Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu

Eesti Teadusinfosüsteemi asutamine

ja selle pidamise põhimäärus

Määrus kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 11 lõike 7 alusel.

1. peatükk

EESTI TEADUSINFOSÜSTEEMI ASUTAMINE

§ 1. Eesti Teadusinfosüsteemi asutamine

Määrusega asutatakse riiklik register „Eesti Teadusinfosüsteem“.

§ 2. Eesti Teadusinfosüsteemi pidamise eesmärk

Eesti Teadusinfosüsteemis (edaspidi ETIS) koondatakse ühtseks tervikuks Eesti teadus- ja

arendustegevusega seotud andmed.

§ 3. Registri vastutav ja volitatud töötleja

(1) Registri vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi vastutav töötleja).

(2) Registri volitatud töötleja on Sihtasutus Eesti Teadusagentuur (edaspidi volitatud töötleja).

(3) Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus ning avalik õiguslik juriidiline isik, kellega vastutav töötleja on sõlminud andmete volitatud töötlemise lepingu, on võrdsustatud volitatud töötlejaga

lepingus sätestatud ulatuses.

§ 4. Registrisse andmete esitajad

(1) Registrisse andmete esitajateks on teadus- ja arendustegevusega seotud füüsilised isikud,

teadus- ja arendustegevusega seotud asutused ja juriidilised isikud, Eesti hariduse infosüsteemi õpetajate ja akadeemiliste töötajate alamregistris kirjeldatud füüsilised isikud, kõrghariduse

omandamist võimaldavad õppeasutused ja juriidilised isikud ning teised asutused ja isikud käesoleva määrusega sätestatud ulatuses.

(2) Teadus- ja arendustegevusega seotud füüsilised isikud on: 1) teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevust läbiviivad akadeemilised töötajad;

2) teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevust administreeriv personal; 3) finantseerimise või evalveerimise taotlustes nimetatud isikud.

(3) Teadus- ja arendustegevusega seotud asutused ja juriidilised isikud on: 1) ETISesse kantud teadus- ja arendustegevusega seotud asutused ja juriidilised isikud;

2) teadus- ja arendustegevuse finantseerimist ja evalveerimist taotlevad asutused ja juriidilised isikud; 3) teadus- ja arendustegevust finantseerivad asutused või juriidilised isikud.

§ 5. Andmete ristkasutus

Teiste registritega toimub andmete ristkasutus vastavalt registrite vastutavate töötlejate

vahelistele kokkulepetele.

§ 6. Andmete säilitamine

(1) Registrisse kantud andmeid säilitatakse vastutava ja volitatud töötleja asjaajamises

kehtestatud säilitustähtaegade vältel, mille lõppemise järel need hävitatakse või arhiveeritakse arhiiviseaduse, muude seaduste ning nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt.

(2) Käesoleva määruse § 25 punktides 1–4 ja 6–8, § 31 lõike 1 punktis 6, lõike 2 punktis 3 ja lõike 5 punktis 6 ning § 35 lõike 1 punktides 2, 9 ja 25, lõike 2 punktis 5, lõike 3 punktides 3

ja 5 ning lõike 4 punktis 1 nimetatud isikuandmeid säilitatakse alaliselt.

(3) Käesoleva määruse § 25 punktis 5 sätestatud isikuandmeid säilitatakse viis aastat pärast

isiku surma.

(4) Logiandmeid säilitatakse viis aastat.

2. peatükk

EESTI TEADUSINFOSÜSTEEMI PIDAMISE PÕHIMÄÄRUS

§ 7. Registri pidamine

Registrit peetakse „Avaliku teabe seaduses“, „Isikuandmete kaitse seaduses“, käesolevas määruses ja teistes õigusaktides sätestatud korras.

§ 8. Registri ülesehitus

(1) Registrit peetakse ühetasandilise infotehnoloogilise andmebaasina. (2) Registrisse kuuluvad järgmised alamregistrid:

1) teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste alamregister; 2) teadus- ja arendustegevusega seotud isikute alamregister;

3) teadus- ja arendustegevuse finantseerimise ning evalveerimise alamregister; 4) teadus- ja arendustegevuse ning selle tulemuste alamregister; 5) teadustaristu ning teadustaristutega seotud aparatuuri ja teenuste alamregister.

§ 9. Registri andmete õigsus

(1) Registrisse esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja.

(2) Registrisse puudulike või ebaõigete andmete tahtmatu või tahtliku esitamise ja nende avastamise korral on andmete esitaja kohustatud esitama parandused viie tööpäeva jooksul vea

avastamisest või sellest talle teatamisest arvates. (3) Registri vastutav ja volitatud töötleja on kohustatud tegema järelepärimisi, kui on tekkinud

kahtlus esitatud andmete õigsuse suhtes ja tagama õigete andmete kandmise registrisse.

§ 10. Registri andmetele juurdepääsu õigus

(1) Registri andmed jagunevad avalikeks ning piiratud juurdepääsuga andmeteks.

(2) Register on avalik. Register tehakse avalikkusele kättesaadavaks Eesti Teadusinfosüsteemi avalikkusele suunatud portaali kaudu.

(3) Andmete esitaja võib piirata juurdepääsu registrisse esitatud andmetele, mis on tunnistatud

asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks „Avaliku teabe seaduses“ sätestatud korras või mille osas on andmete esitaja vastavalt „Haldusmenetluse seadusele“ kohustatud hoidma riigi- või ärisaladust. Juurdepääsupiirang kehtestatakse vastava märke kandmisega andmete

esitusvormile.

(4) Piiratud juurdepääsuga andmetele juurdepääsu õigus on: 1) registrisse kantud füüsilisel isikul teda puudutavate andmete osas; 2) registrisse kantud asutusel ja juriidilisel isikul teda puudutavate andmete osas;

3) kõikidel isikutel ja asutustel seaduse või välislepinguga ettenähtud ülesannete täitmiseks.

§ 11. Andmete esitamise korraldamine ja andmete väljastamine

(1) Registrisse esitab andmed identifitseeritud esitaja, kes tuvastab end:

1) riiklikult tunnustatud e-identiteedi vahendite abil; 2) vastutava töötlejaga andmete volitatud töötlemise lepingu sõlminud asutuste ja juriidiliste

isikute identifitseerimiskeskuste kaudu või 3) volitatud töötleja poolt väljastatud kasutajatunnuse ja parooli abil.

(2) Registri identifitseeritud esitajal on õigus teostada registrist päringuid vastavalt tema suhtes kehtivatele juurdepääsuõigustele.

(3) Registrist väljavõtete saamiseks esitatakse registri volitatud töötlejale kirjalik või elektrooniline taotlus, milles on ära näidatud soovitud andmed ja nende kasutamise otstarve

koos viitega seadusele või välislepingule ning isiku või asutuse nimi, kellele andmed esitatakse. Elektrooniline taotlus allkirjastatakse digitaalselt.

(4) Piiratud juurdepääsuga andmete väljastamise ja sellest keeldumise otsustab volitatud töötleja viie tööpäeva jooksul taotluse saamisest.

(5) Registrist väljastatakse andmeid tasuta.

(6) Registrist väljastatakse andmeid digitaalsel kujul vastavalt andmete taotleja soovile ja tehnilistele võimalustele.

(7) Registri vastutav töötleja peab digitaalselt arvestust andmete registrisse sisestamise,

andmete muutmise ja registrist tehtud väljavõtete üle. Arvestuses kajastatakse andmeid muudatuste tegijate ja muudatuste tegemise aja kohta ning esitatakse muudatuste kirjeldused.

§ 12. Andmete ülekandmine Eesti hariduse infosüsteemist

Käesoleva määruse §-s 25 sätestatud isikute andmed ja nende muudatused, mida kogutakse Eesti hariduse infosüsteemis õpetajate ja akadeemiliste töötajate alamregistrisse, ning § 35

lõikes 4 sätestatud andmed ja nende muudatused, mida kogutakse Eesti hariduse infosüsteemi,

kantakse registrisse nende tekkimisel Eesti hariduse infosüsteemi.

§ 13. Registri andmete õiguslik režiim

Registrisse kantud andmetel on informatiivne tähendus. Andmete registrisse kandmine ei too

endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 14. Registri turvaklass

Registri turvaklass on K2T2S2 ja infoturbeaste M.

3. peatükk

TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSEGA SEOTUD ASUTUSTE ALAMREGISTER

§ 15. Teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste alamregistri pidamise eesmärk

Teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste alamregistri pidamise eesmärgiks on pidada

arvestust teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ja juriidiliste isikute üle. § 16. Teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste alamregistri ülesehitus

Teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste alamregistrisse kuuluvad:

1) andmed teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ja juriidiliste isikute ning nende struktuuriüksuste kohta; 2) teadus- ja arendusasutuste registreerimisega seotud andmed.

§ 17. Teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste alamregistrisse andmete esitajad

Teadus- ja arendusasutuste andmete esitajateks on Haridus- ja Teadusministeerium, Sihtasutus Eesti Teadusagentuur ning teadus- ja arendustegevusega seotud asutused ja juriidilised isikud.

§ 18. Teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste alamregistrisse andmete esitamine

(1) Andmed teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste alamregistrisse esitatakse registri vastava sisestusvormi kaudu viie tööpäeva jooksul alates andmete tekkimisest.

(2) Muudatused asutuse struktuuriüksuste andmetes esitab esitaja registrisse viie tööpäeva

jooksul andmete muutumisest arvates. § 19. Teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste alamregistri andmete koosseis

(1) Teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ja juriidiliste isikute ning nende

struktuuriüksuste kohta kantakse teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste alamregistrisse järgmised andmed: 1) registrikood äriregistris, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris või

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris; 2) õiguslik vorm;

3) täielik nimi eesti ja inglise keeles; 4) juriidiline aadress.

(2) Teadus- ja arendusasutuste registreerimise kohta kantakse teadus- ja arendustegevusega

seotud asutuste alamregistrisse: 1) teadus- ja arendusasutuse registreerimise kohta antud haridus- ja teadusministri käskkirja

number ja kuupäev; 2) teadus- ja arendusasutuse registrist kustutamise kohta antud haridus- ja teadusministri käskkirja number ja kuupäev.

§ 20. Teiste registrite andmete kasutamine

Teadus- ja arendusasutuste andmete registrisse kandmise ja muutmise aluseks on väljavõte äriregistrist, riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste registrist või mittetulundusühingute ja

sihtasutuste registrist.

4. peatükk

TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSEGA SEOTUD ISIKUTE ALAMREGISTER

§ 21. Teadus- ja arendustegevusega seotud isikute alamregistri pidamise eesmärk

Teadus- ja arendustegevusega seotud isikute alamregistri pidamise eesmärgiks on pidada arvestust teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevust läbiviivate akadeemiliste töötajate, teadus- ja arendustegevust administreeriva personali ja finantseerimis- või

evalveerimistaotlustes nimetatud isikute üle.

§ 22. Teadus- ja arendustegevusega seotud isikute alamregistri ülesehitus

Teadus- ja arendustegevusega seotud isikute alamregistrisse kantakse andmed teadus- ja

arendustegevusega seotud füüsiliste isikute kohta.

§ 23. Teadus- ja arendustegevusega seotud isikute alamregistrisse andmete esitajad

Andmed teadus- ja arendustegevusega seotud füüsiliste isikute kohta esitavad teadus- ja

arendustegevusega seotud asutused ja juriidilised isikud. Käesoleva määruse § 25 punktides 3, 4, 5, 7 ja 8 nimetatud andmed esitavad vastavad isikud.

§ 24. Teadus- ja arendustegevusega seotud isikute alamregistrisse andmete esitamine

(1) Andmed teadus- ja arendustegevusega seotud füüsiliste isikute kohta esitatakse registri vastava sisestusvormi kaudu viie tööpäeva jooksul alates andmete tekkimisest.

(2) Muudatused teadus- ja arendustegevusega seotud füüsiliste isikute andmetes esitab esitaja registrisse viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates.

§ 25. Teadus- ja arendustegevusega seotud isikute alamregistri andmete koosseis

Isikute kohta kantakse teadus- ja arendustegevusega seotud isikute alamregistrisse järgmised andmed:

1) isikukood; 2) isiku ees- ja perekonnanimi;

3) isiku sünnikuupäev; 4) isiku sugu;

5) isiku kontaktandmed;

6) isiku töökoht ja amet; 7) info doktorikraadi kohta: eriala või õppekava, kaitsmise aasta ja koht, teema ning

juhendaja(d); 8) isiku teadustöö põhisuunad.

§ 26. Andmete alusdokumendid

Teadus- ja arendustegevusega seotud isikute alamregistrisse andmete kandmise ja muutmise alusdokumendid on: 1) isikut tõendav dokument või andmed rahvastikuregistrist;

2) tööleping, võlaõiguslik leping või andmed töötamise registrist; 3) akadeemilist kraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni tõendav dokument või kirje Eesti

hariduse infosüsteemis.

5. peatükk

TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE FINANTSEERIMISE NING EVALVEERIMISE

ALAMREGISTER

§ 27. Teadus- ja arendustegevuse finantseerimise ning evalveerimise alamregistri

pidamise eesmärk

Teadus- ja arendustegevuse finantseerimise ning evalveerimise alamregistri pidamise

eesmärgiks on koguda teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ja juriidiliste isikute tegevuse planeerimiseks ja rahastamiseks ning eelarvete koostamiseks vajalikke andmeid.

§ 28. Teadus- ja arendustegevuse finantseerimise ning evalveerimise alamregistri

ülesehitus

Teadus- ja arendustegevuse finantseerimise ning evalveerimise alamregistrisse kuuluvad: 1) andmed registri kaudu esitatavate finantseerimistaotluse kohta;

2) andmed registri kaudu esitatavate finantseerimisaruannete kohta; 3) andmed teadus- ja arendustegevuse evalveerimise kohta;

4) andmed teadus- ja arendusprojektide ning -lepingute kohta; 5) andmed eetikakomiteede eetiliste hinnangute kohta.

§ 29. Teadus- ja arendustegevuse finantseerimise ning evalveerimise alamregistrisse

andmete esitajad

(1) Andmed finantseerimistaotluste kohta esitab finantseerimise taotleja ning neid täiendab finantseeriv asutus või juriidiline isik.

(2) Andmed finantseerimisaruannete kohta esitab finantseerimise taotleja ning neid täiendab

finantseeriv asutus või juriidiline isik. (3) Andmed evalveerimise kohta esitab teadus- ja arendustegevusega seotud asutus või

juriidiline isik ning neid täiendab evalveerimist läbiviiv asutus või juriidiline isik.

(4) Andmed teadus- ja arendusprojektide kohta, mille finantseerimise taotlemine toimub registri kaudu, esitab volitatud töötleja.

(5) Andmed teadus- ja arendusprojektide kohta, mille finantseerimise taotlemine ei toimu

registri kaudu, esitab teadus- ja arendustegevusega seotud asutus või juriidiline isik.

(6) Andmed eetikakomiteede eetiliste hinnangute kohta esitab § 30. Teadus- ja arendustegevuse finantseerimise ning evalveerimise alamregistrisse

andmete esitamine

(1) Andmed teadus- ja arendustegevuse finantseerimise ning evalveerimise alamregistrisse esitatakse registri vastavate sisestusvormide kaudu viie tööpäeva jooksul alates andmete tekkimisest.

(2) Muudatused teadus- ja arendustegevuse finantseerimise ning evalveerimise alamregistri

andmetes esitab esitaja registrisse viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates. § 31. Teadus- ja arendustegevuse finantseerimise ning evalveerimise alamregistri

andmete koosseis

(1) Finantseerimistaotluste kohta kantakse teadus- ja arendustegevuse finantseerimise ning evalveerimise alamregistrisse järgmised andmed: 1) rahastamisprogrammi nimetus;

2) teadus- ja arendustegevuse teema algus ja lõpp; 3) teadus- ja arendustegevuse teema nimetus originaalkeeles ja tõlkes;

4) teadus- ja arendustegevuse teema annotatsioon eesti ja inglise keeles; 5) teadus- ja arendustegevuse teema seos ühisteemaga, kui teema kuulub ühisteema koosseisu; 6) teadus- ja arendustegevuse teema juht ja teema täitmisega seotud isikud;

7) teadus- ja arendustegevuse teemaga seotud asutus; 8) taotletav summa kokku;

9) teadus- ja arendustegevuse valdkondade ja erialade nimetused; 10) finantseerimisotsus; 11) muud andmed, mille loetelu kehtestab finantseeriv asutus.

(2) Finantseerimisaruannete kohta kantakse teadus- ja arendustegevuse finantseerimise ning

evalveerimise alamregistrisse järgmised andmed: 1) finantseerimisprojekti number; 2) finantseerimisprojekti raames loodud teadus- ja arendustegevuse tulemuste annotatsioon

eesti ja inglise keeles; 3) projektis osalevad isikud, osalemise algus- ning lõpptähtaeg;

4) muud andmed, mille loetelu kehtestab finantseeriv asutus. (3) Teadus- ja arendustegevuse evalveerimistaotluste ja -tulemuste kohta kantakse teadus- ja

arendustegevuse finantseerimise ning evalveerimise alamregistrisse järgmised andmed: 1) evalveeritud teadus- ja arendustegevuse valdkonna nimetus;

2) evalveerimisotsuse resolutsioon; 3) evalveerimiskäskkirja number ja kuupäev; 4) teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse §15 lõike 5 alusel

valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud määruses ette nähtud muud andmed.

(4) Finantseerimisprojektide ja -lepingute kohta kantakse teadus- ja arendustegevuse finantseerimise ning evalveerimise alamregistrisse järgmised andmed:

1) projekti number;

2) ülemprojekti number täidetakse, kui projekt on teise projekti alamprojekt; 3) teema nimetus eesti ja inglise keeles;

4) projekti lühikirjeldus eesti ja inglise keeles; 5) teadus- ja arendustegevuse valdkondade ja erialade nimetused eesti ja inglise keeles; 6) teadus- ja arendustegevuse valdkondade osakaal projektis;

7) teadustegevuse liik (alusuuring või rakendusuuring) ja osakaal projektis; 8) projekti algus- ja lõpptähtaeg;

9) projekti eelarve; 10) lepingute numbrid, nende kehtivuse algus- ja lõpptähtaeg; 11) teadus- ja arendusasutuse poolne info lepingu kohta vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele

5; 12) finantseerijapoolne info lepingu kohta vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 6;

13) vajaduse korral muud andmed. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 11 nimetatud teadus- ja arendusasutuse poolne info

lepingu kohta on järgmine: 1) teadus- ja arendusasutuse nimi;

2) roll osapoolena (koordinaator, partner); 3) teadus- ja arendusasutuse poolse finantseerimise maht; 4) teadus- ja arendusasutuse poolne allkirjastaja;

5) allkirjastamise kuupäev; 6) lepingu täitmisega seotud isikud.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 12 nimetatud finantseerijapoolne info lepingu kohta on järgmine:

1) finantseeriv riik; 2) rahastamisprogramm;

3) finantseerijapoolse finantseerimise maht; 4) finantseerijapoolne allkirjastaja; 5) finantseerijapoolse allkirjastamise kuupäev;

6) käskkirja number, kui finantseerimise aluseks on käskkiri.

§ 32. Andmete alusdokumendid

Teadus- ja arendustegevuse finantseerimise ning evalveerimise alamregistrisse andmete

kandmise ja muutmise alusdokumendid on projektide raames allkirjastatud lepingud ning evalveerimise ja finantseerimise aluseks olevad käskkirjad.

6. peatükk

TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE NING SELLE TULEMUSTE ALAMREGISTER

§ 33. Teadus- ja arendustegevuse ning selle tulemuste alamregistri pidamise eesmärk

(1) Teadus- ja arendustegevuse ning selle tulemuste alamregistri pidamise eesmärgiks on koguda teadus- ja arendustegevusega seotud asutuste ja isikute edukuse ja tulemlikkuse

hindamiseks vajalikke andmeid.

(2) Teadus- ja arendustegevuse ning selle tulemuste alamregistris publikatsioonide kohta andmete kogumise eesmärgiks on lisaks lõikes 1 toodud eesmärgile koguda andmeid

kõrghariduse omandamist võimaldavates õppeasutustes kõrghariduse õppekavadel õpetavate

isikute kohta. Kõrghariduse omandamist võimaldavates õppeasutustes kõrghariduse õppekavadel õpetavate isikute publikatsioonide andmed edastatakse ristkasutuse korras Eesti

hariduse infosüsteemi. § 34. Teadus- ja arendustegevuse ning selle tulemuste alamregistri ülesehitus

Teadus- ja arendustegevuse ning selle tulemuste alamregistrisse kuuluvad andmed teadus- ja

arendustegevusega seotud asutuste ja isikute: 1) publikatsioonide kohta; 2) tööstusomandi kohta;

3) teaduskollektsioonide ja andmekogude kohta; 4) doktoriõppe kohta.

§ 35. Teadus- ja arendustegevuse ning selle tulemuste alamregistrisse andemete esitajad

Andmed esitab teadus- ja arendustegevust läbiviiv akadeemiline töötaja või Eesti hariduse infosüsteemis õpetajate ja akadeemiliste töötajate alamregistris kirjeldatud füüsiline isik või

teadus- ja arendustegevusega seotud asutus või juriidiline isik või kõrghariduse omandamist võimaldav õppeasutus või juriidiline isik. Teadus- ja arendustegevust läbiviiv akadeemiline töötaja või Eesti hariduse infosüsteemis õpetajate ja akadeemiliste töötajate alamregistris

kirjeldatud füüsilise isiku esitatud andmed kinnitab teadus- ja arendustegevusega seotud asutus või juriidiline isik või kõrghariduse omandamist võimaldav asutus või juriidiline isik.

§ 36. Teadus- ja arendustegevuse ning selle tulemuste alamregistrisse andmete esitamine

(1) Andmed teadus- ja arendustegevuse ning selle tulemuste kohta esitatakse registri veebilehel oleva sisestusvormi kaudu viie tööpäeva jooksul alates andmete tekkimisest.

(2) Muudatused teadus- ja arendustegevuse ning selle tulemuste andmetes esitab esitaja viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates.

§ 37. Teadus- ja arendustegevuse ning selle tulemuste alamregistri andmete koosseis

(1) Publikatsioonide kohta kantakse teadus- ja arendustegevuse ning selle tulemuste alamregistrisse järgmised andmed:

1) publikatsiooni liik; 2) autorite nimed;

3) pealkiri originaalkeeles ning tõlkes; 4) originaalkeel või -keeled; 5) dissertatsiooni korral selle liik;

6) ajakirjas või jätkväljaandes avaldatud artikli korral väljaande nimetus; 7) avaldatud konverentsiettekande korral konverentsi nimetus, toimumise koht ja aeg;

8) kogumikus avaldatud artikli korral kogumiku nimetus; 9) väljaande toimetajad; 10) väljaande sarja või seeria number;

11) väljaande köite number; 12) väljaande anne või number;

13) väljaande osa või jao nimetus või number; 14) väljaande kaasande nimetus või number;

15) eriväljaande nimetus või number;

16) monograafia või kogumiku ilmumise koht; 17) monograafia või kogumiku kirjastanud kirjastus;

18) ilmumise aasta; 19) leheküljed/lehekülgede arv; 20) ISSN;

21) ISBN; 22) avaldamise staatus;

23) andmebaasid, kus publikatsioon on refereeritud; 24) publikatsiooniga seotud asutused; 25) dissertatsiooni korral selle juhendaja;

26) seosed ETISe teiste alamregistrite andmetega.

(2) Tööstusomandi kohta kantakse teadus- ja arendustegevuse ning selle tulemuste alamregistrisse järgmised andmed: 1) tööstusomandi liik;

2) patenditaotluse avaldamise kuupäev, kaubamärgi registreerimise otsuse kohta teate avaldamise kuupäev või tööstusdisainilahenduse, kasuliku mudeli või mikrolülituse topoloogia

registreeringu andmete kande teate Patendiameti ametlikus väljaandes avaldamise kuupäev; 3) tööstusomandi nimetus eesti ja inglise keeles; 4) tööstusomandi annotatsioon eesti ja inglise keeles;

5) autorite nimed; 6) tööstusomandit valdav juriidiline isik;

7) andmed tööstusomandi kaitse kohta (riik, patendiameti nimetus, taotluse kuupäev ja registreerimise number, kaitse kehtivuse alguse ja lõpu kuupäev, registreerimise number ning prioriteedi number);

8) andmed tööstusomandi klassifikatsiooni kohta (klassifikaatori liik, klass ja selgitus); 9) seosed ETISe teiste alamregistrite andmetega.

(3) Teaduskollektsioonide ja andmekogude kohta kantakse teadus- ja arendustegevuse ning selle tulemuste alamregistrisse järgmised andmed:

1) teaduskollektsiooni või andmekogu haldava asutuse nimetus; 2) teaduskollektsiooni või andmekogu nimetus eesti ja inglise keeles;

3) teaduskollektsiooni või andmekogu eest vastutav isik; 4) teaduskollektsiooni või andmekoguga seotud teadus- ja arendustegevuse valdkondade ja erialade nimetused;

5) teaduskollektsiooni või andmekoguga seotud isikud; 6) teaduskollektsiooni või andmekogu kirjeldus eesti ja inglise keeles;

7) seosed ETISe teiste alamregistrite andmetega; 8) vajaduse korral muud andmed.

(4) Doktoritöö kohta kantakse teadus- ja arendustegevuse ning selle tulemuste alamregistrisse järgmised andmed:

1) doktoritöö autori ja juhendajate nimed; 2) doktoritöö lõputöö teadus- ja arendustegevuse valdkond; 3) kaitstav või kaitstud teaduskraad;

4) doktoritööga seotud õppekavale immatrikuleerimise kuupäev; 5) doktoritööga seotud õppekavalt eksmatrikuleerimise kuupäev ja alus;

6) doktorikraadi kaitsmise aasta ja koht; 7) doktoritöö teema eesti ja originaal- või inglise keeles

8) seosed ETISe teiste alamregistrite andmetega.

§ 38. Andmete alusdokumendid

Teadus- ja arendustegevuse ning selle tulemuste alamregistrisse andmete kandmise alusdokumendid on:

1) avaldatud trükiväljaanne või elektrooniline publikatsioon; 2) tööstusomandi registreerimise tunnistus;

3) juhendamiste immatrikuleerimise ja eksmatrikuleerimise käskkirjad.

7. peatükk

TEADUSTARISTU NING TEADUSTARISTUTEGA SEOTUD APARATUURI JA

TEENUSTE ALAMREGISTER

§ 39. Teadustaristu ning teadustaristutega seotud aparatuuri ja teenuste alamregistri

pidamise eesmärk

(1) Teadustaristu ning teadustaristutega seotud aparatuuri ja teenuste alamregistri pidamise

eesmärgiks on koondada teadustaristu ning teadustaristutega seotud aparatuuri ja teenuste infot, hindamaks teadustaristute edukust ja tulemuslikkust ning võimaldamaks võimalikult head teadustaristutega seotud aparatuuri ja teenuseid puudutavate andmete kvaliteeti.

§ 40. Teadustaristu ning teadustaristutega seotud aparatuuri ja teenuste alamregistri

ülesehitus

Teadustaristu ning teadustaristutega seotud aparatuuri ja teenuste alamregistrisse kantakse

teadustaristute ning nendega seotud aparatuuri ja teenuste kohta järgmised andmed: 1) asutuste-ülesed teadustaristud;

2) asutuste teadustaristud; 3) aparatuur; 4) teenused.

§ 41. Teadustaristu ning teadustaristutega seotud aparatuuri ja teenuste alamregistrisse

andmete esitajad

Andmed teadustaristu ning teadustaristutega seotud aparatuuri ja teenuste kohta esitavad

teadus- ja arendustegevusega seotud asutused ja juriidilised isikud.

§ 42. Teadustaristu ning teadustaristutega seotud aparatuuri ja teenuste alamregistrisse

andmete esitamine

(1) Andmed teadustaristu ning teadustaristutega seotud aparatuuri ja teenuste kohta esitatakse registri vastava sisestusvormi kaudu viie tööpäeva jooksul alates andmete tekkimisest.

(2) Muudatused teadustaristu ning teadustaristutega seotud aparatuuri ja teenuste andmetes esitab esitaja registrisse viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates.

§ 43. Teadustaristu ning teadustaristutega seotud aparatuuri ja teenuste alamregistri

andmete koosseis

(1) Asutuste-ülese teadustaristu kohta kantakse teadustaristu ning teadustaristutega seotud aparatuuri ja teenuste alamregistrisse järgmised andmed: 1) asutuste-ülese teadustaristu nimetus eesti ja inglise keeles;

2) asutuste-üleses teadustaristus osalevad asutused; 3) asutuste-üleses teadustaristu juhtasutus;

4) asutuste-ülese teadustaristu kontaktandmed (isik, telefon ja elektrooniline postiaadress); 5) asutuste-ülese teadustaristuga seotud teadus- ja arendustegevuse valdkondade ja erialade nimetused;

6) asutuste-ülese teadustaristu kirjeldus eesti ja inglise keeles; 7) kuulumine Eesti teadustaristu teekaardile;

8) seosed ETISe teiste alamregistrite andmetega; 9) vajaduse korral muud andmed.

(2) Asutuse teadustaristu kohta kantakse teadustaristu ning teadustaristutega seotud aparatuuri ja teenuste alamregistrisse järgmised andmed:

1) asutuse teadustaristu nimetus eesti ja inglise keeles; 2) asutuse teadustaristut haldava asutuse nimetus; 3) asutuse teadustaristu kontaktandmed (isik, telefon ja elektrooniline postiaadress);

4) asutuse teadustaristuga seotud teadus- ja arendustegevuse valdkondade ja erialade nimetused;

5) asutuse teadustaristuga seotud isikud; 6) asutuste-ülese teadustaristu kirjeldus eesti ja inglise keeles; 7) seosed ETISe teiste alamregistrite andmetega;

8) vajaduse korral muud andmed.

(3) Aparatuuri kohta kantakse teadustaristu ning teadustaristutega seotud aparatuuri ja teenuste alamregistrisse järgmised andmed: 1) aparatuuri nimetus eesti ja inglise keeles;

2) aparatuuri haldava asutuse nimetus; 3) aparatuuri kontaktandmed (isik, telefon ja elektrooniline postiaadress);

3) aparatuuri tüüp; 4) aparatuuri valmistusaasta; 5) aparatuuri mark ja mudel;

6) aparatuuri tootja/valmistaja; 7) aparatuuri asukoht;

8) seosed ETISe teiste alamregistrite andmetega; 9) vajaduse korral muud andmed.

(4) Teenuse kohta kantakse teadustaristu ning teadustaristutega seotud aparatuuri ja teenuste alamregistrisse järgmised andmed:

1) teenuse nimetus eesti ja inglise keeles; 2) teenust haldava asutuse nimetus; 3) teenuse kontaktandmed (isik, telefon ja elektrooniline postiaadress);

2) teenuse tüüp; 3) teenuse staatus (sh sertifitseeritus/akrediteeritus);

4) teenuse mark ja mudel; 5) teenuse valdkond;

6) teenuse annotatsioon eesti ja inglise keeles;

7) seosed ETISe teiste alamregistrite andmetega; 8) vajaduse korral muud andmed.

§ 44. Andmete alusdokumendid

Teadustaristu ning teadustaristutega seotud aparatuuri ja teenuste alamregistrisse andmete kandmise ja muutmise alusdokumendid on

1) Eesti teadustaristu teekaart; 2) asutuse sisemise asjaajamisreeglite alusel kinnitatud teadustaristud; 3) asutuse või teadustaristu tasemel kinnitatud teenuste koosseis ja hinnakiri.

8. peatükk

JÄRELEVALVE, REGISTRI PIDAMISE RAHASTAMINE NING REGISTRI

LIKVIDEERIMINE

§ 45. Järelevalve registri pidamise üle

Järelevalvet registri pidamise üle teostab registri vastutav töötleja. Andmekaitsealast järelevalvet registri pidamise seaduslikkuse üle teostab Andmekaitse Inspektsioon kooskõlas

„Avaliku teabe seadusega“ ja „Isikuandmete kaitse seadusega“.

§ 46. Registri pidamise rahastamine

Registri pidamist rahastatakse riigieelarvest registri volitatud töötlejale selleks otstarbeks

ettenähtud vahenditest.

§ 47. Registri likvideerimine

(1) Registri likvideerimise otsustab Vabariigi Valitsus Haridus- ja Teadusministeeriumi

ettepanekul.

(2) Register likvideeritakse kooskõlas „Arhiiviseaduses“ sätestatud nõuetega.

1

EELNÕU 11.06.2024

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Käesoleva seadusega sätestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riikliku korralduse, rahastamise ja järelevalve alused.

(2) Käesolevas seaduses ette nähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse

sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. § 2. Seaduses kasutatavad terminid

Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:

1) alusuuring on teoreetiline või katsetel rajanev uurimistöö uute teadmiste saamiseks nähtuste ja faktide põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks saadud teadmiste rakendamist praktikas; 2) avalik hüve on hüve, mille tarbimine on avatud kõigile tarbijatele ning mille tarbimine ühe

isiku poolt ei vähenda teiste isikute tarbimiseks jäävat hüvise kogust; 3) eksperimentaalarendus on süstemaatiline tegevus, mis põhineb alus- või rakendusuuringutest

saadud teadmistel ja praktilisel kogemusel ning mille tulemusena luuakse uusi või täiustatakse olemasolevaid teenuseid, tooteid või protsesse; 4) evalveeritud rakenduskõrgkool on käesoleva seaduse alusel rakenduskõrgkool, mille

vähemalt ühe teadus- ja arendustegevuse valdkonna kohta on tehtud positiivne otsus vastavalt käesoleva seaduse § 13 lõikes 8 sätestatule või mis on läbinud institutsionaalse akrediteerimise

vastavalt § 13 lõikes 5 sätestatule; 5) innovatsioon on teadus- ja arendustegevusel põhinev uue või senisega võrreldes oluliselt täiustatud toote või teenuse kättesaadavaks tegemine või uuendatud protsessi

kasutuselevõtmine, mille eesmärk on luua väärtust ja saavutada konkurentsieelis, mis aitab kaasa ettevõtja, organisatsiooni või laiemalt ühiskonna arengule ja suurendab tootlikkust,

tõhusust ja tulemuslikkust, soodustades üldist majanduse ja heaolu kasvu; 6) rahvusteadused on Eesti ajalugu, folkloristika, keeleteadus, kunstiteadus, sealhulgas muusika- ja teatriteadus ja kirjandusteadus ning teised teadused, mille uurimistulemustel on

otsene mõju eestlaste enesemääratlusele ning mis sellega aitavad kujundada ja säilitada eestlaste identiteeti;

7) rakendusuuring on uurimistöö uute teadmiste saamiseks otsese eesmärgiga rakendada saadud teadmisi praktikas; 8) teadlane on spetsialist, kes loob uusi teadmisi, tehes uuringuid ja täiustades või arendades

kontseptsioone, teooriaid, mudeleid, tehnikaid, instrumente, tarkvara või töömeetodeid ; 9) teadmussiire on protsess, mille eesmärk on omandada, koguda ja jagada väljendatavaid ja

vaiketeadmisi, sealhulgas oskusi ja pädevust, nii majandusliku kui ka mittemajandusliku tegevuse käigus, näiteks teaduskoostöö, nõustamise, litsentsimise, idufirmade loomise, avaldamise ning teadlaste ja nimetatud tegevusaladega seotud muude töötajate liikuvuse kaudu;

10) teadus- ja arendusasutus on käesoleva seaduse kohaselt asutus, mille vähemalt ühe teadus- ja arendustegevuse valdkonna kohta on tehtud positiivne evalveerimisotsus vastavalt käesoleva

seaduse § 13 lõikes 8 sätestatule;

2

11) teadus- ja arendustegevus on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav ja/või korratav uurimis- ja arendustöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ja leida teadmistele uusi rakendusalasid ning mis jaguneb alusuuringuteks,

rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks; 12) teaduse hea tava on teaduskogukonna liikmete omavaheline kokkulepe, milles sõnastatakse

teadustöö läbiviimist suunavad tegevuspõhimõtted, mida kõik teaduskogukonna liikmed ühiselt tunnustavad ja järgivad; 13) üldtunnustatud teaduseetika normid on üldine nimetus tegevuspõhimõtete, tavade, reeglite

ja juhiste kohta, mis suunavad ja juhivad teadlaste tegevust uurimistöö läbiviimisel, teadlaste omavahelisi suhteid teaduskogukonnas ning teadlaste suhteid üldisemalt kogu ühiskonnaga,

mis lepitakse kokku ja sõnastatakse heas tavas või eetikakoodeksis; 14) ülikool on kõrgharidusseaduse § 20 tähenduses õppe-, loome- ning teadus- ja arendusasutus, millele on antud õppeõigus kõrgharidustaseme kolmel astmel ning mille

doktoriõpe põhineb positiivselt evalveeritud teadus- ja arendustegevusel.

§ 3. Teadus- ja arendustegevuse põhimõtted

Teadus- ja arendustegevuse korraldamisel ning läbiviimisel lähtutakse:

1) akadeemilisest vabadusest, mille kohaselt on teadus- ja arendustegevuse teostajal õigus otsustada teadus- ja arendustegevuse sisu ning meetodite üle;

2) üldtunnustatud teaduseetika normidest ja teaduse heast tavast; 3) avalikest vahenditest rahastatud teadus- ja arendustegevuse tulemuste ja andmete kättesaadavusest avalikkusele, kui seda ei piira teised õigusaktid.

2. peatükk

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklik korraldamine

§ 4. Vabariigi Valitsuse ülesanded

(1) Vabariigi Valitsus kujundab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklikul

korraldamisel teadus- ja arendus- ning innovatsioonipoliitikat, mis arvestab Eesti eeldusi, tingimusi ja vajadusi.

(2) Vabariigi Valitsus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korraldamisel: 1) tagab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonisüsteemi tervikliku toimimise lähtuvalt

riigi strateegilistest eesmärkidest; 2) esitab seisukoha valitsusasutuse hallatava riigiasutuse, mis põhitegevusena tegeleb teadus- ja arendustegevusega, ümberkorraldamise ja lõpetamise ettepanekule, kuulates ära Teadus- ja

Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu seisukoha; 3) otsustab Eesti riigi osalemise rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

alases koostöös; 4) täidab teisi õigusaktidega pandud ülesandeid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas.

(3) Riigi teaduspreemiate põhimääruse, milles nähakse ette teaduspreemiate suurus, liigid,

määramise tingimused ja kord ning riigi teaduspreemiate komisjoni ülesanded ja töökord, kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

(4) Riigi teaduspreemiate komisjoni moodustab ning selle koosseisu kinnitab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul Vabariigi Valitsus korraldusega.

3

(5) Riigi teaduspreemiad määrab Vabariigi Valitsus teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministri esildisel, lähtudes riigi teaduspreemiate komisjoni ettepanekutest.

§ 5. Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu

(1) Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu on Vabariigi Valitsuse juures asuv nõuandev kogu, kes nõustab Vabariigi Valitsust e ühiskonna toimetulekut ja heaolu toetava, majanduse konkurentsivõimet kasvatava ning eesti keele ja kultuuri kestlikkust

väärtustava teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel.

(2) Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu põhimääruse, milles nähakse ette tema tegevuse alused, ülesanded ja töökord, kehtestab Vabariigi Valitsus

määrusega.

(3) Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega.

(4) Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu koosseisu kuuluvad peaminister, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna eest vastutavad ministrid

ning teised Vabariigi Valitsuse nimetatud liikmed. (5) Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu esimees on peaminister.

(6) Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu tööd korraldab

Riigikantselei.

§ 6. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjon

(1) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjon nõustab teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika valdkonna eest vastutavaid ministreid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika ning valdkonna arengukava kavandamisel ja elluviimisel.

(2) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjoni ülesanded, moodustamise

korra ja töökorra kehtestab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna eest vastutavate ministrite ühisel ettepanekul Vabariigi Valitsus määrusega.

(3) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjoni koosseisu kinnitab Vabariigi Valitsus korraldusega teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna eest vastutavate

ministrite ettepanekul kuni kolmeks aastaks. (4) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjoni liikmed on teadussüsteemi

ning ettevõtlus- ja avaliku sektori esindajad.

(5) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjoni tööd korraldavad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna eest vastutavad ministeeriumid ühiselt.

§ 7. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklik korraldamine ministeeriumis

ja Riigikantseleis

4

(1) Ministeerium kavandab ja viib ellu oma valitsemisalale tarvilikku teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni, pidades silmas riigi ning valitsemisala teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegilisi sihte ja terviklikku toimimist.

