Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine

EELNÕU 11.06.2024

MÄÄRUS

nr

Teadusuuringute mõju suurendamine ning

teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse

teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse Teadmussiirde programmi ja meetmete nimekirja meetmete 21.1.1.2. ja 21.1.4.2 „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse

teadmussiirde suutlikkuse toetamine“ (ASTRA+) elluviimiseks toetuse andmist. (2) Sekkumise rahastamisega Euroopa Regionaalarengu Fondist aidatakse kaasa

Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 poliitikaeesmärgi 1. Nutikam Eesti erieesmärgi (a)(i) „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste

tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ ning erieesmärgi (a)(iv) „aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine“ saavutamisele.

(3) Käesolev määrus on koostatud „Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ (edaspidi TAIE) rakendamiseks nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades.

§ 2. Terminid Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkonnad – TAIE-s väljatoodud fookusvaldkonnad; digilahendused igas eluvaldkonnas; tervisetehnoloogiad ja –teenused; kohalike ressursside

väärindamine ning nutikad ja kestlikud energialahendused; 2) teadustaristu -– ruumid, vahendid ja teenused, sealhulgas teadusaparatuur ja uurimistarbed,

seadmed, teaduskollektsioonid, arhiivid, struktureeritud teadusalane informatsioon või

nende kompleks ning nendega seotud tingimused, ja teenused, mida teadlased kasutavad uute teadmiste loomiseks, teadmiste ülekandmiseks, vahetamiseks ja/või säilitamiseks oma

teadusala uurimistöös; 3) teadmussiire - protsess, mille eesmärk on omandada, koguda ja rakendada väljendatavaid

ja vaiketeadmisi, sealhulgas oskusi ja pädevust, nii majandusliku kui ka mittemajandusliku

tegevuse käigus, näiteks teaduskoostöö, konsulteerimise, intellektuaalomandi kaitse, edasiarenduse, avaldamise ning teadlaste ja nimetatud tegevusaladega seotud muude

töötajate liikuvuse kaudu. Lisaks teaduslikele ja tehnoloogilistele teadmistele hõlmab see

2

muud liiki teadmisi, näiteks teadmisi standardite ja standardeid sisaldavate õigusaktide kasutamise kohta ning tegelike töötingimuste ja organisatsiooniinnovatsiooni meetodite

kohta, ja immateriaalse vara kindlakstegemise, omandamise, kaitsmise ja kasutamisega seotud teadmiste haldamist;

4) teadmushaldus – teadmiste kogumine, organiseerimine, levitamine ja tõhus kasutamine

teadus- ja arendusasutuse teadusliku arengu soodustamine ja selle juhtimise kvaliteedi parandamine, millega tagatakse edu teaduses ning teadus- ja arendusasutuse aktiivsuse ja

efektiivsuse tõstmine paremaks asutuste vaheliseks koostööks teadmussiirde teenuste vahendamisel ja pakkumisel;

5) intellektuaalne vara - on mis tahes teadus-ja innovatsioonitegevusega saadud tulemus või

toode (nt intellektuaalomandi õigused, andmed, oskusteave, prototüübid, protsessid, tavad, tehnoloogia, tarkvara).

6) sihtgrupp – käesoleva määruse § 10 lõikes 1 nimetatud nõuetele vastavad asutused. § 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on tõsta riigi- ja avalik-õiguslike positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas olevate riigi

rakenduskõrgkoolide teadmusiirde võimekust, kasvatada käesoleva määruse § 10 lg 1 nimetatud asutuste (edaspidi asutus) Eesti-sisest ja rahvusvahelist ettevõtluskoostööd, aidata kaasa teadus- ja arendusasutustes ja kõrgkoolides tekkivate teadustulemuste

võimalikult kiirele rakendumisele ühiskonnas ning ettevõtliku mõtteviisi väärtustamine teadus-, arendus- ning kõrgharidussüsteemis.

(2) Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja järgmiste väljundnäitajate saavutamisse:

1) teadusasutustega koostööd tegevad ettevõtjad (arv, vahe-eesmärk 2024 on 40 ettevõtjat, sihtväärtus 2029 on 150 ettevõtjat);

2) nutikat spetsialiseerumist, tööstuslikku üleminekut ja ettevõtlust toetavatesse oskustesse investeerivad organisatsioonid (arv, vahe-eesmärk 2024 on kümme organisatsiooni, sihtväärtus 2029 on 20 organisatsiooni).

(3) Toetuse tulemusena panustatakse meetmete nimekirja järgmiste tulemusnäitajate saavutamisse:

1) ettevõtetega sõlmitud teadus- ja arendusalaste lepingute maht (rahaline maht, algtase 0, sihttase aastaks 2029 on 18 miljonit eurot);

2) nutikat spetsialiseerumist, tööstuslikku üleminekut ja ettevõtlust toetavate oskuste

(tehnilised, juhtimis-, ettevõtlusalased, rohepööret toetavad jm) omandamisele suunatud tegevuses osalenud töötajad (arv, algtase 0, sihttase aastaks 2029 on

vähemalt 380 osalejat). (4) Toetust saanud projektid panustavad Riigikogu poolt 12. mail 2021. aastal vastu võetud

„Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ seatud sihti „Eesti majandus on tugev,

uuendusmeelne ja vastutustundlik", mida mõõdetakse teadus- ja arendustegevuste kulude mahuga erasektoris suhtena sisemajanduse kogutoodangusse. 2035. aasta eesmärgiks on

jõuda 2%-ni sisemajanduse kogutoodangust. (5) Lisaks panustavad projektid TAIE Teadmussiirde eesmärgi "Eesti areng tugineb

teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele" mõõdiku "ettevõtete investeeringud

mittemateriaalsesse põhivarasse osakaaluna sisemajanduse kogutoodangust" ja Teadussüsteemi eesmärgi "Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine"

mõõdiku „positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste lepingulise teadus- ja arendustegevuse maht akadeemilise töötaja kohta" saavutamisse.

(6) Projektid arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis

9 nimetatud horisontaalsete põhimõtetega ning aitavad kaasa „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisele ja sihtide saavutamisele tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist

võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel ning seda hinnatakse järgmiste näitajatega: „tööjõu tootlikkus osakaaluna EL keskmisest“, „soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“,

„ligipääsetavuse näitaja“ ning „keskkonnatrendide indeks“.

3

§ 4. Rakendusüksus ja rakendusasutus

(1) Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus).

(2) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 5. Toetatavad tegevused

(1) Rahastatakse projekte, mis panustab vähemalt ühe käesoleva määruse § 3 lõigetes 2-4 nimetatud näitaja sihttaseme saavutamisse ja mille raames tehakse järgmisi tegevusi: 1) Eesti ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste koostöövõrgustiku ADAPTER

sisulise ja tehnilise funktsionaalsuse tagamine ja arendamine, platvormi turundamine, platvormi kaudu asutuste poolt ühiselt pakutavate teadmussiirde teenuste arendamine,

teenustele tehnilise toe valmiduse tagamine ja turundamine ning võrgustikutegevused; 2) tegevuste sihtgrupiks olevate teadus- ja arendusasutustes, ülikoolides ja

rakenduskõrgkoolides teadmussiirde- ja äriarendusealaste teadmiste ja oskuste

suurendamine ja parandamine, sealhulgas vastava oskuste arendamise programmi väljatöötamine ning meetme sihtgrupis programmi ellu viimine;

3) uurimisrühmade teadustulemuste innovatsiooniküpsuse arendamine asutuses loodud teadustulemuste tehnoloogilise valmiduse- ja innovatsiooniküpsuse taseme tõstmiseks nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades;

4) teadmussiirde institutsionaalse võimekuse suurendamine vastavalt avaliku ja ettevõtlussektori ning ühiskonna vajadustest, teadmussiirde teenuste pakkumiseks vajaliku keskkonna loomine ja täiendamine, seal hulgas vajalike tugiteenuste

arendamine, teenuste väljaarendamiseks vajalike materiaalse ja immateriaalse vara soetamine ja täiendamine (kaasa arvatud sertifitseerimine) olemasoleva teadustaristu

baasil. (2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 kirjeldatud tegevuse elluviimiseks rahastatakse

ühte käesoleva määruse § 10 lõikes 1 nimetatud asutuste konsortsiumi hõlmavat taotlust.

Konsortsiumisse peavad kuuluma vähemalt kolm avalik-õiguslikku ülikooli ja vähemalt kolm riigi rakenduskõrgkooli.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 kirjeldatud tegevuse elluviimiseks rahastatakse kuni kahte erinevat käesoleva määruse § 10 lõikes 1 nimetatud asutuste konsortsiumi hõlmavat taotlust. Konsortsiumisse peavad kuuluma vähemalt 3 avalik-õiguslikku ülikooli

ja vähemalt 3 riigi rakenduskõrgkooli. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1 ja 2 kirjeldatud tegevuste puhul on õigus taotlus

esitada paragrahvi 10 lõikes 1 nimetatud asutusel konsortsiumi nimel, mille juhtpartneriks asutus on, ning mille moodustavad partneritena käesoleva määruse § 10 lõikes 1 toodud nõuetele vastavad asutused.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 kirjeldatud tegevuse elluviimiseks rahastatakse käesoleva määruse § 10 lõikes 1 toodud asutuste poolt esitatud taotlusi asutuse teadlaste

innovaatiliste projektide rahastamiseks. Nimetatud tegevuse raames esitatud taotlused ei tohi dubleerida meetme „Majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks tegemine TAIE fookusvaldkondades“

arendusplaanides toodud tegevusi. (6) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 kirjeldatud tegevuse elluviimiseks rahastatakse

käesoleva määruse § 10 lõikes 1 toodud asutuste taotlusi asutuse teadmussiirde võimekuse ning teenuste kvaliteedi ja -pakkumise arendamiseks. Nimetatud tegevused ei tohi dubleerida § 5 lõike 1 punktides 1-3 toodud tegevusi ning meetme „Majanduse ja

ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks tegemine TAIE fookusvaldkondades“ tegevusi.

(7) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 3 ja 4 kirjeldatud tegevuste puhul on õigus taotlus esitada käesoleva määruse § 10 lõikes 1 loetletud asutustel.

4

(8) Juhul kui toetust taotletakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud materiaalse ja immateriaalse vara soetamiseks, peab see olema seotud meetme eesmärkidega ja/või

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 kavandatavate tegevustega. (9) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1-4 nimetatud tegevused peavad olema seotud

riiklike ja asutuse arengukavade või strateegiatega ning suunatud asutuste arenguhüppe

saavutamisele ja teenuste arendamiseks vajalikes protsessides muudatuste läbiviimisele. (10) Toetust on võimalik taotleda projektidele, mis on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“

põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist

kahju. Asutusel tuleb taotluses selgitada, kas tema tegevused on seotud keskkonnaga ja võivad mõjutada negatiivselt kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist.

(11) Toetust ei anta tegevustele, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021 määruses (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi artiklis 7.

§ 6. Kulude abikõlblikkus

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi

ühendmäärus) §-ga 15 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.

(2) Abikõlblikud on järgmised käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud tegevuste

elluviimiseks vajalikud kulud vastavalt käesoleva määruse §-s 9 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele.

1) Personalikulu vastavalt ühendmääruse § 16 sätestatule; 2) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 4 toodud tegevuste elluviimisega otseselt

seotud töötajate, kes on tööle võetud abikõlblikkuse perioodil, esimesel kolmel aastal

kuni 85% ja edaspidi kuni 50% ulatuses personalikuludest. § 5 lõike 1 punktis 2 toodud tegevustes on personalikulu lubatud vaid seotult koolitusprogrammi väljatöötamisega

ja meetme sihtgrupis programmi ellu viimisega; 3) konverentside, seminaride, oskuste arendamise ja teiste ürituste korraldamise kulud ; 4) konverentsidel ja teadmussiirde rahvusvahelistes võrgustikes osalemise tasu;

5) välislähetuste kulud; 6) teavitamiskulud, mis kaasnevad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54

„Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ nimetatud kohustuste täitmisega;

7) sisseostetavate teenuste kulud;

8) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuse kulud kindlasummalise maksena vastavalt ühendmääruse § 20 lõike 1 punktile 1 ;

9) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud tegevuste teostamiseks seadmete ja aparatuuri soetamise, paigaldamise ja seadistamise kulud ning investeeringud teenuse osutamiseks vajalikesse digilahendustesse ja

infosüsteemidesse, sealhulgas kliendihaldustarkvara, äriarenduse ja intellektuaalomandi kaitsmise protsessis vajalike andmebaaside litsentside soetamine

kuni 15 % ulatuses nimetatud tegevuste kogumahust; 10) koolituskulud.

(3) kaudsed kulud ühtse määra alusel 15% abikõlblikest otsestest personalikuludest vastavalt

ühendmääruse §-le 21. (4) Lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud abikõlbmatutele kuludele on määruse raames

abikõlbmatud järgmised kulud: 1) asutuste püsikulud, sealhulgas töötajate, kes on taotluse kinnitamise kuupäevast

asutuses enne abikõlblikkuse perioodi töötanud samade tööülesannetega ametikohal,

personalikulud ning laboriteenuste osutamisega seotud püsikulud;

5

2) tasemeõppe arendamise- ja pakkumisega või tasemeõppes osalemisega seotud kulu; 3) esinduskulud ja kingitused;

4) projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku, v.a väliseksperdi riigisisese

lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel.

§ 7. Riigiabi

(1) Kui määruse § 5 lõikes 1 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse

§ 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 „ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks” (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi

üldine grupierandi määrus), artiklist 25, ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut.

(2) Kui määruse § 5 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevusele antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel üldise grupierandi määruse artiklist 26 ja 26a ning sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja

konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut. (3) Kui käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese

tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 2023/2831, 15.12.2023, lk 1–12,)

(edaspidi vähese tähtsusega abi määrus), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(4) Tegevuse raames teadusuuringute taristule antav toetus ei ole riigiabi, kui rahastatakse mittemajandusliku tegevusega seotud kulusid.

(5) Kui toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, siis ei anta toetust taotlejale, kelle suhtes

on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata.

(6) Kui toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi, siis ei kohaldata käesolevat määrust lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatule ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2-6 ning vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

(7) Kui toetust antakse riigiabina, siis peavad käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud abikõlblikud kulud ja maksimaalne abi osakaal vastama üldise grupierandi määruse

artiklites 25, 26 või 26a toodud tingimustele. (8) Kui taotletav toetus on käsitletav riigiabina, ei tohi tegevused olla alanud enne taotluse

esitamist.

§ 8. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema, ning mis peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2024 kuni 31. august 2029.

(2) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 rahastatavate projektide abikõlblikkuse periood võib alata enne toetuse taotluse esitamise kuupäeva vastavalt käesoleva paragrahvi

lõikes 1 sätestatule vaid juhul, kui tehtud tegevused ja kulud, mille hüvitamist taotletakse, on taotluses eraldi näidatud. Kui antav toetus on riigiabi, ei ole enne taotluse esitamist tehtud kulud abikõlblikud. Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud

materiaalse ja immateriaalse vara soetamine on abikõlblik alates taotluse rahuldamise otsusest.

(3) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 3 alusel rahastatavate asutuse projektide kestvus on 12 kuud, mille jooksul tuleb saavutada innovatsiooniküpsuse taseme tõus vähemalt ühe taseme võrra projekti taotluses märgitud algtasemest

6

§ 9. Toetuse piirsumma ja osakaal (1) Taotletava toetuse alampiir käesoleva määruse § 5 lõikes 1 punktis 4 nimetatud tegevuse

puhul on 200 000 eurot taotluse ja asutuse kohta ning käesoleva määruse § 5 lõikes 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste puhul 500 000 eurot taotluse kohta.

(2) Taotletava toetuse piirmäär käesoleva määruse § 5 lõikes 1 punktis 3 nimetatud tegevuse

puhul on kuni 75 000 eurot (sealhulgas taotleja omaosalus) projekti kohta. (3) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 4 kirjeldatud institutsionaalse toetuse taotlemiseks

määrab rakendusasutus taotlusvooru väljakuulutamisel asutustele taotletava toetuse ülempiiri. Ülempiiri seadmisel arvestatakse asutuse baasfinantseerimise, ettevõtluslepingute ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt eraldatud kõrgharidusõppe

tegevustoetuse mahtusid toetuse taotlemisele eelnenud aastatel. (4) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 4 nimetatud seadmete soetamiseks ja

täiendamiseks eraldatakse kokku maksimaalselt kuni 15% asutusele käesoleva määruse alusel kokku antavast toetusest.

(5) Toetuse maksimaalne piirmäär käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1, 3 ja 4 tegevuste

puhul on kuni 85% abikõlblike kulude maksumusest ja toetuse taotlejate omafinantseering on vähemalt 15%.

(6) Toetuse maksimaalne piirmäär käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuse puhul on 100% abikõlblike kulude maksumusest.

3. peatükk

Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

§ 10. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Taotleja ja partner võib olla:

1) avalik-õiguslik või riigi teadus- ja arendusasutus, kellele on aastatel 2019-2023 eraldatud teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise toetust;

2) avalik-õiguslik ülikool või riigi rakenduskõrgkool;

3) riigi asutatud sihtasutuse koosseisus tegutsev kõrgkool. (2) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõikele 2.

§ 11. Taotleja kohustused Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid.

§ 12. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele ja sisaldama ühendmääruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitusi.

(2) Taotlus peab sisaldama kinnitust, et projekt vastab „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele

vastavalt käesoleva määruse § 5 lõikes 10 sätestatule. (3) Kui toetust taotletakse käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 2 toodud tegevusteks, peab

taotlus sisaldama lisaks lõikes 1 nimetatud kinnitustele ka järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente: 1) akadeemiliste töötajate ja teiste teadustööga seotud isikute ja teadusadministraatorite

koolitusvajaduste analüüs; 2) käesoleva lõike punktis 1 toodud koolitusvajadustest lähtuvalt oskuste

koolitusmoodulite kirjeldused, sealhulgas erinevate moodulite (nagu projektijuhtide-, teadusadministraatorite- ja tehnosiirde ekspertide arendus- ning koolitusprogrammid, teadusjuhtide motivatsiooniprogramm) kombineerimise võimalused .

(4) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 3 raames saab asutus esitada taotluse projektile, mis peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 2 sätestatud kinnitustele ka järgmisi

kinnitusi, andmeid või dokumente: 1) projekti vastavus innovatsiooniküpsuse tasemele kaks kunikuus ning projekti

eesmärgiks on tegevused innovatsiooniküpsuse viimiseks projekti perioodi, mis on 12

7

kuud, jooksul turule lähemale (ehk tõstes innovatsiooniküpsuse taseme vähemalt ühe taseme võrra kõrgemale);

2) projekti juhiks on isik, kes on pärast 2015 aastat kaitsnud doktorikraadi või on läbinud järeldoktorantuuri;

3) projekt peab sisaldama infot projektimeeskonna, -eesmärgi, teostatavate tegevuste,

ajakava, vahetulemuste ja tulemuste kohta ning eelarveprojekti projekti elluviimiseks vajalike kulude kohta;

4) kinnitus, et arendatava teema intellektuaalomandi kuuluvus on asutus(t)es kokku lepitud;

5) asutusel on õigus esitada taotlus ühe uurimistegevuse meeskonna projektile käesoleva

määruse § 5 lõike 1 punkti 3 raames kuni kaks korda, seda juhul, kui esimese lõpetatud projekti eesmärkide täitmiseks vajalikud tegevused on teostatud , teist (järgnevat)

projekti on õigus taotleda asutustel, kelle uurimisrühma töötajad on osalenud käesoleva määruse § 5 lõike 1 tegevuse 2 raames ellu viidava ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste tõstmise programmis.

(5) Kui toetuse taotlemises osaleb mitu partnerit vastavalt käesoleva määruse § 14 lõige 2 punktis 2 toodule, tuleb taotlusele lisada kõigi partnerite kinnitus projektis osalemise ja

ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud asjaolude kohta. (6) Asutus võib oma taotlust esitades teha valiku käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 4

nimetatud tegevuste vahel. Iga valitud tegevuspaketi kohta tuleb eraldi esitada ka eelarve

ja tegevuste väljundnäitajad.

4. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 13. Taotlusvooru avamine (1) Taotlusvoorude eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus, kes edastab vastava teabe

rakendusüksusele.

