024. aastal suunati kolm sihtotstarbelist toetust (asendushooldus, matusetoetus, pikaajaline hooldus) KOV tulubaasi. Täiendavalt võiks vähendada ka teiste sihtotstarbeliste toetuste osakaalu nende tulubaasi suunamise arvelt.
Erinevatest uuringutest ja raportitest6 on tulnud välja, et KOV-id panustavad ettevõtluskeskkonna arengusse ebaühtlaselt. Esineb palju positiivseid praktikaid, kuid ettevõtluskeskkonna arendamine ei ole üldreeglina süsteemne ning tervikpildina läbimõeldud. Analüüsid7, ettevõtjate küsitlused on peamise kitsaskohana välja toonud asjaolu, et KOV-id ei saa töökohtade loomisest otsest tulu. Tulumaksu jaotus on elukohapõhine, kohalike maksude kehtestamise võimalused piiratud ning muud ettevõtlusest mõjutatud maksud (ettevõtte tulumaks, käibemaks, aktsiisid) laekuvad riigieelarvesse. Kui KOVidele anda osa nt juriidilise isiku tulumaksust töökohtade järgi, see võiks suurendada huvi tegeleda ettevõtlusele soodsa toimekeskkonna loomisega.
Eestit iseloomustab võrreldes Põhjamaadega vähene detsentraliseeritus. Eesti omavalitsuste osakaal valitsussektori kuludes on poole väiksem (25%) kui meile eeskujuks olevates Põhjamaades (valdavalt 40% ja rohkem) või teistes OECD riikides. Regionaalarengu programmis on seatud eesmärgiks, et kohalike omavalitsuste tulude osakaal valitsussektorist oleks kasvav, enam kui 25%. 2023.a oli osakaal 24,9%.
Valdkonnapoliitikate regionaalse mõju koordineerimisel on puudujääke. Eeltoodud regionaalse arengu suundumustest tulenevalt vajab lisatähelepanu poliitikasekkumiste kavandamine regionaalsete erisuste vähendamiseks, eriti ettevõtluse arengu- ja konkurentsivõime, ettevõtlusarenguks vajamineva tööjõu kättesaadavuse, inimeste hõives osalemise, kohalike omavalitsuste haldus- ja arendusvõimekuse ning rahvatervise valdkonnas. Tasakaalustatud regionaalarengu saavutamiseks on vaja, et ministeeriumid suunaksid teadlikumalt oma tegevuse mõju regionaalarengule.
Muuhulgas on pikaajalises strateegias “Eesti 2035” käsitletud regionaalsete arenguvajaduste lahendamiseks tegelik praktika välja kujunemata, sh puuduvad kesksed suunised valdkonnapoliitikate regionaalarengu mõju suunamiseks, seiremõõdikute piirkondlike andmete analüüsiks ning oluliste piirkondlike erisuste püsimise korral valdkonna arengukavade ja programmide eesmärgipüstituste ning tegevuste muutmiseks, et toetada ühtlasemat regionaalarengut. Sealhulgas peaksid kesksed suunised regionaalarengu mõju suunamiseks arvestama, et kui probleem või lahendus mõjutab maapiirkondi, siis avalduva mõju paremaks hindamiseks tuleb lähtuda maaeluga arvestamise juhendist8.
Nii Eesti piirkondade edukus kui ka riigi terviklik areng sõltuvad üha enam meie aegruumilisest ja funktsionaalsest seotusest ning koostööst Euroopa muude piirkondade ja tuumaladega. Interreg koostööprogrammide kaudu rahastati aastatel 2007–2014 kokku 319 Eesti osalusega projekti. Perioodi 2014–2020 kestel rahastati 345 Eesti osalusega koostööprojekti ning ka Eesti juhtpartnerite arv on samuti märgatavalt kasvanud. 2023. a juuli seisuga kõik perioodi 2021-2027 Interreg programmid on käivitunud v.a Interreg NEXT Eesti-Vene programm, mille ettevalmistamine on 2022. a lõpetatud Venemaa sõjalise agressiooni tõttu Ukraina vastu.
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 regionaaltoetuste ettevalmistamine on olnud plaanitust mõnevõrra hilisem, kuid kõige suuremate eelarvetega meetmete ettevalmistused õnnestus 2022. aastal valdavalt lõpule viia ning 2023. aasta juuli seisuga on rakendatavate meetmete toetusmahust üle ¾ kehtestatud toetuse andmise tingimused kinnitatud ning meetmete taotlusvoorud avatud. 96% regionaaltoetustest on kavas kasutusele võtta avatud taotlusvoorudes.
Postside valdkond on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Edastatud postisaadetiste koguarv vähenes 2022. aastal 9% võrra peamiselt postisaadetiste, otseposti saadetiste ja perioodiliste väljaannete arvu langusest, kus kullerpostiteenuste maht jäi sarnasele tasemele mis eelmisel aastal. Samas hoolimata koguste vähenemisest kasvas postituru kogukäive aastaga 2,0% võrra. Tõusu vedasid kullerpostiteenused ja perioodika. Universaalse postiteenuse (UPT), mille osutamine on Ülemaailmse Postikonventsiooni ja postidirektiivi kohaselt kohustuslik ja mida täna osutab eesti Post, käive kahanes 2022. aastal võrreldes eelneva aastaga 23,0%, samas kui UPT maht langes koguni 38,1%. lähiaastatel tuleb lahendada UPT jätkusuutlikkuse küsimus.
5. Olulised tegevused
• Valdkonnapoliitikate regionaalse ja maapiirkondadele kohalduva mõju koordinatsioonisüsteemi loomine (sh kesksed suunised, mõõdiksüsteem). Piirkondlike arenguerinevuste suundumuste regulaarne analüüsimine, valdkonnapoliitikate panuse tõhusam suunamine nende erinevuste tasakaalustamisel.
• Järgnevatel aastatel käivituvad EL Ühtekuuluvuspoliitika ja Ühise Põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames rahastatavad toetusmeetmed ja 2028+ finantsperioodi ettevalmistused. Oluline on tagada toetuste jõudmine vähemarenenud piirkondadesse regionaalarengu tasakaalustamiseks ja maapiirkondade arengu toetuseks, seda nii piirkonnapõhiste toetusmeetmete kaudu kui kõigi teiste toetusmeetmete kavandamise viisil, mis arvestab piirkondade eripärasid ning toetab regionaalse ebavõrdsuse vähendamist.
• Postside valdkonna korralduse reformimine. Postiseaduse muutmine, tagamaks kvaliteetne ja jätkusuutlik universaalne postiteenus kõikjal Eestis.
• Regionaalsete arengulepped ja pilootprojektid. Regionaalsete arengulepete alusel selekteeritud tegevuste elluviimine (Lõuna-Eestis ja Kesk-Eestis). Lepped on suunatud piirkondade arenguerinevuste tasakaalustamisele ja regionaalsete eripäradega arvestamisele, eeskätt ettevõtluse edendamiseks.
• KOVide tulubaasi osas on regionaalsed erinevused suured, mille vähendamiseks kavandatakse KOVide tulumaksu ümberkorraldust. Selle raames suurendatakse pensionitulult laekuvat tulumaksu osa üldiselt tuludelt (eelkõige palgatulu) tulumaksuosa arvelt, mille tulemusel väheneb tulukate KOVide tulumaksu laekumine ja suureneb vähem tulukate oma.
• KOVide maksuautonoomia on väga madal. Selle suurendamiseks kavandatakse KOVidele maamaksu suuruse üle suurema otsustusõiguse andmist ning vaadatakse üle võimalused uute kohalike maksude kehtestamiseks.
6. Programmi tegevused
6.1 Programmi tegevus - Regionaal- ja maaelupoliitika kujundamine ja rakendamine
Meetmete kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused

Programmi tegevus 1
Regionaal- ja maaelupoliitika kujundamine ja rakendamine
Tegevuse eesmärk:
Üle Eesti ühtlasem areng, kus ettevõtlus, inimeste elujärg ja -keskkond areneb eri piirkondade vahel tasakaalustatumalt.
Tegevuse mõõdikud
2023 (tegelik)
2025 (sihtase)
2026 (sihtase)
2027 (sihtase)
2028 (sihtase)
Maakondade SKP kasv (15/15, kõigis maakondades)
6/15
15
15
15
15
Maapiirkonna SKP elaniku kohta (Eurostat) >
20 100 (2022)
21 000
21 200
21 300
21 500
Keskmiste sissetulekute kasv kõigis maakondades suurem kui THI muutus (15/15), %
14/15 (Läänemaal <-0,4%)
15/15
15/15
15/15
15/15
Maapiirkonnas elavate noorte vanuses 21–40 osatähtsus sama vanusegrupi noorte üldarvus, %9 =>
26,17
27,76
27,76
27,76
27,76

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused
Väljakutsed:
Eesti-sisesed piirkondlikud erinevused on riigi tervikliku arengu ja inimeste üle-Eesti ühtlasema heaolu vaatenurgast jätkuvalt peamisi pikaajalisi strateegilisi väljakutseid Eesti arengus. Ühtlasema arengu tagamine on väljakutseks eriti Tallinna ja Tartu linnapiirkondade ning suurematest keskustest kaugemale jäävate maapiirkondade ja Eesti ELi idapiiri regioonide võrdluses. Piirkonniti ebaühtlase arengu väljakutse vajab lahendamist regionaalarengu (toetus)meetmete ja valdkonnapoliitikate sekkumiste regionaalse mõju tugevama suunamise koostoimes.
Selgelt joonistuvad piirkondlike arenguerisuste taustal välja maapiirkondade pikemajajalised arenguväljakutsed. Erilist tähelepanu vajavad nt inimeste keskmisest madalamad sissetulekud, tööjõu ja noorte arvu kahanemine ning hea palgaga töökohtade nappus maapiirkondades.
Valdkonnapoliitikate regionaalse ja maapiirkondadele kohalduva mõju koordineerimisel on puudujääke. Tasakaalustatud regionaalarengu saavutamiseks on vaja, et ministeeriumid kaaluksid ja suunaksid teadlikult oma tegevuse mõju regionaalarengule ja maapiirkondadele. Välja kujunemata on toimiv praktika pikaajalises strateegias “Eesti 2035” käsitletud regionaalsete arenguvajaduste lahendamiseks, mõõdikute piirkondlike erisuste alusel valdkonna arengukavade ja programmide eesmärgipüstituse täpsustamiseks ning strateegia Vabariigi Valitsuse tegevuskavas kokku lepitud tegevuste elluviimiseks valdkondlike programmide alusel.
Välisvahendite toetusmeetmete regionaalse mõju suurendamiseks on 2021–2027 perioodiks loodud vajalikud õiguslikud ja arengudokumentidest lähtuvad eeldused, kuid tuge ja suunamist vajab ministeeriumite ametnike ning rakendusüksuste töötajate valmisolek ja oskus otstarbekalt ja mõjusalt siduda valdkonnapoliitilisi ning regionaalpoliitilisi eesmärke. Sageli ollakse küll teadlik oma valdkonna regionaalsetest erisustest, kuid ei nähta enda tegevusel seoseid nende tekkimise ega leevendamisega.
Tulenevalt Eesti kapitalituru iseloomust, ei ole väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatel piisavat ligipääsu alternatiivsetele rahastusallikatele, eriti väljaspool elavama majandusega piirkondi. Krediidiasutuste vahendatav laenuraha on raskesti kättesaadav olukorras, kus tagatise väärtus pole piisav ja rahavood on ebastabiilsed. Sellest tulenevalt on vaja parandada tagastamatu abi toetusmeetmete kõrval kindlustada ka ettevõtlus- ja eluasemelaenude parem kättesaadavus ning riiklikud laenugarantii mehhanismid turuõrkepiirkondades.
Elektroonilise side leviku ning inimeste mitmepaikselisuse ja liikumismustrite muutuste taustal on vaja kindlustada ka kohustuslike postiteenuste (UPT ja perioodika) majanduslik jätkusuutlikkus ja tagada teenuste kvaliteet igal pool Eestis.
Üleriigilste regionaalse arengu suundumuste taustal vajab erilist tähelepanu jätkuvalt Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti areng. Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavade seireprotsessis tuli muuhulgas esile vajadus ministeeriumitel rohkem tähelepanu pöörata sellele, et riigi toetusmeetmetest jõuaks proportsionaalne osa nendesse piirkondadesse, toetada elanike sinna elama asumist muudest piirkondadest, tagada piirkonnas kaasaegse (üüri)elamufondi parem kättesaadavus ning kiirendada Ukraina sõjapõgenike integreerimist tavaellu, et saavutada seeläbi nende suurem panus eelkõige Ida-Virumaa arengusse.

Tegevused:
Piirkondliku arengu toetamise vajaduste ja põhimõtete kujundamine ja regionaalarengu toetusmeetmete väljatöötamine.
Valdkonnapoliitikate sekkumiste koordineerimine ja nõustamine nende mõju tugevdamiseks regionaalse arengu tasakaalustamisele
Regionaalse arengu tegevuskava (integreerituna Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti tegevuskavadega) elluviimise seire ühildatuna pikaajalise strateegia “Eesti 2035” regionaalsete sihtide ja muutuste edenemise seirega.
Euroopa Liidu 2021–2027 perioodi struktuurivahendite ning taaste- ja vastupidavusrahastu meetmete ettevalmistamisel eelnõude koostajate juhendamine ja nõustamine toetuste regionaalsete mõjude teadlikuks suunamiseks nii eelnõude koostamisel, sekkumiste uuendamisel kui nende tulemuslikkuse hindamisel kogu rakendusperioodi jooksul.
2024. aastal käivitusid EL ja Eesti tasandil ettevalmistused 2028+ struktuuritoetuste perioodi rakendamiseks.
2024. aastal jätkame Interreg programmide elluviimisega.
• Uuendatud riigieelarveliste toetusmeetmete rakendusmehhanism kehtib 2027. aastani, hiljemalt 2027. aasta sügiseks vaadatakse regulaarse ülevaatuse käigus kõigi programmide eesmärgid, eelarvejaotus ja otsustakse programmide jätkumine ja lisandumine aktuaalsetest regionaalarengu väljakutsetest lähtuvalt järgmiseks neljaaastaseks perioodiks.
Maakondlike arendusorganisatsioonide nõustamine maakonna arengustrateegia koostamisel ja elluviimisel. Maakonna arengustrateegiate regulaarse uuendamise järgmine tähtaeg seaduses on 2027. I kvartal.
Võrgustikutegevused maakondlike arendusorganisatsioonide, suuremate linnade arendusjuhtide, kohalike omavalitsuste arendusjuhtide omavahelise kogemuste vahetuse soodustamiseks ning teabe jagamiseks.
Keskselt korraldatud koolitus- ja arendustegevused maakondliku ja kohaliku tasandi arendusvõimekuse parandamiseks, ekspert- ja rakkerühmade ellukutsumine riigi ja KOVide ühiste väljakutsete lahendamiseks. 2025. aastal algavad ruumiloome elukaart käsitlevad koolitused KOV planeerimisspetsialistidele, samuti on maakonna arengustrateegiate uuendamise vajadust silmas pidades kavas arengu kavandamise töötoad. Kavas on käivitada KOV koostöömudelite arendamiseks rakkerühm ministeeriumite, ELVLi, omavalitsuste ja nende ühisorganisatsioonide, valdkonna huvirühmade ning ekspertide osalusel.
Osalemine valdkondlike strateegiliste dokumentide koostamisel, et tagada piirkonniti erinevate arenguvajaduste ja -väljakutsetega parem arvestamine.
Valdkonnapoliitikaid elluviivate õigusaktide ning strateegiadokumentide eelnõude regionaalarengule ja maapiirkondadele avalduvate mõjudega arvestamise jälgimine ning koostajate nõustamine mõjude varasema ja sisulisema arvestamise soodustamiseks.
Osalemine rahvusvahelistes koostöövõrgustikes ning regionaalarengu valdkonna EL-i ja OECD töörühmade tegevuses. ÜPP võrgustiku tegevuse peamine eesmärk uuel perioodil on parandada ÜPP 2023―2027 rakendamise kvaliteeti, suurendada sidusrühmade kaasatust, teavitada laiemat üldsust ja võimalikke kasusaajaid ÜPP poliitikast ning aidata kaasa uuendusmeelsuse edendamisele põllumajanduses, toidu tootmises, metsanduses ja maapiirkonnas. Maaeluvõrgustiku eesmärkide elluviimiseks kogutakse, koondatakse ja levitatakse häid tavasid, võrgustikutöö ja uudsete lähenemiste näiteid, aidatakse otsida koostööpartnereid ning osaletakse innovatsioonialases võrgustikutöös. Lisaks sellele on oluline roll ka avalikkuse teavitamisel ja informeerimisel.
Vajaduspõhised statistikapäringud ja analüüsid regionaalarengu suundumiste seireks ning vajadusel ettepanekute tegemine riikliku regionaalstatistika tootmise täiendamiseks.
Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021-2027 piirkondliku elu- ja ettevõtluskeskkonna meetmete tulemuslikkuse hindamine (2025-2026).
Maakondliku arendustegevuse uuring (võimalik, alates 2025).

Piirkondliku arendustegevuse ja regionaalse ettevõtluse toetamine
Piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna meetmeid rahastatakse Euroopa Liidu struktuurivahenditest, taaste- ja vastupidavusrahastusest (RRF), Moderniseerimisfondist ja riigieelarvest. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ülesandeks on toetusmeetmete kavandamine, toetuse andmise tingimuste kujundamine ning elluviimise ja tulemuste seire. Toetusmeetmete rakendamisel on peamiseks partneriks Riigi Tugiteenuste Keskus ja PRIA, kes täidavad enamiku meetmete puhul rakendusüksuse rolli. Lisaks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja PRIAle võivad rakendusüksuseks olla mõnel juhul ka maakondlikud arendusorganisatsioonid, maakondlikud arenduskeskused või muud partnerid vastavalt toetuse spetsiifikale.
Toetusmeetmed piirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamiseks on:
• toetused kohaliku omavalitsuse hoonete energiasäästu edendamiseks (kasvuhoonegaaside kvootide müügi vahendid, Moderniseerimisfond);
• maakondliku arendustegevuse toetus ühiselt täidetavatele ülesannetele ning maakondlike arenduskeskuste tegevustoetus;
• toetus maakonna arengustrateegiate elluviimiseks;
• toetus hajaasustuse majapidamistele (hajaasustuse programm);
• toetus kohaliku omaalgatuse edendamiseks (kohaliku omaalgatuse programm);
• väikesaarte programm;
• Ida-Virumaa programm;
• Kagu-Eesti programm kolme maakonna ühiste prioriteetide toetamiseks;
• toetus Setomaa ja Peipsiveere piirkonna elujõulisuse suurendamiseks;
• toetus VKEde konkurentsivõime tugevdamiseks Kagu-Eestis (ERF);
• toetus ettevõtluskeskkonna ja maakondlike teenusvõrgustike arendamiseks (ERF);
• toetus maakondlikele arenduskeskustele nõustamisteenuse pakkumisel ja VKEde võimekuse kasvatamisel (ERF);
• toetus avalike teenuste ümberkorraldamiseks ja linnaruumi arendamiseks (ERF);
• toetus kohalikku ja piirkondlikku arendustegevust toetavatele uuringutele, ekspertiisidele ja pilootprojektidele (ERF);
• toetus Ida-Virumaa linnapiirkondade arendamiseks (ERF);
• toetus suuremates linnapiirkondades nutikate lahenduste toetamiseks (ERF);
• toetus KOVide investeeringutele jalgratta- ja/või jalgteedesse (RRF, Ühtekuuluvusfond);
• toetus õiglast üleminekut võimaldavatele piirkondlikele algatustele Ida-Virumaal (õiglase ülemineku fond, ÕÜF);
• toetus Ida-Viru KOV investeeringutele ülemineku mõjude leevendamiseks (ÕÜF);
• toetus KOVidele tuuleenergia kasutuselevõtu kiirendamiseks (RePowerEU);
• toetus kohaliku algatuse toetamiseks ehk LEADER programm (EAFRD);
• toetus maapiirkonnas uute töökohtade lisandumiseks eelduste loomiseks rakendatakse maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime tugevdamisele suunatud investeeringutoetust ja finantsinstrumente (EAFRD);
• eelduste loomiseks innovaatiliste ja arengule suunatud ettevõtete osakaalu suurendamiseks maapiirkonnas rakendatakse ettevõtluskeskkonna arendamise toetust (EAFRD).
Piiriülese koostöö toetamine
Kohaliku, regionaalse ja riikliku tasandi piiriülest koostööd toetatakse põhiliselt Euroopa territoriaalse koostöö ja Euroopa naabruspoliitika piiriülese koostöö programmide kaudu, mis rahastatakse ERFi, Euroopa Liidu väliskoostöö ja riigieelarve vahenditest.
Eesti osaleb seitsmes Euroopa territoriaalse koostöö ehk Interreg programmis, mille raames toetatakse koostööd:
• piiriüleselt: Euroopa Liidus - Eesti-Läti, Kesk-Läänemere programmid
• riikide vahel: Läänemere piirkonna programm;
• piirkondade vahel: Interreg Euroopa, URBACT III, ESPON 2020, INTERACT III programmid.
Eesti ELi välispiiri (Eesti-Vene) programmi kahepoolne rakendamine on alates Vene-Ukraina sõja algusest peatatud, kuid Eesti partnerid saavad oma projektitegevustega jätkata, 2022. a novembrist jõustus uus ELi määrus, mis võimaldas häiritud piiriülese koostöö programmide tegevust leebemate tingimustega jätkata ja need ühepoolselt lõpule viia.
Perioodil 2021-2027 jätkavad kõik seitse Interreg programmi. Kesk-Läänemere, Läänemere piirkonna, Interreg Euroopa programmides on läbiviimas kolmandat taotlusvooru. 2024. a maiks tehti teise taotlusvooru rahastamisotsused URBACT ja Eesti-Läti programmide seirekomiteed.
Interreg NEXT Eesti-Vene programmi ettevalmistamine on peatatud Venemaa agressiooni tõttu Ukraina vastu ning programmile eraldatud Eesti ERFi vahendid suunati ümber Eesti-Läti ja Kesk-Läänemere programmidesse.
Interreg programme viivad ellu koostöös teiste riikidega erinevates riikides asuvad institutsioonid. Programmi otsused langetatakse konsensuslikult seirekomiteedes, mille liikmeteks on erinevad ministeeriumid, regioonid (omavalitsusliitude esindajad) ja sotsiaal-majanduslikud partnerid (nt Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Vabaühenduste Liit).
Eesti-Läti programmi ja Eesti ELi välispiiri programmi rakendamise eest vastutab Eesti riik ning nende programmide korraldusasutus ja tehnilised sekretariaadid asuvad Riigi Tugiteenuste Keskuses.
Finantskontrolli teostamine projektipartnerite üle on iga programmis osaleva riigi kohustus. Kontrolli läbimine on eelduseks programmide vahendite väljamaksmiseks Eesti toetuse saajatele. Eestis täidab finantskontrolli funktsiooni Riigi Tugiteenuste Keskus.
Postside korraldamine
Maapiirkonnas perioodiliste väljaannete kohale toimetamise dotatsioon on vajalik tagamaks kõigile Eesti elanikele võrdsed tingimused, sõltumata elukohast ning majanduslikust sissetulekust. Kuigi perioodiliste väljaannete mahud on aasta aastal vähenenud, on oluline tagada väljaannete kättesaadavus nõrgematele sihtrühmadele, kellel puudub ligipääs muudele infoallikatele või kes jätkuvalt kasutavad paberväljaandeid.
Postiseaduse muutmine, mille eesmärgiks on tagada kvaliteetne ja jätkusuutlik postiteenus kõikjal Eestis.
2025. aastal toimub 28. Ülemaailmse Postiliidu kongress Dubais.
Tulemus: Kõikide Eesti piirkondade arengueeldused on majanduskasvuks kasutatud, mida näitab SKP ning keskmiste sissetulekute kasv igas piirkonnas ning kõigis piirkondades pidevalt paranev elukvaliteeti tõstvate hüvede kättesaadavus. Saavutatakse riigi arengudokumentides määratud regionaalse arengu eesmärgid. Regionaalmeetmete rakendamisel on võimalikult suur mõju regionaalpoliitika eesmärkide saavutamisele ning meetmete abil saavutatakse mahajäänumate piirkondade areng.
6.2 Programmi tegevus - Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine
Programmi tegevus 2
Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine
Tegevuse eesmärk:
Võimekas, elanikele kvaliteetseid teenuseid tagav, finantsiliselt kestlik kohalik tasand ja toimiv kohaliku omavalitsuse korraldus
Tegevuse mõõdikud
2023* (tegelik)
2025 (sihtase)
2026 (sihtase)
2027 (sihtase)
2028 (sihtase)
KOV teenustega rahulolu piirkondlikud erinevused: KOV teenustega rahulolu näitaja 10% kõrgeima ja 10% madalaima hinnanguga KOV-de vahe10, <=
Küsitlus üle aasta
25
25
25
25
Elukeskkonnaga rahulolu piirkondlikud erinevused: 10% kõrgeima ja 10% madalaima hinnanguga KOVide vahe11, <=
Küsitlus üle aasta
15
15
15
15
Teenusvaldkondade osakaal, milles vähemalt 90% KOVidest saavutab vähemalt taseme 3 (9 skaala)12, %
Selgub juunis 2024
35
40
40
40
Kohalike omavalitsuste tulude osakaal valitsussektorist13, %
24,9%
25
25
25
25
Riigieelarvest KOV-de sihtotstarbeliste toetuste (sh toetusfond) osakaal KOV-de põhitegevuse tuludest, %
26,3%
23%
18%
18%
18%
Tasandusfondi mittesaavate KOVide ja tasandusfondi saavate KOVide põhitulu (tulumaks ja maamaks) elaniku kohta erinevus kordades
1,28
1,26
1,25
1,24
1,23
Finantsraskustes KOV-de arv
0
0
0
0
0

