Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (458 SE)

Vabariigi Valitsus

.06.2024 nr 1-1/15-458/1

Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1

saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu sotsiaalkomisjoni k.a 11. juunil

algatatud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu

(458 SE).

Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Kivimägi

Lisad: 1) eelnõu kahel lehel

2) seletuskiri seitsmel lehel

Eneli Illaru

631 6332, [email protected]

1

Seletuskiri

ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Riigi tegevusvarusse kuuluva tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud varu (edaspidi riigi

tervishoiuvaru) aitab tagada ravimite ja meditsiiniseadmete olemasolu tervishoiu toimepidevust

ohustavas olukorras, hädaolukorras, eriolukorras, erakorralises seisukorras, kõrgendatud

kaitsevalmiduse olukorras ja sõjaseisukorras, kui haiglate ja kiirabibrigaadi pidajate

tegevusvarud on ammendunud. Kavandatavate muudatuste eesmärk on viia riigi tervishoiuvaru

moodustamine, haldamine, uuendamine ja kasutuselevõtmine Terviseametilt üle riikliku

osalusega piirkondlikele haiglatele. Riigi tervishoiuvaru hoidmise korraldamine piirkondlike

haiglate juures võimaldab varude paiknemist hajutada ning ravimite ja seadmete roteerimisel

vähendada või vältida nende aegumisest tekkivaid kulusid. Varude paiknemine piirkondlike

haiglate juures lihtsustab nende kasutuselevõtmist, kuna kriisiolukorras on eelduslikult ka

ravikoormus suurim neis haiglates, kes kavandatavate muudatuste kohaselt varusid hoidma

hakkavad. Piirkondlikud haiglad sobivad varude haldamiseks, sest nende koosseisus on

vajaliku kogemusega spetsialistid.

Varude hoidmisega seotud kulud katab varu haldaja nii, et tavapärases ravitöös kasutab varus

olevad aeguvad vahendid ja asendab need uutega. Täiendavalt kaetakse kulud müügist saadud

tuludest juhul, kui vahendeid pole võimalik ära kasutada enda töös ja varu on võimalik müüa

teisele haiglaapteegile. Juhul kui tegemist on haruldaselt kasutatava vahendiga, mida pole

võimalik ära kasutada ega müüa, kantakse see maha ning uue soetamist rahastatakse

riigieelarvest. Varu moodustamise metoodika otsustab valdkonna eest vastutav minister lähtuvalt

ohuhinnangutest, eelarve võimalustest ja muust olulisest teabest. Varu uuendamise kulud

kaetakse suuremas osas aeguvate ravimite ja vahendite ärakasutamisel tavapärase ravitöö

käigus ning uutega asendamisel varu haldaja kulul.

Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Riigikogu sotsiaalkomisjon (komisjoni esimees Õnne

Pillak [email protected]) koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Terviseametiga.

1.2. Märkused

Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega.

Eelnõu sisu toetab Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis sisalduva tegevuse 9.3.6. analüüs ja

ettepanekud tervishoiu tegevusvarude süsteemi kohta (edaspidi varude kontseptsioon) ellu

viimist. Eelnõu sisu aitab lahendada varude kontseptsiooni loomise käigus ilmnenud võimelünka:

tänasel päeval hoitakse riigi tervishoiuvaru ainult ühes kohas, mis ei ole julgeoleku tagamiseks

mõistlik.

Eelnõu näeb ette ravimiseaduse (RavS) ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS)

järgmiste redaktsioonide muutmise:

- RavS (RT I, 15.12.2023, 10)

- TTKS (RT I, 20.03.2024, 6).

Muudatuse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

2

2. Seaduse eesmärk

Riigi tervishoiuvaru hoidis seni Tartu Ülikooli Kliinikum lepingu alusel. Selleks sai haigla

ravimite hulgimüüja tegevusloa, kuid Riigikontroll näeb selles praktikas vastuolu õigusruumiga –

nimelt on kehtiva TTKS § 22 lõikes 3 öeldud: „Haiglat pidaval aktsiaseltsil ja sihtasutusel ei

või olla muud tegevusala peale eriarstiabi, kiirabi ning iseseisva füsioteraapia, logopeedilise

ravi, psühholoogilise ravi, õendusabi ja ämmaemandusabi ning sotsiaalteenuste osutamise,

tervishoiualase õppe- ja teadustöö, haiglaapteegi pidamise, täisvere ja verekomponentide

tootmise, rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise ning kinnisasja kasutusse

andmise.“ Tulenevalt avastatud õigusruumi kitsaskohast ei ole Terviseameti ja Tartu Ülikooli

Kliinikumi vahel sõlmitud lepingu pikendamine enam võimalik.

