Eesti seisukohad 20.06.2024 töö- ja sotsiaalministrite kohtumisel

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Riigikantselei [email protected] Rahukohtu 3 Tallinn, 15161, Harju maakond

Meie 11.06.2024 nr 1.1-10/1507-1

Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogus

Esitame Vabariigi Valitsuse 13. juuni 2024. aasta istungile Eesti seisukohad Euroopa Liidu

tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) töö- ja

sotsiaalministrite kohtumisele, mis toimub 20. juunil 2024. aastal.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisa:

1. Protokollilise otsuse eelnõu 2. Seletuskiri protokollilise otsuse eelnõu juurde

Eha Lannes 5185619 [email protected]

1

MEMO

KELLELE: Euroopa Liidu Koordinatsioonikogu, Riigikogu

ESITAJA: Sotsiaalministeerium, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

TEEMA: Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste

nõukogu (EPSCO) 20. juuni 2024

KUUPÄEV: 12. juuni 2024

Töö- ja sotsiaalministrite kohtumise päevakorras on Euroopa töönõukogude direktiivi

ülevaatamise ja võrdse kohtlemise direktiivi üldise lähenemisviisi kinnitamine. Ministritelt

oodatakse heakskiitu nõukogu järeldustele sotsiaalsete investeeringute ja reformide kohta ning

nõukogu järeldustele pensionide piisavuse kohta. Lisaks palutakse ministritel kiita heaks

tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee arvamus sotsiaalse konvergentsi kohta Euroopa

Liidus ning tööhõivekomitee võtmesõnumid pikaajaliste töötute tööturule lõimimise soovituse

rakendamise kohta. Eesistuja soovib nõukogus heaks kiita LaHulpe’i deklaratsiooni Euroopa

sotsiaalõiguste samba tuleviku kohta ning tööhõive ja sotsiaalvaldkonna reformide ja

investeeringute mõjude hindamise vabatahtlikud juhised. Ministritele tutvustatakse Euroopa

poolaasta kevadpaketti. Poliitiline mõtevahetus toimub siseturu sotsiaalmõõtme teemal.

Eestit esindab kohtumisel Eesti Alalise Esinduse EL juures asejuht Marten Kokk.

Seisukohad on koostanud Sotsiaalministeeriumi Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakonna

nõunik Eha Lannes ([email protected]), sotsiaalvaldkonna nõunik Kati Keel

([email protected]), Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna Euroopa Liidu talituse

juhataja Meelis Meigas ([email protected]), Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Anna-Liina Väkram (anna-

[email protected]), Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Triinu

Nurmjõe ([email protected]) ning võrduspoliitikate osakonna võrdsete võimaluste

poliitika juht Käthlin Sander ([email protected]). Valdkonna eest vastutavad

Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov ([email protected]) ning

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööala asekantsler Ulla Saar

([email protected]).

1. Nõukogu järeldused sotsiaalsete investeeringute ja reformide rolli kohta

vastupidava majanduse tagamiseks

Päevakorrapunkti eesmärk: heakskiitmine

Nõukogu järeldused toovad esile tööhõive, oskuste ja sotsiaalpoliitika valdkonnas tehtavate

reformide ja investeeringute olulisuse majanduskasvu edendamisel sotsiaalsete eesmärkide

saavutamise kõrval. Teatud tööhõive, oskuste ja sotsiaalvaldkonna probleemid võivad takistada

majanduskasvu ja piirata konkurentsivõimet, kuid hästi kavandatud reformid ja investeeringud

saavad neid riske vähendada. Liikmesriike kutsutakse üles viima läbi regulaarseid mõjude

hindamisi nende reformide ja investeeringute kohta, mida rakendatakse sotsiaalõiguste samba

ja tööhõivesuuniste põhimõtete elluviimiseks, kasutades selleks vajadusel EL vabatahtlikke

tööturu, oskuste ja sotsiaalpoliitikate majanduslike mõjude hindamise suuniseid (kinnitatakse

samuti 20.06 EPSCO-l). Järeldustes kutsutakse komisjoni üles koos liikmesriikide ja

rahvusvaheliste organisatsioonidega edendama üksteise kogemustest õppimise võimalusi,

kaaluma teadmuskeskuse loomist ning töötama välja asjakohane tööriistakast, mis aitaks

mõjuhinnangute tegemist paremini läbi viia ning parandama indikaatorite kättesaadavust ja

2

ajakohasust. Komisjonile ja komiteedele antakse ülesanne jätkata sotsiaalsete investeeringute

majanduslike mõjude hindamise juhendmaterjalide ajakohastamist ning Euroopa poolaasta

raames liikmesriikide sotsiaalpoliitikate mõjude (sh majanduskasvule ja konkurentsivõimele)

jälgimist.

Järeldustega soovitakse anda poliitiline heakskiit sotsiaalsete investeeringute kontseptsioonile,

millega on keeruline nõustuda, kuna sotsiaalsete investeeringute käsitlus ei ole liikmesriikide

vahel selgelt ja läbipaistvalt kokku lepitud.

Praeguseks ei ole arusaadav, kas eristatakse sotsiaalseid investeeringuid ja sotsiaalkaitse

kulutusi ning kas investeeringuks loetakse ka need kulud, millel on pikemas perspektiivis

negatiivne mõju eelarvele (nt kvaliteetne krooniliste haiguste ravi toob kaasa eluea pikenemise,

mis omakorda suurendab elanikkonna vananemisega seotud kulusid). Näeme ohtu, et

sotsiaalsete investeeringute hindamisel saaksid eelise riigid, kus on madalam tööhõive,

suuremad uuringute valimid, parem ligipääs andmetele ja kus on haavatavad või halvemas

olukorras elanike rühmad piisavalt suured, et mõju majanduskasvule ilmneks.