(2) Rakendusüksus teavitab potentsiaalseid taotlejaid taotlusvooru avamisest, toetatavatest tegevustest, maksimaalsest eelarvest ja taotluse esitamise tähtajast.

§ 14. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis (1) Taotlus esitatakse käesoleva määruse § 13 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.

Taotlemine toimub vooruliselt. Taotlusvoorud kuulutatakse välja eraldi käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktide 1-4 tegevustele.

(2) Taotlus esitatakse § 15 lõikes 1 sätestatud viisil digitaalselt allkirjastatuna järgmiselt: 1) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktide 3 ja 4 tegevuse taotluse puhul taotleja

esindusõigusliku isiku poolt;

2) mitme partneri poolt esitatud taotluse puhul konsortsiumi juhtpartneri esindusõigusliku isiku poolt.

5. peatükk

Taotluste menetlemine

§ 15. Taotluse esitamine ja menetlemine

(1) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu määruses sätestatud tingimuste kohaselt.

(2) Taotluse vastuvõtmisel kohaldatakse ühendmääruse § 5.

(3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 60 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast arvates. (4) Juhul, kui taotluses esineb puudusi, informeerib rakendusüksus sellest viivitamatult

taotlejat, kellel on kümne tööpäeva jooksul alates teate kättesaamisest võimalik puudused kõrvaldada. Rakendusüksus võib mõjuvatel põhjustel taotluses esinenud ebatäpsuste kõrvaldamiseks kehtestada pikema tähtaja.

8

(5) Juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldata, jätab rakendusüksus taotluse läbi vaatamata ja lõpetab taotluse menetlemise.

(6) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised

asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

(7) Kui esitatud taotlus rakendusüksuse hinnangul ei vasta käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud tegevustele, edastab rakendusüksus taotluse juhtkomisjonile hinnangu saamiseks.

§ 16. Taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine

(1) Tähtajaks esitatud taotluse puhul kontrollitakse taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavust vastavalt ühendmääruse §-le 6.

(2) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva

määruse §-s 10 sätestatud nõuetele. (3) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud käesoleva

määruse §-s 12 taotlusele sätestatud nõuded. § 17. Ekspertkomisjoni ja ASTRA+ juhtkomisjoni moodustamine

(1) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks esitatud taotluste hindamiseks moodustab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul ekspertkomisjoni. Vajadusel kaasatakse hindamisse täiendavaid eksperte.

(2) Hindamises osalevad ekspertkomisjoni liikmed ja täiendavad eksperdid peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest ning taotlejatest.

Taotluste hindamine toimub hindamisjuhendi alusel. (3) Ekspertkomisjoni töökorra ning hindamisjuhendi kinnitab rakendusüksus kooskõlastatult

rakendusasutusega.

(4) Ekspertkomisjoni tehnilise teenindamise tagab rakendusüksus. (5) Rakendusüksus moodustab rakendusasutuse ettepanekul ASTRA+ juhtkomisjoni,

mille ülesanneteks on käesoleva määruse § 5 lõigetes 1, 2 ja 4 kirjeldatud tegevuste taotluste hindamine ja nende kinnitamine, käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 nimetatud tegevuste rahastamiseks ekspertkomisjoni poolt esitatud ettepanekute

kinnitamine, ASTRA+ tulemuslikkuse jälgimine, vahehindamise teostamine, projektide ja ASTRA+ paremaks elluviimiseks rakendusüksusele ettepanekute tegemine ja muude

käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmine ning vajadusel ettepanekute tegemine projektide rahastamises muudatuste tegemiseks.

(6) Hindamises osalevad juhtkomisjoni liikmed peavad deklareerima oma erapooletust ja

sõltumatust hinnatavatest projektidest ning taotlejatest. Taotluste hindamine toimub hindamisjuhendi alusel.

(7) Juhtkomisjoni töökorra kehtestab rakendusüksus kooskõlastatult rakendusasutusega. (8) Juhtkomisjoni tehnilise teenindamise tagab rakendusüksus.

§ 18. Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika (1) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktide 1, 2 ja 4 tegevusi hindab juhtkomisjon ja punkti 3

tegevusi ekspertkomisjon. Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktide 1-4 tegevustes nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel: 1) projekti kooskõla valdkondliku arengukavaga, mõju rakenduskava erieesmärgi ja

meetme eesmärkide saavutamisele; 2) projekti põhjendatus;

3) projekti kuluefektiivsus; 4) toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia; 5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.

9

(2) Kriteeriumi projekti mõju hindamisel rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele hinnatakse:

1) projekti kooskõla valdkondliku arenduskavaga ja panust rakendamise erieesmärki ning meetme eesmärkidesse, sealhulgas projekti tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajadusel väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast projekti lõppu, sealhulgas

käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktide 1 ja 2 tegevustes eelistatakse pikemaaegseid ühisprojekte, millel on suurem mõju käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 toodud

kriteeriumi osas; 2) projekti panust meetme väljund- ja tulemusnäitaja(te) saavutamisse.

(3) Kriteeriumi projekti põhjendatuse raames hinnatakse:

1) projekti eesmärgipüstituse põhjendatust, sealhulgas probleemi, kitsaskoha või kasutamata arenguvõimaluse olemasolu;

2) projekti sekkumisloogika arusaadavust ja mõjusust, sealhulgas projektis ettenähtud tegevuste panust projekti teadus- ja arendustegevuse tulemuste kommertsialiseerimiseks seatud eesmärkide ning planeeritud väljundite ja tulemuste

saavutamiseks mõjusal, arusaadaval ning innovaatilisi lahendusi soosival viisil; 3) tegevuste ajakava realistlikkust, arvestades muuhulgas tegevuste omavahelisi seoseid

ja ajalist järgnevust ning jätkusuutlikkust; 4) projektiplaani ajalist perspektiivi ning jätkusuutlikkust; 5) projekti teaduslikku taset, idee tehnoloogilist eelist alternatiivsete tehnoloogiate ees,

kommertspotentsiaali ja kommertsialiseerimisvõimalusi (kehtib vaid käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 3 tegevustele), seal hulgas tehnoloogilist uudsust, kas tehnoloogiat saab piisavalt kaitsta patentide, autoriõiguse, kaubamärgi või muu

intellektuaalomandi kaitsmise viisiga, kas tehnoloogial on potentsiaalseid kasutust piiravaid riske, nagu tervise-, keskkonna-, õigus- ja privaatsusriske ja kas tehnoloogia

on potentsiaalselt skaleeritav. (4) Projekti kuluefektiivsuse kriteeriumi puhul hinnatakse:

1) ettenähtud tegevuste/lahenduste kuluefektiivsust planeeritud väljundite/tulemuste

saavutamiseks; 2) planeeritud eelarve realistlikkust ja mõistlikkust, sealhulgas eelarve koostamisel

aluseks võetud andmete ja hinnangute realistlikkust ning planeeritud kulude vajalikkust, samuti taotleja võimekust katta projektile järgnevaid püsikulusid.

(5) Toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus projekti ellu viia kriteeriumi puhul hinnatakse:

1) taotleja kvalifikatsiooni ja kogemust ning organisatsiooni jätkusuutlikkust; 2) õiguslike, organisatsiooniliste ja tehniliste eelduste olemasolu projekti elluviimiseks

kavandatud viisil; 3) projekti tulemuste jätkusuutlikkuse tagamise võimet; 4) taotleja võimekust kaasata tegevustesse täiendavaid vahendeid.

(6) Projekti puhul hinnatakse projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega, sealhulgas projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega

ning mõju rakenduskava erieesmärgi saavutamisele. (7) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud valikumetoodika järgi.

Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 1

nimetatud kriteeriumitest. Rakendusüksus kooskõlastab valikumetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru

väljakuulutamise päeval. (8) Projekte hinnatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumite lõikes

skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane) punkti. Hinne antakse 0,5 punkti täpsusega.

(9) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab juhtkomisjon (taotlusi § 5 lõikes 1 p 3 nimetatud tegevuste rahastamiseks juhtkomisjon ei hinda, vaid kinnitab ekspertkomisjoni

poolt esitatud vastavad ettepanekud) järgmiste valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7 ja mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja

meetme eesmärkide saavutamisele – koondhindest 25 %;

10

2) projekti põhjendatus – koondhindest 25 %; 3) projekti kuluefektiivsus – koondhindest 15 %;

4) taotleja suutlikkus projekti ellu viia – koondhindest 30 %; 5) projekti kooskõla Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega – koondhindest 5 %.

(10) Rahuldamisele kuuluvad vastavaks tunnistatud taotlused, mis vastavad määruse nõuetele

ning: 1) on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumide alusel saanud

koondhindeks vähemalt 2,50; 2) ei ole üheski käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumidest saanud

hindeks vähem kui 2,00;

3) mille rahastamise summa ei ületa eelarvet. (11) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumi hinne on alla 2,0, siis

taotluse hindamine lõpeb. (12) Võrdsete näitajatega projektide puhul eelistatakse pikemaajalisi ja jätkusuutlikke projekte,

millel on käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 valikukriteeriumi hinne kõrgem.

(13) Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 3 tegevuses võrdsete näitajatega projektide puhul eelistatakse pikemaajalisi ja jätkusuutlikke projekte, millel on käesoleva paragrahvi lõike

1 punkti 7 kriteeriumi hinne kõrgem. § 19. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

(1) Mitme partneri poolt esitatud konsortsiumi taotlused kuuluvad rahuldamisele vastavalt hindamise käigus tekkinud pingereale ning taotlusvooru eelarvele. Asutuste esitatud taotlused kuuluvad rahuldamisele vastavalt käesoleva määruse § 9 lõikes 3 sätestatule kuni

maksimaalse asutusele kehtestatud toetuse määrale ning taotlusvooru eelarvele. (2) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused. Otsuses

sätestatakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule: 1) projekti elluviimise tingimused, sealhulgas tähtaeg projekti elluviimisega

alustamiseks. Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 3 tegevuses tuuakse välja

määratud kindlasummalise makse suurus ja rakendamise tingimused ; 2) eeldatav ajakava;

3) kestusnõude periood ja sellega seotud kohustused; 4) kui tegemist on riigiabiga, siis sellekohane vastav info.

(3) Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kümne

tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 20. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotlus jäetakse rahuldamata käesoleva määruse § 5 lõikes 12 ning ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

(2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes

1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus.

(3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 2 sätestatud

teave. (4) Otsus taotluse rahuldamata jätmise kohta edastatakse taotlejale elektrooniliselt e-toetuste

keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates otsuse vastuvõtmisest.

§ 21. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 1, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud eelarve mahu tõttu või

taotluse täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, tulemust või eesmärki.

(2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9

lõigetes 2 ja 3 sätestatule, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus

11

saabub või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või

täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. (3) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse

maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sealhulgas ettemaksetele, tekib toetuse saajal

pärast rakendusüksuse poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada

infosüsteemist või andmeallikast.

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks

tunnistamine

§ 22. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja

sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse § 12 sätestatud tingimustel ja korras. (2) Kui muutuvad taotluse rahuldamise otsuses ühendmääruse § 12 lõikes 2 nimetatud

asjaolud, siis kontrollitakse enne otsuse tegemist muudatuste asjakohasust ja vajalikkust ning kui see on vajalik, siis ka käesoleva määruse § 18 sätestatud projektide valikukriteeriumide alusel, kaasates juhtkomisjoni.

(3) Taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse maksimummäära ei suurendata. (4) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või käesoleva

paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest juhul, kui soovitav

muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

(5) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus kümne tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist.

(6) Kui projekti tegevuste elluviimisel selgub, et mõne tegevuse eelarvet ei suudeta täita, võib

toetuse saaja esitada rakendusüksusele ettepaneku projekti eelarve muutmiseks erinevate tegevuste vahel. Kui toetust on antud riigiabina tuleb projekti muutmisel tagada, et

muudatus tehakse kooskõlas riigiabi reeglitega. (7) Kui muudatused eeldavad juhtkomisjoni kaasamist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2

sätestatule ning juhtkomisjoni hinnangul on taotluse muudatused põhjendatud ning

ettepanek vastab käesoleva määruse § 5 lõikes 1 nimetatud tegevustele, teeb juhtkomisjon rakendusüksusele ettepaneku projekti muudatuse kinnitamiseks.

(8) Kui juhtkomisjoni hinnangul ei ole ettepanekus tehtud muudatused põhjendatud, teeb juhtkomisjon rakendusüksusele ettepaneku projekti eelarve vähendamiseks muudetava eelarve summas ning see eelarve maht suunatakse meetme järgnevate voorude

rahastamiseks.

§ 23. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt

ühendmääruse § 14 või § 37 lõikele 7.

(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada käesoleva paragrahvi lõikes 1 kirjeldatud otsuse kohaselt.

7. peatükk Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

§ 24. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

12

(2) Toetuse saaja ja partner on kohustatud: 1) täitma ühendmääruse § 10 ja11 nimetatud kohustusi;

2) täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatud nõuetele;

3) säilitama toetuse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid perioodi 2021- 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise

seaduse §-s 18 nõutud aja jooksul; 4) tagama käesoleva määruse § 5 lõikes 1 punkt 4 sätestatud tegevuses kestuse nõude

täitmise viie aasta jooksul projektile lõppmaksest tegemisest arvestades;

5) järgima riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi ja nõudeid, kui need kohalduvad toetuse saamisel, sealhulgas eristama raamatupidamises

majandustegevuse ja mittemajandustegevuse, pidama nende üle arvestust ning esitama rakendusüksusele igal aastal aruande taristu majandusliku ja mittemajandusliku kasutuse ajalise proportsiooni kohta;

6) esitama enne seadmete soetamist rakendusüksusele prognoosi, millises ajalises proportsioonis plaanitakse toetatavat taristut kasutada majandustegevuseks ja

mittemajandustegevuseks; 7) maksma toetuse proportsionaalselt tagasi, kui majandustegevuse maht aastase perioodi

jooksul ületab 20% taristu aastasest kasutusmahust.

(3) Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõike 2 punktides 2-6, 8-11, 13−16 ning §-s 11 nimetatud kohustusi.

8. peatükk

Aruannete esitamine

§ 25. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta e-toetuse keskkonna

kaudu vahearuande vähemalt üks kord aastas hiljemalt 15. jaanuaril 31. detsembri seisuga, rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu korral sagedamini.

Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktide 1, 2 ja 4 alusel taotletud vähemalt nelja-aastase projekti kolmandal aastal hindab juhtkomisjon projekti elluviimist ning teeb rakendusüksusele projektiga jätkamise või mittejätkamise ettepaneku kolme aasta

aruannete põhjal. (2) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti lõpparuande hiljemalt 45 kalendripäeva

jooksul projekti lõppemisest (§ 5 lõike 1 punkti 3 tegevustes esitatakse lõpparuanne 30 kalendripäeva jooksul peale projekti lõpukuupäeva).

(3) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave:

1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti number, toetuse saaja nimi ja muud nõutud andmed);

2) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne); 3) andmed projekti edenemise kohta (teostatud tööd ja tegevused, tulemuste ja

eesmärkide saavutamine, projektile seatud näitajate täitmine);

4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele (lõpparuande puhul ka hinnangud projekti mõjule TAIE eesmärkide ning seotud Eesti 2035 sihtide

saavutamisele ning kuidas on panustatud seotud horisontaalsete põhimõtete edendamisse);

5) informatsioon intellektuaalomandi kasutamise kohta, patenditaotluste ning

publikatsioonide kohta. (4) Rakendusüksus kinnitab aruanded viieteistkümne kalendripäeva jooksul nende

rakendusüksusele e-toetuse keskkonnas esitamisest arvates ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud juhul neljakümne viie kalendripäeva jooksul, kui juhtkomisjon on 30 kalendripäeva jooksul teinud rakendusüksusele projektiga jätkamise või mittejätkamise

ettepaneku. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist.

13

9. peatükk Toetuse maksmise tingimused

§ 26. Toetuse maksmine

(1) Toetust makstakse ühendmääruse § 26, § 27 lõike 1 punkti 1 ja § 28 lõigete 2 ja 3 alusel.

(2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 24-26 nimetatud ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise

täpsustavatest tingimustest ja korrast. (3) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid

rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu.

(4) Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse mitte tihedamini kui üks kord kvartalis.

(5) Käesoleva määruse § 5 lõikes 3 sätestatud tegevuses toimub toetuse maksmine kindlasummalise maksena, kui makse tegemise eelduseks olevate taotluse rahuldamise otsuses või toetuse andmise tingimustes nimetatud tingimuste täitmine on tõendatud.

§ 27. Makse menetlemise peatamine

Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse kasutamise tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul.

10. peatükk

Finantskorrektsioonid ja vaided

§ 28. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-des 28-30 ja ühendmääruse §-des 34-38 sätestatule.

§ 29. Vaide esitamine

(1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist

esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

(2) Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt) minister Kristi Vinter-Nemvalts

kantsler

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks: Rahandusministeerium

Kliimaministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

11.06.2024 nr 8-2/24/2654

Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

esitamine

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse

„Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas

minister

Lisad: 1. Eelnõu;

2. Seletuskiri; 3. Seletuskirja lisad 1-5.

Arvamuse avaldamiseks:

Riigi Tugiteenuste Keskus

Eesti Rektorite Nõukogu

Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu

positiivselt evalveeritud avalik-õiguslikud ja riigi TA asutused institutsionaalselt akrediteeritud riigi rakenduskõrgkoolid

Toomas Murulo

735 0217 [email protected]

1

Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Teadusuuringute mõju suurendamine

ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse

toetamine (Astra+)“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Määrus kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Määrusega reguleeritakse teadmussiirde programmi ja meetmete nimekirja meetme „Ühiskonna ja majanduse vajadustele vastava teadus- ja arendustegevuse võimekuse

kasvatamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse

toetamine (ASTRA+)“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Meede on ellu kutsutud saavutamaks Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021– 2027 poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ erieesmärke (a)(i) „Teadus- ja innovatsioonivõime

ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ ja (a)(iv) „Aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine“.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna nõunik Toomas Murulo ([email protected]), teadus-

ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja Katrin Kiisler ([email protected]), peaekspert Mariann Saaliste ([email protected]), strateegilise planeerimise ja

kommunikatsiooni osakonna välisvahendite planeerimise juht Inge Oopkaup (tel 735 0279; [email protected]), välisvahendite nõunik Ragne Hoff (tel 735 0306, [email protected]), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (tel 735 0234,

[email protected]) ning eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm ([email protected]).

1.1.Tegevuse taust

Eesti TA-süsteemi ülevaatest (Peer Review, 2019)1 selgub, et TA-asutuste teadmussiirde üksustel on nende organisatsioonis loodud intellektuaalomand (IP) halvasti nähtav ning seda ei

kommertsialiseerita piisavalt. Enamik TA-asutusi on jätnud teadlased ise otsustama, kuidas nad peaksid lähenema teadmussiirdele, selle asemel, et õpetada teadlasi ja rakendada proaktiivseid protsesse leiutiste tavapäraseks avalikustamiseks ja ärilise potentsiaali kindlakstegemiseks. TA-

asutuste teadmussiirde üksused saavad luua väärtust, kui neil on olemas kogemused turu hindamisel, intellektuaalomandis, ettevõtetega koostöös jne, mis tugineks pädevale

teadmussiirde personalile ja võimaldadks teadlastel vabalt keskenduda teadustööle. Teaduskiirendi ökosüsteemi kaardistuseks tehtud uuringus „Teenused teadmuspõhiste

iduettevõtete loomiseks ja arendamiseks ning teadmuspõhise ettevõtluse ökosüsteemi arendamine Eestis“2 tuuakse välja ekspertide ja teiste riikide kogemus, et ettevõtluse ja

ettevõtluskoostöö arendamiseks tuleb ülikoolides tugevdada tehnosiirdega tegelevaid üksusi (ingl.k.: technology transfer office). Teadustöö tulemuste kommertsialiseerimisega seotud pädevused on eriti tähtsad komplekssetes valdkondades. Intervjueeritud ekspertide hinnangul

on see vajalik näiteks selleks, et ülikooli töötajad teaksid praegusega võrreldes paremini, kuidas

1 Final Report – Peer Review of the Estonian R&I System, EC, 2019: https://rio.jrc.ec.europa.eu/library/peer- review-estonian-research-and-innovation-system-final-report 2 AS SmartCap tellitud uuring 2023: https://ut.ee/sites/default/files/2023- 07/Teaduskiirendi_%C3%B6kos%C3%BCsteemi_kaardistus.pdf

2

rakendada teadustulemusi majanduse ja ühiskonna heaks, sh teadusettevõtluse (mh kuidas käib ettevõtte loomine, intellektuaalomandi kasutamine, investorite kaasamine jne) ja ettevõtetega koostöö tegemise (milliseid koostööformaate millistel juhtudel kasutada, kuidas jagada

intellektuaalomandiga seotud õigusi, kuidas tööd hinnastada jne) kontekstis ning kes saavad seejuures teadlastele abiks olla (nt ekspertide kaasamisel, lepingute koostamisel).