Terviseamet on tuvastanud olulise kitsaskoha varu senises korraldamises – varu hoiab ainult

üks asutus. Seaduse eesmärk on võimaldada edaspidi tervishoiuvaru hoidmist optimaalsel viisil.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

§ 1. Ravimiseaduse muudatused

Paragrahvi 1 kohaselt lisatakse seadusesse, et RavS või selle alusel kehtestatud õigusaktides

sisalduvaid ravimite hulgimüüki reguleerivaid sätteid kohaldatakse riigi tegevusvarus

hädaolukorra seaduse (HOS) tähenduses olevate ravimite käitlemisele. Tervishoiuvaldkonna

vajadusteks moodustatud riigi tegevusvarus TTKS-i tähenduses olevate ravimite käitlemisele

kohaldatakse kavandatava muudatuse alusel haiglaapteegi tegevust reguleerivaid sätteid RavS-

is või selle alusel kehtestatud õigusaktides. Mõlemal juhul kohaldatakse sätteid niivõrd, kuivõrd

riigi tegevusvaru käsitlevate õigusaktidega ei ole reguleeritud teisiti.

Riigi tegevusvarusse kuuluvad kaks ravimivaru: HOS alusel loodud riigi tegevusvaru

(elanikkonna vajadusteks) ning TTKS-i alusel loodud riigi tegevusvaru (tervishoiuvaldkonna

vajadusteks), mille moodustamise, haldamise, uuendamise ja kasutuselevõtmise põhimõtted on

kavandatava muudatuse alusel erinevad. Elanikkonna vajadusteks on ravimivaru loodud HOS

alusel AS-i Eesti Varude Keskus otsusega (HOS § 181 lg 3 p 1) ning delegeeritud varu

põhimõttel hoiavad varusid ravimite hulgimüügi tegevusloa omajad. Kavandatava muudatuse

kohaselt antakse tervishoiuvaldkonna vajadusteks loodud varu moodustamise, haldamise,

uuendamise ja kasutuselevõtmise korraldamise ülesanne riigi osalusel asutatud piirkondlikele

haiglatele. Haiglat varustab ravimite ning teiste meditsiiniotstarbeliste toodetega RavS § 30

lõike 4 alusel haiglaapteek ning sama paragrahvi lõike 5 alusel kontrollib haiglaapteek tema

moodustanud haiglapidaja haiglates ravimite säilitamise ja arvestuse vastavust nõuetele.

Sarnaselt teistele haigla vajadusteks hangitud ravimitele järgitakse kavandatava muudatuse

alusel ka riigi tegevusvarusse kuuluvate ravimite käitlemisel haiglaapteegile kohalduvaid

nõudeid.

§ 2. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatused

Punkti 1 kohaselt võimaldatakse haiglat pidaval aktsiaseltsil ja sihtasutusel tegeleda riigi

tervishoiuvaru käitlemisega. Muudatus on seotud Riigikontrolli märkusega, kus ta näeb hetkel

vastuolu õigusruumiga – nimelt kehtiva TTKS § 22 lõikes 3 on öeldud: „Haiglat pidaval

aktsiaseltsil ja sihtasutusel ei või olla muud tegevusala peale eriarstiabi, kiirabi ning iseseisva

füsioteraapia, logopeedilise ravi, psühholoogilise ravi, õendusabi ja ämmaemandusabi ning

sotsiaalteenuste osutamise, tervishoiualase õppe- ja teadustöö, haiglaapteegi pidamise, täisvere

ja verekomponentide tootmise, rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise ning

3

kinnisasja kasutusse andmise.“ Ravimite käitlemiseks tegevusvaru haldamisel on aga vajalik

tegevusluba.

Punktis 2 sisalduv TTKS § 52 lõike 1 punkti 2 sõnastuse muudatus on tehtud õigusselguse

tagamise eesmärgil. Riigikaitseseaduse (RiKS) § 5 lõige 4 on tunnistatud kehtetuks ja seega on

viide RiKS-i nimetatud sättele vananenud. Riigi tervishoiuvaru moodustamise, haldamise,

uuendamise ja kasutuselevõtmise kord ei ole reguleeritud HOS-iga ja seega ka viide sellele

seadusele ei ole asjakohane. HOS § 181 lõike 6 kohaselt reguleerib varusse kuuluva

tervishoiuvaldkonna varu moodustamist, haldamist ja kasutuselevõtmist TTKS.