On põhjust arvata, et Belgia ja Hispaania eest veetud töö pikaajalisem eesmärk võib olla

mõjutada Euroopa Liidu majandusjuhtimise reeglite rakendamist, eriti riigivõla vähendamise

keskpikkade struktuursete eelarvekavade pikendamine sotsiaalsete investeeringute abil, luues

kontseptsiooni mis oleks eelarvepoliitiliselt vastuvõetavam. Taolise kontseptsiooni juurutamine

Euroopa Liidu tasandil teeniks eelkõige suurte sotsiaalkaitse kulutuste ja kõrge

võlakoormusega riikide huve, mis omakorda õõnestab majandusjuhtimise reeglite rakendamist.

2024. aasta Eesti riigieelarvest moodustavad heaolu tulemusvaldkond 5671,8 miljonit eurot

ning tervise tulemusvaldkond 2498,9 miljonit eurot1, mis kokku moodustavad riigieelarve

kuludest2 48% ehk peaaegu poole. Eesti ei saa olla nõus lähenemisega, kus nii suurt osa

riigieelarvest arvestatakse investeeringuteks, mis toetavad majanduskasvu ja aitavad riigivõlga

vähendada. Hindame, et nõukogu järeldused praeguses sõnastuses nõrgestavad liikmesriikide

eelarvedistsipliini ja sellest tulenevalt euro usaldusväärsust ja kõikide riikide laenuintresse.

Vabariigi Valitsuse 3.03.2023 EL majandusjuhtimise teatise seisukohtades on peetud oluliseks,

et suurema võlakoormusega riikide puhul oleks tagatud reaalne võlakoormuse vähenemine ja

samuti on toetatud reeglitepõhist liikmesriikide eelarvepoliitika koordinatsiooni. Seega on Eesti

olnud seisukohal, et kui Eesti pingutab ja teeb raskeid otsuseid püsimaks Euroopa Liidu

eelarvereeglite raames, eeldame samaväärseid pingutusi kõikidelt teistelt riikidelt.

Oleme avatud sotsiaalsete investeeringute kontseptsiooni üle tulevikus edasi arutama. Näiteks

võiks sotsiaalseteks investeeringuteks lugeda tõenduspõhiseid sotsiaalprogramme, mille mõju

majanduskasvule on tõendatud või mõni muu asjakohane ühiselt kokku lepitud ja läbipaistev

lähenemine.

Nõukogu järeldusetele saab Eesti oma toetuse anda juhul kui järelduste tekstist võetakse välja

mõiste „sotsiaalsed investeeringud“ ning asendatakse see näiteks „tööhõive, oskuste ja

sotsiaalpoliitika reformid“ või muu sobiva sõnastusega, mis aitaks vältida sotsiaalsete

investeeringute kontseptsioonile ennatliku poliitilise toetuse andmist. Samuti peame vajalikuks,

et järeldused seotaks selgesõnaliselt lahti Euroopa poolaastast ja Euroopa Liidu

eelarvereeglitest ning järeldustega ei võeta konkreetseid kohustusi edasisteks sammudeks (nt

teadmuskeskuse või uute tööriistakastide loomine), vaid piirdutakse riigisiseste metoodikate ja

meetmete osas parimate praktikate ja kogemuste vahetamisega.

1 2024. aasta riigieelarve seletuskiri: https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2023-

10/2024.%20aasta%20riigieelarve%20seletuskiri_0.pdf 2 Eesti 2024. aasta riigieelarve kulud kokku on 17,1 miljardit eurot.

3

Eesti tugineb 07.03.2024 Vabariigi Valitsuses ja 08.03.2024 Riigikogu Euroopa Liidu asjade

komisjonis kinnitatud Eesti seisukohtadele eurorühma 11.03 kohtumisel ja EL majandus- ja

rahandusküsimuste nõukogu 12.03 istungil. Seisukoha kohaselt ei toeta Eesti

majandusjuhtimise kokkuleppes ette nähtud sotsiaalse konvergentsi raamistiku õiguslikku

sisustamist, sealhulgas ei saa nõustuda kehtivas metoodikas võla kestlikkuse hindamiseks

sotsiaalsete investeeringute jaoks erisuste loomisega.

Seisukoht on koostatud koostöös Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga ja kooskõlastatud Riigikantselei strateegiabürooga.

Eesti seisukoht

Eesti ei toeta nõukogu järelduste vastuvõtmist, kui nendega antakse poliitiline heakskiit

sotsiaalsete investeeringute kontseptsioonile. Näeme, et sellega võidakse mõjutada Euroopa

poolaasta ja Euroopa Liidu eelarvereeglite rakendamist ning võetakse ennatlikult kohustusi

edasisteks sammudeks.

Eesti saab järelduste eelnõu toetada juhul kui sotsiaalsete investeeringute kontseptsioon

asendatakse lähenemisega, mis soovitab liikmesriikidel hinnata oma tööhõive, oskuste ja

sotsiaalpoliitikate majanduslikke mõjusid. Järeldustes tuleks selgelt öelda, et need ei mõjuta

Euroopa poolaasta ja Euroopa Liidu eelarvereeglite rakendamist ning edasine koostöö

liikmesriikide vahel piirdub parimate kogemuste ja tavade vahetamisega sotsiaalpoliitika

majandusmõjude hindamisel.

