Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 2-7/2023/5208 |
Registreeritud | 22.12.2023 |
Sünkroonitud | 26.03.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 2/S Õigusalane teenindamine |
Sari | 2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta |
Toimik | 2-7/2023 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Justiitsministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Justiitsministeerium |
Vastutaja | Kristina Jerjomina (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Ettevõtluse osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898
Ministeeriumid Täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (täitemenetluse kitsaskohad) väljatöötamise kavatsus Saadame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, Tallinna Ringkonnakohtule, Tartu Ringkonnakohtule, Harju Maakohtule, Tartu Maakohtule, Viru Maakohtule, Pärnu Maakohtule, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Maksu- ja Tolliametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Eesti Võlausaldajate Liidule, Eesti Pangaliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ja Eesti Tööandjate Keskliidule täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (täitemenetluse kitsaskohad) väljatöötamise kavatsuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kalle Laanet justiitsminister Lisaadressaadid: Riigikohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Ringkonnakohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Tartu Maakohus Viru Maakohus Pärnu Maakohus Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Maksu- ja Tolliamet Politsei- ja Piirivalveamet
Meie 22.12.2023 nr 8-3/8281-1
Eesti Võlausaldajate Liit Eesti Pangaliit Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Tööandjate Keskliit Helen Uustalu 58877524 [email protected]
1
20.11.2023
Täitemenetluse seadustiku ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamise kavatsus
I. Probleem, sihtrühm ja eesmärk
1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus
Praktikas esineb täitemenetluses täitekulude sissenõudmisel mitmeid kitsaskohti, millised kõik ei ole
siiani kas leidnud käsitlemist kehtivas seadusandluses või vajaksid ajakohastamist ja korrastamist.
Näiteks vajab selgemat reguleerimist ja ajakohastamist täitekulude sissenõudmine võlgniku pankroti
korral, sundtäitmisega ühinemisel, täitedokumendi tühistamisel, avalik-õiguslike ja karistusõiguslike
nõuete aegumisel, täitemenetluse peatamisel ja nõude osalisel täitmisel. Praktikas püüavad
kohtutäiturid kitsaskohti ületada selliselt, et tasuotsused konstrueeritakse muudele analoogilistele
olukordadele tuginedes, mis ei ole aga õiguslikult korrektne, kuna tasu võib küsida seaduses selgelt
sätestatud alusel ja ulatuses. Käesolevas väljatöötamiskavatsuses (edaspidi VTK) tehakse ettepanekud
eelnimetatud kitsaskohtade ületamiseks. Senisest täpsem ja ajakohastatud regulatsioon tagaks
ühtsema praktika ja õigusselguse täitemenetluses täitekulude sissenõudmisel.
Juhul kui täitemenetluse osaline ei ole nõus kohtutäituri tegevusega/tegevusetusega täitemenetluses,
on võimalik esitada kohtutäiturile kaebus. Kohtutäitur vaatab kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul
15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Otsuse tegemise tähtaega
võib pikendada kümne päeva võrra. Kaebuse suulist läbivaatamist kasutatakse praktikas ülimalt harva,
mistõttu on see nõue seaduses muutunud sisutühjaks ja üksnes venitab kaebuste menetlemise aega.
Arvestades kõikide seaduses sätestatud menetlustähtaegadega, võib otsus kaebuse kohta sündida
kuni 45 päeva möödumisel alates probleemse olukorra tekkimisest. Mõne potentsiaalse rikkumise
puhul (nt sissetuleku arest) on see aeg põhjendamatult pikk ning õigusselgus peaks saabuma palju
varem. Ka ei anna kehtiv regulatsioon selgeid juhiseid kaebemenetluses tõendamiskoormuse jaotumise
kohta ega näe ette võimalust korduvalt samadel asjaoludel esitatud kaebuste läbi vaatamata jätmiseks.
Käesolevas VTKs tehakse ettepanekud kaebuse suulise menetlemise kohustuslikkuse ärakaotamiseks
ning kaebuste menetlemise reeglite täpsustamiseks.
Kehtiv seadus lubab enne võlgniku surma alanud täitemenetlust küll jätkata pärandvara suhtes, kuid
võlgniku juuresolekul tehtavate toimingute või toimingutest teatamise vajaduse korral peaks
sissenõudja taotlema kohtu kaudu pärijale ajutise esindaja määramist kui pärandit ei ole veel vastu
võetud, pärijat ei ole teada või ei ole teada, kas ta pärandi vastu võtab. Seega pärandvara arvelt võib
täitemenetlus jätkuda, kuid toimingute läbiviimise kord võlgniku surma korral on iganenud,
ebapraktiline, vastuolus nõude viivitamata täitmise nõudega ja ka kohut koormav (ajutise esindaja
määramise osas). Käesolevas VTKs tehakse ettepanekud sellekohase regulatsiooni ajakohastamiseks,
et jätkuks efektiivne ja menetlusökonoome täitemenetlus ka võlgniku surma järgselt.
Kokkuvõtvalt on käesolevas VTKs käsitlemist vajavad teemad jagatud neljaks peateemaks, milleks on
täitekulud (I), kaebuste menetlemine täitemenetluses (II), täitemenetlus võlgniku surma korral (III)
ja sundtäitmisega ühinemine (IV).
2
Täitekulude temaatika osas vajab käsitlemist täitekulude sissenõudmine pankrotimenetluses,
sundtäitmisega ühinemisel ja täitedokumendi tühistamisel, mis paljuski on reguleeritud hoopiski
kohtupraktika poolt ning seda ennekõike õigusliku regulatsiooni puudulikkuse ja õiguslünkade tõttu.
VTK-s käsitletavateks teemadeks on niisamuti seni õiguskorras üldse reguleerimata täitekulude
sissenõudmine täitemenetluse peatamise ja nõude osalise täitmise korral ning täitekulude aegumine
avalik-õiguslikes ja karistusõiguslikes nõuetes.
Kaebuste menetlemise regulatsiooni ja vorminõuete täpsustamine aitaks ületada ebapraktilist ja
ebaselget menetluskorda täitemenetluses.
Seadus küll lubab täitemenetluse jätkamist peale võlgniku surma pärandvara arvelt, kuid selle õiguse
realiseerimise kord on iganenud ja puudulik, mistõttu kuulub täitemenetluse jätkamise regulatsioon
pärandvara osas ajakohastamisele käesoleva VTK raames.
Erinevad seisukohad õiguse tõlgendamisel ja jätkuv kinnisvara topeltarestimine tekitab täituritevahelisi
pingeid ja õiguslikku ebaselgust. Eeltoodust tulenevalt vajab täpsustamist sundtäitmisega ühinemise
regulatsioon ühtsema täitemenetluspraktika ning õigusselguse ja õiguskindluse loomiseks.
2. Sihtrühm
Väljatöötamiskavatsuses tõstatatud probleemide ja kaalumisel olevate lahenduste sihtrühmadeks on
kohtutäiturid (hetkel täidetud 38 ametikohta), pankrotihaldurid (hetkel tegutseb 61 pankrotihaldurit),
täitemenetluse osapooled (sissenõudja ja võlgnik), sh võlgniku õigusjärglased ja täiturile teavet andma
kohustatud osapooled (lisaks võlgnikule ka kolmandad isikud, kes võlgniku kohta infot omavad,
krediidiasutused1 ja riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutavad töötajad).
Eestis on hetkeseisuga kokku ca 97 029 täitemenetluse võlgnikku, kelle suhtes on täitmisel kokku ca
493 870 täitemenetlust, seega võlgnike osakaal, kelle suhtes on täitmisel mitmeid võlanõudeid
üheaegselt, on küllaltki suur.
Täitmisel olevatest ca 493 870 nõudest moodustab avalik-õiguslikud nõuded ca 267 834. Peatatud
täitemenetlusi on suurusjärgus 4071.
Hetkel omab välja võtmata pensionifondi II sammast 9456 surnud isikut, kellest 723 surnud isiku suhtes
on seatud pensionifondi II sambale kohtutäiturite arestid.2
Aastal 2022 lõpetati kohtutäiturite poolt kokku 2985 täitemenetlust TMS § 48 lg 1 p 8 alusel (muul
seaduses sätestatud alusel), mis on lõpetamise aluseks muuhulgas pankroti korral. Kuivõrd samal alusel
lõpetatakse täitemenetlusi ka muudel juhtudel, siis ei kajasta antud number üksnes pankrotiga
lõppenud täitemenetlusi.
3. Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus
Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) ja pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) muutmise eesmärk on
muuta menetluse läbiviimine efektiivsemaks ja menetlusosalistele selgemaks, luua ühtsem
menetluspraktika, vähendada õigusvaidlusi ning toetada täituri jätkusuutlikust täitekulude
sissenõudmisel erijuhtudel.
Muudatuste kavandamisel on seatud eesmärgiks saavutada olukord, kus:
1 Eestis on krediidiasutusi 9 ja välisriikide krediidiasutuste filiaale 4. 2 Ühe võlgniku suhtes võib olla aga seatud pensionifondi sambale areste mitme kohtutäituri poolt.
3
1) täitekulude sissenõudmine täitemenetluses võlgniku pankroti korral, sundtäitmisega ühinemisel,
täitedokumendi tühistamisel, avalik-õiguslike ja karistusõiguslike nõuete aegumisel, täitemenetluse
peatamisel ja nõude osalisel täitmisel on menetlusosalistele selgem, läbipaistvam, prognoositavam ja
väheneksid õigusvaidlused;
2) täitemenetluses kaebeõiguse realiseerimine muutuks kiiremaks, efektiivsemaks ja selgemaks,
välistaks sisutühjade toimingute läbiviimist, luuakse selgus menetlusosalistele nende õiguste ja
kohustustuste kohta kaebeõiguse realiseerimisel ja protseduurireeglite eiramise korral;
3) jätkuks efektiivne ja menetlusökonoomne täitemenetlus ka võlgniku surma järgselt pärandvara
arvelt;
4) sundtäitmisega ühinemine oleks lihtsam ja selgem ning toimiks praktikas ühetaoliselt;
5) kehtiv regulatsioon muutuks selgemaks ja väheneks õiguslünkade osakaal seadusandluses;
6) väheneks tarbetu halduskoormus ja oleks tagatud kohtutäituri jätkusuutlikum finantseerimine;
7) võlgniku ja sissenõudja huvide senisest efektiivsem tasakaalustamine ja menetlusosaliste õiguste
tagamine.
II. Hetkeolukord, uuringud ja kaasatud osapooled
4. Hetkeolukord
Käesolevas väljatöötamiskavatsuses käsitletavat reguleerivad täitemenetluse seadustik ja
pankrotiseadus.
Probleemiga on seotud järgmised strateegiad ja arengukavad:
Justiitsministeeriumi programm 2023-2026
Meede: usaldusväärne ja tulemuslik õigusruum
Ühiskonna edasiliikumisel muutuvad nii kohtumõistmine kui ka ootused kohtumõistmisele. Järjepidevalt tuleb analüüsida ja vajadusel edendada kohtumenetluse regulatsioone, et need toetaks vaidluste ökonoomset ja õiget lahendamist. Koos sellega peab olema tagatud kvaliteetne täitemenetlus. Käesolev väljatöötamiskavatsus ei ole seotud 16.11.2023 Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud
plaaniga, mis näeb ette täitemenetluse süsteemi ümberkorraldamise riiginõuete haldamisel ja
sundtäitmisel.
4.1. Täitekulude sissenõutavus pankrotimenetluses
Pankrotimenetlusse ei kaasata kohtutäiturite põhitasu nõudeid, vaid üksnes alustamise tasu ja
täitekulu nõudeid3. Täitekulude sissenõudmist pankrotimenetluses kehtivas seaduses eraldi
reguleeritud ei ole. Haldurite poolt täitekulude rahuldamise kord pankrotimenetluses tuleneb
ennekõike kohtupraktikast. Kohtutäituri põhitasust ilmajätmine pankrotimenetluses tähendab aga
sisuliselt täiturile võlgniku maksejõuetuse riski panemist, kuivõrd maksejõuetu võlgniku täitemenetluse
3 TMS § 37 lg 1 kohaselt on täitekulud kohtutäituri tasu, täitmisteate ja selle lisadokumentide võlgnikule kättetoimetamise kulud ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. KTS § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust.
4
läbiviimist finantseerib kohtutäitur omavahendite arvelt. Eeltoodu ei ole omakorda kooskõlas
haldusõiguse printsiibiga, et riigi poolt ülesande andmisel tuleb ette näha ka finantseerimise vahendid4.
Taoline olukord on käsitletav ka täituri kui pankrotivõlausaldaja ebavõrdse kohtlemisena.
4.2. Täitekulud sundtäitmisega ühinemisel
Kinnisasja müügist saadud tulemi (täitemenetluses vara müügist saadud raha, edaspidi tulem)
jaotamist reguleerib üldsõnaliselt TMS § 174. Eraldi korda täitekulude täitmise osas sundtäitmise kaudu
kehtiv seadus ei sätesta. Kohtupraktikast5 on aga tõusetunud käsitlus, mille kohaselt kohtutäituri
põhitasu ei kuulu sundtäitmisega ühinemise kaudu täitmisele (ühinemise kaudu täidetakse üksnes
alustamise tasu ja täitekulude nõue). Täiturite praktika ühinemise kaudu nõuete täitmise osas on väga
erinev.
Tihtipeale puuduvadki täitemenetluses muud võimalused võlanõude täitmiseks, kui võlgniku kinnisvara
arvelt. Tekkinud olukord võtab ühinenud täiturilt võimaluse saada täitekulud tasutud võrdväärses
järjekorras oma sissenõudja nõudega (sissenõudjate erinev kohtlemine). Lisaks jääksid kõik ühinenud
täitemenetlused lõpetamata ka peale vara müüki, millede osas sundtäitmised jätkuksid tasumata
põhitasu osas, millega võivad kaasneda võlgnikule täiendavad täitekulud tehtavate toimingute tõttu.
Ka võlgniku huvi on eelduslikult saada võimalikult suures ulatuses võlanõuded täidetud ning väljuda
täitemenetlusest esimesel võimalusel, mitte jääda täitevsüsteemi edasi ringlema.