Punkti 3 kohaselt tunnistatakse § 56 lõike 1 punkt 11 kehtetuks ja edaspidi sisaldub riigi

tervishoiuvaru puudutav regulatsioon TTKS §-s 576.

Punkti 4 muudatused:

Lõigetes 1 ja 2 sätestatakse riigi tervishoiuvaldkonna tegevusvaru termin ning olemus. Riigi

tervishoiuvaru on tervishoiuvaldkonna toimepidevuse tagamiseks ning hädaolukorraks,

eriolukorraks, erakorraliseks seisukorraks, kõrgendatud kaitsevalmiduseks ja sõjaseisukorraks

valmistumiseks ning olukorra lahendamiseks vajaminevad ravimid, meditsiiniseadmed ja muud

tervishoius kriitiliselt vajalikud vahendid. Riigi tervishoiuvaru moodustab, seda haldab ja

uuendab ning selle kasutuselevõtmise korraldab riigi osalusel asutatud piirkondlik haigla

(edaspidi varu haldaja). Riigi tervishoiuvaru on varu haldaja omandis. Termin „piirkondlik

haigla“ on kasutusel TTKS-is ning piirkondlike haiglate loetelu on toodud Vabariigi Valitsuse

02.04.2003 määruses nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“

(https://www.riigiteataja.ee/akt/105042023014). Vastavalt TTKS § 22 lõikele 41 on haiglavõrgu

haiglad HOS § 36 lõikes 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutajad.

Määruse nr 105 kohaselt kuuluvad piirkondlike haiglate loetellu SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla,

SA Tartu Ülikooli Kliinikum ning SA Tallinna Lastehaigla. Riigi osalusel on nendest asutatud

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum. Seega ongi kahel viimasel

riigi tervishoiuvaru moodustamise, haldamise, uuendamise ja kasutuselevõtmise korraldamise

kohustus.

Praegu on riigi tegevusvarusse kuuluva tervishoiuvaldkonna varu korraldamise ülesanne antud

Terviseametile, kuid Terviseametil puudub ravimite ja meditsiiniseadmete hankimise pädevus.

Võrreldes piirkondlike haiglatega, kes tegelevad igapäevaselt ravimite hoidmise, hankimise ja

realiseerimisega, on Terviseameti võimekus varu kuluefektiivselt hankida madal. Terviseamet

ei tegele ravitööga ega hulgimüügiga ning seega puuduvad Terviseametil kanalid aeguva varu

realiseerimiseks, samuti puuduvad võimalused varu kuluefektiivseks haldamiseks. Võimekus

on piirkondlikel haiglatel, kes oma igapäevases töös sellega sisuliselt tegelevad. Varu on samas

oluline vältimatu abi osutajate toimepidevuseks, kellest suurimad on piirkondlikud haiglad.

Seega tagaks piirkondlikele haiglatele kohustuse seadmine varu olemasolu sihtrühma vahetus

läheduses.

Riigi osalusel asutatud sihtasutuse puhul on tagatud, et täidetakse avalikest huvidest tulenevaid

ülesandeid. Sihtasutuse üle on tagatud kontroll ka selle kaudu, et asutuse nõukogu liikmed

nimetatakse ametisse asutajaõiguseid teostava ministeeriumi ministri osalusel. Piirkondlike

haiglate puhul on riigi osaluse nõue vajalik riigi jaoks olulise tegevusvaru haldamiseks ja kiiret

reageerimist vajavate tegevuste korraldamiseks ning see võimaldab läbipaistvat koostööd

riigiasutuste ja tervishoiuteenuse osutajate vahel.

4

Täpsemad põhjendused, miks on loobutud Terviseameti rollist riigi tervishoiuvaru korraldada

ning see ülesanne antakse riigi osalusel asutatud piirkondlikele haiglatele, on järgmised.

1. Piirkondlikel haiglatel on võimekus varu roteerida ehk tagada selle kuluefektiivne hankimine

ja uuendamine oluliselt suurem kui varu senisel haldajal Terviseametil.

2. Piirkondlikud haiglad tegelevad ravimite ja meditsiiniseadmete hankimise ja käitlemisega

igapäevaselt osana nende põhitegevusest, omades seega pikaajalist ja laialdast pädevust

nendes toimingutes.