2. Vabatahtlikud suunised ELi liikmesriikidele tööturu, oskuste ja sotsiaalpoliitika

valdkondades tehtavate reformide ja investeeringute majandusliku mõju

hindamiseks

Päevakorrapunkti eesmärk: heakskiitmine

Reformide ja investeeringute mõju mõõtmine tööturu, oskuste ja sotsiaalpoliitika valdkondades

nõuab tugevaid analüütilisi tööriistu, asjakohaseid andmeid ja usaldusväärseid metoodikaid.

Nendele vajadustele vastamiseks on tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee koostanud

liikmesriikidele vabatahtlikud suunised tööturu, oskuste ja sotsiaalpoliitika valdkondades

tehtavate reformide ja investeeringute majandusliku mõju hindamiseks. Suunised tuginevad

11.03.2024 EPSCO-l heaks kiidetud tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee arvamusele

tulevaste poliitiliste prioriteetide kohta Euroopa sotsiaalõiguste samba kohta, mis muuhulgas

sisaldas ettepanekut töötada välja vabatahtlikuks kasutamiseks mõeldud juhised.

Suunised sisaldavad ülevaadet metoodikatest, mida liikmesriigid saaksid kasutada

majanduslike mõjude hindamiseks (nt meetodid ex-ante ja ex-post analüüsideks mikro- ja

makrotasandil või kombinatsioonidena), samuti ülevaadet indikaatorite kasutamise kohta (nt

eelistada Eurostati näitajaid, kasutada kombineeritult administratiivseid ja uuringuandmeid,

isikuandmete kasutamisel lähtuda vastavatest reeglitest jne) ning soovitusi saadud tulemuste

levitamiseks.

Eesti jaoks ei oma suunised suurt lisandväärtust. Eestis on juba kasutusel mõjude hindamise

metoodika3, mis aitab parandada ja ühtlustada valitsusasutuste suutlikkust valitsuse poliitika

kavandamisel ja elluviimisel. Eesti kogemus on näidanud, et ühtse tööriistakasti tegemine ei

pruugi õnnestuda, sest riikide lähenemised on erinevad ning lisaks eeldab see andmete,

3 https://www.just.ee/oigusloome-arendamine/hea-oigusloome-ja-normitehnika/oigustloovate-aktide-mojude- hindamine

4

tarkvara, meetodite jm olemasolu. Seega on asjakohane jagada riikide kogemusi, aruandeid jm,

mis toetavad mõjuanalüüside läbiviimist. Samas, kuniks tegemist on vabatahtlike suunistega,

saab Eesti nende vastuvõtmist toetada kui sellistest juhistest mõnele teisele riigile kasu on.

Seisukoht on koostatud koostöös Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga.

Eesti seisukoht

Eesti toetab vabatahtlike tööturu, oskuste ja sotsiaalpoliitika valdkondades tehtavate reformide

ja investeeringute majandusliku mõju hindamise suuniste heakskiitmist.

3. La Hulpe’i deklaratsioon Euroopa sotsiaalõiguste samba tuleviku kohta

Päevakorrapunkti eesmärk: heakskiitmine

Eesistuja on esitanud nõukogu tasandil heakskiitmiseks 16.04.2024 Euroopa tuleviku

teemalisel konverentsil La Hulpe’is allkirjastatud deklaratsiooni Euroopa sotsiaalõiguste samba

tuleviku kohta4. Belgia ei saavutanud eesistujana aprillis eesmärki saada deklaratsioonile

nõukogu heakskiit (deklaratsiooni ei toetanud Rootsi ja Austria) ja proovib seda nüüd uuesti.

Deklaratsiooniga kinnitasid allakirjutanud5 oma pühendumust viia ellu algatusi sotsiaalõiguste

samba kolmes valdkonnas (võrdsed võimalused ja juurdepääs tööturule, õiglased töötingimused

ning parem sotsiaalne kaitse ja kaasatus), mis aitavad saavutada 2030. aastaks seatud eesmärke.

Deklaratsiooni läbirääkimistel valmistasid Eestile peamiselt muret üleskutsed uute kohustuste

kohta poliitikate juhtimiseks, mis sekkusid liigselt riikide otsustuspädevusse, sh sotsiaalsete

investeeringute ja sotsiaalse konvergentsi raamistiku kasutamise teemal, kuid tänu tekstis

saavutatud paindlikkustele sai Eesti eesistujale vastu tulla ning konverentsil deklaratsiooni

toetada.

Eesti tugineb seisukohtadele Euroopa Komisjoni teatise Euroopa sotsiaalõiguste samba

tegevuskava kohta, mis on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 22.04.2021 istungil ja 7.05.2021

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis.

Seisukoht on koostatud koostöös Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga ja kooskõlastatud Riigikantselei strateegiabürooga.

Eesti seisukoht

Eesti leiab, et La Hulpe’is toimunud kõrgetasemelisel konverentsil Euroopa Komisjoni,

Euroopa Parlamendi ning suure osa liikmesriikide poolt allkirjastatud deklaratsioon on piisav

kinnitamaks osapoolte pühendumust sotsiaalõiguste samba eesmärkide elluviimisel, kuid

kompromissi huvides toetada deklaratsiooni kinnitamist ka nõukogus.

4 Deklaratsioon on leitav: https://belgian-presidency.consilium.europa.eu/media/bj0adazv/declaration-finale.pdf 5 16.04.2024 kirjutasid deklaratsioonile alla Euroopa Parlamendi president, Euroopa Komisjoni president, Euroopa

majandus- ja sotsiaalkomitee president, Euroopa ametiühingute konföderatsiooni peasekretär, SGI Euroopa

peasekretär, SMEunited peasekretär, Euroopa sotsiaalplatvormi peasekretär ning Belgia paeminister liikmesriikide

nimel (välja arvatud Rootsi ja Austria).