Rahvusvaheline kogemus näitab, et tehnosiirdeüksuste töö on tulemuslikum, kui ülikoolides tegeletakse aktiivselt ettevõtlikkuse kultuuri arendamisega. Üldistatult on sarnaselt teiste riikide kogemusega ka Eestis vaja kasvatada tehnosiirdeüksuste võimekust, et paremini luua ja

tugevdada ülikoolide sidemeid ettevõtetega, suurendada teadmisi intellektuaalomandi rakendamises, teha protsesse kiiremaks ja sujuvamaks.

Eesti ülikoolide tehnosiirde tegevused on seni olnud pigem isealgatuslikud ning lähtunud vajadusest ning olemasolevatest teadmistest. Eestis on kuus avalik-õiguslikku ülikooli, nendest

kahes – Tartu Ülikoolis ja Tallinna Tehnikaülikoolis on asutatud kokku 97% Eestis registreeritud spin-off ettevõtetest. Ülikoolide fookus spin-off ettevõtete tekkimisele ja teaduse

kommertsialiseerimisele laiemalt on väga erinev – kui Tartu Ülikool on selgelt defineerinud spin-off ettevõtteks saamise protsessi ning loonud tugisüsteemid, siis osades ülikoolides ei ole spin-off’i kui teaduse kommertsialiseerimise võimalust defineeritudki. See tuleb paljuski nii

ülikooli profiilist ja teadusvaldkondadest, kui ka ülikooli juhtkonna teadlikkusest kommertsialiseerimise võimaluste kohta. Võib öelda, et Eesti ülikoolides loodud spin-off

ettevõtted on pigem juhuslikud kui teadliku strateegilise töö vili, v.a. Tartu Ülikoolis, kus on aastate jooksul loodud läbimõeldud teaduse kommertsialiseerimise tugisüsteemid.

Kõigil Eesti avalik-õiguslikel ülikoolidel on üksused, mis tegelevad ülikoolivälise koostööga, sh.edendavad koostööd ettevõtetega. Nendest TÜ ja TTÜ innovatsiooni ja ettevõtluskeskused

tegelevad lisaks koostööle ettevõtetega ka spin-off ettevõtete nõustamisega. Teistes ülikoolides on spin-off ettevõtlus pigem juhuslik ning seetõttu ei ole neis ka väljakujunenud vastavat kompetentsi ja organiseeritud tegevusi. TLÜs tegeleb ülikooliväliste suhete arendamisega

Teadmussiirde ja projektide keskuse ettevõtluskoostöö- ja partnerlussuhete talitus EXU, EKA’s ja EMÜ’s teadus- ja arendusosakond ning EMTA’s ei ole otsest üksust, kes sellega tegeleks.

Ka tehnosiirdele pööratakse teistes ülikoolides vähem tähelepanu. Paljuski tuleneb see ülikoolide spetsialiseerumisest ning teadusvaldkondadest, kus kommertsialiseerimise potentsiaali (sh. ühiskonna väljakutsetele vastavaid erialasid) on vähem, aga ka madalast

teadlikkusest kommertsialiseerimise võimaluste kohta. TÜ ja TTÜ tehnosiirde üksused on osa ettevõtlusega üldisemalt tegelevast üksusest.

Uuringus „Teenused teadmuspõhiste iduettevõtete loomiseks ja arendamiseks ning teadmuspõhise ettevõtluse ökosüsteemi arendamine Eestis“ soovitati riigil seada teaduse

kommertsialiseerimine ülikoolidele eesmärgiks, sh kommertsialiseerimise viisid jätta ülikoolide otsustada (iga üksikjuhtum eraldi), kuna erinevatel valdkondadel ja juhtudel on

mõistlik kasutada erinevaid kommertsialiseerimise võimalusi. Laiem eesmärk peaks olema teaduse nii kiiresti ja efektiivselt kui võimalik ülikooli seinte vahelt välja toomine. Kiire mõju saavutamiseks teaduse kommertsialiseerimisel võiksid ülikoolid oma tehnosiirde

üksusesse palgata erasektorist ärijuhtimise kogemusega spetsialisti, kelle ülesanne on aidata teadlasel tema tehnoloogia, toode või leiutis turule viia. Vajalik kompetents on segu

äriprotsessidest, turgudest ja võrgustike tundmisest. See oleks lühiajalises perspektiivis kiireim viis aidata teadusel ülikooli seinte vahelt välja, kasvatada ülikoolis kommertsialiseerimise kompetentsi ning on pikaajalises perspektiivis ülikoolile kasulik, kuna vähendab ka riski, et

tippteadlane lahkub ülikoolist.3

3 „Teaduse kommertsialiseerimine Eestis“, Technopolis, Startup Estonia, 2019: https://media.voog.com/0000/0037/5345/files/SpinOff_lopparaunne_avaldamiseks.pdf

3

Teadus- ja tehnoloogiamahuka iduettevõtluse ökosüsteemi arendamise tegevuskava4 kohaselt tuleb aidata keskkonnal ületada kasvubarjääre, milleks on a) teadusest ärisse ehk teadlasest ettevõtjaks mõttelaadi muutus, sealhulgas uut tüüpi ärimudelite (IO-põhisus) kasutamisel ja

meeskonna ülesehitamisel; b) äriarendus kompetentside ja rahastuse puudumine, eriti iduettevõtte varases faasis ning c) intellektuaalomandi siirde ülemineku takistused teadus- ja

arendustegevusasutusest iduettevõttesse. TAIE arengukavas on välja toodud järgmised teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

valdkonnaga seotud probleemid: * EL tõukefondide toel loodud kõrge tasemega teadustaristu majandamine ei ole jätkusuutlik.

Teadustaristu kasutamine ettevõtluse ja avaliku sektori teenindamiseks on piiratud, napib akrediteeritud laboreid. Aastatel 2007-2022 on suunatud suur osa struktuurivahendeid teadustaristu kaasajastamiseks,

kuid tipptasemel teadustaristu ei leia erinevatel põhjustel kasutamist akadeemia väliste kasutajate hulgas. Põhjuseid on mitmeid, kuid teadusasutustest lähtuvad peamised põhjused on

seotud sellega, et info taristu olemasolu ja kasutamise võimaluste kohta ei ole potentsiaalsete huviliste hulgas levinud. Peamiselt kasutavad taristut teadusasutused ise ning ei ole huvitatud selle avamisest välistele kasutajatele, samas on asutustel probleeme sellega, et teadustaristu

ülalpidamiseks napib raha. Lisaks infopuudusele teadustaristu võimaluste kohta on Eestis piiratud hulgal ettevõtteid, kes mõistavad teadus- ja arendustegevuse tähtsust ettevõtte arengus

ning investeerivad teadus- ja arendustegevusse. * Eesti ühiskonna ees seisvate proovikivide lahendamisel kasutatakse liiga vähe teadustulemusi ja teadlasi. TAI poliitika ei ole piisavalt mõjus, et toetada majanduslike ja ühiskondlike

eesmärkide saavutamist, sh majandusstruktuuri muutmist. Struktuurivahenditest rahastatud tegevuse „Valdkondliku teadus- ja arendustegevuse

toetamine“ raames erialaliitude poolt läbiviidud valdkonna ettevõtete teadus- ja arendustegevuse kaardistused tõid olulise kitsaskohana välja, et ettevõtted ei tea, missugust teadust Eestis tehakse ning kuidas saab Eestis tehtav teadus- ja arendustegevuse neile kasulik

olla. Eesti teadlasi kaasatakse vähe, kuid siiski järjest enam, ühiskondlike väljakutsete lahendamisse. Positiivse näitena võib siinkohal tuua Covid -pandeemia aegse koostöö

teadlastega viiruse seirel ning lahenduste väljatöötamisel viiruse ohjamisel. * Teadustöö tulemused ei leia rakendust ettevõtluses. Eestis sünnib vähe läbimurdelist innovatsiooni.

Samuti on TAIE arengukavas toodud Eesti tugevused. Eestis on kõrge haridustase, paindlik tööturg, tugevad institutsioonid (sh ülikoolid, regionaalsed kompetentsikeskused), soodne

ettevõtluskeskkond ning arenenud digiühiskond. Erinevates rahvusvahelistes konkurentsivõime edetabelites asub Eesti üsna kõrgel kohal. Eesti teadus on kvaliteetne, mitmekesine ja rahvusvaheliselt heal tasemel. Eestis tegutsevad tugevad ja arenevad

teadusrühmad, teadusasutustes on tagatud nüüdisaegne töökeskkond, sh heal tasemel teadustaristu. Teadlased ja teadusasutused osalevad aktiivselt rahvusvahelistes

teadusvõrgustikes, sh Euroopa Teadusruumi algatustes ja ühistes teadustaristutes. Samas puudub teadlastel motivatsioon ja ka oskused teadustulemusi praktikasse viia. Puuduvad või ei ole veel korralikult käivitunud tugiüksused, mis aitaksid teadlastel teadustulemuste kasutajate

ja kasutamiseni jõuda.

TAIE arengukavas toodud 2. tegevussuund näeb ette teadusasutustele ja kõrgkoolidele võimaluste loomise teadmussiirde tegevuste laiendamiseks, teenuste arendamiseks ning teadmussiirde alaste teadmiste ja oskuste täiendamiseks, teadushalduse teenuste arendamiseks,

teadustaristu kättesaadavuse parandamiseks, koostööks ettevõtetega.

4 https://www.mkm.ee/uudised/eesti-seab-sihi-suvatehnoloogia-iduettevotluse-arendamisele

4

2021. aastal valmis raport „Tegevuse „Institutsionaalne arendusprogramm teadus- ja arendusasutustele ja kõrgkoolidele“ (ASTRA) tulemuslikkuse ja mõju hindamine. Aruande kohaselt on perioodil 2014-2020 toetatud ASTRA meede olnud asjakohane, kuna on olnud

oluline kõrgharidust ja teadust toetav rahastus, mis sobib uute teadussuundade katsetamiseks, rahvusvahelistumiseks ja asutuste arenguhüppe toetamiseks. Kõige suurema mõjuga

tegevusteks peetakse investeeringuid infrastruktuuri ning tippteadlaste ja ekspertide palkamist. Meede on mõjutanud asutuste strateegilise planeerimise võimekuse kasvu, samuti asutusesisest koostööd. Samas on välja toodud, et ASTRA ei ole mõjutanud asutustevahelise koostöö teket

ega kasvu ning asutuste ootused ja rahastamisskeem soosivad pigem asutustevahelist konkurentsi.

Peamised sihtrühmad, keda meetme tegevused mõjutavad:

1. Teadus- ja arendusasutused, riigi rakenduskõrgkoolid, teadlased, doktorandid/noored teadlased, akadeemiline ja toetav personal;

2. Kaudselt ettevõtted, kes on huvitatud teadmus- ja tehnoloogiamahukate ärimudelite

väljatöötamisest, kes juba tegelevad teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooniga,

kuid vajavad eesmärkide saavutamiseks lisateadmisi, kellel on potentsiaali suurendada

oma äritegevusega seotud teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni mahtu.

1.2. Tegevuse eesmärk Toetuse andmise eesmärk on soodustada ülikoolide, teadus- ja arendusasutuste ning

kõrgkoolide institutsionaalse teadmus- ja tehnoloogiasiirde võimekust ning teenuste kvaliteeti, et paremini vastata ühiskonna ja ettevõtete nõudlusele ning aidata kaasa teadustulemuste

kiiremale kasutuselevõtule väljaspool akadeemilist sektorit. Kui lähtuda viimaste aastakümnete jooksul tehtud uuringutest innovatsiooni arendamise

teemal, siis näeme, et üheks olulisemaks uudsete toodete ja teenuste turule toomise käivitajaks on teadmiste, oskuste ja tehnoloogiate liikumine inimeste ja organisatsioonide vahel, ehk

teadmus- ja tehnoloogiasiire. See aga eeldab valmisolekut kõikidelt osapooltelt ning siin on Eestis palju arenguvõimalusi.

Toetuse andmise tulemusena toimivad toetatud asutustes pädevad teadmussiirde tugiüksused, mis on vajalik teadmusringluse kasvatamiseks ja teadusasutustega koostööd tegevate ettevõtete

arv tõstmiseks. Täiendatud on ülikoolide, teadus- ja arendusasutuste ning rakenduskõrgkoolide olemasolevale akadeemilisele- ning tugipersonali ettevõtlikkus- ja teadmussiirdealaseid teadmisi ja oskusi. Sellega on loodud eeldus teadus- ja arendusalaste ning teadmussiirde

teenuste (sh teadushalduse ja tugiteenuste) kvaliteedi ja mahu tõstmiseks, suutlikkust kujundada ja juhtida ettevõtluskoostööd ettevõtliku avastusprotsessi põhimõtteid järgides ja seda

teadmussiirde teenuste pakkumisel kasutada. Tegevuse eesmärk on kooskõlas Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-

2027 poliitikaeesmärgiga nr 1. „Nutikam Eesti“, sh erieesmärgiga (i) „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja

suurendamine“ ning erieesmärgiga (iv) „aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine“. Tegevus panustab otseselt rakenduskava poliitikaeesmärgi 1 erieesmärgi (i) sekkumisse 2.1. „Teadus- ja arendusteenuste ning institutsionaalse

teadmussiirde võimekuse suurendamine teadus- ja arendusasutustes ning kõrgkoolides“ ning erieesmärgi (iv) sekkumisse 2. „Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide

innovatsioonivõimekuse, ettevõtluskoostöö ja nutika spetsialiseerumise valdkondade arendamiseks vajalikud pädevused“.

5

Struktuurifondidest rahastatavate tegevuste planeerimisel on arvestatud teiste riiklike rahastusallikate eesmärke ja võimalusi ning koostoimet.

1.3. Seosed strateegiate jt arengukavadega, teiste sekkumiste ja tegevustega Sekkumine panustab TAIE arengukava 2021–2035 üldeesmärki „Eesti teadus, arendustegevus,

innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele“, alaeesmärkidesse 1. „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja

innovaatilistele lahendustele“ ja 2. „Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine“ ning toetab kaudsemalt eesmärki 3. „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ja

teadmusmahuka ettevõtluse kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades.“

TAIE arengukava kolmest suunast panustatakse ennekõike teadussüsteemi ja teadmussiirde suundadesse. Sekkumise põhifookus, nagu ka TAIE arengukava fookus, on teadmussiirde

suunal, mis vähendab teaduse eraldatust majandusest ja ühiskonnast, võimendades teadus- arendustegevuse ja innovatsiooni ühiskondlikku kasu (tõhusust) ja kutsudes esile vajalikke muutusi, sh käivitades olulisel määral Eesti majanduse lisandväärtuse kasvu. Teadmussiire

omakorda toetab mitte ainult teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja majanduse hüvanguks, vaid ka teaduse mõjususe kasvu ja ühiskonna arenguvajadustele vastavate

strateegiliste uurimissuundade kujundamist. Kõige tugevamad seosed võib välja tuua vähemalt kuue perioodi 2021-2027 tegevusega. Astra+

tegevustel on rõhk avaliku sektori asutuste ning ülikoolide ja riigi rakenduskõrgkoolide akadeemiliste töötajate teadmussiirde alasel koolitamisel ning toetatavate asutuste

teadmussiirde erinevate vormide ja -teenuste väljatöötamisel, sh teadus-arendustegevuse toetamisel teadustulemuste turule orienteerituse suurendamisel. Täiendatakse teadusasutuste töötajate ettevõtlikkuse alaseid teadmisi ja oskusi, sealhulgas teadlikkust intellektuaalomandist,

oskusi intellektuaalomandit tõhusalt hallata ning toetatakse intellektuaalomandi loomiseks asjakohaste teenuste pakkumist ja nõudlust siduvat ADAPTERi platvormi, et maksimeerida

väärtuse loomist kõikide kaasatud isikute jaoks. Nimetatud tegevused aitavad kaasa tihedama ettevõtluskoostöö tekkimisele ja teadmusmahukate spin-off ettevõtete loomiseks vajaliku võimekuse tõstmisele. Tegevusega seatakse sihiks rakenduskava erieesmärgi „teadus- ja

innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ eesmärgi „Hästitoimiv teadmussiirde süsteem“ saavutamine.

Tegevuse "Sektoritevahelise mobiilsuse toetamine" (edaspidi Sekmo) eesmärgiks on sektoritevahelise koostöö soodustamine, tõstes Eesti era- ja avaliku sektori asutuste TA alast

võimekust ja mitmekesistades teadlaskarjääri läbi teadlaste ning teadmussiirdedoktorantide töötamise eri sektorites. Sekmo kaudu toetatakse tippspetsialistide minekut ettevõtetesse

teadustööd tegema ning saama teadlasele vajalikke ettevõtluskogemusi. Teise tegevusena toetatakse tippspetsialisti kaasamist ettevõtlusest, avalikust- või kolmandast sektorist avalik- õiguslikku ülikooli, riigi rakenduskõrgkooli või riigi (ka avalik-õiguslikku) TA asutusse kas

õppetööd või praktikat läbi viima või panustama asutuse teadus- ja arendustegevusse, innovatsiooni või tegelema tehnoloogiasiirdega, mis on seotud asutuse põhitegevustega.

ASTRA+ abil saab asutus kaasata teadmussiirde kogemustega personali, kes annab edasi parimaid teadmussiirde organiseerimise ja vastava süsteemi ülesehitamise alaseid teadmisi ja oskusi asutuste töötajatele, et asutustesse tekiks kohapealne vastav võimekus. ASTRA+ puhul

on abikõlbmatud sellised personalikulud, mida toetatakse juba teistest meetmetest.

6

Tegevuse „Temaatiliste teadus- ja arendustegevuse programmide elluviimine

akadeemilise, era- ja avaliku sektori koosloome ning koostöö edendamiseks nutika

spetsialiseerumise valdkondades“ toetuse andmise eesmärgiks on TA süsteemi võimekuse

kasv ning ettevõtluse vajadusest lähtuvate teadussuundade arendus fookusvaldkondades, et suurendada sidusust TA ning ühiskonna arengu ja majanduskasvu vahel. Nimetatud tegevuse

fookuses on TA-tegevuse võimekuse kasvatamine, millele ASTRA+ tegevus pakub lisandväärtusena toetust teadusuuringutes loodud tulemuste mõju suurendamiseks, et need ideed saaksid turuküpsemaks ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde

suutlikkus tõuseks. ASTRA+ tegevuses on fookuses uurimistulemuste viimine lähemale turule ehk muuta need ideed ettevõtetele atraktiivseks (mõõdikuks on investeerimisküpsuse tasemete

skaala, millega mõõdetakse projektimeeskonna valmisoleku taset idee kommertsialiseerimiseks) – seega puudub kattuvus eelpool mainitud meetme TA-tegevuse võimekuse kasvatamiseks ASTRA+ toetuse tegevusega.