3. Varu haldamine vahetult piirkondliku haigla poolt tagab varu olemasolu peamise lõpptarbija

läheduses ja vajadusel selle operatiivse kasutuselevõtmise.

4. Varu hajutamine mitmes asukohas vähendab varu täieliku hävimise tõenäosust mistahes

välise ohu, sealhulgas ulatusliku elektrikatkestuse, tulekahju, hübriidrünnaku korral.

5. Piirkondlikud haiglad on nii tavapärases tervishoius kui ka kriiside ajal peamised

haiglavõimekuse tagajad nii oma võimekuselt ja pädevuselt, koordineerides vajadusel

ümberkaudsete tervishoiuteenuse osutajate tegevusi. Sellest tulenevalt on asjakohane, et riigi

tervishoiuvaru peamine võime on loodud nende haiglate juurde.

6. Piirkondlikud haiglad on riigis kõrgeima etapiga ja suurima ravimahuga haiglad, kellel on

kõrgeim varu hoidmise, haldamise ja uuendamise võimekus.

7. Lisaks vastavad riigi osalusel asutatud piirkondlikud haiglad NATO meditsiinilise võimekuse

tasemele ROLE 4 ehk nad on kõrgeima ravietapi haiglad.

8. Riigi osalusega sihtasutustes on esikohal avalikud huvid ning riigil on nende juhtimisel

otsustusõigus.

Vastavalt riigihangete seadusele (RHS) on piirkondlikud haiglad, kellele riigi tervishoiuvaru

moodustamise, haldamise, uuendamise ja kasutuselevõtmise kohustus pannakse,

hankekohuslased (RHS § 5 lg 2 p 4 ja 5), st varu moodustamiseks on neil kohustus läbi viia

hankemenetlus vastavalt RHS-ile.

Vastavalt TTKS §-le 60 teostab tervishoiuteenuse osutajatele kehtestatud nõuete täitmise üle

riiklikku järelevalvet Terviseamet. Seega on olemas ka tõhus mehhanism tervishoiuvaru

kontrollimisel.

Lõikes 3 sätestatakse, et riigi tervishoiuvaru moodustamise metoodika otsustab valdkonna eest

vastutav minister, võttes arvesse üleriigilist riskianalüüsi (https://www.riigikantselei.ee/el-

poliitika-julgeolek-ja-riigikaitse/julgeoleku-ja-riigikaitse-koordineerimine/riigi-riskipilt), varu

haldajate varu hoidmise ja uuendamise võimekust ning muud olulist teavet. Riigi tervishoiuvaru

moodustamisel on koosseisu ja koguste määramisel olulised koostööpartnerid Kaitsevägi,

Ravimiamet, Tervisekassa ja AS Eesti Varude Keskus. Varu moodustamisel juhindutakse

HOS-i alusel koostatud hädaolukorra riskianalüüsidest, RiKS-i alusel koostatud riigikaitse

strateegilistest dokumentidest ja teistest asjassepuutuvatest materjalidest. Varu moodustamisel

arvestatakse tervishoiuvaldkonna ekspertide ja AS-i Eesti Varude Keskus moodustatud

tervisevaldkonna nõuandva koja hinnangute ja ettepanekutega, õppuste ja kriiside

õpituvastustega ning eelarveliste vahendite võimalustega.

Metoodika all mõistetakse, et valdkonna eest vastutav minister määrab haldusaktiga, millisest

ohustsenaariumist lähtuvalt tuleb moodustada varu. Tegemist on julgeoleku aspektist tundliku

teabega, mida peab käsitlema asutusesisese teabena vastavalt avaliku teabe seaduse § 35 lõike 1

punktidele 62 ja 181.

Lõikes 4 sätestatakse, et riigi tervishoiuvaru moodustamise aluseks on Terviseameti otsus.

Valdkonna eest vastutav minister otsustab varu moodustamise metoodika, kuid Terviseamet

otsustab iga haldaja puhul, kui suurt osa varust ta peab hoidma.

5

Lõikes 5 sätestatakse, et riigi tervishoiuvaru moodustamise, haldamise, uuendamise ja

kasutuselevõtmise kulud kaetakse riigieelarve vahenditest või haiglaapteegile varu müügist

laekunud vahendite arvelt. Sisuliselt tähendab see, et varu moodustamist rahastatakse riigi

eelarvest, kuid selle uuendamisega seotud kulud jäävad valdavalt varu haldaja kanda.