(2) Ministeerium teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonnas:

1) töötab välja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tegevuskavad, mis toetavad valitsemisala poliitika eesmärke, ja korraldab nende elluviimist; 2) korraldab oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

rahastamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 19 sätestatule; 3) korraldab valitsemisala teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahvusvahelises

koostöös osalemist ja selle rahastamist; 4) esitab oma valitsemisala teadus- ja arendustegevuse eelarve ning selle täitmise ülevaate teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutavale ministeeriumile;

5) avalikustab ja hoiab Eesti Teadusinfosüsteemis ajakohasena teabe oma valitsemisalas toetatud teadus- ja arendustegevuse kohta.

(3)Teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav ministeerium:1) kavandab ja viib ellu riiklikku teadus- ja arendustegevuse poliitikat ning korraldab sellega

seonduvat teadus- ja arendustegevust ning selle rahastamist; 2) töötab välja ja esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekuid teadus- ja arendustegevuse poliitika

kujundamiseks; 3) koordineerib ministeeriumite teadus- ja arendustegevust, lähtudes riigi strateegilistest eesmärkidest;

4) korraldab teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ning rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendustegevuse rahastamist riigieelarvest vastavalt käesoleva seaduse §-des 17 ja 18

sätestatule; 5) toetab teadus- ja arendustegevuseks vajalike tugistruktuuride toimimist vastavalt käesoleva seaduse §-s 20 sätestatule;

6) koordineerib riiklikul tasandil rahvusvahelist teadus- ja arendustegevuse alast koostööd ning korraldab selle rahastamist;

7) korraldab teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamist ning teostab selle üle järelevalvet; 8) korraldab teadus- ja arendustegevuse valdkonna riiklikke konkursse; 9) tagab riikliku teaduseetika süsteemi toimimise ja teostab selle üle järelevalvet;

10) täidab teisi talle õigusaktidega pandud ülesandeid.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 8 sätestatud riiklike konkursside läbiviimise tingimused ja korra kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 9 sätestatud teaduseetika korralduse, milles nähakse

ette teadussüsteemi osaliste õigused, kohustused ja ülesanded, teaduseetikakomitee ning väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni moodustamine ja töökorraldus, kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(6) Innovatsiooni eest vastutav ministeerium:

1) kavandab ja viib ellu riiklikku innovatsioonipoliitikat ning kujundab ettevõtjate teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni soosivat keskkonda; 2) töötab välja ja esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ettevõtjate teadus- ja

arendustegevust ning innovatsiooni soosiva poliitika kujundamiseks; 3) korraldab ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja seda soodustava

tugistruktuuri loomist, tegevusi ja toetamist riigieelarvest vastavalt käesoleva seaduse §-s 20 sätestatule;

5

4) korraldab eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse rahastamist riigieelarvest vastavalt käesoleva seaduse §-s 17 sätestatule; 5) koordineerib riiklikul tasandil ettevõtjate osalemist teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni rahvusvahelises koostöös ja korraldab selle rahastamist; 6) täidab teisi talle õigusaktidega pandud ülesandeid .

(7) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna eest vastutavad ministeeriumid tagavad ühiselt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika tervikliku toimimise,

sealhulgas korraldavad ühiselt teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ja teadmussiirde tegevusi teadus- ja arendusasutuste, kõrgkoolide, ettevõtjate ja avaliku sektori vahel.

(8) Riigikantselei koordineerib ja toetab avaliku sektori innovatsiooni tegevusi, lähtudes riigi strateegilistest eesmärkidest.

§ 8. Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus

(1) Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus on sihtasutus, mille eesmärk on toetada avalikes huvides riikliku teadus- ja arenduspoliitika elluviimist.

(2) Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuses teostab riigi asutajaõigusi teadus- ja

arendustegevuse eest vastutav ministeerium. (3) Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus teadus- ja arendustegevuse riiklikul

korraldamisel: 1) korraldab ja viib ellu riiklike uurimistoetuste rahastamist vastavalt §-s 18 sätestatule;

2) edendab teadlaste ning teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide rahvusvahelist teadus- ja arenduskoostööd ning korraldab selle elluviimist ja rahastamist; 3) viib läbi teadus- ja arendustegevuse evalveerimist vastavalt käesoleva seaduse §-s 13

sätestatule; 4) nõustab ministeeriume ja nende asutusi ministeeriumi valitsemisalale tarviliku teadus- ja

arendustegevuse kavandamisel ja korraldab vajadusel selle elluviimist; 5) edendab teaduseetika valdkonda, moodustab teaduseetikakomitee ja teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni ning korraldab nende tööd;

6) toetab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitikat teadus- ja arendustegevuse kohta informatsiooni kogumise, säilitamise, kättesaadavaks tegemise ja analüüsimisega;

7) edendab teaduskommunikatsiooni; 8) täidab teisi talle õigusaktidega pandud ülesandeid.

(4) Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus on riiklike uurimistoetuste taotluste menetlemisel ning rahastamisotsuste tegemisel sõltumatu.

(5) Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksusel on teadus- ja arendustegevuse eri valdkondade tunnustatud teadlastest koosnev hindamisnõukogu, kes tagab riiklike

uurimistoetuste taotluste asjatundliku ja sõltumatu hindamise korraldamise ning rahastusettepanekute tegemise ja nõustab teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksust

vajaduse korral muude ülesannete täitmisel. (6) Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse hindamisnõukogu moodustamise

korra ning töökorra kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega.

6

§ 9. Innovatsioonipoliitika rakendusüksus

(1) Innovatsioonipoliitika rakendusüksus on sihtasutus, mille eesmärk on toetada ettevõtjate

konkurentsivõime ning teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni võimekuse suurendamist. Innovatsioonipoliitika rakendusüksuses teostab riigi asutajaõigusi innovatsiooni valdkonna eest

vastutav ministeerium. (2) Innovatsioonipoliitika rakendusüksus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

riiklikul korraldamisel: 1) toetab ettevõtjate teadus- ja arendus- ning innovatsioonitegevusi, viib ellu ettevõtjate teadus-

ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklikke toetusmeetmeid; 2) toetab ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alast rahvusvahelist koostööd;

3) edendab ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni alast teadlikkust ja võimekust;

4) toetab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitikat ettevõtjate teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kohta informatsiooni kogumise, säilitamise, kättesaadavaks tegemise ja analüüsimisega;

5) täidab teisi talle õigusaktidega pandud ülesandeid.

(3) Innovatsioonipoliitika rakendusüksus on riiklike toetusmeetmete taotluste menetlemisel ja rahastamisotsuste tegemisel sõltumatu.

§ 10. Eesti Teaduste Akadeemia

(1) Eesti Teaduste Akadeemia on silmapaistvate teadlaste ja teiste loomeisikute ühendus, kelle ülesanne on arendada ja esindada Eesti teadust, aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti huvides ning väärtustada teadust, teaduslikku mõtteviisi ja kultuuri Eestis.

(2) Eesti Teaduste Akadeemia on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb Eesti Teaduste

Akadeemia seaduse, käesoleva seaduse, teiste õigusaktide ja oma põhikirja alusel. § 11. Eesti Teadusinfosüsteem

(1) Eesti Teadusinfosüsteem (edaspidi infosüsteem) on andmekogu, mille eesmärk on:

1) anda teadus- ja arendustegevuse korraldamisega seotud osalistele usaldusväärset teavet teadus- ja arendustegevuse statistikaks, poliitika kujundamiseks, rahastamisotsusteks ning strateegiliseks juhtimiseks;

2) anda teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele ning avalikkusele usaldusväärset teavet teadus- ja arendustegevuse ning selle osaliste kohta;

3) tagada teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide, rakenduskõrgkoolide ning teadus- ja arendustegevuse korraldamisega seotud asutuste tegevuse kavandamiseks ja rahastamiseks vajalikud andmed;

4) tagada teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide ning teadus- ja arendustegevust läbiviivate isikute tegevuse ning rahastamistaotluste hindamiseks vajalikud

andmed ja töökeskkond. (2) Infosüsteemis töödeldakse andmeid

1) teadus- ja arendusasutuste, kõrgkoolide ja teadus- ja arendustegevusega tegelevate isikute ning nendega seotud teadus- ja arendustegevuse kohta;

2) teadus- ja arendustegevuse tulemuste ning väljundite kohta; 3) teadustaristu ning sellega seotud aparatuuri ja teenuste kohta;

7

4) teadus- ja arendustegevuse rahastamise programmide, taotluste ning nende menetlemise ja tulemuste kohta; 5) teadus- ja arendustegevuse evalveerimise taotluste ning nende menetlemise ja tulemuste

kohta.

(3) Infosüsteemis töödeldakse järgmisi isikuandmeid: 1) isiku üldandmed: isikukood, sugu, sünniaeg, ees- ja perekonnanimi, kontaktandmed; 2) töötamise andmed;

3) teaduskraadi andmed; 4) publikatsioonide ja tööstusomandi andmed;

5) teaduskollektsiooniga seotuse andmed; 6) doktori- ja teadusmagistriõppe lõputöö andmed, sh lõputöö juhendamise andmed; 7) rahastamistaotluste ja projektidega seotuse andmed.

(4) Infosüsteemi kogutud andmeid säilitatakse alaliselt, kui põhimääruses ei ole sätestatud

andmete lõikes piiranguid. Andmed, mille Rahvusarhiiv on hinnanud arhiiviväärtuslikuks, antakse üle Rahvusarhiivi arhiiviseaduses sätestatud korras. Rahvusarhiivi üle antud andmed kustutatakse infosüsteemist.

(5) Infosüsteemi vastutav töötleja on teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav

ministeerium. (6) Infosüsteemi volitatud töötleja ülesandeid võib halduslepingu alusel täita eraõiguslik

juriidiline isik vastutava töötleja ettenähtud ulatuses.

(7) Infosüsteemi asutab ja selle põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse: 1) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;

2) andmeandjad, kogutavate andmete täpsem koosseis ja infosüsteemi kandmise kord ; 3) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

4) andmete ristkasutus; 5) andmete säilitamise täpsemad tingimused; 4) muud korralduslikud küsimused.

§ 12. Teaduseetika komitee

(1) Teaduseetika komitee on teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse moodustatud sõltumatu eri valdkonna ekspertidest koosnev kogu, mille tegevuse eesmärk on anda hinnang

teadus- ja arendustegevuse eetilisuse kohta ning tagada uuringusse kaasatud isikute õiguste, ohutuse ja heaolu kaitse.

(2) Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksusel on õigus moodustada teaduseetika komitee valdkondlikke või regionaalseid alamkomiteesid.

(3) Teaduseetika komitee annab hinnangu teadus- ja arendustegevuse läbiviimise eetilisusele

osas, mis ei ole reguleeritud teiste seadustega. (4) Teaduseetika komitee täidab teisi talle õigusaktidega pandud ülesandeid .

8

3. peatükk

Teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi tagamine

§ 13. Evalveerimine

(1) Evalveerimine on teadus- ja arendustegevuse välishindamine, mille tulemusena antakse hinnang juriidilise isiku või asutuse teadus- ja arendustegevuse valdkonna tasemele võrrelduna rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumitega, võttes arvesse juriidilise isiku või asutuse asutaja

seatud eesmärke teadus- ja arendustegevuse valdkonnas.

(2) Evalveerimist on õigus taotleda juriidilisel isikul või asutusel, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) juriidilise isiku või asutuse põhikirjaline või põhimääruses nimetatud tegevus on alus- või

rakendusuuringute või eksperimentaalarenduse või mitme nimetatud tegevuse läbiviimine; 2) juriidiline isik või asutus tagab loodud teadmiste leviku õpetamise, publitseerimise või

teadmussiirde kaudu; 3) juriidilises isikus või asutuses on käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusteks vajalikul hulgal teadus- ja arendustegevusega tegelevaid töötajaid;

4) juriidilise isiku või asutuse hooned, ruumid, sisustus ja muu vara on piisavad ning sobivad käesoleva lõike punktides 1 ja 2 nimetatud tegevusteks.

(3) Teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav ministeerium tagastab juriidilise isiku või asutuse taotluse ning jätab selle läbi vaatamata, kui juriidiline isik või asutus ei vasta

käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tingimustele.

(4) Evalveerimine toimub voorudena teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministeeriumi kehtestatud tähtaegadel, mitte harvem kui kord nelja aasta jooksul viimasest evalveerimise voorust.

(5) Ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli teadus- ja arendustegevuse välishindamine

toimub institutsionaalse akrediteerimise raames vastavalt kõrgharidusseaduse §-des 37 ja 38 sätestatule.

(6) Evalveerimisega seotud kulud katab evalveerimist taotleva juriidilise isiku või asutuse asutaja.

(7) Teadus- ja arendustegevust evalveerib teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse poolt välisekspertidest moodustatud hindamiskomisjon, mille liikmed on oma valdkonna

tunnustatud teadlased või eksperdid , kellel on teadus- ja arendustegevuse hindamise kogemus.

(8) Teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister, võttes aluseks käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel moodustatud hindamiskomisjoni põhjendatud ettepanekud, teeb otsuse evalveerida juriidilise isiku või asutuse teadus- ja arendustegevus vastavas valdkonnas

positiivselt või negatiivselt.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 8 sätestatud positiivne otsus kehtib kuni järgmise evalveerimise otsuse kinnitamiseni, kuid mitte kauem kui seitse aastat.

(10) Ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli teadus- ja arendustegevuse valdkonna kohta tehtud evalveerimise positiivne otsus, mis on nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 8, jääb

kehtima, kui ülikool või rakenduskõrgkool läbib institutsionaalse akrediteerimise tulemusega,

9

mis vastab kõrgharidusseaduse § 38 lõike 3 punktile 1 või § 38 lõike 3 punktile 2 tingimusel, et teadus- ja arendustegevus on hinnatud nõuetele vastavaks.

(11) Kui asutus või juriidiline isik, mis on läbinud evalveerimise ning mille teadus- ja arendustegevuse valdkonna kohta on tehtud käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud positiivne

otsus, ühineb asutuse või juriidilise isikuga, mis ei ole evalveerimist käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud positiivse tulemusega läbinud, või kui selline asutus jaguneb, tuleb asutusel või juriidilisel isikul läbida evalveerimine vastavas valdkonnas.

(12) Teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister teeb juriidilisele isikule või

asutusele ettepaneku läbida evalveerimine ning määrab selleks taotlemise tähtaja, kui: 1) institutsionaalse akrediteerimise või temaatilise hindamise tulemuste põhjal on selgunud, et juriidilise isiku või asutuse teadus- ja arendustegevuse tase ei vasta enam käesoleva paragrahvi

lõikes 8 toodud positiivse otsuse aluseks olnud tasemele; 2) juriidiline isik või asutus ei vasta enam käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tingimustele.

(13) Kui teadus- ja arendusasutus, ülikool või rakendusasutus ei taotle evalveerimist teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministri määratud tähtaja jooksul või läbib selle

käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud negatiivse tulemusega, tunnistab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud

positiivse evalveerimise otsuse kehtetuks. (14) Evalveerimise taotlemise, läbiviimise ja tulemuse kinnitamise täpsemad tingimused ning

korra kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(15) Evalveerimise tulemused ning nendega kaasnevad hinnangud ja soovitused on avalikud . § 14. Temaatiline hindamine

(1) Teadus- ja arendustegevuse eest vastutaval ministril on õigus algatada iseseisvalt, teiste

ministeeriumite, teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide või evalveeritud rakenduskõrgkoolide ettepanekul teadus- ja arendustegevuse taseme ja korralduslike aspektide temaatilisi hindamisi, et valmistada ette teaduspoliitilisi otsuseid ja meetmeid või hinnata nende mõju ja rakendamist

ning anda teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele tagasisidet.

(2) Temaatilise hindamise teema, osalejad ja täpsema korralduse kinnitab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(3) Temaatilise hindamisega seotud kulud kaetakse teadus- ja arendustegevuse eest vastutava ministeeriumi eelarve kaudu riigieelarvest, välja arvatud juhul, kui temaatiline hindamine

viiakse läbi konkreetse juriidilise isiku või asutuse huvides ning temaatiline hindamine ei ole riigi teaduspoliitika kujundamise seisukohalt määrava tähtsusega.

§ 15. Teadus- ja arendusasutuse, ülikooli ning evalveeritud rakenduskõrgkooli ülesanded

ja kohustused seoses teadus- ja arendustegevusega

(1) Teadus- ja arendusasutuse ülesanded teadus- ja arendustegevuse avaliku hüve loomisel on: 1) edendada teadust ning pakkuda ühiskonnale vajalikke teadus- ja arendustegevuse põhiseid

avalikke teenuseid; 2) toetada ühiskonna ja majanduse arengut, teaduse rahvusvahelistumist ning eesti rahvuse,

keele ja kultuuri püsimist ja arendamist.

10

(2) Ülikool lähtub teadus- ja arendustegevuse avaliku hüve loomisel kõrgharidusseaduse § 20 lõikes 2 sätestatud ülesannetest.

(3) Evalveeritud rakenduskõrgkool lähtub teadus- ja arendustegevuse avaliku hüve loomisel kõrgharidusseaduse § 21 lõikes 2 sätestatud ülesannetest.

(4) Teadus- ja arendusasutus, ülikool ning evalveeritud rakenduskõrgkool kohustub: 1) tagama, et asutuse teadus- ja arendustegevus vastab üldtunnustatud teaduseetika normidele

ning teaduse heale tavale; 2) tagama, et teaduspublikatsioonid ja -andmed on leitavad, juurdepääsetavad,

koostalitlusvõimelised ning taaskasutatavad, kui seda ei piira isikuandmete, intellektuaalomandi ega ärisaladuse kaitse ega teised õigusaktid; 3) tegema käesoleva seaduse § 11 lõikes 2 nimetatud andmed kättesaadavaks Eesti

Teadusinfosüsteemis ja vastutama nende andmete õigsuse eest.

4. peatükk

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine

§ 16. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riigieelarvelise rahastamise

üldpõhimõtted

(1) Teadus- ja arendustegevuse riigieelarvelise rahastamise eesmärk on: 1) tagada avaliku hüvena pakutava teadus- ja arendustegevuse järjepidevus ning kvaliteet;

2) maandada ettevõtjatele teadus- ja arendustegevusega kaasnevaid riske ning ületada turutõrked.

(2) Innovatsiooni riigieelarvelise rahastamise eesmärk on aidata luua ja võtta kasutusele uusi tooteid, teenuseid ning protsesse, mis soodustavad ühiskonna arengut.

(3) Teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni rahastatakse riigieelarvest järgmiste

rahastusinstrumentide kaudu: 1) asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus; 2) riiklik uurimistoetus;

3) teadus- ja arendustegevuse sihttoetus; 4) teadus- ja arendustegevuse süsteemitoetus;

5) ettevõtja teadus- ja arendustegevuse toetus. (4) Riigieelarvest eraldatud teadus- ja arendustegevuse vahendite kasutamisel tuleb toetuse

saajal eristada raamatupidamises teadus- ja arendustegevusega seotud majandustegevus ja mittemajandustegevus, nende kulud ning rahastamine.

§ 17. Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus

(1) Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetus on teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele nende teadus- ja arendustegevuse eesmärkide täitmiseks

ning avaliku hüve loomiseks ettenähtud riigieelarveline toetus. (2) Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse eelarve jaguneb baas- ja tulemusrahastuseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud baasrahastuse määramisel leitakse iga asutuse

osakaal, arvestades teadus- ja arendustegevuse toetust, mis on talle toetuse määramise

11

kalendriaastale eelneva kolme kalendriaasta jooksul eraldatud , ning samal perioodil eraldatud teadus- ja arendustegevuse toetuse kogumahtu.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tulemusrahastamisel võetakse arvesse asutuse seniste kohustuste täitmist ja järgmisi tulemusnäitajaid:

1) teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi ning tulemuslikkuse näitajaid; 2) teadlaste järelkasvu näitajaid; 3) ühiskonna arengu toetamise ja teadmussiirdega seotud näitajaid.

(5) Teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooni valdkonna eest vastutava ministri otsusel võib

käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud osakaalu kujundamisel arvesse võtta: 1) asutusele eraldatud siht- ja süsteemitoetust; 2) muutusi, mis on tulenenud asutuse ümberkorraldamisest või liitmisest.

(6) Riigi- ja avalik-õiguslikele ning mittetulundusühingu ja sihtasutusena tegutsevatele teadus-

ja arendusasutustele, ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele eraldatakse asutuse teadus- ja arendustegevuse toetust teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministeeriumi eelarvest.

(7) Äriühingutena tegutsevatele eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustele eraldatakse asutuse

teadus- ja arendustegevuse toetust innovatsiooni valdkonna eest vastutava ministeeriumi eelarvest.

(8) Teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministeeriumi eelarvest eraldatavast toetuse kogumahust vähemalt viis protsenti eraldatakse rahvusteaduste toetamiseks riigi ja

avalik-õiguslikes teadus- ja arendusasutustes, ülikoolides ning evalveeritud rakenduskõrgkoolides.

(9) Teadus- ja arendustegevuse toetuse iga-aastase jaotuse riigi- ja avalik-õiguslike ning mittetulundusühingu ja sihtasutusena tegutsevate teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja

evalveeritud rakenduskõrgkoolide vahel kinnitab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(10) Äriühingutena tegutsevate eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetuse iga-aastase jaotuse kinnitab innovatsiooni valdkonna eest vastutav

minister käskkirjaga. (11) Ülikoolile ja juriidilise isikuna tegutsevale teadus- ja arendusasutusele eraldatakse

tegevustoetus lepinguga, kus lepitakse kokku kohustused, mis lähtuvad teadus- ja arendusasutuse ja ülikooli eesmärkidest ning riigi vajadustest.

(12) Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse eraldamise täpsemad tingimused ning korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

§ 18. Riiklik uurimistoetus

(1) Riiklik uurimistoetus on konkurentsipõhine toetus teadus- ja arendusasutuses, evalveeritud rakenduskõrgkoolis või ülikoolis töötava teadlase algatatud ja juhitud

kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti elluviimiseks.

(2) Riikliku uurimistoetuse väljaandmist korraldab teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus.

12

(3) Riikliku uurimistoetuse taotlemise, taotleja hindamise ning toetuse määramise tingimused ja korra kehtestab teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus otsusega.

§ 19. Teadus- ja arendustegevuse sihttoetus

(1) Teadus- ja arendustegevuse sihttoetus on juriidilisele isikule ja asutusele riigi eesmärkide täitmiseks määratav teadus- ja arendustegevuse toetus.

(2) Sihttoetuse eraldamise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 20. Teadus- ja arendustegevuse süsteemitoetus

(1) Teadus- ja arendustegevuse süsteemitoetus on juriidilisele isikutele ja asutusele teadus- ja arendus- ning innovatsioonisüsteemi institutsionaalseks ja tehniliseks toimimiseks ning teadus-

ja arendustegevuse ning innovatsiooni mõju kasvatamiseks antav toetus. (2) Teadus- ja arendustegevuse valdkonna süsteemitoetuste eraldamise tingimused ning korra

kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(3) Innovatsiooni valdkonna süsteemitoetuste eraldamise tingimused ja korra kehtestab innovatsiooni valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 21. Ettevõtja teadus- ja arendustegevuse toetus

(1) Ettevõtja teadus- ja arendustegevuse toetus on konkurentsipõhine riigieelarveline toetus ühiskonna ja majanduse arengu vajadustest lähtuva teadus- ja arendustegevuse ning sellega kaasnevate tegevuste toetamiseks Eesti ettevõtjatele.

(2) Ettevõtja teadus- ja arendustegevuse toetuse eraldamise tingimused ning korra kehtestab

vastava poliitikavaldkonna eest vastutav minister määrusega.

5. peatükk

Järelevalve

§ 22. Riiklik ja haldusjärelevalve

(1) Haridus- ja Teadusministeerium teostab riiklikku või haldusjärelevalvet teadus- ja

arendusasutuse, ülikooli ning evalveeritud rakenduskõrgkooli tegevuse üle käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete täitmisel.

(2) Haridus- ja Teadusministeeriumil on haldusjärelevalve teostamiseks õigus: 1) tutvuda teadus- ja arendusasutuse, ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli käsutuses

olevate tõendite ja andmetega, mille alusel on võimalik kindlaks teha järelevalveasutuse ülesannete täitmiseks olulised asjaolud, saada dokumentidest ärakirju või väljavõtteid;

2) teha ettekirjutusi käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks;

3) kaasata haldusjärelevalve tegemisse eksperte.

13

(3) Haridus- ja Teadusministeerium võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ning korras.

6. peatükk

Rakendussätted

§ 23. Üleminek

(1) 2024. aasta korralise evalveerimise positiivne tulemus kehtib kuni evalveerimise otsuses

nimetatud tähtajani. (2) Käesoleva seaduse §-s 17 sätestatud asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse

baasrahastuse arvestamisel aastateks 2025–2027 võetakse aluseks teadus- ja arendusasutusele, ülikoolile või evalveeritud rakenduskõrgkoolile teadus- ja arendustegevuse toetuse määramise

kalendriaastale eelneva kolme kalendriaasta jooksul eraldatud teadus- ja arendustegevuse toetust ja baasfinantseerimist osakaaluna samal perioodil teadus- ja arendusasutusele või kõrgkoolile eraldatud teadus- ja arendustegevuse toetuste ja baasfinantseerimise kogumahust.

(3) Tegevustoetusele üleminekul tagatakse rahvusteaduste rahastamise kogumaht kolme aasta

jooksul üleminekule eelneva aasta mahus. § 24. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 50 lõike 5 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „8) juriidiline isik või asutus, kes on ülikool kõrgharidusseaduse, evalveeritud

rakenduskõrgkool või teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse mõistes;“;

2) paragrahvi 52 lõike 1 punktis 6 asendatakse tekstiosa „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõike 1 punktides 5–7 sätestatule“ tekstiosaga „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 13 lõikes 2 ning § 16 lõikes 4 sätestatule“;

3) paragrahvi 53 lõike 1 punktis 51 asendatakse tekstiosa „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõikes 1“ tekstiosaga „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse

seaduse § 13 lõikes 2 ja § 16 lõikes 4“. § 25. Autoriõiguse seaduse muutmine

Autoriõiguse seaduse § 171 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „teadus- ja arendustegevuse

korralduse seaduse § 3 1. lõikes nimetatud juriidiline isik“ tekstiosaga „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 13 lõike 2 ja § 16 lõike 4 tingimustele vastav juriidiline isik või asutus“.

§ 26. Eesti Kunstiakadeemia seaduse muutmine

Eesti Kunstiakadeemia seaduse § 5 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses“ sõnadega „teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni korralduse seaduses“.

14

§ 27. Eesti Maaülikooli seaduse muutmine

Eesti Maaülikooli seaduse § 5 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „teadus- ja arendustegevuse

korralduse seaduses“ sõnadega „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses“.

§ 28. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse muutmine

Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia seaduse § 5 lõike 1 punktis 2 asendatakse sõnad „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses“ sõnadega „teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni korralduse seaduses“. § 29. Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmine

Eesti Teaduste Akadeemia seaduse § 3 lõikes 1 asendatakse sõnad „teadus- ja arendustegevuse

korralduse seaduse“ sõnadega „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse“.

§ 30. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi seaduse muutmine

Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi seaduse § 2 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse (RT I 1997, 30, 471)“ sõnadega „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse“.

§ 31. Kõrgharidusseaduse muutmine

Kõrgharidusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 38 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse kõrgkooli

juhtimise, töökorralduse, õppe-, teadus- ja arendustegevuse ning õppe-, teadus- ja arendustegevuse uurimiskeskkonna piisavust õppe-, teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi tagamiseks ning vastavust õigusaktidele, kõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale.“;

2) paragrahvi 38 lõike 3 sissejuhatavas lauseosas asendatakse sõnad „õppe- ja teadustegevus

ning õppe- ja uurimiskeskkond“ sõnadega „õppe-, teadus- ja arendustegevus ning õppe-, teadus- ja arendustegevuse keskkond“.

§ 32. Looduskaitseseaduse muutmine

Looduskaitseseaduse § 683 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks.

§ 33. Maakatastriseaduse muutmine

Maakatastriseaduse § 6 lõike 11 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt :

„2) riikliku statistika tegija ning avalik-õiguslikust juriidilisest isikust ülikool, evalveeritud rakenduskõrgkool või teadus- ja arendusasutus seadusega pandud avalik-õigusliku ülesande täitmiseks;“.

§ 34. Muinsuskaitseseaduse muutmine

Muinsuskaitseseaduse § 30 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

15

„2) arheoloogia teaduskogu haldav ülikool, evalveeritud rakenduskõrgkool või teadus- ja arendusasutus;“.

§ 35. Muuseumiseaduse muutmine

Muuseumiseaduse § 1 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: (4) Käesolevat seadust ei kohaldata ülikooli, evalveeritud rakenduskõrgkooli või teadus- ja arendusasutuse hallatava teaduskollektsiooni suhtes.“.

§ 36. Meditsiiniseadme seaduse muutmine

Meditsiiniseadme seaduse § 26 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Tervishoiuteenuse osutaja või ülikool, evalveeritud rakenduskõrgkool või teadus- ja

arendusasutus, kes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/745 artikli 5 lõike 5 kohaselt või määruse (EL) 2017/746 artikli 5 lõike 5 kohaselt valmistab asutusesiseselt

meditsiiniseadmeid (edaspidi asutusesisene valmistaja), avalikustab nende meditsiiniseadmete loetelu oma veebilehel.“.

§ 37. Ravimiseaduse muutmine

Ravimiseaduse § 162 lõike 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) ülikool, evalveeritud rakenduskõrgkool või teadus- ja arendusasutus või sellega seotud äriühing;“.

§ 38. Riigihangete seaduse muutmine

Riigihangete seaduse § 50 punkt 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „7) hankelepingu ese on teadus- ja arendustegevuseks otseselt kasutatav asi ning hankija on

ülikool, evalveeritud rakenduskõrgkool või teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse tähenduses;“.

§ 39. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 27 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Riikliku statistika tegija, ülikool, evalveeritud rakenduskõrgkool ning teadus- ja

arendusasutus on seadusega pandud avalik-õigusliku ülesande täitmisel vabastatud käesoleva seaduse §-s 137 sätestatud riigilõivu tasumisest tehingute andmebaasi väljavõtte eest.“.

§ 40. Söödaseaduse muutmine

Söödaseaduse § 15 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Põllumajandus- ja Toiduamet keeldub käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud nõusoleku andmisest, kui ülikool, evalveeritud rakenduskõrgkool või teadus- ja arendusasutus ei suuda

tagada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1831/2003 artikli 3 lõikes 2 sätestatud nõuete täitmist või sööda ohutust.“.

§ 41. Taimekaitseseaduse muutmine

Taimekaitseseaduse § 681 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) katseid tegeva ülikooli, evalveeritud rakenduskõrgkooli või teadus- ja arendusasutuse nimi,

aadress ja registrinumber;“.

16

§ 42. Tallinna Tehnikaülikooli seaduse muutmine

Tallinna Tehnikaülikooli seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse sõnad „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse“ sõnadega „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse“;

2) paragrahvi 9 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „sihtevalveeritakse ülikooli teadus- ja arendustegevust teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-s 202“ tekstiosaga „läbib ülikool temaatilise hindamise vastavalt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

korralduse seaduse §-s 14 sätestatule“.

§ 43. Tartu Ülikooli seaduse muutmine

Tartu Ülikooli seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 11 lõikes 12 asendatakse tekstiosa „sihtevalveeritakse ülikooli teadus- ja arendustegevust teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-s 202“ tekstiosaga „läbib

Tartu Ülikool temaatilise hindamise vastavalt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse §-s 14 sätestatule“; 2) paragrahvi 11 lõikes 2 asendatakse sõnad „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses“

sõnadega „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses“; 3) paragrahvi 12 lõikes 1 asendatakse sõnad „teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse“

sõnadega „teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse“.

§ 44. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduse paragrahvi 19 lõike 5 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) mida maksab üliõpilasele riigi või kohaliku omavalitsuse teadus- ja arendusasutus või avalik-õigusliku juriidilise isikuna tegutsev ülikool, evalveeritud rakenduskõrgkool või teadus- ja arendusasutus seoses tema õppe- ja teadustööga;“.

§ 45. Välismaalaste seaduse muutmine

Välismaalaste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 182 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) teadus- ja arendustegevuse eest vastutava ministeeriumi poolt teadus- ja arendusasutuse, evalveeritud rakenduskõrgkooli staatuse saanud asutus või ülikool või“;

2) paragrahvi 190 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Teadus- ja arendusasutuse, ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli kui kutsuja, kuhu välismaalasele teadus- või uurimistöö tegemiseks elamisluba töötamiseks antakse, kohustused

lõpevad 180 päeva pärast teadus- ja arendusasutuse või kõrgkooli poolt käesolevas seaduses sätestatud teadus- ja arendusasutuse, ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli

teavitamiskohustuse täitmist või võõrustamislepingu lõppemist.“. § 46. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse kehtetuks tunnistamine

Teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus tunnistatakse kehtetuks.

§ 47. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

17

Lauri Hussar Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Algatab Vabariigi Valitsus

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson

Valitsuse nõunik

Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse määramise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse §

17 lõike 12 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja evalveeritud

rakenduskõrgkoolidele teadus- ja arendustegevuse toetuse määramise tingimused ja kord, sealhulgas teadus- ja arendustegevuse toetuse kogumahu jaotus, mahu määramise kriteeriumid

ja kord.

2. peatükk

ASUTUSE TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TOETUSE MAHU MÄÄRAMISE

TINGIMUSED

§ 2. Teadus- ja arendustegevuse toetuse kogumahu jaotus

(1) Käesoleva määruse alusel teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja evalveeritud

rakenduskõrgkoolidele asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuseks riigieelarves ette nähtud

vahendite kogumahust eraldatakse vähemalt 70% baasrahastuseks ja kuni 30%

tulemusrahastuseks.

(2) Baasrahastamisel leitakse iga asutuse osakaal, arvestades asutusele teadus- ja

arendustegevuse toetuse määramise kalendriaastale eelneva kolme kalendriaasta jooksul

eraldatud teadus- ja arendustegevuse toetuse kogumahtu ja samal perioodil asutustele eraldatud

teadus- ja arendustegevuse toetust.

(3) Teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministri otsusel võib baasrahastuse

eraldamisel arvesse võtta:

1) asutusele eraldatud sihttoetust ja süsteemitoetust;

2) asutuse ümberkorraldamisest või liitmisest tulenevaid muutusi.

(4) Tulemusrahastamisel võetakse arvesse asutuse seniste kohustuste täitmist ja järgmisi

tulemusnäitajaid teadus- ja arendustegevuse toetuse eraldamisele eelneva aasta kohta:

1) teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi ja tulemuslikkuse näitajaid;

2) teadlaste järelkasvu näitajaid;

3) ühiskonna arengu toetamise ja teadmussiirdega seotud näitajad.

§ 3. Rahvusteadustele eraldatava teadus- ja arendustegevuse toetuse määramise

tingimused

(1) Käesoleva määruse alusel riigi- ja avalik-õiguslikele ning mittetulundusühingu ja

sihtasutusena tegutsevatele teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja evalveeritud

rakenduskõrgkoolidele teadus- ja arendustegevuse toetuseks riigieelarves ette nähtud vahendite

kogumahust vähemalt 5 protsenti eraldatakse rahvusteaduste täiendavaks toetamiseks vastavalt

teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 17 lõikes 8 sätestatule.

(2) Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetust rahvusteaduste arendamiseks eraldatakse riigi-

ja avalik-õiguslikele ning mittetulundusühingu ja sihtasutusena tegutsevatele teadus- ja

arendusasutustele, ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele, kes tegelevad

rahvusteadustega teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 2 punktis

6 nimetatud valdkondades.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asutusele garanteeritakse rahvusteadustele

eraldatav toetus vähemalt riikliku uurimistoetuse raames Eesti Teadusagentuuri poolt

kehtestatud esmase teadusliku uurimistöö kogemuse omandanud teadlastele iseseisva karjääri

alustamiseks, oma uurimisrühma loomiseks ning järelkasvu edendamiseks ettenähtud grandi

mahus.

(4) Ülejäänud rahvusteadustele eraldatav toetus jagatakse lõikes 1 nimetatud asutuste vahel,

võttes arvesse asutuste teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 2

punktis 6 nimetatud rahvusteadustes rahastatud riiklikke uurimistoetusi ja muid toetusi, mille

seos humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnaga on Eesti Teadusinfosüsteemis vähemalt 50%.

3. peatükk

RIIGI- JA AVALIK-ÕIGUSLIKELE NING MITTETULUNDUSÜHINGU JA

SIHTASUTUSENA TEGUTSEVATELE TEADUS- JA ARENDUSASUTUSTELE,

ÜLIKOOLIDELE JA EVALVEERITUD RAKENDUSKÕRGKOOLIDELE

TEGEVUSTOETUSE TULEMUSOSA MÄÄRAMISE TINGIMUSED

§ 4. Teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi ja tulemuslikkuse näitajad alusel

Käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud tulemusosa mahust X protsenti eraldatakse

proportsionaalselt asutuse osalusel valminud avalikult kättesaadavate teadustöö tulemustega

järgmiselt:

1) teadusartikkel, mis on kajastatud Web of Science andmebaasides Science Citation Index

Expanded, Social Sciences Citation Index, Arts & Humanities Citation Index, Emerging

Sources Citation Index ja/või andmebaasis Scopus (v.a kogumikud), koefitsiendiga X;

2) artikkel, mille autorite arv on rohkem kui 100, koefitsiendiga X;

3) artikkel, mille autorite arv on rohkem kui 1000, koefitsiendiga X;

4) monograafia, mille välja andnud kirjastus on nimetatud Eesti Teadusinfosüsteemi kodulehel

avalikustatud rahvusvaheliste teaduskirjastuste loendis ning mis on täielikult valminud andmete

esitaja osalusel, koefitsiendiga X;

5) monograafia, mille välja andnud kirjastus on nimetatud Eesti Teadusinfosüsteemi kodulehel

avalikustatud rahvusvaheliste teaduskirjastuste loendis ning millest andmete esitaja osalusel on

valminud üks peatükk, koefitsiendiga X;

6) monograafia, mille välja andnud kirjastus on nimetatud Eesti Teadusinfosüsteemi kodulehel

avalikustatud rahvusvaheliste teaduskirjastuste loendis ning millest andmete esitaja osalusel on

valminud kaks või enam peatükki, kuid mitte terve monograafia, koefitsiendiga X;

7) registreeritud patenditaotlus ja sordikaitse taotlus koefitsiendiga kaks ning patent ja kaitse

alla võetud taimesort koefitsiendiga X.

§ 5. Teadlaste järelkasvu näitajad

Käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud teadus- ja arendustegevuse toetuse mahust X

protsenti eraldatakse asutusele proportsionaalselt kaitstud doktoritööde arvuga vastava

kalendriaasta kohta.

§ 6. Ühiskonna arengu toetamise ja teadmussiirdega seotud näitajad

Käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud tulemusosa mahust X protsenti eraldatakse

proportsionaalselt järgmiste alus- ja rakendusuuringute või arendustegevuse läbiviimise eest

saadud ning teadus- ja arendusasutuse majandusaasta tulemiaruandes kajastatud tekkepõhiste

tuludega või ettevõtete arvuga järgmises arvestuses:

1) tulu, mis on saadud toetusena riigieelarve välistest välisvahenditest alus- ja

rakendusuuringute või arendustegevuse läbiviimiseks;

2) tulu Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammidest rahastatavatest

projektidest;

3) ettevõtete arv, mille huvides on teostatud projekte ja tellimustöid, mille puhul on üheselt

tuvastatav, et osutatud teenus ning esitatud finantsdokumendid on seotud teadus- ja

arendustegevusega, koefitsiendiga X, kui ettevõttega sõlmitud lepingust saadud tulu jääb

vahemikku xx-xxx eurot, koefitsiendiga x, kui ettevõttega sõlmitud lepingust saadud tulu jääb

vahemikku xxx-xxxx eurot, koefitsiendiga x, kui ettevõttega sõlmitud lepingust saadud tulu

jääb vahemikku xxxx - xxxxx eurot, koefitsiendiga x, kui ettevõttega sõlmitud lepingust saadud

tulu jääb vahemikku xxxxx - xxxxxx eurot, koefitsiendiga x, kui ettevõttega sõlmitud lepingust

saadud tulu jääb vahemikku xxxxxx - xxxxxxx eurot, ning koefitsiendiga x, kui ettevõttega

sõlmitud lepingust saadud tulu ületab xxxxxxxx eurot.