Tegevuse Mobilitas+ fookus on: 1) ERC grandi taotlemise edukuse tõstmine; 2) MSCA

järeldoktori individuaalgrandi projektide elluviimise toetamine; 3) Rahvusvahelistes teadus-, arendus ja innovatsioonialgatustes osalemise toetamine; 4) Eesti Teadusagentuuri Brüsseli esindus; 5) Eesti teaduse välisturundus „Research in Estonia“ (RiE). Puutumus: ASTRA+

raames TA-asutuste teadmussiirde pädevuste parandamine loob paremad eeldused mh Mobilitas+’st rahastatud tegevuste 1-3 tulemuste jõudmiseks ja rakendamiseks ettevõtluses nii

Eestis kui rahvusvaheliselt. Teistes tegevustes puutumust ei ole. Tegevus TeaMe 3.0. Nii TeaMe 3.0 kui ka ASTRA+’st rahastatakse teadustulemuste

tutvustamist laiemale avalikkusele. TeaMe 3.0 kommunikatsioonitegevused tutvustavad eri kommunikatsiooniformaatide kaudu uusimaid teadmisi ja teadustulemusi; ASTRA+ raames

keskendutakse ADAPTER-i programmi kaudu ja institutsionaalselt teadusasutuste uurimisteemade ja uurimistulemuste turundamisele fookusega võimekate teadustulemuste kiirele rakendamisele ettevõtluses või ühiskonnas. Teistes tegevustes puutumust ei ole.

Tegevus RITA+. Fookus: 1) ministeeriumide valitsemisalade ülestel teemadel

interdistsiplinaarsete rakendusuuringute teostamine nutika spetsialiseerumise valdkondades ühiskonna ja majanduse olemasolevate ja eesseisvate väljakutsete lahendamiseks; 2) teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika analüüsimine ja seire ning teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika kujundajate ja elluviijate pädevuse kasvatamine; 3) ministeeriumide ja Riigikantselei teadusnõunike või teadus- ja arendustegevuse alase

nõustamise eest vastutavate töötajate ja erialaliitude arendusnõunike teadus- ja arendustegevuse pädevuse kasvatamine ja koostöö toetamine ning ministeeriumide ametnike teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni alase pädevuse kasvatamine; 4) Eesti Teadusinfosüsteemi

(ETIS) arendus. Puutumus: koordineeritud koostöö ADAPTER platvormi arendamisel, kus ADAPTER-i

arendusi tehakse ASTRA+ määruse alusel ja ETIS-e arendused RITA+ kaudu, et ADAPTER-i päringud ETISe infosüsteemist kajastaksid värsket informatsiooni ja oleksid kasutajasõbralikud. Teistes tegevustes puutumust ei ole.

Tegevus Tippkeskused ja teadustaristu. Fookus: 1) luua võimalused teaduse tippkeskuste

raames loodud tippteaduse tulemuste rakendamiseks Eesti ühiskonna ja majanduse hüvanguks; 2) luua tingimused riikliku tähtsusega teadustaristu teenuste kasutamiseks ettevõtete ja avaliku sektori asutuste poolt; 3) suurendada tippkeskuste ja riikliku tähtsusega teadustaristute

koostööd avaliku ja erasektoriga, samuti omavahelist koostööd.

7

Puutumus: Tippkeskuste teadustulemuste ja riikliku tähtsusega teadustaristute tutvustamine ja ettevõtluskoostöö keskendub konkreetsete tippkeskuste teadustulemustele ning vaid riikliku tähtsusega taristute kasutamise võimalustele. ASTRA+ raames keskendutakse teadusasutustes

ja rakenduskõrgkoolides uuringutes loodud tulemuste turuküpsuse suurendamisele innovatsioonigrantide kaudu ja nende tulemuste turundamisele, et luua võimalused

teadustulemuste kiirele rakendamisele ning ettevõtluskoostööle. Erinevus Tippkeskuste ja taristu teenuste ja käesoleva meetme vahel seisneb selles, et Tippkeskuste ja teadustaristu meetmest toetatakse vaid konkreetsete teenuste ja toodete loomist, mitte ainult teadustulemuste

turuküpsemaks saamist, millele on ASTRA+ meetmes rõhk seatud. Lisaks on ASTRA+ puhul projektijuhtidele ka piirang - doktorikraadi kaitsmise aja piirang (peale 2015 aastat kaitstud

PhD), et sellega soodustada noorema põlvkonna teadlasi oma uurimisrühmade ja ideede arendamisel. Käesoleva meetme innovatsioonigrantide oluline eesmärk on liikuda projektimeeskonna oskuste arendamisel lähemale investorküpsuse saavutamisele (aluseks

niinimetatud innovatsiooniküpsuse valmiduse tasemed, inglise keeles Funding Readiness Levels), et teadusideid arendada suurema innovatsiooni suunas koos projektimeeskonna

organisatoorse-, juhtimis- ja idee esitlemise võimekuste arendamisega. Tõstetakse asutuste institutsionaalset teadmussiirde suutlikkust. Tippkeskuste tegevuse

fookuses on kõrgetasemeline TA-tegevus, millele ASTRA+ pakub teadmussiirdega tegelevatele tugiüksuste ja projektimeeskondade arendamiseks laiapõhjaliselt koolitustegevusi.

Koolitustegevuste eesmärk on suurendada asutuste personali teadlikkust teadustulemuste innovatsiooniküpsusest ning aidata väärtustada ettevõtlikku mõtteviisi teadus-, arendus- ning kõrgharidussüsteemis. Selle tulemusena välditakse sama tegevuse dubleerimist ja

soodustatakse välja töötatavate koolitusprogrammide laia kasutust akadeemilistele töötajatele. Teistes tegevustes puutumust ei ole.

Õiglase Ülemineku Fond (ÕÜF teadus). Fookus: toetada Ida-Virumaa ettevõtete ja asutuste teadmusmahukuse suurenemist ülikoolide Ida-Virumaa kolledžites teadustulemuste

kommertsialiseerimiseks teadus- ja arendustegevuse- ning eksperimentaalarenduse teostamise võimekuse tõstmise kaudu, et tõhustada koostööd teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete

vahel ja arendada Ida-Virumaal alternatiivina põlevkivienergeetikale kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning luua sellega seotud uusi töökohti.

Selleks toetatakse alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduse läbiviimist , rahastatakse investeeringuid laborivõimekuse loomiseks või arendamiseks, rahastatakse

välisteadlaste kaasamist TA-tegevusteks Ida-Virumaale, rahastatakse fookusteemadel info ja läbi viidud TA-tegevuse tulemuste levitamist ja tutvustamist ettevõtetele ja laiemale avalikkusele.

Puutumus: ÕÜFis koostöö tõhustamine teadusasutuste, kõrgkoolide ja ettevõtete vahel on

suunatud uurimistulemuste teadmussiirdele vaid Ida-Virumaal. ASTRA+ meetmes on fookuses teadustulemuste kiirem rakendamine ning ettevõtluskoostöö üle kogu Eesti. Selleks pakub meede toetust saavatele asutustele omakorda laiapõhjaliselt koolitustegevusi akadeemiliste

töötajate teadmussiirde oskuste arendamiseks ning aitab väärtustada ettevõtlikku mõtteviisi teadus- ja arendus- ning kõrgharidussüsteemis. Antud tegevused toetavad teineteist ega

dubleeri. ÕÜFi puhul on tegemist piirkonnapõhise lähenemisega ja ASTRA+ puhul üle- eestilise kaetusega. Selle tulemusena tagatakse võimalikult lai teadmussiirde alase info ristkasutus, et info projektides loodud teadustulemustest jõuaks võimalikult laiade

sihtrühmadeni. Kui ÕÜF meetmes teostatakse investeeringuid arendatavate teadussuundade laborite loomiseks ja tehniliseks täiendamiseks Ida-Virumaa kolledžites, siis ASTRA+

meetmes on lubatud vaid väikesemahulised investeeringud asutuste olemasolevate laborite

8

baasil, et saaksid tekkida eeldused konkreetsete teadmusteenuste pakkumiseks. Teistes tegevustes puutumust ei ole.

EAS-i ja KredExi ühendasutus pakub teenusena „Arenduskoostöö nõustamist toote- ja

teenusearenduses“, kus arenduskoostöö eksperdid aitavad ettevõtetel leida ning ühendust

võtta parimate ekspertide, katsetus- ja sertifitseerimisasutuste, teadlaste, teadus- ja arendusasutustega üle maailma, keda ettevõtetel oma toote või teenuse arendamiseks või turule toomiseks vaja on. See teenus on avatud kõikidele Eestis registreeritud innovaatilistele

kasvuambitsiooniga ettevõtetele sõltumata tegevusvaldkonnast, suurusest või arenguetapist, sh nõustatakse ka teadlasi ülikoolide juurde loodud spin-off ettevõtete erinevates arenguetappides.

Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamiseks elluviidavad tegevused panustavad strateegia „Eesti

2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse. Seatud strateegiline siht: Eesti majandus on tugev,

uuendusmeelne ja vastutustundlik. Eesti majandus on uuendusmeelne ja

teadmistepõhine, kasutades uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid ning paindlikke töövorme. Loodud on soodsad tingimused ettevõtluse teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks, teadlased ja ettevõtted teevad omavahel koostööd.

Eesti majandus on tugev ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline ning leiab uusi

ärivõimalusi. Eesti majandus on paindlik ning valmis struktuurimuutusteks, pakkudes arenguvõimalusi kõigis piirkondades. Eesti majandus on vastutustundlik inimeste ja looduse suhtes. Siin on paindlikku, uuendusmeelset ja vastutustundlikku ettevõtlust ning ausat

konkurentsi soodustav turvaline majanduskeskkond. Kohalike ressursside väärindamine on kasvanud ja loodusvarade kasutamisel arvestatakse nii elurikkuse säilimise kui ka sotsiaal-

majanduslike mõjudega. Tegevuste elluviimisel arvestatakse horisontaalsete põhimõtetega: keskkond ja kliima,

tasakaalustatud regionaalareng ning sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus.

Keskkond ja kliima Tegevuse sihtgrupiks on avaliku sektori asutused, seega võib tegevustel tulenevalt teemast olla

puutumus keskkonda ja kliimat mõjutavate aspektidega. Samas ei planeerita tegevuste toetamisel teha valdkondlikke erisusi, tegevus on horisontaalse iseloomuga.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava „ei kahjusta oluliselt“ ehk DNSH analüüsis on hinnatud, et toetatav meede ei põhjusta olulist kahju

keskkonnaeesmärkide saavutamisele ning täiendavate nõuete kehtestamine ei ole vajalik. Toetuse andmise tingimuste alusel ei saa lähtuvalt ERDF-s sätestatud nõudest toetada

fossiilkütustega seotud tegevusi. Tasakaalustatud regionaalareng

Teadus- ja arendusasutused ning riigi rakenduskõrgkoolid, mis kuuluvad meetme tegevuse sihtgruppi, paiknevad peamiselt Tallinnas ja Tartus. Selle tõttu võib esile tuua

kokkupuutepunkti suuremate linnapiirkondade arengueelduste parema ärakasutamisega. Erinevad asutused, ülikoolide kolledžid, üksikud rakenduskõrgkoolid ning teadus- ja arendusasutused asuvad ka väljapool Tallinna ja Tartut, mis võib regionaalarengule mõjuda

tasakaalustavalt, soodustades eri piirkondade ühtlasemat ja kestlikku arengut.

9

Sooline võrdõiguslikkus Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele, kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse tegevusi seal kus

asjakohane. Võimalikud tegevused hõlmavad järgmist: juhtkomisjoni ja ekspertkomisjoni koosseisus võetakse võimalusel arvesse soolist tasakaalu, kehtestatakse mittediskrimineerivad

toetuse taotlemise põhimõtted ning hindamis- ja valikumenetlused. Toetatavate tegevuste puhul ei ole piiratud juurdepääsu tulenevalt soost, küll aga on toetuse taotlemisel oluline, et taotleja vastaks kehtestatud tingimustele. ASTRA+ meetmest toetatavate tegevuste puhul on võimalik

mõjutada naiste ja meeste võrdsemaid võimalusi hariduses ja teaduses. Toetatakse naiste ja meeste võrdõiguslikkust hariduses, teaduses ja tööturul, võimaldades mõlemast soost

inimestele tegevuses osaleda, tõstes nende kvalifikatsiooni ning konkurentsivõimet tööturul, pidades eelkõige silmas teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni valdkonda. Eesti Teadusagentuuri andmetel on avaliku sektori teadlastest ja inseneridest 51% naised ja 49%

mehed, seega on meetme sihtgrupis mehed ja naised võrdselt esindatud ning antud meetme raames ei eelistata ühte sugu teisele.

Võrdsed võimalused ja ligipääsetavus Toetatavate tegevuste puhul ei ole piiratud juurdepääsu erinevatele sotsiaalsetele rühmadele

tulenevalt vanusest, rahvusest, erivajadusest või muudest tunnustest.

Eri vanuses, rahvusest või puudega inimestele võrdsete võimaluste tagamiseks vähendatakse neid barjääre, mis takistavad alaesindatud rühmadel toetuse andmise tingimustes kirjeldatud tegevustes osalemist või hüvedest kasu saamist. Tegevused, mille puhul on oluline füüsiline

juurdepääsetavus, arvestatakse parimal viisil erivajadusega inimeste osalemisvõimalustega.

Tegevuste elluviimisel tuleb toetuse saajatel järgida Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 2021/1060 artikli 7 „Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine“ ja artikli 8 „Säästev areng“ nõudeid.

1.4. Väljumisstrateegia

Planeeritavad tegevused ei vaja eraldi väljumisskeemi toetustest. Tegevuse raames toetatakse teadus- ja arendusasutuste ning ülikoolide teadmussiirde alase võimekuse arendamist ja tõstmist, mis tähendab, et asutused peaksid olema edaspidi võimelised ise teadustulemusi

kommertsialiseerima, teenuseid välja töötama ning neid välistele osapooltele pakkuma. ASTRA+ raames on abikõlblik ka personalikulu tegevuste elluviimisega otseselt seotud

töötajatele, kes on tööle võetud abikõlblikkuse perioodil, esimesel kolmel aastal kuni 85% ja edaspidi kuni 50% ulatuses. Toetatakse nii teadustöötajate kui ka tugipersonali teadmiste ja oskuste arengut, samuti koostöö edendamist era- ja avaliku sektoriga, mis võimaldab asutustel

edaspidi turul teenuseid pakkuda, nende eest tasu võtta ning seega luua jätkusuutliku teadmussiirde süsteemi.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määrus koosneb 10 peatükist ja 29 paragrahvist.

1. peatükk

Üldsätted

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ka ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

10

Eestis toimub nutika spetsialiseerumise strateegia elluviimine Haridus– ja Teadusministeeriumi ja Majandus– ja Kommunikatsiooniministeeriumi ühise Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava (TAIE) ja selle raames kinnitatud

TAIE fookusvaldkondade teekaartide kaudu. Arengukava elluviimist juhib TAIE juhtkomisjon. Hetkel täidavad seda rolli Innovatsioonipoliitika komisjon (IPK) ja Teaduspoliitika komisjon

(TPK). TAIE teadmussiirde suuna ülesanne on tagada teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna teiste süsteemide (nt tervishoid, haridus, kultuur, sotsiaalsüsteem, keskkonnahoid

jm) koostoime selliselt, et eri valdkondades loodud uued teadmised, tehnoloogiad ja ideed leiaksid oskuslikult ja loovalt rakendust kestliku ühiskonna ja majanduse hüvanguks, sh

suurendades ühiskonna üldist vastupanu- ja kohanemisvõimet kriisiolukordades ja globaalsete muutustega toimetulekuks. Silmas on peetud pikaajalist ja järjepidevat tootlikkuse kasvu ning teadmusringlust, mitte lineaarset (tehnoloogiakeskset) protsessi teadussüsteemist ettevõtlusse.

Selles kontekstis toetab teadmussiire mitte ainult teadustulemuste rakendamist ettevõtluses ja majanduse hüvanguks, vaid ka teaduse mõjususe kasvu ja ühiskonna arenguvajadustele

vastavate strateegiliste uurimissuundade kujundamist. Eelnõu § 1 määrab ära määruse reguleerimisala ja esitab konkreetsed seadusandlikud ja

rakenduslikud dokumendid, mille alusel on dokument koostatud ning millesse määruse elluviimine panustab.

Eelnõu §-s 2 antakse seletus määruses kasutatud terminitele, mis omavad toetatavatest tegevustest arusaamisel määravat tähtsust.

Eelnõu §-s 3 on toodud toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused.

Panustatakse järgmistesse meetmete nimekirja väljundnäitajatesse: 1) teadusasutustega koostööd tegevad ettevõtjad (vahe-eesmärk 2024 on 40, lõppeesmärk

2029 on 150 ettevõtjat). Antud väljundnäitaja 2024 aasta vahe-eesmärk pole rakendatav,

kuna meede käivitub 2024 teisel poolaastal; 2) nutikat spetsialiseerumist, tööstuslikku üleminekut ja ettevõtlust toetavatesse oskustesse

investeerivad organisatsioonid (vahe-eesmärk 10, lõppeesmärk 2029 on 20). Toetus suurendab oskuste täiendamise tulemusena teadmussiirde võimekust ning koostöö taset ja intensiivsust teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide väliste üksustega (ettevõtted,

avaliku sektori asutused jne). Edu mõõdetakse teadus- ja arendustegevuse ning kõrgkoolide arvuga, mis investeerivad oma töötajate oskustesse. Kaasatud asutuste arv peaks katma

enamuse positiivselt evalveeritud TA-asutustest Eestis. Meetmete nimekirja tulemusnäitajatest panustatakse: 1) ettevõtetega sõlmitud teadus- ja arendusalaste lepingute maht (rahaline maht, võrdlusaasta 2020, tulemusnäitaja aastaks 2029

on 18 miljonit eurot, andmete allikaks on projektiaruanded). Arvutuste tegemisel on aluseks võetud riiklikud 2019. aasta rahastamise lähteandmed (lepinguline koostöö ettevõtetega). See

näitab, et TA-asutuste lepingute maht (sealhulgas riigisisesed ja rahvusvahelised partnerettevõtted, üle 500 euro lepingu kohta, erasektori teadus- ja arendusasutused välja arvatud) oli 2019. aastal ligikaudu 14 000 000 eurot. Lepingute maht peaks tõusma 2029.

aastaks ca 30% aastas (kasv aktiivsema teadmus- ja tehnosiirde poole suunatud profileerimise ning koostööga TA-asutuste, kõrgkoolide ja ettevõtetega). Riigiabi regulatsioonid seavad TA-

asutustele majandustegevuse ülempiiri (20%), mis võib piirata ettevõtete tegevust ja koostöö ulatust. Koostöö eeldab poolte vahelist usalduslikku suhet ja selle tekkimine võtab aega. Turutingimused võivad aja jooksul muutuda (nt majanduslangus) ja ettevõtetel ei pruugi olla

piisavalt kapitali teadus- ja arendustegevuse investeeringuteks, mis vähendab ka nende huvi teadus- ja arendusteenuste vastu; 2) nutikat spetsialiseerumist, tööstuslikku üleminekut ja

ettevõtlust toetavate oskuste (tehnilised (info kogumiseks/töötlemiseks, erinevate kvalitatiivsete/kvantitatiivsete meetodite kooskasutamiseks jms.), (uurimisrühma liikmete-,

11

aja-, ressursside-) juhtimis-, ettevõtlusalased, rohepööret toetavad jm) omandamisele suunatud tegevuses osalenud töötajad (osalejate arv, lähtetase „0“, sihttase aastaks 2029 on ≥380 osalejat). Meetmest lähtuvalt on oluline suurendada vastavaid oskusi omandavate töötajate

arvu, et asutustes tekiks vastav teadmine ja võimekus. Edu mõõdetakse teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide akadeemiliste ja administratiivsete töötajate arvuga, kes

osalevad erinevates tegevustes, mis on suunatud nutika spetsialiseerumise, tööstuse ümberkujundamise ja ettevõtlusoskuste arendamisele, nagu koolitused, mentorlus, õppereisid, töövarjud, seminarid, töötoad, võrgustiku tegevused jne. Kaasatud on mitmesugused oskuste

tüübid: tehnilised, haldus-/juhtimis-, ettevõtlus-, keskkonnasäästlikud või muud liiki oskused, mis aitavad kaasa nutikale spetsialiseerumisele, innovatsioonile ning teadmiste ja tehnosiirdele.

Riigi statistika põhjal on teadus- ja arendustegevusega seotud töötajate koguarv (sh halduspersonal) ligikaudu 3800 (täistööajale taandatud). Perioodi lõpuks ja sekkumise tulemusena eeldatakse, et vähemalt 10% neist (ca 380) on kaasatud tegevustesse, mis on

suunatud nutikale spetsialiseerumisele, tööstuse ümberkujundamisele ja ettevõtlusele. Samuti on paragrahvis toodud seosed strateegiatega Eesti 2035 ja TAIE arengukavaga 2021-

2035. Arvestatakse ning aidatakse kaasa horisontaalsete põhimõtete täitmisele nagu tasakaalustatud regionaalne areng, sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused, ligipääsetavus, keskkonna- ja

kliimaeesmärgid (vt 1.3. Seosed strateegiate jt arengukavadega, teiste sekkumiste ja tegevustega).