5

4. Tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee arvamus sotsiaalse lähenemise kohta

Euroopa Liidus

Päevakorrapunkti eesmärk: heakskiitmine

Tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee arvamus sotsiaalse lähenemise kohta annab ülevaate

2024 Euroopa poolaasta raames esmakordselt piloteeritud sotsiaalse konvergentsi raamistikul

tuginevast kaheetapilisest analüüsist. Esimeses etapis, mis lõimiti 2024. aasta ühisesse

tööhõivearuandesse, analüüsiti liikmesriikide tööhõive- ja sotsiaalnäitajaid. Seitsmel riigil

(sealhulgas Eestil) tuvastati võimalikud sotsiaalse lähenemise riskid. Neile riikidele tehti teises

etapis rohkematele kvantitatiivsetele ja kvalitatiivsetele tõenditele ning poliitikameetmetele

tuginev analüüs, millega hinnati põhjalikumalt, kas sotsiaalse lähenemise riskid on tõsised ja

millised on nende peamised mõjutegurid.

Komiteede arvamuses antakse teada, et analüüsi tulemusi kasutatakse muuhulgas sisendina

riigiaruannetesse ning need võivad mõjutada ka komisjoni ettepanekuid 2024. aasta

riigipõhisteks soovitusteks. 2024. aasta teises pooles analüüsivad tööhõive ja

sotsiaalkaitsekomitee pilootanalüüsi tulemusi, lisandväärtust ja mõju halduskoormusele.

Seejärel otsustatakse koostöös komisjoniga, hindamisraamistiku Euroopa poolaastasse

lõimimise üle, pidades silmas, et Euroopa poolaasta reegleid ei muudeta. Siiski juhib arvamus

tähelepanu, et sotsiaalse konvergentsiraamistiku kasutamine otsustati põhimõtteliselt

majandusjuhtimise raamistiku määruses6, mis võeti vastu 29.04.2024.

Eesti lähtub 03.03.2022 Vabariigi Valitsuses ja 7.03.2022 Riigikogu EL asjade komisjonis

heaks kiidetud Eesti seisukohtadest Euroopa Komisjoni teatise „COVID-19-järgne ELi

majandus – tagajärjed majanduse juhtimisele“ kohta ning 07.03.2024 Vabariigi Valitsuse ja

08.03.2024 toimunud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis kinnitatud Eesti

seisukohtadest eurorühma 11.03 kohtumisel ja EL majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu

12.03 istungil. Kinnitatud seisukohtade kohaselt ei toeta Eesti majandusjuhtimise kokkuleppes

ette nähtud sotsiaalse konvergentsi raamistiku õiguslikku sisustamist.

Seisukoht on koostatud koostöös Rahandusministeeriumi ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumiga ja kooskõlastatud Riigikantselei strateegiabürooga.

Eesti seisukoht

Eesti võtab komiteede arvamuse sotsiaalse lähenemise kohta Euroopa Liidus teadmiseks ning

saab nõustuda selle heakskiitmisega nõukogus.

Peame vajalikuks sotsiaalse konvergentsi raamistiku metoodika kasutamise katseprojekti

tulemuslikkuse ja mõjude hindamise läbiviimist 2024. aasta lõpus.

5. Euroopa töönõukogude direktiiv

Päevakorrapunkti eesmärk: üldine lähenemisviis

Kavandatavad muudatused peaksid muu hulgas tugevdama töönõukogude rolli, tagama

töötajate sisukama teavitamise ja konsulteerimise, parandama piiriüleste asjade määratlust,

näevad ette kohustuse töötajaid kaasata enne otsuste vastuvõtmist ja täpsustavad töönõukogude

6 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2024/1263 majanduspoliitika tulemusliku

koordineerimise ja mitmepoolse eelarvejärelevalve kohta L_202401263ET.000101.fmx.xml

(europa.eu), põhjenduspunkt 8 ja artikkel 3(b)

6

korraldamise kulude kandmist. Lisaks on eesmärgiks soolise tasakaalu parandamine Euroopa

töönõukogudes.

Eelnõu võimalik mõju Eestile on minimaalne, kuna Eestis ei ole asutatud Euroopa

töönõukogusid ning Eestis ei asu ühtegi üleühenduselise ettevõtja keskjuhatust, kes vastutab

Euroopa töönõukogu asutamise ja selle toimimisega seotud kulude kandmise eest. Samas ei saa

välistada Euroopa töönõukogude ja keskjuhatuste olemasolu Eestis tulevikus. Küll aga on

Eestis töötajaid, kes kuuluvad teises EL liikmesriigis asutatud Euroopa töönõukogusse, mis

tähendab, et sellised töötajad valitakse üleühenduselise ettevõtja töötajate esinduskogusse

Eestist, esindamaks Eestis töötavaid töötajaid. Seetõttu mõjutab eelnõu Eestis peamiselt

töötajaid ning eelnõul on positiivne mõju, sest muudatuste eesmärk on parandada töötajate

informeerimise ja nendega konsulteerimise õiguseid.

Eesti toetab eesmärki suurendada õiguskindlust ning tõhustada töötajate riigiülese teavitamise

ja nendega konsulteerimise raamistikku. Peame oluliseks, et direktiivi uuesti sõnastamine ei too

ettevõtetele kaasa täiendavat põhjendamatut halduskoormust ja kulusid. Samuti peame

oluliseks, et liikmesriikidele jääks maksimaalne pandlikkus direktiivis sõnastatud õiguste või

kohustuste rikkumise korral sanktsioonimäära, -liigi ja menetluse valiku osas.