3. peatükk

ÄRIÜHINGUTENA TEGUTSEVATELE ERAÕIGUSLIKELE TEADUS- JA

ARENDUSASUTUSTELE TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TOETUSE

TULEMUSOSA MÄÄRAMISE TINGIMUSED

§ 7. Teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi ja tulemuslikkuse näitajad

Käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud tulemusosa mahust X protsenti eraldatakse

proportsionaalselt asutuse osalusel valminud avalikult kättesaadavate teadustöö tulemustega

järgmiselt:

1) teadusartikkel, mis on kajastatud Web of Science andmebaasides Science Citation Index

Expanded, Social Sciences Citation Index, Arts & Humanities Citation Index, Emerging

Sources Citation Index ja/või andmebaasis Scopus (v.a kogumikud), koefitsiendiga X ;

2) artikkel, mille autorite arv on rohkem kui 100, koefitsiendiga X;

3) artikkel, mille autorite arv on rohkem kui 1000, koefitsiendiga X;

4) monograafia, mille välja andnud kirjastus on nimetatud Eesti Teadusinfosüsteemi kodulehel

avalikustatud rahvusvaheliste teaduskirjastuste loendis ning mis on täielikult valminud andmete

esitaja osalusel, koefitsiendiga X;

5) monograafia, mille välja andnud kirjastus on nimetatud Eesti Teadusinfosüsteemi kodulehel

avalikustatud rahvusvaheliste teaduskirjastuste loendis ning millest andmete esitaja osalusel on

valminud üks peatükk, koefitsiendiga X;

6) monograafia, mille välja andnud kirjastus on nimetatud Eesti Teadusinfosüsteemi kodulehel

avalikustatud rahvusvaheliste teaduskirjastuste loendis ning millest andmete esitaja osalusel on

valminud kaks või enam peatükki, kuid mitte terve monograafia, koefitsiendiga X;

7) registreeritud patenditaotlus ja sordikaitse taotlus koefitsiendiga kaks ning patent ja kaitse

alla võetud taimesort koefitsiendiga X.

§ 8. Teadlaste järelkasvu näitajad

Käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud teadus- ja arendustegevuse toetuse mahust X

protsenti eraldatakse asutusele proportsionaalselt kaitstud doktoritööde arvuga vastava

kalendriaasta kohta.

§ 9. Ühiskonna arengu toetamise ja teadmussiirdega seotud näitajad

Käesoleva määruse § 2 lõikes 1 nimetatud tulemusosa mahust X protsenti eraldatakse

proportsionaalselt järgmiste alus- ja rakendusuuringute või arendustegevuse läbiviimise eest

saadud ning asutuse majandusaasta tulemiaruandes kajastatud tekkepõhiste tuludega järgmises

arvestuses:

1) tulu, mis on saadud toetusena riigieelarve välistest vahenditest alus- ja rakendusuuringute

või arendustegevuse läbiviimiseks;

2) tulu Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammidest rahastatavatest

projektidest;

3) tõhusa koostöö raames sõlmitud lepingute maht.

3. peatükk

TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUSE TOETUSE MAHU MÄÄRAMISE KORD

§ 10. Teadus- ja arendustegevuse toetuse mahu määramise alusandmed

(1) Teadus- ja arendustegevuse toetuse mahu määramise alusandmed võtab valdkonna eest

vastutav ministeerium või tema poolt volitatud isik xx.xxxx seisuga Eesti

Teadusinfosüsteemist.

(2) Valdkonna eest vastutaval ministeeriumil või tema poolt volitatud juriidilisel isikul või

asutusel on õigus saada teadus- ja arendustegevuse toetuse taotlejalt lisateavet alusandmete

kohta ja kontrollida esitatud andmete õigsust. Valeandmete esitamise korral on valdkonna eest

vastutaval ministeeriumil õigus jätta vastavad andmed toetuse mahu määramisel arvestamata.

Kui valeandmete esitamine ilmneb peale toetuse määramist, on valdkonna eest vastutaval

ministeeriumil õigus vähendada järgmisel aastal asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse

mahtu valeandmete alusel määratud toetuse ulatuses.

(3) Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse taotlejal on õigus vastava taotluse esitamisel

saada alusandmete töötlejalt teavet asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse mahu

määramisel arvestatud alusandmete kohta.

(4) Riigi- ja avalik-õiguslikele ning mittetulundusühingu ja sihtasutusena tegutsevatele teadus-

ja arendusasutustele, ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele eraldatakse asutuse

teadus- ja arendustegevuse toetus riigieelarves teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest

vastutava ministeeriumi ning äriühingutena tegutsevate eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste

tegevustoetus innovatsiooni eest vastutava ministeeriumi eelarvest.

§ 11. Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse aruanne

Asutusele eraldatud teadus- ja arendustegevuse toetuse kasutamise kohta esitab asutus

valdkonna eest vastutavale ministeeriumile hiljemalt toetuse eraldamisele järgneva aasta 15.

veebruariks aruande vastavalt valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud vormile ja aruande

seletuskirja.

Teadus- ja arendustegevuse evalveerimise taotlemise, läbiviimise ja tulemuse

kinnitamise täpsemad tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 13

lõike 15 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse evalveerimise taotlemise, läbiviimise ja

tulemuse kinnitamise täpsemad tingimused ja kord.

§ 2. Evalveerimise eesmärk

Evalveerimise eesmärk on anda hinnang juriidilise isiku või asutuse teadus- ja arendustegevuse

valdkonna tasemele, võttes arvesse juriidilise isiku või asutuse asutaja seatud eesmärke teadus-

ja arendustegevuse valdkonnas, järgmistes rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumides:

1) teaduslik mõjukus

2) teadus- ja arendustegevuse jätkusuutlikkus;

3) teadus- ja arendustegevuse ühiskondlik mõjukus.

§ 3. Evalveerimise vooru avamine

(1) Evalveerimise vooru kuulutab välja teadus- ja arendustegevuse eest vastutav minister, määrates taotluse esitamiseks tähtaja.

(2) Evalveerimine viiakse läbi järgmistes teadus- ja arendustegevuse valdkondades:

1) loodusteadused;

2) tehnika ja tehnoloogia;

3) arsti- ja terviseteadused;

4) põllumajandusteadused ja veterinaaria;

5) sotsiaalteadused;

6) humanitaarteadused ja kunstid.

(3) Evalveerimine viiakse läbi valdkondades, milles juriidiline isik või asutus on evalveerimist

taotlenud.

(4) Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus (edaspidi evalveerimise läbiviija)

kinnitab evalveerimise hindamisjuhendi, kooskõlastades selle eelnevalt valdkonna eest

vastutava ministeeriumiga.

§ 4. Evalveerimise taotlemine ja sellega seotud andmete esitamine

(1) Evalveerimist võivad taotleda teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse

seaduse § 13 lõikes 2 toodud tingimustele vastavad juriidilised isikud ja asutused käesoleva

määruse § 3 lõikes 2 nimetatud valdkondades.

(2) Evalveerimise taotlus esitatakse teadus- ja arendustegevuse eest vastutavale ministeeriumile

ministri kehtestatud tähtajaks ning koopiana evalveerimise läbiviijale.

(3) Teadus- ja arendustegevuse eest vastutav ministeerium kontrollib taotleja vastavust teadus-

ja arendusetegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 13 lõikes 2 sätestatule ning jätab

taotluse läbi vaatamata, kui taotleja ei vasta nimetatud nõuetele.

(4) Teadus- ja arendustegevuse eest vastutav ministeerium edastab käesoleva paragrahvi lõikes

3 kirjeldatud nõuetele vastava juriidilise isiku või asutuse esitatud taotluse evalveerimise läbiviijale.

(5) Nõuetele vastavaks tunnistatud juriidiline isik või asutus esitab evalveerimise läbiviijale eneseanalüüsi Eesti Teadusinfosüsteemi (edaspidi teadusinfosüsteem) kaudu evalveerimise

läbiviija määratud tähtajaks.

(6) Evalveerimise läbiviija kontrollib esitatud eneseanalüüsi vastavust nõuetele ning annab taotlejale vajadusel tähtaja eneseanalüüsis leidunud puuduste kõrvaldamiseks.

(7) Evalveerimist taotlenud juriidilisel isikul või asutusel on kohustus teadusinfosüsteemi sisestada ning hoida ajakohasena asutuse teadus- ja arendustegevusega seotud andmed.

§ 5. Teadus- ja arendusasutuste evalveerimise läbiviimine

(1) Korralise evalveerimise läbiviimiseks moodustab evalveerimise läbiviija erinevate

valdkondade välisekspertidest koosneva hindamiskomisjoni ning kinnitab selle töökorra.

Hindamiskomisjon võib otsuste tegemiseks vajaliku ekspertiisi jaoks moodustada

ekspertkomisjone.

(2) Hindamiskomisjoni liikmeks saab nimetada evalveeritava valdkonna tunnustatud teadlase

või eksperdi, kes vastab järgmistele tingimustele:

1) tal on teadus- ja arendustegevuse hindamise kogemus,

2) ta on oma töös sõltumatu ega esinda organisatsiooni huve, mille liikmeskonda ta kuulub ja

3) ta on oma hinnangutes eelarvamuste vaba ning tal puudub huvide konflikt hinnatava

juriidilise isiku või asutusega.

(3) Teabe hindamiskomisjoni kavandatava koosseisu kohta saadab evalveerimise läbiviija korralise evalveerimise voorus osalevatele juriidilistele isikutele ja asutustele, kellel on õigus

kümne tööpäeva jooksul põhjendatud vajadusel taotleda hindamiskomisjoni täiendavate liikmete lisamist või mõne hindamiskomisjoni liikme taandamist.

(4) Hindamiskomisjon lähtub evalveerimisel taotlusest, eneseanalüüsist ning juriidilise isiku või asutuse külastamise tulemustest. Hindamiskomisjoni töökorralduse aluseks on

hindamiskomisjoni töökord ja evalveerimise hindamisjuhend.

(5) Hindamiskomisjon esitab evalveerimisraporti evalveerimise läbiviijale evalveerimise

läbiviija määratud tähtajaks.

(6) Kui evalveerimise läbiviija leiab, et hindamiskomisjoni evalveerimisraport ei ole piisavalt

põhjendatud või ei vasta käesolevas määruses või teistes õigusaktides sätestatud nõuetele,

edastab evalveerimise läbiviija hindamiskomisjonile evalveerimisraporti ülevaatamiseks.

(7) Evalveerimise läbiviija esitab nõuetele vastava evalveerimisraporti evalveerimise voorus

osalenud juriidilisele isikule või asutusele arvamuse avaldamiseks.

(8) Juriidilisel isikul või asutusel on võimalik esitada oma arvamus evalveerimisraporti kohta

evalveerimise läbiviija poolt kehtestatud tähtajaks.

(9) Lõpliku evalveerimisraporti kinnitab hindamiskomisjoni esimees teadusinfosüsteemis

hiljemalt 12 kuu lõpuks pärast eneseanalüüsi esitamise tähtaega. Lõplik evalveerimisraport

sisaldab muu hulgas hindamiskomisjoni põhjendatud ettepanekut:

1) evalveerida juriidilise isiku või asutuse teadus- ja arendustegevus vastavas valdkonnas

positiivselt või

2) evalveerida juriidilise isiku või asutuse teadus- ja arendustegevus vastavas valdkonnas

negatiivselt.

(10) Evalveerimise läbiviija edastab evalveerimisraporti ning evalveeritava juriidilise isiku või

asutuse seisukoha valdkonna eest vastutavale ministeeriumile ning teeb lõpliku

evalveerimisraporti juriidilisele isikule või asutusele kättesaadavaks.

§ 6. Evalveerimise otsuse kinnitamine

(1) Valdkonna eest vastutav minister kinnitab hindamiskomisjoni evalveerimisraportis toodud

põhjendatud ettepaneku alusel käskkirjaga evalveerimise otsuse evalveerida juriidilise isiku või

asutuse teadus- ja arendustegevus vastavas valdkonnas positiivselt või negatiivselt.

(2) Valdkonna eest vastutaval ministril on õigus saata hindamiskomisjoni ettepanek

hindamiskomisjonile teist korda läbivaatamiseks, kui:

1) ettepanek ei ole piisavalt põhjendatud;

2) evalveerimise läbiviimisel on rikutud käesolevas määruses või teistes õigusaktides sätestatud

nõudeid.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud käskkiri ning selle aluseks olnud

hindamiskomisjoni ettepanek tehakse taotlejale teatavaks.

Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu moodustamise kord ja töökord

Määrus kehtestatakse Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 8

lõike 5 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Käesolevas määruses sätestatakse Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu

(edaspidi hindamisnõukogu) moodustamise kord ja töökord.

§ 2. Hindamisnõukogu

(1) Hindamisnõukogu:

1) korraldab järjepidevalt, asjatundlikult ja sõltumatult riikliku uurimistoetuse taotluste

hindamisi;

2) osaleb Eesti Teadusagentuuri otsusel teiste Eesti Teadusagentuurile õigusaktidega pandud

ülesannete täitmises;

3) koostab vähemalt kord kolme aasta jooksul oma tööst kokkuvõtte ning teeb selle avalikult

kättesaadavaks.

(2) Hindamisnõukogusse kuuluvad eri teadus- ja arendustegevuse valdkondade tunnustatud

teadlased.

(3) Hindamisnõukogu liikmed tegutsevad kooskõlas kehtivate õigusaktidega ning lähtuvad oma

tegevuses üldtunnustatud eetikanormidest ja teaduse heast tavast.

(4) Hindamisnõukogu liikmed kinnitavad kirjalikult, et nad on oma töös sõltumatud, ei esinda

hindamisnõukogus neid esitanud organisatsiooni ega enda tööandja huve ning hoiavad

hindamisnõukogu töö käigus neile teatavaks saanud teavet konfidentsiaalsena.

§ 3. Hindamisnõukogu liikmete kandidaatide esitamine

(1) Eesti Teadusagentuur kuulutab välja kandidaatide esitamise hindamisnõukogu liikmete

kohtadele ning määrab kandidaatide esitamise tähtpäeva.

(2) Hindamisnõukogu liikmete kandidaate saavad esitada teadus- ja arendusasutused, mille

teadus- ja arendustegevust on vähemalt ühes valdkonnas korraliselt positiivselt evalveeritud,

Eesti Teaduste Akadeemia ja teadlaste ning ettevõtjate esindusorganisatsioonid.

(3) Hindamisnõukogu liikme kandidaadi esitanud organisatsioon esitab Eesti

Teadusagentuurile koos kandidaadi nimega põhjenduse kandidaadi sobivuse kohta

hindamisnõukogu liikmeks, kandidaadi CV ja kandidaadi kirjaliku nõusoleku koos kinnitusega

osaleda valituks osutumise korral hindamisnõukogu töös.

(4) Hindamisnõukogu liikme kandidaadiks ei saa esitada teadus- ja arendusasutuse direktorit,

asedirektorit ning rektorit, prorektorit, dekaani, prodekaani ega riigi- või kohaliku omavalitsuse

ametnikku.

(5) Hindamisnõukogu liikme kandidaadiks ei saa esitada nimetamiskogu liiget.

(6) Hindamisnõukogu liikme kandidaatide nõuetele vastavust kontrollib ja käesoleva määruse

§-s 4 nimetatud nimetamiskogu tehnilise toe hindamisnõukogu liikmete valimisel tagab Eesti

Teadusagentuur.

§ 4. Nimetamiskogu

(1) Valdkonna eest vastutav minister moodustab nimetamiskogu, mis teeb ettepanekuid

hindamisnõukogu liikmete kohta.

(2) Nimetamiskogusse kuuluvad:

1) Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees;

2) Tallinna Tehnikaülikooli esindaja;

3) Tartu Ülikooli esindaja;

4) käesoleva lõike punktides 2 ja 3 nimetamata ülikoolide kaks esindajat;

5) Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti Noorte Teaduste Akadeemia esindaja;

6) vähemalt ühes valdkonnas positiivselt evalveeritud eraõiguslike teadus- ja arendusasutuste

ning ettevõtjate esindusorganisatsioonide esindaja;

7) vähemalt ühes valdkonnas positiivselt evalveeritud riigi- ning avalik-õiguslike teadus- ja

arendusasutuste, välja arvatud ülikoolide, esindaja;

8) ministeeriumide teadusnõunike esindaja;

9) Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja.

(3) Nimetamiskogu esitab vähemalt korra kolme aasta jooksul valdkonna eest vastutavale

ministrile ettepaneku, milles on:

1) hindamisnõukogu liikmete arv igas teadusvaldkonnas;

2) hindamisnõukogu liikmete nimekiri ja

3) hindamisnõukogu asendusliikmete nimekiri.

§ 5. Hindamisnõukogu moodustamine

(1) Hindamisnõukogu koosseisu kinnitab kuni kolmeks aastaks valdkonna eest vastutav

minister nimetamiskogu ettepanekule tuginedes.

(2) Hindamisnõukogu moodustamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

1) hindamisnõukogu liikmed ja hindamisnõukogu varunimekirja liikmed nimetatakse nõuetele

vastavate kandidaatide seast;

2) hindamisnõukogu liikmed nimetatakse põhimõttel, et igas teadusvaldkonnas kuulub

hindamisnõukogusse vähemalt kaks liiget;

3) hindamisnõukogu liikmeks saab nimetada rahvusvaheliselt tunnustatud teadlase, kelle senine

tegevus Eesti teaduse edendamisel on silmapaistvalt kõrge tasemega ja vastavuses

üldtunnustatud eetikanormide ja teaduse hea tavaga;

4) igas teadusvaldkonnas on kõik hindamisnõukogu liikmed võimalusel erinevatest asutustest;

5) võimalusel arvestatakse hindamisnõukogu moodustamisel soolist tasakaalu, eelistades

teadusvaldkonna võrdsete kandidaatide korral sellest soost kandidaate, keda on

hindamisnõukogus arvuliselt vähem;

6) jälgitakse, et hindamisnõukogu koosseisus oleks esindatud erinevas akadeemilises vanuses

teadlased;

7) hindamisnõukogu igas järgmises koosseisus on vähemalt 1/2 ulatuses uusi liikmeid,

seejuures uueneb igas teadusvaldkonnas vähemalt üks liige;

8) üks ja sama isik ei ole hindamisnõukogu liige rohkem kui kuus aastat.

(3) Hindamisnõukogu esimees on ametikoha järgi Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees ja

tema suhtes ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatut.

(4) Juhul kui hindamisnõukogu liige asub käesoleva määruse § 3 lõikes 4 nimetatud

ametikohale või tema tegutsemine hindamisnõukogu liikmena muutub muul põhjusel

võimatuks, teeb hindamisnõukogu esimees valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku

arvata ta hindamisnõukogu koosseisust välja ning Eesti Teadusagentuur nimetab tema asemele

uue liikme hindamisnõukogu asendusliikmete hulgast, arvestades asendatava hindamisnõukogu

liikme profiili.

(5) Kui hindamisnõukogu liige taotleb riiklikku uurimistoetust või on riikliku uurimistoetuse

taotluses märgitud põhitäitja või täitjana, peatuvad taotluse menetlemise perioodiks tema

volitused ja Eesti Teadusagentuur nimetab asendusliikme hindamisnõukogu liikmete

asendusliikmete hulgast, arvestades asendatava hindamisnõukogu liikme profiili.

§ 6. Hindamisnõukogu koosolek

(1) Hindamisnõukogu töövorm on koosolek. Koosolekud toimuvad vähemalt neli korda aastas.

(2) Koosoleku kutsub kokku hindamisnõukogu esimees, tema volitusel aseesimees.

(3) Koosoleku toimumisest teatatakse hindamisnõukogu liikmetele kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis ning koosoleku päevakord koos teiste vajalike dokumentidega saadetakse

neile vähemalt üks nädal ette.

(4) Hindamisnõukogu koosolekut juhib esimees, tema volitusel aseesimees.

(5) Hindamisnõukogu aseesimehe valib hindamisnõukogu oma liikmete seast uue koosseisu

esimesel koosolekul.

(6) Hindamisnõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt 2/3

hindamisnõukogu koosseisust, sealhulgas esimees, tema volitusel aseesimees.

(7) Nõutud kvoorumi puudumisel kutsub hindamisnõukogu esimees, tema volitusel aseesimees,

kahe nädala jooksul kokku uue koosoleku.

(8) Koosoleku juhatajal on õigus kutsuda päevakorras olevate küsimuste arutamiseks

koosolekust osa võtma hindamisnõukogu koosseisu mittekuuluvaid isikuid.

(9) Lisaks koosolekule võib hindamisnõukogu otsustada kasutada muid töövorme.

§ 7. Hindamisnõukogu otsus

(1) Hindamisnõukogu võtab otsused vastu avalikul hääletamisel 2/3 hääletamisel osalejate

poolthäälte enamusega.

(2) Hindamisnõukogu esimees hääletamisel ei osale.

(3) Hindamisnõukogu liikmega otseselt seotud finantseerimistaotluse osas teeb

hindamisnõukogu otsuse vastava finantseerimistaotluse menetlemist reguleerivas õigusaktis

sätestatud tingimustel ja korras.

(4) Hindamisnõukogu liige, kellel on puutumus finantseerimistaotlusega, mille osas

hindamisnõukogu peab otsuse vastu võtma, teavitab sellest esimesel võimalusel koosoleku

juhatajat.

(5) Kui hindamisnõukogu liikme puutumus finantseerimistaotlusega, mille osas

hindamisnõukogu peab otsuse vastu võtma, võib viia huvide konfliktini või ilmnevad muud

asjaolud, mille tõttu hindamisnõukogu liikme kohustuste täitmine käesoleva määruse § 2

lõikes 4 nimetatud viisil on võimatu, otsustab koosoleku juhataja, et hindamisnõukogu liige

hääletamisel ei osale.

(6) Hindamisnõukogu otsused ja eriarvamused otsuse kohta protokollitakse. Protokolli koostab

Eesti Teadusagentuuri määratud isik ning sellele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja

protokollija.

(7) Hindamisnõukogu otsused avalikustatakse otsuse tegemisel määratud kuupäeval.

§ 8. Eksperdikomisjonid

(1) Hindamisnõukogu võib taotluste asjatundliku ja sõltumatu hindamise tagamiseks ning

rahastusettepanekute tegemiseks ning Eesti Teadusagentuuri nõustamiseks moodustada

eksperdikomisjone.

(2) Eksperdikomisjon koosneb vähemalt kolmest liikmest, kellel on varasem kogemus

valdkonnas, milles nad ekspertiisi teevad.

(3) Eksperdikomisjoni liikmete suhtes kohaldatakse käesoleva määruse § 2 lõikeid 3 ja 4.

§ 9. Hindamisnõukogu esimese koosseisu moodustamine

Hindamisnõukogu esimese koosseisu moodustamisel ei kohaldata käesoleva määruse § 3 lõiget

1 ning § 5 lõike 2 punkte 3 ja 4.

§ 10. Määruse jõustumine

Käesolev määrus jõustub xx xxxx xxxxx. a.

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjoni moodustamise kord ja

töökord

Määrus kehtestatakse Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 6

lõike 2 alusel.

§ 1. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjoni liikmed

(1) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika juhtkomisjoni koosseisu kinnitab

Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutavate ministrite ettepanekul kuni kolmeks aastaks.

(2) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika juhtkomisjoni liikmeteks on

ühiskonnas tunnustatud teadus-, ettevõtlus- ja avaliku sektori esindajad.

(3) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika juhtkomisjoni liikmeteks on

Rektorite Nõukogu esindaja, Eesti Teaduste Akadeemia esindaja, Eesti Kaubandus-

Tööstuskoja esindaja, Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja, Rahandusministeeriumi esindaja,

Riigikantselei esindaja ja nelja suurima valdkondliku TAI rahastamise mahuga ministeeriumi

esindaja, kolm haridus- ja teadusministri nimetatud liiget positiivselt evalveeritud

teadusasutustest, kolm ettevõtluse ja infotehnoloogia ministri nimetatud ettevõtluse esindajat,

üks ettevõtluse ja infotehnoloogia ministri nimetatud sõltumatu teadus- ja arendustegevuse

ekspert ning üks haridus- ja teadusministri nimetatud sõltumatu teadus- ja arendustegevuse

ekspert.

(4) Juhtkomisjoni liikmed osalevad koostöökogu töös ekspertidena ega esinda ettevõtet, asutust

või organisatsiooni, kellega nad on seotud töö- või teenistussuhete kaudu.

§ 2. Juhtkomisjoni ülesanded

Juhtkomisjon: 1) nõustab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna eest vastutavaid ministreid Vabariigi Valitsusele esitatavate teemade ettevalmistamisel ning Vabariigi Valitsuse poolt

ministritele antud ülesannete täitmisel; 2) annab hinnanguid ja soovitusi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika arengut

suunavate arengukavade koostamisel ja nende elluviimisel; 3) täidab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna arengukava juhtkomisjoni ülesandeid;

4) teeb ettepanekuid teadus- ja arendusasutuse finantseerimise põhimõtete ja strateegia kujundamiseks ning teadus- ja arendusasutuse moodustamiseks, ümberkorraldamiseks või

tegevuse lõpetamiseks; 5) nõustab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna eest vastutavaid ministreid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamispõhimõtete, mahu ja meetmete

küsimustes, 6) annab hinnanguid ja soovitusi teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika kohta,

sealhulgas teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna meetmete elluviimise ja tulemuslikkuse kohta;

7) teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse fookusvaldkondade, sealhulgas

nutika spetsialiseerumise valdkondade edenemise hindamine ja ettepanekute tegemine nende muutmise kohta.

8) täidab muid talle seadusega pandud ülesandeid.

§ 3. Juhtkomisjoni moodustamine

(1) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika juhtkomisjoni moodustab ja selle

koosseisu kinnitab kuni kolmeks aastaks Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutavate

ministrite ettepanekul.

(2) Ettepanekust käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud komisjoni koosseisu osas teavitab

vastav minister Teadus-ja Arendustegevuse ning Innovatsioonipoliitika Nõukogu.

§ 4. Juhtkomisjoni töö juhtimine ja korraldamine

(1) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika juhtkomisjoni tööd juhivad haridus-

ja teadusminister ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister.

(2) Istungite juhtimine lepitakse valdkonna eest vastutavate ministrite vahel kokku enne istungi

toimumist ja kajastatakse istungi päevakorras.

(3) Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika juhtkomisjoni tööd korraldavad

ühiselt ning tagavad selle tehnilise teenindamise Haridus- ja Teadusministeerium ning

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

§ 5. Juhtkomisjoni töökord

(1) Juhtkomisjoni töövormiks on istungid, mis toimuvad vähemalt neli korda aastas.

(2) Istungi kutsub kokku juhtkomisjoni esimees või aseesimees, teatades sellest juhtkomisjoni

liikmetele vähemalt kaks nädalat enne istungi toimumist.

(3) Juhtkomisjoni liikmed saavad päevakorra osas ettepanekuid teha komisjoni esimehele.

(4) Juhtkomisjoni tööd korraldav ministeerium saadab istungi päevakorra koos teiste vajalike

materjalidega komisjoni liikmetele vähemalt üks nädal enne istungi toimumist.

(5) Juhtkomisjoni esimehel on õigus kutsuda päevakorras olevate küsimuste arutamiseks

istungist osa võtma juhtkomisjoni koosseisu mittekuuluvaid isikuid.

§ 6. Istungi protokoll

(1) Istungid protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla juhtkomisjoni esimees ning istungit

protokollinud isik.

(2) Juhtkomisjoni tööd korraldav ministeerium edastab istungi protokolli koopiad ühe nädala

jooksul pärast istungi toimumist kõikidele juhtkomisjoni liikmetele.

§ 7. Juhtkomisjoni otsustusvõimelisus

(1) Juhtkomisjon on otsustusvõimeline, kui istungil osaleb üle poole juhtkomisjoni liikmetest,

sealhulgas esimees või esimehe volitatud isik.

(2) Kvoorumi puudumise korral kutsub esimees kahe nädala jooksul kokku uue istungi.

§ 8. Juhtkomisjoni otsused

(1) Juhtkomisjon võtab oma pädevuse piires vastu nõuandva iseloomuga otsuseid.

Juhtkomisjoni otsused on avalikud.

(2) Juhtkomisjon võtab otsused vastu avalikul hääletamisel istungist osavõtvate liikmete

häälteenamusega, välja arvatud käesoleva määruse §-s 8 sätestatud juhul.

(3) Juhtkomisjoni istungil ei võta hääletamisest osa juhtkomisjoni liige, kellel seoses otsusega

võib tekkida huvide konflikt. Koosoleku kvoorumit vähendatakse otsustamisest taandunud

isikute võrra.

§ 9. Kirjalik hääletamine

(1) Juhtkomisjonil on õigus võtta otsuseid vastu istungit kokku kutsumata, kirjaliku, sealhulgas

elektroonilise hääletamise teel.

(2) Kirjalikule hääletamisele pandud küsimus edastatakse kõikidele juhtkomisjoni liikmetele.

(3) Kirjalikul hääletamisel võetakse otsus vastu kõigi juhtkomisjoni liikmete, välja arvatud need

liikmed, kes ei osale otsustamises käesoleva määruse § 7 lõikes 3 sätestatud juhul, poolthäälte

enamusega.

§ 10. Juhtkomisjoni finantseerimine

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjoni tegevust finantseeritakse

riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi eelarve kaudu selleks ettenähtud vahenditest.

1

Teaduseetika korraldus

Määrus kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 7

lõike 5 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse teaduseetika korralduse alused, osapoolte ülesanded eetilise teadus- ja arendustegevuse tagamisel, teaduseetika komitee ning teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni moodustamine ja töökorraldus.

(2) Määrust kohaldatakse Eesti Vabariigi territooriumil läbiviidavale teadus- ja

arendustegevusele. § 2. Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

1) inimuuring – teadusuuring, millesse kaasatakse inimesi või milles töödeldakse isikuandmeid või inimeselt pärinevat bioloogilist materjali uute teadmiste saamiseks, seniste

teadmiste täiendamiseks või uudsel moel rakendamiseks; 2) teaduse hea tava – teaduskogukonna liikmete omavaheline kokkulepe, milles sõnastatakse

teadustöö läbiviimist suunavad tegevuspõhimõtted, mida kõik teaduskogukonna liikmed ühiselt tunnustavad ja järgivad; 3) teaduseetika – eetika tegevuspõhimõtete järgimine teadus- ja arendustegevuses, mille

eesmärk on tagada teadus- ja arendustegevuse usaldusväärus; teaduseetika hõlmab ausate ja kontrollitavate meetodite, heade tavade, reeglite, regulatsioonide ja juhendite järgimist teadust-

ja arendustegevuse planeerimisel, läbiviimisel ja tulemuste avaldamisel; teaduseetika alla kuulub ka teadlaste kutse-eetika, mis hõlmab eetiliste normide ja väärtuste järgmist teadlase töös;

4) teaduseetika rikkumine – ebaeetiline käitumine teadus- ja arendustegevuse planeerimisel, läbiviimisel või tulemuste avaldamisel, mis kahjustab teadustöö protsessi ja teadlaste

usaldusväärsust, rikkumiste alla kuuluvad tulemuste väljamõtlemine, võltsimine, loomevargus, uuritavaid inimesi või uurimisobjekte kahjustavad tegevused või teiste teaduseetika normide või teaduse hea tava põhimõtete vastu eksimine;

5) üldtunnustatud teaduseetika normid – üldine nimetus tegevuspõhimõtete, tavade, reeglite ja juhiste kohta, mis suunavad ja juhivad teadlaste tegevust uurimistöö läbiviimisel, teadlaste

omavahelisi suhteid teaduskogukonnas ning teadlaste suhteid üldisemalt kogu ühiskonnaga, mis lepitakse kokku ja sõnastatakse heas tavas või eetikakoodeksis.

2. peatükk

OSAPOOLTE ÕIGUSED, KOHUSTUSED JA ÜLESANDED TEADUSEETIKA

RIIKLIKUS KORRALDUSES

§ 3. Teadus- ja arendustegevusega tegelev töötaja

Teadus- ja arendustegevuse ettevalmistamisel, läbiviimisel, tulemuste talletamisel ja esitlemisel

järgib teadus- ja arendustegevusega tegelev töötaja piisava hoolsusega valdkonna üldtunnustatud teaduseetika norme ja teaduse hea tava.

2

§ 4. Teadus- ja arendustegevusega tegelev asutus või juriidiline isik

Teadus- ja arendustegevuse korraldamisel vastutab asutus või juriidiline isik teaduseetika normide ja teaduse hea tava järgimise eest.

§ 5. Teadus- ja arendusasutus, ülikool ja evalveeritud rakenduskõrgkool

(1) Teadus- ja arendusasutus, ülikool ja evalveeritud rakenduskõrgkool vastutab oma asutuse teadus- ja arendustegevuses valdkonna üldtunnustatud teaduseetika normide ja teaduse hea tava

järgimise eest ning tagab oma asutuse töötajate teaduseetika ja teaduse hea tava alase pädevuse. (2) Teadus- ja arendusasutus, ülikool ja evalveeritud rakenduskõrgkool kehtestab sisemise

korra teadus- ja arendustegevuses valdkonna üldtunnustatud teaduseetika normide ning teaduse hea tava järgimise tagamiseks ning teaduseetika rikkumiskahtluste menetlemiseks.

(3) Teadus- ja arendusasutusel, ülikoolil ja evalveeritud rakenduskõrgkoolil on kohustus menetleda asutusesiseseid teaduseetika rikkumiskahtlusi:

1) moodustades selleks institutsionaalse komisjoni või menetleda juhtumit muus vormis, mis on asutusesiseses korras ette nähtud;

2) juhindudes menetluses valdkonna üldtunnustatud teaduseetika normidest ning teaduse heast tavast; 3) tagades, et menetlus on erapooletu, õiglane ja läbipaistev.

(4) Teadus- ja arendusasutusel, ülikoolil ja evalveeritud rakenduskõrgkoolil on kohustus

teavitada teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni, kui teaduseetika rikkumiskahtlus on seotud kahe või enama asutusega, juhinduda komisjoni antud soovitustest ning teavitada komisjoni juhtumi lahendist.

(5) Teadus- ja arendusasutusel, ülikoolil ja evalveeritud rakenduskõrgkoolil on õigus taotleda

teaduseetika rikkumiskahtluse menetlemist teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjonis, juhul kui asutuses ei ole võimalik tagada käesoleva määruse § 5 lõike 3 punktis 3 sätestatut.

(6) Teaduseetika väärkäitumisjuhtumi tuvastamisel on teadus- ja arendusasutusel, ülikoolil ja

evalveeritud rakenduskõrgkoolil kohustus rikkumisest teavitada juhtumiga seotud osapooli ning kui asjakohane rahastatavat asutust ja riikliku teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni.

(7) Teadus- ja arendusasutusel, ülikoolil ja evalveeritud rakenduskõrgkoolil on õigus oma

asutuses läbiviidavate inimuuringute eetilisuse hindamiseks: 1) moodustada iseseisvalt või koostöös teiste teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide või evalveeritud rakenduskõrgkoolidega institutsionaalne eetikakomitee;

2) tellida inimuuringu eetilisuse hindamine teenusena teadus- ja arendusasutuse, ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli olemasolevalt institutsionaalselt eetikakomiteelt;

3) tellida inimuuringu eetilisuse hindamine teenusena teaduseetika komiteelt. § 6. Institutsionaalne eetikakomitee

(1) Institutsionaalne eetikakomitee on ühe või mitme teadus- ja arendusasutuse, ülikooli ja/või

evalveeritud rakenduskõrgkooli loodud sõltumatu eetilist ja teaduslikku ekspertiisi omav eri

3

valdkonna ekspertidest koosnev kogu, mille asutamisel sätestatakse komitee ülesanded, liikmed ja töökord, mis 1) juhindub oma tegevuses asjakohastest õigusaktides, valdkonna üldtunnustatud teaduseetika

normidest ning teaduse heast tavast; 2) esitab teaduseetika komiteele kord aastas statistilise ülevaate menetletud taotlustest ja

otsustest; 3) täidab teisi talle õigusaktiga pandud ülesandeid.

(2) Institutsionaalse eetikakomitee moodustamisel määratakse, millistesse valdkondadesse kuuluvate inimuuringute hindamine on komitee pädevuses.

(3) Institutsionaalse eetikakomitee liige peab inimuuringu eetilisuse hindamisel deklareerima huvide konflikti puudumist, huvide konflikti olemasolul peab liige ennast taandama

hindamisest.

(4) Institutsionaalne eetikakomitee langetab hindamisel oleva inimuuringu taotluse kohta ühe alljärgnevatest otsustest: 1) kooskõlastab inimuuringu läbiviimise taotluses toodud tingimustel;

2) teeb ettepaneku inimuuringu muutmiseks ning taotluse uuesti esitamiseks; 3) keeldub inimuuringu kooskõlastamisest taotluses toodud tingimustel.

(5) Institutsionaalse eetikakomitee otsus on taotlejale siduv, juhul kui eetikakomitee keeldub inimuuringu kooskõlastamisest, siis ei ole lubatud inimuuringut taotluses toodud tingimustel

läbi viia.

§ 7. Teadus- ja arendustegevust rahastav asutus

(1) Teadus- ja arendustegevust rahastav asutus on kohustustatud rahastust saanud asutuselt

nõudma teadus- ja arendustegevuse läbiviimisel valdkonna üldtunnustatud teaduseetika normide ning teaduse hea tava järgimist.

(2) Teadus- ja arendustegevust rahastaval asutusel on õigus rahastust saanud asutuselt küsida tõendust ning teostada rahastatud tegevuse üle järelevalvet, veendumaks, et teadus- ja

arendustegevuse kavandamisel, läbiviimisel, tulemuste talletamisel ja esitlemisel on järgitud valdkonna üldtunnustatud teaduseetika norme ja teaduse hea tava.

(3) Teadus- ja arendustegevust rahastaval asutusel on õigus valdkonna üldtunnustatud teaduseetika normide või teaduse hea tava rikkumise tuvastamisel rahastust saanud asutuselt

rahastus tagasi nõuda või rahastamine lõpetada.

§ 8. Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus

Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus täidab teaduseetika valdkonda edendava

asutuse ülesandeid, mis: 1) moodustab teaduseetika komitee ning korraldab selle tegevust;

2) moodustab teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni ning korraldab selle tegevust; 3) vastutab teaduseetika valdkonna edendamise eest ning esindab Eestit teaduseetika alases

rahvusvahelises koostöös; 4) vahendab teaduseetika alast informatsiooni ning nõustab asutusi teaduseetika küsimustes;

5) nõustab valdkonna eest vastutavat ministeeriumi teaduseetikat puudutavates küsimustes; 6) täitab teisi talle õigusaktiga pandud ülesandeid.

4

3. peatükk

TEADUSEETIKA KOMITEE MOODUSTAMINE JA TÖÖKORRALDUS

§ 9. Teaduseetika komitee

(1) Teaduseetika komitee on sõltumatu eri valdkonna teadlastest ja ekspertidest koosnev kogu, mille tegevuse eesmärk on anda hinnang teadus- ja arendustegevuse eetilisuse kohta ning tagada uuritavate õiguste, ohutuse, heaolu ja väärikuse kaitse.

(2) Teaduseetika komitee juhindub oma tegevuses asjakohastest õigusaktidest, inimõiguste

kaitset käsitlevatest deklaratsioonidest, valdkonna üldtunnustatud teaduseetika normidest, teaduse heast tavast ja muudest asjakohastest dokumentidest, leides tasakaalu uuritavate põhiõiguste kaitse ning teadus- ja arendustegevusest saadava kasu vahel ning konkureerivate

printsiipide korral viib läbi asjakohase kaalutlemise.

§ 10. Teaduseetika komitee liikmete määramise kord

(1) Teaduseetika komitee moodustab teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse

juhatuse esimehe käskkirjaga, milles sätestatakse komitee liikmed, töökord ja liikmete tasustamise kord ning määratakse, milliste inimuuringute eetilisuse hindamine kuulub

teaduseetika komitee pädevusse, kooskõlastades selle eelnevalt valdkonna eest vastutava ministeeriumiga.

(2) Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksusel on õigus moodustada teaduseetika komitee valdkondlikke või regionaalseid alamkomiteesid.