Eelnõu §4 sätestab rakendusasutuse, milleks on Haridus- ja Teadusministeerium ning rakendusüksuse, milleks on Riigi Tugiteenuste Keskus.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

Eelnõu §-s 5 kirjeldatakse tegevusi, mille elluviimist toetatakse. Tegevused on jagatud kahte

kategooriasse. Toetust on võimalik taotleda nii loodavate konsortsiumite ühistegevusteks kui institutsionaalseteks tegevusteks.

ASTRA+ tegevused 1 ja 2 on ühistegevused. TA-asutuste ning kõrgkoolide koostöös loodud konsortsiumites tegutsevad asutused ühiselt tõhusate teadushalduse ja teadmussiirde teenuste arendamiseks, TA-asutuste teenuste tehnilise toe valmiduse tagamiseks, turundamiseks ja

vastavate oskuste arendamiseks, mis aitavad kaasa loodud teadustulemuste ettevalmistamisele nende kasutusele võtmiseks äriliselt, ühiskonna hüvanguks või avalike teenustega seotud

otstarbel. Ühistegevusteks loodavate konsortsiumite eesmärgiks on asutuste koostöös siduda erinevates teadus- ja arendustegevuse uurimisvaldkondades olevat potentsiaali ettevõtlusega, et arendada

arukat spetsialiseerumist, soodustada uute ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu ning luua erinevatele majandussektoritele lisandväärtust teadus- ja arendus-

asutuste ja rakenduskõrgkoolide teadmiste siirdamise kaudu erinevate ettevõtluse ärimudelite ja -oskuste ning teenuste arendamisel. Institutsionaalselt on igal sihtgrupi asutusel võimalik taotleda toetust §5 lg 1 punktis 4

nimetatud tegevuste elluviimiseks. Olemasolevate laborite baasil teenuste väljaarendamine peab olema seotud nutika spetsialiseerumise valdkondadega, samuti peavad need olema seotud

meetme eesmärkidega ja/või teiste §5 lg 1 punktis 3 toetatavate tegevustega, mis tähendab, et eraldi ainult uue labori arendamiseks toetust taotleda ei saa. Esimene piirang on seotud perioodi 2021-2027 poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti“ esitatavate

nõuetega, mille kohaselt peavad toetatavad tegevused olema seotud nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondadega.

Eelnõu §5 lg 1 punkti 1 alusel antakse toetust asutuste konsortsiumi ühistegevustele, mis arendavad asutuste võimekusi teadmussiirde valdkonnas. Ühise konsortsiumina tegutsedes

12

saavutavad asutused sünergiat oma võimekuste (milleks on asutuse teadlaste ettevõtlusalased teadmised, intellektuaalomandi kommertsialiseerimiseks vajalikud teadmised, teadmus- ja tehnoloogiasiirde üksuste võimekus, et varajases faasis teadusmahukad ideed ja nende põhjal

loodavad ettevõtlusüksused saaksid vajalikku tuge) arendamiseks, kasutades saadud laiemaid kogemusi asutuste vahelisest koosloomest ja koos tegutsemisest. Ühistegevuste eesmärk on

siduda erinevates teadus- ja arendustegevuse uurimisvaldkondades olevat potentsiaali (kui üks asutus ei ole nii võimekas, siis koos võrgustikuna tegutsedes ja teistelt õppides saaks seda võimekust juurde luua) ettevõtlusega, et arendada arukat spetsialiseerumist, soodustada uute

ambitsioonikate ärimudelitega ettevõtete juurdekasvu ning luua erinevatele majandussektoritele lisandväärtust TA-asutuste ja rakenduskõrgkoolide teadmiste siirdamise

kaudu erinevate ettevõtluse ärimudelite ja -oskuste ning teenuste arendamisel. ADAPTER-i platvormi kaudu teadustulemuste parema turundamise ja laiema teadmussiirde alase võrgustumise eesmärgil loodav konsortsium peab arendama platvormi funktsionaalsemaks,

uuendama selle kasutusliideseid kasutajasõbralikumaks ning turundama platvormi laiemalt . Olulised on võrgustumise tegevused, mis toetavad teadlaste osalemist ettevõtlikus

avastusprotsessis, platvormi ja seal kuvatavate teenuste turundamise tegevused, samuti intellektuaalomandi strateegiate väljatöötamise ja loodud intellektuaalomandi õigusliku lahenduse korraldamise toe pakkumine konsortsiumi liikmetele. Teenustele tehnilise toe

valmiduse tagamiseks asutuste ühishanked teadmussiirde tarkvara programmidele; rahvusvaheliseks võrgustumiseks teadmussiirde valdkonna konverentside, seminaride ja

messide ühiskülastused. Eelnõu §5 lg 1 p 1 tegevuse eesmärk on, et Eesti teadusasutuste ja kõrgkoolide teadusteenused on (ADAPTER-i e-platvormi: www.adapter.ee) sihtrühmadele kättesaadavad ja neid pakutaks

tõhusalt ja koostöiselt. ADAPTER on Eesti ülikoolide ning teadus- ja arendusasutuste ühisplatvorm, kuhu asutused panustavad nii platvormi tehniliseks arendamiseks kui ka ühise

koostöövõrgustiku toimimise kaudu. ADAPTER-i abil saab ettevõtja kiiresti ühendust võrgustikku kuuluvate teadusasutustega, et leida endale koostööpartner. Sellise koostööplatvormi olemasolu on hädavajalik andmaks signaali nii ülikoolidele kui ettevõtetele,

et koostöö on oodatud. Välja on toodud vajadus suurendada ülikoolidevahelist koostööd ja edendada seda strateegiliselt kõikidel tasanditel.5

Eelnõu §5 lg 1 p 2 kohasele tegevusele toetuse taotlemine peab olema eraldiseisvalt kirjeldatud, kuna sellega panustatakse poliitikavaldkonnas „Nutikam Eesti“ teise EL erieesmärki (a)(iv)

„aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine“ ja on sama poliitikavaldkonna alt teise EL erieesmärki, (a)(i) „teadus- ja innovatsioonivõime ning

kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ panustavatest tegevustest erineva toetusmääraga. Nimetatud p 2 kohaselt toetatakse maksimaalselt kuni kahte ühistaotlust erinevatelt asutuste konsortsiumitelt, mis sisaldavad kõigile ühistaotluses

osalevatele asutustele ning kogu sihtgrupile laiemalt sobivate teadmussiirde ja äriarenduse alaste teadmiste ja oskuste suurendamise ja parandamise programmi välja töötamist ja

nimetatud programmis osalemise võimaluse tagamist sihtgrupi asutustele. Eesmärgiks on Eesti teadus- ja arendusasutuste töötajate, sealhulgas uurimisrühmade juhtide ja teiste akadeemiliste töötajate ning teadusadministraatorite juhtimis- ja ärialaste teadmiste ja oskuste kasvatamine

selleks, et nad oleksid ettevõtlikumad, oleksid teadlikud ettevõtete loomise võimalustest ning ettevõtluse alustamisest ja efektiivsest ettevõtte juhtimisest. Ettevõtlik mõtteviis on

põhipädevus, mis aitab teadmisi märgata ja väärtustada, et tekitada nii ärilist kui ühiskondlikku mõju. Samuti toetatakse akadeemilise ja tugitöötajate vajalike oskuste ja kogemuste omandamist

ettevõtluskoostöö ja kommertsialiseerimisoskuste arendamisega seotud võrgustikes ja

5 „Teaduse kommertsialiseerimine Eestis“, Technopolis, Startup Estonia, 2019: https://media.voog.com/0000/0037/5345/files/SpinOff_lopparaunne_avaldamiseks.pdf

13

kogemusõppe kaudu maailma tipptasemel teadmussiirdekeskustes. Kompetentside arendamiseks kasutatakse erinevaid formaate: koolitused, seminarid, õppekäigud, stažeerimine, mentorlus, töövarjutamine, arvestades seejuures ka rahvusvahelise kogemuse ja kompetentsi

kaasamise mõõdet (näiteks oskuste täiendamine teadus- ja tehnoloogiaorganisatsioonide, ülikoolide ja teiste tipptasemel teadusuuringute kommertsialiseerimisasutuste ja

teadusorganisatsioonidega koostöös, väliskoolitustel osalemine, välisekspertide koolitused Eestis jms). Arendatakse ka teadustulemuste tootestamise alaseid teadmisi ja sellega seonduvaid oskusi (sh intellektuaalomandi teemad, kommunikatsioon, turundus), samuti

partnersuhete haldust, konflikti juhtimist, intellektuaalomandi analüüsi, hinnastamist ja kommertsialiseerimismudeli valimist (sellega seoses ka vastavat riskihindamist, patenteerimist

ja hilisemat patendi juhtimist). Eesti teadus on heal tasemel, aga vaid vähesed teadustulemused jõuavad uute toodete või teenusteni ettevõtetes või avalikus sektoris. Seetõttu tuleb riigil leida viise ja kujundada

keskkonda, mis soosiks teadusasutuste ja ettevõtete koostööd nii uurimisülesannete püstitamisel kui teadustöö tulemustele rakenduste leidmisel.

Ettevõtlusoskuste arendamine, ettevõtlustavade, lähenemisviiside, protsesside ja meetodite arendamine, mis baseerub avastuspõhistele meetoditele, loovusele ja kriitilisele mõtlemisele, suurte ühiskondlike väljakutsete mõistmisele, loob eelduse uudsete ideede rakendamisele, sh

spin-off ettevõtete loomisele. Nende oskuste hulka kuuluvad muuhulgas disainmõtlemine, ärijuhtimine, modelleerimine ja planeerimine, investeerimisvalmidus, innovatsiooniturundus,

konfliktide juhtimine, loomingulised lahendused, avatud innovatsioon ja koostööpartnerlus, juhtimine ja meeskonna juhendamine.6 On viis peamist argumenti, miks ettevõtlussuutlikkus on teadmussiirde katalüsaatoriks nii oluline: 1) ettevõtlikkus on spin-off ettevõtete loomise

põhikomponent; 2) ettevõtlikkus on oskuste arendamise ja loova juhtimise vahend; 3) ettevõtlikkus on ökosüsteemne kultuurimuutus teadmiste väärtustamiseks; 4) ettevõtlikkus on

võrgustumise katalüsaator; ja 5) ettevõtlikkus on kaasav ja sotsiaalne uuenduslik lähenemine. Ülikooli töötajate ettevõtlusalaste pädevuste arendamise korraldus on väga erinev ja see ei kajasta alati akadeemiliste asutuste erinevusi, vaid tuleneb pigem sellest, kuivõrd prioriteetseks

peetakse ettevõtlusalaseid teadmisi. Antud sekkumisega aitame ühtse lähenemisviisi abil teadus- ja kõrgharidussektoris ettevõtlikkuse alaseid pädevusi suurendada.

Eelnõu § 5 lg 1 tegevuse 3 kohaselt toetatakse asutusi uurimisrühmade teadustulemuste innovatsiooniküpsuse edasiarendamist. Oluline, et meeskond tegutseb innovatsiooniküpsuse

taseme (Rootsi KTH mudel, ingl.k.: Funding Readiness Level (FRL), seletuskirja lisa 1) tõstmise kaudu ideele väliste rahastusvõimaluste leidmise suunas. Soositud on projektid, mis

on multidistsiplinaarsed ja hõlmavad mitmeid asutusi ja nende asutuste uurimisgruppide ühist tegevust. Toetust antakse teadusuuringutes loodud tulemuste ühiskondliku mõju suurendamiseks, et need ideed jõuaksid turuküpsemaks ning teadusasutuste ja kõrgkoolide

institutsionaalse teadmussiirde suutlikkus sellega tõuseks. Tegevuse 3 tulemuseks on FRL taseme tõstmine vähemalt ühe taseme võrra.

Rahastamine toimub esitatud eelarveprojekti alusel kindlasummalise maksena. Taotleja esitab eelarve projekti eesmärkide saavutamiseks kuni 75 000 euro suuruse toetuse mahus, seal hulgas omaosalus 15%. Toetuse koondsumma arvestamise aluseks on Eestis innovatsioonigrante

rahastavate fondide andmed ja vastavate ekspertide esitatud soovitused (seletuskirja Lisa 2 ja 3). Innovatsiooniküpsuse tõstmise grant on suunatud eelkõige alustavatele uurimisrühma

juhtidele, kes hakkavad oma suunda ja rühma üles ehitama. Seni edukalt alus- ja rakendusuuringute rühma juhtinud teadlane peab eksperimentaalarenduseks üsna palju oma senises tegevuses ümber korraldama - on vaja komplekteerida uute/täiendavate pädevustega

6 Third Thematic Report – Intermediaries https://projects.research-and-innovation.ec.europa.eu/en/statistics/policy-support-

facility/psf-challenge/mutual-learning-exercise-knowledge-valorisation-focus-skills-intersectoral-cooperation-and-incentive

14

rühm, kaasata intellektuaalomandi ja äriarenduse komponent jmt. või siis seni rühma liikmena tegutsenud teadlane loob oma iseseisva rühma projekti elluviimiseks.

Eelnõu §5 lg 1 p 4 tegevusteks on institutsionaalsed tegevused teadussüsteemi, ettevõtluskeskkonna ning ühiskonna teiste süsteemide koostoimest ja vajadustest lähtuvalt

teadmussiirde teenuste pakkumiseks vajaliku keskkonna loomine ja täiendamine ning asutuste poolt teadusmahukate teenuste tugisüsteemi loomiseks nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades. Lisaks teadmusteenuste väljaarendamiseks vajaliku materiaalse ja

immateriaalse vara soetamine ja täiendamine olemasoleva teadustaristu baasil. Laboritehnika (teadustaristu) ei liigitu taristuks, mis vajaks eraldi kliimakindluse hindamist. Nimetatud

tegevuste hulka kuuluvad asutuse potentsiaalsete klientide (nii äriettevõtted kui avaliku sektori asutused) teadlikkuse kasvatamine teadusasutuste ja kõrgkoolide pakutavatest teadmusiirde teenustest, teadustulemustesse investeerimise võimalustest ning teenuste osutamiseks vajalikud

sertifitseerimised, et asutustel suureneks võimekus pakkuda laboriteenuseid, konsultatsiooni- ja nõustamisteenuseid. Nimetatud teenuste arendamiseks tugevdatakse ka teadmussiiret

koordineerivaid üksusi (asutustes olemasolevad või loodavaid) uute võimekustega, et vastavad üksused oleksid operatiivsed ja saaksid asutustes tugistruktuurina tagada teadmussiirde teenuste pakkumise jätkusuutlikkuse. Tõhus teadmussiire eeldab kasutajate ja turgude lähedust ja

kaasatust, usaldusväärset temaatilist ja/või funktsionaalset spetsialiseerumist, head tehnilist sõltumatust, suurepäraseid sidemed tööstuse ja ühiskonnaga (võrgustumine) ning piisavaid ja

arenenud võimeid (oskused). Seetõttu on vaja tegevussuutlikkust, et pääseda juurde sihtrühmale ja teenindada neid, väärtustades samal ajal loodud teadmisi optimaalse strateegilise ja majandusliku väärtusega. Teadmussiirde teenuste arendamine hõlmab muu hulgas

potentsiaalsete loodud või omandatud varade väljaselgitamist, potentsiaalse vara tehniliste, juriidiliste ja turueeliste hindamist ning vastava toe pakkumist asutuse uurimisgruppidele,

otsuste tegemist olemasoleva intellektuaalse vara kaitsevormide kohta, turundus- ja teadmussiirde strateegia kindlaksmääramist ja parimate partnerite väljaselgitamist7.

Eelnõu §5 lõikes 2 seatakse nõue sama paragrahvi lg 1 p 1 all rahastatavate konsortsiumite arvule ning konsortsiumisse minimaalselt kaasatud partnerasutustele. Antud punkti all

rahastatakse ühe konsortsiumi taotlust. Kaasatavate partnerasutuste välja toomisega tagatakse sihtgrupi asutuste proportsionaalne osalemine konsortsiumis, et ADAPTERi platvormi teenused arendataks välja sünergias kogu sihtgrupiga.

Eelnõu §5 lõikes 3 seatakse nõue sama paragrahvi lg 1 p 2 all rahastatavate konsortsiumite arvule, konsortsiumisse minimaalselt kaasatud partnerasutustele. Antud nõudega tagatakse

sihtgrupi laiem kaasatus konsortsiumisse, et välja töötatavad ja rakendatavad oskuste arendamise programmid oleksid ühtsel kõrgel tasemel ning arvestaksid ka sihtgrupi spetsiifikat. Üks ja sama asutus võib samaaegselt osaleda mitmes konsortsiumis. Sihtgrupi spetsiifilised

vajadused selgitatakse välja taotlusega esitatavas vastavas akadeemiliste töötajate ja teiste teadustööga seotud isikute ja teadusadministraatorite koolitusvajaduste analüüsis.

Eelnõu §5 lõikes 4 seatakse nõue taotluse esitamiseks sama paragrahvi lg 1 punktides 1 ja 2 rahastatavate konsortsiumite juhtpartneri poolt. Selle nõudega selgitatakse, kellel on võimalik konsortsiumi taotlus esitada.

Eelnõu §5 lõikes 5 seatakse nõue sama paragrahvi lg 1 p 3 all taotlevatele asutustele. Tuuakse välja, kes sihtgrupi asutustest saavad taotlusi esitada.

Eelnõu §5 lõikes 6 seatakse nõue sama paragrahvi lg 1 p 4 all rahastatavatele ühe asutuse põhistele taotlustele. Sellega sätestatakse, et iga asutus saab oma asutusesisesteks institutsionaalseteks teadmussiirde tegevusteks esitada ühe taotluse kogu toetuse abikõlbliku

7 Commission Recommendation (EU) 2023/499 of 1 March 2023 on a Code of Practice on the management of intellectual

assets for knowledge valorisation in the European Research Area

15

perioodi kohta. Tegevused peavad olema eristatavad ega tohi dubleerida §5 lg 1 punktides 1-3 toodud tegevusi ega meetme „Majanduse ja ühiskonna vajadustele vastavate tipptasemel teadmuse ja teadustaristu teenuste kättesaadavaks tegemine TAIE fookusvaldkondades“

tegevusi. Eelnõu §5 lõikes 7 seatakse nõue sama paragrahvi lg 1 punktides 3 ja 4 toodud tegevuste puhul

taotlevatele asutustele. Antud tegevused on asutuste-põhised ehk institutsionaalsed tegevused. Eelnõu §5 lõikes 8 seatakse nõue sama paragrahvi lg 1 p 4 all rahastatavate soetuste vajalikule seosele meetme eesmärkidega ja/või sama lõike 1 punkti 3 all toodud tegevustega. Kui

investeeringuvajadus ei vasta antud kriteeriumile, siis seda käesoleva määruse alusel ei rahastata. Vastav piirang on kehtestatud selleks, et asutused saaksid investeeringute abil

arendada teenuseid, mis on suunatud teadustulemuste võimalikult kiirele rakendumisele ühiskonnas. Eelnõu §5 lõike 9 alusel peavad § 5 lõike 1 punktides 1- 4 rahastatavad projektid olema

seostatud riiklike ja asutuse arengukavade või strateegiatega ning suunatud arenguhüppele ja teenuste arendamiseks vajalikes protsessides muudatuste läbiviimisele.

Eelnõu §5 lõige 10 seab taotlejale tingimuseks, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega. Projektides tuleb vältida kahju keskkonna eesmärkide saavutamisele.

