KOKSi muutmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

[email protected]

Teie 03.01.2024 nr 1.4-1/10, REM/24-

0006/-1K

Meie 08.02.2024 nr 2-3/27

KOKSi muutmine ja sellest tulenevate teiste

seaduste muutmine

Austatud minister

Kooskõlastame Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi poolt esitatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ettevõtluskeskkonnaga seotud teemade osas. Kooskõlastame, kuid teeme järgmised ettepanekud võrdsuspoliitika osas: Palume hinnata muudatuste mõju soolisele võrdsusele, võrdsele kohtlemisele ja ligipääsetavusele. Muudatuste mõju võib olla konkreetsetele sihtrühmadele erinev ning võimaluste võrdsuse kui läbiva teemaga arvestamine tähendab seda, et on analüüsitud ja jälgitud, et meetmete ja tegevuste käigus eemaldatakse need barjäärid ja takistused, mis näiliselt ühesuguste tingimuste korral ühte või teise sotsiaalsesse gruppi kuuluvate indiviidide reaalseid võimalusi piiravad. KOKS-i muutmise üks põhjendustest on, et pärast haldusreformi on omavalitsused muutunud võimekamaks ja enesekontroll toimib paremini. Subsidiaarsuspõhimõtte rakendamine hea eneseregulatsiooniga omavalitsustes võib kohaliku elu edendamisel häid tulemusi anda. Siiski jäi pärast reformi alles ka väga väikeseid omavalitsusi, mille võimekus ei kasvanud ning lisaks tekkis uusi murekohti. Maavalitsuste kaotamise tulemusel on omavalitsuse igapäevaste otsuste üle järelevalve pea olematu. Väiksematel, aga võib-olla teadlikel rikkumistel ei pruugi olla tagajärgi, sest nende tõttu pole kodanikel võimalust ega tahtmist kohtusse minna. Nii võivad probleemid lumepallina kasvama hakata. Võrdsus ja ligipääsetavus on teemad, mida omavalitsused peaksid igas oma otsuses edendama ning peab olema selge, et see pole omavalitsuse valik, vaid kohustus. Vaja on kindlust, et KOKS-i muutmise tagajärjel ei tekiks soodne pinnas nendest teemadest eemale hoidmiseks, või et olukord osade inimeste jaoks ei halveneks. KOKS-i muutmise tulemusel peaks omavalitsustes võrdsuse ja ligipääsetavuse teemadel toimuma positiivne areng. Palume seletuskirjas selgitada, kas ja kuidas on varasemalt esitatud kommentaariga arvestatud: „KOV-ile võimaldatava elektroonilise töökorralduse puhul tuleb veenduda, et seda saavad kasutada kõik ühiskonnaliikmed võrdsetel alustel, see tähendab e-teenuste ligipääsetavust ka erineva puudega inimestele. Ka elanike kaasamise juures tuleb kindlasti pidada silmas, nagu VTK- s on ka pakutud, erivajadusega inimeste paremat kaasamist. Muuhulgas tähendab see nii igakülgse ligipääsu tagamist kõigile inimestele, aga ka teadlikku, suunatud ja spetsiifilist kaasamist.“ Meie vastavad ettepanekud on:

2 (4)

1. ETTEPANEK: Paragrahvi 3 punkt 7 sõnastada „7) kvaliteetsete ja kättesaadavate avalike

teenuste korraldamine ligipääsetavalt ja soodsaimatel tingimustel.“

PÕHJENDUS: Seletuskirjas on küll mainitud, et „soodsaimatel tingimustel“ on mõeldud

sisuliselt ka ligipääsetavust, kuid selle infoni jõudmiseks eeldatakse lugejalt kõrgemaid

teadmisi ja oskust eelnõu seletuskirjast see info üles leida. Intuitiivselt selle seose peale ei tule.