VV kinnitas Eesti seisukohad direktiivi muudatuste kohta 16.05.2024. ELAK kiitis Eesti

seisukohad heaks 03.06.2024.

Eesti seisukoht

Eesti toetab Euroopa töönõukogude direktiivi üldise lähenemisviisi kinnitamist.

6. Nõukogu direktiiv, mis käsitleb võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamist sõltumata

isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest

sättumusest

Päevakorrapunkti eesmärk: üldine lähenemisviis

Komisjon avaldas horisontaalse võrdse kohtlemise direktiivi (edaspidi VKD või direktiiv)

eelnõu 2008. aasta juulis. Direktiivi eelnõu eesmärk on rakendada võrdse kohtlemise põhimõtet

sõltumata isikute usutunnistusest või veendumustest, puudest, vanusest või seksuaalsest

sättumusest tööturust väljapoole jäävates valdkondades, keelates diskrimineerimise tervishoius,

sotsiaalkindlustuses, sotsiaalabi ja sotsiaaleluaseme kättesaadavusel, hariduse ning

avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste pakkumisel ja kättesaadavuse võimaldamisel.

Eelnõu on erineva põhjalikkusega arutatud kogu avaldamisjärgse aja jooksul. Sisulised

läbirääkimised on nõukogus vahepeal olnud pikal pausil, kuna direktiivi vastuvõtmiseks on

vajalik ühehäälsus nõukogus (millele järgneb Euroopa Parlamendilt nõusoleku küsimine) ning

mõnede riikide vastuseis (hetkel Tšehhi) on selle saavutamist seni takistanud. Viimane

eduraport kinnitati nõukogus 12. juuni 2023. a. Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika,

tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) istungil. Belgia eesistumise ajal on

toimunud kolm eelnõu arutelu sotsiaalküsimuste töögrupis ning. Arutelude käigus peamiselt

täpsustati teksti, kirjeldades senisest selgemalt liikmesriikide pädevusi ja kohustusi (nt

täpsustati liikmesriikide kohustusi mõistlike abinõude rakendamiseks puudega inimeste jaoks,

samuti pädevust hariduse valdkonnas, sh seoses tasude ja vanusepiiride määratlemisega) ja

diskrimineerimiskeelust ettenähtavaid erandeid (nt täpsustati vanuse ja puude tõttu erineva

kohtlemise lubatavuse tingimusi ning vanuse ja terviseseisundi tõttu finantsteenuste pakkumisel

erineva kohtlemise tingimusi). Eelnõu kohaselt on direktiivi riigisisesesse õigusesse ülevõtmise

aeg kolm aastat. Viimane poliitiline arutelu toimus 7.05.2024 EPSCO-l.

7

Eesti on olnud seisukohal, et võrdse kohtlemise direktiiv tuleks vastu võtta, kuna see on oluline

viimane lüli EL võrdse kohtlemise acquis terviklikkuse seisukohalt. Diskrimineerimisvastase

kaitse ulatus ELis on täna erinev sõltuvalt tunnusest. Puude, usu või veendumuse, vanuse ja

seksuaalse sättumuse alusel on diskrimineerimine keelatud ainult töö- ja kutseõppe valdkonnas,

samas kui soo, rahvuse ja rassi puhul on diskrimineerimine keelatud ka teistes valdkondades

(sh nt sotsiaalkaitse ning kaupade ja teenuste saamise valdkonnas). ELis on

diskrimineerimisvastane kaitse ebaühtlane eelkõige sotsiaalkaitsele ja haridusele juurdepääsu

tagamisel ning avalike kaupade ja teenuste kättesaadavuse tagamisel, kuna liikmesriikidel on

erineva ulatusega diskrimineerimisvastased regulatsioonid. Seetõttu ei ole ELis inimestele

tagatud ühesugune kaitse diskrimineerimise eest kõikides valdkondades ning sellel võib lisaks

sotsiaalsetele mõjudele olla negatiivne mõju ka inimeste liikumisvabadusele.

Eesti Euroopa Liidu 2023-2025 prioriteetide kohaselt peab Eesti ELis diskrimineerimisvastase

kaitse tugevdamiseks vajalikuks võtta vastu võrdse kohtlemise direktiiv, millega ühtlustatakse

kaitset rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude ning

seksuaalse sättumuse alusel. Selleks, et parimal viisil tagada kõigi inimeste võrdne kohtlemine

ELis, peab Eesti oluliseks liiduülese ja ühtse õigusliku regulatsiooni olemasolu. Selleks on

vajalik diskrimineerimisvastase kaitse ühtlustamine EL-is kõigi tunnuste alusel ka haridusele

ja sotsiaalkaitsele juurdepääsul ning avalike kaupade ja teenuste kättesaadavuse tagamisel.

Võimalikud piirangud peavad olema objektiivselt põhjendatud õiguspärase eesmärgi kaudu

ning eesmärgi saavutamise vahendid peavad olema asjakohased, vajalikud ja proportsionaalsed.

VV kinnitas Eesti seisukohad direktiivi kohta 21.08.2008 (ELAK kiitis heaks 29.08.2008) ning

täiendavad seisukohad 8.07.2011 (ELAK 19.09.2011). Lisaks kinnitas VV seisukohad EL

tasandi võrdse kohtlemise valdkonna arendamise kohta 15.10.2019, mille ELAK kiitis heaks

21.10. 2019. 8.06.2023. a. istungil kinnitas VV Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööhõive,

sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu (EPSCO) 12. juuni 2023. a istungil

(ELAK toetas 09.06.2023 istungil), mis hõlmasid seisukohta ka VKD eelnõu kohta.