(3) Teaduseetika komitee liikmeks saab nimetada oma valdkonna teaduseetika alase asjatundja, kellel on komitee liikme kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ning kelle senine tegevus

on olnud vastavuses teaduseetika põhimõtetega.

(4) Teaduseetika komitee koosseisu kuulub vähemalt seitse liiget, kellest vähemalt üks on isikuandmete kaitse valdkonna asjatundja ja üks õigusalase haridusega ekspert.

(5) Teaduseetika komitee koosseisu nimetatud liikme volituste tähtaeg on viis aastat.

(6) Teaduseetika komitee liikme võib mõjuvatel põhjustel ennetähtaegselt tagasi kutsuda: 1) liikme enda soovil; 2) liige on jätnud oma kohustused eetikakomitees täitmata;

3) liige ei ole võimeline osalema eetikakomitee töös; 4) liige on eksinud teaduseetika normide või teaduse hea tava põhimõtete vastu.

(7) Teaduseetika komitee liige peab inimuuringu eetilisuse hindamisel deklareerima huvide konflikti puudumist, huvide konflikti olemasolul peab liige ennast taandama hindamisest.

§ 11. Inimuuringu taotluse esitamine ja menetlemine teaduseetika komitees

(1) Inimuuringu taotluste esitamise ja menetlemise korra kehtestab teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus juhatuse esimehe käskkirjaga, kooskõlastades selle eelnevalt

valdkonna eest vastutava ministeeriumiga.

(2) Inimuuringu taotluste hindamise tasud kehtestab teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse ettepanekul valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

5

(3) Nõuetekohane inimuuringu hindamise taotlus esitatakse Eesti Teadusinfosüsteemi kaudu. (4) Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus hindab viie tööpäeva jooksul taotluse

vastavust nõuetele, puuduste korral tagastatakse taotlus esitajale, kellel on kümme tööpäeva aega puuduste kõrvaldamiseks.

(5) Nõuetele vastava taotluse edastab teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus teaduseetika komiteele hindamiseks. Otsus langetatakse 30 kalendripäeva jooksul.

(6) Teaduseetika komiteel on õigus taotluste lahendamise tähtaega üksikjuhtumi keerukuse

tõttu üks kord kuni 30 päeva võrra pikendada, teavitades sellest taotluse esitajat. (7) Teaduseetika komiteel on õigus taotluse menetlemine tagasi lükata, põhjendades taotlejale,

miks kooskõlastus ei ole vajalik.

(8) Teaduseetika komitee langetab menetlusse võetud taotluse kohta ühe alljärgnevatest otsustest ning esitab selle koos põhjendusega taotlejale: 1) kooskõlastab inimuuringu läbiviimise taotluses toodud tingimustel;

2) teeb ettepaneku inimuuringu muutmiseks ning taotluse uuesti esitamiseks; 3) keeldub inimuuringu kooskõlastamisest taotluses toodud tingimustel.

(9) Teaduseetika komitee otsus on taotlejale siduv, juhul kui teaduseetika komitee keeldub uuringu kooskõlastamisest, siis ei ole lubatud inimuuringut taotluses toodud tingimustel läbi

viia.

(10) Teaduseetika komiteel on õigus uuringu läbiviimise perioodil, uuringu lõppedes või ennetähtaegsel lõpetamisel kontrollida taotluses toodud tingimuste täitmist.

(11) Teaduseetika komitee teeb vähemalt üks kord aastas avalikult kättesaadavaks statistilise ülevaate teaduseetika komitees ning institutsionaalsetes eetikakomiteedes menetletud

taotlustest ja otsustest.

4. peatükk

TEADUSEETIKA VÄÄRKÄITUMISJUHTUMITE MENETLEMISE KOMISJONI

MOODUSTAMINE JA TÖÖKORRALDUS

§ 12. Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon

(1) Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon on sõltumatu teaduseetika rikkumiskahtlustele ja vajadusel nende menetlustele hinnangut andev eri valdkondade

teadlastest ja ekspertidest koosnev kogu, mille tegevuse eesmärk on tagada teadus- ja arendustegevuse vastavus teaduseetika normidele ning teaduse heale tavale.

(2) Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon juhindub oma tegevuses asjakohastest õigusaktidest, valdkonna üldtunnustatud teaduseetika normidest, teaduse heast

tavast ja muudest asjakohastest dokumentidest.

6

§ 13. Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni liikmete määramise

kord

(1) Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni moodustab teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus juhatuse esimehe käskkirjaga, milles sätestatakse

komisjoni liikmed, töökord ja liikmete tasustamise kord. (2) Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni liikmeks saab nimetada oma

valdkonna teaduseetika alase asjatundja, kellel on komisjoni liikme kohustuste täitmiseks vajalikud teadmised ning kelle senine tegevus on olnud vastavuses teaduseetika põhimõtetega.

(3) Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni koosseisu kuulub vähemalt viis liiget, komisjoni esimees on õigusalase haridusega ekspert.

(4) Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni koosseisu nimetatud liikme

volituste tähtaeg on kolm aastat. (5) Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni liikme võib mõjuvatel

põhjustel ennetähtaegselt tagasi kutsuda: 1) liikme enda soovil;

2) liige on jätnud oma kohustused komisjonis täitmata; 3) liige ei ole võimeline osalema komisjoni töös; 4) liige on eksinud teaduseetika normide või teaduse hea tava põhimõtete vastu.

§ 14. Teaduseetika rikkumiskahtluse menetlemise protsess

(1) Teaduseetika rikkumiskahtluste menetlemise taotluste ja apellatsioonide esitamise ja menetlemise korra kehtestab teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus juhatuse

esimehe käskkirjaga, kooskõlastades selle eelnevalt valdkonna eest vastutava ministeeriumiga.

(2) Apellatsioonide ja taotluste menetlemise tasud kehtestab teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse ettepanekul valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.

(3) Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni võib taotlusega pöörduda: 1) teadus- ja arendusasutus, ülikool ja evalveeritud rakenduskõrgkool kui asutusesisene

menetlus on läbi viidud ning mõni asjaosalistest ei nõustu otsusega ja asutus soovib juhtumile teist hinnangut; 2) teadus- ja arendusasutus, ülikool ja evalveeritud rakenduskõrgkool, kui asutusesisest

menetlust ei ole võimalik läbi viia, vastavalt käesoleva määruse § 5 lõikes 5 sätestatule; 3) teaduseetika väärkäitumisjuhtumi või rikkumiskahtluse osapool, kui asutusesisene menetlus

on läbi viidud ning asjaosalisel on põhjendatud kahtlus asutusesisese menetluse erapooletuses ning hinnangu vastavuses teaduseetika põhimõtetele; 4) teadus- ja arendustegevust rahastav asutus või valdkonna eest vastutav ministeerium, kui

asutusel on teaduseetika väärkäitumisjuhtumi esinemise osas põhjendatud kahtlus; 5) teaduseetika rikkumiskahtlusest teavitaja, kui asutusesisese teavitamise tulemusena ei ole

menetlust alustatud ning kui teavitaja omab dokumenteeritud tõendusmaterjali juhtumi kohta. (4) Kui teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjonile saab teaduseetika

rikkumiskahtlus muul viisil teatavaks, kui käesoleva paragrahvi lõikes 3 on sätestatud, teavitab komisjon sellest asjassepuutuvat asutust. Kui asutus ei ole võimeline või ei soovi juhtumit

menetleda, on komisjonil õigus iseseisvalt alustada vastava juhtumi menetlemist .

7

(5) Menetlemise algatamise taotlus koos juhtumi asjaolusid puudutavate dokumentidega esitatakse teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjonile teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse poolt määratud viisil.

(6) Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjonil on õigus suunata teaduseetika

rikkumiskahtluse menetlus tagasi asutusse, kohustada asutust algatama uut menetlust või põhjendatud juhtudel taotluse menetlemine tagasi lükata. Kui rikkumiskahtluse menetlus on suunatud asutusse, siis on asutusel kohustus menetluse lõppedes teavitada teaduseetika

väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni menetluse tulemist.

(7) Menetlusse võetud taotluste kohta on teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjonil õigus seotud asutuselt ja osapooltelt nõuda juhtumiga seotud materjalide esitamist.

(8) Menetlusse võetud taotluse kohta kujundab teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjon 30 kalendripäeva jooksul seisukoha, milles:

1) annab hinnangu, kas teaduseetika väärkäitumisjuhtum leidis aset; 2) annab vajadusel hinnangu, kas asutusesisene menetlus oli erapooletu ja õiguspärane ning kooskõlas teaduse hea tava põhimõtetega;

3) annab osapooltele ja asutusele soovitused, kuidas juhtum lahendada ning kuidas edaspidi sarnaseid juhtumeid ära hoida;

4) teeb avalikkusele kättesaadavaks üldistatud ülevaate menetletud juhtumist, arvestades isikuandmete kaitse põhimõtteid ; 5) teeb vajadusel valdkonna eest vastutavale ministeeriumile või rahastavale asutusele

ettepaneku järelevalve alustamiseks.

(9) Teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjonil on õigus taotluste lahendamise tähtaega üksikjuhtumi keerukuse tõttu üks kord kuni 30 päeva võrra pikendada, teavitades sellest taotluse esitajat.

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Ministeeriumid Riigikantselei

12.06.2024 nr 8-1/24/2608-2

Seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja

arvamuse avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks „Teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni korralduse seaduse“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust

või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas

minister

Lisad: 1. Eelnõu.pdf

2. Seletuskiri.pdf 3. Rakendusaktide kavandid.

Arvamuse avaldamiseks:

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Kõrgkoolide, Teadus- ja Arendusasutuste Ametiliitude Ühendus, UNIVERSITAS, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Eesti Teadusagentuur, Eesti

Teaduste Akadeemia, Eesti Tööandjate Keskliit, erialaliidud, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused, rakenduskõrgkoolid, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu, Rektorite Nõukogu, ülikoolide ametiühingud.

Mariann Saaliste 735 0214

[email protected]

1

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse

seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna reguleerimiseks teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus uue

terviktekstina. Olemasolev teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu kohaselt sätestatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riikliku korraldamise, kvaliteedi tagamise, rahastamise

ja järelevalve alused .

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ettevalmistamisele eelnenud aruteludes osalesid selleks moodustatud juhtrühm ja kuus töörühma. Arvesse on võetud teaduspoliitika ja innovatsioonipoliitika komisjoni ning Teadus-

ja Arendusnõukogu suuniseid. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna peaekspert Mariann

Saaliste (735 0214, [email protected]), teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja Katrin Kiisler (509 6573, [email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna juhataja Raina Loom (735 0187, [email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna

õigusnõunik Sander Pelisaar (teenistussuhe peatatud; 735 0234, [email protected]) ning

teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna nõunik Kairi Värv (735 4048, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo.

1.3. Märkused

Eelnõu koostamisel läbiti järgmised tegevusetapid:

● 2020. aasta kevadel alustas Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM) teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse uuendamist, paludes ministeeriumitelt, teadus- ja arendusasutustelt, kõrgkoolidelt, erialaliitudelt ning teistelt partneritelt ettepanekuid

seaduse ajakohastamiseks.

● 2020. aasta oktoobris moodustas haridus- ja teadusminister partnerite esindajatest teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse muutmise juhtrühma, kelle eesmärk on töötada läbi põhiprobleemid ning pakkuda võimalikke lahendusvariante, tuvastada

analüüside ja uuringute vajadus, samuti eri lahendustega kaasnev ressursikulu ning anda sisend seaduse väljatöötamise kavatsusse. 2020. aasta oktoobris toimus juhtrühma esimene koosolek, mille käigus arutati läbi seaduse muutmise lähtekohad ja lepiti kokku

peamised aruteluteemad.

● 2021. aasta jaanuaris arutas juhtrühm töörühmade töö tulemusena koondatud seaduse muutmise vajadusi ja võimalikke lahendusi.

● Peale juhtrühma moodustati asutuste esindajatest kuus töörühma. Teemade valikul võeti aluseks partneritelt laekunud ettepanekud. Temaatilised töörühmad on järgmised : teadus- ja arendustegevuse riikliku korraldamise töörühm, teadus- ja arendustegevuse

rahastamise töörühm, teadus- ja arendusasutuste tegevuse töörühm, teaduseetika töörühm, avatud teaduse töörühm ning seaduse üldise ülesehituse töörühm.

2

● Töörühmade töö tulemuste põhjal valmis mais 2021 seaduse väljatöötamiskavatsus1. Selles toodi esile probleemid ja nende võimalikud lahendused, mille teaduspoliitika

komisjon ning Teadus- ja Arendusnõukogu heaks kiitsid. Väljatöötamiskavatsus saadeti juunis 2021 huvirühmadele, et saada neilt tagasisidet.

● Väljatöötamiskavatsuse ja sellele eri huvirühmadelt laekunud tagasiside põhjal valmis seaduse eelnõu ning seletuskirja tekst.

● Eelnõu teksti arutati 2022. aasta esimesel poolel töörühmades, teaduspoliitika ja innovatsioonipoliitika komisjonis ning Teadus- ja Arendusnõukogus. Laekunud

ettepanekute põhjal täiendati eelnõu ja seletuskirja teksti ning valmisid rakendusaktide mustandid.

● Eelnõu saadeti 2022. aasta novembris ametlikule kooskõlastusele eelnõude infosüsteemi ja jaanuaris 2023 Riigikantseleile Vabariigi Valitsuse istungile

esitamiseks. Eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise ja selle menetlus lõppes seoses XIV Riigikogu koosseisu tegevuse lõppemisega.

● 2023. ja 2024. aastal jätkati eelnõu ettevalmistamist ning toimusid ka arutelud sihtrühmadega.

Eelnõu ei ole seotud mõne muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023‒2027 ülesandega 4.2: investeerime avalikke vahendeid teadus- ja arendustegevusse 1% SKP-st ning toetame ettevõtjaid, et erasektor investeeriks

teadus- ja arendustegevusse vähemalt 2% SKP-st.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Selleks et eelnõu seadusena vastu võtta, on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 78 kohaselt vaja Riigikogu häälteenamust.

2. Seaduse eesmärk

Senine teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus (TAKS) võeti vastu 1997. aastal ja käesoleva seaduse muutmise alguseks on seda muudetud üle 20 korra. Kuigi seadust on pidevalt

ajakohastatud, on paljude muudatuste tulemusel seaduse fookus hajunud, seadus on raskesti jälgitav ja vajab seetõttu tervikuna korrastamist. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse

viimane kehtiv redaktsioon jõustus 1. septembril 2019. TAKS-iga 1990-ndatel loodud teadus- ja arendustegevuse riiklik juhtimissüsteem ei ole tänapäeva oludes enam piisavalt tõhus ega mõjus. Juhtimissüsteem peaks edaspidi toetama

teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika sidusust ja mõjusust, et toetada majanduslike ja ühiskondlike eesmärkide saavutamist, sh majandusstruktuuri muutmist. Senine

rahastamismudel ei toeta selle kajastamist, millist teadussuundade arengut ja milliseid tulemusi riik ootab, lähtudes enda seatud prioriteetidest. Teadus- ja arendustegevuse rahastamine eri osaliste poolt on ebaselge, samuti on ebamäärane rahastamisvahendite otstarve ja ligipääs neile.

Seaduses on kajastamata teaduseetika ja avatud teaduse korraldamise teemad ning osaliste vastutus.

Nendel põhjustel on algatatud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse uuendamine.

Seaduse uuendamise eesmärgid on korrastada seadus tervikuna ning viia see kooskõlla muutunud ootustega teadus- ja arendustegevusele (TA tegevus), täpsustada seaduses TA rahastamise põhimõtteid ning võimaldada TA rahastamises senisest rohkem tulemusjuhtimist

ja suunatust. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus (edaspidi TAIKS) jääb alles eraldiseisva seadusena, olles üldseadus teadus- ja arendustegevusega

1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/12f20c3d-1ce7-4247-9c35-29b3b84c27e5#lme57K9H.

3

tegelevate asutuste jaoks. Seaduses sätestatakse selgemalt teadus- ja arendustegevuse süsteemi osalised, nende rollid ning vastutus süsteemis. Seaduse koostamisel lähtutakse õigusloome heast tavast. Reguleeritakse minimaalselt vajalik ning keskendutakse lubava ja soosiva, mitte

keelava raamistiku loomisele.

2.1. Kehtiv regulatsioon, seotud strateegiad ja arengukavad

TAIKS-is sätestatu tugineb põhiseadusele, mille §-s 38 on sätestatud, et teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad ning ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires

autonoomsed. Akadeemilise vabaduse põhieesmärk on saada ja levitada teadmisi ning vabadus peab tagama, et teadlane lähtuks oma töös teadusmetoodikast, mitte poliitilisest ,

ühiskondlikust, majanduslikust ega muust välissurvest. Akadeemilise vabaduse isikulises kaitsealas on nii teadlased kui ka teadusasutused ja ülikoolid 2.

Ülikooli ja teadusasutuse autonoomia tähendab seda, et taolisel asutusel peab olema avar enesekorraldusõigus. See õigus kaitseb ülikoole ja teadusasutusi välise, iseäranis riigi liigse

sekkumise eest ning ühtlasi toimib institutsioonilise garantiina. Institutsiooniline autonoomia tähendab piisavat iseseisvust selles, mis puudutab sisemist organisatsiooni ja juhtimisstruktuuri,

ressursside asutusesisest jagamist ja ressursside hankimist erasektorist, oma töötajaskonna värbamist ning tingimuste seadmist õppetööks, eriti aga teadus- ja õpetustegevuse vabadust.

Autonoomia kaitsmise kõrval pannakse põhiseaduse § 38 lg-s 2 seadusandjale kohustus reguleerida ülikoolide ja teadusasutuste korraldust. Lihtreservatsioonist tulenevalt on

seadusandjal märkimisväärne otsustusruum. Piiranguks peab eksisteerima piisav õigustus. Näiteks on riigil õigus teadusasutuse tegevust suunata rahastamisprioriteetide

kindlaksmääramise teel. Õigustavaks asjaoluks on riigi huvi tagada teadus- ja arendustegevus riigi majanduse ja teiste oluliste valdkondade seisukohalt prioriteetsetes valdkondades3. Kaaluka avaliku huvi tõttu on lubatav riiklik järelevalve ülikoolide üle, nende evalveerimine

jm kvaliteedi kontrollimine. Kvaliteedi hindamisel on paratamatu kriteeriumide avatus, seadusega ei ole võimalik jäigalt fikseerida eeldusi, millest lähtudes teadusasutus evalveerituks

loetakse4. Põhiseaduse § 38 lg-s 2 nõutakse, et ülikoolide ja teadusasutuste korraldus tagaks piisava rahastamise ning määratleks riikliku rahastamise tingimused. Nii akadeemiline vabadus kui ka institutsionaalne autonoomia ei oleks täielikud, kui teadlastel, ülikoolidel ja

teadusasutustel puuduksid vahendid teadusuuringute tegemiseks ning õpetamiseks. Alus- ja rakendusuuringute erisusi arvestades on riigil kohustus toetada alusuuringute tegemist

teadusasutustes, sest nendeks uuringuteks erasektorist vahendite leidmine ei ole tõenäoline. Sama kehtib rahvusteaduste kohta, mille edendamine on Eesti rahvuskultuuri ja omariikluse püsimajäämise eeldus5.

Teaduseetika ja teaduse hea tava sätete puhul lähtutakse muu hulgas põhiseaduse §-st 18, milles

on sätestatud, et kedagi ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele. Meditsiini- ja teaduskatsed on lubatud, kui neisse kaasatud inimesed on vabad oma valikus

katses osaleda. Rahvusvahelisel tasandil on oluline õiguslikult siduv dokument, mis reguleerib bioloogia ning meditsiinivaldkonna uuringuid, inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon (nn Oviedo konventsioon, ETS No. 164). Oviedo konventsiooni artiklis 16 on katsealuse isiku

kaitseks loetletud tingimused, millele peab vastama inimesel teostatav uuring. Muu hulgas on nõutud, et mitme eriala asjatundjad oleks hinnanud uuringu eetilist külge ning uuringukava

oleks kinnitanud pädev instants (Oviedo konventsiooni art 16(iii)). Konventsiooni seletuskirja kohaselt peab uuringu eetilisele poolele hinnangu andmisel lähtuma Oviedo konventsiooni

2 https://pohiseadus.ee/sisu/3509, kommentaarid 8, 10. 3 https://pohiseadus.ee/sisu/3509, kommentaar 22. 4 https://pohiseadus.ee/sisu/3509, kommentaar 24. 5 https://pohiseadus.ee/sisu/3509, kommentaar 25.

4

artiklis 2 sätestatud põhimõttest, et inimese huvid ja heaolu kaaluvad üles puhtühiskondlikud ning -teaduslikud huvid. Eestis on õiguslikult reguleeritud mitmete inimuuringute eetiliste aspektide hindamine. Eestis tehtavateks ravimiuuringuteks on vaja saada kliiniliste uuringute

eetikakomitee kooskõlastus (RavS-i § 992)6. Meditsiiniseadme kliinilise uuringu tegemiseks on vaja uuring kooskõlastada sõltumatu eetikakomiteega (MMS-i § 22). Eesti Bioeetika ja

Inimuuringute Nõukoguga tuleb kooskõlastada uuringud, mis on seotud tervise infosüsteemi andmete töötlemise (TTKS-i § 594) või geenivaramu andmete ja proovide töötlemisega (IGUS-i § 29).

Vabariigi Valitsuse seaduse §-s 58 on sätestatud HTM-i valitsemisala, sealhulgas

teaduspoliitika kavandamine ja vastava valdkonna korraldamine ning õigusaktide eelnõude koostamine, ning §-s 63 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) valitsemisala,

sealhulgas ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamine ja korraldamine. Teadus- ja arendustegevus toimub sisuliselt ka teiste ministeeriumide ja nende valitsemisalade asutustes. Täidesaatva riigivõimu ülene teaduspoliitika kavandamine on aga HTM-i pädevuses.

Teadus- ja arendustegevuse korraldust reguleerib TAIKS, mis määratleb teadus- ja arendustegevuse korralduse alused, kindlustab teadus- ja tehnoloogialoome kui eesti kultuuri ja majanduse koostisosa säilimise ning edasise arengu õiguslikud alused. Seadus koosneb kuuest

peatükist: üldsätted, teadus- ja arendustegevuse riiklik korraldamine, teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi tagamine, teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

rahastamine, järelevalve ning rakendussätete peatükk.

Teadus- ja arendustegevust puudutavaid norme on ka kõrgharidusseaduses (KHaS), mille 5. peatükis käsitletakse akadeemiliste töötajate ametikohti, töösuhteid, atesteerimist, vaba semestrit, puhkust ning emeriteerumist. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

korralduse seadusega on seotud 25 rakendusakti, millest 4 on Vabariigi Valitsuse määrused ning 21 ministri tasandi määrused (millest omakorda 15 on teadus- ja arendustegevuse

valdkonna eest vastutava ministri määrused).

Teadus- ja arendustegevuse valdkonna strateegiline alusdokument on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–20357 (edaspidi TAIE strateegia), kus peale teadus- ja arendustegevuse käsitletakse ühises raamistikus ka

innovatsiooni ja ettevõtlust, et luua nende valdkondade vahel senisega võrreldes rohkem sünergiat ja sidusust. TAIE strateegia üldeesmärk on suurendada Eesti teaduse,

arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ning majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja muu maailma arenguvajadustele. TAIE strateegia aitab omakorda täita riikliku strateegia „Eesti

2035“ eesmärke, kus muu hulgas on sihtidena sõnastatud Eesti arenguvajaduste lahendamine ning tootlikkuse ja lisandväärtuse kasv.

2.2. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse kavandatav

struktuur

Eelnõu koostamisel on lähtutud sellest, et teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse ülesehitus oleks võimalikult õigusselge ning et reguleeritud oleks ainult

minimaalselt vajalik. Erinevad teemad on koondatud terviklikesse peatükkidesse. Teemad, mis ei vaja reguleerimist seaduse tasandil, on reguleeritud alamaktides. Seaduse keskmes on eri osaliste rollid teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korraldamisel ja läbiviimisel,

samuti teadussüsteemi rahastamine. Seaduses käsitletakse innovatsioonisüsteemi koostoimes teadus- ja arendustegevuse korraldamise süsteemiga ning kavandatav juhtimissüsteem toetab

6 https://pohiseadus.ee/sisu/3489, kommentaar 46. 7 https://www.hm.ee/et/TAIE-2035.

5

teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika sidusust ja mõjusust majanduslike ja ühiskondlike eesmärkide saavutamisel.

Eelnõu koostamise käigus otsustati muuta seaduse pealkirja, lisades sõna „innovatsioon“, et pealkiri oleks paremini kooskõlas seaduse sisuga, mis kajastab nii teadus- ja arendustegevuse

kui ka innovatsiooni korraldust.

Käesoleva seaduse jõustumise järel tunnistatakse kehtetuks teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus ning kehtestatakse käesolev seadus uue terviktekstina.

Kavandatavas teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses on kuus

peatükki:

1. „Üldsätted“; 2. „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklik korraldamine“;

3. „Teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi tagamine“; 4. „Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine“; 5. „Järelevalve“;

6. „Rakendussätted“.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kuuest peatükist ja neljakümne seitsmest paragrahvist. Esimeses peatükis

tuuakse esile üldsätted. Teises peatükis selgitatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklikku korraldust ning eri osaliste ülesandeid seoses teadus- ja arendustegevuse

ja innovatsiooni korraldusega. Kolmandas peatükis esitatakse teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi hindamist puudutav regulatsioon. Neljandas peatükis käsitletakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamist. Viiendas peatükis vaadeldakse järelevalvet ja

kuuendas peatükis kirjeldatakse seaduse rakendamist.

3.1. Üldsätted

Esimeses peatükis sätestatakse seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala, peamised teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud mõisted ning teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni põhimõtted.

Seaduses on lähtutud Eesti Vabariigi põhiseadusest, eelkõige §-s 38 sätestatust. Selles paragrahvis on sätestatud, et teadus ja selle õpetused on vabad ning teadusasutused

autonoomsed. Samuti lähtutakse põhiseaduse §-s 18 sätestatust, mille kohaselt ei tohi kedagi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele.

Eelnõu § 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

Eelnõu §-s 1 on sätestatud seaduse reguleerimis- ja kohaldamisala. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduses on sätestatud teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni riikliku korralduse, rahastamise ja järelevalve alused.

Eelnõu § 2. Terminid

Mõistete paragrahvis on määratletud seaduses kasutatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga seotud peamised mõisted, mida ei ole teistes seaduse paragrahvides otseselt

käsitletud. Mõistete määratlemisel on võimalust mööda lähtutud rahvusvaheliselt tunnustatud

6

ja laialt kasutuses olevatest dokumentidest, näiteks OECD Frascati käsiraamatust8 ning teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikust9.

Innovatsiooni all mõistetakse eelnõus teadus- ja tehnoloogilisel arendustegevusel põhinevat innovatsiooni, mis kuulub ka rahvusvahelises mõisteruumis teadus- ja arendustegevuse alla,

pidades sealjuures silmas, et OECD Oslo käsiraamatu järgi on innovatsiooni mõiste laiem kui TAIKS-is esitatu, hõlmates rohkem kategooriaid (turundus- ja protsessiinnovatsioon jt), millele

ei pruugi olla eelnenud teadus- ega tehnoloogilist arendustegevust. Innovatsiooni kitsam käsitlus seaduses tuleneb Teadus- ja Arendusnõukogu 15.02.2022. aasta otsusest10. Seadusega pannakse teadus- ja arendustegevusel põhineva innovatsiooni, sealhulgas ettevõtete teadus- ja

arendustegevuse korraldamise vastutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) ning innovatsioonipoliitika elluviimise vastutus, sh teenuste pakkumine,

pannakse MKM-i nimetatud sihtasutusele. HTM ning MKM vastutavad ühiselt teadus- ja arendustegevuse korralduse, sealhulgas innovatsiooni korralduse tervikliku toimimise eest. Vabariigi Valitsus on teinud 2018. aastal otsuse tõsta teadus- ja arendustegevuse rahastamise

tase ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist, mis on ka käesoleva seaduse üks olulisi alustalasid.

Teadlase mõiste on määratletud Frascati käsiraamatu alusel. Selle kohaselt kuuluvad teadlaste

hulka ka juhid ja administraatorid, kes on kaasatud teadlase töö teadus- ja tehniliste aspektide planeerimisse ning juhtimisse. Ka doktorandid kuuluvad teadlase mõiste alla, kuna neil on

kõrgharidus ning nad tegelevad teadus- ja arendustegevusega. Teised TA personali alla kuuluvad isikud on tehnikud ja tugiteenuste osutajad, kuid neid seaduses ei määratleta.

Teadmussiire on määratletud vastavalt komisjoni teatisele teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikule11 kui protsess, mille eesmärk on omandada, koguda

ja jagada väljendatavaid ja vaiketeadmisi. Vaiketeadmised on teadmised, mida inimesed on oma tegevuse kaudu saadud kogemustest õppinud.

Eelnõus sätestatakse, millist asutust loetakse teadus- ja arendusasutuseks (edaspidi TA-asutus).

TA-asutuse staatuse saab asutus, mis on saanud evalveerimisel positiivse tulemuse. Evalveerimise läbinud rakenduskõrgkoolid saavad evalveeritud rakenduskõrgkooli staatuse. Ülikooli mõiste on avatud kõrgharidusseaduse §-s 20, mille lõike 1 kohaselt on ülikool õppe-,

loome- ning teadus- ja arendusasutus, millele on antud õppeõigus kõrgharidustaseme kolmel astmel. Ülikooli oluline tunnus on kõrgharidusseaduse kohaselt doktoriõppe õiguse omamine,

mis omakorda põhineb evalveeritud TA tegevusel. Käesoleva seadusega seega ülikoolide staatust ei muudeta.

Eelnõu § 3. Teadus- ja arendustegevuse põhimõtted

Selles paragrahvis sätestatakse põhimõtted, mis kehtivad kõikide TA tegevusega seotud osaliste

kohta. Põhiseaduse §-s 38 on sätestatud põhimõte, et teadus ja selle õpetused on vabad, ning seaduses on täpsustatud, mida akadeemilise vabaduse all silmas on peetud. Teadlasel on vabadus iseseisvalt valida uurimisteemasid ja -meetodeid. See tähendab, et teadlane peab oma

töös lähtuma teadusmetoodikast, mitte poliitilisest, ühiskondlikust, majanduslikust jm välisest

8 https://read.oecd-ilibrary.org/science-and-technology/frascati-manual-2015_9789264239012-en#page1. 9 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52014XC0627(01)&from=EN. 10 https://dhs.riigikantselei.ee/avalikteave.nsf/documents/NT0039710A/$file/TAN22P92.pdf . 11 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A52022XC1028%2803%29.

7

survest. Teadustegevuse sisu ja tulemusi ei tohi suunata ühiskondlik-poliitiline kasuarvestus12. Põhiseaduse kommenteeritud väljaandes on muu hulgas öeldud: Teadustegevus toimub nii avalikus kui ka erasektoris (nt ettevõtete uurimis- ja arendustegevuse raames). Kuid riik ei ole

kohustatud asuma tegevusse, et tagada erasektoris tegutsevatele teadlastele akadeemiline vabadus. Nende teadlaste ülesanded määratakse kindlaks töösuhetes, mitte ei ole teadlase enese

otsustada. Seega ei ole teadlasel võimalik erasektoris töötades oma teadustulemusi ühiskonnas vabalt tutvustada, kui seda piiravad ettevõtjaga sõlmitud lepingu tingimused. Kuid ka erasektoris tehtava TA tegevuse puhul on teadlasel õigus valida TA tegevuse läbiviimise viise

ja meetodeid.

Euroopa teadlaste hartas13 on uurimistöö vabadust käsitletud järgmiselt: teadlased peaksid oma teadustöös keskenduma inimkonna hüvangule ning teaduslike teadmiste piiride avardamisele,

kasutades selleks sõna- ja mõttevabadust ning vabadust määrata meetodid, mille abil probleemid lahendatakse, kooskõlas tunnustatud eetiliste põhimõtete ja tavadega. Hartas on muu hulgas öeldud, et teadlased peaksid tunnistama sellise vabaduse piiranguid, mis võivad

kerkida esile konkreetse teadustöö asjaolude (sealhulgas järelevalve/juhendamine/juhtimine) või tegevuspiirangute, nt eelarve või taristu tõttu või – eriti tööstussektoris –

intellektuaalomandi kaitsega seotud põhjustel. Nimetatud piirangud ei tohi siiski minna vastuollu eetiliste põhimõtete ja tavadega, millest teadlased peavad kinni pidama.

Teiseks on seadusesse toodud põhimõte, mille kohaselt tuleb TA tegevuse elluviimisel lähtuda

üldtunnustatud teaduseetika normidest ja teaduse heast tavast. See põhimõte kehtib ühetaoliselt kõigi osaliste kohta, kes Eesti Vabariigi õigusruumis TA tegevusega tegelevad. Üldtunnustatud teaduseetika normid on üldnimetus tegevuspõhimõtete, tavade, reeglite ja juhiste kohta, mis

suunavad ja juhivad teadlaste tegevust uurimistöö tegemisel, teadlaste omavahelisi suhteid teaduskogukonnas ning teadlaste suhteid laiemalt kogu ühiskonnaga. Üldtunnustatud teaduseetika normid lepitakse kokku ja sõnastatakse eetikakoodeksis või heas tavas. Teaduse

hea tava hõlmab ka head teadustava14, mis on Eesti TA-asutuste, ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide omavaheline kokkulepe selle kohta, millist käitumist teadlastelt

oodatakse ning missugune on teadusasutuse vastutus hea teaduse tagamisel, aidates nõnda suurendada teaduse usaldusväärsust üksikisiku ja üldsuse silmis. Teaduseetika täpsem regulatsioon kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministri

määrusega.

Kolmas TA tegevuse põhimõte on avalikest vahenditest rahastatud TA tegevuse tulemuste ja andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemine. See tähendab, et avaliku rahastuse toel loodud

TA tegevuse tulemused ning väljundid, mis üldjuhul tähendavad teaduspublikatsioone ja -andmeid, on vaikimisi avalikkusele kättesaadavad. Eranditeks on juhud, kus tulemusi ei saa

avalikuks teha eriliiki isikuandmete, intellektuaalomandi või ärisaladuse kaitse tõttu või kui mõni muu õigusakt välistab tulemuste avalikustamise. Täpsemad tingimused teadustulemuste avalikustamise kohta sätestatakse dokumendis „Avatud teaduse põhimõtted“, mille kinnitab

haridus- ja teadusminister. Põhimõtted kehtestatakse nn pehme regulatsioonina, mis on ühenduslüli TAIKS-i ning TAIE arengukava vahel, eesmärgiga toetada avatud teaduse

põhimõtete rakendamist, et parandada teadustulemuste ja -andmete kättesaadavust ning kasutamist nii teadlaste, ettevõtjate kui ka kodanike poolt. Põhimõtteid ei ole mõistlik kehtestada määruse vm õigusaktina, kuna selles on nii regulatiivse kui ka pigem sisulisema

12 Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne. https://pohiseadus.ee/sisu/3509/paragrahv_38. 13 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2012/05/Harta-ja-juhend.pdf. 14 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2017/02/HEA-TEADUSTAVA.pdf.

8

iseloomuga tegevusi ja eesmärke: ühelt poolt teaduspublikatsioonide ja -andmete kättesaadavaks tegemise tingimused, teisalt eesmärgid avatud teadusega seotud kommunikatsioonis, oskuste arendamises ja teadustöö hindamises.

Need põhimõtted ei kehti ainult TA tegevuse elluviijate, st teadlaste kohta, vaid puudutavad ka

teisi süsteemi osalisi, kes peavad neid põhimõtteid arvestama TA tegevuse ja innovatsiooni poliitika kujundamisel, TA tegevuse rahastamisel ning TA tegevuse ja innovatsiooni meetmete

kujundamisel – TA tegevust ellu viiv asutus, rahastav organisatsioon, riik.

3.2. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riiklik korraldamine

Eelnõu väljatöötamise käigus sõnastati seaduse muutmise eesmärgina sellise regulatsiooni kujundamine, mis võimaldaks suurendada teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

(edaspidi TAI) poliitika mõju ja toetust riigi strateegiates sätestatud majanduslike ja ühiskondlike eesmärkide saavutamisele, sh majandusstruktuuri muutmisele. Muudatused toetavad TAI süsteemi juhtimise senisest suuremat sidusust ja koordineeritust. Süsteemi

osaliste vastutus ja ülesanded moodustavad seaduse vaates ühtse terviku. TAI riikliku korraldamise osaliste all mõeldakse asutusi ja institutsioone ning kogusid, kes suunavad ja

rakendavad TAI poliitikat, samuti korraldavad TAI tegevusi. TA-asutusi ning ülikoole ja rakenduskõrgkoole kui teadus- ja arendustegevuste elluviijaid on käsitletud seaduse 3. peatükis. TAI riikliku süsteemi osa on ka Eesti Teadusinfosüsteem, samuti teaduseetika komitee.

TAI poliitika peamised suunad on kajastatud vastavates strateegiates. TAIE strateegia järgi on poliitika fookuses suurendada TA tegevuse ja innovatsiooni koostoimes Eesti ühiskonna ja majanduse heaolu ja tootlikkust ning pakkuda lahendusi Eesti ja muu maailma arenguvajaduste

rahuldamisele. TAI riikliku korraldamise osaliste roll on kujundada TAI poliitikat viisil, mis võimaldaks täita strateegiates seatud eesmärke ning tagada eesmärkide täitmiseks vajalike ressursside ja tingimuste olemasolu.

2018. aastal Riigikantselei juures töötanud ning Eesti teadus- ja kõrgharidussüsteemi konkurentsivõimet ja arengupotentsiaali analüüsinud rakkerühma raportis15 on välja toodud vajadus täpsustada TAI riikliku korraldamise institutsionaalset struktuuri. Rakkerühma raportis

on soovitusena nimetatud, et Haridus- ja Teadusministeeriumil ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil tuleb ettevõtluspoliitika ja TAI poliitika omavahel

tugevamalt siduda ühise strateegilise juhtimise kaudu. TA tegevuse ning innovatsiooni ja ettevõtluse strateegia näeb ette, et eri kogusid ja komisjone on tulevikus vähem, samas tuleb tagada komisjonide esinduslikkus ja töövõime.

Eesti TAI süsteemi eksperdiraportis16 on soovitusena välja toodud valitsemissüsteemi

edasiarendamine, mis võimaldaks adekvaatselt koordineerida TA tegevuse ja innovatsiooni poliitikat riigi tasandil. Ekspertide hinnangul on vaja saavutada kooskõla strateegia tasandi ja

selle elluviimise planeerimise vahel, parandades koordinatsiooni nii ministeeriumiteüleselt kui ka ettevõtete, valitsuse ja TA süsteemi vahel. Samuti on tähelepanu juhitud vajadusele koordineerida TA tegevuse ja kõrghariduse vastavust ühiskonna vajadustele, mis eeldab ka

valdkondlike ministeeriumite suuremat sekkumist.

Eelnõu ettevalmistamisel arutasid töörühmad, kas peale Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

15 https://vv.riigikantselei.ee/sites/default/files/content-

editors/organisatsioon/failid/rakkeryhmad/ta_rakkeruhma_aruteludokument_7.06.2018.pdf . 16 Peer Review of the Estonian R&I system; European Commission, 2019.

https://www.hm.ee/sites/default/files/pr_estonia_-_final_report_.pdf.

9

juhtkomisjoni on vaja seaduse tasemel reguleerida ka valitsemisalade TA tegevuse kavandamist ja elluviimist koordineerivat TAI koordinatsioonikogu. Koordinatsioonikogusse kuuluvad iga ministeeriumi haldusala TA tegevuse korraldamise eest vastutav isik, näiteks ministeeriumi

teadusnõunik, ning TA tegevuse poliitika ja innovatsioonipoliitika rakendusüksuste esindajad. Ministeeriumi esindajad koordineerivad oma ministeeriumi haldusalas olevat TA tegevust,

osalevad arengukava programmide koostamisel ning vahetavad omavahel riigieelarve planeerimisprotsessis, ülevaadete ja aruannete koostamisel olulist teavet. Koordinatsioonikogu juhivad TA tegevuse ja innovatsiooni eest vastutavate ministeeriumite asekantslerid. Eelnõu

ettevalmistamisel leiti siiski, et ametnike tasandil tegutsevat koordinatsioonikogu ei ole vaja seadusesse tuua.

