Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629 e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Sotsiaalministeerium 11.06.2024 nr 32

[email protected]

Pöördumine seoses rehabilitatsiooniteenuste reformiga

Eesti Puuetega Inimeste Koda on olnud kaasatud rehabilitatsiooniteenuste reformi – aitäh selle

võimaluse eest, oleme saanud teha omapoolseid ettepanekuid ning meid on kaasatud

rehabilitatsiooniteekondade kaardistamise töötubadesse, kus osalesid mitmed meie

võrgustikuliikmed.

Kuigi EPIKoda on nõus reformi eesmärgiga muuta inimese jaoks teenuse saamist lihtsamaks ja

loogilisemaks, tahame rõhutada, et reformi läbi viimine peab olema põhjalikult kaalutletud,

muudatused sihtgruppidele ja osapooltele üheselt arusaadavalt ja mõistetavalt kommunikeeritud.

Ministeerium kogus plaanidele tagasisidet märtsi alguseni, mis tähendab, et on olnud aega

analüüsida erinevate osapoolte arvamusi ja küsimusi – õiglane kaasamisprotsess sisaldaks ka

saadud koondtagasiside peegeldamist erinevate huvigruppidele ja edasist dialoogi tõstatatud

küsimustele ja murekohtadele. Oleme pidevalt suhtluses mitmete reformi osapooltega ja omajagu

kahtlusi on kõikidel muudatuste osas ja dialoogi tekitamine, mõtete ja ettepanekute suuremas

ringis arutamine, aitaks kõigil mõista, kuhu riik reformi plaanidega teel on, samuti on oluline

ühes infoväljas olemine.

EPIKoja ja meie võrgustiku jaoks on tekkinud küsimused:

• kuidas riik planeerib reformi ellu viimist olukorras, kus tervishoius on suur ressursside

puudus;

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629 e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

• „pehmete erialade“ teenuste osutamise võimalikkusega tervishoius (nt kogemusnõustamine,

loovteraapia), mis on paljude rehabilitatsioonisihtgruppide jaoks olulise tähtsusega teenus, olles

osa terviklikust rehabilitatsioonist, näiteks vaimse tervise muredega inimesed, lapsed erinevate

seisundite/haigustega;

• kas ja kuidas on mõeldud teenuseid osutama hakata lastele – kas tervishoius või

haridussüsteemis? Mis on ühe või teised süsteemis ohud/võimalused? Kui on plaan rõhk panna

haridusüssteemile, kuidas plaanitakse ressurssi leida? Hariduse tugispetsialiste on lasteaedades

ja koolides puudu, mida on näidanud ka 2020. a. Riigikontrolli audit;

• kuidas plaanitakse teenustega katta kogu Eestit? Käesolevalt on meieni jõudnud näiteid nii

inimestelt kui ka teenuseosutajatelt, kus üksikteenused ei ole juba praegu tervishoius

kättesaadavad. Kas ja kui palju on tervishoiu ressursse kaardistatud?

• puudespetsiifiliste asutuste ja organisatsioonide jaoks on oluline küsimus, kas ja kuidas saavad

nemad uues süsteemis teenuste osutamist jätkata – neil on aastate või ka aastakümnete pikkused

kogemused ja oskused puudespetsiifilist abi pakkuda, näiteks vaegkuuljaid ja nägemispuudega

inimesi esindavad organisatsioonid ja asutused. Mõned näited, mida puudespetsiifilised

organisatsioonid rehabilitatsiooni raames teevad: suultlugemine ja kuuldetaju arendamine

(eripedagoog), kuulmisabivahenditega kohanemise treeningud (kogemusnõustaja), viipekeelsete

inimeste teenused viipekeelsetelt spetsialistidelt (ilma tõlgi vahenduseta), erinevate rakenduste

õpetamine, valge kepiga liikumine, nägemisabivahenditega treenimine, liikumisõpetus

(tegevusterapeut, kogemusnõustaja), kohanemisprogrammid, grupiõpped, mida on aastate

jooksul välja töötatud.

• üks suur kitsaskoht, mida reformiga püütakse lahendada on teenuste dubleerimise

vähendamine - kui palju spetsialistide ressursse teenuste dubleerimise tulemusena

eesmärgipäraselt ei kasutata? Milline on reaalne ressursside vajadus ühes või teises süsteemis ja

kas muudatuse mõju tulemusena väheneb riigieelarve kulu või mitte, sest hetkel on mõju hinnang

hüpoteetiline ja sellest tulenevalt on suur oht, et sotsiaalse rehabilitatsiooni eelarve jagamine

tervishoiu ja kohalike omavalitsuste, erihoolekandeteenuse osutajate vm sotsiaalteenuste

osutajate vahel põhjustab olukorra, kus üheski süsteemis ei ole piisaavalt ressursse, et inimesele

terviklik abi tagatud oleks.