4.3. Täitekulud täitedokumendi tühistamisel
Täitemenetluses tuleb ette erinevaid olukordi, mis toovad kaasa täitemenetluse lõpetamise vajaduse,
millised ei ole aga reguleeritud seadusandluses, seda ennekõike täitekulude sissenõutavuse
seisukohalt. TMS § 42 reguleerib olukorda, mil võlgnikul on õigus sissenõudjalt nõuda tasutud
täitekulude tagastamist, kui sundtäitmise aluseks olev täitedokument on tühistatud. Viidatud säte
reguleerib seega üksnes juhtu, mil täitekulud on juba sisse nõutud ja seejärel saabub täitedokumendi
tühistamine. Paljudel juhtudel saabub aga täitedokumendi tühistamine peale täitetoimingute
teostamist, kuid enne täitekulude sissenõudmist või selle sissenõudmise kestel. Õiguslikult on
reguleerimata, kes peaks kandma täitekulude tasumise riisikot täitemenetluses olukorras, kus
täitedokument tühistatakse ning kohtutäitur on nõude sissenõudmiseks teinud täitetoiminguid6.
4 Riigikohus on viidanud täitekulude finantseerimise tasakaalustatuse olulisusele, näiteks määruses nr 3-2-1-108-
15 punktis nr 28 on kohus selgitanud: „Seega peab kohtutäituri tasude süsteem olema tasakaalustatud ja
arvestama kõigi erinevate täitemenetluste osaliste huve, tagades samuti kohtutäituritele piisava sissetuleku ja
menetluse korraldamise võimekuse. Kui riik hoiab sotsiaalsetel või poliitilistel põhjustel osa täitetoimingutega
seotud tasusid kunstlikult madalal, peab ta leidma muud võimalused nendega seotud kulude hüvitamiseks …//….
Samuti tuleks analüüsida, kas praegune täiturisüsteem on finantseerimise mõttes üldse jätkusuutlik või peaks riik
hakkama sundtäitmist vähemalt osa täitetoimingute puhul doteerima või üldse täitmise korraldust muutma.
Kohtuotsuste täitmine on riigi ülesanne ja selle delegeerimine eraisikutele ei vabasta riiki vastutusest süsteemi
toimimise ja proportsionaalsuse eest“. 5 Tekkinud olukorda on mõjutanud Riigikohtu 29.01.2014 määrus nr 3-2-1-164-13. 6 Riigikohus leidis 01.06.2022 määruse nr 2-21-327 punktis 14.1: „TMS § 42 reguleerib küll sissenõudja ja võlgniku
vahelist õigussuhet ega ole praegusel juhul kohaldatav, kuid iseloomustab riski jaotust täitedokumendi
tühistamise korral.“ Punkti 14.2 kohaselt: „Eelkõige on seadusandja ülesanne tagada, et õiguskorras oleks lünki
võimalikult vähe. Ka täitedokumendi tühistamise korral pärast täitetoimingute tegemist tuleks seaduses mh
täitekulude ettenähtavuse huvides reguleerida, kas ja kes peab maksma kohtutäituri tasu, sh menetluse
alustamise tasu ja põhitasu.“
5
Kohtupraktikas on jäetud täitedokumendi tühistamise korral täitekulud erinevatel põhjustel nii
sissenõudja, kui ka võlgniku kanda. Samuti tasuks analüüsimist TMS § 42 regulatsiooni asjakohasus,
mille kohaselt täitedokumendi tühistamise korral sissenõudjalt tasutud täitekulude tagastamise nõudes
on täitedokumendiks tühistav kohtulahend või kohtuvälise menetleja lahend ja kohtutäituri otsus
kulude kohta.
4.4. Täitekulud avalik-õiguslike ja karistusõiguslike nõuete aegumisel
Kehtiv TMS ei reguleeri avalik-õiguslike ja karistusõiguslike nõuete täitmisel tekkinud täitekulude
aegumist. Kohtutäitur lõpetab täitemenetluse TMS § 202 alusel rahatrahvi ja § 207 alusel rahalise ja
varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu omal initsiatiivil (ilma võlgniku avalduseta ja
sissenõudja seisukoha küsimiseta) aegumistähtaja ja aegumise edasilükkamise tähtaegade
möödumisel. Muude avalik-õiguslike nõuete täitmise aegumise kohaldamise pädevust kohtutäiturile
seadusega antud ei ole ning aegumise kohaldamine peab toimuma sissenõudja enda initsiatiivil.
Käesolevaga esineb seega vajadus kehtestada õiguslik regulatsioon avalik-õiguslike ja karistusõiguslike
nõuete täitmisel tekkinud täitekulude aegumiseks.
4.5. Täitekulud täitemenetluse peatamisel ja nõude osalisel täitmisel
Täitemenetluse peatamise korral sissenõudja avalduse alusel peatub arestimisakti alusel nõude
täitmine ka täitekulude suhtes TMS § 47 lg 1 2 alusel ning täitur võib jääda teadmata ajaks täitekulude
täitmise ootele. Samal ajal võivad olla muutunud täitemenetluses sissenõutavaks tasumata täitekulud,
alustamise tasu ja osaliselt ka põhitasu (sissenõudja nõude osalise täitmise korral proportsionaalselt
täidetud ulatusega). Iga sissenõudja käsutab oma varalisi õigusi ise (sh kohtutäitur oma täitekulude
nõuet), kuid sissenõudja poolt täitemenetluse peatamine käsutab siiski ka täitekulude nõuet (ei
võimalda ka sissenõutavaks muutunud täitekulusid sundtäita).
Varamenetluste korral toob selle menetluse peatamine, milles on arestitud võlgniku vara (või arestitud
esimesena vallasvara ja varaliste õiguste puhul), kaasa kogu varamenetluse seiskumise, mis omakorda
peatab sisuliselt võlanõuete täitmise võlgniku vara arvelt ka kõikidele täitemenetlusega ühinenud või
rahalise nõude arestimise akti esitanud sissenõudjatele. Ühe menetluse peatamine ei tohiks takistada
teiste sissenõudjate võlanõuete täitmist, kuid varamenetlustes see sellise tagajärje paraku kaasa toob.
4.6. Kaebuste menetlemine täitemenetluses
Juhul kui täitemenetluse osaline ei ole nõus kohtutäituri tegevusega/tegevusetusega täitemenetluses,
on võimalik esitada kohtutäiturile kaebus TMS § 217 sätestatud korras. Tänapäeva protseduur näeb
ette, et kaebus tuleb esitada kohtutäiturile endale, kes vaatab kaebuse läbi menetlusosaliste osavõtul
15 päeva jooksul ja teeb läbivaatamisest arvates 10 päeva jooksul otsuse. Kohtutäitur võib pikendada
kaebuse kohta otsuse tegemise tähtaega kümne päeva võrra, kui tegemist on õiguslikult keeruka
juhtumiga või kui otsuse tegemine on muudel objektiivsetel põhjustel raskendatud.
Käesoleval ajal kehtiva regulatsiooni puhul on võimalik rääkida kolmest peamisest puudusest: kaebuse
suulise menetlemise kohustuslikkus, protseduuri venimine ja regulatsiooni vähene detailsus.
Kaebuse suuline läbivaatamine peaks andma menetlusosalistele võimaluse veel kord arutada läbi
kohtutäituri tööga seonduvaid küsimusi ning saada kohtutäiturilt selgitusi vaidlustatud toimingute
kohta. Samas kasutatakse seda võimalust ülimalt harva ning lõviosa kaebustest vaadatakse läbi ilma
menetlusosaliste osavõtuta. Seega kohustuslik suuline kaebuse menetlus on tänaseks muutunud
sisutühjaks ning üksnes soosib kaebuse menetluse venimist. Arvestades kõikide
6
menetlustähtaegadega, võib otsus kaebuse kohta sündida kuni 45 päeva möödumisel alates
probleemse olukorra tekkimisest (10 päeva kaebuse esitamiseks + 15 päeva suulise läbivaatamise
korraldamiseks + 10 päeva otsuse tegemiseks + 10 päeva pikendust otsuse tegemiseks). Mõne
potentsiaalse rikkumise puhul (nt sissetuleku arest) on see aeg põhjendamatult pikk ning õigusselgus
peaks saabuma palju varem.
Lisaks eeltoodule, annab hetkel kehtiv regulatsioon äärmiselt vähe juhtnööre kaebuse menetlemise
protseduuri kohta. Näiteks puudub selgus, kuidas jaotub kaebuse menetlemisel tõendamiskoormus.
TMS ei anna vastust sellele, kas võlgnik peab kohe toetama kaebuses avaldatu asjakohaste tõenditega
või peab seda tegema kohtutäituri nõudmisel. Ühtlasi ei ole selge, kas kohtutäitur saab üksnes nõuda
täiendavate tõendite esitamist või on ka temal endal kohustus hankida asjas tähtsust omavaid andmeid
ja tõendeid. TMS ei räägi sellest, millist mõju avaldab täiendavate tõendite hankimise vajadus kaebuse
menetlemise tähtaegadele. Ühtlasi ei anna kehtiv regulatsioon käitumisjuhendit korduvalt samadel
asjaoludel esitatud kaebuste menetlemiseks. Puudub selgus, kas kohtutäitur vaatab neid uuesti läbi või
jätab läbi vaatamata. Väärib mainimist, et TMS ei sätesta üldse aluseid selleks, et kohtutäitur võiks jätta
mõnda kaebust läbi vaatamata.
4.7. Täitemenetlus võlgniku surma korral
TMS § 16 kohaselt lubab seadus enne võlgniku surma alanud täitemenetlust küll jätkata pärandvara
suhtes, kuid võlgniku juuresolekul tehtavate toimingute või toimingutest teatamise vajaduse korral
peaks sissenõudja taotlema kohtu kaudu pärijale ajutise esindaja määramist kui pärandit ei ole veel
vastu võetud, pärijat ei ole teada või ei ole teada, kas ta pärandi vastu võtab. Esindajat ei määrata, kui
pärandvara valitseb hooldaja või testamenditäitja. TMS § 17 sätestab, et enne pärandist loobumise
tähtaja möödumist või pärandi vastuvõtmist võib pärandvara kohta käiva nõude alusel viia
täitemenetlust läbi üksnes pärandvara suhtes, va pärija isiklike kohustuste osas. Seega pärandvara
arvelt võib täitemenetlus jätkuda, kuid toimingute läbiviimise kord võlgniku surma korral on iganenud,
ebapraktiline, vastuolus nõude viivitamata täitmise nõudega ja teoreetiliselt ka kohut koormav (ajutise
esindaja määramise osas). Kehtiv regulatsioon vajab ajakohastamist, et jätkuks efektiivne ja
menetlusökonoome täitemenetlus ka võlgniku surma järgselt.
4.8. Sundtäitmisega ühinemine
TMS § 149 sätestab sundtäitmisega ühinemise korra, mille kohaselt saab võlgniku kinnisvara arestida
varale esimesena käsutamise keelumärke7 seadnud kohtutäitur ning lubab teistel sissenõudjatel (sh
teistel kohtutäituritel) osaleda menetluses. Sätte üheks eesmärgiks8 on muuhulgas vältida ühe
kinnisasja müümist korraga mitmes täitemenetluses. TMS § 149 lg 1 sätestab sõnaselgelt, et teist
arestimisakti ei koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta. Praktikas viiakse siiski läbi
teistkordset arestimist ja teistkordset müüki näiteks eespoolseisva sissenõudja (näiteks
hüpoteegipidaja) nõude täitmisele esitamise korral. See võib omakorda kaasa tuua suuremad kulud ka
7 TMS § 54 lg 3 kohaselt tehakse omandi, piiratud asjaõiguse või varalise õiguse käsutamise keelamisel seaduses sätestatud korras vastavasse registrisse keelumärge. Keelumärge keelab vastavalt selle ulatusele registrisse kannete tegemise kohtutäituri avalduseta või nõusolekuta. 8 Riigikohtu 29.01.2014 määrus nr 3-2-1-164-13 p 12.
7
võlgnikule mitmes menetluses varamenetlust puudutavate dokumentide kättetoimetamise ja
potentsiaalse hinna vaidlustamise kulude kandmise kaudu.
Sundtäitmisega ühinemise lõppeesmärk on suunatud ennekõike võlgniku kinnisvara müügist saadava
tulemi jaotamises osalemisele. Ühinemisavalduste haldamine võib kujuneda küllaltki koormavaks ning
vajaks võimalusel lihtsustamist. Täiturite vahel on topeltarestimise keelust üleastumine tekitanud
mõningal määral ka omavahelisi hõõrdumisi.
5. Uuringud ja kaasatud osapooled
5.1. Tehtud uuringud
Varasemaid uuringuid ja analüüse täitemenetluse alaste probleemide tuvastamiseks ja lahenduste
leidmiseks läbiviidud ei ole. Käesolevas VTK-s käsitletavad teemad tulenevad kohtupraktikast,
probleemide kaardistamisest kohtumistel Kohtutäiturite Kojaga ning menetlusosaliste pöördumistest
Justiitsministeeriumi poole.
5.2. Kaasatud osapooled
Väljatöötamiskavatsuse ettevalmistusel on tehtud koostööd Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojaga
ning tõusetunud küsimusi on kohtumisel arutatud. Väljatöötamiskavatsuse analüüsi käigus on
küsitletud ka mõningaid kohtutäiturite abisid ning kogutud kokku kohtutäiturite abide seisukohad.
III. Probleemi võimalikud mitteregulatiivsed lahendused
6. Kaalutud võimalikud mitteregulatiivsed lahendused
Avalikkuse teavitamine Jah
Rahastuse suurendamine Jah
Mitte midagi tegemine ehk olemasoleva olukorra
säilitamine
Jah
Senise regulatsiooni parem rakendamine Jah
Muu (palun täpsusta) Jah
6.1. Avalikkuse teavitamine ei aitaks kaasa probleemide lahendamisele, kuivõrd probleemid
taanduvad ennekõike vastava õigusliku regulatsiooni puudulikkusele. Avalikkuse teavitamine ei muuda
seaduse kvaliteeti ja ei kõrvalda seadusandluse puudujääke.
6.2. Rahastuse suurendamine ei lahendaks niisamuti probleemi. Kui suunata näiteks lisaraha
täituritele täitekulude katmiseks, siis toetaks see küll täituri õigust saada tehtud töö eest tasu ja
leevendaks toimetulekut, kuid puudujäägid regulatsioonis selle kaudu ei väheneks.