Varu moodustamisel, kui see on otsustatud välja osta, kaasneb ühekordne suurem kulu.

Halduskulud on iga-aastased ja varu kasutuselevõtmise kulud olenevad kriiside iseloomust.

Varu moodustamiseks, haldamiseks ja kasutuselevõtmiseks riigieelarveliste vahendite taotluse

esitab varu haldamise eest vastutav minister.

Varu uuendamine toimub üldjuhul nii, et varu haldaja kasutab aeguvad vahendid enda tavapäraste

tervishoiuteenuste osutamise käigus ning seejärel asendab need uute ja samaväärsetega – sellega

kaasnevad kulud on haldaja kanda. Seetõttu näeb eelnõu ette, et võimalusel varutakse vahendid,

mis on varu haldaja tavapärases kasutuses olevatega sarnased. Juhul kui varu haldaja ei saa

vahendeid tavapärase töö käigus ära kasutada (näiteks, kui vahendid on liiga spetsiifilised ja

neid ei kasutata igapäevaselt), müüb varu haldaja need teisele haiglaapteegile, kus vahendid ära

kasutatakse. Varud müüakse üksnes haiglaapteekide vahel eesmärgiga vähendada varu

hoidmisega seotud kulusid.

Lõikes 6 sätestatakse, et riigi tervishoiuvaru kasutuselevõtmise otsustab Terviseamet, kuna

Terviseametil on elutähtsat teenust korraldava juhtasutusena kriisiolukorrast parim ülevaade,

mis võimaldab vahetut aegkriitilist tegutsemist ning seeläbi paindlikku ja operatiivset olukorra

lahendamist. Terviseamet peab teavitama varu kasutuselevõtmisest valdkonna eest vastutavat

ministrit ning teisi asjaomaseid asutusi ja isikuid.

Lõikes 7 on sätestatud, et riigi tervishoiuvaru moodustamise, haldamise, uuendamise ja

kasutuselevõtmise, aegunud varu mahakandmise ja hävitamise ning aruandluse tingimused ja

korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Seega varu haldajad hangivad,

hoiavad ja uuendavad varu ministri määruse alusel. Varu haldajatele tekivad kohustusega

seoses kulud, mida saab katta Terviseameti eelarves selleks ettenähtud vahenditest. Muudatuse

eesmärk on tagada varu kuluefektiivne haldamine.

Punktides 5–7 sisalduvad muudatused on tehtud tulenevalt eelnõu punktis 4 tehtud

muudatustest. Punktis 5 on tehtud terminoloogiline parandus. Punktides 6 ja 7 sätestatakse, et

Terviseametil on õigus otsustada riigi tervishoiuvaru kasutamise üle (vastavalt TTKS § 576

lõikele 6).

Punktis 8 nähakse ette üleminekusätted, mille kohaselt antakse Terviseametile otsuse

langetamiseks üks kuu pärast seaduse jõustumist.

Samuti sätestatakse, et riigi tegevusvaru tuleb üle anda uutele varu haldajatele. Juriidiline ja

sisuline üleandmine, sh inventeerimine, on aeganõudev protsess, mistõttu Terviseameti hinnangul

on selleks vaja kuni kolm kuud. Varude üleandmine täidab seaduse eesmärki võimaldada

varude hoidmist tervishoiuteenuste osutajate juures ning tagada varude optimaalset korraldust.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus kasutatakse terminit „riigi tervishoiuvaru“, mis asendab seni seaduses kasutatud

terminit „riigi tegevusvaru“. Uus termin tähendab sisuliselt varu, mille abil tagatakse ravimite

ja meditsiiniliste vahendite olemasolu kriisis, kuid mis ei kuulu tervishoiuteenuste osutajate

6

enda tegevusvarusse. Sõna „riigi“ eristab üleriigiliseks kasutamiseks mõeldud varu, sõna

„tervishoiuvaru“ eristab seda muudest tegevusvarudest.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Vastavalt Euroopa Liidu õigusele vastutavad tervishoiuteenuste korraldamise ja osutamise

tagamise eest liikmesriigid. Euroopa Liidu toimimise lepingu kohaselt kuuluvad riigi julgeolek

ning tervishoid liikmesriigi pädevusse. Haiglavõrgu haiglate tegevust ei loeta

majandustegevuseks ja nende tegevusel ei ole piirülest mõju (s.o ei mõjuta kaubandust

liikmesriikide vahel). Seega ei loo õigusakt alust võimalikuks riigiabi küsimuseks.

