Selgitustaotlus
| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 10-4/4814-1 |
| Registreeritud | 12.06.2024 |
| Sünkroonitud | 13.06.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 10 Õiguspoliitika alase tegevuse korraldamine |
| Sari | 10-4 Kirjavahetus asutuste ja isikutega |
| Toimik | 10-4/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Grant Thornton Baltic OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Grant Thornton Baltic OÜ |
| Vastutaja | Heddi Lutterus (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere!
Pöördun Teie poole seoses tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduse tõlgendamisega.
Nimelt § 8 lg 5 sätestab järgmist:
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teavituskanaleid võivad jagada või ühiselt hallata:
1) eraõiguslikud juriidilised isikud, kus on kuni 249 töötajat;
2) omavalitsusüksuse ametiasutused ja nende hallatavad asutused;
3) kontserni kuuluvad ettevõtjad;
4) riigi ametiasutused ja nende hallatavad asutused.
Lugesin ka seletuskirja, kus oli välja toodud, et Justiitsministeeriumi seisukoht oli, et eelnõu § 8 lõige 5 annab võimaluse koondada ja jagada teavituskanaleid. 249 töötaja piirmäär käib ainult juriidiliste isikute kohta, mitte omavalitsuste. Näiteks sisekanalite puhul, kui need läheksid liialt suureks, ei oleks enam võimalik neid otstarbekalt hallata või siis ei ole see enam eesmärgipärane.
Kas saame sellest õigesti aru, et eraõiguslikud juriidilised isikud (kus kogu töötajate hulk ei ületa 249), võivad selliseid juriidilised isikud kasutada ühist asutuse sisest teavituskanalit (st sellised juriidilised isikud justkui omavahel muudmoodi seotud ei pea olema)?
Oleme tänulikud vastuse eest!
Heade soovidega
|