Eelnõu § 4. Vabariigi Valitsuse ülesanded põhinevad Vabariigi Valitsuse seadusel, mille

kohaselt on Vabariigi Valitsuse pädevuses teostada täidesaatvat riigivõimu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel. Vabariigi Valitsuse pädevuses on kujundada Eesti eeldusi, tingimusi ja vajadusi arvestavat poliitikat, mis tagaks TAI süsteemi kui terviku toimimise.

Vabariigi Valitsuse ülesannete hulgas on Eesti osalemise otsustamine rahvusvahelises TA koostöös ja riiklike teaduspreemiate määramine. Olulise ülesandena on seaduses sätestatud

valdkonna arengukavade kinnitamine ning põhitegevusena TA tegevusega tegelevate valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste ümberkorraldamise ja lõpetamise kohta seisukoha esitamine. Vabariigi Valitsust nõustab tema ülesannete täitmisel Teadus- ja Arendustegevuse

ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu.

Eelnõu § 5. Kehtivas seaduses sätestatud Teadus- ja Arendusnõukogu nime ning ülesandeid muudetakse. Nõukogu nimeks saab Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika

Nõukogu (TAIP) ning muutuvad ka kogu ülesanded. Säilib põhimõte, et tegemist on nõuandva koguga, mis toetab Vabariigi Valitsust TA tegevuse ning innovatsiooni poliitika väljatöötamisel ja rakendamisel. Peale TA tegevuse on nõukogu pädevuses selgelt välja toodud

innovatsioonipoliitika. Innovatsioonipoliitika vastutusala lisandumine on oluline muudatus, mis võimaldab siduda TA tegevuse poliitika (Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusalas)

ning innovatsioonipoliitika (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalas) ühtseks tervikuks ning tagada sellega TA tegevuse tulemuste rakendamise ühiskonna ja majanduse hüvanguks. Uue ülesande ja vastutusala lisandumise tõttu muudeti ka nõuandva

kogu nimetust. TAIP põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

2021. aasta alguses Teadus- ja Arendusnõukogu tellimusel valminud raportis „Teadus- arendustegevuse ja innovatsiooni strateegiline juhtimine ja Teadus- ja Arendusnõukogu roll

selles“17 toodi välja, et Teadus- ja Arendusnõukogu võiks pühendada enam tähelepanu strateegilise tähendusega küsimustele. Probleemiks peeti seda, et seadusest tulenevad

teemapunktid jõuavad Teadus- ja Arendusnõukogu seisukohavõtuks üldjuhul lõpetatud kujul ja ajakriitilisena, mis üldjuhul jätab vähe otsustusruumi; samuti, et Teadus- ja Arendusnõukogu töölaual olevad küsimused on killustatud ning puudub ülevaade kogu valdkonna hetkeseisust.

Raport soovitab Teadus- ja Arendusnõukogu mõju suurendamiseks keskenduda strateegilistele küsimustele, vältida sekkumist ministeeriumide otsustuspädevusse ning tagada arutelupunktide

kvaliteetsem ja aegsam ettevalmistamine, sh ad hoc-töörühmade moodustamise toel. Ülesannete loetlemine seaduse asemel põhimääruses võimaldab muutuvatele vajadustele paindlikumalt reageerida ning luua tugevam side Teadus- ja Arendusnõukogu arutelude ja

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi vahel.

Nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt on toimunud nihe riigi suuremale sekkumisele TA tegevuse valdkonna suunamisel, samas kui varem on lähtutud arusaamast, et teadus on eelkõige

autonoomsete TA-asutuste vastutusvaldkond ning arendustegevus põhineb ettevõtete huvidel.

17 Riigikantselei tellitud uuring 2021. Teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni strateegiline juhtimine ja

Teadus- ja Arendusnõukogu roll selles. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:621472/408992/page/1.

10

Enamikus OECD riikides on olemas TAI nõukogud, mille pädevuses on valitsuste ja ministeeriumite nõustamine ning prioriteetide seadmine, osas riikides ka poliitika koordinatsioon, seire ja hindamine ning eelarve küsimused. Eesti Teadus- ja Arendusnõukogu

loomisel on lähtutud eelkõige Soome eeskujust.

Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu tegevuse alused, ülesanded ning töökorraldus kehtestatakse nõukogu põhimäärusega. Teadus- ja Arendustegevuse ning

Innovatsiooni Poliitika Nõukogu esimees on peaminister ning nõukokku kuuluvad ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eest vastutavad ministrid. Lisaks nimetab Vabariigi Valitsus nõukokku teised liikmed vastavalt nõukogu põhimäärusele. Nõukogu tööd korraldab

seaduse lõike 6 järgi Riigikantselei.

Eelnõu § 6. Seniste teaduspoliitika komisjoni ja innovatsioonipoliitika komisjoni asemel sätestatakse seaduses teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjon. TAI

valdkondi juhitakse edaspidi ühiselt, mis toob kaasa tihedama koostöö TA tegevuse ning innovatsiooni eest vastutavate ministeeriumite vahel. Juhtkomisjon on samuti nõuandva organi

rollis ning annab nõu TA tegevuse ja innovatsiooni eest vastutavatele ministritele. Juhtkomisjoni kuuluvad teadussüsteemi, ettevõtlus- ja avaliku sektori esindajad ning juhtkomisjoni koosseisu kinnitab kolmeks aastaks Vabariigi Valitsus. Sarnaselt eelnõu

väljatöötamise ajal kehtinud teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusele on siin mõeldud isikuid, kes on oma valdkonnas tuntud ning soovivad kaasa rääkida teaduspoliitika

kujundamisel ja elluviimisel. Juhtkomisjoni moodustamise korra ja töökorra kehtestab Vabariigi Valitsus, määruses sätestatakse ka täpsem töökorraldus ja tööjaotus ministeeriumite vahel.

Eelnõu § 7 lõiked 1 ja 2. Sarnaselt kehtivale seadusele kirjeldatakse selles paragrahvis kõikide

ministeeriumite ülesanded seoses TA tegevuse ja innovatsiooniga. Kõikide ministeeriumite ülesanne on jätkuvalt kavandada ja ellu viia oma valitsemisalale tarvilikku TA tegevust ning

innovatsiooni lähtuvalt riigi ja konkreetse valdkonna ministeeriumi valitsemisala strateegilistest sihtidest ning TAI valdkonna terviklikust toimimisest. TA tegevuse ja innovatsiooni poliitika kujundamine on vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele TA tegevuse

ning innovatsiooni valdkonna eest vastutavate ministeeriumite ülesanne. Rahvusvahelise koostöö korraldamisel on ministeeriumi vastutusel – juhul kui ministeerium peab vajalikuks

vastavas koostöös osaleda – ka koostöö rahastamine.

Seaduses on täpsustatud ministeeriumite ülesandeid seoses valitsemisala riigieelarveliste TA vahendite kavandamise ja planeerimisega. Ministeeriumitel on õigus anda välja sihttoetusi valitsemisalale tarviliku TA tegevuse ja innovatsiooni rahastamiseks, samuti anda koostöös TA

tegevuse poliitika rakendusüksusega välja uurimistoetusi. Lisaks on ministeeriumite ülesanne esitada TA tegevuse kohta ülevaateid TA tegevuse valdkonna eest vastutavale ministrile.

Ülevaadete esitamine võimaldab TA tegevuse eest vastutaval ministril saada teavet ministeeriumites tehtavast ja kavandatavast TA tegevusest ning leida valdkonnaüleseid kokkupuutepunkte. Kõigi ministeeriumite ülesannete hulka kuulub muu hulgas oma

valitsemisalas toetatud TA tegevuse tulemuste kättesaadavaks tegemine vastavalt avaliku teabe seaduses sätestatule (§ 28 lg 1 p 18). Ministeeriumite uuringute ja analüüside andmed tuleb

edaspidi avalikustada ja hoida ajakohasena Eesti Teadusinfosüsteemis. Senini ei ole ministeeriumite vahel ühiselt kokku lepitud keskkonda, kus ministeeriumite tellitud uuringute teavet ja lõpparuandeid avaldada. See on kaasa toonud olukorra, kus riigi tellitud uuringuid ja

nende tulemusi on raske leida. Samuti on esinenud dubleerimisoht, kuna ei ole teada, milliseid uuringuid ja analüüse on teistes valitsemisalades juba tellitud. Eelnõu § 7 lõike 2 punkt is 5

esitatud sätte eesmärk on tagada, et kõik riigi tellitud analüüsid ja uuringud oleksid edaspidi ühest kohast leitavad , ning ministeeriumid vastutavad selle eest, et nende valitsemisala teave oleks Eesti Teadusinfosüsteemis ajakohane.

11

Eelnõu § 7 lõikes 3 käsitletakse TA tegevuse eest vastutava ministeeriumi ülesandeid TA tegevuse valdkonnas. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele on TA tegevuse valdkonna eest vastutava ministeeriumi ülesanne kavandada ja ellu viia riiklikku TA tegevuse poliitikat ning

korraldada TA tegevust. TA valdkonna eest vastutav ministeerium koordineerib ka ministeeriumite TA tegevust. TA ministeeriumiteülese koordineerimise vajadus tuleneb

eelkõige avaliku sektori TA vajaduse ja mahtude suurenemisest, millest võib tekkida oht TA süsteemi killustumiseks ja tegevuste dubleerimiseks. Koordineerimise eesmärk ongi tagada TA süsteemi terviklik toimimine ja areng, siduda ministeeriumite TA tugevamalt riigi strateegiliste

sihtidega, tõhustada ministeeriumite koostööd TA kavandamisel ja rakendamisel ning parandada ametnike oskust kaasata poliitikakujundamisse teadust ja teadlasi. Ministeeriumite

valdkondliku TA koordineerimise ülesanne oli kavas anda Riigikantseleile, kuid kuna Riigikantseleil ei ole võimalik üle võtta kõiki valdkondliku TA koordineerimisega kaasnevaid ülesandeid, leiti, et see funktsioon jääb siiski teadus- ja arendustegevuse eest vastutavale

ministeeriumile.

Uue ülesandena võrreldes kehtiva seadusega on sätestatud TA valdkonna eest vastutava ministeeriumi ülesanded seoses teaduseetika süsteemi toimimise tagamisega, teaduseetika

valdkonna täpsem korraldus sätestatakse vastavas alamaktis. Lisaks korraldab TA valdkonna eest vastutav ministeerium TA-asutuste, ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide rahastamist riigieelarvest, koordineerib riiklikul tasandil rahvusvahelist TA-alast koostööd,

korraldab asutuste ja juriidiliste isikute TA tegevuse kvaliteedi hindamist ning TA valdkonna riiklikke konkursse. TA-asutuste rahastamise all on siinkohal mõeldud §-s 17 sätestatud asutuse

teadus- ja arendustegevuse toetust riigi ja avalik-õiguslikele, mittetulundusühingute ja sihtasutustena tegutsevatele TA-asutustele, ülikoolidele ning evalveeritud rakenduskõrgkoolidele; eraõiguslike TA-asutuste tegevustoetuse andmine on innovatsiooni

eest vastutava ministeeriumi pädevuses. §-s 18 käsitletakse uurimistoetusi, mille väljaandmine on samuti TA valdkonna eest vastutava ministeeriumi haldusalas ning mille sihtrühmad on kõik

TA-asutused, ülikoolid ja evalveeritud rakenduskõrgkoolid. TA valdkonna eest vastutav ministeerium toetab ka avaliku sektori TA tugistruktuuride toimimist ja korraldab nende rahastamist süsteemitoetustest vastavalt §-s 20 sätestatule. Tugistruktuuride all on silmas

peetud näiteks teadusraamatukogude ja -kollektsioonide, TA poliitika rakendusüksuse ning Eesti Teaduste Akadeemia tegevuse toetamist jm. TA tegevuse eest vastutava ministeeriumi

ülesanne rahvusvahelise koostöö koordineerimises on tagada Eesti asutustele ja teadlastele võimalused rahvusvaheliseks koostööks. Ühtlasi võib valdkonna eest vastutav ministeerium lisaks rahastada teiste ministeeriumite algatatud ja rahastatud rahvusvahelist koostööd, juhul

kui see on vajalik TA süsteemi kui terviku huvides.

Eelnõu § 7 lõikes 4 antakse TA tegevuse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestadamäärusega TA tegevuse valdkonna riiklike konkursside ja nende läbiviimise

tingimused ja kord. Konkursside hulka kuuluvad õpilaste ja üliõpilastööde, õpilasleiutajate ja Eesti teaduse populariseerimise auhinna riiklikud konkursid.

Eelnõu § 7 lõikes 5 antakse haridus- ja teadusministrile volitus kehtestada määrusega

teaduseetika korraldus. Seaduses on nimetatud, mida ministri määrusega teaduseetika valdkonnas reguleeritakse.

Eelnõu § 7 lõige 6. Innovatsiooni eest vastutava ministeeriumi ülesanded tulenevad samuti Vabariigi Valitsuse seadusest, milles on valdkonna eest vastutava ministeeriumi

tegevusvaldkonnana muu hulgas sätestatud ettevõtete TA tegevuse ning innovatsiooni toetamine ja korraldamine. Võrreldes kehtiva seadusega on selgemalt välja toodud, et

innovatsiooni valdkonna eest vastutav ministeerium toetab ettevõtete TA tegevuse ja innovatsiooni meetmete väljatöötamist ning nende rahastamist riigieelarvest, vajaliku tugistruktuuri loomist, korraldamist ja toetamist riigieelarvest, samuti ettevõtjate rahvusvahelist

koostööd TA tegevuse ning innovatsiooni alal. Ministeerium korraldab ka eraõiguslike

12

evalveeritud TA-asutuste TA tegevuse rahastamist vastavalt §-s 17 sätestatule, samuti ettevõtete TA tegevuse ja innovatsiooni toetamist riigieelarvest ettevõtja TA tegevuse toetusena vastavalt §-s 21 sätestatule. Nimetatud toetuse nimetus viitab küll TA tegevusele, kuid hõlmab

ka ettevõtetes tehtava innovatsiooni toetamist.

Eelnõu § 7 lõikes 7 on välja toodud säte, mis puudutab TA ja innovatsiooni valdkonna eest vastutavate ministeeriumite koostööd ning ühist vastutust TA tegevuse ja innovatsiooni

poliitika elluviimisel. Eelnõu väljatöötamise käigus leiti, et kuigi kummagi ministeeriumi ülesanded on sätestatud seaduses eraldi, on siiski vaja rõhutada ka ministeeriumite ühist vastutust arendustegevuse ja teadmussiirde alal omavahel lahutamatult seotud valdkondade

arendamisel. Kahe ministeeriumi ühine vastutus on kajastatud ka ühises TAIE strateegias.

Eelnõu § 7 lõikes 8 on sätestatud Riigikantselei roll avaliku sektori innovatsiooni kavandamise

ja elluviimise koordineerijana. Ühiskonna ees seisavad suured probleemid, mida nutikad

lahendused aitavad leevendada. Avalikul sektoril tuleb teha senisest enam koostööd teadlaste

ja ettevõtjatega, probleemide lahendamisel kasutada uusi teadustulemusi ning katsetada ja

rakendada neid ka praktikas. Avalik sektor saab võtta julgemalt eestvedaja rolli, tellides

lahendusi, mis kiirendavad innovatsiooni ka erasektoris. Riigikantselei roll seisneb avaliku

sektori innovatsiooni toetamises selle eri osaliste tegevuste koordineerija ja kavandajana.

Eelnõu § 8. Võrreldes kehtiva seadusega on muudetud TA tegevuse poliitika rakendusüksuse ülesandeid. Seadusesse on ülesannetena lisatud evalveerimise läbiviimine, teaduskommunikatsiooni edendamine, teaduseetika valdkonna edendamine ning

ministeeriumide ja teiste asutuste TA tegevuse alase nõustamisega seotud ülesanded. Rakendusüksus (Eesti Teadusagentuur) on ka siiani täitnud TA tegevuse kvaliteedi hindamise

ja teaduskommunikatsiooniga seotud ülesandeid alates agentuuri loomisest, kuid kehtivas seaduses ei ole neid ülesandeid eraldi välja toodud, mis on tähendanud iga kord volituste andmist nende tegevuste elluviimiseks. Eelnõu ettevalmistamise käigus laekunud ettepanekute

põhjal lisatakse TA tegevuse poliitika rakendusüksuse ülesannete hulka teaduseetika valdkonna edendamine ning teaduseetika komitee ja teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise

komisjoni moodustamine. Alamas õigusaktis sätestatakse teaduseetika süsteemi üksikasjalik korraldus, muu hulgas TA tegevuse poliitika rakendusüksuse täpsemad ülesanded. Teine uus ülesanne on toetada ministeeriume ja nende rakendusasutusi valitsemisalale tarviliku teadus- ja

arendustegevuse kavandamisel ning vajadusel selle korraldamine. Nõustamise ja teenuse tellimine TA tegevuse poliitika rakendusüksuselt ei ole ministeeriumitele kohustuslik, vaid on

sätestatud pigem võimalusena kasutada vastava asutuse pikaajalist kompetentsi TA tegevuse valdkonnas ning ka Eesti Teadusinfosüsteemi keskkonda. Lõike 2 punktis 4 on toodud ka volitusnorm, mis annab rakendusüksusele pädevuse korraldada ministeeriumite TA tegevuse

elluviimist.

Lisatud on põhimõte, mille kohaselt on TA tegevuse poliitika rakendusüksus riiklike uurimistoetuste taotluste menetlemisel ja rahastamisotsuste tegemisel sõltumatu. Riiklike

uurimistoetuste taotluste hindamisse on kaasatud rakendusüksuse hindamisnõukogu, kellel on muu hulgas rakendusüksust nõustav roll selle muude ülesannete täitmisel. Hindamisnõukogu moodustamise kord ja töökord kehtestatakse alamaktis.

Eelnõu § 9. Seaduses sätestatakse innovatsioonipoliitika rakendusüksuse roll ja ülesanded.

Innovatsioonipoliitika rakendusüksuse peamised ülesanded on suurendada ettevõtjate arendustegevuse ja innovatsiooni alast teadlikkust ja võimekust, toetada arendustegevust ja

innovatsiooni riiklikult, sh rahvusvahelises tegevuses, nõustada innovatsioonisüsteemi osalisi meetmete väljatöötamisel ja elluviimisel, koondada ja analüüsida arendustegevuse ja innovatsiooniga seotud teavet ning teha see kättesaadavaks. Innovatsioonipoliitika

rakendusüksus on toetusmeetmete rahastamisotsuste tegemisel sõltumatu.

13

Innovatsioonipoliitika rakendusüksuse rolli täidab Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. Vabariigi Valitsus kiitis 03.06.2021. a kabinetinõupidamisel heaks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ühendamise SA-ga Kredex. Asutuste ühendamise alus on alates 01.01.2022

ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 16.09.2021. a käskkiri nr 192 „Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ühendamine Sihtasutusega Kredex“. Sihtasutus KredEx nimetat i ümber Ettevõtluse

ja Innovatsiooni Sihtasutuseks ning sellest sai ühtlasi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse õigusjärglane.

Eelnõu § 10. Eesti Teaduste Akadeemia on seaduses välja toodud seoses tema olulise rolliga TAI süsteemis. Eesti Teaduste Akadeemia seadus ja põhikiri sisaldavad täpsemaid sätteid Eesti

Teaduste Akadeemia tegevuse, ülesannete, liikmeskonna ning juhtimise kohta.

Eelnõu § 11. Sätestatakse Eesti Teadusinfosüsteemi eesmärgid, milleks on usaldusväärse teabe ja andmete tagamine erinevatele TAI süsteemi osalistele, samuti avalikkusele. Eesti

Teadusinfosüsteem on oluline riiklik andmekogu, mille eesmärk on kindlustada teabe olemasolu TA tegevuse ja selle osaliste kohta, samuti tagada asutuste, isikute ja projektide

hindamiseks vajalik keskkond. Eesti Teadusinfosüsteemi kui riikliku andmekogu pidamise tingimused kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Kuna tegemist on riikliku andmekoguga, kehtestatakse andmekogu asutamine ja vastav põhimäärus Vabariigi Valitsuse

tasandil. Põhimäärusega sätestatakse andmekogu pidamise kord ja volitatud töötlemine, andmekogusse kogutavate andmete koosseis, andmeandjad , andmete ristkasutus, andmete

säilitamine ning muud andmekogu pidamisega seotud korralduslikud küsimused. Eesti Teadusinfosüsteemi volitatud töötleja ülesandeid täidab halduslepingu alusel teadus- ja arendustegevust korraldava ja rahastava asutusena Sihtasutus Eesti Teadusagentuur. Sarnaselt

andmete kogumise eesmärgi sätestamisega seaduse tasandil on üldiste andmekategooriate nimetamine seaduse tasandil oluline selleks, et kaitsta isiku põhiõigusi ja -vabadusi. Üldiste andmete reguleerimine seaduses avab kogutavate andmete olemuse. Eesti Teadusinfosüsteemis

töödeldakse TA tegevusega seotud isikute andmeid, sealhulgas Eesti Hariduse Infosüsteemist tuuakse üle vaid TA tegevusega seotud isikute, täpsemalt kraadiõppurite ja nende juhendajatega

seotud isikuandmed. Isikul on seeläbi võimalik hinnata tema kohta kogutavate andmete vajalikkust ja eesmärgipärasust ning seda, kas andmete kogumine langeb kokku andmekogu eesmärgiga. Isikuandmeid töödeldakse kooskõlas õigusaktidega kehtestatud nõuetega ja

andmekogu eesmärkide täitmiseks vajalikus ulatuses.

Eelnõu § 12. Teaduseetika korralduse olulise osana sätestatakse seaduses teaduseetika komitee moodustamine ja selle ülesanded.

Tartu Ülikooli koostatud analüüsis „Teaduseetika järelevalve ja toetamise riikliku süsteemi

loomine Eestis“18 tuuakse probleemina välja, et Eestis puudub riigi tasandil teaduseetika korralduslik süsteem ning riiklik ja sõltumatu asutus, mis tegeleks teaduseetika korralduslike

küsimustega ja koordineeriks eetikakomiteede tegevust.

Seaduse eelnõu ettevalmistamise hetkel tegutseb Eestis hulk institutsionaalseid, regionaalseid või riiklikke komiteesid ja komisjone, mis vastutavad eri tüüpi uuringute eetilisuse hindamise eest:

1) Põllumajandus- ja Toiduameti juures tegutsev loomkatseprojekti hindamiskomisjon hindab loomakaitseseadusega reguleeritud loomkatseid;

2) Sotsiaalministeeriumi juures tegutsev Eesti Bioeetika ja Inimuuringute Nõukogu

kooskõlastab inimgeeniuuringute seaduse alusel Geenivaramu andmete ja proovide

18 Espenberg, S.; Juurik, M., Lõuk, K., Parder, M-L., Remmik, M., Sutrop, M., Tamm, G. (2020). Teaduseetika järelevalve ja toetamise riikliku süsteemi loomine Eestis. Tartu: Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ja Tartu Ülikooli eetikakeskus: https://www.etag.ee/wp-

content/uploads/2020/07/teaduseetika_uuringu_lopparuanne_20.01.20_ISBN.pdf .

14

töötlemisega seotud uuringuid ning tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel tervise infosüsteemi andmete töötlemisega seotud uuringuid;

3) Ravimiameti juures tegutsev kliiniliste uuringute eetikakomitee hindab ravimiseaduses

reguleeritud ravimi kliinilisi uuringuid; 4) Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee ja Tartu Ülikooli inimuuringute

eetika komitee hindavad inimestel tehtavaid biomeditsiinilisi ning käitumis- ja sotsiaalteaduste valdkonna uurimisprojektide eetilisi ja andmekaitse aspekte, samuti hindavad mõlemad komiteed meditsiiniseadme kliinilisi uuringuid vastavalt

meditsiiniseadme seaduse regulatsioonile.

Lisaks nimetatutele tegutsevad Eestis institutsionaalsed eetikakomiteed , mis hindavad oma asutuse või valitsemisala uuringuid .

Teaduseetika riikliku korralduse väljatöötamise üks eesmärke oli korrastada teadusuuringute

eetilise hindamise süsteemi, muu hulgas oli ootuseks eetikakomiteede hindamispõhimõtete ühtlustamine, kiirema ja lihtsama taotluste menetlemise protseduuri tagamine ning kõikide

teadusuuringute eetilise hindamise üleviimine ühte eetikakomiteesse.

Sellest lähtuvalt moodustatakse seaduse alusel Eesti Teadusagentuuri juurde teaduseetika komitee, mille eesmärk on anda hinnang teadus- ja arendustegevuse eetilisuse kohta ning tagada uuringusse kaasatud isikute õiguste, ohutuse ja heaolu kaitse. Oma töös ja otsustes on

teaduseetika komitee sõltumatu.

Teaduseetika komitee on esialgu plaanis moodustada Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomitee ja Tartu Ülikooli inimuuringute eetika komitee baasil. Mõlemad eetikakomiteed

on senini täitnud regionaalse eetikakomitee rolli ning hinnanud lisaks oma asutuse teadusuuringutele ka teiste asutuste uuringuid. Muudatuse eesmärk on muuta olemasolevad regionaalsed eetikakomiteed sõltumatuks neid praegu rahastavast asutusest, võimaldada

eetikakomiteede tööd paremini koordineerida, luua eeldused ühise sekretariaadi tööks ning tagada eetikakomiteede tegevuse stabiilne rahastamine. Sealjuures täidab Eesti Teadusagentuur

teaduseetika komitee sekretariaadi rolli, toetades komitee tööd korralduslikes ja õiguslikes küsimustes. Näiteks on väljatöötamisel Eesti Teadusinfosüsteemi arendus, mis võimaldaks teha kõiki TA uuringute kooskõlastamisega seotud toiminguid ühes infosüsteemis.

Seaduse § 12 lõikes 2 täpsustatakse, et TA tegevuse poliitika rakendusüksusel on õigus

moodustada teaduseetika komitee valdkondlikke või regionaalseid alamkomiteesid. Teaduseetika komitee struktuur sätestatakse seaduses paindlikult, mis võimaldab TA tegevuse

poliitika rakendusüksusel arvestada teadussüsteemi muutuvate vajadustega. Teaduseetika komitee moodustamise ja töökorralduse põhimõtted, sh liikmete valiku ja taotluste menetlemise protseduur, sätestatakse alamaktis.

Seaduse § 12 lõikes 3 sätestatakse, et teaduseetika komitee annab TA tegevuse läbiviimisele eetilisi aspekte käsitleva hinnangu osas, mis ei ole reguleeritud teiste seadustega. Sätte eesmärk on tagada, et teaduseetika komiteele ei anta käesoleva seadusega juba reguleeritud

teadusuuringute eetilise hindamise õigust. Näiteks ei ole võimalik käesoleva seaduse alusel pöörduda teaduseetika komitee poole kliiniliste ravimiuuringute eetiliseks hindamiseks, vaid

lähtuda tuleb ravimiseaduses sätestatud regulatsioonist.

Eelnõu väljatöötamisel kaaluti kahte lahendust: reguleerida seaduses tingimused, mille puhul tuleb inimuuring kooskõlastada teaduseetika komiteega, või jätta inimuuringu kohustuslik kooskõlastamine reguleerimata. TA valdkonna eest vastutav ministeerium konsulteeris selles

küsimuses positiivselt evalveeritud TA-asutustega, Eesti Teaduste Akadeemia ning Eesti Noorte Teaduste Akadeemiaga. Teadussüsteemi osaliste seas puudus selles küsimuses üksmeel,

kuid suurem osa vastanutest toetas lahendust, mille puhul seadusega lisakohustusi inimuuringute kooskõlastamisele ei seata. Seetõttu seaduses ei määratleta, milliseid

15

inimuuringuid tuleb teaduseetika komiteega kooskõlastada. Kooskõlastamise vajadus võib tuleneda nii teaduse heast tavast, valdkonna teaduseetika normidest, kirjastaja või rahastaja seatud kohustustest, eriliiki isikuandmete töötlemisest vm põhjustest.

Teaduseetika komitee moodustamisel määratletakse TA tegevuse valdkonnad ja uuringute

tüübid, milles eetikakomiteel on hinnangute andmise pädevus. Teaduseetika komitee võib pädevuse olemasolul anda teadusuuringute läbiviimisele ka andmekaitse aspekte käsitleva

hinnangu, vastavalt isikuandmete kaitse seaduse §-s 6 sätestatule.

Edaspidi on teaduseetika komitee ülesannete hulka võimalik lisada ka teiste seadustega reguleeritud inimuuringute hindamise ülesandeid. Selleks on seaduse eelnõu §-s 12 lisatud lõige

4, mis võimaldab seada teaduseetika komiteele teiste õigusaktidega lisaülesandeid. Teaduseetika korralduse ettevalmistamisel on teadussüsteemi osalistel ootus, et eri teadusuuringute eetilisi aspekte hinnataks edaspidi ühes eetikakomitees. Valdkonna eest

vastutava ministeeriumi nõusolekul oleks võimalik näiteks kliiniliste ravimiuuringute, tervise infosüsteemi andmete töötlemist või Geenivaramu proovide ja andmete töötlemist käsitlevate

uuringute kooskõlastamine viia üle teaduseetika komitee vastutusse.

3.3. Teadus- ja arendustegevuse kvaliteedi tagamine

TA-asutusi ning kõrgkoole ehk ülikoole ja rakenduskõrgkoole puudutavad sätted on koondatud eelnõu 3. peatükki, kus on esitatud nõuded, millele evalveerimist taotlev juriidiline isik või

kõrgkool peab vastama, ning ülesanded, mille täitmist positiivselt evalveeritud TA-asutustelt ja kõrgkoolidelt eeldatakse. Samas peatükis on ka evalveerimise korraldust puudutavad sätted. Lisaks on esimese peatüki §-s 3 toodud TA tegevuse üldised põhimõtted, mis kehtivad kõikide

TA tegevuse osaliste kohta.

Põhiseaduse (PS) §-s 38 on sätestatud, et teadus ja kunst ning nende õpetused on vabad ning ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ettenähtud piires autonoomsed. Ülikooli ja

teadusasutuse autonoomia tähendab seda, et taolisel asutusel peab olema avar enesekorraldusõigus. Institutsionaalne autonoomia tähendab piisavat iseseisvust osas, mis puudutab sisemist organisatsiooni ja juhtimisstruktuuri, ressursside asutusesisest jagamist ja

ressursside hankimist erasektorist, oma töötajaskonna värbamist ning tingimuste seadmist õppetööks, eriti aga teadus- ja õpetustegevuse vabadust19.

PS-i kohaselt saab ülikoolide ja teadusasutuste autonoomiat piirata seaduse alusel. Autonoomia

kaitsmise kõrval paneb PS seadusandjale kohustuse ülikoolide ja teadusasutuste korraldust reguleerida. Lihtreservatsiooni tõttu on seadusandjal märkimisväärne otsustusruum. Piiranguks peab eksisteerima piisav õigustus. Näiteks on riigil õigus suunata teadusasutuse tegevust

rahastamisprioriteetide kindlaksmääramise teel. Õigustav asjaolu on riigi huvi tagada teadus- ja arendustegevus riigi majanduse ning teiste oluliste valdkondade seisukohalt prioriteetsetes

valdkondades20.

Ülikoole ja teadusasutusi võib allutada mõõdukale väliskontrollile, kaasates juhtorganitesse poliitika, majanduse ja vabakonna esindajaid. Kaaluka avaliku huvi tõttu on lubatav riiklik järelevalve ülikoolide üle, nende evalveerimine jm kvaliteedi kontrollimine. Kvaliteedi

hindamisel on paratamatu kriteeriumide avatus, seadusega ei ole võimalik jäigalt fikseerida eeldusi, millest lähtudes teadusasutus evalveerituks loetakse21.

19 https://pohiseadus.ee/sisu/3509/paragrahv_38, kommentaarid 17 ja 19. 20 https://pohiseadus.ee/sisu/3509/paragrahv_38, kommentaar 22. 21 https://pohiseadus.ee/sisu/3509/paragrahv_38, kommentaarid 23 ja 24.

16

Eelnõu väljatöötamisel osalenud töörühmade töö tulemusena leiti, et seadust tuleb muuta ning tuua selgemalt välja, millised sätted kehtivad kõikide TA tegevusega tegelevate asutuste ja juriidiliste isikute kohta ning millistega reguleeritakse evalveeritud TA-asutuste ning

rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide tegevust. Väljatöötamiskavatsuse ettevalmistamisel leiti, et tuleb muuta TA-asutuse mõistet. Leiti, et olulise tunnusena tuleb lisada, et TA-asutus peab

olema vähemalt ühes valdkonnas evalveeritud.

Samuti tehti eelnõu ettevalmistamise käigus ettepanek loobuda TA-asutuse mõistest ning eristada TA süsteemi olulisi osalisi lähtuvalt asutuse või ettevõtte põhieesmärgist, rühmitades neid rollide ja vastutuse alusel ning diferentseerides neile antavaid toetusi ja stiimuleid. Teadus-

ja Arendusnõukogu leidis siiski, et asutusi tuleb kohelda võrdselt ning toetuste andmisel tuleks eristada vaid eraõiguslikele TA-asutustele antavaid toetusi.

TA tegevustega tegelevad asutused võib tinglikult jagada järgmiselt:

1) kõrgkoolid kõrgharidusseaduse §-de 20 ja 21 tähenduses. Kõrgkoolide hulka kuuluvad

nii ülikoolid kui ka rakenduskõrgkoolid, mille missioon on muu hulgas TA tegevus ja sellel põhinevate teenuste pakkumine;

2) avalik-õiguslikud ja riigi TA-asutused, mis on loodud eesmärgiga tegeleda TA tegevusega ning kus seetõttu on TA tegevus oluline põhikirjaline tegevus, mille tulemused on avalikud ja kättesaadavad ka väljaspool asutust. Selliste asutuste hulka

kuuluvad nii HTM-i valitsemisalas olevad TA-asutused (Eesti Keele Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum), avalik-õigusliku juriidilise isikuna tegutsev Keemilise ja

Bioloogilise Füüsika Instituut ning Eesti Teaduste Akadeemia asutatud Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv Maaelu Teadmuskeskus, Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse kuuluv Tervise

Arengu Instituut ning Kultuuriministeeriumi valitsemisalasse kuuluv Eesti Rahva Muuseum;

3) eraõiguslikud juriidilised isikud, kelle põhitegevus on TA tegevus, näiteks tehnoloogia arenduskeskused, AS Cybernetica jne;

4) asutused ja ettevõtted, kes tegelevad TA tegevusega, et oma teisi põhitegevusi toetada,

või kellele TA tegevus on üksnes kõrvaltegevus. Selliste asutuste hulka kuuluvad näiteks enamik muuseume, haiglad, aga ka enamik ettevõtteid, mis tegelevad TA

tegevustega.

TA tegevusega võib tegeleda iga asutus ja juriidiline isik, kuid TA-asutusteks saab käesoleva seaduse alusel nimetada üksnes neid asutusi ja juriidilisi isikuid, mis on TAIKS-i sätestatu kohaselt evalveeritud. Evalveerimist võivad taotleda juriidilised isikud ja asutused, millel on

TAIKS-i § 13 lõikes 2 toodud tunnused: nende põhikirjaline või põhimääruses nimetatud tegevus on TA tegevus, asutus tagab loodud teadmiste laialdase leviku õpetamise,

publitseerimise või teadmussiirde kaudu ning asutusel on olemas TA tegevusteks vajalikud töötajad ja taristu. Nendele nõuetele vastavatel juriidilistel isikutel ja asutustel on õigus taotleda evalveerimist ning evalveeritud asutustele ja juriidilistele isikutele on seaduse §-ga 15 pandud

ülesanded.

Ülikoolid, samuti rakenduskõrgkoolid ning teised TA tegevusega tegelevad asutused ja juriidilised isikud võivad erineda üksteisest mitme olulise tunnuse poolest. Need asutused ja

juriidilised isikud, millel on § 13 lõikes 2 toodud tunnused, võivad tegeleda teiste oluliste tegevustega, nagu õppetöö, eri teenuste osutamine jne, kuid käesoleva seaduse reguleerimisalas on need asutused ja juriidilised isikud üksnes seetõttu, et nad tegelevad TA tegevusega ning

loovad selle tegevusega avalikku hüve.

TA-asutused on tavaliselt asutatud mingis kindlas valdkonnas, nendes asutustes on TA tegevus rohkem orienteeritud ühiskonnale ja akadeemiline töö on kombineeritud praktilise

17

probleemilahendusega. Sellist paindlikkust ülikoolid ja teised kõrgkoolid sageli ei saavuta. Sellised asutused tegelevad nii alus- kui ka rakendusteadustega ning nende TA tegevuse tulemused võivad olla suunatud nii avalikule kui ka erasektorile. Lisaks TA tegevustele võivad

sellised TA-asutused tegeleda mitme tegevusega, mis ei ole otseselt TA, kuid on seotud konkreetse valdkonnaga ja selle arendamisega. Sellised TA-asutused on olulised, kuna nendes

tehakse suur osa riigis läbiviidavatest TA tegevustest. Samas seatakse kahtluse alla selliste asutuste legitiimsus nende vahepealse rolli tõttu akadeemilise teaduse ja teadmiste rakendamise vahel. Globaalsed probleemid soosivad selliste asutuste olemasolu, kuna ülikoolid ei suuda

piisavalt paindlikult reageerida ühiskonna ja majanduse vajadustele22.

Näiteid asutuste kohta, mis tegelevad teadus- ja arendustegevusega, et toetada oma põhitegevust:

● Muuseum on muuseumiseaduse23 kohaselt ühiskonna ja selle arengu teenistuses alaliselt tegutsev kultuuri- ja haridusasutus, mis ei taotle majanduslikku kasumit, mis on üldsusele avatud ning mille ülesanne on koguda, säilitada, uurida ning vahendada

inimese ja tema elukeskkonnaga seotud vaimset ja materiaalset kultuuripärandit hariduslikel, teaduslikel ja elamuslikel eesmärkidel.

● Haigla on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse24 kohaselt ambulatoorsete ja statsionaarsete tervishoiuteenuste osutamiseks moodustatud majandusüksus, mille

tegevusalad on piiratud eriarstiabi, kiirabi, õendusabi- ja ämmaemandusabiteenuste ja sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö, haiglaapteegi pidamise, täisvere ja verekomponentide tootmise, rakkude, kudede ja elundite hankimise ja

käitlemise ning kinnisasja kasutusse andmisega. Eelnõu ettevalmistamise käigus tehti ettepanek liigitada kasumitaotlusega teadusmahukad

ettevõtted eraldi TA tegevusega tegelevate asutuste kategooriana, kuid eelnõus on sellisest käsitlusest loobutud. Teadusmahukad ettevõtted võivad tegeleda TA-ga nii põhitegevusena kui ka oma teiste põhitegevuste toetamiseks. Nendele ettevõtetele ei ole tõenäoliselt oluline TA-

asutuse staatus ning riik ei peaks toetama TA põhiinstrumentidest nende asutuste tegevust , kui nad ei paku avalikku hüvet ning nende TA kvaliteeti ei ole hinnatud.

Uuringus „Teaduspõhiste ettevõtete roll Eesti T&A- ja innovatsioonisüsteemis“25 on toodud

Eesti TA mahukate ettevõtete tüpoloogia, mille kohaselt võib Eestis TA-ga tegelevad ettevõtted liigitada nelja kategooriasse:

1) Suured tarnijapõhised ettevõtted – ettevõtted, mis oma majandustegevuse edendamisel

ise TA-ga ei tegele ning ise tehnoloogiaid ei edenda ega täiusta, vaid sõltuvad tehnoloogilises arengus tarnijatest. Selle kategooria alla kuulub enamik väikeettevõtteid ning tavapäraseid teenusettevõtteid, aga ka traditsioonilisemaid väiksemaid allhanke- ja

tööstusettevõtteid. Sellistele ettevõtetele on väga oluline taristu ja kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus.

2) Suured ettevõtted globaalses TA pilves – laiale massiturule häälestunud kapitalikaupade, ehitusmaterjalide vms tarbekaupade valmistajad, kes „võimendavad“ oma äri TA-ga. Tegemist on teaduspõhiste ettevõtetega, mille äriprotsesse seostatakse

tihedalt teadusuuringutega, mida tehakse nii maja sees kui ka tellitakse väljastpoolt. Lisaks TA sisseostmisele on neis ettevõtteis oluline roll majasisesel TA tegevusel. Neis

ettevõtetes (tihtipeale emaettevõttes, harvem ka tütarettevõttes) on olemas TA

22 Gullbrandsen, M., Research institutes as hybrid organizations: central challenges to their legitimacy

https://link.springer.com/content/pdf/10.1007/s11077-011-9128-4.pdf. 23 https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019103. 24 https://www.riigiteataja.ee/akt/121022017005?leiaKehtiv. 25 Teaduspõhiste ettevõtete roll Eesti T&A- ja innovatsioonisüsteemis. Mürk, I., Kalvet, T. Tallinn 2015 .