6.3. Mitte midagi tegemise ehk olemasoleva olukorra säilitamise korral jätkuks õiguslik ebaselgus
täitekulude sissenõudes erinevates olukordades ja kaebemenetluse läbiviimises, puuduks jätkuvalt
efektiivne regulatsioon surnud võlgnike suhtes täitemenetluse läbiviimiseks, mis eelduslikult võiks
8
suurendada ka kohtute töökoormust9. Niisamuti ei väheneks ebaselgus sundtäitmisega ühinemise osas
ning olukord kujuneks välja pigem praktika põhiselt, mille osas aga õiguslik regulatsioon on puudulik.
6.4. Regulatsiooni ei ole võimalik paremini rakendada. Kohtutäiturid ja pankrotihaldurid
rakendavad menetluste läbiviimisel seaduses reguleeritud õigusnorme, kuid sellegipoolest esineb
õigusvaidlusi ja õiguslünki, mis tulenevad ennekõike puudujääkidest regulatsioonis. Lisaks ei ole
mitmed VTK-s käsitletavad teemad üldse õiguslikult reguleeritud. Seega kehtiva õiguse parem
rakendamine ei võimaldaks lahendada kõiki probleeme, mis on esile kerkinud VTK-s kaasatud teemade
osas.
6.5. Uue regulatsiooni loomise korral oleks võimalik kehtestada õiguslikud alused täitekulude
õiguspäraseks sissenõudmiseks võlgnikult erinevatel juhtudel, mis seni on jäänud seadusandluses
reguleerimata või reguleeritud puudulikult. Uus regulatsioon vastaks ka üldisele täitekulude
sissenõudmise loogikale ning toimuks seega sissenõudmise õiguslik ühtlustamine täitekulude osas
erinevate õiguslike olukordade puhul. Samuti võimaldaks muudetud regulatsioon võlgnike
kaebemenetluse, surnud isikute täitemenetluse ja sundtäitmisega ühinemise senisest efektiivsemat ja
õigusselgemat läbiviimist. VTK ettepanekute elluviimine vajab õigusliku regulatsiooni loomist või
muutmist ning välja pakutavad lahendused parandaksid hetkel kehtivat süsteemi.
6.6. Muid ettepanekuid, mis aitaksid kaasa eesmärkide saavutamisele sama efektiivselt, puuduvad.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et mitteregulatiivsed lahendused ei aitaks kaasa VTK-s seatud eesmärkide
saavutamisele ja probleemide lahendamisele, mistõttu ei ole need meetmed sobilikud ning esineb
vajadus kaaluda regulatiivseid lahendusi.
IV. Probleemi võimalikud regulatiivsed lahendused
7. Välisriigid, mille regulatiivseid valikuid probleemi lahendamiseks on analüüsitud või on kavas
seaduseelnõu koostamisel analüüsida
VTK koostamise raames on tutvutud Läti ja Leedu täitemenetluse regulatsioonidega VTK-s kajastatavate
probleemide osas, mida analüüsitakse ka eelnõu väljatöötamise raames. Erinevates riikides on
lahendatud käsitletavaid teemasid mõneti erinevalt.
8. Regulatiivsete võimaluste kirjeldus
8.1. Täitekulude sissenõutavus pankrotimenetluses
8.1.1. Täitekulude osaline rahuldamine pankrotimenetluses nö. eelisnõudena. Täiendada PankrS §
146 viisil, et menetluse alustamise tasu, täitekulu ja 10% kohtutäituri põhitasust rahuldatakse enne
jaotise alusel tehtavat väljamakset. Täitekulude täitmine enne jaotise alusel raha väljamaksmist tehtava
maksena on eelduslikult kõige efektiivsem viis täitekulude osaliseks hüvitamiseks teiste meetmetega
võrreldes. Samuti toetaksid ühiskonnas erinevad võlamenetluse protsessid üksteise toimimist ja
jätkusuutlikust. Juhul, kui alternatiivsed meetmed, mis küll teoreetiliselt võiksid kaasa tuua täitekulude
9 Kehtiva TMS § 16 lg 2 kohaselt, kui täitetoiming tuleb teha võlgniku juuresolekul või sellest tuleb talle teatada,
määrab kohus sissenõudja avalduse alusel pärijale ajutise esindaja, kui pärandit ei ole veel vastu võetud, pärijat
ei ole teada või ei ole teada, kas ta pärandi vastu võtab. Esindajat ei määrata, kui pärandvara valitseb hooldaja
või testamenditäitja.
9
osalise sissenõudmise, kuid massiliselt siiski ei realiseeru võlgniku pankrotimenetluses (näiteks kui
täitekulude katteks määratav protsent ja selle reaalne täitmine järkudes ei kataks tihtipeale reaalselt
ära mõistlikus ulatuses täitekulusid), tooks muude meetmete rakendamine paratamatult kaasa
ebaefektiivse tulemuse saavutamise, regulatsiooni muutmise ja täiendavate täitekulude katmise
vajaduse muudel viisidel ja allikatest, mida saaks ennetada juba käesoleva VTK raames.
8.1.2. Täitekulude osaline rahuldamine pankrotimenetluses kaitsmiseta tunnustatud nõudena
Käesolevas VTK-s esitatakse ettepanek võtta pankrotimenetluses arvesse lisaks alustamise tasule ja
otsestele täitekuludele ka kohtutäituri põhitasu 50% täitmata jäänud ulatuses II järgu kaitsmiseta
tunnustatud nõudena (nõude tunnustamine annab õiguse saada nõude täitmist pankrotivara arvelt
vastavalt nõude järgule, raha mittejagumisel võrdeliselt nõude suurusega)10. See tähendaks, et
pankrotimenetluses tehakse pankrotivara arvelt väljamakseid kohtutäituri täitekulude katteks peale
PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud eelisnõudeid11 ja peale pandiga tagatud tunnustatud nõudeid ja
võrdeliselt muude tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuetega. Juhul, kui pankroti väljakuulutamise
hetkel esineb täitemenetluses KTS § 401 lg 2 või KTS § 32 lg 4 järgne olukord, siis moodustaks
pankrotimenetluses hüvitatava põhitasu suurus sisuliselt 25%.
Otstarbekas ei ole määrata pankrotimenetluses täidetava põhitasu ulatust muutuva suurusjärguna ehk
määras kuni 50%, kuivõrd see tooks parktikas tõenäoliselt kaasa pea iga nõude vaidlustamise (täiturid
huvituvad oma nõuete täimisest maksimaalses võimalikus ulatuses, haldurid kohustuvad nõudeid
vaidlustama maksimaalses võimalikuks ulatuses), mis koormaks jätkuvalt omakorda kõiki osapooli
(täitureid, haldureid kui ka kohut) ja pikendaks pankrotimenetluse läbiviimist. Lisaks jätaks taoline
regulatsioon taaskord kohtu pädevusse sisustada täituri põhitasu täitmise ulatuse pankrotimenetluses,
mis peaks olema sätestatud hoopis seaduse tasemel reguleeritud õigusaktiga.
Nõuete reaalne täitmine pankrotimenetluses (sh täitekulude täitmine) taandub aga sama järgu nõuete
omavahelisele proportsioonile ja pankrotivara suurusele. Näiteks juhul kui täitekulude nõue
moodustab pankrotimenetluses väikese osa kogunõuetest ja pankrotivara väärtus on väike, siis laekuks
pankrotimenetlusest täiturile küllaltki väike summa, mis tegelikkuses ei pruugi katta isegi otseseid
täitekulusid.
Seega antud meede võib aidata kaasa pankrotimenetluses täitekulude nõude rahuldamisele, kuid ei
ole välistatud, et antud meede ei kujune praktikas piisavaks (kui taolisel meetodil täidetud täitekulude
osakaal jääb massiliselt liialt väheseks, tähendab see ikkagi sisuliselt täituril võlgniku maksejõuetuse
riisiko kandmist ja tasustamata töö tegemist, mis võib omakorda mõjutada täituri jätkusuutlikust
pikemas perspektiivis). Eeltoodust tulenevalt ei pruugi ka pankrotimenetluse üldprintsiipide alusel
(seda enam, et täitekulud esinevad pankrotimenetluses vähendatud koosseisus) täitekulude täitmine
olla piisav meede ja võib viia varem või hiljem täitekulude täiendava finantseerimise vajaduseni
muudest allikatest.
10 PankrS § 1003 lg 3 kohaselt loetakse nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus tunnustatuks,
kui sellele ei vaidle vastu haldur ega ükski võlausaldaja. 11 PankrS § 146 lg 1 kohaselt tehakse enne jaotise alusel raha väljamaksmist pankrotivarast pankrotimenetlusega
seotud väljamaksed järgmises järjekorras: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded;
2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis; 21) pärandvara pankrotimenetluses pärimisseaduse § 142
lõike 1 punktis 1 nimetatud kulud; 3) massikohustused; 4) pankrotimenetluse kulud.
10
8.2. Täitekulud sundtäitmisega ühinemisel
8.2.1. Täitekulude täitmine täies ulatuses sundtäitmisega ühinemise kaudu
Käesoleva VTK-ga soovitakse täpsustada TMS-i regulatsiooni, mille kohaselt sundtäitmisega ühinemise
korral kuulub täitmisele sissenõudja nõude ja kohtutäituri alustamise tasu ja täitekulude kõrval ka
ühinenud kohtutäituri põhitasu täies ulatuses.
8.3. Täitekulud täitedokumendi tühistamisel
8.3.1. Täitekulud täitedokumendi tühistamisel jäävad võlgniku kanda
Käesoleva VTK-ga tehakse ettepanek täiendada TMS § 42 viisil, et täitedokumendi tühistamisel jäävad
võlgniku kanda alustamise tasu ja täitekulud täies ulatuses ning kohtutäituri põhitasu kuni pooles
ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summast, kuid mitte rohkem kui 1000 eurot. Hüvitatava
põhitasu maksimaalmäära fikseerimine kuni 1000 eurot võiks eelduslikult ära katta suuremahuliste
toimingute korral tehtud kulud mõistlikus ulatuses.
Täitekulude tasumise kohustus täitedokumendi tühistamise korral on jäetud tervikuna võlgniku kanda
seetõttu, et hetkel kehtiva seaduse kohaselt kohustub võlgnik nagunii tasuma juba sissenõutud
täitekulud, mille ta on õigustatud vastavate eelduste esinemiste korral tagasi taotlema sissenõudjalt
kohtumenetluses. Seega on kehtiva seaduse kohaselt juba peetud põhjendatuks jätta potentsiaalselt
täitekulud täitedokumendi tühistamise korral ka täies ulatuses võlgniku kanda (juhul, kui
täitemenetluses laekub kogu võlanõue ära ennem täitedokumendi tühistamist, siis lubabki kehtiv
seadus täitekulude jätmise täies ulatuses võlgniku kanda). Käesoleva VTK raames laiendatakse juba
kehtivat vastutuse ulatust võlgniku suhtes ka mitte laekunud täitekulude osale, kuid seda piiratud
ulatuses. Kuivõrd võlgnik täitedokumenti vaidlustava osapoolena on nagunii pöördunud kohtu poole
selle vaidlustamiseks, siis saab ta esitada soovi korral ja vastavate aluste esinemisel täitedokumendi
vaidlustamise kohtumenetluses ka kohtule taotluse tasutud täitekulude väljamõistmisest sissenõudjalt
ja kohus kujundab selles osas seisukoha. Kohtupraktika kohaselt on kohus otsustanud jätta täitekulude
kandmise kohustuse erinevalt, nii võlgniku kui ka sissenõudja kanda. Seega ei saa kohtutäitur ise
otsustada täitemenetluses täitekulude jätmise ühe konkreetse poole kanda, kuivõrd see eeldaks
sisuliselt kohtutäituri panemist kohtu rolli ja õiguse mõistmist, milline pädevus aga kohtutäituril
puudub (sh tooks see kaasa täiendavaid õigusvaidlusi täitemenetluses). Samuti ei oleks põhjendatud
täitekulude jätmine täitedokumendi tühistamise korral kohtutäituri kanda, kuivõrd see ei oleks
kooskõlas täituri ametitegevuse tasulisuse printsiibiga ja võib lõppastmes viia täiendavate
finantseerimisallikate leidmiseni, sh toetamist riigi poolt. Samuti ei oleks mõistlik jätta tasumata
täitekulude tasumise kohustus sissenõudja kanda, kuivõrd sellisel juhul võib tekkida olukord, kus juba
tasutud täitekulude osas vastutaks kulude kandmise eest võlgnik ja tasumata täitekulude osas vastutab
sissenõudja, sellisel juhul peaksid nad esitama täitedokumendi tühistamise kohtumenetluses üksteise
suhtes vastastikuseid nõudeid täitekulude osas, mis muudaks kogu olukorra lahendamise õiguslikult
ebaselgeks ja keerulisemaks mõlemale osapoolele. Lõppastmes otsustab nagunii vaidluse korral kohus,
kas täitekulud jäävad tervikuna võlgniku kanda või sissenõudja kanda.
8.3.2. TMS § 42 regulatsiooni osaline muutmine
Käesoleva VTK raames teeme ettepaneku muuta TMS § 42 lauset 2, mille kohaselt on sissenõudjalt
täitekulude sissenõudmise täitedokumendiks tühistav kohtulahend või kohtuvälise menetleja lahend ja
kohtutäituri otsus kulude kohta.
11
8.4. Täitekulud avalik-õiguslike ja karistusõiguslike nõuete aegumisel
8.4.1. Täitekulud avalik-õiguslike ja karistusõiguslike nõuete aegumisel analoogselt tsiviilõiguslike
nõuete aegumise korraga
Ettepaneku kohaselt on täitemenetluse lõpetamisel nõude täitmise aegumise tõttu avalik-õiguslike ja
karistusõiguslike nõuete osas kohtutäituril õigus nõuda võlgnikult otsesed täitekulud täies ulatuses ning
põhitasu kuni pooles ulatuses arvestatuna sissenõudmata jäänud summalt. Juhul, kui täitemenetluses
on tasutud ka ettemaks sissenõudja poolt, siis oleks täituril õigus jätta ettemaks täitekulude katteks ja
täitur saaks jätkata menetlust täitekulude jäägi osas.