Eelnõu §5 lõikes 11 viidatakse tegevuste loetelule, mida käesoleva määrusega ei toetata. Abikõlbmatud on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 (24. juuni 2021),

mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi, artiklis 7 nimetatud investeeringud. Nimetatud artiklis märgitakse abikõlbmatuks investeeringud nutika spetsialiseerumise valdkondadega puutumuslikel teemadel, muu hulgas:

- jäätmete prügilasse ladustamisel v.a igakülgselt põhjendatud juhtudel või olemasolevate prügilate dekomisjoneerimiseks, ümberkorraldamiseks või ohutuks

muutmiseks nii, et sellised investeeringud ei suurendaks prügilate võimusust; - jäätmejääkide käitlemise rajatiste võimsuse suurendamisel v.a igakülgselt põhjendatud juhtudel või investeeringud tehnoloogiasse, et võtta jäätmejääkidest saadud materjale

taaskasutusse ringmajanduse eesmärgil; - fossiilkütuste tootmise, töötlemise, transpordi, jaotuse, ladustamise või põlemisega

seotud tegevustel v.a tahketel fossiilkütustel töötavate küttesüsteemide asendamine gaasiküttel töötavate süsteemidega määruses märgitud eesmärkidel, gaasi ülekande- ja jaotusvõrkude laiendamisse ning nende kasutusotstarbe muutmisse, ümberehitamisse

või moderniseerimisse määruses märgitud alatingimusel, avalikuks kasutamiseks ette nähtud keskkonnasõbralikesse sõidukitesse ja elanikkonnakaitse- ja tuletõrjeteenistusse

projekteeritud ja ehitatud või kohandatud sõidukitesse. Euroopa parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1999 artikli 2 lõike 62 järgi on fossiilkütusteks taastumatud süsinikul põhinevad energiaallikaid nagu tahked kütused (mh

kivisüsi, turvas, pruunsüsi, põlevkivi), maagaas ja nafta.

Eelnõu §-s 6 sätestab tegevuste abikõlblikud kulud. Kuna eelnõu tegevused on kavandatud teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide erinevate teadmussiirde tegevuste toetuseks, on abikõlblike kulude sätestamisel lähtutud põhimõttest hoida nimekiri võimalikult avatud, et

võimaldada paindlikkust. Eelnõu §6 lg 1 sätestab abikõlblikkuse üldtingimused.

Eelnõu §6 lg 2 sätestab abikõlblikud kulud järgnevalt: 1) Personalikulu vastavalt ühendmääruse § 16-le;

Asutuseväliseid eksperte, kes on tegutsenud või tegutsevad ettevõtete või teadmussiirde

organisatsioonide teadmussiirde tegevuste praktikutena, saab kaasata nii sise- kui välisriikide

ekspertide hulgast. Teadmussiirde ekspertidega seotud kulud on antud meetmes abikõlblikud.

16

2) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktides 1 ja 4 toodud tegevuste elluviimisega otseselt seotud töötajate, kes on tööle võetud abikõlblikkuse perioodil, personalikulud. Nimetatud personalikulu toetuse suurus on esimestel projekti aastatel kõrgem vastava võimekuse asutusse

loomiseks. Hiljem toetuse osakaal väheneb, et asutus võtaks nimetatud töötajate personalikulud tegevuste jätkusuutlikkuse tagamiseks järk-järgult suuremas mahus enda kanda. § 5 lõike 1

punkti 2 tegevustes on personalikulu toetatav kuni 100%, kuid abikõlblik on ainult see osa personalikuludest, mis on seotud koolitusprogrammi väljatöötamisega ja meetme sihtgrupis programmi ellu viimisega. Vastav nõue on kehtestatud vähendamaks riski toetuse kasutamiseks

asutuste pikaajaliste püsikulude katmiseks. 3) konverentside, seminaride, oskuste arendamise ja teiste ürituste korraldamise kulud. Ürituste

korraldamisel järgitakse keskkonnahoidlike ürituste korraldamise juhendit. 4) teadmussiirde võrgustike osavõtu- ja asjakohaste organisatsioonide liikmeks astumise tasu, konverentsidel osalemise tasu, mille näitena ASTP (Association of Knowledge Transfer

Professionals) liikmelisus tagab vastavatel teadmussiirde seminaridel osalemise soodustingimustel, aidates ressursisäästlikumalt kasutada tegevustele kulutatavaid vahendeid.

Võrgustikud on tõhusad organisatsioonivormid teadmiste jagamise ja koosloomise toetamiseks, kuna võrgustikud saavad ühendada osalisi, et väärtustada teadmisi tõhusamalt kui üks organisatsioon suudab8.

5) välislähetuste kulud teadmussiirde võrgustike ja oskuste arendamise välisüritustel osalemiseks. Välisüritustel osalemised aitavad kaasa parimatest praktikatest ja teadmistest

õppimisele ning selline võrgustumine aitab luua uut oskusteavet teadmussiirdeks. 6) teavitamiskulud, mis kaasnevad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest

avalikkuse teavitamine“ nimetatud kohustuste täitmisega. 7) sisseostetavate teenuste kulud.

8) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 3 kirjeldatud tegevustega seotud kindlasummalise maksetena rahastatavate projektide kulud. Kindlasummalise makse suurus määratakse toetuse saaja poolt esitatud detailse eelarve alusel.

Kavandatavaid kulusid ja nende maksumust hinnatakse enne toetuse andmise otsuse tegemist, arvestades käesolevas määruses sätestatud abikõlblikkuse tingimusi. Tegevuste elluviimiseks

vajalikud kulud peavad olema vajalikud, mõistlikud ja põhjendatud. Toetuse saaja on kohustatud tõendama kindlasummalise makse eelarve mõistlikkust ja aluseid, milleks on toetuse taotlemisel esitatud tegevuste eelarve ja mõni muu tõendav dokument, mis on tegevuse

eelarvestamise aluseks (näiteks hinnapakkumised, hinnakirjad, arvutuskäik). Toetuse saaja peab tõendama ka kindlasummalise makse aluseks oleva tulemuse/tulemuste saavutamist.

Kindlasummalise maksena toetuse andmisel tegelikult tekkinud kulusid ei pea toetuse saaja hilisemalt tõendama ega raamatupidamises eristama. Kõik kindlasummalise makse rakendamise tingimused ehk toetuse maksmise aluseks olevad tulemused ja nende tõendamise

alused sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. 9) käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevuste teostamiseks seadmete ja

aparatuuri soetamise, paigaldamise ja seadistamise kulud ning investeeringud teenuse osutamiseks vajalikesse digilahendustesse ja infosüsteemidesse, sealhulgas kliendihaldustarkvara, äriarenduse ja intellektuaalomandi kaitsmise protsessis vajalike

andmebaaside litsentside soetamine kuni 15 % ulatuses asutuse institutsionaalse projekti kogumaksumusest. Tarkvara ja litsentsid on eelduseks sellele, et loodava intellektuaalomandi

kaitsmine võimalik oleks, ehk tegemist on eelduste loomisega. 10) koolituskulud.

8 Final Report 2024: Mutual learning exercise on knowledge valorisation - Publications Office of

the EU (europa.eu)

17

Eelnõu §6 lg 3 sätestab, et käesoleva määruse § 5 lõike 1 tegevustes moodustavad kaudsed kulud 15% rahastamiskõlblikest otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-le 21. Eelnõu §6 lg 4 sätestab tegevuse abikõlbmatud kulud.

Asutuste püsikulude abikõlbmatus tuleneb eesmärgist toetada vaid uute, ettevõtete vajadustest lähtuvate teenuste arendamisega tekkivaid vajalikke personali- ja laborikulusid.

Tasemeõppe arendamise- ja pakkumisega seotud kulu ei ole abikõlblik. Tasemeõpe on kutseõppeasutuste seaduse § 23 lg 2 p 1 tähenduses õpe, mille käigus omandatakse kindlale kvalifikatsioonitasemele vastav kvalifikatsioon, mis võimaldab juurdepääsu järgmise

kvalifikatsioonitaseme õppele. Samuti ei ole abikõlbulikud esinduskulud ja kingitused. Abikõlbmatuteks kuludeks loetakse siseriiklikud lähetuskulud sh ametniku, teenistuja, töö-,

töövõtu- või käsunduslepingu alusel toetatavate tegevuste heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel. Toetatavate tegevuste heaks töötava

personali, sh ametniku, teenistuja, lepingulise töötaja või kolmanda isiku riigisisese lähetamisega tekkivad sõidu- ja majutuskulud on summaliselt väiksed, kuid nõuavad

abikõlblikkuse tõendamiseks ja kontrollimiseks suurt hulka dokumente, mis tähendab suurt halduskoormust nii toetuse saajale kui rakendusüksusele ning riski abikõlbmatute kulude tekkimiseks. Kuluefektiivsuse tagamiseks ning abikõlbmatute kulude tekkimise riski

maandamiseks tegevuse elluviimisel on otstarbekaks hüvitada riigisisese lähetamisega seotud kulud toetuse saajale lihtsustatud viisil 15% ühtse määrana saadavatest projekti otsestest

personalikuludest. Toetuse saaja lähtub riigisisese lähetusega seotud kulude hüvitamisel töötajale, ametnikule, teenistujale, lepingulisele töötajale või kolmandale isikule piirmääradest, mis on kehtestatud kas siseriiklikult või vastavuses toetust saavale asutusele antud pädevusega.

Eelnõu § 7 käsitleb riigiabi.

Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6.

ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada

konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel:

1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 2) abi antakse ettevõtjale;

3) abimeetmel on valikuline iseloom; 4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu

riikide vahel.

Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumitele, on tegemist riigiabiga. 1. Abi antakse riigi poolt või riigi ressurssidest Riigiabiks loetakse neid eeliseid, mis tulevad otseselt või kaudselt antud riigi ressurssidest.

Käesoleva määruse kontekstis panustab riik tegevuse kaasfinantseeringusse, samuti loetakse struktuuritoetust riigi vahenditeks.

2. Abi antakse ettevõtjale Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise

viis. Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega. Toetust võivad taotleda avaliku sektori asutused. Kui selgub, et avaliku sektori asutusele antav

toetus tegevustes § 5 lg 1 punktis 4 kvalifitseerub riigiabiks (toetatakse majandustegevusi), kohaldatakse talle suurettevõtetele mõeldud toetuse määrasid. § 5 lg 1 punktides 1-2 sätestatud

18

tegevuste puhul antakse abi ühistegevusteks konsortsiumitele, mille moodustavad avalik- õiguslikud ülikoolid, positiivselt evalveeritud riigi või avalik-õiguslikud teadus- ja arendusasutused või rakenduskõrgkoolid teadus-, arendus- või innovatsioonitegevusteks või

teadmussiirdeks, mida ei loeta majandustegevuseks, seega ei ole tegemist riigiabiga. Vastavalt teadus- ja arendustegevustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikus

(2022/C414/01) sätestatule ei sisalda teadus- ja arendusabi teadusasutustele või teadusuuringute taristule riigiabi, kui tegemist on teadusasutuste ja teadusuuringute taristu mittemajandustegevuse (näiteks õpetamine, sõltumatu teadustegevus, teadusuuringute

tulemuste levitamine, teadmussiirde alane tegevus, kui saadav kasum investeeritakse teadusasutuse või taristu mittemajandustegevusse) rahastamisega; teadusasutust või

teadusuuringute taristut kasutatakse peaaegu täielikult mittemajandustegevuseks ja majandustegevus on vaid kõrvaltegevuseks (mitte üle 20% üldisest aastasest tegevusmahust); tegemist on teadusasutuste või teadusuuringute taristu majandustegevusega (näiteks

lepingulised teadusuuringud või teadusteenused), aga seda tehakse turutingimustel; teadus- ja arendusprojektis osalevad teadusasutus ning ettevõtja ja ettevõtja katab kõik projekti kulud või

projekti tulemusi võib laialdaselt levitada või projekti tulemusel tekkivad intellektuaalomandi õigused jagatakse koostööpartnerite vahel vastavalt nende tööpanusele või sissemaksetele või ettevõtja maksab intellektuaalomandi õiguste eest turuhinnale vastavat tasu.

3. Abimeetmel on valikuline iseloom Toetust antakse teadmussiirde tegevusteks riigi– ja avalik-õiguslike positiivselt evalveeritud

teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide ja ühiskonna teenimise võimekuse tõstmiseks asutuste vastutusvaldkondades. Tegevused peavad kasvatama asutustes ettevõtluskoostööd, tagama teadus- ja arendusasutustes ja kõrgkoolides tekkivate teadustulemuste võimalikult kiire

rakendumise ühiskonnas ning teadus- ja arendus- ning kõrgharidussüsteemis ettevõtliku mõtteviisi väärtustamise.

Toetuse taotlemiseks tuleb esitada taotlus, mis läbib hindamise erinevate kriteeriumide alusel. Kui mõni seatud kriteeriumidest saab punkte alla lävendi, siis taotlus positiivset otsust ei saa. Eelpooltoodut arvestades võib öelda, et antud tegevusel on valikuline iseloom.

4. Abimeede annab abi saajale majandusliku eelise Teadustöö tulemuste viimine tehnoloogia valmidusastmete skaalal turule lähemale on üldjuhul

pikaajaline protsess, mis lõpeb, kui põhitoode on välja arendatud ja tähelepanu suunatakse tootmise planeerimisele või turu laiendamisele. Abimeede võib anda, kuid ei pruugi, abi saajale majandusliku eelise, kuna toetuse abil saavad asutuste töötajad juurde teadmisi ning on

võimalik arendada välja uusi teenuseid, mis aitavad kaasa asutuse protsesside arendamisele ja täiustamisele.

5. Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Tegevuse raames antava toetuse puhul ei ole konkurentsi moonutamine või kaubanduse

mõjutamine EL riikide vahel välistatud. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 võib ettevõtetele või asutustele antava abi puhul olla tegemist riigiabi andmisega.

Eelnõu §-s 8 sätestab abikõlblikkuse perioodi. Tegevuse abikõlblikkuse perioodiks on 1. jaanuar 2024 kuni 31. august 2029.

Eelnõu § 8 lg 2 sätestab käesoleva määruse § 5 lõike 1 punktide 1, 2 ja 4 alusel nende projektide kulude eraldi välja toomist, mis on abikõlblikkuse perioodil tehtud enne rahastamisotsust.

Eelnõu § 8 lg 3 sätestab käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 3 alusel rahastatavate asutuste projektide kestvuse, milleks on 12 kuud. Projekti hinnatavaks tulemuseks on innovatsiooniküpsuse taseme tõus vähemalt ühe taseme võrra projekti taotluses märgitud

algtasemest.

Eelnõu § 9 sätestab taotletava toetuse kogumaksumuse, piirsummade ja osakaaluga seonduva. Määrusega eraldatakse kokku 39 428 614 eurot, mida rahastatakse järgnevalt:

19

1) Euroopa Regionaalarengu Fond (edaspidi ERF) (poliitikaeesmärk nr. 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (i) „teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“ meetme 21.1.1.2 alt) 22 700 030 eurot (70%

kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 4 864 292 eurot (15% kogumaksumusest) ning omafinantseering vähemalt 4 864 292 eurot (vähemalt 15%);

2) ERF (poliitikaeesmärk nr. 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (iv)„aruka spetsialiseerumise, tööstusliku ülemineku ja ettevõtluse oskuste arendamine“ meetme 21.1.4.2 alt) 4 900 000 eurot (kuni 70% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 2 100 000 eurot (vähemalt 30%

kogumaksumusest). 3) meetmest 21.1.1.2 rahastatakse käesoleva eelnõu § 5 lg 1 punktides 1, 3 ja 4 toodud tegevusi

ning meetmest 21.1.4.2 rahastatakse § 5 lg 1 punktis 2 toodud asutuste teadmussiirde- ja äriarendusealaste teadmiste ja oskuste suurendamise ja parandamise tegevust;

Lõikes 1 sätestatakse minimaalne summa institutsionaalsetele- ja ühistaotlustele eraldi, milleks on § 5 lõikes 1 punktis 4 nimetatud tegevuse puhul 200 000 eurot taotluse ja asutuse kohta ning

§ 5 lõikes 1 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste puhul 500 000 eurot taotluse kohta. Taotletava toetuse alampiiri seadmise eesmärk on vältida toetuse andmisel tegevuste ja vahendite killustamist.

Lõikes 2 sätestatakse taotletava toetuse piirmäär käesoleva määruse § 5 lõikes 1 punktis 3

nimetatud tegevuseks, milleks on kuni 75 000 eurot projekti kohta. Antud toetussumma eest tuleb saavutada tulemus, milleks on innovatsiooniküpsuse taseme tõus vähemalt ühe taseme võrra projekti taotluses märgitud algtasemest.

Lõikes 3 seatakse taotletava toetuse ülempiir institutsionaalsetele sisutegevustele, s.t. § 5 lõike

1 punktis 4 nimetatud tegevustele. Rakendusasutus määrab taotlusvooru väljakuulutamisel asutustele taotletava toetuse ülempiiri. Ülempiiri seadmisel on arvestatud teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise, ettevõtluslepingute osakaalu ning Haridus- ja

Teadusministeeriumi poolt eraldatud kõrgharidusõppe tegevustoetuse mahtusid aastatel 2019– 2023. Ülempiiri baassummana arvestatakse ühe asutuse kohta 200 000 eurot (mis on vastavalt

§ 9 lõikes 1 toodule ka toetuse taotlemise alampiiriks), millele lisandub vastav arvestuslik summa. Kui taotluses toodud abikõlblikele tegevustele planeeritud summa ei ületa toetuse taotlemise alampiiri, siis taotlust ei rahastata. Nii teaduse kui kõrghariduse finantseerimise ning

asutuste ettevõtluslepingute mahud annavad võrdselt 1/3 taotletava toetuse ülempiirist, kuid asutused ei ole kohustatud arvestuslikku proportsiooni ettepaneku koostamisel järgima.

Sisemine jaotus eri valdkondi puudutavate tegevuste ja eelarve osas on asutuse otsustada. Asutusepõhine ülempiiri seadmine võimaldab toetuse eraldamisel arvestada asutuste eripärasid, sh hõlmatust teadus- või õppetegevusega, asutuse suurust, ettevõtluskoostööd ja

vastutusvaldkondade ulatust. Taotletavale toetusele ülempiiride seadmine aitab kaasa asutuste poolt realistlike taotluste esitamisele ja vähendab administratiivkoormust ettepanekute

hindamisel. Igale asutusele määratud taotletava toetuse ülempiir teatatakse asutustele ettepanekute kogumise väljakuulutamisel. Asutuste ühinemisel või muudel põhjendatud juhtudel võib rakendusasutus taotletava toetuse ülempiiri muuta. Taotletava toetuse ülempiiri

asutuste lõikes kehtestab rakendusüksus rakendusasutuse ettepanekul.

Lõikes 4 on sätestatud toetuse maksimaalne summa määruse § 5 lg 1 punktides 1 ja 4 nimetatud soetustele, milleks on 15% asutusele käesoleva määruse alusel kokku antavast toetusest.

Lõikes 5 sätestatakse toetuse maksimaalne piirmäär § 5 lg 1 punktides 1, 3 ja 4 toodud tegevustele, kus toetuse osakaal on kuni 85% ja toetuse taotlejate omafinantseering on vähemalt

15%.

20

Lõikes 6 sätestatakse toetuse maksimaalne piirmäär § 5 lg 1 punktis 2 toodud tegevuseks kuni 100% abikõlblike kulude maksumusest ja toetuse taotlejatel omafinantseeringu nõuet ei ole.

3. peatükk

Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

Eelnõu §-s 10 lg 1 määratletakse võimalike toetuse saajate sihtgrupp. Toetust võib taotleda avalik-õiguslik või riigi teadus- ja arendusasutus, kellele on aastatel 2019-2023 eraldatud

teadus- ja arendusasutuste baasfinantseerimise toetust, avalik-õiguslik ülikool või riigi rakenduskõrgkool või riigi asutatud sihtasutuse koosseisus tegutsev kõrgkool.

Eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused tegevuse sihtgruppi ei kuulu, kuna tulenevalt ASTRA+ eesmärgist ja fookusest ei ole riik eraõiguslike asutuste puhul omanik ega vastutav asutuse eesmärkide täitmise ega asutuse arendamise eest.

Eelnõu §-s 10 lg 2 määratleb, et taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõikele 2.