18

tegevusele spetsialiseerunud insenerid ja arendustöötajad ning oma ainulaadne tuumikteadmine, mida hoitakse konkurentide eest saladuses ja kaitstakse turul patentidega. Nendele ettevõtetele on olulised riiklikud TA meetmed, tehnosiirde

programmid, teaduse kõrge tase ja kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus. 3) Spetsialiseerunud TA mahukad tarnijad – TA tegevusele spetsialiseerunud ettevõtted,

kes on oma äritegevuses keskendunud uudse TA kompetentsi loomisele, TA teenuse pakkumisele ja/või selle vahendamisele. Seda tüüpi ettevõtted sõltuvad tihtipeale oluliselt rohkem avaliku sektori teadusuuringutest, kuid eelkõige siiski ettevõtete endi

laboritest, arendustööst ja alusuuringutest. Seesuguste ettevõtete roll majanduses on välja töötada uusi lahendusi teiste majandusharude jaoks. Nendele ettevõtetele on väga

olulised riiklikud TA toetusmeetmed ja kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus. 4) Väikesed ja aktiivsed – sellesse rühma kuuluvad alustavad (tihtipeale IT- või

biotehnoloogiapõhised) kõrgtehnoloogilised mikroettevõtted, kes on oma ärimudeli

üles ehitanud mingi uudse tehnoloogialahenduse väljaarendamisele ning turuleviimisele, kuid nende toote/teenuse tehnoloogialahendus ning äriline võimekus

pole veel piisavad, et arvestatavat turuosa hõivata. Nende ellujäämine sõltub täielikult ühele konkreetsele TA arendusele pandud ootuste realiseerumisest. Tihtipeale sõltuvad nad riigi toetusmeetmetest. Sellistele ettevõtetele on oluline ettevõtlusvõrgustiku

toimimine ja väga hea väljaõppega tööjõu kättesaadavus.

Nagu ülaltoodust näha, ei ole ka TA-ga tegelevad ettevõtted sarnased. Suurel osal kolmandasse rühma kuuluvatest ettevõtetest on TA-asutustele vastavad tunnused, sealhulgas tegelevad nad

TA-ga põhitegevusena, olulise osa tegevusest moodustab teadmussiire ning neil on olemas TA tegevuseks vajalikud inimesed ja taristu. Ühe põhitunnusena võib välja tuua, et nad loovad TA kompetentsi teiste ettevõtete ja majandusharude jaoks, sealhulgas pakuvad TA kompetentsi

avaliku hüvena (publikatsioonid, patendid jne). Sellistel ettevõtetel on võimalik taotleda evalveerimist, samuti saada positiivse evalveerimistulemuse korral riigipoolset rahastamist.

Eestis on 2024. aasta seisuga 22 TA-asutust, mis on positiivselt evalveeritud vähemalt ühes TA

tegevuse valdkonnas. Nende hulgas on 6 avalik-õiguslikku ülikooli (Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Eesti Kunstiakadeemia), üks eraõiguslik ülikool (Estonian Business School), üks avalik-

õiguslik TA-asutus (Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut), 8 eraõiguslikku TA-asutust (Cybernetica AS, Protobios OÜ, STACC OÜ, BioCC OÜ, Toidu- ja

Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus AS, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS, Icosagen Cell Factory OÜ, Eesti Metroloogia Keskasutus AS Metrosert) ning 6 riiklikku TA- asutust (Maaelu Teadmuskeskus, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase

Kirjanduskeskus, Tervise Arengu Instituut, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Keele Instituut). Enamik asutustest on positiivselt evalveeritud ühes TA tegevuse

valdkonnas (16). Kaks suuremat ülikooli on evalveeritud kõigis kuues valdkonnas, kolm asutust kolmes valdkonnas ning üks asutus kahes valdkonnas. 2024. aastal toimub Eestis TA-asutuste korralise evalveerimise voor vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses

sätestatule.

Kõrgharidusseaduse § 20 lõike 2 kohaselt on ülikoolide missioon muu hulgas edendada teadust ja kultuuri ning elukestvat õpet, osutada ühiskonnale vajalikke õppe-, teadus- ja loometegevusel

põhinevaid teenuseid. § 21 lõikes 2 on toodud rakenduskõrgkoolide missioon, milleks on muu hulgas pakkuda õppe- ja arendustegevust hõlmavaid teenuseid ning teha rakendusuuringuid.

Seega on ka rakenduskõrgkoolidel ülesanne tegeleda teadus- ja arendustegevusega, kuid ühtegi rakenduskõrgkooli ei ole seni evalveeritud. Kui rakenduskõrgkool läbib evalveerimise, omistatakse talle evalveeritud rakenduskõrgkooli staatus.

Teadus-, arendus- ja/või loometegevus (TAL) on ühe keskse valdkonnana olnud standardina

institutsionaalse akrediteerimise fookuses juba eelmisest institutsionaalse akrediteerimise

19

tsüklist (2011–2019). 2021. aasta kevadeks oli institutsionaalse akrediteerimise läbinud kuus rakenduskõrgkooli, nelja puhul leidsid rahvusvahelised hindamiskomisjonid, et kõrgkoolid täidavad TAL-i standardi nõudeid osaliselt. Institutsionaalse akrediteerimise puhul on nõuded

rakenduskõrgkoolidele ja ülikoolidele samad, kuid võimaldavad siiski arvestada erisusi: kõrgkool on vastavalt oma missioonile ja ühiskonna ootustele seadnud endale TAL-i

eesmärgid, hindab nende täitmist ning näeb ette ressursid ja tugitegevused nende saavutamiseks. TAL toetab õppetööd ja kõrgkooli teisi põhiprotsesse. Seega lähtutakse standardi hindamisel sellest, mis on kõrgkooli missioon ning milliseid eesmärke on kõrgkool

endale ise TAL-i valdkonnas seadnud. Institutsionaalse akrediteerimise teise tsükli esmased tulemused näitavad, et enamikus rakenduskõrgkoolides ei ole TAL kujunenud nende

põhitegevuse orgaaniliseks osaks. Kui ülikoolid tõestavad oma teadusvõimekust regulaarselt nii korraliste evalveerimiste kui ka riiklikele teadusrahadele konkureerimise kaudu, siis rakenduskõrgkoolid selles protsessis seni edukalt osalenud ei ole. Uues haridusvaldkonna

arengukava 2035 eelnõus on seatud üheks sihiks lähtuda teaduse ja kõrghariduse rahastamisel õppe-, teadus- ja arendustegevuse terviklikkusest. Terviklikku lähenemist vajavad nii ülikoolid

kui ka rakenduskõrgkoolid26.

Eelnõu § 13 sisaldab sätteid, mis on seotud TA tegevuse kvaliteedi hindamisega.

Eestis on teadust regulaarselt evalveeritud juba 1991. aastast alates. Kui algul oli evalveerimise ajend olemasoleva teaduspotentsiaali kvantitatiivne ja kvalitatiivne hindamine, siis peagi

lisandus eesmärgina teadustulemuste kasutamise hindamine ühiskonna ja riigi arengu probleemide lahendamisel. Evalveerimine määratleti ka 1997. aastal vastu võetud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses kui TA tegevuse taseme rahvusvaheline hindamine, mis

toimub vähemalt kord seitsme aasta jooksul. 2010. aastal muudeti korralise evalveerimise tingimusi ja see andis võimaluse teadusmaastikku korrastada. 2017. aastal tehti korralise evalveerimise sisus ja korralduses muudatusi, mis puudutasid evalveerimise läbiviimist kuues

OECD Frascati käsiraamatus käsitletud teadusvaldkonnas senise nelja asemel, korralise evalveerimise ja institutsionaalse akrediteerimise kooskõlastamist ning ETIS-e andmetel

põhineva eeltäidetud taotlusvormi kasutuselevõttu. Viimane muudatus seoses korralise evalveerimisega jõustus 2019. aastal, mil seaduses toodi selgemalt välja, et korraline evalveerimine toimub kõikides TA-asutustes samal ajal korra seitsme aasta jooksul

läbiviidavate voorudena.

Väljatöötamiskavatsuse ettevalmistamise etapis töörühmades toimunud aruteludel saavutati kokkulepe, et evalveerimisega seotud regulatsiooni seaduse tasemel oluliselt ei muudeta.

Eelnõu väljatöötamise käigus analüüsiti täiendavalt evalveerimise senist praktikat Eestis ja mujal maailmas27 ning leiti, et kuigi evalveerimine lävendhindamisena peab säilima, on

otstarbekas teha evalveerimises mõni muudatus, mis vähendaks asutuste, eriti ülikoolide, koormust seoses eri hindamistega ning annaks TA-asutustele nende TA tegevuse taseme kohta senisest sisulisemat tagasisidet, mida saaks kasutada asutuse TA tegevuse arendamisel.

Ajavahemikul juunist 2022 kuni jaanuarini 2023 töötas Eesti Teadusagentuuri juhtimisel

evalveerimise töörühm, mille ülesanne oli koostada Eesti teaduse evalveerimise korralduse uus kontseptsioon, milles on lepitud kokku teaduse evalveerimise mõistetes, liikides ja

rakendamises. Eesmärgiks seati, et evalveerimise korraldus peab tagama kõikidele huvipooltele

26 https://haka.ee/wp-content/uploads/ulevaade_haridussusteemi_valishindamisest_2020-2021_oa-72-74.pdf. 27 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2021/12/Ulevaade-teaduse-evalveerimisest.pdf .

20

(poliitikakujundajad, evalveeritavad asutused ja juriidilised isikud ning ühiskond tervikuna) maksimaalse kasu evalveerimisest.

Eelnõu kohaselt on evalveerimine TA-asutuste TA tegevuse välishindamine, mille tulemusena antakse hinnang juriidilise isiku või asutuse TA tegevuse valdkonna tasemele võrrelduna

rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumitega. Lisatud on, et evalveerimisel võetakse peale rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumite arvesse ka eesmärke, mis asutus või juriidilise isiku

asutaja on asutusele seadnud, kuna see võimaldab hindajatel arvestada konkreetse asutuse eripära. Evalveerimise positiivne otsus kehtib kuni järgmise evalveerimise otsuse kinnitamiseni, kuid mitte kauem kui seitse aastat. Evalveerimine toimub Frascati kuues

valdkonnas (loodusteadused, tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteadused, põllumajandusteadused ja veterinaaria, sotsiaalteadused, humanitaarteadused ja kunstid).

Evalveerimise põhimõtted, kriteeriumid ja metoodika on ühetaolised kõigile evalveeritavatele asutustele (sh eraõiguslikele asutustele). Evalveerimise taotlemise, läbiviimise ja tulemuse kinnitamise täpsemad tingimused ning korra kehtestab teadus- ja arendustegevuse valdkonna

eest vastutav minister määrusega. Evalveerimist korraldab ja protsessi eest vastutab TA tegevuse poliitika rakendusüksus.

Lõikes 2 on toodud, missugused juriidilised isikud ja asutused võivad evalveerimist taotleda.

Evalveerimist võib taotleda juriidiline isik või asutus, mille põhikirjaline või põhimääruses nimetatud tegevus on TA tegevuse läbiviimine ning mis tagab asutuses loodud teadmiste leviku

kas õpetamise, publitseerimise või teadmussiirde kaudu. TA tegevuse all on mõeldud alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduste läbiviimist, mis OECD Frascati käsiraamatu28 kohaselt kuuluvad TA tegevuste hulka. Suurem osa tootearendusest TA tegevuse tunnustele ei

vasta ja seda TA tegevuseks ei loeta. Lisaks TA tegevuse läbiviimisele on oluline, et juriidiline isik või asutus tegeleks ka teadmiste levitamisega õpetamise, publitseerimise või teadmussiirde kaudu, s.t pakuks TA tegevusega avalikku hüvet. Ideaalis levitab juriidiline isik või asutus

asutuses loodud teadmisi nii õpetamise, publitseerimise kui ka teadmussiirde kaudu, kuid lisaks võib olla selliseid juriidilisi isikuid või asutusi, mis mõnega nendest tegevustest ei tegele

(näiteks õpetamisega). Eraõiguslike äriühingutena tegutsevate juriidiliste isikute puhul, kes soovivad saada TA-asutuse staatust, on oluline, et nad tegeleksid peale enda äritegevuse huvides tehtava TA tegevusele ka avaliku hüvena käsitletava TA tegevusega. TA-asutustele

pannakse seadusega ülesanded, mis puudutavad avaliku hüve loomist, samuti on seaduse kohaselt evalveerimise läbinud TA-asutustel õigus saada tegevustoetust nende ülesannete

täitmiseks. Lisaks on evalveerimise taotlemiseks vajalik TA tegevusega seotud personali olemasolu. Silmas on peetud eelkõige põhikohaga personali, kes tagaks läbiviidavate TA tegevuste jätkusuutlikkuse, mida ajutise tööjõuga ei ole võimalik tagada. Samuti on seatud nõue

piisava ja põhitegevuse läbiviimiseks vajaliku taristu olemasolule. Eelduslikult vastavad neile tunnustele kõik kõrgkoolid.

Seaduses on muu hulgas silmas peetud riigiabi raamistikku29, milles määratletakse

teadusasutust järgmiselt:

„Teadusasutus – üksus (nt ülikool või uurimisinstituut, tehnosiirde agentuur, innovatsioonivahendaja, teadusuuringutele keskendunud füüsiline või virtuaalne

koostööüksus), mille peamine eesmärk, olenemata tema õiguslikust seisundist (avalik-õiguslik või eraõiguslik) või rahastamisviisist, on sõltumatult teostada alusuuringuid, rakendusuuringuid

28 https://read.oecd-ilibrary.org/science-and-technology/frascati-manual-2015_9789264239012-en#page1. 29 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52014XC0627(01)&from=EN.

21

või tootearendust või levitada õpetamise, avaldamise või teadmussiirde kaudu laialdaselt sellise tegevuse tulemusi.“

Seaduses sätestatakse, et TA valdkonna eest vastutaval ministeeriumil on õigus hinnata, kas evalveerimise taotleja vastab § 13 lõikes 2 toodud nõuetele. Kui taotleja nõuetele ei vasta, jätab

ministeerium taotluse läbi vaatamata.

Evalveerimine toimub voorudena TA valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud tähtaegadel. Selleks, et tagada lõikes 9 sätestatud tsüklilisust, mille kohaselt kehtib

evalveerimise positiivne otsus kõige kauem seitse aastat, kuulutatakse evalveerimisvoor välja vähemalt kord nelja aasta jooksul. Üldjuhul eeldatakse, et kõiki asutusi ja juriidilisi isikuid

evalveeritakse koos, kuid selleks, et tagada ligipääs evalveerimisele ka vahepealsetel aegadel, korraldatakse voorusid sagedamini kui kord seitsme aasta jooksul.

Ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli TA tegevust hinnatakse edaspidi institutsionaalse akrediteerimise (IA) raames. Muudatuse eesmärk on vähendada ülikoolide ja

rakenduskõrgkoolide halduskoormust seoses eri hindamistega ning paremini sidustada ülikooli ja rakenduskõrgkooli tegevuses kõrghariduse andmist ja TA tegevust. Rakenduskõrgkoolid,

millele ei ole antud evalveeritud rakenduskõrgkooli staatust, peavad evalveeritud rakenduskõrgkooli staatuse saamiseks esmalt evalveerimist taotlema eelnõu §-s 13 sätestatud korras. Peale positiivse evalveerimisotsuse saamist hinnatakse rakenduskõrgkoolide ja ka

ülikoolide TA tegevust IA protsessi raames IA ajakava järgi. Kuna IA vaatleb asutuse toimimist tervikuna ega lähe üksiku õppekava ega teadusvaldkonna/-teema tasandile, siis ei anta IA

käigus ülikoolidele ja rakenduskõrgkoolidele hinnanguid valdkondade kaupa. IA raames toimub hindamine üldisemal, institutsiooni tasandil.

Ülikool või rakenduskõrgkool võib taotleda doktoriõppe õppeõigust õppekavagrupis, millele vastavas valdkonnas ta on evalveeritud. Kui ülikool või rakenduskõrgkool soovib taotleda

doktoriõppe õppeõigust valdkonnas, milles ta ei ole evalveeritud, peab ta taotlema evalveerimist selles valdkonnas.

Evalveerimisega seotud kulud katab evalveerimist taotleva asutuse omanik või seda haldav isik.

Riigi või avalik-õiguslike TA-asutuste, ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide puhul on selleks vastav ministeerium, eraõiguslike juriidiliste isikute puhul katab kulud eraõigusliku juriidilise isiku omanik.

TA tegevust evalveerib TA tegevuse poliitika rakendusüksuse moodustatud hindamiskomisjon. Hindamiskomisjon moodustatakse oma valdkonnas tunnustatud teadlastest ja ekspertidest, kellel on varasem TA tegevuse hindamise kogemus.

Seadusesse lisatakse säte evalveerimise tulemuste kinnitamise kohta. Tulemused kinnitab TA

tegevuse valdkonna eest vastutav minister. Positiivne evalveerimisotsus kehtib kuni järgmise evalveerimise otsuse kinnitamiseni, kuid mitte kauem kui seitse aastat.

Eelnõu järgi kehtestatakse põhimõte, et kui ülikool või rakenduskõrgkool on saanud oma TA

valdkonnale evalveerimisel positiivse hinnangu, piisab valdkonnale antud positiivse evalveerimisotsuse säilitamiseks edaspidi akrediteerimise käigus antud positiivsest hinnangust. Positiivseks loetakse institutsionaalse akrediteerimise tulemust juhul, kui asutus

akrediteeritakse vastavalt kõrgharidusseaduse § 38 lõikes 3 sätestatule seitsmeks või kolmeks aastaks. Kui kõrghariduse kvaliteediagentuuri hinnangu kohaselt sisaldavad kõrgkooli

juhtimine, töökorraldus, õppe- ja teadustegevus ning õppe- ja uurimiskeskkond puudusi, säilib evalveerimise käigus teadusvaldkonnale või -valdkondadele antud positiivne hinnang juhul, kui teadus- ja arendustegevuse kohta ei anta hinnangut „ei vasta nõuetele“. Kui ülikool või

rakenduskõrgkool institutsionaalset akrediteerimist ei läbi või saab IA käigus teadus- ja arendustegevuse kohta negatiivse hinnangu (vastavalt kõrgharidusseaduse § 38 lõike 3 punktis

22

3 sätestatule või kui TA tegevuse kohta on antud hinnang „ei vasta nõuetele“), võib valdkonna eest vastutav minister otsustada, et ülikool või rakenduskõrgkool peab evalveerimise uuesti läbima.

Kui TA-asutus, ülikool või evalveeritud rakenduskõrgkool ühineb evalveerimata asutusega või

kui asutus jaguneb, tuleb asutusel läbida evalveerimine vastavas valdkonnas teatud aja jooksul, et teha kindlaks, kas asutuses tehtav TA tegevus vastab evalveeritud tasemele.

Seaduses sätestatakse TA tegevuse valdkonna eest vastutava ministri õigus teha asutustele ja

juriidilistele isikutele teatud juhtudel ettepanek läbida evalveerimine ka juhul, kui asutusel on kehtiv positiivne evalveerimisotsus. Minister võib juriidilisele isikule või asutusele teha sellise

ettepaneku, kui institutsionaalse akrediteerimise käigus või temaatilise hindamise tulemusena selgub, et isiku või asutuse tase on langenud võrreldes evalveerimise positiivse otsuse aluseks olnud tasemega. Samuti on ministril võimalik juriidilisele isikule või asutusele selline ettepanek

teha juhul, kui juriidiline isik või asutus ei vasta enam § 13 lõikes 2 toodud nõuetele. Eraldi andmeid asutus või juriidiline isik selleks esitama ei pea, selle teabe saab ministeerium näiteks

asutuse tegevustoetuse iga-aastastest aruannetest. Kui näiteks aruannetest selgub, et juriidiline isik või asutus ei ole mitme aasta vältel teinud teadus- ja arendustegevust ning teadmussiirde alaseid tegevusi või puuduvad tal TA tegevuseks vajalikud inimesed, on põhjust uuesti hinnata,

kas see asutus või juriidiline isik vastab evalveerimise positiivse otsuse aluseks olnud tasemele. Kui asutus või juriidiline isik ei läbi evalveerimist positiivse tulemusega üheski valdkonnas,

milles ta on evalveerimist taotlenud, ei ole enam tegemist TA-asutuse või evalveeritud rakenduskõrgkooliga käesoleva seaduse mõttes. Kui ülikool evalveerimist ei läbi, võib ta kaotada õppeõiguse kolmandal astmel ja samuti ülikooli staatuse.

Evalveerimise taotlemise, läbiviimise ja tulemuste kinnitamise täpsemad tingimused ning korra

kehtestab TA valdkonna eest vastutav minister määrusega. Määruses täpsustatakse ka hindamiskomisjoni moodustamise alused.

Evalveerimise tulemused on avalikud.

Eelnõu §-s 14 sätestatakse temaatiliste hindamiste läbiviimine. Teadus- ja arendustegevuse

korralduse seaduses oli reguleeritud sihtevalveerimise läbiviimine. Sihtevalveerimisi viidi läbi alates aastast 2010 ning kokku valmis üheksa raportit programmide ja eri teadusvaldkondade kohta30. Käesoleva seadusega kujundatakse sihtevalveerimine ümber temaatiliseks

hindamiseks.

TA-asutustel, ülikoolidel ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidel on võimalik taotleda temaatilist hindamist, et hinnata oma TA tegevuse taset kindlas valdkonnas või TA tegevuse

korralduslikke aspekte. Temaatilist hindamist saavad taotleda ka ministeeriumid, et valmistada ette teaduspoliitilisi otsuseid ja meetmeid või hinnata nende mõju ja rakendamist ning anda TA-

asutustele ja kõrgkoolidele tagasisidet. Temaatiliste hindamistega seotud kulud kaetakse TA valdkonna eest vastutava ministeeriumi eelarvest, kui hindamine on teaduspoliitika kujundamise seisukohalt määrava tähtsusega.

TA tegevuse temaatilise hindamise korralduse kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga.

30 https://www.etag.ee/tegevused/evalveerimine/sihtevalveerimine/.

23

Eelnõu §-s 15 on toodud TA-asutuste, ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide ülesanded ning kohustused.

TA-asutuste ülesanded on seotud avaliku hüve loomisega. Avalik hüve on määratletud §-s 2 hüvena, mille tarbimine on avatud kõigile tarbijatele ja mille tarbimine ühe isiku poolt ei

vähenda hüvise kogust, mis jääb tarbimiseks teistele isikutele. TA tegevuses on avaliku hüve all mõeldud eelkõige loodud teadmiste jagamist avalikkusega, näiteks publikatsioonide kaudu,

Eestis loodud intellektuaalomandit, doktoritööde juhendamise kaudu doktorikraadiga spetsialistide arvu kasvatamist ühiskonnas, samuti TA tegevuse rahastamise suurendamist Eestis välisrahastusega toetuslepingute kaudu, näiteks EL-i raamprogrammis. TA-asutuse

esmane ülesanne on edendada teadust, kuid ühtlasi olla valmis osutama nii ettevõtetele kui ka avaliku sektori asutustele TA tegevuste põhiseid teenuseid. Nende ülesannete täitmisega

toetavad TA-asutused nii majanduse kui ka ühiskonna arengut ja rahvuskultuuri püsimist, kuid ka teaduse rahvusvahelistumist. Samu ülesandeid täidavad ka ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid, kuid nende ülesanded seoses TA tegevusega tulenevad kõrgharidusseadusest.

Lõikes 4 sätestatakse TA-asutuste ning ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide kohustused. Sarnaselt kehtiva seadusega on sätestatud TA-asutuse, evalveeritud rakenduskõrgkooli ja ülikooli kohustusena avalikest vahenditest finantseeritud TA tegevuse

tulemuste kättesaadavus avalikkusele. Asutuse teaduspublikatsioonid ja -andmed on vaikimisi avalikud vastavalt nn FAIR-põhimõtetele31: nii publikatsioonid kui ka andmed peavad olema

leitavad, juurdepääsetavad, koostalitusvõimelised ja taaskasutatavad 32. Asutusel või juriidilisel isikul on avaldamisel kaalutlusõigus mitte teha teadustöö tulemusi kättesaadavaks, kui need riivaksid eriliiki isikuandmete, intellektuaalomandi või ärisaladuse kaitset või on

avalikustamine vastuolus mõne muu õigusaktiga. Täpsemad teadustulemuste kättesaadavaks tegemise tingimused sätestatakse „Avatud teaduse põhimõtetes“33, mille kinnitab haridus- ja teadusminister. TA-asutuste, ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide kohustus on

tagada, et tehtav TA tegevus vastaks üldtunnustatud teaduseetika normidele ning teaduse heale tavale, suurendades sellega TA tegevuse usaldusväärsust ja vähendades väärkäitumisjuhtumite

tekkimist TA tegevuse läbiviimisel. Kohustusena on TA-asutustele, ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele kehtestatud nõue teha TA tegevusega seotud andmed Eesti Teadusinfosüsteemis kättesaadavaks. TA-asutustega samaväärsena käsitletakse antud seaduse

mõttes ka ülikoole ja evalveeritud kõrgkoole.

3.4. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamine

PS-i § 38 lõikes 2 nõutakse, et ülikoolide ja teadusasutuste korraldus tagaks piisava rahastamise ning määratleks riikliku rahastamise tingimused. Nii akadeemiline vabadus kui ka

institutsionaalne autonoomia ei oleks täielikud, kui teadlastel, ülikoolidel ja teadusasutustel puuduksid vahendid teadusuuringute tegemiseks ning õpetamiseks. Alus- ja rakendusuuringute

erisusi arvestades on riigil kohustus toetada alusuuringute tegemist teadusasutustes, sest nendeks uuringuteks erasektorist vahendite leidmine ei ole tõenäoline. Sama kehtib rahvusteaduste kohta, mille edendamine on Eesti rahvuskultuuri ja omariikluse püsimajäämise

eeldus34.

31 Taustal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses

oleva teabe taaskasutamise kohta, mille artiklis 10 sõnastatud tingimused on eelnõu § 3 ja § 14 lg 3 kaudu täidetud. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32019L1024&from=ES. 32 Rahvusvahelises teaduskogukonnas tuntud FAIR-printsiibina: Findable, Accessible, Interoperable, Reusable. 33 Vt ka seletuskirja § 3. 34 PS-i § 38 kommentaar 25.

24

PS-i § 38 kui vabadusõigus kohustab riiki üldiselt üksnes hoiduma akadeemilisse vabadusse sekkumast. Akadeemiline vabadus ei ole sooritusõigus. Sellele tuginedes ei saa õppejõud nõuda enda teadusteema rahastamist, kui see teema ei kuulu riigi või ülikooli prioriteetide hulka.

Teadusuuringuid takistav riive võib seisneda ka juurdepääsu piiramises riigi valduses olevatele teadustegevuseks vajalikele andmetele (nt statistika)35.

Riigil ei ole keelatud teadlasi toetada. Avalikud huvid (rahvusteaduste puhul näiteks PS-i

preambuli 5. lauseosa) lausa nõuavad teadus- ja arendustegevuse riiklikku toetamist. Ent kui riik teadustegevust toetab, siis ei tohi seda teha diskrimineerivalt. Diskrimineerimine ei ole toetuse jagamine kvaliteedi alusel (nt teadusgrantide jagamine eksperdiarvamuste alusel),

samuti toetuste jagamisel riigi prioriteetide arvestamine (vt ka ELTL-i art 179)36.

Riigi ülesanne TA tegevuse korraldamisel on seega tagada vahendid teadusuuringute läbiviimiseks, eriti suure ebaõnnestumise riskiga seotud teadusuuringute läbiviimiseks, jättes

asutustele siiski vabaduse teadustegevust ise korraldada. Samas on riigil PS-i järgi õigus jagada toetusi kvaliteedi alusel ja arvestada riigi prioriteete. Seega tuleb seaduse tasandil sätestada, mil

viisil saab riik rahastamise korralduse kaudu sekkuda tehtava teadustöö kvaliteedi tagamisse ja arvestada riigi prioriteete. Sellest lähtuvalt on vaja seaduse tasandil sätestada:

• peamised rahastusinstrumendid ja nendest rahastatavad tegevused;

• asutuste ligipääsu tingimused riigi rahastusinstrumentidele;

• rahastusinstrumentide rakendamisele seatavad tingimused.

Avaliku sektori rahastus moodustab Euroopa riikides keskmiselt 34,4% kogu TA kulutuste

mahust, kuid see on Euroopa riikide lõikes väga erinev37. Eestis on vastav näitaja 37% (2022. aasta andmed)38, kusjuures ligikaudu 88% avaliku sektori TA rahastusest kulutatakse avalikus sektoris. Seega on avaliku sektori vahenditel TA rahastamisel väga oluline roll. TA tegevuse

rahastamise suhtes on saavutatud ühiskondlik kokkulepe tõsta riikliku rahastamise maht 1%-ni SKP-st ning rahastamise maht on viimaste aastate jooksul oluliselt kasvanud (131 miljonilt

eurolt 2016. aastal 244 miljonile eurole 2022. aastal).

Eelnõu ettevalmistamisel lepiti töörühmades kokku, et seaduse tasandil sätestatakse kindla eesmärgi, otstarbe ja sihtrühmadega rahastusinstrumentide kategooriad. Ligipääs rahastusinstrumentidele on reeglina seotud asutustes tehtava teadustöö kvaliteediga.

Evalveerimise korraldus tagab selle, et hinnatud juriidiliste isikute ja asutuste TA tegevus on kvaliteetne ja suuremahuline ning teadustöö on ühiskondlikult mõjukas. Ettevõtete

arendustegevuse toetamisel lähtutakse ettevõtete vajadustest ja võimekusest, muu hulgas ettevõtte suutlikkusest panustada arendustegevusse rahaliselt. Riigieelarvelised toetused on üldjuhul mõeldud juriidilistele isikutele ja asutustele.

Uurimistoetuste ja baasfinantseerimise muudatuste kavandamisel lähtuti 2016. aastal TA

tegevuse rahastamise süsteemi struktureerimisel kolmest instrumendist: teadlastele (sh uurimisrühmadele) suunatud uurimistoetused (grandid), TA-asutustele suunatud

baasfinantseerimine (tegevustoetus) ning TA tegevuse süsteemi toetusinstrumendid. Muu hulgas nähti tulemusena ette, et muudatuste tulemusena tekib TA tegevuse rahastamise terviklik süsteem, milles kasvab teiste ministeeriumide roll TA tegevuse suunamisel ja toetamisel.

35 PS-i § 38 kommentaar 14. 36 PS-i § 38 kommentaar 15. 37 https://rio.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/report/Analytical%20report%20PREF%20117978.pdf . 38 https://www.etag.ee/tegevused/uuringud-ja-statistika/statistika/teadus-ja-arendustegevuse-rahastamise-

yldpilt/.

25

Kontseptsioonis keskenduti teaduse vundamenti ehitavatele instrumentidele – uurimistoetustele ja baasfinantseerimisele, mis loovad võimekatele teadlastele erinevatel teadlaskarjääri etappidel aluse edukaks teadustööks ühiskonnale ja majandusele vajalikes teadussuundades. Kui

uurimistoetustega seonduvad muudatused on juba ellu viidud, siis üleminek tegevustoetusele on kavandatud koos käimasoleva muudatusega.

Baasfinantseerimine asendatakse asutuse TA tegevuse toetusega, millega soovitakse tagada

teadussüsteemi institutsionaalne järjepidevus ning kvaliteetne ja mitmekesine teadusbaas. Asutustel on võimalik teha tegevustoetuse kui stabiilse rahastamisallika mahu piires strateegilisi valikuid ja kujundada asutuse vajadustest lähtuv teadlaskarjääri mudel. Asutuse TA

tegevuse toetus on riigieelarveline toetus, mille abil saavad TA-asutused, ülikoolid ja evalveeritud rakenduskõrgkoolid oma TA tegevuse eesmärke ellu viia. Eraõiguslikele

äriühingutena tegutsevatele TA-asutustele antakse TA tegevuse toetust innovatsiooni eest vastutava ministeeriumi eelarvest, teistele TA-asutustele, ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele teadus- ja arendustegevuse eest vastutava ministeeriumi eelarvest.

Konkurentsipõhine rahastamine riiklike uurimistoetuste instrumendist eeldab, et asutus on läbinud evalveerimise. Eesti Teadusagentuuri juures 2021.–2022. aastal tegutsenud rahastamise töörühm tõstatas küsimustena muu hulgas eri tüüpi asutuste rahastamise erineva mudeli alusel,

samuti ülikoolide kõrghariduse ja teaduse tegevustoetuse käsitlemise ühtse toetusena, tegevustoetuse kooskõla uurimistoetustega ning kulude struktuuri määramise toetuse andmisel.

Töörühm arutas vajadust kasutada eri tüüpi TA-asutustele (avalik-õiguslikud ülikoolid, riigi TA-asutused, eraõiguslikud TA-asutused) tegevustoetuse määramisel erinevat rahastusmudelit, kuid selles küsimuses ühisele seisukohale ei jõudnud. Samas peeti oluliseks toetada nii avalik-

õiguslikke kui ka eraõiguslikke TA-asutusi, võttes arvesse ootusi eri osalistele ning määratledes avaliku hüve mõiste.

Seosed rahastusinstrumentide, rahastajate ja rahastatavate asutuste vahel on toodud alljärgnevas

tabelis.

Rahastusinstrument Rahastaja Avalik-

õiguslikud, riigi ning mittetulun-

dusühingu ja sihtasutuse-

na tegutsevad TA-

asutused, ülikoolid ja

evalveeritud rakendus- kõrgkoolid

Era-

õiguslikud äriühingu- na tegutse-

vad TA- asutused

Kõik TA-

ga tegelevad asutused ja

juriidilised isikud

TA

tegevusi toetavad asutused

Asutuse TA toetus HTM X

MKM X Riiklik uurimistoetus HTM X X

TA sihttoetus Kõik ministeeriumid

X X X

TA süsteemitoetus HTM, MKM X X

Ettevõtja TA toetus MKM, teised ministeeriumid

X X

26

Eelnõu § 16. Sätestatakse TA tegevuse ja innovatsiooni rahastamise üldpõhimõtted. Seaduses sätestatakse TA tegevuse rahastamise eesmärk. Eesmärgi sätestamisel on lähtutud muu hulgas põhiseaduse § 38 teisest lausest ja selle mõttest, mille kohaselt peab riik tagama vahendid

akadeemilise vabaduse ning teadusasutuste institutsionaalse autonoomia realiseerimiseks. Lisaks avaliku hüvena pakutava TA tegevuse järjepidevuse ja kvaliteedi toetamisele on TA

riigieelarvelise rahastamise eesmärk maandada ettevõtjatele TA tegevusega kaasnevaid riske ning ületada turutõrkeid.

Lõikes 2 on toodud innovatsiooni riigieelarvest rahastamise eesmärk. Innovatsiooni rahastatakse riigieelarvest eelkõige selleks, et soodustada ühiskonna arengut uute toodete,

teenuste ja protsesside väljatöötamise ning kasutuselevõtu kaudu.

Lõikes 3 on nimetatud rahastusinstrumentide kategooriad. Rahastusinstrumentide tingimused, neist rahastatavad tegevused ja ligipääs nendele instrumentidele sätestatakse peatüki teistes

paragrahvides ning rakendusaktides. Lõikes 4 on toodud riigieelarvest toetuse saaja kohustus hoida TA tegevuseks eraldatud vahendid raamatupidamises muudest vahenditest lahus.

TA-asutuste, ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide rahastamisel rahastusinstrumentidest lähtutakse põhimõttest, et rahastatakse üksnes mittemajandustegevust, välistades majandustegevuse ristsubsideerimise ja sellega riigiabi andmise TA-asutustele.

Juhul, kui TA-asutus, ülikool või evalveeritud rakenduskõrgkool saab riigieelarvest toetust mittemajandustegevuseks, peab riigieelarveliste vahendite kasutamisel olema tagatud

mittemajandustegevuse ja majandustegevuse selge eristamine raamatupidamises tegevusliikide, rahastamise ning tulude ja kulude lõikes. Et vältida majandustegevuse ristsubsideerimist, ei tohi riigieelarvelistest vahenditest antav TA tegevuse toetuse summa

vastaval perioodil ületada mittemajandustegevusega seotud kulusid. Kui riigieelarvest antakse toetust ettevõtjatele üldise grupierandi määruse alusel või vähese tähtsusega abina, on tegemist ettevõtja majandustegevuse toetamisega. Mittemajandustegevuse määratlemisel lähtutakse

teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikus sätestatust.39

Eelnõu § 17. Uue rahastusinstrumentide kategooriana sätestatakse seaduses asutuse TA tegevuse toetus. Selle toetuse saamise eeltingimus on evalveerimise läbimine ning see on

mõeldud TA-asutustele, evalveeritud rakenduskõrgkoolidele ja ülikoolidele TA tegevuse eesmärkide täitmiseks ja avaliku hüve loomiseks. Üleminek baasfinantseerimiselt

tegevustoetusele lepiti kokku juba 2016. aastal, kui Eesti Teadusagentuuri ettevalmistamisel koostati uurimistoetuste ja baasfinantseerimise uus kontseptsioon.

Kui seni evalveeritud asutustele antava baasfinantseerimise puhul kujunes kogu asutusele eraldatav summa asutuse tulemuste põhjal, siis asutuste TA tegevuse toetuse skeem näeb ette,

et teatav osa tegevustoetusest ehk baasrahastus kujuneb eelmistel aastatel eraldatud tegevustoetuse (või varasema baasfinantseerimise) mahu põhjal ning tulemusrahastus

konkreetsete kokkulepitud komponentide põhjal. See tähendab tegevustoetuse rahastamise suuremat läbipaistvust ja stabiilsust.

TA tegevustoetuse määramisel lähtutakse põhimõttest, et toetuse arvutamine oleks sarnane kõrghariduse tegevustoetuse arvutamisega ehk toetus koosneks baas- ja tulemusosast.

Kõrghariduse tegevustoetuse puhul on baasosa maht 80% ning 20% moodustab tulemusosa, asutuste teadus- ja arendustegevuse toetuse baas- ja tulemusosa osakaalud lepitakse kokku

vastavas alamaktis.

39 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52022XC1028(03); punkt 2.1.1.

27

Asutuste TA tegevuse toetuse baasosa arvutamisel leitakse iga asutuse osakaal või maht, arvestades talle varem eraldatud tegevustoetust. Tegevustoetusele üleminekule eelnenud perioodi kohta võetakse arvesse asutustele eraldatud baasfinantseerimist. Ministri otsusel võib

baasrahastuse osakaalu kujundamisel arvesse võtta asutusele eelnevalt eraldatud sihttoetust ja süsteemitoetust tingimusel, et sellist toetust asutusele enam siht- või süsteemitoetusena ei

eraldata ning see on tulevikus tegevustoetuse osa.

Tulemusosa arvutatakse kindlaksmääratud kriteeriumite põhjal. Eelnõus toodud tulemusnäitajaid (TA kvaliteedi ja tulemuslikkuse, teadlaste järelkasvu ning ühiskonna arengu toetamise ja teadmussiirdega seotud näitajad) ning nende osakaalusid tulemusosa arvutamisel

täpsustatakse rakendusaktis. TA tegevuse kvaliteedi ja tulemuslikkuse näitaja on näiteks kõrgetasemeliste publikatsioonide, patentide ja patenditaotluste arv. Teadlaste järelkasvu

näitaja on asutuses juhendatud või kaasjuhendatud kaitstud doktoritööde arv. Ühiskonna arengu toetamise ja teadmussiirdega näitajad on näiteks tulu, mis on saadud toetusena riigieelarve välistest vahenditest või Euroopa Liidu raamprogrammist, tõhusa koostöö raames sõlmitud

lepingute maht või ettevõtete arv, mille huvides projekte ja tellimustöid teostatakse. Ettevõtetelt tellimusena saadud lepinguid ei ole kavas arvestada äriühingutena tegutsevate eraõiguslike

teadus- ja arendusasutuste puhul. Lõplikud tulemusnäitajad ja nende osakaalud sätestatakse alamaktis.