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused
Väljakutsed:
Eesti riigi vähene detsentraliseeritus võrreldes Põhjamaadega. Eesti omavalitsuste osakaal valitsussektori kuludes on poole väiksem (24%) kui meile eeskujuks olevates Põhjamaades (valdavalt 40% ja rohkem) või teistes OECD riikides. Haldusreformi eesmärk oli suuremate ja tugevamate omavalitsuste loomine. Haldusterritoriaalse reformi järel on järgmiseks oluliseks väljakutseks omavalitsuste otsustusõiguse suurendamine ja selleks riigilt kohalikule tasandile täiendavate ülesannete üleandmine ning seeläbi omavalitsuste tulubaasi suurendamine.
Kohalike omavalitsuste vähene koostöö teenuste osutamisel ja regionaalses arendustegevuses. Kuigi haldusreformi tulemusena omavalitsuste haldusterritooriumid suurenesid, on meil jätkuvalt omavalitsuslikke ülesandeid, mida oleks mõistlik täita omavalitsuste koostöös – näiteks erivajadustega laste haridus, teatud sotsiaal- ja haridusteenused jne. Kohalike omavalitsuste enda rahaline panus ühiselt täidetavate ülesannete täitmiseks on vähene, olulisel määral sõltutakse riigilt laekuvast maakondliku arendustegevuse toetusest. Lisaks peab suurenema üleriigilise omavalitsusliidu roll kohalike omavalitsuste IT- ja personaliarenduste koordineerimisel ja muude keskselt omavalitsustele pakutavate toetavate tegevuste korraldamisel.
Suurendada tuleb kohaliku omavalitsuse rolli ettevõtluskeskkonna arendamisel. Selleks, et tagada riigi ühtlane majanduslik areng ning elanike heaolu ka väljaspool Harjumaad, on oluline laiendada kohalike omavalitsuste motivatsiooni ja tegevusi ettevõtluskeskkonna arendamisel.
Kohaliku omavalitsuse valmidus kaasas käia ühiskonna ja riigi arengust tulenevate väljakutsetega, näiteks teenuste tagamine arvestades inimeste kasvavat mobiilsust, asümmeetrilise detsentraliseerimise rakendatavus Eesti õigusruumis, kohaliku demokraatia ja juhtimise uued väljakutsed, rohepööre. See eeldab pikemas perspektiivis nii omavalitsuste demokraatliku olemuse, teenuste tagamise kui ka territoriaalsuse ümbermõtestamist.
Kohalike omavalitsuste võimekus on ebaühtlane. Väiksemates omavalitsustes ei ole võimalik tagada kõiki vajalikke kompetentse piisaval tasemel. Omavalitsuste jätkuvaks tugevdamiseks ja teenuste osutamise võimekuse parandamiseks saab üheks meetmeks olla kohalike omavalitsuste edaspidine vabatahtlik ühinemine. Vabatahtlikku ühinemist toetaks omal algatusel ühinevatele omavalitsustele riikliku ühinemistoetuse taastamine.
Kohalike omavalitsuste finantsautonoomia on OECD riikide seas kõige madalam. Väga madal finantsautonoomia on oluline riskitegur KOVide eduka toimimise tagamisel. Peamiseks puuduseks on piiratud võimalus KOVidel jaotada ressursse vastavalt kohapealsetele vajadustele ja olukorrale. Uuringute kohaselt töötavad KOVid kõige tõhusamalt siis, kui elanikud maksavad kohalike teenuste eest läbi kohalike maksude ja tasude. Finantsautonoomia suurendab avalikku vastutust pakutavate teenuse osas, kuna võimaldab leida tasakaalu avalike teenuste soovide ja selle eest makstavate maksude vahel.
Tegevused:
Kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse poliitika kujundamine
Eesmärgiks on võimekas, elanikele kvaliteetseid teenuseid tagav, finantsiliselt kestlik kohalik tasand ja toimiv kohaliku omavalitsuse korraldus.
Toetada detsentraliseerimise pikaajalises plaanis kavandatud tegevuste elluviimist.
Soodustada ja toetada KOV koostöös ülesannete täitmist (toetusmeetmed, juhendid jms), sh suurendada Eesti Linnade ja Valdade Liidu rolli KOV koostöö arendamisel.
Kujundada kohaliku ja regionaalse mõjuga valdkondlike poliitikate koordinatsioonimehhanismid regionaalsel tasandil.
Tagada regulaarne andmete uuendamine (sh KOVide küsitlus ja elanike rahulolu uuring14) minuomavalitsus.ee veebilehel. Arendada rakendust edasi, muutes selle igapäevaseks tööriistaks kohalike omavalitsuste teenuste arendamisel, omavalitsuste ülesannetega seotud poliitika kujundamisel ning siduda omavalitsuste rahastamine teenustasemetega.
Taotleda vahendeid ja valmistada ette regulatsioon kohalike omavalitsuste vabatahtlike ühinemiste toetamiseks;
Koordineerida ministeeriumite vahelise KOV inimvara arendamise võrgustiku tegevust ja tegevuskava elluviimist;
Uuendada kohaliku omavalitsuse korralduse seadust.
Koostada KOV tulevikustsenaariumid aastaks 2035;
Viia ellu regionaalsete arengulepete ja regionaalsete nõukogude pilootprojektis kokkulepitud tegevused;
Toetada KOV IT arenguid Eesti Linnade ja Valdade Liidu kaudu.

Viia läbi kohalike omavalitsuste tulumaksu osa ümberkorraldus, millega suurendatakse pensionidelt laekuvat tulumaksu osa ja vähendatakse muudelt tuludelt (nt palgatulu) laekuvat osa, Sellega suunatakse osa tulukamate KOVide tulumaksuraha vähem tulukatele.
Suurendada kohalike omavalitsuste finantsautonoomiat ülesannete täitmise tõhususe ja kvaliteedi parandamiseks,
• andes sihtotstarbelised toetused kohalike omavalitsuste tulubaasi ja jaotades vahendid tulumaksu ja tasandusfondi kaudu.
• suurendades maksuautonoomiat maade hindamise läbiviimise, kohalike maksude osakaalu suurendamise ja üksikisiku tulumaksu protsendi määramise õiguse kaudu.
Leppida kokku võimalused kohalike omavalitsuste motivatsiooni tõstmiseks ettevõtluskeskkonna arendamisel juriidilise isiku tulumaksust osa jaotamisega töökohtade arvu järgi KOVis ja kohaliku kasu instrumentidele õigusliku aluse andmisega.
Edasi arendada omavalitsuste finantsjuhtimist, sh regulatsioonide muutmist, liikumaks tulemuspõhise, huvigruppe kaasava ning läbipaistva eelarvestamise poole.
Seirata kohalike omavalitsuste finantsolukorda ja hinnata finantssuutlikkust omavalitsuste finantsilise jätkusuutlikkuse tagamiseks.
Tulemus:
• Eestis on võimekas ja hästi korraldatud, kohalikele elanikkonnale kvaliteetseid teenuseid tagav kohalik tasand, mida usaldab üle 60% elanikest.
• Eestis on finantsiliselt kestlik kohalik tasand, kus finantsinformatsioon on läbipaistev ning finantsraskustes KOVe ei ole.

7. Programmi juhtimiskorraldus
Regionaalarengu programmi juhib regionaalarengu asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine. Valdkonna eest vastutav minister kinnitab programmi pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus. Iga lõppenud aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ tulemusaruandesse.

LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus
Programmi tegevus 1. Regionaalpoliitika, piirkondade ja piiriülese koostöö areng
Programmi tegevuse eesmärke aitavad saavutada oma teenuste kaudu ReM poliitika kujundamisega, PRIA toetuse maksmisega ja METK maaelu võrgustiku teenuste osutamisega. ReM kujundab regionaalpoliitikat, postisideteenust ja piiriülese koostöö meetmeid. PRIA kaudu on võimalik taotleda mitmekesistamise meetme ja LEADER projektidele toetusi. RTK kaudu makstakse välja teiste regionaalarengu programmi toetusmeetmeid.
Programmi tegevus 2. Kohalike omavalitsuste poliitika ja finantseerimine
Programmi tegevuse eesmärkide saavutamiseks kujundab ReM kohalike omavalitsuste finantseerimise ja finantsjuhtimise ning kohaliku omavalitsuse ja regionaahalduse poliitikat.

LISA 2. Teenuste rahastamiskava
Programmi teenuste rahastamiskava
Eelarve

2025
2026
2027
2028
Regionaalarengu programmi kulud
183 816 287
214 231 969
183 572 898
177 356 329
Reginaalarengu meede
183 816 287
214 231 969
183 572 898
177 356 329
Kohaliku omavalitsuse ja reginaalhalduse poliitika kujundamine programmi tegevus
41 979 301
65 141 300
70 537 652
82 777 652
Kohalike omavalitsuste finantseerimise ja finantsjuhtimise poliitika kujundamine teenus
629 742
605 139
519 064
519 064
Kohaliku omavalitsuse ja regionaalhalduse poliitika kujundamine teenus
41 349 558
64 536 161
70 018 588
82 258 588
Regionaal- ja maaelu poliitika kujundamine ja rakendamine programmi tegevus
141 836 986
149 090 669
113 035 246
94 578 677
Maaelu toetuse andmine teenus
42 278 667
28 540 779
30 541 766
30 541 766
Maaeluvõrgustiku teenused teenus
432 985
432 985
432 985
432 985
Piiriülese koostöö toetamine teenus
11 012 605
4 901 783
4 493 380
4 493 380
Piirkondliku arengustegevuse ja regionaalse ettevõtluse toetamine teenus
78 991 430
104 567 891
65 812 240
52 625 646
Postside korraldamine teenus
1 923 631
1 924 343
1 924 403
1 924 403
Regionaal- ja maaelupoliitika kujundamine teenus
7 197 668
8 722 887
9 830 473
4 560 497


Regionaalministri xx.xx.xxxx käskkiri nr x Lisa 1









TOIDUOHUTUS 2025–2028
















Sisukord

PROGRAMM 3
1. Programmi üldinfo 3
2. Sissejuhatus 3
3. Programmi mõõdikud ja rahastamiskava 5
4. Hetkeolukorra analüüs 6
5. Olulised tegevused 10
6. Programmi tegevused 12
6.1 Programmi tegevus – Taimekaitse ja väetiste poliitika kujundamine ja rakendamine 12
6.2 Programmi tegevus – Tõuaretuse poliitika kujundamine ja rakendamine 15
6.3 Programmi tegevus – Sordiaretuse ja paljundusmaterjali poliitika kujundamine 16
6.4 Programmi tegevus – Looma- ja taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine 18
6.5 Programmi tegevus – Toiduohutuse poliitika kujundamine ja rakendamine 27
6.6 Programmi tegevus – Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ja korraldamine 33
7. Programmi juhtimiskorraldus 35
LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus 36




PROGRAMM
Programmi koostaja ja vastutaja
Toiduohutuse osakond, taimetervise osakond, toiduohutuse asekantlser
Programmi eelnõu valmimise aeg
1.06.2024
Vormi sisu kasutamise selgitus
Vormis toodud info on sisendiks riigi eelarvestrateegia (RES) ja riigieelarve seaduse (RE) protsessi koostamisele. Programmi eelnõu kohandatakse RES-ist ja RE-st lähtuvalt. Programmi kinnitab minister käskkirjaga.
1. Programmi üldinfo
Tulemusvaldkond
Põllumajandus ja kalandus
Tulemusvaldkonna eesmärk
Eesti toit on eelistatud, keskkond ja elurikkus on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukonnad on elujõulised.
Valdkonna arengukava
Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
Valdkonna visioon
Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada
Programmi nimi
Toiduohutuse programm
Programmi eesmärk
Eestis on kestlik toidutootmine, ohutu toit ja hoitud keskkond.
Programmi periood
4 aastat (2025–2028)
Peavastutaja (ministeerium)
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)
Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA), Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus (LABRIS), Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Maaelu Teadmuskeskus (METK)
2. Sissejuhatus
Toiduohutuse programmi eesmärk on planeerida ja ellu viia tegevusi, mis aitavad tagada kestliku toidutootmise, ohutu toidu ja hoitud keskkonna. Programmi tegevused on suunatud toitainerikka, tervist toetava, kõrge loomaheaolu standardi ning madala keskonnamõjuga toodetud toidu tootmisele nii praegustele kui tulevastele Eesti elanikele. Programmi eesmärgid toetavad lisaks põllumajanduse ja kalanduse valdkondliku arengukava eesmärkidele ka rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 ja keskkonnavaldkonna arengukava 2030 eesmärke.
Programm „Toiduohutus“ panustab arengustrateegias „Eesti 2035“ tervist toetava elukeskkonna kujundamisse (sh inimeste keskkonnaalase ja tarbijateadlikkuse parandamine, toiduohutuse riskide maandamine ning tervist ja keskkonda hoidva õigusruumi kujundamine) ning toidujäätmete vähendamisse ja ülejääva ohutu toidu annetamisse läbi tegevuse – jäätmemajanduse tõhus ja innovaatiline ümberkorraldamine. Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas on üheks arenguvajaduseks ka kestliku toidusüsteemi edendamine, mis on kaetud tegevusega ― rohepööret toetava raamistiku kujundamine. Regionaalminister annab igal aastal Riigikogus ülevaate Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (ReM) panusest arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtide saavutamisse.
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023-20271 (VVTP) näeb ette mitmed valdkondlikud tegevused:
• Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punkt 5.1.5 täitmiseks esitas ReM memorandumi „Analüüs ja ettepanekud põlevkivi töötlemisel tekkivate jäätmete kasutamise võimaluste kohta väetisena“. Valitsuse otsuse kohaselt võimaldatakse nii ladestatud põlevkivituhka kui ka põlevkivituha väärindamise tulemusel tekkivaid kõrvalprodukte kasutada väetisena, kui sellel on tõendatud soodne mõju taimele ja taimekasvatussaadusele ning need on ohutud inimese ja looma elule ja tervisele ning keskkonnale. Väetisena kasutamiseks peavad tooted vastama väetise koostisele esitatud nõuetele ning need on erinevate liikide lõikes kehtestatud ministri määrusega. Määruse muutmiseks on vajalik teostada erinevaid katseid ning tellida ekspertarvamus teadlastelt, et määrata kindlaks väetisena kasutatavas põlevkivituhas ja kõrvalproduktides sisalduvatele potentsiaalselt ohtlikele ühenditele või ainetele asjakohased piirväärtused
• Veterinaarseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ning loomakaitseseaduse muutmise väljatöötamiskavatsus - lemmikloomade pidamisega seotud seadusandluse ja lemmikloomade registreerimisega seonduva ajakohastamine (VVTP 7.3.12)
Analüüsida võimalusi avaliku sektori asutuste toitlustamises kohaliku, mahe ja taimse toidu osakaalu suurendamiseks (VVTP 7.3.8; 7.3.11). Regionaal- ja Põllumajandusministeerium koostas Vabariigi Valituse istungile tööplaanis ettenähtud tegevuste elluviimiseks memorandumi. Memorandub kiideti Valitsuse poolt heaks 2.05.2024 ja selles otsustati, et Kliimaministeerium töötab välja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tehtud toitlustusteenuse ja toidu analüüsi põhjal keskkonnahoidlikkuse kriteeriumid ja kliimaminister kehtestab need määrusega 1. jaanuariks 2027. a. Sotsiaalminister kehtestab institutsionaalset toitlustamist reguleerivad uuendatud määrused 1. jaanuariks 2026. a. Sotsiaalministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Haridus- ja Teadusministeerium viivad ellu memorandumi koolitoidu teekaardi tegevused järgneva viie aasta jooksul alates valitsuse otsuse vastuvõtmisest.
Detsembriks 2024 nähakse ette Põllumajandusministri 11. märtsi 2015. a määruse nr 24 "Müügipakendisse pakendamata toidu toidualase teabe esitamise nõuded" muutmine, mis puudutab toidu annetamise edendamist ning liha päritolu esitamist toitlustuses (VVTP 7.3.10). Lisaks panustasime Regionaal- ja Põllumajandusministeerumi poolt kliimaministrile pandud toidujäätmete tekke vältimise kava ajakohastamisse, mille tähtaeg oli 2023. lõpp.
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punkt 7.3.6. kohaselt suurendab valitsus mahetoodangu eelistamist nügimismeetoditega ning jätkab laste tervislike toitumisharjumuste kujundamise toetamiseks mahetooraine kasutamise kompenseerimist koolides ja lasteaedades. Regionaalministrile tehti selle raames ülesandeks mahetoodete toetamise meetme toetuse andmise tingimusi täpsustada. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitas Vabariigi Valitsuse istungile memorandumi – „Mahetoodete toetamise meetme toetuse andmise tingimuste täpsustamine“.. Memorandumis pakuti välja 3 võimalust haridusasutustes mahetoidu toetuse edendamiseks: toetuse ühikumäära tõstmine, kõrgem toetuse ühikumäär neile koolidele ja lasteaedadele, kus kasutatakse mahepõllumajanduslikku toorainet suuremal määral kui 50% ning toetuse sihtrühma laiendamine kutsekoolide õpilastega. Memorandum kiideti valitsese poolt heaks ning otsustati, et Eesti haridusasutuste toitlustuses mahetoidu osakaalu suurendamise soovi korral tuleb kaaluda valitsusel eelpool kirjeldatud alternatiive järgnevate aastate RES protsesside raames.
Muudatused
Toiduohutuse programm on alates 2025. aastast eraldiseisev programm, mille eesmärkide saavutamise eest vastutab toiduohutuse asekantsler.
3. Programmi mõõdikud ja rahastamiskava
Programmi mõõdikud:
Mõõdik
Tegelik (2023)
Sihttase 
(2025)
Sihttase 
(2026)
Sihttase 
(2027)
Sihttase 
(2028)
Tarbija kindlustunde indeks, %
67
(2021)
69
-
69
-
Antibiootikumide kasutamise tase, mg/PCU
45,8
(2022)
-
-
37
37
(2030)
Piirnormi ületavate taimekaitsevahendite jääkide proovide osakaal Eesti päritolu toidus, %
0 (2022)
1
1
1
1

Tarbija kindlustunde indeksi väärtus oli 2023. aastal 69%. Selle alusel võib öelda, et 66% kuni 72% Eesti elanikest olid toidu ohutuses pigem kindlad. See osakaal ei ole suures plaanis võrreldes 2019. aastaga (68,3%) ja 2021. aastaga (67,4%) muutunud. Tarbija kindlust mõjutasid endiselt olulisel määral isiklikud kokkupuuted juhtumitega, kus toidu ohutuse suhtes esines kahtlus. Tarbija kindlus oli kõrgem eestikeelsete, vähemalt 500-eurose kuusissetuleku, meessoost ja alla 25‑aastaste Eesti elanike seas.
Antibiootikumide kasutamise tase (müügikogus arvestades populatsiooni korrigeerimise ühikut ‑ mg/PCU) iseloomustab loomade üldist tervise ja heaolu seisukorda, sest näitab haiguste ennetamise efektiivsust ja ravimite kasutamise vajaduse vähenemist. Antibiootikumide kasutamine põllumajandus- ja lemmikloomadel on võrreldes 2010. aastaga langenud 30%, kuid edasine vähenemine on peatumas. 2021. ja 2022. aastal jäi antibiootikumide kasutus samale tasemele, vastavalt 46,6 ja 45,8 mg/PCU. 2023. aasta tase selgub 2024. aasta novembris. Aasta‑aastalt antibiootikumide kasutamise vähendamine toetab EL „Talust taldrikule“ strateegia eesmärki vähendada EL üleselt antibiootikumide kasutust 2030. aastaks 50%.
Piirnormi ületavate taimekaitsevahendite jääkide proovide osakaalu mõõdik Eesti päritolu toidus iseloomustab lubatud taimekaitsevahendite korrektset kasutust ja tarbimiseks ohutu toidu tootmist. Taimekaitsevahendite jääkide seire eesmärk on vältida taimekaitsevahendite jääkide lubatust kõrgema taseme esinemist toidus. ELis on kehtestatud taimekaitsevahendite jääkide piirnormid toidus ja söödas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 396/2005. Toit vastab nõuetele, kui selles tuvastatud jääkide sisaldused jäävad alla toimeaine suurima lubatud koguse (MRLi). Eesti päritolu toodetel kontrollitakse täiendavalt, kas analüüsi käigus tuvastatud toimeainet on lubatud Eestis antud kultuuri kasvatamisel kasutada. Kui kasvõi üks taimekaitsevahendi jääk ületab MRLi väärtuse, loetakse toit nõuetele mittevastavaks ning seda ei lubata turustada.
Programmi eelarve:
Programmi tegevus
Eelarve
Eelarve prognoos

2024
2025
2026
2027
2028
Taimekaitse ja väetiste poliitika kujundamine ja rakendamine

2 258 194
2 194 298
2 194 474
2 194 340
Tõuaretuse poliitika kujundamine ja rakendamine

5 005 047
5 002 168
5 002 308
5 002 308
Sordiaretuse ja paljundusmaterjali poliitika kujundamine

10 794 255
10 804 601
10 802 068
10 804 768
Looma- ja taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine

25 686 770
26 625 515
24 953 741
24 953 201
Toiduohutuse poliitika kujundamine ja rakendamine

12 319 220
12 332 918
12 333 612
12 333 072
Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ja rakendamine