Eesti seisukoht

Eesti toetab võrdse kohtlemise direktiivi üldise lähenemisviisi kinnitamist.

7. Direktiiv, milles käsitletakse praktikantide töötingimuste parandamist ja täitmise

tagamist ning võitlust olukorraga, kus tavapäraseid töösuhteid esitatakse praktikana

Päevakorrapunkti eesmärk: eduaruanne

Euroopa Komisjon avaldas 20. märtsil 2024. a direktiivi eelnõu, milles käsitletakse

praktikantide töötingimuste parandamist ja täitmise tagamist ning võitlust olukorraga, kus

tavapäraseid töösuhteid esitatakse praktikana (edaspidi direktiivi eelnõu) ja sellega seotud

nõukogu soovituse eelnõu praktika tugevdatud kvaliteediraamistiku kohta (vt p 10).

Direktiivi eelnõuga soovitakse parandada praktikantide töötingimusi ja võidelda olukorraga,

kus tavapäraseid töösuhteid esitatakse praktikana.

Eestis on praktika õiguslikult reguleeritud kahel juhul: Eesti Töötukassa (edaspidi Töötukassa)

poolt tööturuteenusena pakutav tööpraktika ning kutsehariduses ja kõrghariduses õppetöö osaks

olev praktika. Nn vabaturu praktikat ehk olukorda, kus isik väljaspool hariduse omandamist

asub praktikalepingu alusel ettevõttes oma oskusi ja teadmisi täiendama, reguleerivad Eestis

üldised lepinguõiguslikud alused. Eriregulatsiooni vabaturu praktikate jaoks ei ole, mistõttu

võib just nendes olukordades esineda juhtumeid, kus praktikalepinguna esitatakse tegelikkuses

töösuhte tunnustele vastavaid suhteid.

8

Direktiivi eelnõul on mõju praktikantidele, praktikapakkujatele, Töötukassale ja pädevatele

asutustele (Tööinspektsioon). Eelkõige peaksid paranema praktikantide töötingimused ning

praktika kvaliteet ja juurdepääs praktikatele, sh piiriülestele praktikatele. Kvaliteetne praktika

suurendab lõppastmes kvalifitseeritud tööjõu kasvu ning omab seeläbi positiivset mõju

majanduse arengule. Samas kaasneb praktikapakkujatele (nt ettevõtjad, asutused) ja teistele

praktika osapooltele (nt Töötukassa) eelnõudega täiendav halduskoormus detailsete

praktikalepingute koostamisega seoses, mis koos töötasu maksmise nõude kohaldumisega võib

viia hoopis praktikakohtade vähenemiseni.

Eesti seisukoht praktikadirektiivi kohta on veel kujundamisel. VV kinnitas Eesti seisukohad

30.05.2024. Seisukohtade kinnitamine ELAK-is on planeeritud 14.06.2024 istungi päevakorda.

Seisukoha koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Eesti seisukoht

Eesti võtab eduaruande teadmiseks.

8. Nõukogu soovitus praktika kvaliteedi kohta

Euroopa Komisjon esitas 20. märtsil 2024. a direktiivi eelnõu, milles käsitletakse praktikantide

töötingimuste parandamist ja täitmise tagamist ning võitlust olukorraga, kus tavapäraseid

töösuhteid esitatakse praktikana ja sellega seotud nõukogu soovituse eelnõu praktika

tugevdatud kvaliteediraamistiku kohta (edaspidi soovituse eelnõu).

Soovituse eelnõuga soovitakse parandada praktika kvaliteeti, eelkõige tõstes praktikal toimuva

õppe ning töötingimuste kvaliteeti, et hõlbustada tööleminekut äsja hariduse omandanud,

töötuks jäänud või tööturult eemal olnud isikutel.

Praktikate valdkonda reguleeriti varasemalt 2014. a vastu võetud soovitusega. Soovituse abil

on liikmesriigid küll teinud poliitilisi ja õiguslikke muudatusi praktikate valdkonnas, kuid siiski

esineb kõigis liikmesriikides vajakajäämisi praktikate kasutamise, kvaliteedi ja

ligipääsetavusega.

Sellest tulenevalt keskendub soovituse eelnõu praktika kvaliteeditingimuste parandamisele

ning on oma sisult suures osas sarnane 2014. a soovitusele. Peamine erinevus 2014. a

soovitusega seisneb kohaldumisala laiendamises – kui 2014. a soovituse kohaldamisala hõlmas

üksnes avatud turu tingimustes toimuvat praktikat (ehk nn vabaturu praktikat) ja aktiivse

tööturupoliitika raames toimuvat praktikat (ehk Eesti mõistes Töötukassa tööturuteenusena

pakutavat tööpraktikat), siis eelnõuga laiendatakse soovitust formaalhariduse ja -koolituse

õppekavasse kuuluvale praktikale ja praktikale, mille läbimine on kohustuslik mõne kutsealaga

tegelemiseks. Lisaks tehakse soovituse eelnõus võrreldes 2014. a soovitusega näiteks

järgmised muudatused: täpsustatakse tingimusi, mis peavad praktikalepingutes sisalduma;

lisatakse nõue, et praktikandile tuleb maksta õiglast tasu; sätestatakse, et lisaks juhendajale

tuleb praktikandile määrata ka mentor; sätestatakse nõue koguda praktikate kohta andmeid ning

koostada rakenduskava soovituse kohaldamiseks.