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629 e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Uue süsteemi arendamise juures ei saa unustada, et praegu inimese jaoks olulised

probleemkohad seisavad. Arvestades riigi rahandusliku olukorda, on reaalne oht, et

reformi läbiviimine võtab aastaid aega või takerdub, mistõttu tuleb kaaluda, milliseid

muudatusi on võimalik teha olemasolevas süsteemis, et inimese jaoks teenuse saamine

paindlikum oleks ja kättesaadavus paraneks.

Toome välja mõned meie jaoks olulised kitsaskohad, mida oleme ettepanekutena ka varem

esitanud ja ministeeriumi ametnikega erinevatel kohtumistel ka arutanud:

• Tänases süsteemis saab inimene teenuseid tarbida selle teenuseosutajate juures, kes on SKA

tingimustel lepingu sõlminud. Mitmed head teenuseosutajad sellistel tingimustel lepingut

sõlmida ei soovi. Seega on olukordi, kus inimesel on küll talle ettenähtud sotsiaalse

rehabilitatsiooniteenuse raha kasutamata, kuid ta ei saa seda endale vajaliku (spetsialiseerunud)

teenuseosutaja juures kasutada ning maksab teenuste eest omadest vahenditest ise või näiteks

keeruliste erivajadustega laste puhul toetab teraapiate saamist TÜK Lastefond.

• Teenuste hinnad ei vasta turu situatsioonile. Oluline on tõsta teenuste hinnad turuhindadele

vastavaks, tagamaks kõikide kvaliteetsete teenusteosutajate soov ja valmisolek läbi SKA

süsteemi teenuseid osutada. Teine võimalus on mitte siduda teenuseid SKA-poolsete hindadega,

vaid teenuseosutaja seab oma hinna ning inimestel tekib isikustatud eelarve pinnalt "jalgadega

hääletamise" võimalus. Mõlemal juhul laieneb teenuseosutajate ring ja suureneb inimeste valik

ja võimalus valida sobivaid teenuseosutajaid.

• Teenuseid ei saa osutada suvalisel kellaajal ja situatsioonis. Teenuseid tuleb osutada vastavalt

vajadusele inimesele kõige sobivamas keskkonnas ja ajal (nt kodus, haridusasutuses, nt

intellektipuudega lastele õpetataks söömiseks vajalikke liigutusi ja oskusi sobival kellaajal ja

situatsioonis. Keskselt on vajalik mõista, et inimene saaks ja oleks võimeline õpitavaid oskusi

teraapiast pärisellu üle kandma, vastasel juhul ei täida teraapia ja mõlemapoolne kulutatud aeg

ja raha oma eesmärke). Vajalik on toetada asutuste mobiilsust erinevatesse piirkondadesse

liikumisel. Mobiilsuse tekitamise puhul võib olla vajalik rakendada “motivatsioonikoefitsenti”

või muuta mobiilsus teatud juhtude puhul kohustuslikuks.

• Teenuste limiitide ajakohasena hoidmiseks, oleks vaja analüüsida, millistes sihtgruppides on

limiitide suurendamise vajadus või alternatiivina suurendada vajadus- ja isikupõhiselt

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629 e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

teenuslimiite rehabilitatsiooniteenuse saamise jooksul, kaotada fikseeritud mahud

rehabilitatsiooniteenuse osutamisel, et tagada inimese jaoks tema vajadustest lähtuv abi.

• Rehabilitatsiooniplaan peaks näitama inimese tegelikku olukorda ja vajadusi, kuid käesolevalt

koostatakse rehabilitatsiooniplaanis hinnatud vajaduste osa vastavalt SKA poolt määratud

teenuste limiitidega. Kui riik ei saa neid vajadusi täita, peab inimesel olema vähemalt võimalus

plaani alusel endale kas ise teenuseid osta või pöörduda kohaliku omavalitsuse poole abi

saamiseks.