6. Seaduse mõjud

Eelnõuga tehtavatel muudatustel on positiivne mõju tervisele ja tervishoiukorraldusele, sest riigi

tervishoiuvaru uus korraldus tagab tervishoiuteenuste kättesaadavuse kriisiolukorras. Positiivne

on ka mõju sisejulgeolekule, sest varude uus korraldus aitab neid hajutada ja korraldada

optimaalsel viisil ning seeläbi tagada vältimatu abi kui HOS-i mõistes elutähtsa teenuse

toimepidevust.

Eelnõuga tehtavatel muudatustel on mõju riigieelarvele, sest varude hajutamine erinevatesse

haiglatesse eeldab varu suurendamist. Mõju ulatus ei ole täpselt teada, kuid varude

suurendamise otsustab valdkonna eest vastutav minister kooskõlastatult kõikide osapooltega,

muu hulgas arvestades riigieelarve võimalusi tegevust toetada.

Eelnõul ei ole otsest mõju teistele valdkondadele.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisega suurenevad kulud Sotsiaalministeeriumi haldusalale. Riigi tervishoiuvaru

sisu täpsustatakse ministri määrusega, mille koostamisel lähtutakse valdkonna võimekusest.

Esialgu antakse haiglatele üle seni Terviseameti korraldamisel olnud varu, mis on juba

moodustatud ja vajab üksnes haldamisega seotud kulude katmist – selleks on Terviseametil

ettenähtud vahendid, mida rakendatakse edaspidi sihtotstarbeliselt.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga luuakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile, et otsustada tervishoiuvaru

moodustamise, haldamise, uuendamise ja kasutuselevõtmise, aegunud varu mahakandmise ja

hävitamise ning aruandluse üle. Volitusnorm on vajalik riigi tervishoiuvaru paindlikuks

haldamiseks. Sellest tulenevalt kehtestatakse TTKS §-i 576 alusel uus terviseministri määrus

„Riigi tervishoiuvaru moodustamise, haldamise, uuendamise ja kasutuselevõtmise, aegunud

varu mahakandmise ja hävitamise ning aruandluse tingimused ja kord“ (rakendusakti kavand

lisatud materjalide juurde).

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldises korras. Seaduses on ette nähtud üleminekusätted uue korralduse

rakendamiseks.

7

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu koostamine toimus koostöös Sotsiaalministeeriumi ja Terviseametiga ning muudatused

on heaks kiitnud Tervisekassa, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ravimiamet ja Tartu Ülikooli

Kliinikum.

Algatab sotsiaalkomisjon 10.06.2024.

(allkirjastatud digitaalselt)

Õnne Pillak

Sotsiaalkomisjoni esimees

1

EELNÕU

Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse

muutmise seadus

§ 1. Ravimiseaduse muutmine

Ravimiseaduse § 14 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”(3) Riigi tegevusvarus hädaolukorra seaduse tähenduses olevate ravimite käitlemisele

kohaldatakse käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sisalduvaid ravimite

hulgimüüki reguleerivaid sätteid niivõrd, kuivõrd riigi tegevusvaru käsitlevate õigusaktidega ei

ole reguleeritud teisiti. Tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud riigi tegevusvarus

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses olevate ravimite käitlemisele kohaldatakse

käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sisalduvaid haiglaapteegi tegevust

reguleerivaid sätteid niivõrd, kuivõrd riigi tegevusvaru käsitlevate õigusaktidega ei ole

reguleeritud teisiti.”.

§ 2. Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmine

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 22 lõiget 3 täiendatakse pärast sõnu ”haiglaapteegi pidamise,” sõnadega

”tervishoiuvaldkonna vajadusteks moodustatud riigi tegevusvaru (edaspidi riigi tervishoiuvaru)

käitlemise,”;

2) paragrahvi 52 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”2) riigi tervishoiuvaru moodustamist, haldamist, uuendamist ja kasutusele võtmist;”;

3) paragrahvi 56 lõike 1 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks;

4) seadust täiendatakse §-ga 576 järgmises sõnastuses:

”§ 576. Riigi tervishoiuvaru moodustamine, haldamine, uuendamine ja kasutusele võtmine

(1) Riigi tervishoiuvaru on tervishoiuvaldkonna toimepidevuse tagamiseks, hädaolukorraks,

eriolukorraks, erakorraliseks seisukorraks, kõrgendatud kaitsevalmiduseks ja sõjaseisukorraks

valmistumiseks ning olukorra lahendamiseks vajaminevad ravimid, meditsiiniseadmed ja muud

tervishoius kriitiliselt vajalikud vahendid. Riigi tervishoiuvaru moodustab, seda haldab ja

uuendab ning selle kasutuselevõtmise korraldab riigi osalusel asutatud piirkondlik haigla

(edaspidi varu haldaja).

