Digiühiskonna 2023. a tulemusaruanne

KÄSKKIRI

10.06.2024 nr 40

Digiühiskonna 2023. a tulemusaruanne

Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 vastu võetud määruse nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve

eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord

ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ alusel kinnitan digiühiskonna

tulemusvaldkonna 2023. aasta tulemusaruande, mis on esitatud käskkirja lisana.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

DIGIÜHISKONNA 2023. a tulemusaruanne

Koostatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis

31.05.2024

2

Sisukord

Tulemusvaldkonna üldinfo ..................................................................................................... 3

Tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikud .......................................................................... 4

Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine ................................................................. 6

Tulemusvaldkonna olukorra analüüs ..................................................................................... 7

Programmi üldinfo ................................................................................................................10

Programmi meetmete ja tegevuste mõõdikud .......................................................................10

Programmi olukorra analüüs.................................................................................................12

Programmi tegevuste täitmise analüüs .................................................................................12

Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine ......................................16

LISA 1 Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse .........20

LISA 2. Panus riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisesse ...23

3

Tulemusvaldkonna üldinfo

Tulemusvaldkonna eesmärk: Digiriigis on tagatud parim kogemus, Eestis on ülikiire internet

kõigile soovijatele kättesaadav ning meie küberruum turvaline ja usaldusväärne.

Tulemusvaldkond on enim seotud üleriigilise strateegia „Eesti 2035“ sihtidega: „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eesti on uuendusmeelne,

usaldusväärne ja inimesekeskne riik“.

Tulemusvaldkond

Tulemusvaldkonna strateegiadokumendid (valdkonna arengukavad, poliitika põhialused

jms)

Programm sh vastutavad ministeeriumid

Digiühiskond Eesti digiühiskond 2030

Digiühiskonna programm, vastutaja Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium (MKM)

Valdkondlik arengukava „Eesti digiühiskond 2030“ kinnitati Vabariigi Valitsuses 23.12.2021

ning kogu valdkonnas on koostatud üks programm. Tulemusvaldkonna nimetus oli varasemalt

infoühiskond ning see on ajakohastatud uue arengukava nimetusele vastavaks.

Programm on jaotatud kolmeks meetmeks vastavalt arengukava alaeesmärkide jaotusele:

 digiriik (e-teenustega rahulolu),

 küberturvalisus (küberruumi turvalisus ja usaldusväärsus) ja

 ühenduvus (ülikiire, usaldusväärse ja taskukohase sideühenduse kättesaadavus).

Vabariigi Valitsuse seaduse 01.07.2023 jõustunud redaktsiooniga liikus postside valdkond

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse ning alates 2024. aastast on see

regionaalpoliitika programmis.

Tulemusvaldkonnaga seotud programmid ja tulemusaruanded leiab majandus- ja

kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt1.

1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehekülg: https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja- kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve

4

Tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikud

Digiühiskonna tulemusvaldkonnas on koostatud üks programm ning selle tõttu

tulemusvaldkonna ja programmi mõõdikud ühtivad.

Tabel 1. Tulemusvaldkonna ja ühtlasi programmi mõõdikud

Tulemusvaldkonna mõõdikud

Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024 Arengukava sihttase 2030

Avalike digiteenustega

rahulolu

Allikas: Teenuste kataloog, MKM

69% 80% 83% 82% 83% 90%*

Turvariski vältimise kaalutlustel avaliku

sektori või teenusepakkujaga

elektroonilisest suhtlemisest

hoidunute osakaal

Allikas: Statistikaamet

- 4,7% 8,5% -** 4,5% <4%***

Eesti kodumajapidamiste

ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus

liituda vähemalt 100 Mbit/s

internetiühendusega, mida saab

suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s.

Allikas: TTJA

73,4%**** 74,6% 80% 62%***** 77% 100%

* Tegemist on strateegia „Eesti 2035“ tegevuskava riigivalitsemise muutuse „Eesti on edasipürgiv ja demokraatlik riik“ mõõdikuga. ** 2023. aasta sihttaset ei seatud, kuna mõõdik oli väljatöötamisel, vt selgitust ka tekstis´. *** Vaata selgitust tekstis, tegemist on sihttaseme pöördväärtusega. **** Metoodika muutusest tulenevalt korrigeeritud väärtus võrreldes programmis esitatuga (oli 58%). ***** 2023-2026 programmis vana metoodika järgi esitatud sihttase.

Digiriigi mõõdiku “avalike digiteenustega rahulolu” sisend võetakse teenuste kataloogist,

kuhu asutused esitavad oma teenuste loetelud koos rahulolunäitajatega. 2022. ja 2023. aastal

on tehtud põhjalikke korrastustöid ja ühtlustatud teenuste mõõtmise aluseid, mistõttu ei ole

alates 2022. aastast mõõdiku tegelikud väärtused võrreldavad eelmiste aastatega. Sihttaseme

arvutamisel on arvestatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile esitatud asutuste

andmeid, osad asutused alles alustavad teenuste rahulolu hindamist.

Praegune küberturvalisuse mõõdik “turvariski kaalutlusel avaliku sektori või

teenusepakkujaga elektroonilisest suhtlemises hoidunute osakaal” on olnud varasemalt

5

kasutusel, kuid seda ei kasutatud programmi perioodide 2022–2025 ja 2023–2026

planeerimisel, sest plaaniti luua uus mõõdik. Seetõttu ei ole kajastatud 2021. aasta tegelikku

ega 2023. aasta sihttaset. Programmi perioodi 2024–2027 kavandades leiti, et olemasolevas

arengukavas seatud mõõdik on piisav küberturvalisuse hindamiseks ning see võeti uuesti

kasutusele. Mõõdikut on erinevates dokumentides kasutatud erinevas sõnastuses

(digiühiskonna arengukavas on kasutatud mõõdikut näitamaks usaldust, kus üle 96% kasutab

elektroonilisi kanaleid ning programmi tasandi mõõdik on sõnastatud hoidumisena ehk sihttase

on alla 4%). Sisuliselt on tegemist sama mõõdikuga.

Ühenduvuse mõõdikut “Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus

liituda vähemalt 100 Mbits internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1

Gbit/s”, on korrigeeritud. Varasemalt mõõdeti kaetust internetiühendusega, mis on kiirusega

100 Mbit/s ja on suurendatav kiiruseni 1 Gbit/s. Nüüd kasutatakse väga suure

läbilaskevõimega võrke (VHCN), millega liitumisvõimalust mõõdetakse ka uues Euroopa Liidu

digieesmärke seadvas strateegias Digital Decade2 ning mõõdik hõlmab võrke, kus

internetiühenduse kiirus on minimaalselt 1Gbit/s. Sellest tulenevalt oli kinnitatud programmis

aastateks 2023–2026 internetiühenduse nii tegelikud väärtused kui sihttasemed olulisemalt

madalamad kui täna. Ühenduvuse tagamine on järjepidevalt suurenenud tänu

lairibavõrkudesse tehtud erainvesteeringute kui ka riigiabi toetusmeetmete elluviimise

tulemusel. Aastatel 2021–2023 viidi ellu kõige mahukamad riigiabi toetusmeetmed.

2 Euroopa digikümnendi mõõdikud: https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019- 2024/europe-fit-digital-age/europes-digital-decade-digital-targets-2030_en

6

Aruandeaasta tulemusvaldkonna eelarve täitmine

Kuna tulemusvaldkonnas koostatakse vaid üks programm, siis programmi eelarve ja selle

täitmine on võrdne terve tulemusvaldkonna eelarve ja selle täitmisega.

Tabel 2. Digiühiskonna tulemusvaldkonna 2023. aasta eelarve ja täitmine, kulud tuhandetes

eurodes.

