Arvamus eelnõule

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee / registrikood 70004235

Lp Madis Timpson

Justiitsministeerium

[email protected]

Teie 06.06.2024 nr 8-1/4711-1 Meie 12.06.2024 nr 2.3-5/24/1579-2

Arvamus kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja

kriminaalhooldusaluste andmekogu muutmise eelnõule Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse

määruse „Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu

põhimäärus“ muutmise eelnõu.

Meil on eelnõu osas järgmised tähelepanekud.

1. Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja

kriminaalhooldusaluste andmekogu (vangiregister) põhimäärust uue paragrahviga, millest

nähtuvalt koosneb vangiregister keskandmekogust, arhiivist ja andmelaost, sealjuures

koosneb andmeladu keskandmekogu ja arhiivi andmetest.

Seletuskirja järgi kasutatakse andmeladu uuringute ja statistiliste ülevaadete tegemise,

poliitika kujundamise, vanglate ja arestimajade sisemise töökorralduse analüüsimise ning

otsuste tegemise eesmärgil. Kuna andmeladu koosneb nii keskandmekogu kui ka arhiivi

andmetest, siis võib eeldada, et andmeladu sisaldab isikuandmeid.

Nii EL isikuandmete kaitse üldmäärus kui ka isikuandmete kaitse seadus näevad ette

kohustuse järgida isikuandmete töötlemise põhimõtteid, mis näevad muu hulgas ette, et

andmesubjekti tuvastada võimaldaval kujul säilitatakse isikuandmeid üksnes seni, kuni see

on vajalik selle eesmärgi täitmiseks, milleks isikuandmeid töödeldakse. Seega tuleb

isikuandmete säilitamisele määrata tähtaeg, mille lõppemisel tuleb isikuandmed kustutada.

Vangiregistris andmete säilitamist reguleerib vangistusseaduse (VangS) § 54, mille lõige 2

reguleerib andmete edastamist arhiivi ning lõige 3 andmete arhiivist kustutamist. Samas ei

ole selge, kas ja millal kustutatakse andmed andmelaost.

Lisaks ei ole selge, kui kaua säilitatakse vangiregistris isiku karistuse kandmise või

kriminaalhoolduse algusaega, kohta ja alust, karistuse kandmiselt vabastamise või

kriminaalhoolduse lõppemise aega ja kohta ning isiku nime ja isikukoodi või sünniaega.

VangS § 54 lõike 2 järgi eelloetletud andmeid arhiivi ei kanta, mistõttu jääb selgusetuks,

kui kaua neid andmeid tegelikult andmekogus säilitatakse.

2. Kehtiva põhimääruse § 17 lõike 1 järgi on vangiregistrisse kande tegemine registrisse

andmete ja dokumentide sisestamine, nende salvestamine, muutmine ja kustutamine.

2 (3)

Põhimääruse § 20 lõike 1 järgi logitakse vangiregistris kannetele juurdepääsu saamine,

kannete salvestamine, muutmine, kustutamine ja päringute tegemine, sealjuures sisaldab

logi kasutaja ees- ja perekonnanime ning isikukoodi ehk isikuandmeid. Sama paragrahvi

lõike 2 järgi säilitatakse kande salvestamise, muutmise ja kustutamise logi 10 aastat ning

juurdepääsu saamise ja päringute logisid 7 aastat.

Eelnõu § 1 punktiga 17 aga muudetakse andmekogu põhimääruse § 20 lõike 2 sõnastust

ning vangiregistri kannetele määratakse sama säilitustähtaeg, kui on vangiregistrisse

kantud andmete säilitustähtaeg. Lähtudes VangS-st tähendab see üldises plaanis seda, et nt

20-aastase vangistuse puhul säilitatakse kannete salvestamise, muutmise ja kustutamise

logisid isiku vangistuses viibimise ajal ehk 20 aastat. Kui 20-aastase vangistuse kandmisest

on möödunud 10 aastat, siis kantakse logid arhiivi, kus neid säilitatakse veel 50 aastat.