8.5. Täitekulud täitemenetluse peatamisel ja nõude osalisel täitmisel
8.5.1. Täitekulude sissenõudmise osaline jätkamine täitemenetluse peatamisel ja nõude osalisel
täitmisel
VTK-s pakutakse muudatust, mille kohaselt täitemenetluse peatamise korral sissenõudja avalduse
alusel (TMS § 46 lg 1 p 1 alusel) on kohtutäituril õigus jätkata täitemenetlust alustamise tasu ja
täitekulude sissenõudes ning sissenõutavaks muutunud põhitasu osas. Täiendamisele kuuluks sellisel
juhul ka TMS § 47 viisil, mis jätab kohtutäiturile õiguse jätkata peatatud täitemenetluses sundtäitmist
piiratult üksnes alustamise tasu ja täitekulude sissenõudes ning sissenõutavaks muutunud põhitasu
osas.
Otseste kulude katmist (alustamise tasu ja täitekulud) ei pea täitur jääma ootama perioodiks, mil
sissenõudja enda nõude sundtäitmist ei soovi. Kohtutäituri põhitasu osas toiminguid läbi ei viida,
olukorras kus sissenõudja nõude täitmist ei toimu. Juhul, kui sissenõudja nõuet on täidetud osaliselt
või täidetakse peale peatamist edasi kasvõi osaliselt (sõltumata sellest, kas täitmine toimub läbi täituri
või otse sissenõudjale) on täituril õigus jätkata peatamise olukorras sundtäitmist ka kohtutäituri
põhitasu osas proportsionaalselt sissenõudjale täidetud ulatuselt. Sätte eesmärgiks on vältida
täitekulude sissenõudmise võimatust sissenõudjast tingitud asjaolu tõttu olukorras, kus sissenõudja
nõuet tegelikkuses ikkagi täidetakse, kasvõi osaliselt. Võlgnikul on võimalik vältida täituri poolt
sundtäitmise jätkamist osaliselt täitekulude katteks peatamise olukorras tasudes täiturile
sissenõutavaks muutunud täitekulud.
8.5.2. Täitekulude sissenõudmise osaline jätkamine täitemenetluse peatamisel varamenetluse
korral
VTK kohaselt on ettepanek, et võlgniku varale sissenõude pööramise täitemenetluse peatamise korral
TMS § 46 lg 1 p 1 ja p 2 alusel jätkataks sundtäitmist, kui varale sissenõude pööramist taotlevad: a)
peatatud täitemenetlusega TMS § 149 alusel ühinetud isikud (sissenõudja või kohtutäitur); b) peatatud
täitemenetlusse TMS § 111 alusel nõude arestimise akti esitanud isikud ja asutused; c) on esitatud
sissenõudjaks mitteoleva isiku avaldus oma nõude rahuldamiseks tulemist TMS § 108.
Vara müügi korral kohustub kohtutäitur hoiustama oma peatunud menetluses sissenõudja nõude
summa (sh viivised kuni vara müügi seisuga) kohtutäituri ametialasel kontol ja jagama tulemit
menetlusosaliste vahel vastavalt seaduses sätestatud korrale ja tähtaegadele. Vara müünud kohtutäitur
võib täitekulud sellisel juhul täies ulatuses ära täita vara müügi arvelt, kuivõrd sisuliselt on ka tema
peatatud menetluses sissenõudja nõude sisse nõudnud kohtutäituri kontole raha deponeerimise näol.
Peale peatamise äralangemist saab kohtutäitur teha väljamakse ka antud sissenõudjale. Juhul kui aga
12
sissenõudja nõue langeb hoopis ära või langeb ära osaliselt, siis saab kohtutäitur teha ära langenud
nõude osas (sh ära langenud täitekulude osas) nö. järeljagamise selleks järgmisena raha saama
õigustatud sissenõudja kasuks. Järeljagamise korral on täituril õigus võtta ka lisatasu tunnitasuna
lisandunud toimingute läbiviimise eest alates esimesest pooltunnist.
8.6. Kaebuste menetlemine täitemenetluses
8.6.1. Suulise kaebuse läbivaatamise ära jätmine
Edaspidi toimuks kaebuse menetlus kirjalikult ning kirjalik otsus kaebusele tuleks teha 15. päeva jooksul
alates kaebuse laekumisest. Menetlusosalistele jääks võimalus taotleda kohtutäiturilt kaebuse suulist
läbivaatamist, kuid selle taotluse rahuldamine jääks kohtutäituri otsustada. Kaebuse suuline
läbivaatamine peaks toimuma 10. päeva jooksul peale kaebuse laekumist, millele järgneks 15. päevane
otsuse valmimise tähtaeg.
8.6.2. Kaebemenetluse ajalise kestuse lühendamine
Kaebuse kirjaliku menetluse rakendamisel lüheneb minimaalne kaebuse menetlemise aeg praeguselt
25 päevalt 15 päevani. Uus regulatsioon lubaks täiendava 10. päevase tähtaja kasutamist kohtutäituri
poolt olukorras, kus kaebus on õiguslikult keeruline või esineb vajadus täiendavate tõendite
kogumiseks. Sellisel juhul peaks kaebused edaspidi saama lahendatud maksimaalselt 25. päeva jooksul,
praeguse 35. päeva asemel. Sissetuleku arestide puhul kehtestatakse erand ning need kaebused tuleb
igal juhul lahendada kirjalikus menetluses 15. päeva jooksul.
8.6.3. Kaebemenetluse täpsem protseduuriline regulatsioon
Õigusnormis määratletakse tõendamiskoormuse jagunemine kaebaja ja menetleja vahel. Regulatsioon
näeks ette, et täitemenetluse osaline peab toetama kaebuses väljendatu asjakohaste tõenditega. Kui
ta seda ei tee, teavitatakse teda sellest kohustusest ning antakse üks konkreetne tähtaeg puuduste
kõrvaldamiseks. Ühtlasi kehtestatakse puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärg ning lubatakse
kohtutäituril teha otsus kaebusele temale teadaolevate andmete pinnalt või vajadusel koguda andmeid
omal algatusel. Andmete kogumise hõlbustamiseks täiendatakse TMS § 26 regulatsiooni selliselt, et
andmeid omavad isikud peavad vastama kohtutäituri päringule 10. päeva jooksul. Eraldi reguleeritakse
korduvate kaebuste menetlemise küsimus. Kohtutäiturile antakse õigus jätta kaebus läbi vaatamata
juhul, kui samadel asjaoludel esitatud kaebus oli juba varasemalt lahendatud kohtutäituri otsusega ning
menetlusosalisel oli võimalik pöörduda enda õiguste kaitsmiseks kohtu poole.
8.7. Täitemenetlus võlgniku surma korral
8.7.1. Täitemenetlus võlgniku surma korral (menetluse lõpetamine, jätkamine, peatamine)
Käesolevas VTK-s tehakse ettepanek, mille kohaselt, kui täitemenetluse võlgniku surmast on möödunud
6. kuud ning pärimismenetlust ei ole selle aja jooksul algatatud, selgitab kohtutäitur välja sissenõudja
soovi täitemenetluse jätkamiseks. Ühtlasi teavitab kohtutäitur sissenõudjat teadaolevast võimalikust
pärandvara koosseisust ning sissenõudja õigusest taotleda pärimismenetluse algatamisest. Sissenõudja
nõusoleku saamisel lõpetab kohtutäitur täitemenetlust põhinõude osas. Sissenõudja poolt vastamata
jätmisel või mõistliku aja jooksul pärimismenetluse algatamata jätmisel on kohtutäituril õigus lõpetada
täitemenetlus omal algatusel.
13
Juhul, kui sissenõudja ei soovi ise algatada pärimismenetlust (et jätkuks sundtäitmine võimalike pärijate
suhtes) ja ta annab nõusoleku täitemenetluse lõpetamiseks enda täitedokumendi osas surnud võlgniku
suhtes (sissenõudjal puudub õigus otsustada täitekulude sissenõudmise lõppemise või jätkamise üle,
kuivõrd iga sissenõudja käsutab oma varalist õigust ise), saab kohtutäitur otsustada tervikuna kogu
täitemenetluse lõpetamise (sh täitekulude osas) TMS § 48 lg 1 p 1 alusel või lõpetatakse täitemenetlus
osaliselt sissenõudja nõude osas ja jätkatakse täitemenetlust üksnes täitekulude sissenõudes.
Juhul, kui sissenõudja ei anna nõusolekut täitemenetluse lõpetamiseks võlgniku surma tõttu,
pärimismenetlus ei ole algatatud ning sissenõudja ei algata ka ise pärimismenetlust 1 kuu jooksul täituri
teavitusest või sissenõudja ei reageeri üldse täituri sellekohasele päringule (kohtutäitur peab olema
veendunud, et sellekohane päring reaalselt sissenõudjani ka jõudis), siis on täituril õigus otsustada ise
kogu täitemenetluse lõpetamise üle12. Tegemist oleks normiga, mis annaks täiturile lisavõimaluse
(mitte ei oleks kohustus) passiivse võlgniku õigusjärglase ja passiivse sissenõudja korral täitemenetluse
lõpetamiseks oma täitetoimikute korrastamiseks ja seisvate mittetäidetavate toimikute lõpetamiseks.
8.7.2. Täitemenetlus võlgniku surma korral (pärandvara arest, toimingute tegemine ja
dokumentide kättetoimetamine)
Lihtsustada menetlemise korda võlgniku juuresolekul tehtava toimingu ning võlgnikule toimingust
teatamise osas viisil, et juhul kui pärimismenetlust ei ole algatatud 3 kuu jooksul isiku surmast alates,
võib kohtutäitur jätkata sundtäitmist võlgniku pärandvara suhtes (vastavalt TMS § 17 sätestatule),
avaldades täitetoimingu kohta teate portaalis Ametlikud Teadaanded ning akt loetakse
kättetoimetatuks 10 päeva möödumisel avaldamisest13.
Vajadusel saab luua erandeid, millise pärandvara liigi suhtes lihtsustatud menetlemise kord kohalduks,
näiteks vallasvara ja varaliste õiguste suhtes (sh pensionisambas olevate rahaliste vahendite ja
pangakontol oleva raha suhtes, välja arvatud näiteks võlgnikule endale kuuluva pärandvara (ühisuse)
suhtes ja kinnisvara suhtes, jms).
8.8. Sundtäitmisega ühinemine
8.8.1. Ühinenud nõuete täitmine rahalise nõude arestimise akti alusel
Käesoleva VTK raames on üheks ettepanekuks kaotada sundtäitmisega ühinemine (sarnaselt Läti
täitevsüsteemiga) ja selle asemel toimuks nõuete täitmine rahalise nõude arestimise akti14 esitamise
alusel vara arestinud täiturile, vastavalt esitatud aktide järjestusele15.
12 Täitemenetluse lõpetamine sellel alusel ei piira sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole TMS §
49 lg 2 alusel, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. 13 Eelkirjeldatud viisil täitemenetluse läbiviimine toimub analoogselt täitemenetlustega, kus võlgniku elukoht ja
kontaktandmed ei ole teada. Seega oleks menetluslikult võrdsustatud olukorrad, kus võlgniku kontaktid ei ole
teada ja võlgniku õigusjärglane ei ole teada, mõlemalt juhul toimikus dokumentide edastamine kättetoimetamise
fiktsiooni kaudu. 14 TMS § 111 sätestab, et sissenõude pööramiseks nõudele arestib kohtutäitur nõude ja kohustab võlgniku suhtes
kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab
kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. Võlgniku kinnisvara menetlusest raha
saamiseks oleks arestitav rahaline nõue võlgnikule kinnisasja müügist ülejääva raha arestimine oma võlanõude
katteks. 15 See ei mõjutaks aga pandipidaja või muu asja suhtes eesõigust omav isiku või selle Isiku õigusi, kelle õigus
sundtäitmisega lõpeb esitada avaldus oma nõude rahuldamiseks tulemist TMS § 108 alusel.
14
Võlgnikul ja sissenõudjal säiliks õigus vaidlustada soovi korral oma täiturile rahalise nõude arestimise
akti esitamist ning kõigil osapooltel (sh võlgnikul ja nendel sissenõudjatel ja täituritel, kelle menetluse
raames rahalise nõude arestimise akt esitati) oleks õigus vaidlustada tulemi jaotamist. Samuti säiliks
ühinemise järjekorra üleandmine järgmisele täiturile esitatud rahalise nõude arestimise aktide alusel
juhul, kui vara menetleva täituri nõue lõppeb ilma vara müümata. Esineda võib vajadus ka erisätte
lisamiseks varasema süsteemi alusel esitatud õiguste säilitamiseks, mille kohaselt varasemalt esitatud
sundtäitmisega ühinemise avaldusel on kas eespoolseisev õigus rahalise nõude arestimise akti ees või
võrdsustatakse samaväärseks.
8.8.2. Topeltarestimise välistamine
Käesoleva VTK raames on ettepanek täiendada TMS § 149 lõiget 1 viisil, et teistkordset arestimisakti ei
koostata ja keelumärget kinnistusraamatusse ei kanta ka juhul, kui sundtäidetakse keelumärkest
eespoolseisvat nõuet.
8.8.3. Kohtutäituri põhitasu eespoolseisva hüpoteegiga tagatud nõude täitmise korral
Juhul, kui vara menetleva täituri menetlusega ühineb eespoolseisev hüpoteegiga tagatud nõue, siis on
kohtutäituri põhitasu õigustatud saama hüpoteegiga tagatud nõude täitmise osas vara menetleval
täitur. Hüpoteegiga tagatud nõude menetluse korral muutub kohtutäituri põhitasu sissenõutavaks
hüpoteegi realiseerimisega ning hüpoteegiga tagatud nõude menetlustes ongi võimalik võlanõude
täitmine üksnes hüpoteegiga tagatud vara arvelt, seega ei ole võimalik teha sellises menetluses muid
menetlustoiminguid nõude täitmiseks, võrreldes teiste täitemenetlustega ehk täituri põhitasu ei
muutuks sissenõutavaks ka muul viisil (muude toimingute tegemisega võla sissenõudmiseks). Juhul kui
võlgniku kinnisvarale on seatud käsutamise keelumärge eelnevalt teise täituri poolt, siis teistkordset
keelumärget ja arestimist teostada ei tohiks ja tuleks ühineda vara juba menetleva täituriga. Kuivõrd
hüpoteegi realiseerib vara müüv täitur, mitte ühinemist vahendanud täitur, siis on põhitasu hüpoteegi
realiseerimise eest õigustatud saama vara müüv kohtutäitur. Rõhutamist vajab, et antud erand on
asjakohane üksnes eespoolseisva hüpoteegiga tagatud nõude täitmise olukorras, mitte aga muudel
juhtudel, tulenevalt hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmise eripärast saada sissenõuet pöörata
üksnes hüpoteegiga koormatud kinnisvarale. Samuti kannab vara müünud täitur nagunii ise vastutust
tehtud toimingute õiguspärasuse osas, mistõttu on õiglane jätta ka ühinenud eespoolsesiva õigusega
hüpoteegiga tagatud nõude menetlemise põhitasu reaalselt hüpoteegiga tagatud nõude täitnud
täiturile.