28 293 472
29 663 594
30 954 026
30 954 026

4. Hetkeolukorra analüüs
Programmis kajastuvad tegevused, mis aitavad saavutada tulemusvaldkonna „Põllumajandus ja kalandus“ eesmärke taimekaitse ja väetiste, põllumajandusloomade aretuse, sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali, taimetervise, loomade tervise ja heaolu, toiduohutuse ja mahepõllumajanduse valdkondades.
Taimekaitse valdkond on valdavalt stabiilses seisus, muutlikkus tuleneb nii ELi ülestest õigusaktidest, kliimamuutustest, globaalsetest trendidest kui ka turu suurusest. Ilmastiku muudatused on kaasa toonud suundumuse erinevate kultuuride kasvatamiseks (nt suviviljadelt taliviljadele), millel on erinevad kahjustajad ja seega ka taimekaitsevajadused. Mitmed varem laialdaselt kasutatud taimekaitsevahendite toimeained on ELi üleselt turult eemaldatud ning alternatiivsete toodete turule lubamine on ajamahukas ning mõnikord piiratud turu suurusega ja kasvatatavate kultuuride pindalaga (väiksematele turgudele ei soovita tooteid registreerida). Taimekaitsevahendite registrisse on kantud 442 toodet, mis on Eestis turule lubatud 31. mai seisuga.
Taimekaitsevahendite turustamine toimeaine kogusesse ümberarvestatuna ulatus 777 tonnini 2022. aastal, mis on kuuendiku võrra väiksem kui eelneval aastal ja ka vähem kui üle-eelmisel aastal. Eestis turustatavad kogused moodustavad hinnanguliselt kuni 0.2% kogu ELs turustatud taimekaitsevahenditest.
Väetiste käitlemine on heas seisus, väetiseregistrisse lisati 2023. aastal 151 väetist ja CE väetiste nimekirja lisati 111 toodet, kus oli aasta lõpu seisuga 144 toodet. Paljud Eesti maaletoojad ei registreeri tooteid enam väetiste registris, vaid lisavad CE väetiste nimekirja.
Väetiseregistris olevate toodete tootmise ja turustamise osas tehti 140 kontrolli, mille tulemusel koostati 2 ettekirjutust ja 4 kirjalikku tähelepanujuhtimist. Teostati 4 CE väetise kontrolli ja võeti 6 proovi, mis kõik vastasid nõuetele.
Tulenevalt ringmajandusele fokusseeritusest soovitakse luua täiendavad võimalused põlevkivi ja selle töötlemisel tekkinud kõrvalproduktide väetisena kasutuselevõtmiseks, kui uuringutega tõendatakse nende soodne mõju taimedele ning ohutus inimesele, loomale ja keskkonnale..
Põllumajandusloomade aretus Eestis on kõrgel tasemel. Piimaveiste kasvatuses on kõrgeimad toodangunäitajad Euroopa Liidu riikide seas. Samas piimaveiste karjaspüsimise aeg on suhteliselt lühike. Eesti punase veise tõugu loomade arv on jätkuvalt langustrendis. Tulenevalt rasketest söödavarumise tingimustest möödunud aastal, on lihaveiste arv vähenenud. Lambakasvatuses on vähenenud just kohalikest tõugudest eesti valgepealise ja eesti tumedapealiste lammaste arv, samas on tõusnud välismaiste tõugude arvukus. Ohustatud tõugude loetelusse kantud tõugudest on eesti hobuse arvud tõusnud aastate vältel, samas eesti raskeveohobuse populatsioon on väikesearvuline. Eesti maaveise arvud on olnud stabiilsed. Kihnu maalamba populatsioon on viimastel aastatel suurenenud. Põlistõugude ning kohalike tõugude säilitamine panustab bioloogilise mitmekesisuse säilimisse.
Tänu kohalikule sordiaretusele saavad põllumehed kasutada järjest enam Eestis aretatud sorte. Sordiaretuse edendamine on vajalik ka muutuvate keskkonnatingimuste ning keemiliste taimekaitsevahendite kasutuspiirangutega toime tulemiseks. Tänu biotehnoloogia arengule on võimalusi, mis mh aitavad kiirendada sordiaretuse protsessi ning luua kliima- ja keskkonnamuutustele vastupidavamaid sorte. Selle võimaluse kasutamiseks on vaja aktiivselt osaleda soodustava regulatiivse keskkonna loomisel ning suurendada põllumajandustootjate ja avalikkuse teadlikkust nende lahenduste olemusest ja mõjust.
Seemnekasvatus on Eesti teraviljasektori tugevus. Seemnepõldude pindala2 on viimastel aastatel järjest kasvanud olles 2020. aastal 12 972 ha, 2021. aastal 13 527 ha, 2022. aastal 14 547 ha ja 2023. aastal juba 15 552 ha. Isevarustatuse tase on samuti tõusujoones, sest kasutades külvisenormi 180 kg/ha, sai Eestis 2023. aastal külvata 2022. aastal Eestis toodetud sertifitseeritud teraviljaseemnega kuni 50% teravilja kasvupinnast.
Põllumajandusliku toidu tootmisahela alguspunktiks on taimne paljundusmaterjal. Hetkel on töös taimse paljundusmaterjali valdkonda reguleerivate osaliselt 1960. aastast pärinevate Euroopa Liidu seemne ja paljundusmaterjali turustamisdirektiivide läbivaatus.
Taimetervise olukord Eestis on jätkuvalt hea. Ohtlike taimekahjustajate puhanguid esineb, kuid tõhusate tõrjemeetmete rakendamise tulemusel on kahjustajate edasine levik tõkestatud.Taimetervise hea seisundi hoidmine on väga oluline nii taimekasvatuse, metsade, looduslike ja täisistutatud alade, looduslike ökosüsteemide, ökosüsteemi teenuste ja elurikkuse seisukohalt. Taimetervist ohustavad taimedele ja taimsetele saadustele kahjulikud liigid, mille Euroopa Liidu territooriumile sissetoomise riski suurendab rahvusvaheline kaubavahetus ja kliimamuutused.
Taimetervise valdkond on reguleeritud peamiselt Euroopa Liidu õigusaktidega, lisaks järgitakse rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni (IPPC) raames kokkulepitud põhimõtteid ja rahvusvahelisi standardeid. Töö õigusaktide ja standardite ajakohasena hoidmiseks on järjepidev ja tingitud taimekahjustajate levikust, mille põhjusteks võib olla nii inimtegevus kui ka levikupiirkondade laienemine loodusliku leviku või kliimamuutuste tõttu. EL õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks on oluline kindlustada ressurss kohustuslike seirete läbiviimiseks ja muude lisanduvate ülesannete täitmiseks. Suurenenud on ettevõtjate omavastutus, mistõttu tuleb enam tähelepanu pöörata teadlikkuse tõstmisele.
Eesti on alates 2005 aasta 15. maist tunnistatud viljapuu-bakterpõletiku tekitaja Erwinia amylovora suhtes kaitstavaks piirkonnaks. Kaitstava piirkonna staatus antakse riigile või piirkonnale, kus see taimekahjustaja kohastunud ega levinud ei ole, kuid kus on soodsate tingimuste tõttu oht selle levimiseks. Kaitstava piirkonna staatuse säilitamiseks seiratakse igal aastal ulatuslikult muu hulgas peremeestaimi tootvaid puukoole, viljapuuaedu ja metsi. Viimati tuvastati kahjustaja puhang 2019. aastal, misjärel rakendati tõrjemeetmeid ning kahjustaja levik tõkestati edukalt, viimastel aastatel puhanguid pole tuvastatud. Samas esineb probleeme Eestisse saadetud viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimedega, mis ei vasta kaitstava piirkonna nõuetele.
Ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõude rakendamisel on ettevõtjatel jätkuvalt võimalik taotleda tõrjeabinõude rakendamise toetust, kui on tegemist kas viljapuu-bakterpõletiku või kartuli ringmädaniku tõrjeabinõude rakendamisega.
Olukord loomatervise ja heaolu tagamisel on stabiilne. Olulisimaks riskiks loomatervises on loodusliku reservuaariga sigade Aafrika katku ja lindude gripi jõudmine loomakasvatusettevõttesse, kus taudi esinemisel tuleb kõik loomad hukata ning taudikolle likvideerida. Viimased juhtumid olid 2023. aastal. Olulisi muutusi teavituskohustuslike loomataudijuhtude esinemises ei ole. Samuti ei ole esinenud suuri söödaohutuse probleeme. Oluline on kindlustada ressurss kohustuslike programmiliste tegevuste ning seirete läbiviimiseks loomataudide leviku varajaseks tuvastamiseks, bioturvalisuse hindamiseks ja muude ülesannete täitmiseks. Euroopa Komisjoni kaasrahastamine on vähenevas trendis ja nõuab iga- aastaselt täiendvat riigipoolset panust. Seiremahtude vähenemine tõstab oluliselt loomataudide esnemise varajast tuvastamist ning suurendab nende tõrje kulusid.
2023. aastal kasutusele võetud antibiootikumide kasutamise e‑andmekogu aitab tuvastada neid valdkondi, kus on võimalik võtta täiendavaid meetmeid antibiootikumide kasutamise vähendamiseks, et liikuda iga-aastase oodatava languse poole. Vastutustundliku antibiootikumide kasutamise kohta teadlikkuse tõstmine ning erinevate ennetavate tegevuste rakendamine loomakasvatuses antibiootikumide kasutamise vähendamiseks peab olema pidev kõrge prioriteediga tegevus. Mikroobide resistentsus (AMR) mikroobivastaste ravimite suhtes on muutunud üheks inim- ja veterinaarmeditsiini tõsiseimaks ohuks. AMR suurendab nii inimeste kui ka loomade haigestumust ja suremust ning tõstab tervishoiuga kaasnevaid kulusid.
Söödaohutus on otseselt seotud loomade tervise ja heaolu tagamisega ning selle kõrge tase toetab kasumlikku põllumajandustootmist ning kaitseb inimest ja ühiskonda inimtervise ning keskkonnaga seotud riskide vähendamise kaudu. Söödaohutuse tagamiseks tuleb kindlustada vajalikud ressursid nii tõhusamaks järelevalveks, optimaalsete kontrollproovide võtmiseks, tellitavateks analüüsideks, laborivõimekuse arendamiseks kui ka tõsta käitlejate ja loomapidajate teadlikkust söödaohutusest.
Ühiskonna suurenenud ootus loomade heaolu edendamiseks toob kaasa suurema töökoormuse PTA-le, kes tegeleb loomade tervise ja heaolu järelevalvega. PTA-le esitatud vihjete arvu jätkuv tõusutrend suurendab kontrollide arvu ning ressursside vajadust tõhusamaks järelvalveks. Vaatamata sellele, et inimeste teadlikkus loomade heaolust ja väärkohtlemise märkamine on tõusuteel, on endiselt oluline tõsta loomapidamiskultuuri Eestis. Ettevõtjate omavastutuse võimestamiseks loomade heaolu parandavate pidamistingimuste tagamisel tuleb enam tähelepanu pöörata teadlikkuse tõstmisele. Põllumajandusloomade heaolu edendamiseks uute nõuete kehtestamine (loomade pikaajaline vedu, puurispidamise keelamine jt) toob vastavale sektorile kaasa loomakasvatussektorile vajaduse kohandada oma ärimudelid muutunud tingimustele. Olulisimad mõjutajad nõuetega kohanemiseks on vajaminev investeeringute maht ja aeg.
Eestis on riskipõhine toiduohutuse järelevalve süsteem, mida toetab laborite võrgustik ja erinevad IT-lahendused (Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteemid, erinevad registrid). Nii järelevalvesüsteemi teenindavad riiklikud laborid (Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus ja Maaelu Teadmuskeskus) kui IT-lahendused vajavad olulist ajakohastamist ning edasiarendamist. Oluline on tagada riiklike laborite suutlikkus (aparatuur, metoodikad, kompetents, ruumid) osutada riiklikke teenuseid vajalikul tasemel (seniste teenuste jätkumine ja uued teenused) ja stabiilne rahastus investeeringute tegemiseks, et vältida investeeringuvajaduste kuhjumist. Samuti peaks järelevalve tõhustamiseks kasutusele võtma IT-lahendustel põhinevad seire võimalused, nt e-kaubanduses toidulisandite ning toidualase teabe, sh tervise- ja toitumisalaste väidete valdkondades. Järelevalveasutuse prioriteediks on otsesed rahvatervise riskid − toidutarneahelas bioloogilise ohutuse tagamine. Jätkuvalt tuleb tagada valmisolek operatiivseks reageerimiseks toidutekkelistele haiguspuhangutele ning selle tarbeks kaasaegsete tööriistade kasutusele võtmiseks, sealhulgas laboratoorse võimekuse arendamine. Pikaajalise mõjuga riskidele (nt saasteained, lisaained, lõhna- ja maitseained, GMO, toiduga kokkupuutuvad materjalid) ei jätku piisavalt ressurssi. Tulenevalt uutest riskiteguritest tuleb järelevalveasutusel oma tegevust kohandada, arvestades toidusüsteemi kestlikumaks muutmise vajadust, tarbimistrende ja teadusuuringute tulemusi. 2024. aasta 6. mai seisuga oli riigi toidu ja sööda käitlejate registri andmetel Eestis 16 001 toidukäitlemisettevõtet.
Toidu ohutuse eest vastutab toidukäitleja, kes peab lahendama järjest keerukamaid probleeme, mis tulenevad erinevatest riskiteguritest ning vajadusest muuta tänane toidusüsteem pikas perspektiivis kestlikumaks3. Toidukäitlejate teadlikkuse tõusu toiduohutusest on panustanud tegevused toiduohutuse valdkonna teadmussiirde programmi raames. Teadmiste edendamine jätkub teadmussiirde tegevustega Ühise põllumajanduspoliitika AKIS (põllumajanduslike teadmiste ja innovatsiooni süsteemi) sekkumises. Positiivsena võib välja tuua, et osa toidukäitlejatest on lisaks kehtivate nõuete täitmisele juurutanud täiendavaid vabatahtlikke kvaliteedisüsteeme (nt ISO, BRC).
Lisaks toidukäitlejatele tuleb tähelepanu pöörata ka tarbijate toiduohutuse alasele teadlikkusele ja oskusele teha teadlikult kestlikke ja tervist toetavaid valikuid. Sealjuures on oluline ka üldsuse teavitamine toiduga seotud riskidest ehk ennetustöö. Tarbijale ei ole läbi viidud suunatud süstemaatilisi toiduohutuse teemalisi teavitusprogramme, mistõttu on teadlikkus ebaühtlane. Lisaks tarbijate teadlikkusele peab nende tervist toetatavaid valikuid toetama ka tarbijate ümbritsev toidukeskkond (nt toidu koostis, märgistus, väljapanek, reklaam jne). Selleks on vajalik toidukeskkonda erinevate meetmetega parendada, nii läbi õigusaktidega nõuete kehtestamise, avaliku sektori hangetes kasutatavate kriteeriumite, kui ka läbi sektoriga tehtavate vabatahtlike kokkulepete.
Toiduohutuse baromeeter, mis mõõdab üldist toiduohutuse olukorda Eestis aastapõhiselt ja võrrelduna eelmisesse aastasse, oli 2023. aastal 100,69. Eesmärgiks on, et näit oleks vähemalt 100. Toiduohutus tähendab bioloogilise, keemilise või füüsikalise ohu vältimist ja vähendamist toidus. 2023. aasta järelevalvetulemuste põhjal vajavad suuremat tähelepanu jätkuvalt ettevõtete valmisolek toodete tagasikutsumiseks, HACCP ja eeltingimuste programmi nõuete täitmine, PAH-ide sisaldused lihatoodetes, toidualasest teabest toitumis- ja tervisealaste väidete ning e-kaubanduse valdkonnad. Tõhustamist vajavad ka toiduga kokkupuutuvate materjalide ja lisaainete järelevalve. Jätkuvalt on vaja tõsta nii käitlejate teadlikkust nõuetest kui ka parandada nende praktilisi toidukäitlemise oskusi ning probleemsed valdkonnad tuleb hoida suuremas järelevalvefookuses.
Tarbija teadlikkuse baromeeter – tarbija teadlikkust toiduohutusest on võrreldes 2019. aastaga (2019.a 69,4% ja 2023.a 65,8%) vastupidiselt ootustele pisut langenud (-3,6%).
Toiduohutusega seonduv õigusruum on reguleeritud peamiselt ELi õigusaktidega, lisaks arvestatakse rahvusvahelist toidukaubandust reguleeriva ühtsete toidustandardite programmiga Codex Alimentarius. Toiduohutuse valdkonna õigusraamistik on välja kujundatud ja seda ajakohastatakse lähtuvalt uutest teadusandmetest ja riskiteguritest. Toiduohutuse taseme tõstmiseks Eestis ning uute riskidega (nt kliimamuutused, globaliseeruv kaubandus ja toidutootmise tehnoloogiate areng) toimetulekuks on vajalik kõigi osapoolte pidev panustamine, sh toiduohutuse poliitika kujundamine vastavalt muutuvale keskkonnale ja väljakutsetele ning järelevalveasutuse haldussuutlikkuse tõstmine, toidukvaliteedi ja –ohutuse seirete mahu suurendamine ning tarbijate teadlikkuse tõstmine.
Mahepõllumajandussektor on viimastel aastatel kasvanud hoogsalt nii maailmas, Euroopas kui ka Eestis. Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe „Talust taldrikule“ strateegia näeb ette, et 2030. aastaks moodustab mahepõllumajandusmaa 25% Euroopa Liidu põllumajandusmaa pindalast. Eestis oli mahepõllumajanduse registri andmetel 2023. aastal 227 741 ha mahepõllumajandusmaad, mis moodustab kogu Eesti põllumajandusmaast ligikaudu 23%. Võrreldes aasta varasemaga vähenes mahepõllumajandusmaa 2,6%. Mahetootmisega tegelevaid põllumajandusettevõtteid oli 2023. aastal 1968, võrreldes eelmise aastaga vähenes nende arv 3,8%. Mahepõllumajandusettevõtted on aastatega järjest suuremaks kasvanud – 2023. aastal oli keskmises mahepõllumajandusettevõttes ligikaudu 116 ha mahepõllumajandusmaad.
Mahetooraine väärindamisega tegelevate ettevõtete arv on jäänud stabiilseks. 2023. aastal tegeles mahepõllumajandusliku toidu töötlemise ja sööda tootmisega kokku 195 ettevõtet. Palju toodetakse puu- ja köögiviljatooteid ning jooke, sh mahlu, nektareid, mahlajooke jms. Toodetakse ka tera- ja kaunviljatooteid, pagari-, pasta- ja kondiitritooteid, liha- ja piimatooteid, teesid ning õlisid. Järjest enam kasutatakse mahetooteid ka toitlustusasutustes. 2023. aasta lõpuks oli Põllumajandus- ja Toiduametit mahetoitlustamisest teavitanud 174 toitlustusettevõtet.
2022. aasta septembrist alates rakendus toetusmeede haridusasutustele, mille raames toetatakse lastele mahetoitu pakkuvaid üldhariduskoole ja lasteaedu. Toetusmeede on suurendanud haridusasutuste huvi pakkuda lastele mahetoitu. Kui mahetoitlustamisest teavitanud koole ja lasteaedu oli 2021. aastal 45 (6% Eesti lasteaia- ja koolilastest), siis 2023. aasta lõpus pakuti mahetoitu juba 153 haridusasutuses (ligikaudu 20% Eesti lasteaia- ja koolilastest). Toetuse andmisega soovitakse 2030. aastaks jõuda tasemele, kus vähemalt 50%-le Eesti lasteaialastest ja üldhariduskoolide õpilastest pakutakse mahetoitu.
Mahetoidukaupade jaeturumaht oli 2022. aastal Eesti Konjunktuuriinstituudi arvutuste kohaselt 98 miljonit, mis on 6% enam kui 2021. aastal, mil see oli 92,6 miljonit. 2022. aastal moodustas mahetoidukaupade jaeturumaht kogu toidukaupade jaeturumahust 4,6% (2021. aastal 5,0%). Kodumaiste mahetoodete osa oli toidukaupade jaemüügist 1,4% (koos otsemüügiga). Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel ostis 2022. aastal regulaarselt ehk kord nädalas mahetoitu 9% elanikest. 2020. aastal oli see osakaal 13%.
5. Olulised tegevused
• Laiendatakse põlevkivituha ja selle töötlemisel tekkivate kõrvalsaaduste väetisena kasutamise võimalusi.
• Järelevalveasutuse sõltuvuse vähendamiseks riigieelarvest muudetakse taimekaitseseaduses kehtestatud riigilõivusid ja järelevalve tasusid.
• Rakendatakse „Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava“, mille eesmärk on vähendada taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevaid riske tervisele ja keskkonnale.
• Tagatakse kohustuslike programmiliste tegevuste ning loomataudide ja ohtlike taimekahjustajate seire.
• Rakendatakse loomageneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise programmi aastateks 2024-2030.
• Ajakohastatakse ja rakendatakse „Mikroobide antibiootikumi resistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas“.
• Lemmikloomade heaolu parandamiseks muudetakse veterinaarseadust, et parandada koerte, kasside ja valgetuhkrute kui Eestis peamiselt lemmikloomadena peetavate liikide isendite jälgitavust. Loomaomanikule kehtestatakse kohustus kiibistada ja registreerida oma lemmikloomad selleks otstarbeks loodavas lemmikloomade ja nende pidajate andmeid koondavas riiklikus registris.
• Loomaheaolu taseme tõusu soodustava keskkonna loomiseks vaadatakse üle ja kujundatakse muudatused loomakaitse seaduses ja selle rakendusaktides ning kaitstakse eesti seisukohti Euroopa Komisjoni 2023. aastal „Talust taldrikule“ strateegia raames tehtud ettepanekute (põllumajandusloomade vedu ja lemmikloomade heaolu ja jälgitavus) aruteludes.
• Koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga viiakse ellu koolitoidu teekaardi tegevused. Lihtsustatakse toidualase teabe nõudeid toidu annetamisel.
• Haridusasutustele suunatud toetusmeetme raames toetatakse lastele mahetoitu pakkuvaid üldhariduskoole ja lasteaedu. Töötatakse välja kõrgem toetuse ühikumäär neile koolidele ja lasteaedadele, kus kasutatakse mahepõllumajanduslikku toorainet suuremal määral kui 50%.
• Investeeritakse LABRISe seadmeparki, laboriruumidesse ja tehnoloogia kaasajastamisesse ning bioohutuse- ja bioturvalisuse nõuete tagamiseks töötamisel kõrge ohuklassiga patogeenidega.
• Tõstetakse toidukäitlejate ja tarbijate teadlikkust. Alustavatele toidukäitlejate teadlikkuse tõstmiseks töötatakse välja toiduohutuse alane e-õppeprogramm, mis selgitab toiduohutuse tagamise põhimõtteid ja valdkonna nõudeid, mis peavad olema täidetud enne toidukäitlemisega alustamist. Tarbija teadlikkuse tõstetakse läbi Euroopa Toiduohutusameti ja liikmesriikide koordineeritud riskihindamise kommunikatsiooni tegevuste ning AKIS süsteemi arendamise, millesse tarbijad on lisandunud uue sihtgrupina. Tarbijate kestlike toiduvalikute edendamiseks alustatakse pakendi esikülje märgisüsteemi väljatöötamist.
6. Programmi tegevused
6.1 Programmi tegevus – Taimekaitse ja väetiste poliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused

Eesmärk
Taimekaitsevahendite ja väetiste ohutuse tagamine inimeste ja loomade elule, tervisele ning keskkonnale ja soodsa mõju tagamine taimedele ja taimekasvatussaadustele.
Mõõdik
Tegelik tase
Sihttase

2023
2025
2026
2027
2028
Integreeritud taimekaitse (ITK) põhimõtetele vastamine, %
99,8%
95
95
95
95
Taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamisega seotud rikkumiste osakaal tehtud kontrollidest, %
4,9%
6
6
6
6
Väetiste käitlemise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal läbiviidud kontrollide arvust (%)
98%
93%
93%
93%
93%


Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused
Väljakutsed:
Taimekaitsetööde tegemine ja taimekaitsevahendite kasutamine viisil, mis oleks ohutu inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Oskamatu ja hooletu taimekaitsevahenditega ümberkäimine võib kahjustada nii inimeste ja loomade tervist kui ka keskkonda. Samuti võib taimekaitsevahendi kasutusnormide ületamine võib kahjustada inimese ja looma tervist, keskkonda ning põhjustada märkimisväärse saagikao.
Arendamist vajab PTA võimekus reageerida ohtudele ja väärtegude avastamisele, et tagada nende tõhus menetlus.
Taimekaitsevahendite turulelubamise menetlus on aeglane. Tähtaegade ületamine mõjutab taimekaitsevahendite kättesaadvust lõppkasutajatele, see on eriti suure mõjuga olukorras, kus alternatiivseid lahendusi napib.
ITK põhimõtete laiem kasutamine ja ITK alase teabe kättesaadavaks tegemine taimekaitsevahendite kasutajale.
Uute väetiseliikide järkjärgulise turuletulekuga suureneb PTA-l kontrolliobjektide maht ning
METK-le kaasneb täiendavate laborianalüüside tegemise vajadus ja seetõttu peab labor olema valmis kõiki (sh uusi) ELi väetistooteid analüüsima. Keeruline on hinnata, millises mahus ja kui kiiresti ELi väetisemääruse nõuetele vastavaid tooteid Eesti turule jõuab, kuid pikemas perspektiivis püsib nii järelevalve võimekuse kui ka laborianalüüside võimekuse tõstmise vajadus ja see suurendab kulusid. ELi väetisetoodete määruse alusel turule lubatud toodete mahu suurenemine tähendab labori vaates uute meetodite väljatöötamist ja akrediteerimist ning võimalik, et ka täiendavaid seadmete soetamisi.
Tegevused:
PTA taotles Ühisturu programmi (SMP Food) raames liikmesriikidele pakutavat toetust, millega rahastatakse taimekaitsevahendeid käsitlevate määruste rakendamise parandamiseks suunatud tegevusi. Eeldatakse, et meede võimaldab pädevatel asutustel paremini täita oma kohustusi ja vähendada viivitusi toimeainete heakskiitmise ja toodetele loa andmise taotluste hindamisel. Selle toetuse saamisega kaasneb liikmesriigile kohustus tagada kõnealuste taotluste hindamistööd teostavatele asutustele kulude katmiseks vajalike struktuursete muudatuste ellu viimine. Nimetatud nõude täitmiseks on koostamisel Taimekaitseseaduse muutmise eelnõu, mille väljatöötamiskavatsus läbis kooskõlastusringi 2022.-2023. a. ja mis on kavandatud jõustuma 2025. a.
Lisatakse funktsionaalsusi ja laiendatakse kasutajate hulka 01.04.2024. aastal kasutusele võetud keskse e-põlluraamatu osas. Luuakse andmevahetusliidesed erasektori e-põlluraamatu tarkvara pakkujatega andmete edastamiseks kesksesse e-põlluraamatu andmekogusse. Eesmärgiks on perspektiivis tagada ELi õigusaktidele vastavus kogudes taimekaitsevahendite ja väetiste kasutusandmete infot.
Taimekaitsekoolitusel on väga oluline roll taimekaitsevahendite kasutamisega kaasnevate riskide vähendamisel ja säästvama taimekaitse ning integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamise edendamisel. PTA poolt kinnitatud programmi alusel on koolituste korraldamise õigus antud 5 koolitusasutusele, millest 2 ei korralda avalikke koolitusi Seisuga 31.05.2024 oli Eestis kokku 4792 kehtivat taimekaitsetunnistust, sellest 4323 professionaalse kasutaja tunnistust, 430 turustaja tunnistust ja 39 nõustaja tunnistust. Taimekaitsekoolitusi korraldati 2023 aastal 56 ja väljastati 923 taimekaitsetunnistust. Nõustajate koolitus toimus peale kolme aastast pausi 2024. aastal, kus väljastati 19 nõustaja tunnistust.
Integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamise edendamise eesmärgil alustati 2022. a kolme kolmeaastase rakendusuuringu projektiga. Uuringuprojektide tulemusel valmivad ajakohastatud kultuuripõhised integreeritud taimekaitse suunised ja põhiliste taimekahjustajate kohta töötatakse välja tõrjekriteeriumid. Eestis kasutatakse taimekaitsevahendeid põllumajandusmaa hektari kohta kordades vähem kui mujal maailmas. Samas on turul puudus efektiivsetest taimekaitsevahenditest, eriti putukatõrjevahendite osas ning endiselt tuleb koostöös tootjate organisatsioonidega pingutada, et Eesti turul oleks piisav valik eri toimega taimekaitsevahendeid. Seetõttu keskendub ka üks eelnevalt mainitud teadusuuringute projekt keemilistele taimekaitsevahenditele bioloogiliste alternatiivide otsimise ja Eesti tingimustes katsetamisega. Samal ajal on meedias ja sotsiaalmeedias suurenenud üldsuse negatiivne hoiak taimekaitsevahendite kasutamise ja nende vajaduse suhtes. Seetõttu on jätkuvalt oluline asjakohase teavitustegevusega tegelemine eelkõige läbi blogipostituste ja artiklite avaldamise. Heade tulemuste saavutamisel on olulisel kohal ka osapoolte vaheline koostöö ―põllumeeste, mesinike ja valdkonna ametnike ühiste pingutuste tulemusel ei ole taimekaitsetööd Eestis teadaolevalt põhjustanud mesilasperede hukkumist juba viiel järjestikusel aastal.
Taimekaitse on üks valdkondadest, mille suundumuste muutmiseks on Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud „Talust taldrikule“ strateegias kindlaks määratud ambitsioonikad eesmärgid. Kõnealuste ambitsioonikate eesmärkide mõjude selgitamiseks telliti Eesti Maaülikooli teadlastelt eksperthinnang „Eksperthinnang keemiliste taimekaitsevahendite vähendamisest tingitud mõjudele Eesti taimekasvatuses“, mille tulemusi kasutatakse erinevate õigusaktide, tegevuskavade ja strateegiate sisendis.
Ringmajanduse edendamiseks ja ELi ekspordisõltuvuse leevendamiseks analüüsime põlevkivi kaevandamisjääkide väetisena kasutamise võimalusi.