Mõistame, et reformi ettevalmistamine ja erinevate osapooltega suhtlemine on aja- ja

töömahukas, kuid loodame, et puuetega inimeste, praeguste teenuseosutajate, tervishoiu- ja

haridusvaldkonna spetsialistide kaasamine dialoogis aitab reformi eesmärke paremini ellu viia.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Kristi Kähär

Toetuste- ja teenustealase huvikaitse nõunik

+372 5401 0462, [email protected]

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629 e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Sotsiaalministeerium 11.06.2024 nr 32

[email protected]

Pöördumine seoses rehabilitatsiooniteenuste reformiga

Eesti Puuetega Inimeste Koda on olnud kaasatud rehabilitatsiooniteenuste reformi – aitäh selle

võimaluse eest, oleme saanud teha omapoolseid ettepanekuid ning meid on kaasatud

rehabilitatsiooniteekondade kaardistamise töötubadesse, kus osalesid mitmed meie

võrgustikuliikmed.

Kuigi EPIKoda on nõus reformi eesmärgiga muuta inimese jaoks teenuse saamist lihtsamaks ja

loogilisemaks, tahame rõhutada, et reformi läbi viimine peab olema põhjalikult kaalutletud,

muudatused sihtgruppidele ja osapooltele üheselt arusaadavalt ja mõistetavalt kommunikeeritud.

Ministeerium kogus plaanidele tagasisidet märtsi alguseni, mis tähendab, et on olnud aega

analüüsida erinevate osapoolte arvamusi ja küsimusi – õiglane kaasamisprotsess sisaldaks ka

saadud koondtagasiside peegeldamist erinevate huvigruppidele ja edasist dialoogi tõstatatud

küsimustele ja murekohtadele. Oleme pidevalt suhtluses mitmete reformi osapooltega ja omajagu

kahtlusi on kõikidel muudatuste osas ja dialoogi tekitamine, mõtete ja ettepanekute suuremas

ringis arutamine, aitaks kõigil mõista, kuhu riik reformi plaanidega teel on, samuti on oluline

ühes infoväljas olemine.

EPIKoja ja meie võrgustiku jaoks on tekkinud küsimused:

• kuidas riik planeerib reformi ellu viimist olukorras, kus tervishoius on suur ressursside

puudus;

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629 e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

• „pehmete erialade“ teenuste osutamise võimalikkusega tervishoius (nt kogemusnõustamine,

loovteraapia), mis on paljude rehabilitatsioonisihtgruppide jaoks olulise tähtsusega teenus, olles

osa terviklikust rehabilitatsioonist, näiteks vaimse tervise muredega inimesed, lapsed erinevate

seisundite/haigustega;

• kas ja kuidas on mõeldud teenuseid osutama hakata lastele – kas tervishoius või

haridussüsteemis? Mis on ühe või teised süsteemis ohud/võimalused? Kui on plaan rõhk panna

haridusüssteemile, kuidas plaanitakse ressurssi leida? Hariduse tugispetsialiste on lasteaedades

ja koolides puudu, mida on näidanud ka 2020. a. Riigikontrolli audit;

• kuidas plaanitakse teenustega katta kogu Eestit? Käesolevalt on meieni jõudnud näiteid nii

inimestelt kui ka teenuseosutajatelt, kus üksikteenused ei ole juba praegu tervishoius

kättesaadavad. Kas ja kui palju on tervishoiu ressursse kaardistatud?

• puudespetsiifiliste asutuste ja organisatsioonide jaoks on oluline küsimus, kas ja kuidas saavad

nemad uues süsteemis teenuste osutamist jätkata – neil on aastate või ka aastakümnete pikkused

kogemused ja oskused puudespetsiifilist abi pakkuda, näiteks vaegkuuljaid ja nägemispuudega

inimesi esindavad organisatsioonid ja asutused. Mõned näited, mida puudespetsiifilised

organisatsioonid rehabilitatsiooni raames teevad: suultlugemine ja kuuldetaju arendamine

(eripedagoog), kuulmisabivahenditega kohanemise treeningud (kogemusnõustaja), viipekeelsete

inimeste teenused viipekeelsetelt spetsialistidelt (ilma tõlgi vahenduseta), erinevate rakenduste

õpetamine, valge kepiga liikumine, nägemisabivahenditega treenimine, liikumisõpetus

(tegevusterapeut, kogemusnõustaja), kohanemisprogrammid, grupiõpped, mida on aastate

jooksul välja töötatud.

• üks suur kitsaskoht, mida reformiga püütakse lahendada on teenuste dubleerimise

vähendamine - kui palju spetsialistide ressursse teenuste dubleerimise tulemusena

eesmärgipäraselt ei kasutata? Milline on reaalne ressursside vajadus ühes või teises süsteemis ja

kas muudatuse mõju tulemusena väheneb riigieelarve kulu või mitte, sest hetkel on mõju hinnang

hüpoteetiline ja sellest tulenevalt on suur oht, et sotsiaalse rehabilitatsiooni eelarve jagamine

tervishoiu ja kohalike omavalitsuste, erihoolekandeteenuse osutajate vm sotsiaalteenuste

osutajate vahel põhjustab olukorra, kus üheski süsteemis ei ole piisaavalt ressursse, et inimesele

terviklik abi tagatud oleks.