V. Regulatiivsete võimaluste mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus 9. Kavandatavad muudatused ja nende mõjud
9.1. Täitekulude sissenõutavus pankrotimenetluses
9.1.1. Kavandatav muudatus 1 - täitekulude osaline rahuldamine pankrotimenetluses
eelisnõudena
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju (mõju halduskoormusele, töökorraldusele,
kuludele ja tuludele).
Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas:
1) kohtutäiturid - 38;
15
2) täitemenetluse osalised – ligikaudu üle 100 000 isiku;
3) pankrotihaldurid - 61.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus mõju olulisuse kohta:
1) Mõju kohtutäiturile – täitekulude hüvitamine (sh alustamise tasu, täitekulude ja 10% põhitasu osas)
võlgniku pankroti tõttu maandaks täituri riski jääda ilma tasust tehtud toimingute eest, oleks kooskõlas
kohtutäituri tasulisuse printsiibiga ning tagaks paremini täituri ametitegevuse jätkusuutlikkuse ka
pikemas perspektiivis. Muudatus ei jätaks võlgniku maksejõuetuse riisikot üksnes kohtutäituri kanda
ning tagaks teoreetiliselt minimaalses ulatuses täitekulude katmist. Täituri halduskoormus
nõudeavalduse esitamise seisukohalt jääb samaväärseks, kuid väheneksid õigusvaidlused halduritega
nõuete üle. Halduskoormus võib osaliselt tõusta nende täiturite osas, kes senimaani nõudeavaldusi
pankrotimenetluses ei esitanud. Pankrotiga lõppevate täitemenetluste arv võib jääda alla ca 2985
toimiku aastas. Seega oleks muudatuse mõju täiturile positiivne ning tagaks täituri toimetulekut
senisest paremini. Eeltoodust lähtudes on muudatuse mõju sihtrühmale positiivne ja oluline ning
halduskoormus oluliselt ei muutuks.
2) Mõju võlgnikule – täitekulude jätmine võlgniku kanda ka tema maksejõuetuse korral oleks kooskõlas
seadustest tulenevate üldiste printsiipidega, mistõttu oleks muudatus võlgniku suhtes vastutuse mõttes
ootuspärane. Muudatuse mõju seisneb pankrotivara ümberjaotamise muutuses. Kuivõrd muudatuse
kohaselt lisanduks võlgniku pankrotivara arvelt täitmine eelisnõudena täituri põhitasu 10% ulatuses,
siis oleks maksimaalne põhitasu katteks määratav summa (hetkel kehtiva seaduse kohaselt) 700 eurot
(lisandub käibemaks), kuid see kohaldub võlanõuete täitmiste puhul, mis on alates 500 000 eurot ja
suuremad. Taoliste nõuete osakaal pankrotimenetluses on pigem harva esinev. Näiteks 10 000 eurose
võla täitmise pealt moodustaks kohtutäituri 10% tasu summas 83 eurot (lisandub käibemaks). Seega
jääks eelduslikult enamasti võlgniku poolt hüvitatav 10%-line põhitasu määr (sõltuvalt sissenõudja
nõude suurusest) keskmiselt ligikaudu 100 euro ringi täitemenetluse kohta, mis on oluliselt vähem
täitemenetluses tasumisele kuuluva määraga võrreldes. Täitekulu ja alustamise tasu saaks hüvitatud
muudatuse kohaselt täies ulatuses, mitte proportsionaalselt. Kuivõrd ka alustamise tasu (hetkel kehtiva
määra kohaselt kas 18 eurot või 36 eurot) ja täitekulud (näiteks postikulu) on küllaltki väikesed, siis
nende nõuete eelisnõudena rahuldamine mõjutab osapooli vähesel määral. Eeltoodust tulenevalt võib
asuda seisukohale, et muudatusel võib olla väike majanduslik mõju võlgnikule (võlgnik ei maksa
pankrotimenetlusse rohkem raha seetõttu, et täitur osaleb täitekulude osalise nõudega
pankrotimenetluses ja seda eelisnõudena, toimub üksnes pankrotivara teisiti ümberjagamine
osaliselt). Mõju ulatust võlgnikule võib pidada aga pigem väikeseks, seega ei ole tegemist olulise
mõjuga.
3) Mõju sissenõudjale – mõju sissenõudjatele seisneb täitekulude katteks arvestatud raha osas vähem
saadavat raha oma võlanõude katteks. Kuivõrd pankrotimenetluses rahuldatav täitekulude määr
toimiku kohta saab olema pigem väike, siis võib pidada mõju sihtrühmale pigem väikeseks. Sihtrühma
kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemiseks
mõeldud tegevuste järele.
4) Mõju pankrotihaldurile – muudatus ei too kaasa olulist mõju halduri töökoormusele toimingute
läbiviimise mõttes, vastupidiselt võib halduskoormus selles osas isegi väheneda hetkel valitseva
praktikaga võrreldes, kuivõrd põhitasu osas vastuväidete esitamise asemel võtavad haldurid arvesse
põhitasu osas 10% määra. Muudatustel oleks positiivne mõju õigusselguse mõttes ning ei koormaks
osapooli õigusvaidluse ja vaidlustamise näol, mis muudaks ka pankrotimenetluse sujuvamaks ja
16
efektiivsemaks. Mõju halduri töökoormusele võib aga mõningal määral suureneda seeläbi, et
nõudeavalusi hakkavad esitama ka need täiturid, kes valitseva praktika tõttu siiani neid ei esitanud.
Mõju ulatus on pigem väike, sest sihtrühma kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu, seega ei
kaasneks muudatusega halduritele olulist mõju. Majanduslikku mõju muudatus haldurile kaasa ei too.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et mõju kohtutäituritele on positiivne, haldurite halduskoormus olulisel
määral ei kasva ning mõju võlausaldajatele on minimaalne.
9.1.2. Kavandatav muudatus 2 - täitekulude osaline rahuldamine pankrotimenetluses kaitsmiseta
tunnustatud nõudena
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju (mõju halduskoormusele, töökorraldusele,
kuludele ja tuludele).
Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas:
1) kohtutäiturid - 38;
2) täitemenetluse osalised – ligikaudu üle 100 000 isiku;
3) pankrotihaldurid – 61;
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus mõju olulisuse kohta:
1) Mõju kohtutäituritele – Täitekulude osaline täitmine kaitsmiseta tunnustatud nõudena vähendaks
täituri ja haldurivahelisi õigusvaidlusi nõuete kaitsmisega seoses ning ei muudaks täituri
halduskoormust. Osaline täitekulude (sh põhitasu 50 % ulatuses) täitmine pankrotimenetluses tagaks
teoreetiliselt senisest paremini täituri ametitegevuse tasulisuse printsiipi ning võimaldaks täituril saada
tehtud toimingute eest osalist tasu.
Käesoleval ajal kehtivate kohtutäituri põhitasu määrade näitel oleks 1000 eurose võla täitmise korral
pankrotimenetluses osaleva täituri põhitasu määr 112.50 eurot (lisandub käibemaks) ja 10 000 eurose
võla täitmise korral 415 eurot (lisandub käibemaks). Maksimaalne pankrotimenetluses osaleva
kohtutäituri põhitasu määr oleks 3500 eurot (lisandub käibemaks), kuid seda juhul kui täitmisel oleks
sissenõudja võlanõue 500 000 eurot ja rohkem (sedavõrd suurte nõuete osakaal on pigem harva
esinev). Kehtiva seaduse kohaselt on täitemenetluse alustamise tasu kas 18 eurot või 36 eurot ja
täitekulud (näiteks postikulu) sõltuvad teostatud kuludest menetluses. Nõuete reaalne täitmine
pankrotimenetluses (sh täitekulude täitmine) taandub aga sama järgu nõuete omavahelisele
proportsioonile ja pankrotivara suurusele.
Antud meetmega võib saada täitekulud osaliselt hüvitatud mõistlikus ulatuses, mis võib aidata katta
tekkinud kulutusi ja tehtud tööd osaliselt, kuid see meede ei pruugi kujuneda praktikas piisavaks.
Täitekulude katteks laekuv summa sõltuks pankrotivara suurusest ja täitekulude kogunõude
suhestumisest teiste nõuete suurustega, seega hakkab ka täitekulude katteks laekuv summa olema igas
pankotimenetluses erinev. Pankrotiga lõppevate täitemenetluste arv võib olla aastas vähem kui ca 2985
toimikut ning juhul, kui pankrotimenetlusest laekub täitekulude katteks raha väga väikeses ulatuses,
mis ei kata tehtud toiminguid, siis võib pidada antud meedet siiski ebapiisavaks. Seega juhul, kui meede
võimaldab täituril reaalselt kulude katteks saada rahalisi vahendeid mõistlikus ulatuses, siis oleks
muudatuse mõju täiturile positiivne ning tagaks täituri toimetulekut senisest paremini. Kavandatav
muudatus võib avaldada positiivset mõju sihtrühmale ja halduskoormust oluliselt ei muuda.
2) Mõju võlgnikule – täitekulude kandmine võlgniku pankrotivara arvelt ka tema maksejõuetuse korral
oleks kooskõlas seadustest tulenevate üldiste printsiipidega, mistõttu oleks muudatus võlgniku suhtes
17
vastutuse mõttes ootuspärane. Võlgniku kulud ei suurene seetõttu, et täitur osaleb
pankrotimenetluses. Muudatuse mõju seisneb pankrotivara ümberjaotamise muutuses. Olulist mõju
võlgnikule muudatusega ei kaasne.
3) Mõju sissenõudjale – kuivõrd raha on pankrotimenetluses piiratud ressurss, toimub kaitsmiseta
tunnustatud nõudena lisandunud kohtutäituri põhitasu nõude rahuldamine alati teiste
pankrotivõlausaldajate arvelt. Muutus seisneb kaitsmiseta tunnustatud nõudena lisandunud 50%
täituri põhitasu osas. Pankrotivarast nõuete täitmise mõttes oleks täitur (poole tasunõudega)
samaväärses positsioonis nagu teised sissenõudjad ehk rahalises mõttes toimuks võlausaldajate võrdne
kohtlemine. Kõigi nõuete täitmise ulatus sõltuks nagunii pankrotivara suurusest ja jaotuse
proportsioonist. Mida väiksem saab olema täitekulude proportsioon võrreldes teiste nõuetega ja mida
vähem on pankrotivara, seda vähem saab täidetud ka täitekulude nõue pankrotimenetluses. Seega
mõju sissenõudjatele on muutuv ja sõltub iga pankrotimenetluse asjaoludest, kuid üldistatuna võiks
pidada mõju sissenõudjatele pigem väheseks. Eeltoodust lähtudes ei ole muudatuse mõju sihtrühmale
oluline.
3) Mõju pankrotihaldurile – VTK-s pakutud kujul kohtutäituri põhitasu nõude menetlemine
(kaitsmiseta tunnustatud nõudena) ei too endaga kaasa haldurile halduskoormuse kasvu. Tegemist on
tavapärase nõudega pankrotimenetluses. Koormuse mõningane kasv võiks tuleneda aga hoopis
asjaolust, et nõudeavaldusi hakatakse esitama ka nende täiturite poolt, kes siiamaani regulatsiooni
puudulikkuse ja valitseva praktika tõttu oma nõudeavaldusi varasemalt ei esitanud. Pankrotiga
lõppevate täitemenetluste arv võib olla vähem kui ca 2985 toimikut aastas. Õigusselge regulatsioon
tagaks samas nõuete mittevaidlustamise vajaduse halduritele, mis muudaks pankrotimenetluse
sujuvamaks.
Kokkuvõtvalt võib järeldada, et kavandatava muudatusega kaasneb positiivne mõju täituritele.
Halduskoormuse olulist kasvu halduritele muudatusega ei kaasne. Võlgnikule otsest majanduslikku
mõju muudatus kaasa ei too (toimuks üksnes muudatus pantrotivara ümberjaotamises) ning mõju
sissenõudjatele on pigem väike.
VTK-s kavandatavad muudatused omavad positiivset mõju, kuivõrd ületatakse õiguslik ebaselgus
põhitasu sissenõudmise osas pankrotimenetluses, menetlus muutuks selgemaks ning tagaks
kohtutäituri jätkusuutlikumat finantseerimist.
9.2. Täitekulud sundtäitmisega ühinemisel
9.2.1. Kavandatav muudatus 3 - täitekulude täitmine täies ulatuses sundtäitmisega ühinemise
kaudu
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju (mõju halduskoormusele, töökorraldusele,
kuludele ja tuludele).
Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas:
1) kohtutäiturid - 38;
2) täitemenetluse osalised – ligikaudu üle 100 000 isiku;
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus mõju olulisuse kohta:
1) Mõju kohtutäiturile – ühinemise kaudu ka kohtutäituri põhitasu täitmine vara müügist saadud
tulemi arvelt tagaks täituritele tasu saamise õiguse võlgniku olemasoleva vara, sh kinnisvara arvelt, eriti
veel sedavõrd piiratud olukorras, kus ühinenud täituritel ei ole objektiivsetel põhjustel võimalust vara
ise menetleda ühekordse arestimise ja järjekorra printsiibi tõttu.