Tagame, et tarbijal on võimalus kasutada soovitud omadustega ja lubamatut ohtu mitte põhjustavat väetist. Eestis turustatav väetis peab olema kantud väetiseregistrisse, või kandma ELi vastavusmärgist „CE“. Väetise koostis peab vastama kas ELi määruse või väetiseseaduse alusel kehtestatud ministri määruses esitatud nõuetele. Kui esitatud dokumendid on nõuetekohased ja väetise koostis vastab kehtestatud nõuetele, kantakse väetis väetiseregistrisse ühe tööpäeva jooksul.
Analüüsitakse nii väetiste kui ka taimekaitse valdkonda reguleerivate õigusnormide toimimist ja rakendamist ning tagatakse vajalike muudatuste tegemine õigusnormides.
Tagatakse õigusnorme tutvustava avaliku kommunikatsiooni toimimine, et nõuete täitmise eest vastutavad isikud oleksid teadlikud oma kohustustest ja nõuetest.
Analüüsitakse väärtegude põhjuseid ning nende ennetamiseks rakendatavate abinõude mõjusust. Analüüside tulemustest lähtuvalt koordineeritakse arendusi, tehakse strateegilisi plaane ning kujundatakse õigusnorme.
Oodatavad tulemused:
Taimekaitsevahendeid ja muid abinõusid kasutatakse majanduslikult ja ökoloogiliselt põhjendatud tasemel ning teostatud tööd on minimaalse ohuga inimese tervisele ja keskkonnale. Integreeritud taimekaitse (ITK) põhimõtetele vastamine, ei lange alla 95%.
Eestis kasutusel olevad taimekaitsevahendid on ohutud inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Taimekaitsevahendite kasutamise ja turustamisega seotud rikkumiste osakaal tehtud kontrollidest ei lange alla 6%.
Eestis kasutusel olevad väetised on ohutud inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Väetiste käitlemise kontrollidel tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal läbiviidud kontrollide arvust ei lange alla 93%.

6.2 Programmi tegevus – Tõuaretuse poliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused
Eesmärk
Põllumajandusloomade aretuse valdkonna eesmärk on tagada tõuaretusega Eesti oludesse sobivad tõud ja geneetiline mitmekesisus.
Mõõdik
Tegelik tase
Sihttase

2023
2025
2026
2027
2028
Puhtatõuliste tõuraamatu põhiosasse kantud loomade arv
105155
106000
106500
107000
108000
Kohalike ohustatud tõugude loomade arv tõuti:





Eesti hobune
2940
2640
2640
2650
2640
Eesti raskeveohobune
344
360
360
360
360
Tori TA
586
615
615
615
615
Vana-Tori
36
34
35
36
34
Eesti maatõug
894
915
920
925
915
Kihnu maalammas
1894
970
980
990
970
Eesti vutt
4467
3770
3790
3800
3770

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused
Väljakutsed:
Aretustoetuste üldsumma vajab pidevat tõstmist seoses üldise elu kalliduse tõusuga. Aretustoetuse abil ei ole võimalik toetada tõuloomade sisseostu. Kuna aretustoetusest ei ole võimalik toetada aretusloomade ostu, siis oleks vaja kaaluda, kas seda saaks toetada mõne muu toetusskeemi raames. Selline toetus parandaks loomsete saaduste tootmise potentsiaali.
Aastaid on põllumajandusloomade aretusel lähtutud ühekülgselt vaid toodangu näitajate suurendamisest. Selle tõttu on vähenenud oluliselt veiste karjas püsivuse aeg. Tootmisele ja kaubandusele orienteeritud aretustöö tulemusel on hakatud laialdaselt kasvatama intensiivpidamiseks sobilikke tõuge. Seetõttu on ohtu sattunud kohalikud väärtuslikud geneetilised ressursid.
Aretajate järelkasvu tagamine.
Loomageneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise programmi valmimisel on selle tegevuste elluviimiseks vajalik püsiv rahastus, mis võimaldaks geneetilise materjali kogumist ning selle uurimist ja säilitamist.
Tegevused:
Loomageneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise tegevuskava väljatöötamine ning rakendamine alates 2024. aastast. Tegevuskavas planeeritud tegevuste elluviimiseks on vajalik kindlustada piisavad vahendid järjepidevaks loomageneetiliste ressurssidega tegelemiseks vähemalt 100 000 euro ulatuses aastas. Uuringud ohustatud tõugude loetellu kantud tõugude populatsioonide olukorra väljaselgitamise osas tuleb läbi viia kõigi nende tõugude osas.
Viiakse läbi on eesti raskeveohobuse populatsiooni uuring.
Aretusühistutele makstakse aretustoetust tõuraamatu pidamise ja jõudluskontrolli läbiviimise eest.
2025. aasta põllumajandusloomade aretustoetuse määruse muutmise vajaduse analüüs lähtuvalt 2024. aastat toetuse maksmise tulemustest ning uute aretusühingute ning aretusprogrammide lisandumisest.
Ohustatud tõugu loomade pidajatele makstakse alates 2004. a ÜPP SK toetust. See on aidanud mõne tõu arvukuse languse pöörata tõusule ning mõnel juhul pidurdanud loomade arvu vähenemist.
FAO andmebaasis DAD-IS uuendatakse põllumajandusloomade tõugude populatsiooni andmed.
2024. aastal on ettevalmistamisel põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Tulenevalt vajadusest võtta üle hobuste võistluste direktiiv on vajalik seadusesse kirjutada vajalikud sätted, millest tulenevalt ei tohi teha vahet hobuste võistlustel Eestist pärit ning siin registreeritud hobustel ning muudest Euroopa Liidu liikmesriikidest pärit või seal registreeritud hobuslastel. Teatud võislutste puhul on lubatud vahe tegemine seaduses toodud tingimustel.
Loomapidajate ja aretajate teavitamine ja koolitamine toimub loomakasvatuse teadmussiirde pikaajaliste programmide kaudu. Nende raames toimuvad erinevad koolitused ja infopäevad põllumajandusloomade aretuse teemadel.
Oodatavad tulemused:
• Puhtatõuliste tõuraamatu põhiossa kantud loomade arv kasvab.
• Kohalike ohustatud tõugu loomade arv kasvab.

6.3 Programmi tegevus – Sordiaretuse ja paljundusmaterjali poliitika kujundamine
Programmi tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused
Eesmärk
Sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali valdkonna eesmärk on tagada mitmekesised, kvaliteetsed ja kohalikesse oludesse sobivad põllu- ja aiakultuuride sordid.
Mõõdik
Tegelik tase
Sihttase

2023
2025
2026
2027
2028
Sertifitseerimise läbinud seemnepartiide suhtarv, %
90
95
95
95
95
Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal kontrollitud köögiviljaseemnepartiide arvust, %
84
85
85
85
85
Eestis toodetud sertifitseeritud seemne kogus, t
37 400
50 000
50 000
50 000
50 000
Uute Eestis aretatud ja sordilehte võetud sortide arv aastas
3
3
3
3
3
Sordilehte võetud sortide arv, sh puuvilja- ja marjakultuuride tuntud sordid
746
840
840
840
840

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused
Väljakutsed:
Sordiaretuse võimalikult kiire reageerimine muutuvatele kliimatingimustele ning tootja ja tarbija nõudlusele (väiksema keskkonnamõjuga tootmine).
Uute aretustehnikate kasutuselevõtt ja nende lubamine tavapärases sordiaretuses.
Kohaliku sordiaretusega on vaja suurendada sordiaretajate ja põllumeeste koostööd.
Sertifitseeritud seemne tootmise suurendamiseks on seemnekeskustel vaja teha investeeringuid ja soetada uusi kaasaegseid sorteere, et tagada seemnepartiide puhtus teiste taimeliikide seemneist, sh tülikatest umbrohtude seemnetest.
Tegevused:
Seemnetootmisel tegevusloaga põldtunnustajate poolt tunnustatud põldudest tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal on jätkuvalt üle 95 %.
Seemnepartiides ei esine teiste taimeliikide seemneid, sh tuulekaera seemneid.
Osaletakse soodustava regulatiivse keskkonna loomisel taimse paljundusmaterjali tootmiseks ja turustamiseks ning biotehnoloogia lahenduste kasutuselevõtuks Eestis.
„Sordiaretusprogramm 2020–2030“ toetab ja edendab kohalikesse muutuvatesse keskkonnatingimustesse sobivate, turunõudlusele vastavate ja hea ekspordipotentsiaaliga põllumajanduskultuuride sortide aretamist ning resistentsusaretust, sellekohase teabe levitamist. Programmiga luuakse eeldused elurikkuse säilitamise ja säästva arengu tagamiseks kooskõlas riigisiseste ja rahvusvaheliste arengudokumentide, lepingute ja konventsioonidega.
Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine, säilitamine ja kasutamine 2021–2027“ – põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside kogumine, säilitamine, uurimine ja kasutamine ning kollektsioonide haldamine, korraldus- ja teavitustöö, lisaks rahvusvahelise koostöö edendamine. Programmi tegevused säilitavad elurikkust, leevendavad kliimamuutusi ja aitavad nendega kohaneda, tagavad toidujulgeoleku ja kultuuripärandi säilimise. Geneetilist ressurssi kasutatakse ka teadus- ja arendustegevuses, sh sordiaretuses.

Oodatav(ad) tulemus(ed):
- Taimekasvatussaadused on kvaliteetsed. Selle saavutamiseks on oluline kasutada Eesti keskkonnatingimustesse sobivaid taimesorte ja kvaliteetset seemet ning kahjustajatest vaba ja nõuetekohast taimset paljundusmaterjali.
- Igal aastal võetakse sordilehte uusi Eestis aretatud sorte, mis tagavad meie oludes ja muutuvates keskkonnatingimustes (taimekahjustajakindlus, talve- ja põuakindlus jm), kestliku tootmise, võimaldades pakkuda mitmekesist toidulauda, kvaliteetset loomasööta ning on sisendiks biomajanduse erinevatele suundadele.
- Säilitatavate sortide arv tagab põlumajanduskultuuride geneetilise mitmekesisuse ja elurikkuse säilimise.
- Taimse paljundusmaterjali valdkonnas on uue perioodi oluline eesmärk suurendada sertifitseeritud seemnete tootmist ning seeläbi tagada isevarustatuse tase.
- Sertifitseerimise läbinud partiide suhtarv jõuab 95%-ni. Viimastel aastatel on toimunud märgatav paranemine sertifitseerimise läbinud partiide suhtarvus (2023. aastal 90%), mis näitab kvaliteedi tõusu nii põldtunnustamises kui ka proovide võtmises ning analüüsimisel. Teraviljaseemne idanevus on olnud hea, üle 95%, kuid probleeme esineb osade kaunvilja seemnepartiide idanevusega. Puhtuse nõuetele vastavate partiide osakaal on jõudnud 95%-ni. Kui seemnekeskused soetavad kaasaegsemad sorteerid, siis suureneks ka seemnepartiide sertiftseerimise läbimise suhtarv, sest seemnest on võimalik välja sorteerida eelviljadeks olnud taimeliikide, tuulekaera jt tülikate umbrohtude seemneid.
- Tuvastatud nõuetele vastavuste osakaal protsentides kontrollitud köögiviljaseemnepartiide arvust näitab köögiviljaseemnete tootmise ja turustamise nõuetele vastavust. Standardkategooria köögiviljaseemnete tootmine ja kvaliteedinõuetele vastavuse tagamine on tootja vastutusel. PTA kontrollib köögiviljaseemnete kvaliteedinõuetele, sh idanevuse ja puhtuse nõuetele vastamist turukontrolli käigus. Eestis toodetakse peamiselt köögiviljaseemneid METKis ja kvaliteedinõuetele vastavusega probleeme pole olnud, kuid teistes riikides toodetud ja turustatavate seemnete osas on tuvastatud nõutele mittevastavat madalamat idanevust või ka lubatust suuremal määral umbrohuseemneid.

6.4 Programmi tegevus – Looma- ja taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused
Programmi tegevus „Looma- ja taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine“ hõlmab tegevusi taimetervise, loomatervise, söödaohutuse ja loomade heaolu valdkondades.
Eesmärk
Programmi tegevuse eesmärk on tagada olukord, kus Eesti on vaba ohtlikest taimekahjustajatest ja eriti ohtlikest loomataudidest ning loomade tervis ja heaolu on paranenud.
Mõõdik
Tegelik tase
Sihttase

2023
2025
2026
2027
2028
Ohtlike taimekahjustajate puhangute arv
14
4
4
4
4
EL teavituskohustuslike loomataudijuhtude arv
120
120
120
120
120
Loomatervise ja ‑heaolu baromeeter
101,715
≥ eelmise aasta tase
≥ eelmise aasta tase
≥ eelmise aasta tase
≥ eelmise aasta tase