(2) Riigi tervishoiuvaru on varu haldaja omandis.

(3) Riigi tervishoiuvaru moodustamise metoodika otsustab valdkonna eest vastutav minister

haldusaktiga, võttes arvesse ohuhinnangud, varu haldajate võimekuse varu hoida ja uuendada

ning muu olulise teabe.

(4) Riigi tervishoiuvaru moodustamise aluseks on Terviseameti otsus, mis sisaldab muu hulgas

varu jaotuse varu haldajate vahel.

(5) Riigi tervishoiuvaru moodustamise, haldamise, uuendamise ja kasutuselevõtmise kulud

kaetakse riigieelarve vahenditest ja haiglaapteegile varu müügist laekunud vahendite arvelt.

2

(6) Varu kasutuselevõtmise otsustab Terviseamet käesoleva paragrahvi lõike 7 alusel

kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrusest lähtudes ja teavitab sellest valdkonna

eest vastutavat ministrit ning teisi asjaomaseid asutusi ja isikuid.

(7) Riigi tervishoiuvaru moodustamise, haldamise, uuendamise ja kasutuselevõtmise, aegunud

varu mahakandmise ja hävitamise ning aruandluse tingimused ja korra kehtestab valdkonna

eest vastutav minister määrusega.”;

5) paragrahvi 581 lõike 4 punktis 1 asendatakse sõnad ”tervishoiuteenuste osutamiseks vajaliku

tervishoiuvaru” sõnadega ”riigi tervishoiuvaru”;

6) paragrahvi 581 lõike 9 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

”4) otsustab riigi tervishoiuvaru kasutamise, lähtudes käesoleva seaduse § 576 lõikest 6.”;

7) paragrahvi 59 lõiget 2 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

”6) otsustab riigi tervishoiuvaru kasutamise, lähtudes käesoleva seaduse § 576 lõikest 6.”;

8) seadust täiendatakse §-ga 7211 järgmises sõnastuses:

”§ 7211. Käesoleva seaduse § 576 rakendamine

(1) Enne käesoleva seaduse § 576 jõustumist hädaolukorra seaduse § 181 lõike 6 tähenduses

varusse kuulunud Terviseameti haldamisel olnud tervishoiuvaldkonna varu antakse tasuta üle

riigi osalusel asutatud piirkondlikule haiglale kolme kuu jooksul § 576 jõustumisest arvates.

(2) Terviseamet võtab käesoleva seaduse § 576 lõikes 4 nimetatud otsuse vastu ühe kuu jooksul

§ 576 jõustumisest arvates.”.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2024

Algatab sotsiaalkomisjon 10.06.2024.

(allkirjastatud digitaalselt)

Õnne Pillak

Sotsiaalkomisjoni esimees

EELNÕU ….. 2024. a

MINISTRI MÄÄRUS

Nr

Riigi tervishoiuvaru moodustamise, haldamise,

uuendamise, kasutusele võtmise, aegunud varu

mahakandmise ja hävitamise ning aruandluse

tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 576 lõike 7 alusel. § 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse riigi tervishoiuvaru tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §576 tähenduses moodustamise, haldamise, uuendamise, kasutusele võtmise, aegunud varu mahakandmise ja hävitamise ning aruandluse tingimused ja kord. (2) Käesoleva määruse nõuded ei kohaldu tervishoiuteenuse osutaja tegevusvarule tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 574 tähenduses. § 2. Varu moodustamine (1) Terviseamet otsustab haldusaktiga varu moodustamise riigi osalusel asutatud piirkondlikus haiglas (edaspidi varu haldaja).

(2) Terviseameti haldusakt peab sisaldama vähemalt järgmist: 1) valdkonna eest vastutava ministri antud metoodika alusel varu moodustamise varu haldaja suhtes; 2) tähtaeg varu moodustamiseks; 3) varu hoiustamise muud tingimused. (3) Varu haldaja moodustab füüsiliselt varu haldusaktis ettenähtud tingimuste alusel.