Ligipääsetavus puudutab eriti teravalt ka neid inimgruppe, kel õigustekstide analüüsimise

oskused või võimalused võivad puududa. Neil on vaja selget pidepunkti, millele oma õiguste

kaitsel viidata. Ligipääsetavus ei ole vajalik vaid puudega inimestele, vaid üha suuremale

osale elanikkonnast, sh eakad, lapsed, väikelaste vanemad, ajutise terviseprobleemiga

inimesed, infomürast väsinud inimesed. Lisaks aitab digiligipääsetavus kõigil inimestel

paremini avatud valitsemisest osa võtta. Laiem teadlikkus ja teadvustamine, et ligipääsetavuse

tagamine on kohaliku omavalitsuse kohustus, on vajalik, et iga inimene saaks võimalikult

suure osa oma elus maksimaalselt iseseisvalt ühiskonnaelust osa võtta. Praegu on

ligipääsetavuse nõuded kohalikes omavalitsustes täidetud väga ebaühtlaselt. Ligipääsetavuse

termin on vaja lisada KOKS-i, et ligipääsetavus ühiskonnas osalemiseks oleks tagatud just

inimese kodu juures. Seda korraldab kohalik omavalitsus. Ligipääsetavuse edendamiseks on

vaja, et nii otsustajad kui ka kodanikud teadvustaks, kelle kohustus see on, ning saaksid sellele

võimalikult lihtsalt tähelepanu pöörata.

2. ETTEPANEK: Palume hinnata § 7 täiendamist lõikega 11, mis puudutab õigust seada isikute

põhiõiguste ja -vabaduste riiveid, mõju võrdsuspõhiõigusele. See tähendab, et palume

hinnata mõju soolisele võrdsusele ja vähemuste võrdsetele võimalustele, sealhulgas

ligipääsetavusele ning kas selline säte võib panna haavatavad grupid ebasoodsamasse

olukorda.

PÕHJENDUS: Näiteks, kas see võib tuua kaasa olukorra, kus omavalitsus ei taga info või

teenuste ligipääsetavust või näiteks kitsendab elukoha valikuid ning selgitab seda väikese

riivega. Kas on võimalik, et näiteks kulude kokkuhoidu teenuse pakkumisel peetakse

olulisemaks kui teenuse ligipääsetavust?

3. ETTEPANEK: §7 Punkt 9 võiks viidata avaliku teabe seadusele ja digiligipääsetavusele.

PÕHJENDUS: Tihti on info keerulise otsimise tulemusel olemas ja mitte kõigile ligipääsetav,

näiteks dokumendid, mis pole masinloetavad. Nt protokoll, mis on prinditud, paberil

allkirjastatud ja uuesti skännitud.

4. ETTEPANEK: §7 Punkt 10 võiks tuua välja ka selle, et kõige olulisem info ja otsused

kohaliku elu kohta võiksid olla lühikokkuvõtetena tõlgitud ka viipekeelde ning lihtsasse

keelde. Seda eriti nendes olukordades, kui inimestelt eeldatakse mingisugust tegutsemist või

see on nende heaolu ja teenuseid puudutav.

PÕHJENDUS: Lihtsa keele tõlge on välja töötatud intellektipuudega inimestele, aga aitab

kõigil inimestel kiiresti aru saada, mis on keeruliste tekstide olulisem sisu. Mida laiem ring

inimesi saab otsustest aru, seda julgemalt saavad nad ühiskonnaelus osaleda. Et kõik

ühiskonnaliikmed saaksid kohaliku elu infole ligi, on vaja, et omavalitsused esitaksid olulise

info ja teadaanded ligipääsetavates formaatides. See ei puuduta ainult väikese elanike grupi

huve, vaid info ligipääsetavust ja arusaamist ja kodanikuaktiivsust üldiselt. Lihtsasse keelde

tõlge on vajalik intellektipuudega inimestele, inimestele, kes alles õpivad eesti keelt ning ka

infomürast väsinud või väga kiire graafikuga inimestele. Kõik inimesed saavad lihtsasse keelde

tõlgitud tekstist paremini aru ning kiire ülevaate kõige olulisemast infost. Keerukad otsused

saaksid arusaadavaks suuremale grupile inimestest ja julgustaks neid avalikust diskussioonist

osa võtma.