18
Praegune süsteem piirab vara menetlusega ühinenud täiturite võimalust pöörata sissenõuet võlgniku
kinnisvarale. VTK-s pakutud lahendus tagaks kohtutäituritele ka kohtutäituri põhitasu täitmise vara
müügist saadud tulemi arvelt. Ühinenud täituritel puuduks vajadus jätkata peale kinnisvaramenetlust
täitetoiminguid võlgniku suhtes ainuüksi tasumata põhitasu sissenõudmiseks, mis omakorda võib kaasa
tuua täiendavaid kulusid ja venitaks sissenõudmise protsessi võlgniku suhtes pikemaks. Kogu täitekulu
rahuldamine võlgniku kinnisvara arvelt tagaks ka õigusselguse ja õiguskindluse kõikidele osapooltele
ning seaks täituri võrdväärseks sissenõudjaks teiste võlausaldajate kõrval. Tulemit jagava täituri
töökoormust muudatus oluliselt ei mõjuta. Täitekulude täitmise seisukohalt muud lahendusvõimalused
ei võimaldaks sama efektiivselt soovitud eesmärgi saavutamist. Muudatus omab positiivset mõju
sihtrühmale ja halduskoormus ei suurene.
2) Mõju võlgnikule – kuivõrd võlgnikul on nagunii kohustus tasuda kõikide oma võlgnevuste eest, siis
tema võlanõuded seetõttu ei suurene, et täituri põhitasu täideti ka ära kinnisvara müügist saadud
tulemi arvelt. Vastupidiselt võiksid võlgniku võlad hoopis suureneda seeläbi, et peale kinnisvara
menetlust jätkavad kõik ühinenud kohtutäiturid täitetoimingute läbiviimist võlgniku suhtes tasumata
põhitasu sissenõudmiseks (näiteks dokumentide edastamisega kaasnevate täitekulude, sõidukulude,
tasustatavate lisatoimingute läbiviimise kulude tõttu, jms). Samuti tagaks kogu võlanõude täitmine
kinnisvara müügist saadud tulemi arvelt (sh ühinenud täituri põhitasu) võlgnikule suurema selguse ja
oma võlanõuete haldamise, sest täidetud nõuete osas kuuluksid täitemenetlused lõpetamisele, mitte
ei jätkuks pärast vara müüki ühinenud täitemenetlused kõikides täiteasjades edasi põhitasu osas. Ka
võlgniku huvides on väljuda täitemenetlustest esimesel võimalusel, mitte jääda süsteemi võlgnikuna
ringlema. Eeltoodust lähtudes võib muudatust pidada võlgnikule positiivseks.
3) Mõju sissenõudjale – mõju sissenõudjatele on ootuspärane, kuivõrd võlgniku muu vara ja
sissetuleku arvelt toimub täitemenetluse siseselt sissenõudja nõude täitmine samuti
proportsionaalselt täitekulude suurusega. Tagapool seisvad sissenõudjad saavad raha peale
eespoolseisvate nõuete täielikku täitmist. Erinevad sissenõudjad suhestuvad omavahel
täitemenetluses õiguste järjestuse alusel ja kinnisvaramenetluses ühinemise järjekorra alusel. Käesolev
muudatus tagaks ka kohtutäiturile õiguse saada täitekulude täitmist vastavalt oma järjekohale ehk
võrdväärselt teiste sissenõudjatega. Mõju ulatus on väike, sest sihtrühma kui terviku käitumises erilisi
muutusi ei toimu ning puudub tarvidus muutustega kohanemiseks mõeldud tegevusteks.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et VTK-s välja pakutud muudatusega kaasneb positiivne mõju täituritele ja
võlgnikule. Sissenõudja positsioon muudatusega ei halvene, vaid toimuks kõikide sissenõudjate (sh
täituri) võrdne kohtlemine.
Muudatustega kaasneb positiivne mõju, kuivõrd ületatakse õiguslik ebaselgus põhitasu sissenõudmise
osas sundtäitmisega ühinemise korral, menetlus muutuks menetlusosalistele selgemaks,
efektiivsemaks ja kiiremaks ning tagaks kohtutäituri jätkusuutlikumat finantseerimist.
9.3. Täitekulud täitedokumendi tühistamisel
9.3.1. Kavandatav muudatus 4 - täitekulude võlgniku kanda jätmine täitedokumendi tühistamisel
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju (mõju halduskoormusele, töökorraldusele,
kuludele ja tuludele).
Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas:
1) kohtutäiturid - 38;
19
2) täitemenetluse osapooled – ligikaudu üle 100 000 isiku;
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus mõju olulisuse kohta:
1) Mõju kohtutäiturile – kavandatav muudatus omab positiivset mõju täiturile, tagades õiguse saada
tehtud töö eest tasu. Hüvitatava põhitasu maksimaalmäära fikseerimine kuni 1000 eurot võiks
eelduslikult ära katta suuremahuliste toimingute korral tehtud kulud.
2) Mõju võlgnikule – muudatust võib pidada võlgniku suhtes ootuspäraseks, kuivõrd kehtiva seaduse
kohaselt jäävad täitemenetluses juba sissenõutud täitekulud võlgniku kanda, mida ta on õigustatud
sissenõudjalt tagasi küsima. Täitedokumendi tühistamine võib saabuda väga erineval ajahetkel, sh siis,
kui kogu nõue on juba täitemenetluses sisse nõutud täituri poolt, sellisel juhul ei avalda pakutud
lahendus võlgnikule täiendavat mõju. Muudatuse mõju võlgnikule oleks nendel juhtudel, kus
sundtäitmise raames on teostatud täitetoiminguid, kuid nõude katteks pole raha veel laekunud, sellisel
juhul jääks täitekulud ikkagi võlgniku kanda piiratud ulatuses, mida ta on õigustatud omakorda
sissenõudjalt tagasi küsima. Sissenõudja ja võlgnikuvahelise õigusvaidluse täitekulude hüvitamise osas
lahendab kohus. Hüvitatava põhitasu maksimaalmäära fikseerimine kuni 1000 eurot tagaks võlgnikule
suurema õigusselguse täitekulude kandmise järjestuse osas ja piiraks vastutust täitemenetluses tema
kanda jääva kohustuste mahu osas täitedokumendi tühistamise vaidluse korral. Maksimaalmääras kuni
1000 eurot täitekulude kandmise kohustust ei saa pidada ebamõistlikult suureks. Väiksemate nõuete
puhul saab täitekulu olema ka oluliselt väiksem. Seega mõju ulatus on pigem väike, sest ei eelda
sihtrühma kui terviku käitumises muutusi võrreldes juba kehtiva regulatsiooniga (muudatusega
laiendatakse sama printsiipi ka mittelaekunud täitekulude osa kohta). Muudatusega kaasnevat ei saa
pidada oluliseks mõjuks võlgnikule.
3) Mõju sissenõudjale - sissenõudja kohustub nagunii vastavate õiguslike aluste esinemiste korral
hüvitama vastaspoolele tekitatud kahju, sh võlgnikule täitedokumendi tühistamise korral juba tasutud
täitekulud ka kehtiva seaduse järgi. Muudatusega reguleeritakse õigusselgelt menetlusosaliste
täitekulude kandmise järjestust ja maksimaalset vastutuse määra. Eeltoodust lähtudes võib seega
märkida, et muudatuse mõju ei ole oluline.
Eeltoodust võib järeldada, et muudatus on kohtutäituri seisukohalt positiivne ning loob õigusselgust
täitekulude kandmise kohustuse jaotuses menetlusosaliste vahel täitedokumendi tühistamise korral.
Mõju ulatus võlgnikule on väike.
9.3.2. Kavandatav muudatus 5 - TMS § 42 regulatsiooni osaline muutmine võlgniku poolt tasutud
täitekulude hilisemaks väljamõistmiseks sissenõudjalt
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju (mõju halduskoormusele, töökorraldusele).
Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas:
1) kohtutäiturid - 38;
2) täitemenetluse osapooled – ligikaudu üle 100 000 isiku;
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus mõju olulisuse kohta:
1) Mõju kohtutäiturile – kavandatav muudatus tagaks täiturile õigusselguse ja õiguskindluse TMS § 42
järgsete täitekulude sundtäimisele võtmisel.
2) Mõju võlgnikule ja sissenõudjale – kohtupraktika kohaselt on täitekulusid jäetud nii sissenõudja-,
kui ka võlgniku kanda, seega ei ole eelduslikult võimalik TMS-is ära reguleerida küsimust, kuidas
jaguneb lõppastmes täitekulude kandmise kohustus menetlusosaliste vahel. Õigusselguse ja
20
õiguskindluse saavutamiseks, niisamuti täiendavate õigusvaidluste tekkimise vältimiseks tasuks
kaaluda TMS § 42 regulatsiooni muutmist.
Seega on muudatus täituri seisukohalt positiivne ning loob õigusselgust menetlusosalistele täitekulude
kandmise jaotuses täitedokumendi tühistamise korral täitemenetluse siseselt. Mõju ulatus võlgnikule
on väike.
Muudatustega kaasnev mõju on seega pigem positiivne, õiguslünk saaks seadusest kõrvaldatud,
menetlus muutuks menetlusosalistele selgemaks ning tagaks kohtutäituri jätkusuutlikumat
finantseerimist.
9.4. Täitekulud avalik-õiguslike ja karistusõiguslike nõuete aegumisel
9.4.1. Kavandatav muudatus 6 - täitekulud avalik-õiguslike ja karistusõiguslike nõuete aegumisel
analoogselt tsiviilõiguslike nõuete aegumise korraga
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju (mõju halduskoormusele, töökorraldusele,
kuludele ja tuludele).
Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas:
1) kohtutäiturid - 38;
2) võlgnikud – ligikaudu üle 100 000 isiku;
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus mõju olulisuse kohta:
1) Mõju kohtutäiturile – kavandatav muudatus vähendaks täituri koormust aegumise kohta selgituste
jagamisel ja vähendaks sellekohaseid õigusvaidlusi. Samuti looks antud küsimuse õiguslik
reguleerimine ühtsema täitemenetluse praktika. Muudatuse mõju valdkonna jaoks on positiivne ja
oluline, sest aitab kaasa õigusselgelt täituri ametitegevuse finantseerimisele ja jätkusuutlikkusele.
2) Mõju võlgnikule – täitekulud (osaliselt või täielikult) jäävad nagunii võlgniku kanda. Õiguslik
regulatsioon muudab täitekulude ulatuse ja täitmise korra võlgnikule selgemaks, mis vähendab ka
õigusvaidlusi ja muudab täitemenetluse sujuvamaks. Ettemaksu arvelt osaliselt täitekulude katmine
leevendab võlgniku kohustusi kohtutäituri ees. Tasumisele kuuluv määr ei ole võlgnikule ebamõistlikult
koormav ning oluline mõju seetõttu puudub. Vastupidiselt omab täitekulude vähenemine võlgnikule
positiivset mõju.
3) Mõju sissenõudjale – käesolev VTK ei too kaasa muudatusi sissenõudja nõude aegumises ega sel
alusel täitemenetluse lõpetamisega seonduvas regulatsioonis, vaid muudetakse üksnes kohtutäituri
täitekuludega seonduvat. Seega lisanduvat rahalist mõju kavandatava muudatusega sissenõudjale ei
kaasne. Karistusõiguslike nõuete osas puudub vajadus aegumise osas seisukoha küsimiseks
sissenõudjalt, kuivõrd täitur on seadusest tulenevalt õigustatud kohaldama aegumist nendes nõuetes.
Muude avalik-õiguslike nõuete osas on sissenõudja kohustus jälgida aegumist ja teavitada aegumisest
täiturit. Ettemaksu eesmärk on katta osaliselt täituri kulusid olukorras, kus võlgnikult ei õnnestu neid
täielikult sisse nõuda. Lisaks lõppeb sissenõudja nõue ja osaline täitekulude nõue nõuet rahuldamata,
mis on ettemaksu täitekulude katteks arvestamise aluseks. Sama tagajärg oleks sissenõudjale ka
muudel juhtudel, kus võlgnikult ei õnnestu täitekulusid täielikult sisse nõuda või menetlus lõpetatakse
nõuet täielikult rahuldamata. Olulist mõju sissenõudjale ei kaasne.
Kokkuvõtvalt võib asuda seisukohale, et muudatus omab positiivset mõju osapooltele õigusselguse
mõttes ja vähendab sellekohaseid õigusvaidlusi. Negatiivne mõju seni valitsenud praktikaga võrreldes
21
sissenõudjale puudub. Positiivne mõju võlgnikule seisneb ka vähenenud täitekulude tasumise
kohustuses.
Muudatustega kaasnev mõju on seega positiivne ning ületatud saaks õiguslünk, menetlus muutuks
selgemaks ning muudatus toetaks kohtutäituri jätkusuutlikumat finantseerimist.
9.5. Täitekulud täitemenetluse peatamisel ja nõude osalisel täitmisel
9.5.1. Kavandatav muudatus 7 - täitekulude sissenõudmise osaline jätkamine täitemenetluse
peatamisel ja nõude osalisel täitmisel
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju (mõju halduskoormusele, töökorraldusele,
kuludele ja tuludele).
Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas:
1) kohtutäiturid - 38;
2) täitemenetluse osalised – ligikaudu üle 100 000 isiku;
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus mõju olulisuse kohta:
1) Mõju kohtutäiturile – kavandatav muudatus arvestaks täituri huvidega saada sissenõutavaks
muutunud täitekulud hüvitatud võlgniku vara arvelt sissenõudjast tingitud menetluse peatamise korral.
Mõningane mõju halduskoormusele kaasneb muutvate korralduste andmisega nõude osaliseks
täitmiseks täitekulude katteks senise koguvõla asemel, kuid seda mõju ei esineks olulises ulatuses.
Täitekulude osaline täitmine ka peatamise korral on positiivne täiturile kulude katmise seisukohalt.
2) Mõju võlgnikule – võlgnikule ei teki täitekulude osalise täitmise tõttu rahalisi kohustusi juurde, vaid
täidetakse osaliselt olemasolevaid kohustusi. Oluline negatiivne mõju võlgnikule puudub.
3) Mõju sissenõudjale – peatamise korral täitekulude sissenõudmiseks võlgniku varale sissenõude
pööramisel ei saa kahjustatud selle sissenõudja varalised huvid, tema õigused jäävad samaväärselt
edasi kehtima. Eeltoodust lähtudes ei ole muudatuse mõju sihtrühmale oluline.
Lähtuvalt eeltoodust võib asuda seisukohale, et muudatus omab positiivset mõju kohtutäiturile. Oluline
mõju võlgnikule ja sissenõudjale puudub.
9.5.2. Kavandatav muudatus 8 - täitekulude sissenõudmise osaline jätkamine täitemenetluse
peatamisel varamenetluse korral
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju (mõju halduskoormusele, töökorraldusele,
kuludele ja tuludele).
Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas:
1) kohtutäiturid - 38;
2) täitemenetluse osalised – ligikaudu üle 100 000 isiku;
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus mõju olulisuse kohta:
1) Mõju kohtutäiturile – kavandatav muudatus arvestaks täituri huvidega saada täitekulud tasutud
peatamise korral võlgniku vara arvelt. Samuti oleks muudatus positiivne ka nende täiturite suhtes, kes
on esitanud sundtäitmisega ühinemise avalduse või rahalise nõude arestimise akti, võimaldades ka
tagapoolseisvate osapoolte õigusi realiseerida vastavalt nende järjekorrale olukorras, kus üks menetlus
on peatatud TMS § 46 lg 1 p 1 ja p 2 alusel. Sundtäitmisega ühinenud nõudeid menetleva kohtutäituri
töökoormus ei suurene. Eeltoodust lähtudes ei ole muudatuse mõju oluline, kuid valdkonna jaoks
tervikuna on tegemist positiivse muudatusega.
22
2) Mõju võlgnikule – negatiivne majanduslik mõju võlgnikule puudub, sest võlgnikule ei teki seeläbi
rahalisi kohustusi juurde, et menetlust jätkati peatatud täiteasjas. Sundtäitmisega jätkamine toob
võlgnikule kaasa isegi soodsama olukorra nende täitemenetluste osas, milles on võlgnikult välja
mõistetud jooksev viivis kuni kohustuse täitmiseni, kuivõrd võlgniku kohustused suurenevad viiviste
arvelt peatamise perioodiks, mil nõuet ei saa ära täita vara arvelt. Peatatud menetluse osas toimuksid
väljamaksed alles peale peatamise äralangemist ja muude nõuete osas tavapärases korras vastavalt
tulemi jaotamise korrale ja tähtaegadele. Eeltoodust lähtudes ei ole muudatuse mõju sihtrühmale
oluline.
3) Mõju sissenõudjale – peatamise korral täitekulude sissenõudmiseks võlgniku varale sissenõude
pööramisel ei saa kahjustatud selle sissenõudja varalised huvid, kelle menetlus oli peatatud, kuivõrd
tema varaliste õiguste katteks raha deponeeritakse tulemist vastavalt tema järjekorrale ja
täitedokumendis näidatud ulatusele. Mõju antud sissenõudjale võib seisneda aga asjaolus, et tal
puudub võimalus oma menetluse peatamise tõttu kaasa rääkida võlgniku varamenetluse osas, seda
ennekõike sellistel puhkudel, kus menetlus on peatatud TMS § 46 lg 1 p 2 alusel16. Juhul, kui menetlus
on peatatud sissenõudja enda avalduse alusel (TMS § 46 lg 1 p 1 järgne olukord), siis käsutab ta
kaasarääkimise võimalust nagunii ise ja saab igal ajal peatamise enda täiteasjas ka lõpetada.
Sundtäitmisega ühinenud sissenõudjate või rahalise nõude arestimise akti alusel raha saama
õigustatud sissenõudjate huvid oleksid just paremini tagatud võrreldes hetkel kehtiva olukorraga, kus
teised sissenõudjad on sunnitud ootama oma nõude täitmisega võlgniku vara arvelt ühe peatatud
täitemenetluse tõttu. Muudatus välistaks ka pahauskse sissenõudja käitumise tõttu teiste
sissenõudjate õiguste riivamist põhjendamatu täitemenetluse peatamise kaudu, mida praktikas tuleb
ette. Ebaõiglane on ühe menetluse peatamise tõttu takistada teiste sissenõudjate nõuete täitmist
võlgniku vara arvelt, seega ühe sissenõudja õiguste peatamine ei peaks kaaluma üles kõikide teiste
sissenõudjate õiguste peatamiste (valik taanduks seega olukorrale, kas varamenetluses on üks
täitemenetlus peatatud või sisuliselt kõik täitemenetlused peatunud). Eeltoodust lähtudes ei ole
muudatuse mõju oluline peatunud põhimenetluse suhtes, kuid valdkonna jaoks tervikuna on tegemist
positiivse muudatusega.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et mõju täiturile, ühinenud sissenõudjale ja võlgnikule on pigem positiivne.
Negatiivne mõju peatatud täitemenetluses sissenõudjale puudub tema nõudega arvestamise tõttu.
Muudatustega kaasnev mõju on positiivne, täitemenetlus muutuks selgemaks, kiiremaks ja
efektiivsemaks.
9.6. Kaebuste menetlemine täitemenetluses
9.6.1. Kavandatav muudatus 9 - kaebuse suulise läbivaatamise ära jätmine
16 Näiteks vara hind määratakse sissenõudja(te) ja võlgniku kokkuleppel, selle puudumisel aga täituri poolt.
Praktikas määratakse tihtipeale hind just täituri poolt. Vara allahindamise osas on täituril kohustus küsida
sissenõudja(te) seisukohta allahindamise osas, kuid otsustuspädevus selles osas on üksnes täituril. Praktikas
räägivad sissenõudjad harva kaasa sisuliselt midagi vara allahindamise osas ning nagunii ei oma see ka määravat
tähtsust. Vara müügi korral muul viisil küsib kohtutäitur sissenõudja(te) seisukohta, juhul kui täitur hindab juba
ise, et võlgniku ettepanek kahjustab sissenõudja(te) huve, siis annab täitur keelduva vastuse toimingule, niisamuti
saavad teised sissenõudjad kaasa rääkida ja hinnata sissenõudja huvide riivamist taolisel juhul. Sissenõudjal on
õigus vaidlustada täituri toiminguid. Praktikas tuleb harva ette sissenõudja poolt täituri varamenetluste
toimingute vaidlustamist.
23
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju (mõju halduskoormusele).
Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas:
1) kohtutäiturid - 38
2) täitemenetluse osalised – ligikaudu 100 000 isikut
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus mõju olulisuse kohta:
1) Mõju kohtutäiturile – edaspidi kohtutäiturid ei pea igal juhul kulutama aega kaebuse suulise
läbivaatamise korraldamisele ning saavad kohe asuda tegema kirjalikku otsust kaebuse kohta.
Seejuures saavad kohtutäiturid otsuse kirjutamiseks täiendavalt viis päeva juurde.
Seega: mõju kohtutäituritele on pigem positiivne ning halduskoormus langeb võrreldes tänasega.
2) Mõju täitemenetluse osalisele – täitemenetluses kaebuse menetlemise tagajärjeks on õigusselguse
saabumine täitemenetluses tekkinud vaidluse kohta. Kaebuse suulise menetluse kohustuse kaotamine
toob otsuse tegemise ajaliselt lähemale ning asjas selgub kiiremini, kas vaidlus laheneb kohtueelses
menetluses või tuleb pöörduda kohtu poole.
Seega mõju menetlusosalistele on positiivne ning üldiselt kiirendaks uus regulatsioon vaidluste korral
õigusrahu saabumist.
9.6.2. Kavandatav muudatus 10 - kaebemenetluse ajalise kestuse lühendamine
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju (mõju halduskoormusele)
Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas:
1) kohtutäiturid - 38
2) täitemenetluse osalised – ligikaudu 100 000 isikut
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus mõju olulisuse kohta:
1) Mõju kohtutäiturile – kuigi kogu kaebemenetluse kestus lüheneb, saavad kohtutäiturid sisuliselt
kirjaliku otsuse koostamiseks 5 päeva juurde ning senisest selgemalt reguleeritakse 10 päevane tähtaeg
tõendite kogumiseks.
Seega mõju kohtutäituritele on pigem positiivne ning halduskoormus jaotatud paremini võrreldes
tänasega.
2) Mõju täitemenetluse osalistele – kaebemenetluse kestuse lühendamine toob sama positiivse
tagajärje, mis suulise läbivaatamise kohustuse kaotamine. See tähendab, et otsus kaebuse kohta
tehakse varem ning asjas selgub kiiremini, kas vaidlus laheneb kohtueelses menetluses või tuleb
pöörduda kohtu poole.
Seega mõju menetlusosalisele on positiivne ning üldiselt kiirendaks uus regulatsioon vaidluste puhul
õigusrahu saabumist.
9.6.3. Kavandatav muudatus 11 - kaebemenetluse täpsem reguleerimine
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju (mõju halduskoormusele)
Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas:
1) kohtutäiturid - 38
2) täitemenetluse osalised – ligikaudu 100 000 isikut
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus mõju olulisuse kohta:
1) Mõju kohtutäituritele – täpsemad menetlusreeglid toovad rohkem selgust kaebuse menetlemise
protsessidesse ning väheneb vajadus normide tõlgendamise järele. Täna ei võimalda seadus otsesõnu
jätta korduvaid samasisulisi kaebusi menetlemata, seega pakutud lahendus, jätta sellised kaebused
24
edaspidi läbi vaatamata, toob endaga kaasa kauaoodatud lahenduse sellele probleemile.
Tõendamiskoormuse jaotamine kaebaja ja menetleja vahel teeb osapoolte rollid selgemaks.
Seega mõju kohtutäiturile on pigem positiivne. Täitemenetluse formaalsuse tõttu muudab täpsem
regulatsioon menetluse alati sujuvamaks.
2) Mõju menetlusosalisele - ka täitemenetluse osalise jaoks toob täpsem regulatsioon selguse kaebuse
menetlemisse ning kohtutäituri menetluslikud otsused või nõuded ei tule asjasse puutuvatele isikutele
üllatusena. Ühtlasi on selgemad menetlusreeglite eiramise tagajärjed. Mõju võlgnikule
tõendamiskoormuse kandmise ja tähtaja osas ei ole ebamõistlikult koormav.
3) Mõju teavet andma kohustatud isikule - mõju kolmandatele isikutele, krediidiasutustele ja riigi või
kohaliku omavalitsuse andmekogu vastutavatele töötlejatele teabe küsimisele lühemat
vastamistähtaega ei saa pidada ebamõistlikult koormavaks. Oluline mõju puudub.
Eeltoodust tulenevalt on mõju menetlusosalistele positiivne. Selgemad menetlusreeglid teevad
kaebemenetluse läbipaistvamaks ning kergemini arusaadavamaks.
Kokkuvõtvalt võib ülaltoodu alusel järeldada, et kavandatava muudatuse mõju on positiivne, kuna
sellega kõrvaldatakse võimalikud ebaselgused regulatsiooni rakendamisel ning kaebemenetlus
täitemenetluses muutub efektiivsemaks ja kiiremaks.
9.7. Täitemenetlus võlgniku surma korral
9.7.1. Kavandatav muudatus 12 - täitemenetlus võlgniku surma korral - menetluse lõpetamine,
jätkamine, peatamine
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju (mõju halduskoormusele)
Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas:
1) kohtutäiturid - 38;
2) täitemenetluse osalised – ligikaudu üle 100 000 isiku;
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus mõju olulisuse kohta:
1) Mõju kohtutäiturile – kohtutäitur peab haldama kõiki oma täitemenetlusi ja kavandatav muudatus
võimaldaks täituril korrastada ja lihtsustada tema menetluses olevate toimikute haldamist ning vältida
põhjendamatult teadmata ajaks seisma jäävaid täitemenetlusi. Muudatus võib suurendada täituri
halduskoormust sissenõudjale asjaolude selgitamise ja osalise täitemenetluse lõpetamise tõttu, kuid
täituri koormus suureneks pigem mõõdukas ulatuses, mitte aga oluliselt. Eeltoodust lähtudes omab
muudatus sihtrühmale pigem positiivset mõju.
2) Mõju võlgnikule / võlgniku õigusjärglasele – negatiivne mõju võlgnikule / õigusjärglasele
täitemenetluse jätkamise, peatamise ja lõpetamise korral võlgniku surma tõttu puudub.
3) Mõju sissenõudjale – juhul, kui menetlus lõpetatakse võlgniku surma korral sissenõudja
tahteavalduse alusel, siis on sissenõudja ise käsutanud oma nõuet ja negatiivne võimalik mõju
sissenõudjale puudub. Olukorras, kus täitemenetlus lõpetatakse sissenõudja passiivsuse tõttu -
vastamata jätmise korral või lõpetamisega mittenõustumisel, kuid mitte ka ise pärimismenetluse
mittealgatamisel 6 kuu jooksul täituri teavitusest, siis on sissenõudja mingis mõttes tinginud lõpetamise
olukorra oma passiivsuse tõttu, mida ta saaks ise vältida pärimismenetluse algatamise kaudu. Kuivõrd
sissenõudjale säilib nagunii õigus pöörduda vajadusel uuesti kohtutäituri poole TMS § 49 lg 2 alusel
täitemenetluse läbiviimiseks, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata, siis võib asuda
seisukohale, et sissenõudja huvid ei saa olulisel määral riivatud. Eeltoodust lähtudes ei ole muudatuse
mõju oluline.
25
Tulenevalt eeltoodust muutuks täiemenetlus kiiremaks, efektiivsemaks ja menetlusökonoomsemaks
võla täitmise seisukohalt. Mõju täiturile ja sissenõudjale on positiivne. Samuti ei kaasne muudatusega
otsest negatiivset tagajärge võlgniku õigusjärglasele võrreldes olukorraga, kui pärimismenetlus oleks
juba läbi viidud.
9.7.2. Kavandatav muudatus 13 - täitemenetlus võlgniku surma korral (pärandvara arest,
toimingute tegemine ja dokumentide kättetoimetamine)
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju (mõju halduskoormusele, töökorraldusele,
kuludele ja tuludele).
Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas:
1) kohtutäiturid - 38;
2) täitemenetluse osalised – ligikaudu üle 100 000 isiku;
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus mõju olulisuse kohta:
1) Mõju kohtutäiturile – teatud menetlustoimingute lihtsustamine võib muuta täitemenetluse
selgemaks, menetlusökonoomsemaks ja efektiivsemaks juhul, kui nõude täitmine osutub võimalikuks
sellise vara arvelt, millele lihtsustavaid meetmeid saab kohaldada. Täituri halduskoormus sisuliselt ei
muutu võrreldes elus oleva võlgniku täitemenetlusega (dokumentide edastamise asemel e-posti või
posti teel avaldab täitur teate Ametlikes Teadaannetes). Eeltoodust lähtudes on muudatusel
sihtrühmale positiivne mõju.
