Kiri

Tere!

Tutvusime Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega õiguslike haldustakistuste lahendamise mehhanismi kohta piiriüleses kontekstis. Edastan meie kommentaarid allpool.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) poolt suhtume üldiselt positiivselt algatusse eesmärki kõrvaldada õigus- ja haldustakistused, mis võivad häirida ELis piiriülest suhtlust ja piiriäärsete piirkondade arengut, sealhulgas nendes piirkondades osutatavate avalike teenuste kvaliteeti. Samas oleme skeptilised selle suhtes, kui palju võib ettepanekust kasu olla valdkondades, kus kehtivad üleliidulised ühtlustatud regulatsioonid, ning kui palju arvestatakse algatuses piirkondlikke eripärasid.

Leiame, et ettepanek luua kõigis liikmesriikides piiriülesed koordineerimiskeskused, mille ülesandeks oleks takistuste hinnang ja nende lahenduste koordineerimine vastavate struktuuridega, toob kaasa liikmesriikidele märkimisväärseid rahalisi kulusid ning halduskoormuse suurenemist. Algatuse kulud võivad võrreldes potentsiaalse kasuga osutuda ebaproportsionaalseks, eriti väiksemate ja vähem jõukate liikmesriikide jaoks.

MKM ei ole veendunud, et algatuses kirjeldatud koordineerimisraamistik ei dubleeriks olemasolevaid koostöövorme. Võtame näiteks SDG ehk ühtse digivärava projekti, mis võimaldab juurdepääsu asjakohasele teabele ühes kohas ning pakub suurt hulka e-teenuseid piiriüleseks kasutamiseks. Lisaks pakub SDG keskset ja juhendatud juurdepääsu abistamis- ja probleemilahendusteenustele ELi kodanikel ja äridele. Ärgem unustagem siseturu infosüsteemi IMI, mis on juba aastaid aidanud pädevate asutuste vahel infovahetust erinevates siseturu valdkondades sujuvamaks teha. Seega, lisaks ressursside ebatõhusale paigutamisele, tekitaks juba olemasolevate vahendite dubleerimine segadust erinevate koostööstruktuuride vahel.

Positiivne on see, et määruse eelnõus on viidatud ka koostööle SOLVITi keskustega teatavate teemade osas ja ka SOLVITi vastutusalasse kuuluvate teemade üleandmisele SOLVIT keskustele. Siiski, Eesti kogemus näitab, et SOLVIT-i statistika põhjal on piiriüleste probleemide arv naaberriikidega väike. Näiteks oli 2023. aastal Soomega 2 kaebust, Lätiga 2 kaebust ning Rootsiga kolm kaebust. Kõik kaebused olid seotud EL õiguse rakendamisega.

Lisaks Art 8 ja 9 on välja toodud võimalikud piiritakistused ning erinevatel juhtudel on märgitud ka tähtajad nagu 3 kuud ja 6 kuud. Kuna piiriüleste takistustena on mõeldud ka teenuste osutamist, mis on raskendatud (riigi)piiri tõttu, siis oleks hea töögruppide tasandil täpsustada, milliseid teenuseid eelkõige mõeldakse. Kuna algatuses on välja toodud, et uus mehhanism oleks kriiside puhul üks vahend, millega haldustakistus lahendada, siis hindaksime ettevaatlikult, et kriiside puhul võivad ülalpool toodud tähtajad olla liigselt pikad.

Head

Evelin