Asutustel on tegevustoetusest võimalik rahastada kõiki kulusid, mis on seotud asutuse

institutsionaalse järjepidevuse ning kvaliteetse ja mitmekesise teadusbaasi kindlustamisega, sealhulgas kõrgharidusele vajaliku teadusbaasi tagamisega. Asutus saab tegevustoetusest rahastada personalikulusid, töötajate arengukulusid vastavalt asutuse personalipoliitikale,

asutuse vajadustest lähtuvaid taristukulusid, sh amortisatsiooni, aparatuuri, teadustööks vajalikke materjale ja seadmeid, asutuse halduskulusid (küte, elekter, vesi jne), asutuse põhitegevusega seotud kommunikatsioonikulusid, asutuse teadushaldusteenuste arendamist, sh

teadmussiirde võimekust, laboriteenuseid, samuti välisprojektide kaasrahastust ning teaduspublikatsioonide avaldamise tasusid. Tegevustoetusest ei saa katta majandustegevusega

seotud kulusid.

Säilib põhimõte, et TA-asutuste TA tegevuse toetuse mahust vähemalt 5% eraldatakse rahvusteaduste toetamiseks. See osa toetusest eraldatakse TA tegevuse valdkonna eest

vastutava ministeeriumi eelarvest eraldatavast toetuse kogumahust ning järelejäänud summa jaguneb avaliku sektori TA-asutustele, evalveeritud rakenduskõrgkoolidele ja ülikoolidele määratava baasosa ja tulemusosa vahel. Rahvusteaduste arvutamise tingimused sätestatakse

alamaktis.

Töörühmad ei olnud VTK ettevalmistamisel üksmeelel selle suhtes, kas tegevustoetuse tingimustes peaks sätestama, et iga avaliku sektori TA-asutusega räägitakse eraldi läbi, kui

suure osa tegevustoetusest peavad asutused minimaalselt eraldama akadeemiliste töötajate töötasudeks. Personalikulude osakaal baasfinantseerimisest on asutuste ja ka aastate lõikes olnud väga erinev, ulatudes 13–48% keskmiselt aastate lõikes (kõigi asutuste peale kokku) ja

13–94% asutuste lõikes (2014–2019)40. Töörühmades oli arutusel kaks alternatiivi. Esimese alternatiivi kohaselt otsustavad asutused ise, kui suure osa nad tegevustoetusest teadlaste

töötasudeks määravad. Teise alternatiivi järgi sätestatakse seaduses või selle alamaktides, et iga avaliku sektori TA-asutusega räägitakse eraldi läbi, kui suure osa tegevustoetusest peavad asutused minimaalselt eraldama akadeemiliste töötajate töötasudeks. Teadlaste töötasudeks

minev kindel osa tegevustoetusest võimaldaks teadlastel saavutada suurema kindlustunde töökoha stabiilsuse suhtes, samuti võimaldaks see asutusel üles ehitada teadlase karjäärimudeli

40 https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2021/02/Baasfinantseerimise-kasutamise-

anal%C3%BC%C3%BCs_2020.pdf.

28

ja rahastada teadlaste püsitöökohti. Valik langes esimese alternatiivi kasuks, mis on kooskõlas protsessi algul sõnastatud põhimõtetega, mille kohaselt teadus- ja arendusasutuste autonoomiat ei vähendata.

Eelnõu § 18. Seaduses määratletakse riiklik uurimistoetus kui konkurentsipõhine toetus TA

tegevuse projekti elluviimiseks, viidates sealjuures teadlase endi algatusele. Riiklik uurimistoetus on mõeldud kõrgetasemelise TA projekti elluviimiseks, kuid ka uuenduslikes

uurimissuundades tehtava teadus- ja arendustöö rahastamiseks. Riiklikud uurimistoetuse konkursid on avalikud ning nende läbiviimise tingimused ja korra kinnitab ETAG, kooskõlastades need TA valdkonna eest vastutava ministeeriumiga.

Riiklikest uurimistoetustest rahastatavaid projekte saavad algatada ja uurimisrühmi juhtida teadlased, kes töötavad TA-asutustes, ülikoolides või evalveeritud rakenduskõrgkoolides. Rahastatavate kulude hulka kuuluvad uurimisprojektide täitjate töötasu, samuti

uurimisprojektiga seotud koolitus- ja lähetuskulud, uurimisprojekti elluviimiseks vajalikud materjalid ja seadmed, asutuse üldkululõiv, samuti avaldamistasud ja erandkorras ka

riigieelarvelist toetust saavate doktorant-nooremteaduritega seotud kulud. Evalveerimata asutuste ja juriidiliste isikute teadlasi on võimalik kaasata uurimistoetustest rahastatud uurimisrühmade töösse.

Riiklik uurimistoetus on rahastusinstrument, mille raames korraldab uurimisprojektide

rahastamist ja uurimistoetuste eraldamist Eesti Teadusagentuur, kes kaasab oma tegevusse pädevaid eksperte ning on rahastamisotsuste tegemisel sõltumatu. Uurimistoetusi rahastab

Haridus- ja Teadusministeerium oma eelarvest ning rahastamisel võivad osaleda ka teised valdkondlikud ministeeriumid. Juhul, kui valdkondlikud ministeeriumid osalevad uurimistoetuste rahastamisel, on neil õigus seada rahastamisele lisatingimused. Näiteks võivad

valdkondlikud ministeeriumid määrata, mis valdkondade või teemadega seotud TA projekte nad toetavad.

Eelnõu § 19. TA tegevuse sihttoetuste eesmärk on rahuldada TA vajadusi, mis tulenevad

ühiskonna, sh ettevõtluse nõudlusest. Tegemist on nn ülalt alla rahastamisega, kus nõudlus TA järele tekib teadlastele ja uurimisrühmadele esitatava tellimusena väljastpoolt, kas ettevõtlus- või avalikust sektorist. TA tegevuse sihttoetust on võimalik rahastada riigieelarvest (nii

riigisisestest kui ka vajaduse korral välisvahenditest). TA tegevuse sihttoetusena jagatakse näiteks ministeeriumite TA tegevuse vahendeid, samuti kuuluvad nende alla temaatilised TA

programmid ja sihtgrandid.

Rahastatavate kulude hulka kuuluvad uurimisprojektide täitjate töötasu, koolitus- ja lähetuskulud, uurimisprojekti elluviimiseks vajalikud materjalid ja seadmed, asutuse üldkululõiv ning avaldamistasud. Rahastamistingimused on spetsiifilised igale sihttoetuse

meetmetele tulenevalt meetme eesmärgist, kuid taotlemine toimub reeglina Eesti Teadusinfosüsteemi kaudu. TA projektide menetlemise ja hindamise kompetentsi tagab iga

poliitika valdkonna eest vastutav ministeerium, kaasates vajaduse korral Eesti Teadusagentuuri kui teadus- ja arendustegevuse toetamise kompetentsikeskuse. Lõikes 2 on toodud volitusnorm vastava korra kinnitamiseks ministri poolt, kelle ministeerium vastavat sihttoetust annab.

Sihttoetusi võivad anda kõik ministeeriumid, sealhulgas need, mis vastutavad TA ja innovatsiooni valdkonna eest.

Ministeeriumite poolt sotsiaal-majanduslikele rakendustele suunatud kulutuste maht on läbi

aastate kõikunud vastavalt ministeeriumite valdkondlikele TA tegevustele ja rahastamiskavadele. Teadus- ja Arendusnõukogu otsus suunata eraldatud lisavahenditest kindel

osa valdkondliku TA tegevuse toetuseks peaks edaspidi suurendama sotsiaal-majanduslikele rakendustele suunatud eraldiste osakaalu riigieelarves. TA tegevuse rahastamise mahud ja

29

viisid ministeeriumides sõltuvad valdkonna eripärast ning väljakujunenud koostööst TA- asutuste ja ministeeriumide vahel.

Eelnõu § 20. Süsteemitoetus on mõeldud süsteemi toimimiseks vajaliku institutsionaalse ja tehnilise toetusena. Süsteemitoetus hõlmab lisaks TA-asutustele, ülikoolidele ja evalveeritud

rakenduskõrgkoolidele teisi TAI süsteemi osalisi, nagu teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus ning Eesti Teaduste Akadeemia. Rahastamisinstrumentide hulka kuuluvad Eesti

teadustaristu teekaardi tegevustoetus ja investeeringutoetus, rahvusvahelistes teadustaristutes ja koostööprogrammides (nt partnerlused, missioonid) osalemise toetamine, ühislaborite arendus (PPP skeemid), ETAG ja Eesti Teaduste Akadeemia tegevustoetus, Eesti

Teadusinfosüsteemi arendus, teaduspreemiate väljaandmine, teadusraamatukogude toetus, ligipääs teadusandmebaasidele, teadlase personaalse arenguga seotud mobiilsustoetused, aga

ka TAI poliitika seire. Süsteemitoetuse eraldamise tingimused kinnitab teadus- ja arendustegevuse või innovatsiooni valdkonna eest vastutav minister vajaduse järgi enne konkreetse toetuse andmist.

Eelnõu § 21. Sätestatakse ettevõtja TA tegevuse toetus. Ettevõtja TA tegevuse toetust eraldatakse innovatsiooni valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud korras ja selle andmist korraldab vastava ministri määratud asutus. Toetus on mõeldud Eesti ettevõtjatele ning see on

konkurentsipõhine riigieelarveline toetus, millega toetatakse ühiskonna ja majanduse arengu vajadustest lähtuvat TA tegevust ning sellega kaasnevaid tegevusi, hõlmates ka ettevõtetes

tehtavat innovatsiooni. Ettevõtjate TA tegevuse toetamise eesmärk on edendada teadusmahuka ettevõtluse kasvu ja lisandväärtuse suurenemist soodustava ettevõtluskeskkonna kujundamist.

5. peatükk. Järelevalve

Eelnõu §-s 22 sätestatakse riiklik ja haldusjärelevalve TA-asutuste, ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide üle, sealhulgas haldusjärelevalve tegija õigused. TA valdkonna eest

vastutav ministeerium teeb haldusjärelevalvet TA-asutuse, ülikooli ja rakenduskõrgkooli (välja arvatud enda haldusalasse kuuluva asutuse) tegevuse üle käesoleva seaduse ja selle alusel

kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete täitmisel. Eraõiguslike TA-asutuste üle tehakse riiklikku järelevalvet. Arendustegevuseta valdkonna eest vastutaval ministeeriumil on järelevalveasutusena õigus kaasata haldusjärelevalve tegemisse eksperte. Haldusjärelevalve

käigus on järelevalveasutusel õigus tutvuda TA-asutuse käsutuses olevate tõendite ja andmetega, mille alusel saab kindlaks teha järelevalveasutuse ülesannete täitmiseks vajalikud

asjaolud ning saada dokumentidest ärakirju või väljavõtteid. Samuti on haldusjärelevalve käigus õigus teha ettekirjutusi, et lõpetada käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumine, hoida ära edasisi rikkumisi ning kõrvaldada

rikkumisega tekitatud tagajärgi. Lisaks TAIKS-is toodud haldusjärelevalvele on ministeeriumil, kelle valitsemisalasse TA-asutus kuulub, õigus teha TA-asutuse tegevuse üle

teenistuslikku järelevalvet Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.

6. peatükk. Rakendussätted

Eelnõu §-ga 23 reguleeritakse üleminekusätteid. Lõikes 1 sätestatakse seaduse jõustumise hetkel kehtinud korralise evalveerimise tulemuste kehtivus. Lõikes 2 sätestatakse, millised

andmed võetakse aluseks tegevustoetuse baasosa määramisel üleminekul baasfinantseerimiselt asutuste TA tegevuse toetusele.

Kuna asutuste TA tegevuse toetust hakkavad jagama nii TA kui ka innovatsiooni valdkonna eest vastutav ministeerium ning rahvusteaduste osa eraldatakse teadus- ja arendustegevuse eest

vastutava ministeeriumi osast, tekib olukord, kus rahvusteaduste maht võib tegevustoetuse mahu vähenemise tõttu kahaneda. Et tagada rahvusteaduste rahastamine vähemalt 2025. aasta

30

tasemel, sätestatakse seaduses, et rahvusteaduste rahastamise maht tegevustoetusele üleminekul kolme aasta jooksul ei kahane.

Eelnõu § 24 esimese punkti alusel asendatakse kehtiva seaduse pealkiri uue seaduse pealkirjaga. Teise punktiga viiakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 52

lõike 1 punktis 6 välja toodud viide teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõike 1 punktides 5–7 sätestatule vastavusse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse

seaduses välja toodud samade põhimõtetega, mis on sätestatud § 3 punktis 3 ning § 16 lõigetes 5 ja 6. Kolmanda punktiga asendatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõike 1 viide teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 13 viitega, mis

reguleerib teadus- ja arendusasutusi puudutavat.

Eelnõu §-de 25, 29 ja 30 alusel asendatakse kehtiva seaduse pealkiri uue seaduse pealkirjaga.

Eelnõu §-de 26, 27 ja 28 alusel asendatakse ülikoolide seadustes kehtiva seaduse pealkiri uue seaduse pealkirjaga ning lisatakse ülikooli ülesanne tagada teadus- ja arendustegevuse vastavus

üldtunnustatud teaduseetika normidele ja teaduse heale tavale.

Eelnõu § 31 kohaselt muudetakseteadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadusega kõrgharidusseadust.

Kõrgharidusseaduse § 38 lõiget 1 muudetakse seoses muudatustega institutsionaalse

akrediteerimise korralduses. Lisatakse, et akrediteerimise käigus hinnatakse, kas õppe-, teadus- ja arendustegevus ning õppe-, teadus- ja arendustegevuse uurimiskeskkond on piisavad selleks,

et tagada nende tegevuste kvaliteet; samuti hinnatakse nende vastavust õigusaktidele, kõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale.

Eelnõu § 32 alusel tunnistatakse kehtetuks looduskaitseseaduse § 683 punkt 1, kuna Haridus- ja Teadusministeerium ei kogu eelnõu kohaselt teaduskollektsioone puudutavat teavet ega pea

sellekohast registrit.

Eelnõu §-de 33, 34, 35, 36, 37, 39, 40 ja 41 alusel täpsustatakse muudatustega sihtrühmi lähtuvalt TAIKS-is sätestatust.

Eelnõu § 38 alusel asendatakse kehtiva seaduse pealkiri uue seaduse pealkirjaga ja

täpsustatakse hankija isikut.

Eelnõu § 42 alusel asendatakse kehtiva seaduse pealkiri uue seaduse pealkirjaga. Samuti muudetakse eelnõu kohaselt Tallinna Tehnikaülikooli seaduse § 9, mille järgi tuleb

tehnikateaduste õppe-, teadus- ja arendustegevusega tegelevate professuuride puhul asutusel läbida temaatiline hindamine kindlas valdkonnas. Seadusesse tehakse muudatus, mille kohaselt peab ülikool tagama, et ülikoolis tehtav teadus- ja arendustegevus vastab üldtunnustatud

teaduseetika normidele ning teaduse heale tavale.

Eelnõu § 43 alusel lisatakse Tallinna Ülikooli seadusesse ülikooli kohustus tagada, et ülikoolis tehtav teadus- ja arendustegevus vastab üldtunnustatud teaduseetika normidele ning teaduse

heale tavale.

Eelnõu § 44 alusel asendatakse kehtiva seaduse pealkiri uue seaduse pealkirjaga. Samuti muudetakse Tartu Ülikooli seaduse § 11, mille kohaselt tuleb asutusel läbida rahvusprofessuuride puhul temaatiline hindamine kindlas valdkonnas. Samuti täiendatakse

seadust ülikooli kohustusega tagada, et ülikoolis tehtav teadus- ja arendustegevus vastab üldtunnustatud teaduseetika normidele ning teaduse heale tavale.

Eelnõu § 45 alusel täpsustataksevälismaalaste seadusestähtajalise elamisloa saamiseks

vajalikke tingimusi seoses asutuse staatusega ja viiakse sõnastus vastavusse TAIKS-is sätestatuga.

31

Eelnõu § 46 kohaselt tunnistatakse kehtivteadus- ja arendustegevuse korralduse seadus kehtetuks.

Eelnõu §-ga 47 muudetakse tulumaksuseadust ja täpsustatakse toetuste sihtrühma.

Eelnõu §-s 47 sätestatakse seaduse jõustumise aeg.

3.5. Seaduse rakendamine

Eelnõu §-s 23 sätestatakse üleminekusätted, mis puudutavad korralise evalveerimise tulemuste

kehtivust ning ministeeriumite asutuste ja kõrgkoolide rahastamise muutmist . Teises lõikes täpsustatakse, et tegevustoetuse baasosa arvestamisel kasutatakse sellel perioodil, kui asutused

said baasfinantseerimist, baasosa arvutamisel baasfinantseerimise andmeid. Sätestatakse rahvusteadustele eraldatava toetuse kogumahu säilimine kolme aasta jooksul tegevustoetusele üleminekule eelneva aastaga võrreldes.

IV Eelnõu terminoloogia

Mõistete paragrahvis on määratletud seaduses kasutatud teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooniga seotud põhimõisted, mida ei ole otseselt käsitletud teistes seaduse paragrahvides. Mõistete määratlemisel on võimaluse korral lähtutud rahvusvaheliselt

tunnustatud ja laialt kasutuses olevatest dokumentidest, nagu OECD Frascati käsiraamat , ning teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikust.

V Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõu ettevalmistamise käigus on analüüsitud kooskõla riigiabi raamistikuga. Riigiabi

raamistik sätestab, et kui sama üksus tegeleb nii majandusliku kui ka mittemajandusliku tegevusega (eesmärgiga vältida majandustegevuse ristsubsideerimist), ei ole mittemajandusliku tegevuse riikliku rahastamise puhul tegemist riigiabiga, kui kahte liiki tegevust ning nende

kulusid ja rahastamist on võimalik selgelt eristada, eesmärgiga vältida majandustegevuse ristsubsideerimist. Kehtivas TAKS-is on toodud nõue, et majanduslik ja mittemajanduslik

tegevus peab olema eristatud, ning sama nõue jääb alles ka uude seadusesse. Selle nõude eesmärk on tagada, et riigieelarvest rahastatavatest meetmetest ei finantseeritaks teadus- ja arendusasutuse majanduslikku tegevust, kuna sellisel juhul oleks tegemist riigiabiga.

VI Seaduse mõjud

Seaduse eelnõu ettevalmistamise alguses lepiti partneritega kokku lähtekohad, millega seaduse muutmisel arvestatakse. Lepiti kokku, et seadus jääb alles eraldiseisva seadusena ja seda ei liideta mõne muu seadusega, näiteks kõrgharidusseadusega. Samuti lepiti kokku, et muutmiseks

avatakse kõik peatükid ja seadust muudetakse terviktekstina, sätestades seaduses minimaalselt vajaliku. Olulise kokkuleppena tuleb mainida kokkulepet mitte vähendada TA-asutuste

autonoomiat. Nendes aspektides on seaduse muutmise mõju pigem väike.

Seadusega hõlmatud sihtrühmad on järgmised:

1) Ministeeriumid – kõigis ministeeriumites tegeleb teadus- ja arendustegevuse teemadega vähemalt 1 teadusnõunik;

2) Riigikantselei – otseselt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga tegeleb 4 töötajat;

3) Eesti Teadusagentuur – kokku 77 töötajat;

32

4) Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus – kokku 350 töötajat; 5) Ülikoolid – 6 avalik-õiguslikku ülikooli ning 1 eraülikool; 6) Rakenduskõrgkoolid – 7 riigi rakenduskõrgkooli, 4 erarakenduskõrgkooli;

7) Avalik-õiguslikud ning riigi teadus- ja arendusasutused – 7 asutust; 8) Eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused – 8 asutust;

9) Teadus- ja arendustegevusega tegelevad ettevõtted – hinnanguliselt 200 ettevõtet; 10) Teadus- ja arendustegevust ellu viivad isikud – teadlasi avalikus sektoris (2022) 3195,

erasektoris 3010.

Lisateavet sihtrühmade kohta leiab järgmistelt linkidelt:

• https://hm.ee/korgharidus-ja-teadus/teadus-ja-arendustegevus/teadussusteemi- riiklik-korraldus;

• https://etag.ee/tegevused/uuringud-ja-statistika/statistika/;

• https://www.mkm.ee/;

• https://eas.ee/eas/.

Sisuliste muudatuste olulist mõju analüüsitakse allpool peamiste muudatuste ja sihtrühmade

kaupa.

6.1. Mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Olulisema mõju riigi ja KOV-i asutuste korraldusele toovad kaasa järgmised muudatused:

6.1.1. muudatus: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riikliku korralduse osaliste ja nende rollide täpsustamine;

6.1.2. muudatus: valdkondliku ja valdkondadeülese TA korraldamise sätestamine;

6.1.3. muudatus: innovatsiooni senisest suurem kajastamine seaduses;

6.1.4. muudatus: TAI rahastamise muutmine;

6.1.5. muudatus: teaduseetika süsteemi sätestamine seaduses;

6.1.6. muudatus: avatud teaduse põhimõtte sätestamine seaduses;

6.1.7. muudatus: teaduse kvaliteedihindamise meetmete muutmine.

6.1.1. Muudatus: teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni riikliku korralduse

osaliste ja nende rollide täpsustamine

Muudatus mõjutab kõiki TAI riikliku korralduse osalisi: Vabariigi Valitsust, ministeeriume,

Riigikantseleid, teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksust ning innovatsioonipoliitika rakendusüksust. Olemasolevate kogude asemel sätestatakse seaduses kaks uut kogu vastavalt TAIE strateegias (2020–2035) kokku lepitule. Vähesel määral mõjutab

muudatus Eesti Teaduste Akadeemiat, kelle roll teadust edendava ja esindava ning riigi ja selle institutsioone nõustava organisatsioonina säilib. Vähesel määral mõjutab muudatus ka

innovatsioonipoliitika rakendusüksust, kuna sihtasutus juba täidab vastavalt oma põhikirjale eelnõus sätestatud ülesandeid ning otseselt uusi ülesandeid talle seadusega ei panda.

I sihtrühm: Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, Riigikantselei

33

Mõju ulatus. Muudatus mõjutab asutuste suhteid, kuna kogu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprotsessi juhtimine toimub ühtedes kogudes ning teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon ei ole kogude lõikes eristatud. Positiivse mõjuna toob see kaasa tihedama koostöö

ministeeriumite vahel kogu innovatsioonitsükli ulatuses. Kuna kogusid on tulevikus vähem, kahaneb ka valitsusasutuste töökoormus eri kogude töö korraldamisel ning kogude roll TAI

riiklikul korraldamisel on selgemalt piiritletud.

Mõju avaldumise sagedus. Muudatus eeldab kogude (Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu (TAIP) ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni juhtkomisjoni) ülesannete täpsustamist, töökorralduse muutmist ning kogude mehitamist. TAIP

kui Vabariigi Valitsuse nõuandva kogu töö korraldamine eeldab Riigikantselei aktiivset rolli. TAI juhtkomisjoni kui teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni eest vastutavate ministrite

nõuandva kogu töö korraldamine eeldab ministeeriumite senisest tõhusamat koostööd TAI valdkonna arendamisel. Nõuandvate kogude roll ja täpsem korraldus sätestatakse rakendusaktides, et anda suurem paindlikkus neid vajadust mööda muuta. Mõju avaldumise

sagedus on pigem ühekordne ning seotud töökorralduse ja ülesannete sisu muudatustega.

Ebasoovitavate mõjude risk. Kui juhtkogusid jääb vähemaks, on risk, et väheneb ka eri huvirühmade kaasatus. Teine risk võib olla kogude liikmete arvu paisumine tasemeni, kus

kogud ei ole enam töö- ja otsustusvõimelised. Et riske maandada, on kavandatud eri huvirühmade võimalikult laiapõhjaline kaasamine, samuti kasutatakse teisi võimalusi

huvirühmade kaasamiseks, näiteks TAI koordinatsioonikogu kaudu. Lisaks võib vastavalt Vabariigi Valitsuse seadusele minister oma ministeeriumi valitsemisalas moodustada täiendavalt nõuandva õigusega komisjone ja nõukogusid, määrates nende ülesanded ja

töökorra.

II sihtrühm: teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus

Mõju ulatus. Muudatus mõjutab oluliselt teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse tegevust, kuna asutusele lisandub uusi tegevusvaldkondi. Seaduse muutmisega tagatakse

suurem selgus teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse ülesannetes ning kaob vajadus volitada teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksust teatud tegevuste elluviimiseks vajaduse järgi (näiteks evalveerimine, rahvusvahelise teaduskoostöö

korraldamine ja koordineerimine). Kõigile osalistele on tagatud teave, mis on teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse pädevus ning mis ülesandeid ta seoses TA poliitika

elluviimisega täidab. Kuigi mitme tegevusega, mida ka kehtivas seaduses teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse ülesannete hulgas ei ole, asutus juba tegeleb (näiteks populariseerimine ja teaduskommunikatsioon, evalveerimise korraldamine), on ka asutuse

jaoks täiesti uusi valdkondi (teaduseetika, teiste asutuste nõustamine TA taotlemise ja hindamise alal).

Mõju avaldumise sagedus. Muudatus tähendab teadus- ja arendustegevuse poliitika

rakendusüksuse jaoks töö ümberkorraldamist ning vajaduse korral pädeva lisatööjõu värbamist. Täiendavate ülesannetega kaasnevad töökohad tuleb struktuuri luua ja mehitada. Lisaks uute ülesannetega kaasnevatele ametikohtadele võib tekkida vajadus vaadata üle juba olemasolevad

ametikohad. Struktuuri muutmise vajadus on ühekordne ja edaspidi vaadatakse see üle vajaduse järgi.

Ebasoovitavate mõjude risk. Uute töötajate värbamise vajadus võib olla seotud riskiga, et

vajaliku pädevusega töötajaid ei ole tööturul saada. Riski maandamiseks on teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksusel võimalik teha kindlaks tööülesannete täitmiseks

vajalikud pädevused ja neile vastavad isikud ning korraldada sihtotsinguid.

34

III sihtrühm: innovatsioonipoliitika rakendusüksus

Mõju ulatus. Muudatus mõjutab mõneti innovatsioonipoliitika rakendusüksuse tegevust, kuna seadusega antakse sihtasutusele ülesanded seoses teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga. Kuigi kõikide nimetatud ülesannetega innovatsioonipoliitika rakendusüksus

juba tegeleb, on kõikidele osalistele tagatud teave innovatsioonipoliitika rakendusüksuse tegevusvaldkondade kohta seoses TAI-ga.

Mõju avaldumise sagedus. Muudatus ei tähenda innovatsioonipoliitika rakendusüksuse töö

ümberkorraldamist ega uute ülesannete lisandumist, pigem fikseeritakse olemasolevad ülesanded.

Ebasoovitavate mõjude risk. Kui innovatsioonipoliitika rakendusüksusele antavad ülesanded

muutuvad, tuleb muuta ka seadust.

6.1.2. Muudatus: valdkondliku ja valdkondadeülese TA korralduse sätestamine

Sihtrühm: HTM, teised ministeeriumid, Riigikantselei

Mõju ulatus. Ministeeriumite TA-alase koostöö tagamise selgem reguleerimine aitab ministeeriumitel TA tegevust paremini planeerida ja korraldada. Ministeeriumitel on parema

koordineerimise kaudu ülevaade teiste ministeeriumite haldusalas tehtavast ning neil on võimalik saada riigi tasandil suuniseid TA paremaks korraldamiseks oma valdkonnas. Muudatus mõjutab kõigi ministeeriumite tegevust, kuna sellega tuuakse seadusesse selgemini

ministeeriumite ülesandena oma valitsemisalale tarviliku teadus- ja arendustegevuse ning selle finantseerimise korraldamine, samuti oma valitsemisala teadus- ja arendustegevuse kohta

ülevaadete esitamine. Muudatus mõjutab ministeeriumite TA tegevuste koordineerimist ja võimaldab senisest süsteemsemat koostööd. Valdkondlike ministeeriumite jaoks tähendab see ka TA teabe kajastamist ETIS-es avalikest vahenditest rahastatud projektide kohta.

Ministeeriumi ülesanne on tagada, et kõik valdkonna avalikest vahenditest rahastatud TA projektid ja uuringud oleksid ETIS-es kajastatud, seda ülesannet võivad täita ka allasutused.

Ministeeriumi uuringute ja analüüside andmete kajastamine ETIS-es võib suurendada töökoormust ministeeriumis. Töökoormuse suurenemise ulatus sõltub sellest, kui palju uuringuid või analüüse ministeeriumis tellitakse. Haridus- ja Teadusministeeriumis tellitakse

või koostatakse aastas keskmiselt 10–20 uuringut või analüüsi. Ühe analüüsi andmete sisestamise ajakulu ETIS-es on hinnanguliselt kuni pool tundi. Seega on ministeeriumite

töökoormuse kasv seoses ETIS-es andmete sisestamisega minimaalne. Juhul, kui ministeeriumi tellitavate uuringute maht on oluliselt suurem, saab ETIS-esse andmete sisestamist korraldada ka selliselt, et andmeid sisestab uuringu või analüüsi tegija ning ministeerium vastutab andmete

kontrollimise eest. Selline lahendus vähendab tunduvalt ministeeriumi võimalikku töökoormust. Riigi kui terviku vaatest võimaldab riigi tellitud uuringute koondamine ühtsesse

andmebaasi vähendada dubleerimist ning muuta uuringud paremini leitavaks ja kättesaadavaks. Muudatus mõjutab Riigikantselei töökorraldust, kuna Riigikantselei saab uue ülesande seoses valdkondliku teadus- ja arendustegevuse koordineerimisega ministeeriumiteüleselt.

Mõju avaldumise sagedus. Ministeeriumite TA tegevust koordineeritakse jooksvalt.

Ministeeriumites on kontaktisikuteks teadusnõunikud, kellega toimuvad regulaarsed koostöökohtumised ministeeriumite ametnikest loodud koordinatsioonikogu kaudu, kelle

ülesanne on viia ellu TA-alast koostööd ja poliitikat. TA-alaseid ülevaateid esitavad ministeeriumid kord aastas, ka eelarve koostamine on perioodiline tegevus. Ministeeriumid täiendavad ETIS-t jooksvalt vastavalt tehtavale TA tegevusele. Ministeeriumitevahelise TA

korraldamine eeldab teadus- ja arendustegevuse eest vastutava ministeeriumi töö mõningast ümberkorraldamist seoses lisatööülesannetega, seega on tegemist olulise muudatusega. Praegu

35

on ministeeriumite TA koordineerimine teadus- ja arendustegevuse eest vastutava ministeeriumi ülesanne vaid osaliselt, s.t ministeeriumi roll piirdub peamiselt andmete kogumisega kõikidelt ministeeriumitelt nende haldusalas tehtava teadus- ja arendustegevuse

kohta ning osalemisega seni mitteformaalses teadusnõunike võrgustikus. Koordineeriv roll tähendab süsteemset tegevust ja vastava ressursi eraldamist selleks tegevuseks.

Ebasoovitavate mõjude risk. Eelnõu väljatöötamisel kaaluti valdkondliku TA koordineerimise

rolli andmist nii Riigikantseleile kui ka teadus- ja arendustegevuse eest vastutavale ministeeriumile. Teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon on kõigi ministeeriumide ülesanne ning riigi kestmise seisukohalt oluline valdkond sarnaselt riigikaitsega, seega on tähtis

tagada eri valitsusasutuste koordineeritud tegutsemine ühtse eesmärgi nimel. Riigikantseleil on Eestis ministeeriumideülese asjaajamise roll, seega võib teadus- ja arendustegevuse eest

vastutava ministeeriumi roll jääda väheseks ning nõuda lisapingutusi, et hoida TAI valdkond fookuses. Seda riski maandab eelkõige TAIP sätestamine seaduses Vabariigi Valitsust nõustava koguna.

6.1.3. Muudatus: innovatsiooni senisest suurem kajastamine seaduses

I sihtrühm: Vabariigi Valitsus, Riigikantselei, ministeeriumid ja nende asutused

Mõju ulatus. Seaduses on selgelt välja toodud, et lisaks teadus- ja arendustegevusele reguleeritakse seaduses innovatsiooni. Enim mõjutab see muudatus valdkonna nõuandvaid

kogusid, kelle ülesannete hulka kuuluvad lisaks teadus- ja arendustegevusele ka innovatsiooniteemad. Muudatus mõjutab asutuste suhteid, kuna kogu teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniprotsessi juhtimine toimub ühtedes kogudes ning teadus- ja

arendustegevus ning innovatsioon ei ole kogude lõikes eristatud. Positiivse mõjuna toob see kaasa tihedama koostöö ministeeriumite vahel kogu innovatsioonitsükli ulatuses. Kuna TPK ja IPK asemel moodustatakse üks nõuandev kogu (TAI juhtkomisjon), jääb kogusid

lõppkokkuvõttes vähemaks. Kuna kogusid on tulevikus vähem, kahaneb ka valitsusasutuste töökoormus eri kogude töö korraldamisel. Seaduses sätestatakse ka Riigikantselei roll avaliku

sektori innovatsiooni koordineerija ja toetajana. See loob avaliku sektori asutuste jaoks selgust, kes antud teemaga tegeleb.

Muudatus mõjutab innovatsiooni eest vastutava ministeeriumi haldusalas tegutsevat

innovatsioonipoliitika rakendusüksust, mille ülesanded fikseeritakse seaduse tasemel ja millele antakse konkreetne roll TAI süsteemis. Muudatused seaduses ei mõjuta otseselt innovatsioonipoliitika rakendusüksuse tegevust, kuid annavad teistele TAI poliitika osalistele

suurema selguse, kes tegeleb ettevõtete arendustegevuse ja innovatsiooni poliitika elluviimisega ning mis on selle asutuse ülesanded.

Innovatsiooni all mõeldakse TAIKS-i kontekstis üksnes teadus- ja tehnoloogilisel

arendustegevusel põhinevat innovatsiooni, mis tähendab, et muud innovaatilist tegevust seadus ei hõlma.

Mõju avaldumise sagedus. Seniste nõuandvate kogude roll ja ülesanded mõtestatakse ümber. Kuigi tegemist on ühekordse protsessiga, on mõlema kogu rollide täpsustamine aeganõudev

tegevus, mis mõjutab nii TAIP tegevuse korraldamise eest vastutava Riigikantselei kui ka TAIK tegevuse korraldamise eest vastutavate ministeeriumite tegevust. Nõuandvad kogud tegutsevad

oma tööplaani alusel, millesse kuulub ka kogude tegevuse analüüsimine ja vajaduse korral rollide täpsustamine. Vabariigi Valitsuse ülevaated teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni olukorrast toimuvad kord aastas. Siiani on need ülevaated puudutanud ainult

teadus- ja arendustegevust, kuid seaduse muudatuste kinnitamisel peab ülevaade sisaldama ka innovatsiooniteemasid. Innovatsioonipoliitika rakendusüksusega seotud muudatused olulisi

36

tegevusi endaga kaasa ei too. Kuna Riigikantselei tegeleb juba praegu avaliku sektori innovatsiooniga, siis seaduses sätestatu Riigikantseleile suuri muudatusi kaasa ei too.

Ebasoovitavate mõjude risk. Kui juhtkogusid jääb vähemaks, on risk, et väheneb ka eri huvirühmade kaasatus. Teine risk võib olla kogude liikmete arvu paisumine tasemeni, kus

kogud ei ole enam töö- ja otsustusvõimelised. Riskide maandamiseks on kavandatud eri huvirühmade võimalikult laiapõhjaline kaasamine, samuti kasutatakse teisi võimalusi

huvirühmade kaasamiseks, näiteks TAI koordinatsioonikogu kaudu.

Innovatsioonipoliitika rakendusüksuse ülesannete täpsustamine aja jooksul võib kaasa tuua olukorra, kus innovatsioonipoliitika rakendusüksuse ülesannete muutumise korral on vaja

muuta ka seadust. Samas on ülesanded kavandatud kirjeldama üldistatult, mis seda riski vähendavad.

6.1.4. Muudatus: TAI rahastamise ümberkorraldamine

I sihtrühm: ülikoolid, rakenduskõrgkoolid, avalik-õiguslikud ning riigi teadus- ja arendusasutused

Mõju ulatus. Sihtrühma jaoks tähendab muudatus suuremat selgust selles, mis on ühe või teise rahastusinstrumentide kategooria otstarve. Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse baasosa kui stabiilne komponent suurendab oluliselt teadus- ja arendusasutuste, ülikoolide ja

evalveeritud rakenduskõrgkoolide võimalusi rahastada pikaajalisi strateegiaid ning luua stabiilsem teadlaskarjääri süsteem. Planeeritava muudatusega tagatakse sihtrühma rahastamise

stabiilsus tegevustoetuse baasosa mahus ning tulemusosa suurus sõltub asutuse tegevusest nendes valdkondades, mis on rakendusakti tasandil kriteeriumitena kokku lepitud. Uus rahastamissüsteem toetab teadlaskarjääri mudeli rakendamist ja asutustele antav tegevustoetus

tagab teadlaste töö stabiilsema rahastamise. Rahastamise süsteemi muudatused toetavad asutuste motivatsiooni ja võimekust ettevõtetega koostööks. Oluline tingimus asutuste üleminekul tegevustoetusele on see, et toetuse kasutamise tingimused räägitakse toetuse saaja

ja ministeeriumi vahel läbi, mis suunab asutusi senisest enam oma tegevusi mõtestama ning arvestama ühiskonna vajadusi. Muudatus eeldab sihtrühma ümberkohanemist ning oluline on

asutuste strateegilise planeerimise ja strateegilise juhtimise oskus, sealhulgas võime selgitada strateegilisi otsuseid asutuse kõikidel tasanditel ning saavutada lahenduste suhtes üksmeel.

Sihtrühma mõjutab ka asjaolu, et äriühingutena tegutsevatele eraõiguslikele TA-asutustele

eraldatakse toetust eraldi innovatsiooni eest vastutava ministeeriumi eelarvest. Seega ei sõltu sihtrühma tegevustoetuse osakaal eraõiguslike TA-asutuste tulemustest kriteeriumite täitmisel.

Rahastamismuudatused mõjutavad positiivselt evalveeritud rakenduskõrgkoole, kuna neil avaneb võimalus saada teadus- ja arendustegevuse toetust sarnaselt ülikoolidele. Toetuse suurus

sõltub rakenduskõrgkoolide tulemustest teadus- ja arendustegevuse valdkonnas, kuid võimalus heade tulemuste korral sellist toetust saada motiveerib rakenduskõrgkoole senisest enam TA

tegevustele tähelepanu pöörama. Ühtlasi on evalveeritud rakenduskõrgkoolidel võimalus taotleda konkurentsipõhiseid uurimistoetusi.

Lisaks tegevustoetusele puudutavad sihtrühmi peamiselt riiklikud uurimistoetused ja süsteemitoetused. Riiklike uurimistoetuste osas suuri muudatusi seaduse tasandil ei ole, kui

välja arvata see, et uurimistoetusi võivad koostöös teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksusega välja anda ka teised ministeeriumid. Teadus- ja arendustegevuse poliitika

rakendusüksuse roll valdkondliku TA rahastamise korraldamisel tähendab, et TA-asutustele TA teenuste pakkujatena on eri taotlusvoorude puhul tagatud sarnased tingimused taotluste esitamisel ning puudub vajadus kohaneda iga ministeeriumi esitatavate erinevate tingimustega.

Võimaluse korral toimub taotlemine TA-asutustele tuttavas (ETIS-e) keskkonnas. Uue kategooriana sätestatakse seaduses süsteemitoetused. Süsteemitoetus on mõeldud

37

teadussüsteemi toimimiseks vajaliku institutsionaalse ja tehnilise toetusena ning hõlmab varem eraldiseisvate rahastusinstrumentidena eksisteerinud meetmeid.

Mõju avaldumise sagedus. Teadus- ja arendustegevuse toetust eraldatakse evalveeritud kõrgkoolidele ja teadus- ja arendusasutustele korra aastas ning selle suurus mõjutab asutuste

tegevust selle aasta vältel.

Ebasoovitavate mõjude risk. Kui toetuse sihtrühm hakkab tegevustoetust jagama asutuse sees omakorda projektipõhiste toetustena, ei pruugi rahastuse projektipõhisuse probleem teadlaste

jaoks leeveneda. Riski maandamiseks on võimalik tegevustoetuse eraldamisel leppida kokku täpsemad tegevustoetuse kasutamise tingimused (sh tagades raha suunatuse asutuse

strateegiliste arengueesmärkide täitmiseks). Vastavust riiklikele arengueesmärkidele saab suunata ka tulemuskomponendi indikaatorite valiku kaudu.