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused
Väljakutsed:
Taimetervis:
Taimekahjustajate levik võib negatiivselt mõjutada põllumajandustootmise ja metsamajanduse tasuvust, looduskeskkonda ja rahvusvahelist kaubandust (piirangud ekspordile).
Taimekahjustajate levikut mõjutavad nii inimtegevus sh reisimine ja kaubandus kui ka kliimamuutused. Oluline on asutustevaheline koostöö ning toimiv riiklik järelevalve ja taimekahjustajate seire, usaldusväärsed analüüsitulemused, samuti koostöö teadusasutustega erinevate riskide võimalikult varajaseks tuvastamiseks.
Taimekahjustajate seirekava kaasrahastus väheneb, mis teeb seiretegevuse kvaliteedi hoidmise keeruliseks. Alates 2015. aastast on Euroopa Komisjon andnud liikmesriikidele võimaluse taotleda kaasrahastust seirete läbiviimiseks. Aastatel 2015–2020 kaasrahastati 75% Eesti taotletud seirete kuludest. Alates 2021. aastast on seirete kaasrahastuse põhimõtted muutunud ning kõikide kohustuslike seirete jaoks taotletud eelarve edaspidi kaasrahastuse alla ei kuulu. See tähendab, et kohustuslike seirete läbiviimiseks tuleb riigi poolt katta ka varem kaasrahastuse toel kaetud seirekulud. Perioodiks 2023-2027 on kaasrahastust vähendatud 60%. Karantiinsete jt ohtlike taimekahjustajate seired on vajalikud, et kahjustajad võimalikult varakult tuvastada, vältides nõnda nende edasi levimist ning hilisemat veelgi ressursimahukamat tõrjemeetmete kohaldamist.
Loomatervis:
Loomataudide levikut ja jõudmist Eestisse mõjutavad mitmed tegurid nagu kliimamuutused, loomade ja lindude ränne, globaliseeruv kaubandus ja inimeste reisimine. Karjatervise tasandil mõjutavad kriisid põllumajanduses loomapidaja suutlikkust panustada loomatervise taseme tõusu. Suureks ohuks on sigade Aafika katk (SAK) ja linnugripp ning uued võimalikud esilekerkivad taudid. Peetavatel loomadel loomataudide esinemise ärahoidmiseks on oluline bioturvameetmete järjepidev rakendamine, metsloomade puhul on suur roll taudijuhtude tuvastamisel ja leviku tõkestamisel jahimeeste, PTA, LABRISe ja Keskkonnaameti omavahelisel koostööl. Oluline on labori (LABRIS) suutlikkus haigustekitajaid kiiresti ja täpselt diagnoosida. Samuti on oluline PTA ja Keskkonnaameti tööjaotuse täpsem määratlemine metssigade populatsioonis SAKi tõrjumisel.
2021. aastal vähendas EL taudiennetuseks ettenähtud kaasrahastuse osakaalu. Varasem kaasrahastuse osakaal oli sõltuvalt taudist 50-70%, nüüd vaid 20-30%, mis tähendab, et taudijuhtumite esinemise korral kompenseerib EL väiksema osa kogukulutusest. Seega on jätkuvalt oluline, et tagatud on valmisolek riigieelarves PTA-le ette näha vajalikud vahendid taudiennetuse ja taudi puhkemisel leviku ohu kõrvaldamisega kaasnevate kulude katteks ning loomapidajale ettenähtud kahjude kompenseerimise tagamiseks.
Antimikroobsete ravimite vastutustundetu kasutamine suurendab mikroobide resistentsuse (AMR) kujunemist. Eestis müüdud antibiootikumide toimeainete kogused on varasematel aastatel vähenenud, kuid langustrend on peatunud. Ettenähtud eesmärkide saavutamiseks on seega vaja järgnevatel aastatel teha järjest suuremaid pingutusi. Tulenevalt AMR tegevuskavast (Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2021–2026) on vaja jätkuvalt lisaressurssi, et suurendada koolitustellimust antibiootikumide teadliku kasutamise kohta ning tõsta sidusrühmade teadlikkust antibiootikumide kasutamise osas. Peamised väljakutsed on lisaks vastutustundliku kasutamise ja selle olulisuse kohta veterinaararstide seas järjepidevale teadlikkuse tõstmisele ka väärkasutuse tuvastamine ja sellele mõjusalt reageerimine ning loomapidajate teadlikkuse tõstmine peetavate loomade head tervisealast seisundit tagavatest korralduslikest meetmetest.
Riiklikud registrid ja valdkonnaga seotud asutuste (PTA, LABRIS) infosüsteemid vajavad lisaarendusi ja täiendavaid funktsionaalsusi vastavalt ajas muutuvatele vajadustele. Oluline on, et andmekogude funktsionaalsus aitab kaasa PTA ja LABRISe töö efektiivsemaks muutmisele ja arenduste hankimisel tagatakse, et andmekogu kasutamine lihtsustab tööülesannete täitmist. Olemasolevate andmete tegelikkusele vastavus andmekogudes vajab samuti pidevat kontrolli ja korrigeerimist nii järelevalve korraldamise kui ka poliitika kujundamise jaoks asjakohase sisendi saamiseks. Arendamist vajavad IT ühendused asutuste (PTA, LABRIS, PRIA) vahel.
Olemasoleva ressursi tingimustes ei ole tagatud ühtlane järelevalvega kaetus ja sündmustele reageerimise võimekus. Kriitilistes punktides on vähe inimesi ja kompetentsi, mis ei võimalda kõiki riske järjepidevalt ja süsteemselt hinnata ega juhtida. Samuti on probleeme PTA loomatervise ja -heaolu valdkonnas personali värbamise ja kaadrivoolavusega. Põhjuseks veterinaararsti haridusega järelevalveametnike palkade madal konkurentsivõime tööturul võrreldes praktiseerivate veterinaararstidega. Veterinaararsti haridusega (ja ka muu taustaharidusega) laborispetsialistide puudus ning madal palgatase takistab ka LABRISel vajaliku kvalifikatsiooniga inimeste leidmist ning juba väljaõppinud spetsialistide püsimist.
Loomatervise, loomaheaolu aga ka toiduohutuse tagamisel on probleemiks veterinaararstide vähesus. Loomaarstide koolitustellimus on olnud juba mitmeid aastaid sama, kuid lõpetajate arv on aasta-aastalt vähenenud, mis on tinginud olukorra, kus sektori vajadus on eeldatavalt suurem kui koolitatute arv. See võib omakorda viia olukorrani, kus me ei suuda tagada piisavalt kõrget loomatervise ja -heaolu taset, mis mõjutab ka inimeste tarbitava toidu ohutust. Olukorra lahendamist riigi tasandil takistab otsustusprotsessides vajaminevate tegelikkust peegeldavate andmete puudumine veterinaararstide hõivatuse kohta tööturul.
Ootused laboranalüüside kvaliteedile, kiirusele ning täpsusele on kõrgemad kui kunagi varem. LABRIS on loomatevise valdkonnas võimeline ja valmis diagnoosima laia nimekirja erinevate loomaliikide nakkushaigusi. Lisaks peab LABRISel olema valmisolek diagnoosida operatiivselt eriti ohtlike loomataude (nt lindude gripp, SAK, suu- ja sõrataud jt) ja teatavaid ohtlikke loomataude (nt marutaud, brutselloos, siberi katk). Oluline on tagada LABRISe suutlikkus (aparatuur, metoodikad, tehnoloogiad, kompetents, ruumid, bioohutuse- ja bioturvalisuse nõuete täitmine) teenuseid vajalikul tasemel osutada, sh stabiilne rahastus investeeringute tegemiseks, et vältida investeeringuvajaduste kuhjumist. Alarahastus võib seada ohtu laboriteenuse arendused ja kvaliteedi ning põhjustada ohtu laboritöötajate tervisele.
Söödaohutus:
Söödaohutus on otseselt seotud loomade tervise ja heaolu tagamisega ning selle kõrge tase toetab kasumlikku põllumajandustootmist ning kaitseb inimest ja ühiskonda inimtervise ning keskkonnaga seotud riskide vähendamise kaudu. Tõhusa järelevalvesüsteemi tagamiseks on tarvis tõsta PTA suutlikkust tegeleda erinevate riskidega ning laiendada tegevusi olemasolevate ja uute riskide (söödapettused, kolmandatest riikidest pärit sööt, e-kaubandus, kliimamuutuste mõju, uued tehnoloogiad, uued söödamaterjalid) haldamiseks söödast. Aasta-aastalt sööda käitlejate arv tõuseb, aga PTA kontrollide arv langeb. Seda mõjutab nii inimeste kui ressursside puudus.
Imporditud proteiinsööda asendamine kohalike proteiinsöötadega, et vähendada loomakasvatuse keskkonnamõjusid.
Suuremat tähelepanu ja ressurssi vajab teaduse arendamine söödaohutuse valdkonnas, suurendades teadlaste arvu ja teadustööde, sh rakenduslike teadustööde mahtu.
Loomade heaolu:
Vihjete arv loomade heaolu ja pidamisnõuete rikkumiste kohta nii lemmik- kui ka põllumajandusloomade pidamisel on pidevas tõusutrendis, kuid vihjete menetlejate arv PTA-s pole kasvanud, mistõttu on järelevalveametnike töökoormus väga suur. Töömaht on aastatega vihjete märkimisväärse tõusu tagajärjel mitmekordistunud, mis on omakorda suur väljakutse PTA-le loomade heaolu valdkonna töö korraldamisel ja ühiskonna ootustele vastamisel. Kui 2019. aastal sai PTA 394 vihjet loomade heaolu võimalike rikkumiste kohta, siis 2023. aastal oli vihjete arv tõusnud 852ni. Aasta lõpuks oli menetlemata või menetlus pooleli 30% vihjetest. Võrreldes 2022. aastaga, mil poolikuid või veel alustamata menetlusi oli aasta lõpuks 48%, on järelevalveolukord paranenud, vaatamata sellele, et vihjete arv on suurenenud. Tõhusa järelevalvesüsteemi tagamiseks ja vihjete menetlemiseks on PTA-l vaja sihitatumalt planeerida nii rikkumisi ennetavaid kui ka rikkumistele järgnevaid tegevusi. Siiski vajab PTA ka täiendavat ressurssi järjest suureneva töökoormusega toime tulekuks.
Lemmikloomade arvukus ja nendega seotud piiriülene kaubandus kasvab pidevalt. Tegemist on tähelepanu vääriva valdkonnaga eelkõige zoonooside leviku, illegaalse kaubanduse ja pettuste esinemise tõttu. Lisaks koertele ja kassidele, kes on Eestis kõige tavapärasemad lemmikloomad, peetakse mitmesuguseid eksootilisi ja muid harva lemmikloomana peetavaid loomaliike. Loomapidajate vähene teadlikkus oma lemmikloomale vajalikest liigiomastest pidamistingimustest ning ebaausaid kauplemistaktikaid kasutavate lemmikloomadega kauplejate hoolimatus looma vajadustest on suur oht lemmikloomade heaolule ja tervisele. Esineb lemmikloomade dokumentide võltsimist ja loomapidajate teadmatust neile kehtivatest nõuetest, mis muuhulgas seab ohtu Eesti marutaudivaba staatuse. Samuti ei pruugi leiduda Eestis veterinaararsti, kes oleks teadlik harvapeetava lemmikloomaliigi bioloogiast, füsioloogiast või puudub veterinaaril piisav ettevalmistus ja kogemused selliste isendite raviga. Vaatamata sellele, et tunnetuslikult on inimeste teadlikkus lemmikloomade heaolust ja väärkohtlemise märkamine tõusuteel, on endiselt oluline tõsta ühiskonna teadlikkust loomade heaolu arvestava loomapidamise kohta ja parandada lemmikloomapidamiskultuuri Eestis.
Veterinaararstide sõnul on lemmikloomade arv viimastel aastatel järsult tõusnud. Lemmikloomade kohta arvestuse pidamise kohustus on kohalikel omavalitsustel (KOV). Erinevates KOVides on erinev rahaline võimekus ja moodused arvestuse pidamiseks, mistõttu ülevaade tegelike lemmikloomade arvude kohta on tõenäoliselt puudulik. Siiski on see oluline lemmikloomaomanike ja lemmikloomade jaoks vajalike teenuste pakkumiseks: koerte jalutusväljakud, prügikastid väljaheidete jaoks, teavitustöö KOVis vastavalt seal peetavatele loomaliikidele jne. Ka riigi tasandil puudub ülevaade Eestis peetavate lemmikloomade liigilisest kooslusest, isendite arvust ja paiknemisest. Samuti puudub üleriigiline nõue lemmikloomade kiibistamiseks ja registreerimiseks, mis on kõige efektiivsem moodus lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks ning lahti pääsenud lemmikloomade tagastamiseks omanikele. Müüdud lemmikloomatoidu koguste põhjal on aga teada, et üle poolte Eestis peetavatest koertest ja kassidest ei ole üheski KOVi registris registreeritud. See asjaolu suurendab KOVide kulu hulkuvate loomade pidamise korraldamisel varjupaikades, sest kui lemmiklooma omanikku ei ole võimalik tuvastada, katab loomale tehtud kulutused KOV. KOVid ja loomakaitseorganisatsioonid on pöördunud riigi poole, et kirjeldatud olukord saaks lahenduse nii KOVide kui ka Eestis peetavate lemmikloomade hüvanguks.
Tegevused:
Taimetervis:
Ohtlike taimekahjustajate seired on väga olulised kahjustajate võimalikult varajaseks tuvastamiseks, et ära hoida nende laialdasemat levikut ning ressursimahukate tõrjeabinõude rakendamist. 2021. aastast viiakse läbi ohtlike taimekahjustajate seireid mitmeaastase seirekava alusel. Eesti mitmeaastane seirekava on koostatud seitsmeks aastaks (2021-2027) ning hõlmab EL-i karantiinseid taimekahjustajaid (sh prioriteetsed taimekahjustajad), EL-i erakorraliste meetmetega reguleeritud taimekahjustajaid ning ühte kaitstava piirkonna karantiinset taimekahjustajat (viljapuu-bakterpõletik). Igal aastal tehakse prioriteetsete taimekahjustajate seireid, EL-i erakorraliste meetmetega reguleeritud taimekahjustajate seireid ning kaitstava piirkonna kahjustaja seiret. Teiste karantiinsete taimekahjustajate seired peab läbi viima vähemalt kord seitsme aasta jooksul. Seired viiakse läbi selliste taimekahjustajate puhul, mida Euroopa Liidus teadaolevalt ei esine (või on piiratud levikuga ja rakendatakse tõrjemeetmeid) ning mille laiema leviku korral nähakse ohtu kohalikele taimedele ja läbi selle keskkonnale ning majandusele.
Riikliku referentlaborina on taimetervise valdkondades (putukad, lestad, ümarussid, bakterid, seened, munasseened, viirused, viroidid, fütoplasma) määratud METK. Referentlabori tegevuse eesmärk on tagada uurimustulemuste usaldusväärsus ja võrreldavus nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasemel.
Ühiskonna teadlikkuse tõstmiseks jätkame teavitustegevusi ja infomaterjalide levitamist. Üheks oluliseks tegevuseks on rahvusvahelise taimetervise päeva tähistamine, millega juhime igal aastal tähelepanu taimetervise valdkonna olulisusele. Lastele ja noortele on välja töötatud erinevaid infomaterjale nagu taimetervise-teemaline töövihik ja koolides ringlev rändnäitus. Koostöös PTA ning METKi taimetervise ja mikrobioloogia laboriga jätkub taimeterviseteemalise infokirja väljaandmine kaks korda aastas ja selle levitamine.
2023. aastal võtsime osa EFSA poolt koordineeritud taimetervise teemalisest teavituskampaaniast #PlantHealth4Life, mille tegevused jätkuvad ka 2024. aastal. Tegemist on mitmeaastase kampaaniaga, mille algatajaks on Euroopa Komisjon ning mis põhineb EL riikides tehtud põhjalikul analüüsil, kus uuriti taimetervisega seotud arusaamasid ja käitumismustreid. Sihtrühmadeks on reisijad, hobiaednikud ja noored lapsevanemad. Kampaania jaoks loodi kõigile osalevatele riikidele koduleht, kampaania väliplakatid ning muu visuaalne identiteet.
Taimetervisealane koostöö on oluline erinevatel tasemetel, sh regionaalsel ja rahvusvahelisel. Rahvusvahelist teaduskoostööd koordineerib koostöövõrgustik Euphresco, milles osalemine toetab riigi jaoks olulist teadustööd taimetervise valdkonnas. Eesti teadlaste osalus nendes projektides jätkub. 2024. aastal on lõppemas koostööprojekt „Diagnosis and epidemiology of viruses infecting cereal crops“ ja alustamas kaks uut projekti, üks neist („Virulence of potato cyst nematode populations used for testing potato varieties to assess resistance“) Eesti Maaülikooli koordineerimisel. Teises 2024.a alustavas projektis („Improving detection of quarantine rust fungi (IDQRusts)“) ja osalevad teadlased Eesti Maaülikoolist ja METKist.
Loomatervis:
Alates 2024. a toetatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) sekkumise kaudu loomade heaolu, mahepõllumajandusliku loomakasvatuse, loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete ja loomatauditõrje programmi rakendamist. Vajadus on karjatervise programmi toetusmeetmete rakendamineka teistes loomakasvatussektorites lisaks piimakasvatussektorile.
Loomataudide ennetamise ja efektiivse tõrje korraldamiseks peetakse jooksvat arvestust taudidele vastuvõtlike loomade, nende pidamiskohtade ning liikumiste kohta. Kui seni on kehtinud kohustus bioturvalisuse kava koostamiseks sigade, kodulindude, kalade ja koorikloomade pidamise korral, siis taudiennetuse lisameetmena alustatakse 2024. aastal kohustuse laiendamise ettevalmistust veiste ja hobuste pidamisel. Vastav muudatus jõustub 2025. aastal.
Komisjoni rakendusmääruse (EL) 2018/18826 lisas loetellu kantud loomataudide riskipõhise passiivse seire süsteemi arendamine.
Tulenevalt loomatervise määruse nõudest peab iga loomapidamisettevõtte kohta olema märgitud karja staatus erinevate loomataudide osas. 2024. aastal algas ettevalmistus, et lähiaastatel PRIA põllumajandusloomade registrisse vastav võimekus luua. Lisaarenduse jaoks vajaduste kaardistamisse ja töö ettevalmistusse on kaasatud nii ReM, PRIA, PTA kui ka LABRIS.
Viiakse läbi eelanalüüs arendamaks loomapidajatele e-teenus PRIA tehnilisse keskkonda, et hallata ja/või edastada olulisi karjaarvestusega seonduvaid andmeid ühtsesse riiklikku andmekogusse (nt. põllumajandusloomade registri osana). Lahenduse eesmärgiks on luua tehniline keskkond loomatervisega seotud detailandmete keskseks ja kvaliteetseks haldamiseks, sh andmete ristkasutus (mille eelduseks on agregeerimata kujul masintöödeldavad andmed). Sisuliselt saaks olema tegemist keskse e-põlluraamatu (võeti kasutusele 01.04.2024) analoogiga loomakasvatuses.
Põllumajanduslindude pidamine kodumajapidamistes on viimasel ajal Eestis märgatavalt kasvanud. Eriti tähelepanuväärne on väikeste põllumajanduslindude karjade (hobilinnukarjade), suurusega 10-200 lindu, hulga suurenemine. Mitmed kodumajapidamised peavad linnukarju otse tarbijale mune, linnuliha ja paljundusmaterjali turustamiseks, kuid selliste linnukarjade terviseseisundi kohta ei ole riigil piisavalt teavet. Seetõttu on oluline uurida neis karjades peetavate lindude loomatervise seisundit, sealhulgas haiguste levikut ning kasutatavaid ravimeetodeid ja vaktsineerimispraktikaid. Selleks viiakse aastatel 2024-2026 läbi uuring „Väikestes kodumajapidamistes peetavate põllumajanduslindude karjade terviseuuring seoses ”Üks Tervis” lähenemisega“.
PTA alustab ja jätkab ettevõttepõhist riiklikku seiret ettevõtetes, mis soovivad taotleda vabadust taudidest veiste infektsioosne rinotrahheiit ja viirusdiarröa.
2023. aastal valmis riikliku veterinaararstide registri osana antibiootikumide kasutamise e‑andmekogu, kuhu sisestavad andmeid veterinaararstid. Kogutavate andmete põhjal võimalik näha, milline on suhe antibiootikumide müügikoguste ja tegeliku kasutamise vahel ning planeerida tegevusi antibiootikumide kasutamise vähendamiseks valdkondades, kus on tuvastatud vajadus täiendavaks sekkumiseks. Koos antibiootikumde kasutuse e-andmekogu kasutuselevõtuga paraneb programmperioodil antibiootikumide kasutuse läbipaistvus loomakasvatuses ning tõhustub veterinaarseks otstarbeks kasutatavate ravimite ja ravimsöötade kasutuse üle tehtav järelevalve. Järjepidevalt tõstetakse veterinaararstide, loomapidajate, ravimsööda käitlejate ja toidukäitlejate teadlikkust antibiootikumide kasutamisest ning jätkatakse AMRi seire ning teadus- ja rakendusuuringutega vastavalt tegevustele.
Antibiootikumide kasutamise e-andmekogu juurde on arendatud lisamoodul, kuhu veterinaararstid saavad alates 2024. aastast sisestada andmeid teostatud vaktsineerimiste kohta. Vaktsineerimisandmete kogumine on oluline loomataudide ja zoonooside ennetuse korraldamiseks ja kaubanduspartneritele rakendatavate meetmete tõenduspõhiseks esitamiseks.
2023. aastal telliti Eesti Maaülikoolilt uuring „Lemmikloomadelt (sh linnud, tuhkrud ja eksootilised lemmikloomad) isoleeritud E. coli, Staphylococcus spp., Pseudomonas aeruginosa ja metitsilliinresistentne stafülokokk (MRSA) AMR uuring seoses „Üks Tervis“ lähenemisega ja neile loomaliikidele ravijuhiste koostamine“. Tegu on teadusliku läbilõikeuuringuga lemmikloomadena peetavatelt loomadelt isoleeritud haigustekitajate resistentsusest. Eesmärgiks on muuhulgas hinnata antibiootikumide kasutamise ja resistentsuse seoseid Eestis. Uuringule tuginedes koostatakse lemmikloomadele ravijuhised. Uuringu valmimistähtaeg on 2025. aastal.
ReMi tellimusel alustas 2023. aastal LABRISe riskihindamisüksus seireprojektidega, mille käigus saadakse ülevaade piimaveistelt, lihaveistelt ja väikemäletsejalistelt (lambad, kitsed) pärinevate haigustekitajate antibiootikumiresistentsuse ja seose kohta antibiootikumide kasutamisega. Piimaveistel esineb mikroobiliike, mille AMR hindamine on oluline nii inim- kui ka loomatervise seisukohalt. Väikemäletsejaliste ja lihaveiste karjatamine ning selle mõju looduskeskkonnale on positiivne, kuid puuduvad uuringud neilt pärineva normaalmikrofloorasse kuuluvate enterobakterite AMR kohta. Nimetatud uuringud toetavad AMR tegevuskava rakendamist ja antibiootikumide kasutamises vajalike muutuste elluviimist. Uuringud väikemäletsejaliste ja lihaveiste kohta kestavad 2025. aasta lõpuni, piimaveiste kohta 2024. aasta lõpuni. Kõigil loomagruppidel hakkavad toimuma teatava regulaarsusega kordusuuringud olukorra kaardistamiseks aastate vältel.
Enamik uutest esilekerkivatest inimesi ohustavatest nakkushaigustest on zoonoosid ehk loomadelt inimestele (ning ka vastupidi) üle kanduvad nakkused. Kuna loomade tervis, inimeste tervis ja keskkond on omavahel seotud, on tungiv vajadus zoonootiliste haiguste kiiremaks ja tõhusamaks tõrjeks. Seda on võimalik saavutada üleminekuga kitsamalt valdkonnapõhiselt lähenemiselt lähenemisviisile „Üks Tervis“. 2024-2026 kestva projekti „Koordineeritud seiresüsteemi loomine ühe tervise lähenemisviisi alusel“ raames seiratakse loomi ja haigustekitajate siirutajaid Lääne Niiluse palaviku, puukentsefaliidi, Lyme’i tõve, Q-palaviku ning esilekerkiva taudi (haigus Y) tekitajate või nende vastaste antikehade tuvastamiseks. Eesmärk on toetada prioriteetsete haigustekitajate koordineeritud seiresüsteemi loomist ja laiendamist igas osalevas riigis. Projektis osaleb 11 Euroopa riiki, Eestis koordineerib projekti LABRIS, partneriteks PTA, Eesti Maaülikool ja Terviseamet.7
LABRIS osaleb Soome partnerina EFSA projektis „Suutlikkuse loomine kõrge patogeensusega lindude gripi aktiivseks seireks metslindudel Euroopas“ Soome lahe piirkonna lindude gripi seires. Seire toimub kolme aasta jooksul (2024-2026) ja viiakse läbi sügiseti rändlindudelt proovide kogumisega. Projekti eesmärk on parandada ja täiendada olemasolevadi seiretegevusi, et tagada riiklikul tasemel pikaajaline suutlikkus lindude gripi viiruste aktiivseks seireks metslindudel (koostöös REMi, PTA, ornitoloogide, jahimeeste ja LABRISega) ja luua süsteem kiireks viiruse avastamiseks ja viiruse tüvede täpseks iseloomustamiseks. Täpsem viiruse tüvede geneetiline iseloomustamine aitab määrata nende patogeensust ja selgitada võimalikku imetajatele ülekandumist ning on abiks ennetavate tegevuste planeerimisel, et taudi levikut kontrolli all hoida.
Jätkub 2023. aastal alustatud PTA ja LABRISe koostöö loomataudide prognoosmudelite ja mõjude hindamise mudelite väljatöötamisel ja ohuprognoosidena sõnastamisel ning tauditõrjeprogrammide ja nende rakenduskavade ajakohastamisel.
Olemasolevad ja loodavad digilahendused ja infosüsteemid loovad PTA-le võimalusi järelevalvega seotud kitsaskohadega tegelda ning liikuda efektiivse riskipõhise järelevalve suunas. Andmete analüüsimine ja neist saadava info kasutamine omakorda võimaldab järelevalve ressursse paigutada asjakohastesse teenustesse.
Teadlikuks ja vastutustundlikuks loomapidamiseks vajalike teadmiste omandamist toetab riik teadmussiirde pikaajaliste programmide kaudu, 2025. aastast ÜPP AKIS8 sekkumise kaudu. Toimuvad erinevad koolitused, infopäevad, õppereisid koos farmi külastustega ja konverentsid, mille eesmärk on tõsta loomakasvatajate teadlikkust loomakasvatusest ja loomade heaolust. Loomapidajate koolitamise ja tarbijate teavitamise kaudu motiveeritakse neid tegema otsuseid, mis panustaks loomade tervise ja heaolu tõusu, parandaks tootja konkurentsivõimet ning suunaks tarbijate ostuotsuseid. Selleks, et tõsta süsteemselt tarbijate teadlikkust loomade tervise ja heaolu teemadel, tuleb leida täiendavaid ressursse. Loomakasvatajate teadlikkus loomatervise riskidest ja kehtivatest nõuetest vajab järjepidevat tõstmist.
LABRIS täidab volitatud labori ja riikliku referentlabori ülesandeid. Lisaks tagatakse AMR riiklike seirete läbi viimine. Tagatud on valmisolek diagnoosida operatiivselt eriti ohtlikke ja teatavaid ohtlikke loomataude, luuakse võimekus tuvastada senisest paremini võimalikke uusi ja esilekerkivaid loomataude.
Algavad labori infosüsteemi (LIS) loomatervise valdkonna arendused. Muuhulgas kavandatakse ühendused PTA ja PRIA andmebaasidega.
Veterinaararstide vähesuse probleemistikust täpsema ülevaate saamiseks on vaja kaardistada veterinaararstide tööhõivet puudutav seis riiklikus veterinaararstide registris. See annab selgema pildi sellest, kui paljud tegevusluba omavatest veterinaararstidest tegelevad põllumajandus- või lemmikloomadega ning kui paljud on tööl riigiametites. Käimas on arutelud, millisel viisil veterinaararstide registris töökoha kohta esitatavate andmete kogumisega edasi liikuda – kas on esmalt vaja muuta selleks veterinaarseadust või piisab praegusest õigusruumis sätestatust ja saab kohe edasi liikuda veterinaararstide registris sellekohase IT-arendusega.
Söödaohutus:
Söödaohutuse tagamiseks on vaja suurendada söödast võetavate kontrollproovide ning tellitavate analüüside mahtu arvestades olemasolevaid (nt dioksiinid, mükotoksiinid, looduslikud toksiinid, raskmetallid, ohtlikud botaanilised lisandid) ja uusi riske (nt ergotalkaloidid, nikkel, mis on välja toodud komisjoni soovitustes (EL) 2016/1110, 2012/154 jt). Riskipõhist lähenemist arvestades tuleks proovide hulka tõsta minimaalselt 30%.
Aasta-aastalt omab suuremat rolli söödalisandite kasutamine söödas, seda nii loomade heaolu suurendamise kui ka keskkonnamõjude vähendamise aspektist. Söödas kasutataval söödalisandil peab olema kehtiv luba selle kasutamiseks Euroopa Liidus ning kasutusloaga söödalisandid on kantud söödalisandite registrisse. Strateegia „Talust taldrikule“ all on planeeritud algatus söödalisandite määruse ülevaatamiseks, et hõlbustada kestlikult toodetud ja innovaatiliste söödalisandite (nt zootehnilised lisandid, mis soodustavad toitainete omandamist või vähendavad metaani emissiooni) turuleviimist, vähendamaks loomakasvatuse keskkonnamõju. Euroopa Komisjon peaks esitama vastava õigusaktiettepaneku söödalisandite määruse muutmiseks.
Jätkata tuleb söödakäitlejate süsteemse teavitamisega kehtivatest ja uutest nõuetest (näiteks teemakohased infopäevad) ning käitlejate ja loomapidajate teadlikkuse tõstmisega söödaohutusest. Arendada tuleb olemasolevat nõuandesüsteemi söödaohutuse osas.
EL otsustusprotsessis osalemine, kus toimub pidev nõuete ajakohastamine.
Söödaohutuse õigusnormide kaasajastamine ja õiguse korrastamine. Ülevaatamisel on valdkonna riigisiseste õigusaktide aja- ja asjakohasus, et tagada kehtivate õigusnormide eesmärgipärasus. Koostatakse vajalikud analüüsid ja analüüsist lähtuvad vajalikud tegevused viiakse ellu etapiviisiliselt vastavalt kokkulepitud ajakavale.
Järelevalve toimingud peavad põhinema analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimeetoditel, mis vastavad tänapäevastele teaduslikele standarditele ja mis annavad usaldusväärseid tulemusi. Laboriteenus peab olema operatiivselt kättesaadav, et olukordi hinnata ning tõenduspõhiseid inimeste ja loomade tervist puudutavaid otsuseid langetada. Seetõttu on oluline tagada suutlikkus (aparatuur, metoodikad, kompetents, ruumid) osutada riiklikke teenuseid vajalikul tasemel (seniste teenuste jätkumine ja uued teenused Eesti väliste laborite teenuste kasutamise osakaalu vähendamiseks). Ebastabiilne vahendite eraldamine investeeringute tegemiseks viib investeeringuvajaduste kuhjumiseni.
2024. aastal on kavas alustada uuringuga „Proteiinsöötades Eesti päritolu tooraine osakaalu suurendamise võimalused“. Eesmärk on suurendada Eesti päritolu tooraine osakaalu Eestis peetavatele põllumajandusloomadele söödetavates proteiinsöötades, kaitsmaks keskkonda ja vähendamaks majanduslikku ebakindlust.
2023. aastal alustati uuringuga „Teatud mükotoksiinid toidus ja söödas“. Töö raames määratakse riskitase erinevate elanikkonnarühmade korral (saadavushinnang) ning riskitase tundlikele loomaliikidele. Lisaks hinnatakse kliima muutuste mõju teatud mükotoksiinide sisaldusele Eestis kasvatatud toidu ja sööda teraviljades.Projekt lõpeb 2026. aastal.
Loomade heaolu:
EK volitas Euroopa Toiduohutusametit (EFSA) koostama teaduslikke arvamusi erinevate loomaliikide ja ‑rühmade kohta kuni 2030. aastani. Praeguseks on avaldatud arvamused mitmete loomaliikide pidamis- ja vedamistingimuste kohta. Kõigi loomarühmade puhul on leitud heaolu riske ja esitatud soovitused nende leevendamiseks. Käimas on tegevused arvamuse koostamiseks karusnaha tootmise eesmärgil peetavate loomade (rebased, tšintšiljad, kährikud, naaritsad) heaolu kohta. EFSA arvamuste alusel esitab EK eelnõud heaolu reguleerivate õigusaktide muutmiseks. Kuna põllumajandussektori tegevussuunad riigiti erinevad, on oluline eelnõude läbirääkimistel seista samaaegselt loomade heaolu ja põllumajandussektori elujõulisuse eest Eestis ning arvestada Eesti loomakasvatajate ja –pidajate jaoks oluliste vajadustega. Samuti on oluline juba praegu motiveerida ja toetada põllumajandusettevõtteid kõrgemaid heaolustandardeid rakendama, et üleminek oleks sektori jaoks võimalikult valutu. Miinimumnõuetest kõrgemate standardite kasutamist ja põllumajandusloomade heaolu kohta teadlikkuse tõstmiseks loomapidamisel toetatakse ÜPP sekkumisega „Loomade heaolu toetus”.
EK avaldas detsembris 2023 kaks eelnõu ettepanekut loomade heaolu parandamiseks: määrus koerte ja kasside heaolu ja jälgitavuse kohta ning loomade kaitsest vedamise ja sellega seotud tegevuste ajal. Mõlema eelnõu kohta tagasiside ja seisukohtade saamiseks korraldati 2024. aastal kaasamisüritused sektorite esindajatega ning lepiti kokku ühises lähenemises, mille Vabariigi Valitsus ka heaks kiitis. Koerte ja kasside heaolu ja jälgitavuse reguleerimise eesmärk on vastata EL elanike ootustele lemmikloomade heaolu tagamisel, ühtlustada erinevate liikmesriikide vahel koerte ja kassidega kauplemisega tegelevatele ettevõtjatele kehtestatud nõudeid ning võidelda efektiivsemalt koerte ja kasside ebaseadusliku kaubandusega. Määrust loomade kaitsest vedamisel ja sellega seonduvate toimingute ajal ei ole uuendatud ligi 20 aastat, mistõttu kõrgenenud ühiskonna ootustele vastamiseks ja loomade heaolu tagamiseks on plaanis vedamise tingimusi muuta rangemaks.
Loomapidajate teavitamine ja koolitamine toimub loomakasvatuse teadmussiirde programmide kaudu, 2025. aastast ÜPP AKIS9 sekkumise kaudu. Toimuvad erinevad koolitused, infopäevad, õppereisid koos farmi külastustega ja konverentsid, mille eesmärk on tõsta loomakasvatajate teadlikkust loomakasvatusest ja loomade heaolust. Kuna endiselt esineb teadmatust ja loomaheaolunõuete eiramist, on vaja järjepidevalt teha tööd loomakasvatajate teadlikkuse taseme tõstmiseks. Sellele aitab muuhulgas kaasa nimetatud programmide raames loodud teabematerjalide, infopäevade ja täiendõppe võimaluste olemasolu kohta teadlikkuse tõstmine, nende jagamine ja loomapidamise käigus nende teadmiste rakendamise kontroll kõigi, kuid eelkõige madalama teadlikkusega loomapidajate seas.
2025. aastal avaldatakse veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega on soov kehtestada üleriigiline koerte, kasside ja valgetuhkrute kiibistamise ja lemmikloomaregistris registreerimise nõue. Lisaks sellele luuakse õiguslik alus PRIA loomade registri juurde riigi lemmikloomaregistri loomiseks, kuhu tuleb edaspidi eelpoolmainitud lemmikloomaliikide kiibistatud isendid registreerida. Seaduse muudatuse eesmärk on parandada lemmikloomadena peetavate loomade heaolu, leida võimalusi omaniku juurest lahti pääsenud looma kiireks tagastamiseks omanikule ja toetada nii KOVe kui PTA-d, Maksu- ja Tolliametit ning Politsei- ja Piirivalveametit lemmikloomadega seonduvate ülesannete täitmisel. Muudatuse aluseks on veterinaarseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsus (VTK), mis sai kooskõlastuse 2023. aasta lõpus.
2025. aastal on plaanis tulla välja loomakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõuga. Eelnõuga tehakse ettepanek peamiselt lemmikloomade heaolu parandavate muudatuste tegemiseks, nende hulgas koerte ketis pidamise ja zoofiilia keelustamine, lahenduste kirjeldamine varjupaika jõudvate ja hulkuvate lemmikloomaliikide isendite arvu vähendamiseks ning järelevalvega seotud aspektide täpsustamiseks. Eelnõu tugineb loomakaitseseaduse muutmise seaduse VTK-l, mis avalikustati mais 2024.
PTA teeb fokusseeritud järelevalvet ühiskonna ootusetele vastamiseks loomade heaolu tagamisel nii põllumajanduslikus loomakasvatuses kui lemmikloomade pidamisel.