2) Mõju võlgniku õigusjärglasele – kuivõrd samaväärsed menetlustoimingud toimuksid õigusjärglase
suhtes ka sellisel juhul, kui pärimismenetlus oleks juba läbi viidud ja pärijad teada, siis ei halvenda
iseenesest lihtsustatud menetluskord pärijate huve. Samuti toimuks nõude täitmine pärandvara arvelt,
mitte näiteks pärijate enda isikliku vara arvelt. Pärimismenetluse algatamine peaks olema ennekõike
võimalike pärijate enda huvi, mitte et täitur ja sissenõudja teevad lisatoiminguid ja kulutusi, et pärijaid
tuvastada menetluse jätkamiseks. Pärimismenetluse algatamise kohustus ning selle mittealgatamisega
seonduvad riskid ja negatiivsed tagajärjed peavad jääma pärijate kanda. Ei saa eeldada, et neid
protsesse hakkavad juhtima või rahastama sissenõudjad ja kohtutäitur. Lisaks võiks olla ka võlgniku
õigusjärglase huvides saada võlanõuded täidetud, seda veel ilma täiendavate lisakuludeta, mis
kaasneksid täitemenetluses võlgnikule täituri või sissenõudja enda poolt pärimismenetluse
algatamisega ja dokumentide edastamisega. Surnud võlgniku kohta täitetoimingu teate avaldamist ei
saa eelduslikult pidada ka võlgniku võimalikku pärijat kahjustavaks. Seega muudatus ei avalda olulist
negatiivset mõju.
3) Mõju sissenõudjale – lihtsustatud menetluskord võimaldaks sissenõudjate võlanõuete kiiremat ja
efektiivsemat täitmist võlgniku surma korral, kui nõude täitmine osutub võimalikuks sellise vara arvelt,
millele lihtsustavaid meetmeid saab kohaldada. Eeltoodust lähtudes on muudatusel sihtrühmale
positiivne mõju.
Kokkuvõtvalt võib asuda seisukohale, et muudatuse korral muutuks täiemenetlus kiiremaks,
efektiivsemaks ja menetlusökonoomsemaks võla täitmise seisukohalt. Samuti ei kaasne muudatusega
otsest negatiivset tagajärge võlgniku õigusjärglasele võrreldes olukorraga, kui pärimismenetlus oleks
juba läbi viidud. Sissenõudja seisukohalt avaldub positiivne mõju. Seega aitab kavandatav muudatus
saavutada soovitud eesmärke.
26
9.8. Sundtäitmisega ühinemine
9.8.1. Kavandatav muudatus 14 - ühinenud nõuete täitmine rahalise nõude arestimise akti alusel
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju (mõju halduskoormusele, töökorraldusele).
Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas:
1) kohtutäiturid - 38;
2) täitemenetluse osalised – ligikaudu üle 100 000 isiku;
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus mõju olulisuse kohta:
1) Mõju kohtutäiturile – rahalise nõude arestimise akti kaudu nõuete täitmise korral kaoks ära nö.
topeltkontroll17 tulemis osalevate nõuete dokumentide ülevaatamise ja sundtäitmisega ühinemise
otsuste koostamine osas, mistõttu nõuete halduskoormus väheneks ja menetlus oleks ökonoomsem.
Vara mittemüügi korral saab täitur esitatud rahalise nõude arestimise aktid edastada järjekorras
järgmisele täiturile, kes saab varamenetlust jätkata. Dokumentide sisulise ülevaatamise kohustus säiliks
edasi aga ilmtingimata täitemenetluse väliste nõuete puhul, sh näiteks TMS § 108 alusel tulemist
hüvitist taotlevate osapoolte, KÜ pandiõiguse, jms puhul. Tulenevalt eeltoodust oleks muudatusel
positiivne mõju halduskoormuse seisukohalt.
2) Mõju võlgnikule – võlgniku suhtes negatiivne mõju puudub ja võlgniku õiguslik olukord jääb sisuliselt
samaks. Võlgniku vara müügist saadud tulemi jagamise seisukohalt ei omaks tähtsust, kas täitmine
toimuks tulemist sundtäitmisega ühinemise järjekorra alusel või rahalise nõude arestimise akti
esitamise järjekorra alusel, nõuete täitmine toimuks samaväärselt. Eeltoodust lähtudes ei avalda
muudatus sihtrühmale olulist mõju.
3) Mõju sissenõudjale – sisuliseks erinevuseks rahalise nõude aresti ja sundtäitmisega ühinemise korral
on see, et ühinemise korral antakse sissenõudjale kõik sissenõudja õigused, sh õigus avaldada seisukoht
arestitava vara hinna osas, vaidlustada varamenetlust puudutavaid toiminguid, avaldada seisukoht vara
allahindamise osas, jms. Praktikas on nende õiguste realiseerimine (seda veel ühinenud sissenõudja
poolt) pigem vähene ja sisult mittemäärav18. Tulemi jagamise seisukohalt jääb sissenõudja õiguslik
olukord aga samaks, kuivõrd tulemit jagataks sissenõudjate vahel samaväärselt edasi. Vajadusel saab
ette näha mõningaid erisusi, näiteks vara müügi korral muul viisil kõigi osapoolte seisukoha küsimise
kohustus (sh rahalise nõude arestimise akti esitanud osapoolte suhtes). Mõju ulatus on sihtrühmale
seega väike ning ei halvenda sissenõudja positsiooni tulemist hüvitise saamise seisukohalt.
17 Iga täitur on juba algatanud oma täitemenetluse kooskõlas TMS sätestatuga ning võlgnikul on võimalik iga
täitemenetluse algatamist tema suhtes vaidlustada vastavale täiturile. Kui on alanud võlgniku suhtes juba
sundtäitmine, siis teoreetiliselt on kõik täiturid õigustatud müüma võlgniku kinnisvara maha, kui neil see võimalus
oleks, seega ei peaks vara müüv täitur uuesti üle vaatama sundtäitmisega ühinemise raames juba teiste täituri
poolt tema täitemenetluses üle vaadata ja nõuetele vastavaid sissenõudjate täitedokumente ning koostama
nende kohta vastavasisulisi ühinemise otsuseid. Ehk kui kohtutäitur on piisavalt pädev, et oma võla katteks
võlgniku kinnisvara maha müüa, siis võiks ta olla ka piisavalt pädev ja usaldusväärne rahalise nõude aresti akti
esitamiseks ilma täiendava tõendamiskoormuseta, mille alusel tulemist hüvitist tema menetluses oleva nõude
katteks tasuda. 18 Kinnisvara hind määratakse sissenõudja(te) ja võlgniku kokkuleppel (taoliste asjaolude esinemine
täitementluses on harvaesinev), muul juhul täituri poolt, vajadusel kaasatakse vara hindamisse ekspert, kuid
lõppastmes selgub asja tegelik väärtus nagunii hoopis enampakkumis(t)e tulemusel, vara ümberhindamise üle
otsustamise pädevus on üksnes kohtutäituril, kuulates ära osapoolte seisukohad, jms.
27
Eeltoodust tulenevalt omaks muudatus positiivset mõju halduskoormuse vähenemisele, mis muudaks
võlgniku kinnisvaramenetluse ökonoomsemaks. Oluline negatiivne mõju võlgnikule ja sissenõudjale
puudub.
9.8.2. Kavandatav muudatus 15 - topeltarestimise välistamine
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju (mõju halduskoormusele, töökorraldusele,
kuludele ja tuludele).
Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas:
1) kohtutäiturid - 38;
2) täitemenetluse osalised – ligikaudu üle 100 000 isiku.
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus mõju olulisuse kohta:
1) Mõju kohtutäiturile – mõju sellele täiturile, kes on seadnud keelumärke võlgniku varale esimesena
on positiivne, kuivõrd talle saab tagatud õiguskindlus, et varamenetlust ei võeta teise täituri poolt poole
menetluse pealt üle. Mõju sellele täiturile, kes edaspidi ei saaks teistkordselt vara arestida ja ise
võlgniku varamenetlust läbi viia eespoolseisva sissenõudja nõude täitmiseks, vaid peaks ühinema
niisamuti selle asemel teise kohtutäituri menetlusega, võiks pidada ootuspäraseks, kuivõrd tavapärases
korras ta peakski ühinema juba käimasoleva menetlusega, nagu TMS § 149 lg 1 seda sätestab. Samuti
ei teki hüpoteegiga tagatud nõuet menetleval täituril negatiivset tagajärge, kuivõrd ta ei ole teostanud
ka toiminguid, mida hüvitada.
2) Mõju võlgnikule – Mitmekordse arestimise ja mitmekordse varamenetluse keelamine vähendaks
potentsiaalselt võlgnikule tekkida võivaid kulusid, seda nii mitmes menetluses vara puudutavate
dokumentide kättetoimetamise osas, samuti oleks välistatud teoreetiline olukord, kus võlgnik peaks
hakkama arestitud vara hinda vaidlustama mitmes täitemenetluses (see võib muuhulgas tähendada ka
mitmekordse eksperdi hindamiskulude kandmist võlgniku poolt), jms. Lisaks oleks ühekordne
arestimine õigusselgem ka menetlusosalistele. Eeltoodust lähtudes võiks pidada mõju võlgnikule
positiivseks.
3) Mõju sissenõudjale – sissenõudjate huvid muudatusega riivatud ei saaks, kuivõrd sõltumata sellest,
milline täitur lõppastmes tulemit jagab, saavad sissenõudjad tulemist raha oma nõuete katteks
vastavalt oma õiguste järjekohtadele. Eeltoodust lähtudes ei ole muudatuse mõju oluline käesolevale
sihtrühmale.
Kokkuvõttes tooks käesolev muudatus õigusselguse menetlusosalistele ja õiguskindluse vara arestinud
täiturile menetluse lõpule viimisel. Negatiivne mõju menetlusosalistele puudub.
9.8.3. Kavandatav muudatus 16 – kohtutäituri põhitasu eespoolseisva hüpoteegiga tagatud nõude
täitmise korral
Muudatusega kaasneva mõju valdkond: majanduslik mõju (mõju halduskoormusele, töökorraldusele,
kuludele ja tuludele).
Muudatusest mõjutatud sihtrühmad valdkonnas:
1) kohtutäiturid - 38;
Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmadele ning järeldus mõju olulisuse kohta:
1) Mõju kohtutäiturile – mõju sellele täiturile, kes on seadnud keelumärke kinnisasjale esimesena, on
positiivne, kuivõrd talle on tagatud õiguskindlus, et varamenetlust ei võeta teise täituri poolt poole
menetluse pealt üle ning lisaks tekib tal õigus saada eespoolsesiva õiguse realiseerimise eest samuti
28
põhitasu. Mõju põhitasust ilmajäämise kohta (saab küsida ainult täitemenetluse alustamise tasu ja
täitekulud) sellele täiturile, kes vahendas sundtäitmisega ühinemise avaldust hüpoteegiga tagatud
nõude menetluses, on õiglane, kuivõrd tal endal puuduvad võimalused hüpoteegi realiseerimiseks,
põhitasu tema poolt ei muutu seega sissenõutavaks ja muid menetlustoiminguid võla sissenõudmiseks
ta teostada ei saa. Kuivõrd taolisi menetlusi ei ole massiliselt, siis ei ole muudatuse mõju sihtrühmale
oluline.
2) Mõju võlgnikule – tasu maksmine sellele täiturile, kes reaalselt realiseeris hüpoteeki, ei mõju
võlgnikule negatiivselt, rahalisi kohustusi juurde ei teki.
Lähtudes eeltoodust negatiivne mõju sissenõudjale ja võlgnikule puudub. Mõju ulatus kohtutäiturile
on väike, sest sihtrühma kui terviku käitumises erilisi muutusi ei toimu.
VTK-s kavandatavad muudatused aitavad kaasa soovitud eesmärkide saavutamisele sundtäitmisega
ühinemise menetluse õigusselgemaks muutmisel ja menetlusökonoomsema menetluse saavutamisel.
VI. Kavandatav õiguslik regulatsioon ja selle väljatöötamise tegevuskava
10. Valitav lahendus
TMS, PankrS muutmine ja täiendamine.
10.1. Töötatakse välja uus tervikseadus 10.2. Muudatused tehakse senise
seaduse struktuuris
x
10.3. Selgitus Muudatused on võimalik viia sisse seniste seaduste struktuuri, mistõttu ei ole uue
tervikteksti väljatöötamine vajalik.
11. Puudutatud ja muudetavad õigusaktid
Muudatused puudutavad täitemenetluse seadustikku ja pankrotiseadust.
12. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse
VTK-s käsitletavaid teemasid on analüüsinud ja VTK koostamisse panustanud ka kohtutäituri abi
Kadri Noor ([email protected], [email protected], tel 53330503).
VTK edastatakse arvamuse avaldamiseks ja kooskõlastamiseks ministeeriumitele, kohtutele,
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale, Eesti Võlausaldajate Liidule, Eesti Pangaliidule, Eesti
Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Maksu- ja Tolliametile, Politsei- ja
Piirivalveametile.
Täiendavate osapoolte kaasamine otsustatakse VTK analüüsimise raames.
13. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg
Tulenevalt asjaolust, et muudatused ei too kaasa sihtrühmadele olulist negatiivset mõju, puudub
vajadus põhjalikuma mõjuanalüüsi läbiviimiseks käesoleval hetkel.
14. Eeldatav kontseptsiooni (HÕNTE § 1 lg 3) valmimise ja
kooskõlastamisele saatmise aeg (kui järgmise sammuna
koostatakse eelnõu kontseptsioon)
Eelnõu kontseptsiooni ei
koostata.
15. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamise
aeg
Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks eelduslikult 2024. aasta I. poolaastal.
16. Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 2024. a.
29
17. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Aleksandr Logussov,
vabakutsete talituse nõunik
tel 5267501);
Kairit Kirsipuu, vabakutsete
talituse juhataja
([email protected], tel
58877524).
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JUM/23-1686 - Täitemenetluse seadustiku ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 24.01.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/107e2a05-78b8-4a91-8b6c-41c6fe2e3990 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/107e2a05-78b8-4a91-8b6c-41c6fe2e3990?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
Täitemenetluse seadustiku ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine | 08.02.2024 | 48 | 2-7/2023/5208 | Väljaminev kiri | mkm | Justiitsministeerium |