Kliimaministri 14.11.2023 käskkirja nr 473 muutmine

K Ä S K K I R I

Tallinn 12.06.2024 nr 1-2/24/258

Kliimaministri 14.11.2023 käskkirja nr 473

muutmine

Kliimaministri 14.11.2023 käskkirjas nr 473 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning

2023–2026 tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivitööstuse reostuspärandi ohutustamiseks

ning alternatiivsete veeressursside hindamiseks Ida-Virumaal“ tehakse järgnevad muudatused:

1. Lisa 1 punktid 5.7 ja 5.8 tunnistatakse kehtetuks;

2. Lisa 1 punktis 5.5 asendatakse lauseosa „lõigetes 2-5“ lauseosaga „lõigetes 2-6“.

Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul arvates selle teatavakstegemisest, esitades vaide

Kliimaministeeriumile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras, arvestades 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-i 31.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Saata: SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Riigi Tugiteenuste Keskus, Rahandusministeerium

1

Kliimaministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2026

tegevuskava ja eelarve kinnitamine põlevkivitööstuse reostuspärandi ohutustamiseks

ning alternatiivsete veeressursside hindamiseks Ida-Virumaal“ muutmise käskkirja

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõu kohaselt muudetakse käskkirjaga toetuse andmise tingimusi kliimaministri käskkirjas

14.11.2023 nr 473 „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine ning 2023–2026 tegevuskava

ja eelarve kinnitamine põlevkivitööstuse reostuspärandi ohutustamiseks ning alternatiivsete

veeressursside hindamiseks Ida-Virumaal”.

Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi veeosakonna veeinvesteeringute

valdkonnajuht Olav Ojala (e-post: [email protected], tel 626 2919),

finantsosakonna välisvahendite peaspetsialist Kairi Toiger (e-post:

[email protected], tel: 626 2874), õigusosakonna jurist Rene Lauk (e-post:

[email protected], tel: 626 2948)). Riigiabi reeglite kohase vastavusanalüüsi

ja ekspertiisi tegi SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb ühest punktist, millega muudetakse riigiabi punkte kliimaministri käskkirjas

14.11.2023 nr 473.

Toetust eraldatakse Eesti riigi 2023–2026. aasta eelarvestrateegiaprogrammi „Keskkonnakaitse

ja -kasutus“ meetme „Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus“ tegevuse „Vee säästliku

kasutamise ja kaitse tagamine“ tulemuste saavutamiseks. Selle tegevuse eesmärk on vee

kasutamise ja kaitse korraldamine viisil, mis tagab veekogumite hea seisundi saavutamise ja

säilitamise ning tagab inimestele kvaliteetse joogivee ja taskukohase veeteenuse. Projekt

otseselt panustab selle eesmärki saavutamisse, kuna jääkreostuse ohutustamisega väheneb

koormus veekogumite keemilisele seisundile ning joogivee varustuskindluse uuringu raames

tegeletakse veeressursside piisavuse teemadega ning tuvastatakse alternatiivsete veeressursside

kasutusele võtu võimalused.

Toetatavad tegevused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1056,

24. juuni 2021, millega luuakse Õiglase Ülemineku Fond, artikli 8 punkti 2 alapunktis i

kirjeldatud abikõlbliku tegevuse liigiga: investeeringud mahajäetud tööstusalade taastamisse ja

saastest puhastamisse, maapinna korrastamisse ning sealhulgas vajaduse korral rohelise taristu

ja sihtotstarbe muutmise projektidesse, võttes arvesse põhimõtet „saastaja maksab“.

Jääkreostusena käsitletakse objekte, mille reostus pärineb enne 1998. a. toimunud tegevusi või

avariisid. 07.06.1998 jõustus kemikaaliseadus, millega kehtestati saastaja maksab põhimõte,

mille kohaselt vastutab reostuse likvideerimise eest reostuse tekitaja. Saastaja maksab

põhimõtet ei saa rakendada selle jõustamisest tagasiulatavalt. Lisaks ei ole aastakümneid tagasi

ja eriti Nõukogude perioodil tekitatud reostuse puhul reostuse tekitaja vastutusele võtmine ka

praktiliselt teostatav. Keskkonnaministeerium on korraldanud jääkreostusobjektide

inventeerimisi, et tuvastada reostuse olemus, intensiivsus, ulatus ja ohtlikkus.

Jääkreostusobjektid on jaotatud riikliku tähtsusega ja kohaliku tähtsusega objektideks.

Käskkirja punktiga 1.1 tunnistatakse kehtetuks riigiabi punktid 5.7 ja 5.8, kuna nimetatud

punktid ei ole asjakohased.

Antud punktid tuleb kehtetuks tunnistada, kuna need tulenevad ÜGEM art 6 ergutava mõju

2

reeglitest, aga kuna ÜGEM art 6 lõige 4 punkt m) alusel ergutava mõju nõuded antud juhul ei

kehti, on ka nimetatud punktid 5.7. ja 5.8. üleliigsed.

Käskkirja punktiga 1.2 muudetakse punkti 5.5 sõnastust.

Muudatus tuleneb 2023. aastal jõustunud grupierandi määruse muutunud sõnastusest.

3. Käskkirja vastavus ELi õigusele

Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas

vastava ELi õigusega.

Käskkirja eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste (EL) määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ühissätete määrus);

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1056, 24. juuni 2021, millega luuakse

Õiglase Ülemineku Fond.

Euroopa Liidu määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõus nimetatud ülesannete

täitjal tuleb juhinduda neist otse, arvestades eelnõus ja selle alusel antavatest Vabariigi

Valitsuse määrustes sätestatut. Eelnõus on ühissätete määruse sättele viidatud, kui ülesande sisu

on ühissätete määrusega reguleeritud, mis teeb hõlpsamaks asjakohase regulatsiooni leidmise.

4. Käskkirja mõju

Käskkirjaga reguleeritaval meetmel on positiivne mõju seatud eesmärkide saavutamiseks, sest

täpsustatakse toetuse andmise tingimusi.

5. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Euroopa

Komisjoniga ja perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate

rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskusega, Ida-Virumaa

õiglase ülemineku protsessi juhtkomisjonile.