Oodatav(ad) tulemus(ed):
Ohtlike taimekahjustajate puhangute arv ei ületa 4.
EL teavituskohustuslike loomataudijuhtude arv ei ületa 120.
Loomatervise ja -heaolu baromeetri tase võrreldes eelmise aastaga ei lange.

6.5 Programmi tegevus – Toiduohutuse poliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused


Eesmärk:
Eestis toodetud ja tarbitav toit on ohutu ning tarbija teadlikkus toiduohutusest on kõrge ja tehtud valikud on tervist toetavad.
Mõõdik
2023
2025
2026
2027
2028
2029


Sihttase
 
Toiduohutuse baromeeter
100,69
≥100
≥100
≥100
≥100
≥100
Tarbija teadlikkuse baromeeter
65,8%
-
-
-
-
-

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused
Väljakutsed:
Toidu ohutuse ja usaldusväärsuse tagamine eeldab kohanemist ühiskonna ootustega, mistõttu on vaja järjepidevalt tõsta riigi suutlikkust tegeleda tõhusalt toiduohutuse riskide maandamisega ning toiduohutuse järelevalvega, sh riskihindamise ja –kommunikatsiooniga. Toidu ohutuse järelevalve, sh tööjõuressurss ja kompetentsid vajavad kohandamist tegelemaks uute riskidega (nt uuendtoidud, uued tehnoloogiad toiduga kokku puutuvate materjalide valdkonnas, toidu reformuleerimine, toidulisandite üha laienev turg, toidu reklaam ja keelatud väited, kestlikule toidusüsteemile ülemineku mõjutused), seirete ulatuse ja mahu suurendamist.
Põllumajandus- ja Toiduameti võimekus toidupettuste valdkonnas vajab tõstmist. Ebaausate tegevusetega toidu tarneahelas võib kaasneda risk rahvatervisele, majanduslik kahju tarbijatele ja käitlejatele, samuti seab see ohtu Euroopa Liidu siseturu efektiivse toimimise. Järelevalveasutusel peab olema teadlikkus ja võimekus eristada ja tõendada pettuse eesmärgil toime pandud tahtlikku nõuete rikkumist ja muud rikkumist ning vajalik on koostöö teiste ametiasutustega. Toidupettuste kontroll peab olema üheks osaks riskipõhises järelevalves. Tõhusa pettuste tuvastamisele suunatud järelevalvesüsteemi osa arendamiseks on vaja tagada piisav ressurss (mh tööjõud, andmeanalüüs, IT-lahendused (sh masinõpe, seire, analüüsimeetodid jne), koolitada valdkonnale spetsialiseerunud eksperdid ja luua seire töörühm ning tõhustada nii riikide kui asutuste vahelist koostööd.
Toidulisandite järelevalve vajab tõhustamist kuna nende toodete turustamisel kasutatakse palju keelatud väiteid. Samuti on probleemiks keelatud ained (nt loata uuendtoidud) ja vitamiinide/mineraalainete kogused üle ohutu tarbimise ülempiiri. Toidulisandite kontroll peaks hõlmama ka analüütilist kontrolli, kuid selleks on vajalik tõhustada analüütilist võimekust. Turul on ka taimsed toidulisandid, mille ohutust pole uuritud. Toidualases teabes sh reklaamis on probleemiks, et kasutatakse selliseid toitumis- ja tervisealaseid väiteid, mis ei ole teaduspõhised ning lubatud. Kuna aga tarbijate teadlikkus on madal ja järelevalvel ei ole piisavalt resursse, siis teatud toidu (sh toidulisandite) tootjad ja müüjad saavad turustamisel konkurentsi eelise.
Tänases toidujärelevalve süsteemis kasutusel olevad IT-lahenduste (Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteem, erinevad registrid) elutsükkel on lõppemas ning vaja on uusi IT-lahendusi, mis täidaksid muutuvast maailmast tulenevaid nõudmisi. Samuti peaks järelevalve tõhustamiseks kasutusele võtma IT-lahendustel põhinevad seire võimalused, nt e-kaubanduses toidulisandite ning toidualase teabe, sh tervise- ja toitumisalaste väidete valdkondades.
Toiduohutuse tagamise üheks oluliseks osaks on seired. Tagamaks, et mitmeaastased riiklikud kontrollikavad hõlmaks igakülgselt toidus esinevate saasteainete (sh veterinaarravimite jäägid, pestitsiidide jäägid) kontrolli, on EL tasandil täpsustatud proovivõtukavade koostamise põhimõtteid ning ette on antud miinimummahud. Toidu keemiliste riskide maandamise eesmärgil on lisaks vajalik koguda täiendavaid andmeid mitmete toidu saasteainete kohta (nt perfluoralküülühend, elavhõbe, nikkel jmt) ning toidu lisaainete ja toiduga kokkupuutuvatest materjalidest toitu migreeruvate ainete kohta, et hinnata võimalikku terviseriskitaset erinevatele elanikkonnarühmadele arvestades tarbimismustreid ning riskijuhtimismeetmete võtmise vajadust sh anda tarbimissoovitusi. 2024. a alustati toidu lisaainete ning lõhna- ja maitseainete pilootseirega (EL üleselt on kokkulepitud uuritavad ühendid) ja 2027. a algab regulaarne seire.
Järelevalve tegevuse toetamiseks on oluline, et järelevalveasutusele oleks tagatud ajas muutuvatele vajadustele ja nõuetele vastav analüüsiteenus. Viimase 10 a jooksul on kontrollivajadus toidutarneahelas kasvanud ja ühes sellega on kasvanud vajadus võtta suuremal hulgal kontrollproove ning tellida analüüse, arvestades olemasolevaid ja uusi riske. Ajas on tõusnud ka laborianalüüsidega seotud kulud (puudutab LABRIS ja METK laboreid ning välislaboritest tellitavat teenust), kuid rahastus on jäänud samale tasemele.
Järelevalve ja seire toimingud peavad põhinema analüüsi-, uuringu- ja diagnoosimeetoditel, mis vastavad tänapäevastele teaduslikele standarditele ja mis annavad usaldusväärseid tulemusi. Seetõttu tuleb pidevalt kaasajastada labori seadmeparki, et see vastaks ajas muutuvatele vajadustele, nõuetele ja tehnilisele arengule ning võimaldaks kasutusele võtta uusi metoodikaid. Oluline on tagada suutlikkus (aparatuur, metoodikad, kompetents, ruumid) osutada riiklikke teenuseid vajalikul tasemel (seniste teenuste jätkumine ja uued teenused (nt taimetoksiinid, orgaanilised saasteained, toidu lisaained, toiduga kokkupuutuvatest materjalidest toitu migreeruvad ained, jmt) Eesti väliste laborite teenuste kasutamise osakaalu vähendamiseks). Investeeringute tegemiseks on vajalik stabiilne rahastus, et vältida investeeringuvajaduste kuhjumist. Strateegilistes valdkondades on kohapealne võimekuse loomine ülioluline, et kiiresti reageerida esile kerkivatele ohtudele, tuvastada toidupettuseid ning saada sisendit riskihinnanguteks.
Eesti toiduohutuse alase situatsiooni hindamiseks on oluline tagada piisavas mahus teadusuuringute tegemine (sh laiaulatuslikum toidu kaudu saadavate saaste- ja lisaainetest ning toiduga kokkupuutuvatest materjalidest tulenevate riskide hindamine, toidupettuste tuvastamise meetodite arendamine, toidus esinevate pestitsiidide jääkide uurimine, sh ainete koosmõju hindamine, biomonitooring). Toiduohutuse riskihinnagute tegemisel on üheks oluliseks komponendiks rahvastiku toitumisandmete olemasolu. Praeguseks ei ole Eesti rahvastiku toitumist kajastavad andmestikud ajakohased.
Oluline on üldsuse teavitamine toiduohutusega seotud riskidest ning riigi kommunikatsiooni alase võimekuse tõstmine. Tarbija teadlikkuse tõstmiseks on vaja kujundada süstemaatiline toiduohutuse teemaline teavitusprogramm.
Vajadus on edendada kestlikku toidukeskkonda ning tarbijate kestlikumaid toiduvalikuid. Eesti rahvastiku toitumine ei ole piisavalt kestlik, kuna süüakse Eesti riiklikes toitumis- ja toidusoovitustes soovitatust oluliselt rohkem liha ja lihatooteid, magustatud piimatooteid, magusaid ja soolaseid näkse. Samas tarbitakse soovitatust vähem puu- ja köögivilju, täisteratooteid ja kala. Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuringu andmed aastast 2022 näitavad, et rohkem kui pooled kõigist 16−64 aastastest vastanutest on kas ülekaalus või rasvunud ning Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu kohaselt oli 2021/2022. õppeaastal ülemäärase kehakaaluga 11−15 aastaseid õpilasi 20%. Tasakaalustatud toitumisega maandab tarbija muuhulgas ka toiduohutuse riske (nt lisa- ja saasteainete saadavus).
Tegevused:
Õigusloome ja analüüsid
Rahvusvaheliste organisatsioonide töös ja EL otsustusprotsessis osalemine EL ning EE toiduseaduse reguleerimisala ulatuses (toidu keemilised ja bioloogilised riskid, töötlemisviisid, toidugrupi nõuded jm), kus toimub pidev nõuete ajakohastamine lähtuvalt uutest teadusandmetest ja loataotlustest.
Tulenevalt Euroopa Komisjoni Rohelisest kokkuleppest ja selle raames esitatavatest strateegiatest peame tähelepanu pöörama toidusüsteemi kestlikuks muutmisele. Toidusüsteemi kestlikkumaks muutmisse panustavad erinevad algatused strateegiatest „Talust taldrikule“, „Euroopa Vähitõrjeplaan“, „Kemikaalistrateegia“, „Ringmajanduse tegevuskava“ jne. Euroopa Komisjonis on alustanud tööd üldise toiduseaduse ja kestlike toidusüsteemide töögrupp, mis hõlmab põllumajandus- ja keskkonnapoliitika, toiduohutuse ning tervise aspekte. Strateegia „Talust taldrikule“ näeb ette kestlikkuse õigusraamistiku väljatöötamise algatuse. Avaliku konsultatsiooni käigus on kogutud sisend, sh Eestist, kuid õigusakti eelnõu on ootel. Lisaks on Komisjon alustanud kestliku toidusüsteemi monitooringusüsteemi, mis sisaldab toiduahela kestlikkuse aspekte hindavaid indikaatoreid, väljatöötamist. See saab olema avalik virtuaaltahvel, mis näitab toidusüsteemi liikumist kestlikkuse suunas.
Komisjoni strateegia „Talust taldrikule“ raames alustatud toidu märgistamisega seotud algatused (pakendi esikülje toitaineline märgisüsteem, tervise- ja toitumisalaste väidete aluseks olevate toitaineliste põhijoonte loomine, toidu päritolu ja säilimisaja esitamine ning alkoholi märgistus) ning toiduga kokkupuutuvate materjalide õigusraamistiku algatused on ootel.
2023. aasta juulis tuli Euroopa Komisjon välja EL jäätmedirektiivi muudatusettepanekuga, milles nähakse ette mh toidujäätmete vähendamise riiklike sihtmäärade kehtestamine. Eelnõu menetlus toimub 2024. aastal ning seejärel võetakse direktiivi muudatused üle riigisisesse õigusesse. Toiduraiskamise vähendamise riigisisesed tegevused toimuvad ministeeriumide (REM, KLIM, SOM) koostöös ning riikliku toidujäätmete tekke vältimise kava alusel.
2024. a aprillis võeti vastu Euroopa Komisjon ja Parlamendi direktiivide ehk nn hommikusöögidirektiivide muudatus, millega muudetakse mooside, mee, mahlade ning piimapulbrite ning kondenspiimade direktiives nõudeid. Olulisematest muudatustest võib välja tuua meesegude päritolu märgistamise, uue mahla liigi „vähendatud suhkrusisaldusega mahl“ lisandumine ning moosides puuvilja/marja sisalduse tõstmine. Nende läbivaatamine oli ettenähtud strateegias „Talust taldrikule“, eesmärgiga võtta neis arvesse kestlikkust. 2024. a alustame ettevalmistusega nende direktiivide ülevõtmiseks riigisisestesse õigusaktidesse. Lisaks vajavad ülevaatamist riigisised mooside toidugrupi nõuded.

Toidu valdkonna õigusnormide kaasajastamine ja õiguse korrastamine. Ülevaatamisel on valdkonna riigisiseste õigusaktide aja- ja asjakohasus, et tagada kehtivate õigusnormide eesmärgipärasus. Koostatakse vajalikud analüüsid ja analüüsist lähtuvad vajalikud tegevused viiakse ellu etapiviisiliselt vastavalt kokkulepitud ajakavale.
Pakendamata toidu märgistust reguleeriva Põllumajandusministri määruse nr 24 nõuded on ülevaatamisel eesmärgiga toetada enam liikumist kestlike toidusüsteemide poole. Muudatused hõlmavad 4 peamist aspekti: toidu annetamisel toidualase teabe lihtsustamine; toitlustusettevõttes pakendamata toidu põhilise koostisosana kasutatud värske, jahutatud ja külmutatud liha looma kasvatamise riik; lahtiselt müüdava õlle ja siidri alkoholisisalduse esitamine; koostisosade loetelu (jaekaubandus) ja toitumisalase teabe (jaekaubandus k.a toitlustus) esitamine tarbija juuresolekuta vahetult müügiks pakendatud toidul. Planeeritav määruse valmimise aeg on 2024. a IV kvartal. Annetamisel nõuete muudatustega seonduvalt on vajalik ka täpsustada Põllumajandus- ja Toiduameti juhendit „Toiduohutus annetamisel“ ning jätkata teavitustegevustega.
Adresseerimaks vajadust edendada tarbijate kestlikumaid toiduvalikuid kinnitati Vabariigi Valitsuses 2.05.2024 memorandum, millega otsiti võimalusi kasutamaks avalikus toitlustuses senisest suuremas mahus kohalikku, sh mahepõllumajanduslikku ja tervislikku toitu ning suurendada taimse toidu osakaalu. Otsustati järgmised tegevussuunad: Kliimaministeeriumil töötada Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi tehtud toitlustusteenuse ja toidu analüüsi põhjal välja keskkonnahoidlikkuse kriteeriumid ja kliimaministril kehtestada need määrusega 1. jaanuariks 2027. a.; Sotsiaalministril kehtestada institutsionaalset toitlustamist reguleerivad uuendatud määrused 1. jaanuariks 2026. a.; Sotsiaalministeeriumil, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil ning Haridus- ja Teadusministeeriumil viia ellu koolitoidu teekaardi tegevused järgneva viie aasta jooksul alates valitsuse otsuse vastuvõtmisest.
Kestlike toiduvalikute edendamist toetab pakendi esikülje märgisüsteem (nt Nutriscore), mis aitab tarbijal mõista toidu toitainelist koostist ning teha tervist toetavamaid valikuid. Oleme alustamas märgisüsteemi väljatöötamist (õigusliku aluse loomine, tegevuskava koostamine) Eestis, kuna EL ülese süsteemi väljatöötamine on teadmata ajaks seiskunud. Sellise süsteemi loomine on ettenähtud PÕKA-s ning see toetab arengukavas „Eesti 2035“ seatud tervisliku toitumise eesmärke.
Toiduohutuse tervikteenuse raames analüüsitakse toiduga kokkupuutuvate materjalide valdkonna järelevalve korralduse tõhusust Eestis ning otsitakse parendustegevusi. Lisaks analüüsitakse toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve planeerimise, toimingute läbiviimise ja tunnitasude arvestamise protseduuri. Eesmärgipärase ja tulemusliku järelevalve tunnitasude (toit, sööt, veterinaaria) kogumiseks tuleb metoodikat rakendada asjakohaselt ja ühetaoliselt. Tagada tuleb algandmete sisestamise, toimingute fikseerimise ning tasuarvestuse kvaliteet, kaardistamisel on parendusvõimalused.
Järelevalve
Põllumajandus- ja Toiduamet kohandab tööjõuressurssi ja kompetentse, võttes arvesse uusi ja katmata riske ning seirete ulatuse ja mahu suurenemist (sh toidupettused, toidu reklaam, uuendtoidud, uued tehnoloogiad toiduga kokkupuutuvate materjalide valdkonnas, toidulisandid, toitumise- ja tervisealased väited, kestlikule toidusüsteemile ülemineku mõjud). Järelevalve riskipõhisuse edendamiseks arendatakse järelevalve- ja seiretulemuste analüüsi võimekust.
PTA ja LABRIS tagavad valmisoleku lahendada operatiivselt rahvatervist ohustavaid zoonootilisid haiguspuhanguid ning teevad koostööd eriti ohtlike ja teatavate ohtlike ning esilekerkivate loomataudide kiireks diagnoosimiseks ning haigustekitajate täpsemaks iseloomustamiseks.
PTA järelevalvesüsteemi ja – protsesside pidev arendamine. Välja arendatakse pettuste ennetamise ja tuvastamise süsteem ning võimekus kogu toidutarneahela ulatuses. 2024. a alustati toidu lisaainete ning lõhna- ja maitseainete pilootseirega (EL üleselt on kokkulepitud uuritavad ühendid) ja 2027. a algab regulaarne seire. PTA töötab välja EL seireprogrammi rakendusplaani Eestis.
Olemasolevate riskihindamise süsteemide ülevaatamine ning ajakohastamine lähtuvalt uutest toiduohutuse riskidest ning arvestadas kätileja poolt vabatahtlikult rakendatud kvaliteedisüsteemi tulemusi. Valmisoleku loomine riskihindamise süsteemi üleviimiseks uude IT-süsteemi.
Arendatakse uuele platvormile PTA ühtset infosüsteemi, millele luuakse planeerimise ja riskihindamismoodul ning liidestused teiste ametite andmebaasidega. Rahastus on planeeritud SF vahenditest 2025-2026. Uuele platvormile rajatav infosüsteem võimaldab asutuse üleselt andmekvaliteeti parandada ja analüüsivõimekust, sh ennetustööd ja riskihindamist tõhustada.
Järelevalvesüsteemi toetav laborisüsteem
Erinevate laborite uurimustulemuste usaldusväärsuse ja võrreldavuse tagamiseks on loodud ELis referentlaborite võrgustik. Referentlaboril on eelkõige nö nõustav funktsioon, näiteks koordineerib ja juhendab nimetatud labor vastavaid volitatud laboreid, nõustab järelevalveasutust ja ministeeriumit, korraldab vajadusel volitatud laborite vahel võrdluskatseid, korraldab vajadusel koolitusi volitatud laborite töötajatele, viib vajadusel läbi täiendavaid kinnitavaid anlüüse jne. Igal liikmesriigil on kohustus määrata referentlaborid iga määratud Euroopa Liidu referentlaborikohta. Eestis on enamik vajalikest referentlaboritest määratud, kuid teatud saasteainete ja loomataudide osas on Eestil jätkuvalt referentlaboratooriumid määramata, kuna Eestis puudub selleks praegu sobiv labor (näiteks tööstuslikult tekkivad saasteained, toiduga kokkupuutuvad materjalid) või siseriiklik laboriteenuse välja arendamine ei ole otstarbekas (näiteks merelised biotoksiinid, hobuste aafrika katk). Sellistel juhtudel tuleb teenusepakkuja leida mõnest teisest ELi liikmesriigisist.
Teenusepakkujate leidmine mõnest teisest ELi liikmesriigist referentvaldkondades, kus Eestis puudub selleks praegu sobiv labor või siseriiklik laboriteenuse välja arendamine ei ole otstarbekas. 2024. aastal otsitakse teenusepakkujaid viies referenttegevuse valdkonnas.
Labori seadmepargi kaasaegsena hoidmine ning labori võimekuse tõstmine, et vähendada välislaborite teenuste kasutamise osakaalu vastavalt kokkulepetele. Eestis on vaja taastada labori võimekus esmajärjekorras loomset päritolu toidus ja suure rasvasisaldusega tooraines esinevat pestitsiide jääkide analüüsimiseks ning pestitsiide jääkide analüüsimine loomsest toidust üksiku jäägi meetodil.
Toiduohutuse tervikteenuse raames on ülevaatamisel on referentlaboriga seotud protsessid ning samuti analüüsitakse senist volitatud laborite volitamissüsteemi toimimist ning kavandatakse täiendavaid meetmeid laborite (tervik)süsteemi paremaks toimimiseks, sh lepitakse kokku laboriteenuse arengusuunad valdkonnas.
Teadlikkuse tõstmine
Euroopa Toiduohutusameti (EFSA) rahastuse toel jätkub riskihindamisvaldkonnaga seonduva teema koordineeritud kommunikatsiooni arendamine, kaasates riskihindajaid ja riskijuhte Eestis ja naaberriikides, et tagada avalikkuse parem teavitamine toiduohutuse valdkonna riskidest ja teaduspõhistest meetmetest nende riskide vähendamisel. Toiduohutusealasteks teavitustegevusteks kasutatakse erinevaid kanaleid, mis valitakse lähtuvalt sihtgrupist, kelleni soovitakse jõuda, sh maablogi, sotsiaalmeedia, televisioon, raadio. Tarbija teadlikkust toiduohutusest hinnati 2023. aastal ning uuring andis hea sisendi järgnevate aastate teavitustegevuste planeerimiseks. Järgmine hindamine toimub 2027. aastal.
Teadmussiirde programmi raames (põllumajanduse, toidu ja maamajanduse programm) viiakse läbi kuni 2024. aasta lõpuni toidu käitlejatele toiduohutuse alaseid teabepäevi, koolitusi, konverentse ning koostatakse infomaterjale. Nimetatud teadmussiirde tegevuste koordinatsiooni võtab üle Maaelu Teamuskeskuse loodud AKIS kompetentsikeskus. Selleks, et toimuks sujuv üleminek AKIS teadmussiirde tegevustele valmistatakse ette ja lepitakse osapooltega kokku teadmussiirde teenuste uus korraldus ja juhtimismehhanismid. Samal ajal tagatakse ka programmist katmata, kuid sihtrühmale oluliste tegevuste elluviimine (näiteks e-õppe ettevalmistamine toiduohutuse ABC teemal).
Toiduohutuse ABC teemalise e-õppe ettevalmistamine, piloteerimine, vajadusel laiendamine. 2025. aastaks luuakse AKIS kompetentsikeskuses e-õppe tehnilised lahendused ning arendustega samaaegselt toimub toiduohutuse alase koolituse sisuloome. Toiduohutuse e-õppe näol luuakse täiendav süsteemne teadlikkuse tõstmise kanal alustavale ettevõtjale ning millega eelkõige selgitatakse peamisi toiduohutuse põhimõtteid ja nõudeid, mida on vaja teada enne toidukäitlemisega alustamist.
PTA tõstab tarbijate ja käitlejate teadlikkust toiduohutusest avalikustades süstemaatiliselt järelevalvetulemusi (nt RASFF teated; järelevalve proovide tulemused).
Jätkatakse Maaelumuuseumide II ja III kooliastmele suunatud õppeprogrammiga „Toidu eluring“, milles õpitakse hindama inimtegevuse mõju looduskeskkonnale, lahatakse toiduraiskamise tekkepõhjuseid ning leitakse toidujäätmete probleemile lahendusi. Koostöös KLIM ja SoM töötatakse välja toidu raiskamise vähendamise teemalised õppematerjalid haridusasutustele õppetegevuses kasutamiseks arvestades erinevaid vanuseastmeid.
Teaduspõhisus
Toiduohutusega seotud meetmed peavad tuginema teadusliku riskihindamise tulemustele. LABRIS riskihindamise osakonna roll on tagada toiduohutuse valdkonnas riskide hindamine, toiduahela riskidest teavitamine ja teadusnõu andmine ReMile ning PTAle. LABRIS riskihinnangute projektid ja ajakava lepitakse kokku iga-aastaselt. Täiendavalt tellime rakendusuuringuid, töösolevad teemad loetletud järgnevalt.
2024. a alustakse uuringuga „Biomonitooringu läbiviimine põlevkivi sektoriga kokku puutuva elanikkonna seas (töötajad ja elanikud), teine etapp – biomonitooringu läbiviimine“, mis sisaldab endas ka pestitsiide jääkide biomonitooringut. Uuringu teostamise ajaks on planeeritud 36 kuud lepingu sõlmimise ajast arvates. Uuringu tellijateks on SOM ja REM.
2023. aastal alustati uuringuga „Teatud mükotoksiinid toidus ja söödas“. Töö raames määratakse riskitase erinevate elanikkonnarühmade korral (saadavushinnang) ning riskitase tundlikele loomaliikidele. Lisaks hinnatakse kliima muutuste mõju teatud mükotoksiinide sisaldusele Eestis kasvatatud toidu ja sööda teraviljades. Projekt lõpeb 2026.a.
2024. aastal on kavas alustada uuringuga „Teatud saasteained (dioksiinid, PCB-d, BFR-d, perfloralküülühendid) loomses toidus (piim, liha, või, munad, mesi)“,kus on eesmärgiks määrata riskitase erinevate elanikkonnarühmade korral (saadavushinnang).
Toiduohutuse riskide hindamiseks on vajalik läbi viia Eesti rahvastikupõhine toitumisuuring. Selle pilootuuringu viib läbi Tervise Arengu Instituut 2025.a ja seda finantseerib REM. Ka edaspidi on vajalik toitumisuuringu ettevalmistustes osalemine ja vajalik on leida rahastus;
2021. aastal alustati rakendusuuringuga mee Eesti (geograafilise) päritolu tõendamiseks täiendava viisi loomiseks. Võimalus määrata laboris analüütiliselt mee Eesti päritolu avaldab positiivset mõju ausale konkurentsile meeturul, sealjuures võimaldab see tõhusamalt võidelda mee võltsimisega. Meetodi loomise tähtaeg on eeldatavasti 2025. aasta sügis.
2023.aastast osaleme EFSA rahastatud nn. rätsepatöö projektides, mis on lühikeses ja keskpikas perspektiivis kasulikud ELi toiduohutuse süsteemile, toetavad pikaajaliste partnerluste loomist ja valmisolekut riskihindamistegevusteks tulevikus. Projektide ettepanekuid saavad esitada nii EFSA kui liikmesriigid lähtuvalt oma strateegilistest eesmärkidest ja prioriteetidest. Projekti tegevustesse on kaasatud asjakohased ReM haldusala asutused. 2024.aastal alustasime järgmiste projektidega: "Andmete kaardistamine liikmesriigis"; „Riskihindamistegevuste ühise planeerimise ja partnerluste tekke soodustamine“ ; „Liikmesriigi kommunikatsioonikoordinaatorid“. Kavas on nn. rätsepatöö projektides osalemist jätkata ka järgnevatel aastatel. 2025.aasta projektide planeerimine toimub 2024.aasta lõpus.
2025.aasta lõpuks analüüsib ReM toitlustusteenuse ja toidu avalikes hangetes võimalike keskkonnahoidlikkuse kriteeriumite kehtestamise võimalusi.
Oodatavad tulemused:
Tarbija tervis ja huvid on kaitstud kõrgel tasemel. Toiduohutuse baromeetri näit, mis mõõdab üldist toiduohutuse olukorda Eestis aastapõhiselt ja võrrelduna eelmisesse aastasse, on vähemalt 100 ja tarbija teadlikkus toiduohutusest kasvab.
6.6 Programmi tegevus – Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ja korraldamine



Eesmärk:
Mahepõllumajanduse valdkonna eesmärk on tõsta mahepõllumajanduse konkurentsivõimet ja tagada mahepõllumajandustoodangu usaldusväärsus tarbija silmis.