Kuna kõik ministeeriumid ei tee meetmete ettevalmistamisel ja toetuste jagamisel koostööd teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksusega, võib juhtuda, et nende TA-asutuste

jaoks, kes on põhilised toetuste taotlejad, võivad taotlemise ja toetuse kasutamise tingimused siiski jääda erinevaks, mis eeldab nende kohanemist iga ministeeriumi kavandatava

rahastusmeetme eripäradega. Riski maandamiseks on ministeeriumitel võimalus jagada omavahel parimaid tavasid.

II sihtrühm: ministeeriumid, rahastavad asutused

Mõju ulatus. Muudatused mõjutavad kõigi ministeeriumite tegevust. Teadus- ja

arendustegevuse poliitika rakendusüksuse uus tööülesanne ministeeriumite nõustamisel TA tegevuste osas tähendab nii rakendusüksuse töö ümberkorraldamist kui ka ministeeriumite jaoks valmisolekut teha koostööd TA tegevuste planeerimisel ja rahastamisel.

Mõju avaldumise sagedus. Koostöö teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksusega

valdkondliku TA rahastamisel sihttoetustena puudutab vaid neid ministeeriume, kes soovivad ja vajavad teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse tuge rahastusmeetmete

ettevalmistamisel ning vahendite jagamisel. Koostöö sagedus sõltub kavandatavatest meetmetest.

Ebasoovitavate mõjude risk. Kuna kõik ministeeriumid ei tee meetmete ettevalmistamisel ja toetuste jagamisel koostööd teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksusega, võib

juhtuda, et taotlemise ja toetuse kasutamise tingimused erinevad , ning võib tekkida kattuvusi teemade ja sihtrühmade osas. Riski maandamiseks teevad ministeeriumid koostööd parimate

tavade jagamisel (teadus- ja arendustegevuse eest vastutava ministeeriumi koordineerimisel). Samas ei pruugi valdkondlikel ministeeriumitel olla piisavalt pädevaid töötajaid, et oma asutuste TA tegevust suunata.

III sihtrühm: äriühinguna tegutsevad eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused

Mõju ulatus. Erasektori TA-asutuste jaoks on kõige olulisem mõju seotud teadus- ja arendustegevuse toetuse eraldamisega innovatsiooni eest vastutava ministeeriumi eelarvest. Kuna toetust eraldatakse innovatsioonipoliitika eest vastutava ministeeriumi kehtestatud

tingimustel, võib see mõjutada eraõiguslikele TA-asutustele antava toetuse suurust võrreldes baasfinantseerimise kaudu saadud toetusega.

Mõju avaldumise sagedus. Asutuste teadus- ja arendustegevuse toetust eraldatakse sihtrühmale

igal aastal. Saadav toetus mõjutab nende tegevust eelarveaasta jooksul.

38

Ebasoovitavate mõjude risk. Kuna äriühingutena tegutsevatele eraõiguslikele TA-asutustele on baasfinantseerimist seni eraldatud samadel alustel teiste evalveeritud teadus- ja arendusasutustega, võib nende rahastamine nii protseduuride kui ka summade osas varasemast

erineda. See eeldab teadus- ja arendusasutustelt kohanemist uute tingimustega.

6.1.5. Muudatus: teaduseetika korralduse sätestamine seaduses

I sihtrühm: teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksus

Mõju ulatus. Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse vastustusalasse lisandub uus tegevusvaldkond, mille tõttu suureneb asutuse töökoormus, asutus peab hakkama osutama uusi

teenuseid ning kasvavad asutuse kulud, mis kaetakse täiendavalt riigieelarvest. Muudatus võib vajada teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuses lisapersonali palkamist, uue

struktuuriüksuse loomist või olemasoleva töö ümberkorraldamist.

Mõju avaldumise sagedus. Muudatus mõjutab teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse tegevust pikka aega, kuna tegemist on püsiva tööülesandega. Teaduseetika

komitee ja teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni tegevuse korraldamine on asutuse jaoks regulaarne tegevus ning eeldab lisaks vastava personali olemasolule asutusesiseste protsesside paikapanemist.

Ebasoovitavate mõjude risk. Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse jaoks on

tegemist uue tegevusvaldkonnaga ning on oht, et ei õnnestu värvata sobivate teadmiste ja oskustega personali. Riski maandamiseks on teadus- ja arendustegevuse poliitika

rakendusüksusel võimalus kasutada vajaduse korral sihtotsingut. Teenuse osutamisega tõusevad asutuse kulud, mis on kavas katta teadussüsteemi eelarvest.

II sihtrühm: teadus- ja arendusasutused, ülikoolid ja evalveeritud rakenduskõrgkoolid

Mõju ulatus. Muudatuse tulemusena tekib asutustele lisakohustus vastutada oma asutuse tegevuses teaduseetika normide ja teaduse hea tava järgimise eest. Muudatuse tõttu tuleb

asutustel luua sisekorrad ja järelevalvemehhanismid, seega võib asutustes vähesel määral suureneda halduskoormus. Mitmes asutuses, kes on liitunud Eesti hea teadustavaga, on nende

protsessidega juba alustatud (näiteks ülikoolid on vastavad korrad kehtestanud).

Mõju avaldumise sagedus. Muudatus mõjutab asutusi pikka aega, kuna neil on kohustus kehtestada asutuses vastavad korrad ja neid järgida.

Ebasoovitavate mõjude risk. Asutustel ei pruugi olla piisavat kompetentsi ja võimekust

teaduseetika küsimustega tegelemiseks. Riskide maandamiseks on planeeritud teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse poolne nõustamise pakkumine teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele, et nad saaksid välja

töötada vajalikud sisekorrad ning mehhanismid.

6.1.6. Muudatus: avatud teaduse põhimõtte sätestamine seaduses

I sihtrühm: teadus- ja arendusasutused, ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid, teadlased

Mõju ulatus. Teadustulemuste kättesaadavaks tegemine süsteemse kohustusena toob TA- asutustele, ülikoolidele ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidele lisaülesandeid ja tõstab

mõnevõrra halduskoormust. TA-asutus, ülikool ja rakenduskõrgkool tagavad asutusesiseste projektide publikatsioonide ja teadusandmete kättesaadavuse ning välisrahastajate toetatud

projektides avatud teaduse nõuete täitmise. Samuti toetavad TA-asutus, ülikool ja rakenduskõrgkool teadlast publitseerimisel autoriõiguste teemal, et vältida õiguste

39

võõrandamist, ning aitavad suurendada avatud teaduse alast teadlikkust ja oskuseid. Muudatus mõjutab TA-asutuste, ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide kulusid: teadusandmete kättesaadavaks tegemiseks vajaliku taristu haldamine; olenevalt teadustulemuste avaldamise

kanalist võimalikud artikli avaldamise tasud (ingl Article Processing Charges).

Teadustulemuste kättesaadavaks tegemine võimaldab kõigil asutustel ja ettevõtetel pääseda ligi Eesti TA-asutuste ja kõrgkoolide teadlaste avaldatud publikatsioonidele ja teadusandmetele,

millel on positiivne mõju teaduse arengule ning teadustulemuste läbipaistvusele.

Mõju avaldumise sagedus. Muudatused eeldavad pigem ühekordset TA-asutuste, ülikoolide ja evalveeritud kõrgkoolide sisemiste tööprotsesside ülevaatamist ning teadlaste toetamist

publikatsioonide ja teadusandmete kättesaadavaks tegemisel. Teadustulemuste kättesaadavaks tegemine ise on oma olemuselt pidev protsess ja tulevikus teadustegevuse lahutamatu osa. Teadlastele lisandub sellega seoses täiendav koormus nii teadustulemuste kättesaadavaks

tegemise viiside ja reeglite omandamiseks kui ka konkreetselt teadustulemuste ja -andmete kättesaadavaks tegemisel.

Ebasoovitavate mõjude risk. Muudatused toovad kaasa mõningase halduskoormuse kasvu nii

publikatsioonide kui ka andmete kättesaadavuse tagamisel, platvormide leidmisel ja käigushoidmisel ning teadlastele toe pakkumisel. Riskide maandamiseks planeerivad asutused ja riik koostöös vajalikud IT-lahendused, mida saavad kasutada kõik TA-asutused ning

ülikoolid ja evalveeritud rakenduskõrgkoolid. Publikatsioonide kättesaadavaks tegemisel on üks peamisi vahendeid Eesti Teadusinfosüsteem, teadusandmete säilitamise ja kättesaadavaks

tegemise lahenduse töötavad asutused ja riik välja üheskoos.

II sihtrühm: teadust rahastavad asutused, ministeeriumid

Mõju ulatus. Rahastavad organisatsioonid arvestavad avatud teaduse põhimõtteid ning kujundavad rahastamisinstrumentide tingimused vastavalt: nii publikatsioonid kui ka teadusandmed tuleb teha kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui need on seotud delikaatsete

isikuandmete või intellektuaalomandi kaitsmisega. Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse lisaülesanne on seirata teadustulemuste avatud juurdepääsuga kättesaadavaks

tegemist. Mõju avaldumise ulatus on keskmine, sest asutused peavad täiustama avatud teaduse põhimõtte järgimisega protseduure ning saavad juurde lisaülesandeid seire osas. Seni ei ole teadustulemuste ja -andmete kättesaadavaks tegemine olnud kohustuslik ning seda soovitust ei

ole järjepidevalt jälgitud.

Mõju avaldumise sagedus. Teadustulemuste kättesaadavaks tegemise nõude kehtestamine rahastamisinstrumendi tingimustesse on ühekordne tegevus. Teadustulemuste kättesaadavuse

seire on aga pidev protsess.

Ebasoovitavate mõjude risk. On olemas risk, et vaatamata rahastamisinstrumentide tingimustele ei tehta andmeid ja publikatsioone kättesaadavaks või ei tehta seda piisavalt

operatiivselt. Riskide maandamiseks peavad TA-asutustel, ülikoolidel, rakenduskõrgkoolidel ja TA-töötajatel olema olemas asjakohased tööprotsessid ning head tavad, samuti nõuete täitmiseks vajalik digitaristu (repositooriumid) ning seire nõuete täitmise hindamiseks.

6.1.7. Muudatus: teaduse kvaliteedihindamise muutmine

I sihtrühm: evalveerimist taotlevad juriidilised isikud ja asutused

Mõju ulatus. Muudatus hõlmab kõiki juriidilisi isikuid ja asutusi, kes soovivad oma teadus- ja arendustegevust hinnata ning positiivse tulemuse korral saada ligipääsu teadus- ja arendustegevuse rahastusinstrumentidele või taotleda kolmanda astme õppeõigust. Nendeks on

40

nii kehtiva positiivse evalveerimisotsuse saanud 22 teadus- ja arendusasutust (nende hulgas 7 ülikooli, 1 avalik-õiguslik ja 6 riigi TA-asutust ning 8 eraõiguslikku TA-asutust) kui ka need asutused ja juriidilised isikud, kes soovivad oma teadus- ja arendustegevust hinnata ning saada

seeläbi juurdepääs rahastusinstrumentidele, näiteks uurimistoetustele ning teadus- ja arendustegevuse toetusele.

Ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide puhul ühendatakse evalveerimisprotsess kõrgkoolide

institutsionaalse akrediteerimise protsessiga, mistõttu väheneb kõrgkoolide koormus seoses eri hindamistega. Kui kõrgkool on korra evalveeritud, hinnatakse tema teadus- ja arendustegevust edaspidi institutsionaalse akrediteerimise raames. Kuna teadus- ja arendustegevuse hindamise

sisu muutub, siis mõjutab see rakenduskõrgkoole, kellel tuleb akrediteerimise raames läbida senisest erinev protsess.

TA-asutusi, ülikoole ja evalveeritud kõrgkoole võib mõjutada muudatus seoses ministri

õigusega algatada evalveerimisi ka juhul, kui asutusel on kehtiv evalveerimisotsus. Lisaks institutsionaalse akrediteerimise negatiivsele tulemusele võib minister teha evalveerimise

algatamise ettepaneku ka juhul, kui eri andmete põhjal selgub, et asutuse tase mingis teadus- ja arendustegevuse valdkonnas ei ole enam piisav või ei vasta asutus enam § 13 lõikes 2 toodud tingimustele. TA-asutused, ülikoolid ja evalveeritud rakenduskõrgkoolid ei pea selleks esitama

lisaandmeid, vaid need kogutakse teadus- ja arendustegevuse eest vastutava ministeeriumi või teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse poolt näiteks asutuse teadus- ja

arendustegevuse toetuse aruannetega või temaatilise hindamise käigus. Seega asutuste ja juriidiliste isikute halduskoormus seoses evalveerimisega ei suurene.

Mõju avaldumise sagedus. Evalveerimise otsus kehtib kõige rohkem seitse aastat. Evalveeritud rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide puhul hinnatakse teadus- ja arendustegevust institutsionaalse

akrediteerimise käigus, mis toimub vastavalt kõrgharidusseadusele samuti vähemalt korra seitsme aasta jooksul. Üleminekuperioodil võib ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide

puhul olla ajavahemik evalveerimise ja institutsionaalse akrediteerimise vahel lühem kui seitse aastat, kuid tegemist on ühekordse juhtumiga ning edaspidi toimub ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide hindamine seitsmeaastase sammuga.

Ebasoovitavate mõjude risk. Kui kõrgkoole ja teisi TA-asutusi hinnatakse erineval ajal,

väheneb võimalus, et asutuste ja kõrgkoolide TA taset saab omavahel võrrelda. Kui teadus- ja arendustegevuse eest vastutav minister peab seda vajalikuks, võidakse selle riski maandamiseks

algatada temaatilisi hindamisi, et hinnata teadus- ja arendustegevuse valdkondi või muid aspekte.

II sihtrühm: teaduse kvaliteedihindamist läbiviivad asutused

Mõju ulatus. Teaduse kvaliteedihindamise korraldamise ülesanne on seaduses pandud teadus-

ja arendustegevuse poliitika rakendusüksusele. Ülikoolide ja rakenduskõrgkoolide teadus- ja arendustegevuse hindamine ühendatakse institutsionaalse akrediteerimisega, mida viib läbi kõrghariduse kvaliteediagentuur. Nende protsesside ühendamine tähendab, et akrediteerimisel

kasutatavaid standardeid muudetakse. Muudatus eeldab lisatööd seoses uute hindamisega seotud protseduuride ja kordade loomise ning kinnitamisega. Lisaks dokumentide koostamisele

tuleb hindamist läbiviivatel asutustel tutvustada uut teadus- ja arendustegevuse hindamise korda evalveerimist ja edaspidi institutsionaalset akrediteerimist taotlevatele asutustele, teavitada asutusi hindamiste ajakavast, samuti korraldada töö ümber vastavalt muutunud

protseduuridele.

Mõju avaldumise sagedus. Evalveerimine toimub TA-asutustes perioodiliselt iga seitsme aasta tagant, kõrgkoolides toimub institutsionaalne akrediteerimine vastavalt ajakavale samuti kord

41

seitsme aasta jooksul. Institutsionaalne akrediteerimine ei toimu asutustes ühel ajal ja seetõttu evalveeritakse asutusi erineva sammuga.

Ebasoovitavate mõjude risk. Kuna institutsionaalne akrediteerimine ei hõlma enam teadus- ja arendustegevuse valdkondade hindamist, võib olla keeruline otsustada, kas asutuse teadus- ja

arendustegevuse kvaliteet on kõigis evalveeritud valdkondades säilinud võrrelduna evalveerimise läbiviimise ajaga või vajab see lisahindamist evalveerimise käigus. Selleks on

seaduses ette nähtud ministri õigus teha asutustele ettepanek läbida evalveerimine teatud valdkondades ka olukorras, kus evalveerimise positiivne otsus veel kehtib. Antud säte võib evalveerimist läbi viivale teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksusele tuua kaasa

vajaduse evalveerida voorude vahel asutuste teadus- ja arendustegevuse valdkondi.

III sihtrühm: HTM, teised ministeeriumid

Mõju ulatus. Evalveerimine võimaldab nii teadus- ja arendustegevuse kui ka innovatsiooni eest vastutaval ministeeriumil, samuti teistel ministeeriumitel saada ülevaadet asutuste tasemest ja

jätkusuutlikkusest. Kõik TA-asutused läbivad evalveerimise korraga, seega on võimalik asutuste taset omavahel võrrelda ning saada objektiivne pilt asutuste olukorrast seoses teadus-

ja arendustegevusega.

Mõju avaldumise sagedus. Hindamised toimuvad kord seitsme aasta jooksul.

Ebasoovitavate mõjude risk. On oht, et võib tekkida olukord, kus asutuse tase muutub evalveerimistevahelisel perioodil sedavõrd, et asutus tegelikkuses ei vasta enam sellele

tasemele, millelt asutus positiivse hinnangu sai. Riskide maandamiseks valideeritakse evalveerimise kriteeriumid enne rakendamist asutustega ning evalveerimistevahelisel perioodil jälgitakse asutuste teadus- ja arendustegevuse kvaliteeti näiteks tegevustoetuse kasutamise

aruannete kaudu.

Kuna TA-asutuste evalveerimine ning ülikoolide ja evalveeritud rakenduskõrgkoolide institutsionaalne akrediteerimine ei toimu ühel ajal, on asutustes tehtava teadus- ja

arendustegevuse taset keeruline võrrelda. Riski maandamiseks tehakse vajaduse korral temaatilisi hindamisi, mis võivad hõlmata ka teadus- ja arendustegevuse valdkondade taseme hindamist.

6.2. Mõju regionaalarengule

Kuna teadus- ja arendustegevus on riigiülese iseloomuga ning ei sõltu teadus- ja arendusasutuste asutuse paiknemisest ega asukohast, siis mõju regionaalarengule puudub.

6.3. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Olulisimad sotsiaalsed mõjud on seotud TAI rahastamise ümberkorraldamise, teaduseetika

süsteemi loomise ja avatud teaduse põhimõtete lisamisega seadusesse.

6.3.1. Muudatus: TAI rahastamise ümberkorraldamine

Sihtrühm: teadus- ja arendustöötajad, kes töötavad riigi ja avalik-õiguslikes TA-asutustes, ülikoolides ning evalveeritud rakenduskõrgkoolides

Mõju ulatus. Teadus- ja arendustöötajaid mõjutab kõige enam üleminek

baasfinantsfinantseerimiselt asutuse teadus- ja arendustegevuse toetusele. Kuna asutuse teadus- ja arendustegevuse toetuse oluline komponent on baasosa 70% ulatuses toetusest, on TA- asutuse, ülikooli ja rakenduskõrgkooli saadava tegevustoetuse suurus asutuse jaoks eelmiste

42

aastate põhjal senisest paremini prognoositav. Seega on asutustel võimalik teha pikemaajalisi plaane seoses asutuse strateegiliste eesmärkide täitmisega. Eeldusel, et TA-asutused, ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid eraldavad tegevustoetusest teadus- ja arendustöötajate töötasudeks

vähemalt samas mahus, mida nad senini on teinud, kasvab teadus- ja arendustöötajate kindlustunne järgmise perioodi rahastuse suhtes. Muudatus suurendab teadus- ja arendustöötaja

karjääri atraktiivsust ka väiksemates TA-asutustes, ülikoolides ja evalveeritud rakenduskõrgkoolides, kuna rahastamine ja seega ka töösuhete olemus on senisest stabiilsem.

Mõju avaldumise sagedus. Asutuse teadus- ja arendustegevuse toetust eraldatakse kord aastas, kuid seoses tegevustoetuse baasosa rakendamisega pakub muudatus töötajatele suuremat

stabiilsust.

Ebasoovitavate mõjude risk. Kui TA-asutused, ülikoolid ja evalveeritud rakenduskõrgkoolid vähendavad tööjõukulude osa teadus- ja arendustegevuse toetusest, ei kaasne muudatusega

töösuhete stabiilsuse ning seega teadus- ja arendustöötaja karjääri atraktiivsuse kasvu.

6.3.2. Muudatus: avatud teaduse põhimõtte sätestamine seaduses

Sihtrühm: teadus- ja arendustöötajad

Mõju ulatus. Kuna seaduses sätestatakse uue põhimõttena teadustulemuste ja -andmete kättesaadavaks tegemine, toob see endaga kaasa vajaduse täiendada teadus- ja arendustöötajate

teadmisi ning omandada uusi teadmisi. Kuna tegemist on edaspidi süsteemse kohustusega, tuleb TA-töötajatel omandada ja ühtlustada teadmisi ja oskusi, mida on vaja selleks, et teha oma

teadustulemused kättesaadavaks.

Mõju avaldumise sagedus. Konkreetse muudatuse mõju on ühekordne, sest vastavate reeglite ja kordade väljatöötamise järel see sihtrühmadelt lisategevusi ei vaja. Samas on muudatuse mõju püsiv, kuna suund andmete ja tulemuste kättesaadavaks tegemisele on võetud Euroopas

ja mujal maailmas üldisemalt ning teadusandmete taaskasutus on laienev trend . Samas vajab reeglite rakendamine põhjalikumat läbitöötamist.

Ebasoovitavate mõjude risk. Risk seisneb oskuste ebaühtlases tasemes. Lisaks võib riskiks olla

TA-töötajate soovimatus avaldada oma tulemusi avatud juurdepääsuga ajakirjades, samuti soovimatus teha teadustulemuste aluseks olevaid teadusandmeid avalikult kättesaadavaks. Teadustöö tulemuste ja andmete kättesaadavaks tegemine on küll aina enam teadustöö loomulik

osa, kuid see suurendab teatud määral teadus- ja arendustöötajate koormust.

Riski maandamiseks on asutuste ülesanne parandada TA-töötajate oskusi, samuti peab teadustulemuste avaldamine olema mugav ja looma TA-töötajale väärtust.

6.4. Mõju majandusele

Majandusele avaldavad mõju eelkõige innovatsiooni senisest suurem kajastamine seaduses, samuti muudatused TAI rahastamisel, avatud teaduse põhimõtete lisamine seadusesse ja muudatused teaduse kvaliteedihindamisel.

6.4.1. Innovatsiooni senisest suurem kajastamine seaduses

Sihtrühm: ettevõtjad

Mõju ulatus. Muudatus mõjutab potentsiaalselt kõikides ettevõtetes tehtavat teadus- ja arendustegevust. TAI riikliku korralduse puhul on selgelt välja toodud, et see hõlmab lisaks teadus- ja arendustegevusele ka teadmuspõhist innovatsiooni. See tähendab, et ettevõtetes

43

toimuvat teadus- ja arendustegevust, valdkondliku TA tuge ettevõtete kasvule ja arengule ning ettevõtete vajadusi seoses TAI-ga seiratakse pidevalt ning samuti kujundatakse tulemuste põhjal vastavat poliitikat ja meetmeid , et toetada ettevõtete teadmusmahukust. TAI ühised

nõuandvad kogud võimaldavad poliitikakujundamist nii nõudluse kui ka pakkumise vaates, mis pikas perspektiivis peaks arendama ettevõtluskeskkonda ning aitama kaasa teadmistepõhise

majandusmudeli arengule. Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga tegelevaid ettevõtteid ei ole Eestis veel piisavalt, kuid riigi suurem tähelepanu vastava poliitika väljatöötamisele võib selliste ettevõtete hulka suurendada.

Mõju avaldumise sagedus. Mõju on püsiva iseloomuga, kuna nõuandvad kogud tegutsevad ning

seega mõjutavad ka ettevõtete käekäiku pidevalt ja regulaarselt. Kuigi strateegiad koostatakse kindlaks ajavahemikuks, on arengukavade täitmise seire ning tegevuskavade ja programmide

uuendamine regulaarne tegevus (seotud riigieelarve protsessiga). Ettevõtjate esindusorganisatsioonide kaudu on ettevõtetel võimalus nõuandvates kogudes TAI poliitikas pidevalt kaasa rääkida ning sellega ettevõtete arengut puudutavat poliit ikat kujundada.

Ebasoovitavate mõjude risk. Ettevõtteid on palju ning kõigi ettevõtete või sektorite vajadused ei pruugi TAI poliitika kujundajateni jõuda. Riskide maandamiseks kasutatakse oluliste poliitiliste otsuste puhul kaasamisprotsesse, mis annavad võimaluse osaleda

poliitikakujundamises laiemal ettevõtete ringil.

6.4.2. Muudatused TAI rahastamisel

Sihtrühm: ettevõtjad

Mõju ulatus. Uue rahastusinstrumentide kategooriana on seaduses sätestatud ettevõtja teadus- ja arendustegevuse toetus, mis on konkurentsipõhine riigieelarveline toetus Eesti ettevõtjatele.

Sellega toetatakse teadus- ja arendustegevust, mis lähtub ühiskonna ja majanduse arengu vajadustest, ning sellega kaasnevaid tegevusi.

Eelkõige on ettevõtja teadus- ja arendustegevuse toetuse meede MKM-i pädevuses, kuid neid

toetusi võivad eraldada ka teised ministeeriumid ja Riigikantselei.

Mõju avaldumise sagedus. Meetmed kujundatakse vajaduse järgi ja ettevõtjatel on võimalik vastavalt meetme tingimustele toetust taotleda.

Ebasoovitavate mõjude risk. Kui ettevõtja teadus- ja arendustegevuse toetust võivad anda kõik

ministeeriumid, on oht, et meetmete osas tekib kattuvusi ning ettevõtetele kehtestatavad tingimused võivad olla erinevad. Riskide maandamiseks teevad ministeeriumid koostööd samadele sihtrühmadele mõeldud meetmete tingimuste ja teemade osas.

6.4.3. Avatud teaduse põhimõtte sätestamine seaduses

Sihtrühm: teadus- ja arendustegevusega tegelevad ettevõtjad

Mõju ulatus. Muudatus näeb ette teadustulemuste avaldamise TA-asutuste poolt süsteemse kohustusena. See tähendab, et need avaliku sektori rahastatud TA-tulemused, mis ei ole seotud tundlike isikuandmete või intellektuaalomandi huvidega, on edaspidi kättesaadavad kõigile, sh

ettevõtetele. Ettevõtetel on võimalus kasutada teadustulemusi oma arendustegevuses ning aidata sellega muuta ettevõte teadmusmahukamaks. Ligipääs teadustulemustele on üks eeldusi

ka ettevõtte sees toimuvale TA tegevusele.

Mõju avaldumise sagedus. Teadustulemuste ja -andmetega tegeleb sihtrühm regulaarselt.

44

Ebasoovitavate mõjude risk. Kuigi ettevõtetel on muudatuse elluviimisel ligipääs teadustulemustele ja -andmetele, võib teadustulemuste kasutamine ettevõtetes siiski väheseks jääda. Ka avatud juurdepääsuga teadustulemuste kasutamine eeldab nende tundmist ja teatud

oskusi ning kui ettevõtetel neid napib, ei kasutata teadustulemuste täit potentsiaali ära. Riskide maandamiseks on valdkonna eest vastutavad ministeeriumid kavandanud hulga meetmeid, mis

aitavad kaasa teadmussiirde toimumisele (näiteks ASTRA+, ettevõtetele mõeldud tootearenduse ja innovatsiooni meetmed).

6.4.4. Muudatus: teaduse kvaliteedihindamise muutmine

Sihtrühm: ettevõtjad

Mõju ulatus. Muudatused teaduse kvaliteedihindamisel tagavad ettevõtjatele kindlustunde, et

evalveerimise läbinud TA-asutused, ülikoolid ja rakenduskõrgkoolid on usaldusväärsed partnerid, kellelt on võimalik saada kvaliteetset TA-teenust. Turul on ka teisi TA teenuse pakkujaid, kuid nende asutuste TA tegevus ei ole läbinud süsteemset hindamist ning seega ei

ole tagatud selle kvaliteedi vastavus üldtunnustatud standardile.

Mõju avaldumise sagedus. TA tegevusega tegelevate ettevõtjate kokkupuude TA-asutustega on vajaduspõhine. Kindlate nõuete kehtestamine evalveerimisele annab teadmusmahukatele

ettevõtetele, mis on huvitatud TA-teenuste pakkumisest avaliku hüvena, selguse, millistele tingimustele peab ettevõte vastama, et taotleda evalveerimist ja saada TA-asutuse staatus.

Ebasoovitavate mõjude risk. Kui asutuste evalveerimisele seatavad nõuded ei ole piisavalt

ranged, võib pakutav TA teenuste kvaliteet olla ettevõtjatele siiski mitterahuldav. Riski maandamiseks räägitakse evalveerimise kriteeriumid eri osalistega läbi.

6.5. Mõju ettevõtete ja TA-asutuste halduskoormusele

Ettevõtete ja TA-asutuste halduskoormus seoses kavandatavate muudatusega jääb pigem

samaks või kasvab veidi. Eelkõige mõjutavad halduskoormust avatud teaduse põhimõtete järgimine, kus asutustel ja ka ettevõtetel, kes tegelevad teadus- ja arendustegevusega, on lisakohustused. Asutustel tekib süsteemne kohustus kajastada andmeid Eesti

Teadusinfosüsteemis, kuid samas vähendab see nende koormust eri aruannete esitamisel. Muud tehtavad muudatused TA-asutuste ja ettevõtete halduskoormust pigem ei mõjuta.

6.6. Mõju avaliku sektori töökoormusele

Avaliku sektori töökoormust mõjutavad kavandatavad muudatused vähesel määral.

Ministeeriumitel tekivad lisakohustused seoses teadus- ja arendustegevuse aruandlusega, samuti teadustulemuste kajastamise korraldamisega Eesti Teadusinfosüsteemis. Muudatused

mõjutavad teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse tegevust, asutuse töökoormus kasvab lisaülesannete tõttu.

6.7. Mõju elukeskkonnale

Mõju elukeskkonnale puudub.

45

6.8. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Eelnõu ei mõjuta riigi julgeolekut ega välissuhteid.

VII Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused ja seaduse rakendamise eeldatavad

tulud

Seaduseelnõuga sätestatakse teadus- ja arendustegevuse riikliku korraldamise, teadus- ja

arendusasutuste tegevuse ja kvaliteedi hindamise ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise alused, kuid ei võeta riigile rahalisi lisakohustusi. Teadus- ja arendustegevuse rahastamise mahuga seotud otsused tehakse riigieelarve ja riigi

eelarvestrateegia protsessis, pidades silmas erakondade esindajate allkirjastatud Eesti teaduslepet. Eesti teaduslepe sõlmiti 19. detsembril 2018 ühiskondliku kokkuleppena, et tagada

Eesti teaduse ja innovatsiooni areng. Teadusleppe kohaselt tõstetakse teadus- ja arendustegevuse riiklik rahastamine kolme aasta jooksul (2020–2022) vähemalt 1 protsendini sisemajanduse kogutoodangust ning edaspidi hoitakse seda võimaluse korral samal tasemel.

Kokkulepe on kinnitatud 2021. aasta Vabariigi Valitsuse kinnitatud ja Riigikoguga kooskõlastatud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegias. Juhul kui teadus- ja

arendustegevuse rahastamiseks riigieelarve protsessis lisavahendeid ei eraldata, kaetakse kulud vastava valitsemisala eelarvest.

VIII Rakendusaktid

8.1. Eelnõuga loodavad rakendusaktid

1) Eelnõuga kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogu

moodustamise kord ja töökord . Rakendusakti kavand lisatud (lisa 7).

2) Eelnõuga kehtestatakse Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu põhimäärus. Rakendusakti kavand lisatud (lisa 9).

3) Eelnõuga kehtestatakse teaduseetika korraldus. Rakendusakti kavand lisatud (lisa 10).

4) Eelnõuga kehtestatakse eraõiguslikele teadus- ja arendusasutustele teadus- ja

arendustegevuse toetuse määramise tingimused ja kord . Rakendusakti kavand lisatud (lisa 4).

5) Eelnõuga kehtestatakse teadus- ja arendusasutuste teadus- ja arendustegevuse toetuse määramise tingimused ja kord . Rakendusakti kavand lisatud (lisa 8).

6) Eelnõuga kehtestatakse riiklike uurimistoetuste eraldamise tingimused ja kord. Rakendusakti

kavand lisatud (lisa x).

8.2. Rakendusaktid, mis muutuvad kehtetuks TAKS-i kehtetuks tunnistamisega

1) Eesti Teadusinfosüsteemi asutamine ja selle pidamise põhimäärus (RT I, 31.07.2019, 8); arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/1015126?leiaKehtiv (lisa 3);

2) riigi teaduspreemiate põhimäärus (RT I, 04.11.2016, 13); arvutivõrgus:

https://www.riigiteataja.ee/akt/104112016013;

3) Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu moodustamise kord ja töökord (RT I, 12.07.2019,

13); arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/112072019013;

46

4) teadus- ja arendustegevuse evalveerimise taotlemise, läbiviimise ja tulemuse kinnitamise täpsemad tingimused ja kord (RT I, 26.06.2019, 7); arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/126062019007 (lisa 5);

5) teaduse populariseerimise riikliku projektikonkursi läbiviimise tingimused ja kord (RT I,

08.02.2013, 17); arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/108022013017;

6) Eesti teaduse populariseerimise auhinna riikliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord (RT I, 28.06.2013, 20); arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062013020?leiaKehtiv;

7) haridusteaduslike tööde riikliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord (RT I, 08.10.2019,

5); arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/108102019005;

8) üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord (RT I, 17.01.2020, 6); arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/117012020006?leiaKehtiv;

9) õpilaste teadustööde riikliku konkursi läbiviimise tingimused ja kord (RT I, 29.10.2021, 6);

arvutivõrgus: https://www.riigiteataja.ee/akt/12790632?leiaKehtiv.

IX Seaduse jõustumine

Seaduse jõustumise tähtpäev on valitud eelkõige selleks, et teavitada üldsust jõustuvatest muudatustest ning et isikud, keda seadus puudutab, jõuaksid enda tegevuse seaduse jõustumise

hetkeks kooskõlastada. Seaduse jõustumine nähakse ette 2024. aasta 1. jaanuaril.

X Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning arvamuse avaldamiseks järgmistele organisatsioonidele: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Rakenduskõrgkoolide Rektorite

Nõukogu, Rektorite Nõukogu, Eesti Teadusagentuur, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus, Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Maaülikool, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Tallinna

Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool, Estonian Business School, Eesti Lennuakadeemia, Tallinna Tehnikakõrgkool, Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, Kõrgem Kunstikool Pallas, Tartu Tervishoiu Kõrgkool, Kaitseväe Akadeemia, Sisekaitseakadeemia,

EELK Usuteaduste Instituut, Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Eesti EKB Liit Kõrgem Usuteaduslik Seminar, Eesti Teaduste

Akadeemia, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Keele Instituut, Eesti Rahva Muuseum, Tervise Arengu Instituut, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus, Eesti Taimekasvatuse Instituut, Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut,

Cybernetica AS, Protobios OÜ, Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS, BioCC OÜ, STACC OÜ, Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus AS, Riigikantselei,

Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Universitas, Tartu Ülikooli

Ametiühing, Teaduskoda, Eesti Maaülikooli Ametiühing, Tallinna Ülikooli Ametiühing, Tallinna Tehnikaülikooli Ametiühing.

Algatab Vabariigi Valitsus ”…” ……………...2024. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas

Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse eelnõu

seletuskirja

lisa 1

RAKENDUSAKTI KAVAND

Teadus- ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu põhimäärus

Määrus kehtestatakse Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 5

lõike 2 alusel.

§ 1. Teadus-ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu

(1) Teadus-ja Arendustegevuse ning Innovatsiooni Poliitika Nõukogu (edaspidi nõukogu) on

Vabariigi Valitsust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika väljatöötamisel ja

rakendamisel nõustav kogu.

(2) Nõukogu on 12-liikmeline ja selle koosseisu kinnitab kuni kolmeks aastaks Vabariigi

Valitsus. Lisaks Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 5 lõikes

3 toodud liikmetele nimetab Vabariigi Valitsus kaheksa liiget, kes on teadus- ja

arendustegevuse või innovatsiooni valdkonna tunnustatud eksperdid või või teadus- ja

arendusasutuste, teadus- ja arendustegevuse esindusorganisatsioonide või ettevõtjate esindajad.

(3) Nõukogu tööd korraldab Riigikantselei.

§ 2. Nõukogu ülesanded

Nõukogu:

1) nõustab Vabariigi Valitsust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsioonipoliitika

väljatöötamisel ja rakendamisel;

2) jälgib ja annab hinnangu muutustele teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

valdkonnas;

3) esitab iga kahe aasta järel Vabariigi Valitsusele ettepanekud teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni valdkonna konkurentsivõime säilitamiseks ja parandamiseks;

4) nõustab Vabariigi Valitsust teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni valdkonna riikliku

rahastamise küsimustes, sealhulgas valdkonna arenguks riigieelarves ettenähtud vahendite

jaotamisel ministeeriumite vahel;

5) nõustab Vabariigi Valitsust riigi teadus- ja arendusasutuste asutamise, ümberkorraldamise ja

tegevuse lõpetamise osas;

6) täidab muid ülesandeid, mis on talle pandud seadusega või mille on andnud Vabariigi

Valitsus.

§ 3. Nõukogu tegevuse alused

Oma ülesannete täitmiseks on nõukogul õigus:

1) esitada seisukohti teadus- ja arendustegevust ja innovatsioonipoliitika väljatöötamiseks ja

rakendamiseks vajalike meetmete ja juhtimisstruktuuri ning rahvusvahelise koostöö kohta;

2) anda oma pädevuse piires ülesandeid ning juhiseid teadus- ja arendustegevuse ning

innovatsiooni eest vastutavatele ministeeriumitele;

3) teha valdkonna eest vastutavatele ministritele ettepanekuid teemade käsitlemiseks teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni koostöökogus;

4) kaasata oma töösse eksperte, moodustada töörühmi, tellida uuringuid ja koostada raporteid ;

5) saada valitsusasutustelt, kohaliku omavalitsuse üksustelt ja nende asutustelt ning teadus- ja

arendusasutustelt tööks vajalikke dokumente ja asjakohast informatsiooni.

§ 4. Nõukogu töö korraldamine

(1) Nõukogu tööd juhib esimees, kelleks on ametikoha järgi peaminister.

(2) Nõukogu töövorm on istung.

(3) Istung toimub vastavalt vajadusele, aga mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul.

(4) Nõukogu liikmed saavad teha teemade istungi päevakorda lisamiseks ettepanekuid.

(5) Iga kalendriaasta esimesel istungil kinnitab nõukogu aastase tegevusplaani, milles lepitakse

kokku istungite toimumise ajad ja põhiteemad ning uuringute, raportite ja töörühmade teemad.

§ 5. Istungi läbiviimine

(1) Istungi kutsub kokkuleppel nõukogu esimehega kokku Riigikantselei.

(2) Istungi materjalid saadab Riigikantselei nõukogu liikmetele tutvumiseks vähemalt 10

tööpäeva enne istungi toimumist.

(3) Istungile võib kutsuda nõukogusse mittekuuluvaid isikuid ja neile sõna anda.

(4) Nõukogu istungid protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla esimees ja protokollija.

(5) Riigikantselei edastab protokollid nõukogu liikmetele viie tööpäeva jooksul pärast istungi

toimumist ja avalikustab need pärast allkirjastamist nõukogu veebilehel.

§ 6. Otsuste vastuvõtmine istungil

(1) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu nõuandva iseloomuga otsuseid.

(2) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa vähemalt 8 liiget. Nõutud kvoorumi

puudumisel kutsub Riigikantselei uue istungi kokku 30 päeva jooksul.

(3) Üldjuhul tehakse nõukogu otsused konsensuse alusel. Kui konsensust ei saavutata, võetakse

nõukogu otsused vastu kohalolevate liikmete kahekolmandikulise enamusega.

(4) Nõukogu liikmel, kes jääb eriarvamusele, on õigus nõuda oma eriarvamuse lisamist istungi

protokollile.

§ 7. Otsuste vastuvõtmine elektrooniliselt

(1) Nõukogu võib otsuseid teha ka elektrooniliselt istungit kokku kutsumata.

(2) Otsuse tegemisel elektrooniliselt edastab Riigikantselei nõukogu liikmetele e-postiga otsuse

eelnõu ja otsuse tegemiseks vajalikud materjalid ning määrab vastamise tähtaja.

(3) Elektrooniliselt võetakse otsus vastu nõukogu liikmete poolthäälte enamusega.