Soovituse eelnõul on mõju õpilastele ja üliõpilastele, kes sooritavad praktikat kutsehariduse või

kõrghariduse õppekava raames ning õppeasutustele; vabaturu praktikat ja Töötukassa

tööpraktikat sooritavatele praktikantidele ning vastavate praktikate osapooltele

(praktikapakkujad ja Töötukassa) ja liikmesriigile. Nõuded detailsete praktikalepingute

koostamiseks, sh praktikandile tasu maksmiseks, ei arvesta erinevate praktikaliikide

eripäradega (eelkõige formaalhariduse valdkonna praktikatega), mistõttu võib see viia

praktikakohtade vähenemiseni ja seeläbi õppekvaliteedi languseni. Lisaks soovitatakse

9

liikmesriigil koguda koos komisjoniga praktikatega seotud andmeid, millega võib sõltuvalt

kavandatavast andmekoosseisust kaasneda täiendav koormus nii riigile, praktikapakkujatele kui

teistele praktika osapooltele.

Eesti seisukoht soovituse kohta on veel kujundamisel. VV kinnitas Eesti seisukohad

30.05.2024. Seisukohtade kinnitamine ELAK-is on planeeritud 14.06.2024 istungi päevakorda.

Seisukoha koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Eesti seisukoht

Eesti võtab eduaruande teadmiseks.

9. Tööhõivekomitee võtmesõnumid nõukogu soovituse täitmise kohta, mis käsitleb

pikaajaliste töötute integreerimist tööturule

Päevakorrapunkti eesmärk: heakskiitmine

Pärast 2021. aasta tõusu jätkas pikaajaliste töötute arv EL-is vähenemist ja jõudis 2022. aastal

alla 5 miljoni inimese piiri. Võrreldes rekordilise 2013. aastaga on pikaajalise töötuse määr

vähenenud pea kaks korda ehk 5,3%lt 2,3%ni. Pikaajaliste töötute osakaal kogu töötute arvust

on vähenenud 43,5%-ni, mis on ligi 6 protsendipunkti vähem kui 2013. aastal.

Tööhõivekomitee järeldused toovad esile, et hoolimata vähenemisest on pikaajaline töötus

mõnedes liikmesriikides endiselt laialt levinud probleem, mis süvendab oskuste halvenemise,

vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse riski. Liikmesriigid on küll säilitanud oma poliitilise

pühendumuse soovituse rakendamisele, kuid tase on riigiti erinev ja edusammud on viimastel

aastatel aeglustunud. Seega tuleks jätkuvalt pöörata tähelepanu pikaajalistele töötutele sobivate

oskuste ja tööhõivetoetuste pakkumisele, mis võimaldaks neil tööturule siseneda. Ennetav lähenemine

aitaks vältida pikaajalisse töötusesse sattumist. Järeldused rõhutavad samuti, et on liikmesriikidel

on vaja tõhustada poliitikate monitoorimise ja hindamise süsteeme, et saada teavet ka

aktiveerimisprogrammide vahetute tulemuste kohta.

Eesti kohta tuuakse esile, et nii pikaajalise töötuse määr kui ka pikaajaliste töötute osakaal kogu

töötuse hulgas on alla EL-i keskmise. Rakendatakse mitmeid aktiivseid tööturupoliitikaid, kuid

rohkem tuleks keskenduda mitteaktiivse elanikkonna, NEET-noorte, eriti madala

kvalifikatsiooniga inimeste, puuetega inimeste ning vanemaealiste tööhõivele. Eesti peaks

tugevdama koostööd kohalike omavalitsuste, tööandjate ja kodanikuühiskonna vahel. Samuti

parandama ühtsete kontaktpunktide toimimist ning tugevdama sotsiaalpartnerite kaasamist

poliitikakujundamisse ja rakendamisse.

Eesti tugineb 5.11.2015. aastal Vabariigi Valitsuse istungil ja 16.11.2015 Riigikogu Euroopa

Liidu asjade Komisjonis heaks kiidetud seisukohtadele Euroopa Liidu Nõukogu soovituse, mis

käsitleb pikaajaliste töötute integreerimist tööturule, eelnõu kohta.

Seisukoha koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Eesti seisukoht

Eesti toetab tööhõivekomitee võtmesõnumite heakskiitmist.

Eesti toetab pikaajaliste töötute püsivasse tööhõivesse liikumist mitmekesiste tööturuteenuste

toel vastavalt igaühe individuaalsele vajadusele. Pikaajalisel töötul on võimalik omandada

tööturukoolituse kaudu töötamiseks vajalikud oskused, omandada uus eriala tasemeõppes

10

osalemise toetusega ning kasutada muid tööle asumist toetavaid teenuseid, mille osas on

tuvastatud vajadus ning millel osalemine on Eesti Töötukassaga tegevuskavas kokku lepitud.

10. Nõukogu järeldused pensionide piisavuse kohta

Päevakorrapunkti eesmärk: heakskiitmine

Nõukogu järeldused toovad esile, et pensionid on üks olulisemaid meetmeid, mis aitavad

saavutada 2030. aastaks seatud vaesuse vähendamise eesmärki Euroopa Liidus. Järeldused

toovad esile, et rohkem kui üks viiest vanemaealisest kogeb vaesust ning vanemaealiste vaesuse

ja sotsiaalse tõrjutuse risk kasvab. Viimaste aastate kriisid on toonud esile, et üks asjakohastest

meetmetest pensionide piisavuse säilitamiseks on nende indekseerimine. Pensionide

asendusmäär hakkab prognooside kohaselt tulevikus vähenema, selle peamised mõjutajad on

sissetulekute ebavõrdsus ja pausid karjääris.