Tulemusvaldkond Esialgne eelarve Lõplik eelarve Täitmine Täitmine (%)

Digiühiskond -124 077 -111 830 -90 794 81,2%

Eelarve kasutamises esines võrreldes kavandatuga suuri kõrvalekaldeid. Digiühiskonna

programmi lõplik eelarve oli võrreldes esialgsega 12,2 mln euro võrra väiksem. Suurimateks

mõjutajateks olid välistoetusteks planeeritud eelarve vähenemine 50,6 mln võrra ning teisalt

kogueelarve suurenemine tulenevalt 2022. aastal kasutamata jäänud piirmääraga vahendite

ülekandmisest (15,4 mln eurot), Vabariigi Valitsuse reservidest täiendavate vahendite

eraldamisest (13,5 mln eurot) ning 2023. aasta riigieelarve seaduse muudatusest (2,5 mln

eurot, sh teistelt valitsemisaladelt anti RITi eelarvesse 0,6 mln eurot, RIA eelarvesse 1,3 mln,

TTJA-le 0,1 mln ja MKM sai VäM-lt TDSi korraldamiseks täiendavad 0,25 mln ja

ministeeriumite töö ümberkorraldamisest tulenevalt tugiteenuste kulude ümberjagamisest

suurenes programmi eelarve 0,26 mln eurot). Majandustegevusest laekunud tulu arvelt tehtud

kulude eelarve kasvas algselt planeerituga võrreldes 6,6 mln eurot (sh RIT 5,7 mln ja RIA 0,9

mln) ning RIA kodumaiste toetuste eelarve 0,2 mln eurot.

Lõplikust eelarvest täideti Digiühiskonna programmis 81 protsenti. Peamised kõrvalekalded

protsendiliselt esinesid küberturvalisuse meetme tegevustes „Riikliku küberturvalisuse

juhtimine ja koordineerimine“ (täitmine 62,8%) ja „Suundumuste, riskide ja mõjude

analüüsivõime arendamine“ (täitmine 49,9%). Suurimad summad, mida üle kantakse on

programmi tegevused „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ (7,6 mln eurot). Peamiste põhjustena

võib välja tuua suure tööjõu voolavuse, mille tõttu ei suudetud kõiki planeeritud tegevusi

õigeaegselt täita, samuti hangetest tulevevad viivitused, kus kohustused on võetud ent

väljamaksed toimuvad ajalise viitega etapiviisiliselt. Täpsemad ülekandmiste põhjused on

kirjeldatud peatükis „Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine“.

2023. a programmi eelarvest kantakse 2024. aastasse eeldatavalt üle 12,8 mln eurot, millest

2 mln on VV reservist saadud täiendavad vahendid IT vajaku kompenseerimiseks, 2,5 mln

2023. aasta IKT jaotamata vahendid ja 500 tuhat Riigimajade IKT seadmed. 0,8 mln eurot

kantakse üle, et rahastada viimase miili kogukonna meedet ning 0,6 mln eurot kasutab RIKS

satelliitside seadmete soetamiseks. Ülekantavaid vahendeid planeeritakse kasutada samal

eesmärgil, milleks need on eraldatud.

7

Tulemusvaldkonna olukorra analüüs Digiühiskonna programmi tegevused on horisontaalse mõjuga ja panustavad mitmetesse

pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegilisse sihtidesse, aga enim panustatakse

sihtidesse „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eesti on

uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“.

Programm panustab Eesti 2035 tegevuskava teemakimpu „Majandus ja kliima“ läbi uute

tehnoloogiate kasutuselevõtu soodustamise, digiteenuste, digipädevuste arendamise,

ettevõtjate ja riigi koostöö suurendamise ja kiire interneti kättesaadavuse parandamise ning

teemakimpu „Riigivalitsemine“ läbi andmemajanduse arendamise, digiidentiteedi arendamise,

sidevõrkude turvalisuse ja varustuskindluse ning küberturvalisuse tagamise ja riigiasutuste

tugitegevuste konsolideerimise. Täpsemad seosed Eesti 2035 tegevuskavaga on toodud

lisas 2.

Digiühiskonna tulemusvaldkonna arengud

Digiriigi edu mõõdetakse tulemusvaldkonnas läbi avalike digiteenuste rahulolu. Teenustega

rahulolu on 2023. aastal 83 protsenti, mis on juba iseenesest kõrge, kuid eesmärk on läbi

erinevate tegevuste rahulolu veelgi suurendada. Avalike teenuste kasutamise lihtsustamiseks

jõudsid 2022. aasta lõpus inimesteni esimesed elusündmusteenused: lapse saamise

infoteenus ja abiellumine. 2023. aastal lisandus kolm sündmusteenust, mis on seotud

elusündmustega lähedase surm, kaitseväekohustus ja Eestis kohanemine. Loodud

elusündmusteenused on kasutajate poolt hästi vastu võetud, sh üle poole (53 protsenti ehk

umbes 6800) abiellumisavaldustest esitati Rahvastikuregistri portaalis. 2023. aastal on lapse

saamise sündmusteenuse infoteenust külastatud 70 911 korda. Sündmusteenuste eesmärk

on pakkuda teenuseid kasutajale üheainsa sujuva teenusena, võimalusel ennetavalt ja

maksimaalselt ühe klõpsuga. Lisaks elusündmusteenustele tegeleb riik ettevõtluskeskkonna

programmi raames ka ärisündmusteenuste arendamisega, et digiteenuste kasutamine muuta

sama lihtsaks ka Eesti ettevõtjatele.

Jätkati oluliste konsolideerimistegevustega riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

keskusesse. Ehitati välja riigiülese arvutitöökoha uus lahendus ja alustaristu ning konsolideeriti

rea asutuste arvutitöökoha teenused. 2023. aastal alustati avaliku pilvestrateegia

väljatöötamist ja turuplatsi kontseptsiooni ellu rakendamisega. Samuti alustati

andmesaatkonna riistvaraplatvormi uuendamise ja riigipilve Euroopa õla loomise tegevustega.

Kasvas kriisi- ja hukukindlus, loodi 24/7 kriisijuhi võimekus ja viidi läbi 3 suuremat õppust.

Küberturvalisuse mõõdiku järgi on inimeste usaldus avalike e-teenuste vastu eelmise

aastaga võrreldes langenud, kuid on jätkuvalt kõrge (91,5 protsenti). Suurimateks usalduse

mõjutajateks võib pidada üldist muutunud julgeolekuolukorda maailmas, andmelekke

intsidente ning küberrünnete aktiviseerumist Eesti taristu ja veebiteenuste vastu. Kuna

kasutajad muutuvad küberturvalisusega seotud ohtude ja riskide suhtes järjest teadlikumaks

ja ettevaatlikumaks, on ka mõningane usaldamatus ootuspärane. Positiivseks võib siiski

pidada järjepidevat usalduse hoidmist üle 90 protsendi ning seda, et julgeolekuolukorra

muutustest ja küberrünnetest hoolimata toimisid Eesti e-teenused tõsisemate häireteta ja

parandati ka üldist toimepidevust. 2023. aastal toimunud lisarahastusvoorust saadud

vahendite toel keskenduti eelkõige küberturvalisuse tagamiseks baasvajaduste katmisele, sh

dubleerivate asukohtade rajamisele, taakvarast tulenevate ohtude vähendamisele,

8

monitooringu parendamisele ja turvatestimise võimekuse loomisele, mille tulemuste põhjal

saab infosüsteemide turvalisust suurendada.

Viidi läbi ministeeriumite, põhiseaduslike institutsioonide ja suuremate kohalike omavalitsuste

küpsustaseme kaardistus, mis aitas analüüsida küberturbe hetkeolukorda, tuues välja

võimelüngad, mida adresseerida uuendatavas küberturvalisuse strateegias, hinnates

omakorda edasisi arengusuundi ning ressursivajadusi. Võrreldes 2022. aasta küpsusmudeli

hindamisega, saab välja tuua paranenud küberturbealase teadlikkuse organisatsioonides,

turvalise tarkvara tellimise ja taakvara osakaalu vähendamise.