Eelnõu §-s 11 tuuakse välja taotleja kohustused. Eelnõu §-s 12 esitatakse nõuded esitatavale taotlusele. Nõuded kehtivad sarnaselt nii nende

taotluste osas, mis sisaldavad ühistegevusi, kui taotluste osas, mis on institutsionaalsed. Eelnõu § 12 lõikes 1 sätestatakse nõue ühistaotluse esitamise puhul partnerite osalemise

kinnitusele ja ühendmääruse § 4 lõikes 2 nimetatud asjaolude kohta. Eelnõu § 12 lg 2 sätestab nõude, et projekt vastab „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttele. Eelnõu § 12 lg 3 sätestab käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 2 toodud tegevusteks taotluse

esitamiseks vajalikud kinnitused, andmed või dokumendid. Eelnõu § 12 lg 4 sätestab nõuded käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 3 tegevusteks asutuse

poolt esitatavatele taotlustele. Eelnõu § 12 lg 4 p 4 sätestab tingimused § 5 lõike 1 punkti 3 tegevuse teistkordseks taotlemiseks. Kaheastmeline toetuse taotlemise võimalus on vajalik teadustulemuste turule lähemale viimiseks, milleks erinevates valdkondades võib aega ja

vahendeid kuluda erinevalt. Soositud on taotlused, kus tehakse koostööd mitmete asutuste ja nende asutuste uurimisgruppide vahel. Oluline aspekt teise järjestikuse projekti taotlemisel on

nõue projektimeeskonna eelnev osalemine § 5 lõike 1 punkti 2 raames ellu viidavas ettevõtlusalaste teadmiste ja oskuste tõstmise programmis. Eeldatavalt tõstetakse § 5 lõike 1 punkti 3 tegevusega nii idee innovatsiooniküpsuse taset kui ka projektimeeskonna

ettevõtlikkust. Eelnõu § 12 lõikes 5 sätestatakse mitme partneri poolt esitatava taotluse esitamiseks vajalikud

kinnitused. Eelnõu § 12 lõikes 6 sätestatakse institutsionaalset toetust taotlevale asutusele valikuvõimalus § 5 lg 1 punktis 4 nimetatud tegevuste vahel. Seejuures sätestatakse ka nõue, et iga valitud

tegevuse kohta tuleb eraldi esitada ka eelarve ja tegevuste väljundnäitajad.

4. peatükk

Toetuse taotlemine

Eelnõu §-s 13 sätestatakse taotlusvooru avamise tingimused ja taotluse esitamise tähtajast teavitamine.

Taotluste esitamise tähtaja ja eelarve kinnitab rakendusasutus, kes edastab vastava info rakendusüksusele. § 5 lõike 1 punktides 1, 2 ja 4 taotlustele toimub üks taotlusvoor. § 5 lõike 1 punkti 3 tegevusteks avatakse kuni kaks vooru aastas.

Eelnõu §-s 14 sätestatakse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis.

Eelnõu § 14 lõikes 1 sätestatakse, et toimuvad eraldi taotlusvoorud § 5 lõike 1 punktide 1-4 tegevustele. Eelnõu § 14 lõikes 2 sätestatakse taotluse esitamise viis.

21

Eelnõu § 14 lõikes 3 selgitatakse toetuse vastuvõtutähtaja nihkumist võimaliku e-toetuse keskkonna tehnilise rikke puhul.

5. peatükk

Taotluste menetlemine

Eelnõu 5. peatükis kirjeldatakse taotluse esitamist, taotlusele esitatavaid nõudeid, hindamis- ja valikukriteeriume ning -metoodikat.

Eelnõu §-s 15 sätestatakse taotluse esitamise ja menetlemise tingimused. Taotlus esitatakse e-

toetuse keskkonna kaudu määruses sätestatud tingimuste kohaselt. Taotluse menetlemise tähtaeg on 60 tööpäeva. Puuduste korral taotluses on taotlejal alates teate kättesaamisest 10 tööpäeva aega võimalikud puudused kõrvaldada.

Kui taotluse tegevuste elluviimisel selgub, et mõne tegevuse eelarvet ei suudeta täita, siis võib taotleja esitada rakendusüksusele ettepaneku projekti eelarve muutmiseks erinevate tegevuste

vahel. Kui esitatud taotlus rakendusüksuse hinnangul ei vasta käesoleva määruse § 5 lg 1 toodud tegevustele, edastab rakendusüksus taotluse juhtkomisjonile hinnangu saamiseks.

Kui juhtkomisjoni hinnangul ei ole ettepanekus tehtud muudatused põhjendatud, teeb juhtkomisjon rakendusüksusele ettepaneku taotluse mahu vähendamiseks muudetava eelarve

summas ning see eelarve maht suunatakse meetme järgnevate voorude rahastamiseks. Eelnõu §-s 16 sätestatakse taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks

tunnistamine.

Eelnõu §-s 17 sätestatakse ekspertkomisjoni ja ASTRA+ juhtkomisjoni moodustamine. Eelnõu § 17 lg 1 sätestab ekspertkomisjoni moodustamise ja tema volitused eelnõu § 5 lõikes

1 p 3 nimetatud tegevuste elluviimiseks esitatud taotluste hindamisel. Ekspertkomisjon teeb juhtkomisjonile ettepaneku positiivselt hinnatud projekti rahastamiseks, seal hulgas

kindlasummalise makse suuruse ja makse tingimused. Eelnõu § 17 lg 2 sätestab ASTRA+ juhtkomisjoni moodustamise ja tema volitused. Juhtkomisjoni ülesanneteks on § 5 lõigetes 1, 2 ja 4 kirjeldatud tegevuste taotluste hindamine

ja kinnitamine, § 5 lõikes 1 p 3 nimetatud tegevuste rahastamiseks ekspertkomisjoni poolt esitatud ettepanekute kinnitamine, ASTRA+ tulemuslikkuse jälgimine, vahehindamise

teostamine, projektide ja ASTRA+ paremaks elluviimiseks rakendusüksusele ettepanekute tegemine ja muude käesolevast määrusest tulenevate ülesannete täitmine. Eelnõu §-s 18 sätestatakse projektide hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika. Projekte

hinnatakse lõikes 1 toodud järgmise viie hindamiskriteeriumi alusel:

1) Projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele;

2) Projekti põhjendatus;

3) Projekti kuluefektiivsus;

4) Toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia;

5) Projekti kooskõla Eesti pikaajalise strateegia aluspõhimõtete ja sihtidega.

Eelnõu § 18 lg 2 kuni 6 tuuakse välja lg 1 toodud hindamiskriteeriumite hindamise täpsustavad asjaolud. Sama paragrahvi lõike 3 punktis 5 sätestatakse ekspertkomisjoni poolse § 5 lõike 1

punkti 3 tegevuste põhjendatuse hindamise olulised kriteeriumid. Eelnõu § 18 lg 7 sätestatakse valikumetoodika kasutamine rakendusüksuse poolt.

22

Eelnõu § 18 lg 8 all tuuakse välja projektide hindamine lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumite lõikes skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane) punkti. Hinne antakse 0,5 punkti täpsusega.

Lõikes 9 sätestatakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste juhtkomisjoni poolse hindamise

aluseks olevad järgnevad valikukriteeriumide osakaalud, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7 ja mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele – koondhindest 25 protsenti; 2) projekti põhjendatus – koondhindest 25 protsenti;

3) projekti kuluefektiivsus – koondhindest 15 protsenti; 4) taotleja suutlikkus projekti ellu viia – koondhindest 30 protsenti; 5) projekti kooskõla Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega – koondhindest 5 protsenti.

Lõikes 10 tuuakse välja nõuetele vastavaks ja mittevastavaks tunnistamise kriteeriumid.

Lõikes 11 tuuakse välja valikukriteeriumi hinde lävend, mille puhul taotluse hindamine lõpeb.

Lõige 12 sätestab võrdsete näitajatega taotluste puhul eelistatavaks kriteeriumiks pikemaajalisi ja jätkusuutlikke projekte, millel on käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 valikukriteeriumi

hinne kõrgem. Eelnõu §-s 19 sätestatakse taotluse rahuldamise tingimused ja kord. Mitme asutuse poolt

esitatavad konsortsiumite taotlused kuuluvad rahuldamisele vastavalt hindamise käigus tekkinud pingereale ning taotlusvooru eelarvele. Käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 3

tegevuses esitatud taotlused rahastatakse vastavalt hindamise käigus tekkinud pingereale. Asutuste poolt käesoleva määruse § 5 lõike 1 punkti 4 all esitatud taotlused kuuluvad rahuldamisele kuni maksimaalse asutusele kehtestatud institutsionaalse toetuse määrale ning

taotlusvooru eelarvele. Eelnõu § 19 lg 2 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses täpsustatavad toetuse saaja õigused

ja kohustused. Eelnõu § 19 lg 3 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse taotlejale esitamise viis ja tähtaeg.

Eelnõu §-s 20 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Taotlus jäetakse rahuldamata § 5 lõikes 12 ning ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata

jätmise otsus.

Eelnõu §-s 21 sätestatakse taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine. Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 1, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud eelarve mahu tõttu või taotluse täielik rahuldamine

ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, tulemust või eesmärki. Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse §

9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule. Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, sh ettemaksetele, tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse

poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist või andmeallikast.

23

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Eelnõu §-s 22 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmine. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel

ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras. Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud.

Taotluse rahuldamise otsuses sätestatud toetuse maksimummäära ei suurendata. Kui projekti tegevuste elluviimisel selgub, et mõne tegevuse eelarvet ei suudeta täita, võib

toetuse saaja esitada rakendusüksusele ettepaneku projekti eelarve muutmiseks erinevate tegevuste vahel, juhul kui see on kooskõlas riigiabi reeglitega. Kui muudatused eeldavad juhtkomisjoni kaasamist ning juhtkomisjoni hinnangul on taotluse muudatused põhjendatud,

teeb juhtkomisjon rakendusüksusele ettepaneku projekti muudatuse kinnitamiseks. Kui juhtkomisjoni hinnangul ei ole ettepanekus tehtud muudatused põhjendatud, teeb

juhtkomisjon rakendusüksusele ettepaneku projekti eelarve vähendamiseks muudetava eelarve summas ning see eelarve maht suunatakse meetme järgnevate voorude rahastamiseks.

Eelnõu §-s 23 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine.

7. peatükk

Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

Eelnõu §-s 24 sätestatakse toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused. Toetuse saaja ja partner täidavad ühendmääruse §-des 10 ja 11 nimetatud kohustusi,

teavitamisnõudeid, dokumentide säilitamise kohustusi, 5 aasta kestuse nõude täitmise kohustust, riigiabi andmist reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid kohustusi nende kohalduvusel, esitama enne seadmete soetamist rakendusüksusele prognoosi, millises ajalises

proportsioonis plaanitakse toetatavat taristut kasutada majandustegevuseks ja mittemajandustegevuseks ning kohustub maksma toetuse proportsionaalselt tagasi, kui

majandustegevuse maht aastase perioodi jooksul ületab 20% taristu aastasest kasutusmahust.

8. peatükk

Aruannete esitamine

Eelnõu §-s 25 sätestatakse toetuse saajate kohustused seoses regulaarse aruandlusega, sh vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus ja tähtajad. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida projektide edenemist ja tulemuste saavutamist ning võimaldavad vajaduse korral

juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Eelnõu § 5 lõike 1 punktide 1, 2 ja 4 alusel taotletud vähemalt nelja-aastase projekti kolmandal

aastal hindab juhtkomisjon projekti elluviimist ning teeb rakendusüksusele projektiga jätkamise või mittejätkamise ettepaneku kolme aasta aruannete alusel esitatud vahearuande põhjal. Aruanded esitatakse rakendusüksusele struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu

seal kasutataval vormil. Lõpparuanne ei erine oma olemuselt vahearuannetest, kuid selles tuleb lisaks tavapärasele infole kirjeldada põhjalikumalt ellu viidud tegevuste mõju TAIE eesmärkide

saavutamisele ning seotud „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. Rakendusüksus kinnitab aruanded kümne tööpäeva jooksul nende rakendusüksusele e-

keskkonnas esitamisest arvates ning käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud juhul neljakümne tööpäeva jooksul, kui juhtkomisjon on 30 kalendripäeva jooksul teinud rakendusüksusele

projektiga jätkamise või mittejätkamise ettepaneku.

24

9. peatükk

Toetuse maksmise tingimused

Eelnõu §-s 26 sätestatakse toetuse maksmise kord. Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele

e-toetuse keskkonna kaudu. Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse mitte tihedamini kui üks kord

kvartalis. Eelnõu § 5 lõikes 3 sätestatud tegevuses toimub toetuse maksmine kindlasummalise makse alusel, kui makse tegemise eelduseks olevate taotluse rahuldamise otsuses või toetuse

andmise tingimustes nimetatud tingimuste täitmine on tõendatud. Eelnõu §-s 27 sätestatakse makse menetlemise peatamise kord.

Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide või ettemakse kasutamise tõendamise menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud

juhul.

10. peatükk

Finantskorrektsioonid ja vaided

Eelnõu §-s 28 sätestatakse finantskorrektsioonide tegemise ja toetuse tagastamise kord. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 28-30 ja

ühendmääruse § 34-38 sätestatule.

Eelnõu §-s 29 sätestatakse vaide esitamise kord. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

(2) Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2.

(3) Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

3. Eelnõu võrdlev analüüs

Eelnõu koostamise aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse

määrused. Eelnõu on kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi.

25

4. Määruse mõjud

Tegevuste eeldatav mõju horisontaalsetele põhimõtetele

ASTRA+ tegevusega toetatakse teadusuuringute mõju suurendamist ühiskonnas ning

teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse tõstmist Eestis. ASTRA+ toetust saavad taotleda positiivselt evalveeritud riigi või avalik-õiguslikud ülikoolid

ja teadus- ja arendusasutused, riiklikud rakenduskõrgkoolid ja/või riigi asutatud sihtasutuse koosseisus tegutsevad kõrgkoolid ning avalik-õiguslikud või riigi teadus- ja arendusasutused. Muudatus omab nimetatud mõjude osas eeldatavasti positiivset mõju, kuna tegevuse üheks

eesmärgiks on Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ arenguvajaduste lahendamisse ning TAIE arengukava fookusvaldkondade arendamisse panustamine. Muudatus omab

positiivset mõju haridussüsteemile ja kultuuri korraldusele. Toetusmeede omab positiivset mõju teadmistepõhise ühiskonna arengule ning ühtlasi panustab muudatus teaduspõhisesse kõrgharidusõppesse.

Tegevuste elluviimisel arvestatakse horisontaalsete põhimõtetega: keskkond ja kliima,

tasakaalustatud regionaalareng ning sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus. Tegevuste eeldatav mõju soolisele võrdõiguslikkusele, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse

tagamisele, keskkonnakaitsele ja kliimaneutraalsusele ning regionaalarengule on toodud seletuskirja punktis 1.3 (lk 8-9).

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikest 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852,

millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ing.k.

do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüsist lähtuvalt ei tuvastanud sekkumisel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks puudub vajadus. Toetuse andmise tingimuste koostamisel on arvestatud

Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud.

5. Määruse kehtivus

Määrus hakkab kehtima üldises korras.

Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Eesti rektorite nõukogule, Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogule, positiivselt

evalveeritud avalik-õiguslikele ja riiklikele TA asutustele, institutsionaalselt akrediteeritud riigi rakenduskõrgkoolidele.

Katrin Kiisler teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja

26

Lisad: Lisa 1: „Innovatsiooniküpsuse tasemed“; Lisa 2: „Ekspertarvamus“;

Lisa 3: „Ekspertarvamus“; Lisa 4: „Riskihindamise tabel“;

Lisa 5: „Põhiõiguste harta ja Puuetega inimeste õiguste konventsiooni arvestamise kontroll- leht“.

Haridus- ja teadusministri määruse seletuskirja lisa 1

„Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja

kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine (Astra+)“

Innovatsiooniküpsuse tasemed (Funding Readiness Level – FRL), autor: KTH Rootsi (https://kthinnovationreadinesslevel.com/wp-content/uploads/sites/9/2018/10/Funding-

readiness-level.pdf )

9 Tagatud rahastus vähemalt 6-12 kuu pikkuseks tegevuseks vastavalt kehtivale äriplaanile/tegevuskavale – raha on pangakontol või prognoositav korduv tulu; Täielikult juurutatud finantsjärelevalve ja raamatupidamise süsteem jooksva finantsseisu pidevaks kontrolliks ja tulevaste rahastamisvajaduste heaks prognoosimiseks

8 Konkreetsed arutelud (kokkulepete tasemel) ühe või mitme välise rahastamisallikaga, kes on selgelt huvitatud; Kõik välisrahastuse jaoks vajalikud abimaterjalid (finants-, äriplaan jne); Korrektselt asutatud juriidiline isik, mille omandistruktuur on planeeritud rahastamisallikale sobiv (mitte killustatud või olulised osad, mis kuuluvad mitteaktiivsetele/panust mitteandvatele isikutele); Kõik peamised juriidilised, intellektuaalomandi õiguste, finants- ja tegevusdokumendid ja lepingud on kogutud ja kättesaadavad väliseks läbivaatamiseks (nõuetekohane hoolsus)

7 Arutelud võimalike väliste rahastamisallikatega kindlaksmääratud pakkumise ümber (kui palju raha, mille eest, tingimused, hindamine jne); Rahastamise esitlus (Pitching) on valmis, proovitud ja testitud ning äriplaan (või samaväärne) koos finantsprognooside, vahe-eesmärkide plaani jms.; Põhilised raamatupidamissüsteemid ja dokumentatsioon finantsjäreltegevuseks

6 Rahastamise uuendatud/täiustatud esitlus on asjakohase vaatajaskonna peal testitud; 3-5-aastane PnL (kasum/kahjum) eelarve ja rahavoog ettevõtte/projekti jaoks tabelivormingus, mis selgitab lähi- ja keskpika perioodi rahastamisvajadust

5 Rahastamise esitlus (nt investori esituse formaat), mis on välja töötatud ja asjakohase vaatajaskonna peal testitud; Esialgne PnL (kasum/kahjum) eelarve ja rahavoog järgmiseks 12 kuuks arvutustabeli vormingus; Otsustatud rahastamisstrateegia ja rahastamisallikate üle, et jõuda elujõulise ärimudelini – lähtudes erinevate strateegiate plussidest/miinustest; Ülevaade välisrahastamise (eriti omakapitali) nõuetest ja tagajärgedest ärimudelile, kontrollile ja omandile.

4 Idee ärilise potentsiaali kontrollimiseks on välja töötatud plaan (nt 3-12 kuud, sh hüpoteesid, mida kontrollida, eesmärgid, tegevused, ajakava, rahastamisvajadus); Tuvastatud asjakohased rahastamisallikad; Tagatud piisav rahastamine idee testimise kava (kas toode, teenus või süsteem vastab määrusele, nõudele, spetsifikatsioonile, kehtestatud tingimustele) olulise osa elluviimiseks.

3 Tagatud piisav rahastamine esmasteks teostatavustoiminguteks (nt 1–6 kuud); Teadlikkus erinevatest rahastamisliikidest (omavahendid, annetused, omakapital (osakud), klientidelt jne) ja nende tüüpilistest plussidest/miinustest.

2 Esialgsed tegevused ja kulud potentsiaali/teostatavuse kontrollimiseks, kui idee on kirjeldatud (nt 1-6 kuud). Esialgsete verstapostide jaoks (nt 1–6 kuud) on olemas põhiplaan rahastamisvõimalustega

1 Vähene või puudub igasugune ülevaade asjakohastest tegevustest ja kuludest, et kontrollida idee potentsiaali/teostatavust Väike ülevaade erinevatest rahastamisvõimalustest ja rahastamise tüüpidest.

Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol | Mäealuse 2/4, 12618 Tallinn, Eesti | +372 480 0200 | [email protected] | www.tehnopol.ee

Äriregistri kood: 90008258 | EE KMKR nr: EE100855346 | SEB Pank IBAN EE681010220031892015 | SWIFT/BIC EEUHEE2X

Haridus- ja teadusministeerium

Munga 18

Tartu 50088 31. jaanuar 2024

EKSPERTARVAMUS

Hinnang „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine“ (ASTRA+) meetme raames nn “arendusgrandi” ühikuhinna kujundamise osas

Ülesande püstitus: HTM soovib saada ekspertarvamust ASTRA+ arendusgrandi hinna osas

Arendusgrandi andmise eesmärgiks on panustada teadustulemuste innovatsiooniküpsuse kasvu

TVT (tehnoloogilise valmiduse tase) tasemetel 2-6 läbi arendustegevuste toetamise, sh

multidistsiplinaarsete arenguprogrammide toetamine, võimaldades saada teavet teadustulemuse

idee praktilise teostatavuse, skaleeritavuse ja tasuvuse kohta. Arendusgrandi elluviimise mõõdikuks

on TVT tõus vähemalt ühe taseme võrra.