3 (4)

5. ETTEPANEK: Seadusesse lisatavale §321 punkti 12 võiks täiendada sellega, et

rahvaküsitlus peaks olema läbi viidud nii, et ligipääs infole ja hääletamises osalemine oleks

ligipääsetav kõigile hääletusõiguslikele elanikele.

PÕHJENDUS: Rahvaküsitluste läbiviimiseks kasutatakse tihti ise tehtud veebilehti, mis ei

vasta ligipääsetavuse nõuetele. Küsitluse infot jagatakse valitsuse veebilehtedel ja

sotsiaalmeedias tihti nii, et see on vormistatud pildina, mis teeb selle info ligipääsmatuks

ekraanilt lugemise abivahendeid kasutavatele inimestele. Tihti on kogu info ja osalemine

võimalik ainult digitaalselt. Erinevalt valimiste korraldamisele, võib kiiremate rahvaküsitluste

korraldamisel juhtuda, et teatud inimgruppide osalemine välistatakse ligipääsetavuse

puudumise tõttu. Seega oleks kasulik selle punktis mingil viisil hääletuse korraldaja suunata

näiteks avaliku teabe seaduse ligipääsetavust puudutavaid punkte lugema, et koostatav määrus

arvestaks ka erivajadustega.

6. ETTEPANEK: Lisada §41 alapunkt 5 „Vähemalt kõige olulisem info ja teadaanded

tõlgitakse ligipääsetavuse tagamiseks ka viipekeelde, lihtsasse keelde ning vajadusel lisatakse

videole subtiitrid või kirjeldustõlge.“

PÕHJENDUS: Et kõik ühiskonnaliikmed saaksid kohaliku elu infole ligi, on vaja, et

omavalitsused esitaksid olulise info ja teadaanded ligipääsetavates formaatides. See ei

puuduta ainult väikese elanike grupi huve, vaid info ligipääsetavust ja arusaamist ja

kodanikuaktiivsust üldiselt. Lihtsasse keelde tõlge on vajalik intellektipuudega inimestele,

inimestele, kes alles õpivad eesti keelt ning ka infomürast väsinud või väga kiire graafikuga

inimestele. Kõik inimesed saavad lihtsasse keelde tõlgitud tekstist paremini aru ning kiire

ülevaate kõige olulisemast infost. Keerukad otsused saaksid arusaadavaks suuremale grupile

inimestest ja julgustaks neid avalikust diskussioonist osa võtma. Kuulmispuudega inimestele

on videodes oluline viipekeele tõlge ning subtiitrite olemasolu. Subtiitrid on abiks ka näiteks

väikelaste vanematele ja eakatele, kes müra või kuulmislanguse tõttu ei saa ainult helile loota.

Kirjeldustõlkega videomaterjali sisu on ligipääsetav nägemispuudega inimestele.

7. ETTEPANEK: §51 lõiked 6 ja 7 liita üheks punktiks ning lisada viide ligipääsetavuse

tingimustele „Volikogu istungite, valitsuse istungite ning volikogu ja valitsuse komisjonide

koosolekute protokollid peavad olema igaühele ligipääsetavad vastavalt avaliku teabe

seadusele ning valla või linna õigusaktides sätestatud korras.“

PÕHJENDUS: Protokollide leidmine on praktilises elus tihti keerukas, eriti kui otsitakse

kindlat protokolli. Kindla märksõna abil otsimine on mõnikord võimatu. Veel on levinud

praktika, et mingil põhjusel prinditakse protokoll välja, allkirjastatakse käsitsi ja siis

skaneeritakse uuesti. See tähendab, et tekst ei ole otsitav ega masinloetav, mis tähendab, et

näiteks nägemispuudega inimestel ei ole võimalik sellele ligi pääseda. Seega on oluline

rõhutada, et korraldatud ei pea olema vaid protokollide kättesaadavuse ajakava, vaid ka

avalikustatud protokollide ligipääsetavus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

4 (4)

Kaarel Lehtsalu

639 7651 [email protected]