Euroopa Liidu üleselt on hiljuti välja töötatud küberturvalisuse indeks3, mis mõõdab

küberturvalisust neljast aspektist lähtuvalt: seadusandlus, kübervõimed, investeerimine ja

erinevate sektorite võimekus intsidentide lahendamisel. Selle järgi oli 2023. aastal Eesti

küberturvalisuse indeks Euroopa Liidu keskmisest kõrgem.

Ühenduvuse parandamine on pidevas tõusutrendis ja nõuab pidevaid tegevusi. 2023. aasta

lõpuks on 80 protsendil Eesti ettevõtetest ja kodumajapidamistest võimalus liituda väga suure

läbilaskevõimega võrkudega. Seda toetas 2023. aastal läbiviidud 5G sageduskonkurss 26

GHz sagedusalas, millega ühtlasi on kõik kolm Eesti Euroopa Liidu üleselt harmoniseeritud 5G

sagedusala mobiilsideoperaatoritele kasutada andnud. 2023. aastal jõudis lõpule ka 2017. a

alanud juurdepääsuvõrkude rajamise toetusmeede4, mida viis ellu Enefit Connect. 2023. aasta

jooksul sai liitumisvõimaluse valguskaabelvõrguga üle 17 000 aadressi (kokku oli projekti maht

40 016 aadressi üle Eesti).

Digiühiskonna tulemusvaldkonna läbivad väljakutsed

Digimuutuste rakendamine avalikus sektoris:

- Digimuutuste kvaliteetne läbiviimine kogu avalikus sektoris ja

- Stabiilse rahastusmudeli leidmine, et võimaldada pikaajalist investeerimist ning

tehnoloogiliste lahenduste pidevat arengut ja hooldust.

Andmehalduse parandamine avaliku sektori organisatsioonides:

- Kokkulepitud eesmärkide ja vastutuste määratlemiseks andmetega seotud

toimimismudelite väljatöötamine avaliku sektori asutustes;

- Andmepõhiste otsuste tegemiseks ja kliendikesksemate teenuste pakkumiseks

teenusepõhise ja kliendikeskse juhtimise juurutamine;

- Nii era kui ka avaliku sektori käes olevate andmete laialdasema kasutamise

võimaldamine.

Tehniliste lahenduste taaskasutamine:

- Tehniliste lahenduste, sealhulgas komponentide ja API (Application Programming

Interface) teenuste, taaskasutus suurendamine riigis;

- Sarnaste teenuste arendamise ja haldamise ühtlustamine, et vähendada dubleerimist

ja tõhustada ressursside kasutamist;

Tulevikukindlate teenuste väljatöötamine:

- Tulevikukindlate teenuste, sh mobiilipõhise platvormi ja elektroonilise identiteedi

arendamine;

3 The European Union Agency for Cybersecurity European Union cyber security index 4 Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve ameti kodulehekülg: https://ttja.ee/lairiba-esimene-etapp-alates-2017

9

- Lisaks keskendumine AI-põhiste ja keskkonnasäästlike lahenduste juurutamisele, et

tagada digiriigi pidev areng ja kohanemisvõime tulevaste tehnoloogiate ja nõuetega.

Küberturvalisuse tagamine:

- IKT taristu ja infosüsteemide vastupidavuse, toimekindluse ja kriisikindluse tõstmine

laiemas riigikaitse kontekstis;

- Püsiva lisarahastuse tagamine riigi kesksete küberturbevõimete arendamiseks ja

küberturvalisuse parandamiseks;

- Kriitilise infrastruktuuri ja riigiside turvalisuse suurendamine, et tagada riigi ja

elanikkonna jaoks oluliste teenuste toimepidevus.

10

Programmi üldinfo

Programmi nimi Digiühiskonna programm

Programmi eesmärk Avalike teenustega rahulolu tõus, ülikiire interneti parem kättesaadavus ja küberkaitstud Eesti.

Strateegia „Eesti 2035“ siht (alasihi täpsusega)

Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik

Programmi periood 2023-2026

Peavastutaja (ministeerium) Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM)

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Riigi Infosüsteemi Amet (RIA), Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT), Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA)

Kaasvastutaja ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul)

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (REM), Kliimaministeerium (KLIM) ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT)

Programmi meetmete ja tegevuste mõõdikud

Kuna tulemusvaldkonnas on koostatud üks programm, siis programmi ja tulemusvaldkonna mõõdikud on samad.

Tabel 3. Digiühiskonna programmi, meetmete ja programmi tegevuste mõõdikud

Programmi mõõdikud

Tegelik Sihttase

2021 2022 2023 2023 2024

Avalike digiteenustega rahulolu* Allikas: Teenuste kataloog, MKM

69% 80% 83% 82% 83%

Turvariski vältimise kaalutlustel avaliku sektori või teenusepakkujaga elektroonilisest suhtlemisest hoidunute osakaal.** Allikas: Statistikaamet

- 4,7% 8,5% - 4,5%

Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s Allikas: TTJA

73,4% 74,6% 80% 76% 77%

Meede 1 Eesmärk

Digiriik Tagada parim digiriigi kogemus

Elusündmusteenuste arv Allikas: MKM

0 2 5 5 8

11

Programmi tegevus 1.1 Eesmärk

Digiriigi arenguhüpped Uued lahendused on aktiivselt kasutusele võetud

Elusündmusteenuste arv (sihttase, ehk siis teenuste arv kokku selleks aastaks) Allikas: MKM

0 2 5 5 8

Programmi tegevus 1.2 Eesmärk

Digiriigi alusbaasi kindlustamine Seni loodu kvaliteet on hoitud kõrgel tasemel ja ajakohasena

Toetatud riigiasutuste või nende poolt hallatavate asutuste arv, kelle digiteenuseid, - tooteid ja - protsesse toetatakse Allikas: MKM

-*** 2 3 3 4

Meede 2 Eesmärk

Küberturvalisus Eesti küberruum on turvaline ja usaldusväärne

Turvariski vältimise kaalutlustel avaliku sektori või teenusepakkujaga elektroonilisest suhtlemisest hoidunute osakaal Allikas: Statistikaamet

- 4,7% 8,5% - 4,5%

Programmi tegevus 2.1 Eesmärk

Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine Küberturvalisuse riiklik juhtimine, korraldamine ja koordinatsioon

on ajakohane ja adekvaatne

Programmi tegevuse mõõdik Küberturvalisuse tagamise ja arendamise tegevused on kvaliteetselt ellu viidud Allikas: MKM

Jah Jah Ei**** Jah Jah

Programmi tegevus 2.2 Eesmärk

Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine Mõistame tehnoloogia arengut ja oskame küberriskidega toime

tulla

Teostatud analüüside arv aastas Allikas: MKM

-*** 2 3 4 4

Programmi tegevus 2.3 Eesmärk

Küberturvalisuse tagamine Suurem küberturbe tagamise võimekus

Asjakohased küberturbe meetmed on rakendatud Allikas: MKM Mõõdik on

välja- töötamisel

E-ITS on

kehtes- tatud

E-ITS on uuendatud

E-ITS sobivuse kontroll

küberturvali- suse

tagamise mõõdikuna

Paranenu d

võrreldes eelmise aastaga

Meede 3 Eesmärk

Ühenduvus Eestis on asukohast sõltumata kättesaadav ülikiire, usaldusväärne

ja taskukohane sideühendus, mis võimaldab luua ja kasutada uudseid digiteenuseid

Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s. Allikas: TTJA

73,4% 74,6% 80% 76% 77%

Programmi tegevus 3.1 Eesmärk

Õigusruumi tagamine

12

Õigusruum on ajakohane ja vastab ühiskonna vajadustele ja ootustele

Ajakohastatud õigusaktide arv Allikas: MKM

6 4 2 2 2

Programmi tegevus 3.2 Eesmärk

Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine Turutõrkepiirkondades on loodud liitumise võimalus väga suure

läbilaskevõimega juurdepääsuvõrguga

Eesti kodumajapidamiste ja ettevõtete osakaal, kel on võimalus liituda vähemalt 100 Mbit/s internetiühendusega, mida saab suurendada kuni kiiruseni 1 Gbit/s. Allikas: TTJA