Seega säilitatakse vangiregistri kasutaja, kes tegi isiku kohta vangistuse algusaegadel

vangiregistrisse kande, isikuandmeid 80 aastat tänase 10 aasta asemel. Eelnõu seletuskirjas

on logide säilitamise tähtaja kohta märgitud üksnes, et vangistusseadus sätestab

vangiregistrisse kantud andmete säilitustähtajad, mistõttu on põhjendatud määrata

kannete salvestamise, muutmise ja kustutamise logide säilitamisele samad tähtaja.

Ilmselgelt on tegemist väga pika säilitustähtajaga, mis nõuab põhjalikumat selgitamist.

3. Lisaks peame vajalikuks juhtida tähelepanu vangiregistri pidamise eesmärgile. Nimelt on

VangS § 51 lõikes 1 sätestatud vangiregistri eesmärk, milleks muu hulgas on

kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste isikuandmete ühte

andmekogusse kandmine ja nende töötlemine (punkt 1), andmekogus olevate andmete

kiire ja efektiivse kasutamise võimaldamine (punkt 5), uuringute, statistika ja

kriminaalpoliitiliste otsuste tegemise tagamiseks teabe süstematiseeritud kogumine (punkt

7).

AvTS § 431 lõike 1 ja § 433 lõike 1 järgi on andmekogu riigi, kohaliku omavalitsuse, avalik-

õigusliku juriidilise isiku või muu avalikke ülesandeid täitva isiku infosüsteemis

töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse seaduse või selle alusel antud

õigusaktiga ja selles sätestatud ülesannete täitmiseks. Seega peab andkogu asutamise

aluseks olevast seadusest ehk seaduse volitusnormist tulenema andmekogu loomise

konkreetne eesmärk ehk avalik ülesanne, mille täitmiseks andmekogu luuakse.

Inspektsioon on andmekogusid puudutavas juhendis selgitanud, et andmekogu eesmärk

peab olema seaduses sätestatud, sest see ongi volitusnormi tuum. Vajalik ei ole andmekogu

täpse nime seaduses sätestamine (see võib tulla ka põhimäärusest). Kuid hädavajalik on,

et volitusnorm annaks vastuse küsimusele, millisel eesmärgil ja milliste ülesannete

täitmiseks andmekogu luuakse. Ilma selleta on raskendatud kontroll andmekogu pidamise

õiguspärasuse ja isikuandmete töötlemise ulatuse üle.

Asutamiseesmärgiks ei saa olla seega andmetöötlus või andmete kogumine iseenesest.

Andmekogu asutamise eesmärk peab volitusnormis olema piisavalt konkreetne.

Volitusnormi konkreetsuse kohta on Riigikohus 19.01.2009 otsuse 3-3-1-85-08 punktis 18

märkinud: „Põhiseaduse § 3 kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega

kooskõlas olevate seaduste alusel. Määrusandluse puhul tähendab nimetatud säte

täitevvõimu jaoks kohustust järgida talle delegatsiooninormiga antud volitusi ja neid mitte

ületada. HMS § 90 lg 1 kohaselt võib määruse anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi

olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. Kohtupraktikas on

rõhutatud, et volitusnormis sätestatakse määrusandliku volituse selge eesmärk, sisu ja

ulatus (põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 20. detsembri 1996. a otsus asjas nr 3-

4-1-3-96).“.

3 (3)

Eelnevat kokku võttes soovitame vaadata üle VangS-s sätestatud andmekogu pidamise

eesmärk ning sõnastada see selliselt, et volitusnorm annaks selge vastuse küsimusele,

millisel eesmärgil ja milliste konkreetsete ülesannete täitmiseks andmekogu luuakse,

sealjuures tuua seaduses selgelt välja ka andmelao kasutamise eesmärk.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pille Lehis

peadirektor

Koostaja: Terje Enula

[email protected], telefon 627 4144