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629 e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Uue süsteemi arendamise juures ei saa unustada, et praegu inimese jaoks olulised

probleemkohad seisavad. Arvestades riigi rahandusliku olukorda, on reaalne oht, et

reformi läbiviimine võtab aastaid aega või takerdub, mistõttu tuleb kaaluda, milliseid

muudatusi on võimalik teha olemasolevas süsteemis, et inimese jaoks teenuse saamine

paindlikum oleks ja kättesaadavus paraneks.

Toome välja mõned meie jaoks olulised kitsaskohad, mida oleme ettepanekutena ka varem

esitanud ja ministeeriumi ametnikega erinevatel kohtumistel ka arutanud:

• Tänases süsteemis saab inimene teenuseid tarbida selle teenuseosutajate juures, kes on SKA

tingimustel lepingu sõlminud. Mitmed head teenuseosutajad sellistel tingimustel lepingut

sõlmida ei soovi. Seega on olukordi, kus inimesel on küll talle ettenähtud sotsiaalse

rehabilitatsiooniteenuse raha kasutamata, kuid ta ei saa seda endale vajaliku (spetsialiseerunud)

teenuseosutaja juures kasutada ning maksab teenuste eest omadest vahenditest ise või näiteks

keeruliste erivajadustega laste puhul toetab teraapiate saamist TÜK Lastefond.

• Teenuste hinnad ei vasta turu situatsioonile. Oluline on tõsta teenuste hinnad turuhindadele

vastavaks, tagamaks kõikide kvaliteetsete teenusteosutajate soov ja valmisolek läbi SKA

süsteemi teenuseid osutada. Teine võimalus on mitte siduda teenuseid SKA-poolsete hindadega,

vaid teenuseosutaja seab oma hinna ning inimestel tekib isikustatud eelarve pinnalt "jalgadega

hääletamise" võimalus. Mõlemal juhul laieneb teenuseosutajate ring ja suureneb inimeste valik

ja võimalus valida sobivaid teenuseosutajaid.

• Teenuseid ei saa osutada suvalisel kellaajal ja situatsioonis. Teenuseid tuleb osutada vastavalt

vajadusele inimesele kõige sobivamas keskkonnas ja ajal (nt kodus, haridusasutuses, nt

intellektipuudega lastele õpetataks söömiseks vajalikke liigutusi ja oskusi sobival kellaajal ja

situatsioonis. Keskselt on vajalik mõista, et inimene saaks ja oleks võimeline õpitavaid oskusi

teraapiast pärisellu üle kandma, vastasel juhul ei täida teraapia ja mõlemapoolne kulutatud aeg

ja raha oma eesmärke). Vajalik on toetada asutuste mobiilsust erinevatesse piirkondadesse

liikumisel. Mobiilsuse tekitamise puhul võib olla vajalik rakendada “motivatsioonikoefitsenti”

või muuta mobiilsus teatud juhtude puhul kohustuslikuks.

• Teenuste limiitide ajakohasena hoidmiseks, oleks vaja analüüsida, millistes sihtgruppides on

limiitide suurendamise vajadus või alternatiivina suurendada vajadus- ja isikupõhiselt

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 registrikood 80014660 a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629 e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

teenuslimiite rehabilitatsiooniteenuse saamise jooksul, kaotada fikseeritud mahud

rehabilitatsiooniteenuse osutamisel, et tagada inimese jaoks tema vajadustest lähtuv abi.

• Rehabilitatsiooniplaan peaks näitama inimese tegelikku olukorda ja vajadusi, kuid käesolevalt

koostatakse rehabilitatsiooniplaanis hinnatud vajaduste osa vastavalt SKA poolt määratud

teenuste limiitidega. Kui riik ei saa neid vajadusi täita, peab inimesel olema vähemalt võimalus

plaani alusel endale kas ise teenuseid osta või pöörduda kohaliku omavalitsuse poole abi

saamiseks.

Mõistame, et reformi ettevalmistamine ja erinevate osapooltega suhtlemine on aja- ja

töömahukas, kuid loodame, et puuetega inimeste, praeguste teenuseosutajate, tervishoiu- ja

haridusvaldkonna spetsialistide kaasamine dialoogis aitab reformi eesmärke paremini ellu viia.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Kristi Kähär

Toetuste- ja teenustealase huvikaitse nõunik

+372 5401 0462, [email protected]