73,4% 74,6% 80% 76% 77%

Programmi tegevus 3.3 Eesmärk

5G taristu ja teenuste arendamine Eesti peamised transpordikoridorid on kaetud katkematu 5G leviga

5G transpordikoridorid e arv***** Allikas: MKM

0 0 0 0 1

* Mõõdiku metoodika on aastate jooksul muutunud, seega pole 2022. ja 2023. a tulemus võrreldavad. ** Programmis esitati mõõdikuks küberturvalisuse turvalisus ja usaldusväärsus, mille mõõdik planeeriti välja töötada 2022. aastal. Seetõttu on mõõdikut uuendatud ning esitatud algtase (2022. aasta kohta), kuid sihttasemed ei ole esitatud. Tegemist ei ole täiesti uue mõõdikuga, seda on viimati mõõdetud 2019. aastal (tulemus 3,1%). ***Mõõdik on uus (sai loodud uue arengukava raames, seega tulemust veel ei olnud) **** Seoses ressursi puudusega on tegevuskava koostatud, kuid elluviimist jätkatakse 2024 *****Esimene 5G transpordikoridor on plaanitud valmis saada 2025. aastaks.

Programmi olukorra analüüs

Tulemusvaldkonnas on koostatud üks programm, mistõttu tulemusvaldkonna ja programmi

olukorra analüüsid kattuvad.

Programmi tegevuste täitmise analüüs

Digiriigi meede

Programmi tegevuse „Digiriigi järgmised arenguhüpped“ raames olid 2023. aastal

olulisemad tegevused:

TEENUSED:

 Avalike teenuste kasutamise lihtsustamiseks jõudsid 2022. aasta detsembrikuus

inimesteni riigiportaali eesti.ee kaudu esimeste elusündmusteenuste esmased

versioonid, 2023. aastal lisandus kolm sündmusteenust, mis on seotud

elusündmustega: lähedase surm, kaitseväekohustus ja Eestis kohanemine. Loodud

elusündmusteenused on kasutajate poolt hästi vastu võetud. Abiellumise infoteenuse

külastatavus eesti.ee platvormil: 2023. aasta jooksul külastati infoteenust 75 505 korda

(eesti, inglise ja venekeelset kokku), mis teeb keskmiselt ligi 6300 külastust kuus. Üle

poole (53% ehk u 6 800) abiellumisavaldustest esitati Rahvastikuregistri portaalis. E-

teenusega rahulolu ehk soovitusindeks on 87%. 2023. aastal on lapse saamise

sündmusteenuse infoteenust külastatud 70 911 korda.

 Selleks, et tulevikus paremini avalikke teenuseid juhtida, loodi 2023. aastal riigi

infosüsteemi ametisse personaalriigi osakond, mis koondab masinõppe ja

keeletehnoloogia, riikliku mobiilirakenduse, riigiportaali ning sündmusteenuste

valdkonnad. Personaalriigi osakonna loomise eesmärk on koondada ühe katuse alla

13

kodanikele ja ettevõtjatele mõeldud personaalsete e-teenuste loomine ning nende

pakkumine eelistatuimas keskkonnas.

ANDMED JA TEHISINTELLEKT:

 Inimkesksema andmete kasutamise toetamiseks töötati välja inimkeskse

andmekorralduse kontseptsioon.

 Viidi läbi privaatsuskaitse tehnoloogiate analüüs ja loodi selle pinnalt rakenduskava,

võimaldamaks andmeid privaatsust säilitavalt töödelda.

 Alustati tulevikukindla andmemajanduse teadus-arenduse projektiga, tagamaks

võimaldamaks laiemat, sh. privaatsustagavat, andmetöötlust nii era- ja avaliku sektori

vahel kui ka erasektori siseselt.

 Alustati Eesti andmemajanduse turuväärtuse hindamise metoodika loomisega.

 Jätkati õigusliku aluse loomisega nõusolekuteenuse kasutuselevõtuks.

Nõusolekuteenust kasutati 2023. aastal enam kui 500 000 korral jagamaks riigi käes

olevaid andmeid inimese nõusolekul erasektoriga. Alustati andmete tegevuskava

2024-2025 koostamist.

 Tehisintellekti laialdasema kasutuselevõtu toetamiseks pakuti kratitoe portfelli

enam kui 30 erinevale avaliku sektori organisatsioonile.

 Riigi üleseks valdkonna koordineerimiseks ja toetamiseks hakati koostama

tehisintellekti tegevuskava 2024-2026.

 Jätkati Bürokrati baasplatvormi edasi arendamist, rakendamist ja teenuste

pakkumist.

 Prioriteetse suunana panustati generatiivse tehisintellekti kasutuselevõttu avalikus

sektoris, sh. toetati asutustes katseprojektide läbiviimist.

 Panustati keeletehnoloogia valdkonda, näiteks tõlkevärava, õigekirjakorrektori ja

spelleri loomisesse.

 Lisaks alustati valdkonna pikaajalisemate eesmärkide seadmiseks andmete ja

tehisintellekti valge raamatu koostamist.

ROHEDIGI:

 Rohelise digiriigi arendamise raames oli planeeritud luua 2023. aastal tegevuskava,

kuid see lükkus 2024. aastasse.

Programmi tegevuse „Suunad, mis võimaldavad arenguhüpet ja tagavad digiriigi

kestlikkuse“ raames olid 2023. aastal olulisemad tegevused:

DIGIMUUTUSED:

 Alustati avaliku sektori digimuutuste protsessiga, mille käigus:

o juurutatakse riigiüleseid kesksed teenuseid, mis pakuvad tööriistu

valdkondlike avalike teenuste osutamiseks, arendamiseks ning kvaliteedi

tõstmiseks (nt ühtsed tehnoloogia-platvormid ja komponendid, koolitused,

nõustamisvormid, juhised, standardid, ühistegevused (värbamine, hanked),

rahastusmudel ja muud jõustavad meetmed jne).

o hinnatakse ja arendatakse digiarengu vaates valitsemisalade strateegilist

ja ärilist olukorda, seal hulgas on fookuses teenuste juhtimine, andmehaldus,

tehnoloogia, küberturvalisus, oskused, üldine juhtimisvõimekus ning kestlikkus.

Valitsemisalade kasutuses on riigiülesed kesksed teenused ning vajadusel

14

saab valdkonna digipöörde edendamist võimestada Euroopa Liidu

struktuurfondi vahenditega. Viimase puhul tuleb arvestada valdkonna

jätkusuutiku rahastamise eesmärki (sh tulevikus hakkamasaamist ilma

välisvahenditeta).

o juurutatakse riigiülese arengu seiramiseks ning kvaliteedijuhtimiseks

standardid ning mõõtmismetoodika. Metoodika hindab teenuste juhtimise,

andmehalduse, tehnoloogia, küberturvalisuse, oskuste, üldise võimekuse ja

juhtimise ning kestlikkuse kvaliteedi kriteeriume. Mõõtmise tulemusena

tagatakse protsessi läbipaistvus ning süsteemne juhtide teavitamine, et vältida

riskantsete või väärtust mitte loovate tegevuste elluviimist ning vajadusel tehes

ettepanekuid suuna muutmiseks.

 2023. aastal kinnitati digimuutuste elluviimise käskkirjad ja alustati tegevustega, sh on

toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks partneriks ka Eesti

linnade- ja valdade liit, kes panustab keskselt kohalike omavalitsuste digivõimekuse

arendamisesse.

KESKSELT OSUTATUD IT-ALUSTEENUSED:

 Jätkati Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (RIT) oluliste

konsolideerimistegevustega. Ehitati välja riigiülese arvutitöökoha uus lahendus ja

alustaristu ning konsolideeriti rea asutuste arvutitöökoha teenus.