§ 3. Varu haldamine (1) Varu haldaja tagab, et varu koosseisus ja kogustes olevad ravimid, meditsiiniseadmed ja muud tervishoius kriitiliselt vajalikud vahendid (edaspidi koos vahendid) säiliks vastavalt tootja määratud kasutusomadustele ja kvaliteedile kuni varu kasutusele võtmiseni.

(2) Varu hoitakse füüsiliselt Eestis. Varu asukoht kooskõlastatakse Terviseametiga. Terviseamet järgib varu asukohtade kooskõlastamisel geograafilise hajutatuse põhimõtted, võttes arvesse ohuhinnangut. (3) Terviseamet võib anda korralduse varu ümberpaigutamiseks tervishoiuvaldkonna toimepidevuse tagamiseks, hädaolukorraks, eriolukorraks, erakorraliseks seisukorraks,

2

kõrgendatud kaitsevalmiduseks või sõjaseisukorraks valmistumiseks või selle lahendamiseks juhul, kui nende hoidmine alalises asukohas võib ohustada varu säilimist.

§ 4. Varu uuendamine, mahakandmine ja hävitamine (1) Varu haldaja uuendab varu viisil, et vahendid asendatakse enne aegumist samasuguste vastu enda kulul. Aeguvad vahendid kasutatakse varu haldaja tavapärases töös. Juhul, kui samasuguseid vahendeid enam ei turustata, asendatakse neid samaväärsete või paremate omadustega uute, ostuhetkel parima kõlblikkusaja ja hinna suhtega vahenditega.

(2) Juhul, kui aeguvaid vahendeid ei ole võimalik ära kasutada varu haldaja tavapärases töös, müüakse neid teise tervishoiuteenuse osutaja haiglaapteegile ning saadud tulu kasutatakse varu uuendamise eesmärgil.

(3) Varu haldaja tagab varu , mida ei õnnestunud uuendamise eesmärgil müüa, nõuetekohase hävitamise. § 5. Riigi tervishoiuvaru suurus ja nomenklatuur (1) Riigi tervishoiuvaru täpsema nomenklatuuri otsustab varu haldaja kooskõlastades selle Terviseametiga.

(2) Varu haldaja tagab, et varutud vahendid ühtivad võimalikult suurel määral tema tavapärases kasutuses olevatega.

§ 6. Riigi tervishoiuvaru kasutusele võtmine (1) Riigi tervishoiuvaru võetakse kasutusele Terviseameti haldusaktiga tervishoiuvaldkonna toimepidevuse tagamiseks, hädaolukorraks, eriolukorraks, erakorraliseks seisukorraks, kõrgendatud kaitsevalmiduseks või sõjaseisukorraks valmistumiseks või selle lahendamiseks juhul, kui seda ei ole võimalik saavutada teiste meetmete abil. (2) Lõikes 1 nimetatud haldusakt peab sisaldama vähemalt järgmist: 1) varu kasutusele võtmise põhjus; 2) kasutusele võetava varu nomenklatuur ja kogus; 3) varu kasutusele võtmise tingimused; 4) kasutusele võetud varu taastamise tingimused. (3) Nimetatud haldusakt esitatakse teadmiseks valdkonna eest vastutavale ministrile. Vajadusel haldusakt esitatakse teadmiseks teistele asjaomasetele asutustele ja isikutele. § 7. Aruandlus

(1) Varu haldaja peab üksikasjalikku ja pidevat arvestust varu kohta. (2) Varu haldaja esitab Terviseameti poolt määratud korras andmed varu koosseisu, koguse, aegumise ja asukohtade kohta. Vajaduse korral esitab varu haldaja Terviseameti nõudmisel täiendavaid andmeid varu kohta. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut Terviseminister

3

(allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa Kantsler

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 11.06.2024 / 1-1/458; Riigikantselei / 11.06.2024 / 2-5/24-00956

Resolutsiooni teema: Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (458 SE)

Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Palun esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 27.06.2024

Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 4.7.2024 istungil. Palun esitada seisukoht eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 24-0623. Kontroll: Margit Redi

Teadmiseks riigiasutustes: [email protected], Justiitsministeerium <[email protected]>, Rahandusministeerium <[email protected]>

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 11.06.2024 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655      

.