Mõõdik
2023
2025
2026
2027
2028
2029



Sihttase
 

Tunnustatud ettevõtete arv
2428
2400
2400
2400
2400
2400

Tarbijate osakaal, kes tarbivad mahetoitu regulaarselt (vähemalt kord nädalas) (%)
9% (2022)
15
15
16
16
16
Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused
Väljakutsed:
Vaatamata mahetoodete populaarsusele tarbijate seas on takistuseks mahetöötlemise ja turuarenduse mahajäämus, millest tulenevalt tuleb edaspidi keskenduda rohkem töötlemis- ja turustusskeemide arendamisele.
Mahepõllumajandussektori varasemate aastate kiire areng on toonud kaasa järelevalve kasvu PTAle. Siiani on suudetud tagada Eesti mahetoodete usaldusväärsus nii kohalikul turul kui ka välismaal. Eesti mahetoodete usaldusväärsuse aitab ka tulevikus tagada senisest tõhusam järelevalve.

Eesti mahetoodete eksport suurenes 2022. aastal võrreldes 2021. aastaga. Kokku eksporditi Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) hinnangul 2022. aastal mahetooteid ligikaudu 41 miljoni euro väärtuses. Kõige rohkem, ligi 17 miljoni euro väärtuses eksporditi teravilja. „Mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava 2023-2030“ eesmärk on mahetoodete ekspordikäibe kasv 80 miljoni euroni 2030. aastaks.
Mahepõllumajandusmaa ja mahepõllumajandusettevõtete arv on hakanud vähenema. Eestis oli 2023. aastal 227 741 ha mahepõllumajandusmaad, mis moodustab kogu Eesti põllumajandusmaast ligikaudu 23%. Võrreldes aasta varasemaga vähenes mahepõllumajandusmaa 6131 hektari võrra ehk 2,6%. Mahetootmisega tegelevaid põllumajandusettevõtteid oli 2023. aastal 1968, võrreldes eelmise aastaga vähenes nende arv 78 võrra ehk 3,8%. Samas on mahepõllumajandusettevõtted on aastatega järjest suuremaks kasvanud – 2023. aastal oli keskmises mahepõllumajandusettevõttes ligikaudu 116 ha mahepõllumajandusmaad.
Tegevused:
Mahepõllumajanduse register liidestatakse põllumajandusloomade registri ning põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registriga, et luua kvaliteetne andmestik mahepõllumajandusloomade ja mahepõllumajandusmaade osas, kus põllumajandusloomade ning põllumassiividega seotud alusandmestik on täiendatud mahetunnustamisega seotud andmetega.
Alates 2022. aastast toetatakse haridusasutustes mahetoidu pakkumist. Toetuse peamised eesmärgid on mahepõllumajandusliku toidu kõrgema hinnaga seotud lisakulude hüvitamine haridusasutuste pidajatele, toidutootmise kestlikkusele kaasa aitamine, laste teadlikkuste suurendamine mahepõllumajandussektorist ja keskkonnahoiust ning mahetoidu tarbimise ja seeläbi ka turunõudluse suurendamine. Toetus on suunatud lasteaedadele ja üldhariduskoolidele üle Eesti. Mahetooraine kasutamist kompenseeritakse koolidele ja lasteaedadele, kus kasutatakse lastele toidu valmistamiseks igas kuus vähemalt 20% mahepõllumajanduslikke koostisosi ja kelle toitlustaja on sellest teavitanud PTAd. Toetus on suurendanud haridusasutuste huvi mahetoidu pakkumise vastu. Kui 2021/2022 õppeaastal pakuti mahetoitu 45 haridusasutuses, siis 2023. aasta lõpus pakuti mahetoitu juba 153 haridusasutuses (ligikaudu 20% Eesti lasteaia- ja koolilastest). „Eesti mahepõllumajanduse tegevuskava aastateks 2023-2030“ eesmärk on 2030. aastaks jõuda tasemele, kus vähemalt 50%-le Eesti lasteaialastest ja üldhariduskoolide õpilastest pakutakse mahetoitu.
Isikud (füüsilised või juriidilised), kes soovivad tegeleda mahepõllumajandusliku tootmisega, peavad olema tunnustatud ja kantud mahepõllumajanduse registrisse. Kontrolle tehakse vähemalt kord aastas. 10% ulatuses kontrollitakse tootjaid teistkordselt. 5% tootjate ettevõtetes võetakse proove ja analüüsitakse neid, et tuvastada võimalikku mahepõllumajanduslikus tootmises lubamatute toodete kasutamist.
Mahepõllumajanduse arendamiseks on vajalik tagada mahepõllumajanduse nõuandeteenus kõikides valdkondades (mahepõllumajanduslik taime- ja loomakasvatus, mahemesindus, mahetöötlemine ja -toitlustamine). Mahepõllumajanduse konsulentide arvu suurendamiseks on vaja olemasolevaid konsulente koolitada, neid ühtses infovoos hoida ning luua nõustajatele asjakohane mentorluse süsteem.
Mahepõllumajanduse arendamisel on oluline korraldada pikaajalisi mahepõllumajanduse kompleks-uuringuid vastavalt sektori vajadustele. Lisaks on oluline teha lühemaid ja perioodilisi uuringuid, mis sisaldaksid valdkonnapõhiste vajaduste, sh vähem arenenud sektorite, nagu köögivilja- ja linnukasvatus, piimakarjakasvatus ja vesiviljelus, uurimist.
Mahetoodete ekspordi edendamist käsitleva Eesti mahepõllumajanduse edendamise tegevuskava 2023–2030 III samba eesmärk on Eesti mahetoodete tuntuse ja usaldusväärsuse tõstmine ning kõrgema lisandväärtusega toodete ekspordi edendamine. Selleks, et hinnata eesmärgi täitmist ning vajadusel võtta kasutusele vajalikud abinõud eesmärgi täitmise soodustamiseks, on sõlmitud Eesti Konjunktuuriinstituudiga leping, mille raames selgitatakse välja eksporditud ja teistesse Euroopa Liidu riikidesse turustatud mahetoodete kogus ja rahaline väärtus tootegruppide lõikes ning olulisemad eksporditurud.
Järelevalve
PTA on mahepõllumajanduse registri volitatud töötleja. 2024. aastal arendatakse terviklik mahepõllumajanduse register, kuhu kantakse lisaks mahepõllumajandusliku esmatootmisega tegelevatele ettevõtetele ka mahepõllumajanduslike toodete käitlemise ning mahetoitlustamisega tegelevad ettevõtted, hetkel paiknevad ettevõtete andmed erinevates andmekogudes. Mahepõllumajanduse registri arenduse käigus arendatakse ka andmevahetus mahepõllumajanduse registri ja PRIA põllumajandusloomade registri vahel, PRIA põllumajandusloomade registrisse lisandub sinna kantud põllumajandusloomade puhul andmeväli looma mahepõllumajandusliku staatuse kohta, selle arenduse tulemusena on mahepõllumajanduslikult peetavate loomade kohta kättesaadavad pidevalt ajakohased andmed.
Järelevalve ühetaolisuse parandamiseks on välja töötamisel meetmete kataloog, mille eesmärk on mahepõllumajanduse nõuete rikkumise tuvastamisel ühetaoline ja mõjus meetmete rakendamine, et nõuetele mittevastav tegevus ei jätkuks.
2024. aastal viiakse läbi analüüs valdkonna üleminekuks riigilõivudelt järelevalvetasudele. Vajadus on analüüsida järelevalvetasude mõju PTAle ja ettevõtjatele.
Kavas on ärianalüüs võimaluste ja vajaduste väljaselgitamiseks mahepõllumajanduse järelevalves PRIA pinnaseire süsteemi ja fotoäpi IVA kasutuselevõtuks. Pinnaseire süsteemi ja fotoäpi rakendamine võimaldab kasvatatavate põllumajanduskultuuride tuvastamist kohapealset kontrolli tegemata, samuti aitavad need süsteemid kaasa ka võimalike nõuete rikkumiste tuvastamisele. Süsteemide kasutuselevõtt toob ka ajalist kokkuhoidu nii PTAle kui ka mahetootjatele.
Oodatav(ad) tulemus(ed): selgitada läbi pr. teg mõõdikute.
Vähemalt 15% tarbijatest eelistab osta mahetoitu, tunnustatud ettevõtete arv on 2400.


7. Programmi juhtimiskorraldus
Toiduohtuse programmi juhib toiduohutuse asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine. Valdkonna eest vastutav minister kinnitab programmi pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus. Iga lõppenud aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks tulemusvaldkonna „Põllumajandus ja kalandus“ tulemusaruandesse.
Programm on arengukavas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ seatud eesmärkide rakendamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi kirjeldav dokument. Programm viib ellu arengukava „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ 1., 2., 3., 4. ja 5. tegevussuundade eesmärke.


LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus

Programmi tegevus – Taimekaitse ja väetiste poliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (ReM), PTA ja METK oma teenuste kaudu. Väetiste ja taimekaitsevahendite ohutus inimesele ja keskkonnale tagatakse ReM taimekaitse- ja väetiste turustamise poliitika kujundamisega. PTA teostab taimekaitse ja väetiste turustamise ja kasutamise valdkonnas järelevalvet. METK panustab valdkonda teadustegevustega, analüüsides maakasutuse keskkonnamõju, viies läbi taimekaitse ja taimekasvatuse uuringuid ning hinnates taimekaitsevahendite tõhusust. METK teeb laboratoorseid analüüse (mullaproovid, taimekaitsevahendid, väetised jm) ning panustab ka teadmussiirde ja innovatsiooniteenustega.
Programmi tegevus – Tõuaretuse poliitika kujundamine ja rakendamine,
Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks kujundab ReM poliitikat põllumajandusloomade aretuse ja loomageneetiliste ressursside säilitamise valdkondades. PTA teostab järelevalvet aretuse üle. PRIA kaudu makstakse ohustatud tõugu looma pidamise toetust ning põllumajandusloomade aretustoetust.
Programmi tegevus – Sordiaretuse ja paljundusmaterjali poliitika kujundamine
Põllumajanduses mitmekesise tootmise võimaldamiseks kujundab ReM poliitikat sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali valdkondades.
PTA tegeleb seemnete ja seemnekartuli sertifitseerimise ja turustamise nõuetele vastavuse kontrollidega, sordi registreerimise ja –kaitsega ning paljundusmaterjali ja erinevate taimede turustamise nõuetele vastavuse kontrollidega. Olulisemad teenused METK poolt on põllumajanduskultuuride sordiaretus, seemnete kvaliteedi määramine, seemnepartiide järelkontrolli põldkatsete, sordi registreerimiskatsete ja sordi võrdluskatsete (majanduskatsete) läbiviimine ning geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine. METK panustab valdkondadesse teadmussiirde ja innovatsiooni teenustega. PRIA kaudu makstakse kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust ning sertifitseeritud seemnekartuli tootmise toetust.
Programmi tegevus – Looma- ja taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine
Programmi tegevuse oodatavat tulemust aitavad saavutada ReM, PTA, PRIA, LABRIS ja METK oma teenuste kaudu. Hea taimetervise ja loomade tervise alane olukord ning kõrge loomade heaolu tagatakse ReM taimetervise, söödaohutuse, loomatervise ja loomade heaolu poliitika kujundamisega.
PTA teostab järelevalvet taimetervise, söödaohutuse, loomade pidamise, heaolu, kõrvalsaaduste käitlemise ja puidutöötlemisettevõtete üle. PTA teostab looma- ja taimetervise alase väljaveo ja sisseveo kontrolli.
PRIA kaudu makstakse loomade heaolu, karjatervise kõrgemate majandamisnõuete ning loomataudide kontrollprogrammi alase koostöö toetust. Ohtliku taimekahjustaja puhangu korral on võimalik anda toetust ohtliku taimekahjustaja kartuli ringmädaniku või viljapuu-bakterpõletiku tõrjeabinõude rakendamise eest.
METK uurib taimekahjustajaid ja teeb kahjustajate seiret, teeb taimse materjali ja sööda laborianalüüse ning taimekahjustajate määramise analüüse. LABRIS teeb laboriuuringuid ja annab riskihinnanguid loomatervise ja söödaohutuse valdkonnas.
Programmi tegevus – Toiduohutuse poliitika kujundamine ja rakendamine
Toiduohutuse eesmärke aitavad saavutada oma teenuste kaudu ReM toiduohutuse poliitika kujundamisega, PTA toiduohutuse järelevalve (sh väljaveo ja sisseveo kontroll) ja haiguspuhanguteks valmisoleku tagamisega ning LABRIS toidu ja alkoholi laboratoorse kontrolli, toiduvaldkonna referentvolituste täitmise ja toiduohutuse valdkonna riskihindamisega.
Programmi tegevus – Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ja korraldamine
Mahepõllumajanduse eesmärke aitavad saavutada oma teenuste kaudu ReM poliitika kujundamine, mida rakendatakse PRIA (toetuste rakendamine), PTA (järelevalve) teenuste kaudu.
Mahepõllumajanduse konkurentsivõime tõstmiseks ning mahepõllumajanduses tunnustatud ettevõtjate arvu säilitamiseks rakendatakse mahepõllumajanduse toetusi: mahepõllumajanduse ökokava, loomade heaolu toetus mahepõllumajandusloomadele, haridusasutustes mahetoidu pakkumise toetus
PTA põhitegevuseks on mahepõllumajanduslike ettevõttete tunnustamine ning riikliku järelevalve korraldamine. METK panustab teadmussiirde ja innovatsiooni teenustega.

LISA 2. Teenuste rahastamiskava

Programmi teenuste rahastamiskava
Eelarve

2025
2026
2027
2028
Toiduohutuse programmi kulud
84 356 957
86 623 094
86 240 229
86 241 715
Toiduohutuse meede
84 356 957
86 623 094
86 240 229
86 241 715
Looma- ja taimetervise poliitika kujundamine ja rakendamine programmi tegevus
25 686 770
26 625 515
24 953 741
24 953 201
Loomade heaolu järelevalve teenus
866 923
866 923
866 923
866 923
Loomade heaolu poliitika kujundamine teenus
461 680
477 578
477 728
477 594
Loomade pidamise ja kõrvalsaaduste käitlemise järelevalve teenus
1 209 673
1 209 673
1 209 673
1 209 673
Loomahaiguste laboratoorne diagnoosimine teenus
563 600
563 600
563 600
563 600
Loomahaiguste referentvolitused ja valmisolek teenus
466 829
470 689
430 533
430 533
Loomaheaolu toetuste andmine teenus
6 254 666
6 287 263
6 327 416
6 327 416
Loomataudide leviku riski haldamine teenus
4 285 707
4 285 707
4 285 707
4 285 707
Loomatervise poliitika kujundamine teenus
1 320 811
1 329 403
1 329 537
1 329 402
Loomatervise toetuste andmine teenus
4 948 307
5 858 674
4 218 812
4 218 812
Loomatervise valdkonna riskihindamine teenus
178 574
181 732
148 877
148 877
Põllumajandusloomade registri andmete haldamine teenus
899 607
855 349
855 840
855 840
Puidutöötlemisettevõtete järelevalve teenus
224 144
224 144
224 144
224 144
Sööda käitlemise järelevalve teenus
299 577
299 577
299 577
299 577
Sööda ohutuse riskide haldamine teenus
118 283
118 283
118 283
118 283
Söödaohutuse poliitika kujundamine teenus
171 284
175 132
175 204
175 069
Söödaohutuse uuringud teenus
496 112
496 112
496 112
496 112
Taimede ja taimsete saaduste väljaveo kontroll teenus
225 228
225 228
225 228
225 228
Taimekahjustajate laboratoorne määramine teenus
266 566
266 566
266 566
266 566
Taimekahjustajate riski haldamine teenus
516 989
516 989
516 989
516 989
Taimetervise järelevalve teenus
919 440
919 440
919 440
919 440
Taimetervise poliitika kujundamine teenus
217 160
221 843
221 943
221 808
Taimse paljundusmaterjali kontroll teenus
256 627
256 627
256 627
256 627
Teadus ja innovatsioon (Taimetervis) teenus
10 726
10 726
10 726
10 726
Väljaveo sertifikaadid loomadele ja kõrvalsaadustele teenus
328 279
328 279
328 279
328 279
Veterinaararstide järelevalve teenus
179 980
179 980
179 980
179 980
Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine ja rakendamine programmi tegevus
28 293 472
29 663 594
30 954 026
30 954 026
Mahepõllumajanduse järelevalve teenus
1 433 099
1 433 099
1 433 099
1 433 099
Mahepõllumajanduse poliitika kujundamine teenus
114 358
114 902
114 948
114 948
Mahepõllumajanduse toetuste andmine teenus
26 746 015
28 115 592
29 405 978
29 405 978
Sordiaretuse ja paljundusmaterjali poliitika kujundamine programmi tegevus
10 794 255
10 804 601
10 802 068
10 804 768
Algseemnekasvatus teenus
524 036
524 036
524 036
524 036
Geneetilised ressursid teenus
316 747
316 747
316 747
316 747
Põldkatsete läbiviimine teenus
1 613 088
1 613 088
1 613 088
1 613 088
Põllumajanduskultuuride sordiaretus teenus
3 802 555
3 802 555
3 802 555
3 802 555
Seemne sertifitseerimine teenus
255 199
255 199
255 199
255 199
Seemne turustamise järelevalve teenus
183 492
183 492
183 492
183 492
Seemnekartuli sertifitseerimine teenus
180 147
180 147
180 147
180 147
Seemnete kvaliteedi määramine teenus
698 234
698 234
698 234
698 234
Sertifitseeritud seemnekasvatus teenus
1 835 671
1 835 671
1 835 671
1 835 671
Sordi registreerimine ja kaitse teenus
143 303
143 303
143 303
143 303
Sordiaretuse ja taimse paljundusmaterjali poliitika kujundamine teenus
820 620
830 965
828 432
831 132
Teadus ja innovatsioon (Sort) teenus
421 164
421 164
421 164
421 164
Taimekaitse ja väetiste poliitika kujundamine ja rakendamine programmi tegevus
2 258 194
2 194 298
2 194 474
2 194 340
Taimekaitse teadus ja innovatsioon teenus
484 451
484 451
484 451
484 451
Taimekaitse valdkonna kujundamine teenus
339 494
275 053
275 183
275 183
Taimekaitsevahendi toimeaine hindamine teenus
268 855
268 855
268 855
268 855
Taimekaitsevahendi turule lubamine teenus
435 695
435 695
435 695
435 695
Taimekaitsevahendite järelevalve teenus
506 949
506 949
506 949
506 949
Väetiste turustamise järelevalve teenus
136 483
136 483
136 483
136 483
Väetiste valdkonna kujundamine teenus
86 267
86 812
86 858
86 723
Toiduohutuse poliitika kujundamine ja rakendamine programmi tegevus
12 319 220
12 332 918
12 333 612
12 333 072
Toidu ja alkoholi laboratoorne kontroll teenus
1 984 152
1 984 152
1 984 152
1 984 152
Toidu ohutuse riskide haldamine teenus
1 729 320
1 729 320
1 729 320
1 729 320
Toidu väljaveo sertifikaadid teenus
257 660
257 660
257 660
257 660
Toiduohutuse järelevalve teenus
6 275 120
6 275 120
6 275 120
6 275 120
Toiduohutuse poliitika kujundamine teenus
1 372 396
1 386 095
1 386 789
1 386 249
Toiduohutuse valdkonna riskihindamine teenus
391 146
391 146
391 146
391 146
Toiduvaldkonna referentvolitused ja valmisolek teenus
309 425
309 425
309 425
309 425
Tõuaretuse poliitika kujundamine ja rakendamine programmi tegevus
5 005 047
5 002 168
5 002 308
5 002 308
Aretuse järelevalve teenus
200 056
200 056
200 056
200 056
Aretustoetuste andmine teenus
4 646 679
4 641 446
4 641 518
4 641 518
Põllumajandusloomade aretuse poliitika kujundamine teenus
158 312
160 667
160 734
160 734

Regionaalministri xx.xx.xxxx käskkiri nr x Lisa 1








ÜHISTRANSPORDI
programm 2025–2028











Sisukord

1. Programmi üldinfo 3
2. Sissejuhatus 3
3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava 4
4. Hetkeolukorra analüüs 5
Ühistranspordi valdkonna senised olulised arengud 2023.aastal: 5
Vajab tähelepanu: 6
Liikuvusreform 9
5. Olulised tegevused 10
6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused 11
6.1.1. Programmi tegevus – Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine 11
7. Programmi juhtimiskorraldus 13
LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus 13
LISA 2. Teenuste rahastamiskava 14


PROGRAMM

Programmi koostaja ja vastutaja
Biomajanduse asekantsler, põllumajanduspoliitika osakond, põllumajanduskeskkonnapoliitika osakond ja kalanduspoliitika osakond
Programmi eelnõu valmimise aeg
01.06.2024
Vormi sisu kasutamise selgitus
Vormis toodud info on sisendiks riigi eelarvestrateegia (RES) ja riigieelarve seaduse (RE) protsessi koostamisele. Programmi eelnõu kohandatakse RES-ist ja RE-st lähtuvalt. Programmi kinnitab minister käskkirjaga.

1. Programmi üldinfo
Tulemusvaldkond
Elukeskkond, liikuvus, merendus
Tulemusvaldkonna eesmärk
…

Valdkonna arengukava/
Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035
Programmi nimi
Ühistranspordi programm 2025–2028
Programmi eesmärk
Eestis on reisijate vajadusi arvestav paindlik ning efektiivne ühistranspordisüsteem.