TULEVIKUKINDLAD DIGIRIIGI PLATVORMID:

 Riigipilve 1.0 platvormi kasutus kasvas kaks korda võrreldes konsortsiumilt ülevõtmise

hetkega. Töötati välja Riigipilv 2.0 arhitektuur ja alustati arendustegevustega.

 Alustati avaliku pilvestrateegia väljatöötamist ja turuplatsi kontseptsiooni ellu

rakendamisega.

 Alustati andmesaatkonna riistvaraplatvormi uuendamise ja riigipilve Euroopa õla

loomise tegevustega.

 Kasvas kriisi- ja hukukindlus, loodi 24/7 kriisijuhi võimekus ja viidi läbi 3 suuremat

õppust.

DIGIOSKUSED:

 Avaliku sektori digimuutuste planeerimise ja elluviimise ühe eelduse – piisavate

digioskuste olemasolu – toetamiseks tehti 2023. aasta lõpuks Digiriigi Akadeemia e-

õppeplatvormil kättesaadavaks 20 digiriigi toimimist ja arendamist tutvustavat

lühikursust. Kahe aasta jooksul on riigitöötajatele ning laiemalt kogu avalikkusele

suunatud e-õppekeskkonnas osalenud lühikursustel üle 8 000 inimese. Keskkonna

kujundamiseks riigitöötajate keskseks õppeplatvormiks avati Digiriigi Akadeemia

kursuste majutamiseks ja kasutamiseks ka teistele riigiasutustele – aastalõpu seisuga

on keskkonnaga liitunud 4 riigiasutust.

 2023. aasta lõpus alustati tegevuskava loomisega kolmes valdkonnas: asutustele

keskse toe pakkumine digikompetentside arendamisel, tegevused riigi kui IT-tööandja

positsiooni tugevdamiseks ning Digiriigi Akadeemia kui keskse platvormi arendamine.

Tegevuskava koostamisele eelnevalt viidi läbi rahvusvaheline analüüs teiste riikide

koolitussekkumiste ning heade praktikate ülekandmisvõimaluste tuvastamiseks.

 2023. aasta lõpuks viidi lõpule ESF projekt „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“ –

perioodil 2015-2023 koolitati kokku üle 40 erineva koolitusprogrammi raames 12 700

15

inimest (neist 1 082, sh 458 riigitöötajat osales koolitustel 2023. aastal). Kesksete

digimuutuste planeerimist ja elluviimist toetavate koolituste pakkumisega avaliku

sektori juhtidele ning spetsialistidele jätkatakse ka 2024.-2025. aastatel.

Küberturvalisuse meetme raames keskenduti 2023. aasta jooksul baasvõimekuse

kasvatamisele, et küberturvalisuse riiklik juhtimine, korraldamine ja koordinatsioon oleks

ajakohane ja tõhus. Olulisemad tegevused olid:

 2023. aastal toimunud lisarahastusvoorus keskenduti eelkõige küberturvalisuse

baasvajaduste katmisele, sh dubleerivate asukohtade rajamisele, taakvarast

tulenevate ohtude vähendamisele, monitooringu parendamisele ja turvatestimise

võimekuse loomisele, mille tulemuste põhjal saab infosüsteemide turvalisust

suurendada.

 Viidi läbi ministeeriumite, põhiseaduslike institutsioonide ja suuremate KOV-de

küpsustaseme kaardistus, mis aitas analüüsida küberturbe hetkeolukorda tuues

välja võimelüngad. Neid saab adresseerida uuendatavas küberturvalisuse strateegias,

hinnates omakorda edasisi arengusuundi ning ressursivajadusi. Võrreldes 2022. aasta

küpsusmudeli hindamisega, on paranenud küberturbealane teadlikkus

organisatsioonides, turvalise tarkvara tellimine ja taakvara osakaalu vähendamine.

 Augustis kinnitati küberintsidentide registri määrus, mille eesmärk on pidada

küberintsidentide üle arvestust ning analüüsida küberintsidente nende lahendamiseks,

ohuteadete edastamiseks ja järelevalvetoimingute tegemiseks.

 Töötati välja määrus pilvteenuste kasutamiseks „Võrgu- ja infosüsteemi

turvameetmete nõuded ja nende kohaldamise ulatus pilvteenuse kasutamisel“, mille

eesmärk on luua ühtsed põhimõtted, mida avalik sektor peab järgima, kui ta soovib

avaliku ülesande täitmisel tekkinud avaliku teabe töötlemiseks võtta kasutusele

pilvteenuse. Määrus toob esile eeldused, nõuded ja riskide halduse vajaduse enne

avaliku teabe töötlemise alustamist või selle pilveteenuses töötlemise jooksul.

Pilvteenuse kasutamine avalikus sektoris on tehnoloogia arenguid, avalike teenuste

jätkusuutlikkust ja e-riigi arendamist silmas pidades vältimatu.

 Ühtse küberturvalisuse taseme saavutamiseks Euroopa liidus (NIS2 direktiiv) alustati

direktiivi nõuete ülevõtmist. NIS 2 rakendub 2024. aasta oktoobris ja sellega

laiendab infoturbe nõuetele vastama pidavate organisatsioonide arvu märkimisväärselt

kogu Euroopas, sealhulgas Eestis. KÜTS-st tulenevalt nõutakse KÜTSi subjektidelt

turbemeetmete rakendamise ja küberintsidentidest teada andmise.

 Pidevalt tegeletakse:

o Järelevalve võimekuse kasvatamisega infoturbe rakendamise tõhustamiseks;

o Eesti elanike teadlikkuse suurendamisega küberhügieenist (sh läbi

avalikkusele suunatud teavituskampaaniate);

o Teadusasutustega ja küberturvalisusettevõtetega, sh idufirmadega, koostöö

tõhustamise, et suurendada küberteadlikkust, valmisolekut tulevikuohtudeks

ning toetada küberspetsialistide järelkasvu.

o Riigivõrgu kasutuse laiendamisega ning turvalisuse taseme tõstmisega,

uuendades olemasolevaid kaitsemeetmeid (Cloudflare, Anycast) ja lisades

uusi.

Ühenduvuse meetme raames olid 2023. aastal olulisemad tegevused:

16

 Avaldati Eesti lairiba plaan 2030. Dokument loodi koostöös sideettevõtjate, erinevate

riigiasutuste ja kogukondadega ning see tutvustab hetkeseisu ja Eesti plaane, kuidas

edendada sidetaristu ehitamist ning ülikiire interneti jõudmist turutõrke piirkondadesse

2030. aastani.

 Juurdepääsuvõrkude osas jõudis 2023. aastal lõpule 2019. a alanud lairiba

juurdepääsuvõrkude rajamise toetusmeede, mida viis ellu Enefit Connect. 2023. aasta

jooksul sai liitumisvõimaluse valguskaabelvõrguga üle 17 tuhande aadressi (kokku oli

projekti maht 40 016 aadressi üle Eesti).

 5G kasutusele võtmise soodustamiseks anti sideettevõtjate käsutusse kõik ELis

harmoniseeritud sagedusvahemikud. 5G osas on kõige olulisemaks eesmärgiks teede

infrastruktuuri digitaliseerimine ja tagada piisava läbilaskevõimega ning katkematu

levialaga andmeside tagamine, seda eelkõige suure liikluskoormusega

transpordikoridoridel. 5G eeliste kasutamiseks on vaja tihedamalt asetsevat

baastaristut, et tagada teenuse vajalik kvaliteet kuna 5G seadmete leviala on väiksem

kui 4G seadmetel. Sidemastide ehitamine on kulukas ning sideettevõtjatel puuduvad

täna võimalused ja motivatsioon investeeringuid täies mahus teha. Eelpool nimetatud

eesmärgi saavutamiseks on tegeletud vastava toetusmeetme väljatöötamisega.