Järeldused kinnitavad vajadust jätkata reforme pensionide piisavuse toetamiseks, sealhulgas

parandades tööturul osalemist ja juurdepääsu sotsiaalkaitsesüsteemidele ning tugevdades

juurdepääsu kvaliteetsele ja taskukohasele tervishoiule ja pikaajalisele hooldusele. Pikem

tööelu, aktiivse ja tervena vananemise poliitikad ning positiivsed stiimulid ja suurem

paindlikkus pensionile jäämise võimalustes on võtmetähtsusega, et säilitada pensionide

piisavus ja jätkusuutlikkus. Järeldused rõhutavad, et pensione tuleks käsitleda koos teiste

poliitikavaldkondadega, mis aitavad säilitada elatustaset pensioneas.

Nõukogu järeldustega kinnitatakse sotsiaalkaitsekomitee juurde moodustatud liikmesriikide

esindajatest koosneva ekspertrühma analüüs pensionide piisavuse kohta. Järgmine aruanne

pensionide ja pikaajalise hoolduse piisavuse kohta koostatakse 2027. aastal.

Ekspertrühma analüüs toob Eesti kohta välja, et vanemaealised mehed ja naised on EL-i

suurima suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määraga (AROPE) (meestel 44% ja naistel

58%). Sellele aitab kaasa EL-i madalaim vanemaealiste sissetulek võrreldes tööealiste

sissetulekuga (65+ / 18-64, mille väärtuseks oli 53% ehk vanemaealiste sissetulek oli 53%

tööealiste keskmisest sissetulekust). Prognoosi järgi võiks Eestis pensionide asendusmäär

aastaks 2062 vähesel määral kasvada, aga see tuleneb pikemast tööeast (prognoosis on eeldatud,

et 43,2 aasta asemel töötavad Eesti inimesed 47 aastat). Keskmine hinnakasv oli Eestis EL-i

suurim (19,4%) ja lisaks kasvas madalama sissetulekuga inimestel elukallidus veelgi kiiremini

(st. ka vanaduspensionäridel). Kuna Eesti pensioneid indekseeritakse eelneva aasta muutuste

järgi ehk viitajaga, siis 2023. aasta jaanuaris võrreldes 2022. aasta jaanuariga vähenes

pensionide reaalväärtus EL-s kõige enam (-10%), aga edaspidi on pensionid kiiremini kasvanud

kui elukallidus. Positiivse poole pealt on pensionilõhe Eestis väikseim ja sellele aitab kaasa ka

naiste pikem tööturul püsimine kui meestel.

Eesti tugineb seisukohtadele Euroopa Komisjoni teatise Euroopa sotsiaalõiguste samba

tegevuskava kohta, mis on heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 22.04.2021 istungil ja 7.05.2021

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis ning Heaolu arengukavale 2023-2030, mis on

heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 23.02.2023 istungil.

Seisukoha koostas Sotsiaalministeerium.

Eesti seisukoht

Eesti toetab nõukogu järelduste heakskiitmist.

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja juuni 2024 nr

Päevakorrapunkt nr

Eesti seisukohad Euroopa Liidu tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijaküsimuste

nõukogu (EPSCO) 20. juuni 2024. aasta istungil

Kiita heaks järgmised sotsiaalkaitseministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu tööhõive,

sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijaküsimuste nõukogu 20. juuni 2024. aasta istungil:

1. Nõukogu järeldused sotsiaalsete investeeringute ja reformide rolli kohta vastupidava

majanduse tagamiseks

1.1. Eesti ei toeta nõukogu järelduste vastuvõtmist, kui nendega antakse poliitiline heakskiit

sotsiaalsete investeeringute kontseptsioonile. Näeme, et sellega võidakse mõjutada

Euroopa poolaasta ja Euroopa Liidu eelarvereeglite rakendamist ning võetakse

ennatlikult kohustusi edasisteks sammudeks.

1.2. Eesti saab järelduste eelnõu toetada juhul kui sotsiaalsete investeeringute kontseptsioon

asendatakse lähenemisega, mis soovitab liikmesriikidel hinnata oma tööhõive, oskuste

ja sotsiaalpoliitikate majanduslikke mõjusid. Järeldustes tuleks selgelt öelda, et need ei

mõjuta Euroopa poolaasta ja Euroopa Liidu eelarvereeglite rakendamist ning edasine

koostöö liikmesriikide vahel piirdub parimate kogemuste ja tavade vahetamisega

sotsiaalpoliitika majandusmõjude hindamisel.

2. La Hulpe’i deklaratsioon Euroopa sotsiaalõiguste samba tuleviku kohta

2.1. Eesti leiab, et La Hulpe’is toimunud kõrgetasemelisel konverentsil Euroopa Komisjoni,

Euroopa Parlamendi ning suure osa liikmesriikide poolt allkirjastatud deklaratsioon on

piisav kinnitamaks osapoolte pühendumust sotsiaalõiguste samba eesmärkide

elluviimisel, kuid kompromissi huvides toetada deklaratsiooni kinnitamist ka

nõukogus.

3. Tööhõivekomitee ja sotsiaalkaitsekomitee arvamus sotsiaalsest lähenemisest Euroopa

Liidus

3.1. Eesti võtab komiteede arvamuse sotsiaalse lähenemise kohta Euroopa Liidus

teadmiseks ning saab nõustuda selle heakskiitmisega nõukogus.

3.2. Eesti peab vajalikuks sotsiaalse konvergentsiraamistiku metoodika kasutamise

katseprojekti tulemuslikkuse ja mõjude hindamise läbiviimist 2024. aasta lõpus.

Kaja Kallas

Peaminister Taimar Peterkop

Riigisekretär