Programmi periood
4 aastat
Peavastutaja (ministeerium)
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)
Transpordiamet

2. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse 11. novembri 2021. a protokollilise otsusega nr 72 kinnitati „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035ˮ (edaspidi TLAK), mille üldeesmärk on: „Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega.“
TLAK-i üldeesmärki panustavad kaks programmi:
1) Transpordi ja liikuvuse1 programm (kliimaministri vastutusala), mis hõlmab kõikide liikumisviiside planeerimise ja tegevuste elluviimist ja konkurentsivõime tõstmist;
2) Ühistranspordi2 programm (regionaalministri vastutusala), mis hõlmab ühistransporditeenuse arendamist ja soodustamist. Ühistranspordi programm viib ellu TLAKi teist tegevussuunda: „Liikuvus kui teenus. Üleriigline ühendatud transport“.
Nimetatud programmide planeerimistasandites tehti 2023. ja 2024. aasta võrdluses olulisi muudatusi vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusele3, millega kujundati ümber ümber ministrite ja ministeeriumide tööjaotus, et viia ellu valitsusliidu poliitilisi eesmärke ja juhtida tulemuslikult rohereformiga kaasnevate eesmärkide saavutamist.
Mõlemad programmid kuulusid kuni 2024. aasta lõpuni transpordi tulemusvaldkonda, kuid alates 2025. aastast tõsteti mõlemad programmid tulemusvaldkonda „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“, mis ühendab endas tervikliku ruumiplaneerimise, liikuvuse ja piirkondliku arengu teemad. Seega panustab ühistranspordi programm ka uue tulemusvaldkonna eesmärki: „…..“
Programmi rakendamisel arvestakse riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks 2021–2027, „Eesti 2035“ seatud sihtidega ja muude riiklike tegevuskavadega.
Käesolev programm on seotud strateegia „Eesti 2035“ sihiga „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“4, panustades eeskätt tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud tegevustesse5 ja mõõdikute „kasvuhoonegaaside heide transpordisektoris“ ning ka „ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal“ sihttasemete saavutamisse. Kaudselt panustab programm ka teistesse „Eesti 2035“ sihtidesse, sh sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“.
Ühistranspordi programm (edaspidi programm) on koostatud vastavalt „Riigieelarve seaduse” § 19 lõikele 5, § 20 lõikele 4 ning on ühtlasi aluseks tulemusvaldkonnas „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ programmipõhiseks eelarvestamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis (edaspidi ka ReM).
3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Programmi eesmärk: Eestis on reisijate vajadusi arvestav paindlik ning efektiivne ühistranspordisüsteem.


Tabel 1: Programmi mõõdikud
Mõõdik
Tegelik (2023)
Sihttase 
(2025)
Sihttase 
(2026)
Sihttase 
(2027)
Sihttase 
(2028)
Reisijate arv ühistranspordis
194 013 649
203 130 605
208 278 421
213 202 938
218 005 688
Piletitulu osakaal ühistranspordi maksumusest, % 
23,53%
23,72%
23,81%
23,90%
24,00%

Alates 2025. aastast muutuvad ka programmi mõõdikud, et paremini hinnata programmi eesmärgi poole liikumist. Programmi tasandil on kaks mõõdikut:
1) Ühistranspordiga reisijate arv – ühistranspordiga tehtud sõitude arv ehk ostetud piletite ja sõitude valideerimiste arv. Arvestatud on reisijate/sõitude andmeid maakonna bussiliinidel, lennuliinidel, laevaliinidel, rongiliinidel, linnaliinidel ja siseriiklikel kaugliinidel.
2) Piletitulu osakaal ühistranspordi maksumusest, % – ühistranspordi teenuse maksumus kaetakse riigieelarvest, KOVide eelarvest ja piletitulust. Mõõdik näitab piletitulu osakaalu kogu maksumusest. Ühistranspordi teenuse hulka on arvatud maakonna bussiliinid, lennuliinid, laevaliinid ja rongiliinid.
Mõlema mõõdiku puhul soovitakse näha kasvutrendi. Mida rohkem inimesi kasutab liikumiseks ühistransporti, seda suurem on ka piletitulu osakaal ühistranspordi maksumusest. Oluline on välja tuua, et ühistranspordi programm panustab olulisel määral ka TLAK mõõdikusse „transpordi CO2e heitkoguste vähenemine 700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga“.
Tabel 2. programmi eelarve
Eelarve kulude jaotus
2024
eelarve
2025
eelarve
eelarve



2026
2027
2028
Programmi tegevus
Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine

128 792 560
139 598 256
141 848 738
134 098 738
4. Hetkeolukorra analüüs
Ühistranspordi valdkonna senised olulised arengud 2023.aastal:
• 1. juulil 2023. aastal toodi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumisse üle Transpordiametist ühistranspordi korraldamine ja Majandus- ja Kommunikatisooniministeeriumist rongliliikluse reisijateveo korraldamine.
• Ettevalmistused tööealistele piletihinna tagasi toomiseks maakondlikel bussiliinidel.
• Nõudepõhise transpordi kontseptsioon ja Saaremaa pilootprojekti said valitsusest heakskiidu. Eesmärk on projekti lõppedes see kasutusele võtta laialdasema nõudepõhise ühistranspordi pakkumiseks erinevates ühistranspordikeskustes.
• 2023. aastal kuulutati välja Suursaarte parvlaevaliinide sõitjateveo hange ning jätkub uue keskkonnasõbraliku parvlaeva6 ehitus suursaarte liinide teenindamiseks (hinnanguline maksumus 39 mln eurot). Parvlaeva kontseptsioon on valminud ning Laev valmib 2026. aastaks.
• Kuresaare-Tallinn ja Kärdla-Tallinn lennuühenduse hanke läbiviimine.
• 2023. aasta märtsis valmis Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi (praegu Kiimaministeeriumi vastutusalas) tellimusel „Rongiliikluse taktipõhise sõiduplaani analüüs“, mille teostas LocoSmart OÜ. Taktsõiduplaan on liiklusgraafiku koostamise printsiip, mille kohaselt allub ühistransport päeva jooksul korduvale mustrile väljumisaegades (enamasti iga tunni või paari tagant). Võimalused rongiliikluse tihendamiseks kasvavad lähiajal oluliselt: liinile tuleb 16 uut elektrirongi, Tartu ja Narva suuna elektrifitseerimine, kiiruste tõstmine kuni 160 km/h Tartu ja Narva suunal ning Rapla–Lelle vahel, Lääne-Harju raudteeprojekti valmimine, liiklusjuhtimissüsteemi uuendamine, uus depoo Ülemistele. Taktipõhisusest rongireisijate arvu kasvuks siiski üksi ei piisa, kuna viimasega jõuaks aastane reisijate arv vaid 12,8 miljonini, samas TLAK eesmärk 2035. aastal on 20 miljonit aastast rongireisijat. Viimase saavutamiseks on vajalik teha ka taristu muudatusi7. Ette on valmistatud liikuvusreformi kontseptsioon, miskeskendub ühistranspordi arendamisele ja mille eesmärgid võib jagada nelja omavahel põimunud kategooriasse:
• Toimepiirkondade äärealade elanikele ligipääsu tagamine igapäevaeluks vajalikele teenustele, haridusele ja töökohtadele.
• Ühistranspordi kasutajate osakaalu kasvatamine suurte keskuste mõjupiirkonnas ja nende vahel.
• Kuluefektiivsuse tõstmine.
• Veondussektori keskkonnamõju ja ühiskondlike kulude vähendamine.
Vajab tähelepanu:
• Seoses COVID-19 kriisiga vähenes oluliselt ühistranspordi kasutajate arv. Kuigi reisijate arv on viimastel aastatel suurenenud ja peaaegu taastunud COVIDi eelse ajale, on jätkuvalt probleemiks linnapiirkondade autostumine ja kulutõhusa ühistransporditeenuse pakkumine hajaasutuses.
• Ühistranspordikeskuste väljakutsed on seotud eelkõige reisijate tegelikele nõudlustele vastava ühistransporditeenuse pakkumise tagamisega, inimeste sundkulutuste vähendamisega transpordile ja nõudluspõhise transpordi arendamisega piirkondades, kus see on mõistlik.
• Pikemas perspektiivis tuleb senise maakondliku liinivõrgu ümberkorraldamisel välja töötada uus liinivõrk regulaarsete intervallidega sõiduplaanidele (ehk taktipõhisusele) tuginedes, mis on eelduseks tõhusale liinide omavahelisele sidumisele. Võrgu ülesehitusel luuakse kolmetasandiline liinide hierarhia, mille eesmärgiks on ebatõhusa liiniläbisõidu vähendamine, töökohtade ja teenuste kättesaadavuse parandamine ning ühendusaegade lühendamine:
• Kaugliinid (rong, kaugbuss) tagavad kiire ühenduse suurte tõmbekeskuste vahel.
◦ Taktipõhine liiklus (baasintervalliks on 1 või 2 tundi), iga päev hommikust õhtuni.
◦ Võrk maksimeerib raudtee mõju aeg-ruumiliste vahemaade vähendamisel.
• Regionaalsed põhiliinid tagavad kiired ja sagedased ühendused regionaalsete tõmbekeskustega, teostades mh ettevedu ka kaugliinidele.
◦ Põhiliinid sõidavad kindla takti alusel (baasintervalliks on enamasti 1 või 2 tundi, mida saab vajadusel lühendada nt 30, 20, 15 või 10 minutini), iga päev hommikust õhtuni.
◦ Hõlmab nii maakonnabusse kui regionaalseid ronge.
• Kohalikud liinid teenindavad tõmbekeskuste tagamaad ning toidavad põhiliine.
◦ Tava- või nõudepõhine teenus.
◦ Tagab toimepiirkondade äärealade elanikele elementaarse ligipääsu keskuses paiknevatele töökohtadele ja igapäevaeluks vajalikele teenustele.
• Selleks, et tagada õiglasemat ühistranspordi rahastamist oleks perspektiivikas kaaluda varianti, kus kohalikud omavalitsused rahastaksid ühistranspordi korraldamist võrdselt per capita.
Järgnevalt on toodud vastavat transpordi liigile reisijate arvud siseriiklikul regionaalsel reisijateveol ning riiklikud dotatsioonid:
Tabel 4: Rongireisijate arv ning riiklik dotatsioon reisija kohta
SÕITJATE VEDU RAUDTEEL8
Sõitjad (tuhat)
2022
2023
2024*
2025*
2026*
2027*
2028*
Kokku (tuhat in.)
7100
7807
8400
9400
10700
11700
12500
Riigi toetus liiniveo korraldamiseks (eurodes)
29 599 040
32 461 128
34 613 995
40 900 000
43 800 000
47 300 000
46 900 000
Indikatiivne riigi toetus reisija kohta (eurodes)
4,17
4,16
4,12
4,35
4,09
4,04
3,75
* prognoos
Tabel 5: Reisijate arv regionaalsetes sadamates ning riiklik dotatsioon reisija kohta
SÕITJATE ARV9
Parvlaevad
2022
2023
2024*
2025*
2026*
2027*
2028*
Virtsu-Kuivastu ja Rohuküla-Heltermaa
2 298 753
2 411 446
2 459 675
2 508 868
2 533 957
2 559 297
2 584 890
Sõru-Triigi
43 938
47 989
48 949
49 928
50 427
50 931
51 441
Ruhnu
8 635
8 785
8 961
9 140
9 231
9 324
9 417
Vormsi
71 738
74 414
75 902
77 420
78 195
78 976
79 766
Kihnu
81 753
82 353
84 000
85 680
86 537
87 402
88 276
Piirissaare
9 772
10 630
10 843
11 059
11 170
11 282
11 395
KOKKU
2 514 589
2 635 617
2 688 329
2 742 096
2 769 517
2 797 212
2 825 184
Muutus,%
5%
5%
2%
2 %
1%
1%
1%
Riigi toetus (eurodes)
24 891 311
26 609 889
26 899 408
27 437 396
27 986 144
28 545 867
28 545 868
Indikatiivne riigi toetus reisija kohta (eurodes)
9,90
10,10
10,01
10,01
10,11
11,43
12,43
* prognoos
Tabel 6: Lennureisijate arv ning riiklik dotatsioon reisija kohta
SÕITJATE ARV10
Lennuk
2022
2023
2024*
2025*
2026*
2027*
2028*
Kärdla
11 849
16 275
16 763
17 266
17 784
18 318
18 867
Kuressaare
36 784
41 237
42 474
43 748
45 061
46 413
47 805
Ruhnu
1 528
1 400
1 442
1 485
1 530
1 576
1 623
KOKKU
50 161
58 912
60 679
62 500
64 375
66 306
68 295
Muutus,%
26%
17%
3%
3%
3%
3%
3%
Riigi toetus (eurodes)
5 559 522
6 885 078
7 022 779
7 163 235
7 306 500
7 452 630
7 452 631
Indikatiivne riigi toetus reisija kohta
110,83 €
116,87 €
115,74 €
114,61 €
113,50 €
112,40 €
109,12 €
* Prognoos
Tabel 7: Bussireisijate arv maakonnaliinidel ning riiklik dotatsioon reisija kohta
SÕITJATE ARV MAAKONNABUSSILIINIDEL11

2022
2023
2024*
2025*
2026*
2027*
2028*
Sõitjaid kokku
22 203 440
23 168 838
23 632 215
24 104 859
24 586 956
25 078 695
25 580 269
Muutus,%
23%
4%
2%
2%
2%
2%
2%
Riigi toetus (eurodes)
62 643 568
74 600 450
76 092 459
77 614 308
79 166 595
80 749 926
80 749 927
Indikatiivne riigi toetus reisija kohta
2,82 €
3,22 €
3,22 €
3,22 €
3,22 €
3,22 €
3,16 €
* Prognoos
Liikuvusreform
Elanikkonna liikuvusharjumuste muutumine, alternatiivide (ennekõike auto) suurem kättesaadavus ja killustunud korraldus on loonud Eestis olukorra, kus ühistranspordi areng ei vasta ühiskonna ootustele. Teenuse turuosa on langustrendis vaatamata reisijate arvu kasvule viimastel aastatel. Seniste trendide ümberpööramine säästlike liikumisviiside osakaalu suurendamiseks eeldab fundamentaalseid muutusi liikuvuskorralduses, mille teostamiseks on ellu kutsutud liikuvusreform.
Liikuvusreformi ühistranspordivaldkonna eesmärkide elluviimiseks on kavas viis peamist tegevussuunda.
• Liikuvuse analüüs ja ühenduste planeerimine vastavalt andmepõhisele inimeste liikuvusvajadusele ja -potentsiaalile.
• Liinivõrgureform, mille keskmes on taktipõhise kolmetasandilise liinivõrgu ülesehitus ning nõudepõhise ühistranspordi laiapõhjaline juurutamine.
• Ühtne piletisüsteem, mis soosib reisijate ümberistumist ning võimaldab koos taktipõhise liinivõrguga vähendada liinide dubleerimist.
• Toetavad investeeringud säästlikesse sõidukitesse ja taristusse bussipeatuste, kergliiklusteede ning raudtee näol, tõstmaks ühistranspordi atraktiivsust.
• Administratiivsed muudatused, mis parandavad ühistranspordi üleriigilist juhtimissüsteemi, osapoolte tööjaotust ning õiguslikke raamtingimusi.
Reisirongiteenuse ja kohalike/maakonnabussiliinide integreerimist ei ole seni Eestis süsteemselt arendatud. Sellest tulenevalt on mitmes maakonnas rongipeatuste läheduses nii maakonnakeskusi, suuremaid linnu kui ka tiheasustusalasid, kust ei pääse rongiteenusele mugavalt ligi kohalikku või maakonnaliini ühistransporti kasutades. Üheks põhjuseks on ka see, et tihtipeale ei ole busside ja rongide väljumisajad omavahel sünkroonitud. COVID-19 pandeemia tulemusel on vähenenud kaugliinide väljumiste arv ning reisirongi teenindusalast välja jäävate linnade ühistranspordiühendused on võrreldes pandeemia eelse ajaga muutund kehvemaks. Puudub süsteemne lähenemine rongiteenuse ning maakondliku- ja muu regionaalse bussiteenuse integreerimiseks. Samuti puudub selge ja ühtne kommunikatsioon rongidega sünkroonitud bussiliinide kohta nii bussiteenuse kui ka Elroni poolel. Siiski on mitmed ühistranspordikeskused (edaspidi ÜTK), kus juba praegu sünkroniseeritakse bussiliine rongiaegadega (nt Põlva, Rapla, Rakvere), kuid puudub ühtne kommunikatsioon, kus kõik rongide väljumised ei ole alati bussidega teenindatud ning ÜTKdel on raske tihti muutuvate rongiaegadega sammu pidada.
Eesmärk oleks muuta kiire ja mugav ühistransporditeenus kättesaadavamaks nii elu-, töö- kui ka koolikohtade vahel. Samuti tagada rongipeatustele piisavalt lähedal paiknevatele, kuid nende praegusest teenindusraadiusest kaugemal olevatele, suure asustustihedusega piirkondade elanikele rongi ajagraafikutest lähtuv bussiühendused selliselt, et:
• ettevedavad bussiliinid moodustaks rongide väljumisaegadega loogilise terviku;
• rongi ja bussi kombineerides tekib konkurentsieelis ning ajaline ja rahaline kasu võrreldes isikliku sõiduauto kasutamisega;
• ettevedavad bussiliinid oleksid teistest liinidest arusaadavalt eristatavad ning potentsiaalsed kasutajad mõistaksid selle tähendust;
• sõitjatel oleks kindlustunne, et ümberistumine toimib ja buss ootab rongi ära ka paariminutilise hilinemise korral;
• kogu reisi hind oleks sarnane rongipileti hinnaga;
• Elroni jt reisiplaneerijate otsingus tulevad ühildatud rongi- ja bussiliinid selgelt välja ning on kergesti leitavad.
Pikas perspektiivis tuleb ühistranspordi korraldust väga põhjalikult analüüsida ja teha muudatusi ülalnimetatud ettepanekutest lähtuvalt. Kiire ja laialdane üleminek üle-eestilisele nõudepõhisele ühistranspordile ei ole 2024. aastast siiski veel võimalik, sest pilootprojekt pole selleks ajaks veel lõppenud.
5. Olulised tegevused
Ühistranspordi programmi olulised tegevused programmiperioodil 2025―2028:
• Jätkub ühistranspordi liinivedude (lennu-, laeva-, maakonnabussi-, rongitransport) toetus aastatel 2025–2025 kogusummas ligikaudu 722,8 miljonit eurot, 2025. aastal on vajaminev toetus ca 168 miljonit eurot.
• Kaasaegse ühistranspordiregistri välja arendamine
• Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamine (VVTP)
• Liikuvusreformi tegevuste läbiviimine (VVTP):
• Jätkatakse ühtse üle-eestilise piletimüügisüsteemi ja piletisüsteemi väljatöötamist.
• Jätkatakse ühistranspordi korraldusmudelite tõhustamisega.
• Jätkatakse nõudetranspordi arendamistegevustega.
• Parvlaeva- ja lennuühenduste parandamisvõimaluste analüüsi läbiviimine (VVTP)
6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused
6.1.1. Programmi tegevus – Ühistransporditeenuse arendamine ja soodustamine
Tegevuste kirjelduses kasutatud sümbolite tähendused: Väljakutsed; Uuringud ja analüüsid; Projektid; IT-arendused; Koolitused; Pidevad tegevused

Eesmärk
Eestis on reisijate vajadusi arvestav paindlik ning efektiivne ühistranspordisüsteem
Mõõdik
Tegelik tase
Trend
Sihttase
1.
2023
↗
2025
2026
2027
2028
Rongireisijate arv tellitud rong/km kohta
1,29
↗
1,43
1,44
1,44
1,45
Maakondlike bussiliinide sõitjate arv/lkm kohta
0,48
↗
0,55
0,56
0,57
0,59
Siselendude täitumus tellitud reisi istekoha kohta (reisijad reisi kohta)
42,5
↗
43
44
45
46
Parvlaeva reisijad reisi kohta
86,0
↗
98,69
99
99,9
100

Väljakutsed, tegevused ja oodatavad tulemused
Väljakutsed:
Ühistranspordi toetuste puudujäägi katmine.
Linnapiirkondade autostumine ja hajaasustuses kulutõhusate ühistransporditeenuste pakkumine.
Reisijate tegelikele nõudlustele vastava ühistransporditeenuse pakkumise tagamine ühistranspordikeskustes ja inimeste sundkulutuste vähendamine transpordile
Nõudluspõhise transpordi arendamine piirkondades, kus see on mõistlik.
Sõiduautode kasutamise kasvu ohjeldamine tiheasustustes läbi ruumilise planeerimise, ajaliselt konkurentsivõimelise ühistransporditeenuse ja ühtse liinivõrgu ning piletitoodete arendamise linna, maakonna ja rongiliinidega.
Süsteemse lähenemise puudumine rongiteenuse ning maakondliku- ja muu regionaalse bussiteenuse integreerimiseks. Puudub ka selge ja ühtne kommunikatsioon rongidega sünkroonitud bussiliinide kohta nii bussiteenuse kui ka Elroni poolel.
Tegevused:
Töötada välja ühtne tööprotsess (sõiduplaanide muudatustest teavitamine, kommunikatsioon) Elroni, ÜTK-de ja rongiga seotud linnaliinide korraldajate vahel ning motivatsiooniskeem ­
ÜTK-dele, mis tagaks regiooni olulistes rongipeatustes kohalike- ja maakonnaliinide teenuse sünkroonimise rongidega.
Tekitada 2025. aastal liikuvusreformi eelarve raames rahastus rongide ja busside sünkroniseerimiseks ja selle kommunikatsiooniks, eesmärgiga alustada seostatud ühistranspordivõrgu juurutamisega.
2025. aastal käivitatakse liikuvureformi raames uue liinivõrgu piloodid Saaremaal ja
Lääne-Harjumaal
Raudteetaristu remondi- ja hooldusrežiimi muutmine regulaarseks ja taristulõigupõhiseks praeguse töötüübi põhise režiimi asemel. Eesmärk on, et kõik tööd tehakse konkreetsel lõigul korraga ära ja sekkumine konkreetse tsooni graafikusse oleks minimaalne.
Kvaliteetsete ja atraktiivsete ümberistumissõlmede ja nendeni viiva vajaliku taristu väljaarendamine.
Üleriigilise ühtse piletisüsteemi loomine (sh kuukaardid, tsoonipiletid jms), mis loob eelduse selleks, et ühistranspordiga sõitmine oleks üksikpiletite kasutamisest ja autosõidust oluliselt soodsam.
Taktipõhise rongisõiduplaani juurutamine (LocoSmart OÜ, “Rongiliikluse taktipõhise sõiduplaani analüüs”).
Lähtuvalt ühistranspordikorralduse alternatiivsete haldusmudelite uuringust (AS Civitta) haldusmudeli uuendamine.
Oodatav(ad) tulemus(ed):
Plaanitavate tegevuste tulemusena suureneb ühistranspordi kasutusmugavus ja kasutajate arv ning suureneb ka piletitulu osakaal ühistranspordi maksumusest. Juurutatud saab taktipõhine rongisõiduplaan ja ühtne tööprotsess maakonnaliinide ja rongide sõiduplaanide ühildamiseks on välja töötatud. Ühistranspordikorralduse haldusmudel on vastavalt soovile uuendatud.
7. Programmi juhtimiskorraldus
Ühistranspordi programmi juhib maa- ja ruumiloome asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine. Valdkonna eest vastutav minister kinnitab programmi pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus. Iga lõppenud aasta kohta koostatakse programmi tulemusaruanne, mis on sisendiks tulemusvaldkonna „Elukeskkond, liikuvus ja merendus“ tulemusaruandesse.
Programm on arengukavas „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“ seatud eesmärkide rakendamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi kirjeldav dokument.
LISA 1. Programmi teenuste kirjeldus
Programmi tegevuse alla kuulub kaks teenust:
1) Siseriikliku ühistranspordi kavandamine ― Siseriikliku ühistranspordi ja ühistranspordipoliitika (maismaa-, õhu- ja veetranspordis) kujundamine ja transpordi poliitikameetmete välja töötamine. Ühistranspordipoliitika meetmete elluviimise ja järelevalve koordineerimine, sh uuringute ja analüüside tellimine transpordipoliitika kujundamiseks või elluviimise hindamiseks, ühistranspordi arengu ülevaadete koostamine, valdkondlike strateegiate koostamisel osalemine, õigusaktide välja töötamine, rahvusvahelistes töögruppides ja organisatsioonides osalemine, erinevate avalike veoteenuste ühistransporditoetuse vajaduste kaardistamine ja arvutamine, rahastuskavade koostamine, lepingute sõlmimine, riigiabi küsimuste lahendamises osalemine jmt. Parema ühistranspordikorralduse tagamise eesmärgil erinevate uuenduslike transpordisuundade ja lahenduste kaardistamine, sh pilootprojektides osalemine ja projektide edukate tulemuste laiemalt kasutusele võtmine, uudsete võimaluste tutvustamine KOVidele ja laiemale avalikkusele ning vajadusel ühistranspordipoliitikasse muudatuste sisse viimine.
2) Ühistranspordi korraldamine ― Avalike teenuselepingute sõlmimine, veomahtude kokkuleppimine, hankelepinguga volitamine bussitranspordi ja veetranspordi korraldamiseks, rahvusvaheliste ja riigisiseste kaugliinilubade andmine ja sõiduplaanide kinnitamine, maakonnasisese ühistranspordi korraldamine ja sõiduplaanide väljatöötamine avalikule liiniveole, lepingute täitmise järelevalve, piletihinna kehtestamine ja toetuste väljamaksmine. Ühistranspordi registri pidamine. Ühistranspordi korraldamise teenuse eesmärgi täitmist jälgitakse järgmiste mõõdikutega:
Mõõdik
Trend
Tegelik tase (2023)
Sihttase (2025)
Sihttase (2026)
Sihttase (2027)
Sihttase (2028)
Sõitude arv (miljonit) riigi poolt doteeritava ühistranspordiga (rong, lennuk, laev, maakonnabuss)
↗
33,7
36,3
38,1
39,6
40,9
LISA 2. Teenuste rahastamiskava

Programmi teenuste rahastamiskava
Eelarve

2025
2026
2027
2028
Siseriikliku ühistranspordi kavandamine
813 048
818 744
819 226
819 226
Ühistranspordi korraldamine
127 979 512
138 779 512
141 029 512
133 279 512