Meetme väljatöötamise protsess jätkub 2024. a.

 2023. aasta aprillis jõustus majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse muudatus,

millega kehtestati uued universaalse postiteenuse hinnad.

Aruandeaasta programmi ja programmi tegevuse eelarve täitmine

Tabel 4. Digiühiskonna programmi 2023. aasta eelarve ja selle täitmine, kulud tuhandetes

eurodes

Digiühiskonna programm Esialgne eelarve

Lõplik eelarve Täitmine Täitmine (%)

Kulud -124 077 -110 787 -89 834 81,1%

Digiriigi arenguhüpped Esialgne eelarve

Lõplik eelarve Täitmine Täitmine (%)

Kulud -3 224 -5 880 -4 994 84,9%

Digiriigi alusbaasi kindlustamine Esialgne eelarve

Lõplik eelarve Täitmine Täitmine (%)

Kulud -88 970 -72 631 -57 207 78,8%

Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine

Esialgne eelarve

Lõplik eelarve Täitmine Täitmine (%)

Kulud -866 -2 014 -1 264 62,8%

Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine

Esialgne eelarve

Lõplik eelarve Täitmine Täitmine (%)

Kulud -412 -588 -293 49,9%

Küberturvalisuse tagamine Esialgne eelarve

Lõplik eelarve Täitmine Täitmine (%)

Kulud -9 406 -12 810 -11 086 86,5%

17

Õigusruumi tagamine Esialgne eelarve

Lõplik eelarve Täitmine Täitmine (%)

Kulud -10 892 -17 374 -15 468 89,0%

Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine

Esialgne eelarve

Lõplik eelarve Täitmine Täitmine (%)

Kulud -10 149 -360 -335 92,9%

5G taristu ja teenuste arendamine Esialgne eelarve

Lõplik eelarve Täitmine Täitmine (%)

Kulud -157 -173 -147 84,9%

Eelarve kasutamises esines võrreldes kavandatuga suuri kõrvalekaldeid. Lõplikust eelarvest

täideti Digiühiskonna programmis 81 protsenti. Eelarve on alatäidetud kõigis programmi

tegevustes, kuid protsendiliselt suurimad kõrvalekalded esinesid küberturvalisuse meetme

tegevustes „Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine“ (täitmine 49,6%) ja

„Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine“ (täitmine 62,8%) ning samuti digiriigi

meetme programmi tegevuse eelarves „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ (78,8%). Viimane on

ühtlasi suurima eelarvega programmi tegevus ning siin kantakse järgmisesse aastasse üle ka

mahult enim vahendeid (7,6 mln eurot).

Programmi tegevuse „Digiriigi arenguhüpped“ lõplik eelarve kujunes 2,6 mln euro võrra

esialgsest suuremaks, sest IT vajaku kompenseerimiseks eraldati Vabariigi Valitsuse (VV)

sihtotstarbelisest reservist valitsemisalale kokku 2,1 mln eurot ning riigieelarve seaduse

muudatusega lisandus 0,4 mln RIA tegevuskuludesse. Kasutamata jäägist moodustavad 0,3

mln MKM-i ja 0,6 mln RIA tegevuskulud, mis kantakse samaks otstarbeks 2024. aastasse üle.

Programmi tegevuse „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ lõplik eelarve oli 16,3 mln euro võrra

algselt planeeritust väiksem. Eelarve kujunemine:

 2022. aastal kasutamata jäänud eelarve jääke toodi üle 6,3 mln;

 2024. aasta riigieelarve seaduse muudatusega lisandus 2,2 mln;

 VV reservist saadi täiendavaid vahendeid 9,4 mln eurot (sh MKM-ile 1,9 mln, RIA-le

3,5 mln ja RIT-ile 4 mln);

 välisvahendite eelarve vähenes algsega (56,4 mln eurot) võrreldes 41,1 mln, selle

peamisteks põhjusteks olid avalike teenuste ja riigivalitsemise digilahenduste

toetusmeetme (6,8 mln), eraisikute sündmusteenuste arendamise (1,7 mln),

digilahendused erasektoris (1 mln) ning olemasolevate ja uute infosüsteemide nutika

arendamise (28,2 mln) eelarvete vähenemine;

 majandustegevusest laekunud tulu arvelt tehtud kulude eelarve kasvas algselt

planeerituga võrreldes 6,6 mln eurot (sh RIT 5,7 mln ja RIA 0,9 mln);

 RIA kodumaiste toetuse eelarve kasvas 0,2 mln eurot.

Tegevuse eelarvest kasutati ära 57,2 mln eurot, sellest piirmääraga vahendeid 35,4 mln,

välistoetusi koos riikliku kaasfinantseeringuga 9,2 mln ja majandustegevusest laekunud tulu

arvelt tehti kulusid 3,0 mln euro ulatuses. Välisvahendite kasutamine oli oodatust madalam,

seoses toetusmeetmete avamine viibimisega. Meetmed avati alles 2023. aasta teises pooles.

Kokku kantakse programmi tegevuse „Digiriigi alusbaasi kindlustamine“ piirmääraga vahendite

eelarvest 2024. aastasse üle 7,6 mln eurot, millest 2,3 mln moodustavad MKM-i, 3,9 mln RIT-

i ja 1,4 mln RIA tegevuskulud. Jäägid tekkisid tingituna hangete ebaõnnestumisest, tegevuste

edasilükkumisest ja personalikulude kokkuhoiust. Ülekantavate vahendite hulgas on ka 3,0

18

mln eurot 2023. aasta lõpus VV reservist saadud vahendeid, mille kasutamist jätkatakse 2024.

aastal. Välistoetuste jääki summas 6,2 mln eurot ja majandustegevusest laekunud tulu jääki

summas 5,0 mln kasutatakse edasi 2024. aastal.

Programmi tegevuse „Riikliku küberturvalisuse juhtimine ja koordineerimine“ lõplik eelarve oli

2, 0 mln eurot, mis oli 1,1 mln suurem, kui esialgu kavandatud:

 2022. aastal kasutamata jäänud eelarve jääke toodi üle 1,0 mln;

 VV reservist saadi MKM-ile täiendavaid vahendeid 0,1 mln eurot.

Eelarvest kasutati ära 1,3 mln eurot, sellest piirmääraga vahendeid 1,1 mln, välistoetusi 0,2

mln. Järgmisesse aastasse kantakse üle piirmääraga vahendeid kokku 0,4 mln eurot, millest

0,2 mln moodustavad MKM-i tööjõu- ja majandamiskulud. Jäägi peamine tekkepõhjus on

ülisuur teenistujate liikumine riikliku küberturvalisuse osakonnas (vabatahtlik tööjõu voolavus

osakonnas oli 2023. aastal 68%). See toob kaasa viivitusi ja edasilükkumisi paljude tegevuste

ning projektide elluviimises ja seeläbi ka rahaliste vahendite kasutamises. Veel kantakse üle

0,1 mln VV reservist MKM-ile 2023. aasta detsembris eraldatud IT vajaku kompenseerimise

vahendeid eesmärgiga katta Küberjulgeoleku Nõukoguga seotud kulusid. Ka jätkatakse 2024.

aastal digiriigi baasteenuste ümberkorraldamise tegevustega pilvetaristusse, välistoetuse jääk

seal oli 0,3 mln eurot.

Programmi tegevuse „Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime arendamine“ lõplik

eelarve oli 0,6 mln eurot, mis oli 0,2 mln võrra suurem tingituna 2022. aastal kasutamata

jäänud eelarve ülekandmisest. Ära kasutati eelarvest 0,3 mln eurot ja 2024. aastasse kantakse

üle samuti 0,3 mln eurot, mis koosneb peamiselt RIA tegevuskuludest. Jääk tekkis asutusel

2023. aastal kokku hoitud tööjõukulude arvelt ja neid planeeritakse kasutada 2024. aastal

lisanduvate ametikohtade tööjõukulude, ületundide ja tulemustasude fondi katteks.