Arendusgrandi ühikuhinna kujundamisel olulised aspektid on:

• Arendusgrandi kasutamise kestus TVT tõusu saavutamiseks vähemalt ühe taseme võrra.

• Mis on indikatiivne töö maht täistööaja ekvivalendina eesmärgi saavutamiseks.

• Kas ühikuhind saab või peab olema kõikidel juhtudel ühesuurune (diferentseerimata).

• Millised riskid võivad kaasned sellise rahastamisega ning kuidas neid maandada.

Eksperdi taust

Juhin viimased 5 aastat Tehnopoli Startup Inkubaatorit, mis kasvanud regiooni üheks suurimaks

startup inkubatsiooni- ja kiirendiprogrammi pakkujaks. Tänaseks on Tehnopol toetanud enam kui 700

varajase faasi startup ettevõtte arengut, turule sisenemist ning kasvu. Olen üles ehitanud ja ellu

viinud mitmeid süvatehnoloogia arenguprogramme, mille hulka kuuluvad näiteks teaduse

tervisekiirendi, AI ja robootika kiirendi, küberkaitse kiirendi ning veel mitmed rahvusvahelised

süvatehnoloogia programmid. Meie programmides osalenud ettevõtted on esimese ringi rahastusena

kaasanud enam kui 38 miljonit eurot kapitali. Lisaks eelnevale juhin NATO DIANA kaksikkasutusega

tehnoloogiatele suunatud kiirendi elluviimist Eestis. Samuti olen Tehnopol Ventures´i juhatuse liige

ning aktiivne mentor ja koolitaja startup kogukonnas. Oma panuse järgmise põlvkonna startup

asutajate tekkesse annan olles startup ettevõtluse lektor Tallinna Tehnikaülikoolis.

Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol | Mäealuse 2/4, 12618 Tallinn, Eesti | +372 480 0200 | [email protected] | www.tehnopol.ee

Äriregistri kood: 90008258 | EE KMKR nr: EE100855346 | SEB Pank IBAN EE681010220031892015 | SWIFT/BIC EEUHEE2X

Eksperthinnang

Teaduspõhised meeskonnad vajavad oma arengu algusfaasides palju välist täiendavat abi. Sellist

abi pakuvad nii Eestis kui ka mujal erinevad inkubatsiooni- ja kiirendiprogrammid. Nimetatud

programmid võivad olla nii tehnoloogiaagnostilised ehk ühte vooru võetakse vastu erinevaid

tehnoloogiaid arendavad tiimid kui ka vertikaalipõhised, kus kiirendiga liituvad vaid ühe valdkonna

ettevõtted.

Tehnopol on varasemalt üle Euroopa kaardistanud üle 25 süvatehnoloogia inkubatsiooni- ja

kiirendiprogrammi, mille põhjal võib väita, et enamik selliseid programme kestab vähemalt 6 kuud,

sagedamini aga 9-12 kuud. Inkubatsiooniprogrammide kestvus võib ulatuda ka 18-24 kuuni, kuid sel

juhul on vastuvõetavate meeskondade TVT pigem alla 4.

Tehnopoli inkubatsiooni- ja kiirendiprogrammides osaleb igal aastal ca 100 startup meeskonda ning

pakutavad programmid on pikkusega 6-12 kuud. Selle perioodi jooksul on võimalik saavutada TVT

taseme tõus vähemalt 1 taseme võrra, edukamate meeskondade puhul ka 2 ja enama taseme võrra.

Varajase faasi teaduspõhiseid meeskondi iseloomustab enamasti kõrge tehnoloogiline võimekus

ning sageli oluliselt madalam äriline võimekus. Inkubatsiooni- ja kiirendiprogrammidesse jõudnud

meeskonnad on enamasti alles äsja ettevõtte asutanud või ei olegi veel seda teinud ning alles

planeerivad ettevõtte ametlikku loomist. Sellest hoolimata on nende tase kiirendiprogrammidesse

jõudes enamasti TVT 4 juures. Seega võib öelda, et esmane tehnoloogia valideerimine

laboritingimustes on tehtud, kuid tehnoloogiat ei ole testitud veel reaalses päriselu keskkonnas,

sageli on täielikult välja arendamata ka ärimudel ning puudub valideering potentsiaalse tulevase

lõppkliendiga ning realistlik turule sisenemise strateegia.

Peamine arendustöö tehakse sellistes meeskondades ettevõtte siseselt. See tähendab, et

meekonnas peavad töötama inimesed, kes suudavad arendada tehnoloogiat ning samuti need, kelle

peamine fookus ja suutlikkus on seotud ettevõtte äri arendamisega. Seetõttu vajavad sellised

ettevõtted kapitali, et tasuda ettevõtte osanike ja töötajate tööaja eest. Tavapärane on loogika, et

mida suurem on inimese osalus ettevõttes, seda tagasihoidlikumalt saab ta sellest ettevõttest palka

ning vastupidi. Siiski on ettevõtte arenguks ja ellujäämiseks vaja, et tagatud on baassissetulek, mis

võimaldab ettevõtjal keskenduda lisandväärtuse loomisele.

Keskmine varase faasi startup meeskonna suurus on 3-5 liiget, ning omakorda nende keskmine

igakuine tasu vahemikus 2500 - 3500 eurot brutotasuna. See teeb ühe inimese tasuna 9-kuulise

kiirendiperioodi jooksul 30 000 - 42 000 eurot. Sellele lisanduvad veel tehnoloogia arendamisega

seotud kulud, mis varieeruvad märkimisväärselt. Lisaks kaasnevad ettevõtte opereerimisega ka

administratiivsed ja kaasnevad kulud ca 30% ulatuses palgafondist.

Kulude struktuuris võib lähtuda järgnevast

- Tööjõukulu koos sisemise toote- ja äriarendusega 60%

- Tootearenduse sisse ostetavad komponendid 15%

- Äriarenduskulu 25%

Eelnevast lähtudes soovitan meeskondade arengu toetamiseks kehtestada ühtse toetussumma

vahemikus 50 000 – 60 000€, mida on võimalik kasutada eelnimetatud kulugruppide lõikes ilma jäika

Sihtasutus Tallinna Teaduspark Tehnopol | Mäealuse 2/4, 12618 Tallinn, Eesti | +372 480 0200 | [email protected] | www.tehnopol.ee

Äriregistri kood: 90008258 | EE KMKR nr: EE100855346 | SEB Pank IBAN EE681010220031892015 | SWIFT/BIC EEUHEE2X

proportsiooni ette määramata. See peaks 6-12-kuulise perioodi jooksul tagama meeskondade

arenemise vähemalt 1 TVT astme võrra.

Kokkuvõte

Soovitan arendusgrandi kestuseks 9-12 kuulist perioodi, 50 000-60 000€ summat diferentseerimata

ühikuhinnaga.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Tammai Tehnopol Startup Inkubaatori juht

Hinnang „Teadusuuringute mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide

institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine“ (ASTRA+) meetme raames nn

“arendusgrandi” ühikuhinna kujundamise osas

ASTRA+ meetme taust

Meetme eesmärk on tõsta riigi- ja avalik-õiguslike positiivselt evalveeritud teadus- ja

arendusasutuste ning Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalas olevate riigi

rakenduskõrgkoolide teadmusiirde võimekust, kasvatada nii eestisisest kui rahvusvahelist

ettevõtluskoostööd, tagada teadus- ja arendusasutustes ja kõrgkoolides tekkivate

teadustulemuste võimalikult kiire rakendumine ühiskonnas ning ettevõtliku mõtteviisi

väärtustamine teadus- ja arendus- ning kõrgharidussüsteemis.

Meetmete tegevusi tehakse kooskõlas nutika spetsialiseerumise põhimõtete ja TAIE

fookusvaldkondade teekaartidega. Sekkumistega toetatakse nii institutsionaalseid kui

ühistegevusi.

ASTRA+ arendusgrandi taust

Arendusgrandi andmise eesmärgiks on panustada teadustulemuste innovatsiooniküpsuse kasvu

TVT (tehnoloogilise valmiduse tase) tasemetel 2-6 läbi arendustegevuste toetamise, sh

multidistsiplinaarsete arenguprogrammide toetamine, võimaldades saada teavet

teadustulemuse idee praktilise teostatavuse, skaleeritavuse ja tasuvuse kohta.

Arendusgrandi elluviimise mõõdikuks on TVT tõus vähemalt ühe taseme võrra.

Meetme pikemaajalisteks eesmärkideks on sisulise teadus-arenduskoostöö elavdamine ja

teadmussiirde parandamine Eestis.

Meetme sihtgrupiks on teadusmahuka ökosüsteemi osapooled kuis riigi- ja avalik-õiguslikud

positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutused ja rakenduskõrgkoolid.

Arendusgrandi ühikuhinna kujundamisel olulised aspektid on:

• Arendusgrandi kasutamise kestus TVT tõusu saavutamiseks vähemalt ühe taseme

võrra.

• Mis on indikatiivne töö maht täistööaja ekvivalendina eesmärgi saavutamiseks.

• Kas ühikuhind saab või peab olema kõikidel juhtudel ühesuurune (diferentseerimata).

• Millised riskid võivad kaasned sellise rahastamisega ning kuidas neid maandada.

Ühikuhinna kujundamisel saab võtta aluseks sarnase eesmärgiga toetusmeetmed ja

tugiteenused, mille raames sarnase sisuga tegevusi toetatakse ning ellu viiakse.

Eestis on hetkel elluviimisel või avanemisel järgmised meetmed/programmed, mille puhul on

kas otseseks või kaudseks eesmärgiks teadustiimide või iduettevõtete arendusjärgus olevate

toodete-teenuste TVT tõus:

1. Tartu Ülikooli eksperimentaalarendustoetus

2. Rakendusuuringute programmi (RUP) väikeprojektide meede

3. Keskkonnainvesteeringute Keskuse rohetehnoloogia iduettevõtete arengukiirendite

programm

4. Tervisetehnoloogiate teaduskiirendi programm

5. Research to Business Funding (Soome)

Võrreldavatena võib vaadata ka kohalike ettevõtluse tugiorganisatsioonide, ennekõike

teadusparkide, poolt elluviidavaid inkubatsiooni- ja kiirendiprogramme. Euroopa

Kosmoseagentuuri Äriinkubaator, Tartu Teaduspargi Sparkup Inkubaator, Tallinna Teaduspark -

Tehnopoli Startup Inkubaatori eestveetavad erinevad kiirendiprogrammid ning Ettevõtluse ja

Innovatsiooni Sihtasutuse süvatehnoloogia iduettevõtjate äriarenduse toetusmeedet.

Vaatame lähemalt ülaltoodud toetusi ja programme:

1. Tartu Ülikooli eksperimentaalarendustoetus

Toetuse eesmärk: soodustada alus- ja rakendusuuringute tulemuste edasiarendamist nii,

et väljatöötatud lahendus võetaks kasutusele ja see avaldaks ühiskonnale positiivset

mõju.

Sihitud TVT tasemed: TVT 2-5

Suurim toetus: 35 000€

Omafinantseering: 0%

Projekti kestus (max): 12 kuud

Töötasu: abikõlbulik 40%-60% ulatuses

Sihtgrupp: teadusrühmad

Lisainfo: TÜ siseveeb

Kommentaar: Eksperimentaalarenduse toetuse väljatöötamisel on võetud arvesse

Vilniuse Ülikooli ja Tallinna Ülikooli kogemusi samalaadsete instrumentidega.

Toetussummalt ei arvestata üldkulu.

2. Rakendusuuringute programmi väikeprojektide taotlusvoor (Väike-RUP)

Programmi eesmärk: innovaatiliste toodete arendus, TVT tõus, turuküpsusele lähenemine

Sihitud TVT tasemed: TVT 3-7

Suurim toetus: 150 000€

Omafinantseering: 20%-75%

Projekti kestus (max): 36 kuud

Töötasu: abikõlbulik

Sihtgrupp: ettevõtted, sh iduettevõtted

Lisainfo: https://eas.ee/toetused/rakendusuuringute-programmi-vaikeprojekt ide-

taotlusvoor/#row-3-4

Kommentaar: Rakendusuuringute väikeprogramm on mõeldud uudsete ideede esmaseks

valideerimiseks või väiksemahuliste arenduste läbiviimiseks. Eelnõustamine kohustuslik.

3. Rohetehnoloogia iduettevõtete arengukiirendite program

Programmi eesmärk: innovaatiliste toodete arendus, TVT tõus, turuküpsusele lähenemine

Sihitud TVT tasemed: programmi sisenemise lävend TVT4

Toetuse maht: 100 000€*

Omafinantseering: 0%

Kiirendiprogrammi kestus (max): 10 kuud

Töötasu: abikõlbmatu

Sihtgrupp: iduettevõtted

Lisainfo:

https://kik.ee/et/kiki-enda-projektid/rohetehnoloogia-iduettevotete-arendusteenused

https://www.beamline.fund/deeptech

Kommentaar: Kiirendiprogrammi eesmärkideks on iduettevõtete lahenduse TVT tõstmine

ühe taseme võrra ning erainvesteeringu kaasamine.

*100 000€ toetus sisaldab nii toote- kui äriarendusteenuseid ning seda summat ei anta

ettevõtte käsutusse. Kulud peab kandma kiirendi operaator.

4. Tervisetehnoloogiate teaduskiirendi program

Programmi eesmärk: innovaatiliste toodete arendus, TVT tõus, turuküpsusele lähenemine

Sihitud TVT tasemed: programmi sisenemise lävend TVT4

Toetuse maht: 25 000*

Omafinantseering: 0%

Kiirendiprogrammi kestus: 9 kuud

Töötasu: abikõlbulik**

Sihtgrupp: teadustiimid***, iduettevõtted

Lisainfo:

https://ut.ee/et/sisu/tervisetehnoloogiate-kiirendiprogramm

Kommentaar: Kiirendiprogrammi eesmärkideks on iduettevõtete lahenduse TVT tõstmine

ühe taseme võrra ning turuküpsusele lähenemine.

*25 000€ toetus sisaldas nii toote- kui äriarendusteenuseid (17K€) ning seda summat ei

antud vabalt ettevõtte käsutusse.

**kuni 40% kuludest võis minna palgakuludeks

***programmi vastuvõtmisel ei olnud kohustust omada registreeritud äriühingut,

programmi jooksul oli see soovituslik asutada

5. Research to Business Funding (Business Finland)

Programmi eesmärk: teadustulemuste kommertsialiseerimine

Sihitud TVT tasemed: ei ole määratletud TVT taset*

Toetuse maht: 300 000€ - 700 000€**

Omafinantseering: 30%

Projekti kestus (max): 12-24 kuud

Töötasu: abikõlbulik

Sihtgrupp: avalik-õiguslikud T&A asutused, sh teadusrühmad

Lisainfo:

https://www.businessf inland.f i/en/for-f innish-customers/services/funding/cooperation-

between-companies-and-research-organizations/research-to-business#stored

Kommentaar: Soomes Business Finlandi poolt elluviidav Research to Business meede on

lähim vaste ASTRA+ arendusgrandile sihtgrupi ja meetme eesmärgi osas. Samas on seal

nõutab T&A asutuste poolne omafinantseering.

*Kuigi pole selgelt def ineeritud TVT lävendtaset, siis meetme tingimustest võib välja

lugeda, et taotlused on suunatud vahemikku TVT4-7.

**Vähemalt 40% rahastusest peab olema otseselt suunatud

kommertsialiseerimistegevustele.

Arendusprojektide kestus

Tuginedes erinevate kiirendiprogrammide ning RUPi kogemusele, sh 130+ toetatud projekti ja

välja jagatud üle 100 MEUR toetust, on soovitatav tegevuste elluviimise minimaalseks

kestvuseks planeerida 6 kuud. See võimaldab piisavat ettevalmistusaega ning samuti aega

konkreetse arenduse TVT taseme tõstmiseks. Näiteks Väike-RUPi veidi mahukamaid IKT

arendusi tehakse 8-10 kuud.

Võttes arvesse, et sihtgrupiks on pigem varase faasi ja madalamal TVTl olevad teadustiimid ning

arendustöö maht on iga juhtumi puhul erinev, siis mõistlik projekti kestus on 6-12 kuud.

Selle aja jooksul on võimalik hinnata projekti edenemist või progressi puudumist. Kaaluda võib

6-kuulise perioodi järel vahearuande esitamist ja rahastuse jaotamist kaheosaliseks.

Arendusprojektide kulupildist

Väikeste ja lühiajaliste grantide puhul (alla 100K) on mõistlik kasutada ühikuhindu, sest vastasel

juhul läheb kulude menetlusele ebaproportsionaalselt suur ajaline ja rahaline ressurss. Sarnast

lähenemist kasutab Sektoritevahelise mobiilsuse toetusmeede (SekMo).

Tartu Ülikooli poolt täna kasutatav eksperimentaalarenduse toetus on lähim vaste

arendusgrandile. Sealne lubatav kulude jagunemine on alljärgnev.

Toetust on lubatud kasutada järgmiste eesmärgi saavutamiseks vajalike kulude katteks:

1. töötasud ja stipendiumid (loodus- ja täppisteaduste valdkonna projektides mitte üle

40% ja meditsiiniteaduste valdkonna projektides mitte üle 60% toetuse summast;

sotsiaalteaduste ning humanitaarteaduste ja kunstide valdkonna projektides piirang

puudub);

2. lähetuskulud (sh konverentsidel, messidel ja võrgustikukohtumistel osalemisega seotud

muud kulud);

3. materjalide, seadmete ja sisseostetud teenustega seotud kulud.

Töö mahtu üheselt hinnata on keeruline kuid tõmmates paralleele teadusrühmade ja varajase

faasi teaduspõhiste iduettevõtetega, siis konkreetsele projektile keskendunud meeskondade

suurused on enamasti 2-5 liikmelised, kellest arendustööga tegeleb 2-3 inimest.

Tööjõukulu on peamiseid kuluallikaid, millele lisanduvad tootearenduskulud ja potentsiaalselt

esmased äriarenduskulud, sh intellektuaalomandi kaitsega seotud kulud.

Tööjõukulu 1 FTE kohta arvestaksime brutopalgaga 2 500 – 3 000€ kuus, mis on veidi madalam

kui täna teadlase keskmine palk avalikus sektoris. Arvestades 1-2 inimese tööjõukulu 9-12 kuu

jooksul tähendab see ca 60 000€ kulu.

Kaudsete kuludena lisades juurde toote- ja äriarenduskulud 40% ulatuses tööjõukuludest saame

täiendavalt 24 000€.

Võib siduda projektide eelarved Soome näitega sarnaselt andes ette määra kui mitu protsenti

projekti kavandatavast eelarvest peab olema suunatud tootearendusele ning kuipalju

äriarendusele.

Pakume välja vahemikud kulude jagunemisele:

- tööjõukulu 40-60%

- tootearenduskulu 25-35%

- äriarenduskulu 25-35%

Samas oleme näinud korduvalt juhtumeid, kus raha mõistliku kasutamisega, eriti lühiajalise (6-

12 kuud) perioodi jooksul on olnud raskuseid. Arvestades kogu rahastuse piiratust, positiivselt

agressiivset survet edeneda projektiga nobedas tempos ja sooviga, et võimalikult palju häid

tiime saaks toetatud, soovitame 6-12 kuulise perioodi toetussummat vahemikus 50 000 –

60 000€.

Riskidest

Riskid pole tingimata seotud rahastuse skeemiga (ühikuhind vs tekkepõhine), vaid sellega, et

arendusprojektis püstitatud hüpoteesid ei pea paika.

Meie hinnangul kulude kontrollimine arvete alusel riske oluliselt ei maanda. Pigem on oluline, et

taotlus oleks ettevalmistatud piisava detailsusega mõistmaks, mida soovitakse saavutada ning

kellele seda vaja on.

Kokkuvõte

Soovitame arendusgrandi kestuseks 9-12 kuulist perioodi, 50 000-60 000€ summat

diferentseerimata ühikuhinnaga hoidmaks menetluskulusid ja aega võimalikult madalal.