Programmi tegevuse „Küberturvalisuse tagamine“ eelarve koosneb peamiselt RIA

tegevuskuludest ning lõplik eelarve oli 3,4 mln euro võrra algselt planeeritust suurem. Eelarve

kujunemine:

 2022. aastal kasutamata jäänud eelarve jääke toodi üle 2,0 mln;

 2024. aasta riigieelarve seaduse muudatusega vähenemine 0,4 mln;

 VV reservist saadi täiendavaid vahendeid RIA jaoks 1,6 mln eurot;

 välisvahendite eelarve suurenes algsega võrreldes 0,2 mln, mis tuleneb RIA

välisprojektist „Cyber Resilience for Development“.

Eelarvet täideti 11,1 mln euro ulatuses, sellest 7,7 mln piirmääraga vahenditest, 2,1 mln

välistoetustest ja 1,3 mln oli RIA põhivarade kulum. Järgmisesse eelarveaastasse viiakse üle

1,8 mln RIA tegevuskulusid, mis moodustuvad litsentside eest tehtud ettemaksete

periodiseeritud kuludest, mis kajastuvad tekkepõhiselt eelarve täitmisena litsentside kehtimise

aastal ning vahenditest RIA 3- küberreservi 2024. aasta tegevuste katmiseks.

Programmi tegevuse „Õigusruumi tagamine“ lõplik eelarve oli 6,5 mln euro võrra algselt

planeeritust suurem. Eelarve kujunemine:

 2022. aastal kasutamata jäänud eelarvet toodi üle 6,0 mln;

 VV reservist saadi täiendavaid vahendeid TTJA-le 0,2 mln eurot;

 välisvahendite eelarve suurenes algsega võrreldes 0,1 mln, mis tulenes TTJA projektist

„Viimase miili netiühenduse rakenduskulu“.

19

Programmi tegevuse eelarvest kasutati kokku ära 15,5 mln eurot, sh piirmääraga vahenditest

15,1 mln, välistoetustest 0,1 mln ja TTJA põhivarade kulum oli 0,3 mln.

Programmi tegevuse piirmääraga eelarve ülekantav jääk on 1,7 mln eurot, mille moodustavad

0,5 mln euro ulatuses MKM-i ja 1,2 mln euro ulatuses TTJA tegevuskulude jäägid. MKM-i jääk

sisaldab side-ettevõtjatele makstavat sidevõrgule juurdepääsu tagamiseks vajalike

investeeringute hüvitamise toetust. TTJA eelarve jäägist moodustab viimase miili kogukonna

meetme investeeringutoetus 0,8 mln eurot. Jääk on toetuse andmise otsustega 100% kaetud,

tegevused viiakse ellu 2024. aastal. 0,4 mln jäi TTJA-l kasutamata tegevuskulude eelarvest,

sest 2023. aastal oli asutuses tööjõu vabatahtlik voolavus 17% (lahkus 24 töötajat), luhtus 13

värbamiskonkurssi ning 8 töötajat lahkus katseajal, mistõttu tuli korraldada uued konkursid.

Programmi tegevuse „Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine“ lõplik eelarve oli 9,8 mln euro

võrra algselt planeeritust väiksem ja see tulenes välistoetusest rahastatavast projektist „Väga

suure läbilaskevõimega lairibavõrkude ehitamine“.

20

LISA 1 Tulemusvaldkonna sisend riigi 2023. aasta majandusaasta koondaruandesse

Digiühiskonna programmi tegevused on horisontaalse mõjuga ja panustavad mitmetesse

pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegilisse sihtidesse, aga enim panustatakse

sihtidesse „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eesti on

uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“.

Programm panustab Eesti 2035 tegevuskava teemakimpu „Majandus ja kliima“ läbi uute

tehnoloogiate kasutuselevõtu soodustamise, digiteenuste, digipädevuste arendamise,

ettevõtjate ja riigi koostöö suurendamise ja kiire interneti kättesaadavuse parandamise ning

teemakimpu „Riigivalitsemine“ läbi andmemajanduse arendamise, digiidentiteedi arendamise,

sidevõrkude turvalisuse ja varustuskindluse ning küberturvalisuse tagamise ja riigiasutuste

tugitegevuste konsolideerimise.

Digiühiskonna tulemusvaldkonna arengud

Digiriigi edu mõõdetakse tulemusvaldkonnas läbi avalike digiteenuste rahulolu. Teenustega

rahulolu on 2023. aastal 83 protsenti, mis on juba iseenesest kõrge, kuid eesmärk on läbi

erinevate tegevuste rahulolu veelgi suurendada. Avalike teenuste kasutamise lihtsustamiseks

jõudsid 2022. aasta lõpus inimesteni esimesed elusündmusteenused: lapse saamise

infoteenus ja abiellumine. 2023. aastal lisandus kolm sündmusteenust, mis on seotud

elusündmustega lähedase surm, kaitseväekohustus ja Eestis kohanemine. Loodud

elusündmusteenused on kasutajate poolt hästi vastu võetud, sh üle poole (53 protsenti ehk

umbes 6800) abiellumisavaldustest esitati Rahvastikuregistri portaalis. 2023. aastal on lapse

saamise sündmusteenuse infoteenust külastatud 70 911 korda. Sündmusteenuste eesmärk

on pakkuda teenuseid kasutajale üheainsa sujuva teenusena, võimalusel ennetavalt ja

maksimaalselt ühe klõpsuga. Lisaks elusündmusteenustele tegeleb riik ettevõtluskeskkonna

programmi raames ka ärisündmusteenuste arendamisega, et digiteenuste kasutamine muuta

sama lihtsaks ka Eesti ettevõtjatele.

Jätkati oluliste konsolideerimistegevustega riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

keskusesse. Ehitati välja riigiülese arvutitöökoha uus lahendus ja alustaristu ning konsolideeriti

rea asutuste arvutitöökoha teenused. 2023. aastal alustati avaliku pilvestrateegia

väljatöötamist ja turuplatsi kontseptsiooni ellu rakendamisega. Samuti alustati

andmesaatkonna riistvaraplatvormi uuendamise ja riigipilve Euroopa õla loomise tegevustega.

Kasvas kriisi- ja hukukindlus, loodi 24/7 kriisijuhi võimekus ja viidi läbi 3 suuremat õppust.

Küberturvalisuse mõõdiku järgi on inimeste usaldus avalike e-teenuste vastu eelmise

aastaga võrreldes langenud, kuid on jätkuvalt kõrge (91,5 protsenti). Suurimateks usalduse

mõjutajateks võib pidada üldist muutunud julgeolekuolukorda maailmas, andmelekke

intsidente ning küberrünnete aktiviseerumist Eesti taristu ja veebiteenuste vastu. Kuna

kasutajad muutuvad küberturvalisusega seotud ohtude ja riskide suhtes järjest teadlikumaks

ja ettevaatlikumaks, on ka mõningane usaldamatus ootuspärane. Positiivseks võib siiski

pidada järjepidevat usalduse hoidmist üle 90 protsendi ning seda, et julgeolekuolukorra

muutustest ja küberrünnetest hoolimata toimisid Eesti e-teenused tõsisemate häireteta ja

parandati ka üldist toimepidevust. 2023. aastal toimunud lisarahastusvoorust saadud

vahendite toel keskenduti eelkõige küberturvalisuse tagamiseks baasvajaduste katmisele, sh

dubleerivate asukohtade rajamisele, taakvarast tulenevate ohtude vähendamisele,

21

monitooringu parendamisele ja turvatestimise võimekuse loomisele, mille tulemuste põhjal

saab infosüsteemide turvalisust suurendada.

Viidi läbi ministeeriumite, põhiseaduslike institutsioonide ja suuremate kohalike omavalitsuste

küpsustaseme kaardistus, mis aitas analüüsida küberturbe hetkeolukorda, tuues välja

võimelüngad, mida adresseerida uuendatavas küberturvalisuse strateegias, hinnates

omakorda edasisi arengusuundi ning ressursivajadusi. Võrreldes 2022. aasta küpsusmudeli

hindamisega, saab välja tuua paranenud küberturbealase teadlikkuse organisatsioonides,

turvalise tarkvara tellimise ja taakvara osakaalu vähendamise.

Euroopa Liidu üleselt on hiljuti välja töötatud küberturvalisuse indeks, mis mõõdab

küberturvalisust neljast aspektist lähtuvalt: seadusandlus, kübervõimed, investeerimine ja

erinevate sektorite võimekus intsidentide lahendamisel. Selle järgi oli 2023. aastal Eesti

küberturvalisuse indeks Euroopa Liidu keskmisest kõrgem.

Ühenduvuse parandamine on pidevas tõusutrendis ja nõuab pidevaid tegevusi. 2023. aasta

lõpuks on 80 protsendil Eesti ettevõtetest ja kodumajapidamistest võimalus liituda väga suure

läbilaskevõimega võrkudega. Seda toetas 2023. aastal läbiviidud 5G sageduskonkurss 26

GHz sagedusalas, millega ühtlasi on kõik kolm Eesti Euroopa Liidu üleselt harmoniseeritud 5G

sagedusala mobiilsideoperaatoritele kasutada andnud. 2023. aastal jõudis lõpule ka 2017. a

alanud juurdepääsuvõrkude rajamise toetusmeede, mida viis ellu Enefit Connect. 2023. aasta

jooksul sai liitumisvõimaluse valguskaabelvõrguga üle 17 000 aadressi (kokku oli projekti maht

40 016 aadressi üle Eesti).

Digiühiskonna tulemusvaldkonna läbivad väljakutsed

Digimuutuste rakendamine avalikus sektoris:

- Digimuutuste kvaliteetne läbiviimine kogu avalikus sektoris

- Stabiilse rahastusmudeli leidmine, et võimaldada pikaajalist investeerimist ning

tehnoloogiliste lahenduste pidevat arengut ja hooldust.

Andmehalduse parandamine avaliku sektori organisatsioonides:

- Kokkulepitud eesmärkide ja vastutuste määratlemiseks andmetega seotud

toimimismudelite väljatöötamine avaliku sektori asutustes;

- Andmepõhiste otsuste tegemiseks ja kliendikesksemate teenuste pakkumiseks

teenusepõhise ja kliendikeskse juhtimise juurutamine;

- Nii era kui ka avaliku sektori käes olevate andmete laialdasema kasutamise

võimaldamine.

Tehniliste lahenduste taaskasutamine:

- Tehniliste lahenduste, sealhulgas komponentide ja API (Application Programming

Interface) teenuste, taaskasutus suurendamine riigis;

- Sarnaste teenuste arendamise ja haldamise ühtlustamine, et vähendada dubleerimist

ja tõhustada ressursside kasutamist;

Tulevikukindlate teenuste väljatöötamine:

- Tulevikukindlate teenuste, sh mobiilipõhise platvormi ja elektroonilise identiteedi

arendamine;

- Lisaks keskendumine AI-põhiste ja keskkonnasäästlike lahenduste juurutamisele, et

tagada digiriigi pidev areng ja kohanemisvõime tulevaste tehnoloogiate ja nõuetega.

Küberturvalisuse tagamine:

22

- IKT taristu ja infosüsteemide vastupidavuse, toimekindluse ja kriisikindluse tõstmine

laiemas riigikaitse kontekstis;

- Püsiva lisarahastuse tagamine riigi kesksete küberturbevõimete arendamiseks ja

küberturvalisuse parandamiseks;

- Kriitilise infrastruktuuri ja riigiside turvalisuse suurendamine, et tagada riigi ja

elanikkonna jaoks oluliste teenuste toimepidevus.

23

LISA 2. Panus riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava elluviimisesse

„Eesti 2035“ tegevuskavas toodud muutused 2023. aasta olulisemad tegevused

Majandus ja kliima

C. Kujundame paindliku ja

turvalise majanduskeskkon na, mis soodustab

uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat konkurentsi

Uute tehnoloogiate (nt kratid, isejuhtivad autod, droonid) ja ärimudelite (platvormi-, digi-, reaalajamajandus) kasutuselevõttu ning TAd soodustava õigusraamistiku kujundamine arvestades mh julgeolekuga seotud riskidega

Inimkeskse andmekorralduse kontseptsiooni väljatöötamine. Privaatsuskaitse tehnoloogiate analüüsi läbiviimine ja rakenduskava loomine. Tulevikukindla andmemajanduse teadus-arenduse projekti algatamine. Eesti andmemajanduse turuväärtuse hindamise metoodika loomisega alustamine. Kratitoe portfelli toetamine enam kui 30-le avaliku sektori asutusele.

Eesti kujundamine maailma üheks turvalise digimajanduse tõmbekeskuseks, kus on hea kasutada, luua ja pakkuda maailmale digiteenuseid (sh spetsialistide olemsolu tagamine, e-residentsuse programmi arendamine, piiriüleste e-teenuste arendamine ja interneti kättesaadavuse üle Eesti parandamine)

Kolm uut sündmusteenust: lähedase surm, kaitseväekohustus ja Eestis kohanemine. Ministeeriumite, põhiseaduslike institutsioonide ja suuremate KOV-de küpsustaseme kaardistus. Kinnitati küberintsidentide registri määrus. Töötati välja määrus pilvteenuste kasutamiseks. Lõppes juurdepääsuvõrkude rajamise toetusmeede, mille raames rajati valguskaabli ühendus ca 17 000 aadressile.

Riigivalitsemine

A. Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise

Riigiasutuste tugitegevuste keskne juhtimine ja tõhustamine digitaliseerimise ja konsolideerimise kaudu

Avaliku sektori IT teenuste konsolideerimine RIT-i jätkus. Ehitati välja riigiülese arvutitöökoha uus lahendus ja alustaristu ning konsolideeriti rea asutuste arvutitöökoha teenus.

Avaliku sektori tegevuste (sh teenuste) planeerimisel nii digi- kui ka rohepöörde põhimõtete arvestamine ning

Alustati digimuutuste elluviimist, sh allkirjastati toetuse andmise tingimused valdkondlike digipöörete toetamiseks. Mh on partneriks ka ELVL, kes panustab keskselt kohalike

24

KOVides vastava kompetentsi suurendamine

omavalitsuste digivõimekuse arendamisesse. Viidi lõpuni projekti „Digitaalse kirjaoskuse suurendamine“, mille raames koolitati vahemikul 2014-2023 12 700 inimest.

B. Parandame riigi ja KOVi teenuste

kvaliteeti ja kättesaadavust ning vaatame üle

vastutuse jaotumise

Platvormipõhise lähenemise arendamine andmete ja digilahenduste vallas

Avaliku pilvestrateegia loomise alustamine. Andmesaatkonna riistvaraplatvormi uuendamise algatamine. Kriisi- ja hukukindluse kasvatamiseks, loodi 24/7 kriisijuhi võimekus ja viidi läbi 3 suuremat õppust.

Tehistaibu ehk krattide ulatuslik kasutuselevõtt avalikus sektoris (sh õigusruumi kujundamine ja #bürokrati kontseptsiooni levitamine, säilitades inimesele otsustusõiguse ja valikuvabaduse ning tagades krattide usaldusväärsuse ja inimkesksuse)

Bürokrati baasplatvormi edasi arendamine rakendamine ja teenuste pakkumine. Andmete ja tehisintellekti valge raamatu koostamise algatamine.

Digiriigi arendamisel pideva katsetamise kultuuri ja korralduse arendamine koostöös erasektori ja vabakonnaga

Katseprojektide toetamine generatiivse tehisintellekti kasutuselevõtuks avalikus sektoris.